Projektitoetuse kasutamise aruanne

Lisa 1 PROJEKTITOETUSE KASUTAMISE ARUANNE Toetuse saaja nimi Eesti Tööandjate Keskliit Projekti nimetus Tööandja panus riigikaitse tugevdamisel ja reservväelaste toetamisel Projektitoetuse eesmärk Määratlege konkursi eesmärk või eesmärgid, millele taotlus vastab (kehtestatud kaitseministri 13.03.2024 käskkirjaga nr 38; vt Kaitseministeeriumi toetuste veebilehelt ) Ettevõtete ja tööandjate valmiduse tõstmine toetamaks reservväelaste osalemist õppekogunemistel Projekti toimumise aeg (millal tegevus reaalselt toimus) 10.03.2025-1 9 .12.2025 (projekti pikendati poolte kirjalikul kokkuleppel 15. detsembrilt 19. detsembrini) Toetuse kasutamise periood (vastavalt taotluses esitatud perioodile) 10.03.2025-1 9 .12.2025 (projekti pikendati poolte kirjalikul kokkuleppel 15. detsembrilt 19. detsembrini) TOIMUNUD PROJEKTI KOKKUVÕTE Toimunud projekti lühikokkuvõte Kirjeldage lühidalt projekti – toimumise kohta, peamisi tegevusi, mille abil projekt ellu vii di . Andke oma hinnang, kas projekt täitis oma eesmärgi, kas ja mil määral saavutasite taotluses püstitatud eesmärgid . Kui võrreldes algse taotlusega on olulisi muudatusi projekti tegevustes j a eesmärkides , siis kirjeldage põhjuseid ning andke neile oma hinnang. Projekt viidi ellu ajavahemikus 10.03. - 1 9 .12.2025 Eesti Tööandjate Keskliidu eestvedamisel. Projekti eesmärk oli tõsta tööandjate teadlikkust riigikaitsesse panustamise võimalustest ning tugevdada tööandjate valmidust toetada reservväelaste osalemist õppekogunemistel. Projekt i fookuses oli info jagamine ja parimate praktiliste lahenduste tutvustami ne, tööandjate väärtushoiakute kujundami ne ja avaliku diskussiooni toetami ne ning tööandjate ja riigi koostöö süvendami ne , et suurendada tööandjate valmisolekut pakkuda reservväelastele vajalikku tuge nii materiaalselt kui ka moraalselt. P rojekti peamised tegevused jagunesid kolmeks : Kahe riigikaitseteema lise seminari korraldamine ; Teavituskampaania meedia- ja sotsiaalmeediakanalites ; Algselt kavandatud „Riigikaitse toetaja“ lühilugude sari asendati poolte kokkuleppel regulaarsete riigikaitseteemaliste veebikohtumiste sarja „Kindlustunde kompass: otseallikast tööandjale“ kolme s ündmuse korraldamisega. 1. Korraldasime kaks riigikaitseteemalist seminari , mis toimusid aprillis ja septembris (mitte novembris nagu esialgu plaanitud) . Ärikohtingutel avati Eesti riigikaitse hetkeolukorda, käsitleti tööandjate rolli ja võimalusi riigikaitses se panustamisel ja tutvustati parimaid praktikaid. Esimene seminar toimus 24. aprillil ja kandis pealkirja „Kuidas kasvatada kindlustunnet?“. Ärikohtingul uurisime, milliseid samme teeb kaitsevõime kasvatamiseks riik nii investeeringute kui ka liitlassuhete tugevdamise kaudu ning kuidas saavad riik ja ettevõtjad ühiselt panustada ühiskondliku turvatunde ja enesekindluse kasvatamisse ebakindlal ajal. Ärikohtingul esinesid Eesti Kaitseväe juhataja kindralmajor Andrus Merilo, kommunikatsiooniekspert Raul Rebane, Eesti Turvaettevõtete Liidu tegevjuht Andre Lilleleht ja Kaitseministeeriumi kaitsetahte arendamise osakonna eelmine juht Helmuth Martin Reisner . Teise, algselt novembrisse planeeritud seminari korraldasime septembri lõpus , et pakkuda ülevaadet Eesti kaitsetööstuse hetkeseisust ja suundumustest ning ainulaadset võimalust külastada Tallinn Defence Week raames toimunud EXPO-t . Siinkohal täname Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liitu selle võimaluse eest. 24. septembril toimunud ärikohting kandis pealkirja „Kuidas tugevdada kaitsevõimet ja ühiskonna kindlustunnet?“, millele järgnes ühine Tallinn Defence EXPO külastus. Ärikohtingul räägiti Eesti julgeolekuolukorrast ja riigikaitsesse panustamise võimalustest, samuti Eesti valmisolekust ja sõjalisest olukorrast maailmas. Uurisime, kuidas saavad ettevõtjad riigikaitset ja reservväelasi toetada ning saime ülevaate kaitsetööstuse hetkeseisust, suundadest ning kõige innovaatilisematest lahendustest kaitsesektoris. Seminaril esinesid Eesti kaitseminister Hanno Pevkur , Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu tegevjuht Kalev Koidumäe, Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov ning “Riigikaitsjate toetaja 2025” kuldtaseme tunnusmärgise pälvinud G4S juhatuse liige ja Eesti Turvaettevõtete Liidu juhatuse liige Villu Õun. 2. Projekti raames viidi läbi riigikaitsealase teadlikkuse tõstmise teavituskampaania meedia- ja sotsiaalmeediakanalites . Seetõttu kirjutati ja avaldati kaks arvamusartiklit , jagati sündmus t e infot Tööandjate keskliidu erinevates kanalites , valmisid sündmust tutvustavad ja kokkuvõtvad artiklid ja sotsiaalmeedia postitused ja neid visuaalselt toetavad materjalid . Lisaks olime Kaitseministeeriumile abiks tööandjaid kõnetava info ja üleskutse te jagamisel Tööandjate keskliidu kanalites. 3. Algse tegevusena kavandatud „Riigikaitse toetaja“ lühilugude sari asendati kokkuleppel regulaarsete riigikaitseteemaliste veebikohtumiste sarja „Kindlustunde kompass: otseallikast tööandjale“ kolme sündmusega . Eesti majanduse taastumise üheks suurimaks komistuskiviks on olnud kindlustunde puudumine, seetõttu oli kohtumiste sarja eesmärk tugevdada ühiskondlikku kindlustunnet ja panustada stabiilsesse majanduskeskkonda. Veebikohtumistel pakkusime tööandjatele usaldusväärset ja ajakohast infot Eesti riigikaitse, siseturvalisuse ja kriisideks valmistumise kohta otse eksper t allikaist. Esimene veebikohtumine toimus 29. oktoobri l ja kandis pealkirja „Eesti julgeolekuolukord ja Balti kaitsevöönd – mida tööandja peaks teadma?” Teemat avasid Kaitseväe peastaabi ülem Kindralmajor Vahur Karus ja Kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse osakonna juhataja Gert Kaju. Teine veebikohtumine toimus 26. novembril ja kandis pealkirja “Küberturvalisus ja kriitiline taristu – kuidas kasvatada vastupanuvõimet?” Teemat avasid RIA peadirektori asetäitja küberturvalisuse alal Gert Auväärt ja Küberväejuhatuse ülem Kolonel René Innos. Kolmas veebikohtumine toimus 17. detsembril, mil võeti veelkord konkreetsemalt fookusesse Balti kaitsevöönd ja mis kandis pealkirja "Balti kaitsevöönd – mis on tehtud, kuhu raha läheb ja millal tulemusi näeme?" Teemat avasid Kaitseväe peastaabi ülem Kindralmajor Vahur Karus ja Kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse osakonna juhataja Gert Kaju. 17. septembril allkirjastasid Kaitseminister Hanno Pevkur ja Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimees Ain Hanschmidt hea tahte kokkuleppe, et edendada koostööd reservväelaste toetamisel ning tunnustada nende rolli riigikaitse põhijõuna. Tegime projekti tegevustes ja ajakavas poolte kokkuleppel muudatusi , mis võimaldasid paremini saavutada projekti eesmärke ning vastasid tööandjate ootustele ja vajadustele . K õik tegevused viidi edukalt ellu ja taotluses püstitatud eesmärgid said täidetud täies mahus täidetud. Saavutatud valdkondlik mõju ja tulemused Määratlege projekti tegevuste konkreetsed tulemused. Kirjeldage projekti tulemuste mõju Kaitseministeeriumi eesmärkidele laiemalt - valdkonnale, sihtrühmale, partnerorganisatsioonidele, piirkonnale, kogukonnale jne. Madalat ja majandust mõjutavat kindlustunnet saavad tööandjad mõjutada ning kasvatada. Seetõttu oli meie pr ojekti fookuses tööandjate teadlikkus e tõstmine riigikaitsesse panustamise võimalustest ja vajadusest, et tugevdada valmisolekut toetada reservväelaste osalemist õppekogunemistel ning edendada koostööd tööandjate ja riigisektori vahel. Sügise alguses sõlmitud hea tahte kokkulepe Kaitseministeeriumi ja Tööandjate keskliidu vahel aitab edendada tööandjate ja reservväelaste koostööd , et tagada reservväelaste osalemine õppekogunemistel ning väärtustada nende panust nii riigikaitsesse kui ka tööturule ning tunnustada nende rolli riigikaitse põhijõuna. See on kinnitus , et kaitsevõime ei seisne ainult relvastuses ja tehnikas , vaid ka meie inimeste ja ettevõtjate valmisolekus seista oma riigi eest . Projekti käigus jõudis tööandjate riigikaitsesse panustamise ja reservväelaste toetamise olulisuse sõnum nii Eesti Tööandjate Keskliidu liikmete kui laiema üldsuseni seminaride, artiklite, veebikohtumiste ja neid toetatavate teavituste (uudiskirjad, sotsiaalmeediakanalid, elektronpost) kaudu vms. Samuti lõime tööandjatele võimaluse jagada kogemusi ja häid näiteid ning innustasime neid ka ise aktiivsemalt riigikaitselistel teemadel sõna võtma – näiteks A. Le Coq jagas detsembris oma kogemust arvamusartikli kaudu. Sellised lood aitavad tugevdada tööandjate omavahelist dialoogi ning julgustavad neid kujundama arvamusliidritena laiemat arusaama tööandja rollist riigi julgeoleku toetamisel. Kahe seminari käigus jagati tööandjatele olulist teavet riigikaitsesse panustamise olulisusest ja võimalustest , mis aitavad mõista riigikaitse olulisust ja tõsta tööandjate valmidust toetada reservväelaste osalemist õppekogunemistel. Seminaridega kaasnev omavaheline otsesuhtlus ja võrgustamine on edendanud tööandjate ja riigisektori koostööd. Eesmärgiks seadsime , et kahel füüsilisel seminaril osaleb kokku vähemalt 40 inimest ehk vähemalt 20 osalejat seminari kohta. Eesmärk sai täidetud ja kahele seminarile registreerus kokku 5 3 inimes t : aprillis toimunud hübriid- kohtumisele registreerus 2 8 ja septembris toimunud füüsilisele kohtumisele registreerus 25 osalejat . Kahe arvamusartikli avaldamine Eesti meediaväljaannetes aita s kaasa avalikkuse teadlikkus e tõstmisele ja suurendada ühiskondlikku toetust riigikaitselistele tegevustele , mis omakorda toetab riigikaitse eesmärkide saavutamist ja loob suuremat ühiskondlikku sidusust. R iigikaitseteemaliste veebikohtumiste sar ja „Kindlustunde kompass: otseallikast tööandjale“ kolme sündmuse kaudu avardusid tööandjate teadmised riigikaitse olukorra, siseturvalisuse, kriisideks valmistumise ja tööandjate rolli kohta muutuvas julgeolekukeskkonnas ning Balti kaitsevööndi teemadel , mis omakorda aitas parandada arusaam a oma rollist ühiskondliku kindlustunde ja turvalise ettevõtluskeskkonna kujundamisel. Mõju riigikaitse eesmärkidele: Projekti on aidanud suurendada tööandjate teadlikkus t ja valmisolek ut panustada reservväelaste toetamisse. Tööandjate ja riigi tihedam koostöö tugevdab Eesti kaitsevõimet ja toetab laiapõhjalise riigikaitse põhimõtte juurutamist. Mõju sihtrühmale ja kogukonnale: Tööandjad on saanud ajakohaseid ja aktuaalseid teadmisi ja praktilisi töösse rakendatavaid lahendusi otse ekspertallikatest , mis aitavad tööandjatel teadvustada ja täita oma rolli ühiskonna turvalisuse tagamisel. Projekt on aidanud toetada ühiskondlikku sidusust ja kasvatada kindlustunnet . Saavutatud mõju taotleja edasistele tegevustele Kirjeldage projekti tulemuste mõju teie organisatsiooni tegevusele (nt edasised tegevused, partnerid, liikmete ja vabatahtlike kaasamine, pädevuse suurenemine, organisatsiooni tulubaasi laienemine, maine paranemine vms). Projekti mõju Eesti Tööandjate Keskliidu edasistele tegevustele hõlmab organisatsiooni rolli ja nähtavuse suurendamist riigikaitse teemadel. Projekt aita s tugevdada keskliidu positsiooni olulise partnerina nii ettevõtlus- kui ka riigikaitsevaldkonnas, suurendades nii liikmete teadlikkust, kaasatust kui ka valmisolekut. Tänu koostööle ja tihedale suhtlusele Eesti Kaitse- ja Kosmose tööstuse liiduga Tallinn Defence Week raames toimunud kaitsetööstuse näituseala külastuse korraldamisel kujunes välja partnerlus, mis loob tugeva aluse edasiseks koostööks. Oleme alustanud ettevalmistusi jätkutegevusteks 2026. aastaks, et pakkuda tööandjatele veelgi rohkem võimalusi tutvuda kaitsetööstuse arengute ja koostöövõimalustega. Kaitstud riik ja ühiskon dlik kindlustunne on majanduse konkurentsivõime ja investeeringuid meelitava ettevõtluskeskkonna alus. Seetõttu on tööandjatel ja nende esindusorganisatsioonidel oluline roll stabiilsuse ja kindlustunde kasvatamisel . Projekt toeta s keskliidu eesmärki kasvatada majandust ja parandada elutingimusi Eestis . Mõõdetavad tulemused Kirjeldage projekti saavutatud tulemusi koos mõõdetava mahuga (nt sündmuste l osa lejate arv, trükiste maht jms). Publiku või külastajatega sündmuse puhul märkida publiku või külastajate arv. Trükise toetuse puhul trükise tiraaž. Projektis seatud mõõdetavad tulemused hõlmasid: Kahe seminari korraldamist, igal neist osaleb vähemalt 20 inimest ehk kokku vähemalt 40 osalejat. Tulemus: korraldasime kaks seminari , kuhu registreerus kokku 5 3 inimest . E simene neist toimus 24. aprillil , kuhu registreerus 2 8 inimest ja teine seminar toimus 24. septembril, kuhu registreerus 25 inimest. Seminaride põhjal vähemalt kuue kajastuse loomist: • kahe arvamusartikli kirjutamine ja avaldamine Tööandjate keskliidu kodulehel (2) ning artiklite pakkumine erinevatele Eesti meediaväljaannetele ja eeldatav avaldamine; • kahe seminari tutvustuse avaldamine Tööandjate keskliidu kodulehel (2); • kahe seminari järelkajastuse avaldamine Tööandjate keskliidu kodulehel (2). • Nende vähemalt kuue kajastuse jagamine Tööandjate keskliidu sotsiaalmeediakanalites ja erinevates uudiskirjades. Tulemus: seminaridega kaasnes kuue asemel üheksa kajastust: • kirjutati kaks arvamusartiklit, mis avaldati Tööandjate keskliidu kodulehel : Hando Sutter: kas Eesti riigikaitse toode on parem kui selle turundus ja Hando Sutter: ettevõtlus vajab kaitseks maksurahu (2) ning ilmusid ka ajalehtedes Postimees ja Äripäev . ( + 2) • Tööandjate keskliidu kodulehel avaldati kahe seminari eeltutvustused : Ärikohting: Kuidas kasvatada kindlustunnet? ja Ärikohting: Kuidas tugevdada kaitsevõimet ja ühiskonna kindlustunnet? (2) • Tööandjate keskliidu kodu lehe l avaldati kahe seminari järelkajastused : T ööandjate ärikohtingul kõlas selge sõnum: k indlustunne algab meist endist ja Kaitsevõime ja ühiskonna kindlustunne kasvab läbi koostöö . (2) • Lisaks avaldati Tööandjate keskliidu liikme , kolmel viimasel aastal „Riigikaitsjate toetaja“ kõrgeima taseme tunnustuse pälvinud A. Le Coq arvamuslugu: Tööandja tahe panustada riigikaitsesse motiveerib ka töötajaid . (+1) Neid kajastusi ja ka muud projekti g a haakuvat infot jagati Tööandjate sotsiaalmeediakanalites ja uudiskirjades. Kolmest lühiloost koosneva „Riigikaitse toetaja“ sarja loomist. • kolme lühiloo kirjutamine ja avaldamine Tööandjate keskliidu kodulehel (3); • kolme lühiloo jagamine Tööandjate keskliidu sotsiaalmeediakanalites ja erinevates uudiskirjades. Seoses projektiplaanide muutusega, asendus see eesmärk regulaarsete riigikaitseteemaliste veebikohtumiste sarja väljatöötamise ja kolme sündmuse korraldamisega. Tulemus: töötasime välja kohtumise sarja, mis kannab pealkirja „Kindlustunde kompass: otseallikast tööandjale“ ja korraldasime sarja raames kolm riigikaitseteemalist veebikohtumist , mida tutvustasime Tööandjate keskliidu kodulehel: Tööandjate uus kohtumiste sari “Kindlustunde kompass: otseallikast tööandjale” alustab , “Kindlustunde kompass: otseallikast tööandjale” järgmise kohtumise fookuses küberturvalisus ja “Kindlustunde kompass: otseallikast tööandjale” järgmise kohtumise fookuses Balti kaitsevöönd (3) ja jagasime infot ka Tööandjate sotsiaalmeedia kanalites ning erinevates uudiskirjades. L isaks avaldati Tööandjate keskliidu kodulehel Kaitseministeeriumiga sõlmitud hea tahte kokkuleppe pressiteade , mida jagati ka Tööandjate keskliidu sotsiaalmeediakanalites ja erinevates uudiskirjades . Meediakajastused Märkige olulisemad meediakajastused. Meediakajastused esitada võimalusel veebi - linkidena (kajastuste puudumisel ei ole vaja täita). Ilmusid kaks arvamusartiklit: https://arvamus.postimees.ee/8258937/hando-sutter-kas-eestlaste-pessimism-on-toesti-pohjus-miks-meil-laheb-kehvemini https://www.aripaev.ee/arvamused/2025/12/01/hando-sutter-riigirahanduse-seis-on-tooandjate-suurim-mure Tähelepanu sai ka hea tahke kokkulep e: https://www.rup.ee/uudised/oigus/kaitseministeerium-ja-tooandjad-s-lmivad-kokkuleppe-reservvaelaste-toetamiseks-ppuste-ajal https://meesteleht.ee/paevakajaline/reservveelaste-toetamine-tooandjad/ Koostööpartnerid Märkige projektis osalenud koostööpartnerid (kajastuste ja koostööpartnerite puudumisel ei ole vaja täita) ja hinnang koostööle . - Kokkuvõttev hinnang oma tegevusele Andke konstruktiivne hinnang oma tegevusele projekti läbiviimisel – millised tegevused õnnestusid, mis vajab parandamist jmt. Projekti elluviimine õnnestus suures osas plaanipäraselt . Tugevuseks oli selge fookus ja paindlikkus , mis võimaldas tegevusi kohandada tööandjate ootustele ja soovidele vastavaks . Siin on heaks näiteks „ Riigikaitse toetaja “ lühi lugude sarja asendamine poolt e kokkuleppel “ Kindlustunde kompass : otseallikast tööandjale ” regulaarsete veebikohtumistega . Erinevalt inspiratsiooniartiklitest võimaldas s ee formaat pakkuda aktuaalset , sisulist ja regulaarselt uuenevat infot otse eksperdiallikaist ning jõuda laiema sihtrühmani . Oleme saanud osalejatelt positiivset tagasisidet seminaride , veebikohtu m iste ja arvamuslugude osas . Oleme hoidnud kõrget taset nii teemade , esinejate ja kommunikatsiooni osas ning loonud tööandjatele praktilist väärtust , pakkkudes neile usaldusväärset ja aktuaalset teavet , mis on aidanud mõista ja teadvustada oma rolli laiapõhjalises riigikaitses . Loeme igati edukaks koostööd Kaitseministeeriumi ja teiste partneritega ning plaanime seda jätkata ka edaspidi . Kokkuvõttes toimis projekti juhtimine tõhusalt , koostöö partneritega oli tulemuslik ning loodud koostöö ja selle formaadid loovad hea aluse jätkutegevusteks . Planeeritavad muudatused järgmiseks korraks Kirjeldage, kuidas parandaksite projekti järgmisel korral projekti ettevalmistamisel ja/või tegevuste käigus. Järgmist projekti ette valmistades oleme arvestanud senise kogemusega ja teinud muudatusi , mis suurendavad tegevuste tõhusust ja mõju . Näeme , et regulaarsed , sisutihedad veebikohtumised „ Kindlustunde kompass : otseallikast tööandjale “ formaadis võimaldavad tööandjatel mugavalt ja paindlikult osaleda ning pakuvad head võimalust saada ekspertidelt kiirelt usaldusväärset infot . Seetõttu on järgmise projekti fookus seatud 11 veebikohtumisele . Plaanime tihendada koostööd ka Eesti K aitse - ja K osmosetööstuse Liiduga , et ühendada sügisesse planeeritud füüsiline kohtumine ( ärikohting ) Tallinn Defence Week raames toimuva näituseala ühiskülastuse ja liidu külastuse ga . See aitab kasvatada tööandjate huvi kaitsetööstuse vastu ja luua võimalusi sisuliseks koostöö ks . Füüsilisel kohtumisel pööratakse rohkem rõhku võrgustumisel e ja omavahelisele suhtlusele . TULUD Tulude ja kulude koondsumma peab olema võrdn e (ehk eelarve tasakaalus) (vajadusel lisada ridu) PLANEERITUD (taotletud) SUMMA TEGELIK (eraldatud) SUMMA Selgitused Tulud kokku 17 778,00 20 592,75 Kaitseministeeriumi toetus 16 000,00 16 000,00 Moodustab 78 % projekti maksumusest Omafinantseering 1 778,00 4 592,75 Moodustab 22 % projekti maksumusest Müügitulu 0 0 Muu tulu 0 0 Mitterahaline panus 0 0 Kaasfinantseering 0 0 Muud toetused (toetajate lõikes – nt koostööpartnerid, sponsorid jm) 0 0 KULUD Tulude ja kulude koondsumma peab olema võrdn e (ehk eelarve tasakaalus) (vajadusel lisada ridu) Finantseerimisallikad PLANEERITUD KULUD TEGELIKUD KULUD KOKKU sh Kaitse-ministeeriumi toetusest KOKKU sh Kaitse-ministeeriumi toetusest Kulud kokku 17 778,00 16 000,00 20 592,75 16 000,00 Personalikulud (suuremate kulugruppide kaupa) Kommunikatsioonijuht ja kommunikatsiooni spetsialist 9 800,00 8 820,00 10837,84 8 820,00 Tööturu töörühma juht 3 300,00 2 970,00 4445,64 2 970,00 Projektijuht 2 600,00 2 340,00 2973,45 2 340,00 Majandamiskulud (suuremate kulugruppide kaupa) (Siin kajastatakse need tellitud tööd ja teenused ning kaupade ostud, mida makstakse FIE või firma arvete alusel, samuti litsentsitasud ja päeva - rahad . Sõidupiletite osas märkida kindlasti inimeste arv ning majutuskulude ja päevarahade korral inimeste ja päevade arv.) Seminari toitlustus vm sisseost 508,00 457,20 765,82 457,00 Üldkulud 10% personalikuludest (arvestuslik, mille kohta detailse aruandluse esitamise kohustust ei ole, katab kontoriruumide, töövahendite, transpordi, side, raamatupidamise jms üldkulud) 1 570,00 1 413,00 1570 1 413,00 KAITSEMINISTEERIUMI TOETUSE KASUTAMINE NB! Vormi täitmisel tuleb täita kõik veerud. Vajadusel lisada ridu. Loetleda vaid need kuludokumendid, mille tasumiseks on kasutatud Kaitseministeeriumi toetust. Kui teil on rohkem kui 20 kuludokumenti, kasutage eraldiseisvat kuluaruande dokumenti detailseks kirjelduseks ning täitke käesolev kuluaruanne üherealise kokkuvõttena (väljale kuludokumendi nimetus viide eraldiseisvale dokumendile, väljad “ Kuludok . summa ”, “Summa ilma km-ta” ja “Kaitse min. toetusest makstud” koondsummadega). Toetuse saaja kohustub toetuse jäägi tagastama vastavalt lepingus märgitud tähtajale. Saaja: Rahandusministeerium ; arvelduskonto : SEB Pank EE891010220034796011; viitenumber : 2800048972; selgitus : KaM riigieelarvelise toetuse kasutamise leping , toetuse kasutamise jääk . ARUANDE ESITAJA KINNITUS Allkirjaga kinnitan järgnevat: kõik käesolevas aruandes esitatud andmed on õiged ning esitatud dokumendid on kehtivad ja ehtsad ning vajadusel võimaldan neid kontrollida; projekti omafinantseeringuna ei ole arvestatud teisi riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondid e antud tagastamatuid toetusi; juhul, kui o len käibemaksukohustuslane, siis käesolevas aruandes on kulud esitatud ilma tagastatava sisendkäibemaksuta. Allkirjaõigusliku isiku ees- ja perenimi Hando Sutter Allkiri Digitaalselt allkirjastatud Kuupäev