dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Otsuse edastamine

Sotsiaalministeerium · 25. märts 2019
Viit
2-5.1/495-5
Registreeritud
25. märts 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Innove SA
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2 Välisabi ja struktuuritoetuste rakendamine
Sari
2-5.1 SF programmide ja projektide rakendamine (toetuse saaja)
Toimik
2.5-1/16/2
Vastutaja
Terry Ney (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)
Lahendamise tähtaeg
24. aprill 2019

Failid

  • 📎E-kiri.pdf111 KB
  • 📎vaideotsus_hange_nr_183815_.bdoc186 KB

Sisu (failidest)

Saatja: SA Innove <[email protected]> Saadetud: 25.03.2019 14:20 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: finantskorrektsiooni otsuse nr 3-3.1/24 vaidlustamine Manused: vaideotsus_hange_nr_183815_.bdoc Tere! Edastan Teile SA Innove poolse vaideotsuse (manuses). Lugupidamisega Kerli Allik assistent SA Innove Lõõtsa 4, 11415 Tallinn 735 0752, [email protected] www.innove.ee VAIDEOTSUS Tallinn (kuupäev digitaalallkirjas) nr 3-3.1/2327-2 Toetuse andmise tingimuste „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ (2014- 2020.2.02.001.01.15-0002) osas 15.01.2019 finantskorrektsiooni otsuse nr 3-3.1/24 peale esitatud vaide rahuldamata jätmine Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 85 punkti 4, § 86 lõigete 1 ja 2, perioodi 2014- 2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 51 lõigete 2 ja 3, sotsiaalministri 27.03.2015 käskkirja nr 58 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ (edaspidi TAT) punkti 7.7.2 alusel ning lähtudes Sotsiaalministeeriumi (edaspidi vaidlustaja või hankija), registrikood 70001952, aadress Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, 26.11.2018 esitatud vaidest nr 2-5.1/495-1, Sihtasutus Innove (edaspidi rakendusüksus) otsustab: - jätta Sotsiaalministeeriumi 14.02.2019 esitatud vaie nr 2-5.1/495-1 rakendusüksuse 15.01.2019 finantskorrektsiooni otsuse nr 3-3.1/24 (edaspidi otsus) peale rahuldamata. Asjaolud 1. Vaidlustaja partner Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus viis läbi rahvusvahelist piirmäära ületava avatud hanke nr 183815 „Infosüsteemide turvatestimine“, milles osalesid ühishankijana mh ka vaidlustaja, Sotsiaalkindlustusamet ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus. Hanke nr 183815 tulemusena sõlmiti raamleping ainsa pakkuja Clarified Security OÜ-ga perioodiks 02.06.2017-02.06.2021. Raamlepingu esemeks on vastavalt tehnilisele kirjeldusele infosüsteemide käsitsi turvatestimine, testimise raporti koostamine, leitud vigade järelkontroll ning testimisega seotud konsultatsioonid- ja koolitusteenused. Hanketeates on kvalifitseerimise tingimustes mh kirjas, et pakkuja kõik meeskonnaliikmed omavad turvatestimiskogemust viimasel 3 aastal projektides, kus pakkuja meeskonnaliikmed on teostanud summeeritud vähemalt 600 tunni ulatuses läbimurde turvatestimistöid projektides, mille veebiraknedused peavad olema olnud liidestunud Eesti infosüsteemide andmevahetuskihiga (x-tee). Lisaks on välja toodud, et kõik meeskonnaliikmed peavad oskama eesti keelt vähemalt Euroopa Nõukogu ühtsete keeleoskustasemete üldskaala (Euroopa keeleõppe raamdokument) tasemel C1. Rakendusüksus kontrollis Sotsiaalministeeriumi poolt elluviidava toetuse andmise tingimuste „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ maksetaotluste menetlemise raames hanke nr 182815 läbiviimise õiguspärasust ning leidis oma otsuses, et põhjendamatult on piiratud võimalike huvitatud isikute võimalusi hankes osalemiseks, mistõttu on eesti keele oskus ja x-teega liidestatud veebirakenduse turvatestimise kogemuse nõue vastuolus riigihangete seaduse (RHS) §-iga 3 ja § 30 lõikega 1 (edaspidi kuni 31.08.2017 kehtinud redaktsioon). Seega luges rakendusüksus mitteabikõlblikuks maksetaotluses nr 27 kajastatud hankega 183815 seotud kulud 10% ulatuses esitatud kulude maksumusest summas 1 056 eurot, sh Euroopa Sotsiaalfondi toetus 897,60 eurot ja riiklik kaasfinantseering 158,40 eurot ning nõudis tagasi toetuse summas 1 056 eurot. Tulenevalt asjaolust, et nimetatud rikkumisega seotud hanke nr 183815 kulusid ei ole vaidlustaja täies ulatuses rakendusüksusele veel esitanud, arvestas rakendusüksus otsuse koostamisel ka asjaoluga, et rakendusüksus vähendab igat järgnevat raamlepingu kulu 10% ulatuses. 2. 14.02.2019 esitas vaidlustaja otsusele vaide. Vaidlustaja ei nõustu otsusega. Vaidlustaja hinnangul on rakendusüksus jätnud otsuse tegemisel arvesse võtmata asjas tähtsust omavad olulised asjaolud ega ole otsust veenvalt põhjendanud (HMS § 54 ja § 56 lg 1). 3. Rakendusüksus kontrollis vaide esitamise tähtaegsust ning vastavust HMS § 76 lõikele 2. Rakendusüksus tuvastas, et vastavalt HMS § 76 lg 2 punktile 6 puudus vaidlustaja kinnitus selle kohta, et vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust, seega andis rakendusüksus vaidlustajale 19.02.2019 täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks vaides. 22.02.2019 esitas vaidlustaja oma kirjaga nr 2-5.1/495-3 kinnituse kohtumenetluse ja kohtuotsuse puudumise kohta. Vaidlustaja seisukohad 4. Vaidlustaja leiab, et otsusest ei nähtu piisavad põhjendused haldusakti andmiseks ning rakendusüksus ei ole arvestanud toetuse saaja ning partnerite poolt esitatud seisukohtadega, märkides, et hankija esitatud põhjendustest ei tule välja, miks oli vältimatult vajalik eesti keele oskus kõikidel meeskonnaliikmetele ja sellisel tasemel. Vaidlustaja hinnangul on otsuses märgitud üksnes rakendusüksuse poolsed hinnangud asjaolude osas, kuid ei ole esitanud põhjendusi, miks rakendusüksus sellisele järeldusele jõudis. Vaidlustaja on haldusmenetluse käigus esitanud rakendusüksusele selgitused, millistel põhjustel on seatud riigihankes pakkuja meeskonnaliikmetele eesti keele oskuse nõue ja põhjendatud, miks on vaidlustaja hinnangul tööd võimalik tulemuslikult teostada, kui meeskonnaliikmed valdavad eesti keelt. Lisaks ei nähtu, et rakendusüksus oleks arvestanud toetuse saaja haldusmenetluse käigus esitatud seisukohtadega, oleks analüüsinud esitatud argumente või lükanud nimetatud otsuse tegemisel eluliselt usutaval viisil ja argumentidega ümber. 2 Tõlketeenuse kasutamine tähendanuks üksnes tööde teostamiseks ülevaate saamiseks kogu aluseks võetava dokumentatsiooni tõlkimist ning hankedokumentide tõlkimist. Seejärel olnuks vaja iga konkreetse töö tellimisel tõlkida tööülesandega seonduv dokumentatsioon ja sellele järgnev tavapärane suhtlus tellija ja teenuse osutaja vahel ning ühtlasi teenuse osutamise tulemusena loodud dokumentatsioon. Tõlketeenuse kasutamine kulutab märkimisväärselt ajaressurssi nii teenuse osutamisega alustamiseks kui ka igapäevase vahetu suhtluse korraldamisel. Vaidlustaja viitab ka õiguskirjandusele, mille kohaselt on hankijal reeglina õigus ise otsustada, milliste kvalifitseerimistingimuste kehtestamist ta vajalikuks peab. Ainus piirang on see, et kehtestatud kvalifitseerimistingimustele vastavust peab pakkujatel olema võimalik tõendada RHS § 40 ja 41 loetletud dokumentidega. Seega peetakse varasemalt pakkuja poolt teostatud hankelepingu objektiga sarnaseid töid või tarneid kõige adekvaatsemaks indikaatoriks pakkuja hankelepingu täitmise suutlikkuse näitamiseks. Vaidlustaja hinnangul ei ole rakendusüksus otsuse tegemisel arvestanud hankija kohustusega hankida kvaliteetselt osutatud teenused majanduslikult soodsaimal viisil, kusjuures oluline on, et see ei hõlma vaid madalaima hinnaga pakkumuse valimist vaid parima võimaliku hinnaga kvaliteetse teenuse hankimist mõistliku aja jooksul ning eeldataval mõistlikul viisil. Täiendavalt toob vaides vaidlustaja, et hankija peab hanke läbiviimisel arvestama Eesti infosüsteemides Eesti õigusruumis kehtestatud nõuetega ja et Eestis kehtivad riigi infosüsteemide turvanõuded ei ole hõlpsasti tõlgitavad tekstid. Kvaliteetse tõlketeenuse puudumisel võib kujuneda väljaspool hankija kontroll olukord, kus infosüsteemile osutatavatest nõuetest ja töö teostamise sisust saab töö reaalne teostaja ebaõigesti aru. Selle tulemusena võib nõuetekohane töö jääda tähtaegselt ja kvaliteetselt teostamata. Hankija ülesanne on teha endast olenev, et eeldused kvaliteedi tagamiseks oleksid täidetud. 5. Lisaks keele nõudele, leiab vaidlustaja põhjendatuks olevat hanke läbiviimisel kehtestada RHS § 41 lg 1 punktis 5 loetletud nõudeid (kogemuse nõue turvatestimise projektides, mille veebirakendused on olnud liidestatud eesti infosüsteemide andmevahetuskihiga (x-tee)) pakkuja poolt hankelepingu täitmisesse kaastaud vastutavate isikute suhtes, kuna selline kogemus, haridus on tulevase hankelepingu täitmise seisukohast vajalik ja oluline. See tagab selle, et hilisemasse lepingu täitmisesse kaastatud vastutavad isikud on varasemalt olnud vastutavad raamlepingu esemega sarnaste tööde teostamisel ning neil on olemas vajalik roll ning kogemus raamlepingu esemeks olevate tööde tegemiseks. Kuigi konkurentsi soodustamine on hankemenetluse üks põhieesmärke, ei saa see olla absoluutne, st ei saa tekkida olukord, kus hankija üleüldse pakkumusmenetluses osalemiseks nõudeid ei sea. 3 Vaides vaidlustaja leiab, et RHS ei sätesta nõuet, et juhul kui turg on piiratud, tuleb hankijal kehtestada seadusega lubatud hanketingimused selliselt, et nendele vastaksid pakkujad, kes lepingut ei suudaks täita või, kelle pakkumus ei vasta hankija vajadustele. RHS ei sätesta nõuet, et hankija peaks kehtestama hanketingimused, mida suudaksid täita paljud potentsiaalsed pakkujad. Hankijal tuleb lähtuda hanke esemest. Hankija ei saa olla kohustatud ette nägema kõiki olukordi, mis võivad praktikas ette tulla, mil viisil pakkuja võiks tahta lepingut täita. Spekuleerides olukorraga, et pakkuja, kes jõudis hankedokumente lugedes järeldusele, et tal on sarnane või samaväärne kogemus, oleks saanud tõendada nõudele vastavust sellega, et tema kogemus on samaväärne nõutud tingimusega või esitades ühispakkumuse või kaasates hankelepingu täitmisse nõutud kogemusega alltöövõtjaid ehk hankija võib hankelepingu täitmiseks kasutada alltöövõtjaid vastavalt Euroopa Kohtu seisukohale. Hankija ei ole pakkuja õigusi selles osas piiranud. Kui läheneda kogemuse nõuete kehtestamisele analoogselt RHS § 41 lõikes 3 nõutud erinõudele vastavuse tõendamisega, siis kogemuse nõude seadmise kehtestamise eesmärgiks oli anda hankijale kindlus, et pakkuja saab asuda lepingut täitma. Samale seisukohale on asunud ka Rahandusministeerium tollal kehtinud RHSi rakendamise nõustamisel. Selline nõuete seadmine võimaldas hankijal maandada hankelepingu nõuetekohase täitmisega seotud riske. Vaidlustaja nendib, et hilisemas läbiviidud hankes (nr 200595) ei sätestanud vaidlusaluseid kvalifitseerimistingimusi, kuivõrd 01.09.2017 hakkas kehtima uus RHS, millega muutus mh ka erinõuete regulatsioon kitsamaks. Seega ei olnud enam põhjendatud selliste tingimuste seadmine ning uue RHS alusel läbiviidud hangetes ei saa hankija seada kogemuse nõudeid ka enam kvalifitseerimistingimustena. See tähendab, et hanke protsess on uue seaduse jõustumisel muutunud ning rakendusüksuse poolt on meelevaldne võrrelda erinevas õigusruumis läbiviidud hankeid. Vaidlustaja leiab, et eeltoodud argumendid on vaide menetlemisel kaalukad asjaolud, mida tuleb täiendavalt hinnata, analüüsida ning kaalumiskohti põhjendada. Vaidlustaja hindas hankemenetluse läbiviimisel, millised kvalifitseerimise tingimused on vajalikud RHS § 39 lõike 1 täitmiseks, muuhulgas hindas hanke läbiviimisel vajalikuks esitada lepingut täitma asuvatele isikutele nõuded eesti keele valdamise osas. Vaidlustaja hinnangul on nimetatud nõue osaliselt põhjendatud ning seega ei saa keelenõude või x-tee kogemuse seadmine iseenesest olla ka vastuolus RHS § 3 sätestatud üldpõhimõtetega. Eeltoodust tulenevalt ei ole vaidlustaja hinnangul haldusakt põhjendatud. Vaidlustaja jääb oma argumentide juurde, mis on esitatud rakendusüksusele haldusmenetluse läbiviimise käigus ja leiab, et ei ole hankemenetluse läbiviimisel rikkunud RHS-i üldpõhimõtteid. Rakendusüksus on oma järeldustega kaudu asunud hankija asemel hindama hankija raamlepinguga hangitavaid vajadusi. Samuti on meelevaldne 4 rakendusüksuse seisukoht, et kuna hankes laekus vaid üks pakkumus, ei olnud tagatud konkurentsi efektiivne ärakasutamine. Juhul, kui nimetatud tuleks hankijatel sel viisil alati kohaldada, oleks seadusandja vastava aluse ka hankemenetluse kehtetuks tunnistamise alusena ette näinud. Seega on rakendusüksuse vastav väide asjakohatu. Hankemenetluses laekuvate pakkumuste vähesus võib olla tingitud muudest objektiivsetest asjaoludest, mistõttu ei ole põhjendatud rakendusüksuse järeldus, justkui hankijal oleks alati võimalik tagada hankemenetluse tulemusel pakkumuste laekumine. Seega ei ole rakendusüksus järginud HMS § 56 lõikes 1 sätestatud kohustust ja on jätnud arvesse võtmata ning piisavalt põhjendamata kõik toetuse saaja poolt esitatud argumendid, millest RHS järgimine hankija pool on mõistlike jõupingutustega tuvastatav Rakendusüksuse põhjendused otsuses 6. Rakendusüksus on oma otsuses toonud välja järgmised seisukohad keele nõude osas. Nimelt RHS § 3 punkti 3 kohaselt on hankijal kohustus kohelda kõiki isikuid, kelle elu- või asukohaks on Eesti, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riik, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. RHS § 39 lõike 1 kohaselt peavad kvalifitseerimise tingimused olema piisavad pakkuja või taotleja hankelepingu nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks ning vastavad ja proportsionaalsed hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemus, koguse ja otstarbega. Kuivõrd tegemist on rahvusvahelise piirmäära ületava avatud riigihankega, siis pidi hankija tingimuste kehtestamisel