.
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu / 05.12.2025 / 2-3/15-436 ;
Riigikantselei / 05.12.2025 / 7-1.2/25-02236
Resolutsiooni teema: Riigikogu liikme Lauri Laatsi kirjalik küsimus kaitseministrile (KK 436)
Adressaat: Kaitseministeerium
Ülesanne: Palun ministril vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 148 saata Riigikogu
esimehele digitaalselt allkirjastatud vastus.
Tähtaeg: 19.12.2025
Lisainfo: Kutsealuste eesti keele oskusest.
Kontroll: Heili Tõnisson
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik
Kinnitamise kuupäev: 05.12.2025
Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson
[email protected], 693 5655
Lp hr Keit Kasemets .12.2025 nr 2-3/15-436
Riigisekretär
Kirjaliku küsimuse edastamine
Edastan Teile Riigikogu liikme Lauri Laatsi esitatud kirjaliku küsimuse kaitseminister
Hanno Pevkurile.
Palun ministril vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 148 saata digitaalselt
allkirjastatud vastus kümne tööpäeva jooksul arvates küsimuse edastamisest. Vastus palun saata
DHXi kaudu aadressile
[email protected].
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Hussar
Lisa: kirjalik küsimus kahel lehel
Hr Hanno Pevkur Kaitseminister 3.detsember 2025 KIRJALIK KÜSIMUS Lugupeetud kaitse minister Riigikogus menetl eti Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 664 SE. Eelnõu menetlemisel tehti muudatus, mille kohaselt ei kutsuta ajateenistusse kutsealust, kelle eesti keele oskus ei vasta B1 tasemele. Komisjoni aruteludes jäi ebaselgeks, kuidas täpselt keeleoskust kontrollitakse. Ütlesite, et puudulik eesti keele oskus ei vabasta isikut kaitseväekohustusest, kuid paraku puudus detailne selgitus kuidas antud kutsealuse id edaspidi kaitseväkke kutsutakse, või millised on järgnevad sammud. Palun Teil vastata järgmistele k üsimusele: Kas on olemas prognoos, kui suur hulk kutsealustest jääb selle muudatuse rakendamisel kaitseväest järgnevatel aastatel välja? Kui palju on viimasel viiel aastal ajateenistusse kutsutud kutsealuseid. Palju neist on asunud ajateenistusse? Kui paljudel ajateenistusse asunutest puudus alustamisel vajalik keeleoskus ja kui kiirel vajalik keeletase omandati? Millise meetme või kontrollisüsteemi abil hinnatakse keeleoskuse tegelikku taset . Kas see tuleb vaid automaatselt haridusasutuse andme test või on võimalik ka läbida eraldi keeleoskust tõendavat testi ? Kuna keeleoskuse puudumine ei vabasta kaitseväekohustusest, siis milline plaan on nende kutsealustega? Kas neid suunatakse täiendavasse keeleõppesse ? M illised on vastavad ressursid ja ajakava? Kuidas toimub hilisem kutsumine kaitseväkke, kui keeleoskus on paranenud ? Kas Kaitsevägi peab võimalikuks pakkuda ajateenistuse jooksul keeleõpet, tagades, et keelelise baasi puudumine ei takistaks riigikaitseliste oskuste omandamist? Tänaseni on ajateenistus olnud muu emakeelega noortele oluline võimalus integreeruda eesti ühiskonda — tekivad ühised sõprussidemed, paraneb keeleoskus ja suureneb ühtsustunne riigi suhtes. Kas teie hinnangul on kaitsevägi olnud tõhus integratsioonimeede? Kui jah, siis miks soovitakse seda rolli uue regulatsiooniga vähendada? Kuidas hinnatakse muudatuse mõju riigi üldisele kaitsevõimele olukorras, kus ajateenistuse läbib väiksem hulk noori ja kus osa neist võib jääda süsteemist pikemaks ajaks kõrvale? Kuidas tagatakse, et see lähenemine ei tekita ühiskonnas täiendavaid lõhesid ega suurenda erinevate kogukondade vahelisi pingeid? Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Laats Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees