Saatja: SA Innove <
[email protected]>
Saadetud: 25.03.2019 14:20
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Teema: finantskorrektsiooni otsuse nr 3-3.1/24 vaidlustamine
Manused: vaideotsus_hange_nr_183815_.bdoc
Tere!
Edastan Teile SA Innove poolse vaideotsuse (manuses).
Lugupidamisega
Kerli Allik
assistent
SA Innove
Lõõtsa 4, 11415 Tallinn
735 0752,
[email protected]
www.innove.ee
VAIDEOTSUS
Tallinn (kuupäev digitaalallkirjas) nr 3-3.1/2327-2
Toetuse andmise tingimuste „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ (2014-
2020.2.02.001.01.15-0002) osas 15.01.2019 finantskorrektsiooni otsuse nr 3-3.1/24 peale
esitatud vaide rahuldamata jätmine
Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 85 punkti 4, § 86 lõigete 1 ja 2, perioodi 2014-
2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 51 lõigete 2 ja 3, sotsiaalministri 27.03.2015
käskkirja nr 58 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ (edaspidi TAT) punkti
7.7.2 alusel ning lähtudes Sotsiaalministeeriumi (edaspidi vaidlustaja või hankija),
registrikood 70001952, aadress Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, 26.11.2018 esitatud
vaidest nr 2-5.1/495-1, Sihtasutus Innove (edaspidi rakendusüksus) otsustab:
- jätta Sotsiaalministeeriumi 14.02.2019 esitatud vaie nr 2-5.1/495-1 rakendusüksuse
15.01.2019 finantskorrektsiooni otsuse nr 3-3.1/24 (edaspidi otsus) peale
rahuldamata.
Asjaolud
1. Vaidlustaja partner Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus viis läbi rahvusvahelist
piirmäära ületava avatud hanke nr 183815 „Infosüsteemide turvatestimine“, milles
osalesid ühishankijana mh ka vaidlustaja, Sotsiaalkindlustusamet ja Astangu
Kutserehabilitatsiooni Keskus. Hanke nr 183815 tulemusena sõlmiti raamleping
ainsa pakkuja Clarified Security OÜ-ga perioodiks 02.06.2017-02.06.2021.
Raamlepingu esemeks on vastavalt tehnilisele kirjeldusele infosüsteemide käsitsi
turvatestimine, testimise raporti koostamine, leitud vigade järelkontroll ning
testimisega seotud konsultatsioonid- ja koolitusteenused. Hanketeates on
kvalifitseerimise tingimustes mh kirjas, et pakkuja kõik meeskonnaliikmed omavad
turvatestimiskogemust viimasel 3 aastal projektides, kus pakkuja meeskonnaliikmed
on teostanud summeeritud vähemalt 600 tunni ulatuses läbimurde turvatestimistöid
projektides, mille veebiraknedused peavad olema olnud liidestunud Eesti
infosüsteemide andmevahetuskihiga (x-tee). Lisaks on välja toodud, et kõik
meeskonnaliikmed peavad oskama eesti keelt vähemalt Euroopa Nõukogu ühtsete
keeleoskustasemete üldskaala (Euroopa keeleõppe raamdokument) tasemel C1.
Rakendusüksus kontrollis Sotsiaalministeeriumi poolt elluviidava toetuse andmise
tingimuste „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ maksetaotluste menetlemise
raames hanke nr 182815 läbiviimise õiguspärasust ning leidis oma otsuses, et
põhjendamatult on piiratud võimalike huvitatud isikute võimalusi hankes
osalemiseks, mistõttu on eesti keele oskus ja x-teega liidestatud veebirakenduse
turvatestimise kogemuse nõue vastuolus riigihangete seaduse (RHS) §-iga 3 ja § 30
lõikega 1 (edaspidi kuni 31.08.2017 kehtinud redaktsioon).
Seega luges rakendusüksus mitteabikõlblikuks maksetaotluses nr 27 kajastatud
hankega 183815 seotud kulud 10% ulatuses esitatud kulude maksumusest summas
1 056 eurot, sh Euroopa Sotsiaalfondi toetus 897,60 eurot ja riiklik kaasfinantseering
158,40 eurot ning nõudis tagasi toetuse summas 1 056 eurot. Tulenevalt asjaolust, et
nimetatud rikkumisega seotud hanke nr 183815 kulusid ei ole vaidlustaja täies
ulatuses rakendusüksusele veel esitanud, arvestas rakendusüksus otsuse koostamisel
ka asjaoluga, et rakendusüksus vähendab igat järgnevat raamlepingu kulu 10%
ulatuses.
2. 14.02.2019 esitas vaidlustaja otsusele vaide. Vaidlustaja ei nõustu otsusega.
Vaidlustaja hinnangul on rakendusüksus jätnud otsuse tegemisel arvesse võtmata
asjas tähtsust omavad olulised asjaolud ega ole otsust veenvalt põhjendanud (HMS
§ 54 ja § 56 lg 1).
3. Rakendusüksus kontrollis vaide esitamise tähtaegsust ning vastavust HMS § 76
lõikele 2. Rakendusüksus tuvastas, et vastavalt HMS § 76 lg 2 punktile 6 puudus
vaidlustaja kinnitus selle kohta, et vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega
toimu kohtumenetlust, seega andis rakendusüksus vaidlustajale 19.02.2019
täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks vaides. 22.02.2019 esitas vaidlustaja oma
kirjaga nr 2-5.1/495-3 kinnituse kohtumenetluse ja kohtuotsuse puudumise kohta.
Vaidlustaja seisukohad
4. Vaidlustaja leiab, et otsusest ei nähtu piisavad põhjendused haldusakti andmiseks
ning rakendusüksus ei ole arvestanud toetuse saaja ning partnerite poolt esitatud
seisukohtadega, märkides, et hankija esitatud põhjendustest ei tule välja, miks oli
vältimatult vajalik eesti keele oskus kõikidel meeskonnaliikmetele ja sellisel tasemel.
Vaidlustaja hinnangul on otsuses märgitud üksnes rakendusüksuse poolsed
hinnangud asjaolude osas, kuid ei ole esitanud põhjendusi, miks rakendusüksus
sellisele järeldusele jõudis. Vaidlustaja on haldusmenetluse käigus esitanud
rakendusüksusele selgitused, millistel põhjustel on seatud riigihankes pakkuja
meeskonnaliikmetele eesti keele oskuse nõue ja põhjendatud, miks on vaidlustaja
hinnangul tööd võimalik tulemuslikult teostada, kui meeskonnaliikmed valdavad
eesti keelt. Lisaks ei nähtu, et rakendusüksus oleks arvestanud toetuse saaja
haldusmenetluse käigus esitatud seisukohtadega, oleks analüüsinud esitatud
argumente või lükanud nimetatud otsuse tegemisel eluliselt usutaval viisil ja
argumentidega ümber.
2
Tõlketeenuse kasutamine tähendanuks üksnes tööde teostamiseks ülevaate
saamiseks kogu aluseks võetava dokumentatsiooni tõlkimist ning hankedokumentide
tõlkimist. Seejärel olnuks vaja iga konkreetse töö tellimisel tõlkida tööülesandega
seonduv dokumentatsioon ja sellele järgnev tavapärane suhtlus tellija ja teenuse
osutaja vahel ning ühtlasi teenuse osutamise tulemusena loodud dokumentatsioon.
Tõlketeenuse kasutamine kulutab märkimisväärselt ajaressurssi nii teenuse
osutamisega alustamiseks kui ka igapäevase vahetu suhtluse korraldamisel.
Vaidlustaja viitab ka õiguskirjandusele, mille kohaselt on hankijal reeglina õigus ise
otsustada, milliste kvalifitseerimistingimuste kehtestamist ta vajalikuks peab. Ainus
piirang on see, et kehtestatud kvalifitseerimistingimustele vastavust peab pakkujatel
olema võimalik tõendada RHS § 40 ja 41 loetletud dokumentidega. Seega peetakse
varasemalt pakkuja poolt teostatud hankelepingu objektiga sarnaseid töid või tarneid
kõige adekvaatsemaks indikaatoriks pakkuja hankelepingu täitmise suutlikkuse
näitamiseks.
Vaidlustaja hinnangul ei ole rakendusüksus otsuse tegemisel arvestanud hankija
kohustusega hankida kvaliteetselt osutatud teenused majanduslikult soodsaimal
viisil, kusjuures oluline on, et see ei hõlma vaid madalaima hinnaga pakkumuse
valimist vaid parima võimaliku hinnaga kvaliteetse teenuse hankimist mõistliku aja
jooksul ning eeldataval mõistlikul viisil. Täiendavalt toob vaides vaidlustaja, et
hankija peab hanke läbiviimisel arvestama Eesti infosüsteemides Eesti õigusruumis
kehtestatud nõuetega ja et Eestis kehtivad riigi infosüsteemide turvanõuded ei ole
hõlpsasti tõlgitavad tekstid. Kvaliteetse tõlketeenuse puudumisel võib kujuneda
väljaspool hankija kontroll olukord, kus infosüsteemile osutatavatest nõuetest ja töö
teostamise sisust saab töö reaalne teostaja ebaõigesti aru. Selle tulemusena võib
nõuetekohane töö jääda tähtaegselt ja kvaliteetselt teostamata. Hankija ülesanne on
teha endast olenev, et eeldused kvaliteedi tagamiseks oleksid täidetud.
5. Lisaks keele nõudele, leiab vaidlustaja põhjendatuks olevat hanke läbiviimisel
kehtestada RHS § 41 lg 1 punktis 5 loetletud nõudeid (kogemuse nõue turvatestimise
projektides, mille veebirakendused on olnud liidestatud eesti infosüsteemide
andmevahetuskihiga (x-tee)) pakkuja poolt hankelepingu täitmisesse kaastaud
vastutavate isikute suhtes, kuna selline kogemus, haridus on tulevase hankelepingu
täitmise seisukohast vajalik ja oluline. See tagab selle, et hilisemasse lepingu
täitmisesse kaastatud vastutavad isikud on varasemalt olnud vastutavad raamlepingu
esemega sarnaste tööde teostamisel ning neil on olemas vajalik roll ning kogemus
raamlepingu esemeks olevate tööde tegemiseks. Kuigi konkurentsi soodustamine on
hankemenetluse üks põhieesmärke, ei saa see olla absoluutne, st ei saa tekkida
olukord, kus hankija üleüldse pakkumusmenetluses osalemiseks nõudeid ei sea.
3
Vaides vaidlustaja leiab, et RHS ei sätesta nõuet, et juhul kui turg on piiratud, tuleb
hankijal kehtestada seadusega lubatud hanketingimused selliselt, et nendele
vastaksid pakkujad, kes lepingut ei suudaks täita või, kelle pakkumus ei vasta hankija
vajadustele. RHS ei sätesta nõuet, et hankija peaks kehtestama hanketingimused,
mida suudaksid täita paljud potentsiaalsed pakkujad. Hankijal tuleb lähtuda hanke
esemest. Hankija ei saa olla kohustatud ette nägema kõiki olukordi, mis võivad
praktikas ette tulla, mil viisil pakkuja võiks tahta lepingut täita. Spekuleerides
olukorraga, et pakkuja, kes jõudis hankedokumente lugedes järeldusele, et tal on
sarnane või samaväärne kogemus, oleks saanud tõendada nõudele vastavust sellega,
et tema kogemus on samaväärne nõutud tingimusega või esitades ühispakkumuse või
kaasates hankelepingu täitmisse nõutud kogemusega alltöövõtjaid ehk hankija võib
hankelepingu täitmiseks kasutada alltöövõtjaid vastavalt Euroopa Kohtu
seisukohale. Hankija ei ole pakkuja õigusi selles osas piiranud.
Kui läheneda kogemuse nõuete kehtestamisele analoogselt RHS § 41 lõikes 3 nõutud
erinõudele vastavuse tõendamisega, siis kogemuse nõude seadmise kehtestamise
eesmärgiks oli anda hankijale kindlus, et pakkuja saab asuda lepingut täitma. Samale
seisukohale on asunud ka Rahandusministeerium tollal kehtinud RHSi rakendamise
nõustamisel. Selline nõuete seadmine võimaldas hankijal maandada hankelepingu
nõuetekohase täitmisega seotud riske. Vaidlustaja nendib, et hilisemas läbiviidud
hankes (nr 200595) ei sätestanud vaidlusaluseid kvalifitseerimistingimusi, kuivõrd
01.09.2017 hakkas kehtima uus RHS, millega muutus mh ka erinõuete regulatsioon
kitsamaks. Seega ei olnud enam põhjendatud selliste tingimuste seadmine ning uue
RHS alusel läbiviidud hangetes ei saa hankija seada kogemuse nõudeid ka enam
kvalifitseerimistingimustena. See tähendab, et hanke protsess on uue seaduse
jõustumisel muutunud ning rakendusüksuse poolt on meelevaldne võrrelda erinevas
õigusruumis läbiviidud hankeid. Vaidlustaja leiab, et eeltoodud argumendid on vaide
menetlemisel kaalukad asjaolud, mida tuleb täiendavalt hinnata, analüüsida ning
kaalumiskohti põhjendada.
Vaidlustaja hindas hankemenetluse läbiviimisel, millised kvalifitseerimise
tingimused on vajalikud RHS § 39 lõike 1 täitmiseks, muuhulgas hindas hanke
läbiviimisel vajalikuks esitada lepingut täitma asuvatele isikutele nõuded eesti keele
valdamise osas. Vaidlustaja hinnangul on nimetatud nõue osaliselt põhjendatud ning
seega ei saa keelenõude või x-tee kogemuse seadmine iseenesest olla ka vastuolus
RHS § 3 sätestatud üldpõhimõtetega.
Eeltoodust tulenevalt ei ole vaidlustaja hinnangul haldusakt põhjendatud. Vaidlustaja
jääb oma argumentide juurde, mis on esitatud rakendusüksusele haldusmenetluse
läbiviimise käigus ja leiab, et ei ole hankemenetluse läbiviimisel rikkunud RHS-i
üldpõhimõtteid. Rakendusüksus on oma järeldustega kaudu asunud hankija asemel
hindama hankija raamlepinguga hangitavaid vajadusi. Samuti on meelevaldne
4
rakendusüksuse seisukoht, et kuna hankes laekus vaid üks pakkumus, ei olnud
tagatud konkurentsi efektiivne ärakasutamine. Juhul, kui nimetatud tuleks hankijatel
sel viisil alati kohaldada, oleks seadusandja vastava aluse ka hankemenetluse
kehtetuks tunnistamise alusena ette näinud. Seega on rakendusüksuse vastav väide
asjakohatu. Hankemenetluses laekuvate pakkumuste vähesus võib olla tingitud
muudest objektiivsetest asjaoludest, mistõttu ei ole põhjendatud rakendusüksuse
järeldus, justkui hankijal oleks alati võimalik tagada hankemenetluse tulemusel
pakkumuste laekumine.
Seega ei ole rakendusüksus järginud HMS § 56 lõikes 1 sätestatud kohustust ja on
jätnud arvesse võtmata ning piisavalt põhjendamata kõik toetuse saaja poolt esitatud
argumendid, millest RHS järgimine hankija pool on mõistlike jõupingutustega
tuvastatav
Rakendusüksuse põhjendused otsuses
6. Rakendusüksus on oma otsuses toonud välja järgmised seisukohad keele nõude osas.
Nimelt RHS § 3 punkti 3 kohaselt on hankijal kohustus kohelda kõiki isikuid, kelle
elu- või asukohaks on Eesti, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa
Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni
riigihankelepinguga ühinenud riik, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et
kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes
proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. RHS § 39 lõike 1 kohaselt peavad
kvalifitseerimise tingimused olema piisavad pakkuja või taotleja hankelepingu
nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks ning vastavad ja proportsionaalsed
hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemus, koguse ja
otstarbega.
Kuivõrd tegemist on rahvusvahelise piirmäära ületava avatud riigihankega, siis pidi
hankija tingimuste kehtestamisel arvestama, et eelduslikult on hankes osalemisest
huvitatud ka välisriikide pakkujad. Seades hanke kvalifitseerimistingimuste nõude,
et kõik hankelepingut täitvad meeskonna liikmed peavad oskama eesti keel vähemalt
Euroopa Nõukogu ühtsete keeleoskustasemete üldskaala (Euroopa keeleõppe
raamdokument) tasemel C1, on piiranud pakkujate ringi, välistades pakkujad, kelle
kõik hankelepingut täitvad meeskonna liikmed ei oska eesti keelt C1 tasemel. C1
taseme nõue tähendab, et keele valdaja peab olema vilunud keelekasutaja.
Rakendusüksus leiab otsuses, et hankija esitatud põhjendustest ei tule välja, miks on
vältimatult vajalik eesti keele oskus kõikidel meeskonna liikmetel ja sellisel tasemel.
Antud nõue ei ole põhjendatud, kuna hankelepingut on võimalik täita ka vähem
piirava nõudega, näiteks nõudes eesti keele oskust vähematelt meeskonna liikmetelt
ja/või madalamal tasemel. Vaidlustaja tõi küll oma põhjenduses välja, et eesti keele
oskus on vajalik arusaamatuste vältimiseks testimise käigus ja/või testimise
5
tulemuste tutvustamisel, koolitusel jne, kuid see ei põhjenda, miks peavad eesti keelt
oskama kõik meeskonna liikmed ja nii kõrgel tasemel. Vaidlustaja tõi ka välja, et
ISKE tõlget ei saa usaldada pakkujale ning nõudes riigikeele valdamist vaid ühelt
meeskonna liikmelt, võtaks hankija muuhulgas riski meeskonnasisese valesti
tõlgendamise osas. Samuti ei nõustu rakendusüksus oma otsuses, et pakkuja poolt
materjalide tõlkimine pikendab töö teostamise aega ja suurendab ka vaidlustaja
töökoorust, kuna ta peab võrdlema tõlke korrektsust. Rakendusüksus leiab, et lepingu
kvaliteetne täitmine sh vajadusel kvaliteetse tõlke tagamine, on pakkuja vastutus.
Rakendusüksus ei pea piisavaks eesti keele C1 tasemel mittevaldavate meeskonna
liimete hankelepingu täitmises osalemise piiramiseks, kuivõrd hankija peab lepingu
täitmise kvaliteeti suutma hinnata ja sellega ilmselgelt kaasneb hankija mingisugune
töökoormus.
Rakendusüksus otsuses küll möönab, et antud valdkonnas on väga spetsiifiline
terminoloogia, kuid üksnes pakkuja meeskonnaliikmete eesti keele oskus ei taga veel
lepingu eesmärgi efektiivset ja tähtaegset saavutamist, vaid see on seotud palju
rohkemate faktoritega ning rõhutab, et lepingu nõuetekohane ja kvaliteetne täitmine
on pakkuja vastutus, isegi kui samaaegselt on sõlmitud mitu hankelepingut.
Oma otsuses ei nõustu ka rakendusüksus väitega, et kuigi hankija ei ole meeskonna
liikmete tööjaotust hankes pakkuja eest kindlaks määranud, siis peavad kõik
meeskonna liikmed olema võimelised hangitavaid töid nõuetekohaselt teostama.
Pakkuja saab tööde jaotust ise otsustada vastavalt vajadusele ja inimeste oskustele,
arvestades seda, millise tegevuse puhul on eesti keele oskust rohkem vaja nagu
näiteks konsultatsiooni- või koolitusteenused. Pakkujal oli tõesti võimalik kaasata
meeskonda rohkem kui 3 liiget, kuid hankija ei tohi seada pakkkuja töökorraldusele
põhjendamatuid piiranguid ning pakkujal peab olema võimalik ise otsustada, kuidas
tagada lepingu nõuetekohane ja tähtaegne täitmine, sh kas kasutada mingit kindla
keeleoskusega spetsialiste, kasutada tõlgi abi või mõnda muud meetodit.
Samuti on rakendusüksus toonud otsuses välja, et kuigi keeleseaduse kohaselt on
riigiasutuste asjaajamiskeeleks eesti keel, ei puuduta see nõue pakkuja sisemist
töökorraldust või hanke meeskonnaliikmete omavahelist suhtlust. Keeleseaduse
nõude täitmiseks piisanuks, kui pakkuja oleks mistahes viisil taganud üldise suhtluse
hankija eesti keeles ning täitnud hankija poolt eestikeelena toimuma pidavad
koolitused või muud tegevused.
Rakendusüksus on otsuses jõudnud seisukohale, et see kuidas pakkuja oma
meeskonnas vajalikku suhtlust ja tööülesannete jaotust korraldab, et saavutada
hankelepingu nõuetekohane täitmine, on pakkuja enda vastutus ja valik. Sama keele
valdamine võib küll lihtsustada suhtlust ja vähendada riske, kuid tööd saab jagada
ning korraldada ka selliselt, mis ei vaja ilmtingimata kõigilt meeskonna liikmetelt
6
eesti keele oskust nii kõrgel tasemel. Seega ei ole proportsionaalne ja põhjendatud
hankija nõue, et kõik meeskonna liikmed peavad oskama C1 tasemel eesti keelt.
7. Rakendusüksuse on oma otsuses toonud välja järgmised seisukohad x-tee liidestatud
veebirakenduse kogemuse nõude osas. Arvestades seda, et x-tee on infosüsteemide
andmevahetuskiht, mis on Eesti riigi arendatud ning mida kasutatakse peamisel Eesti
riigiasutuste infosüsteemide puhul ning see on ka Riigi Infosüsteemi Ameti
registreeritud kaubamärk, eeldab hankes kehtestatud nõue omada turvatestimise
kogemust projektides, mille veebirakendused on olnud liidestatud eesti
infosüsteemide andmevahetuskihiga (x-tee), sisuliselt Eesti riigiasutuste
infosüsteemide turvatestimise kogemust. Antud nõue on piirav eelkõige võimalike
välismaiste pakkujatele , kelle meeskonnal suure tõenäosusega puudub vastavate
Eesti riigiga seotud veebirakenduste turvatestimise kogemus, kuid kelle meeskonnal
oleks olnud piisav samaväärsete veebirakenduste turvatestimise kogemus.
Vaidlustaja ei ole haldusmenetluse käigus esitatud selgitustes välja toonud, miks on
antud nõue vältimatult vajalik hankelepingu täitmiseks ning miks pole võimalik
arvestada samaväärset kogemust.
Vaidlustaja on küll välja toonud, et süsteemide samaväärsuse hindamine oleks
toonud hankijale lisariske, kuna hankija pidanuks hindama erinevaid süsteeme,
millega tal ei pruugi olla kogemusi, kuid rakendusüksuse hinnangul ei ole see piisav
põhjendus, et mitte võimaldada potentsiaalsetel pakkujatel, kelle meeskonnal on
teiste riikide infosüsteemide turvatestimise samaväärne kogemus, hankes osaleda.
Rakendusüksus on otsuses asunud seisukohale, et kuigi hankija tõi välja, et eelneva
kogemuse puudumine x-teega testimisega võib mõjutada tööde teostamise aega,
kvaliteeti ja teenuse majanduslikku soodsust, on pakkuja vastutus tagada töö
nõuetekohane täitmine ja kvaliteet ning hankija ei tohi seada seetõttu
põhjendamatuid piiranguid hankes osalemiseks.
Rakendusüksuse hinnangul annab meeskonnaliikmete tööjaotuse vabaks jätmine just
võimaluse pakkujal tööde jaotus ise korraldada, et tagatud oleks hankelepingu
täitmine, mistõttu ei ole põhjendatud nõuda kõikidelt meeskonna liikmetelt samu
oskusi, kui vaidlustaja on toonud välja, et antud kogemus on nõutud kõikidelt
meeskonna liikmetelt, kuna kõik tööd on seotud x-teega liidestatud rakendustega
ning hankija ei ole meeskonna liikmete tööjaotust kindlaks määranud.
Otsuses rakendusüksus nõustub vaidlustajaga, et hankija ei saa kontrollida, mitu
pakkujat hankes pakkumuse esitab ning ei saa ka välistada hankija mõjuulatusest
väljuvaid põhjuseid, miks pakkumusi rohkem ei esitatud, kuid seda üksnes eeldusel,
et hankija ei sea hankes osalemiseks põhjendamatult piiravaid tingimusi. Hankija
peab tagama, et kõik seatud piirangu oleksid põhjendatud ja proportsionaalsed ning
7
kõik isikud, kes on potentsiaalselt võimelised hankelepingut nõuetekohaselt täitma,
saaksid soovi korral ka pakkumuse esitada. Põhjendamatult piirava tingimuse
kehtestamisest tingitud tõenäolise kahju eeldamisel ei oma tähtsust see, kas
tõenditega on tuvastatav mõne pakkuja hankest kõrvale jäämine, vaid piisab, kui
kahju tekkimine oli põhimõtteliselt võimalik ja selle tekkimist ei saa välistada. Antud
juhul ei saa välistada, et just vaidlusaluste nõuete tõttu rohkem pakkujaid ei osalenud.
Rakendusüksus on otsuses järeldanud, et antud hankelepingut oli võimalik
nõuetekohaselt täita ka ilma nimetatud nõuete täitmiseta, kuivõrd samasisuline hange
(nr 200595) 2018 aastal viidi läbi ilma antud vaidlusaluste
kvalifitseerimistingimusteta, seega ei olnud need vältimatult vajalikud hankelepingu
täitmiseks. Asjaolu, et hilisemas hankes ei esitanud pakkumust ükski välismaine
pakkuja, ei tähenda, et ka varasemas hankes ei omanud eesti keele oskuse või
varasema spetsiifilise kogemuse nõue pakkujate ringi kujunemisel tähtsust, kuivõrd
hanked on läbiviidud erinevatel ajahetkedel ning turuolukord ei olnud identne, st
hilisemas hankes osalemise vastu ei pruukinud huvi tunda samad potentsiaalsed
pakkujad, kes oleksid soovinud osaleda varasemas hankes.
Rakendusüksus nõustub otsuses, et huvitatud isikutel oli võimalik osaleda hankes
tuginedes teise isiku näitajatele, kuid ei saa välistada, et ka sellise isiku leidmise
kohustus võis tunduda hankijale ebamõistlik, mistõttu ta loobus hankes osalemisest.
Vaideotsuse põhjendus
8. Vastavalt STS § 51 lõikele 1 ja kooskõlas HMS § 83 lõiketele 1 ja 2 kontrollitakse
vaiet läbi vaadates haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust ning selleks
uuritakse dokumentaalseid tõendeid, kuulatakse ära asjast huvitatud isikute seletused
ja ekspertide arvamused ning tunnistajate ütlused, vaadeldakse asitõendeid ja
teostatakse paikvaatlusi.
9. Vastavalt TATi punktile 7.1.1.kohalduvad toetuse saajale lisaks TAT-s sätestatule
STS § 24 ja 26 ning selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud
kohustused. TAT punkti 7.2.2 alusel loetakse abikõlblikeks kuludeks TAT-s
nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse
01.09.2014 määruses nr 143 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetusest hüvitatavate
kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide
tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) ning TAT-s sätestatud
tingimustele. Vastavalt TAT punktile 7.1.2 kohaldub TAT partnerile STS § 25, mille
kohaselt peab partner täitma muu hulgas STS §-s 26 nimetatud toetuse saaja
kohustusi ning STS § 26 lõike 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima RHSi,
kui ta on hankija RHSi tähenduses.
8
STS § 28 lõike 2 kohaselt makstakse toetus välja pärast maksmise aluseks olevate
tingimuste ja kohustuste täitmise kontrollimist ning tulenevalt STS § 28 lõikest 9
kehtestab maksetaotluse esitamise ja selle menetlemise ning toetuse maksmise
täpsema tingimused ja korra ühendmäärusega. Ühendmääruse § 2 lõikest 1 tulenevalt
on kulu abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt ühendmääruse § 2
lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt sama sätte lõikele 5 ning on kooskõlas
Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. Ühendmääruse § 2 lõike 2 kohaselt loetakse kulu
põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus taotluse rahuldamise otsuses või
toetuse andmise tingimuste õigusaktis ette nähtud eesmärkide ja tulemuste
saavutamiseks ning see tekitab taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise
tingimuste õigusaktis nimetatud toetatavate tegevuste käigus. Riigihanke
kohustuslasest toetuse saaja korral on oluline, et kulu tekkimisel oleks järgitud RHS.
10. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani
poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne,
kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lõike 1 kohaselt peab
kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult
põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele
kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud.
Haldusakti põhjendamise kohustusel on neli eesmärki. Isiku seisukohalt on
motiveerimine vajalik selleks, et haldusakti adressaat mõistaks, miks ja millisel
õiguslikul alusel otsus tehti. Isik peab aru saama, kas tema õigusi kitsendati
seaduslikult või mitte. Haldusakti resolutiivosas ning põhjendustes tooduga
mittenõustumisel annab motivatsioon isikule võimaluse esitada oma õiguste kaitseks
vaie või pöörduda kaebusega kohtu poole. Antud juhul esitas vaidlustaja
rakendusüksuse 15.01.2019 finantskorrektsiooni otsuse nr 3-3.1/24 peale vaide.
Haldusorgani jaoks kujutab põhjendamise kohustuse täitmine enesekontrolli, mis
kinnitab, et ollakse jõutud õigele otsusele. Lisaks võimaldab põhjendamine
halduskohtul/haldusorganil teostada efektiivset haldusakti (kohtulikku) kontrolli.
Seega saab vaide lahendamisel kontrollida, kas haldusorgan järgis menetlusnorme ja
kas arutluskäik otsuse tegemisel on arusaadav.
11. Hinnates vaidlustatud otsuses esitatud rakendusüksuse põhjendusi ning vaides ja
otsuses neile esitatud vastuargumente, leiab rakendusüksus, et vaidlustatud otsusest
ja selle põhjendustest, ei olnud võimalik teha muud otsust kui vaid sellise sisuga
haldusakt, kuivõrd sätestades kvalifitseerimistingimusena nõuded, et pakkuja kõik
meeskonnaliikmed omavad turvatestimiskogemust viimasel 3 aastal projektides, kus
pakkuja meeskonnaliikmed on teostanud summeeritult vähemalt 600 tunni ulatuses
läbimurde turvatestimistöid projektides, mille veebirakendused peavad olema olnud
liidestunud Eesti infosüsteemide andmevahetuskihiga (x-tee) ning lisaks peavad
pakkuja kõik meeskonnaliikmed oskama eesti keelt vähemalt Euroopa Nõukogu
ühtsete keeleoskustasemete üldskaala (Euroopa keeleõppe raamdokument) tasemel
9
C1, piirab pakkujate ringi. Nende tingimustega välistas hankija kõik need pakkujad,
kelle kõik hankelepingut täitvad meeskonna liikmed ei oska eesti keel C1 tasemel ja
ei oma turvatestmiskogemust viimasel 3 aastal projektides, mille veebirakendused
peavad olema olnud liidestunud Eesti infosüsteemide andmevahetuskihiga.
Rakendusüksus on otsuses toonud välja nii faktilised kui ka õiguslikud asjaolud,
samuti arutluskäigu, miks tuvastatud asjaolud toovad kaasa just sellised järeldused.
Samuti on otsuses välja toodud kõik elulised asjaolud, millel on haldusakti andmisel
õiguslik tähendus, s.o mis on olulised haldusakti andmist reguleeriva normi
kohaldamisel või mida haldusorgan arvestas kaalutlusõiguse teostamisel.
Rakendusüksus nõustub vaidlustajaga selles osas, et kvalifitseerimistingimused
peavad olema kooskõlas konkreetse hankelepinguga ehk peavad olema vastavad,
kohased ja proportsionaalsed konkreetse lepingu raames vastutavate isikute poolt
täidetavate ülesannetega, kuid siinjuures tuleb hankijal lähtuda ka RHS
üldpõhimõtetest ehk need tingimused ei või minna vastuollu riigihangete
üldpõhimõtetega, sealhulgas võrdse kohtlemise põhimõttega.
Rakendusüksus ei nõustu vaidlustajaga, et rakendusüksuse poolt on meelevaldne
otsuses võrrelda erinevas õigusruumis läbiviidud hankeid (hankes nr 200595 ei
sätestatud kvalifitseerimistingimustena keele nõue ja x-tee kogemus).
Rakendusüksus on oma otsuses jõudnud järeldusele, et hankelepingut on võimalik
nõuete kohaselt täita ka ilma nimetatud nõuete sätestamiseta ehk kui vaidlustaja ei
oleks hankes nr 183815 sätestanud keele nõuet ja x-tee kogemust, siis suure
tõenäosusega oleks hankeleping täidetud nõuete kohaselt täpselt samuti kui hilisemas
hankes (hange nr 200595). Siinjuures ei oma tähtsust asjaolu, et tegemist on erinevas
õigusruumis olevate hangetega, kuivõrd ka selle hanke kvalifitseerimistingimuste
sätestamisel ei olnud kogemusnõue kohustuslik (RHS § 41 lõike 1 kohaselt nõuab
hankija pakkuja tehnilise ja kusealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele
vastavuse kontrollimiseks hanketeates vastavalt hankelepingu alusel ostetavate
asjade, tellitavate teenuste või ehitusööde põlemusele, kogemusele ja kasutusviisile
järgmistest andmetest ja dokumentidest ühe või mitme esitamist. Kogemuse nõue on
üks loetelust).
12. Vaidlustaja leiab vaides, et rakendusüksus on üldsõnaliselt nentinud, et on
põhjendatud kohaldada 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra ning rikkumise
hindamisel arvestanud asjaolusid, et 1) hanke kohta on teada esitatud ELT-le
avaldamiseks, 2) hanke kohta ei laekunud vaidlustusi ega küsimusi, 3) osa
meeskonnaliikmetele oli keelenõude sätestamine põhjendatud. Samuti ei nähtu
kaalutlus, miks on otsuse tegija rakendanud 10-protsendilist finantskorrektsiooni
määra, kuigi oli võimalik ka 5-protsendilise määra rakendamine ehk ei ole
põhjendanud, millised on need rasked rikkumised, mille puhul rakendatakse 10-
10
protsendilist määra ja millised on rikkumised, mille puhul rakendatakse 5-
protsendilist määra.
Ühendmääruse § 22 lõike 1 kohaselt vähendatakse toetust vastavalt sama paragrahvi
lõigetes 2-14 sätestatule, kui toetuse tagasinõudmise aluseks olevate asjaolude põhjal
ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning
selle tulemusena tekkinud kahju suurust ei ole võimalik hinnata või selle hindamine
on ebamõistlikult aja- ja ressursimahukas. Ühendmääruse § 22 lg 11 punkti 5 alusel
vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti, kui hankemenetluse
korraldamisel on pakkuja kvalifitseerimiseks, pakkumuse vastavaks tunnistamiseks
või pakkumuse hindamiseks hanketeates või hankedokumentides nimetatud
kriteeriumi, mis on vastuolus RHSga. Ühendmääruse § 22 lõike 12 kohaselt võib
lõike 11 punktides 3-16 ja 19 nimetatud juhtudel sõltuvalt rikkumise raksusest
kohaldada 5- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra.
Rakendusüksus ei nõustu vaidlustajaga, et rakendusüksus on otsuses üldsõnaliselt
nentinud, et on põhjendatud kohaldada 10-protsendilist määra ning et otsusest ei
nähtu kaalutlused, miks kohaldas rakendusüksus 10-protsendilist
finantskorrektsiooni määra. Rakendusüksus on otsuses välja toonud oma kaalutlused,
miks on finantskorrektsiooni määraks 10%.
Rakendusüksus on otsuses rikkumise raskuse hindamisel lähtunud asjaolust, et kuigi
hanke juurde oli registreerunud kokku seitse isikut, kõik Eesti ettevõtted, kellest kaks
eemaldas registreeringu enne pakkumuste esitamise kuupäeva, esitas pakkumuse
neist vaid üks, seega ei olnud võimalik pakkumuste võrdlemine ja tagatud ei olnud
konkurentsi efektiivne ärakasutamine. Ainult selle asjaolu arvesse võtmisel oleks
rakendusüksus pidanud tegema 25% finantskorrektsiooni. Kuid esines veel
täiendavaid asjaolusid, mida rakendusüksuks kaalus koos eelmainutuga. Täiendavalt
on rakendusüksus otsuses finantskorrektsiooni määra määramisel arvesse võtnud
asjaolusid, et hanketeade on avaldatud Euroopa Ühenduse Ametlike Väljaannete
Talituse kodulehel, mis võimalda potentsiaalsetel välisriigi pakkujatel saada infot
antud hanke kohta ning, et antud hanketingimuse põhjendatuse osas ei olnud
küsimusi ega esitatud vaidlustusi. Kõrvutades neid asjaolusid, leidis rakendusüksus
oma otsuses, et on põhjendatud kohaldada 10-protsendilist finantskorrektsiooni
määra, kuivõrd asjaolu, et ei olnud võimalik võrrelda erinevaid pakkumusi, kuna
esitati vaid üks pakkumus, kaalub kergendavad asjaolud üle.
Siinjuures pöörab rakendusüksus tähelepanu, et otsuses väljatoodud rikkumise
raskuse hindamisel arvesse võetud toetuse saaja esitatud selgitused antud hanke
spetsiifilise sisu osa kohta, millest tulenevalt on osa meeskonnaliikmete eesti keele
oskuse nõue põhjendatud, kui ei ole põhjendatud kõigi meeskonnaliikmete osas, on
tegemist pigem rikkumise endaga, mitte aga rikkumise raskuse kaalumisega. Seega
11
ei olnud otsuses õige rakendusüksusel seda aluseks võtta rikkumise raskuse
hindamisel.
Vaidlustaja tõi vaides välja, et otsusest ei nähtu, miks on otsuse tegija rakendanud
10-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kuigi oli võimalik ka 5-protsendilise
määra rakendamist. Vastuseks vaidlustajale, et rakendusüksusel ei ole kohustust
kaalutleda kõiki lubatud finantskorrektsiooni määrasid, kuivõrd olenevalt rikkumise
faktilistest asjaoludest võib rakendusüksus kohaldada 5-, 10- või 25 protsendilist
finantskorrektsiooni määra. Rakendusüksus on oma otsuses toonud välja asjaolud,
mille põhjal on tegemist sellise rikkumisega, et on õigustatud ja põhjendatud
kohaldada 10% määra, kuivõrd see on proportsionaalne rikkumise raskuse ja
võimaliku kahjuga.
Vaidlustaja palub vaides alternatiivselt kaaluda finantskorrektsiooni otsuse tegemise
põhjendatuse korral kohaldada 5-protsendilist finantskorrektsiooni määra. 5-
protsendilise finantskorrektsiooni määra kohaldamise osas võtab rakendusüksus
arvesse nii rakendusüksuse otsuses toodud asjaolud rikkumise raksuse määramisel
kui ka asjaolu, et vaides ei esitanud vaidlustaja, millistest asjaoludest tulenevalt võis
rikkumisest tingitud finantsmõju olla vähene, et kohaldada 5-protsendilist
finantskorrektsiooni määra, siis ei ole rakendusüksusel alust finantskorrektsiooni
määra vähendada.
13. Samuti ei nõustu rakendusüksus vaidlustajaga selles osas, et täiesti seostamata ja
põhjendamata on võimaliku kahju aspekt ning „tõenäolise kahju eeldamine“ kui
määratlemata õigusemõiste, on jäänud sisustamata ja kirjeldamata.
Ühendmääruse seletuskirja kohaselt võeti finantskorrektsiooni määrade sätestamisel
aluseks Euroopa Komisjoni (EK) juhend ning finantskorrektsioonide määrasid
kehtestava õigusnormiga (ühendmäärusega) on eeldatud, et kahju tekkis ja selle
suurust ei ole võimalik hinnata. Kahjuna ei käsitleta siinjuures võlaõigusseaduse
tähenduses tekkivat kahju, sest EK juhendi kohaselt ei eeldata, et kahju peab olema
alati mõõdetav. Ka Euroopa Kohtu kohtuasjades C-383/06-C-385/06 jõuti
järeldusele, et kui rikutakse hankereegleid, siis sellest piisab järeldamaks, et toetust
ei ole kasutatud abikõlblikuks loetava kulu osas säästlikult, kahjustades sellega EL
reguleeritud konkurentsipoliitikat ning seeläbi ka EL eelarvet ja siseturgu.
Lisaks on seletuskirjas selgitatud, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul
võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja
teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumise ja konkreetsete
asjaolude põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Ühissätete määruse 1303/2013
artikkel 85 lõike 2 punkti b kohaselt tuleb finantskorrektsioon teha, kui esineb
põhjendatud oht, et rikkumisel on olemas vastav mõju, st finantsmõju. EK juhendi
12
rakendamisel tuleb lugeda, et vastavate RHS rikkumiste esinemisel on põhjendatud
ohu olemasolu tõendatud ja finantskorrektsiooni tegemisel täiendavaid kaalutlusi
läbi viima ei pea, v.a rikkumise astme kindlakstegemisel, kui ühendmäärus lubab
põhilist määra vähendada või suurendada.
Eelnevast lähtuvalt on rakendusüksus oma otsuses hinnanud, kas hankes nr 183815
tuvastatud asjaolud on esitatud dokumente ja toetuse saaja selgitusi arvestades
käsitletavad RHS-s sätestatud nõuete rikkumisena ning juhul kui on, siis kas
rikkumisega kaasneb finantskahju, mille puhul on vältimatu finantskorrektsiooni
tegemine. Rakendusüksuse otsus kogumina hõlmab nii faktilisi kui õiguslikke
aluseid ehk otsuse põhjenduse elemendid on omavahel läbi põimunud ning ühte
sulanud, seega tuleb kogu otsust vaadata kui tervikut ning võtta arvesse kõiki
asjaolusid koostoimes. Antud juhul on rakendusüksus tuvastanud, et hankega on
põhjendamatult piiratud pakkujaid ehk toetuse saaja on eiranud oma kohustust
kohelda kõiki pakkujaid võrdselt, mistõttu on eesti keele oskuse ja x-teega liidestatud
veebirakenduse turvatestimise kogemuse nõude vastuolus RHS § 3 punktile 3 ja § 39
lõikele 1 ning seega ei ole toetuse saaja kasutanud toetust vastavalt toetuse andmise
reeglitele (TAT punkti 7.1.2) ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust.
14. Rakendusüksus hindas vaidlustatud otsuses esitatud seisukohti ning vaides neile
esitatud vastuargumente, kõrvutas seisukohtade põhjendusi esitatud ja kogutud
tõenditega ning asub seisukohale, rakendusüksus on oma finantskorrektsiooni otsuse
tegemisel võtnud arvesse kõik asjas tähtsust omavad olulised asjaolud ning on oma
otsust veenvalt põhjendanud. Seega lähtudes eelpool toodust jätab rakendusüksus
vaide rahuldamata ning otsuse kehtetuks tunnistamata.
15. Otsuse peale võib esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule haldusmenetluse seaduses
ja halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva
jooksul, arvates päevast, mil vaidlustaja sai või pidi teada saama käesolevast
vaideotsusest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Katri Targama
juhatuse liige
Kerli Brandt
735 0542
[email protected]
13