arvestama, et eelduslikult on hankes osalemisest huvitatud ka välisriikide pakkujad. Seades hanke kvalifitseerimistingimuste nõude, et kõik hankelepingut täitvad meeskonna liikmed peavad oskama eesti keel vähemalt Euroopa Nõukogu ühtsete keeleoskustasemete üldskaala (Euroopa keeleõppe raamdokument) tasemel C1, on piiranud pakkujate ringi, välistades pakkujad, kelle kõik hankelepingut täitvad meeskonna liikmed ei oska eesti keelt C1 tasemel. C1 taseme nõue tähendab, et keele valdaja peab olema vilunud keelekasutaja. Rakendusüksus leiab otsuses, et hankija esitatud põhjendustest ei tule välja, miks on vältimatult vajalik eesti keele oskus kõikidel meeskonna liikmetel ja sellisel tasemel. Antud nõue ei ole põhjendatud, kuna hankelepingut on võimalik täita ka vähem piirava nõudega, näiteks nõudes eesti keele oskust vähematelt meeskonna liikmetelt ja/või madalamal tasemel. Vaidlustaja tõi küll oma põhjenduses välja, et eesti keele oskus on vajalik arusaamatuste vältimiseks testimise käigus ja/või testimise 5 tulemuste tutvustamisel, koolitusel jne, kuid see ei põhjenda, miks peavad eesti keelt oskama kõik meeskonna liikmed ja nii kõrgel tasemel. Vaidlustaja tõi ka välja, et ISKE tõlget ei saa usaldada pakkujale ning nõudes riigikeele valdamist vaid ühelt meeskonna liikmelt, võtaks hankija muuhulgas riski meeskonnasisese valesti tõlgendamise osas. Samuti ei nõustu rakendusüksus oma otsuses, et pakkuja poolt materjalide tõlkimine pikendab töö teostamise aega ja suurendab ka vaidlustaja töökoorust, kuna ta peab võrdlema tõlke korrektsust. Rakendusüksus leiab, et lepingu kvaliteetne täitmine sh vajadusel kvaliteetse tõlke tagamine, on pakkuja vastutus. Rakendusüksus ei pea piisavaks eesti keele C1 tasemel mittevaldavate meeskonna liimete hankelepingu täitmises osalemise piiramiseks, kuivõrd hankija peab lepingu täitmise kvaliteeti suutma hinnata ja sellega ilmselgelt kaasneb hankija mingisugune töökoormus. Rakendusüksus otsuses küll möönab, et antud valdkonnas on väga spetsiifiline terminoloogia, kuid üksnes pakkuja meeskonnaliikmete eesti keele oskus ei taga veel lepingu eesmärgi efektiivset ja tähtaegset saavutamist, vaid see on seotud palju rohkemate faktoritega ning rõhutab, et lepingu nõuetekohane ja kvaliteetne täitmine on pakkuja vastutus, isegi kui samaaegselt on sõlmitud mitu hankelepingut. Oma otsuses ei nõustu ka rakendusüksus väitega, et kuigi hankija ei ole meeskonna liikmete tööjaotust hankes pakkuja eest kindlaks määranud, siis peavad kõik meeskonna liikmed olema võimelised hangitavaid töid nõuetekohaselt teostama. Pakkuja saab tööde jaotust ise otsustada vastavalt vajadusele ja inimeste oskustele, arvestades seda, millise tegevuse puhul on eesti keele oskust rohkem vaja nagu näiteks konsultatsiooni- või koolitusteenused. Pakkujal oli tõesti võimalik kaasata meeskonda rohkem kui 3 liiget, kuid hankija ei tohi seada pakkkuja töökorraldusele põhjendamatuid piiranguid ning pakkujal peab olema võimalik ise otsustada, kuidas tagada lepingu nõuetekohane ja tähtaegne täitmine, sh kas kasutada mingit kindla keeleoskusega spetsialiste, kasutada tõlgi abi või mõnda muud meetodit. Samuti on rakendusüksus toonud otsuses välja, et kuigi keeleseaduse kohaselt on riigiasutuste asjaajamiskeeleks eesti keel, ei puuduta see nõue pakkuja sisemist töökorraldust või hanke meeskonnaliikmete omavahelist suhtlust. Keeleseaduse nõude täitmiseks piisanuks, kui pakkuja oleks mistahes viisil taganud üldise suhtluse hankija eesti keeles ning täitnud hankija poolt eestikeelena toimuma pidavad koolitused või muud tegevused. Rakendusüksus on otsuses jõudnud seisukohale, et see kuidas pakkuja oma meeskonnas vajalikku suhtlust ja tööülesannete jaotust korraldab, et saavutada hankelepingu nõuetekohane täitmine, on pakkuja enda vastutus ja valik. Sama keele valdamine võib küll lihtsustada suhtlust ja vähendada riske, kuid tööd saab jagada ning korraldada ka selliselt, mis ei vaja ilmtingimata kõigilt meeskonna liikmetelt 6 eesti keele oskust nii kõrgel tasemel. Seega ei ole proportsionaalne ja põhjendatud hankija nõue, et kõik meeskonna liikmed peavad oskama C1 tasemel eesti keelt. 7. Rakendusüksuse on oma otsuses toonud välja järgmised seisukohad x-tee liidestatud veebirakenduse kogemuse nõude osas. Arvestades seda, et x-tee on infosüsteemide andmevahetuskiht, mis on Eesti riigi arendatud ning mida kasutatakse peamisel Eesti riigiasutuste infosüsteemide puhul ning see on ka Riigi Infosüsteemi Ameti registreeritud kaubamärk, eeldab hankes kehtestatud nõue omada turvatestimise kogemust projektides, mille veebirakendused on olnud liidestatud eesti infosüsteemide andmevahetuskihiga (x-tee), sisuliselt Eesti riigiasutuste infosüsteemide turvatestimise kogemust. Antud nõue on piirav eelkõige võimalike välismaiste pakkujatele , kelle meeskonnal suure tõenäosusega puudub vastavate Eesti riigiga seotud veebirakenduste turvatestimise kogemus, kuid kelle meeskonnal oleks olnud piisav samaväärsete veebirakenduste turvatestimise kogemus. Vaidlustaja ei ole haldusmenetluse käigus esitatud selgitustes välja toonud, miks on antud nõue vältimatult vajalik hankelepingu täitmiseks ning miks pole võimalik arvestada samaväärset kogemust. Vaidlustaja on küll välja toonud, et süsteemide samaväärsuse hindamine oleks toonud hankijale lisariske, kuna hankija pidanuks hindama erinevaid süsteeme, millega tal ei pruugi olla kogemusi, kuid rakendusüksuse hinnangul ei ole see piisav põhjendus, et mitte võimaldada potentsiaalsetel pakkujatel, kelle meeskonnal on teiste riikide infosüsteemide turvatestimise samaväärne kogemus, hankes osaleda. Rakendusüksus on otsuses asunud seisukohale, et kuigi hankija tõi välja, et eelneva kogemuse puudumine x-teega testimisega võib mõjutada tööde teostamise aega, kvaliteeti ja teenuse majanduslikku soodsust, on pakkuja vastutus tagada töö nõuetekohane täitmine ja kvaliteet ning hankija ei tohi seada seetõttu põhjendamatuid piiranguid hankes osalemiseks. Rakendusüksuse hinnangul annab meeskonnaliikmete tööjaotuse vabaks jätmine just võimaluse pakkujal tööde jaotus ise korraldada, et tagatud oleks hankelepingu täitmine, mistõttu ei ole põhjendatud nõuda kõikidelt meeskonna liikmetelt samu oskusi, kui vaidlustaja on toonud välja, et antud kogemus on nõutud kõikidelt meeskonna liikmetelt, kuna kõik tööd on seotud x-teega liidestatud rakendustega ning hankija ei ole meeskonna liikmete tööjaotust kindlaks määranud. Otsuses rakendusüksus nõustub vaidlustajaga, et hankija ei saa kontrollida, mitu pakkujat hankes pakkumuse esitab ning ei saa ka välistada hankija mõjuulatusest väljuvaid põhjuseid, miks pakkumusi rohkem ei esitatud, kuid seda üksnes eeldusel, et hankija ei sea hankes osalemiseks põhjendamatult piiravaid tingimusi. Hankija peab tagama, et kõik seatud piirangu oleksid põhjendatud ja proportsionaalsed ning 7 kõik isikud, kes on potentsiaalselt võimelised hankelepingut nõuetekohaselt täitma, saaksid soovi korral ka pakkumuse esitada. Põhjendamatult piirava tingimuse kehtestamisest tingitud tõenäolise kahju eeldamisel ei oma tähtsust see, kas tõenditega on tuvastatav mõne pakkuja hankest kõrvale jäämine, vaid piisab, kui kahju tekkimine oli põhimõtteliselt võimalik ja selle tekkimist ei saa välistada. Antud juhul ei saa välistada, et just vaidlusaluste nõuete tõttu rohkem pakkujaid ei osalenud. Rakendusüksus on otsuses järeldanud, et antud hankelepingut oli võimalik nõuetekohaselt täita ka ilma nimetatud nõuete täitmiseta, kuivõrd samasisuline hange (nr 200595) 2018 aastal viidi läbi ilma antud vaidlusaluste kvalifitseerimistingimusteta, seega ei olnud need vältimatult vajalikud hankelepingu täitmiseks. Asjaolu, et hilisemas hankes ei esitanud pakkumust ükski välismaine pakkuja, ei tähenda, et ka varasemas hankes ei omanud eesti keele oskuse või varasema spetsiifilise kogemuse nõue pakkujate ringi kujunemisel tähtsust, kuivõrd hanked on läbiviidud erinevatel ajahetkedel ning turuolukord ei olnud identne, st hilisemas hankes osalemise vastu ei pruukinud huvi tunda samad potentsiaalsed pakkujad, kes oleksid soovinud osaleda varasemas hankes. Rakendusüksus nõustub otsuses, et huvitatud isikutel oli võimalik osaleda hankes tuginedes teise isiku näitajatele, kuid ei saa välistada, et ka sellise isiku leidmise kohustus võis tunduda hankijale ebamõistlik, mistõttu ta loobus hankes osalemisest. Vaideotsuse põhjendus 8. Vastavalt STS § 51 lõikele 1 ja kooskõlas HMS § 83 lõiketele 1 ja 2 kontrollitakse vaiet läbi vaadates haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust ning selleks uuritakse dokumentaalseid tõendeid, kuulatakse ära asjast huvitatud isikute seletused ja ekspertide arvamused ning tunnistajate ütlused, vaadeldakse asitõendeid ja teostatakse paikvaatlusi. 9. Vastavalt TATi punktile 7.1.1.kohalduvad toetuse saajale lisaks TAT-s sätestatule STS § 24 ja 26 ning selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. TAT punkti 7.2.2 alusel loetakse abikõlblikeks kuludeks TAT-s nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruses nr 143 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) ning TAT-s sätestatud tingimustele. Vastavalt TAT punktile 7.1.2 kohaldub TAT partnerile STS § 25, mille kohaselt peab partner täitma muu hulgas STS §-s 26 nimetatud toetuse saaja kohustusi ning STS § 26 lõike 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima RHSi, kui ta on hankija RHSi tähenduses. 8 STS § 28 lõike 2 kohaselt makstakse toetus välja pärast maksmise aluseks olevate tingimuste ja kohustuste täitmise kontrollimist ning tulenevalt STS § 28 lõikest 9 kehtestab maksetaotluse esitamise ja selle menetlemise ning toetuse maksmise täpsema tingimused ja korra ühendmäärusega. Ühendmääruse § 2 lõikest 1 tulenevalt on kulu abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt ühendmääruse § 2 lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt sama sätte lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. Ühendmääruse § 2 lõike 2 kohaselt loetakse kulu põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste õigusaktis ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekitab taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste õigusaktis nimetatud toetatavate tegevuste käigus. Riigihanke kohustuslasest toetuse saaja korral on oluline, et kulu tekkimisel oleks järgitud RHS. 10. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lõike 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Haldusakti põhjendamise kohustusel on neli eesmärki. Isiku seisukohalt on motiveerimine vajalik selleks, et haldusakti adressaat mõistaks, miks ja millisel õiguslikul alusel otsus tehti. Isik peab aru saama, kas tema õigusi kitsendati seaduslikult või mitte. Haldusakti resolutiivosas ning põhjendustes tooduga mittenõustumisel annab motivatsioon isikule võimaluse esitada oma õiguste kaitseks vaie või pöörduda kaebusega kohtu poole. Antud juhul esitas vaidlustaja rakendusüksuse 15.01.2019 finantskorrektsiooni otsuse nr 3-3.1/24 peale vaide. Haldusorgani jaoks kujutab põhjendamise kohustuse täitmine enesekontrolli, mis kinnitab, et ollakse jõutud õigele otsusele. Lisaks võimaldab põhjendamine halduskohtul/haldusorganil teostada efektiivset haldusakti (kohtulikku) kontrolli. Seega saab vaide lahendamisel kontrollida, kas haldusorgan järgis menetlusnorme ja kas arutluskäik otsuse tegemisel on arusaadav. 11. Hinnates vaidlustatud otsuses esitatud rakendusüksuse põhjendusi ning vaides ja otsuses neile esitatud vastuargumente, leiab rakendusüksus, et vaidlustatud otsusest ja selle põhjendustest, ei olnud võimalik teha muud otsust kui vaid sellise sisuga haldusakt, kuivõrd sätestades kvalifitseerimistingimusena nõuded, et pakkuja kõik meeskonnaliikmed omavad turvatestimiskogemust viimasel 3 aastal projektides, kus pakkuja meeskonnaliikmed on teostanud summeeritult vähemalt 600 tunni ulatuses läbimurde turvatestimistöid projektides, mille veebirakendused peavad olema olnud liidestunud Eesti infosüsteemide andmevahetuskihiga (x-tee) ning lisaks peavad pakkuja kõik meeskonnaliikmed oskama eesti keelt vähemalt Euroopa Nõukogu ühtsete keeleoskustasemete üldskaala (Euroopa keeleõppe raamdokument) tasemel 9 C1, piirab pakkujate ringi. Nende tingimustega välistas hankija kõik need pakkujad, kelle kõik hankelepingut täitvad meeskonna liikmed ei oska eesti keel C1 tasemel ja ei oma turvatestmiskogemust viimasel 3 aastal projektides, mille veebirakendused peavad olema olnud liidestunud Eesti infosüsteemide andmevahetuskihiga. Rakendusüksus on otsuses toonud välja nii faktilised kui ka õiguslikud asjaolud, samuti arutluskäigu, miks tuvastatud asjaolud toovad kaasa just sellised järeldused. Samuti on otsuses välja toodud kõik elulised asjaolud, millel on haldusakti andmisel õiguslik tähendus, s.o mis on olulised haldusakti andmist reguleeriva normi kohaldamisel või mida haldusorgan arvestas kaalutlusõiguse teostamisel. Rakendusüksus nõustub vaidlustajaga selles osas, et kvalifitseerimistingimused peavad olema kooskõlas konkreetse hankelepinguga ehk peavad olema vastavad, kohased ja proportsionaalsed konkreetse lepingu raames vastutavate isikute poolt täidetavate ülesannetega, kuid siinjuures tuleb hankijal lähtuda ka RHS üldpõhimõtetest ehk need tingimused ei või minna vastuollu riigihangete üldpõhimõtetega, sealhulgas võrdse kohtlemise põhimõttega. Rakendusüksus ei nõustu vaidlustajaga, et rakendusüksuse poolt on meelevaldne otsuses võrrelda erinevas õigusruumis läbiviidud hankeid (hankes nr 200595 ei sätestatud kvalifitseerimistingimustena keele nõue ja x-tee kogemus). Rakendusüksus on oma otsuses jõudnud järeldusele, et hankelepingut on võimalik nõuete kohaselt täita ka ilma nimetatud nõuete sätestamiseta ehk kui vaidlustaja