Teavitus Natura asjakohase hindamise algatamisest

Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu projekti Natura eelhindamine detsember 2025 Töö nimetus: Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu projekti Natura eelhindamine Töö number: 25054 Tellija: Transpordiamet Vastutav täitja: Karl Kupits Koostajad: Karl Kupits Ethel Simmul Kontrollis: Tuuli Vreimann Maves OÜ Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377 www.maves.ee e-post: [email protected] Ettevõte on sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001:2015 alusel. Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu projekti Natura eelhindamine SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 2 2 TÕENÄOLISELT MÕJUTATAVAT NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALA ISELOOMUSTAVAD ANDMED (SEALHULGAS KAITSE-EESMÄRGID) ................................................................... 3 2.1 KINDLAKSTEGEMINE, KAS KAVA VÕI PROJEKT ON NATURA-ALA KAITSEKORRALDUSEGA OTSESELT SEOTUD VÕI SELLEKS VAJALIK ...................................................................................... 3 2.2 KAVA VÕI PROJEKTI KIRJELDUS NING KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVATE MÕJUDE TUVASTAMINE ................................................................................................................................ 3 2.3 KAVANDATAVA TEGEVUSE MÕJUALASSE JÄÄVATE NATURA ALADE ISELOOMUSTUS .............. 7 3 EELDATAVALT EBASOODSAT MÕJU AVALDAVAD TEGEVUSED VÕI ASJAOLUD, SEEJUURES ERALDI VÕI KOOS MUUDE TEGEVUSTEGA ...................................................................... 14 4 MÕJU KÕIGILE TÕENÄOLISELT OTSESELT VÕI KAUDSELT MÕJUTATAVATELE NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALADELE, VÕTTES ARVESSE NENDE KAITSE-EESMÄRKE............................. 15 5 KOKKUVÕTE: NATURA EELHINDAMISE TULEMUSED JA JÄRELDUS .................................. 17 1 18. detsember 2025 Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu projekti Natura eelhindamine 1 SISSEJUHATUS Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saabast“ läbiva riigitee lõigu uude asukohta projekteerimise eesmärk on luua liikluskeskkond, kus Eestis liiklevad inimesed ei peaks ühest sihtpunktist teise jõudmiseks läbima Vene Föderatsiooni territooriumi. Transpordiamet algatas keskkonnakorralduse üksuse juhataja 30.05.2025 otsusega nr 1.1-2/25/90 keskkonnamõju hindamise (KMH) riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu põhiprojektiga kavandatavatele tegevustele. Ette oli nähtud selle koosseisus läbi viia ka Natura eelhindamine ning põhjendatud juhul asjakohane hindamine. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) sulges ajutiselt 10.oktoobril 2025. a. Värska-Ulitina tee Vene Föderatsiooni territooriumil asuva lõigu, seoses relvastatud gruppide liikumisega piiril ja piiri vahetus läheduses. 16. oktoobril 2025. aastal otsustas Vabariigi Valitsus PPA ettepanekul jätta Värska-Saatse teelõigul Saatse saapa läbisõidud suletuks. Tulenevalt julgeoleku tagamise kaalutlustest ning võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse seaduse § 30 lõike 31, andis Vabariigi Valitsus 16.10.2025 korralduse nr 190, millega otsustas jätta 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamata. Ühtlasi kohustati Transpordiametit lõpetama riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine ning hinnata vastavalt looduskaitseseadusele riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste mõju Natura 2000 võrgustikku kuuluva Mustoja loodusala kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele. 2 18. detsember 2025 Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu projekti Natura eelhindamine 2 TÕENÄOLISELT MÕJUTATAVAT NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALA ISELOOMUSTAVAD ANDMED (SEALHULGAS KAITSE- EESMÄRGID) 2.1 Kindlakstegemine, kas kava või projekt on Natura-ala kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik Kavandatav tegevus ei ole Natura-ala kaitsekorraldusega otseselt seotud ega selleks vajalik. 2.2 Kava või projekti kirjeldus ning kavandatava tegevusega kaasnevate mõjude tuvastamine Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee lõigud km 4,90-4,93 („väike saabas“) ja km 7,81-8,69 („Saatse saabas“) asuvad Vene Föderatsiooni territooriumil. Antud lõigud on alates 10. oktoobrist 2025 suletud ning läbipääsu enam ei toimu. Riigitee 18178 Värska-Ulitina teel „väikest saabast“ ja „Saatse saabast“ läbivatele lõikudele ümbersõitude projekteerimise eesmärk on rajada ümbersõidud, mis jäävad täielikult Eesti territooriumile. See aitab vähendada julgeolekuriske ning tagab kohalikele elanikele turvalisema ühenduse.. Projektiga hõlmatud ala paikneb piiritsoonis, Eesti Vabariigis Setomaa vallas Lutepää, Sesniki ja Korela külades. Kavandatava tegevuse asukohaskeem on toodud alloleval joonisel (Joonis 1). 3 18. detsember 2025 Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu projekti Natura eelhindamine Joonis 1 Kavandatava tegevuse asukoht 4 18. detsember 2025 Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu projekti Natura eelhindamine Transpordiamet on sõlminud projekteerimise töövõtulepingu Roadplan OÜ-ga riigitee 18178 Värska-Ulitina teel „väikest saabast“ ja „Saatse saabast“ läbivatele riigitee lõikudele ümbersõitude ja riigiteel 18233 Matsuri-Sesniki tee km 11,592-13,582 asuvale kruuskattega lõigule tolmuvaba katte põhiprojekti koostamiseks. Tulenevalt Vabariigi Valitsus 16.10.2025 korraldusest nr 190, keskendub antud Natura eelhindamine vastavalt looduskaitseseadusele riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste mõju hindamisega Natura 2000 võrgustikku kuuluva Mustoja loodusala kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele. Kusjuures Matsuri-Sesniki tee ja uue tee ristmik lahendatakse eraldiseisvalt ja see ei kuulu käesoleva Natura eelhindamise koosseisu. Keskkonnaküsimused selgitatakse ristmiku projekteerimisele tehtava keskkonnamõju eelhindamisega. Natura eelhindamise koostamise hetkel koosneb kavandatav tegevus: • põhilahendusest, kus välja pakutud tee asukohale alternatiive ei ole • kahest alternatiivist, kus on välja pakutud kaks võimalikku asukohta Põhilahendus ja alternatiivid on näidatud alloleval joonisel (Joonis 2). Tee esialgne lahendus kulges mööda alternatiivi 1. Eesmärgiga vähendada mõju Natura loodusala kaitse-eesmärkidele, töötati välja alternatiiv 2. Natura loodusala kaitse- eesmärgi piirangud on käsitletud peatükis „3.2 Kavandatava tegevuse mõjualasse jäävate Natura alade iseloomustus“. Projekteerimine on algfaasis, mistõttu täpseid tehnilisi andmeid ei ole. Teekatte laiuseks võib arvestada 8,5 m. Tee trassi laius (laius, kus on tee ehitamiseks tehtud töid, nt kaevamine, kuhjamine, drenaažkraav) sõltub asukohast ja võib hinnanguliselt olla kuni 20 m. Plaanitud on kõvakattega tee, mis tolmab oluliselt vähem kui kruusatee. 5 18. detsember 2025 Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu projekti Natura eelhindamine Joonis 2 Kavandatav tegevus ja selle alternatiivid 6 18. detsember 2025 Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu projekti Natura eelhindamine Tee rajamine ja kasutamine võib põhjustada järgmisi mõjusid: • maavõtt – maavõtu täpne laius pole eelhindamise koostamise hetkel teada. Teekatte laius koos teepeenraga võib olla kuni 8,5 m, sellele võib kohati lisanduda kuivenduskraavi laius ja hooldusala (puude eemaldamine, niitmine) laius. • niiskusrežiimi muutus – tee püsivuse parendamiseks rajatakse tee servadesse osaliselt kuivenduskraavid. Kraavid avaldavad kuivendavat mõju nii tee suunas kui ka vastassuunas. Kuivendava mõju ulatus sõltub pinnakattest, olemasolevast niiskusrežiimist ja kraavi sügavusest. Eelhindamise koostamise hetkeks see info puudub. Märgaladel võib selline kuivendav mõju ulatuda kuni mõnisada meetrit, kuivematel aladel maksimaalselt mõnikümmend meetrit. • servaefekti teke – tee rajamine loob uue serva, kus valgus, tuul ja temperatuurierinevused mõjutavad taimkatet. • reostus – põhjustavad talvine soolatamine või kemikaalide kasutamine tee hoolduses, mis muudab mulla keemilist koostist. Tee ehitamine ja kasutamine põhjustab ka müra, tolmu ning vibratsiooni kuid neid ei teki mahus, mida võiks Natura ala seisukohast oluliseks pidada. 2.3 Kavandatava tegevuse mõjualasse jäävate Natura alade iseloomustus Kavandatav tegevus läbib Mustoja loodusala (EE0080234, Joonis 3), mis asub Võrumaal ning mille pindala on ca 3500. Loodusala keskse osa moodustavad Mustoja mõhnastik (Kagu-Eesti suurim), Mustoja org ning nendega piirnevad jääpaisjärvetasandikud ja rabamassiivid. Mustoja mõhnastiku pindala on 22 km² ning see paistab teiste Eesti mõhnastike seas silma tugevasti liigestatud pinnamoe ning rohkete tuuletekkeliste pinnavormide esinemisega (mattunud mullahorisondid, eoolsed vallid ning deflatsiooninõod mõhnade nõlvadel). Mustoja loodusala on valdavalt loodusliku taimkattega: mineraalmaadel valitsevad kuivad nõmme- ja palumännikud ning liigniisketel aladel lage- või puisrabad. Hoolimata suhtelisest liigivaesusest on loodusala taimestik tähelepanuväärne rohkete stepi- ning metsastepi-liikide esinemise poolest. Näiteks võsu-liivsibul (Jovibarba globifera), palupõisrohi (Silene chloranta), palu- ja aas-karukell (Pulsatilla patens, P. pratensis). Piirkonna taimkatet on mõjutanud suured metsapõlengud (viimane 1963. aastal), mille tulemusel on metsad aeg-ajalt asendunud nõmmedega. Loodusalale 7 18. detsember 2025 Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu projekti Natura eelhindamine jäävad metsise (Tetrao urogallus) ja väike-konnakotka (Aquila pomarina) elupaigad ja vääriselupaigad1. Mustoja loodusala kaitse-eesmärkideks on2: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liivikud (2330), kuivad nõmmed (4030), rabad (*7110), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harivesilik (Triturus cristatus), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius) ja palu-karukell (Pulsatilla patens). Kavandatava tegevuse võimalikku mõjualasse jäävate Mustoja loodusala kaitse- eesmärkideks olevate elupaikade kirjeldused (Tabel 1) ning kaitsealuste liikide kirjeldused (Tabel 2) on toodud allolevates tabelites. Kavandataval ümbersõiduteel viidi 2024. aastal3 ning 2025. aastal4 läbi taimestiku inventuurid, mille käigus tuvastati Natura ala kaitse eesmärgiks olevate nõmmnelgi (Dianthus arenarius) ja palu-karukella (Pulsatilla patens) elupaikasid. Teisi Natura alasid kavandatava tegevuse teoreetilises mõjualas ei ole. 1 Natura 2000 SDF - EE0080234 2 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615. Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri 3 Pajula, R. 2024. Kaitsealuste taimede inventuur Mustoja maastikukaitsealal uuel rajataval teetrassil. Eesti Märgalade Ühing 4 Pello, A. 2025. Riigitee 18178 Värska-Ulitina teel “Saatse saapa” ümbersõidu rajamise KMH. Kaitsealuste taimeliikide inventuur. Maves OÜ 8 18. detsember 2025 Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu projekti Natura eelhindamine Joonis 3 Kavandatava tegevuse paiknemine Natura 2000 ala suhtes 9 18. detsember 2025 Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu projekti Natura eelhindamine Tabel 1 Kavandatava tegevuse võimalikus mõjualaraadiuses olev Natura alal kaitstav elupaik ELUPAIGATÜÜP KIRJELDUS KAITSE-EESMÄRK OHUTEGURID MÄRKUSED rabad (*7110) Rabad ehk kõrgsood on soode arengu viimane aste, kus taimede Lähem: raba elupaigatüüp 1. Maaparandus Tegemist on esmatähtsa elupaigaga7. Alternatiiv 1 surnud osadest ladestunud turvas on juba nii tüse, et taimede juured on vähemalt B läbib ühte sellist elupaika (Joonis 4)8. Põhjalikuma 2. Kontrollimatu ei küüni enam toitainerikka veeni: toitaineid toovad rabasse peamiselt kvaliteediklassis 561,48 ha analüüsimiseta on selge, et tee rajamine vähendab mootorsõidukite sademed. Raba taimestus valitsevad turbasamblad ja puhmastaimed, suurusel alal säilinud. elupaiga pindala ja tõenäoliselt mõjutab teega turism puisrabades kasvab ka kiduraid mände, harva üksikuid kaski. külgneva ala seisundit. Kaugem: raba elupaigatüüp 3. Põlengud6 Turbasamblamätaste pealmine osa kuivab kergesti läbi. Neil kasvavad on vähemalt B Konkreetset elupaika inventeeriti käesoleva projekti taimed taluvad hästi mitte ainult toitaine- vaid ka veenappust kvaliteediklassis 561,48 ha raames 14.09.2024. Elupaiga kohta olev info on (seetõttu on siin puhmastaimede liigiline koosseis sarnane suurusel alal säilinud6. ajakohane. nõmmedele). Mättad vahelduvad rabas märgade, ajuti vee alla jäävate älveste ning pisiveekogude – laugastega. Rabasid leidub üle kogu Eesti. Suurimad rabalaamad paiknevad Edela-Eestis (Soomaa), Pandivere kõrgustiku jalamil (Endla soostik) ja Kirde-Eestis (Puhatu ja Muraka soostik).5 5 Paal, J., Martin, G., Reitalu, T., Mäemets, H., Timm, T., Timm, H., Järvekülg, R., Orviku, K., Vellak, K., Ingerpuu., Randlane, T., Krall, H., Roosaluste, E., Leibak, E., Kose, M., Luig, J., Tammaru, T., Õunap, E. 2004. Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. 6 Mustoja maastikukaitseala 7 Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ art 6(4) kohaselt võib esmatähtsa elupaiga seisundi halvendamist kaaluda üksnes juhul kui vajadus on seotud seotud rahva tervise või avaliku julgeolekuga, esmatähtsate soodsate tagajärgedega keskkonnale või komisjoni arvamuse kohaselt muude üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvate põhjustega. 8 Kaardil on lisaks EELIS elupaikadele peale kantud ka 2024. ja 2025. aastal inventuuride käigus korrigeeritud elupaikade piirid. St elupaikade tegelik ulatus on suurem, kui hetkel EELIS andmebaasis. 10 18. detsember 2025 Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu projekti Natura eelhindamine Tabel 2 Kavandatava tegevuse võimalikus mõjualaraadiuses olevad Natura kaitse-eesmärgiks olevad kaitsealused liigid LIIK KIRJELDUS KAITSE-EESMÄRK OHUTEGURID MÄRKUSED palu-karukell Suurte punakaslillade, välisküljel siid- Lähem: tagatud on liikidele sobivate Peamiseks ohuks on Keskmine või vähenenud kaitsestaatus (C) (Pulsatilla karvaste õitega püsik tulikaliste kasvukohtade olemasolu vähemalt 19,51 ha korjajad ja väljakaevajad. Populatsioon ei ole eraldatud, kuid asub oma levikuala patens) sugukonnast. Eelistab kuivi valgusrikkaid ulatuses (Tinaliiva liiviku taastamisala, Ohustab ka kasvukohtade äärel (B) kasvukohti ning lepib kevade happeliste Surnumäe taastamisala, Määnükivi kinnikasvamine. 9 Küllaltki väärtuslik (C)10 liivmuldadega. Kasvab enamasti nõmme- taastamisala, Rüüvlilumpõ taastamisala, ja palumännikutes, liivastel nõlvadel, Poogandi taastamisala). Stepitaimede Antud taimeliiki leidub kõige enam alternatiiv 2 läheduses raudteetammidel ja teepervedel. Eestis puhul on kokku lepitud nende seisukorra (Lisa 1). levib peamiselt Harjumaal ja Kagu-Eestis.9 parandamise ja taastamise üldised põhimõtted iga liigi puhul eraldi kaalutletuna – kas reintrodutseerimine on võimalik/vajalik, millistele liikidele luua püsielupaiga kaitse jne. Kaugem: kaitsealuste ja haruldaste või ohustatud liikide ja nende elupaikade soodne seisund on säilinud vähemalt 19,51 ha ulatuses.6 Nõmmnelk Madal sinakasroheline mätasjalt kasvav Metsastumise ja Nõmmnelgi (Dianthus arenarius L.) inventuur viidi läbi (Dianthus taim nelgiliste sugukonnast. Kasvavad võsastumise tõttu 2017–18 kevadsuvedel kõikides keskkonnaregistrisse arenarius kuivades valgusrohketes männimetsades, muutuvad ebasoodsaks kantud leiukohtades. Inventuuri eesmärgiks oli saada subsp. liivikutel, luidetel, loopealsetel ja valgustingimused. ülevaade Eesti nõmmnelgipopulatsiooni seisundist ja arenarius) klibuvallidel. Eestis levib seda üksikutes levikust ning liigi elupaikade seisundist kõikides kohtades rannikualadel ja vähesel määral keskkonnaregistrisse kantud nõmmnelgi leiukohtades Kagu-Eestis. Peamiseks ohuks on selle alamliikide ( arenarius ja borussicus Vierh.) kaupa. kasvukohtade kinnikasvamine sammalde, Inventuuril avastati, et Kabli, Rahumäe, Järve ja Mustoja samblike ja kõrrelistega, mis takistab loodusaladel on levinud nõmmnelgi alamliik borussicus11, alamliigi levikut. mis ei ole Mustoja loodusala kaitse-eesmärk. Seega ei ole antud liiki Natura eelhindamises vajalik kajastada. 9 Vilbaste, K., Zingel, H., Möller, K., Rannap, R., Otsus, M., Fridolin, H. 2004. Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid Eestis. 10 Natura 2000 SDF - EE0080234 11 Kalamees, R. 2018. Liigitegevuskavade rakendamine 2017 I –. Nõmmnelgi alamliikide leviku täpsustamine 11-18/TA/414-5. 11 18. detsember 2025 Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu projekti Natura eelhindamine LIIK KIRJELDUS KAITSE-EESMÄRK OHUTEGURID MÄRKUSED Harivesiliku Suur tume köbrulise nahaga vesilik. Lähem: kahepaiksetele (harivesilik, Harivesilikku ohustab Harivesiliku kohta kavandatava tegevuse alal (Triturus Täiskasvanud isendid võivad kasvada kuni mudakonn) sobilik väikeveekogude eelkõige neile sobilike levikuandmed puuduvad. Kuna ta vajab elupaigana muu cristatus) 14 cm pikkuseks, emasloomad isegi 18 cm süsteem on säilinud väikeveekogude hulgas veekogusid, siis ilmselt kavandatava tegevuse alal pikkuseks. Kõhupool kollane või oranž, asustamine kaladega, harivesilikke ei levi. vähemalt 2,76 ha-l, selgitatud on mustade täppidega. Veekogust kuivale samuti veekogude harivesiliku olukord kaitseala piires ja maale naasnud loomade nahk on niiske kinnikasvamine, vajadus püsielupaiga järele. ning ülapoolelt mustjas. Harivesilik on mudastumine ning Kaugem: kahepaiksetele sobilik Eesti mandriosas hajusalt levinud liik. prahistamine. Oluline on väikeveekogude süsteem on säilinud Harivesilik vajab eluks nii maismaa- kui ka olemasolevaid veekogusid vähemalt 2,76 ha-l, vajadusel (selgub vee-elupaiku. Maismaaelupaigad on säilitada ja võimaluse kahepaiksete seire tulemusest) on olulised toitumiseks ning talvitumiseks, korral ka uusi tiike rajada9. väikeveekogude süsteemi suurendatud. vee-elupaigad aga paljunemiseks. Sõltuvalt inventuurist on kahepaiksete ja Harivesilikku võib leida nii väiksematest nende elupaikade soodne seisund metsa järvedest, kopra poolt üleujutatud saavutatud või säilinud6. metsaaladelt, külatiikidest ning ka liivakarjääridest. Ta eelistab päikesepaistel asuvaid selgeveelisi veekogusid, kus leidub piisavalt veetaimestikku kudu kinnitamiseks ning mis asuvad kogumikena9. 12 18. detsember 2025 Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu projekti Natura eelhindamine Joonis 4 Kavandatava tegevuse läheduses olev Mustoja loodusalal kaitse eesmärgiks olev elupaigatüüp 13 18. detsember 2025 Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu projekti Natura eelhindamine 3 EELDATAVALT EBASOODSAT MÕJU AVALDAVAD TEGEVUSED VÕI ASJAOLUD, SEEJUURES ERALDI VÕI KOOS MUUDE TEGEVUSTEGA Kavandatava tegevuse mõju jaotub tee rajamisaegseks mõjuks ja käitamisaegseks mõjuks. Rajamisega kaasnevad mõjud: • Maakatte muutmine (peamiselt metsast teemaaks, pinnase eemaldamine ja tihendamine) • Servaefekti teke Käitamisega kaasnevad mõjud: • Niiskusrežiimi muutus. Teetammi kuivendamisest põhjustatud kuivendav mõju. • Keemiline reostus Maakatte muutmise oluline mõju võib ilmneda juhul kui maavõtt toimub looduskaitseliselt olulisemate elupaikade (Natura elupaigad) arvelt. Käesoleva Natura eelhindamise koostamise hetkeks pole trassi täpne laius teada, kuid Natura ala on inventeeritud ning võimalikud olulised elupaigad tuvastatud (vt peatükk „2.3 Kavandatava tegevuse mõjualasse jäävate Natura alade iseloomustus“). Tee rajamine loob uue serva, kus valgus, tuul ja temperatuurierinevused mõjutavad taimkatet. Niiskusrežiimi muutus (kuivendamine) võib mõjutada niiskuslembeste elupaikade seisundit ja selle läbi taimede kasvutingimusi. Märgaladel võib selline kuivendav mõju ulatuda kuni mõnisada meetrit, kuivematel aladel maksimaalselt mõnikümmend meetrit. Kui tegemist on looduskaitseliselt oluliste elupaikadega (Natura elupaigad), võib avalduv mõju olla oluline. Keemilist reostust põhjustavad talvine soolatamine või kemikaalide kasutamine tee hoolduses, mis muudab mulla keemilist koostist. Soolakahjustus võib hävitada tundlikke liike ja muuta mulla pH-d. 14 18. detsember 2025 Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu projekti Natura eelhindamine 4 MÕJU KÕIGILE TÕENÄOLISELT OTSESELT VÕI KAUDSELT MÕJUTATAVATELE NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALADELE, VÕTTES ARVESSE NENDE KAITSE-EESMÄRKE Tabel 3 Kavandatava tegevuse mõju Natura loodusala kaitse-eesmärkidele KAITSEVÄÄRTUS MÕJU SELGITUS rabad (*7110) Ebaselge Alternatiiv 1 põhjustab Natura ala kaitse-eesmärgiks olevale esmatähtsale elupaigale ebasoodsat mõju maavõtuga ja ilmselt ka niiskusrežiimi muutmisega. Loodusdirektiivi artikkel 6(4) sätestab järgmist: Kui hoolimata negatiivsest hinnangust kava või projekti tagajärgedele ala suhtes ja alternatiivsete lahenduste puudumisel tuleb kava või projekt üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel siiski ellu viia, peab liikmesriik võtma kõik vajalikud asendusmeetmed, et tagada Natura 2000 võrgus tiku üldise sidususe kaitse. Liikmesriik teatab komisjonile vastuvõetud asendusmeetmetest. Kui asjaomasel alal esineb esmatähtsaid looduslikke elupaigatüüpe ja/ või esmatähtsaid liike, võib kaaluda ainult neid seisukohti, mis on seotud rahva tervise või avaliku julgeolekuga, esmatähtsate soodsate tagajärgedega keskkonnale või komisjoni arvamuse kohaselt muude üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvate põhjustega. Kuigi kavandatav tegevus on seotud avaliku julgeolekuga, on võimalik tee rajada ka alternatiivsele trassile – alternatiiv 2. Alternatiiv 2 elupaigale on võimalik mõju tee kraavituse kaudu. Kraavituse mõju selgub projektlahenduse valmimisel. 15 18. detsember 2025 Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu projekti Natura eelhindamine KAITSEVÄÄRTUS MÕJU SELGITUS palu-karukell Ebaselge Kavandatava uue ümbersõidutee alla jäävad antud leiukohad. Nende isendite ümberistutamise (Pulsatilla patens) võimalikkust tuleb Natura asjakohase hindamise käigus selgitada. Samuti ei ole võimalik praeguse info kohaselt välistada/hinnata tee trassi kõrvale jäävatele isenditele tekkiva niiskusrežiimi muutuse mõju. 16 18. detsember 2025 Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu projekti Natura eelhindamine 5 KOKKUVÕTE: NATURA EELHINDAMISE TULEMUSED JA JÄRELDUS Arvestades, et alternatiiv 1 läbib esmatähtsat elupaika (rabad (*7110) ja tee asukohale on ka alternatiiv 2, mis ei läbi konkreetsel Natura alal kaitse-eesmärgiks olevaid elupaiku, tuleb alternatiivist 1 loobuda ning jätkata üksnes alternatiiviga 2. Samas ei saa välistada, objektiivse teabe põhjal, ebasoodsa mõju tekkimist Natura kaitse- eesmärkidele alternatiiv 2 osas. Seega eelnevast lähtuvalt on siiski vajalik Natura hindamise jätkamine asjakohase hindamise etapis. Alternatiivi 2 osas tuleb Natura asjakohase hindamise käigus selgitada järgmised asjaolud: • niiskusrežiimi muutuse mõju elupaigale 7110* ja palu-karukella isenditele • servaefekti mõju uue trassi äärde jäävatele Natura loodusala kaitse- eesmärgiks olevale palu-karukellale • talvisest teehooldusest tekkiva soolatamise mõju trassi äärsele Mustoja kaitse-eesmärgiks olevale palu-karukellale Trassi alla jääva palu-karukella ümberasustamine on võimalik ja ei ohusta loodusala kaitse-eesmärke, kui see toimub õigel ajal ja professionaalselt. Ümbersõidu rajamine elupaikade suurust ei muuda – 19,51 ha ulatuses tagatud kasvualad jäävad alles ja nende seisund säilib. 17 18. detsember 2025  OTSUS 19.12.2025 nr 1.1-2/25/198 Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste Natura asjakohase hindamise algatamine Transpordiamet, kes kavandatava tegevuse osas on looduskaitse seaduse (LKS) § 692 alusel otsustaja, esitas asutusesiseselt keskkonnakorralduse üksuse juhatajale taotluse riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste Natura asjakohase hindamise algatamiseks. I. ASJAOLUD Transpordiamet esitas 28.04.2025 sisemise dokumendina keskkonnakorralduse üksuse juhatajale taotluse keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamiseks riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu põhiprojektiga kavandatavatele tegevustele. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 261 lõike 1 alusel võib lisaks KeHJS §-s 3 sätestatule arendaja soovi korral kavandatava tegevuse keskkonnamõju hinnata ehitusprojekti koostamise käigus KeHJS-s sätestatud korras, arvestades KeHJS §-s 261 sätestatud erisusi. Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saabast“ läbiva riigitee lõigu uude asukohta projekteerimise eesmärk on luua liikluskeskkond, kus Eestis liiklevad inimesed ei peaks ühest sihtpunktist teise jõudmiseks läbima Vene Föderatsiooni territooriumi. Kavandatava tegevuse asukohaks on Võru maakond, Setomaa vald, Korela, Lutepää ja Seskini külad. Kavandatav tegevus paikneb valdavas osas Mustoja maastikukaitsealal (KLO1000178), mis ühtlasi on Natura 2000 võrgustikku kuuluv Mustoja loodusala (EE0080234). Transpordiameti keskkonnakorralduse üksuse juhataja 30.05.2025 otsusega nr 1.1-2/25/90 algatati riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste KMH. Transpordiamet teavitas KMH algatamisest 13.06.2025 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teadaandega nr 2469008. Menetlusse kaasatavaid asjaomaseid asutusi ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 46 lõikes 1 nimetatud isikuid ja muid menetlusosalisi teavitas Transpordiamet 13.06.2025 kirjaga nr 8-5/25/10000-1. Võttes arvesse julgeoleku tagamise kaalutlusi ning võttes aluseks KeHJS § 3 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse seaduse § 30 lõike 31, andis Vabariigi Valitsus 16.10.2025 korralduse nr 190, millega otsustas jätta 18178 Värska–Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamata. Ühtlasi kohustati Transpordiametit lõpetama riigitee 18178 Värska–Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste  2 keskkonnamõju hindamine, mis oli algatatud 30. mai 2025. a otsusega nr 1.1-2/25/90, ning hindama riigitee 18178 Värska–Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste mõju Natura 2000 võrgustikku kuuluva Mustoja loodusala kaitse- eesmärkidele ja ala terviklikkusele vastavalt looduskaitseseadusele. Transpordiameti keskkonnakorralduse üksuse juhataja 22.10.2025 otsusega nr 1.1-2/25/161 tunnistati Transpordiameti 30.05.2025 otsus nr 1.1-2/25/90 „Keskkonnamõju hindamise algatamine riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu põhiprojektiga kavandatavatele tegevustele“ kehtetuks. Transpordiamet teavitas KMH lõpetamise otsusest 24.10.2025 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teadaande nr 2469008 (KMH algatamine) parandamisega, millele lisati KMH lõpetamise klausel. Menetlusse kaasatavaid asjaomaseid asutusi ning KeÜS § 46 lõikes 1 nimetatud isikuid ja muid menetlusosalisi teavitas Transpordiamet 23.10.2025 kirjaga nr 8-5/25/18075-1. Transpordiamet esitas 19.12.2025 sisemise dokumendina keskkonnakorralduse üksuse juhatajale taotluse Natura asjakohase hindamise algatamiseks riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu põhiprojektiga kavandatavatele tegevustele. II. NATURA EELHINNANG Transpordiamet, kui riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu arendamise eest vastutav haldusorgan, tellis KMH litsentsi omavalt eksperdilt teelõigu rajamisega kaasnevate tegevuste mõju hindamiseks eksperthinnangu (käesoleva otsuse lisa 1), mis annaks otsustajale LKS §-s 693 loetletud teabe Natura eelhinnangu andmiseks. Transpordiamet nõustub eksperthinnangu kaalutluste ja järeldustega. Natura eelhindamist käsitleva eksperthinnangu mahukust arvestades esitatakse käesolevas otsuses eelhindamise järeldused, selle aluseks olnud kaalutlused on esitatud otsuse lisas 1. Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu projekti Natura eelhindamise ekspertiisi kohaselt, arvestades, et kavandatava tegevuse alternatiiv 1 läbib esmatähtsat elupaika (rabad (*7110) ning et tee asukohale on ka alternatiiv 2, mis ei läbi konkreetsel Natura alal kaitse- eesmärgiks olevaid elupaiku, tuleb alternatiivist 1 loobuda ning jätkata üksnes alternatiiviga 2. Samas ei saa välistada, objektiivse teabe põhjal, ebasoodsa mõju tekkimist Natura kaitse- eesmärkidele alternatiiv 2 osas. Seega eelnevast lähtuvalt on vajalik mõju hindamise jätkamine Natura asjakohase hindamise etapis. III. OTSUS Arvestades eeltoodut, tuginedes LKS § 692-694 ja Transpordiameti taristu haldamise teenistusese direktori 22.07.2021 korralduse nr 1.1-3/21/322 „Volituse andmine“ punktile 1.2., otsustan: 1. Algatada Natura asjakohane hindamine riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu põhiprojektiga kavandatavatele tegevustele. 2. Natura asjakohast hindamist viib läbi AS Maves, ekspertrühma kuuluvad Artto Pello (elupaigad ja kaitstavad taimeliigid), Margus Voolma (hüdrogeoloogia), Tuuli Vreimann (Natura hindamine, KMH litsents KMH0167), KMH ekspert Karl Kupits (KMH litsents KMH0105). 3. Alternatiivi 2 osas tuleb Natura asjakohase hindamise käigus selgitada järgmised asjaolud: 3.1.niiskusrežiimi muutuse mõju elupaigale 7110* ja palu-karukella isenditele;  3 3.2.servaefekti mõju uue trassi äärde jäävatele Natura loodusala kaitse-eesmärgiks olevale palu-karukellale; 3.3.talvisest teehooldusest tekkiva soolatamise mõju trassi äärsele Mustoja kaitse- eesmärgiks olevale palu-karukellale. 4. Transpordiameti planeerimise osakonnal teavitada menetlusosalisi kirjalikult ning avaldada teade Transpordiamet kodulehel. IV. VAIDLUSTAMINE Otsuse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud otsusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Villu Lükk juhataja planeerimise osakonna keskkonnakorralduse üksus  Lugupeetud menetlusosaline Meie 30.12.2025 nr 8-5/25/21739-1 Teavitus Natura asjakohase hindamise algatamisest Transpordiamet teavitab, et algatas keskkonnakorralduse üksuse juhataja 19.12.2025 otsusega nr 1.1-2/25/198 riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste Natura asjakohase hindamise. Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saabast“ läbiva riigitee lõigu uude asukohta projekteerimise eesmärk on luua liikluskeskkond, kus Eestis liiklevad inimesed ei peaks ühest sihtpunktist teise jõudmiseks läbima Vene Föderatsiooni territooriumi. Kavandatava tegevuse asukohaks on Võru maakond, Setomaa vald, Korela, Lutepää ja Seskini külad. Transpordiamet tellis KMH litsentsi omavalt eksperdilt teelõigu rajamisega kaasnevate tegevuste mõju hindamiseks eksperthinnangu, mille kohaselt kavandatava tegevuse alternatiiv 1 läbib esmatähtsat elupaika (rabad (*7110)) ning kuna tee asukohale on ka alternatiiv 2, mis ei läbi konkreetsel Natura alal kaitse-eesmärgiks olevaid elupaiku, tuleb alternatiivist 1 loobuda ning jätkata üksnes alternatiiviga 2. Natura asjakohase hindamise käigus tuleb alternatiiv 2 osas selgitada niiskusrežiimi muutuse mõju elupaigale 7110* ja palu-karukella isenditele, servaefekti mõju uue trassi äärde jäävatele Natura loodusala kaitse-eesmärgiks olevale palu-karukellale ning talvisest teehooldusest tekkiva soolatamise mõju trassi äärsele Mustoja kaitse-eesmärgiks olevale palu-karukellale. Kavandatava tegevuse Natura asjakohase hindamise otsusega ning Natura eelhindamist käsitleva eksperthinnanguga saab tutvuda Transpordiameti kodulehel (rubriik „Teehoid ja liikluskorraldus“ → „Keskkond“ → „Keskkonnamõju hindamise teated“), otselink: Riigitee 18178 Värska–Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste Natura asjakohase hindamise algatamine. Natura asjakohast hindamist viiakse läbi looduskaitseseaduse sätete kohaselt. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 Villu Lükk juhataja planeerimise osakonna keskkonnakorralduse üksus Lisa: Natura asjakohase hindamise algatamise otsus Kristi Olt 5208169, [email protected] 2 (2)