ei oleks hankes nr 183815 sätestanud keele nõuet ja x-tee kogemust, siis suure tõenäosusega oleks hankeleping täidetud nõuete kohaselt täpselt samuti kui hilisemas hankes (hange nr 200595). Siinjuures ei oma tähtsust asjaolu, et tegemist on erinevas õigusruumis olevate hangetega, kuivõrd ka selle hanke kvalifitseerimistingimuste sätestamisel ei olnud kogemusnõue kohustuslik (RHS § 41 lõike 1 kohaselt nõuab hankija pakkuja tehnilise ja kusealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks hanketeates vastavalt hankelepingu alusel ostetavate asjade, tellitavate teenuste või ehitusööde põlemusele, kogemusele ja kasutusviisile järgmistest andmetest ja dokumentidest ühe või mitme esitamist. Kogemuse nõue on üks loetelust). 12. Vaidlustaja leiab vaides, et rakendusüksus on üldsõnaliselt nentinud, et on põhjendatud kohaldada 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra ning rikkumise hindamisel arvestanud asjaolusid, et 1) hanke kohta on teada esitatud ELT-le avaldamiseks, 2) hanke kohta ei laekunud vaidlustusi ega küsimusi, 3) osa meeskonnaliikmetele oli keelenõude sätestamine põhjendatud. Samuti ei nähtu kaalutlus, miks on otsuse tegija rakendanud 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kuigi oli võimalik ka 5-protsendilise määra rakendamine ehk ei ole põhjendanud, millised on need rasked rikkumised, mille puhul rakendatakse 10- 10 protsendilist määra ja millised on rikkumised, mille puhul rakendatakse 5- protsendilist määra. Ühendmääruse § 22 lõike 1 kohaselt vähendatakse toetust vastavalt sama paragrahvi lõigetes 2-14 sätestatule, kui toetuse tagasinõudmise aluseks olevate asjaolude põhjal ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning selle tulemusena tekkinud kahju suurust ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- ja ressursimahukas. Ühendmääruse § 22 lg 11 punkti 5 alusel vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti, kui hankemenetluse korraldamisel on pakkuja kvalifitseerimiseks, pakkumuse vastavaks tunnistamiseks või pakkumuse hindamiseks hanketeates või hankedokumentides nimetatud kriteeriumi, mis on vastuolus RHSga. Ühendmääruse § 22 lõike 12 kohaselt võib lõike 11 punktides 3-16 ja 19 nimetatud juhtudel sõltuvalt rikkumise raksusest kohaldada 5- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Rakendusüksus ei nõustu vaidlustajaga, et rakendusüksus on otsuses üldsõnaliselt nentinud, et on põhjendatud kohaldada 10-protsendilist määra ning et otsusest ei nähtu kaalutlused, miks kohaldas rakendusüksus 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Rakendusüksus on otsuses välja toonud oma kaalutlused, miks on finantskorrektsiooni määraks 10%. Rakendusüksus on otsuses rikkumise raskuse hindamisel lähtunud asjaolust, et kuigi hanke juurde oli registreerunud kokku seitse isikut, kõik Eesti ettevõtted, kellest kaks eemaldas registreeringu enne pakkumuste esitamise kuupäeva, esitas pakkumuse neist vaid üks, seega ei olnud võimalik pakkumuste võrdlemine ja tagatud ei olnud konkurentsi efektiivne ärakasutamine. Ainult selle asjaolu arvesse võtmisel oleks rakendusüksus pidanud tegema 25% finantskorrektsiooni. Kuid esines veel täiendavaid asjaolusid, mida rakendusüksuks kaalus koos eelmainutuga. Täiendavalt on rakendusüksus otsuses finantskorrektsiooni määra määramisel arvesse võtnud asjaolusid, et hanketeade on avaldatud Euroopa Ühenduse Ametlike Väljaannete Talituse kodulehel, mis võimalda potentsiaalsetel välisriigi pakkujatel saada infot antud hanke kohta ning, et antud hanketingimuse põhjendatuse osas ei olnud küsimusi ega esitatud vaidlustusi. Kõrvutades neid asjaolusid, leidis rakendusüksus oma otsuses, et on põhjendatud kohaldada 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kuivõrd asjaolu, et ei olnud võimalik võrrelda erinevaid pakkumusi, kuna esitati vaid üks pakkumus, kaalub kergendavad asjaolud üle. Siinjuures pöörab rakendusüksus tähelepanu, et otsuses väljatoodud rikkumise raskuse hindamisel arvesse võetud toetuse saaja esitatud selgitused antud hanke spetsiifilise sisu osa kohta, millest tulenevalt on osa meeskonnaliikmete eesti keele oskuse nõue põhjendatud, kui ei ole põhjendatud kõigi meeskonnaliikmete osas, on tegemist pigem rikkumise endaga, mitte aga rikkumise raskuse kaalumisega. Seega 11 ei olnud otsuses õige rakendusüksusel seda aluseks võtta rikkumise raskuse hindamisel. Vaidlustaja tõi vaides välja, et otsusest ei nähtu, miks on otsuse tegija rakendanud 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kuigi oli võimalik ka 5-protsendilise määra rakendamist. Vastuseks vaidlustajale, et rakendusüksusel ei ole kohustust kaalutleda kõiki lubatud finantskorrektsiooni määrasid, kuivõrd olenevalt rikkumise faktilistest asjaoludest võib rakendusüksus kohaldada 5-, 10- või 25 protsendilist finantskorrektsiooni määra. Rakendusüksus on oma otsuses toonud välja asjaolud, mille põhjal on tegemist sellise rikkumisega, et on õigustatud ja põhjendatud kohaldada 10% määra, kuivõrd see on proportsionaalne rikkumise raskuse ja võimaliku kahjuga. Vaidlustaja palub vaides alternatiivselt kaaluda finantskorrektsiooni otsuse tegemise põhjendatuse korral kohaldada 5-protsendilist finantskorrektsiooni määra. 5- protsendilise finantskorrektsiooni määra kohaldamise osas võtab rakendusüksus arvesse nii rakendusüksuse otsuses toodud asjaolud rikkumise raksuse määramisel kui ka asjaolu, et vaides ei esitanud vaidlustaja, millistest asjaoludest tulenevalt võis rikkumisest tingitud finantsmõju olla vähene, et kohaldada 5-protsendilist finantskorrektsiooni määra, siis ei ole rakendusüksusel alust finantskorrektsiooni määra vähendada. 13. Samuti ei nõustu rakendusüksus vaidlustajaga selles osas, et täiesti seostamata ja põhjendamata on võimaliku kahju aspekt ning „tõenäolise kahju eeldamine“ kui määratlemata õigusemõiste, on jäänud sisustamata ja kirjeldamata. Ühendmääruse seletuskirja kohaselt võeti finantskorrektsiooni määrade sätestamisel aluseks Euroopa Komisjoni (EK) juhend ning finantskorrektsioonide määrasid kehtestava õigusnormiga (ühendmäärusega) on eeldatud, et kahju tekkis ja selle suurust ei ole võimalik hinnata. Kahjuna ei käsitleta siinjuures võlaõigusseaduse tähenduses tekkivat kahju, sest EK juhendi kohaselt ei eeldata, et kahju peab olema alati mõõdetav. Ka Euroopa Kohtu kohtuasjades C-383/06-C-385/06 jõuti järeldusele, et kui rikutakse hankereegleid, siis sellest piisab järeldamaks, et toetust ei ole kasutatud abikõlblikuks loetava kulu osas säästlikult, kahjustades sellega EL reguleeritud konkurentsipoliitikat ning seeläbi ka EL eelarvet ja siseturgu. Lisaks on seletuskirjas selgitatud, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumise ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Ühissätete määruse 1303/2013 artikkel 85 lõike 2 punkti b kohaselt tuleb finantskorrektsioon teha, kui esineb põhjendatud oht, et rikkumisel on olemas vastav mõju, st finantsmõju. EK juhendi 12 rakendamisel tuleb lugeda, et vastavate RHS rikkumiste esinemisel on põhjendatud ohu olemasolu tõendatud ja finantskorrektsiooni tegemisel täiendavaid kaalutlusi läbi viima ei pea, v.a rikkumise astme kindlakstegemisel, kui ühendmäärus lubab põhilist määra vähendada või suurendada. Eelnevast lähtuvalt on rakendusüksus oma otsuses hinnanud, kas hankes nr 183815 tuvastatud asjaolud on esitatud dokumente ja toetuse saaja selgitusi arvestades käsitletavad RHS-s sätestatud nõuete rikkumisena ning juhul kui on, siis kas rikkumisega kaasneb finantskahju, mille puhul on vältimatu finantskorrektsiooni tegemine. Rakendusüksuse otsus kogumina hõlmab nii faktilisi kui õiguslikke aluseid ehk otsuse põhjenduse elemendid on omavahel läbi põimunud ning ühte sulanud, seega tuleb kogu otsust vaadata kui tervikut ning võtta arvesse kõiki asjaolusid koostoimes. Antud juhul on rakendusüksus tuvastanud, et hankega on põhjendamatult piiratud pakkujaid ehk toetuse saaja on eiranud oma kohustust kohelda kõiki pakkujaid võrdselt, mistõttu on eesti keele oskuse ja x-teega liidestatud veebirakenduse turvatestimise kogemuse nõude vastuolus RHS § 3 punktile 3 ja § 39 lõikele 1 ning seega ei ole toetuse saaja kasutanud toetust vastavalt toetuse andmise reeglitele (TAT punkti 7.1.2) ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. 14. Rakendusüksus hindas vaidlustatud otsuses esitatud seisukohti ning vaides neile esitatud vastuargumente, kõrvutas seisukohtade põhjendusi esitatud ja kogutud tõenditega ning asub seisukohale, rakendusüksus on oma finantskorrektsiooni otsuse tegemisel võtnud arvesse kõik asjas tähtsust omavad olulised asjaolud ning on oma otsust veenvalt põhjendanud. Seega lähtudes eelpool toodust jätab rakendusüksus vaide rahuldamata ning otsuse kehtetuks tunnistamata. 15. Otsuse peale võib esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule haldusmenetluse seaduses ja halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil vaidlustaja sai või pidi teada saama käesolevast vaideotsusest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Katri Targama juhatuse liige Kerli Brandt 735 0542 [email protected] 13
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel