Haridus- ja teadusministri 08.04.2025. a. määruse nr 15 „Kutsekeskhariduse riiklik õppekava“ muutmine

Kooskõlastamiseks: 18.12.2025 nr 8-2/25/5632 ministeeriumid Haridus- ja teadusministri 08.04.2025. a. määruse nr 15 „Kutsekeskhariduse riiklik õppekava“ muutmise eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse „Kutsekeskhariduse riiklik õppekava“ muutmise eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri 3. Lisa 3 Ehitustehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 4. Lisa 7 Logistika ja laokorralduse õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 5. Lisa 16 Disaini õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 6. Lisa 17 Elektri- ja automaatikasüsteemide tehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 7. Lisa 18 Elektroonikasüsteemide tehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 8. Lisa 19 Heakorrateenuste õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 9. Lisa 20 Kaubanduse õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 10. Lisa 21 Kunsti ja ruumiloome õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 11. Lisa 22 Käsitöötehnoloogia üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 12. Lisa 23 Mehitamata sõidukite tehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  moodulite kirjeldused 13. Lisa 24 Merenduse õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 14. Lisa 25 Metsanduse õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 15. Lisa 26 Mootorsõidukite remonditehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 16. Lisa 27 Professionaalse aianduse ja loodushoiu õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 17. Lisa 28 Puittoodete tehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 18. Lisa 29 Põllumajanduse ja veterinaaria õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 19. Lisa 30 Riigikaitse õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 20. Lisa 31 Sotsiaaltöö ja -teenuste õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 21. Lisa 32 Spordi õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 22. Lisa 33 Tantsu ja liikumise õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 23. Lisa 34 Väikelaevade ehitustehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused Arvamuse avaldamiseks: Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing Eesti Tööandjate Keskliit Aulika Riisenberg 735 0651 [email protected] 2 (2)  Lisa 3 KINNITATUD haridus- ja teadusministri määrusega „Kutsekeskhariduse riiklik õppekava” (haridus- ja teadusministri … määruse nr … sõnastuses) Ehitustehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 1. Õppekava üldandmed 1.1. Õppekava kuulub õppekavarühma ehitus- ja tsiviilrajatised ning võimaldab õpilasel omandada teadmised, oskused, väärtushoiakud ja sotsiaalse valmiduse õpingute jätkamiseks ja töötamiseks oskustöölisena hoonete ja rajatiste sh teede ehituse ja korrashoiu valdkonnas. 1.2. Õppekava õppe maht on 240 EKAPit, mis jaguneb järgmiselt: 1) kohustuslikud üldharidusõpingud 80 EKAPit; 2) põhiõpingud 125 EKAPit, millest ühiseid põhiõpinguid 45 EKAPit ja valitavaid põhiõpinguid 80 sh praktika vähemalt 30 EKAPit; 3) valikõpingud 35 EKAPit sh 5 EKAPit vabaõpingud. 1.3. Õppekavaga on määratud järgmised suunavalikud, millest õpilane valib ühe: 1) kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse suund; 2) puitkonstruktsioonide ehituse suund; 3) ehitusviimistluse suund; 4) hoone tehnosüsteemide ehituse ja hoolduse suund; 5) teedeehituse suund. 2. Õppekava põhiõpingute struktuur 2.1. Ühised põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht on järgmised: 1) oskused eluks ja tööks, 15 EKAPit; 2) digioskuste arendamine, 5 EKAPit; 3) sissejuhatus kutseõpingutesse, 10 EKAPit; 4) ehitustööd, 7 EKAPit; 5) erialaste digioskuste arendamine, 5 EKAPit; 6) ehitusjoonestamine ja mõõdistamine, 3 EKAPit. 2.2. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse suunal on järgmised: 1) ehituskividest müüritiste ladumine, 16 EKAPit; 2) väikeplokkidest müüritiste ladumine, 10 EKAPit; 3) hüdro- ja soojusisolatsioonitööd, 4 EKAPit; 4) krohvimistööd, 4 EKAPit; 5) betoonitööd, 16 EKAPit; 6) praktika, 30 EKAPit. 2.3. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht puitkonstruktsioonide ehituse suunal on järgmised: 1) puitliidete valmistamine, 5 EKAPit; 2) puitkarkass-seinte ehitamine, 8 EKAPit; 3) puitvahelagede ja -põrandate ehitamine, 6 EKAPit 1 (90)  4) katusekonstruktsioonide ehitamine ja katusekattematerjalide paigaldamine, 13 EKAPit; 5) avatäidete ja voodrilaudise paigaldamine, 6 EKAPit; 6) puitraketiste ehitamine ja paigaldamine, 6 EKAPit; 7) puitrajatiste ehitamine, 6 EKAPit; 8) praktika, 30 EKAPit. 2.4. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht ehitusviimistluse suunal on järgmised: 1) tasandustööd, 10 EKAPit; 2) ehitiste sise- ja välispindade krohvimine, 4 EKAPit; 3) kuivkrohvplaatide paigaldamine, 4 EKAPit; 4) maalritööd, 8 EKAPit; 5) ehitiste sise- ja välispindade lakkimine ja õlitamine, 3 EKAPit; 6) rullmaterjalide paigaldamine seintele, 5 EKAPit; 7) hüdroisolatsioonitööd siseruumides, 2 EKAPit; 8) plaatimistööd, 4 EKAPit; 9) erikujuliste seina- ja põrandapindade plaatimine, 6 EKAPit; 10) PVC- ja tekstiilmaterjalidest põrandakatete paigaldamine, 4 EKAPit; 11) praktika, 30EKAPit. 2.5. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht hoone tehnosüsteemide ehituse ja hoolduse suunal on järgmised: 1) hoone vee- ja kanalisatsioonisüsteemide paigaldamine, 7 EKAPit; 2) hoone vee- ja kanalisatsioonisüsteemide hooldus ja remont, 5 EKAPit; 3) veevärgi ja -kanalisatsiooni välistrasside ehitamine, 5 EKAPit; 4) hoone kütte- ja jahutussüsteemide paigaldamine, 7 EKAPit; 5) hoone kütte- ja jahutussüsteemide hooldus Fja remont, 7 EKAPit; 6) kaugkütte välisvõrkude ehitamine, 4 EKAPit; 7) soojuspumpade paigaldamine, 4 EKAPit; 8) hoone ventilatsioonisüsteemide paigaldamine, 6 EKAPit; 9) hoone ventilatsioonisüsteemide hooldus ja remont, 5 EKAPit; 10) praktika, 30EKAPit 2.6. Valitavate põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht teedeehituse suunal on järgmised: 1) teetöömasinate juhtimine ja hooldamine, 12 EKAPit; 2) liiklusohutus ja -korraldus teetöödel, 6 EKAPit; 3) haljastustööde tegemine, 4 EKAPit; 4) pinnasetööde tegemine, 13 EKAPit; 5) teekatendi ehitamine, 9 EKAPit; 6) teede korrashoiutööde tegemine, 6 EKAPit; 7) praktika, 30 EKAPit. 2 (90)  3. Ehitustehnoloogia õppekava põhiõpingute moodulite kirjeldused 3.1. Kõikidele suundadele ühised põhiõpingute moodulid Mooduli õppe maht Eesti Mooduli Mooduli nimetus kutsehariduse nr arvestuspunktides (EKAP) 1. Oskused eluks ja tööks 15 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab pädevusi, mis on vajalikud edasisel õpiteel ja ühiskonnas ennastjuhtivalt, vastutustundlikult ja tulemuslikult toimimiseks. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) püstitab enesearengu • selgitab tervislike eluviiside ja turvalise keskkonna tähtsust, sh toetavate suhtlusvõrgustike rolli tervise, eesmärgid, arvestades enda õpimotivatsiooni ja üldise toimetuleku tagamisel; võimeid ja võimalusi ning • analüüsib juhendamisel enda käitumis- ja tarbimisharjumusi ning nende mõju enda tervisele, heaolule ja väärtustades tervislikke üldisele toimetulekule; eluviise • hindab oma vaimse ja füüsilise tervise seisundit, arvestades põhilisi tegureid nagu magamine, toitumine, liikumine, suhted, kasutades selleks usaldusväärseid enesehindamise tehnikaid, sh veebipõhiseid töövahendeid; • koostab juhendamisel aja- ja tegevuskava enda vaimse ja füüsilise heaolu säilitamiseks, kasutades selleks erinevaid tervise edendamise ja säilitamise võimalusi; • kasutab kodukoha ja kooli lähedal paiknevad liikumisradu, harjutusväljakuid ja võimalusi erinevate liikumisviisidega tegelemiseks; • oskab kasutada mobiilirakendusi liikumisharjumuse ja kehalise aktiivsuse jälgimiseks; • analüüsib juhendamisel enda huvisid, väärtushoiakuid, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi; • sõnastab eneseanalüüsi tulemustest lähtuvalt juhendamisel eesmärgid, isiklike ja akadeemiliste sihtide poole liikumiseks; 2) kasutab teadlikult erinevaid • selgitab juhendatult õppimise olemust ning teadmiste ning oskuste omandamise protsessi, kasutades erinevaid õpistrateegiaid ja -viise enda teabeallikaid; õpitegevuse kavandamisel ja • iseloomustab erinevaid õpistrateegiaid ja õppimise viise, seostades neid enda senise õpikäitumisega; juhtimisel • oskab analüüsida enda õpiharjumusi ning arvestada tahtlikku ja tahtmatu tähelepanu mõju oma õpitegevusele; • analüüsib juhendamisel oma õpimotivatsiooni, määratledes seda soodustavaid ja takistavaid tegureid; 3 (90)  • koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õppimis- ja igapäevategevuste ajakava, lähtudes enda huvidest, eneseteostusega seotud eesmärkidest ja võimalustest; • annab hinnangu enda varasematele õpitulemustele, arvestades eneseanalüüsi tulemusi ja saadud tagasisidet; • kavandab muudatused enda õppimisharjumustes, lähtuvalt hindamistulemustest ning toob saadud tagasiside põhjal näiteid õpistrateegiate kasutamisest õpitegevustes; • selgitab juhendamisel stressi ja frustratsiooniga toimetuleku võimalusi; 3) tegutseb seatud eesmärkide • suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud vormis erinevas vanuses ja kultuuritaustaga inimestega, valides saavutamiseks asjakohasekäitumis- ja väljendusviisi ning kohandades suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse vastutustundlikult nii eesmärkidele; iseseisvalt kui kollektiivi • jagab asjakohast infot nii kirjalikult, suuliselt kui visuaalselt, kasutades sobivaid suhtlemisvahendeid ja vorme liikmena ning lähtudes suhtluspartnerist (sõber, kaasõpilane, õpetaja, ametiasutus); • kohandab enda suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele; • toob näiteid illustreerimaks, kuidas esmamulje, eelarvamused, sh stereotüübid mõjutavad inimeste käitumist; • iseloomustab erinevaid meeskonnatöö rolle ja nende mõju töö tulemuslikkusele, kasutades teabeallikaid; 4) mõistab ettevõtliku, väärtust • selgitab juhendamisel vastutustundliku tarbimise ja tootmise põhimõtteid ning tehtavate valikute mõju loova ja vastutustundliku keskkonnale, kogukondadele ja enda heaolule; tegutsemise olulisust nii • toob näiteid probleemsetest tarbimissituatsioonidest ning oskab otsida abi oma õiguste kaitseks; endale kui ühiskonnale • hindab kriitiliselt ostudega seotud teadete, pakkumiste ja soovituste usaldusväärsust; • kirjeldab jätkusuutliku arengu eesmärke, seostades neid ümbritseva keskkonna ja õpitava valdkonnaga; • kaardistab juhendamisel ühiskonnas esinevaid sotsiaalseid probleeme, kasutades erinevaid teabeallikaid ja • infotehnoloogiavahendeid; • analüüsib meeskonnatööna valitud probleemi lahendamise võimalusi, kasutades tõenduspõhiseid fakte ja teabeallikaid; • kavandab juhendatud meeskonnatööna tegevuskava valitud probleemi lahendamiseks, kasutades loovustehnikaid ning arvestades ressursside säästliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtteid; • kavandab lahenduse elluviimiseks vajaliku eelarve, kasutades digivahendeid; 5) mõistab tööturu toimimise • selgitab teabeallikate põhjal majanduslike, tehnoloogiliste, looduslike ja teiste keskkonnatingimuste muutuste põhimõtteid ja enda mõju majanduskeskkonnale; arenguvajadusi tööturule • iseloomustab juhendatud meeskonnatööna Eesti majanduskeskkonna ja tööturu toimimist eri sisenemiseks tegevusvaldkondades, kasutades erinevaid teabeallikaid; • iseloomustab erineva haridustaseme ja oskustega inimeste võimalusi tööturul, arvestades töötasu seost väärtusloomega; 4 (90)  • selgitab teabeallikate põhjal tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi töösuhetes; • võrdleb erinevate lepingutingimuste tähtsust töösuhetes, võimalike probleemide ennetamisel; • võrdleb enda kogemusi ja oskusi valitud tegevusvaldkonnas erinevates ametites ja rollides tegutsemiseks vajalikega, kasutades oskuste kompassi; • kavandab enesearengut toetavaid tegevusi, lähtudes enda eesmärkidest ja arendamist vajavatest oskustest; • selgitab ressursside (raha, aeg, inimesed) vajadust ja säästmise võimalusi, arvestades enda seatud eesmärkidega; 6) kasutab varasemaid teadmisi, • lahendab igapäevaeluga seonduvaid arvutusülesandeid, kasutades koolimatemaatikast tuttavaid mudeleid ja oskusi ja kogemusi meetodeid; igapäevaeluga seonduvate • planeerib digivahendite abil igapäevased tulud-kulud, arvestades enda vajaduste ja võimalustega; ülesannete lahendamisel • esitab kirjalikku ja suulist informatsiooni selgelt ja struktureeritult nii eesti keeles kui ka põhikoolis õpitud võõrkeeles; • kasutab tehnoloogilisi vahendeid ja seadmeid ning tõenduspõhiseid andmeid otsuste või järelduste tegemiseks igapäevaeluga seotud küsimustes; • kasutab igapäevaelus ettetulevate olukordade lahendamisel eesti- ja võõrkeelseid teabeallikaid; • koostab pädevuse piires eesti- ja võõrkeelseid tekste, lähtudes igapäevaelu vajadustest; • otsib tööülesande täitmiseks vajalikku teavet, hinnates erinevate teabeallikate usaldusväärsust; • lahendab reaalelulisi ülesandeid, sidudes tervikuks mitme ainevaldkonna teadmisi ja oskusi; • toob näiteid matemaatika, füüsika, keemia ja bioloogia omavahelistest seostest igapäevaelus. 7) korraldab teadlikult oma • koostab isikliku eelarve arvestades enda finantseesmärke, analüüsides juhendamisel oma sissetulekuid, rahaasju mõistes, et oma hea väljaminekuid ja rahalist seisu sh säästmise võimalusi; finantsilise käekäigu eest • arutleb meeskonnatööna sissetuleku, tarbimisvalikute ja investeerimisotsuste mõju üle üksikisiku, ühiskonna vastutab vaid tema ise ja keskkonna tasandil; • hindab elumuutvate sündmuste (abiellumine, laste saamine, õnnetus, surm) mõju finantsplaneerimisele, eristades rahalist väärtust emotsionaalsetest jt väärtustest; • kirjeldab pangateenuseid ja finantsteenuse osutaja rolli üksikisiku rahaasjade korraldamisel, tuues esile pakutavaid võimalusi, kaasnevaid kohustusi ja riske; • oskab valida laenutooteid, kasutades sobivaid võrdlusvahendeid ning arvestades pakutavat intressimäära ja maksetingimusi; • iseloomustab põhiomaduste alusel peamiste varaklasside nagu kinnisvara, võlakirjad ja aktsiad olemust ja erinevusi ning nende kasutamisvõimalusi ja sellega kaasnevaid riske isiklike finantseesmärkide saavutamiseks; 5 (90)  • kirjeldab isikliku eluaseme soetamise võimalusi, tuues välja üürimise ja ostmise eelised ja puudused; • selgitab pensioni kui pikaajalise finantsmehhanismi olemust ja selle planeerimise olulisust, kasutades asjakohaseid teabematerjale. 2. Digioskuste arendamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab enda digipädevusi elektroonilise teabe otsimiseks, loomiseks ja haldamiseks, arvestades digitehnoloogia kasutamisel tervisekaitse ja küberturvalisuse nõuete ning autorikaitse ja eetika põhimõtetega. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kasutab digikeskkonnast • määratleb oma teabevajaduse ning rakendab sobivaid infootsingu võtteid, et leida digikeskkonnast asjakohane vajaliku teabe leidmiseks teave; sobivaid infootsingu ja • otsib ja filtreerib andmeid, infot ja materjale eesmärgipäraselt, kasutades erinevaid otsingumeetodeid ja- andmehalduse võtteid, tööriistu; hinnates digisisu asjakohasust • analüüsib juhendamisel leitud andmeid, infot ja digisisu, hinnates nende allikate päritolu usaldusväärsust ja asjakohasust; • salvestab ja korrastab digikeskkonnas faile, kasutades kaustu ja kategooriaid, et tagada lihtne ligipääs ja haldus; • töötleb ja analüüsib andmeid tabelarvutuse abil ning esitleb tulemusi selgelt ja arusaadavalt diagrammide ja skeemide abil; 2) kasutab info jagamiseks, • kasutab sobivaid digitehnoloogiaid ja -sisu, et tõhusalt suhelda ja panustada meeskonnatöösse; suhtlemiseks ja koostööks • jagab infot ja faile digikeskkonnas, valides selleks kontekstist ja eesmärgist tulenevalt korrektse viisi ja sobiva sobivaid digilahendusi, vahendi; arvestades digikeskkonnas • kasutab iseseisvalt ja efektiivselt kooli, kohaliku omavalitsuse, riigi ja ettevõtete digiteenuseid, näiteks e kehtivaid suhtlus- ja päevik, riigiportaal, digitaalsed õpikeskkonnad, pangateenused; käitumisnorme ning • kasutab turvaliselt ühismeediat, ajaveebi ja video jagamise platvorme oma algatuste tutvustamiseks ja teiste küberturvalisuse nõudeid kaasamiseks; • järgib digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme, arvestades erinevate sihtrühmade kultuurilisest, vanuselisest ja keelelisest eripärast tulenevaid vajadusi; • haldab enda digitaalset identiteeti, arvestades küberturvalisuse nõuetega; • analüüsib juhendamisel oma digitaalset jalajälge ja selle mõju enda kuvandile; 3) loob ja täiustab digisisu, • loob digisisu teksti, esitluse, pildi ja videona, kasutades sobivaid tööriistu ning arvestades kvaliteedi, konteksti kasutades sobivaid tööriistu sh ja eesmärkidega; 6 (90)  tehisintellekti lahendusi • kohandab olemasolevat digisisu uue ja sisukama digimaterjali loomiseks, kombineerides erinevaid vastutustundlikult ning teabeallikaid ja digimaterjale; arvestades autoriõiguse • järgib digisisu loomisel ja kasutamisel autoriõiguse ning eetika põhimõtteid, arvestades andmekaitse ja põhimõtteid konfidentsiaalsuse nõuetega; • rakendab juhendamisel asjakohaseid litsentsitingimusi (Creative Commons) vastavalt sisule ja kontekstile; • kasutab tehisintellekti rakendusi digisisu loomisel ja muutmisel vastutustundlikult, arvestades kvaliteeti ja konteksti; 4) kaitseb oma digiseadet, • kaitseb oma digiseadmeid ja nende sisu, rakendades ohtude vähendamiseks asjakohaseid turvameetmeid ja isikuandmeid, privaatsust ja uuendades regulaarselt vastavat tarkvara; tervist, rakendades • tuvastab digiseadmeid ähvardavad ohud ja rakendab ennetusmeetmeid nende vältimiseks; küberturvalisuse ja • rakendab turvameetmeid isikuandmete ja privaatsuse kaitseks, kasutades tugevaid paroole, kaheastmelist jätkusuutliku arengu autentimist ning andmete krüpteerimist, et piirata juurdepääsu enda andmetele; põhimõtteid • analüüsib digiteenuse privaatsusreegleid ja kohandab privaatsusseadeid oma isikuandmete kaitseks; • analüüsib enda käitumist digitehnoloogia kasutamisel, lähtudes sellega seotud vaimse ja füüsilise tervise riskidest; • säilitab tervisliku tasakaalu digitehnoloogia kasutamisel, rakendades ajapiiranguid, puhkeperioode ja ergonoomilisi töövõtteid; • reageerib adekvaatselt küberkiusamisele ning kasutab sobivaid vastumeetmeid, vältimaks edasist kahju; • analüüsib digitehnoloogia keskkonnamõju ja rakendab ressursisäästlikke digikäitumise meetodeid, optimeerides seadmete energiatarvet ja eluea kestust ning hallates digiprügi ökoloogilise jalajälje vähendamiseks; 5) lahendab digitehnoloogia • tuvastab digiseadme lihtsama tehnilise tõrke põhjuse ja lahendab selle juhendi abil; kasutamisega seotud • valib konkreetse ülesande jaoks sobiva riist- ja tarkvara, arvestades ülesande spetsiifikat ja võimalikke probleeme, tuvastades alternatiive; tehnilised tõrked ning valides • kohandab ja seadistab juhendite alusel digiteenust või platvormi vastavalt enda vajadustele; sobivad lahendused nende • analüüsib oma digipädevust, koostab plaani enese arendamiseks ja oskuste täiendamiseks; likvideerimiseks • toetab digitehnoloogia vähemkogenud kasutajaid, pakkudes juhiseid ja variante probleemide lahendamiseks. 3. Sissejuhatus kutseõpingutesse 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ehitusprotsessist ja ehituse valdkonna kutsetest ning eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid 7 (90) Õpilane Õpilane 1) mõistab ehituse valdkonna • selgitab erialaste teabeallikate põhjal hoonete, rajatiste sh teede ja hoone tehnosüsteemide ehitamise üldisi üldisi põhimõtteid, põhimõtteid ning nende ehitamisele ja kasutamisele esitatavaid nõudeid; tööprotsesse, erinevate • kirjeldab hoonete, rajatiste, hoone tehnosüsteemide a teede ehitamise tööprotsessi lähtuvalt keskkonnaoludest ja osapoolte ülesandeid ja füüsikaseadustest; vastutust • koostab teabeallikate põhjal ülevaate ehitusprotsessist ja tööde järjestusest (ehitustööde ettevalmistamisest kuni ehitise valmimiseni); • selgitab erialaste teabeallikate põhjal erinevate osapoolte sh oskustööliste rolli, ülesandeid ja vastutust erinevate töölõikude sujuva toimimise korraldamisel ehitusprotsessis, • selgitab projekti, tööjooniste ja materjalide ja töövahendite tootja juhendite järgimise olulisust ehitustöödel ning tehnosüsteemide , paigaldamisel ja hooldamisel; • iseloomustab ehituse valdkonna oskustööliste kutseid, kasutades elektroonilisi registreid ja kutsestandardeid; • selgitab teabeallikate põhjal hoone kütte-, jahutus-, vee-, kanalisatsiooni- ja ventilatsioonisüsteemide ülesannet ja nende omavahelisi seoseid hoone toimivuse ja sisekliima tagamisel; • iseloomustab õppe ja karjäärivõimalusi ehitusvaldkonnas, kasutades erinevaid teabematerjale; • toob näiteid töökultuuri mõjust ehitustööde kvaliteedile; • koostab teabeallikate põhjal ülevaate ehitusprotsessil osalejate vastutusest, lähtudes ehituses kehtivatest töötervishoiu- ja tööohutusnõuetest; • koostab õppekäikude põhjal ülevaate kutsetöö eripärast ja ehituse valdkonnas tööle rakendumise võimalustest; 2) omab ülevaadet ehitiste • teeb ülevaate ehituskonstruktsioonide muutumisest ajas, lähtudes hoonete ja rajatiste tüpoloogiast; põhikonstruktsioonidest ja • iseloomustab erialaste teabeallikate põhjal hoonete ja rajatiste konstruktsiooni põhielemente lähtuvalt nende tehnosüsteemidest ning ülesandest, otstarbest ja materjalist; nende ehitamisel • nimetab näitematerjali põhjal hoonete ja rajatiste põhikonstruktsioone, kasutades korrektselt ehitusalaseid kasutatavatest materjalidest termineid; • eristab näidiste põhjal enim levinud looduslikke ja tehislikke ehitusmaterjale ja selgitab nende otstarvet, kasutusala ja füüsikalisi, mehhaanilisi ning keemilisi omadusi; • toob välja looduslike ja keskkonnasõbralike ehitusmaterjalide eelised, lähtudes nende mõjust ehitustööde kvaliteedile ja keskkonnale; 3) omab ülevaadet ehitus- ja • liigitab ehitus- ja hooldustöödel töödel kasutatavaid töövahendeid, masinaid ja mehhanisme vastavalt nende hooldustöödel tööpõhimõttele ja kasutusotstarbele; kasutatavatest töö- ja • selgitab teabeallikate põhjal tööohutusnõudeid erinevate töövahendite, masinate ja mehhanismide kasutamisel; abivahenditest, , sh masinad, seadmed ja • selgitab näidete varal ehitus- ja hooldustöödel kasutatavate masinate ja mehhanismide väärkasutamisest 8 (90)  mehhanismid tulenevaid ohte; • iseloomustab hoone tehnosüsteemide paigaldamisel kasutatavaid tarvikuid ja abimaterjale lähtudes nende kasutuskohast ja otstarbest; 4) mõistab graafilise teabe • iseloomustab joonisel kasutatavaid vaateid, lõikeid, ristlõikeid, eristades tingmärke, tähistusi ja lihtsustusi; kaudu esitatud • selgitab teabematerjalide alusel nõudeid joonise formaatidele, joonte liikide, mõõtkava ja mõõtmete märkimisele; informatsiooni • kannab joonisele etteantud mõõtkavas objekti kuju ja mõõtmed; • visandab eskiisi, lähtudes tööülesande sooritamiseks ja täitmiseks vajaminevast infost; 5) mõistab töötervishoiu ja • demonstreerib nõuetekohaselt esmaabivõtete valdamist; tööohutuse olulisust • selgitab tööülesandest lähtuvalt oma tegevust õnnetusjuhtumi korral; ehitustöödel ja oskab anda • selgitab tööohutusnõudeid tellingutel ja töölavadel töötamisel, lähtudes etteantud tööülesandest; esmaabi • põhjendab isikukaitsevahendite kasutamise vajalikkust ehitustöödel; • selgitab teabeallikate põhjal üldisi töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid; • analüüsib juhendamisel riske töötaja tervisele ehitustöödel, sh töötamisel välitingimustes, lähtudes kehtivatest õigusaktidest; • annab ülevaate teabeallikate põhjal töö- ja keskkonnaohutusnõuetest hoone tehnosüsteemide paigaldamisel kasutatavate töövahendite kasutamisel; • võrdleb töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid hoonete ja rajatiste ehitamisel tuues välja teedeehituse eripära; 6) mõistab hoonete • selgitab energia, vee ja materjalide säästliku kasutamise põhimõtteid, lähtudes keskkonna säilitamise ja energiatõhususe tõstmise ja jätkusuutliku arengu vajadusest; tagamise põhimõtteid, • loetleb hoonete energiatõhususe suurendamise meetodeid, mis aitavad vähendada loodusressursside tarbimist lähtudes keskkonna ning mõjutavad hoonete kvaliteeti ja elukaart; säilitamise ja jätkusuutliku • defineerib energiatõhususe alaseid mõisteid, kasutades asjakohaseid teabeallikaid ; arengu vajadusest • toob näiteid enda tarbimisharjumuste mõjust ressursside liigtarbimisele; • põhjendab tööülesande põhjal erinevate ilmastikutingimuste mõju hoonetele; 7) teeb teadliku valiku õpitee • teab ehituse valdkonna spetsialiseerumise võimalusi, seostades seda lähemate ja kaugemate eesmärkidega; jätkamiseks • leiab iseseisvalt teavet õppimisvõimaluste ja -valikute kohta, kasutades erinevaid teabeallikaid, rakendades asjakohaseid digitehnoloogiaid ja -oskusi; • koostab ennastjuhtiva õppijana isikliku lühi- ja pikaajalise karjääriplaani, arvestades tegureid, mis mõjutavad karjäärivalikuid 4. Ehitustööd 7 EKAP 9 (90) Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane saab esmase praktilise kogemuse ehitustöödest, järgides tööde tehnoloogilist järjekorda, ohutusnõudeid, keskkonda säästva ja energiatõhusa ehitamise põhimõtteid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane • käsitseb töövahendeid sh elektrilisi ja pneumaatilisi käsitööriistu ning masinaid, järgides ohutuid, ergonoomilisi 1) töötleb juhendamisel töövõtteid ning tootja juhiseid ja ohutusnõudeid; erinevaid ehitusmaterjale • kasutab tööprotsessis rakiseid ja mõõteriistu vastavalt otstarbele ja tööülesandele; kasutades asjakohaseid • valib tööülesandest lähtudes sobivad töö- ja abivahendid, küsides vajadusel nõu ja abi juhendajalt; töövahendeid ja , järgides • kasutab mõõteseadmeid ja kontrollmõõteriistu ning teisendab mõõtühikuid, rakendades asjakohaseid töövõtteid keskkonda säästva ning järgides mõõteriistade kasutusjuhendeid;teeb tööülesande täitmiseks vajalikke mõõdistus- ja märketöid oma ehitamise põhimõtteid pädevuse piires, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid ning tagades nõuetekohase mõõtmistäpsuse; • töötleb juhendamisel lihtsamaid materjalide arvestades nende füüsikalisi-, keemilisi ja mehaanilisi omadusi; • töötleb ehitusmaterjale nende omaduste mõistmiseks, sooritades juhendamisel praktilisi ülesandeid; • selgitab ehitusmaterjalide väärindamise ja taaskasutamise võimalusi, arvestades kuluefektiivsust; • utiliseerib ehitusmaterjalid vastavalt jäätmekäitlusnõuetele; 2) kasutab tööks vajaliku info • kasutab ehituslikke tööjooniseid sh hoone põhiplaane ja ehituskonstruktsiooni lõigete jooniseid tööülesannete leidmiseks erialaseid täitmiseks vajalike lähteandmete väljaselgitamiseks vastavalt juhendile ; tehnilisi jooniseid • kasutab lihtsa praktilise ülesande täitmiseks eriosade jooniseid, arvestades kasutatavate tingmärkide lihtsustustega; 3) järgib tööülesannete • seadistab ja hooldab erinevate materjalide töötlemisel kasutatavaid mehhaanilisi ja elektrilisi käsitööriistu, järgides täitmisel töö- ja tööohutusnõudeid ja seadmete kasutusjuhendit; keskkonnaohutuse nõudeid • järgib tööülesannete täitmisel tööohutusnõudeid, kasutades vajalikke isikukaitsevahendeid ja ohutusmeetmeid; • rakendab tööde teostamisel ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid; • töötab iseseisvalt ja meeskonnas antud ülesannete ja oskuste piires; 4) teadvustab enda vastutust • analüüsib koos juhendajaga enda tööle rakendumise võimalusi ehituse valdkonnas; ja võimalusi erialase • teeb teadliku valiku õpingute jätkamiseks ja põhjendab seda, arvestades enda huvi, võimeid ja võimalusi. karjääri kujundamisel 5. Erialaste digioskuste arendamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija omandab oskuse rakendada CAD-tarkvara, 3D-modelleerimise, skaneerimise ja AI-tarkvara tööriistu enda töö planeerimisel ning hinnata nende tehnoloogiate rakendusvõimalusi ja piiranguid ehitusvaldkonnas. 10 (90) Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kirjeldab CAD-kirjaoskuse • selgitab CAD-kirjaoskuse, 3D-mudeli ja BIM olemust ning nende erinevusi, tuues asjakohaseid näiteid olulisust ja seoseid digitaalse rakendusvõimalustest ehitusvaldkonnas ja seostades neid valitud erialaga visuaalsete või praktiliste näidete joonise/info ning praktiliselt abil; loodud konstruktsiooni vahel • kirjeldab (töö)protsesside ja mudelite modelleerimise põhimõtteid ja meetodeid, lähtudes seostest eriala valdkonnaga; • saab aru ehitusvaldkonnas kasutatava CAD-joonestamise, 3D-modelleerimise ja BIM-süsteemidega seonduvast eesti- ja ingliskeelsest terminoloogiast; • kasutab ehitusvaldkonna terminoloogiat eesti ja inglise keeles, et kirjeldada CAD-kirjaoskuse olulisust ning seoseid digitaalse joonise ja praktiliselt loodud konstruktsiooni vahel; 2) kasutab efektiivselt CAD • avab CAD-tarkvaraprogrammi, seadistades tööaknad vastavalt vajadusele; tarkvara 2D geomeetriate ja • selgitab CAD-tarkvara rippmenüüde ja tööriistade eesmärke, navigeerides nendes; 3D mudelite loomiseks • loob 2D-geomeetriaid ja lihtsamaid 3D-mudeleid, digitaliseerides enda koostatud eskiise ja salvestades töö erinevates faililaiendites; • demonstreerib CAD-tööriistade kasutamist 2D- ja 3D-mudelite loomisel ning nende omavahelist seost; • impordib CAD-programmi erinevaid failitüüpe (pdf, fotod jms), kontrollides nendel olevat infot, vajadusel töötleb seda ning salvestab faili; • kasutab käsurea jälgimist ja lugemist CAD-töökeskkonnas, et tagada tõhus töövoog; • vormistab digitaalset infot väljatrükiks CAD-programmi paberi (Layout) keskkonnas; • parandab mudeliruumis digitaalse info vormistust, likvideerides ebakõlade põhjused vastavalt juhendaja soovitustele; 3) leiab CAD-programmiga • demonstreerib õppeotstarbelisest BIM-mudelist erialaga seotud informatsiooni leidmist, kasutades selleks loodud failidest ja mudelitest, BIM-viewer tarkvara; sealhulgas BIM-ist, vajalikku • demonstreerib CAD-tarkvara kasutamist CAD-failidest vajaliku info leidmiseks ja selle analüüsimiseks enda infot lähtuvalt tööprotsessist töö planeerimisel; ja -ülesandest • lahendab matemaatilisi ülesandeid, kasutades CAD-programmi võimalusi; • impordib CAD-programmi teiste faililaienditega mudeleid, kontrollides nende geomeetriat ja infot; • vormistab digitaalset infot väljatrükiks CAD-programmi paberi (Layout) keskkonnas; • vormistab 3D-mudelist tasapinnalisi vaateid ja seadistada neid väljatrükiks CAD-programmi paberi (Layout) keskkonnas; 11 (90)  • analüüsib enda toimetulekut erinevate tööülesannete täitmiseks informatsiooni leidmisel, hinnates juhendaja abiga arendamist vajavaid aspekte; 4) kasutab 3D-skaneerimise • selgitab 3D-skaneerimise põhimõtteid, tuues näiteid selle kasutusvõimalustest ehitusvaldkonnas; seadmeid ning rakendab • valib tööülesandele vastava 3D-skaneerimise seadme ja valmistab selle ette tööks; saadud andmeid 3D-mudelite • teostab 3D-skaneerimise, järgides juhendaja antud juhiseid ja ohutusnõudeid; loomiseks • töötleb skaneerimisel saadud info vastavalt tööülesande vajadustele; • loob juhendamisel skaneerimisandmete põhjal 3D-mudeli, kasutades sobivat tarkvara; • hindab juhendamisel skaneerimisandmete täpsust ja protsessi tulemuslikkust, pakkudes vajadusel parandusettepanekuid; 5) analüüsib juhendamisel • kasutab CAD-keskkonnas simuleeritud infot, lähtudes erialase tööprotsessi planeerimisest; digitaalset infot, hinnates • analüüsib juhendajaga CAD-tarkvaras digitaalse info vormistust, tehes ettepanekuid ebakõlade seoseid reaalse tööprotsessiga likvideerimiseks; • leiab tööfailist probleemülesande lahendamiseks vajaliku informatsiooni (asukoha, mõõtmed, materjali jms), kasutades juhendmaterjali; • koostab kokkuvõtte tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid; • hindab enda toimetulekut informatsiooni leidmisel, kasutades juhendaja tagasisidet arendamist vajavate aspektide määratlemiseks; 6) analüüsib juhendamisel • selgitab AI tarkvara kasutamise põhimõtteid ja võimalusi ehitusvaldkonnas; tehisintellekti (AI) tarkvara • kasutades AI tarkvara juhendaja poolt määratud praktiliste ülesannete lahendamisel; rakendamise võimalusi ja • kasutab AI tarkvara lihtsamate analüütiliste ülesannete lahendamisel, tuginedes etteantud andmetele. piiranguid ehitusprotsessides 6. Ehitusjoonestamine ja mõõdistamine 3 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab tööjooniste lugemisoskuse, leiab sealt edasiseks tööks olulist teavet ning sooritab tööülesannete täitmiseks vajalikud märkimis- ja mõõdistustööd. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) teab ehitusprojektis esitatud • toob näiteid tehniliste jooniste erinevatest võimalustest ja kasutusaladest, lähtudes infotehnoloogilistest graafilise teabe erinevaid, sh esitusvõimalustest; infotehnoloogilisi, • defineerib ja järjestab ehitise või selle osa ehitamisega seonduvad mõisted (ehitise eskiis, tehnoloogiline esitusvõimalusi projekt, eelprojekt, põhiprojekt, tööprojekt, tootejoonised) ning selgitab nende omavahelisi seoseid; 12 (90)  • eristab ehitusprojekti osad graafiliste dokumentide põhjal (nt asendiplaan, arhitektuuri-, konstruktsiooni-, kütte- ja ventilatsiooni-, veevarustus ja kanalisatsiooni elektripaigaldised); 2) kasutab ehituslikke • selgitab oma sõnadega mõõtmise ja märkimisega seotud mõisteid: mõõtkava, ehitusobjekti nullkõrgus, kalded tööjooniseid, ehitiste (tõus ja langus sirge tõusunurga kaudu), ehitusvõrk, nulltsükkel, märktara, vertikaalsus, horisontaalsus; põhiplaane ja • selgitab ehitise põhiplaanilt välja ehituskonstruktsiooni elemendi asukoha, juhindudes ehituslikel joonistel ehituskonstruktsiooni lõigete kasutatavatest tähistustest; jooniseid vajalike • selgitab tööjooniselt välja konstruktsiooni kuju, mõõtmed, projekteeritud kõrguse, juhindudes ehituslikel lähteandmete joonistel kasutatavatest tähistustest; väljaselgitamiseks, lähtudes • nimetab tööjoonisel esitatud lõigete alusel ehituskonstruktsiooni valmistamisel kasutatavaid materjale, tööülesandest lähtudes ehituslikel joonistel kasutatavatest tähistustest; • leiab korruste plaanidelt ja vertikaallõigetelt avatäidete asukohad ja mõõtmed; • leiab seletuskirjast sisekujunduslike tööde jaoks vajalikud lähteandmed; 3) valib mõõdistamisel ja • toob näiteid erinevatest mõõdistamis- ja märkimismeetoditest ning nende kasutusalast erialasel tööl, kasutades märkimisel sobivad erialaseid teabeallikaid; töövahendid, lähtudes • eristab mõõdistamisel ja märkimisel kasutatavaid töövahendeid (nihik, nurgik, mõõdulint, lood, nivelliir, mõõtmismeetoditest ja lasernivelliir, digitaalsed mõõtevahendid), lähtudes mõõtmismeetoditest; tööohutusnõuetest • kasutab mõõte- ja märketöödel digitaalseid töövahendeid, lähtudes tööülesandest ja ohutusnõuetest; mõõteriistadega töötamisel • valib tööülesandest lähtudes sobivad mõõteriistad ja märkevahendid; 4) teeb tööülesande täitmiseks • teisendab pikkuse mõõtühikuid tööülesandest lähtuvalt, arvestades nendevahelisi seoseid meetermõõdustikus; vajalikke mõõdistus- ja • mõõdistab ruumi parameetreid, kasutades sobivaid töövahendeid ja -võtteid; märketöid oma pädevuse • märgib maha (aluspinnale) konstruktsiooni asukohad ja kõrgused, kasutades selleks asjakohaseid mõõteriistu piires, tagades nõuetekohase ja mõõtmismeetodeid ning tagades nõuetekohase mõõtmistäpsuse; mõõtmistäpsuse • kontrollib juhendamisel ehituskonstruktsioonide vastavust tööjooniste nõuetele; • hooldab lihtsamaid mõõteriistu ning -vahendeid vastavalt kasutus- ja hooldusjuhenditele; • järgib tööohutusnõudeid mõõdistus- ja märkimistöödel ning töökoha korrastamisel. 3.2. Valitavad põhiõpingute moodulid kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse suunal 7. Ehituskividest müüritiste ladumine 16 EKAP 13 (90) Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab ehituskividest müüritiste ladumise kompetentsid, järgides tööde tehnoloogiat, keskkonda säästva ja energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid ning rakendab omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid erialastes töösituatsioonides, arendades iseseisvaks tööks vajalikke oskusi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) teab müüritiste ladumise • defineerib ja seostab müüritiste ladumise tehnoloogia ning materjalidega seotud mõisteid ja termineid tehnoloogia ja materjalidega usaldusväärsete teabeallikate abil, kasutades asjakohaseid digitehnoloogiaid ja seotud mõisteid ja • -oskusi; kvaliteedinõudeid • kirjeldab ehituskividest müüritiste ladumisel vajalikke teadmisi, oskusi ja hoiakuid kompetentsuse tegevusnäitajate abil; • selgitab oma ülesandeid ja vastutust tööprotsessis erinevatel töölõikudel sujuva toimimise korraldamisel, lähtudes müüritiste ladumisele tehnoloogiast ja kvaliteedinõuetest; • täiendab usaldusväärsete teabeallikate (sh võõrkeelsete) põhjal oma tööalast oskusteavet, lugedes ja analüüsides, erialaseid artikleid ning õppematerjale; • väljendab end kirjalikult ja suuliselt selgelt ning arusaadavalt, erialaselt ja keeleliselt korrektses eesti keeles; 2) eristab müüritiste ehitamise • eristab näidiste põhjal ehitustöödel enim kasutatavaid looduslikke ja tööstuslikult toodetud ehituskive ning materjale, töö- ja nende omadusi ja kasutusala; abivahendeid, arvestades • eristab näidiste põhjal müüritöödel kasutatavaid terastooteid (tala, ferm, post, armatuurkarkass) ja selgitab tööde tehnoloogiast näidete põhjal nende otstarvet keerukamate kandvate ja mittekandvate konstruktsioonide ehitamisel; • eristab müüritöödel kasutatavaid käsitööriistu, elektrilisi ja pneumaatilisi töövahendeid ja tarvikuid; • iseloomustab erialaste teabeallikate alusel tööks vajalikke tõste- ja paigaldusmehhanisme ning nende tööspetsiifikat; • selgitab mördi-, betoon- ja kuivsegude erinevusi ning kasutusala ehituskividest müüritiste ladumisel, kasutades selleks erinevaid teabeallikaid; 3) laob ehituskividest • valib tööjoonise põhjal sobivad materjalid, arvestades tootjapoolseid juhiseid, ning selgitab välja müüritise tasapinnalise müüritise (sh mõõtmed, kõrguse, asukoha ja materjalid; vajumis- ja temperatuuri- • arvutab vajaliku materjalikoguse täpselt, rakendades pindala-, ruumala- ja protsentarvutuse eeskirju; vuugid) vastavalt tööjoonisele • korraldab töökoha vastavalt tehnoloogiale, tagab vajalike ressursside olemasolu ja katab kaitsmist vajavad objektid sobivate materjalidega; • paigaldab vundamendile horisontaalse hüdroisolatsiooni, vastavalt juhistele, ja tagab töö kvaliteedi; • teostab vundamendi hooldus- ja kaitsetöid, ennetades ilmastiku või muude mõjude kahjustusi; 14 (90)  • juhendab käemärkide abil tõsteseadme juhti ehitusmaterjalide mahalaadimisel, järgides etteantud juhiseid ja tööohutusnõudeid; 4) laob ja sarrustab keerukamaid • teeb tööjoonise alusel vajalikud mõõdistus- ja märketööd, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid; müüritise konstruktsioone ja • laob erinevatest ehituskividest tasapinnalisi ja keerukamaid müüritise konstruktsioone, järgides sildab avasid, projekti ja/või projekti/tööjoonist ja materjalide tootja paigaldusjuhendeid; tööjoonist järgides • paigaldab ladumise käigus vajalikud sarrused, ankrud ja tarindidetailid ning monteeritavad sillused ja talad, järgides projekti/tööjoonist ning tööohutusnõudeid; • laob avadega seina osi ja paigaldab sillused (kiil- ja kaarsillus), järgides projekti/tööjoonist; • laob erinevatest looduskividest (nt paekivi, dolomiit, maakivi jne) puhasvuukmüüritist, kasutades sobivaid töövahendeid ja -võtteid; • vuugib müüritise, arvestades ilmastikuolusid ja materjalide eripära, ning teostab vajumis- ja temperatuurivuugid, kasutades sobivat vuukrauda ning järgides tööjoonist; • teeb kohtbetoneerimistöid oma töölõigu piires (nt sillused, korstnavöö), arvestades tehnoloogilist protsessi, sh betooni tardumise ja kivinemise aega; • kaitseb laotavat müüritist muutuvate ilmastikutingimuste või teiste väliste mõjutuste eest, kasutades sobivaid materjale ja töövahendeid; 5) parandab ehituskividest • selgitab konstruktsioonide konserveerimise, restaureerimise, renoveerimise ja remondi erinevusi, kasutades müüritistele tekkinud erinevaid teabeallikaid; kahjustusi, kasutades • hindab juhendatud vaatluse käigus müüritise seisukorda, tuvastades võimalikud vigastused; asjakohaseid töövahendeid ja • toestab kandekonstruktsioonid ja paigaldab ajutised toed juhendamisel, lähtudes projektist või tööjoonisest -võtteid ning müüritise seisukorrast; • valmistab ette müüritise pinna parandustöödeks, täidab müüritühemikke ja tühjenenud vuuke ning paigaldab müüriankruid, kasutades sobivaid materjale ja töövahendeid; 6) töötab ehituskividest • töötab ennastjuhtivalt ja/või meeskonnas oma vastutusala ja oskuste piires, konsulteerides juhendajaga müüritiste ladumisel probleemide ilmnemisel, vajadusel veebipõhiselt; ennastjuhtivalt ja • osaleb paindlikult meeskonnatöös, tööülesannete jaotamisel ja ajakava planeerimisel, eristades isiklikku ja keskkonnateadlikult, järgides kollektiivset vastutusala; töötervishoiu- ja • kohandub meeskonnaga ja on valmis teistelt õppima, põhjendades koostöö ja suhtlemise vajalikkust erinevates tööohutusnõudeid ning töösituatsioonides; energiatõhusa ehitamise • kasutab ja korrastab töötsooni eesmärgipäraselt, järgides ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuded, tagades põhimõtteid ohutuks töötamiseks vajaliku asjatundliku korrashoiu; 15 (90)  • rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kogu tööprotsessi vältel, kasutades nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid; • korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed, abi- ja kaitsevahendid, juhindudes seadme või toote tootja poolt ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuetest; • järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, arvestades inimeste ja keskkonnaga enda ümber; • käitub keskkonnateadlikult, järgides jäätmete sorteerimisel ja utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjade nõudeid; • teeb vajadusel ettepanekuid materjalide säästvamaks kasutamiseks, arvestades võimalusel materjalide korduvkasutatavust ja kulutõhusust; 7) analüüsib koos juhendajaga • tõestab ehituskividest müüritiste ladumise kompetentse, sooritades tööalaseid toiminguid ja/või lahendades enda tegevust ehituskividest tööga seotud probleeme, rakendades ohutuid ning ergonoomilisi töövõtteid ja seadmete kasutamist; müüritise ladumisel, lähtudes • hindab koos juhendajaga enda kompetentsust, arvestades toimetulekut tehtud töödega ning nende tööülesandest ja eesmärgipärasust; kvaliteedinõuetest • hindab õiglaselt ja adekvaatselt oma isikuomaduste ja teadmiste taset, rakendades enesehindamist töötulemuste parandamiseks ja täiendamiseks. 8. Väikeplokkidest müüritiste ladumine 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab väikeplokkmüüritise ladumisel kompetentsid, järgides tööde tehnoloogiat, keskkonda säästva ja energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid ning rakendab omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid erialastes töösituatsioonides, arendades iseseisvaks tööks vajalikke oskusi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) teab väikeplokkidest • defineerib ja seostab väikeplokk müüritiste ladumise tehnoloogia ning materjalidega seotud mõisteid müüritiste ladumise usaldusväärsete teabeallikate põhjal, kasutades asjakohaseid digitehnoloogiaid ja -oskusi; tehnoloogia ja materjalidega • kirjeldab väikeplokkidest müüritiste ladumisel vajalikke teadmisi, oskusi ja hoiakuid kompetentside seotud mõisteid, kompetentse tegevusnäitajate abil; ja kvaliteedinõudeid • selgitab oma ülesandeid ja vastutust tööprotsessis erinevatel töölõikudel sujuva toimimise korraldamisel, lähtudes väikeplokkidest müüritiste ladumise tehnoloogiast ja kvaliteedinõuetest; • täiendab usaldusväärsete teabeallikate (sh võõrkeelsete) põhjal oma tööalast oskusteavet, lugedes ja analüüsides, erialaseid artikleid ning õppematerjale; • väljendab end kirjalikult ja suuliselt selgelt ning arusaadavalt, erialaselt ja keeleliselt korrektses eesti keeles; 16 (90) 2) teab väikeplokkidest • iseloomustab erinevast materjalist väikeplokke ja nende omadusi ning kasutusvõimalusi müüritöödel, toetudes müüritiste ladumise materjale, erialastele teabeallikatele; töö- ja abivahendeid, lähtudes • selgitab teabeallikate põhjal mördi-, betoon- ja kuivsegude kasutusvõimalusi väikeplokkmüüritiste ladumisel; tööde tehnoloogiast • eristab väikeplokkidest müüritiste ladumisel kasutatavaid käsitööriistu, elektrilisi ja pneumaatilisi töövahendeid ning tarvikuid; • iseloomustab erialaste teabeallikate alusel tööks vajalikke tõste- ja paigaldusmehhanisme ning nende tööspetsiifikat; 3) laob väikeplokkidest • selgitab välja ladumiseks vajaliku informatsiooni (mõõtmed, kõrgus, asukoht, materjalid), lähtudes tasapinnalise müüritise, sh projektist/tööjoonisest; vajumis- ja • valib sobivad materjalid ja arvutab vajaliku koguse, järgides tootja juhiseid ja arvutusreegleid; temperatuurivuugid, vastavalt • korraldab töökoha enne töö alustamist, tagades vajaliku elektri ja vee kättesaadavuse, materjalide tööjoonisele ladustuspinnad ning käiguteed, arvestades ohutusnõudeid; • teeb vajalikud mõõdistus- ja märketööd, lähtudes projektist/tööjoonisest ning kasutades sobivaid töövahendeid ja -võtteid; • laob betoon-, poorbetoon- ja kergkruusväikeplokkidest müüritise, teostab vajumis- ja temperatuurivuugid ning sarrustab ladumise käigus müüritise projekti/tööjoonise ja tootjapoolsete paigaldusjuhendite järgi; 4) laob ja sarrustab keerukamaid • laob juhendamisel erinevatest väikeplokkidest avadega seina osi ja sildab avasid, kasutades teras- ja väikeplokkmüüritise monoliitbetoonsilluseid ning sillus- ja sarrusplokke, järgides projekti või tööjoonist ja tööde tehnoloogiat; konstruktsioone ning sildab • vuugib vajadusel müüritise, arvestades ilmastikuolusid ja materjalide eripära, kasutades vuugi mõõtmete ja avasid, järgides tööde profiiliga sobivat vuukrauda; tehnoloogiat ja tööjoonist • paigaldab juhendamisel erinevad monteeritavad sillused ja talad, kasutades erinevaid tõstemehhanisme ja paigaldamise tehnoloogiaid ning järgides projekti või tööjoonist ja tööohutusnõudeid; • paigaldab juhendamisel müüritisse ankrud ja ühendab väikeplokkmüüritise kandvate seintega, järgides tööde tehnoloogiat ja arvestades seinte kattematerjali eripära; • paigaldab juhendamisel müüritisele vertikaalse hüdroisolatsiooni kihi, järgides tööjoonist ning tootja paigaldusjuhendit ja isolatsioonimaterjalide paigaldamisele kehtestatud nõudeid; • teeb juhendamisel kohtbetoneerimistöid oma töölõigu piires, arvestades tööde tehnoloogiat, sh betooni tardumise ja kivinemise aega; 5) töötab väikeplokkidest • töötab ennastjuhtivalt ja/või meeskonnas oma vastutusala ja oskuste piires, konsulteerides juhendajaga müüritiste ladumisel probleemide ilmnemisel, vajadusel veebipõhiselt; ennastjuhtivalt ja • osaleb paindlikult meeskonnatöös, tööülesannete jaotamisel ja ajakava planeerimisel; eristades isiklikku ja keskkonnateadlikult, järgides kollektiivset vastutusala; 17 (90)  töötervishoiu- ja • kohandub meeskonnaga ja on valmis teistelt õppima, põhjendades koostöö ja suhtlemise vajalikkust erinevates tööohutusnõudeid ning töösituatsioonides; energiatõhusa ehitamise • kasutab ja korrastab töötsooni eesmärgipäraselt, järgides ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuded, tagades põhimõtteid ohutuks töötamiseks vajaliku asjatundliku korrashoiu; • rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kogu tööprotsessi vältel, kasutades nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid; • korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed, abi- ja kaitsevahendid, juhindudes seadme või toote tootja poolt ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuetest; • järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, arvestades inimeste ja keskkonnaga enda ümber; • käitub keskkonnateadlikult, järgides jäätmete sorteerimisel ja utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjade nõudeid; • teeb vajadusel ettepanekuid materjalide säästvamaks kasutamiseks, arvestades võimalusel materjalide korduvkasutatavust ja kulutõhusust; 6) analüüsib koos juhendajaga • tõestab väikeplokkidest müüritiste ladumise kompetentse, sooritades tööalaseid toiminguid ja/või lahendades enda tegevust väikeplokkidest tööga seotud probleeme, rakendades ohutuid ning ergonoomilisi töövõtteid ja seadmete kasutamist; müüritise ladumisel, lähtudes • hindab koos juhendajaga enda kompetentsust, arvestades toimetulekut tehtud töödega ning nende tööülesandest ja eesmärgipärasust; kvaliteedinõuetest • hindab õiglaselt ja adekvaatselt oma isikuomaduste ja teadmiste taset, rakendades enesehindamist töötulemuste parandamiseks ja täiendamiseks. 9. Hüdro- ja soojusisolatsioonitööd 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab hüdro- ja soojusisolatsioonitööde kompetentsid, järgides tööde tehnoloogiat, keskkonda säästva ja energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid ning rakendab omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid erialastes töösituatsioonides, arendades iseseisvaks tööks vajalikke oskusi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) teab hüdro- ja • defineerib ja seostab erinevate teabeallikate põhjal hüdro- ja soojusisolatsioonitööde tehnoloogia ning soojusisolatsioonitööde materjalidega seotud mõisteid usaldusväärsete teabeallikate põhjal, kasutades asjakohaseid digitehnoloogiaid tehnoloogia ja materjalidega ja -oskusi; seotud mõisteid, kompetentse • kirjeldab hüdro- ja soojusisolatsioonitöödel vajalikke teadmisi, oskusi ja hoiakuid kompetentside ja kvaliteedinõudeid tegevusnäitajate abil; • selgitab oma ülesandeid ja vastutust tööprotsessis erinevatel töölõikudel sujuva toimimise korraldamisel, lähtudes hüdro- ja soojusisolatsioonitööde tehnoloogiast ning kvaliteedinõuetest; 18 (90)  • täiendab usaldusväärsete teabeallikate (sh võõrkeelsete) põhjal oma tööalast oskusteavet, lugedes ja analüüsides, erialaseid artikleid ning õppematerjale; • väljendab end kirjalikult ja suuliselt selgelt ning arusaadavalt, erialaselt ja keeleliselt korrektses eesti keeles; 2) teab hüdro- ja • eristab näidiste järgi hüdroisolatsioonimaterjale (plast-, kummi- ja bituumenmaterjalid, erinevad vedelad soojusisolatsioonitööde hüdroisolatsioonimaterjalid) ning selgitab nende kasutamise vajalikkust ja paigaldamise tingimusi, arvestades materjale, töö- ja niiskuse liikumist erinevates ehituskonstruktsioonides; abivahendeid, lähtudes tööde • võrdleb erinevaid soojus- ja heliisolatsioonimaterjale lähtuvalt omadustest ja kasutustingimustest; tehnoloogiast • iseloomustab soojustuse ja konstruktsiooni kaitseks kasutatavaid tuule- ja aurutõkkematerjale, kasutades erinevaid teabeallikaid; • selgitab aurutõkke kasutamise vajadust ja paigaldamise tingimusi, lähtudes niiskuse liikumisest hoone konstruktsioonides ja energia säästmise põhimõtetest; • nimetab hüdro- ja soojusisolatsioonitöödel kasutatavaid töö- ja abivahendeid, lähtudes tööülesandest ja infost tehnoloogiakaardil; 3) kavandab hüdro- ja • selgitab heliisolatsioonimaterjalide paigaldamise vajadust, arvestades ruumi funktsiooni ja tööjoonistelt soojusisolatsioonitööde saadud teavet; tööprotsessi, valib materjalid • arvutab tööjoonise põhjal vajaliku isolatsioonimaterjali koguse, rakendades matemaatikateadmisi ja -oskusi; ja töövahendid, lähtudes • korraldab töökoha ettevalmistamise, tagades puhtuse, vajalike ressursside olemasolu ning tööohutusnõuete tööülesandest, tehnoloogiast täitmise; ja kvaliteedinõuetest • valib töövahendid vastavalt paigaldatava isolatsioonimaterjali tüübile, järgides tootja paigaldusjuhendeid; • valmistab ette aluspinna, arvestades paigaldatava isolatsioonimaterjali nõudeid ja tootja juhiseid; • kasutab sobivaid mõõtevahendeid ning lõikab materjalid täpselt vastavalt tööjoonisele; 4) paigaldab müüritisele • paigaldab vertikaalset hüdroisolatsiooni, järgides tootjapoolset paigaldusjuhendit, ennetamaks võimalikke vertikaalse hüdroisolatsiooni, vigu; soojus-, tuuletõkke- ja • paigaldab rull- või plaatsoojusisolatsioonimaterjalid, arvestades tootja paigaldusjuhendeid ja etteantud heliisolatsioonimaterjalid, tööülesannet; järgides tootja • paigaldab juhendaja abiga etteantud müüritisele tuuletõkkematerjali, arvestades tootja paigaldusjuhendeid ja paigaldusjuhendit etteantud tööülesannet; • paigaldab juhendamisel etteantud konstruktsioonile heliisolatsioonimaterjali, arvestades tootja paigaldusjuhendeid ja etteantud tööülesannet; • kontrollib koos juhendajaga tehtud töö vastavust etteantud kvaliteedinõuetele, vigade ilmnemisel kordab tööprotsessi; 19 (90) 5) töötab hüdro- ja • töötab ennastjuhtivalt ja/või meeskonnas oma vastutusala ja oskuste piires, konsulteerides juhendajaga soojusisolatsioonitöödel probleemide ilmnemisel, vajadusel veebipõhiselt; ennastjuhtivalt ja • osaleb paindlikult meeskonnatöös, tööülesannete jaotamisel ja ajakava planeerimisel, eristades isiklikku ja keskkonnateadlikult, järgides kollektiivset vastutusala; töötervishoiu- ja • kohandub meeskonnaga ja on valmis teistelt õppima, põhjendades koostöö ja suhtlemise vajalikkust erinevates tööohutusnõudeid ning töösituatsioonides; energiatõhusa ehitamise • kasutab ja korrastab töötsooni eesmärgipäraselt, järgides ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuded tagades põhimõtteid ohutuks töötamiseks vajaliku asjatundliku korrashoiu; • rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kogu tööprotsessi vältel, kasutades nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid; • korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed, abi- ja kaitsevahendid, juhindudes seadme või toote tootja poolt ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuetest; • järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, arvestades inimeste ja keskkonnaga enda ümber; • käitub keskkonnateadlikult, järgides jäätmete sorteerimisel ja utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjade nõudeid; • teeb vajadusel ettepanekuid materjalide säästvamaks kasutamiseks arvestades võimalusel materjalide korduvkasutatavust ja kulutõhusust; 6) analüüsib koos juhendajaga • tõestab hüdro- ja soojusisolatsioonitööde kompetentse, sooritades tööalaseid toiminguid ja/või lahendades enda tegevust hüdro- ja tööga seotud probleeme, rakendades ohutuid ning ergonoomilisi töövõtteid ja seadmete kasutamist; soojusisolatsioonitöödel, • hindab koos juhendajaga enda kompetentsust, arvestades toimetulekut tehtud töödega ning nende lähtudes tööülesandest ja eesmärgipärasust; kvaliteedinõuetest • hindab õiglaselt ja adekvaatselt oma isikuomaduste ja teadmiste taset, rakendades enesehindamist töötulemuste parandamiseks ja täiendamiseks. 10. Krohvimistööd 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab krohvimistööde kompetentsid, järgides tööde tehnoloogiat, keskkonda säästva ja energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid ning rakendab omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid erialastes töösituatsioonides, arendades iseseisvaks tööks vajalikke oskusi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) teab krohvimistööde • defineerib ja seostab krohvitööde tehnoloogia ning materjalidega seotud mõisteid usaldusväärsete teabeallikate tehnoloogia ja materjalidega põhjal, kasutades asjakohaseid digitehnoloogiaid ja-oskusi seotud mõisteid, kompetentse • kirjeldab krohvimistöödel vajalikke teadmisi, oskusi ja hoiakuid kompetentside tegevusnäitajate abil; 20 (90)  ja kvaliteedinõudeid • selgitab oma ülesandeid ja vastutust tööprotsessis erinevatel töölõikudel sujuva toimimise korraldamisel, lähtudes krohvimistööde tehnoloogiast ja kvaliteedinõuetest; • täiendab usaldusväärsete teabeallikate (sh võõrkeelsete) põhjal oma tööalast oskusteavet, lugedes ja analüüsides erialaseid artikleid ning õppematerjale; • väljendab end kirjalikult ja suuliselt selgelt ning arusaadavalt, erialaselt ja keeleliselt korrektses eesti keeles; 2) teab krohvimistöödel • liigitab krohvimörte kasutatava sideaine põhjal ning selgitab krohvimörtide kasutamise tingimusi, lähtudes kasutatavaid materjale, töö- ja aluspinnast ja kasutuskohast; abivahendeid, lähtudes tööde • mõõdab juhendamisel ja meeskonnatööna krohvitavad pinnad, kasutades mõõtevahendeid ning järgides tehnoloogiast kvaliteedinõudeid; • arvutab juhendamisel krohvimismaterjalide kulu, juhindudes materjalide kulunormidest ning kasutades pindala- ja mahuarvutuse meetodeid; • nimetab krohvimistöödel kasutatavaid töö- ja abivahendeid, lähtudes tööülesandest ja infost tehnoloogiakaardil; 3) krohvib ettevalmistatud • korraldab endale oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja paigaldab töölava, järgides tööohutusnõudeid; pinnad krohviseguga, järgides • ladustab valitud materjalid, tagades tööks vajaliku elektri ja vee ning käiguteede olemasolu; etteantud tööülesannet ja • katab kinni mittekrohvitavad pinnad, kasutades asjakohaseid kattematerjale, töövahendeid ja -võtteid; kvaliteedinõudeid • koostab juhendamisel isikliku tööplaani, juhindudes pindade mõõtmise alusel arvutatud materjalide kulust, töövahendite ja -võtete valikust ning tööajaarvutamise tulemustest; • loodib ja paigaldab meeskonnatööna krohvimajakad või juhtlauad vastavalt etteantud nõuetele; • valmistab tööks ette krohvisegud ja materjalid, juhindudes tööplaanist ja tehnoloogilisest protsessist, ning valib sobivad töövahendid ja -võtted vastavalt etteantud tööülesandele; • teeb seguga vajadusel sisseviske- ning tasandus- ja viimistluskihi, järgides tööde tehnoloogiat; • krohvib tööülesandest lähtudes ehitise sise- või välispinna, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid ning järgides etteantud kvaliteedinõudeid; • korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed ja kaitsevahendid, järgides nende kasutus- ja hooldusjuhendeid ning juhindudes üldtunnustatud heast tavast; 4) parandab kahjustatud • korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja valmistab ette krohvitava pinna; krohvipinnad, järgides • katab kinni mittekrohvitavad pinnad, kasutades asjakohaseid kattematerjale, töövahendeid ja -võtteid; kvaliteedinõudeid • rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid, kasutab töötsooni eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras; • valib juhendamisel ehisdetailide parandamiseks õige tehnoloogia, materjalid ja töövahendid, parandab juhendamisel defektsed pinnad, juhindudes etteantud tööülesandest ning krohvimaterjalide ja pindade omadustest; 21 (90)  • valmistab juhendamisel ette parandatavate ehisdetailide pinnad, juhindudes aluspinna seisukorrast ning arvestades kasutatavate materjalide ja aluspinna vastastikust sobivust; • taastab juhendamisel ehisdetailide algse kuju, juhindudes etteantud projektist või eskiisist ja järgides etteantud kvaliteedinõudeid; • korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed ja kaitsevahendid, järgides nende kasutus- ja hooldusjuhendeid ning juhindudes üldtunnustatud heast tavast; 5) töötab krohvimistöödel • töötab ennastjuhtivalt ja/või meeskonnas oma vastutusala ja oskuste piires, konsulteerides juhendajaga ennastjuhtivalt ja probleemide ilmnemisel, vajadusel veebipõhiselt; keskkonnateadlikult, järgides • osaleb paindlikult meeskonnatöös, tööülesannete jaotamisel ja ajakava planeerimisel, eristades isiklikku ja töötervishoiu- ja kollektiivset vastutusala; tööohutusnõudeid ning • kohandub meeskonnaga ja on valmis teistelt õppima, põhjendades koostöö ja suhtlemise vajalikkust erinevates energiatõhusa ehitamise töösituatsioonides; põhimõtteid • kasutab ja korrastab töötsooni eesmärgipäraselt, järgides ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõudeid, tagades ohutuks töötamiseks vajaliku asjatundliku korrashoiu; • rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kogu tööprotsessi vältel, kasutades nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid; • korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed, abi- ja kaitsevahendid, juhindudes seadme või toote tootja poolt ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuetest; • järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, arvestades inimeste ja keskkonnaga enda ümber; • käitub keskkonnateadlikult, järgides jäätmete sorteerimisel ja utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjade nõudeid; • teeb vajadusel ettepanekuid materjalide säästvamaks kasutamiseks, arvestades võimalusel materjalide korduvkasutatavust ja kulutõhusust; 6) analüüsib koos juhendajaga • tõestab krohvimistööde kompetentse, sooritades tööalaseid toiminguid ja/või lahendades tööga seotud enda tegevust probleeme, rakendades ohutuid ning ergonoomilisi töövõtteid ja seadmete kasutamist; krohvimistöödel, lähtudes • hindab koos juhendajaga enda kompetentsust, arvestades toimetulekut tehtud töödega ning nende tööülesandest ja eesmärgipärasust; kvaliteedinõuetest • hindab õiglaselt ja adekvaatselt oma isikuomaduste ja teadmiste taset, rakendades enesehindamist töötulemuste parandamiseks ja täiendamiseks. 11. Betoonitööd 16 EKAP 22 (90) Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab betoonitööde kompetentsid, järgides tööde tehnoloogiat, keskkonda säästva ja energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid ning rakendab omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid erialastes töösituatsioonides, arendades iseseisvaks tööks vajalikke oskusi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) teab betoonitööde tehnoloogia • defineerib ja seostab betoonitööde tehnoloogia ning materjalidega seotud mõisteid usaldusväärsete ja materjalidega seotud teabeallikate abil, kasutades asjakohaseid digitehnoloogiaid ja -oskusi; mõisteid, kompetentse ning • kirjeldab betoonitöödel vajalikke teadmisi, oskusi ja hoiakuid kompetentside tegevusnäitajate abil; kvaliteedinõudeid • selgitab oma ülesandeid ja vastutust tööprotsessis erinevate töölõikude sujuva toimimise korraldamisel, arvestades betoonitööde tehnoloogiat ja kvaliteedinõudeid; • täiendab usaldusväärsete teabeallikate (sh võõrkeelsete) põhjal oma tööalast oskusteavet, lugedes ja analüüsides erialaseid artikleid ning õppematerjale; • väljendab end kirjalikult ja suuliselt selgelt ning arusaadavalt, erialaselt ja keeleliselt korrektses eesti keeles; 2) teab betoonitöödel • iseloomustab erinevaid betoonisegusid, nende omadusi ja kasutusvõimalusi erialaste teabeallikate põhjal, kasutatavaid materjale, lähtudes valmistatavast konstruktsioonist; vahendeid ja tööriistu, • selgitab metallmaterjalide kasutamise põhimõtteid betoonkonstruktsioonide armeerimisel ja erinevate lähtudes tööde tehnoloogiast korrosioonikaitsevahendite kasutamise nõudeid, kasutades erialaseid teabeallikaid; • nimetab betoonitöödel kasutatavaid vahendeid ja tööriistu, lähtudes tööülesandest ja infost tehnoloogiakaardil; 3) kavandab meeskonna • selgitab projekti/tööjooniste alusel välja tööks vajaliku informatsiooni; liikmena betoonitööde • arvutab vajaliku materjali koguse, rakendades ruumala ja protsentarvutuse eeskirju, hindab tulemuste tõesust; tööprotsessi, valib materjalid • korraldab enne töö alustamist töölõigu piires oma töökoha, lähtudes kasutatavast tehnoloogiast; ja töövahendid tööülesandest • kontrollib visuaalse vaatluse teel aluspinna vastavust tööjoonisele ja sobivust järgnevate tööde tegemiseks, lähtuvalt kasutades asjakohaseid mõõtevahendeid, puuduste avastamisel teavitab juhendajat; • nimetab betoonkonstruktsioonide ehitamise tõste-, paigaldamis- ja teisaldamistöödeks vajalikke mehhanisme, arvestades kasutamisvõimalusi ja otsarvet; • juhendab käemärkide abil tõsteseadme juhti ehitusmaterjalide mahalaadimisel, järgides etteantud tööjuhiseid ja tööohutusnõudeid; • osaleb paindlikult meeskonnatöös, tööülesannete jaotamisel ja ajakava planeerimisel, eristades isiklikku ja kollektiivset vastutusala; 4) betoneerib ehitise erinevaid • kontrollib visuaalse vaatluse teel betoneerimistöödeks vajalike tehniliste seadmete olemasolu ja töökorras konstruktsioone tööülesandest olekut ning vajalike kõrgusmärkide olemasolu, lähtudes tööülesandest; lähtuvalt 23 (90)  • komplekteerib juhendamisel tööjoonise kohaselt valmiselementidest raketised, arvestades raketiste paigaldamise põhimõtteid; • valab juhendamisel betoonisegu raketisse ja tihendab selle, veendudes, et raketises ei oleks kõrvalisi esemeid, järgides konstruktsioonipõhist tehnoloogiat; • kontrollib töö käigus betoonivalu vastavust kõrgusmärkidele ja viib läbi raketiste järelkontrolli visuaalse vaatluse teel, järgides tööde kvaliteedile esitatud nõudeid; • osaleb paindlikult meeskonnatöös, tööülesannete jaotamisel ja ajakava planeerimisel, eristades isiklikku ja kollektiivset vastutusala; 5) hooldab betoneeritud pindu, • selgitab betoonitööde eripära talvetingimustel, kasutades erialast terminoloogiat ja erinevaid teabeallikaid; demonteerib raketise ja teeb • eemaldab betoonijäägid ja betoonivalu ajal kasutusel olnud ajutised abivahendid ning toed, sidemed ja kilbid, betoonipindade järelhooldust, lähtudes raketise eripärast ja betooni kivistumisastmest/lahti rakestamise tugevusest ning järgides etteantud järgides tööde tehnoloogiat ja tööülesannet; kvaliteedinõudeid • puhastab raketised ja nende kinnitusdetailid vastavalt etteantud nõuetele, kasutades asjakohaseid töövahendeid; • töötleb siluri, käsi- või masinhõõrutiga tarduvat betoonpinda, valides juhendamisel õige ajahetke ja kestuse ning lähtudes pinnale soovitud lõppilmest ja etteantud kvaliteedist; • harjab harjaga tarduva betoonpinna, valides juhendamisel õige ajahetke ja kestuse ning lähtudes pinnale soovitud lõppilmest ja etteantud kvaliteedist; • katab töödeldud või töötlemata betoonipinna kilega või järelhooldusainega, et vältida vee liiga kiiret väljaaurustumist betoonist, tagades töödeldud betoonpinna kvaliteedi püsivuse; 6) töötab betoonitöödel • töötab ennastjuhtivalt ja/või meeskonnas oma vastutusala ja oskuste piires, konsulteerides juhendajaga ennastjuhtivalt ja probleemide ilmnemisel, vajadusel veebipõhiselt; keskkonnateadlikult, järgides • osaleb paindlikult meeskonnatöös, tööülesannete jaotamisel ja ajakava planeerimisel, eristades isiklikku ja töötervishoiu-ja kollektiivset vastutusala; tööohutusnõudeid ning • kohandub meeskonnaga ja on valmis teistelt õppima, põhjendades koostöö ja suhtlemise vajalikkust erinevates energiatõhusa ehitamise töösituatsioonides; põhimõtteid • kasutab ja korrastab töötsooni eesmärgipäraselt, järgides ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuded, tagades ohutuks töötamiseks vajaliku asjatundliku korrashoiu; • rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kogu tööprotsessi vältel, kasutades nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid; • korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed, abi- ja kaitsevahendid, juhindudes seadme või toote tootja poolt ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuetest; 24 (90)  • järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, arvestades inimeste ja keskkonnaga enda ümber; • käitub keskkonnateadlikult, järgides jäätmete sorteerimisel ja utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjade nõudeid; • teeb vajadusel ettepanekuid materjalide säästvamaks kasutamiseks, arvestades võimalusel materjalide korduvkasutatavust ja kulutõhusust; 7) analüüsib koos juhendajaga • tõestab betoonitööde kompetentse, sooritades tööalaseid toiminguid ja/või lahendades tööga seotud probleeme, enda tegevust betoonitöödel, rakendades ohutuid ning ergonoomilisi töövõtteid ja seadmete kasutamist; lähtudes tööülesandest ja • hindab koos juhendajaga enda kompetentsust, arvestades toimetulekut tehtud töödega ning nende kvaliteedinõuetest eesmärgipärasust; • hindab õiglaselt ja adekvaatselt oma isikuomaduste ja teadmiste taset, rakendades enesehindamist töötulemuste parandamiseks ja täiendamiseks. 12. Praktika 30 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab ja kinnistab õppekeskkonnas omandatud kutsealaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid töökeskkonnas, nii iseseisvalt kui ka meeskonnaliikmena, järgides hea ehitustava ja energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu-, tööohutuse- ja kvaliteedinõudeid ning analüüsib oma valmisolekut ja hoiakuid asuda tööle õpitud kutsealal. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) eesmärgistab • valib praktikaettevõtte, lähtudes võimalustest rakendada õpitud teadmisi, oskusi ja hoiakuid reaalsetes praktikategevused, arvestades töösituatsioonides; ettevõtte tegevus- ja • leiab iseseisvalt informatsiooni tööturul rakendumisvõimaluste ning praktika- ja töökohtade kohta; vastutusala ning töökorraldust • osaleb ettevõttepoolsel tööohutusalasel juhendamisel, kinnitades seda ettevõttes sätestatud korra kohaselt; • järgib ettevõttes väljakujunenud töökorraldust, arvestades kehtivat töö- ja puhkeaja seadust; 2) ehitab ja valmistab • täidab juhendamisel erinevaid tööülesandeid, lähtudes raudbetoonkonstruktsioonide ehitaja meeskonna liikmena kompetentsiprofiilis kirjeldatud tegevustest; raudbetoonkonstruktsioone, • ehitab püst-, rõht- ja kaldtarindite raketisi, kasutades asjakohaseid materjale, töövahendeid ja -võtteid ning järgides projekti või järgides tööde tehnoloogiat; tööjoonist ja tööde • paigaldab nõuetekohaselt betoonkonstruktsioonide sarruse, järgides tööde tehnoloogiat; tehnoloogiat • betoneerib kogenud töötaja juhendamisel raudbetoonkonstruktsioone, kasutades asjakohaseid materjale, töövahendeid ja -võtteid; • töötleb kivistuvaid betoonpindu ja teeb nõuetekohaselt betoonpindade järelhooldust, järgides tööde tehnoloogiat; 25 (90) 3) laob meeskonnaliikmena • täidab juhendamisel erinevaid tööülesandeid, lähtudes müüritööde kompetentsiprofiilis kirjeldatud tegevustest; erinevatest kivimaterjalidest • laob erinevatest väikeplokkidest ja ehituskividest müüritisi, järgides projekti, tootjapoolseid kandvaid ja mittekandvaid paigaldusjuhendeid ja tööde tehnoloogiat; konstruktsioone ning • osaleb töörühma liikmena erinevast kivimaterjalidest müüritiste taastamisel ja ümberehitamisel; arvestades vajadusel osaleb nende töö- ja keskkonnaohutusnõudeid; taastamisel ja ümberehitamisel 4) töötab ennastjuhtivalt ja • töötab ennastjuhtivalt ja/või meeskonnas oma vastutusala ja oskuste piires, konsulteerides juhendajaga keskkonnateadlikult, probleemide ilmnemisel, vajadusel veebipõhiselt; arvestades praktikaettevõtte • osaleb paindlikult meeskonnatöös, tööülesannete jaotamisel ja ajakava planeerimisel, eristades isiklikku ja töökorraldust, töötervishoiu- kollektiivset vastutusala, arvestab tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; ja tööohutusnõudeid, • kohandub meeskonnaga ja on valmis teistelt õppima, põhjendades koostöö ja suhtlemise vajalikkust erinevates rohemajanduse ja töösituatsioonides; energiatõhusa ehitamise • jagab meeskonnaliikmetega vajalikku tööalast informatsiooni, väljendudes selgelt ja kontekstikohaselt, põhimõtteid kasutades korrektset erialast terminoloogiat; • kasutab ja korrastab töötsooni eesmärgipäraselt, järgides ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuded, tagades ohutuks töötamiseks vajaliku asjatundliku korrashoiu; • arendab liigutuste täpsust ja kiirust kogu tööprotsessi vältel, rakendades ratsionaalseid ja ergonoomilisi töövõtted; • korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed, abi- ja kaitsevahendid, juhindudes seadme või toote tootja poolt ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuetest; • järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, kasutades nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid ning arvestades inimeste ja keskkonnaga enda ümber; • käitub keskkonnateadlikult, järgides jäätmete sorteerimisel ja utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjade nõudeid; • teeb ettepanekuid materjalide säästvamaks kasutamiseks, arvestades võimalusel materjalide korduvkasutatavust ja kulutõhusust; 5) analüüsib isiklikku ja erialast • analüüsib enda toimetulekut erinevate tööülesannetega, hinnates juhendaja abiga arendamist vajavaid aspekte; arengut, võrreldes selleks • koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades seatud ja saavutatud eesmärke infotehnoloogilisi vahendeid; • täidab praktikadokumentatsiooni vastavalt kooli praktikakorraldusele. 3.3. Valitavad põhiõpingute moodulid puitkonstruktsioonide ehituse suunal 26 (90)  13. Puitliidete valmistamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab puitliidete valmistamise kompetentsid, järgides tööde tehnoloogiat, keskkonda säästva ja energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid ning rakendab omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid erialastes töösituatsioonides, arendades iseseisvaks tööks vajalikke oskusi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) teab puitliidete valmistamise • defineerib ja seostab puitliidete valmistamise tehnoloogia ning materjalidega seotud mõisteid usaldusväärsete tehnoloogia ja materjalidega teabeallikate põhjal, kasutades asjakohaseid digitehnoloogiaid ja -oskusi; seotud mõisteid, kompetentse • kirjeldab puitliidete valmistamisel vajalikke teadmisi, oskusi ja hoiakuid kompetentside tegevusnäitajate abil; ja kvaliteedinõudeid • selgitab oma ülesandeid ja vastutust tööprotsessis erinevatel töölõikudel sujuva toimimise korraldamisel, lähtudes puitliidete valmistamise tehnoloogiast ja kvaliteedinõuetest; • täiendab usaldusväärsete teabeallikate (sh võõrkeelsete) põhjal oma tööalast oskusteavet, lugedes ja analüüsides erialaseid artikleid ning õppematerjale; • väljendab end kirjalikult ja suuliselt selgelt ning arusaadavalt, erialaselt ja keeleliselt korrektses eesti keeles; 2) teab puidu ja puidupõhiste • määratleb näidiste põhjal väliste tunnuste järgi ehituskonstruktsioonide valmistamisel enim kasutatavaid materjalide sortimenti ja puiduliike (kuusk, mänd, kask, tamm) ja tunneb nende nimetusi vähemalt ühes võõrkeeles; kvaliteedinõudeid vastavalt • selgitab puidurikete mõju puidu mehaanilistele omadustele, toetudes puidu kvaliteedi standardile; standardile • eristab visuaalselt puidu putuka- ja seenkahjustusi ja selgitab erinevate kahjustuste mõju puitmaterjali kvaliteedile, kasutades erialast terminoloogiat; • eristab valmistamistehnoloogiast lähtuvalt puidupõhiseid plaatmaterjale (puitlaast- ja puitkiudplaadid, vineer) ning selgitab nende omadustest lähtuvaid kasutusvõimalusi ehitustöödel; • selgitab puidu niiskussisalduse ja ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid vastavalt tööülesandele; 3) kavandab puitliidete • selgitab välja edasiseks tööks vajaliku info (detaili või konstruktsiooni mõõtmed, kasutatavad materjalid) valmistamise tööprotsessi, etteantud tööülesande (tööjoonise) põhjal; valib materjalid ja • arvutab etteantud tööjoonise alusel tööülesande täitmiseks vajaliku saematerjali, höövel- ja liimpuidu ning töövahendid, lähtudes puidupõhiste materjalide kogused (sh teisendab mõõtühikuid), rakendades matemaatikaalaseid teadmisi, tööülesandest hindab tulemuste tõesust; • valib mõõtmetelt ja omadustelt sobivaima materjali ja töövahendid, lähtudes tööülesandest, arvestades puidurikete ja -kahjustuste mõju puitmaterjali kvaliteedile; • valib ja seadistab töövahendid (sh elektrilised ja pneumaatilised), lähtudes töödeldavast materjalist ja etteantud tööülesandest; • teeb vajalikud mõõte ja märkimistööd, kasutades asjakohaseid mõõtmis- ja märkimisvahendeid; 27 (90) 4) valmistab puitliiteid, järgides • valmistab, elektrilisi ja mehaanilisi käsitööriistu kasutades, tappliiteid, järgides etteantud tööjooniseid ning etteantud tööjooniseid, tööde arvestades tehnoloogilisi ja kvaliteedinõudeid; tehnoloogiat ja • valmistab, elektrilisi ja mehaanilisi käsitööriistu kasutades, nael-, kruvi-, polt- ja naagelliiteid, järgides kvaliteedinõudeid etteantud tööjooniseid ning arvestades tehnoloogilisi ja kvaliteedinõudeid; • valmistab, elektrilisi ja mehaanilisi käsitööriistu kasutades, terasdetailidega (nurgik, talaking, peitkonsool, sarikaankur, posti jalg, naelutus -ja kruviplaat) puitliiteid, järgides etteantud tööjooniseid ning tehnoloogilisi ja kvaliteedinõudeid; 5) töötab puitliidete • töötab ennastjuhtivalt ja/või meeskonnas oma vastutusala ja oskuste piires, konsulteerides juhendajaga valmistamisel ennastjuhtivalt probleemide ilmnemisel, vajadusel veebipõhiselt); ja keskkonnateadlikult, • osaleb paindlikult meeskonnatöös, tööülesannete jaotamisel ja ajakava planeerimisel, eristades isiklikku ja järgides töötervishoiu- ja kollektiivset vastutusala; tööohutusnõudeid ning • kohandub meeskonnaga ja on valmis teistelt õppima, põhjendades koostöö ja suhtlemise vajalikkust erinevates energiatõhusa ehitamise töösituatsioonides; põhimõtteid • kasutab ja korrastab töötsooni eesmärgipäraselt, järgides ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuded ning tagades ohutuks töötamiseks vajaliku asjatundliku korrashoiu; • rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kogu tööprotsessi vältel, kasutades nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid; • korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed, abi- ja kaitsevahendid, juhindudes seadme või toote tootja poolt ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuetest; • järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, arvestades inimeste ja keskkonnaga enda ümber; • käitub keskkonnateadlikult, järgides jäätmete sorteerimisel ja utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjade nõudeid; • teeb ettepanekuid materjalide säästvamaks kasutamiseks, arvestades võimalusel materjalide korduskasutatavust ja kulutõhusust; 6) analüüsib koos juhendajaga • tõestab puitliidete valmistamise kompetentse, sooritades tööalaseid toiminguid ja/või lahendades tööga seotud enda tegevust puitliidete probleeme, rakendades ohutuid ning ergonoomilisi töövõtteid ja seadmete kasutamist; valmistamisel, lähtudes • hindab koos juhendajaga enda kompetentsust, arvestades toimetulekut tehtud töödega ning nende tööülesandest ja eesmärgipärasust; kvaliteedinõuetest • hindab õiglaselt ja adekvaatselt oma isikuomaduste ja teadmiste taset, rakendades enesehindamist töötulemuste parandamiseks ja täiendamiseks. 14. Puitkarkass-seinte ehitamine 8 EKAP 28 (90) Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab puitkarkass- seinte ehitamise kompetentsid, järgides tööde tehnoloogiat, keskkonda säästva ja energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid ning rakendab omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid erialastes töösituatsioonides, arendades iseseisvaks tööks vajalikke oskusi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) teab puitkarkass-seinte • defineerib ja seostab puitkarkass- seinte ehitamise tehnoloogia ning materjalidega seotud mõisteid erinevate ehitamise tehnoloogia ja teabeallikate põhjal, kasutades asjakohaseid digitehnoloogiaid ja -oskusi; materjalidega seotud mõisteid, • kirjeldab puitkarkass- seinte ehitamise vajalikke teadmisi, oskusi ja hoiakuid kompetentside tegevusnäitajate kompetentse ja abil; kvaliteedinõudeid • selgitab oma ülesandeid ja vastutust tööprotsessis erinevatel töölõikudel sujuva toimimise korraldamisel, lähtudes puitkarkass- seinte ehitamise tehnoloogiast ja kvaliteedinõuetest; • täiendab usaldusväärsete teabeallikate põhjal tööalast oskusteavet, lugedes ja analüüsides erialaseid artikleid ning õppematerjale; • väljendab end kirjalikult ja suuliselt selgelt ning arusaadavalt, erialaselt ja keeleliselt korrektses eesti keeles; 2) kavandab puitkarkass-seinte • selgitab välja tööoperatsioonideks vajaliku info (konstruktsiooni mõõtmed, asukoht, kasutatavad materjalid) ehitamise tööprotsessi, valib etteantud tööjoonise põhjal; materjalid ja töövahendid, • arvutab tööjoonise põhjal etteantud puitkarkass-seina konstruktsiooni valmistamiseks vajaliku materjali lähtudes etteantud koguse, rakendades pindala, ruumala ja protsentarvutuse eeskirju, hindab tulemuste tõesust; tööjoonistest • koostab ja vormistab nõuetekohase õppeotstarbelise tehnoloogiakaardi, kasutades infotehnoloogiavahendeid; • teeb juhendamisel etteantud tööjoonise järgi edasiseks tööks vajalikud mõõdistused ja märketööd, kasutades asjakohaseid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid ning tagades nõuetekohase mõõtmistäpsuse; • valib puitmaterjali lähtuvalt ehitatavast seinakonstruktsioonist, hinnates visuaalselt materjali sobivust ja kvaliteeti (oksad, praod, poomkant, kõmmeldumine); 3) ehitab seinakarkassid • ehitab vastavalt tööjoonistele seinakarkassid ja jäigastab need teljesuunaliselt, kasutades selleks vajalikke juhendamisel, paigaldab töövahendeid; vajalikud sillused ja postid nii • vormistab ukse- ja aknaavad ning paigaldab tööjooniste järgi puit- ja/või terassillused, kasutades selleks sise- kui väliskeskkonda, vajalikke töövahendeid; lähtudes tööjoonistest • paigaldab tööjooniste järgi karkassipostid siseruumidesse ja väliskeskkonda, kasutades selleks vajalikke töövahendeid; 4) paigaldab karkass-seintele • paigaldab juhendamisel tööjooniste järgi vundamendile hüdroisolatsiooni ja alusvöö, kasutades selleks isolatsioonimaterjalid ja vajalikke töövahendeid; plaadistuse, järgides tööde 29 (90)  tehnoloogiat ja tööjooniseid • monteerib juhendamisel vastavalt montaaži- ja sõlmede joonistele seinaelemendid, kasutades selleks vajalikke töövahendeid; • paigaldab tööjoonist järgides elementide liitekohtadele puuduvad soojustus- ja isolatsioonimaterjalid ning plaadistused; • paigaldab tööjoonise ja tootja paigaldusjuhendi järgi seinakarkassile heliisolatsiooni- ja soojustusmaterjali ning auru- ja tuuletõkkematerjali, kasutades selleks vajalikke töövahendeid; • paigaldab juhendamisel vastavalt tööjoonisele karkassile puidupõhistest materjalidest plaadistuse, kasutades selleks vajalikke töövahendeid; 5) parandab puitkarkass-seina • annab ülevaate puitkarkass-seina kahjustustest ja nende tekkepõhjustest, kasutades erialaseid teabematerjale, puitkonstruktsiooni vastavalt väljendudes selgelt ja kontekstikohaselt; etteantud juhendile ja • avab juhendamisel remonditava puitseina konstruktsiooni seisukorra hindamiseks, tagades samal ajal tööjoonisele konstruktsiooniosa stabiilsuse, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid; • parandab juhendamisel puitseina kandekonstruktsiooni kahjustuse (näiteks puitsõrestiku alusvöö vahetus, postiotste vahetus, kahjustatud nurgaseotiste remont) vastavalt etteantud juhendile ja projektlahendusele, kasutades asjakohaseid materjale, töövahendeid ja -võtteid; 6) töötab puitkarkass-seinte • töötab ennastjuhtivalt ja/või meeskonnas oma vastutusala ja oskuste piires, konsulteerides juhendajaga ehitamisel ennastjuhtivalt ja probleemide ilmnemisel, vajadusel veebipõhiselt; keskkonnateadlikult, järgides • osaleb paindlikult meeskonnatöös, tööülesannete jaotamisel ja ajakava planeerimisel, eristades isiklikku ja töötervishoiu- ja kollektiivset vastutusala; tööohutusnõudeid ning • kohandub meeskonnaga ja on valmis teistelt õppima, põhjendades koostöö ja suhtlemise vajalikkust erinevates energiatõhusa ehitamise töösituatsioonides; põhimõtteid • kasutab ja korrastab töötsooni eesmärgipäraselt, järgides ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuded ja tagades ohutuks töötamiseks vajaliku asjatundliku korrashoiu; • rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kogu tööprotsessi vältel, kasutades nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid; • korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed, abi- ja kaitsevahendid, juhindudes seadme või toote tootja poolt ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuetest; • järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, arvestades inimeste ja keskkonnaga enda ümber; • käitub keskkonnateadlikult, järgides jäätmete sorteerimisel ja utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjade nõudeid; • teeb ettepanekuid materjalide säästvamaks kasutamiseks, arvestades võimalusel materjalide korduvkasutatavust ja kulutõhusust; 30 (90) 7) analüüsib koos juhendajaga • tõestab puitkarkass- seinte ehitamise kompetentse, sooritades tööalaseid toiminguid ja/või enda tegevust puitkarkass- • lahendades tööga seotud probleeme, rakendades ohutuid ning ergonoomilisi töövõtteid ja seadmete seinte ehitamisel, lähtudes kasutamist; tööülesandest ja • hindab koos juhendajaga enda kompetentsust, arvestades tehtud tööde eesmärgipärasust ja toimetulekut; kvaliteedinõuetest • hindab õiglaselt ja adekvaatselt oma isikuomaduste ja teadmiste taset, rakendades enesehindamist töötulemuste parandamiseks ja täiendamiseks. 15. Puitvahelagede ja -põrandate ehitamine 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab puitvahelagede ja -põrandate ehitamise kompetentsid, järgides tööde tehnoloogiat, keskkonda säästva ja energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid ning rakendab omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid erialastes töösituatsioonides, arendades iseseisvaks tööks vajalikke oskusi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) teab puitvahelagede ja - • defineerib ja seostab puitvahelagede ja -põrandate ehitamise tehnoloogia ning materjalidega seotud mõisteid põrandate ehitamise usaldusväärsete teabeallikate põhjal, kasutades asjakohaseid digitehnoloogiaid ja -oskusi; tehnoloogia ja materjalidega • kirjeldab puitvahelagede ja -põrandate ehitamise vajalikke teadmisi, oskusi ja hoiakuid kompetentside seotud mõisteid, kompetentse tegevusnäitajate abil; ja kvaliteedinõudeid • selgitab oma ülesandeid ja vastutust tööprotsessis erinevatel töölõikudel sujuva toimimise korraldamisel, lähtudes puitvahelagede ja -põrandate ehitamise tehnoloogiast ja kvaliteedinõuetest; • täiendab usaldusväärsete teabeallikate põhjal oma tööalast oskusteavet, lugedes ja analüüsides erialaseid artikleid ning õppematerjale; • väljendab end kirjalikult ja suuliselt selgelt ning arusaadavalt, erialaselt ja keeleliselt korrektses eesti keeles; 2) kavandab puitpõrandate ja - • selgitab välja puitvahelae või põrandakonstruktsiooni ehitamiseks vajalikud lähteandmed (konstruktsiooni vahelagede ehitamise mõõtmed, asukoht, kasutatavad materjalid) etteantud ehitusprojekti põhjal; tööprotsessi, lähtudes • korraldab meeskonnaliikmena nõuetekohaselt oma töökoha, valib töö- ja abivahendid, veendudes enne töö ehitusprojektist ja alustamist nende korrasolekus ja ohutuses; tööjoonistest • teeb meeskonnaliikmena ja juhendamisel ning vastavalt etteantud tööjoonisele tööks vajalikud mõõdistused ja märketööd, kasutades asjakohaseid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid ning tagades nõuetekohase mõõtmistäpsuse; • valib ja arvutab tööjoonise põhjal etteantud konstruktsiooni valmistamiseks vajaliku materjali koguse, rakendades pindala, ruumala ja protsentarvutuse eeskirju, hindab tulemuste tõesust; 31 (90) 3) ehitab vahelae puittalad ja • monteerib juhendamisel vastavalt montaaži- ja sõlmede joonistele vahelae elemendid, kasutades selleks põrandalaagid, järgides asjakohaseid mehhanisme ja töövahendeid; tööjooniseid • ehitab juhendamisel vastavalt tööjoonistele puittalad ja laagid ja jäigastab need teljesuunaliselt, kasutades ajakohaseid töövahendeid ja -võtteid; • teeb juhendamisel vekseldused vastavalt tööjoonistel märgitule, kasutades selleks asjakohaseid töövahendeid; • monteerib meeskonnaliikmena ja juhendamisel vastavalt koostejoonistele trepidetailidest trepi ning paigaldab selle, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid; • ehitab juhendamisel laudpõranda, sh paigaldab vastavalt tööjoonisele põrandalaagid ja isolatsioonimaterjalid, kasutades selleks nõuetele vastavat materjali; • paigaldab meeskonnaliikmena ja juhendamisel vastavalt tööjoonisele vahelae konstruktsiooni terastalad, kasutades selleks vajalikke töövahendeid; 4) ehitab soojustatud puitvahelae • paigaldab juhendamisel vastavalt tööjoonistele ja materjalide tootja paigaldusjuhenditele vahelakke konstruktsiooni, järgides heliisolatsiooni- ja soojustusmaterjalid ning auru- ja tuuletõkkematerjalid, kasutades selleks vajalikke tööjooniseid tööriistu; • paigaldab juhendamisel vastavalt tööjoonisele ja paigaldusjuhendile põranda- ja laekonstruktsioonile plaadistuse, kasutades selleks vajalikke töövahendeid; • paigaldab juhendamisel, tööjoonist järgides, elementide liitekohtadele puuduvad soojustus- ja isolatsioonimaterjalid ning plaadistused; 5) parandab põranda • avab juhendamisel renoveeritava põranda või vahelae konstruktsiooni nende seisukorra hindamiseks, tagades puitkonstruktsiooni vastavalt samal ajal konstruktsiooniosa stabiilsuse; etteantud juhendile ja • remondib juhendamisel põrandalaudise (laudpõranda ümberlaudistamine, üksikute laudade vahetus, tööjoonisele kriuksuvate põrandate remont), kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid; • taastab juhendamisel puitpõranda tasapinnalisuse ülehööveldamise ja lihvimise teel, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid; 6) töötab puitvahelagede ja - • töötab ennastjuhtivalt ja/või meeskonnas oma vastutusala ja oskuste piires, konsulteerides juhendajaga põrandate ehitamisel probleemide ilmnemisel, vajadusel veebipõhiselt; ennastjuhtivalt ja • osaleb paindlikult meeskonnatöös, tööülesannete jaotamisel ja ajakava planeerimisel, eristades isiklikku ja keskkonnateadlikult, järgides kollektiivset vastutusala; töötervishoiu-ja • kohandub meeskonnaga ja on valmis teistelt õppima, põhjendades koostöö ja suhtlemise vajalikkust erinevates tööohutusnõudeid ning töösituatsioonides; energiatõhusa ehitamise • kasutab ja korrastab töötsooni eesmärgipäraselt, järgides ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuded ning põhimõtteid tagades ohutuks töötamiseks vajaliku asjatundliku korrashoiu; 32 (90)  • rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kogu tööprotsessi vältel, kasutades nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid; • korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed, abi- ja kaitsevahendid, juhindudes seadme või toote tootja poolt ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuetest; • järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, arvestades inimeste ja keskkonnaga enda ümber; • käitub keskkonnateadlikult, järgides jäätmete sorteerimisel ja utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjade nõudeid; • teeb vajadusel ettepanekuid materjalide säästvamaks kasutamiseks, arvestades võimalusel materjalide korduvkasutatavust ja kulutõhusust; 7) analüüsib koos juhendajaga • tõestab puitvahelagede ja -põrandate ehitamise kompetentse, sooritades tööalaseid toiminguid ja/või enda tegevust puitvahelagede lahendades tööga seotud probleeme, rakendades ohutuid ja ergonoomilisi töövõtteid ja seadmete kasutamist; ja -põrandate ehitamisel, • hindab koos juhendajaga enda kompetentsust, arvestades toimetulekut tehtud töödega ning nende lähtudes tööülesandest ja eesmärgipärasust; kvaliteedinõuetest • hindab õiglaselt ja adekvaatselt oma isikuomaduste ja teadmiste taset, rakendades enesehindamist töötulemuste parandamiseks ja täiendamiseks. 16. Katusekonstruktsioonide ehitamine ja katusekattematerjalide paigaldamine 13 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab katusekonstruktsioonide ehitamise ja katusekattematerjalide paigaldamise kompetentsid, järgides tööde tehnoloogiat, keskkonda säästva ja energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid ning rakendab omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid erialastes töösituatsioonides, arendades iseseisvaks tööks vajalikke oskusi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) teab katusekonstruktsioonide • defineerib ja seostab katusekonstruktsioonide ehitamise ja katusekattematerjalide paigaldamise tehnoloogia ehitamise ja ning materjalidega seotud mõisteid usaldusväärsete teabeallikate põhjal, kasutades asjakohaseid katusekattematerjalide digitehnoloogiaid ja -oskusi; paigaldamise tehnoloogia ja • kirjeldab katusekonstruktsioonide ehitamise ja katusekattematerjalide paigaldamise vajalikke teadmisi, oskusi materjalidega seotud mõisteid, ja hoiakuid kompetentside tegevusnäitajate abil; kompetentse ja • eristab erinevaid katusetüüpe ja kattematerjale, defineerib vastavalt katuse kaldele, kas tegemist on kald- või kvaliteedinõudeid lamekatusega, ning oskab valida sobivad katusekattematerjalid; • kirjeldab valtsplekk-katuse, kaldkatuse ja lamekatuse erisusi; • selgitab oma ülesandeid ja vastutust tööprotsessis erinevatel töölõikudel sujuva toimimise korraldamisel, lähtudes katusekonstruktsioonide ehitamise ja katusekattematerjalide paigaldamise tehnoloogiast ning kvaliteedinõuetest; 33 (90)  • täiendab usaldusväärsete teabeallikate (sh võõrkeelsete) põhjal oma tööalast oskusteavet, lugedes ja analüüsides erialaseid artikleid ning õppematerjale; • väljendab end kirjalikult ja suuliselt selgelt ning arusaadavalt, erialaselt ja keeleliselt korrektses eesti keeles; 2) kavandab • selgitab välja katusekonstruktsiooni ehitamiseks vajalikud lähteandmed (konstruktsiooni mõõtmed, asukoht, katusekonstruktsioonide kasutatavad materjalid) etteantud tööjoonise põhjal; ehitamise ja kattematerjalide • korraldab nõuetekohaselt oma töökoha, valib töö- ja abivahendid ning veendub enne töö alustamist nende paigaldamise tööprotsessi, korrasolekus ja ohutuses; lähtudes ehitusprojektist ja • teeb juhendamisel vastavalt etteantud tööjoonistele edasiseks tööks vajalikud mõõdistused ja märketööd, tööjoonistest kasutades asjakohaseid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid ning tagades nõuetekohase mõõtmistäpsuse; • arvutab mõõtmistulemuste ja tööjoonise põhjal etteantud konstruktsiooni valmistamiseks vajaliku materjali koguse, rakendades pindala, ruumala ja protsentarvutuse eeskirju, hindab tulemuste tõesust; • kavandab juhendamisel katusekattematerjali optimaalse jaotuse paigaldamiseks, arvestades materjali tootja paigaldusjuhendeid ning katuse kandekonstruktsiooni kuju; 3) ehitab katuste erinevaid • monteerib juhendamisel katusesõrestikud, järgides tööjooniseid ja kasutades asjakohaseid töövahendeid; puitkonstruktsioone, järgides • valmistab ja paigaldab juhendamisel meeskonnaliikmena puidust detailid (sarikad, talad, pennid, pärlinid, projektis antud tööjooniseid parapetid), järgides tööjooniseid ja spetsifikatsioone ning kasutades asjakohaseid töövahendeid; • töötleb puitkonstruktsiooni osad puidukaitsevahendiga (pinnakaitse-või immutusvahend) niiskusest tingitud kahjustuste vältimiseks, lähtudes tööjuhendist (joonis, projekt vms) ja konstruktsiooni kujust, kasutades selleks sobilikke materjale ja töövahendeid; • ehitab juhendamisel meeskonnaliikmena lamekatuse puitkonstruktsiooni, järgides tööjooniseid ja tööde tehnoloogiat; 4) paigaldab • paigaldab meeskonnatööna katusekonstruktsioonile heliisolatsiooni- ja soojustusmaterjalid ning auru- ja kandekonstruktsioonile tuuletõkkematerjalid, järgides tööjooniseid ja materjalide tootja paigaldusjuhendeid; erinevaid katteelemente • paigaldab juhendamisel konstruktsioonile plaadistuse vastavalt tööjoonisele, kasutades selleks asjakohaseid (aluskate, tuulutusliistud, materjale ja töövahendeid; roovitis ja laudis), järgides • selgitab välja katusekatete paigaldamiseks vajalikud lähteandmed (mõõtmed, asukoht, kasutatavad materjalid) tööjoonist ja etteantud ehitusprojekti põhjal; kvaliteedinõudeid • kavandab juhendamisel katusekattematerjali optimaalse jaotuse paigaldamiseks, arvestades materjali tootja paigaldusjuhendeid, katuse kandekonstruktsiooni kuju; • paigaldab meeskonnatööna katusekonstruktsioonile aluskatte ning tuulutusliistud vastavalt katusekattematerjali paigaldamise juhendile ja tööjoonisele, kasutades selleks asjakohaseid töövahendeid; 34 (90)  • arvutab sobiva roovi sammu, lähtudes mõõtmistulemustest ja paigaldatava katusekattematerjali tootja paigaldusjuhendist ja katusekattematerjali eripärast; • paigaldab meeskonnatööna katusele roovitise ja rihib selle, lähtudes katusekattematerjali tootja paigaldusjuhendis etteantud nõudetest; • ehitab meeskonnatööna vastavalt tööjoonistele räästasõlmed ja tuulekasti, arvestades erinevate katusekonstruktsiooni tüüpidega; • vormistab juhendamisel tööjooniste järgi katusele vajalikud läbiviigud (korstnad, luugid, jms), arvestades tuleohutusnõuetega; 5) paigaldab kaldkatusele • paigaldab meeskonnatööna katusekivid koos lisatarvikutega, järgides tööjooniseid ja materjali katusekattematerjali koos paigaldusjuhendit; lisatarvikutega vastavalt tootja • paigaldab meeskonnatööna profiilpleki koos lisatarvikutega, järgides tööjooniseid ja materjali paigaldusjuhenditele ja paigaldusjuhendit; tööjoonistele • paigaldab juhendamisel ja meeskonnatööna bituumensindlid koos lisatarvikutega, järgides tööjooniseid ja materjali paigaldusjuhendit; • paigaldab meeskonnatööna puidupõhised katusekatted koos lisatarvikutega (harja- ja räästaplekid), järgides tööjooniseid ja materjali paigaldusjuhendit; • teostab juhendamisel valtsplekk-katuse püstvaltsi ehituse, järgides tööjooniseid ja materjali paigaldusjuhendit; • paigaldab juhendamisel katuse lisatarvikud (käiguteed, redelid jms), vastavalt tootja paigaldusjuhenditele ja tööjoonistele; 6) paigaldab lamekatusele • paigaldab juhendamisel ja meeskonnatööna bituumenrullmaterjali, järgides tööjooniseid ja materjali katusekattematerjali koos paigaldusjuhendit; lisatarvikutega, vastavalt • paigaldab juhendamisel ja meeskonnatööna plastrullmaterjali, järgides tööjooniseid ja materjali tootja paigaldusjuhenditele ja paigaldusjuhendit; tööjoonistele • paigaldab juhendamisel ja meeskonnatööna vedelplasti koos lisatarvikutega, järgides tööjooniseid ja materjali paigaldusjuhendit; • paigaldab juhendamisel katuse lisatarvikud (räästa, parapeti jms elemendid), vastavalt tootja paigaldusjuhenditele ja tööjoonistele; 7) parandab katuse • annab ülevaate katusekonstruktsiooni kahjustuste tekkepõhjustest ja nende likvideerimise võimalustest, puitkonstruktsiooni, vastavalt kasutades erialaseid teabeallikaid; antud juhendile ja • avab juhendamisel renoveeritava katusekonstruktsiooni selle seisukorra hindamiseks, tagades samal ajal tööjoonisele konstruktsiooniosa stabiilsuse; 35 (90)  • parandab juhendamisel katuse kandekonstruktsiooni (sarikate kahjustatud osade väljavahetamine, proteesimine, aluskatte asendamine jms), vastavalt antud juhendile ja tööjoonisele; • taastab juhendamisel katusekonstruktsiooni tasapinnalisuse, õgvendades ja rihtides sarikaid ja roovitust, arvestades projektlahendust ja kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid; 8) töötab • töötab ennastjuhtivalt ja/või meeskonnas oma vastutusala ja oskuste piires, konsulteerides juhendajaga katusekonstruktsioonide probleemide ilmnemisel, vajadusel veebipõhiselt; ehitamisel ja • osaleb paindlikult meeskonnatöös, tööülesannete jaotamisel ja ajakava planeerimisel, eristades isiklikku ja katusekattematerjalide kollektiivset vastutusala; paigaldamisel ennastjuhtivalt • kohandub meeskonnaga ja on valmis teistelt õppima, põhjendades koostöö ja suhtlemise vajalikkust erinevates ja keskkonnateadlikult, töösituatsioonides; järgides töötervishoiu-ja • kasutab ja korrastab töötsooni eesmärgipäraselt, järgides ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuded ning tööohutusnõudeid ning tagades ohutuks töötamiseks vajaliku asjatundliku korrashoiu; energiatõhusa ehitamise • rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kogu tööprotsessi vältel, kasutades nõuetekohaselt põhimõtteid isikukaitsevahendeid; • korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed, abi- ja kaitsevahendid, juhindudes seadme või toote tootja poolt ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuetest; • järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, arvestades inimeste ja keskkonnaga enda ümber; • käitub keskkonnateadlikult, järgides jäätmete sorteerimisel ja utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjade nõudeid; • teeb vajadusel ettepanekuid materjalide säästvamaks kasutamiseks, arvestades võimalusel materjalide korduvkasutatavust ja kulutõhusust; 9) analüüsib koos juhendajaga • tõestab katusekonstruktsioonide ehitamise ja katusekattematerjalide paigaldamise kompetentse, sooritades enda tegevust tööalaseid toiminguid ja/või lahendades tööga seotud probleeme, rakendades ohutuid ning ergonoomilisi katusekonstruktsioonide töövõtteid ja seadmete kasutamist; ehitamisel ja • hindab koos juhendajaga enda kompetentsust, arvestades tehtud tööde eesmärgipärasust ja toimetulekut; katusekattematerjalide • hindab õiglaselt ja adekvaatselt oma isikuomaduste ja teadmiste taset, rakendades enesehindamist paigaldamisel, lähtudes töötulemuste parandamiseks ja täiendamiseks. tööülesandest ja kvaliteedinõuetest 17. Avatäidete ja voodrilaudise paigaldamine 6 EKAP 36 (90) Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab avatäidete ja voodrilaudise paigaldamise kompetentsid, järgides tööde tehnoloogiat, keskkonda säästva ja energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid ning rakendab omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid erialastes töösituatsioonides, arendades iseseisvaks tööks vajalikke oskusi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) teab avatäidete ja • defineerib ja seostab avatäidete ja voodrilaudise paigaldamise tehnoloogia ning materjalidega seotud mõisteid voodrilaudise paigaldamise usaldusväärsete teabeallikate põhjal, kasutades asjakohaseid digitehnoloogiaid ja -oskusi; tehnoloogia ja materjalidega • kirjeldab avatäidete ja voodrilaudise paigaldamisel vajalikke teadmisi, oskusi ja hoiakuid kompetentside seotud mõisteid, kompetentse tegevusnäitajate abil; ja kvaliteedinõudeid • selgitab oma ülesandeid ja vastutust tööprotsessis erinevatel töölõikudel sujuva toimimise korraldamisel, lähtudes avatäidete ja voodrilaudise paigaldamise tehnoloogiast ja kvaliteedinõuetest; • täiendab usaldusväärsete teabeallikate (sh võõrkeelsete) põhjal oma tööalast oskusteavet, lugedes ja analüüsides erialaseid artikleid ning õppematerjale; • väljendab end kirjalikult ja suuliselt selgelt ning arusaadavalt, erialaselt ja keeleliselt korrektses eesti keeles; 2) kavandab hoone sise- ja • selgitab välja voodrilaudise ja avatäidete paigaldamiseks vajalikud lähteandmed (konstruktsiooni mõõtmed, välisvooderduse ning asukoht, kasutatavad materjalid) etteantud ehitusprojekti põhjal; avatäidete paigaldamise • korraldab nõuetekohaselt oma töökoha, valides töö- ja abivahendid ning veendudes enne töö alustamist nende tööprotsessi, lähtudes korrasolekus ja ohutuses; tööjoonistest • teeb juhendamisel, vastavalt etteantud tööjoonistele, tööks vajalikud mõõdistused ja märketööd, kasutades asjakohaseid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid ning tagades nõuetekohase mõõtmistäpsuse; • paigaldab juhendamisel roovitise ja voodrilaudise mõõtmistulemuste ja tööjoonise põhjal; • valib vajaliku materjali ja arvutab selle koguse, rakendades pindala, ruumala ja protsentarvutuse eeskirju, hindab tulemuste tõesust; • valmistab ette materjalid, järgides tööjooniseid ja spetsifikatsioone ning kasutades asjakohaseid töövahendeid; 3) paigaldab • paigaldab tuuletõkkeplaadile sobiva roovitise, arvestades projektis kavandatud voodrilaudade suunda puitkonstruktsioonile roovitise (vertikaal- või horisontaallaudis) ja sellest lähtuvat paigaldamise tehnoloogiat, tagades seinakonstruktsiooni ning sise- ja välisvoodrilauad, tuulutuse; järgides tööjooniseid ja • paigaldab tööjoonise järgi meeskonnatööna ettevalmistatud seinakarkassile sisemise voodrilaudise, järgides kvaliteedinõudeid tööde tehnoloogiat ja kasutades selleks ettenähtud kinnitus- ja töövahendeid; • paigaldab meeskonnatööna välised voodrilauad ja teeb vajalikud voodriliited, järgides tööde tehnoloogiat ja kasutades selleks ettenähtud kinnitus- ja töövahendeid; 37 (90) 4) valmistab ja paigaldab • valmistab ja paigaldab ajutised avatäited (aknad, uksed, väravad), vastavalt etteantud tööülesandele, kasutades ajutised avatäited, aknad ja asjakohaseid materjale, töövahendeid ja -võtteid; uksed, järgides avatäidete • kontrollib paigaldatavate avatäidete ja konstruktsiooni avade mõõtmete vastavust, kasutades asjakohaseid tööjooniseid ja töövahendeid ja -võtteid; paigaldusnõudeid • paigaldab juhendamisel avatäited (aknad-ja ukseplokid, väravad), järgides tööjooniseid, erinevast materjalist avatäidete paigaldamise nõudeid ja konstruktsiooni tüüpi; • paigaldab nõuetekohaselt avatäidete piirdeliistud ja aknalauad, arvestades projekti/tööjoonist, kasutades asjakohaseid materjale, töövahendeid ja -võtteid; 5) taastab hoone puitmaterjalist • avab juhendamisel renoveeritavad konstruktsioonid nende seisukorra hindamiseks, tagades samal ajal voodrilaudise vastavalt konstruktsiooniosa stabiilsuse, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid; etteantud juhendile ja • taastab või asendab puitvoodri vastavalt antud juhendile ja projektlahendusele, kasutades asjakohaseid tööjoonisele materjale, töövahendeid ja- võtteid; 6) töötab avatäidete ja • töötab ennastjuhtivalt ja/või meeskonnas oma vastutusala ja oskuste piires, konsulteerides juhendajaga voodrilaudise paigaldamisel probleemide ilmnemisel, vajadusel veebipõhiselt; ennastjuhtivalt ja • osaleb paindlikult meeskonnatöös, tööülesannete jaotamisel ja ajakava planeerimisel, eristades isiklikku ja keskkonnateadlikult, järgides kollektiivset vastutusala; töötervishoiu-ja • kohandub meeskonnaga ja on valmis teistelt õppima, põhjendades koostöö ja suhtlemise vajalikkust erinevates tööohutusnõudeid ning töösituatsioonides; energiatõhusa ehitamise • kasutab ja korrastab töötsooni eesmärgipäraselt, järgides ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuded ning põhimõtteid tagades ohutuks töötamiseks vajaliku asjatundliku korrashoiu; • rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kogu tööprotsessi vältel, kasutades nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid; • korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed, abi- ja kaitsevahendid, juhindudes seadme või toote tootja poolt ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuetest; • järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, arvestades inimeste ja keskkonnaga enda ümber; • käitub keskkonnateadlikult, järgides jäätmete sorteerimisel ja utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjade nõudeid; • teeb vajadusel ettepanekuid materjalide säästvamaks kasutamiseks, arvestades võimalusel materjalide korduskasutatavust ja kulutõhusust; 7) analüüsib koos juhendajaga • tõestab avatäidete ja voodrilaudise paigaldamise kompetentse, sooritades tööalaseid toiminguid ja/või enda tegevust avatäidete ja lahendades tööga seotud probleeme, rakendades ohutuid ning ergonoomilisi töövõtteid ja seadmete voodrilaudise paigaldamisel, kasutamist; 38 (90)  lähtudes tööülesandest ja • hindab koos juhendajaga enda kompetentsust, arvestades toimetulekut tehtud töödega ning nende kvaliteedinõuetest eesmärgipärasust; • hindab õiglaselt ja adekvaatselt oma isikuomaduste ja teadmiste taset, rakendades enesehindamist töötulemuste parandamiseks ja täiendamiseks. 18. Puitraketiste ehitamine ja paigaldamine 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab puitraketiste ehitamise ja paigaldamise kompetentsid, järgides tööde tehnoloogiat, keskkonda säästva ja energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid ning rakendab omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid erialastes töösituatsioonides, arendades iseseisvaks tööks vajalikke oskusi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) teab puitraketiste ehitamise ja • defineerib ja seostab puitraketiste ehitamise ja paigaldamise tehnoloogia ning materjalidega seotud mõisteid paigaldamise tehnoloogia ja usaldusväärsete teabeallikate põhjal, kasutades asjakohaseid digitehnoloogiaid ja -oskusi; materjalidega seotud mõisteid, • kirjeldab puitraketiste ehitamise ja paigaldamise vajalikke teadmisi, oskusi ja hoiakuid kompetentside kompetentse ja tegevusnäitajate abil; kvaliteedinõudeid • võrdleb inventaarseid ja ehitusplatsil valmistatavaid raketisi ja nende paigaldamisele seatud nõudeid erialaste teabeallikate põhjal; • selgitab raketiste paigaldamise ja toestamise põhimõtteid, lähtudes raketise tüübist ja nende valmistamiseks kasutatavast materjalist; • selgitab oma ülesandeid ja vastutust tööprotsessis erinevatel töölõikudel sujuva toimimise korraldamisel, lähtudes puitraketiste ehitamise ja paigaldamise tehnoloogiast ja kvaliteedinõuetest; • täiendab usaldusväärsete teabeallikate (sh võõrkeelsete) põhjal oma tööalast oskusteavet, lugedes ja analüüsides erialaseid artikleid ning õppematerjale; • väljendab end kirjalikult ja suuliselt selgelt ning arusaadavalt, erialaselt ja keeleliselt korrektses eesti keeles; 2) kavandab raketiste ehitamise • selgitab välja raketise ehitamiseks vajaliku info (mõõtmed, asukoht, kasutatavad materjalid), kasutades ja paigaldamise tööprotsessi, tööjoonise infot; lähtudes tööjoonistest ja tööde • kavandab meeskonnaliikmena tööoperatsioonide järjekorra ning planeerib tööaja, lähtudes tööülesandest; tehnoloogiast • valib materjalid ja töövahendid vastavalt tööülesandele (projektile, tööjoonisele); • arvutab juhendamisel raketise valmistamiseks vajalike materjalide koguse, kasutades pindala ja protsentarvutuse eeskirju, hindab saadud tulemuse tõesust; • korraldab nõuetekohaselt oma töökoha ja ladustab valitud materjalid, tagades töökoha korrashoiu ja puhtuse ning materjalide ladustuspindade ning käiguteede olemasolu; 39 (90)  • teeb juhendamisel edasiseks tööks vajalikud mõõdistused ja märketööd (projekteeritud kõrgusmärgi ülekandmine, asukoha määramine), kasutades asjakohaseid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid; 3) paigaldab raketisi, järgides • valmistab ehitusplatsil meeskonnatööna nõuetekohaselt erinevat tüüpi raketisi (vundamenditaldmiku-, posti- ja etteantud tööjooniseid ning betoonvöö raketised), järgides etteantud tööjooniseid ning kasutades asjakohaseid materjale, töövahendeid ja - raketiste paigaldamise ja võtteid; toestamise põhimõtted • komplekteerib tööjoonise kohaselt valmiselementidest (inventaarsed) vundamenditaldmiku-, posti- ja betoonvöö raketised, arvestades inventaarsete raketiste paigaldamise põhimõtteid; • paigaldab ja toestab juhendamisel raketised nõuetekohaselt, arvestades raketise tüüpi ja paigaldamise põhimõtteid, pidades kinni lubatud tolerantsidest; • paigaldab juhendamisel kohapeal valmistatud või valmiselementidest raketisi, järgides etteantud tööjooniseid ning erinevat tüüpi raketiste paigaldamise ja toestamise põhimõtted; 4) töötab puitraketiste ehitamisel • töötab ennastjuhtivalt ja/või meeskonnas oma vastutusala ja oskuste piires, konsulteerides juhendajaga ja paigaldamisel probleemide ilmnemisel, vajadusel veebipõhiselt; ennastjuhtivalt ja • osaleb paindlikult meeskonnatöös, tööülesannete jaotamisel ja ajakava planeerimisel, eristades isiklikku ja keskkonnateadlikult, järgides kollektiivset vastutusala; töötervishoiu-ja • kohandub meeskonnaga ja on valmis teistelt õppima, põhjendades koostöö ja suhtlemise vajalikkust erinevates tööohutusnõudeid ning töösituatsioonides; energiatõhusa ehitamise • kasutab ja korrastab töötsooni eesmärgipäraselt, järgides ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuded ning põhimõtteid tagades ohutuks töötamiseks vajaliku asjatundliku korrashoiu; • rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kogu tööprotsessi vältel, kasutades nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid; • korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed, abi- ja kaitsevahendid, juhindudes seadme või toote tootja poolt ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuetest; • järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, arvestades inimeste ja keskkonnaga enda ümber; • käitub keskkonnateadlikult, järgides jäätmete sorteerimisel ja utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjade nõudeid; • teeb vajadusel ettepanekuid materjalide säästvamaks kasutamiseks, arvestades võimalusel materjalide korduvkasutatavust ja kulutõhusust; 5) analüüsib koos juhendajaga • tõestab puitraketiste ehitamise ja paigaldamise kompetentse, sooritades tööalaseid toiminguid ja/või enda tegevust puitraketiste lahendades tööga seotud probleeme, rakendades ohutuid ning ergonoomilisi töövõtteid ja seadmete ehitamisel ja paigaldamisel, kasutamist; lähtudes tööülesandest ja 40 (90)  kvaliteedinõuetest • hindab koos juhendajaga enda kompetentsust, arvestades toimetulekut tehtud töödega ning nende eesmärgipärasust; • hindab õiglaselt ja adekvaatselt oma isikuomaduste ja teadmiste taset, rakendades enesehindamist töötulemuste parandamiseks ja täiendamiseks. 19. Puitrajatiste ehitamine ja paigaldamine 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab puitrajatiste ehitamise ja paigaldamiseks kompetentsid, järgides tööde tehnoloogiat, keskkonda säästva ja energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid ning rakendab omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid erialastes töösituatsioonides, arendades iseseisvaks tööks vajalikke oskusi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) teab puitrajatiste ehitamise ja • defineerib ja seostab puitrajatiste ehitamise ja paigaldamise tehnoloogia ning materjalidega seotud mõisteid paigaldamise tehnoloogia ja usaldusväärsete teabeallikate põhjal, kasutades asjakohaseid digitehnoloogiaid ja -oskusi; materjalidega seotud mõisteid, • kirjeldab puitrajatiste ehitamise ja paigaldamise vajalikke teadmisi, oskusi ja hoiakuid kompetentside kompetentse ja tegevusnäitajate abil; kvaliteedinõudeid • selgitab oma ülesandeid ja vastutust tööprotsessis erinevatel töölõikudel sujuva toimimise korraldamisel, lähtudes puitrajatiste ehitamise ja paigaldamise tehnoloogiast ja kvaliteedinõuetest; • täiendab usaldusväärsete teabeallikate (sh võõrkeelsete) põhjal oma tööalast oskusteavet, lugedes ja analüüsides erialaseid artikleid ning õppematerjale; • väljendab end kirjalikult ja suuliselt selgelt ning arusaadavalt, erialaselt ja keeleliselt korrektses eesti keeles; 2) kavandab puitrajatiste • selgitab etteantud tööjoonise põhjal välja puitrajatise (sh. puitterrassid ja puitaiad) ehitamiseks vajalikud ehitamise ja paigaldamise lähteandmed (mõõtmed, asukoht, kasutatavad materjalid); tööprotsessi, lähtudes • korraldab nõuetekohaselt oma töökoha, valib töö- ja abivahendid ning veendub enne tööalustamist nende tööjoonistest ja -tehnoloogiast korrasolekus ja ohutuses; • teeb juhendamisel, vastavalt etteantud tööjoonistele, tööks vajalikud mõõdistused ja märketööd, kasutades asjakohaseid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid ja tagades nõuetekohase mõõtmistäpsuse; • valib puitrajatise (sh. puitterrassid ja puitaiad) ehitamiseks sobilikud materjalid, arvestades materjali kvaliteeti ja etteantud juhiseid; • arvutab juhendamisel mõõtmistulemuste ja tööjoonise põhjal tööks vajaliku materjali koguse, rakendades pindala, ruumala ja protsentarvutuse eeskirju, hindab tulemuste tõesust; • töötleb mõõtu, loodib ja fikseerib alusele terrassi kandesõrestiku vastavalt etteantud juhistele ja tööjoonistele, töötleb mõõtu ja kinnitab kandesõrestikule terrassi kattelaudise või -plaadistuse vastavalt etteantud juhistele ja tööjoonistele; 41 (90)  • töötleb mõõtu ja paigaldab terrassi piirdekonstruktsiooni vastavalt etteantud juhistele ja tööjoonistele; • töötleb mõõtu, viimistleb, loodib ja fikseerib aia vertikaalsed postid ning horisontaalsed kandelatid vastavalt etteantud juhistele ja tööjoonistele; • töötleb mõõtu, viimistleb ja paigaldab puitaia kandelattidele lipid vastavalt etteantud juhistele ja tööjoonistele; 3) töötab puitrajatiste ehitamisel • töötab ennastjuhtivalt ja/või meeskonnas oma vastutusala ja oskuste piires, konsulteerides juhendajaga ja paigaldamisel probleemide ilmnemisel, vajadusel veebipõhiselt; ennastjuhtivalt ja • osaleb paindlikult meeskonnatöös, tööülesannete jaotamisel ja ajakava planeerimisel, eristades isiklikku ja keskkonnateadlikult, järgides kollektiivset vastutusala; töötervishoiu-ja • kohandub meeskonnaga ja on valmis teistelt õppima, põhjendades koostöö ja suhtlemise vajalikkust erinevates tööohutusnõudeid ning töösituatsioonides; energiatõhusa ehitamise • kasutab ja korrastab töötsooni eesmärgipäraselt, järgides ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuded ning põhimõtteid tagades ohutuks töötamiseks vajaliku asjatundliku korrashoiu; • rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kogu tööprotsessi vältel, kasutades nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid; • korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed, abi- ja kaitsevahendid, juhindudes seadme või toote tootja poolt ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuetest; • järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, arvestades inimeste ja keskkonnaga enda ümber; • käitub keskkonnateadlikult, järgides jäätmete sorteerimisel ja utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjade nõudeid; • teeb vajadusel ettepanekuid materjalide säästvamaks kasutamiseks, arvestades võimalusel materjalide korduvkasutatavust ja kulutõhusust; 4) analüüsib koos juhendajaga • tõestab puitrajatiste ehitamise ja paigaldamise kompetentse, sooritades tööalaseid toiminguid ja/või enda tegevust puitrajatiste lahendades tööga seotud probleeme, rakendades ohutuid ning ergonoomilisi töövõtteid ja seadmete ehitamisel ja paigaldamisel, kasutamist; lähtudes tööülesandest ja • hindab koos juhendajaga enda kompetentsust, arvestades tehtud tööde eesmärgipärasust ja toimetulekut; kvaliteedinõuetest • hindab õiglaselt ja adekvaatselt oma isikuomaduste ja teadmiste taset, rakendades enesehindamist töötulemuste parandamiseks ja täiendamiseks. 20. Praktika 30 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab ja kinnistab õppekeskkonnas omandatud kutsealaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid töökeskkonnas, nii iseseisvalt kui ka meeskonnaliikmena, järgides hea ehitustava ja energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu-, tööohutuse- ja kvaliteedinõudeid ning analüüsib oma valmisolekut ja hoiakuid asuda tööle õpitud kutsealal. 42 (90) Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) eesmärgistab • valib praktikaettevõtte, lähtudes võimalustest rakendada õpitud teadmisi, oskusi ja hoiakuid reaalsetes praktikategevused, arvestades töösituatsioonides; ettevõtte tegevus- ja • leiab iseseisvalt informatsiooni tööturul rakendumisvõimaluste ning praktika- ja töökohtade kohta; vastutusala ning töökorraldust • osaleb ettevõttepoolsel tööohutusalasel juhendamisel, kinnitades seda ettevõttes sätestatud korra kohaselt; • järgib ettevõttes väljakujunenud töökorraldust, arvestades kehtivat töö- ja puhkeaja seadust; 2) ehitab ja paigaldab • täidab juhendamisel erinevaid tööülesandeid, lähtudes puitkonstruktsioonide ehitaja kompetentsiprofiilis meeskonna liikmena erinevaid kirjeldatud tegevustest; puitkonstruktsioone lähtuvalt • valmistab juhendamisel ette oma töökoha, materjalid ja töövahendid enne töö alustamist, lähtudes tööülesandest ja tööülesandest (projekt, tööjoonis, paigaldusjuhendid); kvaliteedinõuetest • teeb tööülesannete täitmiseks vajalikud märke- ja mõõdistustööd, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja meetodeid; • töötleb nõuetekohaselt puitkonstruktsioonide valmistamisel kasutatavaid materjale, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid; • valmistab ja monteerib puidust konstruktsioonielemente ja ehitusdetaile, järgides ehitusprojektis etteantud nõudeid ja tööde tehnoloogiat; • ehitab ja soojustab nõuetekohaselt puitkonstruktsioone (seinad, põrandad, vahelaed ja katus), järgides ehitusprojektis etteantud nõudeid ja tööde tehnoloogiat; • paigaldab puitkonstruktsioonile asjakohased kattematerjalid, vastavalt tööjoonisele, järgides tööde tehnoloogiat; • sobitab ja paigaldab tööjoonise alusel ehitiste sise- ja väliselemente (uksed, aknad trepid jne), kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid; 3) töötab ennastjuhtivalt ja • töötab ennastjuhtivalt ja/või meeskonnas oma vastutusala ja oskuste piires, konsulteerides juhendajaga keskkonnateadlikult, probleemide ilmnemisel, vajadusel veebipõhiselt; arvestades praktikaettevõtte • osaleb paindlikult meeskonnatöös, tööülesannete jaotamisel ja ajakava planeerimisel, eristades isiklikku ja töökorraldust töötervishoiu-ja kollektiivset vastutusala ning arvestab tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; tööohutusnõudeid, • kohandub meeskonnaga ja on valmis teistelt õppima, põhjendades koostöö ja suhtlemise vajalikkust erinevates rohemajanduse ja töösituatsioonides; energiatõhusa ehitamise • jagab meeskonnaliikmetega vajalikku tööalast informatsiooni, väljendudes selgelt ja kontekstikohaselt, põhimõtteid kasutades erialast terminoloogiat; • kasutab ja korrastab töötsooni eesmärgipäraselt, järgides ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuded ning tagades ohutuks töötamiseks vajaliku asjatundliku korrashoiu; 43 (90)  • arendab liigutuste täpsust ja kiirust kogu tööprotsessi vältel, rakendades ratsionaalsed ja ergonoomilisi töövõtted; • korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed, abi- ja kaitsevahendid, juhindudes seadme või toote tootja poolt ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuetest; • järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, kasutades nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid ning arvestades inimeste ja keskkonnaga enda ümber; • käitub keskkonnateadlikult, järgides jäätmete sorteerimisel ja utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjade nõudeid; • teeb ettepanekuid materjalide säästvamaks kasutamiseks, arvestades võimalusel materjalide korduvkasutatavust ja kulutõhusust; 4) analüüsib isiklikku ja erialast • analüüsib enda toimetulekut erinevate tööülesannetega, hinnates juhendaja abiga arendamist vajavaid aspekte; arengut, võrreldes selleks • koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades seatud ja saavutatud eesmärke infotehnoloogilisi vahendeid; • täidab praktikadokumentatsiooni vastavalt kooli praktikakorraldusele. 3.4. Valitavad põhiõpingute moodulid ehitusviimistluse suunal 21. Tasandustööd 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab tasandustööde kompetentsid, järgides tööde tehnoloogiat, keskkonda säästva ja energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid ning rakendab omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid erialastes töösituatsioonides, arendades iseseisvaks tööks vajalikke oskusi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) teab tasandustööde • defineerib tasandustööde tehnoloogia ning materjalidega seotud mõisteid usaldusväärsete teabeallikate põhjal, tehnoloogia ja kasutades asjakohaseid digitehnoloogiaid ja -oskusi; materjalidega seotud • selgitab tootjapoolsete juhendite põhjal pahtlite ja tasandussegude erinevusi ja sellest lähtuvat kasutusala mõisteid, kompetentse ja tasandustöödel; kvaliteedinõudeid • võrdleb erinevate teabeallikate põhjal viimistlustöödel kasutatavaid tasandussegusid, arvestades nende füüsikalis- keemilisi omadusi ja kasutusvõimalusi; • kirjeldab tasandustöödeks vajalikke teadmisi, oskusi ja hoiakuid kompetentside tegevusnäitajate abil; • selgitab oma ülesandeid ja vastutust tööprotsessis erinevatel töölõikudel sujuva toimimise korraldamisel, lähtudes tasandustööde tehnoloogiast ja kvaliteedinõuetest; 44 (90)  • täiendab usaldusväärsete teabeallikate (sh võõrkeelsete) põhjal oma tööalast oskusteavet, lugedes ja analüüsides erialaseid artikleid ning õppematerjale; • väljendab end kirjalikult ja suuliselt selgelt ning arusaadavalt, erialaselt ja keeleliselt korrektses eesti keeles; 2) kavandab tasandustööde • hindab aluspinna ja tasandustöödel kasutatava(te) materjali(de) vastastikust sobivust, arvestades materjalide tootja tööprotsessi, valib paigaldusjuhendeid ja tööülesannet; materjalid ja • arvutab töö tegemiseks vajalike materjalide koguse ja planeerib tööaja lähtuvalt tootekirjelduses (tehnilises töövahendid, lähtudes informatsioonis, tootejuhises) etteantud materjali kulunormist, kasutades pindala ja mahuarvutuse meetodeid; tööülesandest, • korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja paigaldab vajadusel töölava, juhindudes tööülesandest ja tehnoloogiast ja ohutusnõuetest; kvaliteedinõuetest • katab kinni mittetasandatavad pinnad, kasutades sobivaid kattematerjale, töövahendeid ja • -võtteid; • valmistab ette tööks vajalikud materjalid ja töövahendid ning veendub, et töötsoonis ei oleks segavaid või üleliigseid esemeid, juhindudes tööülesandest; • valib sobivad töö- ja isikukaitsevahendid lähtuvalt kasutatavast materjalist ja etteantud tööülesandest; 3) tasandab erinevast • eemaldab aluspinnalt vajadusel eelnevad viimistluskihid, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtted; materjalist aluspindu, • töötleb aluspinda sobiva vahendiga nakke tagamiseks, järgides tööde tehnoloogiat ja materjali tootja kasutades asjakohaseid paigaldusjuhiseid; töövahendeid ja -võtteid, • tasandab alusinna, kasutades tasandussegu, sobivaid töövahendeid ja ergonoomilisi töövõtteid, järgides etteantud arvestades etteantud kvaliteedinõudeid; kvaliteedinõudeid • pahteldab, etteantud kvaliteedinõudeid järgides, aluspinnad, kasutades asjakohaseid materjale, töövahendeid ja ergonoomilisi töövõtteid; • lihvib ja puhastab tasandatud pinna ning pahteldab aluspinna, kasutades sobivaid töövahendeid ja töövõtteid lõppviimistluse tegemiseks ning vajaliku kvaliteedi tagamiseks; 4) töötab tasandustöödel • töötab ennastjuhtivalt ja/või meeskonnas oma vastutusala ja oskuste piires, konsulteerides juhendajaga ennastjuhtivalt ja probleemide ilmnemisel, vajadusel veebipõhiselt; keskkonnateadlikult, • osaleb paindlikult meeskonnatöös, tööülesannete jaotamisel ja ajakava planeerimisel, eristades isiklikku ja järgides töötervishoiu- ja kollektiivset vastutusala; tööohutusnõudeid ning • kohandub meeskonnaga ja on valmis teistelt õppima, põhjendades koostöö ja suhtlemise vajalikkust erinevates energiatõhusa ehitamise töösituatsioonides; põhimõtteid • kasutab ja korrastab töötsooni eesmärgipäraselt, järgides ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuded ning tagades ohutuks töötamiseks vajaliku asjatundliku korrashoiu; 45 (90)  • rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kogu tööprotsessi vältel, kasutades nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid; • korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed, abi- ja kaitsevahendid, juhindudes seadme või toote tootja poolt ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuetest; • järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, arvestades inimeste ja keskkonnaga enda ümber; • käitub keskkonnateadlikult, järgides jäätmete sorteerimisel ja utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjade nõudeid; • teeb vajadusel ettepanekuid materjalide säästvamaks kasutamiseks, arvestades võimalusel materjalide korduvkasutatavust ja kulutõhusust; 5) analüüsib koos • tõestab tasandustööde kompetentse, sooritades tööalaseid toiminguid ja/või lahendades tööga seotud probleeme, juhendajaga enda rakendades ohutuid ning ergonoomilisi töövõtteid ja seadmete kasutamist; tegevust tasandustöödel, • hindab koos juhendajaga enda kompetentsust, arvestades toimetulekut tehtud töödega ning nende lähtudes tööülesandest ja eesmärgipärasust; kvaliteedinõuetest • hindab õiglaselt ja adekvaatselt oma isikuomaduste ja teadmiste taset, rakendades enesehindamist töötulemuste parandamiseks ja täiendamiseks. 22. Ehitiste sise- ja välispindade krohvimine 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab ehitise sise-ja välispindade krohvimise kompetentsid, järgides tööde tehnoloogiat, keskkonda säästva ja energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid ning rakendab omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid erialastes töösituatsioonides, arendades iseseisvaks tööks vajalikke oskusi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) teab ehitise sise- ja • defineerib ja seostab ehitise sise- ja välispindade krohvimise tehnoloogia ja materjalidega seotud mõisteid välispindade krohvimise usaldusväärsete teabeallikate põhjal, kasutades asjakohaseid digitehnoloogiaid ja -oskusi; tehnoloogia ja • kirjeldab ehitise sise- ja välispindade krohvimiseks vajalikke teadmisi, oskusi ja hoiakuid kompetentside materjalidega seotud tegevusnäitajate abil; mõisteid, kompetentse ja • selgitab oma ülesandeid ja vastutust tööprotsessis erinevatel töölõikudel sujuva toimimise korraldamisel, lähtudes kvaliteedinõudeid ehitise sise- ja välispindade krohvimise tehnoloogiast ja kvaliteedinõuetest; • võrdleb erinevaid krohvitüüpe usaldusväärsete teabeallikate põhjal, lähtudes krohvi koostisest ja füüsikalis- keemilistest omadustest; • iseloomustab aluspindadele esitatavaid kvaliteedinõudeid, arvestades nende nakke- ja kandevõimet ning füüsikalis- keemilisi omadusi; 46 (90)  • täiendab usaldusväärsete teabeallikate (sh võõrkeelsete) põhjal oma tööalast oskusteavet, lugedes ja analüüsides erialaseid artikleid ning õppematerjale; • väljendab end kirjalikult ja suuliselt selgelt ning arusaadavalt, erialaselt ja keeleliselt korrektses eesti keeles; 2) kavandab krohvimise • selgitab välja projektilt või tööjooniselt edasiseks tööks vajaliku info ja planeerib tööaja, arvestades materjalide tööprotsessi, valib tootja paigaldusnõudeid ja tööde tehnoloogiat; materjalid ja • hindab juhendamisel olemasolevate aluspindade seisundit ning mõõdab krohvitava pinna suuruse, kasutades töövahendid, lähtudes nõuetekohaselt mõõtevahendeid ja loodi; tööülesandest • arvutab tööks vajalike materjalide koguse, juhindudes krohvimismaterjalide kasutamistingimustest ja kulunormist ning kasutades pindala- ja mahuarvutuse meetodeid; • korraldab endale oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha, katab kinni mittekrohvitavad pinnad, kasutades asjakohaseid kattematerjale ja paigaldab töölava, järgides tööohutusnõudeid; • valib materjalid ja töövahendid, lähtudes etteantud tööülesandest, tööde tehnoloogiast, materjalide omadustest ja energiatõhususest; • ladustab valitud materjalid, tagades tööks vajaliku elektri ja vee ning käiguteede olemasolu, arvestades inimeste ja keskkonnaga enda ümber; 3) krohvib ehitise sise- ja • valmistab tööks ette töötsooni, valib sobilikud krohvisegud ja muud materjalid, juhindudes tehnoloogilisest välispinnad, järgides protsessist ja kvaliteedinõuetest; tööde tehnoloogiat ja • valmistab ette krohvitava aluspinna, juhindudes aluspinna seisukorrast, krohvimismaterjalide ja pindade kvaliteedinõudeid omadustest ning vastastikusest sobivusest; • krohvib lähtuvalt tööülesandest ja etteantud tehnoloogiast ehitise sise- või välispinna, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja-võtteid; 4) töötab ehitise sise- ja • töötab ennastjuhtivalt ja/või meeskonnas oma vastutusala ja oskuste piires, konsulteerides juhendajaga välispindade krohvimisel probleemide ilmnemisel, vajadusel veebipõhiselt; ennastjuhtivalt ja • osaleb paindlikult meeskonnatöös, tööülesannete jaotamisel ja ajakava planeerimisel, eristades isiklikku ja keskkonnateadlikult, kollektiivset vastutusala; järgides töötervishoiu- ja • kohandub meeskonnaga ja on valmis teistelt õppima, põhjendades koostöö ja suhtlemise vajalikkust erinevates tööohutusnõudeid ning töösituatsioonides; energiatõhusa ehitamise • kasutab ja korrastab töötsooni eesmärgipäraselt, järgides ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuded, tagades põhimõtteid ohutuks töötamiseks vajaliku asjatundliku korrashoiu; • rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kogu tööprotsessi vältel, kasutades nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid; 47 (90)  • korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed, abi- ja kaitsevahendid, juhindudes seadme või toote tootja poolt ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuetest; • järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, arvestades inimeste ja keskkonnaga enda ümber; • käitub keskkonnateadlikult, järgides jäätmete sorteerimisel ja utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjade nõudeid; • teeb vajadusel ettepanekuid materjalide säästvamaks kasutamiseks, arvestades võimalusel materjalide korduvkasutatavust ja kulutõhusust; 5) analüüsib koos • tõestab ehitise sise- ja välispindade krohvimise kompetentse, sooritades tööalaseid toiminguid ja/või lahendades juhendajaga enda tööga seotud probleeme, rakendades ohutuid ning ergonoomilisi töövõtteid ja seadmete kasutamist; tegevust ehitise sise-ja • hindab koos juhendajaga enda kompetentsust, arvestades tehtud tööde eesmärgipärasust ja toimetulekut; välispindade krohvimisel, • hindab õiglaselt ja adekvaatselt oma isikuomaduste ja teadmiste taset, rakendades enesehindamist töötulemuste lähtudes tööülesandest ja parandamiseks ja täiendamiseks. kvaliteedinõuetest 23. Kuivkrohvplaatide paigaldamine 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab kuivkrohvplaatide paigaldamise kompetentsid, järgides tööde tehnoloogiat, keskkonda säästva ja energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid ning rakendab omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid erialastes töösituatsioonides, arendades iseseisvaks tööks vajalikke oskusi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) teab kuivkrohvplaatide • defineerib ja seostab kuivkrohvplaatide paigaldamise tehnoloogia ning materjalidega seotud mõisteid ja termineid paigaldamise tehnoloogia usaldusväärsete teabeallikate põhjal, kasutades asjakohaseid digitehnoloogiaid ja -oskusi; ja materjalidega seotud • kirjeldab kuivkrohvplaatide paigaldamisel vajalikke teadmisi, oskusi ja hoiakuid kompetentside tegevusnäitajate mõisteid, kompetentse ja abil; kvaliteedinõudeid • selgitab oma ülesandeid ja vastutust tööprotsessi erinevate töölõikude sujuva toimimise korraldamisel, arvestades kuivkrohvplaatide paigaldamise tehnoloogiat ja kvaliteedinõudeid; • täiendab usaldusväärsete teabeallikate (sh võõrkeelsete) põhjal oma tööalast oskusteavet, lugedes ja analüüsides erialaseid artikleid ning õppematerjale; • väljendab end kirjalikult ja suuliselt selgelt ning arusaadavalt, erialaselt ja keeleliselt korrektses eesti keeles; 2) kavandab • selgitab välja kuivkrohvplaatide paigaldamiseks vajaliku info, kasutades usaldusväärseid infoallikaid ning lähtudes kuivkrohvplaatide etteantud tööülesandest, ja planeerib tööaja; paigaldamise • valib sobivad materjalid ja töövahendid, arvestades nende omadusi, kasutusotstarvet ja tootja juhiseid; tööprotsessi, valib 48 (90)  materjalid ja töövahendid • arvutab juhendamisel kuivkrohvplaatide paigaldamiseks vajalike materjalide koguse, juhindudes tootja paigaldus- kuivkrohvplaatide ja kasutusjuhenditest, kasutades matemaatikateadmisi ja -oskusi; paigaldamiseks, lähtudes • korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja ladustab materjalid, tagades töökoha korrashoiu ja ohutuse; tööülesandest 3) paigaldab • hindab juhendamisel aluspinna seisukorda ning rihib ja loodib juhendamisel aluspinnad kuivkrohvplaatide kuivkrohvplaadid, paigaldamiseks, arvestades paigaldusviisiga ning kasutades asjakohaseid töövahendeid; pahteldab vuugid, • ehitab juhendamisel puit- ja või metallkarkasskonstruktsioonid, lähtudes etteantud tootjapoolsest paigaldusjuhisest, lähtudes tööülesandest ja tööülesandest ja kvaliteedinõuetest; kvaliteedinõuetest • paigaldab juhendamisel, lähtuvalt tootja paigaldusjuhendist ja kvaliteedinõuetest, karkassile kuivkrohvplaadid, järgides kulu ja ressursside tõhusat kasutamist ning energiatõhusa ehitamise põhimõtteid; • viimistleb kuivkrohvplaatidega kaetud pinnad, lähtudes tootjapoolsest paigaldusjuhendist ja kvaliteedinõuetest; • parandab töö käigus tekkinud vead, kasutades asjakohaseid töövõtteid ja järgides kvaliteedinõudeid; 4) töötab kuivkrohvplaatide • töötab ennastjuhtivalt ja/või meeskonnas oma vastutusala ja oskuste piires, konsulteerides juhendajaga paigaldamisel probleemide ilmnemisel, vajadusel veebipõhiselt; ennastjuhtivalt ja • osaleb paindlikult meeskonnatöös, tööülesannete jaotamisel ja ajakava planeerimisel, eristades isiklikku ja keskkonnateadlikult, kollektiivset vastutusala; järgides töötervishoiu- ja • kohandub meeskonnaga ja on valmis teistelt õppima, põhjendades koostöö ja suhtlemise vajalikkust erinevates tööohutusnõudeid ning töösituatsioonides; energiatõhusa ehitamise • kasutab ja korrastab töötsooni eesmärgipäraselt, järgides ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuded ning tagades põhimõtteid ohutuks töötamiseks vajaliku asjatundliku korrashoiu; • rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kogu tööprotsessi vältel, kasutades nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid; • korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed, abi- ja kaitsevahendid, juhindudes seadme või toote tootja poolt ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuetest; • järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, arvestades inimeste ja keskkonnaga enda ümber; • käitub keskkonnateadlikult, järgides jäätmete sorteerimisel ja utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjade nõudeid; • teeb vajadusel ettepanekuid materjalide säästvamaks kasutamiseks, arvestades võimalusel materjalide korduvkasutatavust ja kulutõhusust; 5) analüüsib koos • tõestab kuivkrohvplaatide paigaldamise kompetentse, sooritades tööalaseid toiminguid ja/või lahendades tööga juhendajaga enda seotud probleeme, rakendades ohutuid ning ergonoomilisi töövõtteid ja seadmete kasutamist; tegevust 49 (90)  kuivkrohvplaatide • hindab koos juhendajaga enda kompetentsust, arvestades toimetulekut tehtud töödega ning nende paigaldamisel, lähtudes eesmärgipärasust; tööülesandest ja • hindab õiglaselt ja adekvaatselt oma isikuomaduste ja teadmiste taset, rakendades enesehindamist töötulemuste kvaliteedinõuetest parandamiseks ja täiendamiseks. 24. Maalritööd 8 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab maalritööde kompetentsid, järgides tööde tehnoloogiat, keskkonda säästva ja energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid ning rakendab omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid erialastes töösituatsioonides, arendades iseseisvaks tööks vajalikke oskusi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) teab maalritööde • defineerib ja seostab maalritööde tehnoloogia ning materjalidega seotud mõisteid usaldusväärsete teabeallikate tehnoloogia ja põhjal, kasutades asjakohaseid digitehnoloogiaid ja -oskusi; materjalidega seotud • kirjeldab maalritöödel vajalikke teadmisi, oskusi ja hoiakuid kompetentside tegevusnäitajate abil; mõisteid, kompetentse ja • võrdleb värvitüüpe ja nende kasutusala, lähtudes värvides kasutatavast sideainest ja pigmendist ning rakendades kvaliteedinõudeid keemiaalaseid teadmisi; • selgitab teabeallikate põhjal immutuskrundi ja kruntvärvi erinevust ning põhjendab kruntimise ja immutamise vajadust viimistlustöödel; • eristab maalritöödel kasutatavaid töövahendeid (pintslid, värvirullid), seadmeid ja masinaid, selgitades, erialast terminoloogiat kasutades, nende kasutusvõimalusi; • iseloomustab maalritöödel kasutatavate viimistlusmaterjalide omadustest tulenevaid nõudeid töötamisel erinevates keskkonna- ja ilmastikutingimustes; • täiendab usaldusväärsete teabeallikate (sh võõrkeelsete) põhjal oma tööalast oskusteavet, lugedes ja analüüsides erialaseid artikleid ning õppematerjale; • väljendab end kirjalikult ja suuliselt selgelt ning arusaadavalt, erialaselt ja keeleliselt korrektses eesti keeles; 2) kavandab maalritööde • selgitab välja edasiseks tööks vajaliku info ja planeerib tööaja, lähtudes etteantud tööülesandest; tööprotsessi, valib • mõõdab lähtuvalt tööülesandest viimistletava objekti vajalikud parameetrid, kasutades asjakohaseid materjalid ja töövahendid mõõtevahendeid; vastavalt tööülesandele ja • rakendab matemaatikaalaseid teadmisi ja arvutab vajalike materjalide koguse, lähtudes mõõtetulemustest, järgib kvaliteedinõudeid tootekirjeldustest ja etteantud materjalide kulunormidest; • korraldab oma töölõigu piires nõuetekohaselt töökoha, katab kinni mitteviimistletavad pinnad, kasutades sobilikke materjale, töövahendeid ja -võtteid ning paigaldab töölava, järgides tööohutusnõudeid; 50 (90)  • valib ja kasutab sobivaid töövahendeid lähtuvalt etteantud tööülesandest, kasutatavast viimistlustehnoloogiast ja materjalidest; 3) viimistleb ehitiste sise- ja • valib ja kasutab sobivaid töövahendeid, lähtudes etteantud tööülesandest, kasutatavast viimistlustehnoloogiast ning välispinnad värviga, materjalidest; järgides tööde • eemaldab viimistletavalt pinnalt eelnevad viimistluskihid, kasutades nii termilise, keemilise kui ka mehhaanilise tehnoloogiat ja eemaldamise võimalusi; kvaliteedinõudeid • töötleb tööülesandest lähtuvalt aluspinna sobiva vahendiga, järgides materjalide tootja juhiseid ning kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid; • hermetiseerib, sisetöödel iseseisvalt ja välitöödel juhendamisel, vuugid ja ühenduskohad, lähtudes materjali tootja kasutusjuhendist ning tööle esitatud nõuetest; • värvib viimistletava pinna kvaliteedinõuetele vastavalt, järgides tööde tehnoloogiat ja materjalide tootja kasutusjuhendeid; • kontrollib juhendamisel lõppviimistletud pinna vastavust esitatud nõuetele ja parandab lihtsamad töö käigus tekkinud vead, kasutades selleks sobivaid meetodeid; • kasutab töötsooni eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras, järgides töövahendite ja muude seadmete kasutamisel etteantud juhendeid, sh ohutusjuhendeid; 4) töötab maalritöödel • töötab ennastjuhtivalt ja/või meeskonnas oma vastutusala ja oskuste piires, konsulteerides juhendajaga ennastjuhtivalt ja probleemide ilmnemisel, vajadusel veebipõhiselt; keskkonnateadlikult, • osaleb paindlikult meeskonnatöös, tööülesannete jaotamisel ja ajakava planeerimisel, eristades isiklikku ja järgides töötervishoiu- ja kollektiivset vastutusala; tööohutusnõudeid ning • kohandub meeskonnaga ja on valmis teistelt õppima, põhjendades koostöö ja suhtlemise vajalikkust erinevates energiatõhusa ehitamise töösituatsioonides; põhimõtteid • kasutab ja korrastab töötsooni eesmärgipäraselt; järgides ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuded, tagades ohutuks töötamiseks vajaliku asjatundliku korrashoiu; • rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kogu tööprotsessi vältel, kasutades nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid; • korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed, abi- ja kaitsevahendid, juhindudes seadme või toote tootja poolt ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuetest; • järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, arvestades inimeste ja keskkonnaga enda ümber; • käitub keskkonnateadlikult, järgides jäätmete sorteerimisel ja utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjade nõudeid; • teeb vajadusel ettepanekuid materjalide säästvamaks kasutamiseks arvestades võimalusel materjalide korduvkasutatavust ja kulutõhusust; 51 (90) 5) analüüsib koos • tõestab maalritööde kompetentse, sooritades tööalaseid toiminguid ja/või lahendades tööga seotud probleeme, juhendajaga enda rakendades ohutuid ning ergonoomilisi töövõtteid ja seadmete kasutamist; tegevust maalritöödel, • hindab koos juhendajaga enda kompetentsust, arvestades toimetulekut tehtud töödega ning nende lähtudes tööülesandest ja eesmärgipärasust; kvaliteedinõuetest • hindab õiglaselt ja adekvaatselt oma isikuomaduste ja teadmiste taset, rakendades enesehindamist töötulemuste parandamiseks ja täiendamiseks. 25. Ehitiste sise- ja välispindade lakkimine ja õlitamine 3 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab ehitiste sise- ja välispindade lakkimise ja õlitamise kompetentsid, järgides tööde tehnoloogiat, keskkonda säästva ja energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid ning rakendab omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid erialastes töösituatsioonides, arendades iseseisvaks tööks vajalikke oskusi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) teab ehitiste sise- ja • defineerib ja seostab ehitiste sise- ja välispindade lakkimise ja õlitamise tehnoloogia ning materjalidega seotud välispindade lakkimise ja mõisteid usaldusväärsete teabeallikate põhjal, kasutades asjakohaseid digitehnoloogiaid ja -oskusi; õlitamise tehnoloogia • kirjeldab ehitiste sise- ja välispindade lakkimisel ja õlitamisel vajalikke teadmisi, oskusi ja hoiakuid kompetentside ning materjalidega seotud tegevusnäitajate abil; mõisteid, kompetentse ja • selgitab oma ülesandeid ja vastutust tööprotsessis erinevatel töölõikudel sujuva toimimise korraldamisel, lähtudes kvaliteedinõudeid ehitiste sise- ja välispindade lakkimise ja õlitamise tehnoloogiast ja kvaliteedinõuetest; • täiendab erinevate usaldusväärsete teabeallikate (sh võõrkeelsete) põhjal oma tööalast oskusteavet, lugedes ja analüüsides erialaseid artikleid ning õppematerjale; • väljendab end kirjalikult ja suuliselt selgelt ning arusaadavalt, erialaselt ja keeleliselt korrektses eesti keeles; 2) kavandab sise- ja • selgitab meeskonnaga välja tööks vajaliku info, kasutades IT-vahendeid ning kontrollides info usaldusväärsust, ja välispindade lakkimise ja planeerib tööaja, lähtudes etteantud tööülesandest; õlitamise tööprotsessi, • mõõdab lähtuvalt tööülesandest viimistletava objekti vajalikud parameetrid (mõõtmed ja aluspinna tasasus), valib materjalid ja kasutades asjakohaseid mõõtvahendeid; töövahendid vastavalt • rakendab matemaatikaalaseid teadmisi ja arvutab juhendamisel vajaliku materjalide koguse, lähtudes tööülesandele mõõtetulemustest ja tootekirjelduses etteantud materjali kulunormist; • iseloomustab kasutatavate materjalide omadustest tulenevaid nõudeid, arvestades keskkonna- ja ilmastikutingimusi; • selgitab teabeallikate põhjal lakkide ja õlide erinevust ning põhjendab kruntimise ja immutamise vajadust, lähtudes töödeldavast aluspinnast; • eristab kasutatavaid töövahendeid, selgitades nende kasutusvõimalusi; 52 (90)  • koostab ja vormistab infotehnoloogia vahendite abil tööülesande täitmiseks vajaliku õppeotstarbelise tehnoloogiakaardi, arvestades tööde tegemise tehnoloogilist järjekorda; 3) lakib ja õlitab • korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja paigaldab töölava, järgides tööohutusnõudeid; ettevalmistatud • katab kinni mitteviimistletavad pinnad, kasutades sobilike materjale, töövahendeid ja aluspinnad, lähtudes • -võtteid; kvaliteedinõuetest • valib ja kasutab sobivaid töövahendeid lähtuvalt etteantud tööülesandest ja kasutatavast viimistlustehnoloogiast; • eemaldab vajadusel viimistletavalt pinnalt eelnevad viimistluskihid, valides sobivad töövõtted ja meetodi; • lakib ja õlitab lähtuvalt tööülesannetest viimistletavad pinnad, järgides materjalide tootjapoolseid kasutusjuhendeid ja kvaliteedinõudeid; • parandab töö käigus tekkinud vead, kasutades selleks sobivaid meetodeid; • korrastab ja puhastab töö- ja kaitsevahendid ning seadmed, järgides nende kasutus- ja hooldusjuhendeid; 4) töötab ehitiste sise- ja • töötab ennastjuhtivalt ja/või meeskonnas oma vastutusala ja oskuste piires, konsulteerides juhendajaga välispindade lakkimisel ja probleemide ilmnemisel, vajadusel veebipõhiselt; õlitamisel ennastjuhtivalt • osaleb paindlikult meeskonnatöös, tööülesannete jaotamisel ja ajakava planeerimisel, eristades isiklikku ja ning keskkonnateadlikult, kollektiivset vastutusala; järgides töötervishoiu- ja • kohandub meeskonnaga ja on valmis teistelt õppima, põhjendades koostöö ja suhtlemise vajalikkust erinevates tööohutusnõudeid ning töösituatsioonides; energiatõhusa ehitamise • kasutab ja korrastab töötsooni eesmärgipäraselt, järgides ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuded, tagades põhimõtteid ohutuks töötamiseks vajaliku asjatundliku korrashoiu; • rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kogu tööprotsessi vältel, kasutades nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid; • korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed, abi- ja kaitsevahendid, juhindudes seadme või toote tootja poolt ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuetest; • järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, arvestades inimeste ja keskkonnaga enda ümber; • käitub keskkonnateadlikult, järgides jäätmete sorteerimisel ja utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjade nõudeid; • teeb vajadusel ettepanekuid materjalide säästvamaks kasutamiseks, arvestades võimalusel materjalide korduvkasutatavust ja kulutõhusust; 5) analüüsib koos • tõestab ehitiste sise- ja välispindade lakkimise ja õlitamise kompetentse, sooritades tööalaseid toiminguid ja/või juhendajaga enda lahendades tööga seotud probleeme, rakendades ohutuid ning ergonoomilisi töövõtteid ja seadmete kasutamist; tegevust ehitiste sise- ja • hindab koos juhendajaga enda kompetentsust, arvestades toimetulekut tehtud töödega ja nende eesmärgipärasust; välispindade lakkimisel ja 53 (90)  õlitamisel, lähtudes • hindab õiglaselt ja adekvaatselt oma isikuomaduste ja teadmiste taset, rakendades enesehindamist töötulemuste tööülesandest ja parandamiseks ja täiendamiseks. kvaliteedinõuetest 26. Rullmaterjalide paigaldamine seintele 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab rullmaterjalide seintele paigaldamise kompetentsid, järgides tööde tehnoloogiat, keskkonda säästva ja energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid ning rakendab omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid erialastes töösituatsioonides, arendades iseseisvaks tööks vajalikke oskusi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) teab rullmaterjalide • defineerib ja seostab rullmaterjalide seintele paigaldamise tehnoloogia ning materjalidega seotud mõisteid seintele paigaldamise usaldusväärsete teabeallikate põhjal, kasutades asjakohaseid digitehnoloogiaid ja -oskusi; tehnoloogia ja • kirjeldab rullmaterjalide seintele paigaldamisel vajalikke teadmisi, oskusi ja hoiakuid kompetentside materjalidega seotud tegevusnäitajate abil; mõisteid, kompetentse • eristab näidiste põhjal paber-, tekstiil-, vinüül- ja klaaskiudtapeeti ning kirjeldab lähtuvalt nende materjalide ning kvaliteedinõudeid omadustest nõudeid rullmaterjaliga kaetavale aluspinnale; • selgitab oma ülesandeid ja vastutust tööprotsessis erinevatel töölõikudel sujuva toimimise korraldamisel, lähtudes rullmaterjalide seintele paigaldamise tehnoloogiast ja kvaliteedinõuetest; • täiendab erinevate usaldusväärsete teabeallikate (sh võõrkeelsete) põhjal oma tööalast oskusteavet, lugedes ja analüüsides erialaseid artikleid ning õppematerjale; • väljendab end kirjalikult ja suuliselt selgelt ning arusaadavalt, erialaselt ja keeleliselt korrektses eesti keeles; 2) kavandab rullmaterjali • selgitab välja rullmaterjali paigaldamiseks vajalikud andmed etteantud tööülesande põhjal; paigaldamise • valib töövahendid, arvestades paigaldatava rullmaterjali omadusi, liiki ja rullmaterjalidega kaetava pinna suurust; tööprotsessi, valib • hindab visuaalvaatlusel aluspinna seisundit ja sobivust rullmaterjaliga kaetavale aluspinnale esitatavatele nõuetele; materjalid ja • mõõdab lähtuvalt tööülesandest rullmaterjaliga kaetava seinapinna vajalikud parameetrid (mõõtmed ja aluspinna töövahendid, lähtudes tasasus), kasutades loodi ja asjakohaseid mõõtvahendeid; tööülesandest • koostab juhendamisel isikliku tööplaani, juhindudes pindade mõõtmise, materjalide kulu, töövahendite ja -võtete valiku ning tööaja arvutamise tulemustest; • korraldab oma töölõigu piires töökoha, järgides tööohutusnõudeid; 3) paigaldab seinale • valmistab tööks ette liimi ja rullmaterjali, juhindudes tööülesandest, tööoperatsioonide järjekorrast ja tootjapoolsest rullmaterjali, järgides juhendist; tööülesannet ja • valmistab ette aluspinna vastavalt nõuetele, lähtudes paigaldatava rullmaterjali omadustest; kvaliteedinõudeid 54 (90)  • paigaldab seinale rullmaterjali, järgides rullmaterjalidel olevaid tingmärke, etteantud kvaliteedinõudeid, tootja paigaldusjuhendit, rullmaterjalide paigaldamisel vajalikke sisekliima nõudeid ja tööülesannet; • parandab juhendamisel lihtsamad töö käigus tekkinud vead, kasutades sobivaid meetodeid ja vahendeid; 4) töötab rullmaterjalide • töötab ennastjuhtivalt ja/või meeskonnas oma vastutusala ja oskuste piires, konsulteerides juhendajaga seintele paigaldamisel probleemide ilmnemisel, vajadusel veebipõhiselt; ennastjuhtivalt ja • osaleb paindlikult meeskonnatöös, tööülesannete jaotamisel ja ajakava planeerimisel, eristades isiklikku ja keskkonnateadlikult, kollektiivset vastutusala; järgides töötervishoiu- ja • kohandub meeskonnaga ja on valmis teistelt õppima, põhjendades koostöö ja suhtlemise vajalikkust erinevates tööohutusnõudeid ning töösituatsioonides; energiatõhusa ehitamise • kasutab ja korrastab töötsooni eesmärgipäraselt, järgides ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuded, tagades põhimõtteid ohutuks töötamiseks vajaliku asjatundliku korrashoiu; • rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kogu tööprotsessi vältel, kasutades nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid; • korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed, abi- ja kaitsevahendid, juhindudes seadme või toote tootja poolt ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuetest; • järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, arvestades inimeste ja keskkonnaga enda ümber; • käitub keskkonnateadlikult, järgides jäätmete sorteerimisel ja utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjade nõudeid; • teeb vajadusel ettepanekuid materjalide säästvamaks kasutamiseks, arvestades võimalusel materjalide korduvkasutatavust ja kulutõhusust; 5) analüüsib koos • tõestab rullmaterjalide seintele paigaldamise kompetentse, sooritades tööalaseid toiminguid ja/või lahendades juhendajaga enda tööga seotud probleeme, rakendades ohutuid ning ergonoomilisi töövõtteid ja seadmete kasutamist; tegevust rullmaterjalide • hindab koos juhendajaga enda kompetentsust, arvestades toimetulekut tehtud töödega ja nende eesmärgipärasust; seintele paigaldamisel, • hindab õiglaselt ja adekvaatselt oma isikuomaduste ja teadmiste taset, rakendades enesehindamist töötulemuste lähtudes tööülesandest ja parandamiseks ja täiendamiseks. kvaliteedinõuetest 27. Hüdroisolatsioonitööd siseruumides 2 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab siseruumide hüdroisolatsiooni tööde kompetentsid, järgides tööde tehnoloogiat, keskkonda säästva ja energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid ning rakendab omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid erialastes töösituatsioonides, arendades iseseisvaks tööks vajalikke oskusi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 55 (90) 1) teab siseruumide • defineerib ja seostab siseruumide hüdroisolatsioonitööde tehnoloogia ning materjalidega seotud mõisteid hüdroisolatsioonitööde usaldusväärsete teabeallikate põhjal, kasutades asjakohaseid digitehnoloogiaid ja -oskusi; tehnoloogia ja • kirjeldab siseruumide hüdroisolatsioonitöödel vajalikke teadmisi, oskusi ja hoiakuid kompetentside materjalidega seotud tegevusnäitajate abil; mõisteid, kompetentse ja • selgitab hüdroisolatsiooni ja niiskustõkke erinevusi kasutusala järgi, arvestades konstruktsioonidele mõjuvaid kvaliteedinõudeid veekoormusi; • selgitab oma ülesandeid ja vastutust tööprotsessis erinevatel töölõikudel sujuva toimimise korraldamisel, lähtudes hüdroisolatsioonitööde tehnoloogiast ja kvaliteedinõuetest; • täiendab erinevate usaldusväärsete teabeallikate (sh võõrkeelsete) põhjal oma tööalast oskusteavet, lugedes ja analüüsides erialaseid artikleid ning õppematerjale; • väljendab end kirjalikult ja suuliselt selgelt ning arusaadavalt, erialaselt ja keeleliselt korrektses eesti keeles; 2) kavandab siseruumide • hindab juhendamisel hüdroisolatsiooniga kaetavate siseruumide aluspindade seisundit ja niiskustaseme vastavust hüdroisolatsiooni etteantud nõuetele, juhindudes etteantud tööülesandest; paigaldamise • selgitab välja siseruumidesse hüdroisolatsioonimaterjalide paigaldamiseks vajalikud andmed, lähtudes etteantud tööprotsessi, valib tööülesandest; materjalid ja töövahendid • arvutab vajalike materjalide koguse, juhindudes etteantud normidest, tootja juhistest, materjalide kulunormist ja paigaldamiseks, lähtudes rakendades matemaatilisi oskusi; tööülesandest • koostab etteantud nõuete kohaselt õppeotstarbelise tehnoloogiakaardi ja vormistab selle, kasutades infotehnoloogiavahendeid; 3) paigaldab • korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha, valib vajalikud töövahendid ja seadmed ning ladustab valitud hüdroisolatsioonimaterjal materjalid, tagades töökoha korrashoiu ja puhtuse, tööks vajaliku elektri ja vee, materjalide ladustuspinna ning i, lähtudes tööülesandest käiguteede olemasolu; ja tootjapoolsetest • valmistab ette aluspinna, paigaldab hüdroisolatsioonimaterjali, arvestades tootja paigaldusjuhendi kulunormi ja paigaldusjuhenditest hüdroisolatsiooniga kaetud pinnale esitatavaid nõudeid; • paigaldab läbiviikude (vee- ja kanalisatsioonitorud, trapid) hüdroisolatsiooni, järgides tootja paigaldusjuhiseid või projektipõhist tööjoonist; • paigaldab ruumi sise- ja välisnurga hüdroisolatsiooni, järgides etteantud kvaliteedinõudeid; 4) töötab siseruumide • töötab ennastjuhtivalt ja/või meeskonnas oma vastutusala ja oskuste piires, konsulteerides juhendajaga hüdroisolatsioonitöödel probleemide ilmnemisel, vajadusel veebipõhiselt; ennastjuhtivalt ja • osaleb paindlikult meeskonnatöös, tööülesannete jaotamisel ja ajakava planeerimisel, eristades isiklikku ja keskkonnateadlikult, kollektiivset vastutusala; järgides töötervishoiu- ja 56 (90)  tööohutusnõudeid ning • kohandub meeskonnaga ja on valmis teistelt õppima, põhjendades koostöö ja suhtlemise vajalikkust erinevates energiatõhusa ehitamise töösituatsioonides; põhimõtteid • kasutab ja korrastab töötsooni eesmärgipäraselt, järgides ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuded, tagades ohutuks töötamiseks vajaliku asjatundliku korrashoiu; • rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kogu tööprotsessi vältel, kasutades nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid; • korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed, abi- ja kaitsevahendid, juhindudes seadme või toote tootja poolt ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuetest; • järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, arvestades inimeste ja keskkonnaga enda ümber; • käitub keskkonnateadlikult, järgides jäätmete sorteerimisel ja utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjade nõudeid; • teeb vajadusel ettepanekuid materjalide säästvamaks kasutamiseks, arvestades võimalusel materjalide korduvkasutatavust ja kulutõhusust; 5) analüüsib koos • tõestab siseruumide hüdroisolatsioonitööde kompetentse, sooritades tööalaseid toiminguid ja/või lahendades tööga juhendajaga enda seotud probleeme, rakendades ohutuid ning ergonoomilisi töövõtteid ja seadmete kasutamist; tegevust siseruumide • analüüsib koos juhendajaga enda kompetentsust, arvestades toimetulekut tehtud töödega ning nende hüdroisolatsioonitöödel, eesmärgipärasust; lähtudes tööülesandest ja • hindab õiglaselt ja adekvaatselt oma isikuomaduste ja teadmiste taset, rakendades enesehindamist töötulemuste kvaliteedinõuetest parandamiseks ja täiendamiseks. 28. Plaatimistööd 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab plaatimistööde kompetentsid, järgides tööde tehnoloogiat, keskkonda säästva ja energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid ning rakendab omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid erialastes töösituatsioonides, arendades iseseisvaks tööks vajalikke oskusi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) teab plaatimistööde • defineerib ja seostab plaatimistööde tehnoloogia ning materjalidega seotud mõisteid usaldusväärsete teabeallikate tehnoloogia ja põhjal, kasutades asjakohaseid digitehnoloogiaid ja -oskusi; materjalidega seotud • kirjeldab plaatimistöödel vajalikke teadmisi, oskusi ja hoiakuid kompetentside tegevusnäitajate abil; mõisteid, kompetentse ja • selgitab välja tootekirjelduse alusel plaatimistöödel kasutatavate plaatmaterjalide omadused ja sellest lähtuvalt toob kvaliteedinõudeid näiteid nende kasutusvõimaluste kohta ehitustöödel; • eristab näidiste alusel looduslikest kivimitest, pressitud tsementsegust või põletatud savist valmistatud plaate; • võrdleb tootekirjelduse alusel plaatimissegusid, arvestades plaatmaterjali ja plaaditavate pindade eripära; 57 (90)  • tunneb ja nimetab plaatimistöödel kasutatavaid mõõte- ja käsitööriistu ning seadmeid ja kirjeldab nende kasutusotstarvet; • selgitab oma ülesandeid ja vastutust tööprotsessis erinevatel töölõikudel sujuva toimimise korraldamisel, lähtudes plaatimistööde tehnoloogiast ja kvaliteedinõuetest; • täiendab erinevate usaldusväärsete teabeallikate (sh võõrkeelsete) põhjal oma tööalast oskusteavet, lugedes ja analüüsides erialaseid artikleid ning õppematerjale; • väljendab end kirjalikult ja suuliselt selgelt ning arusaadavalt, erialaselt ja keeleliselt korrektses eesti keeles; 2) kavandab plaatimise • selgitab välja plaaditava pinna asukoha, projektipõhised mõõtmed ja läbiviikude arvu, lähtudes tööülesandest; tööprotsessi, valib • hindab juhendamisel aluspinna seisundit ja vastavust etteantud plaatmaterjalide paigaldamiseks esitatud nõuetele; materjalid ja töövahendid • valib plaadid, tasandus-, plaatimis- ja vuukimissegu, hermeetikud ja töövahendid, lähtudes etteantud tööülesandest; vastavalt tööülesandele • mõõdab üle plaaditava pinna, kasutades sobilikke mõõteriistu; • koostab tasapinnalise seina- ja/või põrandapinna plaadijaotuskavandi, arvestades plaatmaterjali kasutamise ökonoomsust, töövõtete ratsionaalsust ja tulemuse esteetilisust; • arvutab tööks vajalike materjalide kogused ja orienteeruva tööaja, rakendades matemaatikaalaseid oskusi; 3) plaadib tasapinnalised • korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja ladustab materjalid, tagades tööks vajaliku elektri ja vee seina- ja põrandapinnad, ning käiguteede olemasolu; järgides tööjuhiseid ja • puhastab aluspinnad, eemaldades aluspinnalt eendid ja naket vähendavad ained, kasutades asjakohaseid kvaliteedinõudeid töövahendeid ja -võtteid; • märgib juhendamisel tasapinnalisele ja täisnurksele plaaditavale pinnale plaatide jaotuse, arvestades kehtivaid norme ja esteetilist lõpptulemust, kasutades asjakohaseid töövahendeid; • töötleb plaate (lõikab, lihvib) ja paigaldab need ettevalmistatud aluspinnale vastavalt koostatud jaotuskavandile, kasutades asjakohaseid materjale ja töövahendeid; • plaadib tasapinnalised seina- ja põrandapinnad keraamiliste või kiviplaatidega, järgides tööjuhiseid ja kvaliteedinõudeid; 4) vuugib plaaditud pinnad • puhastab mehaaniliselt plaatide vahelised vuugid ning täidab ja viimistleb need nõuetekohaselt vuugiseguga, kvaliteedinõuete kohaselt, kasutades asjakohaseid töövahendeid; kasutades sobivaid • viimistleb mastiksiga (hermeetikuga) seinte sisenurgad ning seina ja põranda liitekohad, lähtudes materjale ja töövahendeid deformatsioonivuugi laiusest ja sügavusest, järgides tööde tehnoloogiat; • katab plaaditud pinnad sobilike kattematerjalidega, kaitstes neid järgnevate tööoperatsioonide käigus tekkida võivate kahjustuste eest; 5) töötab plaatimistöödel • töötab ennastjuhtivalt ja/või meeskonnas oma vastutusala ja oskuste piires, konsulteerides juhendajaga ennastjuhtivalt ja probleemide ilmnemisel, vajadusel veebipõhiselt; 58 (90)  keskkonnateadlikult, • osaleb paindlikult meeskonnatöös, tööülesannete jaotamisel ja ajakava planeerimisel, eristades isiklikku ja järgides töötervishoiu- ja kollektiivset vastutusala; tööohutusnõudeid ning • kohandub meeskonnaga ja on valmis teistelt õppima, põhjendades koostöö ja suhtlemise vajalikkust erinevates energiatõhusa ehitamise töösituatsioonides; põhimõtteid • kasutab ja korrastab töötsooni eesmärgipäraselt, järgides ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõudeid ning tagades ohutuks töötamiseks vajaliku asjatundliku korrashoiu; • rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kogu tööprotsessi vältel, kasutades nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid; • korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed, abi- ja kaitsevahendid, juhindudes seadme või toote tootja poolt ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuetest; • järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, arvestades inimeste ja keskkonnaga enda ümber; • käitub keskkonnateadlikult, järgides jäätmete sorteerimisel ja utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjade nõudeid; • teeb vajadusel ettepanekuid materjalide säästvamaks kasutamiseks, arvestades võimalusel materjalide korduvkasutatavust ja kulutõhusust; 6) analüüsib koos • tõestab plaatimistööde kompetentse, sooritades tööalaseid toiminguid ja/või lahendades tööga seotud probleeme, juhendajaga enda rakendades ohutuid ning ergonoomilisi töövõtteid ja seadmete kasutamist; tegevust plaatimistöödel, • hindab koos juhendajaga enda kompetentsust, arvestades toimetulekut tehtud töödega ning nende lähtudes tööülesandest ja eesmärgipärasust; kvaliteedinõuetest • hindab õiglaselt ja adekvaatselt oma isikuomaduste ja teadmiste taset, rakendades enesehindamist töötulemuste parandamiseks ja täiendamiseks. 29. Erikujuliste seina- ja põrandapindade plaatimine 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab erikujuliste seina-ja põrandapindade plaatimise kompetentsid, järgides tööde tehnoloogiat, keskkonda säästva ja energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid ning rakendab omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid erialastes töösituatsioonides, arendades iseseisvaks tööks vajalikke oskusi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) teab erikujuliste seina- ja • defineerib ja seostab erikujuliste seina- ja põrandapindade plaatimise tehnoloogia ning materjalidega seotud põrandapindade mõisteid usaldusväärsete teabeallikate põhjal, kasutades asjakohaseid digitehnoloogiaid ja -oskusi; plaatimise tehnoloogia ja • kirjeldab erikujuliste seina- ja põrandapindade plaatimisel vajalikke teadmisi, oskusi ja hoiakuid kompetentside materjalidega seotud tegevusnäitajate abil; mõisteid, kompetentse ja 59 (90)  kvaliteedinõudeid • selgitab oma ülesandeid ja vastutust tööprotsessis erinevatel töölõikudel sujuva toimimise korraldamisel, lähtudes erikujuliste seina- ja põrandapindade plaatimise tehnoloogiast ja kvaliteedinõuetest; • täiendab erinevate usaldusväärsete teabeallikate (sh võõrkeelsete) põhjal oma tööalast oskusteavet, lugedes ja analüüsides erialaseid artikleid ning õppematerjale; • väljendab end kirjalikult ja suuliselt selgelt ning arusaadavalt, erialaselt ja keeleliselt korrektses eesti keeles; 2) kavandab erikujuliste • selgitab tootekirjelduse alusel välja plaatimistöödel kasutatavate materjalide omadused ning iseloomustab sellest seina- ja põrandapindade lähtuvalt nende kasutusvõimalusi erikujuliste pindade plaatimisel; plaatimise tööprotsessi, • võrdleb plaadiliime, arvestades etteantud plaatmaterjali ja plaaditavate pindade eripära; valib materjalid ja • selgitab tööülesande põhjal välja tööks vajaliku info (asukoht, kuju, mõõtmed, läbiviikude arv); töövahendid, lähtudes • hindab aluspindade seisundit ja vastavust tööülesandega etteantud plaatmaterjalide paigaldamiseks esitatud tööülesandest nõuetele; • valib materjalid ja töövahendid, lähtudes tööülesandest; • mõõdab üle plaaditava pinna plaadijaotuskavandi koostamiseks ja materjalide vajaduse väljaselgitamiseks, kasutades sobilikke mõõtevahendeid ja -meetodeid; • koostab nii kaldega kui ka astmetega põrandapinna plaatimiseks plaadijaotuskavandi, arvestades kehtivaid norme ja esteetilist lõpptulemust; • koostab nii kaarekujulise eenduva osaga kui ka nišiga seinapinna plaatimiseks plaadijaotuskavandi, arvestades kehtivaid norme ja esteetilist lõpptulemust; • arvutab tööks vajalike materjalide koguse ja orienteeruva tööaja, rakendades matemaatikaalaseid teadmisi; • arvutab majakate kõrgused, lähtudes normiga ettenähtud kaldenurgast ja plaaditava põrandapinna suurusest; 3) plaadib erikujulised • korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja ladustab materjalid, tagades tööks vajaliku elektri ja vee seina- ja põrandapinnad, ning käiguteede olemasolu; järgides tööjuhiseid ja • puhastab aluspinna, eemaldades sellelt eendid ja naket vähendavad ained; kvaliteedinõudeid • paigaldab kõrgusmärgid ja majakad, järgides nõuetekohaseid kaldeid ja tööülesannet; • tasandab ja krundib aluspinna, järgides materjalide tootja kasutusjuhendeid; • katab mitteplaaditavad pinnad, kasutades asjakohaseid kattematerjale, töövahendeid ja • -võtteid • märgib juhendamisel erikujulisele seina- ja põrandapinnale plaatide jaotuse, arvestades kehtivaid norme ja koostatud jaotuskavandit; • töötleb etteantud plaatmaterjali, sh suuremõõtmelisi plaate, andes neile tööülesandest ja plaaditavast pinnast lähtuvalt sobiva kuju; 60 (90)  • plaadib erikujulised seina- ja põrandapinnad, järgides tööde tehnoloogiat, etteantud kvaliteedinõudeid ja esteetilist lõpptulemust; • eemaldab juhendamisel vigastada saanud või ebakvaliteetselt paigaldatud plaadid, puhastab pinnad ja taastab vajadusel hüdroisolatsiooni; • parandab töö käigus tekkinud vead, asendab vigastatud plaadid uutega, kasutades selleks sobilikke materjale ja töövahendeid; 4) vuugib erikujulised • puhastab ja viimistleb plaatide vahelised vuugid vastavalt tööjuhisele ja kvaliteedinõuetele; plaaditud pinnad • valib sobiva hermeetiku ja viimistleb seina ja põranda liitekohad, läbiviigud, sh trapid, lähtudes vuugi laiusest ja kvaliteedinõuete kohaselt, sügavusest; kasutades sobivaid • katab plaaditud pinnad kahjustuste eest, valides sobilikud kattematerjalid; materjale ja töövahendeid 5) töötab erikujuliste seina- • töötab ennastjuhtivalt ja/või meeskonnas oma vastutusala ja oskuste piires, konsulteerides juhendajaga ja põrandapindade probleemide ilmnemisel, vajadusel veebipõhiselt; plaatimisel • osaleb paindlikult meeskonnatöös, tööülesannete jaotamisel ja ajakava planeerimisel, eristades isiklikku ja ennastjuhtivalt ja kollektiivset vastutusala; keskkonnateadlikult, • kohandub meeskonnaga ja on valmis teistelt õppima, põhjendades koostöö ja suhtlemise vajalikkust erinevates järgides töötervishoiu- ja töösituatsioonides; tööohutusnõudeid ning • kasutab ja korrastab töötsooni eesmärgipäraselt, järgides ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuded, tagades energiatõhusa ehitamise ohutuks töötamiseks vajaliku asjatundliku korrashoiu; põhimõtteid • rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kogu tööprotsessi vältel, kasutades nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid; • korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed, abi- ja kaitsevahendid, juhindudes seadme või toote tootja poolt ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuetest; • järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, arvestades inimeste ja keskkonnaga enda ümber; • käitub keskkonnateadlikult, järgides jäätmete sorteerimisel ja utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjade nõudeid; • teeb vajadusel ettepanekuid materjalide säästvamaks kasutamiseks, arvestades võimalusel materjalide korduvkasutatavust ja kulutõhusust; 6) analüüsib koos • tõestab erikujuliste seina- ja põrandapindade plaatimise kompetentse, sooritades tööalaseid toiminguid ja/või juhendajaga enda lahendades tööga seotud probleeme, rakendades ohutuid ning ergonoomilisi töövõtteid ja seadmete kasutamist; tegevust erikujuliste • hindab koos juhendajaga enda kompetentsust, arvestades toimetulekut tehtud töödega ning nende seina- ja põrandapindade eesmärgipärasust; 61 (90)  plaatimisel, lähtudes • hindab õiglaselt ja adekvaatselt oma isikuomaduste ja teadmiste taset, rakendades enesehindamist töötulemuste tööülesandest ja parandamiseks ja täiendamiseks. kvaliteedinõuetest 30. PVC- ja tekstiilmaterjalidest põrandakatete paigaldamine 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab PVC- ja tekstiilmaterjalidest põrandakatete paigaldamise kompetentsid, järgides tööde tehnoloogiat, keskkonda säästva ja energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid ning rakendab omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid erialastes töösituatsioonides, arendades iseseisvaks tööks vajalikke oskusi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) teab PVC-st ja tekstiilist • defineerib ja seostab PVC-st ja tekstiilist põrandakatete paigaldamise tehnoloogia ning materjalidega seotud põrandakatete mõisteid usaldusväärsete teabeallikate põhjal, kasutades asjakohaseid digitehnoloogiaid ja -oskusi; paigaldamise tehnoloogia • eristab näidiste põhjal põrandale paigaldatavaid polüvinüülkloriidist (PVC) ja tekstiilist rull- ja plaatmaterjale ning ja materjalidega seotud oskab nimetada materjalide omadusi ja lähtuvalt omadustest kasutuskohti; mõisteid, kompetentse ja • kirjeldab PVC-st ja tekstiilist põrandakatete paigaldamisel vajalikke teadmisi, oskusi ja hoiakuid kompetentside kvaliteedinõudeid tegevusnäitajate abil; • selgitab oma ülesandeid ja vastutust tööprotsessis erinevatel töölõikudel sujuva toimimise korraldamisel, lähtudes PVC-st ja tekstiilist põrandakatete tehnoloogiast ja kvaliteedinõuetest; • täiendab erinevate usaldusväärsete teabeallikate (sh võõrkeelsete) põhjal oma tööalast oskusteavet, lugedes ja analüüsides erialaseid artikleid ning õppematerjale; • väljendab end kirjalikult ja suuliselt selgelt ning arusaadavalt, erialaselt ja keeleliselt korrektses eesti keeles; 2) kavandab PVC-st ja • selgitab etteantud tööülesande põhjal välja põrandakattematerjalide paigaldamiseks vajalikud andmed; tekstiilist põrandakatete • mõõdab lähtuvalt etteantud tööülesandest, asjakohaseid mõõtevahendeid kasutades, põrandakattega kaetava pinna paigaldamise parameetrid; tööprotsessi, valib • hindab aluspindade seisundit, juhindudes kasutatavate rullmaterjalide omadustest; materjalid ja • koostab juhendamisel isikliku tööplaani, juhindudes pindade mõõtmise, materjalide kulu, töövahendite ja -võtete töövahendid, lähtudes valiku ning tööaja arvutamise tulemustest; tööülesandest ja paigaldustehnoloogiast 3) paigaldab • korraldab oma töökoha ja ladustab valitud materjalid, tagades töökoha korrashoiu ja puhtuse ning tööks vajaliku põrandakattematerjalid, elektri ja vee; lähtudes etteantud • valib juhendamisel põrandakattele sobiva liimi, juhindudes materjalide vastastikusest sobivusest; tööülesandest ja tootja 62 (90)  paigaldusjuhendist • valmistab tööks ette aluspinna, liimi ja põrandakattematerjalid, juhindudes tööülesandest ja tööoperatsioonide järjekorrast; • paigaldab põrandakattematerjalid, juhindudes etteantud tööülesandest ja kvaliteedinõuetest, tootja juhendist ning rullmaterjalide paigaldamisel vajalikest sisekliima nõuetest; • kasutab töötsooni eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras, järgib töövahendite ja muude seadmete kasutamisel etteantud juhendeid, sh ohutusjuhendeid; • teostab juhendamisel paigaldatud põrandakattele esmase hoolduse, juhindudes materjalide tootjapoolsest hooldusjuhendist; 4) töötab PVC-st ja • töötab ennastjuhtivalt ja/või meeskonnas oma vastutusala ja oskuste piires, konsulteerides juhendajaga tekstiilist põrandakatete probleemide ilmnemisel, vajadusel veebipõhiselt; paigaldamisel • osaleb paindlikult meeskonnatöös, tööülesannete jaotamisel ja ajakava planeerimisel, eristades isiklikku ja ennastjuhtivalt ja kollektiivset vastutusala; keskkonnateadlikult, • kohandub meeskonnaga ja on valmis teistelt õppima, põhjendades koostöö ja suhtlemise vajalikkust erinevates järgides töötervishoiu- ja töösituatsioonides; tööohutusnõudeid ning • kasutab ja korrastab töötsooni eesmärgipäraselt, järgides ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõudeid, tagades energiatõhusa ehitamise ohutuks töötamiseks vajaliku asjatundliku korrashoiu; põhimõtteid • rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kogu tööprotsessi vältel, kasutades nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid; • korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed, abi- ja kaitsevahendid, juhindudes seadme või toote tootja poolt ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuetest; • järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, arvestades inimeste ja keskkonnaga enda ümber; • käitub keskkonnateadlikult, järgides jäätmete sorteerimisel ja utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjade nõudeid; • teeb vajadusel ettepanekuid materjalide säästvamaks kasutamiseks, arvestades võimalusel materjalide korduvkasutatavust ja kulutõhusust; 5) analüüsib koos • tõestab PVC-st ja tekstiilist põrandakatete paigaldamise kompetentse, sooritades tööalaseid toiminguid ja/või juhendajaga enda lahendades tööga seotud probleeme, rakendades ohutuid ning ergonoomilisi töövõtteid ja seadmete kasutamist; tegevust PVCst ja • analüüsib koos juhendajaga enda kompetentsust, hinnates toimetulekut tehtud töödega ja nende eesmärgipärasust; tekstiilist põrandakatete • hindab õiglaselt ja adekvaatselt oma isikuomaduste ja teadmiste taset, rakendades enesehindamist töötulemuste paigaldamisel, lähtudes parandamiseks ja täiendamiseks. tööülesandest ja kvaliteedinõuetest 63 (90)  31. Praktika 30 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab ja kinnistab õppekeskkonnas omandatud kutsealaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid töökeskkonnas, nii iseseisvalt kui ka meeskonnaliikmena, järgides hea ehitustava ja energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu-, tööohutuse- ja kvaliteedinõudeid ning analüüsib oma valmisolekut ja hoiakuid asuda tööle õpitud kutsealal. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) eesmärgistab • valib praktikaettevõtte, lähtudes võimalustest rakendada õpitud teadmisi, oskusi ja hoiakuid reaalsetes praktikategevused, töösituatsioonides; arvestades ettevõtte • leiab iseseisvalt informatsiooni tööturul rakendumisvõimaluste ning praktika- ja töökohtade kohta; tegevus- ja vastutusala • osaleb ettevõttepoolsel tööohutusalasel juhendamisel, kinnitades seda ettevõttes sätestatud korra kohaselt; ning töökorraldust • järgib ettevõttes väljakujunenud töökorraldust, arvestades kehtivat töö- ja puhkeaja seadust; 2) viimistleb ehitise sise- ja • täidab juhendamisel erinevaid ehitusviimistleja kompetentsiprofiilis kirjeldatud tööülesandeid; välispinnad vastavalt • valmistab ette aluspinnad lõppviimistluseks, lähtudes aluspinna seisundist ning järgides tööde tehnoloogiat ja projektile ja/või materjalide tootjapoolseid juhiseid; tööjoonisele ning • valib ja valmistab ette vajalikud materjalid ja töövahendid enne töö alustamist, lähtudes tööülesandest ja tööülesandele, järgides kasutatavast viimistlustehnoloogiast; tööde tehnoloogiat ja • valmistab ette viimistletavad aluspinnad vastavalt tööülesandele ja lõppviimistlusele seatud kvaliteedinõuetele; kvaliteedinõudeid • viimistleb hoone sise- ja välispindu vastavalt tööülesandele ja tööjoonistele, järgides tööde tehnoloogiat ja kvaliteedinõudeid; • kasutab viimistlustöödel asjakohaseid töövahendeid, lähtudes tööülesandest ja viimistletavast pinnast, kasutatavatest materjalidest ja tehnoloogiast; 3) töötab ennastjuhtivalt ja • töötab ennastjuhtivalt ja/või meeskonnas oma vastutusala ja oskuste piires, konsulteerides juhendajaga keskkonnateadlikult, probleemide ilmnemisel, vajadusel veebipõhiselt; arvestades • osaleb paindlikult meeskonnatöös, tööülesannete jaotamisel ja ajakava planeerimisel, eristades isiklikku ja praktikaettevõtte kollektiivset vastutusala ning arvestades tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; töökorraldust • kohandub meeskonnaga ja on valmis teistelt õppima, põhjendades koostöö ja suhtlemise vajalikkust erinevates töötervishoiu- ja töösituatsioonides; tööohutusnõudeid, • jagab meeskonnaliikmetega vajalikku tööalast informatsiooni, väljendudes selgelt ja kontekstikohaselt, kasutades rohemajanduse ja erialast terminoloogiat; energiatõhusa ehitamise • kasutab ja korrastab töötsooni eesmärgipäraselt, järgides ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuded ning tagades põhimõtteid ohutuks töötamiseks vajaliku asjatundliku korrashoiu; • arendab liigutuste täpsust ja kiirust kogu tööprotsessi vältel, rakendades ratsionaalseid ja ergonoomilisi töövõtteid; 64 (90)  • korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed, abi- ja kaitsevahendid, juhindudes seadme või toote tootja poolt ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuetest; • järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, kasutades nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid ning arvestades inimeste ja keskkonnaga enda ümber; • käitub keskkonnateadlikult, järgides jäätmete sorteerimisel ja utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjade nõudeid; • teeb vajadusel ettepanekuid materjalide säästvamaks kasutamiseks, arvestades võimalusel materjalide korduvkasutatavust ja kulutõhusust; 4) analüüsib isiklikku ja • analüüsib enda toimetulekut erinevate tööülesannetega, hinnates juhendaja abiga arendamist vajavaid aspekte; erialast arengut, võrreldes • koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogilisi selleks seatud ja vahendeid; saavutatud eesmärke • täidab praktikadokumentatsiooni vastavalt kooli praktikakorraldusele. 3.5. Valitavad põhiõpingud hoone tehnosüsteemide ehituse ja hoolduse suunal 32. Hoone vee- ja kanalisatsioonisüsteemide paigaldamine 7 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab hoone vee- ja kanalisatsioonisüsteemide paigaldamise esmased teadmised ja oskused, mis on eelduseks valdkonnas edasi õppimiseks, kitsamaks spetsialiseerumiseks või tööjõuturule siirdumiseks. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) teab vee- ja • eristab erinevaid vee- ja kanalisatsioonisüsteemi komponente; kanalisatsioonisüsteemide • iseloomustab kasutatavaid toru-, liitmiku-, kinnitus- ja isolatsioonimaterjale ning nende paigaldusnõudeid ehitust, materjale ja vastavalt kasutuskohale ja otstarbele; komponente kirjeldab nende • valib töö spetsiifikale ja volitustele vastavad materjalid, kinnitus- ja abivahendid ladustab need otstarvet ja eesmärki nõuetekohaselt; • valib sobivad töövahendid ja veendub enne töö alustamist nende korrasolekus ja ohutuses; • kirjeldab lähtudes projektist lokaalse reoveekäitluse põhiskeeme (nt septik / biopuhasti) ja hoone liitumislahenduste üldpõhimõtteid. 2) paigaldab projekti alusel • hindab juhendamisel torustike ja seadmete paigaldamise võimalikkust projektis määratud asukohta, hoonesisese veevärgi ja arvestades konstruktsioone ja teisi tehnosüsteeme; kanalisatsioonitorustiku ja • kavandab tööülesandest lähtuvalt oma tegevuse töörühma liikmena ning valib asjakohased nendega ühendatud isikukaitsevahendid; veetöötlusseadmed, sanitaar- • teostab tööjoonist järgides vajalikud mõõdistus- ja märketööd; ja kodutehnika lähtudes • leiab projektiga etteantud joonistelt tööülesande täitmiseks vajalikud lähteandmed; 65 (90)  etteantud tööülesandest ja • paigaldab juhendamisel torustikud ja seadmed vastavalt standarditele ja projektinõuetele; paigaldusjuhenditest • paigaldab juhendamisel vastavalt projektile sulgarmatuuri (siibrid), hargmikke/jaotusi ning kanalisatsioonis sifoonid/püüdurid; • paigaldab juhendamisel etteantud nõuete kohaselt sanitaartehnika ja kodutehnika, lähtudes tootjajuhendist; • valib projektist ja energiatõhusa ehitamise põhimõtetest lähtuvalt isolatsioonimaterjalid ning isoleerib torustiku nõuetekohaselt. 3) viib läbi süsteemi tihedus- ja • osaleb meeskonnaliikmena hoonesisese vee- ja kanalisatsioonisüsteemi surve- ja tiheduskatse survetestid hinnates nende läbiviimisel, kasutades nõuetekohaseid seadmeid ja meetodeid; vastavust kehtivatele • hindab toruühenduste tihedust ja vastavust projektis esitatud nõuetele; standarditele ja projektis • fikseerib kõrvalekalded ning rakendab juhendamisel parandusmeetmeid. esitatavatele nõuetele 4) töötab hoone vee- ja • töötab ennastjuhtivalt ja/või meeskonnas oma vastutusala ja oskuste piires, konsulteerides juhendajaga kanalisatsioonisüsteemide probleemide ilmnemisel, vajadusel veebipõhiselt; paigaldamisel ennastjuhtivalt • osaleb paindlikult meeskonnatöös, tööülesannete jaotamisel ja ajakava planeerimisel, eristades isiklikku ja keskkonnateadlikult ja kollektiivset vastutusala; järgides töötervishoiu ja • kohandub meeskonnaga ja on valmis teistelt õppima, põhjendades koostöö ja suhtlemise vajalikkust tööohutusõudeid ning erinevates töösituatsioonides; energiatõhusa ehitamise • kasutab ja korrastab töötsooni eesmärgipäraselt, järgides ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuded ning põhimõtteid tagades ohutuks töötamiseks vajaliku asjatundliku korrashoiu; • rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kogu tööprotsessi vältel, kasutades nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid; • korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed, abi- ja kaitsevahendid, juhindudes seadme või toote tootja poolt ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuetest; • järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, arvestades inimeste ja keskkonnaga enda ümber; • käitub keskkonnateadlikult, järgides jäätmete sorteerimisel ja utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjade nõudeid; • teeb vajadusel ettepanekuid materjalide säästvamaks kasutamiseks, arvestades võimalusel materjalide korduvkasutatavust ja kulutõhusust; 66 (90) 5) analüüsib koos juhendajaga • tõestab hoone vee- ja kanalisatsioonisüsteemide paigaldamise kompetentse, sooritades tööalaseid enda tegevust hoone vee- ja toiminguid ja/või lahendades tööga seotud probleeme, rakendades ohutuid ja ergonoomilisi töövõtteid ja kanalisatsioonisüsteemide seadmete kasutamist; paigaldustöödel lähtudes • hindab koos juhendajaga enda kompetentsust, arvestades toimetulekut tehtud töödega ning nende tööülesandest ja eesmärgipärasust; kvaliteedinõuetest • hindab õiglaselt ja adekvaatselt oma isikuomaduste ja teadmiste taset, rakendades enesehindamist töötulemuste parandamiseks ja täiendamiseks 33. Hoone vee- ja kanalisatsioonisüsteemide hooldus ja remont 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused hoone vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ohutuks hoolduseks ja remondiks Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) omab ülevaadet hoonesisese • annab ülevaate hoone vee- ja kanalisatsioonisüsteemi hooldustöödele kehtestatud nõuetest, kasutades vee- ja erialaseid sh infotehnoloogia põhiseid teabematerjale ja erialast terminoloogiat; kanalisatsioonisüsteemi • leiab hooldusjuhendist hoone vee ja kanalisatsioonisüsteemi hooldamiseks vajaliku info ja kavandab selle hooldamisele tehnilise alusel oma edasise tegevuse. dokumentatsiooniga kehtestatud nõuetest 2) hindab hooldusjuhendi alusel • hindab vaatluse teel hoone vee- ja kanalisatsioonisüsteemi toimivust, lähtudes etteantud juhistest hoone vee- ja puhta tarbeveega varustamisel, reovee ja sademevee ära juhtimisel; kanalisatsioonisüsteemi • kontrollib mõõtmise teel vee- ja kanalisatsioonisüsteemi korrasolekut. toimivust ja selle vastavust kavandatud otstarbe täitmiseks esitatud tingimustele 3) teostab vee- ja • valib vastavalt töö spetsiifikale oma volituste piires sobilikud materjalid, lähtudes tööülesandest; valib kanalisatsioonisüsteemide sobivad töövahendid ning veendub enne töö alustamist nende korrasolekus ja ohutuses; hooldus- ning remonditöid, • valib etteantud töö iseloomust lähtudes sobivad töövahendid ning veendub enne töö alustamist nende järgides tööjuhiseid ja korrasolekus ja ohutus; ohutusnõudeid • puhastab hoolduskavas ettenähtud regulaarsusega veevärgi mudakogujad ning puhastab või vahetab veefiltrid, lähtudes hooldusjuhenditest; • kontrollib hoolduskavas ettenähtud regulaarsusega kanalisatsioonisüsteemi sette- ja sadeveekaevude ning rasva- ja õlipüüdurite seisukorda ja vastavust kavandatud otstarbe täitmiseks esitatud tingimustele, puuduste ilmnemisel kõrvaldab need oma pädevuse piires, lähtudes etteantud juhistest; 67 (90)  • kontrollib hoolduskavas ettenähtud regulaarsusega reovee ja sademevee kanalisatsioonitorustike läbilaskevõimet ja muhvide tihedust; • fikseerib ettenähtud regulaarsusega veemõõtja näidud ja edastab need nõuete kohaselt, kasutades infotehnoloogiavahendeid; • fikseerib vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ja nende seadmete hooldustoimingud etteantud nõuete kohaselt, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat. 4) tuvastab rikkeid hoone vee- ja • eristab erinevaid probleeme, mis võivad vee- ja kanalisatsioonisüsteemides esineda; kanalisatsioonisüsteemides • kasutab vahendeid rikke tuvastamiseks, sealhulgas visuaalse kontrolli ja erinevate mõõtmiste tegemise ning parandab need oma oskust; pädevuse piires • tuvastab rikke kasutades visuaalset kontrolli ja mõõtevahendeid • kontrollib vaatluse teel veevärgi tööparameetreid tarbevee edastamiseks ja võrdleb tulemust etteantud nõuetega; • kontrollib vaatluse teel tuletõrjekappide ja sprinklersüsteemide korrasolekut ja vastavust ettenähtud tingimustele; • tihendab või vahetab välja töörühma liikmena kanalisatsioonitorustiku defektse osa, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid ning järgides tööohutuse ja keskkonnaohutusnõudeid; • vahetab välja kasutuses oleva hoone veetorustiku defektse sulgarmatuuri, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja järgides tööohutusnõudeid; • vahetab amortiseerunud või defektse vee- ja kanalisatsioonitorustiku isolatsiooni, arvestades isolatsioonimaterjali tootjapoolseid paigaldusnõudeid ja järgides tööohutusnõudeid; • lokaliseerib vee- või kanalisatsioonisüsteemi avariiolukorra viisil, et tekkinud kahju oleks võimalikult vähene ning teavitab olukorrast oma vahetut juhti nõuete kohaselt; • vahetab välja defektsed sanitaartehnilised seadmed vastavalt asendatava seadme paigaldusjuhendile, järgides töötervishoiu ja tööohutusnõudeid. 5) töötab hoone vee- ja • töötab ennastjuhtivalt ja/või meeskonnas oma vastutusala ja oskuste piires, konsulteerides juhendajaga kanalisatsioonisüsteemide probleemide ilmnemisel, vajadusel veebipõhiselt; hooldusel ja remondil • osaleb paindlikult meeskonnatöös, tööülesannete jaotamisel ja ajakava planeerimisel, eristades isiklikku ennastjuhtivalt ja ja kollektiivset vastutusala; keskkonnateadlikult järgides • kohandub meeskonnaga ja on valmis teistelt õppima, põhjendades koostöö ja suhtlemise vajalikkust töötervishoiu ja erinevates töösituatsioonides; tööohutusõudeid ning • kasutab ja korrastab töötsooni eesmärgipäraselt, järgides ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuded ning energiatõhusa ehitamise tagades ohutuks töötamiseks vajaliku asjatundliku korrashoiu; põhimõtteid • rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kogu tööprotsessi vältel, kasutades nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid; 68 (90)  • korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed, abi- ja kaitsevahendid, juhindudes seadme või toote tootja poolt ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuetest; • järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, arvestades inimeste ja keskkonnaga enda ümber; • käitub keskkonnateadlikult, järgides jäätmete sorteerimisel ja utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjade nõudeid; • teeb vajadusel ettepanekuid materjalide säästvamaks kasutamiseks, arvestades võimalusel materjalide korduvkasutatavust ja kulutõhusust; 6) analüüsib koos juhendajaga • tõestab hoone vee- ja kanalisatsioonisüsteemide hoolduse ja remondi kompetentse, sooritades tööalaseid enda tegevust hoone vee- ja toiminguid ja/või lahendades tööga seotud probleeme, rakendades ohutuid ja ergonoomilisi töövõtteid ja kanalisatsioonisüsteemide seadmete kasutamist; hoolduse ja remonditöödel • hindab koos juhendajaga enda kompetentsust, arvestades toimetulekut tehtud töödega ning nende lähtudes tööülesandest ja eesmärgipärasust; kvaliteedinõuetest • hindab õiglaselt ja adekvaatselt oma isikuomaduste ja teadmiste taset, rakendades enesehindamist töötulemuste parandamiseks ja täiendamiseks. 34. Veevärgi ja -kanalisatsiooni välistrasside ehitamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab esmased teadmised ja praktilised oskused hoone vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamiseks Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) teab veevärgi ja - • loetleb veevärgi ja kanalisatsiooni välistrasside ehitamisele tehnilise dokumentatsiooniga kehtestatud kanalisatsioonitrasside nõudeid ulatuses, mis on vajalikud tööülesannete täitmiseks; ehitamisel kasutatavaid • leiab juhendamisel projektiga etteantud veevärgi- ja kanalisatsiooni välistrasside ehitusjoonistelt ning materjale ja nende tehnilistelt skeemidelt tööülesande täitmiseks vajalikud lähteandmed; paigaldamise nõudeid lähtudes • kavandab tööülesandest lähtuvalt oma tegevuse töörühma liikmena veevärgi ja –kanalisatsiooni torustike nende kasutuskohast ja paigaldamisel. otstarbest 2) paigaldab töörühma liikmena • valib etteantud töö iseloomust lähtudes sobivad töövahendid sh isikukaitsevahendid ning veendub enne veevärgi ja - kanalisatsiooni töö alustamist nende korrasolekus ja ohutuses; torustikke ja nende juurde • rajab juhendamisel töörühma liikmena ettevalmistatud kraavkaevikusse torustiku paigaldamiseks vajaliku kuuluvaid seadmeid lähtudes liivaluse, lähtudes projekteeritud kõrgusmärkidest ning ettenähtud torukalletest; etteantud projektist ja • paigaldab töörühma liikmena veevärgi ja -kanalisatsioonitorustiku arvestades tööülesannet, tehnilises tööülesandest ning kasutades dokumentatsioonis etteantud tingimusi; asjakohaseid tööriistu • paigaldab töörühma liikmena, juhendamisel ja tööülesandest lähtudes veevärgi torustikule siibrid ja hargmikud, lähtudes projektis esitatud tingimustest; 69 (90)  • paigaldab töörühma liikmena, juhendamisel ja tööülesandest lähtudes kanalisatsiooni torustikule kontrollimiskaevu lähtudes projektis esitatud tingimustest; • paigaldab töörühma liikmena, juhiste alusel kanalisatsiooni torustikele vajalikud püüdurid lähtudes etteantud tööülesandest ja tehnilises dokumentatsioonis esitatud nõuetest; • paigaldab töörühma liikmena, juhiste alusel kanalisatsiooni torustikule kogumismahuti(d), lähtudes etteantud tööülesandest ja tehnilist dokumentatsiooni esitatud nõuetest; • paigaldab töörühma liikmena, juhiste alusel sadevee- ja drenaažisüsteeme kasutades asjakohaseid materjale ja töövahendeid; • täidab juhendamisel kraavkaeviku ja tihendab pinnase kuni pinnakatte aluskihini kasutades asjakohaseid töövahendeid ja –võtteid. 3) kontrollib paigaldatud trasside • osaleb veevärgi torustike survestamisel veendumaks, et paigaldatud torustik vastab projektiga etteantud survetihedust ja viib läbi normatiividele; surveteste vastavalt etteantud • kasutab sobivaid seadmeid ja meetodeid tiheduse kontrollimiseks ja survetestide tegemiseks; nõuetele • selgitab septiku, biopuhasti tööpõhimõtteid ja nende rajamisele esitatavaid tingimusi kasutades erialaseid sh IT-põhiseid teabematerjale ja erialast terminoloogiat; • selgitab imb- ja filtersüsteemide tööpõhimõtet ja nende rajamisele esitatavaid tingimusi kasutades erialaseid sh IT-põhiseid teabematerjale ja erialast terminoloogiat; • arvestab oma tööülesandeid täites ehitustegevuse energiakulukusega ning kasutab tööks vajalikke materjale ja töövahendeid sihipäraselt ja säästlikult. 4) töötab hoone vee- ja • töötab ennastjuhtivalt ja/või meeskonnas oma vastutusala ja oskuste piires, konsulteerides juhendajaga kanalisatsiooni välistrasside probleemide ilmnemisel, vajadusel veebipõhiselt; ehitamisel ennastjuhtivalt ja • osaleb paindlikult meeskonnatöös, tööülesannete jaotamisel ja ajakava planeerimisel, eristades isiklikku keskkonnateadlikult järgides ja kollektiivset vastutusala; töötervishoiu ja • kohandub meeskonnaga ja on valmis teistelt õppima, põhjendades koostöö ja suhtlemise vajalikkust tööohutusõudeid ning erinevates töösituatsioonides; energiatõhusa ehitamise • kasutab ja korrastab töötsooni eesmärgipäraselt, järgides ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuded ning põhimõtteid tagades ohutuks töötamiseks vajaliku asjatundliku korrashoiu; • rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kogu tööprotsessi vältel, kasutades nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid; • korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed, abi- ja kaitsevahendid, juhindudes seadme või toote tootja poolt ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuetest; • järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, arvestades inimeste ja keskkonnaga enda ümber; 70 (90)  • käitub keskkonnateadlikult, järgides jäätmete sorteerimisel ja utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjade nõudeid; • teeb vajadusel ettepanekuid materjalide säästvamaks kasutamiseks, arvestades võimalusel materjalide korduvkasutatavust ja kulutõhusust; 5) analüüsib koos juhendajaga • tõestab hoone vee- ja kanalisatsiooni välistrasside ehituse kompetentse, sooritades tööalaseid toiminguid enda tegevust hoone vee- ja ja/või lahendades tööga seotud probleeme, rakendades ohutuid ja ergonoomilisi töövõtteid ja seadmete kanalisatsiooni välistrasside kasutamist; ehitamisel lähtudes • hindab koos juhendajaga enda kompetentsust, arvestades toimetulekut tehtud töödega ning nende tööülesandest ja eesmärgipärasust; kvaliteedinõuetest • hindab õiglaselt ja adekvaatselt oma isikuomaduste ja teadmiste taset, rakendades enesehindamist töötulemuste parandamiseks ja täiendamiseks. 35. Hoone kütte- ja jahutussüsteemide paigaldamine 7 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja praktilised oskused hoone kütte- ja jahutussüsteemide paigaldamiseks. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kasutab hoonesisese kütte- ja • leiab projektist vajalikud andmed (süsteemi skeemid, torustiku trassid, seadmete paiknemine, mõõdud, jahutussüsteemi tehnilist materjalid); dokumentatsiooni tööde • loeb tööjooniseid ja skeeme ning kasutab neid tööde kavandamisel; ettevalmistamisel ja • kavandab tööprotsessi (järjekorra, vahendid, materjalid, ohutusmeetmed) lähtudes projektist; teostamisel • märgib süsteemi elementide, kinnituste ja läbiviikude asukohad hoone konstruktsioonidel. 2) valib ja kasutab kütte- ja • valib sobivad materjalid ja töövahendid vastavalt tööülesandele ja keskkonnale; jahutussüsteemide • rakendab teadmisi soojuse levimise põhimõtetest süsteemi komponentide paigaldamisel; paigaldamisel sobivaid • järgib energiatõhususe ja hoone soojusvarustuse nõudeid tööde teostamisel; materjale, töövahendeid ja • tagab töö kvaliteedi ja ohutuse, tehes koostööd töörühma liikmena. abivahendeid vastavalt süsteemi tüübile ja paigalduskeskkonnale 3) selgitab soojuse levimise • iseloomustab soojuse levimise viise erinevates keskkondades, lähtudes soojusjuhtivuse olemusest ja põhimõtteid ja hoone seostades seda energiatõhusa ehitamise põhimõtetega; soojusvarustuse nõudeid ning • kirjeldab nõudeid hoone soojusvarustusele, kasutades erialast terminoloogiat ja eralaseid sh IT-põhiseid rakendab neid tööde teabematerjale; teostamisel • selgitab küttesüsteemi seadmete koostoimet hoones ettenähtud soojustehniliste parameetrite (saavutamiseks, lähtudes etteantud tööülesandest; • kavandab oma tegevuse hooneseisese küttesüsteemi paigaldamisel, lähtuvalt etteantud tööülesandest. 71 (90) 4) paigaldab töörühma liikmena • leiab juhendamisel, projektiga etteantud joonistelt tööülesande täitmiseks vajalikud andmed; soojussõlme ja katla, sellega • valib töö spetsiifikat silmas pidades ning talle antud volituste piires sobilikud materjalid, kinnitus- ja seotud küttetorustiku ja abivahendid hoonesisese küttesüsteemi paigaldamiseks lähtudes tööülesandest ja ladustab need küttekehad lähtudes seadmete nõuetekohaselt tagamaks nende kvaliteedi säilimise; tootja paigaldusjuhendist ja • enne töö alustamist korraldab endale oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha arvestades töötervishoiu tööülesandega etteantud ja tööohutusnõudeid: juhistest • mõõdab ja märgib ehituskonstruktsioonidele projektile vastavalt paigaldatava hoonesisese küttesüsteemi elementide, -seadmete, nende kinnituste ja vajalike läbiviikude asukohad, kasutades selleks asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid; • rajab töörühma liikmena etteantud märgistust järgides ehituskonstruktsioonidesse hoonesisese küttesüsteemi elementide ja -seadmete paigaldamiseks vajalikud läbiviigud, kasutades asjakohasid töövahendeid ja –võtteid ning järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid: • koostab ja paigaldab juhendamisel katlasüsteemi lähtudes etteantud tööülesandest ja paigaldusjuhendist ning järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid; • paigaldab juhendamisel küttekehad lähtudes etteantud tööülesandest ja paigaldusjuhendist ning järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid; • osaleb küttesüsteemi survestamisel veendumaks, et paigaldatud torustik vastab projektiga etteantud normatiividele, järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid. 5) paigaldab ja isoleerib • leiab juhendamisel, projektiga etteantud joonistelt tööülesande täitmiseks vajalikud andmed; tööülesandest lähtuvalt • valib töö spetsiifikat silmas pidades ning talle antud volituste piires sobilikud materjalid, kinnitus- ja jahutussüsteemi torustiku abivahendid hoonesisese jahutusüsteemi paigaldamiseks lähtudes tööülesandest ja ladustab need kasutades asjakohaseid nõuetekohaselt tagamaks nende kvaliteedi säilimise; töövahendeid ja –võtteid • enne töö alustamist korraldab endale oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha arvestades töötervishoiu ja tööohutusnõudeid; • mõõdab ja märgib ehituskonstruktsioonidele projektile vastavalt paigaldatava hoonesisese jahutussüsteemi elementide, -seadmete, nende kinnituste ja vajalike läbiviikude asukohad, kasutades selleks asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid; • rajab töörühma liikmena etteantud märgistust järgides ehituskonstruktsioonidesse hoonesisese jahutussüsteemi elementide ja -seadmete paigaldamiseks vajalikud läbiviigud, kasutades asjakohasid töövahendeid ja –võtteid ning järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid; • paigaldab juhendamisel hoonesisese jahutustorustiku, lähtudes tööülesandest ja projektist etteantud tingimustest, järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid; • koostab ja paigaldab juhendamisel jahutussõlme torustiku ja nende juurde kuuluvad seadmed, lähtudes etteantud tööülesandest ja paigaldusjuhendist ning järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid; 72 (90)  • rakendab torustike paigaldus- ja isolatsioonitööde kvaliteedi ja kuluefektiivsuse tagamiseks sobilikke moodulmõõtude süsteeme. 6) töötab hoone kütte- ja • töötab ennastjuhtivalt ja/või meeskonnas oma vastutusala ja oskuste piires, konsulteerides juhendajaga jahutussüsteemide probleemide ilmnemisel, vajadusel veebipõhiselt; paigaldamisel ennastjuhtivalt • osaleb paindlikult meeskonnatöös, tööülesannete jaotamisel ja ajakava planeerimisel, eristades isiklikku ja keskkonnateadlikult ja kollektiivset vastutusala; järgides töötervishoiu ja • kohandub meeskonnaga ja on valmis teistelt õppima, põhjendades koostöö ja suhtlemise vajalikkust tööohutusõudeid ning erinevates töösituatsioonides; energiatõhusa ehitamise • kasutab ja korrastab töötsooni eesmärgipäraselt, järgides ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuded ning põhimõtteid tagades ohutuks töötamiseks vajaliku asjatundliku korrashoiu; • rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kogu tööprotsessi vältel, kasutades nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid; • korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed, abi- ja kaitsevahendid, juhindudes seadme või toote tootja poolt ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuetest; • järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, arvestades inimeste ja keskkonnaga enda ümber; • käitub keskkonnateadlikult, järgides jäätmete sorteerimisel ja utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjade nõudeid; • teeb vajadusel ettepanekuid materjalide säästvamaks kasutamiseks, arvestades võimalusel materjalide korduvkasutatavust ja kulutõhusust; 7) analüüsib koos juhendajaga • tõestab hoone kütte- ja jahutussüsteemide paigaldamise kompetentse, sooritades tööalaseid toiminguid enda tegevust hoone kütte- ja ja/või lahendades tööga seotud probleeme, rakendades ohutuid ja ergonoomilisi töövõtteid ja seadmete jahutussüsteemide kasutamist; paigaldamisel lähtudes • hindab koos juhendajaga enda kompetentsust, arvestades toimetulekut tehtud töödega ning nende tööülesandest ja eesmärgipärasust; kvaliteedinõuetest • hindab õiglaselt ja adekvaatselt oma isikuomaduste ja teadmiste taset, rakendades enesehindamist töötulemuste parandamiseks ja täiendamiseks. 36. Hoone kütte- ja jahutussüsteemide hooldus ja remont 7 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teoreetilised teadmised ja praktilised oskused hoone kütte- ja jahutussüsteemide tehnilise seisundi määramiseks, hooldamiseks ja remondiks. 73 (90) Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) hooldab ja hindab hoone • valib töövahendid ja materjalid, lähtudes etteantud objekti hoolduskavast, hooldusjuhenditest ja kütte- ja jahutussüsteeme konkreetsest tööülesandest; vastavalt tehnilisele • kontrollib visuaalselt torustike, püstikute, radiaatorite, ventiilide, torude isolatsiooni korrasolekut ja lekete dokumentatsioonile ning puudumist vastavalt objekti hooldusjuhendi ja hooldusgraafikuga etteantud tööülesandele, järgides hoolduskavale töötervishoiu ja tööohutusnõudeid; • fikseerib kütte- ja jahutussüsteemi ning soojussõlme hooldustoimingud ettenähtud nõuete kohaselt, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat; • kontrollib vaatluse teel soojussõlme seadmete nõuetekohast toimimist, veendudes lekete puudumises; • kontrollib vaatluse teel soojussõlme hooldusjuhendist lähtudes soojussõlme mõõte-, elektri- ja automaatikaseadmete nõuetekohast toimimist, veendub rikete puudumises; • koostab hooldusplaani, mis sisaldab kogu vajalikku hooldust, sealhulgas kontrolli, puhastust ja kohandusi. • kirjeldab hoone kütte- ja jahutussüsteemi hoolduse mõju hoone energiatõhususele ja sisekliimale; • selgitab oma vastutuse ulatust kütte- ja jahutussüsteemi hooldamisel ja remondil, lähtudes hoolduskavast; • leiab etteantud hoolduskavast ja hooldusjuhenditest hoone kütte- ja jahutussüsteemi ja nende seadmete hooldamiseks ja reguleerimiseks vajaliku info. 2) hooldab kütte- ja • kontrollib soojussõlme tööparameetreid ja reguleerib soojussõlme tööd, lähtudes etteantud juhistest teeb jahutussüsteemide vastavalt soojussõlme korralisi hooldustöid vastavalt hooldusjuhendile ja hoolduskavaga etteantud graafikule; hooldusjuhendile, tagades • fikseerib kütte- ja jahutussüsteemi ning soojussõlme hooldustoimingud ettenähtud nõuete kohaselt, süsteemide efektiivne töö kasutades infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat; • reguleerib ja hooldab lokaalkatlamaja seadmeid vastavalt etteantud hooldusjuhendile; • valmistab küttesüsteemi kütteperioodiks ette vastavalt kasutusjuhendile ning korraldab süsteemi valmisoleku katsetuse, järgides töötervishoiu ja tööohutusnõudeid; • jälgib hoolduskavas esitatud graafiku alusel regulaarselt küttesüsteemi toimimist; • reguleerib küttesüsteemi vastavalt etteantud juhistele hoone siseruumides nõuetekohase temperatuuri tagamiseks, järgides tööohutusnõudeid; • fikseerib soojusarvesti näidu ning dokumenteerib ja edastab selle etteantud nõuete kohaselt, kasutades infotehnoloogiavahendeid; • viib ellu vajalikke kohandusi, näiteks seadmete häälestamist või reguleerimist vastavalt süsteemide töötingimustele. 74 (90) 3) tuvastab rikked kütte- ja • selgitab kütte- ja jahutussüsteemi avariiolukorra lokaliseerimise võimalusi tagamaks võimalikult jahutussüsteemides ja minimaalne kahju objektile; kõrvaldab oma pädevuse • tuvastab seadmete tööprobleeme või kõrvalekaldeid, mis võivad mõjutada süsteemide efektiivsust; piires rikked ja lokaliseerib • määrab kütte- ja jahutussüsteemi tehnilise seisukorra; avariiolukorra kütte- ja • kõrvaldab oma pädevuse piires ja etteantud tööülesandest lähtuvalt hoone kütte- ja jahutussüsteemi jahutussüsteemis vastavalt rikked, järgides töötervishoiu ja tööohutusnõudeid; tehnilistele juhistele ja tootja • vastutab oma töölõigu piires tööülesannete õigeaegse ja kvaliteedinõuetekohase täitmise eest. ettekirjutustele, tagades süsteemi töökorras oleku 4) töötab hoone kütte- ja • töötab ennastjuhtivalt ja/või meeskonnas oma vastutusala ja oskuste piires, konsulteerides juhendajaga jahutussüsteemide hooldusel probleemide ilmnemisel, vajadusel veebipõhiselt; ja remondil ennastjuhtivalt ja • osaleb paindlikult meeskonnatöös, tööülesannete jaotamisel ja ajakava planeerimisel, eristades isiklikku keskkonnateadlikult järgides ja kollektiivset vastutusala; töötervishoiu ja • kohandub meeskonnaga ja on valmis teistelt õppima, põhjendades koostöö ja suhtlemise vajalikkust tööohutusõudeid ning erinevates töösituatsioonides; energiatõhusa ehitamise • kasutab ja korrastab töötsooni eesmärgipäraselt, järgides ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuded ning põhimõtteid tagades ohutuks töötamiseks vajaliku asjatundliku korrashoiu; • rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kogu tööprotsessi vältel, kasutades nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid; • korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed, abi- ja kaitsevahendid, juhindudes seadme või toote tootja poolt ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuetest; • järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, arvestades inimeste ja keskkonnaga enda ümber; • käitub keskkonnateadlikult, järgides jäätmete sorteerimisel ja utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjade nõudeid; • teeb vajadusel ettepanekuid materjalide säästvamaks kasutamiseks, arvestades võimalusel materjalide korduvkasutatavust ja kulutõhusust; 5) analüüsib koos juhendajaga • tõestab hoone kütte- ja jahutussüsteemide hoolduse ja remondi kompetentse, sooritades tööalaseid enda tegevust hoone kütte- ja toiminguid ja/või lahendades tööga seotud probleeme, rakendades ohutuid ja ergonoomilisi töövõtteid ja jahutussüsteemide hooldusel ja seadmete kasutamist; remondil lähtudes • hindab koos juhendajaga enda kompetentsust, arvestades toimetulekut tehtud töödega ning nende tööülesandest ja eesmärgipärasust; kvaliteedinõuetest • hindab õiglaselt ja adekvaatselt oma isikuomaduste ja teadmiste taset, rakendades enesehindamist töötulemuste parandamiseks ja täiendamiseks. 75 (90)  37. Kaugkütte välisvõrkude ehitamine 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane paigaldab töörühma liikmena juhendamisel kaugkütte välistrassi torustikke ja seadmeid järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid etteantud kvaliteedi ja tööohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) omab ülevaadet kaugkütte • leiab projektiga etteantud joonistelt edasiseks tööks vajalikud andmed (asukoht, mõõtmed, materjalid); välistrasside paigaldamisele • kavandab töörühma liikmena oma tegevuse etteantud tööülesande täitmiseks; tehnilise dokumentatsiooniga • valib tööülesande teostamiseks vajalikud materjalid ning ladustab need nõuetekohaselt, kehtestatud nõuetest ulatuses, • valib töö iseloomust juhindudes sobivad töövahendid ja kontrollib nende korrasolekut, mis on vajalik edasiste • arvestab tehnilise dokumentatsiooni nõudeid torustiku rajamisel (kõrgusmärgid, kalle, toestus, kaeviku tööülesannete täitmiseks nõuded); • teeb eeltöid ja ettevalmistusi torutöödeks, sh märkimine, nivelleerimine, mõõdistamine, 2) paigaldab töörühma liikmena • korraldab töölõigu piires nõuetekohase töökoha enne töö alustamist, kaugkütte välistrassi torustiku • rajab juhendamisel torustiku paigaldamiseks liivaaluse vastavalt kõrgusmärkidele ja etteantud kaldele; ja nende juurde kuuluvad • teostab juhendamisel märkimis- ja mõõdistustöid (nivelleerimine, telje märkimine); seadmed lähtudes projektist ja • koostab ja paigaldab torustiku projektile vastavalt; etteantud tööülesandest • paigaldab juhendamisel torustikule vajalikud seadmed (siibrid, kaevud, hargmikud); • hindab visuaalselt torustiku ja seadmete paigalduse korrektsust; • osaleb juhendamisel torustiku surveproovis (sh õhutamine, surve hoidmine); • täidab kraavikaeviku ja teostab tihendamise kuni pinnakatte aluskihini; • rakendab torusüsteemide liitmise tehnoloogiaid (mehaaniline ühendus, keevitustööde tugi, isolatsioonivalmidus), • järgib torutööde dokumendipõhist paigaldust (projekt, müügijuhendid, tehnilised tingimused); 3) töötab kaugkütte välisvõrkude • töötab ennastjuhtivalt ja/või meeskonnas oma vastutusala ja oskuste piires, konsulteerides juhendajaga ehitamisel ennastjuhtivalt ja probleemide ilmnemisel, vajadusel veebipõhiselt; keskkonnateadlikult järgides • osaleb paindlikult meeskonnatöös, tööülesannete jaotamisel ja ajakava planeerimisel, eristades isiklikku töötervishoiu ja ja kollektiivset vastutusala; tööohutusõudeid ning • kohandub meeskonnaga ja on valmis teistelt õppima, põhjendades koostöö ja suhtlemise vajalikkust energiatõhusa ehitamise erinevates töösituatsioonides; põhimõtteid • kasutab ja korrastab töötsooni eesmärgipäraselt, järgides ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuded ning tagades ohutuks töötamiseks vajaliku asjatundliku korrashoiu; • rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kogu tööprotsessi vältel, kasutades nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid; 76 (90)  • korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed, abi- ja kaitsevahendid, juhindudes seadme või toote tootja poolt ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuetest; • järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, arvestades inimeste ja keskkonnaga enda ümber; • käitub keskkonnateadlikult, järgides jäätmete sorteerimisel ja utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjade nõudeid; • teeb vajadusel ettepanekuid materjalide säästvamaks kasutamiseks, arvestades võimalusel materjalide korduvkasutatavust ja kulutõhusust; 4) analüüsib koos juhendajaga • tõestab kaugkütte välisvõrkude ehitamise kompetentse, sooritades tööalaseid toiminguid ja/või enda tegevust kaugkütte lahendades tööga seotud probleeme, rakendades ohutuid ja ergonoomilisi töövõtteid ja seadmete välisvõrkude ehitamisel kasutamist; lähtudes tööülesandest ja • hindab koos juhendajaga enda kompetentsust, arvestades toimetulekut tehtud töödega ning nende kvaliteedinõuetest eesmärgipärasust; • hindab õiglaselt ja adekvaatselt oma isikuomaduste ja teadmiste taset, rakendades enesehindamist töötulemuste parandamiseks ja täiendamiseks. 38. Soojuspumpade paigaldamine 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab esmased teadmised ja praktilised oskused hoone kütte- ja jahutussüsteemidega seotud soojuspumpade paigaldamisel. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) omab ülevaadet erinevat tüüpi • tutvub soojuspumba paigaldusjuhendi ja projektiga ning leiab edasiseks tööks vajalikud andmed (seadme soojuspumpade ehitusest, nende asukoht, mõõtmed, kinnitusviisid), sh kasutab võõrkeelseid allikmaterjale; kasutusalast ja õigusaktidega • hindab juhendamisel, et paigaldatav seade sobitub hoone konstruktsioonide ja teiste tehnosüsteemidega nende paigaldamisele seatud (elektrijuhtmestik, ventilatsioonikanalid jt), arvestades tegelikku olukorda objektil, puuduste ilmnemisel nõuetest teeb ettepanekuid nende kõrvaldamiseks; • kavandab tegevuste järjekorra soojuspumba paigaldamiseks lähtuvalt etteantud paigaldusjuhendist ja projektist; 2) paigaldab pädevuse piires • valib töö spetsiifikat silmas pidades ning talle antud volituste piires sobilikud materjalid, sh kinnitus- ja erinevat tüüpi soojuspumpade abivahendid ning ladustab need nõuetekohaselt tagamaks kvaliteedi säilimise; sise- ja välisosad projektiga • valib etteantud töö iseloomust juhindudes sobivad töövahendid ning veendub enne töö alustamist nende ettenähtud kohale, kasutades korrasolekus ja ohutuses; asjakohaseid materjale, • paigaldab õhk-vesi soojuspumba väliseadme vastavalt projektile, järgides tootja etteantud töövahendeid ja -võtteid paigaldusnõudeid; 77 (90)  • märgib projekti või paigaldusjuhendi alusel hoone konstruktsioonidele paigaldatava seadme, läbiviikude, kinnituste ja ühendustorude asukohad, kasutades sobivaid mõõtevahendeid ja -meetodeid; • rajab töörühma liikmena etteantud märgistust järgides hoone konstruktsioonidesse soojuspumba paigaldamiseks vajalikud läbiviigud, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid ning järgides tööohutusnõudeid; 3) paigaldab projektist lähtudes • kontrollib kaevetööde loa olemasolu ja osaleb vajalike kaevetööde tegemisel, kasutades asjakohaseid kogenud töötaja juhendamisel töövahendeid ning järgides projekti ja tööohutunõudeid; maakollektori ettenähtud • paigaldab pinnasesse maapinda salvestunud soojusenergia kogumiseks vajaliku torustiku (maakollektori), kohale, kasutades sobivaid järgides tootja paigaldusnõudeid ning töö- ja keskkonnaohutusnõudeid; töövahendeid ja-võtteid, • kontrollib juhendamisel surveprooviga lekete puudumist torustikus ja teostab pinnase tagasitäite 4) paigaldab soojuspumba, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid; ühendab süsteemi ja käivitab • viib läbi juhendamisel paigaldatud süsteemide läbipesu ja maakollektori õhutamise, järgides juhiseid ning ning seadistab vastavalt töö- ja keskkonnaohutusnõudeid; tehnilistele nõuetele • ühendab maasoojuspumba, õhk-vesi soojuspumba ja ventilatsioonisoojuspumba hoone kütte- ja tarbeveetorustikuga, järgides tootja etteantud paigaldusnõudeid ning töö- ja keskkonnaohutuseeskirju; • paigaldab vajalikud kaitse- ja ohutusseadmed, filtrid ning täiteseadmed, järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid; 5) töötab soojuspumpade • töötab ennastjuhtivalt ja/või meeskonnas oma vastutusala ja oskuste piires, konsulteerides juhendajaga paigaldamisel ennastjuhtivalt probleemide ilmnemisel, vajadusel veebipõhiselt; ja keskkonnateadlikult • osaleb paindlikult meeskonnatöös, tööülesannete jaotamisel ja ajakava planeerimisel, eristades isiklikku järgides töötervishoiu ja ja kollektiivset vastutusala; tööohutusõudeid ning • kohandub meeskonnaga ja on valmis teistelt õppima, põhjendades koostöö ja suhtlemise vajalikkust energiatõhusa ehitamise erinevates töösituatsioonides; põhimõtteid • kasutab ja korrastab töötsooni eesmärgipäraselt, järgides ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuded ning tagades ohutuks töötamiseks vajaliku asjatundliku korrashoiu; • rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kogu tööprotsessi vältel, kasutades nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid; • korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed, abi- ja kaitsevahendid, juhindudes seadme või toote tootja poolt ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuetest; • järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, arvestades inimeste ja keskkonnaga enda ümber; • käitub keskkonnateadlikult, järgides jäätmete sorteerimisel ja utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjade nõudeid; 78 (90)  • teeb vajadusel ettepanekuid materjalide säästvamaks kasutamiseks, arvestades võimalusel materjalide korduvkasutatavust ja kulutõhusust; 6) analüüsib koos juhendajaga • tõestab soojuspumpade paigaldamise kompetentse, sooritades tööalaseid toiminguid ja/või lahendades enda tegevust soojuspumpade tööga seotud probleeme, rakendades ohutuid ja ergonoomilisi töövõtteid ja seadmete kasutamist; paigaldamisel lähtudes • hindab koos juhendajaga enda kompetentsust, arvestades toimetulekut tehtud töödega ning nende tööülesandest ja eesmärgipärasust; kvaliteedinõuetest • hindab õiglaselt ja adekvaatselt oma isikuomaduste ja teadmiste taset, rakendades enesehindamist töötulemuste parandamiseks ja täiendamiseks. 39. Hoone ventilatsioonisüsteemide paigaldamine 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja praktilised oskused hoone ventilatsioonisüsteemide paigaldamiseks. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) tunneb ventilatsiooniseadmete • iseloomustab ülevaatlikult õhuvahetuse- ja õhutöötlemise protsesse ja vastavate protsesside vajadust ja –süsteemi tööpõhimõtteid ja määravaid tegureid, arvestades siseõhu puhtuse ja kvaliteedi nõudeid ning kasutades erialast ühendusviise ulatuses, mis on terminoloogiat; vajalik tööülesannete • võrdleb hoone loomuliku ja mehhaanilise ventilatsiooni erinevusi ja tööpõhimõtteid, kasutades nõuetekohaseks täitmiseks infotehnoloogiapõhiseid teabematerjale ja erialast terminoloogiat; • kirjeldab seoseid hoone ventilatsioonisüsteemi toimivuse üldiste kvaliteedikriteeriumide vahel, tuues välja ruumiõhu temperatuuri, sissepuhkeõhu temperatuuri, õhu puhtuse, õhuniiskuse, õhuvahetuse, süsteemi aerodünaamilise tasakaalu, ventilatsioonisüsteemi poolt tekitatud mürataseme, rõhukao, õhu liikumise kiiruse; • iseloomustab erinevate ventilatsioonisüsteemide komponentide tüüpe ja nende tööpõhimõtteid, kaustades erialast terminoloogiat ja infotehnoloogiapõhiseid teabematerjale; 2) märgib vastavalt projektile • leiab projekti jooniselt tööülesande täitmiseks vajalikud andmed, milleks on objekti asukoht, mõõtmed, paigaldatava kasutatavad materjalid; ventilatsioonisüsteemi • hindab juhendamisel ventilatsioonisüsteemi elementide ja -seadmete paigaldamise võimalikkust projektis elementide, -seadmete, nende ettenähtud asukohta ning ehituskonstruktsioonide ja teiste tehnosüsteemide paiknemist konkreetses kinnituste ja vajalike hoones; läbiviikude asukohad, • mõõdab ja märgib ventilatsioonikanali koostamiseks vajaliku materjali pikkuse/laiuse/kõrguse, kasutades kasutades selleks asjakohaseid asjakohaseid töövahendeid ja –võtteid; töövahendeid ja –võtteid • mõõdab ja märgib hoone konstruktsioonidel vahemaad/kaugused ventilatsioonisüsteemi elementide kinnituste paigaldamiseks, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid; 79 (90) 3) paigaldab ja isoleerib • paigaldab töörühma liikmena kandilise ja ümmarguse ristlõikega ventilatsioonikanalid, lähtudes etteantud tööülesandest lähtuvalt tööülesandest, paigaldusjuhendist ja projektist, kasutades kanalite paigaldamiseks sobilikke erineva ristlõikega kinnitusvahendeid ja -viise; ventilatsioonikanalid • isoleerib etteantud nõuete kohaselt paigaldatud ventilatsioonikanalid, lähtudes projektist või kehtestatud arvestades etteantud nõuetest, kasutades asjakohaseid materjale, töövahendeid ja -võtteid, järgides töötervishoiu- ja kvaliteedinõudeid ja ohutusnõudeid; energiatõhusa ehitamise • paigaldab isolatsioonimaterjalile kattepleki või muu projekt dokumentatsioonis ettenähtud kattematerjali, põhimõtteid kasutades asjakohaseid materjale, töövahendeid ja -võtteid; • rakendab ventilatsioonisüsteemide paigaldamisel ja ventilatsioonitorustike isoleerimisel kvaliteedi ja kuluefektiivsuse tagamiseks sobilikke moodulmõõtude süsteeme. 4) paigaldab • kavandab tööoperatsioonide järjekorra ventilatsiooniseadmete ja -süsteemi paigaldamiseks lähtuvalt ventilatsiooniseadmed ja tööülesandest; ühendab need toimivaks • rajab töörühma liikmena etteantud märgistust järgides hoone konstruktsioonidesse ventilatsioonisüsteemi süsteemiks lähtudes etteantud elementide ja -ventilatsiooniseadmete paigaldamiseks vajalikud läbiviigud, kasutades asjakohasid tööülesandest ja töövahendeid ja -võtteid ning järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid; kvaliteedinõuetest • paigaldab erinevaid reguleerimisklappe (liblik-, iiris-, VAV jms tüüpi) õhuhulkade reguleerimiseks, lähtudes tööülesandest, paigaldusjuhendist ja projektdokumentatsioonist ning järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid; • paigaldab mürasummutid, lähtudes etteantud tööülesandest, paigaldusjuhendist ja projektist, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid ning järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid; • paigaldab lähtuvalt tööülesandest erinevat tüüpi ventilatsiooni õhujaotajad (sisse- ja väljapuhke lõppelemendid, värskeõhu kompensatsioonirestid, siirdõhurestid, väljatõmbe- ja sissepuhkerestid, jahutuspalgid jms), järgides paigaldusjuhendit ja projekti, töötervishoiu- ja ohutusnõudeid ning kasutades asjakohaseid töövahendeid ja – võtteid; • paigaldab juhendamisel erinevat tüüpi kohtäratõmbeseadmed (kubu, tõmbekapp, jms), lähtudes tööülesandest, paigaldusjuhendist ja projektist, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid; • täidab tööülesanded kokkulepitud tähtajaks, järgides juhiseid ja kvaliteedinõudeid; 5) töötab hoone • töötab ennastjuhtivalt ja/või meeskonnas oma vastutusala ja oskuste piires, konsulteerides juhendajaga ventilatsioonisüsteemide probleemide ilmnemisel, vajadusel veebipõhiselt; paigaldamisel ennastjuhtivalt • osaleb paindlikult meeskonnatöös, tööülesannete jaotamisel ja ajakava planeerimisel, eristades isiklikku ja keskkonnateadlikult ja kollektiivset vastutusala; järgides töötervishoiu ja • kohandub meeskonnaga ja on valmis teistelt õppima, põhjendades koostöö ja suhtlemise vajalikkust tööohutusõudeid ning erinevates töösituatsioonides; 80 (90)  energiatõhusa ehitamise • kasutab ja korrastab töötsooni eesmärgipäraselt, järgides ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuded ning põhimõtteid tagades ohutuks töötamiseks vajaliku asjatundliku korrashoiu; • rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kogu tööprotsessi vältel, kasutades nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid; • korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed, abi- ja kaitsevahendid, juhindudes seadme või toote tootja poolt ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuetest; • järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, arvestades inimeste ja keskkonnaga enda ümber; • käitub keskkonnateadlikult, järgides jäätmete sorteerimisel ja utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjade nõudeid; • teeb vajadusel ettepanekuid materjalide säästvamaks kasutamiseks, arvestades võimalusel materjalide korduvkasutatavust ja kulutõhusust; 6) analüüsib koos juhendajaga • tõestab hoone ventilatsioonisüsteemide paigaldamise kompetentse, sooritades tööalaseid toiminguid enda tegevust hoone ja/või lahendades tööga seotud probleeme, rakendades ohutuid ja ergonoomilisi töövõtteid ja seadmete ventilatsioonisüsteemide kasutamist; paigaldamisel lähtudes • hindab koos juhendajaga enda kompetentsust, arvestades toimetulekut tehtud töödega ning nende tööülesandest ja eesmärgipärasust; kvaliteedinõuetest • hindab õiglaselt ja adekvaatselt oma isikuomaduste ja teadmiste taset, rakendades enesehindamist töötulemuste parandamiseks ja täiendamiseks. 40. Hoone ventilatsioonisüsteemide hooldus ja remont 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab kompetentsid hoone ventilatsioonisüsteemide seadistamiseks, hooldamiseks, remondiks ning tehniliste mõõtmiste teostamiseks, lähtudes energiatõhususe, tööohutuse, keskkonnaohutuse ja kvaliteedinõuetest. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) planeerib ja valmistab ette • tõlgendab projektdokumentatsiooni, jooniseid ja paigaldus-/hooldusjuhendeid, tuvastades vajalikud ventilatsioonisüsteemi materjalid, seadmed, kanalitrassid ja töölõigud; paigaldus- ja hooldustööd • märgib ventilatsioonisüsteemi seadmete, elementide, kinnituste ja läbiviikude asukohad, kasutades vastavalt projektile ja täpseid mõõtmis- ja märgistamisvahendeid; tehnilisele dokumentatsioonile • kavandab tööde järjestuse ja ressursside kasutuse lähtudes ohutus-, kvaliteedi- ja energiatõhususe nõuetest. 2) paigaldab • teostab hoone konstruktsioonidesse vajalikud läbiviigud ning paigaldab kanalid, kinnitusvahendid, klapid, ventilatsioonisüsteemi mürasummutid ja õhujaotajad vastavalt projektile; seadmed, elemendid ja • ühendab ventilatsiooniseadmed toimivaks süsteemiks, kasutades sobivaid töövõtteid ja tööriistu; ühendused ning tagab 81 (90)  süsteemi mehhaanilise • täidab töölõigu korrektselt, järjepidevalt ja kvaliteedinormidele vastavalt, tagades tööohutuse ja ohualade tervikluse piirdekorralduse. 3) teostab ventilatsioonisüsteemi • mõõdab siseruumide õhuvahetust, õhuvooluhulki, rõhke ja muid keskkonnaparameetreid, kasutades kontrolli, mõõtmised ja ettenähtud mõõtevahendeid; seadistamise • võrdleb mõõtetulemusi normide ja projektnõuetega ning seadistab süsteemi parameetrid (nt õhuvoolud, rõhud, tasakaalustamine); • dokumenteerib mõõtmistulemused ja hindab süsteemi töökindlust, efektiivsust ning stabiilsust. 4) hooldab • puhastab ventilatsiooniseadmeid, kanaleid ja õhujaotajaid, lähtudes hooldusjuhenditest; ventilatsioonisüsteemi • kontrollib ja vajadusel vahetab kuluelemente (filtrid, tihendid, kinnitusdetailid jne); seadmeid ja kanaleid ning • tuvastab rikkeid, kõrvaldab puudused etteantud juhiste alusel ning testib süsteemi töökorda pärast kõrvaldab tüüprikked oma hooldust; pädevuse piires • kasutab tellinguid ja tõsteseadmeid ohutult ning järgib keskkonnaohutusnõudeid. 5) töötab hoone • töötab ennastjuhtivalt ja/või meeskonnas oma vastutusala ja oskuste piires, konsulteerides juhendajaga ventilatsioonisüsteemide probleemide ilmnemisel, vajadusel veebipõhiselt; hooldusel ja remondil • osaleb paindlikult meeskonnatöös, tööülesannete jaotamisel ja ajakava planeerimisel, eristades isiklikku ennastjuhtivalt ja ja kollektiivset vastutusala; keskkonnateadlikult järgides • kohandub meeskonnaga ja on valmis teistelt õppima, põhjendades koostöö ja suhtlemise vajalikkust töötervishoiu ja erinevates töösituatsioonides; tööohutusõudeid ning • kasutab ja korrastab töötsooni eesmärgipäraselt, järgides ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuded ning energiatõhusa ehitamise tagades ohutuks töötamiseks vajaliku asjatundliku korrashoiu; põhimõtteid • rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kogu tööprotsessi vältel, kasutades nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid; • korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed, abi- ja kaitsevahendid, juhindudes seadme või toote tootja poolt ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuetest; • järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, arvestades inimeste ja keskkonnaga enda ümber; • käitub keskkonnateadlikult, järgides jäätmete sorteerimisel ja utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjade nõudeid; • teeb vajadusel ettepanekuid materjalide säästvamaks kasutamiseks, arvestades võimalusel materjalide korduvkasutatavust ja kulutõhusust; 6) analüüsib koos juhendajaga • tõestab hoone ventilatsioonisüsteemide hoolduse ja remondi kompetentse, sooritades tööalaseid enda tegevust hoone toiminguid ja/või lahendades tööga seotud probleeme, rakendades ohutuid ja ergonoomilisi töövõtteid ja ventilatsioonisüsteemide seadmete kasutamist; hooldusel ja remondil lähtudes 82 (90)  tööülesandest ja • hindab koos juhendajaga enda kompetentsust, arvestades toimetulekut tehtud töödega ning nende kvaliteedinõuetest eesmärgipärasust; • hindab õiglaselt ja adekvaatselt oma isikuomaduste ja teadmiste taset, rakendades enesehindamist töötulemuste parandamiseks ja täiendamiseks. 41. Praktika 30 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane rakendab õppekeskkonnas omandatud teadmisi ja oskusi reaalses töökeskkonnas hoone tehnosüsteemide paigaldamisel, hooldusel ja remondil, järgides töötamisel ettevõttes väljakujunenud töörütmi ja etteantud nõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane 1) paigaldab projektist lähtuvate • selgitab etteantud dokumentatsiooni põhjal välja tehtavate tööde mahu, kestuse ja kaasnevad nõuete kohaselt hoonesiseste eritingimused; ja - väliste tehnosüsteemide • kavandab töörühma liikmena tööoperatsioonide järjekorra tööülesande täitmiseks tehnosüsteemide torustikud ja nende juurde paigaldus- , hooldus- või remonttöödel hoones või töötamisel välistrassidega; kuuluvad seadmed • valib tööülesandest lähtudes asjakohased isikukaitsevahendid, materjalid ja töövahendid; 2) osaleb töörühma liikmena • valib välja etteantud töö iseloomust lähtudes sobivad töövahendid ning veendub enne töö alustamist kinnistu ühisveevärgi, - nende korrasolekus ja ohutuses; kanalisatsiooni ja kaugkütte • teeb tööjoonist järgides vajalike materjalide mõõdistus- ja märketööd, kasutades asjakohaseid välistrasside torustikke ja mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid; nende juurde kuuluvate • osaleb töörühma liikmena reoveepumpla ehitamisel, kasutades erialaspetsiifilisi teadmisi ja oskusi; seadmete paigaldamisel • osaleb veetorustiku survestamisel veendumaks, et paigaldatud torustik vastab projektiga 3) paigaldab ja hooldab etteantud normatiividele, järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid; õigusaktidega määratud • hindab juhendamisel hoonesisese vee- ja kanalisatsioonisüsteemi toruühenduste tihedust ja pädevuse piires erinevat tüüpi vastavust projektiga esitatud nõuetele; soojuspumpasid; 4) hooldab ja vajadusel • paigaldab või hooldab või remondib töörühma liikmena, juhiste alusel õli-, rasva-, liiva-, muda-, remondib vastavalt bensiinipüüdureid lähtudes etteantud tööülesandest ja tehnilises dokumentatsioonis esitatud nõuetest, hooldusjuhendile või antud järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid, juhistele hoone • paigaldab, hooldab või remondib töörühma liikmena, juhiste alusel ühiskanalisatsiooni torustikku ja tehnosüsteeme, tagades kogumismahuteid, lähtudes etteantud tööülesandest ja tehnilist dokumentatsiooni esitatud nõuetest süsteemide toimivuse järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid; 5) arendab sotsiaalseid ja • paigaldab töörühma liikmena, juhiste alusel sadevee- ja drenaažisüsteeme kasutades asjakohaseid enesekohaseid pädevusi ning materjale ja töövahendeid, järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid; käitub vastastikust suhtlemist • isoleerib torustikke ja seadmeid etteantud dokumentatsiooni, jooniste või juhiste alusel; toetaval viisil • lokaliseerib tehnosüsteemi avariiolukorra viisil, et tekkinud kahju oleks võimalikult vähene, 83 (90)  6) vastutab töörühma liikmena järgides töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid; tööde kvaliteedi ja • rajab töörühma liikmena etteantud märgistust järgides hoone konstruktsioonidesse torustiku tulemuslikkuse eest ning paigaldamiseks vajalikud läbiviigud, kasutades asjakohasid töövahendeid ja –võtteid; analüüsib tööülesannetega • paigaldab soojuspumba siseosa ja välisosa selleks ettenähtud ruumi kas kinnistustega, toimetulekut alusraamile või vundamendile järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid; • teeb pingevabas olukorras juhendamisel vajalikud esmased kaabeldustööd arvestades töö- ja elektriohutusnõudeid kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid; • teavitab seadme kasutajat soojuspumba hooldamisele kehtestatud nõuetest, järgides kliendikeskse teeninduse põhimõtteid ja arvestades tootja ettekirjutusi; • teeb endale selgeks dokumentatsiooni põhjal või juhendaja abil hooldatava kütte,- sanitaartehnilise-, või ventilatsiooniseadme tüübi, tehnilised näitajad, hooldussagedused ja teostatavad tööd; • dokumenteerib hoone tehnosüsteemide hooldustööd nõuetekohaselt kasutades asjakohasid digivahendeid ja erialast terminoloogiat; • kontrollib vaatluse teel lekete olemasolu ja tööparameetreid (rõhk, temperatuur) vee, soojuse, ventileeritava õhu edastamiseks ja võrdleb tulemust etteantud normidega; • järgib töötamisel töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid vältimaks tööõnnetusi objektil, arvestab teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber; • järgib töö ajal keskkonnakaitsenõudeid ja jäätmekäitluseeskirju tagades, et ümbritsevasse keskkonda ei satuks keskkonnaohtlikke jäätmeid; • tutvub ettevõtte töösisekorraeeskirjadega ja läbib esmase ohutustehnilise juhendamise; • täidab tööülesanded kokkulepitud tähtajaks järgides etteantud juhiseid ja kvaliteedinõudeid, • kohandub töötamisel meeskonnaga, toetades selle tulemuslikku tegutsemist; • koostab kokkuvõtte tehtud töödest, esitades asjakohast teavet arusaadavalt ja mitmekülgselt, sh kasutab jooniseid, skeeme jms; • vormistab kokkuvõtte tehtud töödest korrektses õppekeeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat. 3.6. Valitavad põhiõpingute moodulid teedeehituse suunal 42. Teetöömasinate juhtimine ja hooldamine 12 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused teetöömasinate juhtimisest ja hooldamisest vastavalt kasutus- ja hooldusjuhenditele ning järgides tööohutuse ja keskkonnahoiu nõudeid. 84 (90) Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kirjeldab teetöömasinate ehitust, • selgitab teetöömasinate põhiosade ja süsteemide ehitust, lähtudes tootja kasutusjuhenditest; tööpõhimõtteid ning juhtimist ja • kirjeldab teetöömasinate tööpõhimõtteid ja tööprotsesse, lähtudes kasutusotstarbest ja tootja hooldamist vastavalt kasutus- ja kasutusjuhenditest; hooldusjuhendile • selgitab vastavalt kasutus- ja hooldusjuhenditele teetöömasinate ohutu juhtimise võtteid; • selgitab vastavalt kasutus- ja hooldusjuhenditele teetöömasinate hooldamise võtteid; • kirjeldab teetöömasinatel töötamise liiklusohutusnõudeid vastavalt õigusaktidele; 2) sooritab teetöömasinatega • sooritab ülesandeid teetöömasinate simulaatoril vastavalt juhendile; erinevaid tööoperatsioone • kontrollib teetöömasina tehnilist seisukorda ja turvavarustuse olemasolu vastavalt tootja kasutusjuhendile; järgides töö- ja • teeb teetöömasinatega erinevaid tööoperatsioone vastavalt ülesandele, järgides tootja kasutusjuhendit ning keskkonnaohutusnõudeid ohutusnõudeid; 3) hooldab teetöömasinaid • hooldab teetöömasinaid, järgides tehnilisi nõudeid, hooldusjuhendit ja ohutusnõudeid; vastavalt hooldusjuhendile, • reguleerib teetöömasinate mehhanisme, haagiseid ja lisaseadmeid vastavalt tehnilistele nõuetele, järgides järgides töö- ja ohutusnõudeid; keskkonnaohutuse nõudeid • käitleb hoolduse käigus tekkivaid jäätmeid vastavalt keskkonnaohutusnõuetele; • dokumenteerib hooldustööd vastavalt kehtestatud nõuetele; 4) rakendab teetöömasina • selgitab 2D ja 3D masinautomaatika seadmete põhikomponente, tööpõhimõtteid ja võimalusi juhtimisel 2D ja 3D teetöömasinatega töötamisel vastavalt kasutusjuhenditele; masinautomaatikaseadmed • koostab masinjuhtimiseks erinevate tarkvaradega 2D ja 3D pinnasemudeli vastavalt kasutusjuhendile ja vastavalt kasutusjuhendile ja tööülesandele; tööülesandele • kasutab 2D ja 3D masinautomaatika seadmeid vastavalt kasutusjuhendile ja tööülesandele; 43. Liiklusohutus ja –korraldus teetöödel 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused ohutust liiklemisest, liikluskorralduse- ja liiklusohutusvahendite paigaldamise nõuetest ja tehnoloogiast ning omandab T-kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguse. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) selgitab liiklusohutuse ja ohutu • selgitab ajutisele liikluskorraldusele kehtestatud nõudeid teetöödel, lähtudes õigusaktidest; liiklemise põhimõtteid • kirjeldab teetöödega seotud liiklusohte ja nende vältimise põhimõtteid, arvestades tööpiirkonna eripära; teetöödel, arvestades • kirjeldab liikluskorralduse- ja liiklusohutusvahendite paigaldamise tehnoloogiat, lähtudes tööülesandest; tööpiirkonna ja kehtivate • kirjeldab töötajate ja liiklejate ohutuse tagamise nõudeid, lähtudes õigusaktidest; nõuetega 85 (90) 2) paigaldab ja liikluskorraldus- ja • kavandab tegevused liikluskorraldus- ja liiklusohutusvahendite paigaldustöödeks, arvestades tööpiirkonnaga liiklusohutusvahendeid ning õigusaktide nõuetega; vastavalt tööülesandele ja • paigaldab liikluskorraldus- ja liiklusohutusvahendid, järgides tööülesannet, töö tehnoloogiat ning õigusakte; tehnoloogilistele nõuetele, • paigaldab teekattemärgistuse, lähtudes tööjoonisest; arvestades õigusakte • tagab tööpiirkonna ohutuse paigaldustööde ajal, rakendades liikluskorralduse ja tööohutusnõudeid; 3) reguleerib liiklust teetööde • selgitab reguleerijale esitatavaid nõudeid, lähtudes liiklusseadusest; piirkonnas vastavalt • selgitab liikluse reguleerimise põhimõtteid teetööde piirkonnas, lähtudes õigusaktidest õigusaktidele • annab liiklejatele selgeid, üheselt mõistetavaid ja õigeaegseid märguandeid vastavalt liiklusseadusele; 4) juhib T-kategooria • juhib T-kategooria mootorsõidukit ohutult, järgides liiklusseadust; mootorsõidukit ohutult ja • kasutab T-kategooria mootorsõiduki juhtimisel keskkonnahoidlikke ja säästlikke juhtimisvõtteid, lähtudes keskkonnahoidlikult, järgides liiklusseadusest; liiklusseadust • käitub liiklusõnnetuse korral situatsioonülesannet lahendades vastavalt liiklusseadusele; • demonstreerib esmaabi võtteid simulatsioonülesande lahendamisel. 44. Haljastustööde tegemine 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused teedeehitusega seonduvate maastikukujundustööde kavandamiseks ning teepäraldiste ja haljasalade rajamiseks, järgides töötervishoiu- ja tööohutuse ning jäätmete sorteerimise ja utiliseerimise nõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kavandab • selgitab haljastustööde ja teepäraldiste rajamise põhimõtteid, kasutatavaid materjale ning töövahendeid, maastikukujundustööd, lähtudes lähtudes tööülesandest; tööjoonisest • kirjeldab jäätmete sorteerimise ja utiliseerimise nõudeid vastavalt õigusaktidele; • kavandab tööprotsessi haljastustöödeks ja teepäraldiste rajamiseks vastavalt tööjoonisele; 2) rajab teemaa haljastuse, • valmistab ette haljastuseks vajaliku kasvupinnase, lähtudes tööülesandest, järgides ohutusnõudeid; lähtudes haljastusprojektist ja • rajab ettevalmistatud kasvupinnasele haljastuse, järgides haljastusprojekti ja ohutusnõudeid; tööülesandest • käitleb jäätmeid vastavalt heakorra- ja keskkonnanõuetele; 3) rajab kivisillutisalad, järgides • valmistab ette kivisillutisala aluspinna vastavalt tööjoonisele, järgides töö tehnoloogiat ning kvaliteedi- ja tööde tehnoloogiat ja ohutusnõudeid; kvaliteedinõudeid • paigaldab sillutuskivid vastavalt tööjoonisele ja tehnoloogilistele nõuetele; • viimistleb sillutise vastavalt tööjoonisele ja tehnoloogilistele nõuetele; • käitleb jäätmeid vastavalt heakorra- ja keskkonnanõuetele; 4) rajab teepäraldised, järgides • ehitab teepäraldise vundamendi vastavalt tööjoonisele, järgides töö tehnoloogiat ning kvaliteedi- ja tööde tehnoloogiat ja ohutusnõudeid; kvaliteedinõudeid • paigaldab teepäraldise elemendid vastavalt tööjoonisele ja tehnoloogilistele nõuetele; 86 (90)  • käitleb jäätmeid vastavalt heakorra- ja keskkonnanõuetele. 45. Pinnasetööde tegemine 13 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused pinnasetööde ettevalmistamisest ning tööde tegemisest vastavalt kehtivatele normidele, järgides masinate ja mehhanismide kasutamisel keskkonna- ja tööohutuse nõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kirjeldab pinnasetöödel • iseloomustab pinnasetöödel kasutatavaid materjale, kirjeldades nende omadusi ja kasutusvaldkondi kasutatavaid materjale, vastavalt ehitusnormidele ja standarditele; töövahendeid ning • kirjeldab töövahendite ja masinate kasutamist vastavalt tööprojektile; tehnoloogiaid, selgitades • selgitab pinnasetööde tehnoloogiaid ja tööetappe vastavalt tööprojektile ning töö- ja keskkonnaohutuse nende otstarvet ja nõuetele; kasutusvõimalusi 2) valmistab ette • kavandab tööprotsessi, lähtudes tööjoonisest ja tehnoloogiast; pinnasetöödeks töömaa • teeb ettevalmistus- ja lammutustööd vastavalt tööülesandele ja tööde tehnoloogiale, arvestades taaskasutuse vastavalt tööülesandele, võimalusi ja utiliseerimise nõudeid; järgides tööde tehnoloogiat • märgib maha kaeviku piirjooned ja kõrgused vastavalt tööjoonisele; • teeb kindlaks maa-aluste trasside olemasolu ning asukohad visuaalselt ja asukohatuvastusvahendeid kasutades, dokumenteerides nende asukohad tööjoonisel; 3) teeb pinnasetöid, järgides • kontrollib teetöömasina korrasolekut ja masinautomaatika seadistuse vastavust tööülesandele vastavalt tehnoloogiat ning masinate ja seadmete kasutusjuhenditele; keskkonna- ja • teeb pinnasetöid, arvestades tööetappide järjekorda, järgides tööde tehnoloogiat ning töö- ja tööohutusnõudeid keskkonnaohutusnõudeid; • paigaldab geosünteedid ja erosioonitõkked, järgides tööülesannet ja tööde tehnoloogiat; 4) rajab tee drenaažitorustiku • kavandab tööprotsessi vastavalt tööjoonisele ja tehnoloogiale; ja truubid vastavalt • rajab kaeviku vastavalt tööprojektile, järgides tööde tehnoloogiat ning tööohutuse ja keskkonnanõudeid; tööprojektile, järgides tööde • paigaldab drenaažitorud, kaevud ja truubid vastavalt tööjoonisele, järgides tööde tehnoloogiat ja tehnoloogiat ning tööohutusnõudeid; keskkonna- ja • teeb kaeviku tagasitäite koos tihendamisega, järgides tööde tehnoloogiat, tööohutuse ja keskkonnanõudeid. tööohutusnõudeid 46. Teekatendi ehitamine 9 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused teekatendi ehitamisel kasutatavatest materjalidest ja tehnoloogiatest, paigaldab kattekihi ja pindab, arvestades ohutus- ja keskkonnanõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 87 (90) 1) kirjeldab teekatendi ehitamisel • iseloomustab teekatendi ehitamisel kasutatavaid materjale, kirjeldades nende omadusi ja kasutusvaldkondi kasutatavaid materjale, vastavalt ehitusnormidele ja standarditele; töövahendeid ning • kirjeldab töövahendite ja masinate kasutamist vastavalt tööprojektile; tehnoloogiaid, selgitades nende • selgitab teekatendi ehitamise tehnoloogiaid ja tööetappe vastavalt tööprojektile ning töö- ja otstarvet ja kasutusvõimalusi keskkonnaohutuse nõuetele; • kavandab lähtuvalt etteantud ülesandest tööprotsessi; 2) rajab teekatendi alus- ja • arvutab teekatendi alus- ja pealiskihi ehitamiseks vajaminevate materjalide kogused, lähtudes tööjoonisest pealiskihid, järgides tööde ja tööde tehnoloogiast; tehnoloogiat • märgib aluse ehitamiseks kõrgused ja piirjooned vastavalt tööjoonisele ja tööde tehnoloogiale; • laotab täitematerjalist teekatendi alus- ja pealiskihid vastavalt tööde tehnoloogiale, järgides keskkonna- ja tööohutusnõudeid; • tihendab täitematerjalist teekatendi alus- ja pealiskihid vastavalt tööde tehnoloogiale, järgides tööohutusnõudeid; • paigaldab äärekivid, järgides tööde tehnoloogiat ja tööohutusnõudeid; 3) ehitab stabiliseeritud kihi, • laotab täitematerjali, lähtudes tööjoonisest ja tööde tehnoloogiast; lähtudes tööülesandest ja • segab doseeritud sideained laotatud täitematerjaliga, järgides keskkonnaohutuse nõudeid; tehnoloogiast • planeerib segatud materjalid vastavalt tööjoonisele, järgides tööde tehnoloogiat; • tihendab segatud materjalid, järgides tööde tehnoloogiat ning tööohutusnõudeid; 4) ehitab asfaldisegust katendi • valmistab ette aluse katendi kattekihi paigaldamiseks, järgides tööde tehnoloogiat; kattekihi, lähtudes tööülesandest • paigaldab asfaltsegude kihid, lähtudes tööülesandest, järgides tööde tehnoloogiat ning keskkonna- ja ja tehnoloogiast ohutusnõudeid; • tihendab asfaltsegude kihid, lähtudes tööülesandest, järgides tööde tehnoloogiat ja ohutusnõudeid. 5) ehitab teepeenra vastavalt • paigaldab täitematerjali vastavalt tööülesandele, järgides tööde tehnoloogiat ning keskkonna- ja tööülesandele, järgides tööde tööohutusnõudeid; tehnoloogiat • kontrollib teepeenra kaldeid ja kandevõimet vastavalt tööjoonisele; • korrigeerib teepeenra kaldeid vastavalt tööjoonisele, järgides tööde tehnoloogiat. 47. Teede korrashoiutööde tegemine 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused teede seisukorra hindamisest, teede hooldamisest ja remondist ning ohutus- ja keskkonnanõuetest teede korrashoiul. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kirjeldab teede hooldamisel ja • kirjeldab tee seisundinõudeid vastavalt õigusaktidele; remontimisel kasutatavaid • kirjeldab teede korrashoiutöödel kasutatavaid materjale ja töövahendeid vastavalt tehnoloogiale; 88 (90)  materjale ja töövahendeid, • kavandab lähtuvalt tööülesandest ja tehnoloogiast tööprotsessi; lähtudes tehnoloogiast 2) teeb teehooldustöid vastavalt • teeb lumekoristus- ning libedusetõrjetöid vastavalt kehtivatele õigusaktidele, järgides tehnoloogiat ja aastaajale, järgides keskkonna- ohutusnõudeid; ja ohutusnõudeid • teeb kõvakatte puhastustöid, lähtudes tööülesandest, järgides tehnoloogiat ning keskkonnahoiu ja ohutusnõudeid; • teeb kruusateede tolmutõrjetöid vastavalt tööülesandele, arvestades töötehnoloogiat ja keskkonnanõudeid; • hooldab teemaa-alale jäävat haljastust vastavalt tööülesandele, lähtudes tee seisundinõuetest; 3) profileerib kruusakatendiga • hindab tee seisundit, lähtudes tööülesandest ning arvestades kruusatee seisundinõudeid; teed, järgides tee • seadistab töömasina tööorganid vastavalt tööülesandele, järgides ohutusnõudeid; seisundinõudeid ning tööde • kasutab teetöömasinat kruusakatendiga tee profileerimiseks, lähtudes tööülesandest ja kasutusjuhenditest, tehnoloogiat järgides ohutusnõudeid; 4) remondib defektset teekatendit, • paigaldab etteantud tööülesandest lähtudes ajutised liikluskorraldusvahendid vastavalt liiklusseadusele; lähtudes tehnoloogiast ning • valmistab vastavalt tehnoloogilistele nõuetele ette defektsed teekatendi osad; järgides töö- ja • kasutab defektse teekatendi remontimisel teetöömasinaid ja töövahendeid, lähtudes töö tehnoloogiast ja keskkonnaohutuse nõudeid masinate kasutusjuhenditest, järgides töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid; • pindab teekatendi, järgides tehnoloogilisi ning töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid; 5) hooldab teemaale jäävat • koostab tööplaani haljastuse ja teepäraldiste hooldamiseks, lähtudes tee seisundinõuetest; haljastust ja teepäraldisi, • hooldab teepäraldisi, lähtudes tee seisundinõuetest, järgides töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid; lähtudes tee seisundinõuetest • hooldab teemaale jäävat haljastust, lähtudes tee seisundinõuetest, järgides töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid; • hooldab kahjustatud ja nõuetele mitte vastavaid liikluskorraldusvahendid, lähtudes tee seisundinõuetest. 48. Praktika 30 EKAP Eesmärk: praktikal taotletakse, et õpilane arendab õppekeskkonnas omandatud kutsealaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid reaalses töökeskkonnas. Õpilane arendab sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi ning meeskonnatööoskust, kujuneb valmisolek asuda tööle õpitud kutsealal. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) planeerib töörühma liikmena • planeerib isiklikud praktika eesmärgid tulenevalt õppekavast ja ettevõtte spetsiifikast; oma tegevused tööülesannete • kavandab oma tegevused töörühma liikmena, järgides praktikaettevõtte töökorraldust ja sisekorraeeskirja; täitmiseks vastavalt ettevõttes • osaleb tööohutusalasel juhendamisel, kinnitades seda ettevõttes sätestatud korra kohaselt; kujunenud töörütmile • valmistab töörühma liikmena ette oma töökoha, arvestades töö- ja keskkonnaohutusnõudeid; 2) teeb meeskonnaliikmena • valmistab ette materjalid ja töövahendid enne töö alustamist, lähtudes tööülesandest; juhendamisel teede ehituse ja 89 (90)  korrashoiutöid, järgides • töötab juhendamisel meeskonnaliikmena teedeehitusel, järgides ehitusprojekti, kvaliteedinõudeid ja tööde kvaliteedinõudeid, tööde tehnoloogiat; tehnoloogiat ning keskkonna- ja • teeb meeskonnaliikmena juhendamisel teede korrashoiutöid, järgides tee seisundinõudeid ja tööde ohutusnõudeid tehnoloogiat; • käitleb jäätmeid vastavalt kehtestatud korrale, arvestades keskkonnaohutusnõudeid; • kasutab töötamisel isikukaitsevahendeid, järgides töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid; 3) arendab meeskonnatööoskust, • suhtleb kaastöötajatega vastastikust lugupidamist ülesnäitaval viisil; suhtlemis- ja koostöövalmidust, • jagab meeskonnaliikmetega tööalast informatsiooni, väljendudes selgelt ja kontekstikohaselt, kasutades tehes koostööd kolleegide ja erialast terminoloogiat; juhendajaga tööülesannete täitmisel 4) analüüsib isiklikku ja erialast • analüüsib enda toimetulekut tööülesannetega, tugevusi ja nõrkusi, tuues välja arendamist vajavad kohad; arengut, võrreldes seatud • teeb kokkuvõtte analüüsi tulemustest arvestades ka juhendaja tagasisidet; eesmärke ja saavutatud • täidab praktikadokumentatsiooni vastavalt kooli praktikakorraldusele. tulemusi 90 (90)  Lisa 7 KINNITATUD haridus- ja teadusministri määrusega „Kutsekeskhariduse riiklik õppekava” (haridus- ja teadusministri …määruse nr… sõnastuses) Logistika ja laokorralduse õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 1. Õppekava üldandmed 1.1. Õppekava kuulub õppekavarühma transporditeenused ning võimaldab õpilasel omandada teadmised, oskused, väärtushoiakud ja sotsiaalse valmiduse õpingute jätkamiseks ja töötamiseks oskustöölisena logistika-, laoteenuste ja veoseveo korraldamise valdkonnas. 1.2. Õppekava õppemaht on 240 EKAPit, mis jaguneb järgmiselt: 1) kohutuslikud üldharidusõpingud 80 EKAPit; 2) põhiõpingud 125 EKAPit, millest ühiseid põhiõpinguid 62 EKAPit ja valitavaid põhiõpinguid 63 EKAPit sh praktika vähemalt 28 EKAPit; 3) valikõpingud 35 EKAPit sh 5 EKAPit vabaõpinguid. 1.3. Õppekavaga on määratud järgmised suunavalikud ja spetsialiseerumised, millest õpilane valib ühe: 1) suunavalikul veokorralduse logistikale ja laokorraldusele on võimalik spetsialiseeruda veoseveo logistikale või laotöö korraldusele; 2) suunavalikul kauba- ja sõitjateveo korraldusele. 2. Õppekava põhiõpingute struktuur 2.1. Ühised põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht on järgmised: 1) oskused eluks ja tööks, 15 EKAPit; 2) digioskuste arendamine, 5 EKAPit; 3) sissejuhatus kutseõpingutesse, 10 EKAPit; 4) klienditeenindus, 5 EKAPit; 5) kaupade käitlemine, 10 EKAPit; 6) erialane võõrkeel, 6 EKAPit; 7) logistikateenuste ost ja müük, 6 EKAPit; 8) jätkusuutlik logistika ja ringmajandus, 5 EKAPit; 2.2. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht spetsialiseerumisel veokorralduse logistikale ja laokorraldusele on järgmised: 2.2.1. Ühised põhiõpingud kõigile spetsialiseerumistele veokorralduse logistika ja laokorralduse suunal on järgmised. 1) kaubavarude täiendamine, 7 EKAPit; 2) müügitöö ja digiturundus, 6 EKAPit; 3) tõstukite kasutamine, 4 EKAPit; 2.2.2. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht spetsialiseerumisel veoseveo logistikale on järgmised. 1) kauba maanteevedude korraldamine, 14 EKAPit; 2) kaasaegsed tehnoloogiad logistikas, 4 EKAPit; 3) praktika, 28 EKAPit. 1 (25)  2.2.3. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht spetsialiseerumisel laotöö korraldusele on järgmised: 1) kaasaegne laokorraldus, 8 EKAPit; 2) laotoimingud, 10 EKAPit; 3) praktika 28 EKAPit. 2.3. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht kauba- ja sõitjateveo korralduse suunal on järgmised. 1) liiklusõpetus, 10 EKAPit; 2) liiklusohutuse tagamine kauba- ja sõitjateveol, 7 EKAPit; 3) kaubavedu, 9 EKAPit; 4) sõitjatevedu, 9 EKAPit; 5) praktika, 28 EKAPit. 2 (25)  3. Logistika ja laokorralduse õppekava põhiõpingute moodulite kirjeldused 3.1.Kõikidele spetsialiseerumistele ühised põhiõpingute moodulid Mooduli õppe maht Eesti Mooduli nr Mooduli nimetus kutsehariduse arvestuspunktides (EKAP) 1. Oskused eluks ja tööks 15 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab pädevusi, mis on vajalikud edasisel õpiteel ja ühiskonnas ennastjuhtivalt, vastutustundlikult ja tulemuslikult toimimiseks. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: püstitab enesearengu eesmärgid, • selgitab tervislike eluviiside ja turvalise keskkonna tähtsust, sh toetavate suhtlusvõrgustike rolli tervise, arvestades enda võimeid ja õpimotivatsiooni ja üldise toimetuleku tagamisel; võimalusi ning väärtustades • analüüsib juhendamisel enda käitumis- ja tarbimisharjumusi ning nende mõju enda tervisele, heaolule ja tervislikke eluviise üldisele toimetulekule; • hindab oma vaimse ja füüsilise tervise seisundit, arvestades põhilisi tegureid nagu magamine, toitumine, liikumine, suhted, kasutades selleks usaldusväärseid enesehindamise tehnikaid, sh veebipõhiseid töövahendeid; • koostab juhendamisel aja- ja tegevuskava enda vaimse ja füüsilise heaolu säilitamiseks, kasutades selleks erinevaid tervise edendamise ja säilitamise võimalusi; • kasutab kodukoha ja kooli lähedal paiknevad liikumisradu, harjutusväljakuid ja võimalusi erinevate liikumisviisidega tegelemiseks; • oskab kasutada mobiilirakendusi liikumisharjumuse ja kehalise aktiivsuse jälgimiseks; • analüüsib juhendamisel enda huvisid, väärtushoiakuid, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi; • sõnastab eneseanalüüsi tulemustest lähtuvalt juhendamisel eesmärgid, isiklike ja akadeemiliste sihtide poole liikumiseks; kasutab teadlikult erinevaid • selgitab juhendatult õppimise olemust ning teadmiste ning oskuste omandamise protsessi, kasutades õpistrateegiaid ja -viise enda erinevaid teabeallikaid; õpitegevuse kavandamisel ja • iseloomustab erinevaid õpistrateegiaid ja õppimise viise, seostades neid enda senise õpikäitumisega; juhtimisel • oskab analüüsida enda õpiharjumusi ning arvestada tahtlikku ja tahtmatu tähelepanu mõju oma õpitegevusele; • analüüsib juhendamisel oma õpimotivatsiooni, määratledes seda soodustavaid ja takistavaid tegureid; 3 (25)  • koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õppimis- ja igapäevategevuste ajakava, lähtudes enda huvidest, eneseteostusega seotud eesmärkidest ja võimalustest; • annab hinnangu enda varasematele õpitulemustele, arvestades eneseanalüüsi tulemusi ja saadud tagasisidet; • kavandab muudatused enda õppimisharjumustes, lähtuvalt hindamistulemustest ning toob saadud tagasiside põhjal näiteid õpistrateegiate kasutamisest õpitegevustes; • selgitab juhendamisel stressi ja frustratsiooniga toimetuleku võimalusi; tegutseb seatud eesmärkide • suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud vormis erinevas vanuses ja kultuuritaustaga inimestega, valides saavutamiseks vastutustundlikult asjakohase käitumis- ja väljendusviisi ning kohandades suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse nii iseseisvalt kui kollektiivi eesmärkidele; liikmena • jagab asjakohast infot nii kirjalikult, suuliselt kui visuaalselt, kasutades sobivaid suhtlemisvahendeid ja • -vorme ning lähtudes suhtluspartnerist (sõber, kaasõpilane, õpetaja, ametiasutus); • kohandab enda suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele; • toob näiteid illustreerimaks, kuidas esmamulje, eelarvamused, sh stereotüübid mõjutavad inimeste käitumist; • iseloomustab erinevaid meeskonnatöö rolle ja nende mõju töö tulemuslikkusele, kasutades teabeallikaid; • analüüsib juhendamisel rühmas toimuvaid protsesse ja nende võimalikku mõju inimese käitumisele igapäevaelus; • teeb kaaslastega teadlikult koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks, järgides meeskonnatöö põhimõtteid, suhtlus- ja käitumisnorme ning kasutades digitaalseid ühistöövahendeid; mõistab ettevõtliku, väärtust loova • selgitab juhendamisel vastutustundliku tarbimise ja tootmise põhimõtteid ning tehtavate valikute mõju ja vastutustundliku tegutsemise keskkonnale, kogukondadele ja enda heaolule; olulisust nii endale kui • toob näiteid probleemsetest tarbimissituatsioonidest ning oskab otsida abi oma õiguste kaitseks; ühiskonnale • hindab kriitiliselt ostudega seotud teadete, pakkumiste ja soovituste usaldusväärsust; • kirjeldab jätkusuutliku arengu eesmärke, seostades neid ümbritseva keskkonna ja õpitava valdkonnaga; • kaardistab juhendamisel ühiskonnas esinevaid sotsiaalseid probleeme, kasutades erinevaid teabeallikaid ja infotehnoloogiavahendeid; • analüüsib meeskonnatööna valitud probleemi lahendamise võimalusi, kasutades tõenduspõhiseid fakte ja teabeallikaid; • kavandab juhendatud meeskonnatööna tegevuskava valitud probleemi lahendamiseks, kasutades loovustehnikaid ning arvestades ressursside säästliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtteid; • kavandab lahenduse elluviimiseks vajaliku eelarve, kasutades digivahendeid; 4 (25) mõistab tööturu toimimise • selgitab teabeallikate põhjal majanduslike, tehnoloogiliste, looduslike ja teiste keskkonnatingimuste põhimõtteid ja enda muutuste mõju majanduskeskkonnale; arenguvajadusi tööturule • iseloomustab juhendatud meeskonnatööna Eesti majanduskeskkonna ja tööturu toimimist eri sisenemiseks tegevusvaldkondades, kasutades erinevaid teabeallikaid; • iseloomustab erineva haridustaseme ja oskustega inimeste võimalusi tööturul, arvestades töötasu seost väärtusloomega; • selgitab teabeallikate põhjal tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi töösuhetes; • võrdleb erinevate lepingutingimuste tähtsust töösuhetes, võimalike probleemide ennetamisel; • võrdleb enda kogemusi ja oskusi valitud tegevusvaldkonnas erinevates ametites ja rollides tegutsemiseks vajalikega, kasutades oskuste kompassi; • kavandab enesearengut toetavaid tegevusi, lähtudes enda eesmärkidest ja arendamist vajavatest oskustest; • selgitab ressursside (raha, aeg, inimesed) vajadust ja säästmise võimalusi, arvestades enda seatud eesmärkidega; kasutab varasemaid teadmisi, • lahendab igapäevaeluga seonduvaid arvutusülesandeid, kasutades koolimatemaatikast tuttavaid mudeleid oskusi ja kogemusi igapäevaeluga ja meetodeid; seonduvate ülesannete • planeerib digivahendite abil igapäevased tulud-kulud, arvestades enda vajaduste ja võimalustega; lahendamisel • esitab kirjalikku ja suulist informatsiooni selgelt ja struktureeritult nii eesti keeles kui ka põhikoolis õpitud võõrkeeles; • kasutab tehnoloogilisi vahendeid ja seadmeid ning tõenduspõhiseid andmeid otsuste või järelduste tegemiseks igapäevaeluga seotud küsimustes; • kasutab igapäevaelus ettetulevate olukordade lahendamisel eesti- ja võõrkeelseid teabeallikaid; • koostab pädevuse piires eesti- ja võõrkeelseid tekste, lähtudes igapäevaelu vajadustest; • otsib tööülesande täitmiseks vajalikku teavet, hinnates erinevate teabeallikate usaldusväärsust; • lahendab reaalelulisi ülesandeid, sidudes tervikuks mitme ainevaldkonna teadmisi ja oskusi; • toob näiteid matemaatika, füüsika, keemia ja bioloogia omavahelistest seostest igapäevaelus. korraldab teadlikult oma rahaasju • koostab isikliku eelarve arvestades enda finantseesmärke, analüüsides juhendamisel oma sissetulekuid, mõistes, et oma hea finantsilise väljaminekuid ja rahalist seisu sh säästmise võimalusi; käekäigu eest vastutab vaid tema • arutleb meeskonnatööna sissetuleku, tarbimisvalikute ja investeerimisotsuste mõju üle üksikisiku, ühiskonna ise ja keskkonna tasandil; • hindab elumuutvate sündmuste (abiellumine, laste saamine, õnnetus, surm) mõju finantsplaneerimisele, eristades rahalist väärtust emotsionaalsetest jt väärtustest; • kirjeldab pangateenuseid ja finantsteenuse osutaja rolli üksikisiku rahaasjade korraldamisel, tuues esile pakutavaid võimalusi, kaasnevaid kohustusi ja riske; 5 (25)  • oskab valida laenutooteid, kasutades sobivaid võrdlusvahendeid ning arvestades pakutavat intressimäära ja maksetingimusi; • iseloomustab põhiomaduste alusel peamiste varaklasside nagu kinnisvara, võlakirjad ja aktsiad olemust ja erinevusi ning nende kasutamisvõimalusi ja sellega kaasnevaid riske isiklike finantseesmärkide saavutamiseks • kirjeldab isikliku eluaseme soetamise võimalusi, tuues välja üürimise ja ostmise eelised ja puudused; • selgitab pensioni kui pikaajalise finantsmehhanismi olemust ja selle planeerimise olulisust, kasutades asjakohaseid teabematerjale. 2. Digioskuste arendamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab enda digipädevusi elektroonilise teabe otsimiseks, loomiseks ja haldamiseks, arvestades digitehnoloogia kasutamisel tervisekaitse ja küberturvalisuse nõuete ning autorikaitse ja eetika põhimõtetega. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kasutab digikeskkonnast • määratleb oma teabevajaduse ning rakendab sobivaid infootsingu võtteid, et leida digikeskkonnast vajaliku teabe leidmiseks asjakohane teave; sobivaid infootsingu ja • otsib ja filtreerib andmeid, infot ja materjale eesmärgipäraselt, kasutades erinevaid otsingumeetodeid ja andmehalduse võtteid, -tööriistu; hinnates digisisu • analüüsib juhendamisel leitud andmeid, infot ja digisisu, hinnates nende allikate päritolu usaldusväärsust ja asjakohasust asjakohasust; • salvestab ja korrastab digikeskkonnas faile, kasutades kaustu ja kategooriaid, et tagada lihtne ligipääs ja haldus; • töötleb ja analüüsib andmeid tabelarvutuse abil ning esitleb tulemusi selgelt ja arusaadavalt diagrammide ja skeemide abil; kasutab info jagamiseks, • kasutab sobivaid digitehnoloogiaid ja -sisu, et tõhusalt suhelda ja panustada meeskonnatöösse; suhtlemiseks ja koostööks • jagab infot ja faile digikeskkonnas, valides selleks kontekstist ja eesmärgist tulenevalt korrektse viisi ja sobivaid digilahendusi, arvestades sobiva vahendi; digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- • kasutab iseseisvalt ja efektiivselt kooli, kohaliku omavalitsuse, riigi ja ettevõtete digiteenuseid, näiteks e- ja käitumisnorme ning päevik, riigiportaal, digitaalsed õpikeskkonnad, pangateenused; küberturvalisuse nõudeid • kasutab turvaliselt ühismeediat, ajaveebi ja video jagamise platvorme oma algatuste tutvustamiseks ja teiste kaasamiseks; • järgib digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme, arvestades erinevate sihtrühmade kultuurilisest, vanuselisest ja keelelisest eripärast tulenevaid vajadusi; • haldab enda digitaalset identiteeti, arvestades küberturvalisuse nõuetega; 6 (25)  • analüüsib juhendamisel oma digitaalset jalajälge ja selle mõju enda kuvandile; loob ja täiustab digisisu, • loob digisisu teksti, esitluse, pildi ja videona, kasutades sobivaid tööriistu ning arvestades kvaliteedi, kasutades sobivaid tööriistu sh konteksti ja eesmärkidega; tehisintellekti lahendusi • kohandab olemasolevat digisisu uue ja sisukama digimaterjali loomiseks, kombineerides erinevaid vastutustundlikult ning arvestades teabeallikaid ja digimaterjale; autoriõiguse põhimõtteid • järgib digisisu loomisel ja kasutamisel autoriõiguse ning eetika põhimõtteid, arvestades andmekaitse ja konfidentsiaalsuse nõuetega; • rakendab juhendamisel asjakohaseid litsentsitingimusi (Creative Commons) vastavalt sisule ja kontekstile; • kasutab tehisintellekti rakendusi digisisu loomisel ja muutmisel vastutustundlikult, arvestades kvaliteeti ja konteksti; • analüüsib juhendamisel tehisintellekti loodud digisisu täpsust, usaldusväärsust ja konteksti sobivust; kaitseb oma digiseadet, • kaitseb oma digiseadmeid ja nende sisu, rakendades ohtude vähendamiseks asjakohaseid turvameetmeid ja isikuandmeid, privaatsust ja uuendades regulaarselt vastavat tarkvara; tervist, rakendades • tuvastab digiseadmeid ähvardavad ohud ja rakendab ennetusmeetmeid nende vältimiseks; küberturvalisuse ja jätkusuutliku • rakendab turvameetmeid isikuandmete ja privaatsuse kaitseks, kasutades tugevaid paroole, kaheastmelist arengu põhimõtteid autentimist ning andmete krüpteerimist, et piirata juurdepääsu enda andmetele; • analüüsib digiteenuse privaatsusreegleid ja kohandab privaatsusseadeid oma isikuandmete kaitseks; • analüüsib enda käitumist digitehnoloogia kasutamisel, lähtudes sellega seotud vaimse ja füüsilise tervise riskidest; • säilitab tervisliku tasakaalu digitehnoloogia kasutamisel, rakendades ajapiiranguid, puhkeperioode ja ergonoomilisi töövõtteid; • reageerib adekvaatselt küberkiusamisele ning kasutab sobivaid vastumeetmeid, vältimaks edasist kahju; • analüüsib digitehnoloogia keskkonnamõju ja rakendab ressursisäästlikke digikäitumise meetodeid, optimeerides seadmete energiatarvet ja eluea kestust ning hallates digiprügi ökoloogilise jalajälje vähendamiseks; lahendab digitehnoloogia • tuvastab digiseadme lihtsama tehnilise tõrke põhjuse ja lahendab selle juhendi abil; kasutamisega seotud probleeme, • valib konkreetse ülesande jaoks sobiva riist- ja tarkvara, arvestades ülesande spetsiifikat ja võimalikke tuvastades tehnilised tõrked ning alternatiive; valides sobivad lahendused nende • kohandab ja seadistab juhendite alusel digiteenust või platvormi vastavalt enda vajadustele; likvideerimiseks • analüüsib oma digipädevust, koostab plaani enese arendamiseks ja oskuste täiendamiseks; • toetab digitehnoloogia vähemkogenud kasutajaid, pakkudes juhiseid ja variante probleemide lahendamiseks. 7 (25)  3. Sissejuhatus kutseõpingutesse 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab baasteadmised õpitavast valdkonnast ja õppekorraldusest mõistmiseks enda arengu- ja õpieesmärke ning -teekonda. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) selgitab enda õppe-eesmärke • selgitab valitud valdkonna ja enda õppe-eesmärke ning õppekavaga seotud kompetentse seostades neid ja -teekonda lähtuvalt valitud arendatavate üldoskustega erialast, arvestades õppekava • teeb kokkuvõtte tööturu võimalustest valitud valdkonnas enda valitud meetodil ja tööturu võimalusi • toob näiteid erinevatest ettevõtetest seostades nende tegevust logistikaga selgitab logistika seoseid • teeb kokkuvõtte logistika arengutrendidest kasutades tehisintellekti rakendusi erinevate valdkondadega • visualiseerib enda igapäevaelu toiminguid seostades neid logistikaga, kasutades digivahendeid arvestades tuleviku arengutrende • toob näiteid logistikavaldkonna ettevõtete töökeskkondadest ja nende erisustest õppekäikude põhjal tunneb töökeskkonna erisusi ja • selgitab töökeskkonna ohutegurite esinemist ja ennetusmeetmeid logistika valdkonnas ohutegureid logistika valdkonna • järgib tööohutusnõudeid töökeskkonnas, õppekäikudel ning õppelaboris enda ja teiste ohutuse tagamiseks ettevõtetes määratleb logistilised • järgib toiduhügieeni põhimõtteid enda vastutusalas lao- ja transpordiprotsessides arvestades õigusakte funktsioonid, seostades erinevaid • visualiseerib meeskonnatööna logistika arenguetappe arvestades ajaloolist konteksti logistikaprotsesse tarneahelas • eristab logistilisi funktsioone, kirjeldades neis olevaid tegevusi iseloomustab transpordiliigi, • defineerib logistika termineid, rakendades neid väärtust lisava tarneahela visualiseerimisel veoviisi, -vahendi ja - ühiku • võrdleb meeskonnatööna erinevaid transpordiliike, veoviise, -vahendeid ja -ühikuid ning nende valimise põhimõtteid, arvestades kasutusvõimalusi arvestades kestlikkuse printsiipe kestlikkuse printsiipe ja • arvestab transpordiliigi, veovahendi ja -ühiku valikul etteantud tööülesandega tööülesandeid. • kirjeldab transpordi mõju keskkonnale meeskonnatööna kirjeldab keskkonnamõju ja selle • toob näiteid keskkonnamõju vähendamise võimalustest logistilises ahelas juhtumipõhiselt arvestades vähendamise võimalusi erinevaid transpordiliike logistilises ahelas arvestades • leiab teabeallikate põhjal maailma ja EL suuremad transpordisõlmed, kirjeldades nende rolli ning mõju erinevaid transpordiliike kaubavahetuses ja logistikaahelates. selgitab geograafia ja logistika • võrdleb juhendamisel riikide transpordigeograafilist asendit, kasutades teabeallikaid seoseid, sh kauba päritolu ja • iseloomustab juhendamisel rahvusvahelist kaubavahetust, selgitades kauba päritolu ja sihtkohtade sihtkohtade geograafilist mõju (transpordi)geograafilist mõju tarneahelatele ja logistikale erinevate allikate põhjal. ladustamisele ja logistikale • leiab infot erinevate riikide piirangute sh pühade ja sanktsioonide kohta kasutades teabeallikaid 4. Klienditeenindus 5 EKAP 8 (25) Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab suhtlemise head tava ja meeskonnatöö olulisust teeninduses ning tuleb toime pingeliste olukordade lahendamisega teeninduses, kasutades erinevaid suhtlemistehnikaid- kanaleid ja -viise. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kirjeldab enda rolli ja • kirjeldab organisatsiooni põhiväärtusi ja eetikanorme valdkonna ettevõtte põhjal, tuues näiteid ettevõtte vastutust meeskonnaliikmena igapäevatööst sealhulgas mitmekultuurilises • selgitab enda rolli ja vastutust meeskonnatöös arvestades mitmekultuurilise organisatsiooni põhiväärtusi, meeskonnas, arvestades eetikanorme ja suhtlemise head tava organisatsiooni põhiväärtusi, • analüüsib juhendamisel oma tegevust ja selle mõju meeskonnale kasutades etteantud eetikanorme ja suhtlemise hindamiskriteeriumeid head tava • suhtleb sise- ja välisklientidega valides olukorrale sobiva suhtluskanali ja käitumis- ning väljendusviisi suhtleb eesmärgipäraselt klientide, arvestades suhtlemise head tava, koostööpartnerite ja kolleegidega, • tagab selge ja korrektse kommunikatsiooni ka pingelistes olukordades, arvestades organisatsiooni käitudes erinevates olukordades põhiväärtusi, eetikanorme ja suhtlemise head tava; tasakaalukalt, kaasa arvatud • selgitab kliendi vajadused, kasutades aktiivse kuulamise ja küsitlemise tehnikaid, pingelistes ja keerulistes • suheldes professionaalselt ja pakkudes kliendile sobivaid lahendusi sealhulgas pingelistes ja keerulistes situatsioonides olukordades rakendab valdkonna ettevõtte • võrdleb enda teenindusalaseid teadmisi ja oskusi ettevõtte klienditeeninduse standardiga, väljendades end klienditeeninduse protsessi selgelt ja asjakohaselt põhimõtteid, arvestades teeninduse kvaliteedinäitajatega • lahendab klienditeeninduse tüüpsituatsioone iseseisvalt, arvestades ettevõtte klienditeeninduse standardit ja ettevõtte tähtaegu, reageerides kiirelt ja kohandades oma tegevust vastavalt olukorrale 5. Kaupade käitlemine 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane teeb lao- ja terminalitoiminguid, mis on seotud jaotus- ja korjevedudega hõlmates kaupade käitlemist saadetise tasemel, arvestades ettevõtte töökorraldust, kliendilepingu tingimusi ja tööohutus- ja keskkonnanõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kasutab laotöötoimingutes • kirjeldab ladude liike ja tüüpe ning nende kasutusotstarvet meeskonnatööna vahendeid ja seadmeid • kasutab laotöötoimingutes laoseadmeid ja töövahendeid otstarbekohaselt ja säästvalt arvestades eesmärgipäraselt järgides tööohutusnõudeid tööohutuse- ja • teeb kauba mahalaadimise ja vastuvõtmise toiminguid kooskõlas kliendilepingu tingimustega, järgides töö- keskkonnanõudeid. ja keskkonnanõudeid • registreerib pakkeüksuste vigastused ning nende võimaliku mittevastavuse veodokumendil märgituga arvestades õigusakte ja regulatsioone 9 (25) viib läbi kauba mahalaadimise ja • ristlaadib (cross-docking) saadetised lähteülesande alusel iseseisvalt vastuvõtmise, järgides • registreerib tooted ja võrdleb nende koguste vastavust pakkedokumentidele ja ostutellimustele, kasutades tööohutuse- ja keskkonnanõudeid. IKT vahendeid selgitab pakendite liigituse ja • kontrollib lao infosüsteemis vastuvõetud tooteartiklid ja nende kogused, toodete realiseerimisajad, pakendiringluse põhimõtteid partiinumbrid vastavalt kehtestatud nõuetele lähtudes seadusandlusest ja • käsitleb enda töölõigus klientide pretensioone ja reklamatsioone arvestades klienditeeninduse eesmärke ja standarditest õigusakte teeb kauba väljastamise • eristab pakendeid nende klassifikatsioonist ja valmistamise materjalidest lähtuvalt toiminguid, järgides tööohutuse- • kirjeldab pakendite ja pakkematerjalide nõuetekohast käitlemist ning säästlikku kasutamist järgides ja keskkonnanõudeid õigusakte • selgitab pakendi- ja jäätmekorralduse olulisi aspekte ning pakendiringluse/taaskasutuse korraldamist tulenevalt seadusandlikest aktidest • käsitleb väljastustellimusi vastavalt kokkulepitud korrale, järgides töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid ladudes vastavalt kehtestatud korrale • valib sobiva pakendi tüübi arvestades kauba omadusi • koostab pakkeüksuse arvestades veoahelas kasutatava transpordiliigi või veoviisi eripära • lisab saadetisele pakkelehe, transpordietiketi, transpordi markeeringu ning paigutab väljastatavad pakkeüksused väljastusalale • selgitab pakkeüksuste laadimise ja kinnitamise nõudeid lähtuvalt veovahendist • laadib saadetised veoühikusse lähtuvalt väljastustellimusest, andes üle pakkeüksused ja kaubadokumendid, tuvastades eelnevalt kaubasaaja või vedaja isiku samasuse • kirjeldab lisaväärtustoiminguid ladudes lähtudes erinevatest teabeallikatest • võrdleb lao- ja terminalitoimingute järjestust ning põhimõtteid ettevõtete näitel 6. Erialane võõrkeel 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab võõrkeelse erialase terminoloogia ja väljendid suhtlemiseks klientide, kolleegide ning koostööpartneritega kõnes ja kirjas sihipäraselt ja keeleliselt korrektselt. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) valdab erialaga seotud • kasutab võõrkeeles logistika, veoseveo ja sõitjateveo termineid õigesti suheldes erinevate osapooltega terminoloogiat ja mõistab tellimuse edastamisel, teenuse pakkumisel ja nendega seotud pretensioonide lahendamisel võõrkeelse suhtluse olulisust • kasutab võõrkeeles erialaseid termineid korrektselt oma töövaldkonnas • vastab kliendi päringutele, kasutades võõrkeelset erialast terminoloogiat ja kohandades suhtlusviisi vastavalt suhtluspartnerile 10 (25) kasutab võõrkeele oskuse • kasutab erinevaid teabeallikaid, digivahendeid ja meetodeid võõrkeele õppimisel ja erialase sõnavara arendamiseks endale sobivaid omandamisel võõrkeele õppimise meetodeid, • põhjendab võõrkeele õppimise vajalikkust, luues seoseid eriala- ja elukestva õppega teabeallikaid ja digivahendeid, • analüüsib ennast juhendi abil õppijana ja iseseisva keelekasutajana arvestades õpi- ja arengueesmärke ning seostades võõrkeeleõpet elukestva töömaailma vajadusi õppe ja töömaailma vajadustega • kasutab erialast terminoloogiat täpselt ja kontekstipõhiselt vestlustes klientide, kolleegide ja suhtleb erialast terminoloogiat koostööpartneritega kasutades selgelt ja sihipäraselt • koostab selge ja korrektse erialase teksti (e-kirjad, aruanded, tellimused, päringud jne) klientide, kolleegide ning • demonstreerib erialaterminite kasutamist tööalastes situatsioonides, nt kliendisuhtluses või meeskonnatöös koostööpartneritega nii kõnes kui järgides suhtlemise head tava ning erialast keelekasutust ka kirjas 7. Logistikateenuste ost ja müük 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane rakendab omandatud teadmisi ja oskusi lao- ja veoteenuste ostu- ja müügiprotsessis, kauba- ja veodokumentide käsitlemisel ning kliendi- ja tarnijasuhete hoidmisel. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) selgitab logistikateenuste • selgitab logistikateenuste ostu- ja müügiprotsessi etappe arvestades teenuse tellija, ostja ja vahendaja ostu- ja müügiprotsessi positsiooni etappe arvestades kaasatud • selgitab logistikateenuste sisseostmise vajadust lähtuvalt kliendi tellimusest ja ettevõtte võimalustest osapoolte rolli • koostab lihtsamaid teenuste ostmise päringuid vastavalt lähteülesandele koostab logistikateenuste ostu- ja • koostab ja esitab lihtsamaid lao- ja veoteenuste pakkumisi lähtudes kliendi vajadustest, hinnakirjast ja müügiprotsessiga kaasneva kindlustustingimustest dokumentatsiooni lähtudes • võrdleb logistikateenuste pakkumisi vastavalt tööülesandele juhenditest, • käsitleb tellimusi, lähtudes logistikaettevõtte või simulatsioonikeskkonna töökorraldust kindlustustingimustest ja • selgitab logistikateenuste tellimise erisusi võrreldes kaupade tellimisega õigusaktidest • järgib saadetiste, info ja teenuste voo kulgemist arvestades teenindusstandardi eesmärke hindab logistikateenuste kvaliteeti andmete põhjal, tehes • koostab pretensiooni ja reklamatsiooni tuginedes õigusaktidele ettepanekuid protsesside • koostab ühekordse veolepingu kasutades erialast terminoloogiat ja digivahendeid parendamiseks. • veendub kliendi/tarnija maksevõimes kasutades infoallikaid selgitab riskide ennetamise • arvutab logistikaettevõtte klienditeeninduse kvaliteeditaset teeninduse tegevusnäitajate alusel võimalusi logistikateenuste • teeb ettepanekuid tööprotsesside muutmiseks ja süsteemsete vigade vältimiseks arvestades tekkinud ostmisel ja müümisel arvestades hälbeid ja vigu enamlevinud tüüpsituatsioone • kaardistab meeskonnatööna peamised riskid logistikateenuste pakkumisel 11 (25)  • liigitab peamised riskid arvestades äri- ja tarneprotsesse • selgitab riskide ennetamise võimalusi arvestades enamlevinud tüüpsituatsioone 3.2.Valitavad põhiõpingute moodulid veokorralduse logistika ja laokorralduse suunal 3.2.1. Ühised põhiõpingud kõigile spetsialiseerumistele veokorralduse logistika ja laokorralduse suunal 8. Kaubavarude täiendamine 7 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused kaubavarude täiendamiseks arvestades ettevõtte ostupoliitikat ja eesmärke ning seadusandlikke akte. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) osaleb meeskonna liikmena • kirjeldab hanke- ja ostuprotsessi, ostupoliitikat ja ostueesmärke ettevõtte näitel; ettevõtte hanke- ja • valib tarnija arvestades tarnijate hindamise põhimõtteid; ostuprotsessis, valides tarnija • kaardistab tarnijate turu meeskonnaliikmena kasutades digivahendeid; lähtuvalt ettevõtte ostu • arvutab varude optimaalsed kogused arvestades reservvaru suurust ja muutumist lähteandmete alusel; eesmärkidest ja - poliitikast • osaleb lihtsamate nõudluse analüüside tegemisel, kasutades müügistatistika andmebaasi; kasutab digivahendeid erinevates • osaleb toodete kategoriseerimise protssessis kasutades ABC ja XYZ analüüsi; varude juhtimise toimingutes • osaleb ostuprognooside koostamisel meeskonnaliikmena; osaleb meeskonna liikmena • osaleb inventuuride korraldamises valmistades ette arvestuslikud laosaldod; inventuuri korraldamises vastavalt inventuuri läbiviimise juhendile, • analüüsib meeskonnatööna võimalikke saldovahede tekkimise põhjuseid. arvestades seadusandlikke akte ja ajakava 9. Müügitöö ja digiturundus 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused kliendinõustamisest, müügiprotsessist ja digiturundusest, suurendades klientide rahulolu ja ettevõtte müügitegevuse tulemuslikkust arvestades teenusedisaini põhimõtteid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kasutab kaasaegse • selgitab enda rolli ja vastutust müügitöös kliendi nõustamisel kasutades kaasaegse klienditeeninduse ja klienditeeninduse nõustamise põhimõtteid; põhimõtteid, • eristab kliendi tüüpe kasutades tunnustatud mudeleid; nõustamistehnikaid ja -viise • teeb ettepanekuid suhtlemiseks erinevate klientidega tagades arusaadava ja kliendisõbraliku teeninduse; oma töös arvestades 12 (25)  valdkonna ja ettevõtte • kohandab suhtlusviisi vastavalt konkreetse kliendi vajadustele ja olukorrale, kasutades sobivat standardeid keelekasutust ja väljendusviisi; esitleb teenuseid või tooteid • seostab ettevõtte standardeid ja suhtlemise head tava klienditeeninduses, säilitades kliendi rahulolu ja enesekindlalt ja selgelt, arvestades usaldusväärsuse; klientide vajadusi ja huve • kasutab nõustamistehnikaid ja -viise, selgitades välja kliendi vajadused ja ootused, arvestades kliendi selgitab turunduse ja omapära ja suhtlemise head tava nii kõnes kui kirjas; digiturunduse põhimõtteid ning • selgitab teenuse või kauba omadusi arusaadavalt, sidudes need kliendi vajadustega; seost ettevõtte nähtavuse • koostab esitluse toote või teenuse tutvustuseks kasutades erinevaid esitlustarkvarasid; toetamisel • esitleb toodet või teenust struktureeritult, arusaadavalt, hoides kuulajate tähelepanu, järgides avaliku loob sihtrühmale suunatud esinemise põhimõtteid; digiturunduse sisu, toetades • kirjeldab turunduse sh digiturunduse kanaleid tuues näiteid digiturunduse mõjust ettevõtte nähtavuse ettevõtte eesmärke ja suurendades suurendamisel; kliendi teadlikkust kasutab digitaalseid • selgitab digiturunduse mõjureid logistikaettevõtte nähtavuse toetamisel kasutades sihtgrupi ja nende vajaduste kaardistamist; suhtluskanaleid, sihtrühma suuremaks kaasamiseks ja • iseloomustab teenusedisaini mõju ettevõtte logistilistele protsessidele ja kliendirahulolule kliendisuhete tugevdamiseks • määratleb sihtrühma logistika ettevõtte jaoks, arvestades demograafilisi ja käitumuslikke tunnuseid ning selgitab müügilepingus kasutatava sihtrühma vajadusi; tarnetingimuse eeliseid ja • seab konkreetsed ja mõõdetavad turunduseesmärgid, kooskõlastades need ettevõtte üldiste ärieesmärkidega puuduseid arvestades kliendi ja sihtrühma vajadustega; vajadusi ja eesmärke • loob digiturunduse sisu, kasutades asjakohast keelt ja väljendusviisi ettevõtte nähtavuse ja kliendi teadlikkuse suurendamiseks; • valib sobivad digitaalsed suhtluskanalid kliendisuhtluse parendamiseks, põhjendades oma valikut logistika valdkonnale tuginedes; • rakendab digitaalset kliendisuhtlust logistika valdkonnas kasutades sihtrühma kaasatuse suurendamise võimalusi; • jälgib kliendisuhtluse tulemusi digi turunduskanalites, kasutades jälgimis mõõdikuid ning kirjeldades võimalusi kliendikogemuse parendamiseks; • arutleb meeskonnatööna teenuse disaini mõju ettevõtte logistilistele protsessidele ja kliendirahulolule; • teeb ettepanekuid teenuse parendamiseks meeskonnatööna lähtudes teenusedisaini põhimõtetest; • selgitab ühe konkreetse tarneklausli kasutuselevõttu müügilepingus, arvestades kulusid ja võimalikke riske müüja ning ostja seisukohast; • selgitab sobivaima tarnetingimuse valikut müügilepingu jaoks arvestades kliendi vajadusi ja eesmärke. 10. Jätkusuutlik logistika ja ringmajandus 5 EKAP 13 (25) Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised, oskused ja hoiakud logistika valdkonnas töötamiseks viisil, mis toetab jätkusuutliku arengu ja ringmajanduse eesmärke. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) iseloomustab ringmajanduse • leiab infot keskkonnaalaste trendide kohta logistikas globaalselt ja Eestis, tuginedes usaldusväärsetele põhimõtteid ja veebipõhistele teabeallikatele; keskkonnalaseid trende • iseloomustab meeskonnatööna ringmajanduse olulisust ettevõtetele ja ühiskonnale; logistikas globaalselt ning • iseloomustab kestliku logistika eesmärke ja planeerimise olulisemaid printsiipe logistikaettevõtte näitel Eestis ning veebipõhiste teabeallikate põhjal; iseloomustab jätkusuutliku • võrdleb juhendi alusel erinevate transpordilahenduste mõju keskkonnale valides kestlikumad alternatiivid logistika ja ringmajanduse etteantud kriteeriumite alusel; põhimõtteid erinevates • kirjeldab ettevõtete näitel tagastuslogistika protsesse, arvestades kestliku logistika eesmärke; tööetappides • selgitab kombineeritud vedude rakendamise eeliseid, keskendudes keskkonnamõju vähendamisele; kasutab jätkusuutlikku toimimise • kirjeldab ladude rolli ringmajanduse toimimises, kasutades praktilisi näiteid ressursside taaskasutuse, põhimõtteid laonduses, arvestades jäätmekäitluse ja materjalivoogude tõhustamise kohta; ettevõtte ja tarneahela • valib laotoiminguteks sobivad pakendid ja pakkematerjalid lähtudes nende keskkonnamõjust, keskkonnamõjusid ümbertöötlemise ja taaskasutamise võimalustest; • analüüsib juhendamisel laotoiminguid tuues välja võimalused jäätmete vähendamiseks ja materjalide taaskasutamiseks; • analüüsib juhendamisel transpordiprotsesside optimeerimise võimalusi, lähtudes kestliku logistika põhimõtetest. 11. Tõstukite kasutamine 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused tõstukite hooldusest ja tõstukiga töötamisest laos, arvestades riske ning töö- ja tuleohutusnõudeid. 14 (25) Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) arvestab tõstukite ehituse ja • eristab erinevaid tõstukitüüpe ja valib sobiva tõstuki vastavalt tööülesandele ning keskkonnatingimustele; hoolduse põhimõtetega, • selgitab tõstukite ehitust ja juhtimisseadmeid vastavalt kasutatavale tõstukile; lähtudes tõstuki • kontrollib tööd alustades kasutatava seadme tehnilist seisundit ning jälgides seda töö ajal vastavalt kasutusjuhenditest kehtestatud nõuetele; töötab tõstukiga, järgides tööde • kirjeldab ja rakendab tõstukite hoolduse põhimõtteid, näiteks ennetav hooldus, regulaarhooldus, järjekorda ja ohutusnõudeid määrimine, järgides kasutusjuhendit ja hoolduskava; laotoimingute sooritamisel • viib läbi tõstukiga erinevaid laotöötoiminguid, järgides ohutuid töövõtteid ja tööohutusnõudeid; • hindab võimalikke ohuolukordi ja riske tõstukiga töötades kirjeldades ennetamise võimalusi. 12. Praktika 28 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab õppetöös omandatud teadmisi praktikaettevõttes praktika eesmärkidega seotud tööülesannete täitmisel, arvestades ettevõtte töökorralduse ning kvaliteedi- tööohutuse ja keskkonnanõuetega. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) leiab endale praktika • hindab praktikaeesmärkide realistlikkust ja teostatavust praktikaperioodi jooksul ning kohandab vajadusel eesmärkidele vastava tegevusplaani; praktikakoha ja põhjendab • kirjeldab ettevõtte töökeskkonda, struktuuri ja töökorraldust andes sellest ülevaate kirjalikult oma valikut praktikaaruandes; täidab tööülesandeid tulenevalt • osaleb töökohal tööohutusalasel juhendamisel ja kinnitab seda ettevõttes sätestatud korra kohaselt; praktika eesmärkidest, ettevõtte • täidab praktikakohal juhendamisel etteantud tööülesandeid, pidades kinni tööajast ja kokkulepetest, töökorraldusest, järgides kasutades efektiivseid töömeetodeid ja -vahendeid ning järgides tööülesannete täitmisel praktikaettevõttes kehtestatud nõudeid ja õigusakte. töö- ja tuleohutus- ja keskkonnanõudeid; arendab suhtlemis- ja • osaleb praktika käigus klienditeeninduse protsessis, kaubavarude täiendamisel, kauba maanteevedude koostööoskusi töötingimustes, korraldamisel ja laotoimingutes vastavalt praktika eesmärgil; mõistab oma rolli ja vastutust • suhtleb edukalt erineva positsiooni, kultuuritausta ja maailmavaatega inimestega; meeskonna liikmena ühiste • jagab meeskonnaliikmetega vajalikku tööalast informatsiooni, väljendudes selgelt ja kontekstikohaselt, eesmärkide saavutamisel kasutades erialast terminoloogiat; hindab enda tööalast arengut, • reguleerib oma käitumist töökeskkonnas, järgides üldtunnustatud käitumisnorme ja eetika põhimõtteid väärtustades koostööd ja ning kohandades oma suhtlusviisi vastavalt olukorrale ja meeskonna dünaamikale; dokumenteerides tehtud tööd etteantud nõuete kohaselt • teeb sissekanded praktikapäevikusse, kirjeldades enda tööülesandeid ja koostööd praktikaettevõttes; • analüüsib juhendamisel enda toimetulekut erinevate tööülesannetega, enda tugevusi ja nõrkusi 15 (25)  • hindab juhendaja abiga arendamist vajavaid aspekte; • dokumenteerib praktika käiku nõuetekohaselt kooli infosüsteemis, andes hinnangu läbitud praktikale ja kirjeldades töö käiku arusaadavalt järgides eesti kirjakeele normi; • esitab praktikadokumendid õigeaegselt ja nõuetekohaselt, kasutades infotehnoloogiavahendeid. 3.2.2.Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel veokorralduse logistikale 13. Kauba maanteevedude korraldamine 14 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused kauba maanteevedude korraldamiseks vastavalt õigusaktidele ja regulatsioonidele siseriiklikult ja Euroopa Liidu siseselt. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) korraldab maanteekaubaveo • eristab veovahendeid ja veoühikuid arvestades nende valikul tööülesande, õigusaktide nõuete ja toiminguid vastavalt kehtestatud kliendilepingute tingimustega; normidele • valib veomarsruudi ja –vahendi lähtuvalt konkreetsest saadetisest ja kliendi soovist arvestades veokijuhi arvestab maanteevedude töö ja puhkeaja regulatsioonide, teede kasutamistingimuste jms piirangutega; korraldamisel veeremipargi • koostab koorma vastavalt laadimisplaanile, arvestades kauba omaduste, markeerimis nõuete ja veeremi tegevusnäitajatega parameetritega; tuvastab ohtlikud ja eritingimustele • selgitab kinnitusvahendite kasutamise põhimõtteid veoseohutuse tagamiseks maanteetranspordil vastavad veosed ning neile arvestades saadetise eripära; rakendatavad tingimused lähtuvalt • kinnitab saadetised koormaruumis nõuetekohaselt arvestades saadetise eripära ja veose liikumise ajal tööülesandest ja õigusaktidest tekkivate riskide ja füüsikaliste jõududega; määratleb veoprotsessidega • vormistab transporditeenustega kaasneva dokumentatsiooni, kasutades erialast tarkavara ning kaasnevaid riske pakkudes välja arvestades kehtivaid õigusaktide ja regulatsioone; ennetamise ja meetmete rakendamise • selgitab dokumentatsiooni arhiveerimise põhimõtteid arvestades õigusaktide nõudeid; võimalusi • viib läbi transpordiga seotud andmete kogumise, kasutades sobivaid töövahendeid ja vorme; planeerib veoautojuhi tööaja ressurssi lähtudes töö ja puhkeaja • annab ülevaate tolliprotseduuridest, arvestades rahvusvahelisi piiranguid, sanktsioone ja kaubaveoga seotud õigusakte; reeglitest ning õigusaktidest selgitab tarneklauslite funktsiooni • leiab juhendamisel võimalusi veeremipargi efektiivsemaks haldamiseks arvutades selleks veeremipargi rahvusvahelistes tegevusnäitajaid algandmete alusel; kaubanduslepingutes ning nendega • kasutab erialast tarkavara veeremipargi tegevusnäitajate põhjal asjakohaste järelduste tegemiseks; seotud vastutuse ja riskide • eristab ohtlikud ja eritingimustele vastavad veosed tavaveostest lähtudes õigusaktidest; jagunemist tarneprotsessis • selgitab nõudeid ohtlike veose autoveole lähtudes õigusaktidest; • selgitab eriveo tingimusi ja korraldamist lähtudes õigusaktidest; 16 (25) annab ülevaate transpordi valdkonna • kirjeldab veoprotsessidega kaasnevaid riske selgitades nende ennetamise võimalusi; rahvusvahelistest ja siseriiklikest • kirjeldab digivahendite ja jälgimisseadmete kasutamise võimalusi veoprotsessidega kaasnevate riskide õigusaktidest ja regulatsioonidest vähendamiseks; arvestades veoviisi • selgitab veoautojuhi töö- ja puhkeaja korraldust, lähtudes kehtivatest õigusaktidest; • planeerib veoautojuhi tööaja ressurssi lähtudes töö- ja puhkeaja reeglitest õigesti; • analüüsib juhendamisel autojuhtide töö- ja puhkeaja andmeid, leides võimalusi töö- ja puhkeaja ressursi efektiivsemaks kasutamiseks; • mõistab tarneklauslite funktsiooni selgitades nende kasutusvõimalusi rahvusvahelises kaubanduses; • arvestab vastutuse ja riskide jagunemist tarneprotsessis tulenevalt tarneklausli valikust; • annab ülevaate transpordivaldkonda reguleerivatest õigusaktidest ja regulatsioonidest meeskonnatööna; • toob näiteid rahvusvaheliste ja siseriiklike õigusaktide ja regulatsioonide rakendamisest, arvestades veoviisi. 14. Kaasaegsed tehnoloogiad logistikas 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab kaasaegseid erialaseid tarkvarasid transpordiprotsessis tööülesannete täitmisel ning omab ülevaate kaasaegsetest tehnoloogiatest ja digilahendustest logistikas. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kasutab logistikaülesannete • valib koos- ja kaugtööks sobivad veebipõhised tööriistad vastavalt tööülesandele; lahendamisel meeskonnatööna • järgib küberturvalisuse ja andmekaitse nõudeid, lähtudes ettevõtte korraldusest ja õigusaktidest; veebipõhiseid koos- ja kaugtöö • selgitab isikuandmete töötlemise peamisi põhimõtteid ning nende õiguslikke aluseid; vahendeid, arvestades • kasutab erinevaid autentimise vahendeid võimaluste piires (k.a kaheastmeline autentimine); küberturvalisuse ja andmekaitse • kasutab erialast tarkvara, planeerides kaubaveo ja marsruudi, arvestades veolepingu tingimusi ning nõuetega koostades veokirja, laadimismanifesti ja kliendile arve; kasutab transpordiprotsessis • kasutab saadetise planeerimisel veoühiku kaubaruumi erialast tarkvara, lähtudes kaupade laadimise ja tööülesannete täitmisel veebipõhiseid kinnitamise nõuetest; tarkavarasid arvestades lähteülesande • tutvustab meeskonnatööna erinevaid erialaseid logistika valdkonnas kasutatavaid tarkvaralahendusi; tingimusi • toob näiteid kaasaegsetest tehnoloogiatest transpordis, selgitades nende mõju kuludele ja efektiivsusele; annab ülevaate kaasaegsete digitehnoloogiate sealhulgas • annab ülevaate kaasaegsetest tehnoloogiatest laonduses arvestades uute tehnoloogiatega kaasnevaid tehisintellekti kasutusvõimalustest riske; logistikas • Selgitab kaasaegsete tehnoloogiate kasutamist ostu- ja hankeprotsessides arvestades nende mõju efektiivsuse, kulude ja tarnijate valiku parendamisele. 3.2.3.Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel laotöö korraldusele 17 (25)  15. Kaasaegne laokorraldus 8 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused kaasaegsest laokorraldusest, arvestades töös esinevate riskide ning laondusega seotud õigusaktide, regulatsioonide ja standarditega. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) omab ülevaadet laokorraldusega • nimetab laondusega seotud õigusakte, regulatsioone ning standardeid seostades neid tööprotsessidega; seotud õigusaktidest, • annab ülevaate tolliprotseduuridest, arvestades rahvusvahelisi piiranguid, sanktsioone ja kaubaveoga ja regulatsioonidest ning ladustamisega seotud õigusakte; standarditest meeskonnatööna • registreerib saadetistega seotud kõrvalekalded ja edastab need seotud osapooltele kokkulepitud 2) käsitleb juhtumi baasil tingimuste alusel; pretensioone ja reklamatsioone • koostab reklamatsiooni kauba vastuvõtmisel ilmnenud vigastuste ja kauba koguste erinevuste kohta arvestades ettevõttes kehtestatud eesti- või võõrkeeles ning edastades selle kauba saatjale olenevalt tööülesandest; korda, õigusakte ja • selgitab juurpõhjuse analüüsi alusel meeskonnaliikmena välja pretensioonide ja reklamatsioonide klienditeeninduse eesmärke tegelikud põhjused ning tehes ettepanekuid lahenduste leidmiseks keerukates olukordades; 3) selgitab laondusega seotud kahju- • lahendab konkreetse juhtumi oma pädevuse piires, kaasates vajadusel erinevaid osapooli ning järgides ja õnnetusriske ning meetmeid pretensioonide ja reklamatsioonide käsitlemise korda ning tööga seotud õigusakte; riskide vähendamiseks • selgitab kahju- ja õnnetusriskide tekkepõhjuseid arvestades lao tööprotsesse, töökeskkonda, 4) annab ülevaate kaasaegsete kasutatavaid tehnoloogiaid ning inimtegurit; tehnoloogiate • teeb ettepanekuid kahju- ja õnnetusriskide vähendamiseks ladudes meeskonnatööna; kasutusvõimalustest laokorralduses • selgitab laotöötaja tegutsemist õnnetusriskide realiseerumisel arvestades juhendeid; 5) koostab juhendamisel • toob näiteid kaasaegsetest tehnoloogiatest laonduses selgitades nende mõju laoprotsessidele ning digivahendeid kasutades ettevõtte kuludele; optimaalse laoplaani, järgides • teeb ettepanekuid laoprotsesside optimeerimiseks arvestades kaasaegsete tehnoloogiate võimalusi; ruumikasutuse ja kaubavoogude • eristab laotehnoloogiaid, - masinaid ja -seadmeid lähtudes ladude tüübist ja kasutusotstarbest; efektiivse haldamise põhimõtteid • koostab laoplaani kasutades sobivamad laotehnoloogiad, arvestades efektiivse ruumikasutuse 6) järgib enda töös laotoimingute põhimõtteid ning kaubavoogude liikumist; tulemuslikkuse näitajaid • kirjeldab lao kvaliteedi tagamiseks kasutatavaid mõõdikuid kasutades lähteandmeid; arvestades seatud eesmärke • järgib kõikides töölõikudes laotoimingute tulemuslikkuse näitajaid ettevõtte näitel; • arvutab lao kvaliteeditaset algandmete põhjal. 16. Laotoimingud 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane teeb erinevaid laotoiminguid, kasutades laoseadmeid ja kaasaegseid infotehnoloogilisi lahendusi, järgides tööohutusnõudeid. 18 (25) Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) teeb tööaega efektiivselt • tuvastab veo- ja saatedokumentidelt adressaadi ja kauba vastavuse kasutades vajadusel digivahendeid; kasutades kaupade • jälgib veorežiimi tingimuste täitmist vastavalt kauba omadustele fikseerides vajadusel kõrvalekalded mahalaadimise ja veodokumentides; vastuvõtutoiminguid, arvestades • hindab iga pakkeüksuse seisundit fikseerides nähtavad vigastused veodokumentides; töökorraldust, tööohutuse ja • laadib kaubad maha veoühikult kasutades sobivaid laoseadmeid, järgides nõudeid kaupade keskkonnanõudeid, käsitlemisele, tööohutusnõudeid ning kasutades tööaega efektiivselt; klienditeeninduse eesmärke • registreerib tooted ja võrdleb nende koguste vastavust pakkedokumentidele ja ostutellimustele, 2) paigutab kaupu hoiukohtadele kasutades digivahendeid; arvestades kasutatavat • sorteerib ja ristlaadib kaubad, kasutades tööaega efektiivselt; hoiustamissüsteemi • teeb laos lisaväärtustoiminguid lähtudes kliendi vajadustest ning registreerides need lao infosüsteemis; 3) komplekteerib ja pakendab väljuvaid saadetisi erinevate • paigutab kaubad hoiukohtadele või edasise käitlemise alale järgides füüsikalisi hoiustamisnõudeid näiteks niiskus ja temperatuur, nõutavaid hoiustamisviise ja -juhiseid; komplekteerimismeetodite ja - tehnoloogiatega, arvestades • registreerib hoiule paigutatud tooted tooteartiklite ja -koguste lõikes laoaadressidel manuaalselt või keskkonnanõudeid digitaalselt lao infosüsteemis; 4) laadib saadetised veoühikusse ja • korrastab perioodiliselt hoiukohti eemaldades pakkematerjali jääke ja puhastades vajadusel kaupu kinnitab pakkeüksused vastavalt vastavalt laos kehtivale korral; veoste laadimise ja kinnitamise • selgitab erinevate komplekteerimismeetodite ja tehnoloogiate kasutamise võimalusi laos ettevõtete nõuetele näitel; 5) osaleb meeskonnaliikmena eri • komplekteerib väljastustellimuse, kasutades laojuhtimissüsteemis seadistatud meetodeid; liiki inventuuride korraldamisel • pakendab komplekteeritud kaubad ja väljuvad saadetised, valides sobivad pakendid ja pakkematerjalid, ja läbiviimisel arvestades kauba omadusi, transpordinõudeid, keskkonnasäästlikkuse ning ringmajanduse põhimõtteid; • vormistab dokumendid saadetise väljastamisel, kasutades erialast tarkvara; • laadib saadetised veoühikusse vastavalt veoste laadimise ja kinnitamise nõuetele; • kinnitab saadetised veoühikus nõuetekohaselt, arvestades saadetise eripära ja veose liikumise ajal tekkivate riskide ja füüsikaliste jõududega; • osaleb meeskonnaliikmena eri liikide inventuuride korraldamisel arvestades ettevõtte sisekorda, klientide vajadusi ja õigusakte; • viib rühmatööna läbi õigusaktidele vastava inventuuri, arvestades küberturvalisuse põhimõtteid; • kontrollib toodete vastavust laoarvestussüsteemis ja tegelikkuses, tehes vajadusel korrektuuri lao infosüsteemis; • selgitab saldovahede tekkepõhjuseid ja meeskonnana inventuuri korraldamise efektiivsust. 19 (25) 3.3.Valitavad põhiõpingute moodulid kauba- ja sõitjateveo korralduse suunal 17. Liiklusohutuse tagamine 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab liikluspsühholoogia olulisust, oskab hinnata ja vältida ohtlikke olukordi, rakendada säästlikku ja ohutut sõidustiili eri tee- ja ilmastikuoludes ning analüüsida oma sõidukogemust liiklusohutuse seisukohast. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kirjeldab inimeste erineva • kirjeldab inimeste erineva liikluskäitumise põhjuseid vastavalt liikluspsühholoogiale; liikluskäitumise põhjuseid ja • kirjeldab enda liikluskäitumist erinevates liiklejarollides; liikluspsühholoogia olulisust • eristab liikluses ohtlikku ja ohutut olukorda; • iseloomustab liiklusohtlikke olukordi, tuues välja nende tekkimise põhjuseid; • selgitab, miks on ohutu liiklemine oluline nii temale endale kui teistele liiklejatele; 2) rakendab säästlikku ja ohutut • sõidab säästlikult vastavalt liiklusohutuseeskirjadele; sõidustiili vältides ohtlikke • teeb ohutuid juhtimisotsuseid muutuvates liiklusolukordades; manöövreid • sõidab sujuvalt, hoiab ühtlast kiirust ja kasutab ressursse säästlikult; • teostab möödasõidu ja möödumise arvestades reegleid ning võimalikke riske, vältides ohtlikke manöövreid; • kohandab sõidukiirust ja sõiduvõtteid erinevates tee- ja ilmastikuoludes; 3) koostab eneseanalüüsi oma sõiduki • hindab oma sõidukogemust liiklusohutuse seisukohast koostades lühikese kokkuvõtte; juhtimisega seotud kogemusest • analüüsib oma ja kaasõpilaste kogemusi erinevates liiklusolukordades meeskonnatööna lähtuvalt koostatud kokkuvõtetest. 18. Liiklusõpetus 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tunneb liiklusreegleid ning juhib sõidukit ohutult ja sujuvalt eri kategooriate sõidukitega. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) mõistab liiklusesüsteemi olemust ja • kirjeldab liikluse kui süsteemi toimimist, tuues välja selle põhielemendid ning nende omavahelised enda rolli selle süsteemi osana seosed; • kirjeldab enda rolli liikluses ning oma käitumise mõju liiklussüsteemi toimimisele ja ohutusele, esitades asjakohaseid näiteid; 2) tunneb liiklusseaduse ja selle • selgitab liiklusreegleid erinevate kategooriate sõidukitele; alamaktidega kehtestatud nõudeid • toob välja õige käitumisviisi liiklejana etteantud liiklusreeglite põhjal; sõitjate- ja veosevele • demonstreerib liiklusmärkide tähenduse tundmist liikluseeskirjade alusel; 20 (25) 3) teostab sõiduki sõidueelse kontrolli • teostab enne sõidu alustamist sõiduki tehnoseisundi kontrolli lähtuvalt juhendist; kasutades sõiduki käsiraamatut • eemaldab rasketehnika sõidukil õhkajamiga pidurisüsteemi õhupaakidest kondensaadi ning kontrollib külmumistõrjukis vedeliku olemasolu; • seadistab juhi töökoha, käsitsedes kõiki sõiduki juhtseadiseid vastavalt sõiduki kasutusjuhendile; 4) juhib erineva kategooria sõidukit • juhib sõiduõppes eri kategooria sõidukit ohutult lähtuvalt liiklusseaduses esitatud nõuetest ja sujuvalt rakendades õigeid sõidukijuhile kehtestatud reeglitest; juhtimisvõtteid • juhib sõidukit liiklusvoos linnas ja maanteel sujuvalt ning ohutult; • juhib sõidukit erialase töö situatsioonis; • juhib sõidukit piiratud alal, manööverdades ohutult ja sujuvalt; • vormistab liiklusõnnetuse näidisjuhtumi dokumentatsiooni vastavalt liikluskindlustuse seadusele. 19. Kaubavedu 9 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused riigisisest ja rahvusvahelist kaubaveo läbiviimiseks autojuhina vastavalt kehtivatele õigusaktidele, järgides veose ohutu käsitsemise nõudeid, töö-, sõidu- ja puhkeaja regulatsioone, kasutades nõuetekohaselt veodokumente ning analoog- ja digisõidumeerikut. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) teostab kaubavedu vastavalt • selgitab kaubaveo korraldust reguleerivaid õigusakte, kasutades etteantud õigusallikaid, riigisisese ja kaubaveo õigusaktidele ja rahvusvahelise veo kontekstis, arvestades juhi vastutuse ulatust; veolepingu tingimustele; • kirjeldab vedaja ja autojuhi õigusi ning kohustusi, tuginedes veolepingule ja liiklusseadusele, tüüpsituatsioonide alusel; • seostab veoliigi (tasu eest / oma kulul) valiku vastavate õiguslike nõuetega, etteantud juhtumipõhise ülesande alusel; 2) käsitleb veodokumente • täidab CMR-veokirja ja teisi veodokumente, lähtuvalt lähteülesandest, kasutades näidisvorme või kaubaveol nõuetekohaselt digivormi, arvestades saadetise andmeid; • kontrollib veodokumentide vastavust veosele, võrreldes dokumente tegeliku saadetisega, laadimisolukorras või enne väljasõitu; • kasutab veodokumente EL-i ja kolmandate riikide vedudel, lähtudes etteantud veomarsruudist ja riigipiiri ületuse nõuetest; • täidab ohtliku ja eriveose veodokumendid, kasutades juhendmaterjale, arvestades veose liiki ja õigusaktidest tulenevaid erinõudeid; 21 (25) 3) laeb, kinnitab ja märgistab veose • laeb erineva liigi ja kujuga kaubad sõidukile, kasutades sobivaid töövahendeid, järgides vastavalt veose liigile ja tööohutusnõudeid ja laadimisplaani; ohutusnõuetele; • kinnitab veose koormaruumis, valides sobivad kinnitusvahendid, arvestades veose omadusi, raskust, kuju ja pidurdusjõudude mõju; • kontrollib veose kinnituse vastavust nõuetele, visuaalse ja praktilise kontrolli abil, enne sõidu alustamist; • märgistab eriveose sõiduki, lähtudes ülesande tingimustest, kasutades nõuetekohaseid ohutusmärke, arvestades veose ohtlikkuse klassi. 4) järgib töö-, sõidu- ja puhkeaja • kasutab digitaalset ja analoogset sõidumeerikut, vastavalt juhendile, reaalses või simuleeritud vedu nõudeid ning kasutab olukorras; sõidumeerikut; • sisestab juhikaardi ja valib sobiva töörežiimi, lähtuvalt tööülesandest, arvestades kehtivaid töö- ja puhkeaja norme; • teeb käsitsi kandeid sõidumeerikul, erandolukordades, tagades andmete õigsuse ja loetavuse; • kontrollib salvestatud töö-, sõidu- ja puhkeaja andmeid, kasutades sõidumeeriku andmete lugemise vahendeid, arvestades seadusest tulenevaid nõudeid; • tuvastab töö- ja puhkeaja rikkumisi, analüüsides sõidumeeriku andmeid, etteantud juhtumianalüüsi alusel; 5) teostab eriveose (sh ohtliku ja • selgitab riknevate kaupade veo erinõudeid, kasutades õigusakte ja juhendmaterjale, toidukaupade veo rikneva kauba) vedu vastavalt kontekstis; erinõuetele; • rakendab ohtlike veoste veo nõudeid, lähtuvalt ADR klassifikatsioonist, praktilise veonäite alusel; • iseloomustab suuremõõtmelise ja raskekaalulise veose veo erisusi, arvestades sõiduki mõõtmeid, massipiiranguid ja liikluskorralduslikke nõudeid; • selgitab ülesande alusel sõiduki märgistamist, veose kinnitusvahendeid ja nende valimise põhimõtteid, • selgitab vedaja ja juhi vastutuse põhimõtteid eriveol, lähtuvalt veose liigist ja õigusaktides ja järgib neid töötamisel; 6) järgib tööohutuse ja • kasutab ohutut sõidustiili kaubaveol, muutuvates liiklusoludes, arvestades veose eripära ja sõiduki liiklusohutuse nõudeid täismassi; kaubaveol. • järgib tööohutusnõudeid laadimis- ja kinnitustöödel, kasutades isikukaitsevahendeid, töökoha riskitegureid arvestades; • tegutseb liiklusõnnetuse, avarii või veosekahjustuse korral, lähtuvalt ettevõtte juhendist ja õigusaktidest, simulatsiooni või juhtumülesande alusel; • tagab enda, kaassõitjate ja teiste liiklejate ohutuse, vastutustundliku käitumisega, kutse-eetikat ja liiklusreegleid järgides; 20. Sõitjatevedu 9 EKAP 22 (25) Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused sõitjate veoks bussijuhina riigisisestel ja rahvusvahelistel vedudel vastavalt kehtivatele õigusaktidele, teenindusstandarditele ning liiklus- ja tööohutusnõuetele Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) tunneb sõitjateveole õigusaktidega • selgitab sõitjateveo põhimõtteid vastavalt ühistranspordiseadusele ja võlaõigusseadusele; esitatavaid nõudeid • kirjeldab sõitjateveo tegevusloa väljastamise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise protsessi loogilises järjestuses ja vastavalt õigusaktidele; • kirjeldab omal kulul sõitjateveo sertifikaadi andmise ja kasutamise korda, tuues välja peamised nõuded ja tingimused; • kirjeldab pagasi- ja saadetise veole esitatud nõudeid, tuues välja vedaja vastutuse; • kirjeldab liiniveo korraldamisele esitatavaid nõudeid, tuues välja peamised põhimõtted, nõuded ja osapooled 2) teostab sõitjatevedu vastavalt • teostab sõitjateveo bussiga, lähtuvalt etteantud veotellimusest või sõiduplaanist, reaalses või sõitjatevedu reguleerivatele simuleeritud veoolukorras, arvestades ühistranspordiseadust ja sõitjateveo eeskirju; õigusaktidele kontrollib enne sõidu alustamist veotingimuste täitmist, kasutades sõiduki dokumentatsiooni, liiniveo või tellimusveo olukorras, arvestades vedaja vastutust reisija ees; 3) teenindab reisijaid vastavalt • teenindab reisijaid viisakalt ja korrektselt, kasutades teenindusreeglitele vastavat suhtlemisviisi, sõidu teenindusstandarditele ning käsitleb ajal ja peatustes, arvestades ettevõtte teenindusstandardeid; pagasit ja saadetisi vastavalt nõuetele • abistab erivajadusega reisijaid, kasutades sõidukil olevaid abivahendeid, reisija sisenemisel- ja väljumisel, arvestades võrdse kohtlemise ja ohutusnõudeid; • võtab vastu ja paigutab pagasi ja saadetised, kasutades sobivaid kinnitusvahendeid, sõitjateveo kontekstis, arvestades pagasi omadusi ja ohutusnõudeid; • väljastab pagasi ja saadetised sihtkohas, kontrollides nende vastavust dokumentidele, arvestades vedaja vastutust; • täidab vastavalt ülesandele pagasi ja saadetise veo dokumendid; 4) järgib töö-, sõidu- ja puhkeaja • kasutab analoog- või digisõidumeerikut, vastavalt juhendile, reaalses või simuleeritud veosituatsioonis, nõudeid ning kasutab analoog- ja arvestades töö- ja puhkeaja nõudeid; digisõidumeerikut • sisestab juhikaardi ja valib sobiva töörežiimi, lähtuvalt tööülesandest, enne sõidu alustamist, arvestades kehtivat töö- ja puhkeaja regulatsiooni; • teeb vajalikud käsitsi kanded, erandolukorras, sõidumeerikusse, tagamaks andmete õigsuse ja seadusest tulenevate kohustuste täitmise. 23 (25) 5) järgib liiklus- ja tööohutusnõudeid • rakendab ohutut ja sujuvat sõidustiili, muutuvates liiklusoludes, reisijaid vedades, arvestades sõiduki sõitjateveol ning oskab tegutseda täismassi ja reisijate ohutust; tegutseb liiklusõnnetuse, avarii või • järgib tööohutusnõudeid, kasutades isikukaitsevahendeid, peatuses ja sõiduki juures toimetades, eriolukorra korral arvestades töökeskkonna riskitegureid, • tegutseb liiklusõnnetuse või avarii korral, lähtuvalt ettevõtte juhendist, sõitjateveo olukorras, arvestades reisijate ohutuse esmatähtsust; • korraldab reisijate evakueerimise, kasutades evakuatsiooniteid ja -võtteid, ohtlikus olukorras, arvestades reisijate arvu ja erivajadusi; 6) teostab rahvusvahelist sõitjatevedu • kontrollib reisijate isikut ja vajalike dokumentide olemasolu, vastavalt juhendile, rahvusvahelisel arvestades reisijate dokumentide ja sõitjateveol, arvestades sihtriigi ja transiitriikide nõudeid; piiriületuse nõuetega. • tegutseb reisija dokumentide puudumisel, lähtuvalt etteantud protseduurist, riigipiiri ületamise kontekstis, arvestades vedaja vastutust ja õigusaktidest tulenevaid kohustusi. 21. Praktika 28 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab õppetöös omandatud teadmisi praktikaettevõttes praktika eesmärkidega seotud tööülesannete täitmisel, arvestades ettevõtte töökorralduse ning kvaliteedi- tööohutuse ja keskkonnanõuetega. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 2) leiab endale praktika • hindab praktikaeesmärkide realistlikkust ja teostatavust praktikaperioodi jooksul ning kohandab eesmärkidele vastava vajadusel tegevusplaani; praktikakoha ja põhjendab oma • kirjeldab ettevõtte töökeskkonda, struktuuri ja töökorraldust andes sellest ülevaate kirjalikult valikut praktikaaruandes; 3) täidab tööülesandeid tulenevalt • osaleb töökohal tööohutusalasel juhendamisel ja kinnitab seda ettevõttes sätestatud korra kohaselt; praktika eesmärkidest, • täidab praktikakohal juhendamisel etteantud tööülesandeid, pidades kinni tööajast ja kokkulepetest, ettevõtte töökorraldusest, kasutades efektiivseid töömeetodeid ja -vahendeid ning järgides tööülesannete täitmisel järgides kehtestatud nõudeid ja praktikaettevõttes töö- ja tuleohutus- ja keskkonnanõudeid; õigusakte. • osaleb praktika käigus klienditeeninduse protsessis, kaubavarude täiendamisel, kauba maanteevedude 4) arendab suhtlemis- ja korraldamisel ja laotoimingutes vastavalt praktika eesmärgil; koostööoskusi töötingimustes, • suhtleb edukalt erineva positsiooni, kultuuritausta ja maailmavaatega inimestega; 5) mõistab oma rolli ja vastutust • jagab meeskonnaliikmetega vajalikku tööalast informatsiooni, väljendudes selgelt ja meeskonna liikmena ühiste kontekstikohaselt, kasutades erialast terminoloogiat; eesmärkide saavutamisel • reguleerib oma käitumist töökeskkonnas, järgides üldtunnustatud käitumisnorme ja eetika 6) hindab enda kutsealaste põhimõtteid ning kohandades oma suhtlusviisi vastavalt olukorrale ja meeskonna dünaamikale; kompetentside arengut 24 (25) 7) dokumenteerides tehtud tööd • teeb sissekanded praktikapäevikusse, kirjeldades enda tööülesandeid ja koostööd praktikaettevõttes; etteantud nõuete kohaselt • analüüsib juhendamisel enda toimetulekut erinevate tööülesannetega, enda tugevusi ja nõrkusi • hindab juhendaja abiga arendamist vajavaid aspekte; • dokumenteerib praktika käiku nõuetekohaselt kooli infosüsteemis, andes hinnangu läbitud praktikale ja kirjeldades töö käiku arusaadavalt järgides eesti kirjakeele normi; • esitab praktikadokumendid õigeaegselt ja nõuetekohaselt, kasutades infotehnoloogiavahendeid. 25 (25)  Lisa 16 KINNITATUD haridus- ja teadusministri määrusega „Kutsekeskhariduse riiklik õppekava” Disaini õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 1. Õppekava üldandmed 1.1. Õppekava kuulub õppekavarühma moe, sise- ja tööstusdisain ning võimaldab õpilasel omandada teadmised, oskused, väärtushoiakud ja sotsiaalse valmiduse õpingute jätkamiseks ja töötamiseks oskustöölisena disaini valdkonnas vastavalt valitud spetsialiseerumisele. 1.2. Õppekava õppemaht on 240 EKAPit, mis jaguneb järgmiselt: 1) kohustuslikud üldharidusõpingud 80 EKAPit; 2) põhiõpingud 125 EKAPit, millest ühiseid põhiõpinguid 92 EKAPit, sh praktika vähemalt 25 EKAPit ja valitavaid põhiõpinguid 33 EKAPit; 3) valikõpingud 35 EKAPit, sh 5 EKAPit vabaõpinguid. 1.3. Õppekavaga on määratud järgmised spetsialiseerumised, millest õpilane valib ühe: 1) graafilise disaini loomine; 2) digitoodete 3D-visualiseerimine; 3) ruumide dekoreerimine; 4) stiliseerimine; 5) interaktsioonidisaini loomine; 6) kasutajakogemuse disaini loomine. 2. Õppekava põhiõpingute struktuur 2.1. Ühised põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht on järgmised: 1) oskused eluks ja tööks, 15 EKAPit; 2) digioskuste arendamine, 5 EKAPit; 3) sissejuhatus kutseõpingutesse, 10 EKAPit; 4) kunsti- ja kultuurilugu, 6 EKAPit; 5) visuaalse väljenduse alused, 9 EKAPit; 6) vormi loomine ja ruumiline mõtlemine, 5 EKAPit; 7) loomingu digitaalne jäädvustamine ja vormistamine, 6 EKAPit; 8) koostööoskuste ja erialase identiteedi arendamine, 11 EKAPit; 9) praktika, 25 EKAPit. 2.2. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht spetsialiseerumisel graafilise disaini loomisele on järgmised: 1) digimeedia kujundamine, 10 EKAPit; 2) trüki- ja välimeedia kujundamine, 13 EKAPit; 3) visuaalse identiteedi kujundamine, 10 EKAPit. 2.3. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht spetsialiseerumisel digitoodete 3D- visualiseerimisele on järgmised: 1) digitaalse vormi ja ruumi modelleerimine, 11 EKAPit; 2) 3D animatsiooni ja interaktiivsete lahenduste loomine, 11 EKAPit; 3) 3D-visualiseerija projekti- ja karjäärijuhtimine, 11 EKAPit. 2.4. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht spetsialiseerumisel ruumide dekoreerimisele on järgmised: 1 (38)  1) Ruumidisaini kavandamine, 11 EKAPit; 2) ruumidisaini lahenduste loomine, 11 EKAPit; 3) ruumidisaini projektide teostamine, 11 EKAPit. 2.5. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht spetsialiseerumisel stiliseerimisele on järgmised: 1) stilistika konseptsioonide loomine, 11 EKAPit; 2) stilistika lahenduste loomine, 11 EKAPit; 3) stilistika projektide rakendamine, 11 EKAPit. 2.6. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht spetsialiseerumisel interaktsiooni- disaini loomisele on järgmised: 1) disaini alused ja kasutajaliidese loomine, 9 EKAPit; 2) süvendatud disainiprotsessid ja tehnoloogiad, 9 EKAPit; 3) interaktsiooni projektide teostamine, 15 EKAPit. 2.7. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht spetsialiseerumisel kasutajakogemuse disaini loomisele on järgmised: 1) disaini alused ja kasutajakogemuse loomine, 9 EKAPit; 2) süvendatud disainiprotsessid ja tehnoloogiad, 9 EKAPit; 3) kasutajakogemuse projektide teostamine, 15 EKAPit. 2 (38)  3. Õppekava põhiõpingute moodulite kirjeldused 3.1. Kõikidele spetsialiseerumistele ühised põhiõpingute moodulid Mooduli jrk nr Mooduli nimetus Mooduli õppe maht kutsehariduse arvestuspunktides (EKAP) 1. Oskused eluks ja tööks 15 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab pädevusi, mis on vajalikud edasisel õpiteel ja ühiskonnas ennastjuhtivalt, vastutustundlikult ja tulemuslikult toimimiseks. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) püstitab enesearengu • selgitab tervislike eluviiside ja turvalise keskkonna tähtsust, sh toetavate suhtlusvõrgustike rolli tervise, eesmärgid, arvestades enda õpimotivatsiooni ja üldise toimetuleku tagamisel; võimeid ja võimalusi ning • analüüsib juhendamisel enda käitumis- ja tarbimisharjumusi ning nende mõju enda tervisele, heaolule ja väärtustades tervislikke üldisele toimetulekule; eluviise; • hindab oma vaimse ja füüsilise tervise seisundit, arvestades põhilisi tegureid nagu magamine, toitumine, liikumine, suhted, kasutades selleks usaldusväärseid enesehindamise tehnikaid, sh veebipõhiseid töövahendeid; • koostab juhendamisel aja- ja tegevuskava enda vaimse ja füüsilise heaolu säilitamiseks, kasutades selleks erinevaid tervise edendamise ja säilitamise võimalusi; • kasutab kodukoha ja kooli lähedal paiknevad liikumisradu, harjutusväljakuid ja võimalusi erinevate liikumisviisidega tegelemiseks; • oskab kasutada mobiilirakendusi liikumisharjumuse ja kehalise aktiivsuse jälgimiseks; • analüüsib juhendamisel enda huvisid, väärtushoiakuid, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi; • sõnastab eneseanalüüsi tulemustest lähtuvalt juhendamisel eesmärgid, isiklike ja akadeemiliste sihtide poole liikumiseks; 2) kasutab teadlikult erinevaid • selgitab juhendatult õppimise olemust ning teadmiste ning oskuste omandamise protsessi, kasutades õpistrateegiaid ja -viise enda rinevaid teabeallikaid; õpitegevuse kavandamisel ja • iseloomustab erinevaid õpistrateegiaid ja õppimise viise, seostades neid enda senise õpikäitumisega; juhtimisel; 3 (38)  • oskab analüüsida enda õpiharjumusi ning arvestada tahtlikku ja tahtmatu tähelepanu mõju oma õpitegevusele; • analüüsib juhendamisel oma õpimotivatsiooni, määratledes seda soodustavaid ja takistavaid tegureid; • koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õppimis- ja igapäevategevuste ajakava, lähtudes enda huvidest, eneseteostusega seotud eesmärkidest ja võimalustest; • annab hinnangu enda varasematele õpitulemustele, arvestades eneseanalüüsi tulemusi ja saadud tagasisidet; • kavandab muudatused enda õppimisharjumustes, lähtuvalt hindamistulemustest ning toob saadud tagasiside põhjal näiteid õpistrateegiate kasutamisest õpitegevustes; selgitab juhendamisel stressi ja frustratsiooniga toimetuleku võimalusi; 3) tegutseb seatud eesmärkide • suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud vormis erinevas vanuses ja kultuuritaustaga inimestega, valides saavutamiseks asjakohase käitumis- ja väljendusviisi ning kohandades suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse vastutustundlikult nii eesmärkidele; iseseisvalt kui kollektiivi • jagab asjakohast infot nii kirjalikult, suuliselt kui visuaalselt, kasutades sobivaid suhtlemisvahendeid ja - liikmena; vorme ning lähtudes suhtluspartnerist (sõber, kaasõpilane, õpetaja, ametiasutus); • kohandab enda suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele; • toob näiteid illustreerimaks, kuidas esmamulje, eelarvamused, sh stereotüübid mõjutavad inimeste käitumist; • iseloomustab erinevaid meeskonnatöö rolle ja nende mõju töö tulemuslikkusele, kasutades teabeallikaid; • analüüsib juhendamisel rühmas toimuvaid protsesse ja nende võimalikku mõju inimese käitumisele igapäevaelus; • teeb kaaslastega teadlikult koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks, järgides meeskonnatöö põhimõtteid, suhtlus- ja käitumisnorme ning kasutades digitaalseid ühistöövahendeid; 4 (38) 4) mõistab ettevõtliku, väärtust • selgitab juhendamisel vastutustundliku tarbimise ja tootmise põhimõtteid ning tehtavate valikute mõju loova ja vastutustundliku keskkonnale, kogukondadele ja enda heaolule; tegutsemise olulisust nii • toob näiteid probleemsetest tarbimissituatsioonidest ning oskab otsida abi oma õiguste kaitseks; endale kui ühiskonnale; • hindab kriitiliselt ostudega seotud teadete, pakkumiste ja soovituste usaldusväärsust; • kirjeldab jätkusuutliku arengu eesmärke, seostades neid ümbritseva keskkonna ja õpitava valdkonnaga; • kaardistab juhendamisel ühiskonnas esinevaid sotsiaalseid probleeme, kasutades erinevaid teabeallikaid ja infotehnoloogia vahendeid; • analüüsib meeskonnatööna valitud probleemi lahendamise võimalusi, kasutades tõenduspõhiseid fakte ja teabeallikaid; • kavandab juhendatud meeskonnatööna tegevuskava valitud probleemi lahendamiseks, kasutades loovustehnikaid ning arvestades ressursside säästliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtteid; • kavandab lahenduse elluviimiseks vajaliku eelarve, kasutades digivahendeid; 5) mõistab tööturu toimimise • selgitab teabeallikate põhjal majanduslike, tehnoloogiliste, looduslike ja teiste keskkonnatingimuste põhimõtteid ja enda muutuste mõju majanduskeskkonnale; arenguvajadusi tööturule • iseloomustab juhendatud meeskonnatööna Eesti majanduskeskkonna ja tööturu toimimist eri sisenemiseks; tegevusvaldkondades, kasutades erinevaid teabeallikaid; • iseloomustab erineva haridustaseme ja oskustega inimeste võimalusi tööturul, arvestades töötasu seost väärtusloomega; • selgitab teabeallikate põhjal tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi töösuhetes; • võrdleb erinevate lepingutingimuste tähtsust töösuhetes võimalike probleemide ennetamiseks; • võrdleb enda kogemusi ja oskusi valitud tegevusvaldkonnas erinevates ametites ja rollides tegutsemiseks vajalikega, kasutades oskuste kompassi; • kavandab enesearengut toetavaid tegevusi, lähtudes enda eesmärkidest ja arendamist vajavatest oskustest; • selgitab ressursside (raha, aeg, inimesed) vajadust ja säästmise võimalusi, arvestades enda seatud eesmärkidega; 5 (38) 6) kasutab varasemaid teadmisi, • lahendab igapäevaeluga seonduvaid arvutusülesandeid, kasutades koolimatemaatikast tuttavaid mudeleid oskusi ja kogemusi ja meetodeid; igapäevaeluga seonduvate • planeerib digivahendite abil igapäevased tulud-kulud, arvestades enda vajaduste ja võimalustega; ülesannete lahendamisel; • esitab kirjalikku ja suulist informatsiooni selgelt ja struktureeritult nii eesti keeles kui ka põhikoolis õpitud võõrkeeles; • kasutab tehnoloogilisi vahendeid ja seadmeid ning tõenduspõhiseid andmeid otsuste või järelduste tegemiseks igapäevaeluga seotud küsimustes; • kasutab igapäevaelus ettetulevate olukordade lahendamisel eesti- ja võõrkeelseid teabeallikaid; • koostab pädevuse piires eesti- ja võõrkeelseid tekste, lähtudes igapäevaelu vajadustest; • otsib tööülesande täitmiseks vajalikku teavet, hinnates erinevate teabeallikate usaldusväärsust; • lahendab reaalelulisi ülesandeid, sidudes tervikuks mitme ainevaldkonna teadmisi ja oskusi; • toob näiteid matemaatika, füüsika, keemia ja bioloogia omavahelistest seostest igapäevaelus; 7) korraldab teadlikult oma • koostab isikliku eelarve arvestades enda finantseesmärke, analüüsides juhendamisel oma rahaasju mõistes, et oma hea sissetulekuid, väljaminekuid ja rahalist seisu sh säästmise võimalusi; finantsilise käekäigu eest • arutleb meeskonnatööna sissetuleku, tarbimisvalikute ja investeerimisotsuste mõju üle üksikisiku, vastutab vaid tema ise. ühiskonna ja keskkonna tasandil; • hindab elumuutvate sündmuste (abiellumine, laste saamine, õnnetus, surm) mõju finantsplaneerimisele, eristades rahalist väärtust emotsionaalsetest jt väärtustest; • kirjeldab pangateenuseid ja finantsteenuse osutaja rolli üksikisiku rahaasjade korraldamisel, tuues esile pakutavaid võimalusi, kaasnevaid kohustusi ja riske; • oskab valida laenutooteid, kasutades sobivaid võrdlusvahendeid ning arvestades pakutavat intressimäära ja maksetingimusi; • iseloomustab põhiomaduste alusel peamiste varaklasside nagu kinnisvara, võlakirjad ja aktsiad olemust ja erinevusi ning nende kasutamisvõimalusi ja sellega kaasnevaid riske isiklike finantseesmärkide saavutamiseks • kirjeldab isikliku eluaseme soetamise võimalusi, tuues välja üürimise ja ostmise eelised ja puudused; • selgitab pensioni kui pikaajalise finantsmehhanismi olemust ja selle planeerimise olulisust, kasutades asjakohaseid teabematerjale. 2. Digioskuste arendamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab enda digipädevusi elektroonilise teabe otsimiseks, loomiseks ja haldamiseks, arvestades digitehnoloogia kasutamisel tervisekaitse ja küberturvalisuse nõuete ning autorikaitse ja eetika põhimõtetega. 6 (38) Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kasutab digikeskkonnast • määratleb oma teabevajaduse ning rakendab sobivaid infootsingu võtteid, et leida digikeskkonnast vajaliku teabe leidmiseks asjakohane teave; sobivaid infootsingu ja • otsib ja filtreerib andmeid, infot ja materjale eesmärgipäraselt, kasutades erinevaid otsingumeetodeid ja - andmehalduse võtteid, tööriistu; hinnates digisisu asjakohasust • analüüsib juhendamisel leitud andmeid, infot ja digisisu, hinnates nende allikate päritolu usaldusväärsust ja asjakohasust; • salvestab ja korrastab digikeskkonnas faile, kasutades kaustu ja kategooriaid, et tagada lihtne ligipääs ja haldus; • töötleb ja analüüsib andmeid tabelarvutuse abil ning esitleb tulemusi selgelt ja arusaadavalt diagrammide ja skeemide abil; 2) kasutab info jagamiseks, • kasutab sobivaid digitehnoloogiaid ja -sisu, et tõhusalt suhelda ja panustada meeskonnatöösse; suhtlemiseks ja koostööks • jagab infot ja faile digikeskkonnas, valides selleks kontekstist ja eesmärgist tulenevalt korrektse viisi ja sobivaid digilahendusi, sobiva vahendi; arvestades digikeskkonnas • kasutab iseseisvalt ja efektiivselt kooli, kohaliku omavalitsuse, riigi ja ettevõtete digiteenuseid, näiteks e kehtivaid suhtlus- ja päevik, riigiportaal, digitaalsed õpikeskkonnad, pangateenused; käitumisnorme ning • kasutab turvaliselt ühismeediat, ajaveebi ja video jagamise platvorme oma algatuste tutvustamiseks ja küberturvalisuse nõudeid teiste kaasamiseks; • järgib digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme, arvestades erinevate sihtrühmade kultuurilisest, vanuselisest ja keelelisest eripärast tulenevaid vajadusi; • haldab enda digitaalset identiteeti, arvestades küberturvalisuse nõuetega; • analüüsib juhendamisel oma digitaalset jalajälge ja selle mõju enda kuvandile; 3) loob ja täiustab digisisu, • loob digisisu teksti, esitluse, pildi ja videona, kasutades sobivaid tööriistu ning arvestades kvaliteedi, kasutades sobivaid tööriistu konteksti ja eesmärkidega; sh tehisintellekti lahendusi • kohandab olemasolevat digisisu uue ja sisukama digimaterjali loomiseks, kombineerides erinevaid vastutustundlikult ning teabeallikaid ja digimaterjale; arvestades autoriõiguse • järgib digisisu loomisel ja kasutamisel autoriõiguse ning eetika põhimõtteid, arvestades andmekaitse ja põhimõtteid konfidentsiaalsuse nõuetega; • rakendab juhendamisel asjakohaseid litsentsitingimusi (Creative Commons) vastavalt sisule ja kontekstile; • kasutab tehisintellekti rakendusi digisisu loomisel ja muutmisel vastutustundlikult, arvestades kvaliteeti ja konteksti; 7 (38)  • analüüsib juhendamisel tehisintellekti loodud digisisu täpsust, usaldusväärsust ja konteksti sobivust; 4) kaitseb oma digiseadet, • kaitseb oma digiseadmeid ja nende sisu, rakendades ohtude vähendamiseks asjakohaseid isikuandmeid, privaatsust ja turvameetmeid ja uuendades regulaarselt vastavat tarkvara; tervist, rakendades • tuvastab digiseadmeid ähvardavad ohud ja rakendab ennetusmeetmeid nende vältimiseks; küberturvalisuse ja • rakendab turvameetmeid isikuandmete ja privaatsuse kaitseks, kasutades tugevaid paroole, jätkusuutliku arengu kaheastmelist autentimist ning andmete krüpteerimist, et piirata juurdepääsu enda andmetele; põhimõtteid • analüüsib digiteenuse privaatsusreegleid ja kohandab privaatsusseadeid oma isikuandmete kaitseks; • analüüsib enda käitumist digitehnoloogia kasutamisel, lähtudes sellega seotud vaimse ja füüsilise tervise riskidest; • säilitab tervisliku tasakaalu digitehnoloogia kasutamisel, rakendades ajapiiranguid, puhkeperioode ja ergonoomilisi töövõtteid; • reageerib adekvaatselt küberkiusamisele ning kasutab sobivaid vastumeetmeid, vältimaks edasist kahju; • analüüsib digitehnoloogia keskkonnamõju ja rakendab ressursisäästlikke digikäitumise meetodeid, optimeerides seadmete energiatarvet ja eluea kestust ning hallates digiprügi ökoloogilise jalajälje vähendamiseks; 5) lahendab digitehnoloogia • tuvastab digiseadme lihtsama tehnilise tõrke põhjuse ja lahendab selle juhendi abil; kasutamisega seotud • valib konkreetse ülesande jaoks sobiva riist- ja tarkvara, arvestades ülesande spetsiifikat ja probleeme, tuvastades võimalikke alternatiive; tehnilised tõrked ning • kohandab ja seadistab juhendite alusel digiteenust või platvormi vastavalt enda vajadustele; valides sobivad • analüüsib oma digipädevust, koostab plaani enese arendamiseks ja oskuste täiendamiseks; lahendused nende • toetab digitehnoloogia vähemkogenud kasutajaid, pakkudes juhiseid ja variante likvideerimiseks probleemide lahendamiseks. 3. Sissejuhatus kutseõpingutesse 10 EKAP 8 (38) Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane saab baasteadmised disaini olemusest, disainmõtlemisest ja disainiprotsessist ning praktilised oskused lihtsa visuaalse kommunikatsiooni loomiseks. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kirjeldab disaini olemust ning rolli • selgitab disaini mõistet ja kirjeldab disaini ajaloo tähtsamaid etappe; ühiskonnas ja igapäevaelus • toob näiteid disaini mõjust erinevates eluvaldkondades ja igapäevaelus; • selgitab disaini ja kunsti erinevusi ja kattuvusi; • kirjeldab disainlahendusi oma igapäevaelus ja spetsialiseerumise valdkonnas; 2) selgitab visuaalse • kirjeldab näidete varal visuaalse kommunikatsiooni eesmärke, edastusvahendeid ja elemente; kommunikatsiooni eesmärke, • analüüsib juhendamisel visuaalset sõnumit ja selle mõju sihtrühmale; vahendeid ja elemente ning • kirjeldab inimese tajumehhanisme, tuues näiteid taju mõjust kujunduse mõistmisel ja tõlgendamisel; analüüsib juhendamisel selle mõju sihtrühmale 3) rakendab lihtsaid visandamis- ja • kasutab lihtsaid visandamisvõtteid esemete, inimeste ja keskkondade kujutamisel; jäädvustamistehnikaid ideeloomel • kasutab visandamist kavandamisel ja ideede esitamisel; ja kujundamisprotsessis • rakendab lihtsaid visualiseerimistehnikaid oma idee edastamiseks; • loob või kasutab graafilisi elemente oma kujundustes eesmärgipäraselt, selgitades valikuid ja tööprotsessi; 4) kasutab kujunduse põhielemente • kirjeldab kompositsiooni põhielemente ja -printsiipe kasutades erialaseid mõisteid ja sõnavara; ning -võtteid idee edastamisel ja • kasutab kompositsioonilisi võtteid ja põhiprintsiipe joonte, pindade ja teiste kujundusobjektide visuaalse loo jutustamisel vabalt organiseerimisel tasapinnal vastavalt lähteülesandele; valitud tehnika ja loovtarkvaraga, • iseloomustab kirjade klassifikatsiooni alusel erinevaid kirjatüüpe ja kasutab sobivaid kirjastiile lihtsas arvestades autoriõiguste, kujunduslahenduses, arutledes nende loetavuse ja emotsionaalse mõju üle; kujunduseetika ja • kirjeldab värviteooriaid ja värvuste semiootilist tähendust erinevates kultuuriruumides; keskkonnasäästlikkusega • rakendab teadmisi värvusõpetusest kujunduse loomisel vastavalt lähteülesandele ja sihtgrupile, selgitades valikuid; • kasutab kujunduse loomisel vabalt valitud tarkvara, kirjeldades töö etappe ja tehtud valikuid; • kasutab idee- või kujunduslahenduse loomisel oma või teiste loomingut, rakendades sobilikku viitamist juhendamisel; • rakendab tehisaru võimalusi teksti- ja pildiloomel, analüüsides seda eetilisuse ja keskkonnateadlikkuse seisukohast; 9 (38) 5) kavandab, kujundab ja esitleb • iseloomustab disainmõtlemise mõistet ja tehnikat ning rakendab seda tegevuste kavandamisel; lihtsat disainlahendust, rakendades • loob ideekavandid vastavalt lähteülesandele, kasutades ideede genereerimise tehnikaid üksi või ideeloome ja disainmõtlemise meeskonnas, selgitades oma mõtteviisi; tehnikaid ning õpitud • loob ideekavandi alusel kujunduse vabalt valitud vahendite ja tarkvaraga, kirjeldades töö käiku ja kujundusvõtteid, kirjeldades selgitades oma valikuid; disainiprotsessi kõiki etappe ja • esitleb üksi või meeskonnaga tehtud töid, kirjeldades disainiprotsessi kõiki etappe, kasutades kasutades erialast baassõnavara omandatud erialast baassõnavara; • kirjeldab oma arengut ja hakkamasaamist antud töös ja küsib tagasisidet kaasõppijatelt ja juhendajalt. 4. Kunsti- ja kultuurilugu 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane avastab ning süvendab teadlikult teda ümbritseva kunsti ja ruumi tajumise mitmesuguseid võimalusi ning oskab nähtut nimetada, kirjeldada ja tõlgendada läbi kunstiajaloo näidete. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) vaatleb kunstiteoseid ning • vaatleb juhendamisel valitud kunstiteoseid või ruume, tuues välja nende peamised iseloomulikud ruumilahendusi, määratledes nende jooned ja põhjendades oma järeldusi vaatluste põhjal; põhilisi visuaalseid ja ruumilisi • kirjeldab asjakohast sõnavara, kasutades kunstiteose või ruumilahenduse visuaalseid ning ruumilisi omadusi omadusi; • seostab teosel kasutatud sümboleid tähenduste ja narratiividega; • selgitab erinevate sümbolite ja kujundite tähendust omas ajas ja tänapäeval; • seostab visuaalse kultuuri nähtusi ühiskondlike ja ajalooliste kontekstidega, seostades seejuures kultuuri arengut ühiskonnas toimuvate arengutega; 2) mõtestab oma isiklikku suhet • kirjeldab ja analüüsib oma kogemust kunstiteoste vaatlemisel ning mõtestab, kuidas ruum ja keskkond kunsti, ruumi ja keskkonnaga nii tema tajusid ja arusaamu mõjutavad; vaataja kui ka loojana • analüüsib, kuidas kogetud kunst ja keskkond mõjutavad tema enda loomingulisi valikuid ning toob selle kohta näiteid; 3) nimetab kunstiajaloo põhietappe, • selgitab visuaalkultuuri mitmekesisust Eesti ja maailma tähtteoste najal kui ajaloolist ja tänapäevast kunstistiile ja voole eneseväljendust, kasutades asjakohast põhisõnavara; • kasutab oma teadmisi kunstistiilidest ja neile iseloomulikest võtetest, põhjendades oma valikuid ja kasutades erialast sõnavara. 5. Visuaalse väljenduse alused 9 EKAP 10 (38) Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane treeniks silma ja kätt, et märgata, analüüsida ning visualiseerida ümbritsevat keskkonda ja informatsiooni professionaalsel ning isikupärasel moel, kasutades erinevaid vahendeid, materjale ja töövõtteid. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kasutab ja arendab visandamist • visandab lähteülesande alusel inimesi, objekte ja keskkondi, jäljendades nende proportsioone objektide ja keskkonna ja peamisi tunnuseid, arvestades perspektiivi ning valguse ja varjuga; kujutamiseks ning ideede • kasutab erinevaid visandamistehnikaid ja -vahendeid, sh digitaalseid ideede edastamiseks ja edastamiseks kavandite loomiseks; • kasutab töötades ergonoomilisi töövõtteid ja selgitab nende vajalikkust; • jäädvustab, säilitab ja vormistab visandid vastavalt püstitatud eesmärgile; • esitleb ja analüüsib oma töid, arvestades vajadusel saadud tagasisidega; 2) kujutab ideid, objekte ja • kujutab joonistades lähteülesande alusel ideid, objekte ja keskkondi, arvestades valguse ja keskkondi, kasutades erinevaid varju, proportsioonide ja perspektiiviga; tehnikaid, vahendeid ja võtteid • rakendab teose loomisel kujutava geomeetria baasoskusi; • kasutab joonistamisel lähteülesandele sobivaid erinevaid tehnikaid, materjale ja töövõtteid, kirjeldades nende võimalusi; • kujutab maalides ideid, objekte ja keskkondi, rakendades teadmisi värvusõpetusest ja kompositsioonist; • rakendab värviteooria aluseid, selgitades värvilahenduste mõju oma teostes; • rakendab maalimisel erinevaid tehnikaid, materjale ja töövõtteid, kirjeldades nende võimalusi; 3) arendab kujutamisel isikupärast • kirjeldab erinevaid kompositsiooni- ja stiliseerimise põhimõtteid ja -võtteid tasapinnalisel kujutamisel, väljenduslaadi ja loovust kasutades erialast sõnavara; • rakendab kompositsiooni põhimõtteid loovtöödes, selgitades oma valikuid; • arendab isikupärast väljenduslaadi, valides ja kombineerides erinevaid kujutamistehnikaid ja -võtteid, vastavalt töö eesmärgile; • arendab ja analüüsib oma töid, arvestades vajadusel saadud tagasisidet; • vormistab ja jäädvustab oma tööd vastavalt püstitatud eesmärgile;. 4) Kasutab töövahendeid ja matrjale • rakendab töötades ergonoomilisi töövõtteid ja selgitab nende vajalikkust; säästlikult, arvestades • kasutab vahendeid teadlikult ja säästlikult, arvestades keskkonnaohutusnõuetega töötervishoiu, töö- ja • hooldab töökeskkonda vastavalt nõuetele keskkonnaohutusnõudeid 6. Vormi loomine ja ruumiline mõtlemine 5 EKAP 11 (38) Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab ruumilist mõtlemist ja kolmemõõtmelise vormi tajumise oskust, kasutades modelleerimisel ja ruumilisel komponeerimisel erinevaid materjale, tehnikaid ja vahendeid. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) modelleerib lähteülesande alusel • modelleerib, jäljendades lähteülesande alusel lihtsamaid vorme; kolmemõõtmelisi vorme • kasutab tööriistu teadlikult, selgitades nende funktsiooni ja ohutusmeetmeid; • arendab loovust ja probleemilahendusoskust, katsetades erinevaid materjale ja vormivõtteid; • analüüsib enda ja teiste loodud ruumilisi vorme, arendades erialast sõnavara; • vormistab ja esitleb oma tööd vastavalt juhendile; • jäädvustab oma tööd, kasutades kaasaegseid võimalusi; • hoiustab või utiliseerib oma töö ja korrastab töökoha vastavalt juhendile; 2) kasutab ruumiliste vormide • kirjeldab disainis kasutatavaid modelleerimismaterjale ja töötlustehnikaid, nende omadusi ja loomiseks erinevaid tehnikaid ja kasutusvõimalusi; vahendeid • kasutab juhendamisel erinevaid materjale ja tehnikaid ruumiliste vormide loomiseks; • kirjeldab materjalide omadusi, lähtudes esteetikast ja funktsioonist; • rakendab töötades ergonoomilisi töövõtteid ja selgitab nende olulisust; • arendab ja analüüsib oma töid, arvestades saadud tagasisidet; • vormistab ja jäädvustab oma tööd vastavalt püstitatud eesmärgile; • kasutab vahendeid teadlikult ja säästlikult ning hooldab töökeskkonda vastavalt nõuetele; 3) lahendab ruumilisi ülesandeid, • kirjeldab ruumilise kompositsiooni põhimõtteid, kasutades erialast sõnavara; rakendades kompositsiooni • kujundab ja organiseerib kolmemõõtmelisi vorme ruumis, arvestades kompositsioonilisi ja esteetilisi põhimõtteid ning kasutades põhimõtteid; erinevaid materjale ja tehnikaid • rakendab töötades ohutusnõudeid ja selgitab nende vajalikkust; • arendab ja analüüsib oma töid, arvestades saadud tagasisidega; • vormistab ja jäädvustab oma tööd vastavalt püstitatud eesmärgile; • kasutab vahendeid teadlikult ja säästlikult ning hooldab töökeskkonda vastavalt nõuetele. 7. Loomingu digitaalne jäädvustamine ja vormistamine 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane jäädvustab digitaalselt ja vormistab eesmärgipäraselt oma loomingut, rakendades kunstilisi ja keskkonnateadlikke oskusi. 12 (38) Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) jäädvustab oma loomingut • jäädvustab digitaalselt oma loomingut ja tööprotsessi, rakendades erinevaid vahendeid ja töövõtteid; digitaalselt, kasutades • rakendab pildistamisel ja salvestamisel eesmärgist lähtuvaid failiformaate ja vorminguid, arvestades sobivaid töövõtteid, keskkonnasäästlikkusega; vahendeid ja tehnoloogiaid, • töötleb ülesande alusel digitaalselt fotosid, rakendades sobivaid tehnikaid, kompositsiooni- ja arvestades töövõtteid; keskkonnasäästlikkusega • arendab oma töid, arvestades saadud tagasisidega; • vormistab ja esitleb oma töid, kirjeldades tööprotsessi ja keskkonnateadlikke valikuid; • kasutab vahendeid teadlikult ja säästlikult ning hooldab töökeskkonda vastavalt nõuetele; 2) kujundab jäädvustatud • komponeerib kujunduse tekstilise ja pildilise osa, arvestades sihtrühma ja funksiooniga; materjali koos tekstiosaga, • valib ja kombineerib kirjatüüpe, põhjendades oma valikut visuaalse mõju seisukohast; rakendades teadmisi • rakendab teadmisi kirja ajaloost, -liikidest ning stiilidest, kasutades tüpograafia-alast sõnavara; kirjakunstist ja tüpograafiast • kujundab teksti loetavuse põhimõtteid järgides, selgitades kujundusvalikuid; • analüüsib ja hindab kujunduse funktsionaalsust digitaalses ja füüsilises keskkonnas, arvestades saadud tagasisidega; • rakendab töötades ergonoomilisi töövõtteid ja selgitab nende olulisust; 3) vormistab isiku- ja • koostab õpimapi oma töödest, kavanditest ja tööprotsessi jäädvustustest, varustades need asjakohaste eesmärgipäraselt oma kommentaaride ja tekstidega; loomingu õpimappi • valib ja kasutab tööde esiltlemiseks ja vormistamiseks erinevaid vormistusviise, lähtudes töö eesmärgist; • rakendab kujundamisel loetavuse, esteetika ja visuaalse selguse põhimõtteid, põhjendades kujunduslikke valikuid; • esitleb oma õpimappi, kasutades erialast sõnavara. 8. Koostööoskuste ja erialase identiteedi arendamine 11 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija arendab enesejuhtimist, kujundab ja mõtestab oma erialast identiteeti ning kavandab ja kohandab arengueesmärke, tegutsedes teadlikult nii iseseisvalt kui meeskonnas. 13 (38) Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) arendab oma valmisolekut tööks ja • püstitab selged ja saavutatavad eesmärgid, arvestades varasemaid teadmisi, oskusi ning isiklikke õppimiseks, kasutades erinevaid võimeid ja piire; õpistrateegiaid, varasemaid • on teadlik enda ja teiste tunnetest ja nende mõjust enda ja teiste käitumisele; teadmisi ja kogemusi ning • viib ellu kavandatud tegevused, kasutades tõhusaid õpistrateegiaid ja töövõtteid igapäevastes kohandades tegevust vastavalt tegevustes ja õppeülesannetes ning kasutades aega ja vahendeid sihipäraselt; olukorrale ja isiklikele võimetele • analüüsib oma tegevuste mõju ja arengut, tuues välja tugevused ja arenguvajadused; • kohandab eesmärke ja tegevusi saadud tagasiside ning muutuvate olude põhjal; 2) haldab teadlikult oma ressursse: • planeerib ja jälgib oma aega, oskusi ja rahalisi vahendeid eesmärkide täitmiseks; aega, oskusi ja raha, võttes • hindab oma otsuste ja tegevuste mõju enda arengule ja tulemustele; vastutuse oma otsuste eest • kohandab ressursikasutust ja tegevusplaane vastavalt muutuvatele olukordadele; • põhjendab tehtud otsuseid, lähtudes seatud prioriteetidest; • oskab kasutada tagasisidet oma planeerimise täiustamiseks; 3) tegutseb koostöiselt meeskonnas • analüüsib õppetöös toimuvaid meeskondlikke ja koostöiseid tegevusi; erialaste- ja muude õpiülesannete • kuulab ja suhtleb selgelt, küsides infot, jagades tagasisidet ning arvestades teiste seisukohtade ja täitmisel tunnetega; • kohandab oma tegevust ja panust meeskonna eesmärkide, tagasiside ja muutuvate olukordade põhjal; • kohandab oma panust, arvestades tagasiside ja emotsioonide juhtimisega ning oma isiklike ja meeskonna ressurssidega; 4) kujundab teadlikult oma erialast • analüüsib oma tugevusi, oskusi ja huvisid ning seob need oma professionaalse arenguga; identiteeti, teadvustades enda • kirjeldab oma rolli ja võimalusi valdkondlikes tegevustes; tugevusi ja rolli disaini-, kunsti- ja • arendab õppetöös läbivalt oma erialast portfooliot, mis peegeldab tema oskusi, isikupära ja erialast ruumi valdkonnas identiteeti; • esitleb ennast ja oma töid teadlikult, põhjendades tehtud valikuid ja sõnastades edasised arengusammud. 9. Praktika 25 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab ja kinnistab oma erialaõppes omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid, töötades iseseisvalt, juhendamisel ja töökeskkonnas, arvestades korralduse, nõuete ja tagasisidega. 14 (38) Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) tutvub erialaste ettevõtluse- ja • tutvub iseseisvalt või juhendamisel praktika võimalustega, valib infot ja kaardistab nende alusel endale praktikavõimalustega ning sobivad valikud; kandideerib asjakohaste • koostab juhendamisel asjakohase CV ja kandideerimiseks nõuetekohase portfoolio; dokumentidega praktikale • koostab praktikajuhendi alusel praktikale asumiseks vajalikud dokumendid, küsides vajadusel praktikajuhendaja abi; • kasutab suhtluses korrektset eesti keelt ja järgib ametialase suhtluse reegleid; • kasutab suhtluskanalitena kokkulepitud viise, -tehnoloogiat ja seadmeid; 2) töötab juhendamisel • koostöös praktika ettevõttepoolse juhendajaga seab praktika eesmärgi ja praktika ülesanded praktikaettevõttes, järgib ning sõnastab need praktikandi individuaalsesse praktikakavasse; tööandja töökorraldust ja • tutvub ja selgitab oma tööga seotud tööohutusalaste nõuete täitmise vajalikkust; kvaliteedinõudeid, rakendab • teostab lähteülesande alusel oma töölõigu või osaleb tööprotsessis vastavalt töötamisel ergonoomilisi ja spetsialiseerumisele, lähtudes juhistest, kvaliteedinõuetest ja võttes arvesse tagasisidet; efektiivseid töövõtteid • korrastab enne ja pärast tööd oma töökoha, vajalikud materjalid ja töövahendid; • töötab tervist säästvalt, järgides ergonoomika nõudeid; 3) arendab töökeskkonnas oma • täidab oma rolli meeskonnas, käitudes usaldusväärselt ja koostööd soodustavalt; suhtlemis-, õpi- ja • küsib juhendajalt abi, parendab oma tööd saadud tagasiside baasil; koostööoskust • arutleb meeskonnas või juhendajaga oma vajaduste, võimaluste ja tunnete üle; • näitab valmisolekut kohaneda ja arendada oma pädevusi, motivatsiooni ja enesekindlust; • väljendab end viisakalt ja teistega arvestavalt, arusaadavalt ning olukorrale vastavalt; 4) arendab erialast • visualiseerib lähteülesande alusel ideid, objekte ja keskkondi, selgitades kunstilisi kujutamisoskust, valikuid ja väljakutseid; visualiseerides ideid, objekte • kasutab sobivaid vahendeid, valides töövõtteid ja -tehnikaid; ja keskkondi • töötab ergonoomiliselt ja efektiivselt, järgides aja- ja tegevuskava; • viimistleb ja arendab töid vastavalt juhendaja tagasisidele; • vormistab ja esitleb töid vastavalt juhendile; • korrastab töökoha ja utiliseerib oma tööd keskkonnasäästlikult; 5) kasutab erialast • kirjeldab ja analüüsib lähteülesande alusel kunsti- ja disainivaldkonna teoseid, objekte ja nähtusi, terminoloogiat väljendus- ja kasutades erialast sõnavara ka võõrkeeles; analüüsivõimet, kasutades • nimetab ja kirjeldab kunsti- või disainistiile, -tehnikaid ja- termineid, ka võõrkeeles; kirjeldustes ja sõnastustes • kirjeldab info- ja teabeallikaid, kust leida kunsti- ja erialast kirjandust; 15 (38) 6) analüüsib saadud kogemusi, • kirjeldab praktika aruandes kogemuse põhjal praktikaettevõtte töökorraldust; tuvastades arenguvajadused • analüüsib praktika käiku ning saadud töö- ja elukogemust; • annab praktika lõpus hinnangu oma pädevuste arengule, esitledes praktikatöid; • hindab nii kooli- kui ettevõttepoolset praktikakorraldust ja teeb ettepanekuid. 3.2. Valitavad põhiõpingute moodulid 3.2.1. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel graafilise disaini loomisele 10. Digimeedia kujundamine 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab, arendab ja rakendab digitaalse meedia lahenduste kujundamise pädevusi baastasemel. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kirjeldab digitaalse disaini • kirjeldab digitaalse disaini funktsioone ja väljundeid ning mõju üksikisikule, kogukonnale ja olemust, mõju ja rolli ühiskonnas, ühiskonnale; selgitades seoseid kultuuriväärtuste • toob juhendamisel näiteid kasutajakesksuse, ligipääsetavuse ja keskkonnateadlikkuse põhimõtete ja identiteediga rakendamisest digitaalses disainis; • selgitab, kuidas on digitaalsete keskkondade ja üksiklahenduste disain seotud sihtrühma kogemuste, käitumise ja kultuurilise identiteediga; • kirjeldab eesmärgipärase kasutajamugavuse ja -kogemuse mõju, selgitades disaineri rolli ja vastutust näidete kaudu; 2) töötab välja kujunduse idee, • analüüsib lähteülesannet, määratledes kujunduse sõnumi, eesmärgi ja elementide hierarhia; kontseptsiooni ja kujunduse • kasutab juhendamisel ideeloome tööriistu ning loob, selgitab ja valib ideid; kavandi, rakendades teadmisi • sõnastab ja vormistab juhendamisel kujunduse kontseptsiooni ideekavandiks, visualiseerides disainiprotsessist ja visuaalsest võtmekaadrid, kasutajavood ja stilistika; kommunikatsioonist • valib ja kasutab sobivaid töövahended, andmepanku, keskkondi, teenuseid, rakendusi ja tarkvara; • esitleb ideekavandit, selgitades valikuid ja hindab juhendamisel selle funktsionaalsust ja sobivust sihtrühmale; • kirjeldab eritüübiliste digitaalsete kujunduste teostamise etappe ja töövoogusid; • arendab ideekavandi tagasisidet arvesse võttes kujunduskavandiks, kasutades kunstilisi oskusi ja erialaseid pädevusi; 16 (38) 3) teostab lihtsaid digitaalseid • teostab kujunduskavandi alusel kujunduslahenduse, järgides kontseptsiooni, stiili- ja brändi juhiseid kujundusi, rakendades kunstilisi, ning lähteülesande tingimusi; erialaseid ja tehnilisi pädevusi ning • kirjeldab eritüübiliste digitaalsete kujunduste teostamise etappe ja töövoogusid; järgides autoriõiguse nõudeid • planeerib ja haldab oma töölõigu protsessi ja teeb koostööd, järgides projekti üldist töövoogu; • kirjeldab enda rolli ja vastutusalasid disainerina, praktiseerides eesmärgipärast tööviisi; • kasutab meeskonnatöö vahendeid ja keskkondi, tagades koostöise järjepidevuse info- ja failihalduses; • valib, töötleb ja teostab kujunduse osad, pidades silmas funktsionaalsust, visuaalset stiili ja järgides autoriõiguse nõudeid; • teostab lähteülesande tingimustele vastava tervikliku kujunduslahenduse, rakendades visuaalse kirjaoskuse ja info kujundamise alaseid ning erialatehnilisi pädevusi; • analüüsib juhendamisel kujunduse funktsionaalsust ligipääsetavuse ja kasutajakesksuse aspektidest, selgitades valikuid; 4) teostab lihtsaid prototüüpe ja • loob juhendamisel lihtsa digitaalse prototüübi ja esitlusfaili, rakendades erialaseid pädevusi ja esitlusi; rakendades erialaseid kasutades sobivaid tööriistu ning tarkvara; pädevusi ja funktsionaalseid • järgib prototüübi ja esitluse ühtset stiili, funktsionaalsust, ligipääsetavust ja kasutajamugavust, töövõtteid ning järgides kohandades lahenduse sihtrühma vajadustele ja platvormi eripärale; kestlikkuse põhimõtteid • hindab ja analüüsib prototüübi või esitlusfaili kommunikatsioonivõimet ja kujunduskvaliteeti projekti lähteülesandest ja kasutaja kontekstist lähtuvalt; • esitleb oma projekti, demonstreerides prototüübi või esitluse abil disainilahenduse eesmärgipärasust ja funktsionaalsust ning selgitades valikuid erialast sõnavara kasutades; 5) arendab kujunduslahendust, • kasutab erialaseid materjale, seadmeid ja tehnoloogiaid ning kujundab töökeskkonda ja -protsessi korraldades töövoo ja hallates infot jätkusuutlikkuse põhimõtteid arvesse võttes; ning järgides etteantud struktuuri, • arendab kujunduslahendust tagasiside põhjal, parandades kasutusmugavust ning funktsionaalsust; süsteeme ja tingimusi; • vormistab, esitleb ja edastab kujunduslahenduse vastavalt juhistele; • optimeerib ja salvestab failid taasesitamiseks sobivatesse vormingutesse, vastavuses lähteülesande tingimustega; • haldab oma töövoogu, infot ja faile süsteemselt ja sihipäraselt, tehes koostööd ühtse tulemuse nimel; • korrastab, edastab ja arhiveerib materjali ning utiliseerib jäägid (sh digitaalsed) keskkonnatingimusi arvestades; 17 (38) 6) koondab oma vormistatud tööd • kogub ja jäädvustab tööprotsessi etapid ideekavandist valmislahenduseni, kasutades sobivaid erialasesse portfooliosse, vahendeid ja töövõtteid; jäädvustades ja kirjeldades tööde • koondab ja vormistab kavandid, tööprotsessi ja valmislahendused tervikuks, varustades need eesmärki, tööprotsessi ja tehtud asjakohaste selgituste ja viidetega; valikuid • kasutab oma tööde ja projektide näitamiseks portfoolioks sobivat digitaalset keskkonda, arvestades valikul tööturul ja erialal valitsevate trendidega ning haldamis- ja kasutusmugavusega. 11. Trüki- ja välimeedia kujundamine 13 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab, arendab ja rakendab trüki- ja välimeedia lahenduste kujundamise pädevusi baastasemel. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kirjeldab trüki- ja välimeedia • kirjeldab trüki- ja välimeedia funktsioone ja väljundeid ning mõju üksikisikule, kogukonnale ja olemust, mõju ja rolli ühiskonnas ühiskonnale; ning seoseid kultuuriväärtuste ja • selgitab juhendamisel kasutajakesksuse, ligipääsetavuse ja keskkonnateadlikkuse põhimõtteid, tuues identiteediga näiteid praktilistest lahendustest erinevates kontekstides; • toob näiteid kasutajamugavuse ja -kogemuse praktilistest aspektidest trüki- ja välimeedia lahenduste näitel; • kirjeldab ja analüüsib juhendamisel disaineri rolli ja vastutust visuaalse info edastamisel trüki- ja välimeedia näidete varal; 2) tunneb trüki- ja välimeedia • kirjeldab reklaami-, trüki- ja välimeedia tööstuse tehnoloogiaid ja tööpõhimõtteid; tehnoloogiaid ja töövoogu ning • tunneb välimeedia tootmise, trükitehnoloogiate ja trükiettevalmistuse protsesse, vahendeid, materjale selgitab protsesse ja mõisteid, ning selgitab nende valiku ja kasutamise tingimusi projektipõhiselt, kasutades asjakohast kasutades erialast sõnavara erialasõnavara eesti ja inglise keeles; • selgitab praktiliste näidete varal tehnoloogilisi võimalusi ja piiranguid; • kirjeldab erinevate trüki- ja välimeedia projektide töövoogusid tervikuna, tuues välja graafilise disaineri tööülesandeid ja vastutusala; 18 (38) 3) töötab välja trüki- ja välimeedia • analüüsib lähteülesannet, määratledes kujunduse sõnumi, eesmärgi ja lähteinfo hierarhia; kujunduse idee, kontseptsiooni ja • kasutab juhendamisel ideeloome tööriistu ning loob, selgitab ja valib ideid; kujunduskavandi, rakendades • mõtestab kasutajakesksuse, ligipääsetavuse ja jätkusuutlikkuse põhimõtteid ning kirjeldab nende teadmisi disainiprotsessist, rakendamise viise; tehnoloogiast ja visuaalsest • sõnastab juhendamisel lihtsa kujunduskontseptsiooni ja vormistab selle ideekavandiks, kirjeldades kommunikatsioonist ülesehitust, omadusi ja materjale ning visualiseerides stilistika; • valib ja kasutab sobivaid töövahendeid, andmepanku, keskkondi, teenuseid, rakendusi ja tarkvara; • esitleb ideekavandit, selgitades valikute vastavust lähteülesandele; • hindab juhendamisel ideekava eesmärgipärasust, funktsionaalsust ja sobivust sihtrühmale; • arendab ideekavandi tagasisidet arvesse võttes kujunduskavandiks, kasutades kunstilisi oskusi ja erialaseid pädevusi; 4) kujundab lihtsaid trüki- ja • teostab kujunduskavandi alusel kujunduslahenduse, järgides kontseptsiooni ning stiili- ja visuaalse välimeedia infokandjaid, identiteedi juhiseid; rakendades kunstilisi, erialaseid ja • kirjeldab eritüübiliste trüki- ja välimeedia infokandjate teostamise etappe ja töövoogusid; tehnilisi pädevusi ning järgides • selgitab välja teostamise tehnoloogia ja materjalid ning arvestab piirangutega, tehes autoriõiguse nõudeid keskkonnateadlikke valikuid; • kirjeldab enda rolli ja vastutusalasid disainerina, planeerides ja hallates oma töölõigu protsessi ning tehes koostööd ühtse tulemuse nimel; • kasutab meeskonnatöö vahendeid ja keskkondi, tagades järjepidevuse info- ja failihalduses; • valib, töötleb ja teostab kujunduse osad, praktiseerides eesmärgipärast tööviisi ning järgides visuaalset stiili ja autoriõiguse nõudeid; • teostab lähteülesande tingimustele vastava tervikliku kujunduslahenduse, rakendades visuaalse kirjaoskuse ja info kujundamise alaseid ning erialatehnilisi pädevusi; • analüüsib juhendamisel kujunduslahenduse funktsionaalsust eesmärgipärasuse ja kasutajakesksuse aspektidest, selgitades oma valikuid; 19 (38) 5) teostab lihtsaid prototüüpe ja • loob juhendamisel lihtsa digitaalse või füüsilise prototüübi ja esitlusfaili, rakendades erialaseid mudeleid, rakendades erialaseid pädevusi ning kasutades sobivaid tööriistu ja tarkvara; pädevusi ja funktsionaalseid • jälgib prototüübi ja esitluse funktsionaalsust, ühtset stiili, ligipääsetavust ja kasutajamugavust, töövõtteid ning järgides vastavalt meedia, materjali ja sihtrühma eripärale; kestlikkuse põhimõtteid • hindab ja analüüsib prototüübi või esitlusfaili kommunikatsioonivõimet ja kujunduskvaliteeti projekti lähteülesandest ja kasutaja kontekstist lähtuvalt; • selgitab juhendamisel kujunduslahenduse mõju keskkonnale materjalide ja tehnoloogia kaudu; • esitleb oma projekti, demonstreerides prototüübi ja esitlusfaili abil kujunduslahenduse eesmärgipärasust ja funktsionaalsust ning selgitades valikuid erialast sõnavara kasutades; 6) arendab kujunduslahendust, • kasutab erialaseid materjale, seadmeid ja tehnoloogiaid ning kujundab oma töökeskkonda ja -protsessi korraldades töövoo ja hallates infot jätkusuutlikkuse põhimõtteid arvesse võttes; ning järgides etteantud struktuuri, • arendab kujunduslahendust tagasiside põhjal, parandades funktsionaalsust ja kujunduskvaliteeti; süsteeme ja tingimusi • vormistab, esitleb, edastab ja kinnitab kujunduslahenduse juhiste alusel; • optimeerib ja salvestab failid ning teostab tootmisettevalmistuse lähteülesande tingimuste kohaselt; • haldab oma töövoogu, infot ja faile süsteemselt ja sihipäraselt, tehes koostööd ühtse tulemuse nimel; • korrastab, edastab ja arhiveerib materjali ning utiliseerib jäägid (sh digitaalsed) keskkonnatingimusi arvestades; 7) täiustab oma erialast portfooliot, • struktureerib süsteemselt ja vormistab tööd ning projektid eesmärgipäraselt terviklikuks, arvestades järgides kasutajasõbralikkuse ja kasutusmugavuse ja hea jälgitavusega; kestlikkuse põhimõtteid • järgib portfoolio loomisel kestlikkuse ja visuaalse kujunduskvaliteedi põhimõtteid; • esitleb portfooliot erialastest töödest, kirjeldades tööprotsessi ja selgitades töö eesmärgist lähtuvaid valikuid, kasutades erialast sõnavara. 12. Visuaalse identiteedi kujundamine 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab, arendab ja rakendab visuaalse identiteedi lahenduste kujundamise pädevusi baastasemel. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kirjeldab visuaalse identiteedi • kirjeldab inimese tajumehhanisme ja -protsesse, analüüsides seoseid info vastuvõtmise ja töötlemisega olemust, väljundeid ja rolli väliskeskkonnast; kommunikatsioonis, selgitades • kirjeldab tähelepanu juhtimise viise, tuues näiteid stilistilistest ja kujundusvõtetest eritüübilistes seoseid kultuuriliste väärtuste ja lahendustes; identiteediga 20 (38)  • kirjeldab visuaalse identiteedi olemust, funktsioone ja väljundeid, selgitades nende tähendust eesmärgipärases kommunikatsioonis; • tunneb visuaalse identiteedi tööriistu ja kirjeldab nende kasutamise põhimõtteid ühtsuse tagamisel kommunikatsioonis; • arutleb juhendamisel sõnumi sisu ja sihtrühmale sobivate kujundusvalikute üle, analüüsides näiteid erinevatest kasutusvaldkondadest; • selgitab visuaalse identiteedi, brändingu ja turundusega seotud mõisteid ja termineid, kasutades erialasõnavara; • analüüsib juhendamisel disaineri rolli ja vastutust sõnumi kujundamisel, kirjeldades tööprotsessi ja - põhimõtteid; 2) töötab välja visuaalse • analüüsib baastaseme lähteülesannet, määratledes valdkonna, eesmärgi, sihtrühma, sõnumi, väljundid kommunikatsiooni idee, ja elemendid; kontseptsiooni ja • mõtestab ja kirjeldab juhendamisel ligipääsetavuse ja jätkusuutlikkuse põhimõtteid ülesande kujunduskavandi, rakendades kontekstis; kunstilisi, tehnilisi ja erialaseid • loob ja valib ideid, kasutades sobivaid ideeloome tööriistu, töövahendeid, andmepanku, keskkondi, pädevusi teenuseid, rakendusi ja tarkvara; • sõnastab lihtsa kontseptsiooni ja teostab ideekavandi, visualiseerides võtmeelemendid ja stilistika; • esitleb ideekavandit, hinnates juhendamisel selle eesmärgipärasust, sobivust sihtrühmale ja kommunikatsioonivõimet; • kirjeldab eritüübiliste kommunikatsiooniväljundite kujundamise töövoogusid ja tehnilisi aspekte, kasutades erialaseid teadmisi meediatehnoloogiatest; • arendab juhendamisel välja kujunduskavandi, rakendades kunstilisi, tehnilisi ja erialaseid pädevusi ning visuaalse kommunikatsiooni loomise põhimõtteid; 3) teostab lihtsamaid visuaalse • kirjeldab eritüübiliste väljundite töövoogusid, arvestades meediumi, funktsiooni ja identiteedi lahendusi, rakendades kasutajamugavusega; kunstilisi, erialaseid ja tehnilisi • teostab lähteülesandele vastavaid visuaalse kommunikatsiooni elemente ja kujunduslahendusi, järgides pädevusi ning järgides kujunduskavandit ja autoriõiguse nõudeid; autoriõiguse nõudeid • kujundab oma töökeskkonda ning planeerib ja haldab protsessi kooskõlas projekti töövooga, tehes optimaalseid ja jätkusuutlikke valikuid; • praktiseerib eesmärgipärast ja keskkonnateadlikku tööviisi, rakendades kunstilisi pädevusi, erialaspetsiifilisi teadmisi ja tehnoloogiaid; • analüüsib juhendamisel kujunduslahenduse eesmärgipärasust, kommunikatsioonivõimet, kasutajamugavust ja tehnoloogilist vastavust; 21 (38) 4) arendab kujunduslahendust, • arendab kujunduslahendust tagasiside põhjal, parandades funktsionaalsust ja kujunduskvaliteeti; korraldades töövoo, hallates infot • vormistab, edastab ja kinnitab kujunduslahenduse, kasutades erialaseid tehnoloogiaid ja materjale; ning järgides etteantud struktuuri, • teostab failide tehnilise ettevalmistuse, järgides vastavust tehnilistele tingimustele; süsteeme ja tingimusi • haldab oma tööprotsessi, infot, suhtlust ja faile süsteemselt ja sihipäraselt; • korrastab, edastab ja arhiveerib materjali ning utiliseerib jäägid keskkonnatingimusi arvestades; 5) teostab lihtsa visuaalse • teostab juhendamisel lihtsa visuaalse kommunikatsiooni projekti, tehes koostööd ühtse tulemuse nimel; kommunikatsiooni projekti ja • jälgib projekti osade ja terviku visuaalset ühtsust, kommunikatsioonivõimet ja kasutajamugavust esitleb seda, rakendades erialaseid kooskõlas väljundmeedia nõuetega; pädevusi ja kestlikkuse • esitleb oma projekti ning kirjeldab erialast sõnavara kasutades kontseptsiooni, sihtrühma, põhimõtteid kujunduslahenduse ülesehitust, funktsionaalsust ja stilistilisi valikuid ning reflekteerib töökogemust; • analüüsib juhendamisel kujunduslahenduse eesmärgipärasust, kommunikatsioonivõimet, kasutajamugavust, visuaalset terviklikkust ja kujunduskvaliteeti; 6) esitleb kujunduslikult terviklikku, • valib, korrastab, struktureerib ja vormistab tööd ning projektid portfooliosse, lähtudes porfoolio oma erialast identiteeti eesmärgist ja oma edasisest erialasest tegevussuunast; demonstreerivat portfooliot • esitleb portfooliot valitud erialastest töödest, kirjeldades omandatud oskusi, kompetentse ja pädevusi ning edasist erialast potentsiaali; • kavandab ja arendab oma professionaalset identiteeti, tutvustades erialast portfooliot huvigruppidele. 3.2.2. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel digitoodete 3D-visualiseerimisele 13. Digitaalse vormi ja ruumi modelleerimine 11 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab ja rakendab tehnilisi teadmisi ja oskusi 3D-modelleerimisel, skulptuuri ja tekstuuri loomisel. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) mõistab 3D-modelleerimise, • kirjeldab 3D-modelleerimise, skulptuuri ja tekstuuri loomise erinevaid etappe ja tehnikaid ; skulptuuri ja tekstuuri loomise • kirjeldab 3D-mudelite, skulptuuride ja tekstuuride loomise töövoogu, vastavalt juhendile ja etteantud põhimõtteid ning tööprotsessi nõuetele; 2) loob ja optimeerib 3D-objekte ja - • rakendab erinevaid modelleerimis-, skulptuuri- ja tekstuurimistehnikaid 3D-keskkonna ja erinevate 3D- keskkondi vastavalt etteantud objektide loomisel; nõuetele • optimeerib 3D-objekte vastavalt ressursikasutuse piirangutele; 22 (38) 3) haldab digitaalseid objekte • loob organiseeritud tööfailide struktuuri ja kasutab versioonihalduse põhimõtteid nagu failide süsteemselt, kasutades nimetamine, versioonide salvestamine; versioonihaldust • kasutab töötamisel efektiivseid /asjakohaseid töövõtteid, järgides kestlikke ja eetilisi printsiipe; 4) koondab oma vormistatud tööd • kogub ja jäädvustab tööprotsessi etapid ideekavandist valmislahenduseni, kasutades sobivaid erialasesse portfooliosse, vahendeid ja töövõtteid; jäädvustades ja kirjeldades tööde • koondab ja vormistab kavandid, tööprotsessi ja valmislahendused tervikuks, lähtudes töö eesmärgist, eesmärki, tööprotsessi ja tehtud juhendist ja portfoolio nõuetest; valikuid • kasutab oma tööde ja projektide näitamiseks portfoolioks sobivat digitaalset keskkonda, arvestades valikul tööturul ja erialal valitsevate trendidega ning haldamis- ja kasutusmugavusega; • esitleb ja analüüsib oma portfoolios olevaid töid, küsides tagasisidet. 14. 3D-animatsiooni ja interaktiivsete lahenduste loomine 11 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane loob ja kasutab animatsiooni, valgustust ja interaktiivsust 3D-objektide ja -keskkondade elavdamiseks. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) teostab lihtsamaid 3D- • kavandab 3D-animatsiooni, kirjeldades saavutatavat tulemust ning liikumise, ajastuse ja füüsika animatsioone, rakendades liikumise põhimõtteid; ja füüsika põhimõtteid • teostab 3D-animatsiooni, arvestades füüsikaliste omaduste ja liikumise ajastusega; • loob 3D-objekte sisaldava lihtsa interaktiivse stseeni, rakendades teadmisi visuaalsest skriptimisest ja programmeerimisest; • kasutab 3D-keskkonna loomisel sobivat valgustust ja rakendab kompositsiooni põhimõtteid, selgitades tehtud valikuid; 2) täiustab oma erialast portfooliot, • struktureerib süsteemselt ja vormistab tööd ning projektid eesmärgipäraselt terviklikuks, järgides kasutajasõbralikkuse ja arvestades kasutusmugavuse ja hea jälgitavusega; kestlikkuse põhimõtteid • järgib kestlikkuse ja visuaalse kujunduskvaliteedi põhimõtteid portfoolio loomisel; • esitleb portfooliot erialastest töödest, kirjeldades tööprotsessi ja selgitades töö eesmärgist lähtuvaid valikuid, kasutades erialast sõnavara. 15. 3D-visualiseerija projekti- ja karjäärijuhtimine 11 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab oma iseseisvust, kriitilist mõtlemist ja ettevõtlusvalmidust 3D-kunstniku karjääri planeerimisel ning koostab professionaalse portfoolio. 23 (38) Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) teostab 3D-projekti vastavalt oma • teostab kavandi alusel individuaalse või meeskondliku 3D-projekti vastavalt oma suunale või edasisele suunale või eesmärgile eesmärkidele 3D-maastikul; 3D-maastikul • järgib oma töös kestlikke ja eetilisi praktikaid, sh digitaalse jalajälje vähendamist; 2) esitleb projekti, arvestades • esitleb oma projekti ideed ja arengut kuni lõpptulemuseni, sh demonstreerides projektijuhtimise oskusi; intellektuaalomandi ja • demonstreerib teadmisi intellektuaalomandist ja autoriõigustest, viidates korrektselt oma loomingus autoriõigusega kasutatud allikatele; • täiustab erialast portfooliot, struktureerides teemasid ja tehes eesmärgistatud valikuid tööde hulgast; 3) esitleb kujunduslikult terviklikku, • vormistab valitud tööd ning projektid portfooliosse, lähtudes porfoolio eesmärgist ja oma edasisest oma erialast identiteeti erialasest tegevussuunast; demonstreerivat portfooliot • esitleb portfooliot valitud erialastest töödest, kirjeldades omandatud oskusi, kompetentse ja pädevusi ning edasisi erialaseid eesmärke; • kavandab ja arendab oma professionaalset identiteeti, tutvustades erialast portfooliot huvigruppidele; • annab ja võtab vastu kriitilist tagasisidet, demonstreerides professionaalset suhtlemisoskust. 3.2.3. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel ruumide dekoreerimisele 16. Ruumidisaini kavandamine 11 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab dekoreerimisega seotud disaini alused, mõistab disaini mõju kultuurile, ühiskonnale ja keskkonnale ning õpib tundma materjalide omadusi ja otstarbekat kasutust ruumidisaini lahendustes. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) selgitab disaini mõju ühiskonnale • selgitab, kuidas ruumikujundus mõjutab inimeste käitumist, kogemust ja kultuurilist kuuluvust ja keskkonnale, tuues välja seosed erinevates kontekstides; kultuuri, väärtuste ja identiteedi • põhjendab, kuidas ruumilised lahendused saavad toetada kogukonna vajadusi, ligipääsetavust ning kujundamisega keskkonnateadlikkust; • toob näiteid, kuidas dekoreerimise kaudu saab väljendada väärtusi ja visuaalset identiteeti; 24 (38) 2) kirjeldab disainiprojektideks • eristab materjale päritolu ja omaduste põhjal; sobilike materjalide omadusi ning • valib konkreetse ruumilahenduse jaoks sobivad materjalid, põhjendades oma valikut funktsionaalsuse, kasutab neid sobivalt erinevates visuaalse mõju, kättesaadavuse ja ohutuse seisukohalt; ruumidisaini projektides • selgitab materjalide keskkonnamõju ning arvestab säästlikkuse, ümbertöötlemise ja kasutuse aspektidega; • rakendab valitud materjale kavandis, maketis või dekoratsioonis, arvestades sihtrühma vajadusi, keskkonda ja disainiprobleemi olemust; • korraldab materjalide ja jääkide ladustamise või utiliseerimise keskkonnateadlikult; 3) loob visuaalseid ruumidisaini • kogub ja kirjeldab sihtrühma iseloomustavaid tunnuseid; kontseptsioone, arvestades • valib ja kasutab ruumikujunduse visuaalseid elemente, mis haakuvad sihtrühma identiteedi ja sihtrühma kultuurilise tausta, vajadustega ning ruumi eesmärgiga; väärtuste ja eelistustega ning • loob visuaalse kontseptsiooni kavandi, mis väljendab sihtrühma väärtusi ja konteksti; kasutab selleks teadlikult • põhjendab oma visuaalseid valikuid suuliselt või kirjalikult, seostades need konkreetse visuaalseid väljendusvahendeid ruumifunktsiooni ja kasutajakogemusega; • loob ruumidisaini kontseptsiooni, mis jutustab visuaalse loo ning edastab selge ja tähendusliku sõnumi; • analüüsib ruumidisaini kontseptsiooni sobivust valitud sihtrühmale, hinnates lahenduse mõju, tähenduslikkust ja esteetilist sobivust; 4) kasutab sobivaid tööriistu ning • tunneb töövahendite ja seadmete funktsioone ning kasutab neid asjakohaselt vastavalt valitud tehnoloogiaid materjalide materjalile ja tööülesandele; töötlemiseks, järgides tööohutust ja • järgib tööohutusnõudeid kogu tööprotsessi vältel; eesmärgipärast kasutust • rakendab sobivaid tehnikaid ja töövõtteid kavandatud lahenduse teostamisel, tagades töö korrektsuse ja materjalitõhususe; • arvestab tööde teostamisel mõõtkava ja oskab teisendada kavandi või maketi vastavalt vajadusele erinevatesse mõõtkavadesse; • järgib erialaseid tööohutusnõudeid, sealhulgas raskuste tõstmisel, riputamisel ja ohtlike töövahendite käsitsemisel; 5) koondab oma vormistatud tööd • kogub ja jäädvustab tööprotsessi etapid ideekavandist valmislahenduseni, kasutades sobivaid erialasesse portfooliosse, vahendeid ja töövõtteid; jäädvustades ja kirjeldades tööde • vormistab kavandid, tööprotsessi ja valmislahendused tervikuks, varustades need asjakohaste eesmärki, tööprotsessi ja tehtud selgituste ja viidetega; valikuid • kasutab oma tööde ja projektide näitamiseks portfoolioks sobivat digitaalset keskkonda, arvestades valikul tööturul ja erialal valitsevate trendidega ning haldamis- ja kasutusmugavusega. 17. Ruumidisaini lahenduste loomine 11 EKAP 25 (38) Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab oskuse kavandada ja teostada visuaalselt terviklikke ruumilahendusi erinevates keskkondades, kasutades vormi- ja värviteooriat, visuaalse kommunikatsiooni põhimõtteid ning arvestades trende, sihtrühma ootusi ja kliendi vajadusi. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kavandab ruumidisaini • koostab kontseptsiooni kavandi, mis visualiseerib idee ruumiliselt; kontseptsiooni, rakendades • valib ja rakendab loovtehnikaid ruumikujunduse idee arendamiseks ja edasiandmiseks; loovtehnikaid kavandite ja esitluste • esitleb oma lahendust suuliselt ja visuaalselt, põhjendades valitud disainielemente ja oma loomisel kontseptsiooni; 2) rakendab kliendikeskset • kaardistab tellija või sihtrühma väärtused ja ootused vestluse, küsimuste või vaatlusmeetodite abil; nõustamisoskust ja • suunab ruumikujunduse arutelus teadlike ja keskkonnasõbralike valikuteni, kasutades motiveeriva suhtluspsühholoogiat, kujundades suhtlemise võtteid; hoiakuid keskkonnateadliku • selgitab, kuidas valitud materjalid, visuaalne esteetika ja tarbimisotsused mõjutavad keskkonda ja ruumikujunduse suunas kogukonda; • loob usaldusväärse suhtluskeskkonna, kasutades aktiivset kuulamist ja kliendikeskset hoiakut koostöös tellijaga; 3) loob sihtrühmale sobivaid • koostab ruumilahenduse kavandi, lähtudes ruumi funktsioonist ja kasutaja vajadustest; ruumidisaini lahendusi, kasutades • valib sobivad värvid, vormid, pinnamaterjalid ja objektid, arvestades trende ja kujundatava keskkonna värvi- ja vormiteooriat funktsiooni; • seob kujunduse kindla konteksti või rolliga, arvestades selle funktsiooni ja atmosfääri; 4) teostab ruumidisaini projekte • kavandab ja teostab ruumilise kujunduse; erinevates keskkondades, • teeb koostööd meeskonnaliikmetega, et saavutada visuaalselt ühtne tulemus; kasutades sihipäraselt tehnilisi ja • kasutab ruumiplaneeringus sobivaid tehnilisi ja kompositsioonilisi võtteid, nt valgus, fookuspunkt, kompositsioonilisi võtteid taust, liikumisvoog; 5) visualiseerib oma ruumilahenduse • loob 3D maketi või ruumilise visuaalse esitluse; kolmemõõtmeliselt, kasutades • arvestab proportsioonide, liikumissuundade ja ruumipaigutuse loogikaga; reaalset või digitaalset maketti 6) täiustab oma erialast portfooliot, • struktureerib süsteemselt ja vormistab tööd ning projektid eesmärgipäraselt terviklikuks, arvestades järgides kasutajasõbralikkuse ja kasutusmugavuse ja hea jälgitavusega; kestlikkuse põhimõtteid • järgib kestlikkuse ja visuaalse kujunduskvaliteedi põhimõtteid portfoolio loomisel; • esitleb portfooliot enda erialastest töödest, kirjeldades tööprotsessi ja selgitades töö eesmärgist lähtuvaid valikuid, kasutades erialast sõnavara. 18. Ruumidisaini projektide teostamine 11 EKAP 26 (38) Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab oskuse kavandada ja teostada tervikliku ruumidisaini projekti erinevas keskkonnas, kasutades loovaid visuaalse väljenduse vahendeid, kujunduspõhimõtteid ja meediavorme. Samuti arendab õppija võimet esitleda oma tööprot sessi, analüüsida tehtud valikuid ja hinnata oma professionaalset arengut. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kavandab lähteülesande alusel • koostab visuaalse ja tekstilise kontseptsiooni kavandi; tervikliku ruumidisaini, lähtudes • kirjeldab kavandis valitud teemat, sihtrühma vajadusi ja disainielementide otstarvet; valitud teemast, sihtrühmast ja • valib ruumilahenduseks sobivad materjalid, värvid, vormid ja dekoratiivsed lisandid eesmärgipäraselt; kujunduse eesmärgist • esitab kavandi koos põhjendusega, sidudes selle selgelt ruumikasutaja, sündmuse või asutuse kontekstiga; • näitab üles iseseisvat loovat mõtlemist ja sisulist läbitöötatust lahenduse kujundamisel; 2) loob lähteülesande alusel tervikliku • valmistab ette ja teostab ruumilise kujunduse vastavalt eelnevale kavandile ja ruumikasutuse ruumidisaini lahenduse, rakendades eesmärgile; sobivaid tehnilisi ja • kasutab sobivaid töövõtteid ning materjale esteetilise ja funktsionaalse terviku saavutamiseks; kompositsioonilisi võtteid • tagab lahenduse visuaalse ühtsuse, korrektsuse ja professionaalse viimistluse vastavalt kujunduskvaliteedi nõuetele; • teeb säästlikke valikuid vastavalt jätkusuutliku disaini põhimõtetele; 3) viib oma ruumidisaini • osaleb aktiivselt ettevalmistuses ja teostuses; kontseptsiooni ellu, töötades koos • teeb koostööd meeskonnaga, järgides kokkulepitud rollijaotust; valdkondlike spetsialistide või • tagab visuaalse väljundi ühtsuse, sidudes valguse, kompositsiooni ja ruumilise lahenduse tervikuks; meeskonnaga 4) esitleb oma ruumidisaini projekti, • koostab selge ja visuaalselt atraktiivse esitluse; kasutades asjakohaseid visuaalseid • esitab oma töö loogiliselt, selgitades eesmärki, valikuid ja kasutatud kujundusvõtteid; väljendusvahendeid ning • kasutab korrektset ja valdkonnale omast terminoloogiat nii eesti kui võõrkeeles; põhjendades loomingulisi otsuseid • põhjendab tehtud disainiotsuseid, sidudes need ülesande, sihtrühma, ja isikliku arusaamaga ruumikujundusest; • analüüsib kriitiliselt oma loomeprotsessi, tuues välja õnnestumised ja arengukohad; 5) esitleb kujunduslikult terviklikku, • vormistab valitud tööd ning projektid portfooliosse, lähtudes porfoolio eesmärgist ja oma edasisest oma erialast identiteeti erialasest tegevussuunast; demonstreerivat portfooliot. • esitleb portfooliot valitud erialastest töödest, kirjeldades omandatud oskusi, kompetentse ja pädevusi ning edasisi erialaseid eesmärke; • kavandab ja arendab oma professionaalset identiteeti, tutvustades erialast portfooliot huvigruppidele. 27 (38) 3.2.4. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel stiliseerimisele 19. Stilistika konseptsioonide loomine 11 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab stilistikaga seotud disaini alused, mõistab disaini mõju kultuurile, ühiskonnale ja keskkonnale ning õpib tundma materjalide omadusi ja otstarbekat kasutust stilistilistes lahendustes. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) selgitab disaini mõju ühiskonnale • selgitab, kuidas disain mõjutab inimeste käitumist, kultuurilist identiteeti ja ühiskondlikke väärtusi; ja keskkonnale, tuues välja seosed • selgitab, kuidas disainilahendused arvestavad kogukonna vajadusi ja keskkonnamõjusid; kultuuri, väärtuste ja identiteedi kujundamisega 2) kirjeldab looduslike ja tehislike • eristab materjale päritolu ja omaduste põhjal, nt hingavus, painduvus, taaskasutatavus; materjalide omadusi, kasutades • valib projekti jaoks sobivad materjalid, põhjendades valikut funktsionaalsuse ja esteetika põhjal; neid sobivalt erinevates stilistika • kirjeldab materjalide keskkonnamõju ja säästlikkuse aspekte; projektides • kombineerib valitud materjale praktilises stilistika lahenduses, lähtudes sihtrühmast ja disainiprobleemist; 3) loob visuaalseid stilistika • kogub ja kirjeldab sihtrühma iseloomustavaid tunnuseid; kontseptsioone, arvestades • valib visuaalseid elemente sobitades neid sihtrühma identiteedi ja ootustega; sihtrühma kultuurilise tausta, • kujundab kontseptiooni kavandi, mis väljendab selgelt valitud sihtrühma vajadusi ja väärtusi; väärtuste ja stiilieelistustega • põhjendab oma kujundusvalikuid suuliselt või kirjalikult, sidudes need konkreetse konteksti ja inimese kuvandiga; • analüüsib visuaalse kontseptsiooni sobivust valitud sihtrühma identiteedi ja kontekstiga; 4) seostab visuaalseid sümboleid • selgitab sümboleid ja nende tähendusi erinevates kultuurilistes kontekstides; identiteedi ja kuuluvustunde • kasutab valitud sümboleid või kujunduselemente sihipäraselt individuaalse kuvandi kujundamisel; edastamisega, kasutades neid • loob stilistika kontseptsiooni, mis jutustab lugu ja kannab selget visuaalset sõnumit; teadlikult stilistikakavandites 5) valib ja kasutab sobivaid tööriistu • tunneb töövahendite funktsioone ja rakendab neid asjakohaselt vastavalt materjalile; ja tehnoloogiaid materjalide • järgib tööohutusnõudeid tööprotsessi igas etapis; töötlemiseks, järgides tööohutust ja • kasutab sobivaid tehnikaid ja töövõtteid kavandatud materjalilahenduse teostamisel; eesmärgipärast kasutust 6) koondab oma vormistatud tööd • jäädvustab tööprotsessi etapid ideekavandist valmislahenduseni, kasutades sobivaid vahendeid ja erialasesse portfooliosse, töövõtteid; jäädvustades ja kirjeldades tööde • vormistab koondatud kavandid, tööprotsessi ja valmislahendused tervikuks, varustades need asjakohaste selgituste ja viidetega; 28 (38)  eesmärki, tööprotsessi ja tehtud • kasutab oma tööde ja projektide näitamiseks portfoolioks sobivat digitaalset keskkonda, arvestades valikuid valikul tööturul ja erialal valitsevate trendidega ning haldamis- ja kasutusmugavusega. 20. Stilistiliste lahenduste loomine 11 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab oskuse kavandada ja teostada stilistilisi lahendusi erinevates keskkondades ja meed iates, kasutades vormi- ja värviteooriat, moetrende, visuaalset meediat ning kliendikeskset nõustamist. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kavandab isikustilistika • koostab visuaalse ja tekstilise kontseptsiooni kavandi; kontseptsiooni, ühendades • valib loovtehnikad ja rakendab neid idee arendamiseks; visuaalsed ja narratiivsed • esitleb oma lahendust suuliselt ja visuaalselt, põhjendades kontseptsiooni valikuid; elemendid ning rakendades loovtehnikaid kavandite ja esitluste loomisel 2) kasutab suhtlemispsühholoogiat, • uurib kliendi väärtusi ja vajadusi vestluse ja küsimustike kaudu; kliendi hoiakute kujundamiseks • suunab klienti teadlike valikuteni jätkusuutliku moe ja stiilivalikuteni, kasutades motiveerivat nõustamisprotsessis suhtlemist; • selgitab moetrendide ja tarbimiskäitumise mõju keskkonnale; • loob usaldusväärse ja motiveeriva suhtluskeskkonna, tuginedes aktiivsele kuulamisele ja kliendikesksele hoiakule; 3) loob stilistilisi lahendusi, • koostab stilistilise lahenduse kavandi, lähtudes konkreetse isiku füüsilistest ja psühholoogilistest arvestades värvi- ja vormiteooriat, eripäradest; moesuundi ja kuvandiloome • valib sobivad värvid, vormid, rõivastuse ja aksessuaarid arvestades trendianalüüsi ja seades kuvandi tehnikaid isiku- ja kontekstipõhiste eesmärgi; vajaduste alusel • loob stilistikat vastavalt rollile, nt tööintervjuu, lavaline esinemine; 4) rakendab stilistikaprojekte • viib läbi stilistika fotosessiooniks, videoks või muuks visuaalseks väljundiks, jälgides valguse, värvi, erinevates keskkondades ja proportsioonide ja kompositsiooni sobivust; meediates kasutades sihipäraselt • teeb koostööd fotograafi/videograafi ja meeskonnaga, juhendades visuaalse tulemuse saavutamiseks; tehnilisi, esteetilisi ja • kasutab sobivaid töövõtteid ja vahendeid, et saavutada terviklik ja sihtrühmale vastav visuaalne kompositsioonilisi võtteid tulemus; • loob lahenduse vastavalt valitud meediale; 29 (38) 5) täiustab oma erialast portfooliot, • struktureerib süsteemselt ja vormistab tööd ning projektid eesmärgipäraselt terviklikuks, arvestades järgides kasutajasõbralikkuse ja kasutusmugavuse ja hea jälgitavusega; kestlikkuse põhimõtteid • järgib kestlikkuse ja visuaalse kujunduskvaliteedi põhimõtteid portfoolio loomisel; • esitleb portfooliot enda erialastest töödest, kirjeldades tööprotsessi ja selgitades töö eesmärgist lähtuvaid valikuid, kasutades erialast sõnavara. 21. Stilistika projektide rakendamine 11 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab oskuse kavandada ja ellu viia terviklik stilistikaprojekt, kasutades loovaid väljendusvahendeid, visuaalse kujunduse teadmisi ning sobivaid meediavorme, ning esitleda ja hinnata oma tööprotsessi ja arengut. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kavandab lähteülesande alusel • koostab kontseptsiooni kavandi, valib loovtehnikad ja rakendab neid idee arendamiseks; isikustilistika kontseptsiooni, • kirjeldab valitud suuna, sihtrühma ja kasutatavate elementide põhjendusi; lähtudes valitud teemast, • valib sobivad materjalid, värvid, vormid ja lisandid eesmärgipäraselt; sihtrühmast ja visuaalse kuvandi • esitab koostatud kavandi koos suulise või kirjaliku põhjendusega, sidudes selle kavandatava isiku, eesmärgist; sündmuse või olukorraga; • näitab iseseisvat otsustusvõimet ja loovust valitud kontseptsiooni kujundamisel; 2) loob lähteülesande alusel • viib läbi stiliseerimisprotsessi rakendades sobilikke tehnikaid; stilistilise lahenduse, rakendades • loob valmis välimuse vastavalt kavandile ja kasutajale; sobivaid tehnilisi, esteetilisi ja • jälgib visuaalset ühtsust ja eesmärgipärast väljendust; kompositsioonilisi võtteid • teostab valitud isikule või modellile stilistilise lahenduse, mis vastab eelnevalt koostatud kavandile ja stilistika eesmärgile; • tagab lahenduse visuaalse ühtsuse ja professionaalse viimistluse vastavalt ajakohastele moesuundadele ja eesmärgile; • tagab lahenduse kooskõla jätkusuutliku moe põhiprintsiipidega; 3) teostab lähteülesande ja • planeerib lähteülesande ja kujunduskavandi alusel stilistilise kujunduse esitlusvormi tehnilised ja kujunduskavandi alusel esteetilised aspektid, koostöös meeskonnaga; stilistikalahenduse visuaalses • osaleb aktiivselt sessiooni ettevalmistamises ja teostuses; meediumis, nt foto, video, • jälgib kompositsiooni, valguse ja kujundi kooskõla lõpptulemuses; reklaam, töötades koos • osaleb visuaalse projekti ettevalmistamisel ja viib läbi stilistilise kujunduse salvestus- või valdkondlike spetsialistide või pildistusprotsessis; meeskonnaga 30 (38) 4) esitleb oma stilistikaprojekti, • koostab visuaalse esitlusmaterjalikasutades sobivaid väljendusvahendeid; kasutades sobivaid • selgitab oma lahenduse eesmärki, valikuid ja kasutatud võtteid; väljendusvahendeid ja • kasutab korrektset ja asjakohast eriala terminoloogiat; põhjendades loomingulisi otsuseid • esitleb oma projektitulemust suuliselt ja/või visuaalselt komisjonile, kasutades loovalt visuaalseid nii eesti kui ka võõrkeeles materjale ning põhjendades tehtud valikuid; • analüüsib oma loomingulisi valikuid kriitiliselt ja seob need sihtrühma ja kontekstiga; 5) esitleb kujunduslikult terviklikku, • valib, korrastab, struktureerib ja vormistab tööd ning projektid portfooliosse, lähtudes porfoolio oma erialast identiteeti eesmärgist ja oma edasisest erialasest tegevussuunast; demonstreerivat portfooliot • esitleb portfooliot valitud erialastest töödest, kirjeldades omandatud oskusi, kompetentse ja pädevusi ning edasisi erialaseid eesmärke; • kavandab ja arendab oma professionaalset identiteeti, tutvustades erialast portfooliot huvigruppidele. 3.2.5. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel interaktsioonidisaini loomisele 22. Disaini alused ja kasutajaliidese loomine 9 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab arusaamise disaini rollist ühiskonnas, kasutajakesksest mõtteviisist ja UI-disaini põhialustest, õpib tundma visuaalse kommunikatsiooni ning materjalide ja tehnoloogiate kasutamise võimalusi kasutajaliidese loomisel. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) analüüsib juhendamisel disaini ja • toob juhendamisel ja näidete põhjal välja, kuidas kasutajaliidese disain mõjutab inimeste käitumist, kasutajaliidese rolli ühiskonnas valikuid ja kaasatust, kirjeldades seoseid praktiliste olukordadega; ning digikeskkonnas, tuues näiteid • kirjeldab visuaalsete või digikeskkonna näidete põhjal, kuidas kultuurilised väärtused ja identiteet nende mõjust inimkäitumisele ja peegelduvad kasutajakogemuses; kultuurilistele väärtustele • põhjendab lihtsate näidete toel, kuidas kasutajaliidese disain saab toetada sotsiaalseid ja praktilisi eesmärke, nt ligipääsetavus, kaasamine, teadlik valik; 2) rakendab disaini põhialuseid ja • koostab juhendamisel lihtsa visuaalse kontseptsiooni, järgides etteantud disainiülesannet ja kasutades visuaalse kommunikatsiooni sobivaid töövahendeid; võtteid UI kujunduses, luues • rakendab praktilises kujundustöös värviteooria, kompositsiooni ja hierarhia põhimõtteid, lähtudes visuaalse kontseptsiooni ja kujunduse eesmärgist ja kasutaja loetavusest; põhjendades kujundusvalikuid • valib sobivad graafilised elemendid ning põhjendab oma valikuid, seostades need kavandi funktsionaalsuse ja esteetikaga; 3) tunneb ära ja kasutab • kasutab juhendamisel sobivaid digitaalse prototüüpimise ja graafilise disaini tööriistu, valides need disainiprotsessis vajalikke vastavalt ülesande iseloomule; töövahendeid ja tarkvara, jälgides 31 (38)  tööohutust ja eesmärgipärast • demonstreerib töövoo haldamise põhimõtteid, korraldades failid ja tööetapid süsteemselt ning kasutust sihipäraselt; • järgib tööohutus- ja autoriõiguse nõudeid, rakendades neid praktilises kujundus- ja prototüüpimistöös; 4) koondab oma vormistatud tööd • jäädvustab kogutud tööprotsessi etapid ideekavandist valmislahenduseni, kasutades sobivaid erialasesse portfooliosse, vahendeid ja töövõtteid; jäädvustades ja kirjeldades tööde • vormistab koondatud kavandid, tööprotsessi ja valmislahendused tervikuks, varustades need eesmärki, tööprotsessi ja tehtud asjakohaste selgituste ja viidetega; valikuid • kasutab oma tööde ja projektide näitamiseks portfoolioks sobivat digitaalset keskkonda, arvestades valikul tööturul ja erialal valitsevate trendidega ning haldamis- ja kasutusmugavusega. 23. Süvendatud disainiprotsessid ja tehnoloogiad 9 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab disaini põhimõtteid ja visuaalse kommunikatsiooni võtteid UI-lahendustes, kasutab kaasaegseid töövahendeid ja tehnoloogiaid, arvestab ligipääsetavuse ja kestlikkuse nõudeid ning täiendab lahendusi kasutajalt saadud tagasiside põhjal. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kavandab kasutajaliidese • koostab juhendamisel lähteülesandest lähtuva kavandi, nt flowchart, wireframe, kasutades sobivaid lahendusi, määratledes sihtrühma töövahendeid ja prototüüpimistarkvara; ja eesmärgid ning koostades • määratleb sihtrühma ja nende vajadused, tuginedes disainiülesandele ja kasutajakogemuse visuaalse kavandi põhimõtetele; • põhjendab kavandivalikuid kasutajakesksuse seisukohast, seostades visuaalse ja funktsionaalse lahenduse kasutaja eesmärkide ning kontekstiga; 2) loob prototüüpe erinevatele • koostab juhendamisel interaktiivse prototüübi veebile või mobiilirakendusele, kasutades sobivaid seadmetele ja platvormidele, prototüüpimisvahendeid ja järgides disainiülesande eesmärki; rakendades UI disaini põhimõtteid • kasutab disainisüsteeme ja töövoo tarkvara, rakendades neid tööprotsessi korrastamiseks ja ja töövahendeid komponentide ühtsuse tagamiseks; • arvestab prototüübi koostamisel eri ekraanisuurustega, kohandades paigutust ja elemente vastavalt seadme eripärale; 3) testib ja täiendab UI lahendusi, • viib juhendamisel läbi kasutajatesti ja kirjeldab tulemusi, kasutades lihtsaid testimeetodeid ning analüüsides kasutajate tagasisidet esitades järeldused arusaadavalt; ja rakendades ligipääsetavuse • rakendab WCAG põhimõtteid kujunduses, hinnates kujunduse loetavust, kontrasti ja ligipääsetavust põhimõtteid eri kasutajagruppidele; • teeb lahenduses muudatusi saadud tagasiside põhjal, parandades kasutusmugavust ja funktsionaalsust vastavalt testitulemustele; 32 (38) 4) annab hinnangu oma tööle • selgitab juhendamisel disainilahenduse mõju keskkonnale, tuues näiteid valitud materjalide ja vastavalt kestlikkuse põhimõtetele, tehnoloogiate kasutamise tagajärgedest; põhjendades valikuid materjalide • kasutab võimalusel taaskasutatavaid või säästlikke ressursse, lähtudes projekti eesmärgist ja ja tehnoloogiate kasutamisel tööülesande iseloomust; • esitleb ja põhjendab oma töövoo ja tehnoloogia valikuid, seostades need kestliku disaini põhimõtete ja praktilise teostatavusega; 5) täiustab oma erialast portfooliot, • struktureerib süsteemselt ja vormistab tööd ning projektid eesmärgipäraselt terviklikuks, arvestades järgides kasutajasõbralikkuse ja kasutusmugavuse ja hea jälgitavusega; kestlikkuse põhimõtteid • järgib kestlikkuse ja visuaalse kujunduskvaliteedi põhimõtteid portfoolio loomisel; • esitleb portfooliot enda erialastest töödest, kirjeldades tööprotsessi ja selgitades töö eesmärgist lähtuvaid valikuid, kasutades erialast sõnavara. 24. Interaktsiooni projekti teostamine 15 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kavandab ja viib ellu kasutajaliidese projekti, arvestades kasutajakogemust ja sihtrühma vajadusi, loob toimiva prototüübi, teeb koostööd UX-disaineri ja teiste projektimeeskonna liikmetega ning esitleb oma tööprotsessi ja tulemusi professionaalsel tasemel. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) koostab tervikliku UI-projekti • koostab visuaalse ja tekstilise kavandi, nt moodboard, wireframe, flowchart; lähteülesande alusel, määratledes • põhjendab valitud kujunduselemente ja sihtrühma sobivust; sihtrühma ja eesmärgid ning • seob kavandi konteksti ja kasutaja vajadustega; visualiseerides kavandi 2) integreerib UI lahendusse UX • loob juhendamisel skeemi kasutajateekonnast ja interaktsioonidest, kasutades lihtsaid põhimõtteid, struktureerides visualiseerimisvahendeid, nt flowchart, journey map; infoarhitektuuri ja • rakendab navigeerimispõhimõtteid, mis tagavad lihtsuse ja loogilisuse, kohandades lahenduse kasutajateekonna loogiliselt sihtrühma ja platvormi eripäradele; • hindab lahenduse vastavust kasutajakogemuse eesmärkidele, kirjeldades, kuidas kavand toetab kasutajamugavust ja eesmärkideni jõudmist; 3) arendab ja teostab interaktiivse • loob juhendamisel toimiva prototüübi eri seadmetele ja platvormidele, kasutades sobivaid prototüübi, rakendades esteetilisi, töövahendeid ja disainikeskkondi, järgides seejuures autoriõiguse ja tööohutuse nõudeid; funktsionaalseid ja tehnilisi võtteid • kasutab disainisüsteeme ja komponentide haldust, tagades lahenduse visuaalse ja funktsionaalse ning järgides autoriõiguse nõudeid ühtsuse; • jälgib prototüübi koostamisel ühtset stiili, funktsionaalsust, ligipääsetavust ja kasutajamugavust, kohandades lahenduse sihtrühma vajadustele ja platvormi eripärale; 33 (38) 4) teeb koostööd UX-disaineri ja • kirjeldab juhendamisel enda ja UX-disaineri rolli projekti töövoos, selgitades vastutusalasid ja teiste projektimeeskonna koostöö etappe; liikmetega, sidudes erinevad osad • kasutab meeskonnatöö vahendeid, nt disainikeskkonnad, failide ühiskasutus, et jagada materjale ja terviklikuks lahenduseks tagada töö järjepidevus meeskonnas; • lähtub suhtluses professionaalsest terminoloogiast ja konstruktiivsest tagasisidest, toetades meeskonnatöös positiivset ja eesmärgipärast koostöökultuuri; 5) esitleb oma projekti, põhjendades • koostab juhendamisel visuaalse esitlusmaterjali, kasutades sobivaid esitluse kujundus- ja loomingulisi ja tehnilisi valikuid vormistusvõtteid; ning kasutades korrektset eriala • esitleb tööd suuliselt ja visuaalselt eesti ja inglise keeles, järgides esitluse ülesehitust ja ajapiiranguid; terminoloogiat • põhjendab oma loomingulisi ja tehnilisi valikuid loogiliselt ja erialakeelt kasutades, seostades lahenduse projekti eesmärkide ja kasutajakogemuse põhimõtetega; 6) analüüsib oma tööprotsessi ja • kirjeldab juhendamisel tööprotsessi etappe ja enda panust, tuues välja kasutatud töövõtted ja arengut, tuues välja tugevused ja lahendused; parendusvõimalused • võrdleb projekti tulemust lähteülesandega, hinnates töö vastavust eesmärgile ja kasutajakogemuse põhimõtetele; • toob välja parendusettepanekud edasiseks tööks, põhjendades neid saadud kogemuste ja tagasiside põhjal; 7) esitleb kujunduslikult terviklikku, • valib, korrastab ja struktureerib ja vormistab tööd ning projektid portfooliosse, lähtudes porfoolio oma erialast identiteeti eesmärgist ja oma edasisest erialasest tegevussuunast; demonstreerivat portfooliot • esitleb portfooliot valitud erialastest töödest, kirjeldades omandatud oskusi, kompetentse ja pädevusi ning edasisi erialaseid eesmärke; • kavandab ja arendab oma professionaalset identiteeti, tutvustades erialast portfooliot huvigruppidele. 3.2.6. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel kasutajakogemuse disainimisele 25. Disaini alused ja kasutajakogemuse loomine 9 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab arusaamise disaini rollist ühiskonnas ja digikeskkonnas, kasutajakesksest mõtteviisist ning UX-disaini põhialustest; õpib tundma visuaalse kommunikatsiooni ja infoarhitektuuri põhimõtteid kasutajakogemuse loomiseks. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) selgitab disaini ja • toob juhendamisel näiteid, kuidas UX-disain mõjutab inimeste käitumist ja valikuid, seostades need kasutajakogemuse rolli ühiskonnas igapäevaste digikeskkondade ja teenuste kasutamisega; ja digikeskkonnas, seostades seda • kirjeldab visuaalsete või digikeskkonna näidete põhjal, kuidas kultuurilised väärtused ja identiteet peegelduvad kasutajakogemuses; 34 (38)  inimkäitumise ja kultuuriliste • põhjendab lihtsate näidete toel, kuidas UX-disain aitab lahendada praktilisi ja sotsiaalseid probleeme, väärtustega toetades kasutajasõbralikkust ja kaasatust; 2) rakendab disaini põhialuseid ja • koostab juhendamisel lihtsa visuaalse kontseptsiooni, kasutades sobivaid töövahendeid ja järgides visuaalse kommunikatsiooni ülesande eesmärki; võtteid kasutajakogemuse • rakendab värvi- ja kompositsioonipõhimõtteid praktilises kujundustöös, tagades lahenduse visuaalse lahendustes, luues visuaalse tasakaalu ja loetavuse; kontseptsiooni ja põhjendades • valib sobivad graafilised elemendid ning põhjendab oma valikuid, seostades need kasutajakogemuse valikuid eesmärkide ja lahenduse funktsionaalsusega; 3) kirjeldab ja rakendab • joonistab juhendamisel skeemi kasutajateekonnast, kujutades visuaalselt kasutaja peamised sammud infoarhitektuuri ja ja kontaktpunktid teenuse või rakenduse kasutamisel; kasutajateekonna põhimõtteid UX • rakendab loogilise navigeerimise põhimõtteid, tagades kasutajale lihtsa ja arusaadava liikumistee kujunduses; kujunduses; • põhjendab tehtud kujundusvalikuid kasutajakesksuse seisukohast, selgitades kuidas lahendus toetab kasutaja eesmärkide saavutamist ja positiivset kasutajakogemust; 4) koondab oma vormistatud tööd • kogub ja jäädvustab tööprotsessi etapid ideekavandist valmislahenduseni, kasutades sobivaid erialasesse portfooliosse, vahendeid ja töövõtteid; jäädvustades ja kirjeldades tööde • vormistab koondatud kavandid, tööprotsessi ja valmislahendused tervikuks, varustades need eesmärki, tööprotsessi ja tehtud asjakohaste selgituste ja viidetega; valikuid. • kasutab oma tööde ja projektide näitamiseks portfoolioks sobivat digitaalset keskkonda, arvestades valikul tööturul ja erialal valitsevate trendidega ning haldamis- ja kasutusmugavusega. 26. Süvendatud disainiprotsessid ja tehnoloogiad 9 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kavandab ja loob UX lahendusi, kasutab kaasaegseid töövahendeid ja -meetodeid, arvestab ligipääsetavuse ja kestlikkuse nõudeid ning täiendab lahendusi kasutajatelt saadud tagasiside põhjal. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kavandab UX lahendusi, • koostab juhendamisel lähteülesandest lähtuva kavandi, kasutades sobivaid töövahendeid ja määratledes sihtrühma ja disainikeskkondi; eesmärgid ning luues visuaalse • määratleb sihtrühma vajadused, lähtudes ülesande kontekstist ja kasutajakogemuse eesmärkidest; kavandi • põhjendab kavandivalikuid kasutajakesksuse seisukohast, selgitades, kuidas visuaalne ja funktsionaalne lahendus toetab kasutaja eesmärke ja kasutusmugavust; 2) loob eri seadmetele ja • koostab juhendamisel interaktiivse prototüübi, nt veebile või mobiilirakendusele, kasutades sobivaid platvormidele prototüüpe, disaini- ja prototüüpimistarkvarasid ning järgides autoriõiguse nõudeid; rakendades UX-disaini • kasutab disainisüsteeme ja prototüüpimistarkvara, tagades lahenduse loogilise ülesehituse ja visuaalse ühtsuse; 35 (38)  põhimõtteid, töövahendeid ja • arvestab eri ekraanisuurustega, kohandades kujunduse paigutust ja funktsionaalsust erinevate arvestades autoriõigusi seadmete kasutusmugavuse tagamiseks; 3) testib UX lahendusi kasutajatega • viib juhendamisel läbi kasutajatesti ja kirjeldab tulemusi, kasutades sobivaid testimeetodeid ja ja täiendab neid saadud tagasiside esitades järeldused arusaadavalt; põhjal • rakendab WCAG põhimõtteid kujunduses, hinnates lahenduse loetavust, kontrasti, ligipääsetavust ja kasutusmugavust; • teeb lahenduses muudatusi saadud tagasiside põhjal, täiustades kujunduse funktsionaalsust ja kasutajakogemust vastavalt testitulemustele; 4) annab hinnangu oma tööle • selgitab juhendamisel disainilahenduse mõju keskkonnale, tuues näiteid kasutatud materjalide ja vastavalt kestlikkuse põhimõtetele, tehnoloogiate keskkonnamõjust; põhjendades valikuid materjalide • kasutab võimalusel taaskasutatavaid või säästlikke ressursse, järgides projekti eesmärki ja ja tehnoloogiate kasutamisel tööülesande iseloomu; • esitleb ja põhjendab oma töövoo ja tehnoloogia valikuid, seostades need kestliku disaini põhimõtetega ning oma praktilise tööprotsessiga; 5) täiustab oma erialast portfooliot, • struktureerib süsteemselt ja vormistab tööd ning projektid eesmärgipäraselt terviklikuks, arvestades järgides kasutajasõbralikkuse ja kasutusmugavuse ja hea jälgitavusega; kestlikkuse põhimõtteid • järgib kestlikkuse ja visuaalse kujunduskvaliteedi põhimõtteid portfoolio loomisel; • esitleb portfooliot enda erialastest töödest, kirjeldades tööprotsessi ja selgitades töö eesmärgist lähtuvaid valikuid, kasutades erialast sõnavara. 27. Kasutajakogemuse projektide teostamine 15 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane viib läbi kasutajakeskse UX-projekti, teostab kasutajauuringuid ja testimist, struktureerib infoarhitektuuri ja kasutajateekonna, töötab koos UI-disaineri ja meeskonnaga ning esitleb lahenduse vastavust kasutajakogemuse eesmärkidele. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) viib läbi lähteülesande alusel • kogub juhendamisel andmeid intervjuude, vaatluste või küsitluste abil, kasutades eesmärgipäraseid juhendamisel kasutajauuringu ja küsimusi ja sobivaid uurimisvõtteid; analüüsib tulemusi, määratledes • süstematiseerib saadud info, nt loob kasutajapersoonad või profiilid, tuues esile olulised kasutajate sihtrühma ja kasutajate vajadused vajadused ja ootused; • põhjendab uuringu tulemuste seotust lahenduse kavandiga, selgitades, kuidas saadud andmed toetavad kasutajakogemuse arendamist ja disainiotsuseid; 2) juhendamisel kaardistab ja • loob juhendamisel kasutajateekonna skeemi või storyboard’i, kasutades sobivaid UX-kaardistamise ja visualiseerib kasutajateekonna, visualiseerimise vahendeid; tuues välja võtmekohad ja • tuvastab kasutajateekonnas kitsaskohad ja parendusvõimalused, kirjeldades neid selgelt ja probleemid arusaadavalt; 36 (38)  • põhjendab tehtud valikuid kasutajakogemuse eesmärkidest lähtudes, seostades parendusettepanekud kasutaja vajaduste ja projekti eesmärkidega; 3) kavandab UX-lahenduse • joonistab juhendamisel sitemap’i või struktuurikaardi, kirjeldades süsteemi ülesehitust ja infoarhitektuuri ja interaktsioonid, kasutajaliikumise loogikat; arvestades kasutajate vajadusi ja • rakendab navigeerimise lihtsuse ja loogilisuse põhimõtteid, kujundades kasutajale arusaadava ja süsteemi loogikat järjepideva liikumistee; • hindab lahenduse sobivust sihtrühmale, põhjendades, kuidas struktuur ja interaktsioonid toetavad kasutaja eesmärkide saavutamist; 4) viib läbi juhendamisel • valmistab juhendamisel ette testi stsenaariumid, määratledes testimise eesmärgi, ülesanded ja valitud kasutajatestid ja täiendab kasutajad; lahendust tagasiside põhjal • viib läbi juhendamisel testimised ja kogub kasutajatelt tagasisidet, kasutades sobivaid UX-testimise meetodeid ning dokumenteerides tähelepanekud; • teeb lahenduses muudatusi testitulemuste põhjal, täiustades kasutajamugavust ja lahenduse funktsionaalsust vastavalt saadud tagasisidele; 5) teeb koostööd UI-disaineri ja • selgitab juhendamisel enda ja UI-disaineri rolli projekti töövoos, kirjeldades koostöö etappe ja meeskonnaga, ühendades UX- ja vastutusalasid; UI-lahendused terviklikuks • kasutab meeskonnatöö vahendeid, nt ühist prototüüpimistarkvara, failide ühiskasutusplatvormid, et kasutuskogemuseks ning järgides jagada disainifaile ja tagada töö järjepidevus; autoriõiguse nõudeid • annab ja võtab vastu konstruktiivset tagasisidet, järgides professionaalset suhtlusstiili ja projekti eesmärke; • koordineerib juhendamisel UX- ja UI-lahenduste ühtsust, tagades, et kasutajakogemus ja visuaalne disain moodustavad tervikliku lahenduse; • järgib autoriõiguse ja konfidentsiaalsuse nõudeid meeskonnatöö käigus, kasutades ja jagades materjale vastutustundlikult; 6) esitleb UX-projekti tulemusi ja • koostab juhendamisel visuaalse esitlusmaterjali, nt kasutajateekond, prototüüp, analüüs, valides põhjendab valikuid, sidudes need sobivad tööriistad ja vormistusviisid projekti eesmärgi toetamiseks; kasutajauuringute ja testimise • esitleb projekti eesti või inglise keeles, kasutades korrektset erialaterminoloogiat ja selget esitusviisi; tulemustega • seob esitluse loogiliselt kogutud andmete ja kasutajate tagasisidega, põhjendades disainiotsuseid uuringu- ja testitulemuste põhjal; • järgib esitluse ettevalmistamisel autoriõiguse ja visuaalse vormistuse nõudeid, kasutades allikaid vastutustundlikult ja asjakohaselt viidates; 7) analüüsib oma tööprotsessi ja • kirjeldab juhendamisel tööprotsessi ja enda panust, tuues välja tööetapid, kasutatud vahendid ja oma õppimist, tuues välja tugevused ja rolli projektis; parendusvõimalused 37 (38)  • võrdleb lahendust lähteülesandega, hinnates töö vastavust eesmärkidele ja kasutajakogemuse põhimõtetele; • toob välja edasised arenguvajadused, põhjendades, milliseid oskusi või teadmisi on vaja täiendada edaspidises töös; 8) esitleb kujunduslikult terviklikku, • valib, korrastab, struktureerib ja vormistab tööd ning projektid portfooliosse, lähtudes porfoolio oma erialast identiteeti eesmärgist ja oma edasisest erialasest tegevussuunast; demonstreerivat portfooliot • esitleb portfooliot valitud erialastest töödest, kirjeldades omandatud oskusi, kompetentse ja pädevusi ning edasisi erialaseid eesmärke; • kavandab ja arendab oma professionaalset identiteeti, tutvustades erialast portfooliot huvigruppidele. 38 (38)  Lisa 17 KINNITATUD haridus- ja teadusministri määrusega „Kutsekeskhariduse riiklik õppekava” Elektri- ja automaatikasüsteemide tehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 1. Õppekava üldandmed 1.1. Õppekava võimaldab omandada teadmised, oskused, väärtushoiakud ja sotsiaalse valmiduse õpingute jätkamiseks ja töötamiseks oskustöölisena elektri-, energeetika- ja automaatika valdkonnas. 1.2. Õppekava paigutumine õppekavarühma sõltub suunavalikust järgnevalt: 1.2.1. suunavalikutel elektritehnikale ja elektrienergia tootmisele liigitub õppekava õppekavarühma elektrienergia ja energeetika; 1.2.2. suunavalikul elektriautomaatikale liigitub õppekava õppekavarühma elektroonika ja automaatika. 1.3. Õppekava õppe maht on 240 EKAPit, mis jaguneb järgmiselt: 1) kohustuslikud üldharidusõpingud 80 EKAPit; 2) põhiõpingud 125 EKAPit, millest ühiseid põhiõpinguid 70 EKAPit ja valitavaid põhiõpinguid 55 EKAPit sh praktika vähemalt 30 EKAPit; 3) valikõpingud 35 EKAPit sh 5 EKAPit vabaõpingud. 1.4. Õppekavaga on määratud järgmised suunavalikud ja spetsialiseerumised, millest õpilane valib ühe: 1) elektritehnika suunal on võimalik spetsialiseeruda ehitiste elektrisüsteemide paigaldamisele ja käidule ning väliselektrivõrkude ehitamisele ja käidule; 2) elektriautomaatika suunal on võimalik spetsialiseeruda hooneautomaatika- süsteemide paigaldamisele ja käidule, tööstusautomaatikasüsteemide paigaldamisele ja käidule või turvasüsteemide paigaldamisele. 3) elektrienergia tootmise suunal on võimalik spetsialiseeruda tuuleenergeetikaseadmete paigaldamisele ja käidule, päikeseenergiaseadmete paigaldamisele ja käidule, hüdroenergiaseadmete paigaldamisele ja käidule, või soojuselektrijaama seadmete paigaldamisele ja käidule. 2. Õppekava põhiõpingute struktuur 2.1. Ühised põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht on järgmised: 1) oskused eluks ja tööks, 15 EKAPit; 2) digioskuste arendamine, 5 EKAPit; 3) sissejuhatus kutseõpingutesse, 10 EKAPit; 4) elektrotehnika ja elektroonika alused, 10 EKAPit; 5) elektrimasinate paigaldamine ja seadistamine, 8 EKAPit; 6) elektrimaterjalide ja töövahendite kasutamine, 8 EKAPit; 7) elektriaparaadide paigaldamine ja ühendamine, 4 EKAPit; 8) automaatjuhtimise alused, 5 EKAPit; 9) tehnilise dokumentatsiooni kasutamine ja koostamine, 5 EKAPit; 1 (46) 2.2. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht elektritehnika suunal on järgmised: 2.3.1 Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel ehitiste elektrisüsteemide paigaldamisele ja käidule on järgmised: 1) juhistike paigaldamine 10 EKAPit; 2) elektrijaotusseadmetega töötamine 10 EKAPit; 3) elektripaigaldiste käidu töötoimingud 5 EKAPit; 4) praktika, 30 EKAPit. 2.3.2 Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel väliselektrivõrkude ehitamisele ja käidule on järgmised: 1) elektrivõrgu mõõte- ja kaitsesüsteemide paigaldus ja käit 5 EKAPit; 2) kuni 35 kV (v.a) elektriliinide ehitamine ja käit 10 EKAPit; 3) kuni 35 kV (v.a) alajaamade ehitamine ja käit 10 EKAPit; 4) praktika, 30 EKAPit. 2.3. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht elektriautomaatika suunal on järgmised: 2.3.1. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel hooneautomaatika- seadmete paigaldamisele ja käidule on järgmised: 1) hooneautomaatikasüsteemide paigaldamine 10 EKAPit; 2) hooneautomaatikasüsteemide käit 10 EKAPit; 3) hooneautomaatika juhtimine ja monitooring 5 EKAPit; 4) praktika, 30 EKAPit. 2.3.2. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel tööstusautomaatika- süsteemide paigaldamisele ja käidule on järgmised: 1) tööstusautomaatika seadmete ja -süsteemi komponentide paigaldamine 10 EKAPit; 2) tööstusautomaatika seadmete programmeerimine ja seadistamine 10 EKAPit; 3) tööstusautomaatika seadmete käit 5 EKAPit; 4) praktika, 30 EKAPit. 2.3.3. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel turvasüsteemide paigaldamisele on järgmised: 1) häireseadmestiku, jälgimisseadmestiku ja tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine 15 EKAPit; 2) turvasüsteemide arvutivõrgu seadistamine 5 EKAPit; 3) turvasüsteemide käidutööd 5 EKAPit; 4) praktika, 30 EKAPit. 2.4. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht elektrienergia tootmise suunal on järgmised: 2.4.1. Ühised põhiõpingute moodulid kõikidele spetsialiseerumistele on järgmised: 1) praktika, 30 EKAPit. 2.4.2. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel tuuleenergiaseadmete paigaldamisele ja käidule on järgmised: 2) elektrituuliku seadmete paigaldamine 10 EKAPit; 3) elektrituulikute käit 15 EKAPit. 2 (46) 2.4.3. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel päikeseenergiaseadmete paigaldamisele ja käidule on järgmised: 1) päikeseelektrisüsteemide ja seadmete paigaldamine 15 EKAPit; 2) päikeseelektrisüsteemide seadistamine ja käit 10 EKAPit. 2.4.4. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel hüdroenergiaseadmete paigaldamisele ja käidule on järgmised: 1) hüdroelektrijaamade seadmete paigaldamine 15 EKAPit; 2) hüdroelektrijaama seadmete käit 10 EKAPit. 2.4.5. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel soojuselektrijaama seadmete paigaldamisele ja käidule on järgmised: 1) soojuselektrijaamade seadmete paigaldamine 15 EKAPit; 2) soojuselektrijaamade seadmete käit 10 EKAPit. 3 (46)  3. Energeetika- ja automaatikaseadmete spetsialisti õppekava põhiõpingute moodulite kirjeldused 3.1 Kõikidele suundadele ja spetsialiseerumistele ühised põhiõpingute moodulid Mooduli õppe maht Eesti Mooduli nr Mooduli nimetus kutsehariduse arvestuspunktides (EKAP) 1. Oskused eluks ja tööks 15 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab pädevusi, mis on vajalikud edasisel õpiteel ja ühiskonnas ennastjuhtivalt, vastutustundlikult ja tulemuslikult toimimiseks. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) püstitab enesearengu • selgitab tervislike eluviiside ja turvalise keskkonna tähtsust, sh toetavate suhtlusvõrgustike rolli tervise, eesmärgid, arvestades enda õpimotivatsiooni ja üldise toimetuleku tagamisel; võimeid ja võimalusi ning • analüüsib juhendamisel enda käitumis- ja tarbimisharjumusi ning nende mõju enda tervisele, heaolule ja väärtustades tervislikke • üldisele toimetulekule; eluviise • hindab oma vaimse ja füüsilise tervise seisundit, arvestades põhilisi tegureid nagu magamine, toitumine, • liikumine, suhted, kasutades selleks usaldusväärseid enesehindamise tehnikaid, sh veebipõhiseid • töövahendeid; • koostab juhendamisel aja- ja tegevuskava enda vaimse ja füüsilise heaolu säilitamiseks, kasutades selleks • erinevaid tervise edendamise ja säilitamise võimalusi; • kasutab kodukoha ja kooli lähedal paiknevad liikumisradu, harjutusväljakuid ja võimalusi erinevate • liikumisviisidega tegelemiseks; • oskab kasutada mobiilirakendusi liikumisharjumuse ja kehalise aktiivsuse jälgimiseks; • analüüsib juhendamisel enda huvisid, väärtushoiakuid, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi; • sõnastab eneseanalüüsi tulemustest lähtuvalt juhendamisel eesmärgid, isiklike ja akadeemiliste sihtide • poole liikumiseks; 4 (46) 2) kasutab teadlikult erinevaid • selgitab juhendatult õppimise olemust ning teadmiste ning oskuste omandamise protsessi, kasutades õpistrateegiaid ja -viise enda erinevaid teabeallikaid; õpitegevuse kavandamisel ja • iseloomustab erinevaid õpistrateegiaid ja õppimise viise, seostades neid enda senise õpikäitumisega; juhtimisel • oskab analüüsida enda õpiharjumusi ning arvestada tahtlikku ja tahtmatu tähelepanu mõju oma õpitegevusele; • analüüsib juhendamisel oma õpimotivatsiooni, määratledes seda soodustavaid ja takistavaid tegureid; • koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õppimis- ja igapäevategevuste ajakava, lähtudes enda huvidest, eneseteostusega seotud eesmärkidest ja võimalustest; • annab hinnangu enda varasematele õpitulemustele, arvestades eneseanalüüsi tulemusi ja saadud tagasisidet; • kavandab muudatused enda õppimisharjumustes, lähtuvalt hindamistulemustest ning toob saadud tagasiside põhjal näiteid õpistrateegiate kasutamisest õpitegevustes; • selgitab juhendamisel stressi ja frustratsiooniga toimetuleku võimalusi; 3) tegutseb seatud eesmärkide • suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud vormis erinevas vanuses ja kultuuritaustaga inimestega, valides saavutamiseks asjakohase käitumis- ja väljendusviisi ning kohandades suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse vastutustundlikult nii eesmärkidele; iseseisvalt kui kollektiivi • jagab asjakohast infot nii kirjalikult, suuliselt kui visuaalselt, kasutades sobivaid suhtlemisvahendeid ja- liikmena vorme ning lähtudes suhtluspartnerist (sõber, kaasõpilane, õpetaja, ametiasutus); • kohandab enda suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele; • toob näiteid illustreerimaks, kuidas esmamulje, eelarvamused, sh stereotüübid mõjutavad inimeste käitumist; • iseloomustab erinevaid meeskonnatöö rolle ja nende mõju töö tulemuslikkusele, kasutades teabeallikaid; • analüüsib juhendamisel rühmas toimuvaid protsesse ja nende võimalikku mõju inimese käitumisele igapäevaelus; • teeb kaaslastega teadlikult koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks, järgides meeskonnatöö põhimõtteid, suhtlus- ja käitumisnorme ning kasutades digitaalseid ühistöövahendeid; 4) mõistab ettevõtliku, väärtust • selgitab juhendamisel vastutustundliku tarbimise ja tootmise põhimõtteid ning tehtavate valikute mõju loova ja vastutustundliku keskkonnale, kogukondadele ja enda heaolule; tegutsemise olulisust nii • toob näiteid probleemsetest tarbimissituatsioonidest ning oskab otsida abi oma õiguste kaitseks; endale kui ühiskonnale • hindab kriitiliselt ostudega seotud teadete, pakkumiste ja soovituste usaldusväärsust; 5 (46)  • kirjeldab jätkusuutliku arengu eesmärke, seostades neid ümbritseva keskkonna ja õpitava valdkonnaga; • kaardistab juhendamisel ühiskonnas esinevaid sotsiaalseid probleeme, kasutades erinevaid teabeallikaid ja infotehnoloogiavahendeid; • analüüsib meeskonnatööna valitud probleemi lahendamise võimalusi, kasutades tõenduspõhiseid fakte ja teabeallikaid; • kavandab juhendatud meeskonnatööna tegevuskava valitud probleemi lahendamiseks, kasutades loovustehnikaid ning arvestades ressursside säästliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtteid; • kavandab lahenduse elluviimiseks vajaliku eelarve, kasutades digivahendeid; 5) mõistab tööturu toimimise • selgitab teabeallikate põhjal majanduslike, tehnoloogiliste, looduslike ja teiste keskkonnatingimuste põhimõtteid ja enda muutuste mõju majanduskeskkonnale; arenguvajadusi tööturule • iseloomustab juhendatud meeskonnatööna Eesti majanduskeskkonna ja tööturu toimimist eri sisenemiseks tegevusvaldkondades, kasutades erinevaid teabeallikaid; • iseloomustab erineva haridustaseme ja oskustega inimeste võimalusi tööturul, arvestades töötasu seost väärtusloomega; • selgitab teabeallikate põhjal tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi töösuhetes; • võrdleb erinevate lepingutingimuste tähtsust töösuhetes, võimalike probleemide ennetamisel; • võrdleb enda kogemusi ja oskusi valitud tegevusvaldkonnas erinevates ametites ja rollides tegutsemiseks vajalikega, kasutades oskuste kompassi; • kavandab enesearengut toetavaid tegevusi, lähtudes enda eesmärkidest ja arendamist vajavatest oskustest; • selgitab ressursside (raha, aeg, inimesed) vajadust ja säästmise võimalusi, arvestades enda seatud eesmärkidega; 6) kasutab varasemaid teadmisi, • lahendab igapäevaeluga seonduvaid arvutusülesandeid, kasutades koolimatemaatikast tuttavaid mudeleid oskusi ja kogemusi ja meetodeid; igapäevaeluga seonduvate • planeerib digivahendite abil igapäevased tulud-kulud, arvestades enda vajaduste ja võimalustega; ülesannete lahendamisel • esitab kirjalikku ja suulist informatsiooni selgelt ja struktureeritult nii eesti keeles kui ka põhikoolis õpitud võõrkeeles; • kasutab tehnoloogilisi vahendeid ja seadmeid ning tõenduspõhiseid andmeid otsuste või järelduste tegemiseks igapäevaeluga seotud küsimustes; • kasutab igapäevaelus ettetulevate olukordade lahendamisel eesti- ja võõrkeelseid teabeallikaid; 6 (46)  • koostab pädevuse piires eesti- ja võõrkeelseid tekste, lähtudes igapäevaelu vajadustest; • otsib tööülesande täitmiseks vajalikku teavet, hinnates erinevate teabeallikate usaldusväärsust; • lahendab reaalelulisi ülesandeid, sidudes tervikuks mitme ainevaldkonna teadmisi ja oskusi; • toob näiteid matemaatika, füüsika, keemia ja bioloogia omavahelistest seostest igapäevaelus. 7) korraldab teadlikult oma • koostab isikliku eelarve arvestades enda finantseesmärke, analüüsides juhendamisel oma sissetulekuid, rahaasju mõistes, et oma hea väljaminekuid ja rahalist seisu sh säästmise võimalusi; finantsilise käekäigu eest • arutleb meeskonnatööna sissetuleku, tarbimisvalikute ja investeerimisotsuste mõju üle üksikisiku, vastutab vaid tema ise ühiskonna ja keskkonna tasandil; • hindab elumuutvate sündmuste (abiellumine, laste saamine, õnnetus, surm) mõju finantsplaneerimisele, eristades rahalist väärtust emotsionaalsetest jt väärtustest; • kirjeldab pangateenuseid ja finantsteenuse osutaja rolli üksikisiku rahaasjade korraldamisel, tuues esile pakutavaid võimalusi, kaasnevaid kohustusi ja riske; • oskab valida laenutooteid, kasutades sobivaid võrdlusvahendeid ning arvestades pakutavat intressimäära ja maksetingimusi; • iseloomustab põhiomaduste alusel peamiste varaklasside nagu kinnisvara, võlakirjad ja aktsiad olemust ja erinevusi ning nende kasutamisvõimalusi ja sellega kaasnevaid riske isiklike finantseesmärkide saavutamiseks • kirjeldab isikliku eluaseme soetamise võimalusi, tuues välja üürimise ja ostmise eelised ja puudused; • selgitab pensioni kui pikaajalise finantsmehhanismi olemust ja selle planeerimise olulisust, kasutades asjakohaseid teabematerjale. 2. Digioskuste arendamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab enda digipädevusi elektroonilise teabe otsimiseks, loomiseks ja haldamiseks, arvestades digitehnoloogia kasutamisel tervisekaitse ja küberturvalisuse nõuete ning autorikaitse ja eetika põhimõtetega. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kasutab digikeskkonnast • määratleb oma teabevajaduse ning rakendab sobivaid infootsingu võtteid, et leida digikeskkonnast vajaliku teabe leidmiseks asjakohane teave; sobivaid infootsingu ja • otsib ja filtreerib andmeid, infot ja materjale eesmärgipäraselt, kasutades erinevaid otsingumeetodeid ja andmehalduse võtteid, -tööriistu; 7 (46)  hinnates digisisu • analüüsib juhendamisel leitud andmeid, infot ja digisisu, hinnates nende allikate päritolu asjakohasust usaldusväärsust ja asjakohasust; 2) kasutab info jagamiseks, • salvestab ja korrastab digikeskkonnas faile, kasutades kaustu ja kategooriaid, et tagada lihtne ligipääs ja suhtlemiseks ja koostööks haldus; sobivaid digilahendusi, • töötleb ja analüüsib andmeid tabelarvutuse abil ning esitleb tulemusi selgelt ja arusaadavalt arvestades digikeskkonnas diagrammide ja skeemide abil; kehtivaid suhtlus- ja • kasutab sobivaid digitehnoloogiaid ja -sisu, et tõhusalt suhelda ja panustada meeskonnatöösse; käitumisnorme ning • jagab infot ja faile digikeskkonnas, valides selleks kontekstist ja eesmärgist tulenevalt korrektse viisi ja küberturvalisuse nõudeid sobiva vahendi; 3) loob ja täiustab digisisu, • kasutab iseseisvalt ja efektiivselt kooli, kohaliku omavalitsuse, riigi ja ettevõtete digiteenuseid, näiteks kasutades sobivaid tööriistu e-päevik, riigiportaal, digitaalsed õpikeskkonnad, pangateenused; sh tehisintellekti lahendusi • kasutab turvaliselt ühismeediat, ajaveebi ja video jagamise platvorme oma algatuste tutvustamiseks ja vastutustundlikult ning teiste kaasamiseks; arvestades autoriõiguse • järgib digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme, arvestades erinevate sihtrühmade põhimõtteid kultuurilisest, vanuselisest ja keelelisest eripärast tulenevaid vajadusi; 4) kaitseb oma digiseadet, isikuandmeid, privaatsust ja • haldab enda digitaalset identiteeti, arvestades küberturvalisuse nõuetega; tervist, rakendades • analüüsib juhendamisel oma digitaalset jalajälge ja selle mõju enda kuvandile; küberturvalisuse ja • loob digisisu teksti, esitluse, pildi ja videona, kasutades sobivaid tööriistu ning arvestades kvaliteedi, jätkusuutliku arengu konteksti ja eesmärkidega; põhimõtteid • kohandab olemasolevat digisisu uue ja sisukama digimaterjali loomiseks, kombineerides erinevaid 5) lahendab digitehnoloogia teabeallikaid ja digimaterjale; kasutamisega seotud • järgib digisisu loomisel ja kasutamisel autoriõiguse ning eetika põhimõtteid, arvestades andmekaitse ja probleeme, tuvastades konfidentsiaalsuse nõuetega; tehnilised tõrked ning valides • rakendab juhendamisel asjakohaseid litsentsitingimusi (Creative Commons) vastavalt sisule ja sobivad lahendused nende kontekstile; likvideerimiseks • kasutab tehisintellekti rakendusi digisisu loomisel ja muutmisel vastutustundlikult, arvestades kvaliteeti ja konteksti; • analüüsib juhendamisel tehisintellekti loodud digisisu täpsust, usaldusväärsust ja konteksti sobivust; • kaitseb oma digiseadmeid ja nende sisu, rakendades ohtude vähendamiseks asjakohaseid turvameetmeid ja uuendades regulaarselt vastavat tarkvara; • tuvastab digiseadmeid ähvardavad ohud ja rakendab ennetusmeetmeid nende vältimiseks; 8 (46)  • rakendab turvameetmeid isikuandmete ja privaatsuse kaitseks, kasutades tugevaid paroole, kaheastmelist autentimist ning andmete krüpteerimist, et piirata juurdepääsu enda andmetele; • analüüsib digiteenuse privaatsusreegleid ja kohandab privaatsusseadeid oma isikuandmete kaitseks; • analüüsib enda käitumist digitehnoloogia kasutamisel, lähtudes sellega seotud vaimse ja füüsilise tervise riskidest; • säilitab tervisliku tasakaalu digitehnoloogia kasutamisel, rakendades ajapiiranguid, puhkeperioode ja ergonoomilisi töövõtteid; • reageerib adekvaatselt küberkiusamisele ning kasutab sobivaid vastumeetmeid, vältimaks edasist kahju; • analüüsib digitehnoloogia keskkonnamõju ja rakendab ressursisäästlikke digikäitumise meetodeid, optimeerides seadmete energiatarvet ja eluea kestust ning hallates digiprügi ökoloogilise jalajälje vähendamiseks; • tuvastab digiseadme lihtsama tehnilise tõrke põhjuse ja lahendab selle juhendi abil; • valib konkreetse ülesande jaoks sobiva riist- ja tarkvara, arvestades ülesande spetsiifikat ja võimalikke alternatiive; • kohandab ja seadistab juhendite alusel digiteenust või platvormi vastavalt enda vajadustele; • analüüsib oma digipädevust, koostab plaani enese arendamiseks ja oskuste täiendamiseks; • toetab digitehnoloogia vähemkogenud kasutajaid, pakkudes juhiseid ja variante probleemide lahendamiseks. 3. Sissejuhatus kutseõpingutesse 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab baasteadmised ja oskused õpitavast valdkonnast, spetsialiseerumise ja karjäärivõimalustest ning teadlikkuse tööohutusest ja keskkonna säästlikkusest. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) omab ülevaadet valdkonnas • kirjeldab elektrienergia, automaatika ja elektritehnika valdkonna kutseid, kutsealal tegutsemise eeldusi ja õpitavatest erialadest ja kriteeriumeid, lähtudes kutsestandarditest; spetsialiseerumis- ja • arutleb spetsialiseerumise võimalustest õpitavas valdkonnas, hinnates valikute eeliseid ja puudusi; karjäärivõimalustest • selgitab edasiõppimise ja karjäärivõimalusi valdkonnas, lähtudes huvidest ja isiksuseomadustest; 9 (46) 2) selgitab elektriautomaatika • nimetab elektri- ja automaatikasüsteemide põhimõisteid vastavalt tööülesandele; tööpõhimõtteid ja • kirjeldab elektri- ja automaatikasüsteemide põhiosade sh kaablite, juhtmete ja lülitite funktsioone ning põhimõisteid, tuues nende koostoimimist lähtudes tööülesandest; asjakohaseid näiteid nende • kirjeldab tehnoloogiliste seadmete või süsteemide toimimist, selgitades kasutatavatele elektri ja rakendustest igapäevaelus ja automaatika põhimõtetele; tööstusvaldkonnas 3) rakendab omandatud • toob näiteid elektri- ja automaatikasüsteemide toimimisest kirjeldades nende töö loogikat lähtudes teadmisi elektri ja etteantud komponentidest; automaatika lahendustest, • ühendab põhilised komponendid (lülitid, pistikud, kaablid jms) õpetaja juhendamisel, demonstreerides igapäevaelulistes koostatud ahela tööd järgides ohutusnõudeid; näidisolukordades, järgides • valib lähteülesandest endale sobivamad töövahendid ja materjalid, põhjendades valikuid ning järgides ohutusnõudeid tööohutusnõudeid; 4) selgitab töö- keskkonna-, • kirjeldab töötervishoiu ja tööohutuse korraldust kooli näitel võttes aluseks organisatsioonis kehtestatud elektri- ja tuleohutuse dokumentatsiooni; põhimõtteid ning kõrgtööde • hindab etteantud töökeskkonna riskitegureid juhendmaterjali alusel; ohutusnõudeid, hinnates • järgib praktilistel töödel töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid, kasutades nõuete kohaselt ohutegureid töökeskkonnas isikukaitsevahendeid; kehtiva dokumentatsiooni alusel 5) tutvustab skeemide abil • nimetab erialaste teabeallikate põhjal energia- ja elektrisüsteemi põhikomponente, ja nende energia- ja elektrisüsteemi ja põhifunktsioone (nt tootmisjaamad, ülekandevõrk, jaotusvõrk, tarbijaühendused); nende põhiosi, • kirjeldab juhistikusüsteemide (nt TN-, TT- või IT-süsteemid) erinevusi tarbija elektrivarustuse tagamisel, koostoimimist tarbija kasutades asjakohast erialast terminoloogiat; elektrivarustuse tagamisel • analüüsib juhendamisel energia- ja elektrisüsteemi osade toimimise olulisust tarbija elektrivarustuse stabiilsuse ja usaldusväärsuse tagamisel; 6) iseloomustab erinevaid • selgitab elektritootmise, sh roheenergia, salvestamise, -muundamise ja jaotamise põhimõtteid, vastavalt elektritootmisviise, lähteülesandele; ülekande-, muundamise ja • võrdleb erinevate elektrivõrkude toimimist elektrisüsteemi osasid, elektrisüsteemide juhtimist, sh tark jaotamise põhimõtteid, võrk tuginedes normdokumentidele; süsteemihäireid, tuginedes • nimetab elektrivõrgus esinevaid süsteemihäireid, selgitades nende mõju võrgu toimimisele ja tarbijatele; 10 (46)  skeemidele ja • arutleb vastavalt lähteülesandele enamlevinumate süsteemihäirete ja põhjuste seoseid . juhendmaterjalidele 4. Elektrotehnika ja elektroonika alused 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised elektrotehnika ja elektroonika alustest, mõistab elektriliste ja mitteelektriliste suuruste mõõtmise põhimõtteid ning oskab juhendamisel paigaldada ja koostada lihtsamaid elektriskeeme, kasutades korrektseid töövõtteid ja järgides tööohutuse nõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) mõistab elektrotehnika • defineerib ja seostab omavahel järgmised elektrotehnika põhimõisted: vooluring, allikapinge, seaduspärasusi ning nende elektrivoolu tugevus, pinge (potentsiaalide vahe), takistus, elektriväli (laeng), magnetväli, alalisvool, praktilise kasutamise võimalusi vahelduvvool, elektromagnetism, elektromagnetiline ühilduvus, -induktsioon, võimsus; elektritöödel • eristab elektrotehniliste suuruste tähistusi ja nende mõõtühikuid ning teisendab neid SI-süsteemi vastavalt etteantud tööülesandele; • rakendab vastavalt tööülesandele Ohmi ja Kirchhoffi seadusi etteantud (jada-, rööp- ja segaühenduse) elektriskeemi alusel alalis- ja vahelduvvooluahelate arvutamisel, koostamisel ja mõõtmisel; • määrab etteantud tööülesande põhjal elektromotoorjõu suuna, magnetvälja jõujoonte suuna ja elektrijuhtmele mõjuva jõu suuna mehaanilise energia muundamisel elektriliseks ja vastupidi; 2) teab elektroonika komponentide • eristab näidiste põhjal põhilisi passiiv- ja aktiivkomponente ning toob näiteid nende ja tajurite funktsioone ja kasutusvõimalustest elektritöödel; omadusi • selgitab elektroonikakomponentide markeeringutelt välja elektritöödeks vajalikud tehnilised näitajad, lähtudes tööülesandest; • iseloomustab tajurite (reostaat-, tenso-, mahtuvus-, induktiiv-, pieso-, halli, fotoelektriline tajur) tööpõhimõtet lähtuvalt jälgitavast suurusest (valgus, takistus, materjali liik); 3) kasutab nõuetekohaselt sobivaid • eristab näidiste põhjal mõõteriistu ning selgitab kasutusjuhendi alusel mõõteriistal toodud tähistusi; mõõtevahendeid ja • valib tööülesandest lähtudes sobivad mõõtevahendid ja seadistab need erinevate elektriliste suuruste mõõtmismeetodeid elektriliste mõõtmiseks, arvestades mõõteriistal olevaid tähistusi ja parameetreid; ja mitteelektriliste suuruste • mõõdab tööülesandest lähtuvalt voolutugevust, pinget, takistust, mahtuvust, induktiivsust, mõõtmisel alalis- ja ahelakatkematust, aktiiv-, reaktiiv- ja näivvõimsust, temperatuuri, valgustugevust ja määrab vahelduvvooluahelates faasijärjestuse, kasutades asjakohaseid mõõtevahendeid ja -meetodeid; 11 (46) 4) paigaldab juhendamisel • koostab etteantud ülesande põhjal generaatori mähise ja tarbija kolmnurk- ja tähtlülituse elektriskeem, elektroonikakomponente ja kasutades elektrotehnikaalaseid teadmisi; koostab nõuetele vastava • koostab ühefaasilise täisperioodalaldi ja pingejaguri, arvestades elektroonikakomponentide ehitust ja elektriskeemi töötamispõhimõtet; • teeb elektroonikakomponentide jootmistöid kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid, järgides tööohutus- ja elektriohutusnõudeid. 5. Elektrimasinate paigaldamine ja seadistamine 8 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab oskused elektriajamite paigaldamiseks, ühendamiseks, seadistamiseks ja tööks ettevalmistamiseks vastavalt tehnilisele dokumentatsioonile ning ohutusnõuetele. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) tunneb elektrimasinate otstarvet, • selgitab etteantud ülesandest lähtuvalt elektrimasinate (generaatorid, transformaatorid, sünkroon-ja konstruktsiooni ja töö asünkroonmootorid, alalisvoolumootorid, servoajamid, samm-mootorid) tööpõhimõtteid tuginedes põhimõtet; tunnis läbitud õppematerjalile; • nimetab etteantud elektrimasina kasutusvõimalusi; 2) valib elektrimasinaid • tuvastab elektrimasinate tehnilisi parameetreid ja lubatud töötingimusi lähtuvalt markeeringust ja/või tehnilistest parameetritest ja tehnilisest dokumentatsioonist; keskkonnatingimustest • valib vastavalt etteantud ülesandele elektrimasina; lähtuvalt; • selgitab valitud elektrimasina eeliseid ja puudusi eri töötingimustes põhjendades selle valikut, tuginedes elektrimasina töötingimuste nõuetele ja lähtudes tööülesandest; 3) paigaldab ja ühendab valitud • paigaldab valitud elektrimasina vastavalt etteantud paigaldusjoonisele; elektrimasina vastavalt tootja • kasutab elektrimasina paigaldamisel ja ühendamisel nõuetekohaseid tööriistu, juhtmeid ning nõuetele ja abimaterjale; keskkonnatingimustele, järgides • pingutab keermeühendused õige pingutusmomendiga; ohutusnõudeid ja tehnilisi • järgib paigaldamisel ohutusnõudeid, viies kõik etapid läbi kooskõlas kehtivate tööohutusnõuetega; juhiseid 4) rakendab sobivaid lahendusi • demonstreerib elektrimootori käivitamist, reverseerimist ja sujuvkäivituse lahendusi, järgides õpetaja elektrimootori juhtimiseks juhiseid ja tehnilist dokumentatsiooni; järgides ohutusnõudeid • järgib ohutusnõudeid praktiliste tööde teostamisel vastavalt tööülesandele; 5) seadistab ja käivitab • liigitab elektrimootorite käitamiseks kasutatavaid toitemuundureid toetudes tunnimaterjalidele; toitemuunduri ning 12 (46)  elektrimasina, järgides • selgitab toitemuundurite tööpõhimõtteid ja nende mõju elektriajami efektiivsusele, lähtudes elektromagnetilise ühilduvuse mõõtmistulemustest või ülesandes antud arvutusandmetest; nõudeid. • seadistab toitemuunduri parameetreid vastavalt lähteülesandele tagades süsteemi ohutu ja korrektse käivituse; • rakendab töö käigus praktilisi meetmeid elektromagnetilise ühilduvuse probleemide lahendamiseks, järgides normdokumentides toodud lahendusi häirete vähendamiseks (nt vahekaugus, varjestus ja filtrid); 6) nimetab mehaanilise ülekande • kirjeldab elektriajami mehaanilise ülekande tööpõhimõtteid ja tehnoloogiaid; liike ja nende valiku • määrab vajaliku mehaanilise ülekande liigi koormuse käitamiseks ja põhjendab valikut, arvestades põhimõtteid lähtudes tööiseloomu, pöördemomendi ja pöörlemiskiiruse nõudeid; elektriajami tehnilistest parameetritest 7) lahendab mehaaniliste • tuvastab etteantud näidetest ja juhendmaterjalidest lähtudes mehaanilise ülekande tõrked, analüüsib ülekannetega seotud probleeme nende põhjuseid ja kõrvaldab need vastavalt tööjuhistele; tuvastades ja kõrvaldades • testib koostatud ülekandesüsteemi, mõõtes parameetreid ja võrreldes tulemusi juhendmaterjalis süsteemi rikete ja tõrgete esitatud nõuetega; põhjused • taastab juhendmaterjali alusel ülekandesüsteemi töökorras oleku. 6. Elektrimaterjalide ja töövahendite kasutamine 8 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tunneb erinevaid elektrimaterjale ja nende töötlemise viise, kasutab ohutult ja keskkonnateadlikult töö iseloomule vastavaid tööriistu. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) tuvastab ehitus- ja • tuvastab etteantud materjalid (metallid ja sulamid, polümeerid, ehitus- ja elektrimaterjalid), vastavalt elektrimaterjale, iseloomustades tööülesandele; nende füüsikalisi ja keemilisi • nimetab etteantud materjalide kasutusotstarvet iseloomustades nende keemilisi ja füüsikalisi omadusi; omadusi ning kasutusvaldkondi 2) valib tööülesande jaoks sobiva • iseloomustab etteantud konstruktsiooniliste ja eriotstarbeliste materjalide töötlemisviise (puurimine, töötlemisviisi ning töö- ja lihvimine, lõikamine, freesimine, neetimine, keermestamine, jootmine, galvaanilised ühendused, kaitsevahendid, lähtudes pressühendused, klemmimine), lähtudes materjali omadustest ja kasutusotstarbest; töödeldava materjali • valib töötlusmeetodi lähtudes tööülesandest, ohutus- ja keskkonnanõuetest; • valib töökeskkonnale ja -ülesandele vastavad töö- ja kaitsevahendid; 13 (46)  omadustest, tööohutus- ja keskkonnanõuetest 3) rakendab erinevaid • kasutab tööülesande täitmiseks sobivaid töömeetodeid ja tööriistu materjali omadustest lähtuvalt; töömeetodeid materjalide • kasutab tööriistu ohutult, järgides töötervishoiu ja tööohutus nõudeid; töötlemisel tööriistadega, • kontrollib tehtud töö vastavust tööülesandele. sooritades praktilisi ülesandeid juhendi alusel 7. Elektriaparaadide paigaldamine ja ühendamine 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused levinud kommutatsiooni- ja kaitseaparaatide valimiseks, kasutamiseks ja paigaldamiseks ning elektriaparaatide rikete tuvastamiseks ja lahendamiseks. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) tunneb kommutatsiooni- ja • selgitab etteantud ülesandest lähtuvalt kaitseaparaatide (sulavkaitsmed, automaatkaitselülitid, kaitseaparaatide otstarvet, rikkevoolukaitselülitid, sädeluskaitselülitid, liigpingepiirikud, termoreleed) funktsiooni ja konstruktsiooni ja töö kasutusvõimalusi; põhimõtet; • selgitab etteantud ülesandest lähtuvalt levinud lülitite, releede ja kontaktorite funktsiooni ja kasutusvõimalusi; • nimetab etteantud kommutatsiooni- ja kaitseaparaatide põhiosade funktsiooni; • kirjeldab etteantud kommutatsiooni- ja kaitseaparaatide tööpõhimõtet; 2) valib kaitse- ja • tuvastab elektriaparaatide tehnilisi parameetreid ja lubatud töötingimusi lähtuvalt markeeringust kommutatsiooniaparaate ja/või tehnilisest dokumentatsioonist; tehnilistest parameetritest ja • valib vastavalt etteantud ülesandele kaitse- ja/või kommutatsiooniaparaate; keskkonnatingimustest • analüüsib koos juhendajaga valitud aparaadi sobivust; lähtuvalt; 3) paigaldab ja ühendab valitud • paigaldab valitud elektriaparaadid vastavalt etteantud paigaldusjoonisele; aparaadid vastavalt tootja • kasutab aparaatide paigaldamisel ja ühendamisel nõuetekohaseid tööriistu, juhtmeid ning nõuetele ja abimaterjale; keskkonnatingimustele, järgides • pingutab keermeühendused õige pingutusmomendiga; ohutusnõudeid ja tehnilisi • järgib paigaldamisel ohutusnõudeid, viies kõik etapid läbi kooskõlas kehtivate tööohutusnõuetega; juhiseid 14 (46) 4) lahendab elektriaparaatidega • tuvastab etteantud näidetest ja juhendmaterjalidest lähtudes elektrisüsteemi tõrked, analüüsib nende seotud probleeme ning tuvastab põhjuseid ja kõrvaldab need vastavalt tööjuhistele; ja kõrvaldab süsteemi rikete ja • testib koostatud elektrisüsteemi, mõõtes parameetreid ja võrreldes tulemusi juhendmaterjalis esitatud tõrgete põhjused nõuetega; • taastab juhendmaterjali alusel süsteemi töökorras oleku. 8. Automaatjuhtimise alusteadmiste rakendamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet automaatjuhtimise põhimõtetest ja rakendamisvõimalustest tööstuses ning igapäevaelus. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) omab ülevaadet • selgitab automaatjuhtimise rakendamisvõimalusi tööstuses ja igapäevaelus, lähtudes etteantud automaatjuhtimise alustest, ülesandest; elementidest ja tööpõhimõttest • nimetab etteantud skeemi järgi automaatjuhtimissüsteemide põhilisi komponente (nt releed, kontaktorid, kontrollerid, ajamid, sagedusmuundurid, lülitusseadmed) kirjeldades nende rolli juhtimisahelas; • selgitab infotehnoloogia sh TI rolli automaatjuhtimises tuues välja selle võimalused ja potentsiaalsed ohud, vastavalt tööülesandele; 2) tunneb automaatikaskeemide • visandab lähtudes ülesandest vabakäejoonisena automaatika jõu- ja juhtahela elektriskeemid koostamise nõudeid ulatuses, kasutades asjakohaseid tingmärke ja tähistusi; mis on vajalikud tööülesannete • koostab tarkvara simulaatoril automaatika- ja elektriskeemi, katsetades oma tööõigsust lähtuvalt täitmiseks ülesandest; • koostab lähtudes ülesandest töötava automaatikaskeemi, arvestades skeemi komponentide põhiparameetritega ja tunnussuurustega; 3) tunneb automaatjuhtimises • eristab andureid kasutusotstarbe alusel [nt mõõdetavale füüsikalisele suurusele, reageerimisulatuse, kasutatavate andurite põhiliike keskkonnataluvuse ja signaaliväljundi tüübi põhjal (analoog vs digitaalne)], kasutades tootja ja tööpõhimõtteid kasutusjuhendeid ja infotehnoloogiavahendeid sh tehisaru, vastavalt tööülesandele; • selgitab andurite tööpõhimõtteid ja ehitust vastavalt tajuri tüübile lähtudes etteantud ülesandest; • toob näiteid andurite rakendamisest automaatikasüsteemides, (nt tootmisliinidel, protsessiautomaatikas, hooneautomaatikas ja masinate juhtimisel), vastavalt probleemsituatsioonile; 15 (46) 4) omab ülevaadet binaarloogikast • teisendab iseseisvalt arvu kümnendsüsteemi, kahendsüsteemi, kaheksandsüsteemi ja ja loogikafunktsioonide kuueteistkümnendsüsteemi vahel ja sooritab liitmis- ja lahutamistehteid binaararvudega, lähtudes rakendamisest automaatika etteantud ülesandest; juhtimisskeemide • sõnastab loogikatehete kohta kehtivad binaarloogika reegleid ning selgitab teabeallikate alusel programmeerimisel binaarloogika kasutusvõimalusi automaatjuhtimises; • lahendab erinevaid loogikaülesandeid kasutades binaarloogika põhifunktsioone (AND, OR, NOT, NAND, NOR, XNOR, XOR, SR- ja RS-trigerid) lähtudes etteantud ülesandest; 5) omab ülevaadet kontrollerite • selgitab mõistet programmeeritav loogikakontroller (PLC) ja mikrokontroller lähtudes sisendite tööpõhimõttest ning /väljundite arvust, kasutades eesti ja võõrkeelseid teabeallikaid; kasutamisvõimalustest • iseloomustab programmeeritava loogikakontrolleri ja mikrokontrolleri ülesehitust ning selle erinevate automaatjuhtimisel sõlmede tööpõhimõtet, kasutades turvaliselt infotehnoloogiavahendeid sh AI ja tootja kasutusjuhendeid; • koostab programmeeritava loogikakontrolleri juhtprogrammi vastavalt normdokumentidele (nt IEC- 61131) ja tootja kasutusjuhendile lähtudes etteantud ülesandest; • kontrollib tehtud töö vastavust lähteülesandele/leiab ja parandab programmis esinevad tõrked kasutades etteantud juhtalgoritmi. 9. Tehnilise dokumentatsiooni kasutamine ja koostamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused, mis on vajalikud tehnilise dokumentatsiooni ja skeemide mõistmiseks, tööks vajaliku info leidmiseks projektidest ning tööde korrektseks dokumenteerimiseks vastavalt kehtivatele nõuetele. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane 1) tunneb tehnilise • selgitab dokumenteerimise üldpõhimõtteid, liike ja nimetab töödega seotud põhilised dokumentatsiooni liike, normdokumendid (sh elektriohutus, kaetud tööd); projektide, skeemide, jooniste • tunneb etteantud tehniliste jooniste ja skeemide (sh automaatika- ja elektriskeemide) otstarvet ning tööde dokumenteerimise kasutades standarditele vastavaid sümboleid sh tingmärke, skeemitüüpe ning skeemide ja plaanide põhimõtteid ja esitusviise legende; vastavalt normdokumentidele • kirjeldab ehitusprojektide ülesehitust ning nimetab seal esinevaid elemente (nt kandeseinad, tuletõkketsoonid, materjalid), etteantud ülesande alusel; • kasutab enamlevinud projekteerimistarkvara ja dokumendivaatureid lähtuvalt etteantud ülesandest; 16 (46) 2) leiab tööülesannete täitmiseks • leiab tehnilistest joonistest ning skeemidest vajaliku info, sh õiged tingmärgid ja ühendused vastavalt vajaliku info tehnilistest etteantud tööülesandele; dokumentidest • leiab spetsifikatsioonidest ja seletuskirjadest nõutava info tööde teostamise, vastutuse ja kasutatavate materjalide kohta vastavalt etteantud tööülesandele; 3) rakendab tehnilist ja • koostab vajalikke dokumente (nt mõõteprotokolle, täitedokumentatsioone) nõuetekohaselt kasutades normatiivset teavet tööde asjakohaseid vorme järgides kehtivaid normdokumente, lähtudes etteantud ülesandest; kavandamisel ning • täidab vajalikke protokolle nõuetekohaselt kasutades asjakohaseid vorme järgides kehtivaid dokumenteerimisel vastavalt normdokumente, lähtudes etteantud ülesandest; nõuetele 4) lahendab tehnilises • tuvastab ebakõlad töö ja dokumentatsiooni vahel, võrreldes tegelikku olukorda projektjooniste, dokumentatsioonis esinevaid skeemide ja tehniliste kirjeldustega; ebakõlasid, tehes põhjendatud • teeb muudatusettepaneku dokumentatsioonides, järgides kooskõlastusprotsessi etappe ning järgides ettepanekuid nende kehtivaid normdokumente lahendamiseks 3.2 Valitavad põhiõpingute moodulid elektritehnika suunal 3.2.1 Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel ehitiste elektrisüsteemide paigaldamisele ja käidule 11. Juhistike paigaldamine 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane paigaldab nõuetekohaselt hoone elektripaigaldiste tarvikuid, juhistikke ja seadmeid ning kontrollib nende talitlust, järgides töötervishoiu-, tööohutus-, elektriohutus- ja keskkonnaohutuse nõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kavandab nõuetekohaselt • leiab tehnilistest joonistest, skeemidest ja dokumentatsioonist paigaldustöödeks vajalikku infot paigaldustöid, tagades tööde vastavalt etteantud ülesandele; kvaliteeti, ohutuse ja vastavuse • planeerib paigaldustöid järgides kehtivaid normdokumente, sh. kvaliteedinõudeid ja ohutusnõudeid, kehtivatele normdokumentidele lähtudes etteantud ülesandest; 2) valib sobivad juhistiku • määrab erinevaid juhistike paigaldusviise vastavalt projekti nõuetele; paigaldusmeetodid tagades • põhjendab juhistike paigaldusmeetodite sobivust lähtuvalt ülesandele; elektripaigaldiste nõuetele • analüüsib koos juhendajaga juhistike paigaldusmeetodite valiku vastavust ülesandele; 17 (46)  vastavuse ning ohutuse, efektiivsuse ja töökindluse 3) valib kaitsemaandussüsteeme ja • selgitab maandamise ja potentsiaaliühtlustuse rolli elektriohutuses; potentsiaaliühtlustusseadmeid • nimetab maandussüsteeme ja potentsiaaliühtlustusseadmeid ning nende kasutusvõimalusi vastavalt vastavalt ülesandele normdokumentidele; • valib kaitsemaandussüsteeme ja/või potentsiaaliühtlustusseadmeid vastavalt antud ülesandele; 4) teostab paigaldustöid vastavalt • järgib paigaldustööde teostamisel kehtivaid normdokumente, kvaliteedinõudeid, tootja juhiseid ja kehtivatele normidele ja ohutusnõudeid; juhistele, tagades töö kvaliteedi, • tuvastab paigaldustööde käigus ilmnenud tehnilised või praktilised probleemid ning valib nende ohutuse ja tööülesandele lahendamiseks sobivad meetodid; vastavuse • hindab oma töö protsessi ja tulemust juhendaja toel, tuues välja tugevused ja parenduskohad; • dokumenteerib teostatud paigaldustööd nõutud ulatuses ja vormis, esitatud tööülesannest lähtudes; • rakendab sobivaid meetmeid töökäigus ilmnenud probleemide ennetamiseks või kõrvaldamiseks ning seadmete töökindluse tagamiseks vastavalt etteantud ülesandele. 12. Elektrijaotusseadmetega töötamine 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane paigaldab nõuetekohaselt hoone elektripaigaldiste tarvikud, juhistikud ja seadmed ning kont rollib nende talitlust, järgides töötervishoiu-, tööohutus-, elektriohutus- ja keskkonnaohutuse nõudeid ning kinnistab õpingutel omandatut ehitus-, remondi- või elektritöödega tegelevas ettevõttes. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) valib sobivad kaitseaparaadid, • valib kaitseaparaadid vastavalt lähteülesandele; tagades elektripaigaldiste • nimetab elektripaigaldiste võimalikke rikkeid ja tõrkeid, selgitab nende põhjuseid tuginedes ohutuse ja töökindluse õppematerjalile; • põhjendab kaitseaparaatide valiku vastavust ülesandele; 2) ehitab hoone • koostab etteantud jooniste alusel hoone elektrijaotuskeskuse, kasutades asjakohaseid seadmeid elektrijaotuskeskuse vastavalt (kaitse- ja rikkevoolukaitselülitid, liigpingepiirikud, releed, kontaktorid, voolutrafod ja joonistele, järgides kehtivaid energiaarvestid), töövahendeid ja -võtteid ning arvestades normdokumentides esitatud nõudeid; normdokumente • ühendab juhistike elektrijaotuskeskuses ja elektriseadmete juures ning teeb vajalikud markeeringud, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid; 18 (46)  • paigaldab tööülesandest lähtuvalt elektrijaotuskeskuse järgides elektriseadmete ruumidele normdokumentidega kehtestatud nõudeid ja paigaldustingimusi; 3) koostab madalpinge jätku- ja • paigaldab projektis määratud kohtadesse haru- ja seadmekarbid lülitite ja pistikupesade jaoks; haruühendusi ning otsastamisi, • teeb elektrilised ühendused harukarpides, järgides etteantud skeemi; järgides tootja juhiseid ja • koostab otsa-, jätku- ja harumuhvid vastavalt etteantud ülesandele; ohutusnõudeid 4) paigaldab kaabliteid ja läbiviike • arvestab paigaldustingimusi, vajadusel kohandab oma töötegevusi, kasutades sobivaid töövahendeid, arvestades hoone arvestades tööohutusnõudeid; konstruktsiooni ja ruumi • valib kaabliteede (kaabliredelid ja -riiulid, karbikud, torud jms) valmistamiseks vajalikud vahendid, kasutusotstarvet tagades paigaldise töökindluse ja efektiivsuse arvestades keskkonnatingimusi; • paigaldab kaabliteid (kaabliredelid ja -riiulid, karbikud, torud jms) ja läbiviike vastavalt projektinõuetele, tagades tööde kvaliteedi ja ohutuse. 13. Elektripaigaldiste käidu töötoimingud 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane viib läbi nõuetekohaselt hoone elektripaigaldiste ja -tarvitite käidutoiminguid (lülitamised, seire ja hooldamine ning elektri- ja mitteelektritööd), järgides etteantud käidukava ning tööohutus- ja elektriohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) mõistab hoone elektripaigaldiste • selgitab teabeallikate põhjal käidukorraldusele ja elektritööle esitatavaid nõudeid, kasutades erialast ja elektritarvitite terminoloogiat nii eesti kui võõrkeeles; käidukorralduse olemust ning • teeb käidukava põhjal kindlaks oma tööülesande täitmiseks vajalikud lähteandmed (vajalikud hooldus- erinevate osapoolte ülesandeid ja käidutoimingud), kasutades vajadusel asjakohast rakendustarkvara ja selgitab välja elektriprojekti ja vastutust selles protsessis või elektrisüsteemipõhimõttelise skeemi alusel käidukavas nimetatud elektriseadmete asukoha ja ehituse; • koostab lähteandmete põhjal isikliku tööplaani, määrates kindlaks tööoperatsioonide järjekorra ja tööpaiga piiride ulatuse; 2) viib läbi hoones asuvate • valib ja komplekteerib vajalikud materjalid ja töövahendid (sh vajalikud mõõtevahendid) lähtudes elektripaigaldiste ja -tarvitite tööülesandest, kontrollides kasutatavate seadmete ohutust arvestades nende kasutus- ja korralised käidutoimingud hooldusnõudeid; vastavalt etteantud käidukavale • hooldab ja remondib elektripaigaldisi ja -tarviteid sh kontrollib visuaalvaatluse teel elektripaigaldise ja dokumenteerib tehtud tööd seisukorda ja toimimist vastavalt käidukava alusel eelnevalt kavandatud meetmele; nõuetekohaselt • dokumenteerib elektripaigaldiste kontrolli- ja hooldustoimingute jooksul tehtud muudatused; 19 (46) 3) analüüsib koos juhendajaga enda • võrdleb mõõtmistulemuste vastavust eeskirjades määratud normidele või etteantud arvväärtusele tegevust hoone elektripaigaldiste (seadmepassid, eeskirjad, kontrollmõõtmiste tulemused) ning analüüsib tulemusi võimalike rikete ja ja -tarvitite käidutoimingute kõrvalekallete tuvastamiseks elektripaigaldise töös; läbiviimisel • tuvastab rikked ja/või kõrvalekalded, teavitab vastutavat töötajat ja tegutseb vastavalt saadud juhistele; • analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega hoone elektripaigaldiste ja - tarvitite käidutoimingute läbiviimisel ning koostab kirjaliku kokkuvõtte analüüsi tulemustest, vormistades selle nõuetekohaselt IT-vahendeid kasutades. 10 Praktika 30 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane rakendab ja kinnistab varasemalt omandatud teadmisi ja oskusi reaalses töökeskkonnas, täidab erialaseid tööülesandeid juhendaja juhendamisel ning arendab tööharjumusi, probleemilahendusoskust ja iseseisvust järgides töötervishoiu-, tööohutus-, elektriohutus- ja keskkonnaohutuse nõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kavandab praktikategevused • koostab juhendajaga tööülesannete tegevusplaani ja ajakava; vastavalt tööülesannetele ja • tutvub praktikakoha töökorralduse ja ohutusreeglitega ning järgib neid kogu praktika vältel; praktikakoha töökorraldusele • arvestab töö- ja puhkeaja ning tööohutuse nõudeid; 2) paigaldab elektripaigaldisi • valmistab ette töökoha valides tööülesannetele vastavad töövahendid, materjalid ja kaitsevahendid; vastavalt tehnilisele • paigaldab elektripaigaldisi vastavalt juhistele ja dokumentatsioonile; dokumentatsioonile ja • järgib töö käigus elektritööde ohutus- ja kvaliteedinõudeid; ohutusnõuetele • täidab tööprotsessi vältel tööohutus- ja keskkonnahoiunõudeid; 3) viib läbi käidutoiminguid ja • kontrollib elektripaigaldiste seisukorda teostades mõõtmised vastavalt juhendile; kõrvaldab rikkeid oma • lokaliseerib rikked ja kõrvaldab need toetudes seadmete hooldusjuhenditele; pädevuse piires • koostab hooldus- ja mõõtetööde protokolle digitaalselt või paberkandjal; • hindab tehtud töö vastavust tehnilistele nõuetele ja esitab tulemused juhendajale; 4) hindab oma töö tulemuslikkust • kirjeldab ja analüüsib enda praktika jooksul tehtud tööülesandeid ja meeskonnatööd; ja kutsealast valmisolekut. • sõnastab enda arendamist vajavad oskused ja koostab arengu kokkuvõtte; • täidab praktikadokumentatsiooni korrektses eesti keeles, kasutades digivahendeid. 20 (46)  3.2.2 Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel väliselektrivõrkude ehitamisele ja käidule 14. Elektrivõrgu mõõte- ja kaitsesüsteemide paigaldus ja käit 5 EKAP Eesmärk: õpetamisega taotletakse et, omandab oskused ja teadmised elektrivõrgu kommertsmõõte-, releekaitse- ja automaatikaseadmete paigaldamiseks ja käiduks vastavalt tehnilisele dokumentatsioonile ning täidab tööülesandeid kehtivate ohutus- ja keskkonnanõuete järgi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) tuvastab projekti ja tehnilise • analüüsib koos juhendajaga projekti ja tehnilise dokumentatsiooni põhjal lähteülesannet ning tuvastab dokumentatsiooni põhjal oma vajalike materjalide ja töövahendite vajaduse; tööülesande sisu ja • võrdleb vastavalt tööülesandele tegelikku olukorda dokumentatsiooniga ja koostab vastavusaruande, lähteandmed tuvastades võimalike kõrvalekallete põhjused; 2) paigaldab elektrivõrgu • valmistab ette töökoha ja tagab ohutu töökeskkonna; releekaitse- ja • paigaldab etteantud tööülesande alusel mõõtekilbi, trafod ja mõõteseadmed; automaatikaseadmed ning • paigaldab etteantud tööülesande alusel releekaitse- ja automaatikaseadmed; mõõteseadmed (sh. trafod ja • rakendab tööülesande alusel töökeskkonnas sobivaid keskkonnahoiu meetmeid ja ennetab võimalikke kilbid) vastavalt tööülesandele ohte; ja kehtivatele nõuetele • koostab ja esitab tööülesandega ettenähtud nõuetekohase töödokumentatsiooni, kasutades asjakohaseid digivahendeid; 3) järgib tööülesannete täitmisel • valmistab tööülesandega etteantud töö sooritamiseks ette töökoha vastavalt tööohutusnõuetele ja töötervishoiu, töö- ja kasutab isikukaitsevahendeid; keskkonnaohutusnõudeid • rakendab tööülesande täitmisel töökeskkonnale sobivaid keskkonnahoiu meetmeid ja ennetab võimalikke ohte; 4) teostab mõõte-, releekaitse- ja • viib läbi hooldustööd vastavalt käidukavale etteantud tööülesande piires, dokumenteerides kõik automaatikaseadmete tegevused hooldusprotokollis; käidutoiminguid vastavalt • kontrollib hooldustööde tulemuste vastavust tehnilistele nõuetele ja normidele; tööülesandele ja käidukavale • teeb vastavalt tööülesandele visuaalse ülevaatuse ja mõõtmised, tuvastades kõrvalekalded või rikked; • kontrollib ja fikseerib releekaitse terminalis salvestatud andmeid vastavalt etteantud ülesandele; • koostab etteantud tööülesande alusel mõõtmistulemuste protokolli ja edastab vajalikud andmed juhendajale; 5) tuvastab seadmete rikkeid • tuvastab ja lokaliseerib rikkekohad vastavalt etteantud tööülesandele, selgitades välja rikkepõhjused visuaalselt või mõõtmise teel ning koostab selle kohta aruande; 21 (46)  • likvideerib tööülesandes kirjeldatud rikke vastavalt pädevusele ja selgitab seadmete ohutus- ja kasutusnõudeid; 6) koostab tehtud töö kohta • vormistab paigaldus- ja hooldustööde dokumentatsiooni nõuetekohaselt; asjakohase dokumentatsiooni • fikseerib kõrvalekalded ja teeb kokkuvõtteid töö tulemuslikkusest; vastavalt kehtivatele nõuetele • kasutab digivahendeid dokumentide koostamisel ja edastamisel; • esitab dokumentatsiooni vastavalt töökorraldusele. 15. Kuni 35 kV (v.a) elektriliinide ehitamine ja käit 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tunneb kuni 35 kV (v.a) elektriliinide ehitust, kasutatavaid materjale, seadmeid, tarvikuid, isolaatoreid, juhtmeid, maa- ja õhukaableid, töövahendeid, mehhanisme, töövõtteid ning on võimeline neid teadmisi rakendama oma igapäevases töös elektritöödel kuni 35 kV (v.a) elektriliinidel. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) ehitab töörühma liikmena • määrab maastikul elektriliini paiknemise vastavalt asendiplaanile, projektile ja töödokumentidele; projekti ja paigaldusjuhendite • valib tööülesande lahendamiseks õiged materjalid ja töövahendid, lähtudes projektist, tööjuhendist ja alusel kuni 35 kV (v.a) kehtivatest nõuetest; elektriliini (õhu- või kaabelliini • ladustab tööobjektil materjalid vastavalt ohutus- ja töökorraldusnõuetele; sh. sideliini), lähtudes • koostab enda töödele ajagraafiku, arvestades tööde mahtu ja tähtaegu; tööülesandest ning kasutades • teeb ehitus- ja remonditöid vastavalt etteantud ülesandele: asjakohaseid töö vahendeid ja - • rakendab tööprotsessis ohutu töö meetodeid, järgides tööohutuse seadusi, juhendeid ja standardeid ; võtteid; • kasutab töö käigus nõuetekohaseid isikukaitsevahendeid ning järgib tervise ja heaolu hoidmise põhimõtteid; • valmistab ette oma töökoha ohutuks tööks etteantud ülesande alusel; 2) viib läbi iseseisvalt ja töörühma • teostab liinide korrasoleku ja normidele vastavuse kontrolli vastavalt tööülesandele (sh. mõõdab liikmena käidutoiminguid isolatsiooni- ja maandustakistust) ja vormistab mõõteprotokollid koos vastavuse hindamisega vastavalt käidukavale ja antud lähtuvalt normdokumentidest; tööülesandele • eristab enamlevinud elektriliinide rikkeid toetudes tunnimaterjalidele, • otsib vigastuskoha ja kõrvaldab liini rikke oma pädevuse piires vastavalt etteantud tööülesandele; 3) koostab tehtud töö kohta • kontrollib etteantud ülesande alusel teostatud tööd ja dokumenteerib tehtud tööd vastavalt nõuetele asjakohase dokumentatsiooni kasutades asjakohaseid digivahendeid; vastavalt kehtivatele nõuetele • reflekteerib enda toimetulekut erinevate tööülesannetega kuni 35 kV (v.a) liinide ehitusel ja käidul; 22 (46)  16. Kuni 35 kV (v.a) alajaamade ehitamine ja käit 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tunneb kuni 35 kV (v.a) alajaamade ja elektrikilpide ehitust, kasutatavaid materjale, seadmeid, tarvikuid, töövahendeid, mehhanisme ja töövõtteid ning on võimeline neid teadmisi rakendama oma igapäevaselt elektritöödel kuni 35 kV (v.a) alajaamades ja elektrikilpides. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) ehitab töörühma liikmena • määrab maastikul alajaamade ja maandussüsteemi paiknemise vastavalt asendiplaanile, projektile ja projekti ja paigaldusjuhendite töödokumentidele; alusel kuni 35 kV (v.a) • valib tööülesande lahendamiseks õiged materjalid ja töövahendid, lähtudes projektist, tööjuhendist ja alajaamad (sh mast-, komplekt- kehtivatest nõuetest; ja hoonesisesed alajaamad) • ladustab tööobjektil materjalid vastavalt ohutus- ja töökorraldusnõuetele; koos maandussüsteemiga ning • koostab enda töödele ajagraafiku, arvestades tööde mahtu ja tähtaegu; elektrikilbid, lähtudes • teeb ehitus- ja remonditöid vastavalt etteantud ülesandele: tööülesandest ning kasutades • rakendab tööprotsessis ohutu töö meetodeid, järgides tööohutuse seadusi, juhendeid ja standardeid; asjakohaseid töövahendeid ja - • kasutab töö käigus nõuetekohaseid isikukaitsevahendeid ning järgib tervise ja heaolu hoidmise võtteid; põhimõtteid; • valmistab ette oma töökoha ohutuks tööks etteantud ülesande alusel; 2) viib läbi iseseisvalt ja töörühma • kontrollib vastavalt tööülesandele alajaama töövalmidust, viib läbi käidutegevused ja koostab liikmena käidutoiminguid talitlusprotokolle. vastavalt käidukavale ja antud • tuvastab ja lahendab alajaama võimalikud rikked vastavalt etteantud tööülesandele, kasutades oma tööülesandele; pädevuse piires sobivaid meetmeid. 3) koostab tehtud töö kohta • kontrollib etteantud ülesande alusel teostatud tööd ja dokumenteerib tehtud tööd vastavalt nõuetele asjakohase dokumentatsiooni kasutades asjakohaseid digivahendeid; vastavalt kehtivatele nõuetele; • reflekteerib enda toimetulekut erinevate tööülesannetega kuni 35 kV (v.a) liinide ehitusel ja käidul; 10 Praktika 30 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane rakendab ja kinnistab varasemalt omandatud teadmisi ja oskusi reaalses töökeskkonnas, täidab erialaseid tööülesandeid juhendaja juhendamisel ning arendab tööharjumusi, probleemilahendusoskust ja iseseisvust järgides töötervishoiu-, tööohutus-, elektriohutus- ja keskkonnaohutuse nõudeid. 23 (46)  Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 5) kavandab praktikategevused • koostab juhendajaga tööülesannete tegevusplaani ja ajakava; vastavalt tööülesannetele ja • tutvub praktikakoha töökorralduse ja ohutusreeglitega ning järgib neid kogu praktika vältel; praktikakoha töökorraldusele • arvestab töö- ja puhkeaja ning tööohutuse nõudeid; 6) paigaldab elektripaigaldisi • valmistab ette töökoha valides tööülesannetele vastavad töövahendid, materjalid ja kaitsevahendid; vastavalt tehnilisele • paigaldab elektripaigaldisi vastavalt juhistele ja dokumentatsioonile; dokumentatsioonile ja • järgib töö käigus elektritööde ohutus- ja kvaliteedinõudeid; ohutusnõuetele • täidab tööprotsessi vältel tööohutus- ja keskkonnahoiunõudeid; 7) viib läbi käidutoiminguid ja • kontrollib elektripaigaldiste seisukorda teostades mõõtmised vastavalt juhendile; kõrvaldab rikkeid oma • lokaliseerib rikked ja kõrvaldab need toetudes seadmete hooldusjuhenditele; pädevuse piires • koostab hooldus- ja mõõtetööde protokolle digitaalselt või paberkandjal; • hindab tehtud töö vastavust tehnilistele nõuetele ja esitab tulemused juhendajale; 8) hindab oma töö tulemuslikkust • kirjeldab ja analüüsib enda praktika jooksul tehtud tööülesandeid ja meeskonnatööd; ja kutsealast valmisolekut. • sõnastab enda arendamist vajavad oskused ja koostab arengu kokkuvõtte; • täidab praktikadokumentatsiooni korrektses eesti keeles, kasutades digivahendeid. 3.3 Valitavad põhiõpingute moodulid elektriautomaatika suunal 3.3.1 Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel hooneautomaatikasüsteemide paigaldamine 18. Hooneautomaatikasüsteemide paigaldus 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane paigaldab, ühendab ja hooldab hooneautomaatikasüsteeme vastavalt projektdokumentatsioonile ja seadusandlusele. 24 (46) Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) koostab tegevusplaani toetudes • kontrollib projekti ja tehnilise dokumentatsiooni kehtivust ning koostab sellele tuginedes eeltööde projekti dokumentatsioonile plaani; • valib ja komplekteerib tööülesande täitmiseks vajalikud töövahendid ja materjalid vastavalt ülesandele ja ohutusnõutele; • planeerib tööde sooritamise järjekorra vastavalt ülesandele; 2) paigaldab • valib projektis esitatud süsteemi põhikomponendid ja nende asukohad lähtuvalt hooneautomaatikasüsteemi paigaldustingimustest ja tootja nõuetest; komponente vastavalt • selgitab etteantud automaatikaskeemi tööpõhimõtet; projektdokumentatsioonile ja • paigaldab süsteemi komponendid projektdokumentatsiooni alusel, järgides paigaldusjuhiseid; kehtivatele normdokumentidele. • kontrollib paigaldatud seadmete vastavust, tehnilistele nõuetele ja normdokumentidele; • kasutab töövahendeid heaperemehelikult; • korrastab oma töökoha ja töövahendid vastavalt heale tavale; 3) seadistab • seadistab süsteemi komponendid tööülesande alusel, järgides tootja ja ohutusnõudeid; hooneautomaatikasüsteemi • kontrollib seadmete funktsionaalsust ja koostööd süsteemi terviklahenduses, tuginedes komponente vastavalt tootja projektdokumentatsiooni ja standardite nõuetele juhistele, tagades süsteemi töökindluse 4) testib • kasutab sobivaid mõõteseadmeid ja -meetodeid süsteemi töö kontrollimiseks; hooneautomaatikasüsteemi • kontrollib juhendamisel hooneautomaatikasüsteemide vastavust tööülesandele ja ohutusnõuetele; töökorrasolekut, võrreldes • täidab nõuetekohaselt paigaldustööde dokumentatsiooni (nt tööaruanne, paigaldusprotokollid, tulemusi ja tagades nende skeemid), järgides vormistus- ja sisunõudeid. vastavuse ohutusnõuetele • kajastab dokumentatsioonis täpselt kõik olulised tööetapid, kasutatud materjalid ja tehnilised lahendused. • esitab dokumentatsiooni korrektselt ja õigeaegselt, järgides tööandja või kooli kehtestatud juhiseid ja standardeid. 19. Hooneautomaatikasüsteemide käit 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja praktilised oskused hooneautomaatikasüsteemide seadistamisel, testimisel, käitamisel ja dokumenteerimisel. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid 25 (46) Õpilane: Õpilane: 1) kontrollib hooneautomaatika • planeerib ja järjestab oma tegevused loogilises tööjärjekorras; süsteemide toimimist koostöös • testib hooneautomaatika süsteemide koostoimimist vastavalt tööülesandele; teiste süsteemidega vastavalt • hindab süsteemide koostööd, võrreldes tulemusi tööülesande ja töövõtu piiridega; tööülesandele ja töövõtu piiridele 2) häälestab • mõõdab süsteemi tööparameetreid, järgides normdokumente; hooneautomaatikasüsteemid • selgitab iseseisvalt erinevate süsteemide parameetrite eripära ja terviklikkust; vastavalt tööülesandele ja • häälestab süsteemi vastavalt lähteülesandele, arvestades süsteemi eripära; projekti eripärale 3) hooldab • loeb hoolduskava ja tööjuhendit, valides töövahendeid ja planeerides oma tegevusi; hooneautomaatikasüsteeme • teostab hooldustöid (sh. määrib, puhastab, pingutab, seadistab seadmeid ning komponente) vastavalt vastavalt hoolduskavale hoolduskavale ja juhendmaterjalidele; 4) dokumenteerib • kirjeldab hooneautomaatika süsteemide hooldamisega seotud erinevaid dokumente hooneautomaatikasüsteemide (hoolduspäevikuid, digitaalseid hooldussüsteeme, hoolduslehti jne); hooldamisega seotud tegevused • täidab juhendamisel hooldustööde aruande (sh teostatud tööde, tööaja, kasutatud varuosade ja materjalide ning avastatud puuduste kohta) korrektselt vastavalt tööülesandele ja vastavalt ettevõtte standarditele; • analüüsib juhendajaga koos kogutud andmeid ja võrdleb neid normdokumentidega. 20 Hooneautomaatika juhtimine ja monitooring 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised hooneautomaatika süsteemide tehnilistest lahendustest ja juhtimispõhimõtetest ja monitooringust. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) selgitab hooneautomaatika • selgitab tehnosüsteemide hooneautomaatika juhtimise põhialuseid ja eristab hooneautomaatika tehniliste lahenduste ja tehnilisi lahendusi tulenevalt tööülesandest; juhtimissüsteemide eristab erinevaid juhtimisviise tuginedes etteantud õppematerjalidele; tööpõhimõtteid rakendades neid • rakendab hooneautomaatika tehnilisi lahendusi (nt. Andurid, HVAC juhtimine, valgustite juhtimine, praktiliste ülesannete kommunikatsiooni protokollid) ning nende tööpõhimõtteid praktilise ülesande lahendamisel, lahendamisel lähtudes tööülesandest; 26 (46) 2) kasutab elektrooniliste seadmete • loetleb erinevaid andmevahetus protokolle ja nende funktsioone etteantud ülesannete rakenduseks; andmevahetuses rahvusvaheliselt • valib õige protokolli vastavalt etteantud ülesandele; kehtivaid protokolle • seadistab hooneautomaatika seadmete andmevahetuse, valides tööülesande alusele sobivaa rahvusvahelise protokolli (nt. Modbus, BACnet, KNX), määrates vajalikud parameetrid ning kontrollides seadmete omavahelist suhtlust; 3) jälgib süstemaatiliselt • kontrollib hooneautomaatikaseadmete omavahelist andmevahetust, lähtudes etteantud tööülesandest; hooneautomaatika süsteemide mõõdab hooneautomaatikaga juhitava protsessi parameetreid, lähtudes etteantud tööülesandest; tööd, kõrvaldades võimalikke tuvastab kõrvalekaldeid hooneautomaatikasüsteemide töös, lähtudes etteantud tööülesandest; rikkeid • likvideerib kõrvalekalded vastavalt etteantud tööülesandele; 17 Praktika 30 EKAP Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane rakendab ja kinnistab varasemalt omandatud teadmisi ja oskusi reaalses töökeskkonnas, täidab erialaseid tööülesandeid juhendaja juhendamisel ning arendab tööharjumusi, probleemilahendusoskust ja iseseisvust, järgides töötervishoiu-, tööohutus-, elektriohutus- ja keskkonnaohutuse nõudeid.. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kavandab praktikategevused • koostab juhendajaga tööülesannete tegevusplaani ja ajakava; vastavalt tööülesannetele ja • tutvub praktikakoha töökorralduse ja ohutusreeglitega ning järgib neid kogu praktika vältel; praktikakoha töökorraldusele • arvestab töö- ja puhkeaja ning tööohutuse nõudeid; 2) paigaldab automaatikaseadmeid • valmistab ette töökoha valides tööülesannetele vastavad töövahendid, materjalid ja kaitsevahendid; vastavalt dokumentatsioonile ja • paigaldab automaatikaseadmeid vastavalt juhistele ja dokumentatsioonile; tööülesannetele • järgib töö käigus elektritööde ohutus- ja kvaliteedinõudeid; • täidab tööprotsessi vältel tööohutus- ja keskkonnahoiunõudeid; 3) seadistab automaatikaseadmeid • seadistab automaatikaseadmeid vastavalt tööülesandele ja dokumentatsioonile; vastavalt dokumentatsioonile ja • kasutab töö käigus sobivat tarkvara ja mõõteseadmeid; tööülesannetele 27 (46) 4) viib läbi • kontrollib automaatikasüsteemi seisukorda ja täidab mõõtmised vastavalt juhendile; automaatikasüsteemide • lokaliseerib rikked ja kõrvaldab need dokumentatsiooni ja tööülesannete alusel; käidutoiminguid ja kõrvaldab • koostab hooldus- ja mõõtetööde protokolle digitaalselt või paberkandjal; rikkeid oma pädevuse piires • hindab tehtud töö vastavust tehnilistele nõuetele ja esitab tulemused juhendajale; 5) hindab oma töö tulemuslikkust • kirjeldab ja analüüsib enda praktika jooksul tehtud tööülesandeid ja meeskonnatööd; ja kutsealast valmisolekut. • sõnastab enda arendamist vajavad oskused ja koostab arengu kokkuvõtte; • täidab praktikadokumentatsiooni korrektses eesti keeles, kasutades digivahendeid. 3.3.2 Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel tööstusautomaatikasüsteemide paigaldamisele 21. Tööstusautomaatika seadmete ja -süsteemi komponentide paigaldamine 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja praktilised oskused tööstusautomaatikaseadmete ja -süsteemi komponentide paigaldamiseks vastavalt tehnilisele dokumentatsioonile ning valmistab ette, viib läbi ja dokumenteerib tööprotsessi, järgides ohutus- ja kvaliteedinõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) valmistab ette • koostab iseseisvalt tööülesandest lähtuva tegevuskava, mis sisaldab loogiliselt järjestatud automaatikasüsteemide tööoperatsioone ja on tehniliselt teostatav; paigaldustöid, lähtudes • valib tööülesande lahendamiseks õiged materjalid ja töövahendid ning kontrollib nende vastavust ja tehnilisest dokumentatsioonist korrasolekut; ja tööohutusnõuetest • määratleb töökoha piirid vastavalt tehnilisele dokumentatsioonile ja töö iseloomule; • rakendab etteantud töödel ohutu töö tegemise meetodeid, tegutseb oma töös seaduste, juhendite ja standardite kohaselt • kasutab etteantud töödel oma töös vajalikke kaitsevahendeid ja tunneb oma tervise hoidmise viise; • valmistab ette oma töökoha ohutuks tööks etteantud ülesande alusel; 2) paigaldab ja ühendab • paigaldab etteantud automaatika komponendid (andurid, täiturid, ajamid, mõõteriistad) skeemide ja automaatikaseadmed ning - tootjajuhendite järgi, tagades töökindluse ja ohutuse; 28 (46)  ahelad vastavalt skeemidele ja • ühendab juhtimis- ja signaalahelad vastavalt skeemile, järgides normdokumente ja ohutusnõudeid; juhendmaterjalidele • paigaldab ja ühendab automaatikakilbi komponendid vastavalt skeemidele ja juhenditele ning kontrollib ühenduste korrektsust; • märgistab paigaldatud ahelad ja komponente vastavalt nõuetele dokumenteerides tehtud tööd; 3) kontrollib oma töötulemusi • kontrollib tehtud tööde vastavust etteantud ülesandele; lähtudes lähteülesandest ja • dokumenteerib tehtud töö etappe vastavalt nõuetele kasutades asjakohaseid digivahendeid; kehtivatest normidest • hindab tehtud töö vastavust lähteülesandele ja tuvastab võimalikud kõrvalekalded ning teeb vajalikud parandused, vajadusel konsulteerides meeskonnaliikmete või juhendajaga 22. Tööstusautomaatika seadmete programmeerimine ja seadistamine 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab oskuse konfigureerida ja programmeerida automaatikasüsteemide riist- ja tarkvara, seadistada andureid ja täitureid, koostada ning täiendada lihtsamaid juhtimisprogramme, tuvastada ja parandada programmeerimisvigu ning dokumenteerida ja varundada tehtud muudatusi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) selgitab automaatikasüsteemide • loetleb automaatikasüsteemides kasutatavad põhikomponendid (nt PLC, HMI, sagedusmuundur, põhikomponentide andurid, täiturid) ja selgitab nende tööpõhimõtteid; tööpõhimõtteid ja rolli süsteemi • kirjeldab komponentide tööloogikat osana automaatikasüsteemi tervikust; töös 2) kasutab programmi • selgitab programmi baaselementide (nt loogikafunktsioonid, taimerid, loendurid) otstarvet ja baaselemente tööpõhimõtet; (loogikafunktsioonid, taimerid, • rakendab programmi baaselemente etteantud ülesannete lahendamisel; loendurid) lihtsate • koostab lihtsaid automaatikalahendusi, kasutades baaselemente, ning põhjendab lahenduse tööloogikat; automaatikalahenduste koostamisel ning selgitab nende toimimist 3) seadistab automaatikaseadmete • seadistab andurite ja täiturite parameetreid vastavalt süsteemi töötingimustele ja tehnilisele riistvara ja tööstusvõrke, dokumentatsioonile kontrollides seadistuste õigsust praktilise ülesande lahendamise käigus; kasutades vastavat • valib ja määrab konfigureerimistarkvaras õiged riistvarakomponendid (nt PLC, laiendusmoodulid, tööstustarkvara kommunikatsioonikaardid) vastavalt tehnilisele dokumentatsioonile ja püstitatud ülesandele kontrollides seadistuste vastavust süsteemi nõuetele; 29 (46)  • määrab sisendite/väljundite aadressid ja võrguseaded (nt IP-aadress, baud rate, sõlme aadress) dokumentatsiooni ja ülesande alusel kontrollides seadistuste vastavust nõuetele. • seadistab vähemalt ühe tööstusvõrgu (nt Modbus RTU/TCP, Profinet või Profibus) vastavalt dokumentatsioonile ja püstitatud ülesandele kontrollides side toimivust ja seadistuste vastavust nõuetele, kasutades sobivaid töövõtteid ja tarkvaratööriistu; • dokumenteerib konfiguratsiooni etteantud ülesande näitel vormistades dokumentatsiooni korrektselt, lähtudes ülesandes toodud nõuetest; 4) programmeerib lihtsamaid • koostab sisendite ja väljundite loetelu ning arendab tööülesandele vastava programmi, kasutades tööstusprotsesse, kasutades sobivaid baaselemente; programmi baaselemente • loob ja rakendab tööülesandele vastava lihtsa tööstusprotsessi juhtimise programmi kontrollides programmi toimimist seadmes või simulatsioonikeskkonnas; • dokumenteerib tööprogrammi ja tehtud optimeerimised vastavalt tööstusettevõtte kvaliteedinõuetele; 5) leiab ja parandab • kontrollib programmi vastavust etteantud juhtimisalgoritmile ning tuvastab vead või kõrvalekalded; programmeerimisvigu, lähtudes • parandab programmis esinevad vead ning teeb vajalikud muudatused, lähtudes tööülesande nõuetest; etteantud juhtimisalgoritmidest • testib ja kontrollib muudetud programmi toimimist veendudes lähteülesandele vastavuses; ja süsteemi tööloogikast 23. Tööstusautomaatika seadmete käit 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab oskused tuvastada ja kõrvaldada rikkeid, asendada või parandada automaatika- ja elektromehaanilisi komponente ning dokumenteerida hooldustegevusi vastavalt nõuetele. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kontrollib automaatikaseadmete • tuvastab visuaalse vaatluse käigus nähtavad kahjustused, kulumise või muud kõrvalekalded hinnates seisukorda visuaalselt ja tulemuste põhjal seadmete vastavust tehnilisele dokumentatsioonile ja töötingimustele; mõõtmiste teel hinnates • mõõdab seadmete tööparameetreid (nt pinge, vool, takistus, signaalitase) ning võrdleb saadud tulemusi seadmete vastavust kasutus- ja tehnilised dokumentatsioonis toodud väärtustega; hooldusjuhenditele • hindab mõõtmistulemuste alusel seadmete vastavust nõuetele; • tuvastab võimalikud elektri- ja signaaliühenduste kõrvalekaldeid, katkestusi või valeühendusi kasutades sobivaid mõõtevahendeid; • dokumenteerib tuvastatud kõrvalekalded, rikked ja tehtud mõõtmised vastavalt etteantud ülesandele; 30 (46) 2) hooldab seadmeid vastavalt • valib hooldustööks vajalikud töövahendid, mõõteriistad ja varuosad, lähtudes etteantud ülesandest; hooldusjuhenditele, tagades • teeb ülesandes etteantud hooldustöid järgides hooldusjuhendeid ja tööohutusreegleid; seadmete ohutuse ja töökindluse • kontrollib seadmete tööparameetreid oma ülesande piires (lähtuvalt ülesandest); • tuvastab etteantud ülesande käigus seadme kõrvalekalded nõuetest tuginedes hooldusjuhendile; • dokumenteerib avastatud kõrvalekalded, teostatud hooldustööd ja tehtud muudatused nõuete kohaselt. 3) kõrvaldab rikked • kasutab õigeid tööriistu ning isikukaitsevahendeid, lähtudes etteantud ülesandest; automaatikasüsteemis, järgides • tuvastab rikkis komponendi, kasutades elektriskeeme ja sobivaid mõõteriistu; tööohutust ja kehtivaid nõudeid • asendab rikkis komponendi vastavalt tootja juhistele ning elektri- ja automaatikaskeemidele; • hindab oma töö tulemuslikkust kontrollides süsteemi toimimist vastavalt nõuetele; • dokumenteerib parandustöö ja tehtud muudatused vastavalt nõuetele; • töötab keskkonnateadlikult, järgides töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning energiatõhususe põhimõtteid; 4) dokumenteerib • täidab hoolduspäeviku või muu ettenähtud vormi korrektselt ja arusaadavalt, lähtudes etteantud hooldustegevused ja ülesande nõuetest. muudatused, koostades • märgib dokumentatsiooni kõik teostatud hooldustööd, tehtud muudatused ja asendatud komponendid vajalikud aruanded ja kanded vastavalt kehtestatud nõuetele. vastavalt kehtestatud korrale. • kirjeldab avastatud vead, kõrvalekalded või rikked selgelt ja üheselt mõistetavalt vastavalt etteantud nõuetele. 5) tuvastab oma tööga kaasnevad • nimetab tööstusautomaatika seadmete hooldus- ja paigaldustöödega kaasnevaid peamisi ohte ja riske, ohud ja riskid ning rakendab toetudes õppematerjalidele ja tööohutuse juhenditele; juhendite alusel sobivaid • kirjeldab oma tööga seotud tööohutusnõudeid ning nendega seotud ennetusmeetmeid, arvestades ennetusmeetmeid. kehtivaid normdokumente; • hindab oma töökoha ohutust, määratledes võimalikud riskikohad ning järgides tööohutuseeskirju; • kirjeldab, kuidas käituda erinevates ohuolukordades, tuginedes tööohutuse normidele ja sisekorraeeskirjadele; 17 Praktika 30 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane rakendab ja kinnistab varasemalt omandatud teadmisi ja oskusi reaalses töökeskkonnas, täidab erialaseid tööülesandeid juhendaja juhendamisel ning arendab tööharjumusi, probleemilahendusoskust ja iseseisvust. Õpilane järgib töötervishoiu-, tööohutus-, elektriohutus- ja keskkonnaohutuse nõudeid, dokumenteerib tehtud tööd ja reflekteerib oma praktika kogemust. 31 (46) Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 2) kavandab praktikategevused • koostab juhendajaga tööülesannete tegevusplaani ja ajakava; vastavalt tööülesannetele ja • tutvub praktikakoha töökorralduse ja ohutusreeglitega ning järgib neid kogu praktika vältel; praktikakoha töökorraldusele • arvestab töö- ja puhkeaja ning tööohutuse nõudeid; 5) paigaldab automaatikaseadmeid • valmistab ette töökoha valides tööülesannetele vastavad töövahendid, materjalid ja kaitsevahendid; vastavalt dokumentatsioonile ja • paigaldab automaatikaseadmeid vastavalt juhistele ja dokumentatsioonile; tööülesannetele • järgib töö käigus elektritööde ohutus- ja kvaliteedinõudeid; • täidab tööprotsessi vältel tööohutus- ja keskkonnahoiunõudeid; 6) seadistab automaatikaseadmeid • seadistab automaatikaseadmeid vastavalt tööülesandele ja dokumentatsioonile; vastavalt dokumentatsioonile ja • kasutab töö käigus sobivat tarkvara ja mõõteseadmeid; tööülesannetele 7) viib läbi • kontrollib automaatikasüsteemi seisukorda ja täidab mõõtmised vastavalt juhendile; automaatikasüsteemide • lokaliseerib rikked ja kõrvaldab need dokumentatsiooni ja tööülesannete alusel; käidutoiminguid ja kõrvaldab • koostab hooldus- ja mõõtetööde protokolle digitaalselt või paberkandjal; rikkeid oma pädevuse piires • hindab tehtud töö vastavust tehnilistele nõuetele ja esitab tulemused juhendajale; 6) hindab oma töö tulemuslikkust • kirjeldab ja analüüsib enda praktika jooksul tehtud tööülesandeid ja meeskonnatööd; ja kutsealast valmisolekut. • sõnastab enda arendamist vajavad oskused ja koostab arengu kokkuvõtte; • täidab praktikadokumentatsiooni korrektses eesti keeles, kasutades digivahendeid. 3.3.3 Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel turvasüsteemide paigaldamisele 24. Häireseadmestiku, jälgimisseadmestiku ja tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine 15 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane paigaldab, ühendab ja seadistab häireseadmestiku, jälgimisseadmestiku ja tulekahjusignalisatsioonisüsteemi vastavalt projektile, standarditele ja tootja juhistele järgides kehtivaid ohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) koostab tööplaani projekt- ja • leiab projekt- ja tehnilisest dokumentatsioonist tööülesande täitmiseks vajaliku info; tehnilise dokumentatsiooni • komplekteerib tööks vajalikud töövahendid, materjalid ja seadmed, põhjendades nende sobivust alusel valides ülesande tööülesandega; täitmiseks vajalikud 32 (46)  töövahendid, seadmed ja • koostab tööplaani kasutades digivahendeid materjalid 2) paigaldab juhendi alusel • valib paigaldusjooniste alusel seadmete asukohad ja ühendusviisid; häireseadmestiku, • paigaldab ja ühendab seadmed tootja juhendeid ning ohutusnõudeid järgides; jälgimisseadmestiku ja • kontrollib paigaldatud seadmete mehhaanilist kinnitust ja elektriühenduste vastavust nõuetele kasutades tulekahjusignalisatsioonisüste sobilike mõõteseadmeid; emi 3) seadistab häireseadmestiku, • seadistab süsteemide töörežiimid ja kontrollib parameetrite vastavust dokumentatsioonile; jälgimisseadmestiku ja • tagab süsteemi toimimise koostöös muude tehnosüsteemidega töövõtu piirides; tulekahjusignalisatsioonisüste emi keskuseid vastavalt objekti eripärale ja tööülesandele 4) testib ja kontrollib paigaldatud • teostab süsteemi funktsioonikontrolli tootja juhendite ja õigusaktide alusel; süsteemide toimimist hinnates • kasutab testimisel sobivaid mõõtevahendeid ning tõlgendab saadud tulemusi; nende töökindlust koostöös teiste tehnosüsteemidega 5) koostab tehtud töö kohta • vormistab paigaldus-, seadistamis- ja testimistulemused dokumentatsiooni nõuetekohaselt; asjakohase dokumentatsiooni • fikseerib kõrvalekalded ja teeb kokkuvõtteid töö tulemuslikkusest; vastavalt kehtivatele nõuetele • kasutab digivahendeid dokumentide koostamisel ja edastamisel; • esitab dokumentatsiooni vastavalt töökorraldusele. 25. Turvasüsteemide arvutivõrgu seadistamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane seadistab ja kasutab arvutivõrke turvasüsteemide seadmete ühendamiseks ning tagab süsteemide tööks vajaliku võrgukeskkonna järgides projektdokumentatsiooni, standardeid ja ohutusnõudeid. 33 (46) Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kirjeldab arvutivõrgu • kirjeldab arvutivõrgu põhikomponente (ruuter, switch, IP-seade) ja selgitab nende ülesandeid ülesehitust, tööpõhimõtteid ja turvasüsteemi tööprotsessis, kasutades korrektset erialaterminoloogiat; põhikomponentide koostoimet • selgitab andmeedastuse tööpõhimõtteid ja seost võrguprotokolliga, tuues näiteid turvasüsteemide turvasüsteemides kontekstist; • kasutab projektdokumentatsiooni ja võrguskeeme komponentide ülesannete ning koostöö kirjeldamiseks; 2) paigaldab ja ühendab • valib projektdokumentatsiooni põhjal sobivad võrguseadmed, kaablid ja ühendusviisid ning põhjendab turvaseadmete tööks vajalikud oma valikut süsteemi töökindluse seisukohalt; võrgukomponendid • paigaldab ja ühendab võrguseadmed tootjajuhendite ja standardite alusel, järgides töö- ja elektriohutuse projektdokumentatsiooni nõudeid; alusel • kontrollib ühenduste mehhaanilist tugevust ja elektrilist vastavust, kasutades sobivaid mõõtevahendeid ning kirjeldades kontrolli läbiviimise protseduuri; 3) seadistab võrguseadmeid ja • seadistab võrguseadmete põhiparameetrid vastavalt tööülesandele ja projektdokumentatsioonile; tagab süsteemide omavahelise • tagab süsteemide omavahelise andmevahetuse, kasutades sobivaid seadistusmeetodeid ja kontrollides andmevahetuse seadmete suhtlust; • kasutab seadistamisel vajalikke tarkvaravahendeid ning selgitab nende kasutamise põhimõtet samm- sammult; 4) testib võrgu toimimist • testib võrgu toimimist, kontrollides ühenduvust, andmeedastuskiirust ja seadmete ligipääsetavust ning kontrollides signaalide kirjeldab testimise protseduuri samm-sammult; liikumist ning süsteemi • võrdleb testitulemusi etteantud väärtustega ning pakub välja võimalikke parendusi võrgu töökindluse ja reageerimist vastavalt efektiivsuse tõstmiseks. tööülesandele 26. Turvasüsteemide käidutööd 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane planeerib, paigaldab ja hooldab videovalve- ja jälgimissüsteeme, hinnates nende töökindlust ning dokumenteerides tulemused vastavalt projektdokumentatsioonile ja tootjapoolsetele nõuetele. 34 (46) Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) koostab hooldustööde • leiab projektdokumentatsioonist tööülesande täitmiseks vajaliku teabe; tööplaani, lähtudes • komplekteerib vastavalt tööülesandele töövahendid ja materjalid projektdokumentatsioonist • koostab tööplaani tööülesande täitmiseks, kasutades digivahendeid; 2) kontrollib turvasüsteemide • viib läbi turvasüsteemide visuaalse ülevaatuse vastavalt juhendmaterjalile ning kirjeldab kontrolli tööd visuaalse kontrolli, läbiviimise protseduuri; testimise ja mõõtmistega • viib läbi turvasüsteemide visuaalse ülevaatuse vastavalt juhendmaterjalile ning kirjeldab kontrolli läbiviimise protseduuri; • teostab elektrilisi mõõtmisi ja funktsionaalsuse teste, kasutades õigeid mõõtevahendeid (nt multimeeter, ampertangid) ning selgitab mõõtmiste eesmärki ja tulemuste tähendust. • võrdleb mõõtetulemusi tehnilise dokumentatsiooni ja tootjapoolsete väärtustega ning selgitab kõrvalekallete põhjuseid. 3) viib läbi hooldustöid vastavalt • teostab hooldustöid (nt ühenduste pingutamine, komponentide puhastamine, aku seisukorra kontroll), tootjajuhistele ja standarditele järgides tootjajuhiseid ja standardeid; kasutades sobivaid töövõtteid • kasutab hooldustööde läbiviimisel õigeid töövahendeid vastavalt tootja juhistele. ja vahendeid 4) dokumenteerib hooldustööde • fikseerib kõrvalekalded ja teeb kokkuvõtteid töö tulemuslikkusest; käigu ja mõõtmistulemused • esitab kõrvalekalded ja nende võimalikud põhjused tuginedes võrdlusele dokumentatsioonis toodud nõuetekohases vormis väärtustega; • kasutab digivahendeid dokumentide koostamisel ja edastamisel; 17 Praktika 30 EKAP Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija rakendab ja kinnistab varasemalt omandatud teadmisi ja oskusi reaalses töökeskkonnas, täidab erialaseid tööülesandeid juhendaja juhendamisel ning arendab tööharjumusi, probleemilahendusoskust ja iseseisvust. Õppija järgib töötervishoiu- , tööohutus-, elektriohutus- ja keskkonnaohutuse nõudeid, dokumenteerib tehtud tööd ja reflekteerib oma praktika kogemust. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kavandab praktikategevused • koostab juhendajaga tööülesannete tegevusplaani ja ajakava; vastavalt tööülesannetele ja • tutvub praktikakoha töökorralduse ja ohutusreeglitega ning järgib neid kogu praktika vältel; praktikakoha töökorraldusele • arvestab töö- ja puhkeaja ning tööohutuse nõudeid; 35 (46) 2) paigaldab turvasüsteemide • valmistab ette töökoha valides tööülesannetele vastavad töövahendid, materjalid ja kaitsevahendid; seadmeid vastavalt • paigaldab automaatikaseadmeid vastavalt juhistele ja dokumentatsioonile; dokumentatsioonile ja • järgib töö käigus elektritööde ohutus- ja kvaliteedinõudeid; tööülesannetele • täidab tööprotsessi vältel tööohutus- ja keskkonnahoiunõudeid; 3) seadistab automaatikaseadmeid • seadistab turvaseadmeid vastavalt tööülesandele ja dokumentatsioonile; vastavalt dokumentatsioonile ja • kasutab töö käigus sobivat tarkvara ja mõõteseadmeid; tööülesannetele 4) viib läbi automaatikasüsteemide • kontrollib turvasüsteemi seisukorda ja täidab mõõtmised vastavalt juhendile; käidutoiminguid ja kõrvaldab • lokaliseerib rikked ja kõrvaldab need dokumentatsiooni ja tööülesannete alusel; rikkeid oma pädevuse piires • koostab hooldus- ja mõõtetööde protokolle digitaalselt või paberkandjal; • hindab tehtud töö vastavust tehnilistele nõuetele ja esitab tulemused juhendajale; 5) hindab oma töö tulemuslikkust • kirjeldab ja analüüsib enda praktika jooksul tehtud tööülesandeid ja meeskonnatööd; ja kutsealast valmisolekut. • sõnastab enda arendamist vajavad oskused ja koostab arengu kokkuvõtte; • täidab praktikadokumentatsiooni korrektses eesti keeles, kasutades digivahendeid. 3.4 Valitavad põhiõpingute moodulid energiatootmise suunal 3.4.1. Ühised põhiõpingud kõigile spetsialiseerumistele energiatootmise suunal 27. Praktika 30 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane rakendab ja kinnistab varasemalt omandatud teadmisi ja oskusi reaalses töökeskkonnas, täidab erialaseid tööülesandeid juhendaja juhendamisel ning arendab tööharjumusi, probleemilahendusoskust ja iseseisvust järgides töötervishoiu-, tööohutus-, elektriohutus- ja keskkonnaohutuse nõudeid, dokumenteerib tehtud tööd ja reflekteerib oma praktika kogemust. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kavandab praktikategevused • koostab juhendajaga tööülesannete tegevusplaani ja ajakava; vastavalt tööülesannetele ja • tutvub praktikakoha töökorralduse ja ohutusreeglitega ning järgib neid kogu praktika vältel; praktikakoha töökorraldusele • arvestab töö- ja puhkeaja ning tööohutuse nõudeid; 36 (46)  2) paigaldab elektrienergia • valmistab ette töökoha valides tööülesannetele vastavad töövahendid, materjalid ja kaitsevahendid; tootmisseadmeid vastavalt • paigaldab elektrienergia tootmisseadmeid vastavalt juhistele ja dokumentatsioonile; juhenditele ja • järgib töö käigus elektritööde ohutus- ja kvaliteedinõudeid; tööülesannetele • täidab tööprotsessi vältel tööohutus- ja keskkonnahoiunõudeid; 3) viib läbi käidutoiminguid ja • kontrollib elektrienergia tootmisseadme seisukorda teostades mõõtmised vastavalt juhendile; kõrvaldab rikkeid oma • lokaliseerib rikked ja kõrvaldab need toetudes seadmete hooldusjuhenditele; pädevuse piires • koostab hooldus- ja mõõtetööde protokolle digitaalselt või paberkandjal; • hindab tehtud töö vastavust tehnilistele nõuetele ja esitab tulemused juhendajale; 4) hindab oma töö • kirjeldab ja analüüsib enda praktika jooksul tehtud tööülesandeid ja meeskonnatööd; tulemuslikkust ja kutsealast • sõnastab enda arendamist vajavad oskused ja koostab arengu kokkuvõtte; valmisolekut • täidab praktikadokumentatsiooni korrektses eesti keeles, kasutades digivahendeid. 3.4.2. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel tuuleenergiaseadmete paigaldamisele ja käidule 28. Elektrituuliku seadmete paigaldamine 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tunneb elektrituuliku põhikomponente ja nende tööpõhimõtteid, rakendab mehhaaniliste ühenduste paigaldus- ja hooldusvõtteid ning järgib määrimis- ja jahutussüsteemide hooldusplaani. Samuti eristab ta mehhaanika- ja jõuülekandesüsteeme, teab nende mõju töökindlusele ning määrab tuuliku hooldusvajadust. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) selgitab tuuleenergeetika rolli • selgitab tuuleenergeetika rolli kaasaegses energeetikasektoris tuginedes materjalidele; energeetikasektoris ja • vabalt valitud digivahendit kasutades toob välja erinevused taastuv- ja fossiilsete energiaallikate vahel (nt taastuvenergiaallikate varustuskindlus, CO₂-jalajälg, kättesaadavus); keskkonnamõjusid • selgitab arengutrende tuuleenergeetikas maailmas ja Eestis tuginedes allikatele; juhendmaterjalide alusel • kirjeldab Eesti energia- ja kliimapoliitika peamisi eesmärke taastuvenergia osas tuginedes seadustele ja määrustele; • tuginedes teaduslikele allikatele nimetab vähemalt 3 elektrituuliku võimalikku keskkonnamõju (nt mõju lindudele, maastikule, helireostus); 2) hindab tuuleenergia • selgitab, millised tegurid mõjutavad elektrituuliku tootlikkust (nt tuule kiirus, rootori läbimõõt, generaatori tootlikkust mõjutavaid efektiivsus) lähtuvalt etteantud ülesandest; tegureid ning seostab need 37 (46)  sobivate tehnoloogiliste ja • kirjeldab tuuleparkide paiknemise iseärasusi Eestis ja maailmas, arvestades geograafilisi, keskkonna- ja geograafiliste tingimustega tehnoloogilisi tegureid; • toob näiteid praktilistest rakendustest või projektidest võttes aluseks olemasolevad tuulepargid Eestis; 3) paigaldab elektrituuliku • kirjeldab elektrituuliku elektrisüsteemi põhikomponente ja nende tööpõhimõtteid, toetudes elektrisüsteemi, järgides õppematerjalidele ja elektriohutusnõuetele; elektriohutust • paigaldab elektrituuliku elektrisüsteemi komponente vastavalt tootja juhistele; • mõõdab paigaldatud elektrisüsteemi parameetrite vastavust normdokumentidele; • tuvastab elektrisüsteemi võimalikud rikkeohud või kõrvalekalded, tuginedes kehtivatele elektriohutusnõuetele; 4) kasutab mehhaaniliste • valib sobivad tööriistad mehhaaniliste ühenduste paigaldamiseks järgides tootja spetsifikatsioone või ühenduste paigaldamiseks ja tööjuhendeid; hoolduseks vajalikke • kasutab sobivaid tööriistu mehhaaniliste ühenduste paigaldamisel ja hooldamisel, järgides tööohutuse tööriistu ning hindab nende nõudeid; kasutamise vajadust ja sagedust 5) paigaldab elektrituulikute • paigaldab elektrituuliku määrimis- ja jahutussüsteeme, nende komponente ja tööpõhimõtteid toetudes tootja määrimis- ja jahutussüsteeme spetsifikatsioonidele; ning järgib komponentide • selgitab määrimis- ja jahutussüsteemide hooldusvajadust, lähtudes tootja soovitustest ja kehtestatud hooldusplaani normidest; 29. Elektrituulikute käit 15 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused elektrituuliku mehhaaniliste ja elektriliste süsteemide hooldamiseks, jõuülekannete kontrollimiseks ja reguleerimiseks ning oskab rakendada töö- ja elektriohutuse meetmeid, järgides tootja juhiseid, rahvusvahelisi hooldusstandardeid ja seadusandlikke nõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) hooldab elektrituuliku • selgitab määrde- ja jahutussüsteemide komponentide hooldusvajadust, toetudes õppematerjalidele ja tootja õlitamist ja jahutamist juhistele; vajavaid komponente ning • hooldab elektrituuliku määrde- ja jahutussüsteemi vastavalt tootja tehnilistele spetsifikatsioonidele ja hindab nende hoolduse hooldusplaanile, järgides kehtivaid ohutusnõudeid; vajadust 38 (46)  • hindab määrdesüsteemi seisukorda, kasutades hooldusandmeid, varasemaid mõõtmisi ja visuaalset kontrolli, ning tuvastab võimalikud probleemid, viidates tööstuse heale tavale; 2) teostab elektrituulikute • kirjeldab erinevaid jõuülekandesüsteeme ja nende tööpõhimõtteid, toetudes õppematerjalidele ja jõuülekannete ja normdokumentidele; mehhaaniliste süsteemide • kontrollib ja hooldab elektrituuliku jõuülekannet vastavalt tootja juhenditele ja kehtivale hooldusgraafikule, kontrolli ja hooldust tagades järgides ohutusnõudeid; nende töökindluse ja ohutuse • reguleerib jõuülekannet ja määrab selle joondamisvajaduse, kasutades selleks ettenähtud mõõtevahendeid ja tootja ettenähtud meetodeid; • dokumenteerib tehtud muudatused hooldusregistris järgides normdokumente; 3) kontrollib elektrituuliku • kirjeldab elektrituuliku elektrisüsteemi põhikomponente ja nende tööpõhimõtteid, toetudes elektrisüsteemi, järgides õppematerjalidele ja elektriohutusnõuetele; elektriohutust • teostab elektrisüsteemi visuaalse kontrolli vastavust tootja normdokumentidele; • mõõdab elektrisüsteemi parameetrite vastavust normdokumentidele; • tuvastab elektrisüsteemi võimalikud rikkeohud või kõrvalekalded, tuginedes kehtivatele elektriohutusnõuetele; 4) eristab korralise, ennetava ja • selgitab korralise, ennetava ja avariihoolduse põhimõtteid ning nende erinevusi, toetudes õppematerjalidele avariihoolduse eripärasid ja tootjate hooldussoovitustele; ning järgib hooldusplaani • järgib elektrituuliku hooldusplaani, lähtudes tootja tehnilistest nõuetest ja rahvusvahelistest hooldusstandarditest; • põhjendab hooldusplaani valikuid ja ajastust, toetudes hooldusajaloole, süsteemi andmetele ja töökoha heale tavale; 5) tuvastab elektrituulikutes • tuvastab elektrituuliku hooldus- ja remonditöödega seotud peamised ohud ning kirjeldab nende töötamise peamisi ohte ja ennetusmeetmeid, toetudes õppematerjalidele ja tööohutusnõuetele; rakendab juhendite järgi • rakendab ohutusmeetmeid kõrgustes töötamisel, kasutades isikukaitsevahendeid ja järgides kehtivaid sobivaid ennetusmeetmeid ohutusmeetmeid; • hindab oma töökohta ohutust ja määrab võimalikud riskid järgides ohutusnõuetele ja seadusandlikele aktidele; 3.4.3.Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel päikeseenergiaseadmete paigaldamisele ja käidule 30. Päikeseelektrisüsteemide ja seadmete paigaldus 15 EKAP 39 (46) Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused päikeseelektrisüsteemide kavandamiseks, paigaldamiseks ja seadistamiseks, järgides kehtivaid normdokumente, elektriohutuse ja keskkonnahoiu nõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) selgitab elektrienergia • kirjeldab fotoelektrilise efekti füüsikalist olemust ja selle kasutamise võimalusi elektrienergia tootmisel; tootmist ja elektrivarustuse • nimetab fotoelektriliste süsteemide (ON Grid ja OFF Grid) rakendamise võimalusi lähtudes etteantud tagamise võimalusi ülesandest; taastuvatest • määrab etteantud ülesande alusel erinevatest ilmastiku olukordadest ja päikese asimuudist tingitud mõju energiaallikatest elektritootmisele; • nimetab taastuvenergia kasutamise eeliseid ja puuduseid energiavarustuse tagamisel; 2) selgitab • liigitab päikesepaneele tootmistehnoloogia ja kasutatava pooljuhtmaterjali alusel; päikeseenergiasüsteemi • nimetab inverterite tüüpe elektrivõrguga seotuse ning paigaldus- ja tööpõhimõtte alusel; komponentide ülesandeid • liigitab päikeseenergiasüsteemis kasutatavaid akusid keemilise koostise, kasutusviisi ja hooldusvajaduse ja koostööd elektrienergia alusel; tootmisel • kirjeldab komponentide omavahelist tööloogikat, sh kuidas päikesevalgusest saadakse elektrienergia; 3) valib sobivad • selgitab vastavalt etteantud ülesandele päikeseenergiasüsteemi põhiparameetrid normdokumentide alusel; komponendid, • leiab tööks vajalikku info päikeseenergiasüsteemi paigaldamise, kasutuselevõttu ja elektrivõrguga abimaterjalid ja koostööd reguleerivatest normdokumentidest etteantud ülesandest alusel; paigaldusviisi • valib etteantud ülesandest lähtuvalt sobivad seadmed ja kavandab vajalikud toimingud; päikeseenergiasüsteemi • kavandab töö ja elektriohutuse ning keskkonnahoiu meetmed etteantud ülesandest lähtuvalt; ehitamiseks. 4) tuvastab oma tööga seotud • nimetab päikeseenergiasüsteemi ehitamisega kaasnevaid ohte ning riske, toetudes õppematerjalidele ja peamised tööohutusnõuetele; päikeseenergiasüsteemiga • kirjeldab päikeseenergiasüsteemi ehitamisega kaasnevate ohtude ennetusmeetmeid, toetudes töötamise ohud ja riskid, õppematerjalidele ja tööohutusnõuetele; rakendades juhendite • hindab oma töökoha ohutust, määrates võimalikud riskid, järgides tööohutusnõudeid ja seadusandlike akte; alusel, sobivamaid • kirjeldab ülesandest lähtuvalt oma käitumist ohuolukorras, tuginedes normdokumentidele; ennetusmeetmeid 40 (46) 5) paigaldab • paigaldab päikeseenergiasüsteemi tugikonstruktsioonid ja elektrilised komponendid vastavalt etteantud päikeseenergiasüsteemi ülesandele arvestades tootja juhendeid; juhindudes • järgib töö- ja elektriohutuse ning keskkonnahoiu tööprotsessi jooksul; normdokumentidest ja töö- • dokumenteerib oma töötulemusi lähtudes lähteülesandest ja kehtivatest normidest; ja elektriohutuse ning keskkonnahoiu nõuetest. 6) seadistab • seadistab fotoelektrilise süsteemi ülesandes toodud parameetritest lähtuvalt; päikeseenergiasüsteemi • kontrollib etteantud ülesande alusel teostatud tööd ja dokumenteerib tehtud tööd vastavalt nõuetele juhindudes kasutades asjakohaseid digivahendeid normdokumentidest ja • reflekteerib kirjalikult enda toimetulekut erinevate tööülesannetega; elektriohutuse nõuetest. 31. Päikeseelektrisüsteemide seadistamine ja käit 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused päikeseelektrisüsteemide töökindluse hindamiseks, seadistamiseks ja hooldamiseks, arvestades tootja juhiseid, elektriohutusnõudeid, kehtivaid standardeid ning süsteemide eripära. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kavandab • tunneb elektrisüsteemide käidukorralduse ja käiduohutuse põhimõtteid. Oskab arvestada fotoelektriliste päikeseenergiasüsteemi süsteemide spetsiifikat ja elektriohutust; hoolduse vajaduse • õpilane oskab selgitada kliendile erinevate käidutoimingute vajalikkust; tuginedes vastavatele normdokumentidele. 2) seadistab ja kontrollib • seadistab süsteemi parameetrid (nt inverter, aku laadimis- ja tühjenemistsüklid) vastavalt tootja juhistele ja süsteemi tööd vastavalt antud lähteülesandele; tehnilistele nõuetele ja • kasutab sobivaid mõõtevahendeid süsteemi kontrollimiseks ja dokumenteerib tulemused digivahenditega; tootja juhistele • hindab seadistuste vastavust töörežiimidele ja normidele ning teeb vajadusel muudatusettepanekuid; 41 (46)  3) hooldab • kirjeldab hooldusplaani komponente ja süsteemi komponente, mis vajavad regulaarset kontrolli; päikeseelektrisüsteemi • teostab korrapärast hooldust (nt tolmu eemaldamine, ühenduste kontroll, akude kontrollimine), järgides komponente, järgides ohutusnõudeid; hooldusplaani ja • dokumenteerib hooldustegevused vastavalt nõuetele hooldusregistris või digitaalses süsteemis; elektriohutusnõudeid 4) hindab töökeskkonna • tuvastab peamised ohud süsteemi hooldamisel ja seadistamisel (nt kõrgepinge, tuleoht, libedad katused); ohutust ning rakendab • rakendab vajalikke töö- ja elektriohutusmeetmeid, kasutades isikukaitsevahendeid ja järgides juhiseid; ennetavaid meetmeid • hindab oma töökoha ohutust ja teeb ettepanekuid riskide maandamiseks; süsteemi hooldamise 3.4.3. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel hüdroenergiaseadmete paigaldamisele ja käidule 32. Hüdroelektrijaamade seadmete paigaldamine 15 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised hüdroelektrijaama põhiseadmete tööpõhimõtetest ja ehitusest ning arendab oskusi nende seadmete paigaldamiseks, ühendamiseks ja töövõime kontrollimiseks, järgides tehnilist dokumentatsiooni, kvaliteedi-, tööohutus- ja keskkonnanõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) selgitab hüdroelektrijaama • kirjeldab vee energiast elektrienergia tootmise protsessi; tööpõhimõtteid ja • võrdleb hüdroelektrijaama tüüpe (nt jõe-, paisu-, pump-hüdrojaam) ja nende keskkonnamõjusid; keskkonnategureid • selgitab veehoidlate ja veerežiimi muutuste mõju looduskeskkonnale ja kohalikele kogukondadele; juhendmaterjalide alusel. 2) kasutab tehnilisi skeeme ja • tuvastab skeemidel kasutatavad tingmärgid ja tähised, kasutades erialast terminoloogiat; jooniseid seadmete • näitab skeemil seadme põhisõlmed ja ühendused, nimetades neid õigesti; tööahelate mõistmiseks., • selgitab skeemi alusel seadme tööahela loogikat ja komponentide seoseid; tuvastades põhisõlmed ja ühendused, vastavalt juhendile. 42 (46) 3) kirjeldab hüdroelektrijaama • selgitab hüdroelektrijaama tööetappe vee sisenemisest kuni elektri võrku andmiseni; seadmete põhitüüpe ja • nimetab peamised seadmed (nt turbiin, generaator, võll, sisselaske- ja väljavoolukanalid) ning seob need nende ehitust, seostades tootmisprotsessiga; need seadmete • kirjeldab seadmete funktsioone ja ehituse seost nende tööülesannetega; funktsioonidega. 4) paigaldab juhendi alusel • valib sobivad töö- ja mõõteriistad lähtudes lähteülesandest ning ohutusnõuetest; seadmeid või nende osi, • paigaldab seadmed või nende osad tehnilise dokumentatsiooni alusel; järgides tehnilisi nõudeid ja • kontrollib ja dokumenteerib teostatud paigalduse vastavalt juhendile; ohutusreegleid. • toimib meeskonnas tõhusalt, jagades ülesandeid ja vastutust; 33. Hüdroelektrijaama seadmete käit 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised hüdroelektrijaama seadmete tööpõhimõtetest, käidunõuetest ja töökindluse tagamisest. Kujundab oskused seadmete töö jälgimiseks, hoolduse ja kontrolli teostamiseks vastavalt tehnilisele dokumentatsioonile ning t öö- ja keskkonnaohutuse nõuetele. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1. selgitab hüdroelektrijaama • kirjeldab hüdroelektrijaama seadmete olulisi käidunõudeid vastavalt tootja juhendile ja tehnilistele nõuetele; seadmete käidunõudeid ja • põhjendab käidunõuete järgimise vajalikkust, seostades need töökindluse ja ohutuse tagamisega; töökindlust mõjutavaid tegureid, seostades need seadmete töö ja ohutu kasutamisega 2. teostab seadmete visuaalse • hindab seadmete seisukorda vaatluse ja kuulamise teel, lähtudes käidunõuetest ja järgides tööohutusreegleid; kontrolli vastavalt • dokumenteerib visuaalse kontrolli tulemused etteantud vormil vastavalt juhendile; käidukavale ja tööohutusjuhistele 3. eristab korralise, ennetava ja • võrdleb korralise, ennetava ja avariihoolduse eesmärke vastavalt hüdroelektrijaama käidukavale; avariihoolduse põhimõtteid, • selgitab hoolduste liigitust ja erisusi tuginedes normidele ja õppematerjalidele; lähtudes hooldusplaanist ja • kasutab hooldusplaani, arvestades seadmete tehnilisi nõudeid ja tootja juhiseid; normdokumentidest 43 (46) 4. hooldab hüdroelektrijaama • kirjeldab seadmete hooldusvajadust, lähtudes tootja dokumentatsioonist ja käidukavast seadmeid vastavalt • märgib hooldusvajadused dokumenti, järgides ettenähtud korda. juhendile ja • valib sobivad töö- ja hooldusvahendid vastavalt tööülesandele ja juhendile. tööohutusnõuetele • teostab seadmete hooldust ohutus- ja keskkonnanõuetele vastavalt, järgides tehnilist spetsifikatsiooni. 5. tuvastab hüdroelektrijaama • nimetab hooldus- ja remonditöödega seotud peamised ohud ja riskid, tuginedes tööohutusjuhistele; tööga seotud ohud ja • kirjeldab sobivaid ennetusmeetmeid, lähtudes töö iseloomust ja riskianalüüsist; rakendab sobivaid • hindab oma töökoha ohutust, määrates võimalikud riskid ja kasutades tööohutusmeetmeid; ennetusmeetmeid • kirjeldab oma käitumist ohuolukorras, toetudes normidele ja juhendmaterjalidele; 3.4.4.Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel soojuselektrienergiaseadmete paigaldamisele ja käidule 34. Soojuselektrijaamade seadmete paigaldamine 15 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised soojuselektrijaama põhiseadmete ehitusest ja tööpõhimõtetest ning kujundab oskused nende seadmete paigaldamiseks, ühendamiseks ja paigalduse kontrollimiseks, järgides tehnilist dokumentatsiooni, kvaliteedi-, tööohutus- ja keskkonnanõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) selgitab • kirjeldab soojusenergia muundamist elektrienergiaks, lähtuvalt antud ülesandest; soojuselektrijaama • võrdleb soojuselektrijaamade põhilisi tüüpe (sh. põlevkivi ja biomassi, gaasi, tuuma elektrijaama baasil), tuues välja tööpõhimõtteid, ja nende tööpõhimõtete ja keskkonnamõjude erinevused; keskkonnategureid, • selgitab soojuselektrijaama protsesside keskkonnamõjusid, kirjeldades tagajärgi loodusele või inimesele; vastavalt juhendmaterjalidele 2) kasutab tehnilisi skeeme ja • nimetab elektri- ja soojuselektrijaamade skeemidel kasutatavaid tingmärke ja tähiseid, kasutades erialast jooniseid seadmete terminoloogiat; tööahelate mõistmiseks, • näitab etteantud skeemil õigesti seadme põhisõlmed ja ühendused, nimetades neid vastavalt juhendile või legendile tuvastades põhisõlmed ja korrektsete terminitega; ühendused, vastavalt • selgitab etteantud skeemi põhjal seadme tööahela loogikat, põhjendades komponentide omavahelist seost ja juhendile tööjärjekorda. 44 (46) 3) kirjeldab • selgitab soojuselektrijaama tööpõhimõtteid tootmisprotsessi etappide järjestuses; soojuselektrijaama • nimetab soojuselektrijaama peamised seadmed, selgitades seadme rolli tootmisprotsessi vastavas etapis; seadmete põhitüüpe ja • kirjeldab soojuselektrijaama põhiseadmete funktsioone, seostades seadmete ehituse nende tööülesannetega; ehitust, seostades need seadmete funktsioonidega 4) paigaldab juhendite alusel • valib õige töö- ja mõõteriistad vastavalt lähteülesandele, järgides töö- ja keskkonna ohutusnõudeid; või juhendamisel • paigaldab seadmed või nende osad juhendi kohaselt, järgides tehnilisi nõudeid; seadmeid või nende osi, • kontrollib teostatud paigaldust juhendi alusel ning fikseerib tulemused ettenähtud vormis; järgides tehnilisi nõudeid • töötab meeskonna liikmena, et tagada meeskonna ühine eesmärk ja edukas koostöö; ja ohutusreegleid 35. Soojuselektrijaamade seadmete käit 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised soojuselektrijaama seadmete tööpõhimõtetest ja käidunõuetest, kujundab oskused seadmete töö jälgimiseks, hoolduse ja kontrolli teostamiseks ning töökindluse tagamiseks, järgides tehnilist dokumentatsiooni, tööohutus- ja keskkonnanõudeid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) selgitab • kirjeldab soojuselektrijaama seadmete peamisi käidunõudeid, lähtudes tootja juhendist ja tehnilistest nõuetest; soojuselektrijaama • põhjendab käidunõuete järgimise vajadust, seostades need seadmete tööpõhimõtetega ning töökindluse ja ohutuse seadmete käidunõudeid ja tagamisega. töökindlust mõjutavaid tegureid, seostades need seadmete tööga ja ohutu kasutamisega. 2) teostab käidukava alusel • hindab seadmete üldist seisukorda, vaatluse ja kuulamise teel, vastavalt käidunõuetele, järgides tööohutusnõudeid; soojuselektrijaama • dokumenteerib seadmete vaatlustulemused , vastavalt etteantud juhendile. seadmete visuaalset kontrolli, järgides tööohutusjuhiseid. 45 (46) 3) eristab soojuselektrijaama • võrdleb soojuselektrijaama käidunõuete alusel korralise , ennetava ja avariihoolduse eesmärke korralist, ennetavat ja • selgitab soojuselektrijaama korralise , ennetava ja avariihoolduse põhimõtteid ning nende erinevusi toetudes avariihooldust, lähtudes õppematerjalidele ja normdokumentidele; hooldusplaanist ja • järgib soojuselektrijaama hooldusplaani, lähtudes tootja tehnilistest nõuetest ja hooldusjuhistest. juhendmaterjalidest. 4) hooldab • kirjeldab soojuselektrijaama seadmete hooldusvajadust , toetudes tootjapoolsele juhisele ja käidukavale; soojuselektrijaama • märgib kontrolli tulemusena soojuselektrijaama seadmete hooldusvajadused, etteantud dokumenti, vastavalt seadmeid oma vastutusala juhendile; piires ning järgides töö- ja • valib hooldamiseks sobivad töö- ja hooldusvahendid, järgides käidukava ja tootja juhendeid; keskkonnaohutusnõudeid. • hooldab etteantud soojuselektrijaama seadmeid , järgides kehtivaid ohutus- ja keskkonnanõudeid ning tehnilist spetsifikatsiooni; 5) tuvastab oma tööga seotud • nimetab soojuselektrijaama hooldus-ja remonditöödega kaasnevaid ohte ning riske, toetudes õppematerjalidele ja peamised tööohutusnõuetele; soojuselektrijaamas • kirjeldab soojuselektrijaama hooldus-ja remonditöödega kaasnevate ohtude ennetusmeetmeid, toetudes töötamise ohud ja riskid, õppematerjalidele ja tööohutusnõuetele; rakendades juhendite • hindab oma töökoha ohutust, määrates võimalikud riskid, järgides tööohutusnõudeid ja seadusandlike akte; alusel, sobivamaid • kirjeldab ülesandest lähtuvalt oma käitumist ohuolukorras, tuginedes normdokumentidele; ennetusmeetmeid. 46 (46)  Lisa 18 KINNITATUD haridus- ja teadusministri määrusega „Kutsekeskhariduse riiklik õppekava” Elektroonikasüsteemide tehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 1. Õppekava üldandmed 1.1. Õppekava kuulub õppekavarühma elektroonika ja automaatika ning võimaldab õpilasel omandada teadmised, oskused, väärtushoiakud ja sotsiaalse valmiduse õpingute jätkamiseks ja töötamiseks elektroonikatööstuse erinevates alavaldkondades. 1.2. Õppekava õppemaht on 240 EKAPit, mis jaguneb järgmiselt: 1) kohustuslikud üldharidusõpingud 80 EKAPit; 2) põhiõpingud 125 EKAPit, millest ühiseid põhiõpinguid 60 EKAPit ja valitavaid põhiõpinguid 65 EKAPit sh praktika vähemalt 30 EKAPit; 3) valikõpingud 35 EKAPit sh 5 EKAPit vabaõpinguid. 1.3. Õppekavaga on määratud järgmised suunavalikud, millest õpilane valib ühe: 1) elektroonikakoostude ja -seadmete valmistamise ja remondi suund; 2) militaarelektroonika kooste ja hoolduse suund; 3) infotehnoloogia riistvara kooste ja hoolduse suund. 2. Õppekava põhiõpingute struktuur 2.1. Ühised põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht on järgmised: 1) oskused eluks ja tööks, 15 EKAPit; 2) digioskuste arendamine, 5 EKAPit; 3) sissejuhatus kutseõpingutesse, 10 EKAPit; 4) elektroonikavaldkonna standardid ja regulatsioonid; 7 EKAP; 5) trükkplaani projekteerimine, koostamine ja jootmine, 8 EKAP; 6) rakenduselektroonika, 5 EKAP; 7) mõõteriistade kasutamine, 5 EKAPit; 8) elektroonikaseadmete funktsionaalne testimine ja testseadmete seadistamine, 5 EKAPit; 9) praktika, 30 EKAPit. 2.2. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht elektroonikakoostude ja -seadmete valmistamise ja remondi suunal on järgmised: 1) kaabli- ja mehaaniliste elektroonikakoostude valmistamine, 13 EKAPit; 2) elektroonikakoostude visuaalne kontroll ja vigade tuvastamine, 10 EKAPit. 3) elektroonikaseadmete remont ja hooldus, 8 EKAPit; 4) tootmisdokumentatsiooni kasutamine ja jälgimine; 4 EKAPit; 2.3. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht militaarelektroonika kooste ja hoolduse suunal on järgmised: militaarsed IoT-süsteemid ja infoturbe põhimõtted, 5 EKAPit 1) elektroonikasüsteemide arendus ja integratsioon kaitseväes ja kaitsetööstuses, 7 EKAPit; 2) sõjalise otstarbega elektroonikasüsteemide hooldus ja töökindluse tagamine, 10 EKAPit; 3) tehisintellekti kasutamine militaarsetes elektroonikasüsteemides, 6 EKAPit; 4) militaarvaldkonna elektroonikasüsteemide testimine ja valideerimine, 7 EKAPit. 1 (22) 2.4. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht infotehnoloogia riistvara kooste ja hoolduse suunal on järgmised: 1) mikrokontrollerid ja sisseehitatud elektroonikasüsteemid, 10 EKAPit; 2) IT-riistvara kooste ja hooldus, 10 EKAPit; 3) nutiseadmete ja robotite riistvara kooste ja hooldus, 7 EKAPit; 4) IT-elektroonika ja võrguseadmete hooldus, 8 EKAPit. 2 (22)  3. Elektroonikasüsteemide tehnoloogia õppekava põhiõpingute moodulite kirjeldused 3.1.Kõikidele suundadele ühised põhiõpingute moodulid Mooduli õppe maht Eesti Mooduli nr Mooduli nimetus kutsehariduse arvestuspunktides (EKAP) 1. Oskused eluks ja tööks 15 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab pädevusi, mis on vajalikud edasisel õpiteel ja ühiskonnas ennastjuhtivalt, vastutustundlikult ja tulemuslikult toimimiseks. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) püstitab enesearengu ● selgitab tervislike eluviiside ja turvalise keskkonna tähtsust, sh toetavate suhtlusvõrgustike rolli tervise, eesmärgid, arvestades enda õpimotivatsiooni ja üldise toimetuleku tagamisel; võimeid ja võimalusi ning ● analüüsib juhendamisel enda käitumis- ja tarbimisharjumusi ning nende mõju enda tervisele, heaolule ja väärtustades tervislikke üldisele toimetulekule; eluviise; ● hindab oma vaimse ja füüsilise tervise seisundit, arvestades põhilisi tegureid nagu magamine, toitumine, liikumine, suhted, kasutades selleks usaldusväärseid enesehindamise tehnikaid, sh veebipõhiseid töövahendeid; ● koostab juhendamisel aja- ja tegevuskava enda vaimse ja füüsilise heaolu säilitamiseks, kasutades selleks erinevaid tervise edendamise ja säilitamise võimalusi; ● kasutab kodukoha ja kooli lähedal paiknevad liikumisradu, harjutusväljakuid ja võimalusi erinevate liikumisviisidega tegelemiseks; ● oskab kasutada mobiilirakendusi liikumisharjumuse ja kehalise aktiivsuse jälgimiseks; ● analüüsib juhendamisel enda huvisid, väärtushoiakuid, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi; ● sõnastab eneseanalüüsi tulemustest lähtuvalt juhendamisel eesmärgid, isiklike ja akadeemiliste sihtide poole liikumiseks. 2) kasutab teadlikult erinevaid ● selgitab juhendatult õppimise olemust ning teadmiste ning oskuste omandamise protsessi, kasutades õpistrateegiaid ja -viise enda erinevaid teabeallikaid; õpitegevuse kavandamisel ja ● iseloomustab erinevaid õpistrateegiaid ja õppimise viise, seostades neid enda senise õpikäitumisega; juhtimisel; ● oskab analüüsida enda õpiharjumusi ning arvestada tahtlikku ja tahtmatu tähelepanu mõju oma õpitegevusele; 1 (22)  ● analüüsib juhendamisel oma õpimotivatsiooni, määratledes seda soodustavaid ja takistavaid tegureid; ● koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õppimis- ja igapäevategevuste ajakava, lähtudes enda huvidest, eneseteostusega seotud eesmärkidest ja võimalustest; ● annab hinnangu enda varasematele õpitulemustele, arvestades eneseanalüüsi tulemusi ja saadud tagasisidet; ● kavandab muudatused enda õppimisharjumustes, lähtuvalt hindamistulemustest ning toob saadud tagasiside põhjal näiteid õpistrateegiate kasutamisest õpitegevustes; ● selgitab juhendamisel stressi ja frustratsiooniga toimetuleku võimalusi. 3) tegutseb seatud eesmärkide ● suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud vormis erinevas vanuses ja kultuuritaustaga inimestega, valides saavutamiseks asjakohase käitumis- ja väljendusviisi ning kohandades suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse vastutustundlikult nii eesmärkidele; iseseisvalt kui kollektiivi ● jagab asjakohast infot nii kirjalikult, suuliselt kui visuaalselt, kasutades sobivaid suhtlemisvahendeid ja liikmena; ● -vorme ning lähtudes suhtluspartnerist (sõber, kaasõpilane, õpetaja, ametiasutus); ● kohandab enda suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele; ● toob näiteid illustreerimaks, kuidas esmamulje, eelarvamused, sh stereotüübid mõjutavad inimeste käitumist; ● iseloomustab erinevaid meeskonnatöö rolle ja nende mõju töö tulemuslikkusele, kasutades teabeallikaid; ● analüüsib juhendamisel rühmas toimuvaid protsesse ja nende võimalikku mõju inimese käitumisele igapäevaelus; ● teeb kaaslastega teadlikult koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks, järgides meeskonnatöö põhimõtteid, suhtlus- ja käitumisnorme ning kasutades digitaalseid ühistöövahendeid. 4) mõistab ettevõtliku, väärtust ● selgitab juhendamisel vastutustundliku tarbimise ja tootmise põhimõtteid ning tehtavate valikute mõju loova ja vastutustundliku keskkonnale, kogukondadele ja enda heaolule; tegutsemise olulisust nii endale ● toob näiteid probleemsetest tarbimissituatsioonidest ning oskab otsida abi oma õiguste kaitseks; kui ühiskonnale; ● hindab kriitiliselt ostudega seotud teadete, pakkumiste ja soovituste usaldusväärsust; ● kirjeldab jätkusuutliku arengu eesmärke, seostades neid ümbritseva keskkonna ja õpitava valdkonnaga; ● kaardistab juhendamisel ühiskonnas esinevaid sotsiaalseid probleeme, kasutades erinevaid teabeallikaid ja infotehnoloogiavahendeid; ● analüüsib meeskonnatööna valitud probleemi lahendamise võimalusi, kasutades tõenduspõhiseid fakte ja teabeallikaid; ● kavandab juhendatud meeskonnatööna tegevuskava valitud probleemi lahendamiseks, kasutades loovustehnikaid ning arvestades ressursside säästliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtteid; ● kavandab lahenduse elluviimiseks vajaliku eelarve, kasutades digivahendeid. 2 (22) 5) mõistab tööturu toimimise ● selgitab teabeallikate põhjal majanduslike, tehnoloogiliste, looduslike ja teiste keskkonnatingimuste põhimõtteid ja enda muutuste mõju majanduskeskkonnale; arenguvajadusi tööturule ● iseloomustab juhendatud meeskonnatööna Eesti majanduskeskkonna ja tööturu toimimist eri sisenemiseks; tegevusvaldkondades, kasutades erinevaid teabeallikaid; ● iseloomustab erineva haridustaseme ja oskustega inimeste võimalusi tööturul, arvestades töötasu seost väärtusloomega; ● selgitab teabeallikate põhjal tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi töösuhetes; ● võrdleb erinevate lepingutingimuste tähtsust töösuhetes, võimalike probleemide ennetamisel; ● võrdleb enda kogemusi ja oskusi valitud tegevusvaldkonnas erinevates ametites ja rollides tegutsemiseks vajalikega, kasutades oskuste kompassi; ● kavandab enesearengut toetavaid tegevusi, lähtudes enda eesmärkidest ja arendamist vajavatest oskustest; ● selgitab ressursside (raha, aeg, inimesed) vajadust ja säästmise võimalusi, arvestades enda seatud eesmärkidega. 6) kasutab varasemaid teadmisi, ● lahendab igapäevaeluga seonduvaid arvutusülesandeid, kasutades koolimatemaatikast tuttavaid mudeleid ja oskusi ja kogemusi meetodeid; igapäevaeluga seonduvate ● planeerib digivahendite abil igapäevased tulud-kulud, arvestades enda vajaduste ja võimalustega; ülesannete lahendamisel; ● esitab kirjalikku ja suulist informatsiooni selgelt ja struktureeritult nii eesti keeles kui ka põhikoolis õpitud võõrkeeles; ● kasutab tehnoloogilisi vahendeid ja seadmeid ning tõenduspõhiseid andmeid otsuste või järelduste tegemiseks igapäevaeluga seotud küsimustes; ● kasutab igapäevaelus ettetulevate olukordade lahendamisel eesti- ja võõrkeelseid teabeallikaid; ● koostab pädevuse piires eesti- ja võõrkeelseid tekste, lähtudes igapäevaelu vajadustest; ● otsib tööülesande täitmiseks vajalikku teavet, hinnates erinevate teabeallikate usaldusväärsust; ● lahendab reaalelulisi ülesandeid, sidudes tervikuks mitme ainevaldkonna teadmisi ja oskusi; ● toob näiteid matemaatika, füüsika, keemia ja bioloogia omavahelistest seostest igapäevaelus. 7) korraldab teadlikult oma ● koostab isikliku eelarve arvestades enda finantseesmärke, analüüsides juhendamisel oma sissetulekuid, rahaasju mõistes, et oma hea väljaminekuid ja rahalist seisu sh säästmise võimalusi; finantsilise käekäigu eest ● arutleb meeskonnatööna sissetuleku, tarbimisvalikute ja investeerimisotsuste mõju üle üksikisiku, vastutab vaid tema ise; ühiskonna ja keskkonna tasandil; ● hindab elumuutvate sündmuste (abiellumine, laste saamine, õnnetus, surm) mõju finantsplaneerimisele, eristades rahalist väärtust emotsionaalsetest jt väärtustest; 3 (22)  ● kirjeldab pangateenuseid ja finantsteenuse osutaja rolli üksikisiku rahaasjade korraldamisel, tuues esile pakutavaid võimalusi, kaasnevaid kohustusi ja riske; ● oskab valida laenutooteid, kasutades sobivaid võrdlusvahendeid ning arvestades pakutavat intressimäära ja maksetingimusi; ● iseloomustab põhiomaduste alusel peamiste varaklasside nagu kinnisvara, võlakirjad ja aktsiad olemust ja erinevusi ning nende kasutamisvõimalusi ja sellega kaasnevaid riske isiklike finantseesmärkide saavutamiseks ● kirjeldab isikliku eluaseme soetamise võimalusi, tuues välja üürimise ja ostmise eelised ja puudused; ● selgitab pensioni kui pikaajalise finantsmehhanismi olemust ja selle planeerimise olulisust, kasutades asjakohaseid teabematerjale. 2. Digioskuste arendamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab enda digipädevusi elektroonilise teabe otsimiseks, loomiseks ja haldamiseks, arvestades digitehnoloogia kasutamisel tervisekaitse ja küberturvalisuse nõuete ning autorikaitse ja eetika põhimõtetega. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kasutab digikeskkonnast ● määratleb oma teabevajaduse ning rakendab sobivaid infootsingu võtteid, et leida digikeskkonnast vajaliku teabe leidmiseks sobivaid asjakohane teave; infootsingu ja andmehalduse ● otsib ja filtreerib andmeid, infot ja materjale eesmärgipäraselt, kasutades erinevaid otsingumeetodeid ja - võtteid, hinnates digisisu tööriistu; asjakohasust; ● analüüsib juhendamisel leitud andmeid, infot ja digisisu, hinnates nende allikate päritolu usaldusväärsust ja asjakohasust; ● salvestab ja korrastab digikeskkonnas faile, kasutades kaustu ja kategooriaid, et tagada lihtne ligipääs ja haldus; ● töötleb ja analüüsib andmeid tabelarvutuse abil ning esitleb tulemusi selgelt ja arusaadavalt diagrammide ja skeemide abil. 2) kasutab info jagamiseks, ● kasutab sobivaid digitehnoloogiaid ja -sisu, et tõhusalt suhelda ja panustada meeskonnatöösse; suhtlemiseks ja koostööks sobivaid ● jagab infot ja faile digikeskkonnas, valides selleks kontekstist ja eesmärgist tulenevalt korrektse viisi ja digilahendusi, arvestades sobiva vahendi; digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ● kasutab iseseisvalt ja efektiivselt kooli, kohaliku omavalitsuse, riigi ja ettevõtete digiteenuseid, näiteks e- ja käitumisnorme ning päevik, riigiportaal, digitaalsed õpikeskkonnad, pangateenused; küberturvalisuse nõudeid; 4 (22)  ● kasutab turvaliselt ühismeediat, ajaveebi ja video jagamise platvorme oma algatuste tutvustamiseks ja teiste kaasamiseks; ● järgib digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme, arvestades erinevate sihtrühmade kultuurilisest, vanuselisest ja keelelisest eripärast tulenevaid vajadusi; ● haldab enda digitaalset identiteeti, arvestades küberturvalisuse nõuetega; ● analüüsib juhendamisel oma digitaalset jalajälge ja selle mõju enda kuvandile. 3) loob ja täiustab digisisu, ● loob digisisu teksti, esitluse, pildi ja videona, kasutades sobivaid tööriistu ning arvestades kvaliteedi, kasutades sobivaid tööriistu sh konteksti ja eesmärkidega; tehisintellekti lahendusi ● kohandab olemasolevat digisisu uue ja sisukama digimaterjali loomiseks, kombineerides erinevaid vastutustundlikult ning arvestades teabeallikaid ja digimaterjale; autoriõiguse põhimõtteid; ● järgib digisisu loomisel ja kasutamisel autoriõiguse ning eetika põhimõtteid, arvestades andmekaitse ja konfidentsiaalsuse nõuetega; ● rakendab juhendamisel asjakohaseid litsentsitingimusi (Creative Commons) vastavalt sisule ja kontekstile; ● kasutab tehisintellekti rakendusi digisisu loomisel ja muutmisel vastutustundlikult, arvestades kvaliteeti ja konteksti; ● analüüsib juhendamisel tehisintellekti loodud digisisu täpsust, usaldusväärsust ja konteksti sobivust. 4) kaitseb oma digiseadet, ● kaitseb oma digiseadmeid ja nende sisu, rakendades ohtude vähendamiseks asjakohaseid turvameetmeid ja isikuandmeid, privaatsust ja tervist, uuendades regulaarselt vastavat tarkvara; rakendades küberturvalisuse ja ● tuvastab digiseadmeid ähvardavad ohud ja rakendab ennetusmeetmeid nende vältimiseks; jätkusuutliku arengu põhimõtteid; ● rakendab turvameetmeid isikuandmete ja privaatsuse kaitseks, kasutades tugevaid paroole, kaheastmelist autentimist ning andmete krüpteerimist, et piirata juurdepääsu enda andmetele; ● analüüsib digiteenuse privaatsusreegleid ja kohandab privaatsusseadeid oma isikuandmete kaitseks; ● analüüsib enda käitumist digitehnoloogia kasutamisel, lähtudes sellega seotud vaimse ja füüsilise tervise riskidest; ● säilitab tervisliku tasakaalu digitehnoloogia kasutamisel, rakendades ajapiiranguid, puhkeperioode ja ergonoomilisi töövõtteid; ● reageerib adekvaatselt küberkiusamisele ning kasutab sobivaid vastumeetmeid, vältimaks edasist kahju; ● analüüsib digitehnoloogia keskkonnamõju ja rakendab ressursisäästlikke digikäitumise meetodeid, optimeerides seadmete energiatarvet ja eluea kestust ning hallates digiprügi ökoloogilise jalajälje vähendamiseks. 5) lahendab digitehnoloogia ● tuvastab digiseadme lihtsama tehnilise tõrke põhjuse ja lahendab selle juhendi abil; kasutamisega seotud probleeme, 5 (22) tuvastades tehnilised tõrked ning ● valib konkreetse ülesande jaoks sobiva riist- ja tarkvara, arvestades ülesande spetsiifikat ja võimalikke valides sobivad lahendused nende alternatiive; likvideerimiseks; ● kohandab ja seadistab juhendite alusel digiteenust või platvormi vastavalt enda vajadustele; ● analüüsib oma digipädevust, koostab plaani enese arendamiseks ja oskuste täiendamiseks; ● toetab digitehnoloogia vähemkogenud kasutajaid, pakkudes juhiseid ja variante probleemide lahendamiseks. 3. Sissejuhatus kutseõpingutesse 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab elektroonikaeriala alusteadmised ning praktilised oskused elektri- ja elektroonikakomponentide käsitlemisel, materjalide kasutamisel ning tööriistade ja mõõtevahendite rakendamisel, valmistades juhendamisel lihtsamaid elektroonikalülitusi ja digitaalseid skeeme vastavalt töö- ja ohutusnõuetele. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid: Õpilane: Õpilane: 1) tunneb elektroonikas kasutatavaid ● eristab elektroonikas enim kasutatavaid materjale (juhtme-, isolatsiooni- ning plast- ja materjale ja nende omadusi komposiitmaterjalid) nende füüsikaliste ja mehaaniliste omaduste järgi; ● kirjeldab juhendamisel materjalide põhiomadusi (juhtivus, soojapidavus, mehaaniline tugevus); ● valib tööks sobiva materjali ja põhjendab valikut arvestades tööülesannet; 2) kasutab elektrilisi põhisuurusi ● arvutab juhendamisel pinge, voolu ja takistuse väärtusi lihtsates vooluringides; (pinge, vool, takistus, võimsus) ● kasutab skeemide lugemisel põhimõisteid korrektselt; vooluahelate arvutamisel ● võrdleb arvutatud väärtusi juhendis antud näidete või etteantud väärtusvahemikega ja teeb vajadusel paranduse; 3) kasutab juhendamisel ● valib ja kasutab juhendamisel sobivaid mõõtevahendeid nagu multimeeter, pingetester, oskilloskoop, mõõtevahendeid vooluahela vastavalt tööülesandele; kontrollimiseks ● seadistab juhendi järgi mõõtevahendi (režiim, vahemik); ● mõõdab tööülesandest lähtudes voolu, pinget või takistust, kasutades sobivaid mõõteriistu; ● kontrollib tulemuste vastavust ülesandele;. 4) tuvastab elektroonikakomponendid ● tuvastab põhilised komponendid (takisti, kondensaator, diood, transistor, induktiivpool, lüliti); ja kirjeldab nende tööpõhimõtteid ● kirjeldab juhendamisel põhiliste komponentide kasutusotstarvet skeemis; ● kontrollib juhendamisel komponendi sobivust konkreetsele tööülesandele; 5) koostab juhendamisel lihtsa ● järgib etteantud skeemi ja ühendab komponendid õigesti; elektroonikalülituse skeemi ja ● kontrollib ühenduste korrasolekut; ühendab selle vastavalt ● käivitab juhendamisel lülituse ja jälgib selle toimimist. tööjuhendile 6 (22) 6) koostab juhendamisel lihtsa ● tuvastab põhilised loogikaelemendid (AND, OR, NOT) ja kirjeldab nende funktsiooni; digitaalse loogikaskeemi ning ● ühendab juhendamisel lihtsa digitaalskeemi loogikaelementidega; kontrollib selle töörežiime ● kontrollib skeemi väljundeid ja võrdleb neid ette antud tööjuhendiga (nt skeemijoonis, loogikatabel, sisend–väljundi näide). 7) järgib töö-, elektri- ja ● järgib ohutusnõudeid töökoha seadistamisel (toide, tööriistad, tööpind); keskkonnaohutuse nõudeid ● kasutab juhendamisel sobivaid kaitsevahendeid ja töövõtteid; elektroonikatöö tegemisel ● korrastab tööala pärast töö lõppu vastavalt ohutusnõuetele. 4. Elektroonika standardid ja regulatsioonid 7 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane oskab järgida elektroonikatöö standardeid ja ohutusnõudeid, kasutada dokumentatsiooni, rakendada ESD- kaitset ning teostada ja dokumenteerida nõuetekohaseid elektroonikapaigaldisi Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid: Õpilane: Õpilane: 1) järgib elektroonikapaigalduste ● kasutab tööülesande täitmisel esitatud jooniseid ja juhendeid korrektselt, tuvastades vajalikud nõuded; tegemisel vajalikke standardeid, ● koostab tööprotsessi plaani, mis vastab juhendile ja/või õpetaja poolt valitud standarditele; õigusakte, tööjuhendeid ja tehnilist ● valib töövõtted dokumentatsioonis toodud nõuete järgi; dokumentatsiooni 2) rakendab tööprotsessis ESD-kaitset ● kasutab ESD-käeriba, matti ja maandust juhendi järgi; ning käsitleb tundlike ● käsitseb ESD-tundlikke komponente ohutult, vältides reostust ja kahjustamist; komponentide ohutult ● valib ESD-töövõtted vastavalt tööülesandele; 3) Valib ja kasutab töövahendeid ning ● valib tööks sobivad töövahendid ja materjalid ülesandele vastavalt; materjale vastavuses standardite ja ● kontrollib töövahendite korrasolekut ja ohutust enne kasutamist; ohutusnõuetega ● kasutab töövahendeid vastavalt tootja juhistele; 4) teostab elektroonikakoostu või ● teeb paigalduse vastavalt standarditele (nt IPC või muu sarnane) ja/või tootja juhistele; paigalduse tööd kehtivate ● järgib töövõtteid, mis tagavad ohutuse ja töö kvaliteedi; regulatsioonide, standardite ja ● paigutab ja kinnitab komponendid korrektselt; kliendikeskkonna nõuete kohaselt 5) kontrollib ja hindab tehtud töö ● kannab ette näidisprojektis nõutavad mõõtmised (pinge, vool, takistus); kvaliteeti, sh teostab vajalikud ● tõlgendab mõõtmistulemusi ja tuvastab kõrvalekalded; mõõtmised ● teeb vajadusel töös parandused või annab põhjendatud ettepanekud nende tegemiseks; 6) koostab ja täidab töö- ja tehnilise ● täidab tööle vastava dokumentatsiooni (mõõtetulemused, tööetapid, kasutatud materjalid); dokumentatsiooni ● koostab töö protsessikirjelduse ja/või üleandmise akti või; ● esitab dokumentatsiooni korrektselt ja loetavalt; 7 (22) 7) järgib töös järjepidevalt töö- ja ● kasutab isikukaitsevahendeid tööülesandele vastavalt; elektriohutuse nõudeid. ● järgib elektriohutuse juhiseid kogu töö vältel; ● hoiab töökoha korras ja ohutu arvestades töö- ja keskkonnaohutusnõudeid. 5. Trükkplaadi projekteerimine, koostamine ja jootmine 8 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane oskab projekteerida lihtsama trükkplaadi, koostada ja joota elektroonikakoostu juhendite, standardite ja ohutusnõuete järgi ning kontrollida ja dokumenteerida töö kvaliteeti. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) loob juhendite alusel lihtsama ● koostab lihtsa elektroonikaskeemi vastavalt ülesandele; elektroonikaskeemi ja selle põhjal ● loob PCB esmase paigutuse (komponentide asetuse); trükkplaadi (PCB) esialgse ● kasutab skeemi ja paigutuse dokumentatsiooni korrektselt. paigutuse; 2) kasutab PCB projekteerimise ● kasutab PCB projekteerimise tarkvara põhilisi funktsioone; tarkvara (nt KiCad/Eagle) lihtsa ● seab komponendid, rajad ja kihid nõuetele vastavalt; trükkplaadi kujundamisel ja ● genereerib trükkplaadi tootmisfailid (Gerber-failid) ja materjalinimekirja (BoM). genereerib vajalikud tootmisfailid; 3) valib, käsitseb ja paigutab ● valib ülesandele vastavad komponendid; elektroonikakomponente vastavalt ● järgib staatilise elektri (ESD) kaitsenõudeid komponentidega töötamisel; skeemile, dokumentatsioonile ja ● paigutab komponendid skeemile vastavalt. ESD-kaitsenõuetele; 4) jodab lihtsamaid ● joodab läbiviiguga (THT) ja pinnale paigaldatavaid (SMT) komponente juhendite ja/või standardite elektroonikakomponente (THT või järgi. SMT) tootja juhiste ja standardite ● kasutab töövahendeid ohutult ja sihtotstarbeliselt; järgi; ● tagab korrektsed jootekohad (märgistus, kuju, tugevus). 5) teostab kokkupandud plaadil ● teostab visuaalse ja elektrilise kontrolli; visuaalse ja elektrilise kontrolli, ● mõõdab pinget, voolu või takistust vastavalt ülesandele; tuvastab vead ning teeb vajalikud ● tuvastab vead ja teeb vajalikud parandused. parandused; 6) dokumenteerib töö käigu (kasutatud ● koostab töö käigu, kasutatud materjalide ja kontrolli tulemuste kohta ülevaate kasutades erialast komponendid, mõõtetulemused, terminoloogiat parandused) vastavalt etteantud ● vormistab dokumendid arusaadavalt ja korrektselt vastavalt etteantud nõuetele; nõuetele ● liigitab failid vastavalt töökorraldusele. 6. Rakenduselektroonika 5 EKAP 8 (22) Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab lihtsate elektroonikaseadmete tööpõhimõtteid, kasutab põhilisi elektroonikalülisid ja -komponente rakenduslikes ülesannetes ning koostab juhendamisel toimiva elektroonikalülituse või väikese elektroonikaseadme. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) selgitab lihtsate ● kirjeldab põhikomponentide (takisti, kondensaator, diood, transistor, op-võimendi) rolli lihtsas elektroonikaskeemide (nt võimendi, elektroonikaskeemis; andur, toiteplokk) tööpõhimõtteid ● selgitab juhendamisel, kuidas elektroonikaskeem töötab ja milleks seda kasutatakse; 2) valib ülesande jaoks sobivad ● valib ülesande järgi sobivad komponendid ja töövahendid; elektroonikakomponendid ja ● ühendab komponendid nõuetekohaselt, järgides etteantud skeemi; töövahendid ning koostab lihtsa ● kontrollib ühendusi visuaalselt vastavalt juhendile kontrollib visuaalselt koostatud skeemi või ühenduse toimiva elektroonikaskeemi või vastavust juhendile väikese elektroonikaseadme ● järgib ohutus- ja tööjuhiseid, hoiab töö käigus töökoha korras (töövahendid omal kohal, jäägid vastavalt tööülesandele eemaldatud) ning lõpetab töö puhta ja korrastatud tööalaga 3) teeb elektroonikaskeemile vajalikud ● mõõdab pinget, voolu või takistust vastavalt ülesandele; mõõtmised ja kontrollib selle ● kontrollib elektroonikaskeemi mõõtmise tulemuste vastavust nõuetele; töökindlust ● kirjeldab elektroonikaskeemi tööd ja hindab selle töökindlust lihtsate mõõtmistulemuste põhja. 7. Mõõteriistade kasutamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane oskab kasutada põhilisi elektri- ja elektroonikamõõteseadmeid, teostada juhendamisel mõõtmisi elektroonikaskeemidel, hinnata mõõtetulemusi ning järgida töö- ja ohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) selgitab põhiliste elektriliste ● kirjeldab pinge, voolu ja takistuse tähendust; suuruste (pinge, vool, takistus) ● toob näiteid olukordadest, kus pinget, voolu ja takistust on vaja mõõta. tähendust ja kasutusvaldkonda; 2) kasutab elektri- ja ● valib ülesandest lähtudes sobiva mõõtevahendi (nt multimeeter, toiteplokk, signaaligeneraator); elektroonikamõõteseadmeid ● ühendab vastavalt juhendile skeemil mõõteriista õigesse kohta; erinevate mõõtmiste tegemiseks; ● kasutab mõõteriista erinevate elektroonika ja elektrimõõtmiste tegemiseks ohutult ja korrektselt; 3) teostab elektroonikaskeemil pinge, ● mõõdab pinget, voolu või takistust elektroonikaskeemil vastavalt juhendile; voolutugevuse ja takistuse ● ühendab mõõteriista õigesse mõõtekohale; mõõtmisi vastavalt juhendile; ● kontrollib, et mõõtmine toimub ohutult; 4) tõlgendab mõõtmistulemusi ning ● võrdleb saadud tulemusi skeemi loogika või juhendis esitatud väärtustega; võrdleb neid skeemi ● kirjeldab lühidalt, mida näit tähendab ja mida sellest järeldada saab; tööpõhimõttega; 9 (22) 5) tuvastab mõõtmistulemuste põhjal ● tuvastab mõõtmistulemustest kõrvalekalde (näiteks pinge puudub, vool liiga suur/väike); võimalikke vigu või kõrvalekaldeid ● kirjeldab võimalikku viga (vale ühendus, vigane komponent, vooluringi katkestus); skeemi töös. ● põhjendab oma järeldust lühidalt ja arusaadavalt. 8. Elektroonikaseadmete funktsionaalne testimine ja testseadmete seadistamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane oskab juhendamisel seadistada elektroonikaseadmete testimiseks vajalikud testseadmed ja teostada seadme tasandi funktsionaalseid teste, keskendudes testimisprotseduurile, dokumentatsioonile ja tulemuste analüüsile. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) valib sobivad testseadmed ning ● valib tööülesande järgi sobivad testseadmed; leiab tööjuhendi järgi seadme ● leiab tööjuhendi või skeemi järgi seadme funktsionaalsed mõõtepunktid; funktsionaalsed mõõtepunktid; ● valmistab testimise ohutult ette. 2) seadistab testseadmed seadme ● seab testseadmed tööülesande jaoks õigesse režiimi (nt õige pinge, voolupiirang, testiprofiil); funktsioonide ja töörežiimide ● kontrollib seadistuste ja ühenduste korrektsust; kontrollimiseks; ● järgib seadistamisel tööohutuse nõudeid. 3) teostab elektroonikaseadme ● viib läbi tööjuhendis ette antud funktsionaalsed testid (sisendid, väljundid, töörežiimid); funktsionaalsed testid vastavalt ● jälgib seadme käitumist ja testinäite; juhendile); ● katkestab testi ohutusnõuete kohaselt vajadusel (kõrvalekalde ilmnemisel või juhendi alusel) või selgitab, kuidas toimiks ohuolukorras. 4) salvestab ja võrdleb testimise ● salvestab testitulemused ettenähtud testivormile või infosüsteemi vastavalt juhendile ja/või standardile; tulemusi dokumentatsioonis toodud ● võrdleb tulemusi dokumentatsioonis toodud parameetritega; nõuetega; ● teeb järelduse, kas testitav seade vastab dokumentatsioonis toodud nõuetele. 5) tunneb elektroonikaseadmete ● nimetab ja kirjeldab elektroonikaseadmete levinud kõrvalekaldeid; levinud kõrvalekaldeid ning ● tuvastab juhendamisel testitulemustest kõrvalekaldeid või selgitab, kuidas neid oleks võimalik tuvastada; tuvastab juhendamisel ● põhjendab juhendamisel kõrvalekallete võimalikke põhjuseid. kõrvalekaldeid testitulemustest; 6) dokumenteerib funktsionaalse ● dokumenteerib funktsionaalse testimise protsessi ja tulemused; testimise protsessi ja tagab töökoha ● hoiab testimise ajal töökoha korras ja lülitab testseadmed töö lõppedes välja. ohutuse ja korrashoiu. 9. Praktika 30 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane rakendab õppekeskkonnas omandatud teadmisi praktikaettevõttes konkreetsete tööülesannete täitmisel, tutvub erialale iseloomulike tööülesannete ja töökeskkonnaga, ettevõtte struktuuri, sisekorra, töökorralduse, meeskonnatöö põhimõtetega, tehnilisele dokumentatsioonile esitatavate nõuetega, kvaliteedi ja tööohutuse nõuetega Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid 10 (22) Õpilane: Õpilane: 1) kavandab oma tegevused arvestades • koostab kirjaliku kokkuvõtte praktika ettevõttest, igapäevatööst ja kasutatavatest protsessidest ning tööülesannet ja ettevõtte töökorda esitleb seda praktikaaruande lisana; • püstitab endale isikliku praktikaülesande konkreetseks praktikaks lähtudes praktikakoha võimalustest, projektidest ja enda huvidest ning arenguvajadustest; • annab ülevaate protsessidest töös oleva projekti rakendamisel meeskonnas 2) töötab suunavaliku või • hindab informatsiooni õigsust ja usaldusväärsust, süstematiseerib, võrdleb ja analüüsib hangitud spetsialiseerumisega seotud teadmisi ning kasutab seda oma töös; praktikaettevõttes, järgides • lahendades erialaseid ülesandeid vastavalt juhistele töötervishoiu, töö- ja • täidab talle antud ülesanded tähtaegselt ja nõuetekohaselt kasutab õpitut, keskkonnaohutusnõudeid ning • järgib töötamisel töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid; arvestades juhendaja korraldusi 3) vastutab enda töö tähtaegse ja • võtab vastutust talle antud tööülesannete lõpuni viimiseks, näidates üles täpsust, koostööoskust ja nõuetekohase täitmise eest ametialast suhtumist; • hindab enda töö tulemusi ning leiab võimalusi enda arendamiseks. • planeerib oma aega lähtuvalt tööülesandest, tähtaegadest, töökoha eripärast ja organisatsiooni/tellija nõuetest; • mõistab oma tegevuse mõju organisatsiooni tulemustele; • suhtleb kaastöötajatega korrektselt, väljendudes selgelt ja kontekstikohaselt ning kasutades erialast terminoloogiat; 4) kasutab sobivaid töövahendeid, • töötab tulemuslikult erinevates töösituatsioonides ja meeskondades; tehnoloogiaid ja meetodeid erialaste • kasutab erialases töös asjakohaseid töömeetodeid, töövahendeid ja materjale lähtudes tööülesandest ja tööülesannete täitmisel etteantud nõuetest projektimeeskonna liikmena 5) analüüsib oma töökogemust ja • analüüsib enda praktikatulemusi ja kirjeldab võimalusi enda oskuste edasiarendamiseks; oskuste arengut, tuues välja tugevused • dokumenteerib oma tööprotsessid ja tulemused, kasutades asjakohast terminoloogiat ja valdkonnale ja võimalikud parenduskohad sobivaid formaate praktikaaruandes • täidab ja esitab nõuetekohase praktikadokumentatsiooni õigeaegselt koolipoolsele juhendajale; • esitleb enda praktika kogemusi, teostatud tööülesandeid ja enda valmisolekut tööülesannete täitmisel praktikaseminaril. 11 (22) 3.2. Valitavad põhiõpingute moodulid elektroonikakoostude ja -seadmete valmistamise ja remondi suunal 10. Kaabli- ja mehaaniliste elektroonikakoostude valmistamine 13 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab juhendamisel kaablikoostusid ja lihtsamaid mehhaanilisi elektroonikakooste vastavalt tööjuhenditele ja kvaliteedinõuetele, kasutades sobivaid töövõtteid, tööriistu ja asjakohaseid standardeid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) valmistab ette vajalikud töövahendid ● valib tööülesandest lähtuvalt sobivad töövahendid; vastavalt tööjuhendile ● mõõdab ja lõikab juhendi järgi juhtmed või kaablid; ● eemaldab juhtmete ja kaablite isolatsiooni ja puhastab otsad korrektselt; ● märgistab juhtmed või kaablid tööjuhendi järg. 2) koostab kaablikooste ja valmistab ● valib vastavalt tööjuhendile sobiva otsiku, kontakti või pistiku; mehhaanilisi elektroonikakooste ● paigaldab juhendamisel kontakte, otsikuid ja pistikuid kinnitab kontakti või pistiku juhendamisel kasutades sobivaid töövahendeid ja - korrektselt; võtteid ● järjestab ja paigutab juhtmed vastavalt juhendile; ● kinnitab juhtmed (näiteks vitsade või markeeringutega) korrektselt; ● teeb jootmistöid juhendamisel lihtsa kaabliühenduse koostamiseks; ● kontrollib, et kaablikoost vastab mõõtudele ja juhendi skeemile; ● kontrollib ühenduse tugevust ja vastavust tööjuhendile. ● ühendab ja kinnitab mehaanilise elektroonikakoostu detailid juhendamisel korrektselt kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid; ● kontrollib, et mehhaaniline koost on stabiilne ja vastab juhendile 3) järgib kaablikoostude ja mehaanilise ● kasutab tööriistu ohutult ja juhenditele vastavalt; elektroonikakoostude koostamisel töö- ja ● hoiab töökoha korras kogu protsessi vältel keskkonnaohutuse nõudeid ● järgib tööjuhendites kirjeldatud kvaliteedinõudeid ja/või standardeid; ● tuvastab juhendamisel enamlevinud kvaliteedivigu;. 4) kontrollib valminud koostude vastavust ● võrdleb valminud koostu mõõte ja paigutust juhendiga; tööjuhendile ja kvaliteedinõuetele ● kontrollib kinnituste tugevust ja kaablikoostu puhtust; ● dokumenteerib kontrolli tulemused juhendi järgi; 12 (22) 5) viib läbi jootetööd tööstuslike ● valib juhendamisel tööülesande jaoks sobiva jootematerjali (tinatüüp, otsik, temperatuur); elektroonikaühenduste valmistamiseks ● joodab komponendid või juhtmed juhendi järgi ning tagab ühenduse mehaanilise ja elektrilise vastavalt tööjuhendile ja terviklikkuse; kvaliteedinõuetele ● kontrollib visuaalselt jootekohtade kvaliteeti ning parandab juhendamisel puudused; ● järgib jootmisel töö- ja ohutusnõudeid (ESD, temperatuuriohutus, töökoha korrashoid 11. Elektroonikakoostude visuaalne kontroll ja vigade tuvastamine 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tuvastab juhendamisel elektroonikakoostude levinud visuaalsed vead, hindab koostu ja jootmise kvaliteeti, kasutab asjakohaseid standardeid ning kontrollib koostu vastavust tööjuhendile ja nõuetele. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid ilane: Õpilane: ● kirjeldab tüüpilisi defekte (nt külmjooted, valesti paigaldatud komponendid); 1) tuvastab visuaalse vaatluse teel vead sh ● tuvastab visuaalse vaatluse teel defektid valmistoote juures; mehhaanilised defektid ja muud ● eristab juhendamisel elektroonikakoostu suuremad ja väiksemad visuaalsed vead. ebakõlad elektroonikakoostudes ● seostab defekti võimaliku tekkepõhjusega (jootmisviga, vale komponent, mehhaaniline viga), selgitades, milline töövõte või protsess võib defekti põhjustada; ● kontrollib kinnituste tugevust ja korrektsust; ● märgib ära mehhaanilised kahjustused (praod, kõverused, lahtised detailid); ● tuvastab puuduvad või valesti paigaldatud detailid; 2) hindab juhendamisel jootekohtade ja ● võrdleb jootekohti juhendis toodud nõuetega; komponentide paigalduse kvaliteeti ● kontrollib komponentide orientatsiooni, kõrgust ja asendit; ● tuvastab ebakvaliteetsed jooted (nt külmjoode, liigse tina või vähese tinaga jootekohad); 3) järgib visuaalsel kontrollil tööjuhendis, ● järgib juhendamisel etteantud kvaliteedinõudeid; standardis või tootja ● eristab kvaliteedinõuete järgi lubatud ja mittelubatud defekte; dokumentatsioonis toodud ● kasutab juhendamisel tööjuhendit, skeeme ja tootmisdokumente kontrollimisel kvaliteedinõudeid ● leiab juhendist vajalikud kontrollpunktid skeemide kontrollimiseks; ● võrdleb koostu dokumentatsioonis tooduga; ● märgib juhendamisel kõrvalekalded dokumentatsioonis toodust kasutades sobivaid töövahendeid ja - võtteid; 4) dokumenteerib kontrollitulemused ja ● täidab kontrollilehe või vormi vastavalt juhendile; annab need juhendajale üle vastavalt ● fikseerib tuvastatud vead või kinnitab vastavuse tööjuhendile, standarditele või tootja etteantud nõuetele dokumentatsioonile; 13 (22)  ● esitab tulemused juhendajale etteantud nõuete korrektselt. 12. Elektroonikaseadmete remont ja hooldus 8 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tuvastab juhendamisel elektroonikaseadmete sagedasemaid rikkeid, teostab lihtsamaid hooldus- ja remonditöid ning kontrollib remonditud seadme töökorda vastavalt tööjuhenditele ja ohutusnõuetele Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) tuvastab juhendamisel ● nimetab sagedasemaid seadmerikkeid (nt puuduv väljund, voolukatkestus, ülekuumenemine); elektroonikaseadmete levinud rikked ● leiab tööjuhendi või skeemi abil rikkelise ala ja/või komponendi; ● selgitab juhendamisel, millised tunnused viitavad konkreetsele rikketüübile. 2) kasutab hoolduseks ja remondiks ● valib tööülesande jaoks sobivad töövahendid; sobivaid tööriistu ja töövõtteid ● kasutab tööriistu ohutult ja juhendamisele vastavalt; ● hoiab töökoha korras ja väldib lisakahjustuste põhjustamist;. 3) vahetab juhendamisel lihtsamaid ● eemaldab rikkelise komponendi või detaili juhendamisel; komponente ja mehhaanilisi osi ● paigaldab asenduskomponendi või detaili vastavalt juhendile; ● kontrollib kinnituse või ühenduse tugevust ja vastavust juhendil; 4) teeb juhendamisel lihtsamaid ● tuvastab juhendamisel katkise või ebastabiilse ühenduse; elektrikontakti ja ühenduse parandusi ● „parandab juhendamisel elektrikontakti või liitekoha (pingutab, puhastab, kinnitab); ● kontrollib paranduse kvaliteeti ja töökindlust; 5) kontrollib remonditud või hooldatud ● käivitab seadme vastavalt juhendile; seadme tööd vastavalt juhendile ● kontrollib seadme funktsioonid (sisendid, väljundid, režiimid); ● võrdleb seadme tööd dokumentatsioonis toodud nõuetega; 6) järgib remondi ja hoolduse ● järgib elektri- ja tööohutuse nõudeid; ohutusnõudeid ning dokumenteerib ● dokumenteerib töö (märkmed, töölehed või digivorm); tehtud töö ● annab juhendajale üle ülevaate tehtud remondist või hooldusest. 13. Tootmisdokumentatsiooni kasutamine ja jälgimine 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab juhendamisel tootmisdokumentatsiooni (tööjuhendid, skeemid, kontrollilehed), leiab vajalikku teavet koostamiseks ja kontrollimiseks ning täidab nõuetele vastavaid dokumente. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid 14 (22) Õpilane: Õpilane: 1) leiab tööülesande täitmiseks ja ● loeb tööjuhendist välja tegevused, mis on vajalikud tööülesande täitmiseks. tulemuste kontrollimiseks vajaliku info ● leiab skeemilt või juhiselt vajalikud märgised ja andmed; kasutades tööjuhendeid, skeeme ja ● selgitab juhendamisel dokumentatsiooni põhisisu (mida ja kuidas tuleb teha); muud asjakohast dokumentatsiooni ● leiab mõõdud, komponendid või referentsmärgid dokumentidest; ● kasutab dokumentatsiooni, et kontrollida koostu vastavust skeemile, tööjuhendile või nõuetele; ● märgib juhendamisel kõrvalekalded dokumentatsiooni järgi. 2) järgib juhendamisel tootmisprotsessi ● järgib dokumenteerimise järjekorda (nt kontroll → märge → allkiri); dokumenteerimise korda ● kasutab tööülesande täitmisel õigeid dokumendivorme (tööjuhend, skeem, kontrollileht); ● dokumenteerib juhendamisel muudatused või kõrvalekalded ettenähtud viisil. 3) täidab lihtsamaid töö- ja ● täidab töö- või kontrollilehe vastavalt juhendile; kontrollidokumente ● kirjeldab tehtud töö või kontrolli tulemused; ● esitab dokumentatsiooni juhendajale õigel kujul. 3.3.Valitavad põhiõpingute moodulid militaarelektroonika kooste ja hoolduse suunal 14. Militaarsed IoT-süsteemid ja infoturbe põhimõtted 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab militaarsete IoT-seadmete tööpõhimõtteid ja andmeedastust, tuvastab juhendamisel turvariske ning rakendab põhilisi infoturbe- ja salastusnõudeid IoT-põhiste elektroonikasüsteemide kasutamisel ja hooldamisel. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kirjeldab juhendamisel militaarsete ● tuvastab IoT-seadme põhikomponendid (andurid, kontroller, sideühendus, toide); IoT-süsteemide ülesehitust ja ● kirjeldab juhendamisel andmevoo põhiprotsessi (andur → võrk → juhtüksus); andmeedastusloogikat ● seostab süsteemi ülesehituse militaarse kasutusolukorraga (seire, side, platvormid). 2) tuvastab militaarsete IoT-seadmete ● tuvastab tüüpilised riskikohad (ebaturvaline ühendus, võltsandmed, volitamata ligipääs); võimalikke turvariske ja nõrkusi ● kirjeldab juhendamisel võimalikke ründevektoreid (signaalihäire, andmete „kalastamine“, identiteedivõltsing, sidekiiluse peatkuulamine); ● seostab riskid seadme tööloogika ja kasutusstsenaariumiga. 3) järgib põhilisi infoturbe- ja ● järgib salastatuse- ja juurdepääsupiiranguid seadmete käsitlemisel; salastatusenõudeid IoT-seadmete ● kontrollib, et kasutatav seadme logid, seadmed ja andmed on kaitstud lähtuvalt kaitsetarbest; kasutamisel ja hooldusel ● kasutab turvalisi töövõtteid (paroolid, füüsiline kaitse, ühenduse piiramine). 15 (22) 4) kontrollib juhendamisel militaarse IoT- ● kontrollib seadme sideolekut, andmeid või diagnostikanäitajaid juhendi järgi; seadme tööparameetreid ja tuvastab ● võrdleb parameetreid ettenähtud töövahemikega; kõrvalekaldeid ● märgib testitulemustes kõrvalekalded (signaali kadumine, ohtlik viivitus, valeandmed). 5) dokumenteerib seadmega seotud turva- ● täidab etteantud turva- või hoolduslehe; ja kasutustegevused vastavalt nõuetele ● esitab tehtud toimingud loetavalt ja struktureeritult; ● tagab dokumentatsiooni vastavuse salastatuse- ja hoiustamisnõuetele. 15. Elektroonikasüsteemide arendus ja integratsioon kaitseväes ja kaitsetööstuses 7 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab kaitseväes ja kaitsetööstuses kasutatavate elektroonikasüsteemide põhielemente, oskab juhendamisel kirjeldada nende tööd ja koostada lihtsustatud visuaalseid ülevaateid ning arvestab liidestamisel militaarvaldkonna eripäradega (töökindlus, ohutus, salastatus). Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) tuvastab kaitseotstarbelise ● tuvastab süsteemi põhilised elemendid (nt andurid, toitemoodulid, sideplokk, juhtloogika); elektroonikasüsteemi põhilised ● kirjeldab juhendamisel iga komponendi rolli süsteemis; komponendid ja kirjeldab nende ● seostab komponendi kasutuskoha sõjalise rakendusega (nt seire, juhtimine, side); ülesannet 2) koostab juhendamisel lihtsustatud ● koostab visuaalse skeemi kasutades sobivaid sümboleid või plokke; visuaalse skeemi süsteemi tööloogikast ● esitab tööprotsessi loogilises järjestuses (sisend → töötlemine → väljund); ● seostab skeemi ülesehituse konkreetse kasutusstsenaariumiga (nt seirepost, droon, sidejaam); 3) selgitab elektroonika kasutusvõimalusi ● toob juhendamisel näiteid elektroonika kasutusvõimalustest kaitsesüsteemides; kaitsesüsteemides ning ● selgitab peamisi keskkonna- ja töötingimusi, mis mõjutavad militaarvaldkonna elektroonikat; elektroonikasüsteemide arendamise ja ● kirjeldab elektroonikasüsteemide arendamise ja uuendamise põhinõudeid (nt töökindlus, ohutus, uuendamise põhinõudeid salastatus); militaarvaldkonnas ● seostab juhendamisel kasutusstsenaariumi (nt droon, seiresüsteem, sidejaam) sellele vastavate nõuetega; ● kirjeldab peamisi liidestamise mõjutegureid, mis on olulised moodulite ühendamisel suuremasse kaitsesüsteemi; 4) täidab juhendatud meeskonnatöös oma ● täidab kokkulepitud ülesandeid ja tähtajad; rolli, järgides militaarvaldkonna töö- ja ● annab asjakohast tagasisidet meeskonna töö käigus; infodistsipliini nõudeid ● järgib ohutus-, salastatuse- ja dokumenteerimisnõudeid; 16 (22)  ● dokumenteerib oma panuse juhendatud vormil. 16. Sõjalise otstarbega elektroonikasüsteemide hooldus ja töökindluse tagamine 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane oskab juhendamisel teostada sõjalise otstarbega elektroonikasüsteemide põhitaseme hooldustoiminguid, tuvastada tüüpilisi rikketunnuseid ning arvestada töökindluse, keskkonnatingimuste ja salastuse nõuetega. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) tuvastab sõjalise elektroonikasüsteemi ● tuvastab seadmemoodulid (toide, juhtplokk, sideplokk, andurid); põhikomponendid ja nende ● kirjeldab juhendamisel moodulite funktsiooni; tööülesanded ● seostab mooduli töötingimustega (vibratsioon, temperatuur, niiskus); 2) kontrollib juhendamisel süsteemi ● mõõdab või jälgib tööparameetreid antud juhendi järgi; tööparameetreid ja tuvastab ● võrdleb parameetreid etteantud vahemikega; kõrvalekaldeid ● tuvastab kõrvalekaldeid (ülekoormus, ülekuumenemine, signaalikadu); 3) viib läbi juhendatud hooldustoiminguid ● puhastab ja kontrollib ühendused, kinnituspunktid ja pistikud; sõjalise elektroonikasüsteemi ● vahetab juhendamisel kulukomponente (kaitsmed, filtrid); töökindluse tagamiseks ● dokumenteerib tehtud hooldustoimingud antud vormil; 4) tuvastab juhendamisel tüüpilisi rikete ● kirjeldab levinud veaolukordi (toitekatkestus, signaalimoonutus, termilised rikked); tunnuseid ning seostab need võimalike ● tuvastab rikke sümptomeid testitulemustest või näidikutelt; põhjustega ● seostab tuvastatud tunnuse võimalike rikete põhjustega (juhtmete vigastus, häiring, pistiku lõtk); 5) järgib hooldustööde tegemisel ● käsitleb seadet vastavalt ohutusnõuetele; militaarvaldkonna töö-, ohutus- ja ● järgib tööpiirkonna ja dokumentatsiooni salastatusereegleid; salastatusenõudeid ● täidab meeskonnatöös kokkulepitud ülesandeid. 17. Tehisintellekti kasutamine militaarsetes elektroonikasüsteemides 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab tehisintellekti (AI) kasutamise põhimõtteid militaarsetes elektroonikasüsteemides, tunneb juhendamisel AI-põhiste moodulite tööloogikat ning arvestab töökindluse, andmeturbe ja salastatuse nõuetega süsteemi kasutamisel ja hooldusel. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kirjeldab juhendamisel tehisintellekti ● kirjeldab, millist funktsiooni AI täidab (nt tuvastamine, jälgimine, otsustusabi); rolli militaarseadme töös ● toob näiteid AI kasutuskohtadest militaarvaldkonnas; ● kirjeldab juhendamisel, millised andurid või sisendid AI moodulit mõjutavad. 17 (22) 2) tuvastab AI-põhise ● tuvastab süsteemi põhilised osad (andurid, töötlemismoodul, sideplokk); elektroonikamooduli ● kirjeldab juhendamisel iga komponendi rolli AI tööprotsessis; põhikomponendid ja nende ülesanded ● seostab komponendid konkreetse kasutusstsenaariumiga (droon, radar, seireseade); 3) kontrollib juhendamisel AI-mooduli ● kontrollib juhendamisel seadme näidikuid ja/või diagnostikaandmeid; tööparameetreid ja tuvastab ● võrdleb saadud parameetreid ettenähtud töövahemikega; kõrvalekaldeid ● tuvastab kõrvalekaldeid (signaalikadu, anomaalsed näidud, viivitused); 4) kirjeldab juhendamisel AI-süsteemi ● toob välja AI töökindluse mõjutegurid (keskkond, häired, vale sisendinfo); kasutamisega seotud riske ja piiranguid ● kirjeldab AI- süsteemide kasutamise andmeturbe ja salastatusenõuded; militaarvaldkonnas ● seostab riskid konkreetsete kasutusolukordadega (nt vale objekti tuvastamine); 5) järgib AI-põhiste ● käsitleb seadet ohutusreeglite kohaselt; elektroonikasüsteemide hooldamisel ● järgib andmekaitse- ja salastatusenõudeid; töö-, ohutus- ja salastatusenõudeid ● dokumenteerib tehtud toimingud ettenähtud vormil. 18. Militaarvaldkonna elektroonikasüsteemide testimine ja valideerimine 7 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane oskab juhendamisel testida ja valideerida kaitsevaldkonna elektroonikasüsteeme, järgib töö-, ohutus- ja salastatusenõudeid, kasutab sobivaid mõõte- ja testivahendeid ning dokumenteerib tulemused nõuetekohaselt. Selles moodulis on õppe fookus süsteemitasandi kontrollil, mitte skeemitööl. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) valmistab testimiseks ette ● valib ülesande jaoks sobivad testivahendid (mõõteriistad, diagnostikaseadmed); kaitsesüsteemi vastavalt tööjuhendile ● kontrollib ühenduste ja seadistuste ohutust enne testimise alustamist; ● seab töökoha vastavusse salastus- ja ohutusnõuetega; 2) viib juhendamisel läbi lihtsamaid ● järgib testiprotseduuri (sisendid, väljundid, töörežiimid); kaitsesüsteemi funktsionaalseid teste ● jälgib süsteemi käitumist ja testinäite; ● katkestab testi ohutusnõuete kohaselt, kui ilmnevad kõrvalekalded; 3) tuvastab juhendamisel kaitse-süsteemi ● võrdleb saadud näite süsteemile ette nähtud normväärtustega; testitulemustest võimalikke ● eristab tüüpilisi süsteemitasandi kõrvalekaldeid (signaali kadumine, latentsus, vale tuvastus); kõrvalekaldeid ● märgib kõrvalekalded ja nende võimalikud põhjused; 4) dokumenteerib testimise tulemused ● salvestab tulemused ettenähtud vormile või infosüsteemi; vastavalt kaitseväe määrustikule ● esitab tulemused loetavalt ja struktureeritult (tabel, tööleht); 18 (22)  ● tagab dokumentatsiooni kooskõla salastus- ja ladustamisnõuetega. 5) järgib testimise käigus ● kasutab sobivaid isikukaitsevahendeid ja töövõtteid; kaitsevaldkonnale omaseid ohutus-, ● tagab seadmete, andmete ja dokumentatsiooni turvalise käitlemise; töö- ja salastatusenõudeid ● korraldab tööala vastavalt ohutus- ja salastatuseprotseduurile. 3.2.Valitavad põhiõpingute moodulid infotehnoloogia riistvara kooste ja hoolduse suunal 19. Mikrokontrollerid ja sisseehitatud elektroonikasüsteemid 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab mikrokontrollerite ja sisseehitatud elektroonikasüsteemide tööpõhimõtteid, oskab juhendamisel ühendada andureid ja täitureid, kasutada põhilisi sideliideseid ning koostada ja testida lihtsamaid mikrokontrolleri-põhiseid lahendusi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) tunneb mikrokontrolleri ● tuvastab mikrokontrolleri põhielemendid (toide, sisendid/väljundid, kellaallikas, mälu); põhikomponente, nende tööülesandeid ja ● kirjeldab juhendamisel komponentide funktsioone; kasutusala ● seostab komponendid nende kasutusotstarbega sisseehitatud seadmetes; 2) ühendab mikrokontrolleriga andureid ja ● ühendab andurid ja täiturid (nt temperatuurisensor, LED, mootor) juhendi järgi; täitureid ● kontrollib ühenduste õigsust ja tööohutust; ● selgitab juhendamisel, millist signaali andur või täitur kasutab (digitaalne/analoog); 3) kasutab juhendamisel levinud ● seab etteantud seadistusega enamlevinud sideliidesed (nt UART, I²C, SPI) töörežiimi; sideliideseid andmete edastamiseks ● edastab ja võtab vastu juhendamisel lihtsaid andmeid; ● tuvastab tavapäraseid sideprobleeme (ühendusviga, vale kiirus, katkestused) ja selgitab meetmeid nende kõrvaldamiseks; 4) muudab juhendamisel mikrokontrolleri ● muudab juhendi järgi koodi lihtsaid parameetreid (nt pin-numbrid, läviväärtused, ajad); näidiskoodi ja kontrollib muudatuse ● laadib muudetud programmi kontrollerile; toimimist ● kontrollib, kas muudatus avaldub seadme töös (nt LED vilgub, sensor annab uue lävendi järgi märku); ● tuvastab juhendamisel põhilisi tõrkeid (vale port, kirjutusviga, vale seade); 5) laadib mikrokontrollerile programmi ja ● kasutab juhendamisel sobivat arenduskeskkonda või programmeerijat; testib juhendamisel selle toimimist ● käivitab testprogrammi ja jälgib seadme käitumist; ● tuvastab juhendamisel vigase töö põhjuseid (vale sisend, ühendusvead, toiteprobleem); 19 (22) 6) koostab juhendamisel lihtsa ● ühendab mikrokontrolleri, andurid ja täiturid vastavalt tööjuhendile; sisseehitatud lahenduse ja ● kontrollib, et lahendus töötaks ettenähtud režiimides; dokumenteerib tehtud töö ● dokumenteerib lahenduse skeemi, ühendused ja kasutatud seadistused. 20. IT-riistvara kooste ja hooldus 8 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane oskab juhendamisel kokku panna ja hooldada arvuteid ning IT-riistvara, tuvastada tüüpilisi riistvaraprobleeme, kontrollida seadmete tööparameetreid ja kasutada diagnostikavahendeid, tagades tööohutuse ja andmekaitsenõuded. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) koostab juhendamisel töökorras laua- ● valib õiged omavahel sobivad komponendid (toiteplokk, emaplaat, mälu, salvesti, kaardid); või sülearvuti ● ühendab komponendid tootja juhiste järgi; ● kontrollib ühenduste ohutust ja seadme esmase käivituse võimalikkust. 2) seadistab juhendamisel arvuti ● avab ja kasutab BIOS/UEFI põhisätteid; põhikomponendid ja kontrollib nende ● kontrollib mälu, salvestite ja jahutuse toimimist; tööd ● teeb juhendamisel lihtsaid diagnostikateste. 3) tuvastab juhendamisel arvuti ja IT- ● kirjeldab levinud probleemide sümptomeid (toide, ülekuumenemine, ühendusrikked); riistvara tüüpilisi rikete tunnuseid ● kasutab juhendamisel diagnostikavahendeid (nt testid, vealogid, näidikud); ● seostab rikketunnused võimalike põhjustega (kaabel, komponent, tolm, kontakt). 4) teostab juhendamisel arvuti- ja IT- ● puhastab jahutuse ja ühenduspinnad vastavalt juhendile; riistvara hooldustoiminguid ● vahetab juhendamisel kulukomponente (pasta, ventilaator, aku, kaabel); ● kontrollib seadme tööd pärast hooldust. 5) paigaldab ja kontrollib juhendamisel IT- ● ühendab seadme vastavalt juhendile (toide, liidesed, kaabeldus); seadmete (ruuterid, monitorid, printerid) ● kontrollib seadme töörežiime ja põhifunktsioone; põhifunktsioone ● tuvastab ja märgib lihtsaid kasutuse või konfiguratsiooniga seotud kõrvalekaldeid. 6) dokumenteerib hooldus- ja ● täidab juhendatud hooldus- või kontrollilehe; kokkupanekutööd ning järgib ● esitab tehtud toimingud loetavalt ja struktureeritult; andmekaitsenõudeid ● käsitleb seadmeid ja andmekandjaid vastavalt andmekaitse- ja ohutusnõuetele. 21. Nutiseadmete ja robotite riistvara kooste ja hooldus 7 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab nutiseadmete ja robotite riistvara tööpõhimõtteid, ühendab juhendamisel sensoreid ja mootoreid, koostab lihtsama roboti või nutiseadme lahenduse ning kontrollib selle põhifunktsioonide toimimist. 20 (22) Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) tuvastab nutiseadmete ja robotite ● tuvastab sensorid, kontrollerid, mootorid, draiverid ja toitemooduli; põhikomponendid ning kirjeldab nende ● kirjeldab juhendamisel iga komponendi funktsiooni (liikumine, mõõtmine, juhtimine); tööülesandeid ● seostab komponendid robootika või nutiseadme tööloogikaga; 2) ühendab juhendamisel sensoreid, ● ühendab sensori või mootori kontrolleri väljunditesse; mootoreid ja kontrollerit vastavalt ● kontrollib, et ühendused oleksid korrektsed ja ohutud; tööjuhendile ● selgitab juhendamisel, millist signaali komponent kasutab (PWM, digitaalne, analoog); 3) kasutab juhendamisel mootori- ja ● seab mootori töörežiimi (kiirus, suund, servomootori asend); liikumise juhtimise põhivõtteid ● testib juhendamisel liikumist või servomootori tööd; ● tuvastab tüüpilisi liikumisega seotud kõrvalekaldeid (müra, takistus, vale suund); 4) kontrollib nutiseadme või roboti ● jälgib seadme näite ja/või diagnostikaandmeid juhendi järgi; tööparameetreid ja tuvastab ● võrdleb saadud näite ettenähtud tööpiiridega; kõrvalekaldeid ● tuvastab kõrvalekaldeid (signaalihüpped, mootori ülekoormus, sensori vale lugem); 5) koostab juhendamisel lihtsama roboti ● ühendab komponendid tööjuhendi kohaselt terviklahenduseks; või nutiseadme lahenduse ja kontrollib ● kontrollib, et lahendus täidab etteantud funktsioone (nt liikumine, takistuse tuvastus); selle toimimist ● teeb juhendamisel vajalikud parandused või muudatused; 6) dokumenteerib lahenduse valminud ● täidab juhendatud skeemi, tabeli või töölehe; ühendused, seadistused ja testitulemused ● kirjeldab kasutatud komponente ja seadistusi; ● esitab testitulemused loetavalt ja struktureeritult. 22. IT-elektroonika ja võrguseadmete hooldus 8 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane oskab juhendamisel paigaldada ja hooldada põhilisi võrguseadmeid ning IT-elektroonikat, kontrollida nende tööparameetreid, tuvastada lihtsamaid rikkeid ja dokumenteerida hooldus- ja seadistustoiminguid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) ühendab ja seadistab põhilisi ● ühendab seadme toite, kaablid ja liidesed vastavalt juhendile; võrguseadmeid (ruuterid, lülitid, ● seadistab seadme põhilised seadistused (nt IP-aadress, töörežiim); pääsupunktid) ● kontrollib, et seade oleks ühenduses ja töövalmis; 21 (22) 2) kontrollib võrguseadme tööparameetreid ● jälgib seadme näite (ühenduse olek, signaal, temperatuur); ja tuvastab kõrvalekaldeid ● võrdleb näite seadmele ette antud töövahemikega; ● tuvastab kõrvalekaldeid (ühendus puudub, signaal nõrk, seadme ülekuumenemine); 3) teostab juhendamisel võrguseadmete ● puhastab seadme ventilatsiooniavad ja liidesed vastavalt juhendile; ning IT-elektroonika hooldustoiminguid ● kontrollib kaablite ja pistikute seisukorda; ● testib seadme tööd pärast hooldust (ühendus, signaal, funktsioonid); 4) tuvastab juhendamisel lihtsamaid ● kirjeldab levinud rikketunnuseid (paketikadu, ühenduse katkestus, toiteprobleem); võrgurikkeid ja seostab need võimalike ● kasutab juhendamisel lihtsaid diagnostikavahendeid või testreid; põhjustega ● seostab rikked võimalike põhjustega (nt vale kaabel, halb kontakt, seadistuse viga); 5) dokumenteerib seadmega seotud ● täidab juhendatud töö- või hoolduslehe; hooldus- ja kontrollitoimingud ● kirjeldab tehtud toimingud loetavalt ja korrektselt; ● järgib dokumentatsiooni käsitlemisel andmekaitse- ja hoiustamisnõudeid. 22 (22)  Lisa 19 KINNITATUD haridus- ja teadusministri määrusega „Kutsekeskhariduse riiklik õppekava” Heakorrateenuste õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 1. Õppekava üldandmed 1.1. Õppekava võimaldab õpilasel omandada teadmised, oskused, väärtushoiakud ja sotsiaalse valmiduse õpingute jätkamiseks ja töötamiseks heakorrateenuste ja kinnisvara korrashoiu valdkonnas vastavalt valitud spetsialiseerumisele. 1.2. Õppekava paigutumine õppekavarühma sõltub suunavalikust järgnevalt: 1.2.1. suunavalikul väliheakorra- ja eripuhastustöödele liigitub õppekava õppekavarühma ehitus- ja tsiviilrajatised; 1.2.2. suunavalikul siseruumide heakorratöödele liigitub õppekava õppekavarühma koduteenindus. 1.3. Õppekava õppemaht on 240 EKAPit, mis jaguneb järgmiselt: 1) kohustuslikud üldharidusõpingud 80 EKAPit; 2) põhiõpingud 125 EKAPit, millest ühiseid põhiõpinguid 42 EKAPit ja valitavaid põhiõpinguid 83 EKAPit sh praktika vähemalt 36 EKAPit; 3) valikõpingud 35 EKAPit sh vabaõpingud 5 EKAPit. 1.4. Õppekava võimaldab järgmisi suunavalikuid ja spetsialiseerumisi, millest õpilane valib ühe: 1) väliheakorra- ja eripuhastustööde suunal on võimalik spetsialiseeruda territooriumide korrashoiu ja ehitiste välispindade hooldamisele või eripuhastustöödele; 2) siseruumide heakorratööde suunal on võimalik spetsialiseeruda majutusasutuste heakorrateenustele või tervishoiu- ja hoolekandeasutuste heakorrateenustele. 2. Õppekava põhiõpingute struktuur 2.1. Ühised põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht on järgmised: 1) oskused eluks ja tööks, 15 EKAPit; 2) digioskuste arendamine, 5 EKAPit; 3) sissejuhatus kutseõpingutesse, 10 EKAPit; 4) klienditeeninduse ja suhtlemisoskuste arendamine, 3 EKAPit; 5) juhendamine heakorratöödel, 5 EKAPit; 6) erialaste digipädevuste arendamine, 4 EKAPit. 2.2. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht väliheakorra- ja eripuhastustööde suunal on järgmised: 2.2.1. Ühised põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht kõigile spetsialiseerumistele väliheakorra- ja eripuhastustööde suunal: 1) territooriumi ja ehitiste välispindade korrashoiutööd, 6 EKAPit; 2) eripuhastustööd, 8 EKAPit; 3) territooriumide, ehitiste ja eripuhastustööde praktika, 16 EKAPit.  2.2.2. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht spetsialiseerumisel territooriumide korrashoiu ja ehitiste välispindade puhastamisele ning hooldamisele on järgmised: 1) talvised territooriumide korrashoiutööd, 10 EKAPit; 2) suvised territooriumide korrashoiutööd, 12 EKAPit; 3) ehitiste välispindade puhastamine ning hooldamine, 11 EKAPit; 4) väliterritooriumide ja fassaadide hoolduse praktika, 20 EKAPit. 2.2.3. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht 53 EKAPit spetsialiseerumisel eripuhastustöödele on järgmised: 1) põrandakatete süvapesu ja kaitsetöötlus, 12 EKAPit; 2) pehme mööbli puhastamine, 5 EKAPit; 3) klaaspindade pesemine, 5 EKAPit; 4) ehitus- ja tootmisobjektide eripuhastustööd, 6 EKAPit; 5) suurpuhastus köökides ja sanitaarruumides, 5 EKAPit; 6) eripuhastustööde praktika, 20 EKAPit. 2.3. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht siseruumide heakorratööde suunal on järgmised: 2.3.1. Ühised põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht kõigile spetsialiseerumistele siseruumide heakorratööde suunal: 1) avalike ruumide hoolduskoristustööd, 12 EKAPit; 2) avalike ruumide suurpuhastustööd, 9 EKAPit; 3) koristamise kvaliteedi hindamine, 3 EKAPit. 4) siseruumide hoolduskoristuse ja suurpuhastuse praktika, 16 EKAPit. 2.3.2. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht spetsialiseerumisel majutusasutuste heakorrateenustele on järgmised: 1) heakorratööd majutusasutustes, 10 EKAPit; 2) niiskete ruumide puhastamine, 4 EKAPit; 3) tekstiilide hooldamine majutusasutustes, 4 EKAPit; 4) majutusasutuste suurpuhastustööd, 5 EKAPit; 5) majutusasutuste heakorratööde praktika, 20 EKAPit. 2.3.3. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht spetsialiseerumisel tervishoiu- ja hoolekandeasutuste heakorrateenustele on järgmised: 1) infektsioonide tõkestamine ja patsiendiohutus tervishoiu- ja hoolekandeasutustes, 5 EKAPit; 2) heakorratööd tervishoiu- ja hoolekandeasutustes, 12 EKAPit; 3) puhastamine tervishoiu- ja hoolekandeasutuste eriolukordades, 6 EKAPit; 4) tervishoiu- ja hoolekandeasutuste heakorratööde praktika, 20 EKAPit.  3. Heakorrateenused õppekava põhiõpingute moodulite kirjeldused 3.1. Kõikidele suundadele ja spetsialiseerumistele ühised põhiõpingute moodulid Mooduli nr Mooduli nimetus Mooduli õppe maht Eesti kutsehariduse arvestuspunktides (EKAP) 1. Oskused eluks ja tööks 15 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab pädevusi, mis on vajalikud edasisel õpiteel ja ühiskonnas ennastjuhtivalt, vastutustundlikult ja tulemuslikult toimimiseks. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) püstitab enesearengu eesmärgid, • selgitab tervislike eluviiside ja turvalise keskkonna tähtsust, sh toetavate suhtlusvõrgustike rolli tervise, arvestades enda võimeid ja õpimotivatsiooni ja üldise toimetuleku tagamisel; võimalusi ning väärtustades • analüüsib juhendamisel enda käitumis- ja tarbimisharjumusi ning nende mõju enda tervisele, heaolule tervislikke eluviise ja üldisele toimetulekule; • hindab oma vaimse ja füüsilise tervise seisundit, arvestades põhilisi tegureid nagu magamine, toitumine, liikumine, suhted, kasutades selleks usaldusväärseid enesehindamise tehnikaid, sh veebipõhiseid töövahendeid; • koostab juhendamisel aja- ja tegevuskava enda vaimse ja füüsilise heaolu säilitamiseks, kasutades selleks erinevaid tervise edendamise ja säilitamise võimalusi; • kasutab kodukoha ja kooli lähedal paiknevad liikumisradu, harjutusväljakuid ja võimalusi erinevate liikumisviisidega tegelemiseks; • oskab kasutada mobiilirakendusi liikumisharjumuse ja kehalise aktiivsuse jälgimiseks; • analüüsib juhendamisel enda huvisid, väärtushoiakuid, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi; • sõnastab eneseanalüüsi tulemustest lähtuvalt juhendamisel eesmärgid, isiklike ja akadeemiliste sihtide poole liikumiseks; 2) kasutab teadlikult erinevaid • selgitab juhendatult õppimise olemust ning teadmiste ning oskuste omandamise protsessi, kasutades õpistrateegiaid ja -viise enda erinevaid teabeallikaid; õpitegevuse kavandamisel ja • iseloomustab erinevaid õpistrateegiaid ja õppimise viise, seostades neid enda senise õpikäitumisega; juhtimisel • oskab analüüsida enda õpiharjumusi ning arvestada tahtlikku ja tahtmatu tähelepanu mõju oma õpitegevusele; 3 (37)  • analüüsib juhendamisel oma õpimotivatsiooni, määratledes seda soodustavaid ja takistavaid tegureid; • koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õppimis- ja igapäevategevuste ajakava, lähtudes enda huvidest, eneseteostusega seotud eesmärkidest ja võimalustest; • annab hinnangu enda varasematele õpitulemustele, arvestades eneseanalüüsi tulemusi ja saadud tagasisidet; • kavandab muudatused enda õppimisharjumustes, lähtuvalt hindamistulemustest ning toob saadud tagasiside põhjal näiteid õpistrateegiate kasutamisest õpitegevustes; • selgitab juhendamisel stressi ja frustratsiooniga toimetuleku võimalusi; 3) tegutseb seatud eesmärkide • suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud vormis erinevas vanuses ja kultuuritaustaga inimestega, valides saavutamiseks vastutustundlikult nii asjakohase käitumis- ja väljendusviisi ning kohandades suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse iseseisvalt kui kollektiivi liikmena eesmärkidele; • jagab asjakohast infot nii kirjalikult, suuliselt kui visuaalselt, kasutades sobivaid suhtlemisvahendeid ja -vorme ning lähtudes suhtluspartnerist (sõber, kaasõpilane, õpetaja, ametiasutus); • kohandab enda suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele; • toob näiteid illustreerimaks, kuidas esmamulje, eelarvamused, sh stereotüübid mõjutavad inimeste käitumist; • iseloomustab erinevaid meeskonnatöö rolle ja nende mõju töö tulemuslikkusele, kasutades teabeallikaid; • analüüsib juhendamisel rühmas toimuvaid protsesse ja nende võimalikku mõju inimese käitumisele igapäevaelus; • teeb kaaslastega teadlikult koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks, järgides meeskonnatöö põhimõtteid, suhtlus- ja käitumisnorme ning kasutades digitaalseid ühistöövahendeid; 4) mõistab ettevõtliku, väärtust loova • selgitab juhendamisel vastutustundliku tarbimise ja tootmise põhimõtteid ning tehtavate valikute mõju ja vastutustundliku tegutsemise keskkonnale, kogukondadele ja enda heaolule; olulisust nii endale kui ühiskonnale • toob näiteid probleemsetest tarbimissituatsioonidest ning oskab otsida abi oma õiguste kaitseks; • hindab kriitiliselt ostudega seotud teadete, pakkumiste ja soovituste usaldusväärsust; • kirjeldab jätkusuutliku arengu eesmärke, seostades neid ümbritseva keskkonna ja õpitava valdkonnaga; • kaardistab juhendamisel ühiskonnas esinevaid sotsiaalseid probleeme, kasutades erinevaid teabeallikaid ja infotehnoloogiavahendeid; • analüüsib meeskonnatööna valitud probleemi lahendamise võimalusi, kasutades tõenduspõhiseid fakte ja teabeallikaid; 4 (37)  • kavandab juhendatud meeskonnatööna tegevuskava valitud probleemi lahendamiseks, kasutades loovustehnikaid ning arvestades ressursside säästliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtteid; • kavandab lahenduse elluviimiseks vajaliku eelarve, kasutades digivahendeid; 5) mõistab tööturu toimimise • selgitab teabeallikate põhjal majanduslike, tehnoloogiliste, looduslike ja teiste keskkonnatingimuste põhimõtteid ja enda arenguvajadusi muutuste mõju majanduskeskkonnale; tööturule sisenemiseks • iseloomustab juhendatud meeskonnatööna Eesti majanduskeskkonna ja tööturu toimimist eri tegevusvaldkondades, kasutades erinevaid teabeallikaid; • iseloomustab erineva haridustaseme ja oskustega inimeste võimalusi tööturul, arvestades töötasu seost väärtusloomega; • selgitab teabeallikate põhjal tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi töösuhetes; • võrdleb erinevate lepingutingimuste tähtsust töösuhetes, võimalike probleemide ennetamisel; • võrdleb enda kogemusi ja oskusi valitud tegevusvaldkonnas erinevates ametites ja rollides tegutsemiseks vajalikega, kasutades oskuste kompassi; • kavandab enesearengut toetavaid tegevusi, lähtudes enda eesmärkidest ja arendamist vajavatest oskustest; • selgitab ressursside (raha, aeg, inimesed) vajadust ja säästmise võimalusi, arvestades enda seatud eesmärkidega; 6) kasutab varasemaid teadmisi, • lahendab igapäevaeluga seonduvaid arvutusülesandeid, kasutades koolimatemaatikast tuttavaid oskusi ja kogemusi igapäevaeluga mudeleid ja meetodeid; seonduvate ülesannete lahendamisel • planeerib digivahendite abil igapäevased tulud-kulud, arvestades enda vajaduste ja võimalustega; • esitab kirjalikku ja suulist informatsiooni selgelt ja struktureeritult nii eesti keeles kui ka põhikoolis õpitud võõrkeeles; • kasutab tehnoloogilisi vahendeid ja seadmeid ning tõenduspõhiseid andmeid otsuste või järelduste tegemiseks igapäevaeluga seotud küsimustes; • kasutab igapäevaelus ettetulevate olukordade lahendamisel eesti- ja võõrkeelseid teabeallikaid; • koostab pädevuse piires eesti- ja võõrkeelseid tekste, lähtudes igapäevaelu vajadustest; • otsib tööülesande täitmiseks vajalikku teavet, hinnates erinevate teabeallikate usaldusväärsust; • lahendab reaalelulisi ülesandeid, sidudes tervikuks mitme ainevaldkonna teadmisi ja oskusi; • toob näiteid matemaatika, füüsika, keemia ja bioloogia omavahelistest seostest igapäevaelus; 7) korraldab teadlikult oma rahaasju • koostab isikliku eelarve arvestades enda finantseesmärke, analüüsides juhendamisel oma sissetulekuid, mõistes, et oma hea finantsilise väljaminekuid ja rahalist seisu sh säästmise võimalusi; 5 (37)  käekäigu eest vastutab vaid tema • arutleb meeskonnatööna sissetuleku, tarbimisvalikute ja investeerimisotsuste mõju üle üksikisiku, ise ühiskonna ja keskkonna tasandil; • hindab elumuutvate sündmuste (abiellumine, laste saamine, õnnetus, surm) mõju finantsplaneerimisele, eristades rahalist väärtust emotsionaalsetest jt väärtustest; • kirjeldab pangateenuseid ja finantsteenuse osutaja rolli üksikisiku rahaasjade korraldamisel, tuues esile pakutavaid võimalusi, kaasnevaid kohustusi ja riske; • oskab valida laenutooteid, kasutades sobivaid võrdlusvahendeid ning arvestades pakutavat intressimäära ja maksetingimusi; • iseloomustab põhiomaduste alusel peamiste varaklasside nagu kinnisvara, võlakirjad ja aktsiad olemust ja erinevusi ning nende kasutamisvõimalusi ja sellega kaasnevaid riske isiklike finantseesmärkide saavutamiseks; • kirjeldab isikliku eluaseme soetamise võimalusi, tuues välja üürimise ja ostmise eelised ja puudused; • selgitab pensioni kui pikaajalise finantsmehhanismi olemust ja selle planeerimise olulisust, kasutades asjakohaseid teabematerjale. 2. Digioskuste arendamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab enda digipädevusi elektroonilise teabe otsimiseks, loomiseks ja haldamiseks, arvestades digitehnoloogia kasutamisel tervisekaitse ja küberturvalisuse nõuete ning autorikaitse ja eetika põhimõtetega. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane: 1) kasutab digikeskkonnast vajaliku • määratleb oma teabevajaduse ning rakendab sobivaid infootsingu võtteid, et leida digikeskkonnast teabe leidmiseks sobivaid asjakohane teave; infootsingu ja andmehalduse • otsib ja filtreerib andmeid, infot ja materjale eesmärgipäraselt, kasutades erinevaid otsingumeetodeid võtteid, hinnates digisisu ja -tööriistu; asjakohasust • analüüsib juhendamisel leitud andmeid, infot ja digisisu, hinnates nende allikate päritolu usaldusväärsust ja asjakohasust; • salvestab ja korrastab digikeskkonnas faile, kasutades kaustu ja kategooriaid, et tagada lihtne ligipääs ja haldus; • töötleb ja analüüsib andmeid tabelarvutuse abil ning esitleb tulemusi selgelt ja arusaadavalt diagrammide ja skeemide abil; 2) kasutab info jagamiseks, • kasutab sobivaid digitehnoloogiaid ja -sisu, et tõhusalt suhelda ja panustada meeskonnatöösse; suhtlemiseks ja koostööks sobivaid 6 (37)  digilahendusi, arvestades • jagab infot ja faile digikeskkonnas, valides selleks kontekstist ja eesmärgist tulenevalt korrektse viisi digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja ja sobiva vahendi; käitumisnorme ning • kasutab iseseisvalt ja efektiivselt kooli, kohaliku omavalitsuse, riigi ja ettevõtete digiteenuseid, näiteks küberturvalisuse nõudeid e-päevik, riigiportaal, digitaalsed õpikeskkonnad, pangateenused; • kasutab turvaliselt ühismeediat, ajaveebi ja video jagamise platvorme oma algatuste tutvustamiseks ja teiste kaasamiseks; • järgib digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme, arvestades erinevate sihtrühmade kultuurilisest, vanuselisest ja keelelisest eripärast tulenevaid vajadusi; • haldab enda digitaalset identiteeti, arvestades küberturvalisuse nõuetega; • analüüsib juhendamisel oma digitaalset jalajälge ja selle mõju enda kuvandile; 3) loob ja täiustab digisisu, kasutades • loob digisisu teksti, esitluse, pildi ja videona, kasutades sobivaid tööriistu ning arvestades kvaliteedi, sobivaid tööriistu sh tehisintellekti konteksti ja eesmärkidega; lahendusi vastutustundlikult ning • kohandab olemasolevat digisisu uue ja sisukama digimaterjali loomiseks, kombineerides erinevaid arvestades autoriõiguse põhimõtteid teabeallikaid ja digimaterjale; • järgib digisisu loomisel ja kasutamisel autoriõiguse ning eetika põhimõtteid, arvestades andmekaitse ja konfidentsiaalsuse nõuetega; • rakendab juhendamisel asjakohaseid litsentsitingimusi (Creative Commons) vastavalt sisule ja kontekstile; • kasutab tehisintellekti rakendusi digisisu loomisel ja muutmisel vastutustundlikult, arvestades kvaliteeti ja konteksti; • analüüsib juhendamisel tehisintellekti loodud digisisu täpsust, usaldusväärsust ja konteksti sobivust; 4) kaitseb oma digiseadet, • kaitseb oma digiseadmeid ja nende sisu, rakendades ohtude vähendamiseks asjakohaseid isikuandmeid, privaatsust ja tervist, turvameetmeid ja uuendades regulaarselt vastavat tarkvara; rakendades küberturvalisuse ja • tuvastab digiseadmeid ähvardavad ohud ja rakendab ennetusmeetmeid nende vältimiseks; jätkusuutliku arengu põhimõtteid • rakendab turvameetmeid isikuandmete ja privaatsuse kaitseks, kasutades tugevaid paroole, kaheastmelist autentimist ning andmete krüpteerimist, et piirata juurdepääsu enda andmetele; • analüüsib digiteenuse privaatsusreegleid ja kohandab privaatsusseadeid oma isikuandmete kaitseks; • analüüsib enda käitumist digitehnoloogia kasutamisel, lähtudes sellega seotud vaimse ja füüsilise tervise riskidest; • säilitab tervisliku tasakaalu digitehnoloogia kasutamisel, rakendades ajapiiranguid, puhkeperioode ja ergonoomilisi töövõtteid; 7 (37)  • reageerib adekvaatselt küberkiusamisele ning kasutab sobivaid vastumeetmeid, vältimaks edasist kahju; • analüüsib digitehnoloogia keskkonnamõju ja rakendab ressursisäästlikke digikäitumise meetodeid, optimeerides seadmete energiatarvet ja eluea kestust ning hallates digiprügi ökoloogilise jalajälje vähendamiseks; 5) lahendab digitehnoloogia • tuvastab digiseadme lihtsama tehnilise tõrke põhjuse ja lahendab selle juhendi abil; kasutamisega seotud probleeme, • valib konkreetse ülesande jaoks sobiva riist- ja tarkvara, arvestades ülesande spetsiifikat ja võimalikke tuvastades tehnilised tõrked ning alternatiive; valides sobivad lahendused nende • kohandab ja seadistab juhendite alusel digiteenust või platvormi vastavalt enda vajadustele; likvideerimiseks • analüüsib oma digipädevust, koostab plaani enese arendamiseks ja oskuste täiendamiseks; • toetab digitehnoloogia vähemkogenud kasutajaid, pakkudes juhiseid ja variante probleemide lahendamiseks. 3. Sissejuhatus kutseõpingutesse 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tutvub heakorrateenuste eriala olemuse, õppe-eesmärkide ja töömaailma vajadustega ning omandab puhastustööde baasteadmised ja -oskused, koristusainete, -tarvikute ja -masinate kasutamiseks ning erinevate heakorrateenuste osutamiseks arvestades tööohutuse ja töötervishoiu nõuded. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) seostab eriala õppe-eesmärke ja • kirjeldab eriala õppe-eesmärke, seostades neid tööturu vajadustega; sisu lähtuvalt kutsestandardist ja • toob näiteid heakorra eriala mitmekesiste väljundite kohta, arvestades tööandja ootusi; õppekavast, seostades seda eriala • arutleb kutsenõuete ja kutse-eetika üle heakorrateeninduse valdkonnas, lähtudes valdkonna ja tööturu vajadustega kutsestandarditest; 2) kirjeldab heakorravaldkonna • annab ülevaate heakorrateenuste ettevõtetest, võttes aluseks õppekäikudel saadud infot ja kasutades ettevõttete pakutavaid teenuseid, digivahendeid; kogudes infot teenuste ja • toob näiteid 3 ettevõtte poolt pakutavatest teenustest ja eristab erinevaid teenusevaldkondi, uurides tegevusvaldkondade kohta ettevõtete kodulehti; 3) omab ülevaadet töökeskkonna • kirjeldab erialal tekkida võivaid terviseriske, kasutades teabe leidmiseks erinevaid allikaid; ohuteguritest ja nende • koostab rühmatööna riskianalüüsi, tuues näiteid töökeskkonna ohuteguritest ja ennetusmeetmetest ennetusmeetmetest heakorravaldkonnas; heakorrateenuste valdkonnas • järgib ohutusnõudeid töökeskkonnas, õppekäikudel ning praktilistes tundides enda ja teiste ohutuse tagamiseks; 8 (37) 4) koostab isikliku arenguplaani • koostab isikliku arenguplaani, lähtudes suunavalikust, edasiõppimise ja enesetäiendamise lähtudes karjääri kujundamisel võimalustest; edasiõppimise ja • kasutab asjakohaseid infoallikaid endale praktika- või töökoha leidmisel, koostades enesetäiendamise võimalustest, kandideerimiseks vajalikud dokumendid; • selgitab tegureid, mis mõjutavad tema õppimise ja karjäärivalikuid, lähtudes eesmärkidest ning lühi- ja pikaajalisest karjääriplaanist; • analüüsib spetsialiseerumise valikuid, osaledes vähemalt kahel töövarjutamise päeval; 5) eristab mustuse liike, seostades • selgitab mustuste erinevusi, lähtudes mustuse liigitusest; mustuse eemaldamist • määrab koristusvajaduse, arvestades soovitud puhtusastmega; tulemuspõhise koristamise • nimetab mustuse eemaldamist mõjutavad tegurid, selgitades nende rolli puhastusprotsessis; põhimõtetega 6) kasutab vett ja koristusaineid • toob välja vee kareduse ja pindpinevuse mõju puhastusprotsessis, selgitades vee omadusi; ohutult ning keskkonda säästvalt • nimetab koristusainete toimeained, uurides toote- ja ohutuskaarte; • grupeerib koristusained pH järgi, selgitades nende kasutamise erinevusi; • valmistab koristusaine kasutuslahuse, lähtudes mustusest ja pinnakattematerjalist; • kasutab vett ja koristusaineid säästvalt, ohutult, tervist ning keskkonda säästvalt; 7) puhastab levinumaid • nimetab enamlevinud pinnakattematerjale, uurides pinnakattematerjale müüvate ettevõtete pinnakattematerjale, eristades kodulehekülgi; neid vastavalt omadustele ja • kirjeldab enim kasutatavaid pinnakattematerjale, otsides infot digivahendite abil; puhastamise eripärale • selgitab erinevate pinnakattematerjalide omadusi ning vee ja koristusainete taluvust; • puhastab pinnakattematerjale, kasutades sobivaid puhastusmeetodeid; 8) kasutab koristustarvikuid ning - • valib vastavalt mustusele koristustarvikud ning isikukaitse- ja abivahendid; masinaid, töötades • valmistab koristustarvikud tööks ette, arvestades tootjapoolseid kasutusjuhendeid; ergonoomiliselt ning järgides töö- • kasutab koristustarvikuid ergonoomiliselt ja ennast säästvalt; ja keskkonnaohutuse nõudeid • selgitab koristusmasinate kasutamise ohutust lähtuvalt elektri- ja tööohutuse ning ergonoomia nõuetest; • kirjeldab elektrijuhtmega ja akudega töötavate koristusmasinate erinevusi, kasutades koristusmasinate kasutusjuhendeid; • kasutab koristusmasinaid järgides tööohutust; • puhastab kasutatud koristustarvikud ja -masinad arvestades töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid. 9 (37)  4. Klienditeeninduse ja suhtlemisoskuste arendamine 4 EKAP Mooduli eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane suhtleb heakorrateenuste klienditeenindusolukordades teadlikult ja professionaalselt, kasutades erinevaid suhtlemistehnikaid, järgides suhtlemise head tava, kutse-eetika ja ettevõtte teenindusstandardi nõudeid ning arvestades suhtluspartneri vajaduste ja kultuuriliste eripäradega. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kasutab kliendikeskse teeninduse • selgitab kliendikeskse teeninduse põhimõtteid, luues seosed ettevõtte edukusega; põhimõtteid praktilistes • selgitab näidete põhjal hea ja halva teeninduse mõju kliendirahulolule ja ettevõtte tegevusele; situatsioonides, järgides üldiseid • kirjeldab teenindaja põhiülesandeid ja vastutusalasid ettevõttes, seostades neid ettevõtte teenindusstandardeid eesmärkidega; • põhjendab teenindaja rolli ja kliendikeskse teeninduse mõju konkreetsetes teenindussituatsioonides, võrreldes erinevate käitumisviiside mõju teenindussituatsiooni tulemusele; • kirjeldab kliendikeskse teenindamise olemust ning tähtsust lähtuvalt valdkonna ootustest 2) selgitab enda rolli ja vastutust • kirjeldab suhtlemise eetilisi aspekte, kasutades asjakohaseid näiteid; suhtlemisel meeskonnas ning • selgitab näidete varal ettevõtte teeninduskultuuri mõju töötajate ning partnerlusele; esindades organisatsiooni, • suhtleb avatult ja koostöövalmilt, arvestades suhtluspartneri rolli, vastutuse ja kultuurilise taustaga; arvestades ettevõtte põhiväärtusi, • loob ja hoiab häid suhteid koostööpartnerite ja meeskonnaliikmetega, käitudes usaldusväärselt ning teenindusstandardeid, suhtlemise meeskonnavaimu toetavalt; head tava ning kutse-eetikat • reflekteerib oma suhtlemiskogemusi, analüüsides oma tugevusi/nõrkusi suhtlusolukordades nii klienditeenindajana kui koostööpartnerina; 3) väljendab ennast enesekindlalt • kasutab aktiivse kuulamise tehnikaid kliendisuhtluses, peegeldades, täpsustades ning näidates erinevates empaatiat; klienditeenindusolukordades, • esitab oma mõtted enesekindlalt ja selgelt, kasutades sobivat suhtlustooni ja kehakeelt ning luues kasutades asjakohast sõnavara turvalise ja toetava teenindusõhkkonna; ning arvestades suhtluspartneri • kasutab erialast sõnavara ning sobivat suhtlemisviisi, lahendades erinevaid klienditeenindus- ja individuaalsete eripäradega suhtlussituatsioone; • kohandab suhtlusstiili vastavalt olukorrale ning arvestades suhtluspartneri kultuuriliste ja isiklike eripäradega; • kasutab sobivaid suhtlemisvahendeid asjakohaselt ja kliendikeskselt; 4) lahendab keerulisi ja • kirjeldab keeruliste olukordade ja konfliktide lahendamise võimalusi lähtuvalt kliendikesksusest; probleemseid olukordi, kasutades • selgitab probleemi sisu, kuulates suhtluspartnerit/klienti aktiivselt; 10 (37)  osapooli arvestavaid • määratleb probleemse olukorra võimalikud põhjused sõltuvalt konflikti tasandist; koostööpõhiseid lahendusvõtteid • kasutab enesekehtestamise tehnikaid, säilitades rahuliku ja professionaalse suhtlusviisi; • pakub probleemile lahendusi, järgides kaebuste käsitlemise protseduure. 5. Juhendamine heakorratöödel 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane juhendab kaastöötajaid individuaalselt või meeskonnas heakorratöödel oma igapäeva töö ulatuses. Õpiväljundid • Hindamiskriteeriumid Õpilane: • Õpilane: 1) juhendab väiksema kogemusega • selgitab juhendamise etappe, otsides infot erinevatest infoallikatest; kolleegi või meeskonda, jagades • kirjeldab juhendamise olemust, lähtudes juhendamistsüklist; oma kogemusi, tekkinud • loob individuaalselt või meeskonnatöös kontakti, selgitades välja juhendatava(te) teadmised ja probleemide ja küsimuste oskused; lahendamisel • annab juhendatavale selged üheselt mõistetavad juhised lähtuvalt koristusplaanist; • juhendab kaastöötajaid heakorratöödel, pakkudes tuge tekkinud probleemide lahendamisel; 2) jälgib juhendatava töö kvaliteeti, • selgitab juhendatavale tema töö protsessi, lähtudes tööjuhenditest; võrreldes vastavust kehtestatud • suunab juhendatava tööprotsessi, jälgides tema töö kvaliteeti; kvaliteedinõuetega • analüüsib koos juhendatavaga töö tulemust, lähtudes kehtestatud kvaliteedinõuetest; • võrdleb juhendatava töö tulemuse vastavust kvaliteedinõuetega, tuues välja ebakõlad; 3) annab juhendatavale selgesõnalist • annab juhendatavale õigeaegselt tagasisidet, tehes seda tööprotsessi käigus või vahetult pärast tööd; tagasisidet, kasutades positiivset • toob välja juhendatava tugevused ja parendusvõimalused konstruktiivselt ning selgesõnaliselt. ja julgustavat suhtlemisstiili 6. Erialaste digipädevuste arendamine 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab erialaseid digivahendeid heakorratööde planeerimisel, korraldamisel ja tööalases suhtluses, et tagada töö kvaliteet, ohutus ja keskkonnasäästlikkus Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) selgitab hooldusrobotite, hoonete • kirjeldab erinevat tüüpi hooldusroboteid ja nende tööpõhimõtteid, tuues näiteid sobivatest valve- ja kaugjuhtimissüsteemide kasutuskohtadest; tööpõhimõtteid ja • võrdleb roboti ja inimjõul tehtava töö eeliseid ja piiranguid, arvestades töö kvaliteeti, ohutust ning tõhusust; 11 (37)  kasutusvõimalusi, heakorratööde • kirjeldab peamisi valve- ja kaugjuhtimissüsteeme ning nende kasutuspõhimõtteid; läbiviimisel • selgitab valve- ja kaugjuhtimissüsteemide kasutamise eeliseid tööde planeerimisel, juurdepääsu korraldamisel ja tööohutuse tagamisel; 2) kasutab digivahendeid • kasutab sobivaid digivahendeid või -rakendusi tööde planeerimiseks; heakorratööde planeerimiseks ja • hindab planeeringu sobivust töökorralduse ja töömahu seisukohalt, tehes vajadusel parandusi; tööalaseks suhtlemiseks, • valib sobiva digitaalse suhtluskanali, kasutades seda tööalases suhtluses korrektselt ja viisakalt; arvestades objekti eripära, • järgib tööalases suhtluses andmekaitse- ja konfidentsiaalsusnõudeid, vältides isikuandmete või töökorraldusnõudeid ja tundliku info avaldamist; klienditeeninduse head tava 3) kasutab digilahendusi • kasutab digilahendust töövahendite ja varude andmete haldamiseks, tagades andmete õigsuse ja töövahendite ja varude ajakohasuse; haldamiseks ning seadmete • kavandab digilahenduste abil seadmete hooldusgraafiku, mis võimaldab registreerida ning jälgida hooldusgraafikute kavandamiseks hooldusi. ja jälgimiseks 3.2. Valitavad põhiõpingute moodulid väliheakorra ja eripuhastustööde suunal 3.2.1. Ühised põhiõpingute moodulid kõigile spetsialiseerumistele väliheakorra ja eripuhastustööde suunal 7. Territooriumide ja ehitiste välispindade korrashoiutööd 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab baasoskused ja -hoiakud, mis võimaldavad töötada ohutult, ergonoomiliselt ja jätkusuutlikult välipuhastustöödel. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) selgitab territooriumide korrashoiu • toob näiteid erinevatest territooriumide korrashoiu ja ehitiste välispindade puhastustöödest ja ehitiste välispindade lähtuvalt töö eesmärkidest; puhastustööde olemust, tuues esile • selgitab ehitiste välispindade ja territooriumi korrashoiutööde olemust lähtuvalt aastaaegadest; töövaldkonna eripära • selgitab tehnoloogiliste lahenduste ning innovaatiliste töövõtete ja –vahendite kasutamise efektiivsust, võttes aluseks tööohutuse ning soovitava töökvaliteedi; 12 (37) 2) tunneb enamlevinud välispindadel • eristab enamlevinud pinnakattematerjale, tulenevalt väliheakorratööde spetsiifikast; kasutatavaid pinnakattematerjale ja • valib juhendamisel materjali omadustele vastavad hooldusmeetodid ja töövahendid lähtuvalt nende hooldamise põhimõtteid hooldusjuhendist; lähtuvalt hooldusjuhendist 3) kasutab territooriumide • nimetab põhilisi välipuhastuses kasutatavaid töövahendeid ja masinaid, tuues välja nende heakorratöödel ja ehitiste otstarbe ja tööpõhimõtted; välispindade puhastustöödel • kasutab juhendamisel sobivaid töövahendeid ja masinaid tulenevalt tehtavast tööst; juhendamisel sobivaid • hooldab töövahendid ja masinad pärast kasutamist vastavalt hooldusjuhendile; töövahendeid ja masinaid 4) teeb juhendamisel • teeb juhendamisel välipuhastustöid õppekeskkonnas, järgides töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid; välipuhastustöid, järgides ohutu ja • kasutab välipuhastustöödel isikukaitsevahendeid lähtuvalt tööülesandest ja tööohutusnõuetest; jätkusuutliku tegutsemise • hindab juhendamisel töö tulemust lähtuvalt kvaliteedinõuetest; põhimõtteid • täidab juhendamisel tööprotsessiga seotud digivorme ja tarkvaralisi tööriistu. 8. Eripuhastustööd 8 EKAP Eesmärk: õpingutega taotletakse, et õpilane omandab baasoskused ja -hoiakud, et tegutseda eripuhastustöödel ohutult, ergonoomiliselt ja keskkonnahoidlikult, rakendades töökorraldus- ja ohutuspõhimõtteid erinevates puhastussituatsioonides. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) selgitab eripuhastustööde olemust • kirjeldab erinevaid eripuhastustööde liike, tuues näiteid; ja töövaldkonna eripära, kasutades • selgitab eripuhastustööde eesmärki ja kasutusvaldkonda, kasutades erialast terminoloogiat; erialast terminoloogiat 2) eristab enamlevinud • loetleb kasutuses olevaid levinumaid pinnakattematerjale; pinnakattematerjale, kirjeldades • valib juhendamisel materjali omadustele vastava puhastusmeetodi ja koristusaine; nende puhastamise ning • kirjeldab kaitsetöötluse tööetappe ja nendega seotud ohutusnõudeid; kaitsetöötluse põhimõtteid 3) kasutab juhendamisel • eristab põhilisi eripuhastuses kasutatavaid töövahendeid ja masinaid, selgitades nende otstarvet eripuhastuses kasutatavate ja tööpõhimõtteid; masinaid ja töövahendeid • kasutab juhendamisel sobivaid töövahendeid ja masinaid; • hooldab töövahendeid ja masinaid pärast töö lõppu vastavalt hooldusjuhendile; 13 (37) 4) teeb juhendamisel eripuhastustöid, • kasutab tööks sobivaid isikukaitsevahendeid ja koristusaineid ohutult, järgides kasutus-, järgides ohutu, ergonoomilise ja märgistus- ja ohutusjuhendeid; jätkusuutliku tegutsemise • kasutab töö tegemisel ergonoomilisi ja säästvaid töövõtteid, vältides terviseriske ning säilitades põhimõtteid ning etteantud hea töövõime; kvaliteedinõudeid • teeb juhendamisel lihtsamaid eripuhastustöid õppekeskkonnas, järgides töö-, kemikaali- ja keskkonnaohutuse nõudeid; • hindab juhendamisel tehtud töö tulemust ja analüüsib parendusvõimalusi. 9. Väliheakorra ja eripuhastustööde praktika 16 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane saab juhendamisel esmase töökogemuse väliheakorra ja eripuhastustööde suunal, tutvudes töö iseloomu, töövahendite ja töövõtetega. Õpilane järgib tööohutuse ja keskkonnahoiu nõudeid, tegutseb meeskonnas ning analüüsib kogemust, et teha valik edasiseks spetsialiseerumiseks. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) planeerib oma praktika eesmärgid lähtuvalt • koostab praktikakava ja arutab selle läbi juhendajaga; õppekavast ja praktikajuhendist • seab eesmärgid ja järgib kokkulepitud tööaega ja töökohas kehtivaid eeskirju ja reegleid; 2) täidab juhendamisel väliheakorra • rakendab tööohutuse ja ergonoomika põhimõtteid igapäevastes tööolukordades; tööülesandeid, rakendades ohutuid, • valib töö iseloomule sobivad töövahendid, masinad ja kemikaalid; ergonoomilisi ja keskkonnahoidlikke • käsitleb töövahendeid ja masinaid ohutult ning hoiab töökoha korras; töövõtteid 3) täidab juhendamisel eripuhastustööde • rakendab tööohutuse ja ergonoomika põhimõtteid igapäevastes tööolukordades; tööülesandeid, rakendades ohutuid, • valib töö iseloomule sobivad töövahendid, koristusmasinad ja -ained; ergonoomilisi ja keskkonnahoidlikke • kasutab aineid ja vett säästlikult, vältides pindade ja keskkonna kahjustamist; töövõtteid • käsitleb töövahendeid ja masinaid ohutult ning hoiab töökoha korras; 4) vormistab praktikaprotsessi kehtivate nõuete • hindab juhendamisel oma praktikaprotsessi ja tulemusi vastavalt kokkulepitud kohaselt sh teeb valiku edasiseks kvaliteeditasemele; spetsialiseerumiseks • analüüsib, kuidas tema töö vastab juhendaja seatud nõuetele, tuues välja töö õnnestumised ja puudused; • selgitab, millised tööülesanded ja valdkonnad talle praktika käigus sobisid ning põhjendab oma valikut edasiseks spetsialiseerumiseks; 14 (37)  • dokumenteerib ja esitleb praktika tulemusi vastavalt kooli praktikakorraldusele. 3.2.2. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel territooriumide korrashoiu ja ehitiste välispindade puhastamisele ning hooldamisele 10. Talvised territooriumide korrashoiutööd 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane planeerib, korraldab ja teeb territooriumide talviseid korrashoiutöid ja libedustõrjet ohutult, keskkonnasäästlikult ja töökorraldust järgides. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) planeerib territooriumide talviseid • kirjeldab territooriumide talvise hoolduse ja libedustõrje eesmärke ja meetodeid, kasutades korrashoiutöid lähtuvalt hooldusjuhendeid; hooldusjuhendist, ilmastikuoludest • selgitab territooriumide talvise hoolduse ja libedustõrje tööde teostamise järjekorda erinevatel ning tööohutusnõuetest pindadel vastavalt juhendile; • hindab tööde turvalisust ja riskitegureid enne tööle asumist lähtuvalt ilmastikuoludest ning tööohutusnõuetest; • koostab territooriumi talvise välikorrastustööde digitaalse plaani; 2) teeb talviseid territooriumide • hooldab väliterritooriume ning kinnistu rajatisi vastavalt töökorraldusele, järgides tööohutuse korrashoiutöid ja libedustõrjet, nõudeid ning kasutades keskkonnahoidlikke töövõtteid; järgides tööohutuse ja • kasutab libedustõrjevahendeid lähtuvalt pinnakattest, säästlikkusest ning keskkonnahoiu keskkonnahoiu nõudeid nõuetest; • kasutab välikorrashoiutööde tegemisel vastutustundlikult isikukaitse- ja abivahendeid, järgides tööohutuse ja ergonoomika nõudeid; • teeb talviseid korrashoiutöid vastavalt tööülesandele individuaalselt ja meeskonnas vastutustundlikult, järgides valdkonna head tava ning töökultuuri; 3) kasutab ohutult ja sihipäraselt • kontrollib käsitöövahendite ja koristusmasinate korrasolekut enne kasutamist, veendudes nende talvise hoolduse töövahendeid ja kasutamise ohutuses; masinaid vastavalt • kasutab tööülesandele sobivaid töövahendeid ja masinaid vastavalt juhendile ohutult ning kasutusjuhendile jätkusuutlikult; • puhastab kasutatud töövahendid ja masinad hoolikalt lähtuvalt hooldusjuhendist; • ladustab ja hoiustab töövahendid ja masinad vastavalt kokkuleppele; 15 (37) 4) annab hinnangu oma tööle ja töö • analüüsib tehtud tööd juhendi alusel tulemuslikkuse ning tööohutuse seisukohalt; tulemusele lähtuvalt • dokumenteerib tööprotsessi ja tulemused lähtuvalt töökorraldusest; töökorraldusest ja • teeb parendusettepanekuid vastavalt juhendile; kvaliteedinõuetest • hindab oma toimetulekut ning arengut tööülesannete sooritamisel, analüüsides oma tegevust tööprotsessis. 11. Suvised territooriumide korrashoiutööd 12 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane planeerib, korraldab ja teeb territooriumide suviseid hooldus- ja korrashoiutöid ohutult, keskkonnasäästlikult ning töökorraldust järgides. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) planeerib suviseid territooriumide • loetleb kinnistu ning rajatiste suvise korrashoiutöö objektid lähtuvalt juhendist; korrashoiutöid lähtuvalt juhendist • nimetab suvised territooriumide korrashoiutööd, vastavalt juhendile ja visuaalsele vaatlusele; • kirjeldab tööde teostamise järjekorda erinevatel objektidel, arvestades töö- ja keskkonnaohutuse nõuetega; • koostab territooriumi suvise välikorrastustööde digitaalse plaani; 2) teeb suviseid territooriumide • hooldab ja puhastab kõnni- ja sõiduteid ning parklaid, järgides töö- ning liiklusohutust; hooldus- ja korrashoiutöid, • teeb rajatiste ja nende ümbruse heakorratöid, järgides töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid; kasutades sobivaid töövõtteid ning • hooldab haljasalasid ning spordi- või mänguväljakuid lähtuvalt hooldusjuhendist; järgides töö- ja keskkonnaohutuse • kasutab töövahendeid ja välihooldusmasinaid ohutult, sihipäraselt ja vastutustundlikult; nõudeid • põhjendab töömeetodite, -vahendite ja materjalide valikuid lähtuvalt keskkonnasäästlikkusest; • töötab korrashoiutöödel individuaalselt ja meeskonnas vastavalt tööülesandele, järgides valdkonna head tava ning töökultuuri; 3) kasutab ohutult, sihipäraselt ning • kontrollib töövahendite ja masinate/seadmete korrasolekut enne ja pärast kasutamist ning säästlikult töövahendeid, masinaid teavitab kõrvalekalletest juhendajat; ja abivahendeid suviste • käsitleb töövahendeid ja masinaid/seadmeid vastavalt kasutusjuhendile otstarbekohaselt, korrashoiutööde tegemisel vastutustundlikult ja jätkusuutlikult; • kasutab isikukaitsevahendeid ja töö abivahendeid tööohutuse tagamiseks vastavalt töö iseloomule; • puhastab, korrastab ja hoiustab töö lõppedes kasutatud töö- ja abivahendid ning masinad/seadmed, vastavalt juhendile; 16 (37) 4) analüüsib oma tööd lähtudes • analüüsib tehtud töö tulemust lähtuvalt kvaliteedinõuetest; tööülesandest ja kvaliteedinõuetest • dokumenteerib tagasiside ja parendusettepanekud vastavalt kokkulepetele; • annab hinnangu oma tegevusele tööprotsessis, arvestades toimetulekut ning saavutatud tulemust. 12. Ehitiste välispindade puhastamine ning hooldamine 11 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane teeb ehitiste välispindade puhastus- ning hooldustöid ohutult ja kvaliteetselt, individuaalselt ja meeskonnas, lähtudes töökorraldusest ning keskkonnahoiu nõuetest. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) tuvastab erinevad ehitiste • kirjeldab ehitiste pinnamaterjalide omadusi ja puhastusviise tööjuhendi alusel; välispindade materjalid ning nende • eristab materjale visuaalse vaatlemise ja juhendi põhjal; hooldusvajadused, kasutades • selgitab erinevate materjalide hooldusvajadusi vastavalt kasutusotstarbele; tööjuhendeid ja visuaalset vaatlust 2) valib sobivad töömeetodid, • valib töömeetodi ja töövahendi lähtuvalt konkreetsest määrdumisest ja pinnamaterjalist, töövahendid, seadmed ja kasutades juhendit; puhastusained, lähtudes • põhjendab oma valikuid lähtuvalt tööohutusest; pinnamaterjalist, määrdumise • valib puhastusained lähtuvalt tööülesandest ning töö- ja keskkonnaohutuse nõuetest; iseloomust ning keskkonnahoiu • valib töövahendeid ja masinaid/seadmeid vastavalt töö iseloomule ja soovitavale töö tulemusele; nõuetest 3) teeb ehitiste välispindade • teeb ehitiste konstruktsioonide puhastustöid vastavalt fassaadimaterjali eripärale ja määrdumise puhastustöid vastavalt iseloomule; töökorraldusele, järgides töö- ja • puhastab hoonete sadevee äravoolusüsteeme, kasutades turvaliselt abivahendeid; keskkonnaohutusnõudeid • eemaldab katuselt prahi, liigse lume ja jääpurikad vastavalt töökorraldusele ning tööohutusnõudeid järgides; • kasutab töövahendeid, isikukaitse- ja abivahendeid turvaliselt, vastavalt juhistele; • töötab ohutult individuaalselt ja meeskonnas, järgides töökorraldust ning rakendades riskiennetuse põhimõtteid tööprotsessis; • hindab tööde turvalisust lähtuvalt tööpiirkonna eripärast ning teavitab ohtlikest olukordadest või vigastatud pindadest juhendajat; • käsitleb töövahendeid ja masinaid/seadmeid vastavalt kasutusjuhendile otstarbekohaselt, vastutustundlikult ja jätkusuutlikult; 17 (37)  • kontrollib tööohutuse tagamiseks töövahendite ja -seadmete seisukorda ning kõrvalekallete korral ei jätka nende kasutamist ning teavitab juhendajat; • käitleb tekkinud jäätmed vastavalt jäätmekäitluseeskirjadele ja töökorraldusele; • analüüsib tehtud tööd tulemuslikkuse ning tööohutuse seisukohalt, tehes parendusettepanekuid; • dokumenteerib tööprotsessi ja tulemused vastavalt kokkulepetele; 4) suhtleb viisakalt ja asjakohaselt • suhtleb tööprotsessis professionaalselt klientide ja töökaaslastega, järgides valdkonna head tava; töökaaslaste ja klientidega, • suhtleb tööprotsessis kehtestavalt, säilitades professionaalsuse ning head suhted ka järgides kutse-eetika ja pingeolukordades. konfidentsiaalsuse nõudeid 13. Väliterritooriumi ja fassaadihoolduse puhastus- ja hooldustööde praktika 20 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane saab juhendamisel esmase kogemuse väliterritooriumi ja fassaadihoolduse puhastus- ja hooldustööde tegemiseks järgides tööohutuse ja keskkonnahoiu nõudeid, tegutseb meeskonnas ning analüüsib kogemust, et teha valik edasiseks spetsialiseerumiseks. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) planeerib oma praktika • koostab praktikakava ja arutab selle läbi juhendajaga; eesmärgid lähtuvalt õppekavast ja • seab eesmärgid ja järgib kokkulepitud tööaega ja töökohas kehtivaid eeskirju ja reegleid; praktikajuhendist 2) täidab juhendamisel • rakendab tööohutuse ja ergonoomika põhimõtteid igapäevastes tööolukordades; väliterritooriumi puhastustööde • valib töö iseloomule sobivad töövahendid, masinad ja kemikaalid; tööülesandeid, rakendades • käsitleb töövahendeid ja masinaid ohutult ning hoiab töökoha korras; ohutuid, ergonoomilisi ja keskkonnahoidlikke töövõtteid 3) puhastab ja hooldab juhendamisel • rakendab tööohutuse ja ergonoomika põhimõtteid igapäevastes tööolukordades; fassaade, rakendades ohutuid, • valib töö iseloomule sobivad töövahendid, koristusmasinad ja -ained; ergonoomilisi ja • käsitleb töövahendeid ja masinaid ohutult ning hoiab töökoha korras; keskkonnahoidlikke töövõtteid • kasutab tööprotsessis ressursse teadlikult ja säästlikult vältides pindade ja keskkonna kahjustamist; 4) vormistab praktikaprotsessi • hindab juhendamisel oma praktikaprotsessi ja tulemusi vastavalt kokkulepitud kehtivate nõuete kohaselt sh teeb kvaliteeditasemele; 18 (37)  valiku edasiseks • analüüsib, kuidas tema töö vastab juhendaja seatud nõuetele, tuues välja töö õnnestumised ja spetsialiseerumiseks puudused; • selgitab, millised tööülesanded ja valdkonnad talle praktika käigus sobisid ning põhjendab oma valikut edasiseks spetsialiseerumiseks; • dokumenteerib ja esitleb praktika tulemusi vastavalt kooli praktikakorraldusele. 3.2.3. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel eripuhastustöödele 14. Põrandakatete süvapesu ja kaitsetöötlus 12 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kavandab, valmistab ette ja teostab erinevat tüüpi põrandakatete süvapesu ja kaitsetöötlusi ohutult ja kvaliteetselt, rakendades tööohutuse ning keskkonnahoiu põhimõtteid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kavandab põrandate süvapesu- ja • koostab tööplaani, arvestades põrandakatte omadusi, määrdumise astet ja etteantud tööülesannet; kaitsetöötlusi, arvestades • valib sobivad koristusmasinad, -tarvikud ja -ained ning tööviisid, lähtudes kasutus- ja põrandakatte omadusi, määrdumise ohutusnõuetest; astet • selgitab tööplaani teostamise järjestust, tagamaks töö ohutuse ja kvaliteedi; 2) valmistab tööpiirkonna ja • tagab tööpiirkonna ohutuse ja kaitseb ümbritsevaid pindu võimalike kahjustuste eest, kasutades koristusmasinad ette ohutuks asjakohaseid töövahendeid ja materjale; töötamiseks lähtuvalt tööplaanist • kontrollib koristusmasinate korrasolekut enne töö alustamist ja töö käigus; • kasutab isikukaitsevahendeid, järgides tööohutusnõudeid; 3) teeb põrandakatete süvapesu • teeb süvapesu tööjuhendis etteantud viisil, arvestades põrandakattematerjali eripära ja vastavalt materjali omadustele, määrdumise astet; kasutades koristusmasinaid ja – • kasutab koristusmasinaid ja -aineid sihipäraselt, järgides ohutusnõudeid ja juhendeid; aineid ning järgides töö- ja • tagab töökoha puhtuse ja töö järjekorra, vältides pindade määrdumist koristustöödel; keskkonnaohutuse nõudeid • kasutab vett ja aineid säästlikult, arvestades keskkonnanõudeid; 4) teeb puhastatud põrandakatetele • valib põrandakatetele sobiva kaitsetöötluse, arvestades põrandakatete hooldusjuhendeid; sobiva kaitsetöötluse, järgides töö- • teeb kaitsetöötlust, järgides töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid; ja keskkonnaohutuse nõudeid • kaitsetöötleb põrandakatteid ühtlaselt ja kvaliteetselt, järgides juhiseid; • hindab tulemuse vastavust kvaliteedinõuetele, tehes vajadusel korrektuure; • käitleb töö käigus tekkinud jäätmeid vastavalt juhistele; 19 (37) 5) hindab tööprotsessi ja töö tulemust • hindab töö tulemust juhendi ja kvaliteedinõuete alusel; vastavalt juhendile • analüüsib töö tulemust, tuues välja õnnestumised ning võimalikud parenduskohad; • hindab tööprotsessi tervikuna, tehes ettepanekuid töökorralduse, koristustarvikute, -masinate või -ainete valiku täiustamiseks. 15. Pehme mööbli puhastamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane puhastab erinevat tüüpi pehmet mööblit, eemaldab plekke ja teostab kaitsetöötlusi ohutult ja ergonoomiliselt, arvestades materjali omadusi ning tagades tekstiilpindade säilivuse ja kliendi rahulolu. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) eristab mööbli kattematerjale • eristab mööbli kattematerjale, kirjeldades nende omadusi; lähtuvalt materjalide omadustest • selgitab juhendi alusel materjali omaduste mõju puhastusmeetodite ja -ainete valikule; • tuvastab juhendist lähtudes materjalide sobivuse kaitsetöötluseks; 2) kavandab pehme mööbli • koostab tööplaani, arvestades materjali omadusi ja määrdumise astet; puhastamise vastavalt materjalile ja • valib tööks sobivad masinad, puhastusained ja -meetodid, lähtudes kasutus- ja ohutusnõuetest; selle määrdumise iseloomule • tagab tööala ohutuse ja ümbritsevate pindade kaitsmise puhastustööde tegemisel vastavalt tööülesandele; • valib töö teostamiseks sobivad isikukaitsevahendid, järgides tööohutusnõudeid; 3) puhastab pehme mööbli kasutades • kasutab sobivaid plekieemaldusmeetodeid ja -aineid vastavalt pleki liigile ja materjalile; sobivaid töövahendeid ja -võtteid, • puhastab pehme mööbli tööjuhendis toodud viisil, arvestades kattematerjali omadusi ja järgides töö- ja keskkonnaohutuse määrdumise astet; nõudeid • kasutab tööülesandele sobivaid koristusmasinaid, kontrollides nende korrasolekut kogu tööprotsessi vältel; • kasutab vett ja puhastusaineid säästlikult, arvestades keskkonnaohutuse nõudeid; 4) teeb pehme mööbli kaitsetöötluse, • valib sobiva kaitseaine materjali omaduste ja kasutuskoormuse järgi; järgides keskkonnaohutuse nõudeid • teeb kaitsetöötluse juhendi järgi, saavutades ühtlase tulemuse; • käitleb töö käigus tekkinud jäätmeid vastavalt juhistele; • puhastab ja hooldab kasutatud masinad pärast töö lõpetamist vastavalt hooldusjuhendile; 5) hindab tööprotsessi ja töö tulemust • hindab juhendi alusel töö tulemust ja tööprotsessi tervikuna, tehes ettepanekuid töökorralduse, vastavalt juhendile koristustarvikute, -masinate või -ainete valiku täiustamiseks • analüüsib töö tulemust, tuues välja õnnestumised ja võimalikud parenduskohad. 20 (37)  16. Klaaspindade pesemine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kavandab ja teeb erinevate klaaspindade pesu ohutult, ergonoomiliselt ja kvaliteetselt, kasutades sobivaid töövahendeid ja kukkumiskaitsevahendeid ning tagades ohutuse ka kõrgustes töötamisel. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kavandab erinevate klaaspindade • eristab erinevaid klaaspindu, selgitades nende omaduste mõju puhastusmeetodite ja puhastustööd, valides sobivad koristusainete valikule; töövahendid ja koristusained • koostab tööplaani, valides sobivad töövahendid, abivahendid ja koristusained ning arvestades tagamaks tööde ohutu ja kvaliteetse kasutus- ja ohutusnõuetega; teostuse • planeerib tööala ohutuse ja ümbritsevate pindade kaitse vastavalt tööülesandele; • kontrollib töövahendite, masinate ja isikukaitsevahendite korrasolekut kogu tööprotsessi vältel, tagades ohutu tööprotsessi; 2) puhastab klaaspinnad vastavalt • kasutab tööks sobivaid töövahendeid ja puhastusaineid vastavalt klaasi, raamide ja aknalaudade tööjuhenditele ja etteantud materjalile ning määrdumise astmele; kvaliteedinõuetele kasutades • peseb klaaspinnad ohutult, saavutades soovitud puhtusastme, kasutades sobivaid töövahendeid asjakohaseid töövahendeid ja - ja -võtteid; võtteid • töötab ergonoomiliselt ja kasutab ressursse teadlikult ja säästvalt, vältides ülekoormust ja raiskamist; • kontrollib töövahendite ja masinate korrasolekut kogu tööprotsessi vältel; • kasutab kõrgustes töötamisel sobivaid kukkumiskaitsevahendeid, järgides vastutustundlikult ohutusnõudeid; 3) kasutab abivahendeid ja • valib tööks sobilikud abivahendid vastavalt töö iseloomule; kukkumiskaitsevahendeid ohutult • kasutab nõuetele vastavaid ja töökorras isikukaitsevahendeid ohutult kõrgustes töötamisel; kõrgustes töötamisel • hindab abivahendite stabiilsust ja sobivust enne töö alustamist ning töö käigus; • tagab enda ja teiste turvalisuse kõrgustes töötamisel; 4) hindab oma töö tulemust ja • hindab töö tulemust visuaalse vaatluse alusel; tööprotsessi lähtuvalt tööülesandest • analüüsib töö tulemust, tuues välja õnnestumised ja võimalikud parenduskohad; • hindab tööprotsessi tervikuna, tehes ettepanekuid ohutuse ja töökorralduse parandamiseks. 17. Ehitus- ja tootmisobjektide eripuhastustööd 6 EKAP 21 (37) Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tegutseb juhendamisel ja meeskonnas ehitus- ja tootmisobjektide eripuhastustöödel, kasutades sobivaid töövahendeid ja -meetodeid ning järgides tööplaani, ohutus-, keskkonna- ja kvaliteedinõudeid ning klienditeeninduse põhimõtteid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) eristab ja kirjeldab ehitus- ja • kirjeldab erinevaid ehitus- ja tootmisobjekte ning neile iseloomulikke mustuse tüüpe; tootmisobjektidele iseloomulikke • selgitab puhastusmeetodite ja -ainete valiku mõju lähtuvalt mustuse liigist ja objekti eripärast; mustuse liike ning • tuvastab eripuhastustöödega seotud riskid ja ohukohad lähtuvalt keskkonnast; pinnakattematerjale • selgitab puhastamise põhimõtteid erinevatel ehitus- ja tootmisobjektidel esinevate pinnakattematerjalide korral; 2) kavandab tööprotsessi vastavalt • koostab tööplaani, arvestades objekti iseloomu, pindade eripära ja määrdumise taset; objekti eripärale, ohutusnõuetele ja • valib tööks sobivad koristustarvikud, -masinad, -ained ja abivahendid, arvestades tööohutus- ja töökorraldusele keskkonnanõudeid; • tagab tööpiirkonna ohutuse vastavalt töö iseloomule ja ohutusnõuetele; • kontrollib koristustarvikute, -masinate ja isikukaitsevahendite korrasolekut enne töö alustamist ja töö käigus; 3) teeb juhendamisel eripuhastustöid • sooritab puhastustööd, arvestades mustuse liiki ja pinnakattematerjali omadusi ning vältides ehitus- ja tootmisobjektidel, järgides pindade kahjustamist; tööjuhiseid ning ohutus-, kvaliteedi- • kasutab tööks sobivaid töövahendeid, isikukaitse- ja abivahendeid ning eemaldab kõrgematelt ja keskkonnaohutusnõudeid pindadelt tolmu ohutult; • tagab tööala ohutuse ja tööprotsessi kvaliteedi, kontrollides töövahendite korrasolekut ja järgides tööohutus- ning ergonoomianõudeid; • käitleb töö käigus tekkinud jäätmeid keskkonnahoidlikult ja vastavalt tööjuhenditele; 4) hindab oma töö tulemust ja • hindab visuaalse vaatluse teel töö vastavust tööülesande ja kvaliteedinõuetele; tööprotsessi lähtuvalt tööülesandest • analüüsib töö tulemust juhendaja toel, tuues välja õnnestumised ja parendusvajadused; • koostab kokkuvõtte töö tulemusest ja tööprotsessist, väljendades oma hinnanguid lihtsas ja arusaadavas keeles; • tuvastab ohutus- ja töökorralduslikud parendusvõimalused, tehes ettepanekuid tööprotsessi ja keskkonnaohutuse parandamiseks. 18. Suurpuhastus köökides ja sanitaarruumides 5 EKAP 22 (37) Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kavandab ja teostab suurpuhastust köökides ja sanitaarruumides, järgides hügieeni-, ohutus- ja keskkonnahoiu nõudeid ning hinnates töö kvaliteeti ja pindade puhtust. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kavandab juhendamisel • koostab tööplaani juhendaja abiga, arvestades ruumi otstarvet, pindade omadusi ja mustuse suurpuhastuse tööprotsessi iseloomu; köökides ja sanitaarruumides, • valib tööks sobivad koristusmasinad, -tarvikud ja -ained, lähtudes tööplaanist ning kasutus- ja arvestades ruumide otstarvet, ohutusjuhenditest; pindade eripära ohutusnõudeid ja • kontrollib koristusmasinate ja -tarvikute korrasolekut enne töö alustamist ja töö käigus; töökorraldust • valib ja kasutab tööks sobivaid isikukaitsevahendeid, järgides ohutusjuhiseid ja tööandja juhiseid; • tegutseb meeskonnas ja juhendamisel, järgides töökorraldust ja tähtaegu; 2) teeb suurpuhastustöid köökides ja • rakendab sobivaid suurpuhastuse meetodeid, koristustarvikuid ja -aineid, arvestades pindade sanitaarruumides, järgides töö- ja materjali ja määrdumise astet; keskkonnaohutuse nõudeid ja • kasutab koristussaineid ja vett säästlikult ning ohutult, järgides juhendeid ja keskkonnahoiu kasutades sobivaid töövahendeid põhimõtteid; ja -võtteid • kontrollib koristusmasinate ja -tarvikute korrasolekut enne töö alustamist ja töö käigus, tagades tööohutuse; • käitleb töö käigus tekkinud jäätmeid vastavalt juhistele ja keskkonnanõuetele; 3) desinfitseerib pinnad järgides • valib desinfitseerimiseks sobiva aine ja tööviisi vastavalt pinnale ja tööülesandele; ohutus- ja hügieeninõudeid • kasutab isikukaitsevahendeid, järgides töö käigus ohutusnõudeid; • teeb desinfitseerimise juhendi järgi, hügieeninõudeid täites; 4) hindab juhendamisel tööprotsessi • võrdleb töö tulemust ja pindade puhtust kokkulepitud kvaliteedi- ja hügieenitasemega; ja -tulemust, kasutades • kasutab töö hindamisel sobivaid kontrollnimekirju või hindamisvahendeid, lähtudes tööjuhendist; kokkulepitud kvaliteedi- ja • analüüsib tööprotsessi ja tulemust juhendaja toel, tuues välja õnnestumised ja võimalikud hügieenikriteeriume ning teeb parenduskohad; järeldusi töö parandamiseks • teeb ettepanekuid töö kvaliteedi või ohutuse parandamiseks, arvestades juhendaja tagasisidet. 19. Eripuhastustööde praktika 20 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane teeb eripuhastustöid vastavalt objekti eripärale ning tööohutuse ja keskkonnahoiu nõudeid järgides ning analüüsib oma tööprotsessi ja tulemusi, arendades iseseisvust ja vastutustunnet. 23 (37) Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kavandab ja korraldab oma • kavandab juhendamisel tööülesanded, arvestades objekti iseloomu ja tööjuhendit; tööülesanded vastavalt • koostab tööplaani, järgides tööaega ning kliendiga sõlmitud kokkuleppeid; tööjuhendile ja objekti eripärale • valib tööks sobivad töövahendid ja koristusained, järgides ohutus- ja kvaliteedinõudeid; • tegutseb tööprotsessis süsteemselt ja korrastatult; 2) teeb eripuhastustöid vastavalt • valmistab tööpiirkonna ette ja tagab ohutuse, arvestades objekti eripära ja määrdumise astet; töökorraldusele nii iseseisvalt kui • valib ja kasutab tööks sobivad töövahendid, koristusmasinad ja -ained, järgides ohutus- ja töörühma liikmena ja etteantud ergonoomikanõudeid; kvaliteedinõuetele, kasutades • teeb juhendamisel erinevaid eripuhastustöid: klaaspindade pesu, põrandate süvapesu ja asjakohaseid töövahendeid ja - kaitsetöötlus, pehmemööbli hooldus, köökide ja niiskete ruumide puhastus ning ehitus- ja võtteid tootmisobjektide koristus , järgides ohutus- ja kvaliteedinõudeid; • kasutab koristuskemikaale ja vett säästlikult, vältides pindade ja keskkonna kahjustamist; • kontrollib töövahendite ja masinate korrasolekut enne töö alustamist ja kogu tööprotsessi vältel; 3) kasutab tööprotsessis ressursse • doseerib koristusaineid vastavalt juhistele; teadlikult ja säästlikult • kasutab vett ja elektrit säästlikult; • käitleb jäätmeid vastavalt keskkonna- ja ohutusnõuetele; 4) hindab oma tööprotsessi ja töö • hindab juhendamisel oma praktikaprotsessi ja tulemusi vastavalt kokkulepitud tulemust vastavalt kvaliteeditasemele; kvaliteedinõuetele ning analüüsib • analüüsib oma töö tulemusi kvaliteedinõuete alusel, tuues välja õnnestumised ja puudused; enesearengu võimalusi • dokumenteerib ja esitleb praktika tulemusi vastavalt kooli praktikakorraldusele. 3.3. Valitavad põhiõpingute moodulid sisepuhastustööde suunal 3.3.1. Ühised põhiõpingute moodulid kõigile spetsialiseerumistele sisepuhastustööde suunal 20. Avalike ruumide hoolduskoristus 12 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane rakendab hoolduskoristuse põhimõtteid avalikes ruumides, kasutades kutselise koristamise võtteid elukeskkonna puhtuse ja korrashoiu tagamisel nõutaval tasemel. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid 24 (37) Õpilane: Õpilane: 1) määrab hoolduskoristuse vajaduse • märkab ja fikseerib hoolduskoristuses eemaldatava mustuse, arvestades mustuse liike; ja järjekorra, võttes arvesse objekti • planeerib hoolduskoristuses tehtavate tööde vajaduse, lähtudes soovitud puhtusastmest; seisundit ja soovitud puhtusastet • planeerib erinevate ruumide hoolduskoristuses tehtavate tööde järjekorra, järgides aseptikat; 2) kavandab tegevused ja koostab • kaardistab objekti, arvestades möbleeritust, mustusastet, pinnakattematerjale ja ruumi etteantud objektile hoolduskoristuse kasutamisintensiivsust; plaani kasutades digitehnoloogiat • põhjendab hoolduskoristuses tehtavate tööde sagedust, arvestades mustusastet ja soovitud ning erialast terminoloogiat puhtusastet; • määrab koristusained ja desinfitseerimisvajaduse, arvestades mustuse keemilist koostist ja eripära; • määrab koristusmeetodid ja –tarvikud lähtudes mustuse kinnitumisest; • koostab arvutis koristusplaani, kasutades koristusvaldkonna terminoloogiat; 3) valib koristustarvikud ja –masinad, • valib sobilikud koristustarvikud ja -masinad ning koristustekstiilid, arvestades mustust ja valmistades need tööks ette pinnakattematerjali; • põhjendab koristustarvikute ja -masinate ning koristustekstiilide valikut lähtuvalt puhastatavast pinnast ning mustuse liigist; • valmistab tööks ette koristustarvikud ja -masinad ning niisutab koristustekstiilid, arvestades tootjapoolseid kasutusjuhendeid; 4) valib sobiva koristusaine määrates • liigitab ja määrab mustuse eemaldamiseks sobilikud koristusaine, arvestades mustuse eripära ja doseeringu, arvestades mustuse pinnakattematerjali; liiki, pinnakattematerjali ning • valib sobiva koristusaine, põhjendades valiku põhimõtteid; järgides toote- ja ohutuskaarti • doseerib koristusaine, järgides toote- ja ohutuskaarti; 5) teeb hoolduskoristustöid, kasutades • puhastab erineva otstarbega ruumide mööbli ja esemed erinevast mustusest, kasutades mustusele sobivaid koristusmeetodeid, -aineid ja pinnakattele sobivaid koristusmeetodeid, -tarvikuid ja -aineid; ja –tarvikuid /-masinaid ning • puhastab erineva otstarbega ruumide laed, seinad ja põrandad erinevast mustusest, kasutades kasutusjuhendeid ja töötades ennast mustusele ja pinnakattele sobivaid koristusmeetodeid, koristustarvikuid/-masinaid ja -aineid; säästvalt • kasutab kasutusjuhendeid vastavalt vajadusele; • kasutab isikukaitse- ja abivahendeid, lähtudes tootjapoolsetest kasutusjuhenditest; • töötab ennast säästvalt, rakendades ergonoomilisi töövõtteid; 25 (37) 6) puhastab ja korrastab kasutatud • puhastab ja korrastab kasutamisjärgselt koristustarvikud ja–masinad, arvestades võimalike koristustarvikud ja –masinad, ohtudega, mis võivad nende kasutusiga lühendada; arvestades kasutusjuhenditega • puhastab koristustarvikud ja –masinad, pidades silmas tööohutuse nõudeid; 7) desinfitseerib vajadusel puhastatud • põhjendab desinfitseerimise vajadust, lähtudes mustuse eripärast; pinnad, kasutades desinfitseerivat • valib sobiva desinfitseeriva aine, lähtudes ohutus- ja tootekaardil olevast infost; ainet vastavalt toote- ja • kasutab sihtotstarbeliselt desinfitseerivaid aineid, järgides ohutus- ja tootekaardil toodud ohutuskaardi nõuetele nõudeid. 21. Avalike ruumide suurpuhastustööd 9 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane planeerib ja teeb suurpuhastustöid avalikes ruumides süsteemselt, järgides tööohutus- ja keskkonnanõudeid ning põhjendades suurpuhastuse vajalikkust puhtuse ja hügieenitaseme tagamisel. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) määrab suurpuhastustööde vajaduse • märkab ja fikseerib suurpuhastustöödel eemaldatava mustuse, arvestades mustuse liike ja ja järjekorra, võttes arvesse kinnitumist; mustusastet ja soovitud puhtusastet • põhjendab suurpuhastustööde vajadust, arvestades mustusastet ning soovitud puhtusastet; • planeerib suurpuhastustöödel tehtavate tööde järjekorra, järgides tööde loogilist kulgu ja tõhusust; 2) koostab digitaalse suurpuhastuse • kaardistab vajaminevad suurpuhastustööd, arvestades mustusastet, pinnakattematerjale ja ruumi plaani lähtuvalt etteantud objektist kasutamisintensiivsust; • põhjendab suurpuhastustööde sagedust, arvestades mustusastet ja soovitud puhtusastet; • määrab puhastusmeetodid ja desinfitseerimisvajaduse, arvestades mustuse kinnitumist ja eripära; • koostab koristusplaani, määratledes hoolduskoristuse kui ka suurpuhastuse ja eripuhastustööde vajaduse, kasutades koristusvaldkonna terminoloogiat; 3) valib koristustarvikud ja –masinad, • valib koristustarvikud ja -masinad ning koristustekstiilid, arvestades mustust ja valmistades need tööks ette pinnakattematerjali; • põhjendab koristustarvikute ja -masinate ning koristustekstiilide valikut, seostades neid puhastatava pinna, mustuse liigi ja tehtava tööga; • valmistab tööks ette koristustarvikud ja -masinad ning niisutab koristustekstiilid, arvestades tootjapoolseid kasutusjuhendeid; 26 (37) 4) valib sobiva koristusaine ja määrab • liigitab ja määrab mustuse eemaldamiseks sobilikud koristusained, arvestades mustuse eripära annuse, arvestades muuhulgas ja pinnakattematerjali; mustuse liiki, pinnakattematerjali • valib sobiva koristusaine, põhjendades valiku põhimõtteid; ning järgides aine toote- ja • doseerib koristusaine, järgides toote- ja ohutuskaarti; ohutuskaarti 5) teeb suurpuhastustöid, kasutades • puhastab erineva otstarbega ruumide mööbli ja esemed kinnitunud mustustest, kasutades sobivaid koristusmeetodeid, -aineid mustusele ja pinnakattele sobivaid koristusmeetodeid, koristustarvikuid ja puhastusaineid; ja –tarvikuid /-masinaid ning • puhastab erineva otstarbega ruumide laed, seinad ja põrandad kinnitunud mustustest, kasutades kasutusjuhendeid ja töötades ennast mustusele ja pinnakattele sobivaid koristusmeetodeid, koristustarvikuid ja puhastusaineid; säästvalt • kasutab isikukaitse- ja abivahendeid, järgides tootjapoolseid kasutusjuhendeid; • töötab ennast säästvalt, rakendades ergonoomilisi töövõtteid; 6) korrastab kasutatud • puhastab kasutamisjärgselt koristustarvikud ja –masinaid, pidades silmas tööohutusnõudeid; koristustarvikud ja -masinad • kontrollib koristusmasinate ja -tarvikute korrasolekut, selgitades nende korrasoleku vajadust; ohutult ja jätkusuutlikult • paigutab puhastatud koristustarvikud ja –masinad, arvestades hoiustamistingimusi; 7) desinfitseerib vajadusel puhastatud • põhjendab desinfitseerimise vajadust, lähtudes mustuse eripärast; pinnad, kasutades desinfitseerivat • valib sobiva desinfitseeriva aine, lähtudes ohutus- ja tootekaardil olevast infost; ainet vastavalt toote- ja • kasutab sihtotstarbeliselt desinfitseerivaid aineid, järgides ohutus- ja tootekaardil toodud ohutuskaardi nõuetele nõudeid. 22. Koristamise kvaliteedi hindamine 3 EKAP Eesmärk: õpingutega taotletakse, et õpilane hindab puhastustööde kvaliteeti vastavalt kehtestatud standarditele ja juhenditele, analüüsib töö tulemust ning teeb ettepanekuid kvaliteedi parandamiseks. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) selgitab puhastustööde kvaliteeti • toob näiteid teguritest, mis mõjutavad töö tulemust ja kvaliteeti; mõjutavaid tegureid ning hindab • seostab kvaliteedi hindamise põhimõtteid kliendikeskse teeninduse ja tööprotsessi juhtimisega; juhendamisel töö kvaliteeti • viib läbi visuaalse kontrolli või mõõtmise juhendaja toel; vastavalt juhendile või • võrdleb töö tulemust kokkulepitud kvaliteedi- ja hügieenitasemega; kokkulepitud standardile • dokumenteerib hindamistulemused sobival vormil või digilahenduses, järgides andmekaitse- ja konfidentsiaalsusnõudeid; 27 (37) 2) analüüsib puhastustööde kvaliteedi • kirjeldab ja võrdleb erinevaid kvaliteedi hindamise meetodeid; hindamise meetodeid ning teeb • selgitab, millistes olukordades on sobiv kasutada konkreetset meetodit; ettepanekuid töö kvaliteedi või • analüüsib puudusi kokkulepitud kvaliteedis ning selgitab nende võimalikke põhjuseid; töökorralduse parendamiseks • annab tagasisidet meeskonna tööle ja toob välja parendamist vajavad kohad; • töötab juhendaja toel välja ja esitab ettepanekuid töö kvaliteedi või töökorralduse parandamiseks. 23. Siseruumide hoolduskoristuse ja suurpuhastuse praktika 16 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane töötab heakorratööde praktikaettevõttes, tehes hoolduskoristust ja suurpuhastust iseseisvalt ja meeskonnas, täites tööülesandeid vastavalt ettevõtte töökorraldusele, järgides tööohutuse, ergonoomika, keskkonnaohutuse ja säästlikkuse nõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) planeerib oma isiklikud praktika • koostab individuaalse praktikakava lähtuvalt praktikajuhendist ning oma õpi- ja eesmärgid lähtuvalt karjääriplaanidest; praktikajuhendist • sõnastab isiklikku arengut toetavad praktika eesmärgid; • kasutab praktika planeerimisel ja ettevõttega suhtlemisel erinevaid kommunikatsioonivahendeid; 2) teeb hoolduskoristust • täidab praktikaettevõttes praktikakavas kokkulepitud hoolduskoristuse tööülesandeid, vastavalt praktikaettevõttes, järgides oskuste, iseseisvuse ja vastutuse tasemele; ettevõtte töökorraldust, • töötab praktikaettevõttes, järgides ettevõtte töökorraldust ning pidades kinni tööajast ja tööohutusnõudeid ning kokkulepetest; kestlikkuse põhimõtteid • kasutab hoolduskoristuses efektiivseid koristusmeetodeid, -tarvikuid ja -aineid, järgides tööohutuse ning keskkonnahoiu nõudeid; • puhastab erinevad ruumid ja pinnad, lähtudes mustusest ja pinnakattematerjalist; 3) teeb suurpuhastust • täidab praktikaettevõttes praktikakavas kokkulepitud suurpuhastuse tööülesandeid, vastavalt praktikaettevõttes, järgides oskuste, iseseisvuse ja vastutuse tasemele; ettevõtte töökorraldust, • töötab praktikaettevõttes, järgides ettevõtte töökorraldust ning pidades kinni tööajast ja tööohutusnõudeid ning kokkulepetest; kestlikkuse põhimõtteid • kasutab suurpuhastuses efektiivseid koristusmeetodeid, -tarvikuid ja -aineid, järgides tööohutuse ning keskkonnahoiu nõudeid; • puhastab erinevad ruumid ja pinnad, lähtudes mustusest ja pinnakattematerjalist; 28 (37) 4) hindab enda isiklikku ja erialast • kirjeldab praktika eesmärkide saavutamist ja tööülesannete sooritamist praktikaettevõttes arengut praktikaperioodil, vastavalt juhendile; võrreldes seatud ja saavutatud • analüüsib oma kutsealaste, meeskonnatöö- ja suhtlemisoskuste arengut, tuues näiteid; eesmärke ning dokumenteerides • dokumenteerib ja esitleb praktika tulemusi vastavalt kooli praktikakorraldusele. tulemused 3.3.2. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel majutusasutuste heakorrateenustele 24. Heakorratööd majutusasutustes 10 EKAP Mooduli eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane koristab ja valmistab ette kliendi- ja üldkasutatavad ruumid klienditeadlikult ja keskkonnahoidlikult, rakendades kaasaegseid digilahendusi, tööohutust ja ergonoomikat. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) koristab erinevat tüüpi kliendi- ja • kirjeldab erinevaid majutusasutuse ruume lähtuvalt ruumi kasutusotstarbest ja koristamise üldkasutatavaid ruume sageduse vajadusest; ergonoomiliselt ja • koostab tööplaani arvestades majutusettevõtte juhiseid; keskkonnahoidlikult vastavalt • kasutab sobivaid puhastusaineid- ja tarvikuid, arvestades pindade materjali ja majutusettevõtte juhistele ja keskkonnanõudeid; töökorraldusele • teeb koristustööd järgides töökorraldusi ja ergonoomikat; 2) korrastab voodi vastavalt teenuse • selgitab voodipesu vahetamise sagedust ja nõudeid vastavalt teenuse tüübile; tüübile, järgides majutusettevõtte • vahetab voodipesu, kasutades ergonoomilisi töövõtteid; juhiseid, hügieeninõudeid ja • korrastab voodi, järgides majutusettevõtte juhiseid; ergonoomilisi töövõtteid • kontrollib tekstiilide korrasolekut, järgides hügieeninõudeid; 3) kasutab ja hooldab • valib sobivad töövahendid, kasutades neid ohutult ja efektiivselt; majutusettevõttes kasutatavaid • hoiab korras hotellikäru, pesukäru vastavalt majutusasutuse eeskirjale; töövahendeid vastavalt • komplekteerib hotellikäru vastavalt majutusettevõtte juhistele; tööülesannetele • asetab koristusruumis töövahendid korrektselt vastavalt juhistele; 4) valib ja kannab tööülesannetele • kirjeldab tööriiete ja jalanõude nõudeid, lähtudes töötervishoiu nõuetest ja ergonoomikast; vastavaid tööriideid ja jalanõusid, • valib tööks sobilikud tööriided ja jalanõud vastavalt töö iseloomule ja ettevõtte nõuetele; järgides ergonoomika ja ohutuse • hooldab tööriideid ja –jalatseid, järgides hooldusjuhendit; põhimõtteid 29 (37) 5) kirjeldab majutusasutustes • toob näiteid majutusasutuste koristustööde planeerimise ja jälgimise digilahendustest, kasutatavat digilahendust, mida kirjeldades nende kasutamise vajalikkust; kasutatakse koristustööde • selgitab digilahenduste põhifunktsioone, tuues konkreetsed näiteid nende kasutamise korraldamisel ja kliendi tagasiside võimalustest; kogumisel • kirjeldab kliendi tagasiside kogumist ja analüüsimist, arvestades konfidentsiaalsuse põhimõtteid; 6) tegutseb turvaliselt eriolukordades • toob näiteid erinevatest eriolukorra liikidest ja kuidas rakendada kriisiplaani ja järgides ja käitleb leitud ja kadunud tööohutus- ja hügieeninõudeid; esemeid ning vajadusel rakendab • selgitab kuidas korrektselt käidelda leitud ja kadunud esemeid, arvestades juhiseid; lisakompensatsiooni protseduure • registreerib leitud ja kadunud esemed lähtuvalt majutusettevõtte juhistest; • selgitab lisakompensatsiooni vajaduste rakendamist eriolukordades, pakkudes välja sobiva lahenduse; 7) analüüsib majutusasutuse • kirjeldab olemasolevaid tööprotsesse, tuues välja nende tugevused ning kitsaskohad; koristustööde protsesse, pakkudes • teeb ettepanekuid tööprotsesside optimeerimiseks, esitades selged ja realistlikud lahendused; välja võimalusi nende • hindab töö efektiivsust põhjendades, kuidas muudatused aitavad vähendada ajakulu või efektiivsemaks muutmiseks parandada töö kvaliteeti. 25. Niiskete ruumide puhastamine 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane puhastab niiskeid ruume, rakendades tööohutuse, hügieeni ja keskkonnahoiu põhimõtteid ning kasutades sobivaid töövahendeid ja puhastusmeetodeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kirjeldab niiskete ruumide • selgitab niiskete ruumide puhastamise vajadust, sagedust, hügieeninõudeid, tuginedes puhastamise eripära juhendi alusel, tööjuhendile või standardile; valides sobivad puhastusained ja • kirjeldab niiskete ruumide puhastamise tööprotsessi, võttes aluseks töö- ja keskkonnaohutuse koristustarvikud, tuginedes nõuded; hügieeni- ja ohutusnõuetele • kirjeldab vähemalt kolme puhastusaine mõju erinevatele materjalidele, kasutades ainete ohutuskaarte; • valib tööülesandele sobivad koristustarvikud, koristusmasinad ja puhastusained vastavalt puhastatavale pinnale; 2) puhastab niisked ruumid, kasutades • puhastab pinnad vastavalt juhendile, kasutades vett ja puhastusaineid säästvalt ning järgides keskkonnahoidlikke töövõtteid, tööohutuse, ergonoomika, hügieeni- ja tööohutuse nõudeid; • kasutab koristusmasinaid vastavalt juhistele ja hooldusnõuetele; 30 (37)  hinnates puhtuse taset pärast • kasutab isikukaitsevahendeid vastavalt tööülesannetele; puhastustöid • kontrollib töö tulemust, tehes vajadusel parendusi; • hindab puhtuse taset pärast puhastustöid, kasutades visuaalset kontrolli, puutepindade puhtuse mõõtmist või mikrobioloogilist proovivõttu ning dokumenteerides tulemused. 26. Tekstiilide hooldamine majutusasutustes 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane puhastab ja hooldab majutusasutuste tekstiile ning klientide rõivaid tervist ja keskkonda säästval viisil. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) eristab majutusasutustes • kirjeldab erinevaid majutusasutustes kasutatavaid tekstiile, tuues välja nende otstarbe ning kasutatavaid tekstiile lähtuvalt materjalist lähtuvad omadused; materjalist ning hooldusnõuetest • selgitab tekstiilmaterjalide eripära ja hooldusvajadusi, võttes aluseks majutusasutuste tekstiilide; • valib tekstiilesemele sobiva pesuprogrammi ja triikimistemperatuuri vastavalt hooldusmärgistusele; 2) peseb ja triigib majutusasutuse • valib tekstiilesemele sobiva pesuprogrammi ja pesuaine vastavalt tekstiilmaterjali omadustele, tekstiile ning klientide rõivaid määrdumise iseloomule ja keskkonnasäästlikkuse põhimõtetele; vastavalt juhistele ja standarditele, • eemaldab tekstiilesemelt pleki, valides materjali ja määrdumise iseloomu järgi sobiva järgides töö- ja keskkonnaohutuse puhastusmeetodi ja puhastusaine; nõudeid • kasutab triikimisseadmeid ohutult ja ergonoomiliselt; • kontrollib tekstiilide puhtust ja seisukorda pärast hooldust, vastavalt kvaliteedinõuetele; • hooldab tekstiile, järgides tööohutuse ja hügieeninõudeid; • selgitab sobivaid tegevusi kulunud või plekkidega tekstiilide käitlemisel lähtuvalt ettevõtte juhistest ning keskkonnahoidlikest ja jätkusuutlikest põhimõtetest; 3) paigutab hooldatud tekstiilid ja • voldib ja paigutab tekstiilid esteetiliselt ja süsteemselt; kliendi rõivad vastavalt • tagastab rõivad kliendile korrektselt; majutusasutuse töökorraldusele • märgistab ja dokumenteerib hooldatud esemed vajadusel lähtuvalt juhendist; • hooldab kliendi rõivaid, arvestades kliendi privaatsuse ja konfidentsiaalsusega; 4) teenindab klienti professionaalselt, • suhtleb kliendiga viisakalt ja lugupidavalt, kasutades vajadusel võõrkeeli ning esindades hinnates oma tööprotsessi ja majutusasutust väärikalt; arendades teenindusoskusi • käitub usaldusväärselt, käies kliendi varaga hoolikalt ümber; 31 (37)  • annab hinnangu oma tööle, reflekteerides tehtud tööd ja suhtlemiskogemusi; • seab eesmärke tööoskuste ja teenindusvõimekuse arendamiseks, järgides oma arenguplaani. 27. Majutusasutuste suurpuhastustööd 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kavandab ja teeb majutusasutuste suurpuhastustöid iseseisvalt ja meeskonnas, lähtudes ettevõtte standarditest ning arvestades hügieeni, töö- ja keskkonnaohutuse nõuetega. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) planeerib suurpuhastuse tegevused • koostab tegevuskava, mis sisaldab tööde järjestust, vajalikke ressursse ja ajakava, arvestades vastavalt majutusasutuse hooajalisi eripärasid; töökorraldusele ja hooajalisusele • eristab igapäevaseid ja harvemini tehtavaid töid ning määrab nende sageduse; 2) teeb suurpuhastustöid meeskonnas, • valib tarvikud ja puhastusained vastavalt pindade materjalile ja mustuse liigile; valides sobivad töövahendid, • puhastab pinnad ressursisäästlikult; puhastusained ja –meetodid • kasutab puhastusaineid, järgides puhastusainete kasutusjuhendeid ja ohutuskaarte; vastavalt puhastatavale pinnale ja • teeb suurpuhastustöid, järgides tegevuskava ning tööohutuse, ergonoomika ja hügieeninõudeid; mustusele ning järgides • kasutab isikukaitsevahendeid vastavalt töö iseloomule ja reageerib ohuolukordadele; suurpuhastuse kava, töö- ja • teeb koostööd meeskonnaliikmetega, jagades ülesandeid ning järgides kokkulepitud keskkonnaohutuse nõudeid töökorraldust; • suhtleb viisakalt ja professionaalselt, arvestades kolleegide ja klientide vajadusi; 3) dokumenteerib tehtud tööd ja • täidab töölehed või digitaalsed aruanded korrektselt ja täpselt; hindab töö kvaliteeti vastavalt • hindab töö kvaliteeti, tuvastab puudused ja pakub parendusvõimalusi; ettevõtte juhistele • esitleb töö tulemusi suuliselt ja kirjalikult, kasutades erialast terminoloogiat; 4) planeerib meeskonnas • nimetab hooaja välise suurpuhastuse tööd, arvestades meeskonnas tehtavad tööd; majutusasutuste hooajaväliseid ja • koostab tegevuskava tööde kohta järgmiseks aktiivseks hooajaks arvestades klientide ja kliendivabu perioode arvestavaid majutusasutusega. töid 28. Majutusasutuste heakorratööde praktika 20 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane töötab majutusasutustes, tehes koristustöid kliendi- ja üldkasutatavates ruumides iseseisvalt ja meeskonnas, täites tööülesandeid vastavalt ettevõtte töökorraldusele, järgides tööohutuse, ergonoomika, keskkonnaohutuse ja säästlikkuse nõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid 32 (37) Õpilane: Õpilane: 1) planeerib oma isiklikud praktika • koostab individuaalse praktikakava lähtuvalt praktikajuhendist ning oma õpi- ja eesmärgid lähtuvalt karjääriplaanidest; praktikajuhendist • sõnastab isiklikku arengut toetavad praktika eesmärgid; • kasutab praktika planeerimisel ja ettevõttega suhtlemisel erinevaid kommunikatsioonivahendeid; 2) teeb koristust kliendiruumides, • täidab praktikaettevõttes praktikakavas kokkulepitud tööülesandeid, vastavalt oskuste, iseseisvuse järgides ettevõtte töökorraldust, ja vastutuse tasemele; tööohutusnõudeid ning • töötab praktikaettevõttes järgides ettevõtte töökorraldust ning pidades kinni tööajast ja kestlikkuse põhimõtteid kokkulepetest; • korrastab voodi vastavalt majutusasutuses kehtivale korrale; vahetab vannitoatekstiilid vastavalt majutusasutuses kehtivale korrale; • korrastab hotellitarvikud ja vajadusel lisab puuduvad tarvikud, järgides majutusasutuses kehtivat korda; • koristab kliendiruume kasutades sobivaid koristusmeetodeid, -tarvikuid ja -aineid, järgides tööohutuse ning keskkonnahoiu nõudeid; 3) teeb koristust üldkasutatavatest • täidab praktikaettevõttes praktikakavas kokkulepitud tööülesandeid, vastavalt oskuste, iseseisvuse ruumides, järgides ettevõtte ja vastutuse tasemele; töökorraldust, tööohutusnõudeid • töötab praktikaettevõttes järgides ettevõtte töökorraldust ning pidades kinni tööajast ja ning kestlikkuse põhimõtteid kokkulepetest; • kasutab üldkasutatavate ruumide koristamisel efektiivseid koristusmeetodeid, -tarvikuid ja - aineid, järgides tööohutuse ning keskkonnahoiu nõudeid; • koristab erinevad üldkasutatavad ruumid ja pinnad, lähtudes mustusest ja pinnakattematerjalist; 4) hooldab majutusasutuste tekstiile • peseb majutusasutuste tekstiilid sobiva pesuprogrammi ja -ainega vastavalt tekstiilmaterjali ning klientide rõivaid keskkonda omadustele, määrdumise iseloomule ja keskkonnasäästlikkuse põhimõtetele; säästval viisil • kasutab triikimisseadmeid ohutult ja ergonoomiliselt; • voldib ja paigutab tekstiilid esteetiliselt ja süsteemselt; • hooldab kliendi rõivaid, arvestades kliendi privaatsuse ja konfidentsiaalsusega; 5) hindab enda isiklikku ja erialast • kirjeldab praktika eesmärkide saavutamist ja tööülesannete sooritamist praktikaettevõttes arengut praktikaperioodil, vastavalt juhendile; võrreldes seatud ja saavutatud • analüüsib oma kutsealaste, meeskonnatöö- ja suhtlemisoskuste arengut, tuues näiteid; • dokumenteerib ja esitleb praktika tulemusi vastavalt kooli praktikakorraldusele. 33 (37)  eesmärke ning dokumenteerides tulemused 3.3.3. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel tervishoiu- ja hoolekandeasutuste heakorrateenustele 29. Infektsioonide tõkestamine ja patsiendiohutus tervishoiu- ja hoolekandeasutustes 5 EKAP Mooduli eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane ennetab infektsioonide leviku ning tagab patsiendi/kliendi turvalisuse tervishoiu- ja hoolekandeasutustes, arvestades mikroorganismide elutsüklit, resistentsust ja puhastamise eripärasid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) selgitab infektsioonide tekke • toob näiteid infektsioonide leviku viisidest, selgitades haiglanakkust soodustavaid tegureid; mehhanisme ja mikroorganismide • nimetab peamisi riskitegureid, selgitades nende mõju nakkuste tekkele ja levikule; elutsüklit tervishoiu- ja • kirjeldab mikroorganismide elutsüklit, selgitades kuidas keskkonnatingimused mõjutavad hoolekandeasutustes, arvestades mikroorganismide kujunemist; resistentsuse kujunemisega • selgitab resistentsuse kujunemist, tuues välja põhjused ja tagajärjed; • toob näiteid, kus ja kuidas tervishoiu ja hoolekandeasutustes koristada, arvestades mikroorganismide elutsükli ning resistentsusega; 2) põhjendab patsiendiohutuse • selgitab patsiendiohutuse põhimõtteid, analüüsides patsiendi/kliendi keskkonna turvalisuse tagamise olulisust, seostades seda tagamist; puhastustöödega • põhjendab puhastustööde olulisust, seostades seda patsiendiohutuse tagamisega; • toob näiteid ohtude ennetamisest, seostades seda puhastustöödega; 3) rakendab tõhusaid meetmeid • kirjeldab infektsiooni leviku tõkestamise meetmeid, lähtudes puhastustöödest; infektsioonide leviku tõkestamiseks • demonstreerib käte pesu ja antiseptikat, arvestades käte hügieeni juhistega; puhastustöödel, kasutades • valib sobivad puhastusmeetodid ja koristustarvikud, selgitades resistentsuse vältimise isikukaitsevahendeid põhimõtteid; • demonstreerib puhastus- ja desinfitseerimisprotseduure, kasutades isikukaitsevahendeid sihipäraselt. 30. Heakorratööd tervishoiu- ja hoolekandeasutustes 12 EKAP Mooduli eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane koristab tervishoiu- ja hoolekandeasutuste üldkasutatavaid ja eriotstarbelisi ruume, puhastades ja dekontamineerides kliendi/patsiendi keskkonda ja lähiümbrust ning arvestades toidu liikumise eripäraga. 34 (37) Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) selgitab tervishoiu- ja • kirjeldab tervishoiu- ja hoolekandeasutuste ruumide puhastamise eripära, lähtudes standardist hoolekandeasutuste koristuse puhastamisnõuded tervishoiuasutustes; eripära ja kliendi/patsiendi • toob näiteid erinevatest ruumitüüpidest, selgitades nende puhastamise erinevust tavapärasest; keskkonna nõudeid, lähtudes • selgitab kliendi/patsiendi keskkonna puhtusenõudeid, põhjendades neid kliendi/patsiendi tervishoiuasutuste ohutuse ja tervise säilitamisel; puhastamisnõuete standardist 2) kasutab sobivaid • valib koristusmeetodid, -ained, -tarvikud, lähtudes mustusest ja pinnakattematerjalist; koristusmeetodeid, -aineid ja - • kasutab sobivaid puhastusmeetodeid ning -töövahendeid, arvestades koristatava ruumi tarvikuid lähtudes mustusest ja kasutusotstarbega; pinnakattematerjalist; • selgitab koristusmeetodite, -ainete, -tarvikute valikut, põhjendades nende efektiivsust nõutud puhtusetaseme saavutamiseks; • järgib ohutusnõudeid, kasutades isikukaitsevahendeid; • käitleb jäätmeid lähtuvalt asutuse reeglitest ja keskkonnaohutuse nõuetest; 3) selgitab toidu liikumise eripära • kirjeldab toidu liikumise protsessi, lähtudes puhtusenõuetest; tervishoiu- ja hoolekandeasutustes, • toob näiteid toidu liikumisest tingitud puhastamise vajadusest, kirjeldades kaasnevaid riske; arvestades puhtusenõuetega 4) hindab koristustööde mõju • selgitab ohutuse tagamist oma töö korraldamisel, tuues näiteid riskide ennetamisest; ruumide puhtusele ja ohutusele • analüüsib puhastustööde tulemusi, tuues näiteid oma tegevuse mõjust infektsioonide levikul; tervishoiuasutuses, koostades oma • koostab analüüsi, hinnates oma tööde mõju puhtuse ja ohutuse seisukohast tervishoiuasutustes. tegevuste analüüsi 31. Puhastamine tervishoiu- ja hoolekandeasutuste eriolukordades 6 EKAP Mooduli eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane puhastab tervishoiu- ja hoolekandeasutuste eriolukordades ohutult, kasutades isikukaitsevahendeid, järgides töö-, tervise- ja keskkonnaohutuse nõudeid, käideldes nakkusohtlikke jäätmeid ning kliendi pesu vastavalt ettevõtte juhistele. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kasutab sihipäraselt erinevaid • kirjeldab erinevaid isikukaitsevahendeid, lähtudes nende kasutusviisidest ja tervishoiu- ja hoolekandeasutustes tööohutusnõuetest; nõutud isikukaitsevahendeid • demonstreerib vähemalt kolme isikukaitsevahendi kasutamist, järgides nende kasutusjuhendit; 35 (37) 2) planeerib koristusalaseid tegevusi • kirjeldab ravi- ja hoolekandeasutuste eriolukordi, arvestades nakkusohuga; eriolukordades, võttes aluseks töö- • kirjeldab kontakt- ja piiskisolatsiooni erinevusi ja koristamise eripära, lähtudes ja ohutusjuhised infektsioonikontrollinõuetest; • koostab eriolukorras tegutsemise plaani, järgides tööjuhiseid ja ohutusreegleid; 3) puhastab kliendi/patsiendi • kirjeldab puhastus- ning desinfitseerimisprotseduure nakkuspuhangu korral, juhindudes lähiümbrust ja ruume asutuse infektsioonikontrolli standardnõuetest ja vältides ristsaastumist; nakkuspuhangute ajal vastavalt • puhastab patsiendi/kliendi lähiümbrust, vastavalt tööjuhenditele; kehtivatele nõuetele • puhastab patsiendi/kliendi ruume nakkuspuhangute ajal vastavalt kehtivatele nõuetele; • demonstreerib tegevusi eriolukorra puhul, kasutades selleks ettenähtud isikukaitsevahendeid ja puhastusainet sh desinfektanti; 4) käitleb nakkusohtlikke jäätmeid ja • kasutab sobivaid jäätmekäitlusvahendeid, järgides tööohutusnõudeid; kliendi kasutatud pesu vastavalt • käitleb ohutult jäätmeid vastavalt ettevõtte juhistele; käitlusprotseduuride põhimõtetele • sorteerib nakkusohtlikud jäätmed, lähtudes kehtivatest keskkonnaohutuse nõuetest; ja keskkonnaohutuse nõuetele • käitleb kliendi kasutatud pesu, vältides ristsaastumist; • käitleb nakkusohtlikke jäätmeid, järgides hügieeni-, tööohutuse ja jäätmekäitlusjuhiseid. 32. Tervishoiu- ja hoolekandeasutuste heakorratööde praktika 20 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane töötab tava- ja eriolukordades tervishoiu- ja hoolekandeasutustes tehes koristustöid üldkasutatavates ja eriotstarbelistes ruumides iseseisvalt ja meeskonnas, täites tööülesandeid vastavalt ettevõtte töökorraldusele, järgides tööohutuse, ergonoomika, keskkonnaohutuse ja säästlikkuse nõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) planeerib oma isiklikud praktika • koostab individuaalse praktikakava lähtuvalt praktikajuhendist ning oma õpi- ja eesmärgid lähtuvalt karjääriplaanidest; praktikajuhendist • sõnastab isiklikku arengut toetavad praktika eesmärgid; • kasutab praktika planeerimisel ja ettevõttega suhtlemisel erinevaid kommunikatsioonivahendeid; 2) teeb üldkasutatavate ruumide • täidab praktikaettevõttes praktikakavas kokkulepitud üldkasutatavate ruumide koristuse koristust praktikaettevõttes, tööülesandeid vastavalt oskuste, iseseisvuse ja vastutuse tasemele; järgides ettevõtte töökorraldust, • töötab praktikaettevõttes, järgides ettevõtte töökorraldust ning pidades kinni tööajast ja tööohutusnõudeid ning kestlikkuse kokkulepetest; põhimõtteid 36 (37)  • kasutab koristuses efektiivseid koristusmeetodeid, -tarvikuid ja -aineid, järgides tööohutuse ning keskkonnahoiu nõudeid; • puhastab erinevad ruumid ja pinnad, lähtudes mustusest ja pinnakattematerjalist; 3) teeb eriotstarbeliste ruumide • täidab praktikaettevõttes praktikakavas kokkulepitud koristuse tööülesandeid vastavalt oskuste, koristust praktikaettevõttes iseseisvuse ja vastutuse tasemele; järgides ettevõtte töökorraldust, • töötab praktikaettevõttes, järgides ettevõtte töökorraldust ning pidades kinni tööajast ja tööohutusnõudeid ning kestlikkuse kokkulepetest; põhimõtteid • kasutab koristuses efektiivseid koristusmeetodeid, -tarvikuid ja -aineid, järgides tööohutuse ning keskkonnahoiu nõudeid; • puhastab erinevad ruumid ja pinnad, lähtudes nakkusohust ning kasutades isikukaitsevahendeid; 4) hindab enda isiklikku ja erialast • kirjeldab praktika eesmärkide saavutamist ja tööülesannete sooritamist praktikaettevõttes arengut praktikaperioodil, vastavalt juhendile; võrreldes seatud ja saavutatud • analüüsib oma kutsealaste, meeskonnatöö- ja suhtlemisoskuste arengut, tuues näiteid; eesmärke ning dokumenteerides • dokumenteerib ja esitleb praktika tulemusi vastavalt kooli praktikakorraldusele. tulemused 37 (37)  Lisa 27 KINNITATUD haridus- ja teadusministri määrusega „Kutsekeskhariduse riiklik õppekava” Professionaalse aianduse ja loodushoiu õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 1. Õppekava üldandmed 1.1. Õppekava võimaldab õpilasel omandada teadmised, oskused, väärtushoiakud ja sotsiaalse valmiduse õpingute jätkamiseks ja töötamiseks oskustöölisena aianduse või loodushoiu valdkonnas. 1.2. Õppekava paigutumine õppekavarühma sõltub suunavalikust järgnevalt: 1.2.1. suunavalikul aiandustootmisele ja aiasaaduste turustamisele, siseruumide haljastusele ja floristikale või väliruumi rajamisele liigitub õppekava aianduse õppekavarühma; 1.2.2. suunavalikul loodushoiule liigitub õppekava õppekavarühma looduskeskkond ja elussoodus. 1.3. Õppekava õppemaht on 240 EKAPit, mis jaguneb järgmiselt: 1) kohustuslikud üldharidusõpingud 80 EKAPit; 2) põhiõpingud 125 EKAPit, millest ühiseid põhiõpinguid 87 EKAPit, sh praktika 27 vähemalt EKAPit ja valitavaid põhiõpinguid 38 EKAPit; 3) valikõpingud 35 EKAPit sh 5 EKAPit vabaõpingud. 1.4. Õppekavaga on määratud järgmised suunavalikud, millest õpilane valib ühe: 1) aiandustootmise ja aiasaaduste turustamise suund; 2) siseruumide haljastuse ja floristika suund; 3) väliruumi rajamise suund; 4) loodushoiu suund. 2. Õppekava põhiõpingute struktuur 2.1. Ühised põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht on järgmised: 1) oskused eluks ja tööks, 15 EKAPit; 2) digioskuste arendamine, 5 EKAPit; 3) sissejuhatus kutseõpingutesse, 10 EKAPit; 4) loodusväärtus ja vastutustundlik tegutsemine looduses, 3 EKAPit; 5) ökoloogiline mõtteviis ja elurikkuse hoidmine, 3 EKAPit; 6) projektikorraldus, 3 EKAPit; 7) kestlikud lahendused aianduses, 3 EKAPit; 8) taimede kasvatamine ja hooldamine, 12 EKAPit; 9) kogukonnatöö oskused, 6 EKAPit; 10) praktika, 27 EKAPit. 2.2. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht aiandustootmise ja aiasaaduste turustamise suunal on järgmised: 1) katmikalaviljelus, 6 EKAPit; 2) avamaaviljelus, 8 EKAPit; 3) saagikoristus, 4 EKAPit; 4) aiasaaduse väärindamine, turundus ja turustamine, 4 EKAPit; 5) dekoratiivtaimede kasvatamine, 6 EKAPit; 6) aiandusettevõtte majandamine, 4 EKAPit; 1 (34)  7) seemnest saagi turustamiseni, 6 EKAP. 2.3. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht siseruumide haljastuse ja floristika suunal on järgmised: 1) lilleseadete ja -kimpude valmistamine, 8 EKAPit; 2) ruumi kujundamine taimedega, 6 EKAPit; 3) keskkonnateadlik lilleseadete ja-kimpude valmistamine, 7 EKAPit; 4) toataimede kasutamine sisehaljastuses, 6 EKAPit; 5) klienditeenindus ja müügitöö korraldamine, 5 EKAPit; 6) sündmuskoha dekoreerimine, 6 EKAPit. 2.4. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht väliruumide rajamise suunal on järgmised: 1) rohealade hooldamine, 12 EKAPit; 2) maastikuehituslike tehnoloogiate kasutamine, 20 EKAPit; 3) väliruumi rajamine, 6 EKAPit. 2.5. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht loodushoiu suunal on järgmised: 1) Eesti ökosüsteemide ja loodusrütmide tundmine, 8 EKAPit; 2) liigirikkus ja liikide tundmine, 8 EKAPit; 3) etnoökoloogia ja pärimuslikud oskused, 3 EKAPit; 4) keskkonnamõjude uurimine ja hindamine, 7 EKAPit; 5) ökosüsteemiteenused ja ettevõtlik mõtlemine, 6 EKAPit; 6) looduspõhine tegutsemine, 6 EKAPit. 2 (34)  3. Professionaalse aianduse ja loodushoiu õppekava põhiõpingute moodulite kirjeldused 3.1. Kõikidele suundadele ühised põhiõpingute moodulid Jrk Maht kutsehariduse Mooduli nimetus nr arvestuspunktides 1. Oskused eluks ja tööks 15 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab pädevusi, mis on vajalikud edasisel õpiteel ja ühiskonnas ennastjuhtivalt, vastutustundlikult ja tulemuslikult toimimiseks. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) püstitab enesearengu • selgitab tervislike eluviiside ja turvalise keskkonna tähtsust, sh toetavate suhtlusvõrgustike rolli eesmärgid, arvestades enda tervise, õpimotivatsiooni ja üldise toimetuleku tagamisel; võimeid ja võimalusi ning • analüüsib juhendamisel enda käitumis- ja tarbimisharjumusi ning nende mõju enda tervisele, väärtustades tervislikke eluviise heaolule ja üldisele toimetulekule; • hindab oma vaimse ja füüsilise tervise seisundit, arvestades põhilisi tegureid nagu magamine, toitumine, liikumine, suhted, kasutades selleks usaldusväärseid enesehindamise tehnikaid, sh veebipõhiseid töövahendeid; • koostab juhendamisel aja- ja tegevuskava enda vaimse ja füüsilise heaolu säilitamiseks, kasutades selleks erinevaid tervise edendamise ja säilitamise võimalusi; • kasutab kodukoha ja kooli lähedal paiknevad liikumisradu, harjutusväljakuid ja võimalusi erinevate liikumisviisidega tegelemiseks; • kasutab mobiilirakendusi liikumisharjumuse ja kehalise aktiivsuse jälgimiseks; • analüüsib juhendamisel enda huvisid, väärtushoiakuid, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi; • sõnastab eneseanalüüsi tulemustest lähtuvalt juhendamisel eesmärgid, isiklike ja akadeemiliste sihtide poole liikumiseks; 2) kasutab teadlikult erinevaid • selgitab juhendatult õppimise olemust ning teadmiste ning oskuste omandamise protsessi, õpistrateegiaid ja -viise enda kasutades erinevaid teabeallikaid; 3 (34)  õpitegevuse kavandamisel ja • iseloomustab erinevaid õpistrateegiaid ja õppimise viise, seostades neid enda senise juhtimisel õpikäitumisega; • oskab analüüsida enda õpiharjumusi ning arvestada tahtlikku ja tahtmatu tähelepanu mõju oma õpitegevusele; • analüüsib juhendamisel oma õpimotivatsiooni, määratledes seda soodustavaid ja takistavaid tegureid; • koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õppimis- ja igapäevategevuste ajakava, lähtudes enda huvidest, eneseteostusega seotud eesmärkidest ja võimalustest; • annab hinnangu enda varasematele õpitulemustele, arvestades eneseanalüüsi tulemusi ja saadud tagasisidet; • kavandab muudatused enda õppimisharjumustes, lähtuvalt hindamistulemustest ning toob saadud tagasiside põhjal näiteid õpistrateegiate kasutamisest õpitegevustes; • selgitab juhendamisel stressi ja frustratsiooniga toimetuleku võimalusi; 3) tegutseb seatud eesmärkide • suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud vormis erinevas vanuses ja kultuuritaustaga inimestega, valides saavutamiseks asjakohasekäitumis- ja väljendusviisi ning kohandades suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja vastutustundlikult nii iseseisvalt suhtluse eesmärkidele; kui kollektiivi liikmena • jagab asjakohast infot nii kirjalikult, suuliselt kui visuaalselt, kasutades sobivaid suhtlemisvahendeid ja vorme ning lähtudes suhtluspartnerist (sõber, kaasõpilane, õpetaja, ametiasutus); • kohandab enda suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele; • toob näiteid illustreerimaks, kuidas esmamulje, eelarvamused, sh stereotüübid mõjutavad inimeste käitumist; • iseloomustab erinevaid meeskonnatöö rolle ja nende mõju töö tulemuslikkusele, kasutades teabeallikaid; 4) mõistab ettevõtliku, väärtust • selgitab juhendamisel vastutustundliku tarbimise ja tootmise põhimõtteid ning tehtavate valikute loova ja vastutustundliku mõju keskkonnale, kogukondadele ja enda heaolule; tegutsemise olulisust nii endale • toob näiteid probleemsetest tarbimissituatsioonidest ning oskab otsida abi oma õiguste kaitseks; kui ühiskonnale • hindab kriitiliselt ostudega seotud teadete, pakkumiste ja soovituste usaldusväärsust; • kirjeldab jätkusuutliku arengu eesmärke, seostades neid ümbritseva keskkonna ja õpitava valdkonnaga; • kaardistab juhendamisel ühiskonnas esinevaid sotsiaalseid probleeme, kasutades erinevaid teabeallikaid ja infotehnoloogiavahendeid; 4 (34)  • analüüsib meeskonnatööna valitud probleemi lahendamise võimalusi, kasutades tõenduspõhiseid fakte ja teabeallikaid; • kavandab juhendatud meeskonnatööna tegevuskava valitud probleemi lahendamiseks, kasutades loovustehnikaid ning arvestades ressursside säästliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtteid; • kavandab lahenduse elluviimiseks vajaliku eelarve, kasutades digivahendeid; 5) mõistab tööturu toimimise • selgitab teabeallikate põhjal majanduslike, tehnoloogiliste, looduslike ja teiste põhimõtteid ja enda keskkonnatingimuste muutuste mõju majanduskeskkonnale; arenguvajadusi tööturule • iseloomustab juhendatud meeskonnatööna Eesti majanduskeskkonna ja tööturu toimimist eri sisenemiseks tegevusvaldkondades, kasutades erinevaid teabeallikaid; • iseloomustab erineva haridustaseme ja oskustega inimeste võimalusi tööturul, arvestades töötasu seost väärtusloomega; • selgitab teabeallikate põhjal tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi töösuhetes; • võrdleb erinevate lepingutingimuste tähtsust töösuhetes, võimalike probleemide ennetamisel; • võrdleb enda kogemusi ja oskusi valitud tegevusvaldkonnas erinevates ametites ja rollides tegutsemiseks vajalikega, kasutades oskuste kompassi; • kavandab enesearengut toetavaid tegevusi, lähtudes enda eesmärkidest ja arendamist vajavatest oskustest; • selgitab ressursside (raha, aeg, inimesed) vajadust ja säästmise võimalusi, arvestades enda seatud eesmärkidega; 6) kasutab varasemaid teadmisi, • lahendab igapäevaeluga seonduvaid arvutusülesandeid, kasutades koolimatemaatikast tuttavaid oskusi ja kogemusi mudeleid ja meetodeid; igapäevaeluga seonduvate • planeerib digivahendite abil igapäevased tulud-kulud, arvestades enda vajaduste ja võimalustega; ülesannete lahendamisel • esitab kirjalikku ja suulist informatsiooni selgelt ja struktureeritult nii eesti keeles kui ka põhikoolis õpitud võõrkeeles; • kasutab tehnoloogilisi vahendeid ja seadmeid ning tõenduspõhiseid andmeid otsuste või järelduste tegemiseks igapäevaeluga seotud küsimustes; • kasutab igapäevaelus ettetulevate olukordade lahendamisel eesti- ja võõrkeelseid teabeallikaid; • koostab pädevuse piires eesti- ja võõrkeelseid tekste, lähtudes igapäevaelu vajadustest; • otsib tööülesande täitmiseks vajalikku teavet, hinnates erinevate teabeallikate usaldusväärsust; • lahendab reaalelulisi ülesandeid, sidudes tervikuks mitme ainevaldkonna teadmisi ja oskusi; • toob näiteid matemaatika, füüsika, keemia ja bioloogia omavahelistest seostest igapäevaelus; 5 (34) 7) korraldab teadlikult oma • koostab isikliku eelarve arvestades enda finantseesmärke, analüüsides juhendamisel oma rahaasju mõistes, et oma hea sissetulekuid, väljaminekuid ja rahalist seisu sh säästmise võimalusi; finantsilise käekäigu eest • arutleb meeskonnatööna sissetuleku, tarbimisvalikute ja investeerimisotsuste mõju üle üksikisiku, vastutab vaid tema ise ühiskonna ja keskkonna tasandil; • hindab elumuutvate sündmuste (abiellumine, laste saamine, õnnetus, surm) mõju finantsplaneerimisele, eristades rahalist väärtust emotsionaalsetest jt väärtustest; • kirjeldab pangateenuseid ja finantsteenuse osutaja rolli üksikisiku rahaasjade korraldamisel, tuues esile pakutavaid võimalusi, kaasnevaid kohustusi ja riske; • oskab valida laenutooteid, kasutades sobivaid võrdlusvahendeid ning arvestades pakutavat intressimäära ja maksetingimusi; • iseloomustab põhiomaduste alusel peamiste varaklasside nagu kinnisvara, võlakirjad ja aktsiad olemust ja erinevusi ning nende kasutamisvõimalusi ja sellega kaasnevaid riske isiklike finantseesmärkide saavutamiseks; • kirjeldab isikliku eluaseme soetamise võimalusi, tuues välja üürimise ja ostmise eelised ja puudused; • selgitab pensioni kui pikaajalise finantsmehhanismi olemust ja selle planeerimise olulisust, kasutades asjakohaseid teabematerjale. 2. Digioskuste arendamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab enda digipädevusi elektroonilise teabe otsimiseks, loomiseks ja haldamiseks, arvestades digitehnoloogia kasutamisel tervisekaitse ja küberturvalisuse nõuete ning autorikaitse ja eetika põhimõtetega. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kasutab digikeskkonnast • määratleb oma teabevajaduse ning rakendab sobivaid infootsingu võtteid, et leida digikeskkonnast vajaliku teabe leidmiseks asjakohane teave; sobivaid infootsingu ja • otsib ja filtreerib andmeid, infot ja materjale eesmärgipäraselt, kasutades erinevaid andmehalduse võtteid, hinnates otsingumeetodeid ja tööriistu; digisisu asjakohasust • analüüsib juhendamisel leitud andmeid, infot ja digisisu, hinnates nende allikate päritolu usaldusväärsust ja asjakohasust; • salvestab ja korrastab digikeskkonnas faile, kasutades kaustu ja kategooriaid, et tagada lihtne ligipääs ja haldus; 6 (34)  • töötleb ja analüüsib andmeid tabelarvutuse abil ning esitleb tulemusi selgelt ja arusaadavalt diagrammide ja skeemide abil; 2) kasutab info jagamiseks, • kasutab sobivaid digitehnoloogiaid ja -sisu, et tõhusalt suhelda ja panustada meeskonnatöösse; suhtlemiseks ja koostööks • jagab infot ja faile digikeskkonnas, valides selleks kontekstist ja eesmärgist tulenevalt korrektse sobivaid digilahendusi, viisi ja sobiva vahendi; arvestades digikeskkonnas • kasutab iseseisvalt ja efektiivselt kooli, kohaliku omavalitsuse, riigi ja ettevõtete digiteenuseid, kehtivaid suhtlus- ja näiteks e päevik, riigiportaal, digitaalsed õpikeskkonnad, pangateenused; käitumisnorme ning • kasutab turvaliselt ühismeediat, ajaveebi ja video jagamise platvorme oma algatuste küberturvalisuse nõudeid tutvustamiseks ja teiste kaasamiseks; • järgib digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme, arvestades erinevate sihtrühmade kultuurilisest, vanuselisest ja keelelisest eripärast tulenevaid vajadusi; • haldab enda digitaalset identiteeti, arvestades küberturvalisuse nõuetega; • analüüsib juhendamisel oma digitaalset jalajälge ja selle mõju enda kuvandile; 3) loob ja täiustab digisisu, • loob digisisu teksti, esitluse, pildi ja videona, kasutades sobivaid tööriistu ning arvestades kasutades sobivaid tööriistu sh kvaliteedi, konteksti ja eesmärkidega; tehisintellekti lahendusi • kohandab olemasolevat digisisu uue ja sisukama digimaterjali loomiseks, kombineerides erinevaid vastutustundlikult ning teabeallikaid ja digimaterjale; arvestades autoriõiguse • järgib digisisu loomisel ja kasutamisel autoriõiguse ning eetika põhimõtteid, arvestades põhimõtteid andmekaitse ja konfidentsiaalsuse nõuetega; • rakendab juhendamisel asjakohaseid litsentsitingimusi (Creative Commons) vastavalt sisule ja kontekstile; • kasutab tehisintellekti rakendusi digisisu loomisel ja muutmisel vastutustundlikult, arvestades kvaliteeti ja konteksti; • analüüsib juhendamisel tehisintellekti loodud digisisu täpsust, usaldusväärsust ja konteksti sobivust; 4) kaitseb oma digiseadet, • kaitseb oma digiseadmeid ja nende sisu, rakendades ohtude vähendamiseks asjakohaseid isikuandmeid, privaatsust ja turvameetmeid ja uuendades regulaarselt vastavat tarkvara; tervist, rakendades • tuvastab digiseadmeid ähvardavad ohud ja rakendab ennetusmeetmeid nende vältimiseks; küberturvalisuse ja 7 (34)  jätkusuutliku arengu • rakendab turvameetmeid isikuandmete ja privaatsuse kaitseks, kasutades tugevaid paroole, põhimõtteid kaheastmelist autentimist ning andmete krüpteerimist, et piirata juurdepääsu enda andmetele; • analüüsib digiteenuse privaatsusreegleid ja kohandab privaatsusseadeid oma isikuandmete kaitseks; • analüüsib enda käitumist digitehnoloogia kasutamisel, lähtudes sellega seotud vaimse ja füüsilise tervise riskidest; • säilitab tervisliku tasakaalu digitehnoloogia kasutamisel, rakendades ajapiiranguid, puhkeperioode ja ergonoomilisi töövõtteid; • reageerib adekvaatselt küberkiusamisele ning kasutab sobivaid vastumeetmeid, vältimaks edasist kahju; • analüüsib digitehnoloogia keskkonnamõju ja rakendab ressursisäästlikke digikäitumise meetodeid, optimeerides seadmete energiatarvet ja eluea kestust ning hallates digiprügi ökoloogilise jalajälje vähendamiseks; 5) lahendab digitehnoloogia • tuvastab digiseadme lihtsama tehnilise tõrke põhjuse ja lahendab selle juhendi abil; kasutamisega seotud • valib konkreetse ülesande jaoks sobiva riist- ja tarkvara, arvestades ülesande spetsiifikat ja probleeme, tuvastades võimalikke alternatiive; tehnilised tõrked ning valides • kohandab ja seadistab juhendite alusel digiteenust või platvormi vastavalt enda vajadustele; sobivad lahendused nende • analüüsib oma digipädevust, koostab plaani enese arendamiseks ja oskuste täiendamiseks; likvideerimiseks • toetab digitehnoloogia vähemkogenud kasutajaid, pakkudes juhiseid ja variante probleemide lahendamiseks. 3. Sissejuhatus kutseõpingutesse 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tunneb töötamise ja õppimise võimalusi aianduse ning looduskeskkonna valdkonnas, kavandab oma professionaalset arengut ja kujundab ohutut tööalast käitumist. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kirjeldab aianduse ning • selgitab etteantud ettevõtete töökorraldust ja tööle värbamise põhimõtteid asjakohaste näidetega; looduskeskkonna valdkonna • toob näiteid õppima asumise tingimustest kutseõppes ja kõrghariduses; töö- ja õppimisvõimalusi • võrdleb enda valikul erinevusi, selgitab oma õpitee näitel õppeprotsessi ülesehitust; enesekohaselt 8 (34) 2) hindab aiandus- ja • võrdleb tänapäeva loodus- ja aiandusvaldkonna tööelu muutusi minevikuga; looduskeskkonna valdkonna • põhjendab enesekohaselt võimalikke arengusuundi aiandusvaldkonnas ja looduskeskkonnas; minevikku ning arengusuundi • selgitab käsitletud arengusuundade mõju looduskeskkonda ja aiandusvaldkonda; enda ja teiste kogemuste põhjal 3) rakendab nelja suunaõpingu • demonstreerib korrektselt ja ohutult suunaõpingutes kasutatavaid töövõtteid; praktilistes töödes töövõtteid • valib aianduse ning looduskeskkonna valdkonnas sihipärased töövahendid ja põhjendab nende ohutult ja ergonoomiliselt valikut; • kirjeldab kasutatud töövahendite hooldamise ja korrashoiu põhimõtteid; • demonstreerib ergonoomilisi töövõtteid aianduse ning looduskeskkonna valdkonna tegevustes. 4. Loodusväärtus ja vastutustundlik tegutsemine looduses 3 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab sotsiaalseid ja kohanemiseoskusi, tegutsedes looduses vastutustundlikult ja koostöiselt ning mõtestades looduse väärtusi ja luues seoseid taimede ja mullatüüpide vahel. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) rakendab keskkonnasõbraliku • tunneb looduskeskkonnas liikumise ja käitumise põhimõtteid, põhjendades nende tähtsust; looduses liikumise põhimõtteid • valmistub õuesõppeks eesmärgipäraselt, vastavalt ilmastiku- ja loodusoludele; koostöös teistega • tegutseb looduses keskkonnasõbralikult ja olukorrale sobivalt; • tegutseb töörühmas koostöiselt, arvestades olukorra ja kaaslastega; 2) loob seosed taimede ja • määrab looduskeskkonnas taimeliike, kasutades erinevaid tehnoloogiaid mullatüüpide vahel looduslikes • määrab juhise järgi kogutud mullanäidiseid, kasutades erinevaid tehnoloogiaid; elupaikades, kasutades • seostab selgitades kasvukeskkonna taimeliike ja mulla omadusi; erinevaid tehnoloogilisi • selgitab taimede ja mulla seoste mõistmise olulisust looduskeskkonnas toimimise ja loodushüvede vahendeid kasutamise seisukohalt; 3) hindab loodusega seotud • toob põhjendatud näiteid otsese kasu puudumisest inimesele looduse iseväärtuse kohta; väärtusi, põhjendades oma • toob põhjendatud näiteid inimese eluks vajalike loodushüvede tarbimise kohta; hoiakuid • hindab looduskogemuste mõju suhtumisel loodusesse, sõnastades enda väärtushinnangud; 4) loob õpikogemustel põhineva • dokumenteerib välitegevused vastavalt juhisele; analüütilise kokkuvõtte, • koostab analüütilise kokkuvõtte oma sotsiaalsetest oskustest, tuues näiteid reaalsetest olukordadest; 9 (34)  arendades refleksioonioskust ja • võrdleb enesehinnangut kaaslastelt saadud tagasisidega, analüüsides nende kattuvusi ja erinevusi. lävimisoskusi 5. Ökoloogiline mõtteviis ja elurikkuse hoidmine 3 EKAP Eesmärk: taotletakse, et õpilane kujundab ökoloogilise mõtteviisi, rakendades vastutustundlikult elurikkuse hoidmise põhimõtteid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) analüüsib oma tegevuse mõju • analüüsib liikidevahelisi seoseid tuues näiteid inimtegevuse mõjust; ökosüsteemidele, kujundades • seostab ökosüsteemide tasakaalu mõjutavaid tegureid oma tegevuse või tarbimisvalikutega; vastutustundlikku mõtteviisi • põhjendab keskkonnahoidlikke tarbimisvalikuid hinnates oma valikute mõju konkreetsete näidete inimese sõltuvuse kohta põhjal; loodusest • analüüsib vähemalt kolme ökosüsteemiteenust, selgitades nende tähtsust inimese heaolule; • selgitab looduse taastumisvõime piirides püsimise olulisust inimese toetamisel; • koostab elurikkuse hoidmise tegevusplaani reflekteerides selle mõju loodusele ja oma väärtushoiakutele; 2) hindab elurikkust, selgitades • arutleb liikide rolli üle etteantud ökosüsteemis, hinnates liikide mõju ökosüsteemi tasakaalule; selle tähtsust looduse tasakaalu • kogub juhise kohaselt andmeid loodusest kasutades neid elurikkuse tähtsuse hindamiseks; säilitamisel • põhjendab elurikkuse olulisust sobivate näidetega aiandusvaldkonnast; 3) rakendab praktilistes • tegutseb vastavalt elurikkuse hoidmise põhimõtetele, mõistes nende tähtsust ja tuues näiteid olukordades elurikkuse igapäevaelust; hoidmise põhimõtteid • teeb etteantud praktilistes olukordades valikuid, mis arvestavad elurikkuse, sh kaitsealuste liikide kaitsega; • kujundab isikupärased vastutustundliku tegutsemise põhimõtted, põhjendades neid omandatud teadmistega ökoloogiast ja elurikkuse hoidmisest. 6. Projektikorraldus 3 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab projektipõhise töö kaudu loovust ning eneseregulatsiooni-, koostöö- ja mõtlemisoskusi, kavandades, ellu viies ja analüüsides projektitegevusi erinevates kontekstides. 10 (34) Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) loob töörühmas ühise • sõnastab arusaadavalt projekti teema või probleemi, põhjendades sihtrühma vajadusi; väärtuspakkumise arvestades • esitab erinevaid ideid ja võimalikke lahendusi väärtuspakkumise kujundamiseks; sihtrühma vajadusi • koostab töörühmaga mõõdetava ja sihtrühmale vajaliku eesmärgi; 2) koostab töörühmaga projekti • koostab realistliku tegevuskava, arvestades projekti eesmärki, ressursse, ajakava ja töökorraldust; tegevuskava, analüüsides selle • viib läbi riskianalüüsi ning pakub võimalikke lahendusi riskide maandamiseks; teostavust 3) viib projekti ellu vastavalt • täidab oma rolli vastutustundlikult ja lahendab probleeme iseseisvalt või koos töörühmaga; koostatud tegevuskavale • toetab töörühma liikmeid vastavalt vajadusele, tagades sujuva koostöö; • jagab regulaarselt infot oma tegevuse ja esinevate takistuste kohta; 4) hindab projekti protsessi ja • hindab projekti eesmärkide saavutamist kasutades eneseanalüüsi; tulemust, kasutades • reflekteerib oma panust protsessis ja lõpptulemuses; eneseanalüüsi ja tagasisidet • seostab saadud õpikogemused oma igapäevaeluga; • teeb järeldusi projekti ja protsessi parendamiseks, kasutades tagasisidet. 7. Kestlikud lahendused aianduses 3 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab kestlikkuse põhimõtteid, seostades neid säästva arengu ja rohemajanduse eesmärkidega ning rakendab kestlikkuse põhimõtteid aiandusvaldkonna tegevustes. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) selgitab kestlikkuse, • selgitab rohemajanduse põhimõtteid lähtudes aiandusvaldkonna probleemidest ja arengutest; rohemajanduse ja • toob näiteid ringmajanduse põhimõtete rakendamisest Eestis seostades need aiandusvaldkonna ringmajanduse põhimõtteid, tegevustega; seostades neid • toob näiteid ülemaailmse säästva arengu põhimõtete rakendamisest Eestis; aiandusvaldkonna probleemide • selgitab õigusaktidest tulenevaid keskkonnaalaseid piiranguid aiandusvaldkonnas tegutsemisel; ja arengutega • mõistab ökoloogilise jalajälje näitajat, kirjeldades jalajälje suurust mõjutavaid tegureid; • selgitab kestlikkuse põhimõtete mõju igapäevaste valikute tegemisel; 11 (34) 2) hindab erinevate tehnoloogiate • hindab kasutatud tehnoloogiate keskkonnamõju; keskkonnamõju • põhjendab tõhusa veekasutuse tehnoloogiaid; aiandusvaldkonnas, valides • selgitab biolagunevate ja taaskasutatavate materjalide kasutamist aiandusvaldkonna näitel; sobivaimad ringmajanduse • hindab aiandusvaldkonna jäätmekäitlusvõtete keskkonnamõju ja põhjendab selle sobivust lahendused; ringmajanduslahendusena; 3) koostab aiandusvaldkonnaga • töötab iseseisvalt välja tegevusettepaneku kestlikkuse parandamiseks oma kooli või kogukonnaga seotud projekti tegevuskava, seotud aiandusprojektis; arvestades ringmajanduse • koostab töörühmas ringmajandusel põhineva projekti tegevusplaani, põhjendades kasutatud põhimõtteid. materjalide ja tehnoloogiate valikut; • esitab reflekteeritud kokkuvõtte tegevusplaanist, hinnates protsessi. 8. Taimede kasvatamine ja hooldamine 12 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija tunneb, kasvatab ja hooldab taimi ning kasutab vajadusel integreeritud taimekaitse põhimõtteid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) määrab taimi, kasutades • selgitab taimede liigitamise põhimõtteid teabeallikates, erinevaid teabeallikaid ja • põhjendab taimede tähendust inimeste elus nii minevikus kui ka tänapäeval; rakendusi; • tunneb ära etteantud taimi ja nimetab neid eesti ja ladina keeles; 2) valib sobivaid kasvukeskkondi • selgitab kasvukeskkondade ja -substraatide mõju taime arengule ja tervisele; ja -substraate, arvestades • valib sobiva kasvukeskkonna ja -substraadi, arvestades taimeliigi vajadusi ja keskkonnamõjusid; taimede vajadusi • kirjeldab kompostimise põhimõtteid ja põhjendab selle vajalikkust kasvusubstraadi valmistamisel; • tegutseb vastutustundlikult ja hoolivalt, arvestades kestlikkuse põhimõtteid; • hindab oma tegevuse mõju, otsides võimalusi kestlikkuse suurendamiseks; 3) paljundab taimi generatiivselt ja • selgitab vegetatiivse ja generatiivse paljundamise põhimõtteid, tuues näiteid mõlema vegetatiivselt, märgistades paljundusviisi kohta; taimed taimepassiga • paljundab taimi generatiivselt vastavalt taime eripärale, kasutades sobivaid materjale ja tehnoloogiaid ning ohutusnõudeid; • paljundab taimi vegetatiivselt vastavalt taime eripärale, kasutades sobivaid materjale ja tehnoloogiaid ning ohutusnõudeid; • märgistab taimed taimepassiga, selgitades selle vajalikkust aiandusvaldkonnas; 12 (34)  • sorteerib ja kompostib jäätmed vastavalt kompostimise põhimõtetele; • hindab oma tegevuse mõju, otsides võimalusi kestlikkuse suurendamiseks; 4) kasvatab taimi, kasutades • teab taimede kasvatamiseks sobivaid materjale, tehnoloogiaid ja keskkonnamõjusid; taimele sobivaid • valib vastavalt taime vajadustele ja töö eesmärgile sobiva kasvusubstraadi ja töövahendid; kasvatustehnoloogiaid; • valmistab ette külvi- ja istutuspinna, kasutades sobivaid tehnoloogiaid; • külvab seemneid, kasutades erinevaid külviviise ja õigeid töövõtteid, märgistades külvid vastavalt juhendile; • pikeerib, potistab ja istutab taimi, kasutades sobivaid materjale ja tehnoloogiaid; • tegutseb vastutustundlikult ja hoolivalt, arvestades kestlikkuse põhimõtteid; • sorteerib ja kompostib jäätmed vastavalt kompostimise põhimõtetele; • hindab oma tegevuse mõju, otsides võimalusi kestlikkuse suurendamiseks; 5) hooldab taimi, kasutades • teab väetus- ja taimekaitsevahendite liike, kasutusviise ning nende mõju taimedele ja sobivaid väetus- ja taimekaitse keskkonnale; tehnoloogiaid • analüüsib erinevate hooldustehnoloogiate sobivust ja mõju taimedele, mullale ja ökosüsteemile; • hooldab erinevaid taimi, kasutades sobivaid tehnoloogiaid; • väetab taimi, eristades olulisemaid toiteelementide puuduse ja liigkasutuse tunnuseid; • mõistab integreeritud taimekaitse põhimõtteid, rakendades neid vastavalt vajadusele; • tegutseb vastutustundlikult ja hoolivalt, arvestades kestlikkuse põhimõtteid; • sorteerib ja kompostib jäätmed vastavalt kompostimise põhimõtetele; • hindab oma tegevuse mõju taimede tervisele ja kasvukeskkonnale, elurikkuse säilitamist arvestades; 6) koostab taimede kasvatusplaani • tunneb taimede kasvatamise ja hooldamise põhimõtteid ning keskkonnasäästlikke materjale ja ja hoolduskava, selgitades oma tehnoloogiaid; tegevuse mõju taimekasvule ja • koostab töörühmas taimede kasvatusplaani jälgides tegevuste mõju taimekasvule ja keskkonnale; keskkonnale • koostab töörühmas hoolduskava, mis toetab taimede tervist ja vähendab keskkonnakoormust; • esitleb kasvatusplaani ja hoolduskava kirjeldades õpikogemust. 9. Kogukonnatöö oskused 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane analüüsib ja rakendab õpingute jooksul omandatud pädevusi, luues suundade üleselt valdkonnale tähendusliku projekti. 13 (34) Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) sõnastab aiandusvaldkonna • kirjeldab töörühmas aktuaalset aiandusvaldkonnaga seotud probleemi, pakkudes oma pädevusi aktuaalse probleemi, seostades ühise lahenduse leidmiseseks; nende lahendamise võimalused • annab argumenteeritud tagasisidet tõstatatud probleemide kohta, võrreldes erinevaid lahendusviise enda ja teiste pädevustega ja hinnates nende teostatavust; • sõnastab töörühmas ühise aiandusvaldkonna tähendusliku probleemi, võttes arvesse kestlikkuse põhimõtteid; 2) teostab projekti tegevuskava • valib motiveeriva uurimisteema, mis on seotud projekti ja suunaõpingutega, järgides etteantud alusel, rakendades õpingutega juhiseid; omandatud teadmisi, oskusi ja • koostab töörühma ühiseid väärtusi kandva tegevuskava ja eelarve kasutades digivahendeid; väärtuspõhiseid hoiakuid • viib tulemuslikult läbi aiandusprojekti nii iseseisvalt kui ka töörühmas, järgides koostatud tegevuskava; 3) analüüsib projekti protsessi ja • annab ja võtab tagasisidet töörühma liikmetelt ja lõpptulemuse sihtrühmalt; lõpptulemust, reflekteerides • hindab koostöös rühmliikmetega projekti teostust ja lõpptulemust; oma pädevuste arengut oskuste • reflekteerib enda rolli ja panust projektiprotsessis ning selle edukuses; portfellis • põhjendab oma oskuste portfelli sobivust töötamiseks või edasiõppimiseks aianduse või looduskeskkonna valdkonnas. 10. Praktika 27 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab oma erialaseid- ja üldpädevusi suunaõppega seotud praktikakohas, tegutsedes vastutustundlikult ning kooskõlas kokkulepete ja õigusaktidega. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kavandab isiklikud • sõnastab praktikaeesmärgid, lähtudes suunaõpingute praktikakavast ja õppekorraldusest; praktikaeesmärgid, seostades • kooskõlastab tegevuskava eesmärkide saavutamiseks praktikakoha ja juhendajatega; need erialaste ja üldoskuste • selgitab praktikalepinguga seotud õigusi ja kohustusi, sõlmides praktikalepingu õigeaegselt; arengu ning praktikakoha võimalustega 2) tegutseb praktikal • järgib praktikakoha töökorraldust, tegutsedes kokkulepete ja heade tavade kohaselt; vastutustundlikult, järgides 14 (34)  praktikakoha töökorraldust ja • täidab praktikakohas etteantud tööülesandeid lähtuvalt individuaalsest praktikavast ja ettevõtte kestlikkuse põhimõtteid töökorraldusest; • kasutab tööülesannete täitmisel sobivaid materjale ja tehnoloogiaid, arvestades kestlikkuse põhimõtteid; • tegutseb tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid järgides, tuvastades ja vältides ohuolukordi; 3) analüüsib praktikal saadud • kirjeldab praktika töötulemused praktikapäevikus ja praktikaaruandes kasutades kirjalike tööde õpikogemusi, lähtudes vormistamise nõudeid kavandatud eesmärkidest ja • põhjendab praktikal saadud õpikogemusi arusaadavalt, kasutades erialast terminoloogiat; dokumenteerides • analüüsib oma tegevust, seostades seda saadud tagasiside ja reaalsete olukordadega; praktikatulemused lähtuvalt • põhjendab oma tugevusi, arengukohti ja omandatud oskusi nii iseseisvas kui ka koostöös, etteantud nõuetest võrreldes neid eelnevalt koostatud praktikaeesmärkidega. 3.2. Valitavad põhiõpingute moodulid, suunal aiandustootmine ja aiasaaduste turustamine 11. Katmikalaviljelus 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tunneb katmikalal kasvatatavaid taimi, kasutab sobivaid tehnoloogilisi lahendusi ja automatiseerimise viise katmikkultuuride kasvatamisel ning rakendab asjakohaseid töövõtteid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) tunneb katmikalal kasvatatavad • kirjeldab köögivilja- ja maitsetaimede morfoloogilisi ja fenoloogilisi tunnuseid; köögiviljakultuure ja maitsetaimi • nimetab taimede liiginimesid eesti ja ladina keeles; 2) kasvatab katmikalal • valib sobiva katmikala tüübi ja kasvatustehnoloogia vastavalt katmikkultuurile ja tootmise köögiviljakultuure ja maitsetaimi eesmärgile; • külvab, paljundab, istutab, hooldab taimi vastavalt kasvatustehnoloogiale, kasutades võimalusel masinaid; • koristab saagi tagades selle kvaliteedi saagi turustamiseks vastavalt nõuetele; • rakendab keskkonnasäästlikke lahendusi taimekasvatuses ja saagikoristustöödel; • sorteerib ja kompostib jäätmed vastavalt kompostimise põhimõtetele; 15 (34) 3) kasutab katmikalal tehnoloogilisi • kasutab katmikala kastmis- ja väetussüsteeme vastavalt taime vajadustele; lahendusi ja automatiseerimise • kasutab katmikala kütteseadmeid, ventilatsiooni- ja varjutussüsteeme vastavalt tööeesmärkidele viise ja ohutusnõuetele; 4) analüüsib erinevate • võrdleb erinevate katmikala tüüpide ehituslikke ja tehnoloogilisi eripärasid; kasvatustehnoloogiate mõju • analüüsib erinevate tehnoloogiliste lahenduste mõju taimede kasvule, saagile ja kvaliteedile taimede kasvule, saagikusele ja arvestades kestlikkuse põhimõtteid; kvaliteedile arvestades • hindab tehnoloogia tulemuslikkust tehes ettepanekuid selle parandamiseks; kestlikkuse põhimõtteid • analüüsib tehnoloogiaid ja teeb soovitusi tootmise keskkonnasõbralikumaks muutmiseks. 12. Avamaaviljelus 8 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tunneb avamaaviljeluseks sobivaid aiakultuure, kavandab aiakultuuride kasvatamise ja kasvatab aiakultuure; omab teadmisi aiakultuuride seemnekasvatuse põhimõtetest. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) tunneb erinevate aiakultuuride ja • kirjeldab avamaal kasvatatavate köögivilja-, puuvilja- ja marjakultuuride morfoloogiat ja seemnekasvatuse põhimõtteid fenoloogiat; • tunneb ära ja nimetab köögivilja-, puuvilja- ja marjakultuuride liiginimesid eesti ja ladina keeles; • kirjeldab seemnekasvatuse põhimõtteid ja selgitab seemnekasvatuse põhimõtete olulisust aiakultuuride kasvatamisel; • teab seemnekasvatuses rakendatavaid tehnoloogiaid ja analüüsib nende mõju keskkonnale; 2) kasvatab aiakultuure kasutades • valib vastavalt aiakultuurile ja tootmise eesmärgile sobiva kasvatustehnoloogia; taimele sobivaid • kasutab sobivaid mullaharimis-, külvi-, istutus- ja hooldusmasinaid vastavalt tehnoloogiale ja agrotehnoloogilisi võtteid tööülesandele, järgides ohutus- ja keskkonnanõudeid; • hooldab masinaid pärast töö lõpetamist, tagades nende korrasoleku edasiseks kasutamiseks; • valmistab ette külvi- ja istutuspinna avamaal kasutades sobivaid agrotehnoloogilisi võtteid; • eristab paljundus- ja istutusmaterjali, külvab, istutab, hooldab ja paljundab taimi nii mahe- kui ka tavatootmises, järgides mullaviljakuse säilitamise põhimõtteid; • sorteerib ja kompostib jäätmed vastavalt kompostimise põhimõtetele; • suhtleb töörühmas konstruktiivselt ja panustab ühiste eesmärkide saavutamisse; • täidab põlluraamatut vastavalt nõuetele; 16 (34) 3) koostab digitaalse aiasaaduste • koostab aiasaaduste kasvatamiseks agrotehnoloogilise plaani arvestades aiakultuuride eripära; agrotehnoloogilise- ja • koostab viljavaheldusplaani, arvestades mullaviljakuse, kahjustajate ennetamise ning saagikuse viljavaheldusplaani tagamisega; 4) analüüsib oma tegevust • analüüsib tehtud tööetappe ja kasutatud töövõtteid, tuues välja oma tugevused ja avamaaviljeluse tööprotsessides arenguvõimalused; tuues välja oma tugevused • teeb ettepanekuid tööetappide parandamiseks ja keskkonnasõbralikumaks muutmiseks. 13. Saagikoristus 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane koristab avamaal saaki läbimõeldult ning valdab saagikoristuse võtteid ning ladustab ja säilitab saaki. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) koristab saagi käideldes seda • kasutab saagikoristusel keskkonnasäästlikke lahendusi nii mahe- kui ka tavatootmises; nõuetekohaselt ja kasutades • teeb valikulist või laussaagikoristust, hinnates eelnevalt köögivilja-, puuvilja- ja marjakultuuride keskkonnasäästlikke lahendusi küpsusastet ja kvaliteeti, võimalusel kasutab masinaid; • sorteerib, pakendab ja märgistab saagi vastavalt nõuetele; • sorteerib ja kompostib jäätmed vastavalt kompostimise põhimõtetele; 2) ladustab ja säilitab saagi lähtuvalt • viib läbi saagi esmase puhastamise ja ettevalmistamise säilitamiseks; kvaliteedinõuetest • rakendab saagile sobivat säilitamisviisi, lähtudes kvaliteedinõuetest ja kaduside vähendamisest; • kasutab ladustamisel sobivaid seadmeid ning arvestab hoidlate tüübi ja säilitamistingimustega; 3) analüüsib oma tegevust • analüüsib oma tegevusest lähtuvalt saagikoristuse etappidest ja kasutatud töövõtetest, tuues välja saagikoristamise protsessis oma tegevuse tugevused ja parendusvõimalused; • leiab töö analüüsist ettepanekuid tööprotsessi tõhustamiseks ja keskkonnasõbralikumaks muutmiseks. 14. Aiasaaduste väärindamine, turundamine ja turustamine 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane väärindab aiasaadusi, järgides hügieeni- ja tööohutusnõudeid ning kestlikke töövõtteid; kasutab kliendikeskse turunduse ja turustamise põhimõtteid. 17 (34) Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) väärindab aiasaadusi • valib sobiva väärindamisviisi järgides seadmete kasutamise ohutusnõudeid; ringmajanduse põhimõtteid • järgib tööprotsessis hügieeni- ja tööohutusnõudeid ning ressursisäästlikke töövõtteid; kasutades • kasutab väärindamisel ringmajandamise põhimõtteid; 2) koostab sihtrühmale suunatud • sõnastab turunduse eesmärgi lähtuvalt toote sihtrühmast; turundusplaani • koostab selge ja teostatava tegevuskava turunduseks; • loob sihtrühmale suunatud sisulise sõnumi, valides sobivad turunduskanalid; • koostab turundusplaani lähtuvalt sihtrühmast, eetilistest põhimõtetest; • järgib turundustegevustes eetilisi põhimõtteid ja andmekaitsenõudeid; 3) turustab toodet ja teenindab • selgitab kliendi vajadused, tutvustab toodet selgelt ja arusaadavalt; kliente kliendikeskselt • suhtleb kliendiga professionaalselt, pakub lahendusi kliendirahulolu suurendamiseks; • viib läbi arveldusprotsessi, kasutades selleks sobivaid tehnilisi lahendusi. 15. Dekoratiivtaimede kasvatamine 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tunneb enamlevinud dekoratiivtaimede liike ja seemnekasvatuse põhimõtteid, kavandab ja kasvatab neid nii katmikalal kui ka avamaal vastavalt kasvatustehnoloogiale. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) selgitab dekoratiivtaimede • kirjeldab dekoratiivtaimede morfoloogiat ja fenoloogiat; seemnekasvatuse põhimõtteid • määrab dekoratiivtaimi nimetades dekoratiivtaimede liiginimesid eesti ja ladina keeles; lähtuvalt liigist • kirjeldab seemnekasvatuse põhimõtteid ja selgitab seemnekasvatuse põhimõtete olulisust dekoratiivtaimede kasvatamisel; • teab seemnekasvatuses rakendatavaid tehnoloogiaid ja analüüsib nende mõju keskkonnale; 2) kasvatab dekoratiivtaimi • valib dekoratiivtaimede kasvatamiseks kodumaiseid liike ja väärtustab kohalikke taimi kaasavaid kasutades taimedele sobivaid dekoratiivkooslusi; agrotehnoloogilisi võtteid • valib vastavalt kultuurile ja tootmise eesmärgile sobiva kasvatustehnoloogia; • kasutab sobivaid mullaharimis-, külvi-, istutus- ja hooldusmasinaid ohutult ja keskkonnasäästlikult; • hooldab masinaid pärast töö lõpetamist, tagades nende korrasoleku edasiseks kasutamiseks; 18 (34)  • valmistab ette külvi- ja istutuspinna avamaal ja katmikalal, kasutades õigeid agrotehnoloogilisi võtteid; • eristab paljundus- ja istutusmaterjali, külvab, istutab, hooldab ja paljundab dekoratiivtaimi, rakendades mullaviljakuse põhimõtteid või substraatide keskkonnasäästlikku kasutamist; • koristab toodangu ning tagab selle kvaliteedi toodangu turustamiseks vastavalt nõuetele; • sorteerib ja kompostib jäätmed vastavalt kompostimise põhimõtetele; • suhtleb töörühmas konstruktiivselt panustades ühiste eesmärkide saavutamisse; • täidab põlluraamatut vastavalt nõuetele avamaal dekoratiivtaimede kasvatamisel; 3) koostab dekoratiivtaimede • koostab dekoratiivtaimede kasvatamiseks agrotehnoloogilise plaani, arvestades kasvatamiseks dekoratiivtaimede eripära; agrotehnoloogilise- ja • koostab viljavaheldusplaani, arvestades mullaviljakuse ning kahjustajate ennetamisega; viljavaheldusplaani lähtuvalt taime eripärast 4) analüüsib oma tegevust • analüüsib tehtud tööetappe ja kasutatud töövõtteid, tuues välja oma tegevuse tugevused ja dekoratiivtaimede kasvatamise arenguvõimalused; tööprotsessides • teeb ettepanekuid tööprotsessi parandamiseks ja keskkonnasõbralikumaks muutmiseks lähtudes koostatud analüüsist. 16. Aiandusettevõtte majandamine 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab alusteadmised aiandusvaldkonna tootmis- ja teenindusüksustest ning nende majandamise põhimõtetest. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) võrdleb tootmis- ja • leiab sarnasused ja erinevused tootmis- ja teenindusüksuste põhitegevustes ja eesmärkides; teenindusüksuste töökorraldust, • põhjendab tööprotsesside järjestust tootmis- ja teenindusüksustes; toodangu valikut ja • eristab toodangu valikut mõjutavaid tootmis- ja teenindusüksuste tegureid; hinnakujundust • selgitab hinna kujunemise põhimõtteid võttes aluseks hinna kujunemise tegurid; • arvutab vähemalt ühe aiandussaaduse omahinna ja müügihinna kasutades digivahendeid; • põhjendab toodangu valikut ja hinnakujundust mõjutavaid tegureid ettevõtte majandustulemustes; • võrdleb tootmis- ja teenindusüksuste ressursside kasutust; 19 (34) 2) kavandab tööprotsessile vastava • määrab aiandusettevõtte tööprotsessi jaoks vajaliku töötajate arvu ja rollid; tööjõuvajaduse plaani • kavandab tööülesannete jaotuse, arvestades töötajate oskusi ja vajalikku töömahtu; • hindab tööjaotuse otstarbekust tööprotsessi eesmärkide saavutamise seisukohalt. 17. Seemnest saagi turustamiseni 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kavandab ja viib läbi ühe vegetatsiooniperioodi jooksul aiasaaduste või dekoratiivtaimede kasvatamise katmikalal või avamaal, turustab toodangu ning analüüsib kogu protsessi tulemusi ja kestlikkust. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kavandab üheks • koostab taimekasvatusplaani, arvestades kultuuri eripära, tootmise eesmärki ja vegetatsiooniperioodiks kasvatustehnoloogiat; aiasaaduste või • valib sobiva kasvukoha ja viljelusviisi; dekoratiivtaimede kasvatamise • põhjendab oma valikuid prognoosides tootmistulemusi; 2) kasvatab katmikala-, aiakultuure • külvab või istutab aiakultuure või dekoratiivtaimi vastavalt valitud kasvatustehnoloogiale; või dekoratiivtaimi lähtuvalt • hooldab taimi kasvuperioodi jooksul, jälgides nende kasvu ja seisundit; valitud tehnoloogiast • koristab saagi, tagades toodangu või istikute kvaliteedi; • kogub ja dokumenteerib digitaalselt saagikuse andmed; 3) korraldab müügiprotsessi • valib toodangu turustamiseks sobiva viisi vastavalt selle iseloomule ja sihtgrupile; järgides kvaliteedi-, hügieeni- ja • valmistab toodangu müügiks ette, järgides kvaliteedi-, hügieeni- ja märgistamisnõudeid; märgistusnõudeid • korraldab toodangu pakendamise ja esitlemise, arvestades müügikanali nõudeid; • viib läbi müügiprotsessi kliendikeskselt ja professionaalselt; 4) analüüsib kogu kasvatuse ja • analüüsib saagikuse, kvaliteedi ja ressursside kasutuse andmeid; turustamise protsessi tulemusi, • toob välja kasvatamise tugevused, kitsaskohad ja parendusvõimalused; hinnates tegevuse kestlikkust • hindab protsessitegevuse kestlikkust lähtuvalt ressursikulust ja keskkonnamõjudest. 3.3. Valitavad põhiõpingute moodulid siseruumide haljastuse ja floristika suunal 18. Lilleseadete ja -kimpude valmistamine 8 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab lilleseadeid ja -kimpe, rakendades kompositsiooni- ja värvusõpetuse reegleid ning sobivaid tehnilisi töövõtteid. 20 (34) Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) valmistab kliendi soovil • kogub ja analüüsib kliendi soove ning arvestab nendega lilleseadete ja -kimpude kavandamisel; lilleseadeid ja -kimpe, rakendades • valib materjalid ja tehnikad tagades tööde vastupidavuse ja müügiatraktiivsuse; kompositsiooni- ja värvusõpetuse põhimõtteid ja • kasutab tööde loomisel kompositsiooni- ja värvusõpetuse põhimõtteid, luues tasakaalustatud, erinevaid tehnikaid omanäolise, ruumi ja sündmusele sobiva tulemuse; • kasutab töövahendeid ja materjale ohutult ja sihipäraselt; • koostab lillekimbu või -seade müügihinna kalkulatsiooni kasutades digivahendeid; • nõustab klienti lillekimpude ja -seadete säilitamisel lähtuvalt tootest; • sorteerib jäätmed liigiti vastavalt jäätmekäitlusnõuetele; 2) kasutab oma töös õigesti • nimetab etteantud taimmaterjali eesti keeles; taimmaterjali nimetusi eesti ja • määrab ladinakeelseid nimetusi usaldusväärsete allikate abil; ladina keeles • kirjutab õigesti taimematerjali nimetused nii eesti kui ka ladina keeles; 3) analüüsides tööprotsessi ja • pildistab tehtud lilleseadeid ja -kimpe, kasutades fotograafia põhitõdesid; teostust dokumenteerides tehtud • vormistab tehtud töödest juhendile vastava kokkuvõtte, arvestades andmekaitsenõudeid; tööd • analüüsib tööprotsessi algusest lõpuni, hinnates oma töö tugevusi ja parendusvõimalusi ning seostab valikuid omandatud teadmiste ja kogemustega. 19. Ruumi kujundamine taimedega 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane rakendab ruumikujundamise põhimõtteid, kasutades sobivaid taimi ja kujunduselemente. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) valib taimed ja • võrdleb erinevate ruumide kasutusotstarvet, stiile ja sisekujunduses kasutatavaid iseloomulikke kujunduselemendid, arvestades elemente; ruumi ja selle kujundamise • valib valgusoludele sobivad taimed, arvestades valguse rolli taimede ja kujunduselementide võimalusi paigutamisel; • selgitab valitud taimede ja elementide sobivust antud ruumi tingimustega, informeerides võimalikest vastuoludest; 2) kujundab ruumi vastavalt • koostab kavandi vastavalt kliendi soovile ja ruumi kasutusotstarbele, rakendades ruumiplaneerimise kavandile, kasutades sobivaid ja kujundusvõtete põhimõtteid; taimi või kujunduselemente • valib sobivad taimed, lilleseaded ja kujunduselemendid, rakendades loovust ning kompositsiooni- ja värvusõpetuse teadmisi sobiva lahenduse leidmisel; 21 (34)  • koostab hinnapakkumise, põhjendades oma valikuid; • teostab kavandi alusel kujunduse kasutades sobilikke tehnilisi vahendeid ja materjale; • korrastab ruumi sorteerides jäätmed keskkonnasõbralikult; 3) analüüsib protsessi ja • analüüsib tööprotsessi algusest lõpuni, hinnates oma töö tugevusi ja parendusvõimalusi; lõpptulemust, hinnates enda • seostab tehtud tööd omandatud teadmiste ja kogemustega; pädevusi • esitab põhjendatud ettepanekud tulevaste tööde kavandamiseks. 20. Keskkonnateadlik lilleseadete ja -kimpude valmistamine 7 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane järgib kestlikkuse põhimõtteid ning loob uuenduslikke lilleseadeid ja -kimpe, kasutades töödes jätkusuutlikke materjale. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) selgitab uuenduslike • selgitab kestlikkuse põhimõtete kasutamist floristikas, sidudes neid enda väärtuspõhimõtetega; materjalide ja töövõtete • põhjendab valitud materjalide ja töövõtete mõju looduskeskkonnale; kasutamist floristikas järgides • toob näiteid uuenduslikest ja keskkonnasõbralikest materjalidest, hinnates nende sobivust erinevates kestlikkuse põhimõtteid töödes; • tunneb Eestis looduslikult kasvavaid ja aianduses kasvatatavaid floristikasse sobivaid taimeliike, hinnates nende korjamise mõju loodusele ja kasutusvõimalustele; 2) loob kasutajakeskseid, • valib teadlikult keskkonnasõbralikud, hooajalised ja kohalikud materjalid, selgitades nende päritolu keskkonnateadlikke ja ja kasvatamist; uuenduslikke lilleseadeid, • kasutab loovalt ning ohutult uuenduslikke tehnikaid, võttes arvesse kestlikkuse ja ringmajanduse rakendades kompositsiooni- ja põhimõtteid; värvusõpetust • loob lilleseadeid arvestades kliendi vajadusi, ohutust ruumis, sündmuste eripära ning kompositsiooni- ja värvusõpetuse põhimõtteid; • taaskasutab materjale loovalt järgides tööprotsessis tööohutuse ja jäätmete sorteerimise põhimõtteid; 3) analüüsib oma tööprotsessi ja • hindab enda tööde keskkonnamõju, esitades põhjendatud ettepanekuid tööprotsesside valikuid, hinnates nende keskkonnasõbralikumaks muutmisel; kestlikkust ja edasist tegevust • toob välja oma tööde tugevused ja arenguvõimalused keskkonnateadliku floristika seisukohalt; • kirjeldab oma teadmiste, oskuste ja väärtuste arengut seoses kestlikkuse põhimõtete ja floristika lõimimisega. 22 (34)  21. Toataimede kasutamine sisehaljastuses 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tunneb enimkasvatatavaid toataimi, kasutab neid sisehaljastuses ja hooldab vastavalt kasvunõuetele. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) hooldab enimkasvatatavaid • tunneb sisehaljastuses enim kasvatatavaid taimi; toataimi vastavalt • leiab taimede ladinakeelsed nimetused andmebaasidest kasutades infootsingut; kasvunõuetele • demonstreerib taimede hooldamisel õigeid hooldusvõtteid vastavalt taimede kasvunõuetele; • tunneb ära levinumad sisehaljastuses kasutatavatel toataimedel esinevad kahjurid ja taimehaigused; • rakendab sobivaid tõrjevahendeid ja -meetodeid toataimede tervise tagamiseks; 2) teostab sisehaljastuse vastavalt • koostab sisehaljastuse kavandi arvestades ruumi funktsiooni, võimalusi, stiili ja kliendi soove; kavandile • koostab korrektselt vormistatud digitaalse hinnapakkumise, arvestades koostatud kavandit; • rajab kavandile vastava sisehaljastuse kasutades sobivaid töövahendeid, materjale ja tehnilisi võtteid; • hoiab töö käigus puhtust järgides tööohutuse ning keskkonnakaitse nõudeid; 3) koostab hoolduskava teostatud • koostab sisehaljastuse projektile ajaliselt läbimõeldud hoolduskava lähtudes taimede sisehaljastuse projektile kasvuvajadustest ja -tingimustest; • valib hoolduseks sobivad töövahendid ja materjalid; • paljundab toataimi vegetatiivselt arvestades taimede eripära; 4) analüüsib sisehaljastuse • analüüsib tööprotsessi algusest lõpuni, hinnates oma töö tugevusi ja parendusvõimalusi; kavandamise protsessi ja • seostab tehtud tööd omandatud teadmiste ja kogemustega; lõpptulemust, hinnates enda • esitab põhjendatud ettepanekud tulevaste tööde parendamiseks. pädevusi 22. Klienditeenindus ja müügitöö korraldamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane teenindab kliente personaalselt ja vajaduspõhiselt ning koostab sihtrühmale suunatud turundustegevuse. 23 (34) Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) teenindab kliente personaalselt • teenindab kliente kliendikeskselt tagades kliendisõbraliku ostukeskkonna; ja vajaduspõhiselt • tutvustab kaupa, leides kliendile sobiliku lahenduse; • lahendab kliendi soove ja kaebuseid rahulikult ning asjatundlikult; 2) korraldab kaupluse müügitööd • korraldab kaupluse müügitööd iseseisvalt ja vastutustundlikult; kooskõlas õigusaktidega • tagab ettevõtte põhimõtetele vastava hinnakujunduse ja osaleb kaupade inventeerimisel; • järgib müügitöös kehtivaid õigusakte; 3) kujundab vaateaknaid ja • kavandab väljapanekuid loovalt ja sihtotstarbeliselt; kaupluse väljapanekuid • teostab väljapanekuid korrektselt, arvestades olemasolevaid tingimusi ja ruumilahendusi ning lähtudes kompositsiooni- ja värvusõpetuse reeglitest; • kasutab ergonoomilisi töövõtteid arvestades tööohutusnõuetega; 5) planeerib turundustegevused • määratleb sihtrühma, kasutades turunduse põhimõisteid ja planeerimise aluseid; vastavalt tootele ja sihtgrupile • koostab selge ja teostatava tegevuskava turunduseks; • loob sihtrühmale suunatud sisulise sõnumi; • valib sihtrühmale sobivad turunduskanalid; • järgib turundustegevuse eetilisi põhimõtteid ja andmekaitsenõudeid; • analüüsib tööprotsessi algusest lõpuni, hinnates oma töö tugevusi ja parendusvõimalusi. 23. Sündmuskoha dekoreerimine 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane loob omandatud pädevusi kasutades tervikliku lahenduse sündmuskoha dekoreerimisel, analüüsides tööprotsessi ja tulemusi ning tehes järeldusi edasisteks lahendusteks. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) loob tegevuskava • loob ideekavandi sõnastades projekti eesmärgi; teemakohasele projektile • koostab väljavalitud ideekavandile tegevuskava; • koostab detailse eelarve, kasutades digivahendeid; • valib sobivad taimmaterjalid, kujunduselemendid ja töövõtted, lähtudes kavandist; • hindab tegevusplaani riske kavandades vajadusel asendustegevusi; • kirjeldab jätkusuutlikke lahendusi keskkonnamõjude vähendamiseks; 24 (34) 2) teostab projekti vastavalt • viib projekti ellu vastavalt tegevuskavale ja ajaraamistikule; tegevuskavale • töötab tõhusalt töörühmas, täites oma rolli ning soodustades sujuvat koostööd; • jälgib projekti kulgu, reageerides paindlikult muutustele ja rakendades vajadusel asendusplaani; 3) analüüsib oma tegevust • analüüsib tegevusplaani täitmist ja ressursside kasutust, esitades põhjendatud järeldusi tuginedes tööprotsessis, tehes järeldusi andmetele ja tagasisidele; töö kvaliteedi ja tulemuse • hindab jätkusuutlikkuse meetmete rakendamist ja nende mõju ressurssidele; parandamiseks • analüüsib kasutatud töövõtteid ja tööetappe tehes ettepanekuid tööprotsessi ja koostöö parandamiseks; • toob välja oma tegevuse tugevused ning arendamist vajavad kohad; • seostab oma tegevuse mõju keskkonnale. 3.4. Valitavad põhiõpingute moodulid väliruumide rajamise suunal 24. Rohealade hooldamine 12 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane oskab kestlikult hooldada haljasalasid, arvestades keskkonnanõudeid, elurikkuse põhimõtteid ja tööohutust, kasutades sobivaid tehnoloogiaid ning digitaalseid töövahendeid oma tegevuse planeerimisel, läbiviimisel ja hindamisel. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) planeerib haljasalade hooldustöid • koostab elektroonse haljasalade hooldustööde plaani, arvestades töö eesmärki ja töökorraldust ning ja dokumenteerib tööprotsessi kavandades töö vastavuses tööohutuse ja keskkonnahoiu nõuetega; digitaalselt, lähtudes • esitab korrektsete ja asjakohaste andmetega täidetud dokumentatsiooni vastavalt juhistest ja töökirjeldusest ja asjakohastest õigusaktidest; õigusaktidest • analüüsib tehtud tööplaani viies vajadusel sisse muudatused; 2) hooldab muru ja istutusalasid, • valib tööülesande jaoks sobivad töövahendid, seadmed ja tehnika, arvestades muru ja istutusalade kasutades ergonoomilisi hooldusvajadusi ning tööohutusnõudeid; töövõtteid ja järgides tööohutuse • teeb hooldustöid vastavalt hoolduskavale ja/või hooldusvajadusele, tagades ala korrasoleku, ja keskkonnahoiu põhimõtteid keskkonnahoiu, elurikkuse ja esteetilise ilme; • kasutab hooldustöödel ergonoomilisi töövõtteid, vältides ülemäärast koormust ja sundasendeid; • põhjendab oma töövõtteid ja tööohutuse nõuetest kinnipidamist tööde kvaliteedi ja tööohutuse saavutamiseks; 25 (34)  • kirjeldab looduses kasutatavate töövõtete keskkonnamõju, tuues välja loodust vähem kahjustavad alternatiivsed töövõtted ja –vahendid; 3) hooldab vastavalt tööülesandele • valib tööülesande jaoks sobivad töövahendid, seadmed ja tehnika, arvestades maastikuehitusliku maastikuehituslikke objekte, objekti hooldusvajadusi ning tööohutusnõudeid; valides sobivad töövõtted ja - • teeb hooldustöid vastavalt hoolduskavale ja/või hooldusvajadusele, tagades objekti korrasoleku ja vahendid järgides keskkonnahoiu ja elurikkuse põhimõtteid; • kasutab hooldustöödel ergonoomilisi töövõtteid, vältides ülemäärast koormust ja sundasendeid; • analüüsib oma töövõtteid ja tööohutuse nõuetest kinnipidamist tööde kvaliteedi ja tööohutuse tagamiseks. 4) hindab oma tegevust ja arengut • võrdleb töö tulemust tööülesande ja kvaliteedinõuetega, tuues välja töö tugevused ja parenduskohad; rohealade hooldamise • kasutab saadud tagasisidet oma töövõtete ja töökorralduse parendamiseks; tööprotsessides, kasutades • analüüsib oma rolli töörühmas, tuues välja oma panuse töö lõpptulemusse; tagasisidet töö kvaliteedi ja • hindab oma koostöö- ja suhtlemisoskuse arengut, tuues näiteid tööprotsessidest. tulemuslikkuse parendamiseks 25. Maastikuehituslike tehnoloogiate kasutamine 20 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane rakendab vastutustundlikult tehnoloogiaid ja töövõtteid maastikuehituslike objektide rajamisel, arvestades tööohutust, kestlikkuse ja elurikkuse hoidmise põhimõtteid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) planeerib maastikuehitusliku • koostab maastikuehitusliku objekti rajamise tööplaani, arvestades töö eesmärki, töökorraldust, objekti lähtuvalt õigusaktidest juhiseid ning kavandades tegevused tööohutuse ja keskkonnahoiu põhimõtteid järgides; kasutades sobivaid digivahendeid • kasutab sobivaid digivahendeid töö planeerimiseks ja dokumenteerimiseks, sisestades andmed tööprotsessi dokumenteerimiseks korrektselt ja ajakohaselt vastavalt juhistele; • dokumenteerib tööprotsessi ja tulemused digitaalselt, kajastades töö käiku ja vastavust õigusaktidele ja töövaldkonna nõuetele; • küsib tagasisidet oma tööplaanile ja dokumentatsioonile, kasutades saadud sisendit oma tegevuse parendamiseks; 2) rajab maastikuehitusliku objekti • rajab lokaalse kuivendus- ja kastmissüsteemi, järgides tööjooniseid ja kasutades sobivaid kasutades sobivaid töövahendeid töövahendeid ning materjale vastavalt pinnase ja objekti iseloomule; ja tehnikaid, järgides tööohutuse • rajab muruala paigaldades siirdemuru vastavalt töökorraldusele, tagades ühtlase pinna, nõutud kõrguse ja korrektse liitekohtade sobivuse; 26 (34)  ja ergonoomika ning kestlikkuse • paigaldab sillutise vastavalt tööjoonistele ja töötehnoloogiale, tagades pinna kalde, tasasuse ja põhimõtteid vuukide korrektsuse; • ehitab müüri, kasutades sobivaid materjale ja töövõtteid ning järgides konstruktsiooni püsivuse ja joondatuse nõudeid; • ehitab puitrajatise, kasutades ohutuid töövõtteid ja tagades konstruktsiooni stabiilsuse ja viimistluse kvaliteedi; • rajab istutusala, järgides töökorraldust ja taimede paigutust, tagades istikute õige sügavuse, kauguse ja kasvutingimused; • järgib tööprotsessis tööohutuse, ergonoomika ja kestlikkuse põhimõtteid, kasutades ressursse säästlikult ja tagades tulemuse; 3) hindab objektil kasutatud tehnika • võrdleb kasutatud tehnika ja tehnoloogia sobivust töö eesmärgiga, arvestades tööülesande ja objekti ja tehnoloogia vastavust töö eripära; eesmärgile, tehes ettepanekuid • selgitab näidete varal kasutatud tehnika ja töövõtete mõju töö kvaliteedile ja tulemusele; oma tööprotsessi parandamiseks • teeb ettepanekuid tööprotsessi parendamiseks, põhjendades oma valikuid; 4) hindab oma tegevust ja arengut • võrdleb töö tulemust tööülesande ja kvaliteedinõuetega, tuues välja töö tugevused ja parenduskohad; maastikuehituslike tehnoloogiate • kasutab saadud tagasisidet oma töövõtete ja töökorralduse parendamiseks; tööprotsessides, kasutades • analüüsib oma rolli töörühmas, tuues välja oma panuse töö lõpptulemusse; tagasisidet töö kvaliteedi ja • hindab oma koostöö- ja suhtlemisoskuse arengut, tuues näiteid tööprotsessidest. tulemuslikkuse parendamiseks 26. Väliruumi rajamine 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane teostab töörühmas väliruumi terviklahenduse, rakendades lähteülesandele sobivaid tehnoloogiaid, kestlikkuse põhimõtteid ja õiguslikke nõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) planeerib töörühmas • arvutab tööjooniste põhjal vajaminevate materjalide ja töövahendite vajaduse ja hinna, maastikuehitusliku objekti kooskõlastades töörühmaga; rajamise, lähtudes tööjoonistest • koostab tööde kava koos valitud tehnoloogiatega, hinnates töödele kuluvat aega ja määratledes rollid ja juhistest töörühmas; • selgitab valitud tehnoloogiate ja materjalide mõju vastavalt kestlikkuse ja elurikkuse põhimõtetele; • arvestab kavandamisel tööohutuse ja õigusaktidega, lähtudes juhistest, objekti asukohast ja iseloomust. 27 (34) 2) rajab töörühmas • täidab töörühmas kokku lepitud tööülesanded korrektselt ja ajakava järgides, tagades töö sujuvuse ja maastikehitusliku objekti, luues kvaliteedi; funktsionaalse ja esteetilise • rakendab tööprotsessis sobivaid töövõtteid ja tehnoloogiaid, tagades töö tehnilise vastavuse terviklahenduse tööjoonistele; • rajab ja viimistleb objekti elemendid ühtseks funktsionaalseks ja esteetiliseks terviklahenduseks; • tagab tööprotsessis tööohutuse ja keskkonnahoiu nõuete täitmise, kasutades ergonoomilisi töövõtteid; • kontrollib töörühmas töö vastavust tööjoonistele, tehes vajadusel ettepanekuid tulemuse parendamiseks. 3) hindab objekti vastavust • võrdleb töö tulemust tööjooniste, kvaliteedinõuetega ja maastikuehitaja hea tavaga, tuues välja tööülesandele ja vastavused ja kõrvalekalded; kvaliteedinõuetele, arvestades • võtab objekti hinnates arvesse asjakohaseid õigusakte ja tööohutuse järgimist, tuues näiteid nende töövaldkonna juhiseid ja rakendumisest tööprotsessis; asjakohaseid õigusakte • dokumenteerib hinnangu digitaalselt, kasutades etteantud vormi ja digikeskkonda. 4) esitleb tööprotsessi ja tulemust, • koostab digitaalse ülevaate rajamise protsessi etappidest ja töö tulemusest koos hinnanguga; analüüsides oma rolli töörühmas • esitleb töörühmaga valminud objekti, kasutades digitaalseid või visuaalseid vahendeid; ja panust lõpptulemusse • selgitab oma rolli töörühmas ja panust tööprotsessi näiteid kasutades; • hindab koostöö toimimist ühise eesmärgi saavutamisel, andes tagasisidet töörühma liikmetele. 3.5. Valitavad põhiõpingute moodulid loodushoiu suunal 27. Eesti ökosüsteemide ja loodusrütmide tundmine 8 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab Eesti looduskoosluste toimimist, oskab analüüsida ökoloogilisi seoseid ja teha loodusvaatlusi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) teab eestimaiseid looduskooslusi • kirjeldab valitud eestimaiseid looduskooslusi ning nende eripära loodus- ja linnakeskkonnas lähtuvalt ja liikidevahelisi suhteid, loodusvaatluse tulemustest; kasutades loodusvaatlusi ning • selgitab koosluste sobivust ümbritsevasse keskkonda; valdkonna teabeallikaid; • toob välja ökosüsteemis erinevaid rolle täitvad koosluste tüüpilised liigid, kasutades valdkonna teabeallikaid; 28 (34)  • selgitab kahe erineva koosluse võtmetähendusega liikide vahelisi seoseid; 2) mõistab liikide ökoloogilisi • kirjeldab liike erinevatest kooslusest tuues välja nende sarnasused ja erinevused; seoseid eri kooslustes, toetudes • koostab toiduahela skeemi, selgitades selle lülide rolle ning võimalikke mõjusid inimtekkeliste toiduahela analüüsile ja keskkonnamuutuste korral; valdkonna teabeallikatele; • analüüsib toiduahela skeemi liigimäärangute ja usaldusväärsete faktide alusel, seostades need käsitletava nähtusega; 3) koostab erineva kooslusega • koostab toiduahela ja toiduvõrgu Eesti looduskooslusest ning tugeva inimmõjuga kooslusest, tuues toiduahela ja- võrgu, kasutades esile inimtegevuse mõju ja pakkudes võimalusi selle vähendamiseks; usaldusväärseid allikaid ja • märgib toiduvõrgul troofilised tasemed ja energia liikumise suuna; hinnates inimtegevuse mõju; • kasutab toiduahelate ja toiduvõrkude koostamisel usaldusväärseid allikaid, põhjendades oma valikuid; 4) analüüsib looduse aastatsüklite ja • selgitab aastatsükleid ja loodushoiurežiime erinevates kooslustes, tuues sobivaid näiteid; loodushoiurežiimide mõju • põhjendab liikide käitumise ja leviku seoseid aastatsüklite ja loodushoiurežiimidega; erinevate koosluste liikidele, • hindab loodushoiurežiimide ja aastatsüklite mõju liikide püsimisele, toetudes vaatluste ja kasutades vaatlusi ja valdkonna teabeallikate analüüsile; teabeallikaid; 5) analüüsib looduskaitsepraktikate, • seostab looduskaitse-, erinevate maastiku hooldus- ja kujunduspraktikaid kohalike ökosüsteemide hooldusrežiimide ja maastike eripärade ja vajadustega; ümberkujundamise mõju • selgitab sekkumisviiside mõju ökosüsteemi tasakaalule, tuues välja põhjus-tagajärg seosed ja ökosüsteemidele, seostades neid võimalikud kõrvalmõjud; kestlikkuse põhimõtetega. • hindab sekkumiste sobivust ja kestlikkust, arvestades nende pikaajalist mõju elupaikade säilimisele, elurikkusele ja ökosüsteemiteenustele; • põhjendab oma hinnanguid ja soovitusi kestliku arengu põhimõtetele toetudes ning viitab teabeallikatele. 28. Liigirikkus ja liikide tundmine 8 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab elurikkust erinevatel tasanditel, määrab levinumaid kodumaiseid ning võõrliike, selgitades nende rolli ökosüsteemides. 29 (34) Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) selgitab elurikkuse mõistet ja • selgitab elurikkuse kolme tasandit oma sõnadega; tasandeid, tuues näiteid Eesti • toob iga tasandi kohta vähemalt ühe sobiva näite Eesti loodusest; loodusest • kasutab elurikkuse mõisteid õigesti, eristades nende tähendust selgelt; • seostab elurikkuse tasandeid omavahel, selgitades nende seotust; 2) teostab plaanikohaseid • koostab juhendamisel loodusvaatluseks või seireks eesmärgipärase tegevuskava, arvestades ohutust, loodusvaatlusi ja lihtsamaid keskkonnasäästlikkust ja ajaressursse; seireid, dokumenteerides • viib loodusvaatluse või seire läbi tegevuskava alusel, järgides töövahendite kasutusjuhendeid ja kogutud andmeid; kokkulepitud töövõtteid; • kogub ja dokumenteerib vaatluse või seire andmeid süsteemselt ja korrektselt; 3) määrab õppekäikudel Eestis • kasutab elurikkuse andmebaase, teadvustades nende tähtsust liikide jälgimisel ja looduskaitselises levinumaid liike ja veekogude seires; elustikku ohutult, kasutades • määrab liike sobivate tehnoloogiate ja usaldusväärsete teabeallikate abil, mõjutades looduskeskkonda trüki- ja digitaalseid võimalikult vähe; teabeallikaid; • määrab enamiku kogutud liikidest liigitasemel, ülejäänud taksonid vähemalt perekonna tasemel, kasutades valdkonna määramisvahendeid; • eristab kodumaiseid ja võõrliike vähemalt perekonna tasemel, kasutades sobivaid valdkonna määramisvahendeid; • koostab iga määratud taksoni kohta korrektselt vormistatud kirje ja sisestab need andmebaasi nõuetekohaselt; 4) analüüsib võõrliikide mõju • toob näiteid invasiivsetest võõrliikidest eri elupaikadest, kirjeldades nende levikut ja esinemismustreid Eesti looduskeskkonnale, Eestis. põhjendades nende mõju • põhjendab valitud võõrliikide mõju ökoloogilisele tasakaalule; ökosüsteemidele • analüüsib võõrliikide mõju liikidevahelistele suhetele ja elupaikade toimimisele, tuues näiteid konkreetsetest muutustest või riskidest Eesti looduses; 5) analüüsib loodusvaatluste • tuvastab vaatlustulemustes olulisi mustreid; tulemusi, seostades need • seostab tuvastatud mustrid ja vaatlusandmete põhjal tehtud järeldused teoreetiliste teadmistega ökosüsteemide toimimise ja ökosüsteemide toimimise ja liikidevaheliste suhete kohta; liikidevaheliste suhete • põhjendab oma järeldusi ja tõlgendusi valdkonnaallikate abil; • koostab analüüsi tulemuste põhjendatud ja sidusa kokkuvõtte. 30 (34)  teoreetiliste mudelite või seletustega. 29. Etnoökoloogia ja pärimuslikud oskused 3 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane rakendab pärimuslikke teadmisi ja etnoökoloogilist vaadet looduse tõlgendamisel. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) mõistab etnoökoloogiat ja • selgitab mõisteid pärimus ja etnoökoloogia, tuues sobivaid näiteid looduskeskkonnast ja ühiskonnast; pärimuse tähendust, seostades • nimetab looduskaitselisi tegevusi, milles kajastub pärimuse roll; neid kultuurilise järjepidevuse • võrdleb loodusteaduslikke ja etnoökoloogilisi arusaamu, tuues välja kattuvused ja erinevused; ja looduskaitsega; 2) uurib looduspärimust ja • kirjeldab Eesti taimeliikide kasutust rahvapärimuses, tuues välja rahvapärased nimetused, kasutusviisi aiandustavasid, kasutades ja tähenduse; etnograafiaallikaid või • kogub andmeid loodus- või aiandusvaldkonna pärimuslike tegevuste ja tavade kohta, süstematiseerides intervjuusid; ja hinnates kogutud andmete usaldusväärsust; • esitleb uurimistulemusi, seostades järeldused kaasaegse kultuuri ja looduskeskkonna kontekstiga; 3) teostab töörühmas pärimusel • sõnastab töörühmaga miniprojekti eesmärgi ja tegevuskava, seostades need pärimuse ja põhineva looduskaitselise looduskaitsega; miniprojekti, analüüsides selle • viib projekti ellu kogudes andmeid selle tulemuslikkuse hindamiseks; protsessi ja tulemusi. • analüüsib oma panust töörühma tegevuses ning hindab projekti tulemust; • sõnastab järeldused projekti mõju ja tähenduse kohta. 30. Keskkonnamõjude uurimine ja hindamine 7 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane viib läbi keskkonnamõjude uurimise, kasutades sobivaid uurimismeetodeid ja tehnoloogiaid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) planeerib keskkonnamõjude • nimetab uurimistööks sobivaid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid meetodeid ning defineerib uurimuse, tuginedes kasutatavad põhimõisted; usaldusväärsele metoodikale; • sõnastab uurimisprobleemi, kasutades valdkonnale omast terminoloogiat; • valib uurimisküsimusele sobiva meetodi, põhjendades oma valikuid; • koostab digitaalse uurimuse tegevuskava; 2) viib läbi uurimuseks vajaliku • kirjeldab riikliku keskkonnaseire valdkondi ja eesmärke ning kasutab erinevaid meetodeid seirete andmete kogumise ja analüüsi, läbiviimiseks; 31 (34)  kasutades digitaalseid • kogub andmeid vastavalt juhendile ning looduses liikumise ja eetika põhimõtetele; vahendeid; • valib uurimisküsimusele sobiva andmekogumise meetodi luues selleks digitaalse lahenduse; • töötleb ja struktureerib kogutud andmed vastavalt uurimisküsimusele; • analüüsib andmestikku, seostades tulemused uurimisküsimusega; • võrdleb erinevaid andmestikke või allikaid, hinnates nende usaldusväärsust, sarnasusi ja erinevusi; • selgitab leitud mustreid ja seoseid uurimisvaldkonna kontekstis; 3) koostab uurimistöö, arendades • esitleb uurimuse tulemust kirjalikult ja suuliselt, reflekteerides oma tööd; argumenteerimisoskust ja • seostab tulemused keskkonnaseisundi ja -mõjude hindamise põhimõtetega; reflekteerides õppimise • kasutab refleksiooni ja saadud tagasisidet oma töö parendamiseks. protsessi. 31. Ökosüsteemiteenused ja ettevõtlik mõtlemine 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab inimese ja looduse vastastikmõju, oskab kavandada ja hinnata looduskasutust ettevõtluses ja kogukonnas. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) põhjendab looduses ja • seostab looduses töötamise tähendust väärtustega, põhjendades oma seisukohti. loodushüvedega töötamise • selgitab looduses töötamise mõju inimesele, kogukonnale ja ökosüsteemile; tähendust, toetudes oma • põhjendab oma rolli ja vastutust suhetes loodusega, seostades seda isiklike kogemuste ja väärtustega; kogemustele ja • toob välja oma tegevused, mis toetavad kestlikkust; väärtushinnangutele; 2) hindab ökosüsteemiteenuste • kirjeldab ökosüsteemiteenuseid, tuues välja võimalikke piiranguid või riske teenuse säilitamisel; rolli ettevõtluses ja • selgitab ökosüsteemiteenuste mõju inimestele, elurikkusele ja majanduslikule jätkusuutlikkusele; kogukondlikes algatustes; • põhjendab hinnanguid usaldusväärsete allikate ja andmetega, kaasates tagasiside kogumiseks sidusrühmasid; 3) hindab linnalooduse elementide • leiab linnalooduse elemendid, dokumenteerides need konkreetsete asukohtadega; mõju inimese heaolule ja • kirjeldab linnalooduse elementide mõju inimese heaolule ja elurikkusele, toetudes usaldusväärsetele looduskeskkonna elurikkusele; näitajatele ja allikatele; • võrdleb erinevaid haljastuse ja linnalooduse lahendusi, põhjendades nende tugevusi ning parenduskohti; 32 (34) 4) arendab innovatiivseid ja • kirjeldab kohalikku elurikkust toetavaid ideid, seostades selgelt määratletud probleemi ja kontekstiga; elurikkust toetavaid toote- või • sõnastab valitud sihtgrupile väärtuspakkumise, põhjendades idee olulisust ja kasu elurikkusele. teenuseideid; • põhjendab idee uudsust, võrreldes seda olemasolevate lahendustega; • hindab idee teostatavust, arvestades vajalikke ressursse, koostööpartnereid, regulatiivseid piiranguid ning võimalikke riske ja nende leevendusi; 5) lahendab väärtuskonflikte • kirjeldab konflikti osapooli lähtuvalt nende väärtusetest ja huvist; looduskasutuse kontekstis • viib läbi tasakaalustatud arutelu, võttes kokku osapoolte seisukohad ja sõnastades ühised eesmärgid; kaasava suhtluse abil; • esitab ja võrdleb realistlikke lahendusvariante, hinnates nende võimalikke riske; • sõnastab kokkuleppe ja selgitab selle elluviimiseks vajalikke samme; • reflekteerib konflikti lahendamise protsessi, nimetades selle tugevused ja parendusvõimalused; 6) analüüsib oma tegevust • sõnastab töörühmas eesmärgi ja edukriteeriumid, jaotades rollid ja ülesanded vastutajate ja töörühmas, andes tähtaegadega; konstruktiivset tagasisidet. • tegutseb vastavalt kokkulepetele, suhtleb regulaarselt ja teeb otsuseid kokkulepitud reeglite alusel; • lahendab erimeelsusi koostöiselt, kasutades aktiivset kuulamist ja sõnastades kokkulepped; • jälgib töö edenemist sobivate mõõdikute abil ning kohandab tegevusplaani eesmärkide saavutamiseks; • analüüsib oma rolli ja panust projektis, seades selle vastavusse ühiste eesmärkidega; • reflekteerib oma tugevusi ja arengukohti, põhjendades neid näidete abil ja võrreldes enesehinnangut saadud tagasisidega; • annab edasiviivat suulist tagasisidet rühmakaaslastele. 32. Looduspõhine tegutsemine 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane teostab rühmatööna loova ja kogukonda kaasava looduspõhise projekti. Õpiväljundid • Hindamiskriteeriumid Õpilane: • Õpilane: 1) teostab rühmatööna loova ja • kavandab töörühmaga kogukonda kaasava looduspõhise projekti; kogukonda kaasava • koostab töörühmaga tööprotsessi tegevusplaani vastavalt tegevuse eesmärkidele ja tööülesannete looduspõhise projekti; jaotusele; • viib projekti ellu vastavalt kavandile ja tegevusplaanile; • täidab oma rollist tulenevad kokkulepped õigeaegselt, töötades töörühmas sihipäraselt ühise eesmärgi saavutamisel; • jälgib projekti edenemist kokkulepitud mõõdikute abil, kohandades vajadusel tegevusplaani; • suhtleb töörühma liikmetega selgelt ja regulaarselt, dokumenteerides olulised kokkulepped; • lahendab erimeelsusi konstruktiivselt, rakendades aktiivset kuulamist ja ühise lahenduse leidmist; 33 (34) 2) hindab rühmatööna projekti • koostab rühmatööna projekti lõppedes ülevaate tegevusplaani täitmist ning ressursside kasutusest; tulemuslikkust reflekteeridest • koostab tulemuste põhjal selge ja loogilise kirjaliku kokkuvõtte, hinnates projekti tulemuslikkust ennast ja töörühma liikmeid kogutud tagasiside põhjal; • esitleb projekti tulemusi arusaadavalt, kasutades visuaalseid vahendeid ja erialast sõnavara; • selgitab oma rolli ja panust projektis, seostades need projekti eesmärgiga; • kirjeldab selgelt oma tugevusi ja arengukohti konkreetsete situatsioonide alusel; • esitab töörühmas tasakaalustatud ja lugupidava tagasiside, rõhutades tugevaid külgi ja tehes asjakohaseid parendusettepanekuid; • reflekteerib oma arengut, võrreldes seda projekti algusega. 34 (34)  Lisa 20 KINNITATUD haridus- ja teadusministri määrusega „Kutsekeskhariduse riiklik õppekava” Kaubanduse õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 1. Õppekava üldandmed 1.1. Õppekava kuulub hulgi - ja jaekaubanduse õppekavarühma ning võimaldab õpilasel omandada teadmised, oskused, väärtushoiakud ja sotsiaalse valmiduse õpingute jätkamiseks ja töötamiseks oskustöölisena kaubanduse valdkonnas. 1.2. Õppekava õppemaht on 240 EKAPit, mis jaguneb järgmiselt: 1) kohutuslikud üldharidusõpingud 80 EKAPit; 2) põhiõpingud 125 EKAPit, millest ühiseid põhiõpinguid 75 EKAPit ja valitavaid põhiõpinguid 50 EKAPit sh praktika vähemalt 25 EKAPit; 3) valikõpingud 35 EKAPit sh 5 EKAPit vabaõpingud. 1.3. Õppekavaga on määratud järgmised suunavalikud, millest õpilane valib ühe: 1) jaekaubanduse suund ; 2) hulgikaubanduse suund. 2. Õppekava põhiõpingute struktuur 2.1. Ühised põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht on järgmised: 1) oskused eluks ja tööks, 15 EKAPit; 2) digioskuste arendamine, 5 EKAPit; 3) sissejuhatus kutseõpingutesse, 10 EKAPit; 4) kliendikeskne suhtlemine ja teenindamine, 5 EKAPit; 5) loovuse rakendamine, 3 EKAPit; 6) kaubagruppide liigitamine, 7 EKAPit; 7) kaupade käitlemine, 3 EKAPit; 8) kaupade ettevalmistamine müügiks, 4 EKAPit; 9) töötamine teenindusletis, 5 EKAPit; 10) töötamine müügisaalis, 5 EKAPit; 11) meeskonnatöö oskused, 3 EKAPit; 12) kaubakategooria haldamine 4 EKAPit; 13) erialane inglise keel, 3 EKAPit; 14) erialane soome keel, 3 EKAPit. 2.2. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht jaekaubanduse suunal on järgmised: 1) kaupade vastuvõtt ja ladustamine jaekaubanduses, 3 EKAPit; 2) klientide nõustamine teenindusprotsessis, 3 EKAPit; 3) klientide teenindamine, 7 EKAPit; 4) klientidega arveldamine, 3 EKAPit; 5) e-poe tellimuste käsitlemine, 3 EKAPit; 6) ostuprotsesside assisteerimine jaekaubanduses, 3 EKAPit; 7) turundustegevuste assisteerimine jaekaubanduses, 3 EKAPit; 8) praktika, 25 EKAPit. 1 (28) 2.3. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht hulgikaubanduse suunal on järgmised: 1) kaupade vastuvõtt ja ladustamine hulgikaubanduses, 5 EKAPit; 2) kaupade komplekteerimine ja väljastamine, 5 EKAPit; 3) ärikliendi teenindamine hulgikaubanduses 6 EKAPit; 4) ärikliendiga arveldamine hulgikaubanduses, 3 EKAPit; 5) ostuprotsesside assisteerimine hulgikaubanduses, 3 EKAPit; 6) müügiprotsesside assisteerimine hulgikaubanduses, 3 EKAPit; 7) praktika, 25 EKAPit. 2 (28)  3.Kaubanduse valdkonna õppekava põhiõpingute moodulite kirjeldused 3.1. Hulgi- ja jaekaubanduse suundade ühised põhiõpingute moodulid Mooduli õppe maht Eesti Mooduli nr Mooduli nimetus kutsehariduse arvestuspunktides (EKAP) 1. Oskused eluks ja tööks 15 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab pädevusi, mis on vajalikud edasisel õpiteel ja ühiskonnas ennastjuhtivalt, vastutustundlikult ja tulemuslikult toimimiseks. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) püstitab enesearengu eesmärgid, • selgitab tervislike eluviiside ja turvalise keskkonna tähtsust, sh toetavate suhtlusvõrgustike rolli arvestades enda võimeid ja võimalusi tervise, õpimotivatsiooni ja üldise toimetuleku tagamisel ning väärtustades tervislikke eluviise • analüüsib juhendamisel enda käitumis- ja tarbimisharjumusi ning nende mõju enda tervisele, heaolule ja üldisele toimetulekule • hindab oma vaimse ja füüsilise tervise seisundit, arvestades põhilisi tegureid nagu magamine, toitumine, liikumine, suhted, kasutades selleks usaldusväärseid enesehindamise tehnikaid, sh veebipõhiseid töövahendeid • koostab juhendamisel aja- ja tegevuskava enda vaimse ja füüsilise heaolu säilitamiseks, kasutades selleks erinevaid tervise edendamise ja säilitamise võimalusi • kasutab kodukoha ja kooli lähedal paiknevad liikumisradu, harjutusväljakuid ja võimalusi erinevate liikumisviisidega tegelemiseks • oskab kasutada mobiilirakendusi liikumisharjumuse ja kehalise aktiivsuse jälgimiseks • analüüsib juhendamisel enda huvisid, väärtushoiakuid, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi • sõnastab eneseanalüüsi tulemustest lähtuvalt juhendamisel eesmärgid, isiklike ja akadeemiliste sihtide poole liikumiseks 2) kasutab teadlikult erinevaid • selgitab juhendatult õppimise olemust ning teadmiste ning oskuste omandamise protsessi, kasutades õpistrateegiaid ja -viise enda erinevaid teabeallikaid õpitegevuse kavandamisel ja • iseloomustab erinevaid õpistrateegiaid ja õppimise viise, seostades neid enda senise õpikäitumisega juhtimisel 3 (28)  • oskab analüüsida enda õpiharjumusi ning arvestada tahtlikku ja tahtmatu tähelepanu mõju oma õpitegevusele • analüüsib juhendamisel oma õpimotivatsiooni, määratledes seda soodustavaid ja takistavaid tegureid • koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õppimis- ja igapäevategevuste ajakava, lähtudes enda huvidest, eneseteostusega seotud eesmärkidest ja võimalustest • annab hinnangu enda varasematele õpitulemustele, arvestades eneseanalüüsi tulemusi ja saadud tagasisidet • kavandab muudatused enda õppimisharjumustes, lähtuvalt hindamistulemustest ning toob saadud tagasiside põhjal näiteid õpistrateegiate kasutamisest õpitegevustes • selgitab juhendamisel stressi ja frustratsiooniga toimetuleku võimalusi 3) tegutseb seatud eesmärkide • suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud vormis erinevas vanuses ja kultuuritaustaga inimestega, valides saavutamiseks vastutustundlikult nii asjakohase käitumis- ja väljendusviisi ning kohandades suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja iseseisvalt kui kollektiivi liikmena suhtluse eesmärkidele • jagab asjakohast infot nii kirjalikult, suuliselt kui visuaalselt, kasutades sobivaid suhtlemisvahendeid ja -vorme ning lähtudes suhtluspartnerist (sõber, kaasõpilane, õpetaja, ametiasutus) • kohandab enda suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele • toob näiteid illustreerimaks, kuidas esmamulje, eelarvamused, sh stereotüübid mõjutavad inimeste käitumist • iseloomustab erinevaid meeskonnatöö rolle ja nende mõju töö tulemuslikkusele, kasutades teabeallikaid • analüüsib juhendamisel rühmas toimuvaid protsesse ja nende võimalikku mõju inimese käitumisele igapäevaelus • teeb kaaslastega teadlikult koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks, järgides meeskonnatöö põhimõtteid, suhtlus- ja käitumisnorme ning kasutades digitaalseid ühistöövahendeid 4) mõistab ettevõtliku, väärtust loova ja • selgitab juhendamisel vastutustundliku tarbimise ja tootmise põhimõtteid ning tehtavate valikute vastutustundliku tegutsemise olulisust mõju keskkonnale, kogukondadele ja enda heaolule nii endale kui ühiskonnale • toob näiteid probleemsetest tarbimissituatsioonidest ning oskab otsida abi oma õiguste kaitseks • hindab kriitiliselt ostudega seotud teadete, pakkumiste ja soovituste usaldusväärsust • kirjeldab jätkusuutliku arengu eesmärke, seostades neid ümbritseva keskkonna ja õpitava valdkonnaga 4 (28)  • kaardistab juhendamisel ühiskonnas esinevaid sotsiaalseid probleeme, kasutades erinevaid teabeallikaid ja infotehnoloogiavahendeid • analüüsib meeskonnatööna valitud probleemi lahendamise võimalusi, kasutades tõenduspõhiseid fakte ja teabeallikaid • kavandab juhendatud meeskonnatööna tegevuskava valitud probleemi lahendamiseks, kasutades loovustehnikaid ning arvestades ressursside säästliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtteid • kavandab lahenduse elluviimiseks vajaliku eelarve, kasutades digivahendeid 5) mõistab tööturu toimimise • selgitab teabeallikate põhjal majanduslike, tehnoloogiliste, looduslike ja teiste keskkonnatingimuste põhimõtteid ja enda arenguvajadusi muutuste mõju majanduskeskkonnale tööturule sisenemiseks • iseloomustab juhendatud meeskonnatööna Eesti majanduskeskkonna ja tööturu toimimist eri tegevusvaldkondades, kasutades erinevaid teabeallikaid • iseloomustab erineva haridustaseme ja oskustega inimeste võimalusi tööturul, arvestades töötasu seost väärtusloomega • selgitab teabeallikate põhjal tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi töösuhetes • võrdleb erinevate lepingutingimuste tähtsust töösuhetes, võimalike probleemide ennetamisel • võrdleb enda kogemusi ja oskusi valitud tegevusvaldkonnas erinevates ametites ja rollides tegutsemiseks vajalikega, kasutades oskuste kompassi • kavandab enesearengut toetavaid tegevusi, lähtudes enda eesmärkidest ja arendamist vajavatest oskustest • selgitab ressursside (raha, aeg, inimesed) vajadust ja säästmise võimalusi, arvestades enda seatud eesmärkidega 6) kasutab varasemaid teadmisi, oskusi ja • lahendab igapäevaeluga seonduvaid arvutusülesandeid, kasutades koolimatemaatikast tuttavaid kogemusi igapäevaeluga seonduvate mudeleid ja meetodeid ülesannete lahendamisel • planeerib digivahendite abil igapäevased tulud-kulud, arvestades enda vajaduste ja võimalustega • esitab kirjalikku ja suulist informatsiooni selgelt ja struktureeritult nii eesti keeles kui ka põhikoolis õpitud võõrkeeles • kasutab tehnoloogilisi vahendeid ja seadmeid ning tõenduspõhiseid andmeid otsuste või järelduste tegemiseks igapäevaeluga seotud küsimustes • kasutab igapäevaelus ettetulevate olukordade lahendamisel eesti- ja võõrkeelseid teabeallikaid • koostab pädevuse piires eesti- ja võõrkeelseid tekste, lähtudes igapäevaelu vajadustest • otsib tööülesande täitmiseks vajalikku teavet, hinnates erinevate teabeallikate usaldusväärsust 5 (28)  • lahendab reaalelulisi ülesandeid, sidudes tervikuks mitme ainevaldkonna teadmisi ja oskusi • toob näiteid matemaatika, füüsika, keemia ja bioloogia omavahelistest seostest igapäevaelus 7) korraldab teadlikult oma rahaasju • koostab isikliku eelarve arvestades enda finantseesmärke, analüüsides juhendamisel oma mõistes, et oma hea finantsilise sissetulekuid, väljaminekuid ja rahalist seisu sh säästmise võimalusi käekäigu eest vastutab vaid tema ise • arutleb meeskonnatööna sissetuleku, tarbimisvalikute ja investeerimisotsuste mõju üle üksikisiku, ühiskonna ja keskkonna tasandil • hindab elumuutvate sündmuste (abiellumine, laste saamine, õnnetus, surm) mõju finantsplaneerimisele, eristades rahalist väärtust emotsionaalsetest jt väärtustest • kirjeldab pangateenuseid ja finantsteenuse osutaja rolli üksikisiku rahaasjade korraldamisel, tuues esile pakutavaid võimalusi, kaasnevaid kohustusi ja riske • oskab valida laenutooteid, kasutades sobivaid võrdlusvahendeid ning arvestades pakutavat intressimäära ja maksetingimusi • iseloomustab põhiomaduste alusel peamiste varaklasside nagu kinnisvara, võlakirjad ja aktsiad olemust ja erinevusi ning nende kasutamisvõimalusi ja sellega kaasnevaid riske isiklike finantseesmärkide saavutamiseks • kirjeldab isikliku eluaseme soetamise võimalusi, tuues välja üürimise ja ostmise eelised ja puudused • selgitab pensioni kui pikaajalise finantsmehhanismi olemust ja selle planeerimise olulisust, kasutades asjakohaseid teabematerjale 2. Digioskuste arendamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab enda digipädevusi elektroonilise teabe otsimiseks, loomiseks ja haldamiseks, arvestades digitehnoloogia kasutamisel tervisekaitse ja küberturvalisuse nõuete ning autorikaitse ja eetika põhimõtetega. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kasutab digikeskkonnast vajaliku teabe • määratleb oma teabevajaduse ning rakendab sobivaid infootsingu võtteid, et leida digikeskkonnast leidmiseks sobivaid infootsingu ja asjakohane teave andmehalduse võtteid, hinnates digisisu • otsib ja filtreerib andmeid, infot ja materjale eesmärgipäraselt, kasutades erinevaid otsingumeetodeid asjakohasust ja -tööriistu • analüüsib juhendamisel leitud andmeid, infot ja digisisu, hinnates nende allikate päritolu usaldusväärsust ja asjakohasust • salvestab ja korrastab digikeskkonnas faile, kasutades kaustu ja kategooriaid, et tagada lihtne ligipääs ja haldus 6 (28)  • töötleb ja analüüsib andmeid tabelarvutuse abil ning esitleb tulemusi selgelt ja arusaadavalt diagrammide ja skeemide abil 2) kasutab info jagamiseks, suhtlemiseks ja • kasutab sobivaid digitehnoloogiaid ja -sisu, et tõhusalt suhelda ja panustada meeskonnatöösse koostööks sobivaid digilahendusi, • jagab infot ja faile digikeskkonnas, valides selleks kontekstist ja eesmärgist tulenevalt korrektse viisi arvestades digikeskkonnas kehtivaid ja sobiva vahendi suhtlus- ja käitumisnorme ning • kasutab iseseisvalt ja efektiivselt kooli, kohaliku omavalitsuse, riigi ja ettevõtete digiteenuseid, küberturvalisuse nõudeid näiteks epäevik, riigiportaal, digitaalsed õpikeskkonnad, pangateenused • kasutab turvaliselt ühismeediat, ajaveebi ja video jagamise platvorme oma algatuste tutvustamiseks ja teiste kaasamiseks • järgib digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme, arvestades erinevate sihtrühmade kultuurilisest, vanuselisest ja keelelisest eripärast tulenevaid vajadusi • haldab enda digitaalset identiteeti, arvestades küberturvalisuse nõuetega • analüüsib juhendamisel oma digitaalset jalajälge ja selle mõju enda kuvandile 3) loob ja täiustab digisisu, kasutades • loob digisisu teksti, esitluse, pildi ja videona, kasutades sobivaid tööriistu ning arvestades kvaliteedi, sobivaid tööriistu sh tehisintellekti konteksti ja eesmärkidega lahendusi vastutustundlikult ning • kohandab olemasolevat digisisu uue ja sisukama digimaterjali loomiseks, kombineerides erinevaid arvestades autoriõiguse põhimõtteid teabeallikaid ja digimaterjale • järgib digisisu loomisel ja kasutamisel autoriõiguse ning eetika põhimõtteid, arvestades andmekaitse ja konfidentsiaalsuse nõuetega • rakendab juhendamisel asjakohaseid litsentsitingimusi (Creative Commons) vastavalt sisule ja kontekstile • kasutab tehisintellekti rakendusi digisisu loomisel ja muutmisel vastutustundlikult, arvestades kvaliteeti ja konteksti • analüüsib juhendamisel tehisintellekti loodud digisisu täpsust, usaldusväärsust ja konteksti sobivust 4) kaitseb oma digiseadet, isikuandmeid, • kaitseb oma digiseadmeid ja nende sisu, rakendades ohtude vähendamiseks asjakohaseid privaatsust ja tervist, rakendades turvameetmeid ja uuendades regulaarselt vastavat tarkvara küberturvalisuse ja jätkusuutliku arengu • tuvastab digiseadmeid ähvardavad ohud ja rakendab ennetusmeetmeid nende vältimiseks põhimõtteid • rakendab turvameetmeid isikuandmete ja privaatsuse kaitseks, kasutades tugevaid paroole, kaheastmelist autentimist ning andmete krüpteerimist, et piirata juurdepääsu enda andmetele • analüüsib digiteenuse privaatsusreegleid ja kohandab privaatsusseadeid oma isikuandmete kaitseks 7 (28)  • analüüsib enda käitumist digitehnoloogia kasutamisel, lähtudes sellega seotud vaimse ja füüsilise tervise riskidest • säilitab tervisliku tasakaalu digitehnoloogia kasutamisel, rakendades ajapiiranguid, puhkeperioode ja ergonoomilisi töövõtteid • reageerib adekvaatselt küberkiusamisele ning kasutab sobivaid vastumeetmeid, vältimaks edasist kahju • analüüsib digitehnoloogia keskkonnamõju ja rakendab ressursisäästlikke digikäitumise meetodeid, optimeerides seadmete energiatarvet ja eluea kestust ning hallates digiprügi ökoloogilise jalajälje vähendamiseks 5) lahendab digitehnoloogia kasutamisega • tuvastab digiseadme lihtsama tehnilise tõrke põhjuse ja lahendab selle juhendi abil seotud probleeme, tuvastades tehnilised • valib konkreetse ülesande jaoks sobiva riist- ja tarkvara, arvestades ülesande spetsiifikat ja tõrked ning valides sobivad lahendused võimalikke alternatiive nende likvideerimiseks • kohandab ja seadistab juhendite alusel digiteenust või platvormi vastavalt enda vajadustele • analüüsib oma digipädevust, koostab plaani enese arendamiseks ja oskuste täiendamiseks • toetab digitehnoloogia vähemkogenud kasutajaid, pakkudes juhiseid ja variante probleemide lahendamiseks 3. Sissejuhatus kutseõpingutesse 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab esmased teadmised kaubandusvaldkonnast, tööohutusest ja -oskused kaubanduses vajalike töövahendite kasutamiseks. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) liigitab kaubandusettevõtteid nende • määratleb kaubandusettevõtted nende suuruse ja tegevusala alusel, tuginedes kaubanduses ja suuruse ja tegevusala järgi majanduses tunnustatud liigituse kriteeriumitele rühmatööna; • võrdleb kaubandusettevõtteid nende suuruse ja tegevusala alusel, toetudes analüüsitud näidetele ning rühmakaaslastega arutletud seisukohtadele; • kirjeldab e-kaubanduse kasutamist ja võimalusi kaubandusvaldkonnas; 2) järgib kehtestatud tööohutus-, • loetleb rühmatööna tööohutuse-, töötervishoiu- ja turvanõudeid seostades neid kaubandusettevõtte töötervishoiu- ja turvanõudeid lähtudes igapäevatööga; seadusandlusest ja ettevõtte nõuetest • kasutab esmaseid esmaabi võtteid ja vahendeid järgides enda ja teiste ohutust; • iseloomustab kaupluse sisese turvalisusega seotud käitumist lähtudes erinevatest situatsioonidest rühmatööna; 8 (28) 3) täidab isiklike hügieeninõudeid • kasutab isikukaitsevahendeid vastavalt nõutele; lähtudes ettevõtte nõuetest • selgitab hügieeninõuete tähtsust lähtudes kaubandusvaldkonna eripärast; • järgib isiklikke hügieeninõudeid reegleid vastavalt ettevõtte nõuetel; 4) seostab kaubanduses kasutatavad • nimetab kaubanduses kasutatavad töövahendid, seadmed ja tehnilised vahendid, võttes aluseks töövahendid, seadmed ja tehnilised konkreetse tööülesande; vahendid vastavalt tööülesannetele • kirjeldab töövahendite funktsiooni ja kasutusotstarvet igapäevatöös, tuginedes tööprotsessi eesmärkidele; • selgitab töövahendite rolli tööprotsessi tõhususe, klienditeeninduse kvaliteedi ja tööohutuse tagamisel, arvestades töökorralduse nõudeid; 5) kasutab kaubanduses vajalikke • valib sobivad töövahendid, seadmed ja tehnilised vahendid, võttes aluseks tööülesande iseloomu ja töövahendeid, seadmeid ja tehnilisi töökorralduse nõuded; vahendeid vastavalt tööülesande • käsitleb töövahendeid õigesti, järgides tööohutuse, ergonoomika ja kvaliteedi põhimõtteid ; iseloomule, klienditeeninduse • põhjendab valitud töövahendite kasutamise otstarvet, tuginedes klienditeeninduse vajadustele ja vajadustele ning tööohutuse ja tööprotsessi tõhususele; kvaliteedinõuetele • hooldab töövahendeid ja hoiab need korras, arvestades hooldusjuhiseid ning töövahendite vastupidavuse ja töökindluse tagamise põhimõtteid. 4. Kliendikeskne suhtlemine ja teenindamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab arusaama teenindaja rollist ja vastutusest tänapäevases teenindusühiskonnas ning arendab kliendikeskse, eetilise ja ennastsäästva teeninduse oskusi, mõistab teenindusliku mõttekultuuri ja klienditeekonna olemust, järgides kutse-eetikat ja teenindusstandardeid, märkab oma vaimse tervise ohutegureid, omab algteadmisi stressist ja konfliktidest klienditeenindaja töös ning tagades klientide turvalisuse ja ohutuse. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) koostab teenindusstandardi ja ● iseloomustab klienditeenindaja rolli teenindusühiskonnas lähtudes rollikäitumisest, vastutusest, klienditeekonna, lähtudes kutse-eetikast kutse-eetikast arvestades tarbija õigusi; ja terviklikust lähenemisest ● selgitab kliendikeskse teeninduse põhimõtteid, lähtuvalt klientide turvalisusest ja ohutusest; klienditeekonnale ● koostab rühmatööna teenindusstandardi arvestades kutse-eetikat; ● kavandab klienditeekonna kasutades digivahendeid arvestades kliendikeskse teeninduse põhimõtteid ; ● koostab klienditeekonna kaupluses tuues välja klientide turvalisusega seotud kohad ; ● teeb ettepanekud klientide turvalisuse suurendamiseks vähendades ohukohti läbi erinevate tegevuste klienditeenindaja tööd; 9 (28) 2) jälgib ennastsäästvat käitumist • nimetab vaimse tervise tegureid lähtudes klienditeenindaja tööst; klienditeenindaja töös järgides vaimse • kirjeldab enesehoiu- ja stressijuhtimise võtteid töökeskkonnas lähtudes stressi juhtimise põhimõtetest; tervise hoidmise põhimõtteid, kasutades • loob plaani vaimse heaolu hoidmiseks lähtudes klienditeenindaja tööst; stressi- ja konfliktijuhtimise võtteid • viib rühmatööna läbi ühe tegevuse klienditeenindaja töö toetamiseks lähtudes selle positiivsest mõjust vaimsele tervisele; 3) suhtleb klienditeeninduse olukordades • suhtleb selgelt ja arusaadavalt eesti keeles nii kõnes kui kirjas erinevates olukordades lähtudes korrektses eesti keeles lähtuvalt klienditeenindaja tööst; sobivast suhtlusstiilist, inimtüübist ja • kasutab suhtlemisel sobivat sõnavara ja väljendusviise lähtudes korrektsest eesti keeles; aktiivse kuulamise võtetest, vältides • nimetab aktiivse kuulamise võtteid ning suhtlemise tõkkeid lähtudes kliendikesksest teenindusest; suhtlemistõkkeid • eristab erinevaid suhtlusstiile lähtudes klienditeeninduse situatsioonidest; • kasutab suhtlemisel aktiivse kuulamise võtteid arvestades inimtüüpe ja sobivat suhtlemisstiili; • väldib suhtlemistõkkeid lähtudes kliendikesksest teenindusest. 5. Loovuse rakendamine 3 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab oma loovust ja avatud hoiakut, väljendab ja rakendab loovaid ideid seostades kaubanduse valdkonnaga. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) esitleb oma ideid, lähtudes loovast • kirjeldab oma sõnadega loova mõtlemise olemust ja tähtsust lähtudes igapäevaelu näidetest mõtlemisest ning põhjendades nende kaubanduses; sobivust ja kasu kaubanduse kontekstis • toob näiteid loova mõtlemise kasutamisest õppimises ja igapäevaelu olukordades kaubanduses, põhjendades nende sobivust; • esitab oma ideid arusaadavalt ja loogiliselt, lähtudes õppeülesande eesmärgist ja kaubanduse kontekstist; • põhjendab oma ideede sobivust ja kasulikkust, võttes arvesse õppimise eesmärki ja kaubanduse valdkonnas; 2) kasutab loovuse arendamise tehnikaid • osaleb aktiivselt rühmatöös arendades ideid ja arvestades ühise lahenduse kujundamise eesmärki; ja koostöö võtteid, lähtudes kaubanduse • rakendab juhendamisel loovuse arendamise tehnikaid lähtudes õppimise olukordadest ja ühise valdkonna olukordadest, ja arendades ülesande eesmärgis. ideid rühmatöös 6. Kaubagruppide liigitamine 7 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused kaupade liigitamisest, kaubakategooriate ja sortimendi kujundamisest ning kaupade kvaliteedi, märgistuse ja hinnainfo nõuetest. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid 10 (28) Õpilane: Õpilane: 1) koostab sihtrühmast lähtuva ● selgitab arusaadavalt kaupade liigitamise põhimõtteid ja nende otstarvet nimetades erinevaid näidissortimendi, eristades erinevaid tunnuseid; kaubakategooriaid ● eristab kirjeldades peamisi kaubakategooriaid ning sidudes need sihtrühma vajadustega; ● koostab näidissortimendi, arvestades sihtrühma vajadusi ja sortimendi kujundamise põhimõtteid; 2) hindab kaupade kvaliteeti arvestades ● iseloomustab kvaliteedi tagamise peamisi etappe arvestades kaubakategooriad; kvaliteedinõudeid selgitades ● kasutab sobivaid kvaliteedi hindamise meetodeid tuvastades vähemalt ühe mittevastavuse kvaliteedinõuete rikkumise tagajärgi näidete põhjal; ● toob välja võimalikud tagajärjed kvaliteedinõuete eiramisest nii ettevõtte kui kliendi seisukohalt rühmatööna; 3) kontrollib kaupade pakendite infot ● selgitab erineva kaupa nimetades ja selgitades kohustuslikku infot pakendil lähtudes õigusaktidest ● kontrollib kauba märgistust andes hinnangu kauba märgistuse nõuetele vastavuse kohta ● selgitab toidukaupade keemilise koostise ja kalorisisalduse mõju tarbija tervisele ja valikutele, lähtudes tervisliku toitumise põhimõtetest ● tuvastab koostisosade loetelust allergeenid ja lisaained põhjendades nende rolli ja mõju toidus 4) vormistab hinnasildi vajaliku infoga ● selgitab hinnasildil oleva info tähtsust tarbijate teavitamisel ja usalduse tagamisel lähtudes kirjeldades kaupade hinnainfole õigusaktidest meeskonnatööna esitatavaid nõudeid ● vormistab hinnasildi selgelt ja loetavalt kasutades digivahendeid lähtudes kohustusliku hinnainfo nõuetest hinnasildile. 7. Kaupade käitlemine 3 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime pakendite ja ohtlike jäätmete käitlemisega kaubandusettevõttes rakendades keskkonnasäästlikkus põhimõtteid kaupade inventeerimise ja kaubavarudega seotud tegevustes. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) käitleb pakendeid ja ohtlikke jäätmeid • liigitab jäätmeid ning pakendeid, lähtudes kehtivatest õigusaktidest ja ettevõtte jäätmekäitluse vastavalt käitlemise nõuetele rakendades nõuetest; roheoskusi tööprotsessis ja • sorteerib jäätmeid ja käsitleb pakendeid keskkonnasäästlikult, kasutades selleks sobivaid keskkonnasäästlikke tegutsemisviise töövõtteid, vahendeid ja kogumiskohti; • järgib tööprotsessis ohutuse ja säästva arengu põhimõtteid, vähendades jäätmeteket ja vältides keskkonna saastamist; • tuvastab tööprotsessis võimalused jäätmete vähendamiseks ja ressursikasutuse optimeerimiseks, rakendades keskkonnasäästlikke töövõtteid; 11 (28) 2) inventeerib kaupu kasutades • selgitab kaubavaru ja kaupade inventeerimise põhimõtteid tuues välja inventeerimise eesmärgi laoarvestusprogramme ja silmas pidades ning tähtsuse; keskkonnasäästlikkust • kasutab laoarvestusprogramme ja inventeerimislehti korrektselt vastavalt ettevõtte juhenditele ja dokumenteerimisnõuetele; • rakendab keskkonnasäästlikke ja roheoskuse põhimõtteid kaupade inventeerimise ja kaubavarudega seotud tegevustes. 8. Kaupade ettevalmistamine müügiks 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab kaubad müügiks ette varustades need nõuetekohase märgistuse ja hinnainfoga ning järgides väljapanekute põhimõtteid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) valmistab kauba müügiks ette järgides • valmistab kaubad müügiks ette järgides kaubagrupile kehtestatud nõudeid ja ettevõtte juhendeid ; väljapaneku põhimõtteid ja tagades kauba • paigutab kauba müügipinnale järgides väljapaneku põhimõtteid ja tagades kauba nähtavuse ning kättesaadavuse kättesaadavuse; • kujundab väljapanekuid kasutades erinevaid väljapanekute põhimõtteid lähtudes kaubagrupi eripärast ja kliendi ostukäitumisest; 2) varustab kaubad nõuetekohase märgistuse ja • varustab kaubad nõuetekohase märgistuse ja hinnainfoga, järgides ettevõtte juhiseid ning hinnainfoga, jälgides selle vastavust kontrollides andmete vastavust kassasüsteemile; kassasüsteemi andmetega ja paigaldades • paigaldab turvaelemendid lähtudes nende kasutusotstarbest ja paigaldamise põhimõtetest. vajadusel turvaelemendid 9. Töö teenindusletis 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane töötab teenindusletis, rakendades kaupade vastuvõtu, ettevalmistuse, paigutuse ja markeerimise põhimõtteid, teenindades kliente teenindusprotsessi nõuetele vastavalt ning järgides tööohutuse, hügieeni ja enesekontrolli nõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) võtab teenindusleti kaubad vastu valmistades • võtab teenindusleti kaubad vastu järgides dokumenteerimise, hügieeni ja tööohutuse nõudeid ; need ette müügiks lähtudes töökorralduse ja • kontrollib kauba kvaliteeti ja säilivusaega, tuginedes enesekontrolliplaani nõuetele; hügieeni nõuetest. • valmistab kaubad ette teenindusletis müügiks arvestades ettevõtte töökorralduse nõudeid; 2) paigutab kaubad teenindusletti arvestades • paigutab kaubad teenindusletis järgides paigutuse ja väljapaneku põhimõtteid; paigutuse, väljapaneku ja hinnainfo esitamise • märgistab kaubad hinnainfo ja vajalike tähistega tuginedes kehtivatele nõuetele ja ettevõtte põhimõtteid juhenditele; • hoiab väljapaneku korras arvestades kauba liikide eripära ja teeninduse eesmärke; 12 (28) 3) teenindab kliente lähtudes teenindusprotsessi • suhtleb teenindusletis klientidega arvestades teenindusprotsessi etappe ja kliendi vajadusi; eesmärkidest ja põhimõtetest ning kasutades • kasutab erialast võõrkeelt teenindusolukordades tuginedes tööülesandele ja kliendi ootustele; erialast võõrkeelt. 4) järgib vastutustundlikult tööülesannete • rakendab enesekontrolliplaani tegevusi teenindusletis võttes aluseks hügieeni- ja täitmisel enesekontrolliplaani ja toidukäitlemise nõuded; hügieeninõudeid toetudes tööohutuse • kasutab töövahendeid ja seadmeid järgides tööohutuse nõudeid; põhimõtetele. • säilitab puhtuse ja korrasoleku tööalal toetudes vastutustundliku tegutsemise põhimõtetele. 10. Töö müügisaalis 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane töötab tulemuslikult ja ohutult müügisaalis, rakendab teadmisi kaupade väljapanekul ja kontrollimisel, järgib töötervishoiu, hügieeni ja teenindusstandardeid ning panustab müügisaali korrashoidu ja kaupade müügivalmidusse. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) järgib müügisaali töökorraldust tegutsedes • kirjeldab müügisaali töökorraldust ja tööülesandeid lähtudes ettevõtte struktuurist ja oma rollist lähtuvalt ettevõtte töökorraldusest tööjaotusest; • tegutseb juhendamisel oma rollis, järgides ettevõtte töökorraldust, teenindusstandardit ja muid ametikohast tulenevaid juhiseid; • suhtleb klientidega müügisaalis järgides ettevõtte teenindusstandardit; 2) paigutab kaubad müügisaalis vastavalt • paigutab kaubad müügipinnale vastavalt kaubagrupi ja ettevõtte nõuetele lähtudes ettevõtte ettevõtte nõuetele, tagades nende korrektsuse väljapaneku põhimõtetest, planogrammist ja laovarude juhtimise meetodist; ja nähtavuse • tagab kauba nähtavuse ja kättesaadavuse säilitades müügisaali korra ja hoides vaba kliendi liikumistee; • kontrollib kauba kvaliteeti ja hinnasildi olemasolu teavitades puuduste korral vastutavat töötajat või korrigeerides olukorra vastavalt ettevõtte nõuetele; 3) käitleb kaupu järgides temperatuuriahelat, • käitleb kaupu vastavalt nende temperatuurinõuetele kontrollides juhendamisel toodete hügieenireegleid ja tööohutusnõudeid säilitustemperatuuri ja tagades temperatuuriahela katkematuse; • tegutseb kaupade käitlemisel hügieenireeglite kohaselt järgides isikliku hügieeni, töövahendite puhtuse ja tööpinna korrashoiu nõudeid; • rakendab tööohutus- ja toiduohutuse põhimõtteid vältides ristsaastumist ja riknenud toodete edasist käitlemist; 4) rakendab müügisaalis ettevõtte • täidab ettevõtte enesekontrolliplaani järgides ametikoha juhiseid ja ohutusnõudeid ; enesekontrolliplaani järgides ametikoha • täidab seirelehti vastavalt ettevõtte enesekontrolliplaanile; juhendeid ja ohutusnõudeid 13 (28)  • tegutseb hügieeni- ja ohutusnõudeid järgides, tagades tööpindade ja müügiala puhtuse vältides saastumist; 5) hoiab müügisaali korras järgides tööohutuse ja • hoolitseb töökoha ja müügisaali korrashoiu eest, järgides töökorralduse reegleid ning kasutades ergonoomika nõudeid ettenähtud töövahendeid ja -materjale ohutult; • tegutseb tööülesannete täitmisel tööohutusnõuete kohaselt, tuvastades ja ennetades võimalikke ohusituatsioone müügisaalis; • kasutab töövõtteid ja tööasendeid ergonoomiliselt, vältides liigset füüsilist pinget ning järgides sobivaid raskuste käsitsi teisaldamise võtteid. 11. Meeskonnatöö oskuste arendamine 3 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane töötab tulemuslikult meeskonnas, rakendab koostöö- ja suhtlemisoskusi kaubanduse tööprotsessides, lahendab erimeelsusi vastavalt koostöö põhimõtetele ning kasutab saadud tagasisidet oma töö ja meeskonnatöö parendamiseks. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) suhtleb meeskonnas tehes koostööd erinevate • kirjeldab meeskonnaliikmete rolle ja vastutust arvestades tööülesannete ja ametite eripära; inimestega lähtudes suhtlemise heast tavast • selgitab meeskonnatöö olulisust kaubanduse tööprotsessides arvestades meeskonnaliikmete ja meeskonna rollijaotusest rolle ja vastutust; 2) lahendab meeskonnas tekkivaid erimeelsusi • seostab meeskonnaliikmete rolle ja vastutust meeskonnatöö efektiivsuse ja tulemuslikkusega ja konflikte arvestades koostöö põhimõtteid tuginedes töökorralduse ja koostöö põhimõtetele; 3) kasutab saadud tagasisidet oma töö ja • selgitab koostöise suhtlemise aspekte järgides suhtlemise head tava; meeskonnatöö parendamiseks • kohandab oma suhtlemisviisi kasutades erinevaid suhtlemiskanaleid ja meetodeid, arvestades meeskonnaliikmete eripärasid ja tööülesande iseloomu; • järgib töökorraldust ja kokkuleppeid meeskonnatöös, toetudes meeskonna eesmärkidele ja rollijaotusele; • kirjeldab konfliktide tekke põhjuseid meeskonnas, tuginedes konkreetsetele tööolukordadele ja meeskonnaliikmete vahelistele suhetele; • valib sobiva viisi erimeelsuste lahendamiseks, arvestades töökorralduse reegleid ja koostöö põhimõtteid; • annab meeskonnaliikmetele konstruktiivset ja toetavat tagasisidet tuginedes koostöö ja suhtlemise põhimõtetele; valib sobivad töövõtteid ja suhtlemisviisid saadud tagasiside põhjal. 12. Kaubakategooria haldamine 4 EKAP 14 (28) Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane rakendab kaubakategooria haldamise põhimõtteid, analüüsib juhendamisel müügiandmeid ning kavandab meeskonnatööna müügikampaania, arvestades kaubakategooria eesmärke ja kestliku kaubanduse põhimõtteid . Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) mõistab kaubakategooria haldamise • selgitab kategooriahalduse põhimõtteid, seostades neid ettevõtte sortimendi ja põhimõtteid tuginedes valitud müügistrateegiatega; kaubakategooriale • kirjeldab kaubakategooria haldamise protsessi etappe lähtuvalt valitud kaubakategooriast; • sisestab kaubakategooria müügiandmed ettevõtte andmebaasi; • analüüsib juhendamisel müügiandmeid eristades müügitulemusi ajaperioodide ja 2) analüüsib juhendamisel valitud kaubagruppide lõikes; kaubakategooria müügiandmeid arvestades • selgitab kaubakategooria tulemuslikkust mõjutavaid tegureid kasutades müügiandmeid ja kategooria tulemuslikkust ja ajaplaani analüüsi tulemusi; • hindab müügiandmete põhjal kaubakategooria tulemuslikkust tuues välja mõjutegurid ja võimalused müügitulemuste parandamiseks; 3) kavandab meeskonnatööna müügikampaania • sõnastab meeskonnatööna müügikampaania eesmärgi tuginedes valitud kaubakategooria lähtudes valitud kaubakategooria eesmärkidest müügiandmetele ja turuolukorrale; ning kestliku ja vastutustundliku kaubanduse • kavandab kategooriapõhise müügikampaania lähtudes ettevõtte müügieesmärkidest, põhimõtetest kliendivajadustest ning vastutustundliku ja kestliku kaubanduse põhimõtetest; • esitleb meeskonnatööna müügikampaania plaani põhjendades selle sobivust ja võttes aluseks ettevõtte müügieesmärgid ning kliendivajadused. 13. Erialane inglise keel 3 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab inglise keelt tööalastes suhtlusolukordades, kasutades kaubanduse valdkonna terminoloogiat ja väljendusviise klienditeeninduses, müügitöös ning meeskonnasuhtluses. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) suhtleb erinevates suhtlusolukordades • juhendab klienti inglise keeles arvestades teenindusstandardit ja konkreetset olukorda; kliendiga arvestades vastava kultuuri • annab teavet tööalastes olukordades inglise keeles järgides suhtluse eesmärki ja kliendi vajadust; suhtlusemise tava, keele- ja kultuurinorme • kasutab tööalases suhtluses sobivaid inglise keelseid fraase ja väljendeid toetudes klienditeenindaja rollile ja töökoha suhtlus normidele; 2) kasutab selgelt ja arusaadavalt kaubandusega • kirjeldab toote omadusi ja kasutusvõimalusi inglise keeles lähtudes kliendi vajadustest ja seotud põhisõnavara ja terminoloogiat tööülesande eesmärgist; kliendi nõustamisel • selgitab hinnainfot, kauba saadavust ja lisateenuseid inglise keeles arvestades kliendi küsimusi ning olukorra konteksti; 15 (28)  • kasutab tööalases suhtluses inglise keelset kaubanduse terminoloogiat arusaadavalt ja kontekstipõhiselt järgides klienditeeninduse põhimõtteid; 3) arveldab kliendiga ja lõpetab positiivselt • nimetab arve summa, kasutades viisakusväljendeid inglise keeles; kliendikontakti rakendades sobivat • lõpetab positiivselt kliendikontakti arusaadavas inglise keeles järgides klienditeeninduse keelekasutust ja hoiakuid põhimõtteid. 14. Erialane soome keel 3 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab soome keelt tööalastes suhtlusolukordades, kasutades kaubanduse valdkonna terminoloogiat ja väljendusviise klienditeeninduses, müügitöös ning meeskonnasuhtluses. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) juhendab klienti soome keeles arvestades • suhtleb erinevates suhtlusolukordades kliendiga arvestades vastava kultuuri suhtlus-, keele- ja teenindusstandardit ja konkreetset olukorda, kultuurinorme; • annab teavet tööalastes olukordades soome keeles järgides suhtluse eesmärki ja kliendi vajadust; • kasutab tööalases suhtluses sobivaid soome keelseid fraase ja väljendeid toetudes klienditeenindaja rollile ja töökoha suhtlus normidele 2) kasutab selgelt ja arusaadavalt kaubandusega seotud põhisõnavara ja terminoloogiat kliendi • kirjeldab toote omadusi ja kasutusvõimalusi soome keeles lähtudes kliendi vajadustest ja nõustamisel tööülesande eesmärgist; • selgitab hinnainfot, kauba saadavust ja lisateenuseid soome keeles arvestades kliendi küsimusi ning olukorra konteksti; • kasutab tööalases suhtluses soome keelset kaubanduse terminoloogiat arusaadavalt ja kontekstipõhiselt järgides klienditeeninduse põhimõtteid; 3) arveldab kliendiga ja lõpetab positiivselt • nimetab arve summa, kasutades viisakusväljendeid soome keeles; kliendikontakti rakendades sobivat • lõpetab positiivselt kliendikontakti arusaadavas soome keeles järgides klienditeeninduse keelekasutust ja hoiakuid põhimõtteid. 3.2 Valitavad põhiõpingute moodulid jaekaubanduse suunal 15. Kaupade vastuvõtt ja ladustamine jaekaubanduses 3 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane võtab kaubad vastu ja ladustab need vastavalt kaubagrupi eripärale, tagades lao korrashoiu ja kasutab sobivaid töövahendeid rakendades ohutuid ning ergonoomilisi töövõtteid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 16 (28) 1) võtab kaubad vastu lähtudes nende • selgitab kaupade vastuvõtu põhimõtteid ja erinevaid liike tuues välja nende rakendamise eripärast ja ettevõtte reeglitest olulisuse ettevõtte töökorralduses • kirjeldab kaupade koguselise ja kvaliteedilise vastuvõtmise eripära lähtudes kaubagrupi eripärast ja ettevõtte reeglitest • hindab toidukaupade kvaliteeti sensoorselt ja tööstuskaupade kvaliteeti visuaalselt • kontrollib kaupade realiseerimisaegu ja märgistust tuginedes õigusaktidele • kontrollib kaupade vastuvõtuga seotud dokumente ja koostab lahknevuse korral pretensiooni lähtudes ettevõtte reeglitest 2) ladustab kaubad järgides kaubagrupile • selgitab erinevate kaubagruppide hoiustamise- ja ladustamise nõudeid tagades kaupade säilivuse kehtestatud nõudeid valides sobivad ja kvaliteedi ning lao korrashoiu töövahendid kasutades ohutuid ja • ladustab kaubad laopindadele arvestades kaubagrupi hoiustamise ja ladustamise põhimõtteid ning ergonoomilisi töövõtteid ning tagades lao korrashoidu lao korrashoiu • kasutab sobivaid töövahendeid lähtudes nende kasutuseesmärgist ja ohutusest • kasutab töövõtteid ja tööasendeid ergonoomiliselt, vältides liigset füüsilist pinget ning järgides sobivaid raskuste käsitsi teisaldamise võtteid. 16. Klientide nõustamine teenindusprotsessis 3 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane nõustab kliente teenindusprotsessis kohandades suhtlemisviisi vastavalt kliendi vajadustele ja olukorrale ja käsitleb vastuväiteid ning kasutab lisamüügi- ja closing-tehnikaid tagades müügiprotsessi tulemuslikkuse ja kliendi rahulolu. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kasutab nõustamistehnikaid erinevates • kasutab sobivaid nõustamistehnikaid vastavalt kliendi vajadustele, ootustele ja olukorrale klienditeenindussituatsioonides demonstreerides süsteemset ja eesmärgipärast nõustamisprotsessi; arvestades kliendi vajadusi, ostumotiivi • tuvastab kliendi ostumotiivi ja suhtlusstiili kohandades oma käitumise ja väljendusviisi ja suhtlusstiili professionaalselt võttes aluseks kliendikeskse ja usaldust loova teeninduse põhimõtted ; • reageerib paindlikult erinevatele teenindussituatsioonidele rakendades aktiivse kuulamise, küsimuste esitamise ja tagasisidestamise võtteid, arvestades kliendi rahulolu ja ostuotsuse kujunemist; 2) kohandab oma suhtlemis- ja • valib sobiva suhtlemis- ja teenindusviisi tuginedes kliendi isikupärale, erivajadustele ja teenindusviisi vastavalt kliendi kultuurilisele taustale toetades positiivset kliendikogemust; isikupärale, erivajadustele ja • kohandab oma keelekasutust, kehakeelt ja suhtlusstiili vastavalt kliendi vajadustele, näidates üles kultuurilisele taustale tagades empaatiat, sallivust ja lugupidamist kõigi klientide suhtes; kliendikeskse ja kaasava teeninduse • tegutseb kaasavalt ja professionaalselt erinevates teenindussituatsioonides järgides võrdse kohtlemise ja kliendikesksuse põhimõtteid ning ennetades arusaamatusi kultuuriliste või kommunikatsiooniliste erinevuste tõttu; 17 (28) 3) kasutab müügiprotsessi eri etappe, • kirjeldab müügiprotsessi etappe selgitades nõustamise rolli müügiprotsessis ja arvestades kliendi sealhulgas lisamüügi- ja closing- usalduse, rahulolu ning lojaalsuse hoidmise põhimõtteid; tehnikaid tuues esile kauba hüved ja • viib läbi müügiprotsessi loogilises järjestuses, kasutades sobivaid müügi-, lisamüügi- ja closing- kasud ning saavutades müügitehingu tehnikaid vastavalt kliendi vajadustele ja ostuvalmidusele; kliendi rahulolu säilitades • esitleb kauba või teenuse hüvesid ja kasu kliendi seisukohast võttes aluseks kliendi väärtused js ootused ning toetades ostuotsus. 17. Klientide teenindamine 7 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane rakendab klientide teenindamisel erinevaid müügitehnikaid ning viib läbi müügijärgse teeninduse vastavalt kehtivatele õigusaktidele, kutse-eetikale ja ettevõtte standarditele, tagades klientide rahulolu läbi seaduskuulekuse ja professionaalse teeninduse. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) annab kliendile asjakohast ja õiget teavet • tutvustab kaubamärke erinevatest kaubagruppidest kasutades info leidmiseks erinevaid tuntud kaubamärkide, erinevate allikaid; kaubagruppide kaupade omaduste ja • kirjeldab kaupade omadusi ja kasutusvõimalusi kasutades kaupade pakendil olevat infot ja kasutamise kohta kasutades erinevatest erinevaid allikaid sh kauba nimetusi reguleerivaid õigusakte; allikatest leitavat infot ning kauba nimetusi • esitleb kliendile kaupade kohta asjakohast ja tõest teavet vastavalt nende tegelikele reguleerivaid õigusakte omadustele ja kehtivatele nõuetele selgelt ja arusaadaval; 2) rakendab kliendikeskseid müügitehnikaid • suhtleb klientidega viisakalt, sõbralikult ja professionaalselt järgides teenindusstandardeid ; müügiprotsessis, lahendades • rakendab teenindusprotsessis kliendikeskseid müügitehnikaid pakkudes klientidele sobivaid teenindussituatsioone vastavalt ettevõtte lahendusi; standarditele • lahendab teenindussituatsioone vastavalt kliendi soovidele kasutades lisamüügi võimalusi lähtuvalt teenindusprotsessi iseloomust ja kliendi vajadustest; 3) viib läbi müügijärgset teenindust vastavalt • nimetab müügijärgse teeninduse võimalusi kasutades kehtivaid õigusakte ja kutse-eetika kehtivatele õigusaktidele ja kutse-eetikale põhimõtteid; tagades kliendirahulolu ja seaduskuuleka • võtab vastu kliendi kaebuse järgides ettevõtte standardeid; ning eetilise teeninduse • leiab lahenduse kliendi probleemile tagades kliendirahulolu vastavalt õigusaktidele ja kutse- eetika põhimõtetele. 18. Klientidega arveldamine 3 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab kassatöö ja arveldamise põhimõtteid kaubanduse tööprotsessis, tegutsedes vastutustundlikult ja tagades andmete korrektsuse ja teeninduse kvaliteedi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 18 (28) 1) kasutab kassatöös klientidega arveldamiseks • kirjeldab kassatöö põhiülesandeid ja nende seost kaubandusettevõtte müügiprotsessiga erinevaid maksevahendeid ja - viise tuginedes kaubanduse tööprotsessi põhimõtetele; • selgitab tööohutuse, hügieeni ja turvalisuse nõuete olulisust kassas töötamisel järgides juhiseid ja tööohutuse standardeid; • kasutab erinevaid maksevahendeid ja -liike täpselt ja kiirelt, vältides arvutusvigu; • nõustab kliente iseteeninduskassas, kasutades selget ja toetavat suhtlusviisi; • käitleb sularaha ja maksevahendeid täpselt ja turvaliselt järgides kehtivaid juhiseid ning arveldamise nõudeid; • kontrollib raha ehtsust visuaalselt ja tehniliste vahenditega lähtudes turvaeeskirjadest • hindab raha käitlemisega seotud riske rakendades sobivaid ennetusmeetmeid ja tuginedes tööohutuse ning turvalisuse põhimõtetele; 2) koostab arveid ja kassaaruandeid vastavalt • koostab nõuetekohaselt vormistatud arve, kontrollides andmete õigsust ja vormistuse õigusaktidele järgides töökorraldust vastavust nõuete; • kasutab kassaaruande koostamisel sobivaid vorme või tarkvara vastavalt juhendile; • kontrollib aruande andmete õigsust ja täielikkust lähtudes andmete kontrollimise põhimõtetest; 3) viib läbi ostukontrolli lähtudes • järgib müügipiiranguid vastavalt kehtivatele õigusaktidele, selgitades kliendile viisakalt teenindusstandarditest ning teeninduse kutse- piirangute põhjuseid; eetika põhimõtetest • selgitab ostukontrolli eesmärki ja etappe lähtudes juhendis toodud nõuetest; • viib läbi ostukontrolli järgides kaubandusettevõtte reegleid ning teenindusstandardeid ; • kasutab sobivaid suhtlemisoskusi ostukontrolli olukorra selgitamisel lähtudes teenindaja kutse-eetika põhimõtetest; • järgib tööohutuse ja turvalisuse põhimõtteid ostukontrolli tegevuste läbiviimisel. 19. E-poe tellimuste käsitlemine 3 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane viib läbi e-poe tellimuste komplekteerimise, pakendamise ja tagastamisega seotud tegevusi järgides õigusakte ja ettevõtte kehtivaid nõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) komplekteerib e-poe tellimuse lähtudes selle • kirjeldab e-poe tellimuse erinevaid etappe, nimetades eesmärgid ja ülesanded; etappidest, kauba eripärast ja kaupluse • selgitab kaupade asendamise võimalusi lähtudes kaubagrupi eripärast ja sortimendist; töökorraldusest kasutades töövahendeid ja • käsitleb e-poe tellimuse kaupu arvestades nende kvaliteeti, realiseerimisaegu ja digilahendusi säilitamisnõudeid; • kasutab töövahendeid ja digilahendusi nõuetekohaselt ja eesmärgist lähtuvalt; 19 (28) 2) pakendab kauba nõuetekohaselt kasutades • nimetab erinevaid pakendite liike ja materjale lähtudes kauba eripärast; keskkonnasõbralikke materjale • selgitab pakendamise põhimõtteid lähtudes kauba eripärast ja keskkonnasõbralikust mõtteviisist; • pakendab kauba sobivasse pakendisse kasutades vajalikku täidismaterjali; • märgistab pakendid vastavalt etteantud nõuetele; 3) rakendab e-kaubandust reguleerivaid • selgitab e-kaubandust reguleerivaid põhimõtteid tagastuste ja pretensioonide menetlemisel; põhimõtteid tagastuste ja pretensioonide • võtab vastu ja dokumenteerib kliendi tagastuse või pretensiooni vastavalt kehtivale menetlemisel järgides kehtivat seadusandlust seadusandlusel ja ettevõttes kehtivatele nõuetele; ja ettevõtte nõudeid • kasutab kliendiga suhtlemisel ettevõtte digikeskkondi ja töövahendeid tagastuste ning pretensioonide menetlemiseks; • menetleb nõuetekohaselt tagastatud ja pretensioonidega e-kaupu. 20. Ostuprotsesside assisteerimine jaekaubanduses 3 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab ostuprotsessi andmeid ning korrastab dokumente, koostab ostutellimusi ja suhtleb ostuprotsessi osapooltega tagades andmete täpsuse, usaldusväärsuse ja konfidentsiaalsuse vastavalt kaubandusettevõtte eesmärkidele. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kaardistab ostuprotsessi lähtudes • kirjeldab ostuprotsessi selgitades erinevate rollide vastutust ja tööülesandeid ; kaubandusettevõtte eesmärkidest • koostab digivahendeid kasutades ostuosakonna struktuuri ning seob selle ostuprotsessi etappidega; • põhjendab ostuprotsessis toetavate tegevuste vajalikkust, seostades need kaubandusettevõtte strateegiliste eesmärkidega; 2) haldab ostudokumente kasutades andmebaase • eristab peamisi ostudokumente vastavalt ostuprotsessi etappidele järgides ja infosüsteeme järgides andmete kaubandusettevõtte dokumendihalduse ning andmekaitse põhimõtteid; konfidentsiaalsuse, täpsuse ja turvalisuse • korrastab ostudokumente infosüsteemis korrektselt järgides etteantud dokumentide põhimõtteid nimetamise, vormistuse, andmekaitse ja säilitustähtaja nõudeid; 3) koostab ostutellimused seotud andmete alusel, • uuendab ostuandmeid kasutades digivahendeid vastavalt kaubandusettevõtte tagades usaldusväärsuse, turvalisuse ja andmestruktuurile ja tööprotsessidele; eesmärgipärase suhtlemise • võrdleb ostuandmete täpsust tuvastades lahknevused ja dokumenteerides muudatused vastavalt kaubandusettevõttes kehtivale korrale; • koostab ostutellimused järgides andmekaitse ja dokumendihalduse nõudeid, tagades info turvalisuse, konfidentsiaalsuse ja ajakohasuse; 20 (28)  • suhtleb ostuprotsessis tarnijate ja siseklientidega selgelt ja viisakalt nii suuliselt kui kirjalikult, kasutades sobivaid suhtlusvorme ja väljendeid ning järgides kaubandusettevõtte reegleid; • edastab konstruktiivse tagasiside või ettepaneku tarnijale õigeaegselt ja sobivas formaadis tagades info asjakohasuse. 21. Turundustegevuste assisteerimine jaekaubanduses 3 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane saab aru turundustegevustest jaekaubanduses, selgitab turunduse põhimõtteid, kavandab ja viib läbi kampaaniaid, loob digisisu ning teeb järeldusi turundustegevuste tulemuslikkuse kohta arvestades ettevõtte eesmärke ja sihtrühma vajadusi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) koostab meeskonnatööna turunduskampaania ● selgitab turunduse põhimõtteid tuues näiteid turundustegevuste kasutamisest plaani, lähtudes turunduse eesmärkidest, jaekaubanduses; sihtrühmast ja valitud turunduskanalitest ● võrdleb andmeid erinevates andmeallikatest sihtrühmade vajaduste ja eelistuste määratlemiseks kasutades digivahendeid; ● planeerib turunduskampaania määratledes eesmärgi, sihtrühma, sõnumi, ajakava ja kanalid; ● valib kampaaniale sobivad turundusvahendid ja -ressursid põhjendades oma valikuid; ● esitleb kampaania plaani suuliselt või kirjalikult selgelt ja loogiliselt järgides visuaalse ja keelelise korrektsuse põhimõtteid; 2) kujundab digiturunduse sisu kampaaniale, ● valib digiturunduseks sobiva platvormi arvestades sihtrühma eelistusi ja kampaania järgides visuaalse kommunikatsiooni eesmärki; põhimõtteid, sihtrühma vajadusi ning ühtset ● koostab visuaali ja sõnumi, arvestades ettevõtte või brändi stiiliga; brändi ja sõnumi stiili ● kontrollib loodud materjali keelelist, visuaalset ja sisulist korrektsust enne avaldamist või esitlemist; 3) hindab turundustegevuste tulemusi kasutades ● koondab klientide tagasisidet kasutades digivahendeid; sobivaid mõõdikuid ja tagasiside allikaid ● hindab kampaania tulemusi kasutades peamisi müügitulemuste mõõdikuid ; ● võrdleb kampaania tulemusi eesmärkidega tehes ettepanekuid turundustegevuste täiustamiseks. 22. Praktika 25 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane rakendab õppekeskkonnas omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid juhendaja juhendamisel praktikaettevõttes konkreetsete tööülesannete täitmisel, arendades omandatud erialaseid pädevusi, meeskonnatööoskusi ja kujundades valmisolekut asuda õpitud erialal tööle. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid 21 (28) Õpilane: Õpilane: 1) eesmärgistab praktikategevused, arvestades • planeerib enda praktika eesmärgid ja tööülesanded tulenevalt praktikajuhendist ja ettevõtte tegevus- ja vastutusala ning praktikakoha võimalustest töökorraldust • koostab vastavalt praktikale asumiseks vajalikud dokumendid ja vajadusel kasutab praktikajuhendaja abi; • 2) töötab jaekaubandusettevõttes meeskonna • osaleb töökohal tööohutusalasel juhendamisel, kirjeldab praktika aruandes selle sisu ja liikmena ennastjuhtivalt ja vajadust ning kinnitab seda ettevõttes sätestatud korra kohaselt; keskkonnateadlikult, järgides ettevõtte • osaleb meeskonnaliikmena tööülesannete planeerimisel järgides praktikakoha töökorraldust töökorraldusest tulenevaid nõudeid, ja sisekorra nõudeid; 3) kasutab töötamisel efektiivseid ja ohutuid • järgib tööaja kasutust ja toimetulekut erinevate tööülesannete täitmisel; töövõtteid • teenindab sise- ja väliskliente lähtuvalt klienditeeninduse heast tavast, valides info vahendamiseks sobiva viisi ja suhtluskanali; • järgib tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid tööülesannete täitmisel; • kasutab efektiivsed töövõtted, järgides kvaliteedinõudeid ja ajakava; 4) analüüsib isiklikku arengut ja tööülesannetega • täidab igapäevaselt e- praktikapäevikut vastavalt praktika perioodile ja praktikajuhendile; toimetulekut ning dokumenteerib praktika • reflekteerib enda toimetulekut tööülesannetega, võrreldes selleks seatud ja saavutatud toimuva vastavalt etteantud nõuetele. tulemusi; • hindab praktikal saadud kogemusi, sõnastades oma tugevused ja arengukohad; • koostab praktika aruande õppeinfosüsteemis Tahvel arvestades kooli korralduslike juhiste ja tähtaegadega; • vormistab praktikaaruande korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogilisi vahendeid. 3.3. Valitavad põhiõpingute moodulid hulgikaubanduse suunal 23. Kaupade vastuvõtt ja ladustamine hulgikaubanduses 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane võtab kaubad vastu, registreerib kaubad laoaadressile ja ladustab need lähtudes kaubagrupi eripärast ja ettevõtte reeglitest hulgikaubandusettevõttes 22 (28) Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) võtab kaubad lattu lähtudes ladustamise • liigitab ladusid lähtuvalt ladude tunnustest ning neid reguleerivatest õigusaktidest; nõuetest hulgikaubandusettevõttes • selgitab laos rakendatavaid puhtuse- ja hügieeninõudeid tulenevalt õigusaktidest; • võrdleb kauba vastuvõtul saadetise vastavust dokumentidele hinnates pakkeüksuste seisukorda, tuvastades võimalikud vigastused või puudused; • võrdleb kaupade andmete vastavust saatedokumentidele ja ostutellimustele visuaalselt või digitaalselt; • koostab kaupade vastuvõtu- või tagastusdokumendi lähtudes ettevõtte reeglitest; • sorteerib pakkeüksused kasutades ühitamist ning ristlaadimist lao- ja otsesaadetistele vastavalt ettevõtte töökorraldusele ning kauba liigile tagades kaupade ohutu liikumise; 2) ladustab kaubad arvestades kaubagruppidele • kirjeldab erinevaid laoseadmeid ja-masinaid lähtuvalt nende funktsioonist ja ohutusest; kehtestatud hoiustamise nõudeid kasutades • kasutab vastuvõtu- ja laadimistöödel sobivaid töövahendeid ja laoseadmeid ohutult sobivaid laoseadmeid ja -masinaid ning järgides töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid; järgides töötervishoiu ja -ohutuse nõudeid • paigutab kaubaühikud laopindadele arvestades kaubalist naabrust ja ladustamise põhimõtteid; • ladustab kaubad arvestades kehtivaid puhtuse- ja hügieenireegleid tagades kaupade säilivuse ja kvaliteedi; 3) registreerib tooteartiklid ja kogused • sisestab laoaadressile hoiule paigutatud kaupade tooteartiklid ja kogused järgides ettevõtte laoaadressile jälgides kaupade hoiukohti ja reegleid; kaupade realiseerimise aegu vastavalt • korrastab perioodiliselt hoiukohti eemaldades pakkematerjali jääke ja puhastades vajadusel ettevõtte reeglitele kaupu vastavalt laos kehtivale korrale; • sildistab kaupu lisades kasutusjuhendeid ja tõlkekleebiseid; • fikseerib kirjalikult ja nõuetekohaselt vajalikud laoandmed lugemislehel. 24. Kaupade komplekteerimine ja väljastamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane komplekteerib ja väljastab kaubad vastutustundlikult kasutades sobivaid meetodeid, töövahendeid ja dokumente ning rakendades tööohutuse, tuleohutuse ja keskkonnahoidliku tegutsemise nõudeid tagades töö täpsuse, kvaliteedi, puhtuse ja ohutu töökeskkonna ning sujuva suhtluse ettevõtte ja kliendi vahel. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: ● kirjeldab kaupade komplekteerimise ja väljastamise tööprotsessi etappe selgitades nende eesmärki kliendi tellimuse täitmisel; 23 (28) 1) selgitab kaupade komplekteerimise ja ● selgitab kaupade komplekteerimise ja väljastamise põhimõtteid tuues näiteid nende väljastamise põhimõtteid ning nende seost rakendamisest praktilistes tööolukordades; tarneahela protsesside ja kliendi rahuloluga, ● põhjendab kaupade komplekteerimise ja väljastamise täpsuse, korrektsuse ning lähtudes praktilistest tööolukordadest ja ajakohasuse tähtsust tarneahela toimimisel ja kliendi rahulolu tagamisel lähtudes kaubandusettevõtte töökorraldusest praktilistest töö olukordadest ja kaubandusettevõtte töökorraldusest; ● selgitab komplekteerimis- ja väljastamisprotsessi probleemseid olukordi tuues välja nende ennetamise ja lahendamise võimalused; 2) komplekteerib kaubad kasutades sobivat ● valib sobiva komplekteerimise meetodi, töövahendid ja -võtted lähtudes kaupade komplekteerimise meetodit ja töövahendeid omadustest; ning arvestades pakenditüüpe, tehnoloogiat ja ● komplekteerib kaubad järgides tööjuhiseid, tööohutusnõudeid ja kaubandusettevõtte transpordiviisi tagades kauba koguse ja töökorraldust; kvaliteedi vastavuse tellimusele ● arvestab pakenditüüpe, komplekteerimise tehnoloogiat ning transpordi- ja veoviise tagades kauba turvalisuse ja vastavuse tellimusele; ● kontrollib komplekteeritud kauba vastavust tellimusele, järgides tootjaettevõtte nõudeid lahendades mittevastavused kaubandusettevõtte reegleid järgides; 3) väljastab kaubad kliendile koostatud ● koostab kauba väljastamiseks vajalikud dokumendid paigutades pakkeüksused saatedokumentide alusel täpselt ja väljastusalale vastavalt kaubandusettevõtte töökorraldusele; keskkonnasäästlikult, tagades ohutu ● väljastab kaubad kliendile järgides töökorraldust, dokumenteerimisnõudeid ja töökeskkonna ja sujuva kliendisuhtluse tööohutusreegleid; ● vahendab saadetiste ja kauba infot ettevõtte sise- ja väliskliendile kasutades sobivaid suhtluskanaleid; ● rakendab oma tööprotsessis keskkonnahoidliku tegutsemise põhimõtteid järgides jäätmete sorteerimise, säästliku ressursikasutuse ja roheringluse nõudeid; ● hoiab puhast, ohutut ja korrastatud töökeskkonda nii endale kui kaaslastele reageerides sobivalt ohuolukordadele; ● kasutab isikukaitsevahendeid ja töövahendeid ohutult järgides tööjuhiseid ja kaubandusettevõtte ohutusnõudeid. 25. Ärikliendi teenindamine hulgikaubanduses 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane teenindab äriklienti hulgikaubanduses, arvestades turu iseärasusi ja konkurentsikeskkonda kogu müügiprotsessi vältel tagades professionaalse, kliendikeskse ja strateegiatele vastava teeninduse kasutades digivahendeid . Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: ● selgitab ärikliendi profiili ja teeninduskeskkonna rolli hulgikaubanduse valdkonnas kasutades kaasaegseid digivahendeid; 24 (28) 1) mõistab B2B teeninduse olemust ja rolli ● kirjeldab B2B turgu ja konkurente kasutades sobivat turu-uuringu meetodit; majanduskeskkonnas, eristades B2B ja B2C ● koostab digivahendeid kasutades mõistekaardi B2B teenindusest ja selle rollist turu iseärasusi, konkurentsikeskkonda, majanduskeskkonnas kasutades B2B ja B2C turu iseärasusi; kasutades turu-uuringu meetodeid ● selgitab B2B müügitsükli etappe ja nende omavahelisi seoseid kasutades esitlustehnikat ja digivahendeid; 2) koostab ärikliendile suunatud pakkumise • kirjeldab kliendi ärimudelit nimetades otsustusprotsessi võtmeisikute rolli ja ameteid ; arvestades kliendi vajadusi • koostab kliendile pakkumise põhjendades valikuid ja arvestades kliendi vajadusi ning kaubandusettevõtte võimalusi; • pakub kliendile alternatiive ja personaalseid lahendusi kasutades kliendi tagasisidet esialgsele pakkumisele järgides professionaalse suhtluse ja konfidentsiaalsuse nõudeid ; • edastab pakkumise kasutades sobivaid suhtluskanaleid ja -viise vastavalt kliendi profiilile 3) esitleb kaupa kliendikeskselt, kasutades • esitleb kaupa kasutades esitlusprogramme ja tehnikaid, toetudes argumenteerimisele ja argumenteerimist, sobivaid müügitehnikaid ja keskendudes kliendi vajadustele; läbirääkimisvõtteid • rakendab sobivaid müügitehnikaid ja läbirääkimisvõtteid pakkudes personaalseid lahendusi ning arvestades kliendi soove; 4) vormistab ärikliendi tellimuse jälgides • sisestab ärikliendi tellimuse tellimissüsteemi järgides kaubandusettevõtte juhiseid ; tellimuse täitmist kogu protsessi vältel ning • vormistab tellimusjärgsed dokumendid vastavalt dokumenteerimisnõuetele; teavitades lahknevuste korral klienti, tagades • jälgib tellimuse täitmist kogu protsessi vältel tagades kliendikeskse äriklienditeeninduse; sujuva kliendikeskse teeninduse 5) võrdleb müügitulemusi müügiplaaniga • selgitab müügitulemusi müügiplaani alusel, tuues välja saavutatud tulemused ; arvestades kliendivajadusi ja ettevõtte • seostab müügitegevuse ja arendustegevused ettevõtte eesmärkidega arvestades kliendi strateegilisi eesmärke vajadusi ja ettevõtte pikaajalist kasvu; • nimetab arenguvõimalused kliendisuhete parendamiseks tehes ettepanekuid müügitegevuse tõhustamiseks ja klientide rahulolu suurendamiseks. 26. Ärikliendiga arveldamine hulgikaubanduses 3 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab hulgikaubanduse arveldusprotsessi põhimõtteid, koostab müügidokumente ning rakendab käibemaksu ja aktsiisikaupade arvestust korrektselt järgides õigusakte ja andmekaitse nõudeid . Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) mõistab hulgikaubanduse arveldusprotsessi ● kirjeldab hulgikaubanduse arveldusprotsessi peamisi etappe ja nende omavahelisi seoseid etappe ja nende seost raamatupidamisega tuginedes ettevõtte arvelduskorraldusele ja tööjuhistele; lähtudes kehtivatest õigusaktidest ja ● seostab arveldusprotsessi etappe raamatupidamise dokumentidega, kasutades näiteid kaubandusettevõtte arvelduspõhimõtetest tüüpilistest hulgikaubanduse tehingutest; 25 (28)  ● toob näiteid, kuidas seadused ja ettevõtte sisereeglid mõjutavad arveldusprotsessi, viidates konkreetsetele olukordadele; 2) koostab müügidokumente kasutades ● sisestab müügi vastavalt tellimusele ja kliendilepingule järgides kaubandusettevõttes digivahendeid, järgides õigusakte, kehtivaid töökorraldusreegleid ja dokumentide vormistusnõudeid; andmekaitse nõudeid ning vastavust ● koostab õigusaktidele vastava hulgikaubandusettevõtte müügidokumendi kasutades klienditellimusele digivahendeid ja raamatupidamistarkvara, järgides andmekaitsenõudeid ja konfidentsiaalsuse põhimõtteid; ● kasutab käibemaksu arvestust müügidokumentide koostamisel määrates õiged maksustatavad summad ja käibemaksumäärad; ● kontrollib müügidokumentide vastavust tellimusele; 3) rakendab dokumentide koostamisel ● selgitab aktsiisikaupade arvestuse põhimõtteid tuues välja kaupade registreerimise, aktsiisimäärasid ja maksuarvestuse maksustamise ja aruandluse nõuded vastavalt seadustele ja ettevõtte põhimõtteid raamatupidamisreeglitele; ● selgitab aktsiisimäärasid ja maksuarvestuse põhimõtteid dokumentide koostamisel või näidisandmetega töötades tagades arvutuste ja andmete täpsuse; ● kontrollib aruandluse täpsust seostades selle ettevõtte vastutuse ja õiguse nõuetega. 27. Ostuprotsesside assisteerimine hulgikaubanduses 3 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane selgitab hulgikaubanduse ostutegevuse põhimõtteid ning ostukoordinaatori assistendi rolli ja tööülesandeid, vormistab ja töötleb ostutellimusi, suhtleb hankijate ja siseklientidega lähtuvalt kaubandusettevõtte eesmärkidest. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) mõistab hulgikaubanduse ostutegevuse ● kirjeldab hulgikaubanduse ostutegevuse peamisi põhimõtteid ja eesmärke tuues näiteid põhimõtteid ning ostukoordinaatori assistendi nende rakendamisest kaubandusettevõtte tegevuses; rolli ja tööülesandeid seostades need ● selgitab ostukoordinaatori assistendi rolli ja vastutusvaldkondi ostuprotsessi erinevates kaubandusettevõtte eesmärkide ja etappides lähtudes kaubandusettevõtte ostukorraldusest, tööjaotusest ja eesmärkidest; ostuprotsessi korraldusega ● toob välja ostukoordinaatori assistendi peamised tööülesanded seostades need kaubandusettevõtte ostuprotsessi eesmärkide, töökorralduse ja vastutuse jaotusega; 2) vormistab ostutellimusi, kasutades ● vahendab pakkumiste ja tellimuste info vastavalt kaubandusettevõtte reeglitele kasutades kaubandusettevõttele sobivaid andmebaase digikeskkondi; või digikeskkondi ning järgides andmete ● sisestab ostutellimused järgides tööjuhist ja andmete korrektsuse põhimõtteid ; täpsuse, turvalisuse ja töökorralduse ● kasutab sobivaid digikeskkondi või andmebaase ostudokumentide koostamiseks lähtudes põhimõtteid tööülesande eesmärgist ja järgides andmete turvalisuse ja konfidentsiaalsuse põhimõtteid ; 26 (28)  ● kontrollib koostatud dokumentide vastavust töökorralduse ja vormistusnõuetele tagades andmete täpsuse ja arusaadavuse; 3) suhtleb hankijate ja siseklientidega ● edastab kinnitused ja muudatused hankijatele, kasutades sobivaid kanaleid; professionaalselt, lahendades lahkarvamusi ja ● lahendab hinnakõikumisi ja koguste lahknevusi, dokumenteerides tegevused vastavalt pretensioone protseduuridele; ● kasutab suhtlemisel selgeid ja viisakaid väljendeid nii suulises kui kirjalikus suhtluses järgides teenindus- ja ärisuhtluse etiketi põhimõtteid. 28. Müügiprotsesside assisteerimine hulgikaubanduses 3 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane selgitab müügiprotsessi etappe ja oma rolli kliendisuhtluses järgides kaubandusettevõtte müügi põhimõtteid ja arvestades ärikliendi vajadusi, valmistab ette müüki toetavaid tegevusi lähtudes hulgikaubandusettevõtte müügi põhimõtetest ja eesmärkidest. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kaardistab müügiprotsessi etappe ja oma rolli ● selgitab oma rolli ja ülesandeid müügiprotsessi eri etappides lähtudes kliendisuhtluses järgides kaubandusettevõtte hulgikaubandusettevõtte müügi põhimõtetest ja tööjaotusest; müügi põhimõtteid ja arvestades ärikliendi ● kaardistab digivahendeid kasutades müügiprotsessi peamisi etappe tuues näiteid nende vajadusi rakendamisest hulgikaubandusettevõtte tegevuses ja töökorralduses; ● suhtleb äriklientidega valides sobiva suhtluskanali lähtudes kliendi vajadustest ning tuginedes kaubandusettevõtte klienditeeninduse standarditele ja hea teeninduse põhimõtetele; ● käsitleb klientide tagasisidet järgides kaubandusalaseid õigusakte ja hulgikaubandusettevõtte reegleid; 2) valmistab ette tänast ja tuleviku müüki • kogub toodete ja hindade kujundamiseks vajalikke andmeid, arvestades turu arenguid, toetavaid tegevusi lähtudes sihtrühma eelistusi ja ärikliendi ootuseid ning hulgikaubandusettevõtte eripära; hulgikaubandusettevõtte müügi põhimõtetest • sisestab müügiandmed andmebaasi lähtudes hulgikaubandusettevõtte dokumentide ja eesmärkidest vormistamise nõuetest ja ettevõtte müügi põhimõtetest; • koostab müügitulemustest lähtuvalt müügiraporteid müügitulemuste parendamiseks; • võrdleb müügitulemusi eesmärkidega ja teeb ettepanekuid müükide parendamiseks kasutades hulgikaubandusettevõtte müügiraporteid; • koostab müügi - ja turundusmaterjalide komplekte vastavalt tööjuhistele ja kampaaniaplaanile. 29. Praktika 25 EKAP 27 (28) Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane rakendab õppekeskkonnas omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid juhendaja juhendamisel praktikaettevõttes konkreetsete tööülesannete täitmisel, arendades omandatud erialaseid pädevusi, meeskonnatööoskusi ja kujundades valmisolekut asuda õpitud erialal tööle. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) eesmärgistab praktikategevused, arvestades • planeerib enda praktika eesmärgid ja tööülesanded tulenevalt praktikajuhendist ja ettevõtte tegevus- ja vastutusala ning praktikakoha võimalustest töökorraldust • koostab vastavalt praktikale asumiseks vajalikud dokumendid ja vajadusel kasutab praktikajuhendaja abi; 2) töötab hulgikaubandusega tegelevas • osaleb töökohal tööohutusalasel juhendamisel, kirjeldab praktika aruandes selle sisu ja ettevõttes meeskonna liikmena ennastjuhtivalt vajadust ning kinnitab seda ettevõttes sätestatud korra kohaselt; ja keskkonnateadlikult, järgides ettevõtte • osaleb meeskonnaliikmena tööülesannete planeerimisel järgides praktikakoha töökorraldust töökorraldusest tulenevaid nõudeid, ja sisekorra nõudeid; 3) kasutab töötamisel efektiivseid ja ohutuid • järgib tööaja kasutust ja toimetulekut erinevate tööülesannete täitmisel; töövõtteid • teenindab sise- ja väliskliente lähtuvalt klienditeeninduse heast tavast, valides info vahendamiseks sobiva viisi ja suhtluskanali; • järgib tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid tööülesannete täitmisel; • kasutab efektiivsed töövõtted, järgides kvaliteedinõudeid ja ajakava; 4) analüüsib isiklikku arengut ja tööülesannetega • täidab igapäevaselt e- praktikapäevikut vastavalt praktika perioodile ja praktikajuhendile; toimetulekut ning dokumenteerib praktika • reflekteerib enda toimetulekut tööülesannetega, võrreldes selleks seatud ja saavutatud toimuva vastavalt etteantud nõuetele. tulemusi; • hindab praktikal saadud kogemusi, sõnastades oma tugevused ja arengukohad; • koostab praktika aruande õppeinfosüsteemis Tahvel arvestades kooli korralduslike juhiste ja tähtaegadega; • vormistab praktikaaruande korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogilisi vahendeid. 28 (28)  Lisa 21 KINNITATUD haridus- ja teadusministri määrusega „Kutsekeskhariduse riiklik õppekava” Kunsti ja ruumiloome õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 1. Õppekava üldandmed 1.1. Õppekava kuulub õppekavarühma audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine ning võimaldab õpilasel omandada teadmised, oskused , ja sotsiaalse valmiduse õpingute jätkamiseks ja töötamiseks oskustöölisena kunsti- ja disainivaldkonnas. 1.2. Õppekava õppemaht on 240 EKAPit, mis jaguneb järgmiselt: 1) kohustuslikud üldharidusõpingud 80 EKAPit; 2) põhiõpingud 125 EKAPit, millest ühised põhiõpingud 88 EKAPit sh praktika vähemalt 25 EKAPit ja valitavad põhiõpingud 37 EKAPit; 3) valikõpingud 35 EKAPit, sh vabaõpingud 5 EKAPit. 1.3. Õppekavaga on määratud järgmised suunavalikud, millest õpilane peab valima vähemalt ühe: 1) kunsti suund; 2) ruumiloome suund. 2. Õppekava põhiõpingute struktuur 2.1. Ühised põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht on järgmised: 1) oskused eluks ja tööks, 15 EKAPit; 2) digioskuste arendamine, 5 EKAPit; 3) sissejuhatus kunsti, ruumi ja disaini õpingutesse, 10 EKAPit; 4) kunsti ja ruumi avastamine, 10 EKAPit; 5) kunsti ja ruumi tõlgendamine, 5 EKAPit; 6) kunsti ja ruumi peegeldamine, 10 EKAPit; 7) loometegevuse ettevõtlusprojekti kavandamine ja elluviimine, 6 EKAPit; 8) koostööoskuste ja erialase identiteedi arendamine 11 EKAPit; 9) praktika, 16 EKAPit ja 9 EKAPit lõimituna teiste põhiõpingute moodulite õppe mahu hulka. 2.2. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht kunsti suunal on järgmised: 1) kogukondliku kunstiprojekti kavandamine ja teostamine, 17 EKAPit; 2) isikliku kunstiprojekti kavandamine ja teostamine, 10 EKAPit; 3) sotsiaalse sõnumiga kunstiprojekti kavandamine ja teostamine, 10 EKAPit. 2.3. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht ruumiloome suunal on järgmised : 1) kogukondlik ruumiloome, 17 EKAPit; 2) elukeskkonna kavandamine, 10 EKAPit; 3) ruumiprojekti elluviimine, 10 EKAPit. 1 (21)  3. Kunsti ja ruumiloome õppekava põhiõpingute moodulite kirjeldused 3.1.Kõikidele suundadele ja spetsialiseerumistele ühised põhiõpingute moodulid Mooduli õppe maht Eesti Mooduli nr Mooduli nimetus kutsehariduse arvestuspunktides (EKAP) 1. Oskused eluks ja tööks 15 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab pädevusi, mis on vajalikud edasisel õpiteel ja ühiskonnas ennastjuhtivalt, vastutustundlikult ja tulemuslikult toimimiseks. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) püstitab enesearengu ● selgitab tervislike eluviiside ja turvalise keskkonna tähtsust, sh toetavate suhtlusvõrgustike rolli tervise, eesmärgid, arvestades enda õpimotivatsiooni ja üldise toimetuleku tagamisel; võimeid ja võimalusi ning ● analüüsib juhendamisel enda käitumis- ja tarbimisharjumusi ning nende mõju enda tervisele, heaolule ja väärtustades tervislikke üldisele toimetulekule; eluviise ● hindab oma vaimse ja füüsilise tervise seisundit, arvestades põhilisi tegureid nagu magamine, toitumine, liikumine, suhted, kasutades selleks usaldusväärseid enesehindamise tehnikaid, sh veebipõhiseid töövahendeid; ● koostab juhendamisel aja- ja tegevuskava enda vaimse ja füüsilise heaolu säilitamiseks, kasutades selleks erinevaid tervise edendamise ja säilitamise võimalusi; ● kasutab kodukoha ja kooli lähedal paiknevaid liikumisradu, harjutusväljakuid ja võimalusi erinevate liikumisviisidega tegelemiseks; ● oskab kasutada mobiilirakendusi liikumisharjumuse ja kehalise aktiivsuse jälgimiseks; ● analüüsib juhendamisel enda huvisid, väärtushoiakuid, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi; ● sõnastab eneseanalüüsi tulemustest lähtuvalt juhendamisel eesmärgid isiklike ja akadeemilist sihtide poole liikumiseks; 2 (21) 2) kasutab teadlikult erinevaid ● selgitab juhendatult õppimise olemust ning teadmiste ning oskuste omandamise protsessi, kasutades õpistrateegiaid ja -viise erinevaid teabeallikaid; enda õpitegevuse ● iseloomustab erinevaid õpistrateegiaid ja õppimise viise, seostades neid enda senise õpikäitumisega; kavandamisel ja juhtimisel ● oskab analüüsida enda õpiharjumusi ning arvestada tahtliku ja tahtmatu tähelepanu mõju oma õpitegevusele; ● analüüsib juhendamisel oma õpimotivatsiooni, määratledes seda soodustavaid ja takistavaid tegureid; ● koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õppimis- ja igapäevategevuste ajakava, lähtudes enda huvidest, eneseteostusega seotud eesmärkidest ja võimalustest; ● annab hinnangu enda varasematele õpitulemustele, arvestades eneseanalüüsi tulemusi ja saadud tagasisidet; ● kavandab muudatused enda õppimisharjumustes lähtuvalt hindamistulemustest ning toob saadud tagasiside põhjal näiteid õpistrateegiate kasutamisest õpitegevustes; ● selgitab juhendamisel stressi ja frustratsiooniga toimetuleku võimalusi; 3) tegutseb seatud ● suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud vormis erinevas vanuses ja kultuuritaustaga inimestega, valides eesmärkide asjakohase käitumis- ja väljendusviisi ning kohandades suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse saavutamiseks eesmärkidele; vastutustundlikult nii ● jagab asjakohast infot nii kirjalikult, suuliselt kui visuaalselt, kasutades sobivaid suhtlemisvahendeid ja - iseseisvalt kui kollektiivi vorme ning lähtudes suhtluspartnerist (sõber, kaasõpilane, õpetaja, ametiasutus); liikmena ● kohandab enda suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele; ● toob näiteid illustreerimaks kuidas esmamulje ja eelarvamused, sh stereotüübid, mõjutavad inimeste käitumist; ● iseloomustab erinevaid meeskonnatöö rolle ja nende mõju töö tulemuslikkusele, kasutades teabeallikaid; ● analüüsib juhendamisel rühmas toimuvaid protsesse ja nende võimalikku mõju inimese käitumisele igapäevaelus; ● teeb kaaslastega teadlikult koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks, järgides meeskonnatöö põhimõtteid, suhtlus- ja käitumisnorme ning kasutades digitaalseid ühistöövahendeid; 3 (21) 4) mõistab ettevõtliku, ● selgitab juhendamisel vastutustundliku tarbimise ja tootmise põhimõtteid ning tehtavate valikute mõju väärtust loova ja keskkonnale, kogukondadele ja enda heaolule; vastutustundliku ● toob näiteid probleemsetest tarbimissituatsioonidest ning oskab otsida abi oma õiguste kaitseks; tegutsemise olulisust nii ● hindab kriitiliselt ostudega seotud teadete, pakkumiste ja soovituste usaldusväärsust; endale kui ühiskonnale ● kirjeldab jätkusuutliku arengu eesmärke, seostades neid ümbritseva keskkonna ja õpitava valdkonnaga; ● kaardistab juhendamisel ühiskonnas esinevaid sotsiaalseid probleeme, kasutades erinevaid teabeallikaid ja infotehnoloogia vahendeid; ● analüüsib meeskonnatööna valitud probleemi lahendamise võimalusi, kasutades tõenduspõhiseid fakte ja teabeallikaid; ● kavandab juhendatud meeskonnatööna tegevuskava valitud probleemi lahendamiseks, kasutades loovustehnikaid ning arvestades ressursside säästliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtteid; ● kavandab lahenduse elluviimiseks vajaliku eelarve, kasutades digivahendeid; 5) mõistab tööturu ● selgitab teabeallikate põhjal majanduslike, tehnoloogiliste, looduslike ja teiste keskkonnatingimuste toimimise põhimõtteid ja muutuste mõju majanduskeskkonnale; enda arenguvajadusi ● iseloomustab juhendatud meeskonnatööna Eesti majanduskeskkonna ja tööturu toimimist eri tööturule sisenemiseks tegevusvaldkondades, kasutades erinevaid teabeallikaid; ● iseloomustab erineva haridustaseme ja oskustega inimeste võimalusi tööturul, arvestades töötasu seost väärtusloomega; ● selgitab teabeallikate põhjal tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi töösuhetes; ● võrdleb erinevate lepingutingimuste tähtsust töösuhetes võimalike probleemide ennetamiseks; ● võrdleb enda kogemusi ja oskusi valitud tegevusvaldkonnas erinevates ametites ja rollides tegutsemiseks vajalikega, kasutades oskuste kompassi; ● kavandab enesearengut toetavaid tegevusi, lähtudes enda eesmärkidest ja arendamist vajavatest oskustest; ● selgitab ressursside (raha, aeg, inimesed) vajadust ja säästmise võimalusi, arvestades enda seatud eesmärkidega; 4 (21) 6) kasutab varasemaid ● lahendab igapäevaeluga seonduvaid arvutusülesandeid, kasutades koolimatemaatikast tuttavaid mudeleid teadmisi, oskusi ja ja meetodeid; kogemusi igapäevaeluga ● planeerib digivahendite abil igapäevased tulud-kulud, arvestades enda vajaduste ja võimalustega; seonduvate ülesannete ● esitab kirjalikku ja suulist informatsiooni selgelt ja struktureeritult nii eesti keeles kui ka põhikoolis õpitud lahendamisel võõrkeeles; ● kasutab tehnoloogilisi vahendeid ja seadmeid ning tõenduspõhiseid andmeid otsuste või järelduste tegemiseks igapäevaeluga seotud küsimustes; ● kasutab igapäevaelus ettetulevate olukordade lahendamisel eesti- ja võõrkeelseid teabeallikaid; ● koostab pädevuse piires eesti- ja võõrkeelseid tekste, lähtudes igapäevaelu vajadustest; ● otsib tööülesande täitmiseks vajalikku teavet, hinnates erinevate teabeallikate usaldusväärsust; ● lahendab reaalelulisi ülesandeid, sidudes tervikuks mitme ainevaldkonna teadmisi ja oskusi; ● toob näiteid matemaatika, füüsika, keemia ja bioloogia omavahelistest seostest igapäevaelus; 7) korraldab teadlikult oma ● koostab isikliku eelarve, arvestades enda finantseesmärke, analüüsides juhendamisel oma sissetulekuid, rahaasju, mõistes, et oma väljaminekuid ja rahalist seisu sh säästmise võimalusi; hea finantsilise käekäigu ● arutleb meeskonnatööna sissetuleku, tarbimisvalikute ja investeerimisotsuste mõju üle üksikisiku, eest vastutab vaid tema ise ühiskonna ja keskkonna tasandil; ● hindab elumuutvate sündmuste (abiellumine, laste saamine, õnnetus, surm) mõju finantsplaneerimisele, eristades rahalist väärtust emotsionaalsetest jt väärtustest; ● kirjeldab pangateenuseid ja finantsteenuse osutaja rolli üksikisiku rahaasjade korraldamisel, tuues esile pakutavaid võimalusi, kaasnevaid kohustusi ja riske; ● oskab valida laenutooteid, kasutades sobivaid võrdlusvahendeid ning arvestades pakutavat intressimäära ja maksetingimusi; ● iseloomustab põhiomaduste alusel peamiste varaklasside nagu kinnisvara, võlakirjad ja aktsiad olemust ja erinevusi ning nende kasutamisvõimalusi ja sellega kaasnevaid riske isiklike finantseesmärkide saavutamiseks; ● kirjeldab isikliku eluaseme soetamise võimalusi, tuues välja üürimise ja ostmise eelised ja puudused; ● selgitab pensioni kui pikaajalise finantsmehhanismi olemust ja selle planeerimise olulisust, kasutades asjakohaseid teabematerjale. 2. Digioskuste arendamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab enda digipädevusi elektroonilise teabe otsimiseks, loomiseks ja haldamiseks, arvestades digitehnoloogia kasutamisel tervisekaitse ja küberturvalisuse nõuete ning autorikaitse ja eetika põhimõtetega. 5 (21) Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kasutab digikeskkonnast vajaliku ● määratleb oma teabevajaduse ning rakendab sobivaid infootsingu võtteid, et leida teabe leidmiseks sobivaid infootsingu digikeskkonnast asjakohane teave; ja andmehalduse võtteid, hinnates ● otsib ja filtreerib andmeid, infot ja materjale eesmärgipäraselt, kasutades erinevaid digisisu asjakohasust otsingumeetodeid ja -tööriistu; ● analüüsib juhendamisel leitud andmeid, infot ja digisisu, hinnates nende allikate päritolu usaldusväärsust ja asjakohasust; ● salvestab ja korrastab digikeskkonnas faile, kasutades kaustu ja kategooriaid, et tagada lihtne ligipääs ja haldus; ● töötleb ja analüüsib andmeid tabelarvutuse abil ning esitleb tulemusi selgelt ja arusaadavalt diagrammide ja skeemide abil; 2) kasutab info jagamiseks, ● kasutab sobivaid digitehnoloogiaid ja -sisu, et tõhusalt suhelda ja panustada meeskonnatöösse; suhtlemiseks ja koostööks ● jagab infot ja faile digikeskkonnas, valides selleks kontekstist ja eesmärgist tulenevalt korrektse sobivaid digilahendusi, viisi ja sobiva vahendi; arvestades digikeskkonnas ● kasutab iseseisvalt ja efektiivselt kooli, kohaliku omavalitsuse, riigi ja ettevõtete digiteenuseid, kehtivaid suhtlus- ja näiteks e-päevik, riigiportaal, digitaalsed õpikeskkonnad, pangateenused; käitumisnorme ning ● kasutab turvaliselt ühismeediat, ajaveebi ja video jagamise platvorme oma algatuste küberturvalisuse nõudeid tutvustamiseks ja teiste kaasamiseks; ● järgib digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme, arvestades erinevate sihtrühmade kultuurilisest, vanuselisest ja keelelisest eripärast tulenevaid vajadusi; ● haldab enda digitaalset identiteeti, arvestades küberturvalisuse nõuetega; ● analüüsib juhendamisel oma digitaalset jalajälge ja selle mõju enda kuvandile; 6 (21) 3) loob ja täiustab digisisu, kasutades ● loob digisisu teksti, esitluse, pildi ja videona, kasutades sobivaid tööriistu ning arvestades sobivaid tööriistu sh tehisintellekti kvaliteedi, konteksti ja eesmärkidega; lahendusi vastutustundlikult ning ● kohandab olemasolevat digisisu uue ja sisukama digimaterjali loomiseks, kombineerides arvestades autoriõiguse erinevaid teabeallikaid ja digimaterjale; põhimõtteid ● järgib digisisu loomisel ja kasutamisel autoriõiguse ning eetika põhimõtteid, arvestades andmekaitse ja konfidentsiaalsuse nõuetega; ● rakendab juhendamisel asjakohaseid litsentsitingimusi (Creative Commons) vastavalt sisule ja kontekstile; ● kasutab tehisintellekti rakendusi digisisu loomisel ja muutmisel vastutustundlikult, arvestades kvaliteeti ja konteksti; ● analüüsib juhendamisel tehisintellekti loodud digisisu täpsust, usaldusväärsust ja kontekstiga sobivust; 4) kaitseb oma digiseadet, ● kaitseb oma digiseadmeid ja nende sisu, rakendades ohtude vähendamiseks asjakohaseid isikuandmeid, privaatsust ja tervist, turvameetmeid ja uuendades regulaarselt vastavat tarkvara; rakendades küberturvalisuse ja ● tuvastab digiseadmeid ähvardavad ohud ja rakendab ennetusmeetmeid nende vältimiseks; jätkusuutliku arengu põhimõtteid ● rakendab turvameetmeid isikuandmete ja privaatsuse kaitseks, kasutades tugevaid paroole, kaheastmelist autentimist ning andmete krüpteerimist, et piirata juurdepääsu enda andmetele; ● analüüsib digiteenuse privaatsusreegleid ja kohandab privaatsusseadeid oma isikuandmete kaitseks; ● analüüsib enda käitumist digitehnoloogia kasutamisel, lähtudes sellega seotud vaimse ja füüsilise tervise riskidest; ● säilitab tervisliku tasakaalu digitehnoloogia kasutamisel, rakendades ajapiiranguid, puhkeperioode ja ergonoomilisi töövõtteid; ● reageerib adekvaatselt küberkiusamisele ning kasutab sobivaid vastumeetmeid, vältimaks edasist kahju; ● analüüsib digitehnoloogia keskkonnamõju ja rakendab ressursisäästlikke digikäitumise meetodeid, optimeerides seadmete energiatarvet ja eluea kestust ning hallates digiprügi ökoloogilise jalajälje vähendamiseks; 7 (21) 5) lahendab digitehnoloogia ● tuvastab digiseadme lihtsama tehnilise tõrke põhjuse ja lahendab selle juhendi abil; kasutamisega seotud probleeme, ● valib konkreetse ülesande jaoks sobiva riist- ja tarkvara, arvestades ülesande spetsiifikat ja tuvastades tehnilised tõrked ning võimalikke alternatiive; valides sobivad lahendused nende ● kohandab ja seadistab juhendite alusel digiteenust või platvormi vastavalt enda vajadustele; likvideerimiseks ● analüüsib oma digipädevust, koostab plaani enese arendamiseks ja oskuste täiendamiseks; ● toetab digitehnoloogia vähemkogenud kasutajaid, pakkudes juhiseid ja variante probleemide lahendamiseks. 3. Sissejuhatus kunsti, ruumi ja disaini õpingutesse 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused, et mõista loomeprotsessi etappe ning rakendada kunsti ja disaini põhimõtteid praktiliste ülesannete lahendamisel. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kirjeldab kunsti, disaini ja arhitektuuri ● Toob näiteid kunsti, disaini ja arhitektuuri rollist erinevates eluvaldkondades ja igapäevaelus; rolli ühiskonnas, oma erialal ja ● selgitab disaini ja kunsti põhiolemuse peamisi erinevusi ja kattuvusi; igapäevaelus, lähtudes muuhulgas ● kirjeldab disaini ja hea ruumi põhiprintsiipe; kestlikkuse põhimõtetest ● toob näiteid kuidas kunst, disain ja arhitektuur toetavad kestlikku mõtteviisi; 2) selgitab visuaalse kommunikatsiooni ● kirjeldab näidete varal visuaalse kommunikatsiooni eesmärke, edastusvahendeid ja elemente; eesmärke ja vahendeid sihtrühmast ● selgitab juhendamisel visuaalset sõnumit ja selle mõju sihtrühmale; lähtuvalt 3) rakendab lihtsaid visandamis- ja ● kasutab visandamist kui visuaalse mõtlemise ja ideede kavandamise tööriista; jäädvustamistehnikaid oma ideede ● rakendab lihtsaid visandamis- ja jäädvustamistehnikaid oma idee edastamiseks; edastamisel ● kasutab visandivihikut igapäevaselt töövahendina; 4) kasutab kompositsiooni põhielemente ● kirjeldab kompositsiooni põhielemente ja -võtteid; ning -võtteid idee edastamisel vabalt ● kasutab kompositsiooni põhielemente ja -võtteid lihtsates visuaalsetes lahendustes; valitud tehnikas inimese taju ● kasutab visuaalsete lahenduste loomisel vabalt valitud jäädvustamistehnikaid; eripäradest st lähtuvalt ● kirjeldab inimese tajumehhanisme, tuues näiteid taju mõjust kujunduse mõistmisel ja tõlgendamisel; 5) teostab enda vaatlusi ja ümbritseva ● kujutab objekte ja keskkondi käeliste tehnikate abil; kunsti ja ruumi mõistmist ● kujutab objekte ja keskkondi digitaalselt; väljendavaid visuaalseid töid, ● kasutab tehisaru võimalusi pildiloomel; kasutades käelisi, digitaalseid ja ● esitleb visuaalseid töid etteantud juhendite alusel; tehisaru võimalusi, lähtudes ● lähtub oma töös kestlikkuse põhimõtetest; 8 (21)  autoriõigusest ja kestlikkuse ● selgitab autoriõiguste ning eetilisuse põhimõtteid ja nendega arvestamise vajadustkunstis ja disainis põhimõtetest ● kasutab korrektset viitamist allikatele oma tööde esitlemisel 4. Kunsti ja ruumi avastamine 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane avastab ning süvendab teadlikult teda ümbritseva kunsti ja ruumi(lahenduste) tajumise mitmesuguseid võimalusi; oskab nähtut nimetada, kirjeldada ning rakendada omandatud teadmisi ja oskusi oma erialases õppes ja praktilises töökeskkonnas. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) vaatleb kunstiteoseid ning ● vaatleb juhendamisel valitud kunstiteoseid või ruume, tuues välja nende peamised iseloomulikud ruumilahendusi, määratledes nende jooned ja põhjendades oma järeldusi vaatluste põhjal; põhilisi visuaalseid ja ruumilisi ● kirjeldab asjakohast sõnavara, kasutades kunstiteose või ruumilahenduse visuaalseid ning ruumilisi omadusi omadusi; ● kirjeldab asjakohast sõnavara, kasutades kunstiteose või ruumilahenduste visuaalseid ning ruumilisi omadusi; 2) dokumenteerib ja uurib kunsti ning ● rakendab iseseisvalt ja tehniliselt korrektselt käelisi ning digitaalseid töövõtteid kunsti ja ruumi ruumi, rakendades selleks käelisi ja uurimisel; digitaalseid visuaalseid tehnikaid ● demonstreerib loovat lähenemist ja visuaalset väljendusoskust tööde koostamisel; ● suudab töö käigus tehtut analüüsida ja põhjendada valikuid töövahendite ja esitusviisi osas; 3) mõistab loominguprotsessi ● selgitab portfoolio kui töövahendi olulisust eneseanalüüsiks ja edasiste eesmärkide seadmiseks; süstemaatilise jäädvustamise ● alustab juhendamisel enda erialase portfoolio koostamist vabalt valitud keskkonnas; olulisust, alustades erialase portfoolio koostamisega 4) teostab kunsti ja ruumiga seotud ● harjutab ja viimistleb kunsti- ja ruumiga seotud oskusi ning demonstreerib neid erialases ülesandeid erialases keskkonnas keskkonnas; praktika käigus ● osaleb meeskonnatöös praktikakeskkonnas ja arutleb juhendajaga töökultuuri, kohanemisvõimaluste ja oma vajaduste üle; ● dokumenteerib oma tegevust ning põhjendab tehtud valikuid ja tööprotsessi; ● analüüsib oma õpikogemust ja hindab eesmärkide saavutatust oskuste demonstratsiooni käigus. 5. Kunsti ja ruumi tõlgendamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tõlgendab kunsti ja ühiskonna seoseid ning mõistab, kuidas ajaloolised kogemused ja õhtumaine filosoofia kajastuvad kaasaegses kunstis ja arhitektuuris, arendades samal ajal kriitilist mõtlemist ja võimet tõlgendada visuaalset kultuuri. 9 (21) Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane: 1) kirjeldab ja tõlgendab visuaalseid ● tunneb teoselt ära kasutatud sümbolid ja seostab neid korrektsete tähenduste ja narratiividega; sümboleid, kujundeid ja ● kirjeldab nii suuliselt kui kirjalikult erinevate sümbolite ja kujundite tähendust omas ajas ja kujutlusviise, arvestades nende tänapäeval; kultuurilist ja ajaloolist konteksti ● seostab visuaalse kultuuri ilminguid ühiskondlike ja ajalooliste kontekstidega, seostades seejuures kultuuri arengut ühiskonnas toimuvate arengutega; 2) tuvastab linnaruumis liikudes ● määrab vaatluse põhjal hoone ehitamise ajastu, arvestades erinevaid stiililisi elemente; erinevate hoonete stiililisi tunnuseid ● tõlgendab hoone tunnuseid, tuues välja nende tähenduse ajaloolise ja kultuurilise konteksti põhjal; ning seostab neid vastavate ajastute ja ajalooliste protsessidega 3) selgitab õhtumaise filosoofilise mõtte ● nimetab õhtumaise filosoofilise mõtte peamisi arenguetappe; tähtsust tänapäeva kontekstis ● võrdleb erinevaid filosoofilisi küsimuseasetusi tänapäevaga; ● tõlgendab rühmatööna valitud kunsti- või ruuminähtust, kasutades õpitud filosoofilisi käsitlusi. 6. Kunsti ja ruumi peegeldamine 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane peegeldab oma suhet kunsti ja kunstiajaloo põhietappide ning stiilidega ning oskab neid teadmisi praktiliselt rakendada ja esitada portfoolios, loomeprojektis või uurimistöös. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) mõtestab oma isiklikku suhet kunsti, ● kirjeldab ja analüüsib oma kogemust kunstiteoste vaatlemisel ning mõtestab, kuidas ruum ja ruumi ja keskkonnaga nii vaataja kui keskkond tema tajusid ja arusaamu mõjutavad; ka loojana ● analüüsib, kuidas kogetud kunst ja keskkond mõjutavad tema enda loomingulisi valikuid ning toob selle kohta näiteid; 2) nimetab kunstiajaloo põhietappe, ● selgitab visuaalkultuuri mitmekesisust Eesti ja maailma tähtteoste najal kui ajaloolist ja tänapäevast kunstistiile ja voole eneseväljendust, kasutades asjakohast põhisõnavara; ● kasutab oma teadmisi kunstistiilidest ja neile iseloomulikest võtetest, põhjendades oma valikuid ja kasutades erialast sõnavara; 3) esitab ühtseks tervikuks vormistatud ● koondab ja korrastab kavandid ning lähtematerjalid, kasutades sobivaid töövahendeid, tarkvara ja portfoolio tehnoloogiaid; 10 (21)  ● koondab ja korrastab õpingute jooksul tehtud portfoolio; ● vormistab portfoolio, kasutades sobivaid töövahendeid ja tehnoloogiaid; ● esitleb portfooliot suuliselt selgelt ja struktureeritult, põhjendades oma valikuid; ● seostab portfoolio sisu õpingute jooksul omandatud teadmiste, oskuste ja isikliku arenguga; 4) teostab uurimistöö või loomeprojekti, ● püstitab uurimisteema ja uurimisküsimused, põhjendades uurimuse eesmärki ning valides sobiva kasutades asjakohaseid meetodeid uurimismeetodi; ning põhjendades oma valikuid ● väljendab oma uurimistulemusi algupäraselt, objektiivselt ja süsteemselt, arvestades, et need oleksid uurimisküsimustest lähtuvalt tõendatavad, mõtestatud ja selgitatud; ● vormistab uurimistöö või loomeprojekti lähtudes juhendist; ● esitleb oma uurimust või loomeprojekti suuliselt arusaadavalt ja struktureeritult, põhjendades tehtud valikuid. 7. Loometegevuse ettevõtluseprojekti kavandamine ja elluviimine 6 EKAP, sh praktika Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab kestliku ettevõtluse ja loomemajanduse põhiprintsiipe, arendab ettevõtlikku mõtteviisi ning kavandab ja viib ellu loomeettevõtluse projekti. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) eristab erinevaid majandusmudeleid ● selgitab, mis on lineaarne majandusmudel ja mis on ringmajanduse mudel; ● toob näiteid majandusmudelite rakendamisest; ● selgitab loomemajanduse rolli ja toob näiteid oma kodukohast, Eestist ja maailmast; ● võrdleb antud majandusmudelite mõju ühiskonnale ja keskkonnale, hinnates nende jätkusuutlikkust; 2) kavandab loometegevusel põhineva ● kavandab loometegevusest lähtuva ettevõtlusidee, mis põhineb sihtgrupi vajadustel ja turu ettevõtlusprojekti võimalustel; ● kogub asjakohast tagasisidet oma projekti kavandamiseks ja täiustamiseks; ● koostab lihtsa äriplaani või tegevuskava; 3) töötab koos kaasõpilastega välja ● töötab koos meeskonnaga välja loometegevusel põhineva ettevõtlusprojekti või loova äriidee loometegevusel põhineva prototüübi; ettevõtlusprojekti ● esitleb valminud prototüüpi kaasõpilastele selgelt ja arusaadavalt; ● täiustab prototüüpi õpilastelt ja õpetajatelt saadud tagasiside põhjal; ● esitleb prototüüpi sihtgrupile või kliendile; 11 (21) 4) analüüsib oma tugevusi ja ● kirjeldab ellu viidud loometegevusel põhineva ettevõtlusprojekti etappe ja oma rolli nendes; arenguvõimalusi loomeettevõtluses ● analüüsib oma rolli loomeettevõtlusega seotud meeskonnatöös; ● tuvastab enda ja meeskonna tugevused ning nõrkused ettevõtlusprojekti kavandamisel ja elluviimisel, tuues konkreetseid näiteid; ● hindab oma oskusi ja teadmisi loomeettevõtlusega alustamiseks; 5) teostab praktilisel loometegevusel ● tutvub loomemajanduse valdkonna ettevõtte tööga ning otsib oma loomeideega põhineva ettevõtlusprojekti sobiva kliendi või ettevõtte; ● viib erialases keskkonnas ellu loometegevusel põhineva ettevõtlusprojekti, kinnistades loomeettevõtluse alaseid teadmisi ja oskusi; ● arutleb juhendajaga praktikapartneri või erialase keskkonna töökultuuri üle, selgitades oma vajadusi ja kohanemisvõimalusi; ● kasutab praktikapäevikut tegevuste dokumenteerimiseks ning analüüsib oma õpikogemust, hinnates ettevõtlusprojekti esitlemisel oma eesmärkide saavutatust. 8. Koostööoskuste ja erialase identiteedi arendamine 11 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija arendab enesejuhtimist, kujundab ja mõtestab oma erialast identiteeti ning kavandab ja kohandab arengueesmärke, tegutsedes teadlikult nii iseseisvalt kui meeskonnas. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) arendab oma valmisolekut tööks ja ● püstitab selged ja saavutatavad eesmärgid, arvestades varasemaid teadmisi, oskusi ning isiklikke õppimiseks, kasutades erinevaid võimeid ja piire; õpistrateegiaid, varasemaid teadmisi ● on teadlik enda ja teiste tunnetest ja nende mõjust enda ja teiste käitumisele; ja kogemusi ning kohandades ● viib ellu kavandatud tegevused, kasutades tõhusaid õpistrateegiaid ja töövõtteid igapäevastes tegevust vastavalt olukorrale ja tegevustes ja õppeülesannetes ning kasutades aega ja vahendeid sihipäraselt; isiklikele võimetele ● analüüsib oma tegevuste mõju ja arengut, tuues välja tugevused ja arenguvajadused; ● kohandab eesmärke ja tegevusi saadud tagasiside ning muutuvate olude põhjal; 2) haldab teadlikult oma ressursse, ● planeerib ja jälgib oma aega, oskusi ja rahalisi vahendeid eesmärkide täitmiseks; võttes vastutuse oma otsuste eest ● hindab oma otsuste ja tegevuste mõju enda arengule ja tulemustele; ● kohandab ressursikasutust ja tegevusplaane vastavalt muutuvatele olukordadele; ● põhjendab tehtud otsuseid, lähtudes seatud prioriteetidest; ● kasutab tagasisidet oma ressursikasutuse oskuste täiustamiseks; 12 (21) 3) tegutseb koostöiselt meeskonnas ● analüüsib õppetöös toimuvaid meeskondlikke ja koostöiseid tegevusi; erialaste- ja muude õpiülesannete ● kuulab ja suhtleb selgelt, küsides infot, jagades tagasisidet ning arvestades teiste seisukohtade ja täitmisel tunnetega; ● kohandab oma tegevust ja panust meeskonna eesmärkide, tagasiside ja muutuvate olukordade põhjal; ● kohandab oma panust, arvestades tagasiside ja emotsioonide juhtimisega ning oma isiklike ja meeskonna ressurssidega; 4) kujundab teadlikult oma erialast ● analüüsib oma tugevusi, oskusi ja huvisid ning seob need oma professionaalse arenguga; identiteeti, teadvustades enda ● kirjeldab oma rolli ja võimalusi valdkondlikes tegevustes; tugevusi ja rolli disaini-, kunsti- ja ● arendab õppetöös läbivalt oma erialast portfooliot, mis peegeldab tema oskusi, isikupära ja erialast ruumivaldkonnas identiteeti; ● esitleb ennast ja oma töid teadlikult, põhjendades tehtud valikuid ja sõnastades edasised arengusammud. 9. Praktika 16 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane rakendab omandatud teadmisi ja oskusi loomemajanduse valdkonnaga seotud praktikakeskkonnas, milleks võib olla ettevõte, avaliku sektori organisatsioon, kogukond, sotsiaalne ettevõte või muu loominguline kooslus, reflekteerib oma tegevusi, arvestab praktikapartneri tagasisidega ning analüüsib oma valmisolekut erialaseks tegevuseks. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) planeerib enda praktika ● tutvub praktikajuhendiga ja praktikakorraldust reguleerivate dokumentidega; eesmärgid ja tööülesanded ● otsib iseseisvalt või juhendamisel praktikapartnereid ja võimalusi valdkonnas; vastavalt praktikakohale ● püstitab endale isikliku praktikaülesande konkreetseks praktikaks, lähtudes praktikakoha võimalustest, projektidest ja enda huvidest ning arenguvajadustest; 2) koostab praktikale ● kirjeldab juhendamisel oma oskused ja teadmised praktikapartnerile esitamiseks; kandideerimiseks vajalikud ● koostab juhendamisel praktikakoha ootustele vastavad korrektsed dokumendi ja portfoolio; dokumendid ja portfoolio ● kasutab suhtluses korrektset eesti keelt; ● kasutab suhtluskanalitena kokkulepitud viise, -tehnoloogiat ja seadmeid; 3) mõistab praktikapartneri üldist ● tutvub praktikapartneri töökorralduse, -kultuuri- ja juhendmaterjalidega ettevõttepoolsel toimimist, töökorraldust ja juhendamisel; märkab oma erialaga seotud ● selgitab praktikapartneri töökorraldust ning kirjeldab erialaga seotud lahendusi ja võimalusi ülesandeid ning võimalusi praktikakeskkonnas; 13 (21) 4) töötab juhendamisel töökeskkonnas ● osaleb praktikapartneri töös meeskonnaliikmena, järgides praktikapartneri töökorraldust; meeskonnaliikmena, teostades ● analüüsib oma tööülesandeid ohutuse vaatenurgast ning osaleb aktiivselt tööohutusalases õpitava erialaga seotud tööülesandeid juhendamises; ● arutleb juhendajaga praktikapartneri töökultuuri üle, selgitades oma vajadusi ja võimalusi sellega kohanemisel; 5) reflekteerib oma isiklikku arengut ja ● kasutab talle sobivat praktikapäeviku vormi; erialaste oskuste ning teadmiste ● kajastab tehtud töid, igapäevaseid tööülesandeid, tehes regulaarseid kokkuvõtteid arengut kogu praktika jooksul; ● paneb kirja oma tööaja ja -ülesanded vähemalt kord nädalas; ● analüüsib õpikogemust igal sissekandel ja hindab oma eesmärkide saavutatust; ● reflekteerib isiklikku ja erialast arengut, võrreldes seatud ja saavutatud eesmärke, väljendades ennast selgelt eesti keeles; ● rakendab digioskusi praktika formaalsel ja sisulisel kajastamisel. 3.2.Valitavad põhiõpingute moodulid kunsti suunal 10. Kogukondliku kunstiprojekti kavandamine ja teostamine 17 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kavandab ja teostab kunstiprojekte, mõtestades kunstniku või ruumilooja rolli kogukonnas, kasutades selleks erinevaid materjale, vahendeid ja tehnikaid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) tunneb materjale ja vahendeid, mida ● valib oma loomingulise väljenduse jaoks sobivad materjalid; kasutada loomingulise väljenduse ● kasutab oma teose loomiseks vajalikke tehnilisi ja käelisi oskusi; eesmärgil ● õpib tööriistade ja töövõtete kasutamist, arvestades ohutustehnikat; ● hindab oma töös kasutatavate materjalide ja -vahendite lahendusi kestlikkuse vaatepunktist; 2) katsetab kunstiprojektides erinevate ● kasutab oma loomingulise väljenduse jaoks sobivaid materjale ja -tehnikaid; materjalide ja – tehnikatega ● reflekteerib katsetamise tulemusi, selgitades, mida õppis ja kuidas see mõjutas tema isikupärast väljendust; 3) kasutab aruteludes ja koostöös ● kuulab kaaslasi aktiivselt ja katkestamata ning reageerib asjakohaselt nende mõtetele; dialoogioskusi ● väljendab oma arvamust selgelt ja arusaadavalt, kasutades sobivaid argumente ja vajadusel toetudes usaldusväärsetele allikatele; 14 (21)  ● käitub aruteludes lugupidavalt ja emotsionaalselt teadlikult, arvestades teiste osapoolte tunnete ja seisukohtadega; 4) kavandab üksi või kaaslasega ● kirjeldab kunstniku mõju ja rolli erinevates kogukondades; kogukondliku kunstiprojekti ● kavandab üksi või kaaslastega kogukonna jaoks kunstilise projekti või projektid; ● valib üksi või kaaslastega projektiks vajalikud materjalid ja tehnikad; ● põhjendab oma loomingulisi valikuid ja nende mõju kestlikkuse vaatepunktist; 5) alustab oma loomingulise portfoolio ● alustab oma loomingulise portfoolio koostamist; koostamist ● tutvub portfoolio arendamiseks sobivate keskkondadega; ● kasutab portfooliot kui töövahendit edasiste eesmärkide seadmiseks; ● näitab tehniliste oskuste arengut oma kunstiprojekti jäädvustamise kaudu; ● esitleb alustatud portfooliot; 6) teostab praktikas konkreetse ● tutvub kogukondlike kunstiprojektide võimalustega, otsib oma ideega sobiva kogukondliku kunstiprojekti kogukonna; dokumenteerides tegevused ● arutleb juhendajaga kogukonna kultuuri üle, selgitades oma vajadusi ja kohanemise praktikapäevikus võimalusi; ● kavandab erialases kogukonnas kunstiprojekti; ● kinnistab erinevate materjalide ja -tehnikatega töötamise oskusi; ● kasutab praktikapäevikut tegevuste dokumenteerimiseks; ● analüüsib õpikogemust, arvestades juhendaja tagasisidet. 11. Isikliku kunstiprojekti kavandamine ja teostamine 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane süvendab kunstilist meisterlikkust ja isikupärast käekirja, rakendab oskusi loomingulistes projektides ning mõistab kunsti loomise, esitlemise ja vahendamise protsesse professionaalse loovtöö kontekstis. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kasutab eesmärgipäraselt erinevaid ● valib oma loomingulise väljenduse jaoks sobivaid materjale ja tehnikaid vastavalt loovidee kunstimeediumeid ja -tehnikaid iseloomule ja selle eesmärgist lähtudes; loominguliseks eneseväljenduseks ● reflekteerib materjalide ja tehnikate kasutamist ning tulemusi, selgitades nende vastavust enda seatud eesmärkidele; 2) väljendab oma kunstilisi ideid ● kavandab loomingulisi projekte iseseisvalt ja planeeritult; isikupäraselt ja mõtestatult ● teostab loomingulise projekti, ühendades tehnilised oskused ja loova lähenemise; 15 (21)  ● kohandab oma loomingut vastavalt valitud formaadi tehnilistele nõuetele ja visuaalsetele aspektidele; ● selgitab oma loomingulise tegevuse seoseid kunstivälja, loovtöö ja tööturu toimemehhanismidega; ● selgitab oma loomingulist projekti, esitledes loovisiku rolli ühiskonnas ● esitleb oma loovtööd meeskonnas; 3) dokumenteerib oma loomingulist ● kasutab portfooliot kui töövahendit eneseanalüüsiks ja edasiste eesmärkide seadmiseks protsessi süstemaatiliselt, koostades professionaalse loovtöö kontekstis; sellest korrastatud portfoolio ning ● arendab oma loomingulist portfooliot vabalt valitud keskkonnas, arvestades erinevate analüüsides enda erialast arengut loomevaldkonna osapoolte nõudmiste ja tagasisidega; ● dokumenteerib järjepidevalt loominguliste ja tehniliste oskuste arengut; ● kasutab portfoolio tekstides selgelt mõistetavat ning grammatiliselt korrektset eesti keelt, sealhulgas erialast sõnavara. 12. Sotsiaalse sõnumiga kunstiprojekti kavandamine ja teostamine 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab arusaama kaasaegse kunsti rollist sotsiaalse sõnumi väljendamisel, kavandab kunstiprojekte kooskõlas kogukonnaga ning rakendab loomingulisi lahendusi ühiskondlike probleemide käsitlemisel, arendades seejuures kriitilise mõtlemise oskusi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) arendab kriitilise mõtlemise oskusi, ● toob näiteid ja selgitab loogiliselt ja põhjendatult kaasaegset kunstiloomet mõjutavaid sotsiaalseid, mõistes kaasaegse kunsti sotsiaalset majanduslikke ja kultuurilisi tegureid; rolli ja selle mõju ühiskonnale ● analüüsib nende tegurite mõju konkreetsetele kunstiteostele või -nähtustele, kasutades asjakohaseid näiteid ja põhjendusi; ● arendab oma kriitilise mõtlemise oskusi, kaaludes alternatiivseid vaatenurki, kontrollib allikate usaldusväärsust ja teeb põhjendatud järeldusi kunsti sotsiaalse mõju kohta; 2) kavandab kunstiprojekte, suhestudes ● selgitab, kuidas tema enda või teiste kunstiline tegevus võib esile kutsuda ühiskondlikke muutusi ühiskondlike teemadega ning tõstatada kriitilisi teemasid; ● kirjeldab kogukonnas olevat probleemi läbi kunstilise lähenemise; ● kavandab isiklikke kunstiprojekte lähtuvalt valitud sotsiaalsetest teemadest või kogukonna vajadustest; ● esitleb selgelt oma ideid, kunstilisi valikuid ja sõnumeid, kasutades eelnevates moodulites omandatud tehnilisi oskusi; 16 (21) 3) teostab kunstiprojekti etteantud ● koostab projektiplaani, arvestades projekti eesmärki ja ajaplaani; ajakavas ● viib ellu kunstiprojekti, kasutades õpitud tehnikaid; ● esitleb projekti tulemusi meeskonnas; 4) analüüsib oma erialast arengut ● selgitab ja reflekteerib loominguprotsessi ning kunstiliste valikute põhjendusi; koostatud portfoolio alusel ● reflekteerib oma arengut kunstniku ja kriitilise mõtlejana, koostatud portfoolio põhjal; ● kasutab portfoolio kirjalikus osas selgelt mõistetavat ning grammatiliselt korrektset eesti keelt; ● portfoolio esitlemisel kasutab erialast sõnavara ja väljendab end suuliselt arusaadavalt. 3.3.Valitavad põhiõpingute moodulid ruumiloome suunal 13. Kogukondlik ruumiloome 17 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane osaleb kogukondi arvestades ruumiloome projektides, mõistab ruumiotsuste mõju igapäevaelule, kavandab väikesemahulisi lahendusi, kasutades selleks erinevaid materjale, vahendeid ja tehnikaid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kasutab materjale ja vahendeid ● kasutab tööriistu ja töövõtteid tehniliselt õigesti ning ohutult; ruumiliste objektide ja keskkondade ● kasutab oma töödes objektide ja keskkondade loomiseks vajalikke tehnilisi ja käelisi oskusi; kujundamiseks ● valib oma loomingulise väljenduse jaoks sobivad materjalid; ● hindab oma töös kasutatavate materjalide ja vahendite lahendusi kestlikkuse vaatepunktist; 2) omandab ruumiloome erialase ● demonstreerib erialste digioskuste harjutamist; tarkvara baasteadmised ● kasutab erialaseid tarkvara põhifunktsioone ruumiloome projekti kavandamisel; 3) kasutab oma töödes ruumiliste ideede ● rakendab ruumiloome ideede edastamiseks tehnilisi töövõtteid teadlikult ja eesmärgipäraselt; edasiandmiseks vajalikke tehnilisi ja ● töötab materjalide ja tööriistadega turvaliselt ja korrektselt, järgides juhiseid; käelisi oskusi ● hindab kriitiliselt oma ruumiloome projekti lõpptulemust ning selgitab, kuidas valitud töövõtted seda mõjutasid; 4) kasutab aruteludes ja koostöös ● kuulab kaaslasi aktiivselt ja katkestamata ning reageerib asjakohaselt nende mõtetele; dialoogioskusi ● väljendab oma arvamust selgelt ja arusaadavalt, kasutades sobivaid argumente ja vajadusel toetudes usaldusväärsetele allikatele; ● käitub aruteludes lugupidavalt ja emotsionaalselt teadlikult, arvestades teiste osapoolte tunnete ja seisukohtadega; 17 (21) 5) osaleb ruumiotsuseid kujundavates ● selgitab arutelus või kirjalikult kogukonna ruumiotsustes osalemise olulisust; protsessides vastutustundlikult ja ● selgitab enda rolli kogukonna liikmena; rollikohaselt ● selgitab neutraalselt oma seisukohti ühiskonna aktuaalsetel teemadel; ● näitab arutelus või käitumises üles sallivust ja koostöövalmidust, püüdes leida erimeelsustes ühisosa; 6) viib ellu väikesemahulisi ruumiloome ● kavandab ruumiloome õppeprojekti, lähtudes 12 kvaliteetse ruumi aluspõhimõttest; õppeprojekte juhendatult, rakendades ● teostab juhendamisel kavandist lähtuva ruumiloome projekti; neid kogukonna heaks ● selgitab ruumiloome projekti olulisust kogukonna vajadustest ja väärtustest lähtuvalt; ● reflekteerib oma rolli ja panust õppeprojektis, tuues välja õnnestumised ja parendusvõimalused; 7) kavandab ja teostab praktikas ● tutvub kogukondlike ruumiloome projektide võimalustega, otsib oma ideega sobiva konkreetse väikesemahulise kogukonna; ruumiprojekti kogukonnas ● arutleb juhendajaga valitud kogukonna kultuuri üle, selgitades oma vajadusi ja kohanemise võimalusi; ● kavandab erialases keskkonnas väikesemahulise ruumiloome projekti kogukonnaga koostöös, kinnistades projekti kavandamise teadmisi ja oskusi; ● teostab kogukonnaga koostöös ruumiprojekti, kinnistades ruumiliste ideede edasiandmiseks vajalikke tehnilisi ja käelisi oskusi; ● kasutab praktikapäevikut tegevuste dokumenteerimiseks ning analüüsib õpikogemust. 14. Elukeskkonna kavandamine 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab osapoolte rolle elukeskkonna kujundamise protsessides ja analüüsib kriitiliselt ruumialaseid dokumente ning visuaale, kavandab ning visandab ruumilahendusi ning dokumenteerib oma arengut. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) tõlgendab ruumi kujutavaid skeeme, ● tunneb ära ja nimetab skeemides esitatud ruumi tüübi ja selle toimimise põhimõtted; visuaale, jooniseid ja muid graafilisi ● selgitab visuaalide abil esitatud ruumi otstarvet ja sihtrühma kasutajat, tuues välja seotud vajadused; materjale ● küsib kriitilisi küsimusi toetudes 12 kvaliteetse ruumi aluspõhimõttele; ● kasutab skeeme ruumialases arutelus või töös korrektselt, tähenduslikult ja eesmärgipäraselt; 2) analüüsib elukeskkonna arengu ● leiab, loeb ja mõistab iseseisvalt valdkonna arengudokumente; dokumente või ruumiideid kriitiliselt ● seletab elukeskonna arengudokumentide ja ruumiideede eesmärke ja mõju; ● toob näiteid, kuidas dokument järgib või ei järgi 12 kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid; 18 (21)  ● kasutab allikakriitikat ruumiloome teemade analüüsimisel, eristades usaldusväärseid ja vähem usaldusväärseid allikaid; 3) kavandab ideid, objekte ja ● visandab igapäevaselt tasapinnaliselt ja ruumiliselt ideid, objekte ja keskkondi, kasutades keskkondi, kasutades materjale ja mitmekesiseid stiile, töövõtteid, tööriistu ja tehnikaid; vahendeid ● näitab loomingus suutlikkust tehniliste ja kunstiliste vahendite teadlikuks kombineerimiseks; ● kavandab ruumilahenduse, mis arvestab kasutajate vajadusi ja ruumi funktsionaalsust; ● põhjendab oma valikuid, sidudes need ruumiloome põhimõtete ja kavandi eesmärgiga; 4) kasutab erialast tarkvara ● kasutab oma ruumiloome ideede väljendamiseks erialast tarkvara; ruumilahenduste tegemiseks ● kasutab erialast tarkvara kavandist lähtuvalt ja tehniliselt korrektselt; ● esitab digitaalse lahenduse selgelt ja loogiliselt, lähtudes kavandist; ● demonstreerib erialaste digioskuste täiustamist; 5) dokumenteerib oma loomingulist ● kasutab portfooliot kui töövahendit eneseanalüüsiks ja edasiste eesmärkide seadmiseks protsessi süstemaatiliselt, koostades professionaalse loovtöö kontekstis; sellest korrastatud portfoolio ning ● arendab oma loomingulist portfooliot vabalt valitud keskkonnas, arvestades erinevate analüüsides enda erialast arengut loomevaldkonna osapoolte nõudmiste ja tagasisidega; ● dokumenteerib järjepidevalt loominguliste ja tehniliste oskuste arengut; ● kasutab portfoolio tekstides selgelt mõistetavat ning grammatiliselt korrektset eesti keelt, sh erialast sõnavara. 15. Ruumiprojekti elluviimine 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab ruumiprojekte luues elukeskkonna kujundamise protsesse ja osapoolte koostöö vajadust, lähtudes kaasava ja kestliku ruumiloome põhimõtetest. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kirjeldab elukeskkonna loomise ● nimetab erinevates ruumiloomise protsessides vastutavad osapooled; protsessi erinevate ruumide puhul, ● selgitab, kuidas osapooled peavad tegema koostööd ning järgima seadusi ruumi loomisel; lähtudes vastutavate osapoolte ● toob praktilisi näiteid, kuidas koostöö toimub erinevate ruumide loomisel, kasutamisel ja haldamisel; rollidest ja koostööst ● selgitab elukeskkonna kujundamisega seotud võtmemõisteid ja nende mõju ruumiloomele; ● kasutab mõisteid õigesti arutelus, näidete toel ning oma töödes; 19 (21) 2) analüüsib ruumiideid, nende omadusi ● võrdleb kaht või enamat ruumivisiooni; ja mõju erinevate ● kirjeldab ruumi funktsioone ja kasutust kohapeal või visuaalse materjali põhjal; kasutusstsenaariumite põhjal ● tuvastab, millised olulised kasutajarühmad, funktsioonid või põhimõtted puuduvad või on alahinnatud; ● selgitab, kelle või mille vajadused ei ole visioonides arvestatud; ● esitab visiooni puuduste kohta asjakohaseid ja kriitilisi küsimusi, mis aitavad hinnata ruumi sobivust kasutajatele eri olukordades; ● hindab ruumi kestlikkust, kaasavust ja kaunidust, tuginedes New European Bauhausi (NEB) põhimõtetele; ● pakub võimalusel konstruktiivseid parendusettepanekuid ruumi kestlikkuse, kaasavuse ja funktsionaalsuse parandamiseks; 3) teostab meeskonnas ruumiloome ● kavandab koos meeskonnaga ruumiloome projekti hea avaliku ruumi tavast ning New European projekti Bauhausi põhimõtetest lähtuvalt; ● osaleb teadlikult ja aktiivselt meeskonnatöös; ● kasutab ruumiloomeks vajalikke tehnilisi ja käelisi oskusi teadlikult ning eesmärgipäraselt; ● kasutab ruumiloomeks erialast tarkvara ning oskab seda töövahendina efektiivselt rakendada; ● teostab kokkulepitud ruumiloome projekti tööülesanded, mis lähtuvad kavandist; ● reflekteerib oma rolli ja panust õppeprojektis, tuues välja õnnestumised ja parendusvõimalused; 4) kasutab erialast tarkvara ● kasutab elukeskkonna kujundamise protsessides erialase tarkvara tehnilisi ja visuaalseid võimalusi; ruumilahenduse tegemiseks ● kombineerib erinevaid töövõtteid eesmärgipäraselt; ● demonstreerib oma erialase tarkvara kasutamise oskust; 5) analüüsib oma erialast arengut enda ● selgitab ja reflekteerib loominguprotsessi ning kunstiliste valikute põhjendusi; koostatud portfoolio alusel ● reflekteerib oma arengut kunstniku ja kriitilise mõtlejana, koostatud portfoolio põhjal; ● kasutab portfoolio kirjalikus osas selgelt mõistetavat ning grammatiliselt korrektset eesti keelt; ● portfoolio esitlemisel kasutab erialast sõnavara ja väljendab end suuliselt arusaadavalt. 20 (21)  Lisa 22 KINNITATUD haridus- ja teadusministri määrusega „Kutsekeskhariduse riiklik õppekava” Käsitöötehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 1. Õppekava üldandmed 1.1. Õppekava kuulub õppekavarühma käsitöö ning võimaldab õpilasel omandada teadmised, oskused, väärtushoiakud ja sotsiaalse valmiduse õpingute jätkamiseks ja töötamiseks oskustöölisena käsitöö erinevates valdkondades. 1.2. Õppekava õppemaht on 240 EKAPit, mis jaguneb järgmiselt: 1) kohustuslikud üldharidusõpingud 80 EKAPit; 2) põhiõpingud 125 EKAPit, millest ühiseid põhiõpinguid 84 EKAPit, sh praktika vähemalt 25 EKAPit ja valitavaid põhiõpinguid 41 EKAPit; 3) valikõpingud 35 EKAPit sh 5 EKAPit vabaõpinguid. 1.3. Õppekavaga on määratud järgmised suunavalikud ja spetsialiseerumised, millest õpilane valib ühe: 1) metallkäsitöö suunal on võimalik spetsialiseeruda sepatööle või metallehistööle; 2) tekstiil- ja nahkkäsitöö suunal on võimalik spetsialiseeruda tekstiilitööle või nahkehistööle; 3) keraamika ja klaasikunsti suunal on võimalik spetsialiseeruda klaasesemete valmistamisele või tarbe- ja kunstkeraamika esemete valmistamisele; 4) puitkäsitöö suunal on võimalik spetsialiseeruda puitesemete valmistamisele või puitesemete taastamisele. 2. Õppekava põhiõpingute struktuur 2.1. Ühised põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht on järgmised: 1) oskused eluks ja tööks, 15 EKAPit; 2) digioskuste arendamine, 5 EKAPit; 3) sissejuhatus kutseõpingutesse, 10 EKAPit; 4) Eesti rahvuslik käsitöö ja selle ajalugu, 5 EKAPit; 5) kultuuri- ja käsitööpärandi säilitamine, 5 EKAPit; 6) toote kavandamine ja kujutamine, 15 EKAPit; 7) käsitööettevõtlus, 4 EKAPit 8) praktika, 25 EKAPit. 2.2. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht metallkäsitöö suunal on järgmised: 2.2.1. Ühised põhiõpingute moodulid kõigile spetsialiseerumistele: 1) metallmaterjali töötlemine, 6 EKAPit. 2.2.2. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende maht spetsialiseerumisel sepatööle on järgmised: 1) ajaloolised sepistamise tehnoloogiad, 5 EKAPit; 2) keevitus- ja koostetööd, 5 EKAPit; 3) sepistamine, 20 EKAPit; 4) metallesemete konserveerimine ja taastamine, 5 EKAPit. 2.2.3. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel metallehistööle on järgmised: 1) ajalooliste ehete valmistamine, 4 EKAPit; 1 (64)  2) vääris- ja värviliste metallide töötlemine, 3 EKAPit; 3) värvilisest lehtmetallist vormide valmistamine, 3 EKAPit; 4) traditsiooniliste ehete valmistamine, 5 EKAPit 5) lehtmetallist tarbevormide valmistamine, 3 EKAPit; 6) ehete kavandamine ja valmistamine, 8 EKAPit; 7) pinnaviimistlustehnikate kasutamine, 6 EKAPit; 8) ehtekivide töötlemine, 3 EKAPit. 2.3. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht tekstiil- ja nahkkäsitöö suunal on järgmised: 2.3.1. Ühised põhiõpingute moodulid kõigile spetsialiseerumistele: 1) tekstiili ja nahatoodete valmistamine, 6 EKAPit. 2.3.2. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel tekstiilitööle on järgmised: 1) tekstiilipärand ja ringmajandus 4 EKAPit; 2) kangastelgedel kootud esemete valmistamine, 8 EKAPit; 3) silmuskootud esemete valmistamine, 6 EKAPit; 4) heegeldatud esemete valmistamine, 4 EKAPit; 5) tikitud esemete valmistamine, 7 EKAPit; 6) materjaliõpetus, 2 EKAPit; 7) vööde ja paelte valmistamine, 4 EKAPit. 2.3.3. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel nahkehistööle on järgmised: 1) nahatöö põhialused, 6 EKAPit; 2) nahast väikeesemete valmistamine, 5 EKAPit; 3) nahast karpide ja vutlarite valmistamine, 5 EKAPit; 4) nahkaksessuaaride valmistamine, 5 EKAPit; 5) nahkvormide valmistamine, 5 EKAPit; 6) köitmine, 4 EKAPit; 7) liistuta jalatsite ja pastelde valmistamine, 5 EKAPit. 2.4. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht 41 EKAPit keraamika ja klaasikunsti suunal on järgmised: 2.4.1. Ühised põhiõpingute moodulid kõigile spetsialiseerumistele: 1) klaasi ja keraamika esemete kavandamine, 6 EKAPit. 2.4.2. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel tarbe- ja kunstkeraamikaesemete valmistamisele on järgmised: 1) keraamika esemete valmistamise põhialused, 4 EKAPit; 2) materjaliõpetus 4 EKAP; 3) savitombust vormimise teel esemete valmistamine, 4 EKAPit; 4) ribatehnikas esemete valmistamine, 4 EKAPit; 5) saviplaaditehnikas esemete valmistamine, 3 EKAPit; 6) savilehetehnikas esemete valmistamine, 4 EKAPit; 7) savi treimine, 4 EKAPit; 8) üheosalise kipsvormi valmistamine, 4 EKAPit; 9) üheosalise kipsvormi abil paljundamine, 4 EKAPit; 2.4.3. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel klaasesemete valmistamisele on järgmised: 1) klaasi kuumtöötlemine, 10 EKAPit; 2) klaasi külmtöötlemine; 6 EKAPit; 2 (64)  3) klaasi vabapuhumine, 10 EKAPit; 4) kuumliidete lisamine, 9 EKAPit. 2.5. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht 41 EKAPit puitkäsitöö suunal on järgmised: 2.5.1. Ühised põhiõpingute moodulid kõigile spetsialiseerumistele: 1) puitesemete valmistamise alusoskused, 6 EKAPit. 2.5.2. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel puitesemete valmistamisele on järgmised: 1) tervikpuu esemete valmistamine, 7 EKAPit; 2) painutamistööd, 7 EKAPit; 3) laudnõude valmistamine, 7 EKAPit; 4) tappseotiste valmistamine, 7 EKAPit; 5) punutud esemete valmistamine, 7 EKAPit. 2.5.3. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel puitesemete taastamisele on järgmised: 1) puidu lõiketöötlemine, 9 EKAPit; 2) puidust mööbliesemete taastamine, 10 EKAPit; 3) mööbli- ja puitesemete spoonimine, 6 EKAPit; 4) traditsiooniliste viimistlustehnikate kasutamine, 6 EKAPit; 5) mööbli polstri taastamine, 4 EKAPit. 3 (64)  3. Käsitöötehnoloogiad õppekava põhiõpingute moodulite kirjeldused 3.1.Kõikidele suundadele ja spetsialiseerumistele ühised põhiõpingute moodulid Mooduli õppe maht Moodu Eesti kutsehariduse Mooduli nimetus li nr arvestuspunktides (EKAP) 1. Oskused eluks ja tööks 15 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab endas pädevusi, mis on vajalikud tema õpiteel ning ühiskonnas ennastjuhtivalt, vastutustundlikult ja tulemuslikult toimetulekuks. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) püstitab enesearengu ● selgitab tervislike eluviiside ja turvalise keskkonna tähtsust, sh toetavate suhtlusvõrgustike rolli tervise, eesmärgid, arvestades enda õpimotivatsiooni ja üldise toimetuleku tagamisel; võimeid ja võimalusi ning ● analüüsib juhendamisel enda käitumis- ja tarbimisharjumusi ning nende mõju enda tervisele, heaolule ja väärtustades tervislikke üldisele majanduslikule toimetulekule; eluviise ● koostab juhendamisel aja- ja tegevuskava enda vaimse ja füüsilise heaolu säilitamiseks, kasutades selleks erinevaid tervise edendamise ja säilitamise võimalusi; ● kasutab kodukoha ja kooli lähedal paiknevad liikumisradu, harjutusväljakuid ja võimalusi erinevate liikumisviisidega tegelemiseks; ● oskab kasutada mobiilirakendusi liikumisharjumuse ja kehalise aktiivsuse jälgimiseks; ● analüüsib juhendamisel enda huvisid, väärtushoiakuid, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi; sõnastab eneseanalüüsi tulemustest lähtuvalt juhendamisel eesmärgid, isiklike ja akadeemiliste sihtide poole liikumiseks; 2) kasutab teadlikult erinevaid ● selgitab juhendatult õppimise olemust ning teadmiste ning oskuste omandamise protsessi, kasutades erinevaid õpistrateegiaid ja -viise teabeallikaid; enda õpitegevuse ● iseloomustab erinevaid õpistrateegiaid ja õppimise viise, seostades neid enda senise õpikäitumisega; kavandamisel ja juhtimisel ● oskab analüüsida enda õpiharjumusi ning arvestada tahtlikku ja tahtmatu tähelepanu mõju oma õpitegevusele; ● koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õppimis- ja igapäeva tegevuste ajakava, lähtudes enda huvidest, eneseteostusega seotud eesmärkidest ja võimalustest; ● annab hinnangu enda varasematele õpitulemustele, arvestades eneseanalüüsi tulemusi ja saadud tagasisidet; 4 (64)  ● kavandab muudatused enda õppimisharjumustes, lähtuvalt hindamistulemustest ning toob saadud tagasiside põhjal näiteid õpistrateegiate kasutamisest õpitegevustes; ● selgitab juhendamisel stressi ja frustratsiooniga toimetuleku võimalusi; 3) tegutseb seatud eesmärkide ● suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud vormis erinevas vanuses ja kultuuritaustaga inimestega, valides asjakohase saavutamiseks käitumis- ja väljendusviisi ning kohandades suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele; vastutustundlikult nii ● jagab asjakohast infot nii kirjalikult, suuliselt kui visuaalselt, kasutades sobivaid suhtlemisvahendeid ja - iseseisvalt kui meeskonna vorme ning lähtudes suhtluspartnerist (sõber, kaasõpilane, õpetaja, ametiasutus); liikmena ● kohandab enda suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele; ● toob näiteid illustreerimaks, kuidas esmamulje, eelarvamused, sh stereotüübid mõjutavad inimeste käitumist; ● iseloomustab erinevaid meeskonnatöö rolle ja nende mõju töö tulemuslikkusele, kasutades teabeallikaid; ● analüüsib juhendamisel rühmas toimuvaid protsesse ja nende võimalikku mõju inimese käitumisele igapäevaelus; ● teeb kaaslastega teadlikult koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks, järgides meeskonnatöö põhimõtteid, suhtlus- ja käitumisnorme ning kasutades digitaalseid ühistöövahendeid; 4) mõistab ettevõtliku, väärtust ● selgitab juhendamisel vastutustundliku tarbimise ja tootmise põhimõtteid ning tehtavate valikute mõju loova ja vastutustundliku keskkonnale, kogukondadele ja enda heaolule; tegutsemise olulisust nii ● toob näiteid probleemsetest tarbimissituatsioonidest ning oskab otsida abi oma õiguste kaitseks; endale kui ühiskonnale ● kirjeldab jätkusuutliku arengu eesmärke, seostades neid ümbritseva keskkonna ja õpitava valdkonnaga; ● kaardistab juhendamisel ühiskonnas esinevaid sotsiaalseid probleeme, kasutades erinevaid teabeallikaid ja infotehnoloogiavahendeid; ● analüüsib meeskonnatööna valitud probleemi lahendamise võimalusi, kasutades tõenduspõhiseid fakte ja teabeallikaid; ● kavandab juhendatud meeskonnatööna tegevuskava valitud probleemi lahendamiseks, kasutades loovustehnikaid ning arvestades ressursside säästliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtteid; ● kavandab lahenduse elluviimiseks vajaliku eelarve, kasutades digivahendeid; ● hindab kriitiliselt ostudega seotud teadete, pakkumiste ja soovituste usaldusväärsust; 5) mõistab tööturu toimimise ● selgitab teabeallikate põhjal majanduslike, tehnoloogiliste, looduslike ja teiste keskkonnatingimuste muutuste põhimõtteid ja enda mõju majanduskeskkonnale; arenguvajadusi tööturule ● iseloomustab juhendatud meeskonnatööna Eesti majanduskeskkonna ja tööturu toimimist eri sisenemiseks tegevusvaldkondades, kasutades erinevaid teabeallikaid; ● iseloomustab erineva haridustaseme ja oskustega inimeste võimalusi tööturul, arvestades töötasu seost väärtusloomega; ● selgitab teabeallikate põhjal tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi töösuhetes; 5 (64)  ● võrdleb erinevate lepingutingimuste tähtsust töösuhetes, võimalike probleemide ennetamisel; ● võrdleb enda kogemusi ja oskusi valitud tegevusvaldkonnas erinevates ametites ja rollides tegutsemiseks vajalikega, kasutades oskuste kompassi; ● kavandab enesearengut toetavaid tegevusi, lähtudes enda eesmärkidest ja arendamist vajavatest oskustest; ● selgitab ressursside (raha, aeg, inimesed) vajadust ja säästmise võimalusi, arvestades enda seatud eesmärkidega; 6) kasutab varasemaid ● kasutab tehnoloogilisi vahendeid ja seadmeid ning tõenduspõhiseid andmeid otsuste või järelduste tegemiseks teadmisi, oskusi ja kogemusi igapäevaeluga seotud küsimustes; igapäevaeluga seonduvate ● kasutab igapäevaelus ettetulevate olukordade lahendamisel eesti- ja võõrkeelseid teabeallikaid; ülesannete lahendamisel ● koostab pädevuse piires eesti- ja võõrkeelseid tekste, lähtudes igapäevaelu vajadustest; ● otsib tööülesande täitmiseks vajalikku teavet, hinnates erinevate teabeallikate usaldusväärsust; ● lahendab reaalelulisi ülesandeid, sidudes tervikuks mitme ainevaldkonna teadmisi ja oskusi; ● toob näiteid matemaatika, füüsika, keemia ja bioloogia omavahelistest seostest igapäevaelus; 7) korraldab teadlikult oma ● koostab isikliku eelarve arvestades enda finantseesmärke, analüüsides juhendamisel oma sissetulekuid, rahaasju mõistes, et oma hea väljaminekuid ja rahalist seisu sh säästmise võimalusi; finantsilise käekäigu eest ● arutleb meeskonnatööna sissetuleku, tarbimisvalikute ja investeerimisotsuste mõju üle üksikisiku, ühiskonna vastutab vaid tema ise ja keskkonna tasandil; ● hindab elumuutvate sündmuste (abiellumine, laste saamine, õnnetus, surm) mõju finantsplaneerimisele, eristades rahalist väärtust emotsionaalsetest jt väärtustest; ● kirjeldab pangateenuseid ja finantsteenuse osutaja rolli üksikisiku rahaasjade korraldamisel, tuues esile pakutavaid võimalusi, kaasnevaid kohustusi ja riske; ● oskab valida laenutooteid, kasutades sobivaid võrdlusvahendeid ning arvestades pakutavat intressimäära ja maksetingimusi; ● iseloomustab põhiomaduste alusel peamiste varaklasside nagu kinnisvara, võlakirjad ja aktsiad olemust ja erinevusi ning nende kasutamisvõimalusi ja sellega kaasnevaid riske isiklike finantseesmärkide saavutamiseks; ● kirjeldab isikliku eluaseme soetamise võimalusi, tuues välja üürimise ja ostmise eelised ja puudused; ● selgitab pensioni kui pikaajalise finantsmehhanismi olemust ja selle planeerimise olulisust, kasutades asjakohaseid teabematerjale. 2. Digioskuste arendamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab enda digipädevusi elektroonilise teabe otsimiseks, loomiseks ja haldamiseks, arvestades digitehnoloogia kasutamisel tervisekaitse ja küberturvalisuse nõuete ning autorikaitse ja eetika põhimõtetega. 6 (64) Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kasutab digikeskkonnast ● määratleb oma teabevajaduse ning rakendab sobivaid infootsingu võtteid, et leida digikeskkonnast asjakohane vajaliku teabe leidmiseks teave; sobivaid infootsingu ja ● otsib ja filtreerib andmeid, infot ja materjale eesmärgipäraselt, kasutades erinevaid otsingumeetodeid ja - andmehalduse võtteid, tööriistu; hinnates digisisu ● analüüsib juhendamisel leitud andmeid, infot ja digisisu, hinnates nende allikate päritolu usaldusväärsust ja asjakohasust asjakohasust; ● salvestab ja korrastab digikeskkonnas faile, kasutades kaustu ja kategooriaid, et tagada lihtne ligipääs ja haldus; ● töötleb ja analüüsib andmeid tabelarvutuse abil ning esitleb tulemusi selgelt ja arusaadavalt diagrammide ja skeemide abil; 2) kasutab info jagamiseks, ● kasutab sobivaid digitehnoloogiaid ja -sisu, et tõhusalt suhelda ja panustada meeskonnatöösse; suhtlemiseks ja koostööks ● jagab infot ja faile digikeskkonnas, valides selleks kontekstist ja eesmärgist tulenevalt korrektse viisi ja sobiva sobivaid digilahendusi, vahendi; arvestades digikeskkonnas ● kasutab iseseisvalt ja efektiivselt kooli, kohaliku omavalitsuse, riigi ja ettevõtete digiteenuseid, näiteks e- kehtivaid suhtlus- ja päevik, riigiportaal, digitaalsed õpikeskkonnad, pangateenused; käitumisnorme ning ● kasutab turvaliselt ühismeediat, ajaveebi ja video jagamise platvorme oma algatuste tutvustamiseks ja teiste küberturvalisuse nõudeid kaasamiseks; ● järgib digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme, arvestades erinevate sihtrühmade kultuurilisest, vanuselisest ja keelelisest eripärast tulenevaid vajadusi; ● haldab enda digitaalset identiteeti, arvestades küberturvalisuse nõuetega; ● analüüsib juhendamisel oma digitaalset jalajälge ja selle mõju enda kuvandile; 3) loob ja täiustab digisisu, ● loob digisisu teksti, esitluse, pildi ja videona, kasutades sobivaid tööriistu ning arvestades kvaliteedi, konteksti kasutades sobivaid tööriistu ja eesmärkidega; sh tehisintellekti lahendusi ● kohandab olemasolevat digisisu uue ja sisukama digimaterjali loomiseks, kombineerides erinevaid vastutustundlikult ning teabeallikaid ja digimaterjale arvestades autoriõiguse põhimõtteid; arvestades autoriõiguse ● järgib digisisu loomisel ja kasutamisel autoriõiguse ning eetika põhimõtteid, arvestades andmekaitse ja põhimõtteid konfidentsiaalsuse nõuetega; ● rakendab juhendamisel asjakohaseid litsentsitingimusi (Creative Commons) vastavalt sisule ja kontekstile; ● kasutab tehisintellekti rakendusi digisisu loomisel ja muutmisel vastutustundlikult, arvestades kvaliteeti ja konteksti; ● analüüsib juhendamisel tehisintellekti loodud digisisu täpsust, usaldusväärsust ja konteksti sobivust; 7 (64) 4) kaitseb oma digiseadet, ● kaitseb oma digiseadmeid ja nende sisu, rakendades ohtude vähendamiseks asjakohaseid turvameetmeid ja isikuandmeid, privaatsust ja uuendades regulaarselt vastavat tarkvara; tervist, rakendades ● tuvastab digiseadmeid ähvardavad ohud ja rakendab ennetusmeetmeid nende vältimiseks; küberturvalisuse ja ● rakendab turvameetmeid isikuandmete ja privaatsuse kaitseks, kasutades tugevaid paroole, kaheastmelist jätkusuutliku arengu autentimist ning andmete krüpteerimist, et piirata juurdepääsu enda andmetele; põhimõtteid ● analüüsib digiteenuse privaatsusreegleid ja kohandab privaatsusseadeid oma isikuandmete kaitseks; ● analüüsib enda käitumist digitehnoloogia kasutamisel, lähtudes sellega seotud vaimse ja füüsilise tervise riskidest; ● säilitab tervisliku tasakaalu digitehnoloogia kasutamisel, rakendades ajapiiranguid, puhkeperioode ja ergonoomilisi töövõtteid; ● reageerib adekvaatselt küberkiusamisele ning kasutab sobivaid vastumeetmeid, vältimaks edasist kahju; ● analüüsib digitehnoloogia keskkonnamõju ja rakendab ressursisäästlikke digikäitumise meetodeid, optimeerides seadmete energiatarvet ja eluea kestust ning hallates digiprügi ökoloogilise jalajälje vähendamiseks; 5) lahendab digitehnoloogia ● tuvastab digiseadme lihtsama tehnilise tõrke põhjuse ja lahendab selle juhendi abil; kasutamisega seotud ● valib konkreetse ülesande jaoks sobiva riist- ja tarkvara, arvestades ülesande spetsiifikat ja võimalikke probleeme, tuvastades alternatiive; tehnilised tõrked ning ● kohandab ja seadistab juhendite alusel digiteenust või platvormi vastavalt enda vajadustele; valides sobivad lahendused ● analüüsib oma digipädevust, koostab plaani enese arendamiseks ja oskuste täiendamiseks; nende likvideerimiseks ● toetab digitehnoloogia vähemkogenud kasutajaid, pakkudes juhiseid ja variante probleemide lahendamiseks. 3. Sissejuhatus kutseõpingutesse 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab esmased teadmised ja oskused suuna valikuks õpitavas valdkonnas, töötervishoiust, tööohutuse nõuetest, ning arendab oma loovust ja meeskonnatöö oskust. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kirjeldab käsitööd kui majandusharu ● grupeerib meeskonnatööna käsitööharud lähtuvalt töödeldavast toorainest, kasutades digitaalseid lähtudes Eesti kultuuri säilitamise ühistöövahendeid; vajadusest ● võrdleb juhendi alusel üht tüüpi käsitöö ettevõtteid, kasutades erinevaid teabeallikaid ja infotehnoloogia vahendeid; ● selgitab Eesti piirkondlikke käsitöötavasid vastavalt juhendile; ● selgitab ajalooliste ja tänapäevaste näidete varal käsitöö olulisust kultuuripärandi jätkusuutlikkuse säilitamisel; 8 (64) 2) kirjeldab käsitöö põhijooni ja arengut ● nimetab käsitöö põhijooned, olulisemad ajaloolised arenguetapid seostades need ühiskondlike või tuginedes etteantud allikatele kultuuriliste muutustega; ● kirjeldab käsitöö arenguetappe, kasutades etteantud allikaid; ● võrdleb kasutatud allikate usaldusväärsust käsitöö põhijoonte ja arenguetappide tõlgendamisel; 3) taaskasutab loovalt erinevaid ● kirjeldab rahvuslikus käsitöös kasutatavate materjalide taaskasutamise võimalusi lähtudes materjalide materjale lähtudes materjali eripärast eripäradest; ● selgitab iga taaskasutuse võimaluse teostatavust reaalses töökeskkonnas, käsitledes võimalikke takistusi ja leides lahendusi meeskonnas; ● kujundab loovalt taaskasutuslahenduse lähtudes materjalide eripäradest; 4) kirjeldab töö- ja keskkonnaohutuse ● tunneb ära töökeskkonnas peamised ohutegurid lähtudes juhendist; põhimõtteid, hinnates ohutegureid ● kasutab praktilises töös nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid; töökeskkonnas kehtiva ● selgitab töö- ja keskkonnaohutusega seotud riske ja nende mõju töökorraldusele, pakkudes välja dokumentatsiooni alusel parandusettepanekuid; 5) kirjeldab toote kavandamisel ● nimetab toote kavandamisel kasutatava dokumentatsiooni põhielemendid; kasutatava dokumentatsiooni ja ● planeerib töö etappe ja ennetab riske kasutades dokumentatsioonist saadud andmeid; nende vajalikkust etteantud juhendist ● selgitab dokumentatsiooni mõistmise olulisust ohutuse ja kvaliteedi tagamisel; lähtuvalt 6) rakendab erinevaid käsitöömeetodeid ● valib materjali töötlemiseks sobiva töövahendi ja meetodi põhjendades oma valikut; metalli, puidu, tekstiili, naha, klaasi ● valmistab kavandi alusel lihtsamaid esemeid metallist, puidust, tekstiilist, nahast, klaasist ja savist ja savi töötlemisel etteantud kavandi kasutades selleks sobivaid meetodeid; alusel ● järgib tööülesannete täitmisel töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid. 4. Eesti rahvuslik käsitöö ja selle ajalugu 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija mõistab Eesti esemelise rahvakultuuri eripära, selle väärtustamise ning säilitamise vajalikkust ja tänapäeva arengusuundi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kirjeldab etteantud infoallikaid ● koostab lähtudes ülesandest ülevaate ühest Eesti rahvakultuuri arenguperioodist kasutades Eesti rahvakultuuri ● kirjeldab lähtudes ülesandest Eesti esemelise rahvakultuuriga seotud uskumusi ja traditsioone; kujunemislugu ja selle seoseid ● kirjeldab lähtudes ülesandest looduslike materjalide kasutusvõimalusi eestlaste elukorralduses kunstiajaloo perioodidega erinevatel ajaloo perioodidel; 9 (64) 2) kasutab rahvakunsti alast kirjandust, ● selgitab lähtudes ülesandest erinevate algallikate kasutamise vajadust ja võimalusi erialases töös; muuseumi fonde ja erinevaid ● kasutab digitaalseid muuseumi kogusid, rahvakunsti andmebaase või muud meediat informatsiooni meediume algallikana töö kogumiseks vastavalt ülesandele; kavandamisel ● kirjeldab museaaliga töötamise põhimõtteid, sh kasutuspiiranguid lähtuvalt juhendist; 3) kirjeldab Eesti rahvakunstile omast ● kirjeldab teabeallikate põhjal enamlevinud traditsioonilisi materjale, värvilahendusi, kompositsiooni ornamentikat, traditsioonilist võtteid ja ornamente rahvuslikel esemetel; värvikasutust ja kompositsiooni ● võrdleb Eesti eri piirkondades kasutatavaid värvipalette ja kompositsiooni elemente vastavalt etteantud juhendist lähtuvalt ülesandele; 4) kirjeldab Eesti 20.-21. sajandi ● kirjeldab vastavalt ülesandele käsitöö valdkonna eri harude peamisi arengusuundi; erinevate käsitööliikide arengulugu ja ● nimetab vähemalt kolm eesti käsitöömeistrit, kes kasutavad rahvakunsti tänapäevases kontekstis; tähtsamaid käsitöölisi tuginedes ● koostab vastavalt ülesandele ülevaate ühe Eesti käsitöölise kohta kasutades selleks erinevaid etteantud allikatele infoallikaid; 5) võrdleb professionaalse käsitöö ja ● võrdleb ülesande alusel professionaalse käsitöö ja hobitegevuse erijooni kaasajal; hobitegevuse erijooni kaasajal ● selgitab meeskonnatöös erinevate käsitööpraktikate tugevusi ja väljakutseid vastavalt ülesandele. vastavalt ülesandele 5. Kultuuri- ja käsitööpärandi säilitamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused kultuuri- ja käsitööpärandi säilitamiseks ning ringmajanduse põhimõtete rakendamisest erinevate materjalide kasutamisel. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kirjeldab pärandihoiu vajadust ● koostab vastavalt ülesandele erinevaid infoallikaid kasutades ülevaate kultuuri- ja käsitööpärandi kultuuri- ja käsitööpärandi säilitamise vajalikkusest; säilitamisel vastavalt ülesandele ● kirjeldab juhendi alusel erinevaid pärandhoiu strateegiaid ja nendega seotud riske; 2) selgitab ülesande alusel ● nimetab vastavalt ülesandele vähemalt 5 peamist käsitöö valdkonda ja pärandhoidu reguleerivat õigusaktidega seatud nõudeid seadusakti; rahvusliku käsitöö-ja kultuuripärandi ● kirjeldab meeskonnatööna vastavalt ülesandele käsitöölise kohustusi ja õigusi lähtudes valdkonna säilitamisele seadusandlusest; 3) tunneb ringmajanduse põhimõtete ● kirjeldab vastavalt ülesandele ringmajanduse põhimõtteid kasutusvõimalusi käsitööpärandi ● selgitab meeskonnatööna vastavalt ülesandele erinevaid ringmajanduslikke rakendusvõimalusi säilitamisel säilitustöödes, tuues välja eelised ja piirangud; 10 (64) 4) konserveerib esemeid rakendades ● valib vastavalt ülesandele eseme materjali ja seisundi alusel sobiva tagasipööratava tagasipööratava konserveerimise konserveerimismeetodi, põhjendab enda valikut põhimõtteid ● kasutab vastavalt ülesandele valitud meetodit eseme konserveerimiseks; ● hindab tehtud töö mõju eseme seisundile ja koostab edasise hoolduse strateegia; 5) loob erinevatest materjalidest tooteid ● valib vastavalt ülesandele ringmajanduse põhimõtteid järgides materjalid ja meetodid uue toote kasutades ringmajanduse kavandamiseks ning dokumenteerib protsessi; põhimõtteid. kasutab ringmajanduse ● vastavalt ülesandele kavandab ja valmistab toote kasutades ringmajanduse põhimõtteid; põhimõtteid erinevatest materjalidest ● selgitab loodud toote keskkonnajalajälge ja pakub välja parendusettepanekuid. toodete loomisel vastavalt ülesandele 6. Toote kavandamine 15 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused toote disainimiseks ja kavandamiseks arvestades kasutatavaid materjale. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kirjeldab traditsioonilise käsitöö ● kirjeldab vastavalt ülesandele peamisi ajaloolisi vormi- ja materjalivalikuid erinevates ajaloolisi kujunduse põhimõtteid käsitöötraditsioonides; materjalide ja tehnoloogiate arengut ● selgitab vastavalt ülesandele eri ajastute tehnoloogiate mõju esteetilistele põhimõtetele ja tuginedes etteantud allikatele materjalikasutusele; ● selgitab eri ajastute tehnoloogiate mõju kaasaegses tootedisainis vastavalt ülesandele; 2) kasutab kompositsiooni ja ● selgitab vastavalt ülesandele erinevate kompositsiooni tüüpide kasutust eseme proportsioonide ja värvusõpetuse põhitõdesid vastavalt terviklahenduste kujundamisel; ülesandele ● selgitab vastavalt ülesandele põhi- ja sekundaarvärvide ning soojade ja külmade värvide erinevust, sh nende psühholoogilist mõju; ● kujundab vastavalt ülesandele esemeid lähtudes kompositsiooni terviklahendusest; ● kujundab vastavalt ülesandele värvikompositsioone, lähtudes värvide vastastikusest toimest ja värviharmoonia liikidest; 3) kujutab kolmemõõtmelisi esemeid ● modelleerib näidise põhjal kolmemõõtmelise vormi, võrdleb oma tööd näidisega; graafiliselt, kasutades ruumilise ● joonistab natuurist kolm erinevat kolmemõõtmelist eset, kasutades varju ja valguse edasi andmiseks kujutamise võtteid ja perspektiivi joont ja pinda, selgitab joonistuse põhjal esemete ruumilise kujutamise põhimõtteid joonistamise aluseid ● joonestab eseme kolmvaate vastavalt ülesandele ja tehnilise joonestamise nõuetele, järgides mõõtkava ning kasutades standardile vastavaid joonte liike; 11 (64) 4) kujutab esemeid ja keskkonda ● kujutab vastavalt ülesandele erinevate materjalide faktuure; vastavalt ülesandele värvide abil ● kujutab vastavalt ülesande erinevast materjalist esemeid, andes edasi materjalide pinna eripära; andes edasi erinevaid materjale ja ● kujutab ülesande alusel esemeid ja keskkonda värvide abil, lähtudes värvikasutusest ja värvide faktuure vastastikust mõju; 5) kujundab toote vastavalt ülesandele ● kirjeldab vastavalt ülesandele disainmõtlemise viit etappi ja nende rolli probleemilahenduses; disainmõtlemise etappe järgides ● selgitab välja tarbija vajadused ning probleemid kasutades kasutajauuringu tulemusi; ● koostab kasutajakeskse probleemi kirjelduse ja pakub välja põhjendatud idee lähtudes sihtrühma vajadustest; ● kujundab visuaalse või füüsilise prototüübi ning testib seda sihtrühma peal, kogudes tagasisidet; ● selgitab ülesande alusel tootevastutuse olulisust, lähtudes käsitöölise kutse-eetikast; 6) pildistab tooteid eesmärgipäraselt ● kirjeldab fotokaamera funktsioone, häälestab kaamera sobivalt vastavalt pildistatavale objektile ja sise- ja välistingimustes, erinevates tingimustele; valgustingimustes, rakendades ● selgitab vastavalt ülesandele fotograafia põhimõisteid; tehnilisi ja kunstilisi oskuseid ● teeb ülesande alusel digitaalselt fotosid, lähtudes valgustingimustest ja tehnilistest ning kunstilistest eesmärkidest; ● töötleb fotosid digitaalselt vastavalt ülesandele 7. Käsitööettevõtlus 4 EKAP Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad tal olla ettevõtlik töötaja ja luua iseendale töökoht. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) planeerib ärikontseptsiooni lähtudes ● kirjeldab enda võimalusi tegutsemiseks ettevõtjana või ettevõtliku töötajana, lähtudes iseenda eeldustest ja oskustest ning ettevõtluskeskkonnast; keskkonna toetavatest ja piiravatest ● selgitab juhendi alusel ettevõtte toimimist olemasolevas ettevõtluskeskkonnas ja selle edukust teguritest toetavaid ja piiravaid tegureid; ● kavandab juhendi alusel meeskonnatööna ärikontseptsiooni ja põhjendab valikut; ● reflekteerib oma rolli meeskonnas ja koostööd kaaslastega; 2) loob juhendi alusel kaubamärgi ● selgitab kaubamärgi põhikomponente (missioon, visioon, väärtused) sh toob näiteid valdkonna rakendades omandatud teadmisi tuntud brändidest; ● koostab meeskonnatööna tegijaprofiili, tuues välja turundusvajadused ja kanalid; ● kavandab meeskonnatööna juhendi alusel oma kaubamärgi, tuues välja selle eripära; ● visualiseerib kaubamärgi identiteedi ning rakendab selle elemente toote kavandamisel; 12 (64)  ● esitleb kaubamärki, sh põhjendab tehtud valikuid; ● hindab juhendi põhjal kaasõpilaste kaubamärkide kontseptsioone, andes konstruktiivset tagasisidet; 3) kavandab loovusel, oskusel või ● kirjeldab tootearenduse põhimõtteid, lähtudes ärimudelist; andel põhinevast loomingulisest ● kavandab meeskonnatööna toote või teenuse; ideest toote või teenuse ja selle ● arvutab toote või teenuse omahinna, arvestades selle eripäraga; turundustegevused ● kavandab toote või teenuse esitluse ja müügi, lähtudes sihtrühmast ja tegijaprofiilist. ● loob turunduskampaania idee ja visualiseerib turundusmaterjali, põhjendades oma valikuid. ● hindab juhendi põhjal kaasõpilaste töid, andes konstruktiivset tagasisidet. 8. Praktika 25 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane planeerib oma tööd käsitööettevõttes või käsitöömeistri juures, rakendab omandatud kutsealaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid töökeskkonnas, täidab sihipäraselt tööjaotusest ja kvaliteedist tulenevaid tööülesandeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) planeerib enda praktika eesmärgid ja ● koostab vastavalt praktikajuhendile praktikale asumiseks vajalikud dokumendid, vajadusel kasutab tööülesanded tulenevalt praktikajuhendaja abi; praktikajuhendist ● seab endale isiklikku arengut toetava(d) praktika eesmärgi(d) lähtudes praktikakoha võimalustest ja enda huvidest ning arenguvajadustest; 2) tutvub ettevõtte töökorralduse ja ● tutvub praktika ettevõtte ja selle töökorraldusega ning järgib seda ettevõttes praktikal olles; sisekorraeeskirjadega ning seadmete ● osaleb töökohal esmasel tööohutusalasel juhendamisel ja kinnitab seda ettevõttes sätestatud korra kasutus- ja ohutusjuhenditega kohaselt; lähtudes praktika eesmärkidest 3) täidab juhendamisel ja iseseisvalt ● valmistab ette töökoha vastavalt etteantud tööülesandele, töö lõppedes korrastab töökoha ja praktikaettevõttes juhendaja määratud töövahendid lähtudes tööülesandest tööülesandeid lähtudes praktika ● kasutab oma erialaseid teadmisi ja tehnikaid praktiliste ülesannete lahendamiseks järgides eesmärkidest tööprotsessi juhiseid ja kvaliteedinõudeid; ● valib tööks sobivad materjalid ja vahendid ning kasutab neid säästlikult, arvestades materjalikulu ja keskkonnamõjuga; ● kasutab sobivaid töövahendeid, tehnoloogiaid ja meetodeid erialaste tööülesannete täitmiseks, järgides ergonoomika, tööohutuse ja keskkonnahoiu nõudeid; 13 (64) 4) arendab meeskonna liikmena ● täidab oma tööülesanded õigeaegselt, korrektselt ja vastutustundlikult lähtudes individuaalsest suhtlemis- ja koostöövalmidust praktikakavast; suheldes ettevõtet külastavate ● suhtleb meeskonnaliikmetega lugupidavalt ja koostööd toetaval viisil; klientidega ● töötab meeskonnas ● arendab isikuomadusi nagu hoolikus, hoolivus, taktitundelisus, püsivus ja vastutustunne; ● suhtleb kaastöötajatega vastastikust lugupidamist ülesnäitaval viisil; 5) reflekteerib iseseisvalt oma kutsealast ● täidab ja esitab nõuetekohase praktikadokumentatsiooni õigeaegselt koolipoolsele juhendajale; tegevust ettevõttes lähtuvalt praktika ● reflekteerib enda praktika kogemust, tulemusi ja kirjeldab võimalusi enda oskuste eesmärkidest, tegevus- ja ajakavast edasiarendamiseks; ● esitleb enda praktika kogemusi, teostatud tööülesandeid ja enda valmisolekut tööülesannete täitmisel praktikaseminaril. 3.2. Valitavad põhiõpingute moodulid metallkäsitöö suunal 3.2.1. Ühised põhiõpingute moodulid kõigile spetsialiseerumistele metallkäsitöö suunal 9. Metallmaterjali töötlemine 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised mustade ja värviliste metallide omaduste ning kasutusviiside kohta ning oskused nende töötlemiseks, kasutades nii traditsioonilisi kui ka kaasaegseid käsitöövõtteid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) eristab ülesande alusel musti ja ● nimetab metallitöös enim kasutusel olevaid musti ja värvilisi metalle; värvilisi metalle, nende omadusi ja ● eristab näidiste alusel visuaalselt olulisemaid metalle; kasutusvõimalusi ● selgitab ülesande alusel mustade ja värviliste metallide omadusi ning kasutusvõimalusi ● võrdleb erinevate metallide korrosioonikindlust ja mehaanilisi omadusi; 2) eristab ülesande alusel erinevate ● selgitab ülesande alusel materjali omaduste mõju toote vastupidavusele ja kvaliteedile; metallide sobivust konkreetseteks ● nimetab ülesande alusel (vähemalt kümme) sulamites esineva(t)id lisand(it)eid ning selgitab nende käsitööesemeteks, arvestades mõju sulami omadustele; materjali omadusi ja eseme ● valib meeskonnatööna ülesande põhjal toote jaoks sobiva musta või värvilise metalli, põhjendab kasutusotstarvet materjalide valikut lähtudes toote kasutusotstarbest; 14 (64) 3) kasutab metallide töötlemisel ● nimetab tööks kasutatavaid seadmeid ja töövahendeid, nende tööpõhimõtteid ning selgitab nendega käsitööriistu ja seadmeid ohutult ja ohutut töötamist, kasutades erialast terminoloogiat, sh võõrkeeles; otstarbekalt vastavalt töö eripärale ● valib ülesande sooritamiseks sobivad käsitööriistad ja/või seadmed, põhjendab oma valikut; ● kasutab ülesande sooritamiseks käsitööriistu ja/või seadmeid ohutult ja heaperemehelikult; 4) kasutab traditsioonilisi käsitöövõtteid ● nimetab ja kirjeldab metallitöös kasutatavaid traditsioonilisi käsitöövõtteid; vastavalt töö iseloomule ● valib ülesandest lähtuvalt sobiva traditsioonilise käsitöövõtte ja põhjendab oma valikut; ● kasutab ülesande sooritamiseks traditsioonilisi käsitöövõtteid; 5) kasutab kaasaegseid töövõtteid või ● nimetab ja kirjeldab metallitöös kasutatavaid kaasaegseid töövõtteid ja tehnoloogiaid; tehnoloogiaid) vastavalt töö ● valib ülesandest lähtuvalt sobiva kaasaegse töövõtte ja põhjendab oma valikut; iseloomule ● kasutab ülesande sooritamiseks kaasaegseid töövõtteid või tehnoloogiaid; 6) valmistab metallist lihtsamaid ● valib tööjoonisest või kavandist lähtuvalt esemeks sobiva metalli ja valmistamiseks sobiva töövõtte esemeid, järgides etteantud tööjoonist ning töövahendid; või kavandit ● valmistab tööjoonise või kavandi põhjal eseme, järgides säästliku materjali kasutamise põhimõtteid ning tööohutusnõudeid; ● viimistleb valminud eseme vastavalt vajadusele, põhjendades oma valikut; ● korrastab töökoha ja töövahendid järgides töökojas kehtivaid kokkuleppeid; ● võrdleb valmis eseme vastavust kavandile ja annab oma tööle hinnangu; 7) järgib metallide töötlemisel ● valib tööks sobivad isikukaitsevahendid ja selgitab nende kasutamise vajalikkust; tööohutuse ja keskkonnahoiu nõudeid ● selgitab keskkonahoiu põhimõtteid ja nõudeid metallitöös, sh ohtlike jäätmete utiliseerimise; ● järgib ülesaneid sooritades tööohutuse ja keskkonnahoiu nõudeid. 3.2.1. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel sepatööle 10. Ajaloolised sepistamise tehnoloogiad 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet sepatöö ajaloost Eesti aladel raua töötlemise algusest kaasajani, tunneb Eesti sepatöönduse arengulugu ja tuntumaid seppasid, omab ülevaadet rauasulamitest, termotöötluse protsessidest, erinevatest metallidest ja nende omadustest ning sepa töövahenditest ja tehnoloogiatest. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: ● koostab ülesande alusel ülevaate raua tootmise varajasest perioodist Eestis, kasutab erinevaid infoallikaid ja vormistab ülevaate elektrooniliselt; 15 (64) 1) koostab elektroonse ülevaate sepatöö ● võrdleb ülesande alusel erinevate piirkondade sepikodade ehitust ja arenguid läbi aegade, selgitab ajaloost Eesti aladel raua töötlemise ääsi ja lõõtsa konstruktsiooni; algusest 20. sajandini ● kirjeldab ülesande alusel küla-, mõisa-, valla-, vabasepa töökorraldust, tsunfti tegutsemise põhimõtteid; 2) teab sepist enim mõjutanud ● nimetab ülesande alusel sepist enim mõjutanud kunstivoolusid, toob välja erisused; kunstivoolusid ja sepatöö arengut 20- ● liigitab näidiste põhjal sepistatud esemeid stiilide järgi, põhjendades oma otsuseid; 21.sajandil ● koostab ja esitab ülevaate ühe tuntud Eesti sepa kohta, kasutades erinevaid infoallikaid; 3) omab ülevaadet rauatootmisest, ● selgitab ülesande alusel rauatootmist, tuues välja erinevad ahjutüübid ja nendes toimuvad keemilised rauast, selle sulamitest ning protsessid ning rauatootmise tehnoloogilised etapid; füüsikalistest, keemilistest, ● nimetab kaks peamist rauasulamit, kirjeldab nende füüsikalisi, keemilisi, mehhaanilisi ja mehhaanilistest ja tehnoloogilistest tehnoloogilisi omadusi ja erinevusi, kasutades erialast terminoloogiat; omadustest ● eristab näidiste alusel visuaalselt olulisemaid metalle; ● nimetab vähemalt kümme rauasulamites esinevat lisandit ning selgitab nende mõju sulami omadustele; ● kirjeldab ülesande põhjal raua ühendamist teiste erinevate materjalidega, tuues välja ühendusviisile ja töö eesmärgile vastavad vahendid; 4) valib vastavalt valmiva eseme ● selgitab ülesande alusel terase markeeringute tähendusi; funktsioonile markeeringu või ● eristab terase omadusi sädemete kuju, värvi ja tiheduse järgi; sädemeproovi järgi sobiva ● selgitab ülesande alusel terase hoiustamise ohutuid ja ruumi kasutamise optimaalseid võimalusi; terasesordi, hoiustades seda ohutult ja optimaalselt ruumi kasutades 5) omab ülevaadet termotöötluse ● teab klassikalisi sepatöö võtteid ja ühendusviise, nende ohutut kasutamist ning individuaalsete protsessidest, erinevatest metallidest kaitsevahendite kasutamise vajadust; ja nende omadustest ning sepa ● iseloomustab nelja peamist kuumtöötlemise protsessi, kasutades erialast terminoloogiat; töövahenditest, - võtetest ja ● selgitab terase olekudiagramme, hindab orienteeruvalt raua temperatuuri vahemikke värvi järgi, tehnoloogiatest kasutades erialast terminoloogiat; ● teab ja mõistab erinevaid termotöötluse protsesse ja nende mõju metallile, kasutades erialast terminoloogiat; ● mõistab pinnatöötluse vajadust, põhilisi korrosioonikaitse ja pinnatöötluse viise, kasutades erialast terminoloogiat ka võõrkeeles. 16 (64)  11. Keevitus- ja koostetööd 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab teadmisi lukksepatööst, erinevatest keevitustehnoloogiatest ning rakendab neid oma töös, kasutades vastavaid töövahendeid ja seadmeid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) koostab lihtsa tööjooniseid kasutades ● nimetab tööjoonise elemente ning selgitab nende tähendust; tasapinnalise ja ruumilise mõõtmise ● mõõdistab eseme, kasutades selleks sobivaid mõõtevahendeid; vahendeid ● koostab lihtsa tööjoonise vastavalt juhendile ja/või mõõdistatud objektile, kasutades tasapinnalise ja ruumilise mõõtmise vahendeid; 2) valmistab esemeid etteantud ● seadistab keevitusseadme vastavalt töö eesmärgile, valides õige materjali; tööjoonise/näidise järgi, kasutades ● valmistab eseme etteantud tööjoonise/näidise järgi, kasutades erinevaid lukksepa töövõtteid ja - erinevaid lukksepa töövõtteid ja - vahendeid; vahendeid, käsitööriistu ning ● kirjeldab levinumaid keevitustehnoloogiaid nende tööpõhimõtteid, eeliseid ja kasutusvaldkondi; mõõtmisvahendeid ● demonstreerib kõva- ja pehmejoodisega jootmist kasutades õigeid jootmise tehnikaid ● selgitab ülesande alusel jootmisprotsessi füüsikalisest ja keemilisest vaatenurgast; ● valib joodised ja räbustid vastavalt joodetavatele materjalidele ja valmistatava eseme otstarbele, põhjendades oma valikuid; 3) valmistab eseme kasutades erinevaid ● selgitab töökojas olevate metallitööpinkide näitel nende tööpõhimõtteid, kasutades erialast sõnavara; metallitööpinkide tööpõhimõtteid ● valmistab tööülesandest/-joonisest lähtuvalt eseme, kasutades käiamist, treimist, puurimist, freesimist ja/või lihvimist; 12. Sepistamine 20 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab kavandi, näidise või tööjoonise alusel erinevaid metallist tooteid, kasutades sobivaid sepatöö võtteid ning järgides käsitöömeistri kutse-eetikat, säästlikku materjali kasutamist ja tööohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) valdab sepistamise kaheksat ● paigutab detaili ääsi kuumutades detaili soovitud kohast, kasutades ääsi jõudlust optimaalset ja põhitöövõtet, saades aru nende käigus jälgides materjali temperatuuri; toimuvatest füüsikalistest ● määrab juhendi alusel eseme temperatuuri vahemiku tema värvuse järgi, selgitades selle sobivust protsessidest vastavale tööprotsessile; 17 (64)  ● sepistab ülesande põhjal kasutades kaheksat põhitöövõtet, selgitades põhitöövõtete käigus toimuvaid füüsikalisi protsesse; 2) sepistab töö eesmärgist või ● sepistab ülesande alusel koguse naelu, kasutades ergonoomilisi töövõtteid; tehnoloogilisest vajadusest tulenevalt ● sepistab joonise/näidise põhjal uksehaagi koos vastusega, kasutades ainult alasi eri osi, vasarat ja vajalikke sepa tööriistu, kasutades pihte ning ergonoomilisi töövõtteid; selleks sobivaid töövahendeid, ● sepistab juhendi põhjal kolm paari pihte erinevate profiilide hoidmiseks - nelikant- ja ümartorni ning vajadusel termotöötlust, rakendades meisli -, kasutades sobivaid töövahendeid, termotöötlust ja ergonoomilisi töövõtteid; ergonoomilisi töövõtteid 3) valmistab tööprotsessist lähtudes ette ● valmistab juhendi alusel ette töökoha, valides eseme valmistamiseks vajalikud tööriistad, vahendid ja töökoha ning materjalid, seab materjalid; töökorda töövahendid, kasutades ● selgitab töökoha ettevalmistuses oma valikute ja tööprotsessi seost, kasutades erialast sõnavara eesti erialast sõnavara eesti ja võõrkeeles ja võõrkeeles; 4) ühendab vastavalt kavandile, ● sepistab ülesande põhjal viis erinevat sepislikku ühendust, valides vastavalt ühendusviisile sobivad tööjoonisele või konstruktsiooni töövahendid, kasutades ergonoomilisi töövõtteid; loogikale toote detailid, kasutades ● põhjendab ülesande alusel montaaži operatsioonide järjekorda; sepiste ühendusviise 5) planeerib tööülesande täitmiseks ● selgitab ülesande alusel tööprotsessi ja tööetappide omavahelisi seoseid; tööde järjekorra tulenevalt toote ● selgitab ülesande alusel tööde järjekorra planeerimise vajadust; eripärast ja montaažist ning kuluva ● arvutab ülesande alusel esemete valmistamiseks kuluva materjali hulga ja aja, selgitab arvutuse aja ja materjali kulu vajadust ja käiku; ● koostab tööülesandest lähtuva töökava, kasutades digivahendeid; 6) valmistab kavandi või tööjooniste ● valmistab materjali sepistamiseks ette vastavalt planeeritud ülesandele; alusel erinevaid metallist tooteid, ● valmistab ülesande alusel kavandatud erinevaid esemeid, kasutades kuumtöötlemist ja sepistamist nii viimistledes nõuetekohaselt ja käsitsi kui suruõhuvasara vm töövahendi abil; järgides säästlikku materjali ● valmistab toodet järgides säästlikku materjali kasutamist ja tööohutusnõudeid; kasutamist, tööohutusnõudeid ja ● viimistleb sepistatud eseme vastavalt vajadusele, põhjendades viimistlusviisi valikut ja vahendeid ; käsitöömeistri kutse-eetika nõudeid 18 (64) 7) ühendab teraseid sepakeevituse abil, ● keedab ülesande alusel sepakeevituse abil kihilist terast, esitleb tulemust; sepistab terariistu, valides vastavalt ● sepistab kavandi alusel terariista, kasutades sepakeevitust ja asjakohast termotöötlust, selgitab otstarbele sobiva materjali, tehnoloogilisi valikuid; teritusvõtted ning kasutab asjakohast ● võrdleb valmis eseme vastavust kavandile, andes oma tööle hinnangu. termotöötlust 13. Metallesemete konserveerimine ja restaureerimine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused metallist esemete seisundi hindamiseks, nende konserveerimiseks ja restaureerimiseks vastavalt esemete kultuuriväärtusele, kasutades traditsioonilisi ja tänapäevaseid töövõtteid ning materjale ning järgides muinsuskaitse põhimõtteid ja tööde dokumenteerimise nõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) hindab metallesemete seisundit ning ● kirjeldab eseme materjali, valmistustehnikat ja kasutusotstarvet; tuvastab oksüdatsiooni/korrosiooni, ● tuvastab eseme kahjustused visuaalse vaatluse ja vajadusel lihtsate testide abil; mehaanilisi vigastusi ja muid ● analüüsib kahjustuste ulatust ja võimalikku tekkepõhjust; kahjustusi, arvestades eseme vanust, ● arvestab eseme kahjustuste hindamisel selle vanust, kultuurilist väärtust ja säilivuspotentsiaali; kasutusotstarvet ja kultuurilist ● koostab eseme seisundi hindamise kokkuvõtte, kasutades asjakohast terminoloogiat; väärtust 2) valib sobivad konserveerimis- ja ● eristab erinevaid konserveerimis-ja restaureerimisviise ja põhjendab nende sobivust tööde restaureerimisviisid, lähtudes eseme teostamiseks; materjalist, seisukorrast ja ● selgitab erinevate konserveerimis-ja restaureerimisviisidega kaasnevaid võimalikke riske ja muinsuskaitse nõuetest piiranguid nende meetodite kasutamisel; ● valib ülesande sooritamiseks sobiva töömeetodi, materjali ja vahendid, arvestades muinsuskaitse põhimõtteid ja põhjendades oma valikut; ● koostab ülesande põhjal eseme konserveerimise ja/või restaureerimise tööplaani, mis sisaldab tööetappe ja kasutatavaid vahendeid; 3) teostab lihtsamaid metallesemete ● järgib tööprotsessis valitud meetodi põhimõtteid ja kasutab töö sooritamiseks sobivaid vahendeid konserveerimis- ja restaureerimistöid, ning materjale; säilitades eseme algupärast ilmet ning ● teostab tööetapid korrektselt ja hoolikalt, vältides täiendavate kahjustuste teket; funktsiooni ● säilitab töö käigus eseme algupärase vormi, funktsiooni ja viimistluse; ● annab oma tööle hinnangu ja vajadusel viib läbi täiendavaid parandusi; ● dokumenteerib tööprotsessi ja tulemused, koostades tööaruande või fotodokumentatsiooni vastavalt muinsuskaitse nõuetele 19 (64)  ● hindab tehtud tööde kvaliteeti ja mõju eseme säilimisele; ● reflekteerib tööprotsessi ja toob välja võimalikud parendusettepanekud; 4) järgib tööülesannete täitmisel ● selgitab konserveerimis-ja restaureerimistöödel kasutatavate ohtlike ainete käsitlemise ja ladustamise tööohutuse ja keskkonnakaitse nõudeid; nõudeid ning säästliku ● selgitab tööohutuse ja keskkonnahoiu nõuete järgmise tähtsust konserveerimis-ja restaureerimistööde materjalikasutuse põhimõtteid sooritamisel; ● kasutab isikukaitsevahendeid ja järgib tööohutusnõudeid kogu tööprotsessi vältel; ● rakendab ülesannete sooritamise ajal keskkonnakaitse põhimõtteid; ● kasutab materjale ning vahendeid säästlikult ja heaperemehelikult, vältides liigset raiskamist. 3.2. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel metallehistööle 14. Ajalooliste ehete valmistamine 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet ajaloolistest ehte valmistamise tehnoloogiatest ja kasutab neid lihtsamate ehete valmistamiseks eskiisi või kavandi järgi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) selgitab metallehistöö levikut ja ● kirjeldab metallehistöö arengut praeguse Eesti aladel; arengut praeguse Eesti aladel kuni 20 ● kirjeldab meeskonnatööna linna ja maa ehete erisusi ja ühiseid jooni ajaloolist konteksti arvestades, sajandini ja peale seda, tuginedes kasutades erinevaid teabeallikaid ja infotehnoloogilisi vahendeid; etteantud allikatele ● selgitab meistriks saamise protsessi ja loob seosed tänapäeva õppeprotsessiga; ● kirjeldab muuseumi külastusel nähtud ajastute ehete valmistamise tehnikate ja tehnoloogiate arengut lähtuvalt ülesandest; ● kirjeldab ülesande alusel 20.-2. sajandi Eesti ehtekunsti arengut ja seost ajalooliste ehetega; ● selgitab etnograafilise ehte masstootmise protsessi ja arengut nõukogude perioodil vastavalt juhendile; 2) selgitab väärismetallidega seonduvat ● kirjeldab “Väärismetalltoodete seaduse” reguleerimisala ja mõisteid rühmatööna; seadusandlust lähtudes kehtivatest ● kirjeldab väärismetalltoodetel olevaid märgiseid ja nende kasutamise korda; õigusaktidest ● selgitab nimemärgise olemust ja kasutamise korda; 3) valmistab erinevat mõõtu täpp- ja ● dokumenteerib museaale vaadeldes kasutatud punslite kuju ja mõõdud vastavalt ülesandele; kriipspunslid vastavalt etteantud ● valmistab täpp- ja kriipspunslid järgides terase töötlemise tehnoloogiaid ja enda eskiise; ülesandele ● järeltöötleb valmistatud punslid vastavalt terase viimistlemise tehnoloogiale; 20 (64) 4) valmistab värvilisest metallist ● joonistab eskiisi enda kujundusega rinnalehest vastavalt ülesandele; rinnalehe järgides enda poolt ● kannab ettevalmistatud materjali pinnale enda kujundatud mustri järgides eskiisil kujutatut; joonistatud kavandit ning töö-, ● punseldab mustri tooriku pinnale jälgides materjali töödeldavust, töö-, keskkonna- ja keskkonna- ja tuleohutusnõudeid tuleohutusnõudeid; ● järeltöötleb valminud rinnalehe järgides ajaloolist viimistlustehnikat; 5) valmistab ehte enda kavandi alusel ● selgitab juveliirisae ehitust ja kasutatavate saelehtede markeeringut juhendi alusel; kasutades saagimistehnikat, järgides ● kujundab vastavalt juhendile lihtsa ehte, mille muster on saetud; saagimise tehnoloogiat ja ● valmistab ette lehtmetalli, kannab peale enda kujundatud mustri; tööohutusnõudeid ● saeb juveliirisaega välja kavandatud mustri järgides saagimise tehnoloogiat ja tööohutuse nõudeid ; ● järeltöötleb valminud ehte juhendis antud tehnoloogiat kasutades. 15. Vääris-ja värviliste metallide töötlemine 3 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet värviliste metallide külm- ja kuumtööluse meetoditest ja valamistehnoloogiast ning oskab neid tehnoloogiaid kasutada materjali ettevalmistamiseks metallehistööks, järgib töötades töö-, tuleohutus- ja keskkonnaohutuse nõudeid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kirjeldab värviliste metallide ● selgitab värviliste metallide omadusi ja töödeldavust lähtudes materjali koostisest töödeldavust ja mõju materjali ● selgitab puhta ja legeeritud materjali omaduste erinevust ning legeerelementide mõju metalli omadustele, vastavalt ülesandele füüsikalistele omadustele; ● selgitab värviliste metallide korrosiooni mõju materjali mehaanilistele omadustele; ● kirjeldab värviliste metallide omaduste muutumist mehaanilise töötluse käigus lähtudes ülesandest ● selgitab rullvaltsimise tehnoloogiat ja selle kasutamise põhimõtteid lähtudes ülesandest ja rullvaltsi kasutusjuhendist ● selgitab taondamise tehnoloogiat ja selle kasutamise põhimõtteid ülesande alusel ● kirjeldab kuumtöötluse mõju värviliste metallide mehaanilistele omadustele ülesande alusel 2) valmistab etteantud paksusega ● valib sobiva aluse ja vasara lehtmetalli taondamiseks etteantud paksusega toorikuks vastavalt värvilisest lehtmetallist tooriku ülesandele; kasutades taondamise tehnoloogiat ja ● kasutab rullvaltsi etteantud paksusega materjali valmistamiseks ülesandes ettenähtud paksusele; rullvaltsi ● kuumtöötleb toorikut metalli elastsuse säilitamiseks lähtudes metalli kalestumisest tööprotsessi käigus; ● järgib töötades töö-, keskkonna- ja tuleohutusnõudeid; 21 (64) 3) valmistab vajadusest lähtuvalt ● selgitab rullvaltsi kasutamist profiiltraadi valmistamisel lähtudes ülesandest ja rullvaltsi erinevate profiilidega traati kasutades kasutusjuhendist; rullvaltsi ja tõmberauda ● selgitab tõmberaua ülesannet ja tööpõhimõtet profiiltraadi valmistamisel; ● valmistab ümar- poolümar-, ruut- ja kolmnurkse profiiliga traati vastavalt ülesandele; ● peenendab traati kasutades tõmberauda vastavalt ülesandele; ● jälgib töö käigus töödeldava materjali elastsust ja vajadusel kuumtöötleb materjali lähtudes kasutatava materjali füüsikalistest omadustest ja antud ülesandest; 4) valmistab värvilise metalli jäätmetest ● valmistab ette vormid vastavalt ülesandele; etteantud koostisega valandi järgides ● sulatab värvilise metalli jäätmed, lisab legeerelemendid ja kasutab sobivat ainet kahjulike ainete töö-, tule- ja keskkonnaohutuse eemaldamiseks sulametallist vastavalt antud ülesandele; nõudeid ● eelkuumutab vormi ja valab sulametallist segu vormi järgides töö-, tule- ja keskkonnaohutuse nõudeid tööprotsessi käigus. 16. Värvilisest lehtmetallist vormide valmistamine 3 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab värvilisest lehtmetallist lihtsamaid esemeid järgides metalli füüsikalisi omadusi ja kasutades eseme valmistamise tehnoloogiale vastavaid tööriistu, järgib töötades töö-, tule- ja keskkonnaohutuse nõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) valmistab värvilisest metallist ● selgitab erinevate kujudega vormitöö haamrite kasutamist lehtmetalli vormimisel ülesande alusel; etteantud läbimõõduga toru kasutades ● selgitab uss-, toru- ja sepaalasi kasutamist lehtmetalli vormimisel ülesande alusel; vastavaid tööriistu ja abivahendeid ● kirjeldab puitalasiteks kasutatavate materjalide omadusi ja kasutusvõimalusi ülesande alusel; ● valmistab ette lehtmetalli etteantud paksuse ja laiusega ülesandes antud läbimõõduga toru valmistamiseks; ● kasutab lehtmetalli vormimiseks sobivat vasarat ja alasit järgides ülesandes antud tehnoloogiat; ● jälgib töö käigus materjali elastsust, vajadusel kuumtöötleb elastsuse parandamiseks; ● kalibreerib valminud toru ülesandes antud mõõtu, kasutades tõmberauda; 2) valmistab ülesandes antud esemed ● valmistab ette lehtmetalli kasutades kuumtöötlust järgnevateks tööetappideks; kasutades materjali kasvatamise ja ● valib sobivad abivahendid ja tööriistad vastavalt antud ülesandele; kahandamise tehnoloogiat, jälgib töö ● kasutab kahandamise ja kasvatamise tehnoloogiat ülesandes antud eseme valmistamiseks; käigus töö- ja tuleohutuse nõudeid ● jälgib töö käigus materjali elastsust ning vajadusel kuumtöötleb elastsuse parandamiseks lähtudes materjali kuumtöötlus tehnoloogiast, jälgib töö käigus töö- ja tuleohutuse nõudeid; 22 (64) 3) valmistab värvilisest metallist kinnise ● valmistab ette lehtmetalli vastavalt ülesandes antud mõõtmetele; kontuuriga rõnga järgides etteantud ● valmistab ette jootepinnad ja joodab lehtmetalli otsad kokku järgides etteantud mõõtmeid ja mõõtmeid ja tehnoloogiat, jälgib töö jootmistehnoloogiat; käigus töö- ja tuleohutuse nõudeid ● valib sobivad alasid ja vasarad vastavalt ülesandes antud tehnoloogiale; ● vormib kinnise kontuuriga toru profiiliga rõnga vastavalt ülesandes antud mõõtudele; ● jälgib töö käigus materjali elastsust, vajadusel kuumtöötleb elastsuse parandamiseks järgides materjali kuumtöötluse tehnoloogiat ning jälgib töö käigus töö- ja tuleohutuse nõudeid; 4) valmistab ülesandes antud toote ● valmistab ette lehtmetalli vastavalt ülesandes antud mõõtmetele ja eseme kujule; kasutades kahandamise, kasvatamise ● valib sobivad tööriistad ja vahendid vastavalt eseme valmistamiseks kasutatavatele tehnoloogiatele; ja vormimistehnoloogiat, järgib ● vormib lehtmetallist eseme kasutades kombineeritud tehnoloogiaid ning järgides ülesandes antud töötades töö-, tuleohutuse nõudeid mõõtmeid; ● jälgib töö käigus materjali elastsust, vajadusel kuumtöötleb elastsuse parandamiseks lähtudes materjali kuumtöötlus tehnoloogiast, jälgib töö käigus töö- ja tuleohutuse nõudeid. 17. Traditsiooniliste ehete valmistamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet Eesti traditsioonilisest metallehistööst ning valmistab traditsioonilisi ehteid kasutades ajastule omaseid tehnoloogiaid ning jälgides materjali säästliku kasutamise põhimõtteid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) valmistab preesi kasutades saagimis-, ● kirjeldab muuseumikogudes olevate talurahvaehete valmistamise tehnoloogiaid ning kvaliteeti punseldamis- ja jootmistehnikat ● koostab õppekäigul kogutud informatsioonist õpimapi vastavalt juhendile; vastavalt ülesandele ● kujundab ja joonistab eskiisi preesist vastavalt ülesandele; ● valmistab ette värvilisest metallist preesi materjali vastavalt ülesandele ja kujundusele; ● punseldab, saeb ja joodab vastavalt ülesandele, tehnoloogiale ja kavandile; ● valmistab kinnitusnõela ja paigaldab selle preesile vastavalt ülesandele; ● viimistleb preesi kasutades traditsioonilisi viimistlustehnikaid; 2) valmistab ajaloolisest kodarrahast ● kujundab ja joonistab eskiisi kodarrahast inspireeritud ehtest vastavalt ülesandele; inspireeritud ehte vastavalt ● valmistab ette värvilisest metallist materjalid ehte valmistamiseks vastavalt ülesandele ja kavandile; ülesandele ● valmistab ehte detailid kasutades sobivaid tehnoloogiaid ja lähtudes kavandist; ● joodab detailid kokku vastavalt kavandile järgides ülesandes antud parameetreid ning järgib töötamisel töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid; ● viimistleb valminud ehte kasutades traditsioonilisi viimistlustehnikaid; 23 (64) 3) valmistab kiviga sõrmuse, kasutades ● kujundab ja joonistab eskiisi kiviga sõrmusest vastavalt ülesandele ja etteantud kivile; sobivaid tehnoloogiaid ning järgib ● valmistab ette traadi ja lehtmaterjali vastavalt ülesandele ja kavandile; ülesandes antud parameetreid ning ● koostab detailid vastavalt ülesandes antud tehnoloogiale, järgib töötamisel töö-, tule- ja töötamisel töö-, tule- ja keskkonnaohutuse nõudeid; keskkonnaohutuse nõudeid ● paigaldab kivi kastikusse ja kinnitab selle vastavalt ülesandele; ● viimistleb valminud sõrmuse kasutades traditsioonilisi viimistlusvahendeid . 18. Lehtmetallist tarbevormide valmistamine 3 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab ja valmistab lehtmetallist tarbevorme kasutades erinevaid vormitöö tehnoloogiaid, järgib töötamisel töö-,tule- ja keskkonnaohutuse nõudeid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) valmistab lehtmetallist tarbevormi ● kavandab ja joonistab juhendi alusel lehtmetallist tarbevormi eskiisi; kasutades erinevaid vormitöö ● mõõtmestab eskiisi ning arvutab materjali kulu lähtudes juhendist; tehnoloogiaid vastavalt ülesandele ● valmistab ette lehtmetalli vastavalt joonisele ja antud ülesandele; ● kasutab tarbevormi valmistamiseks sobivaid vormitööks vajalikke tööriistu ja abivahendeid ning tehnoloogiaid vastavalt ülesandele ja eskiisile; ● jälgib töö käigus materjali ühtlast paksust ja elastsust, vajadusel kuumtöötleb materjali elastsuse parandamiseks lähtudes ülesandes antud parameetritest, ● 2) järeltöötleb ja viimistleb valminud ● dokumenteerib tehtud tööetapid, jälgib planeeritud materjali kulu vastavalt ülesandele; toote vastavalt ülesandele ● järeltöötleb valminud tarbevormi kasutades ülesandes antud tehnoloogiat; ● viimistleb tarbevormi pinnad ülesandes antud tehnoloogiaga. 19. Ehete kavandamine ja valmistamine 8 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused omaloominguliste ehete kujundamiseks ja valmistamiseks kasutades pärandtehnoloogilisi ja kaasaegsed tehnoloogiaid ning värvilisi või väärismetalle Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kavandab ülesandest lähtudes ● joonistab eskiise ehte põhikomponendist vastavalt töö temaatikale etteantud ülesande alusel; isikupärase ehtekomplekti värvilistest ● kujundab põhikomponendi ja lisakomponendid vastavalt ülesandele; või väärismetallidest ● joonistab värvilisest või väärismetallist ehtekomplekti kavandi lähtudes ülesandest; 24 (64) 2) planeerib ja eelarvestab ● planeerib säästliku materjali kasutust, arvestades vajamineva materjali mahu ja ostutooted lähtuvalt valmistatavaks ehtekomplektiks juhendist; vajamineva materjali vastavalt ● koostab kliendile kavandi järgse eelarve kasutades digivahendeid; ülesandele 3) valmistab ehtekomplekti kasutades ● valmistab kavandi alusel ette materjali ehtekomplektile järgides eelarvet; pärandtehnoloogilisi ja/või ● valmistab ehtekomplekti detailid kasutades sobivat tehnoloogiat lähtudes kavandist; kaasaegseid tehnoloogiaid järgides ● dekoreerib detailid lähtudes kavandist; kavandit ja antud ülesannet ● koostab ehtekomplekti hinnates valmiva toote ja kavandi kooskõla; ● viimistleb valminud ehtekomplekti nõuetele vastavalt; 4) koostab esitlusmapi ja/või video ● dokumenteerib kavandamise ja valmistamise käigu kasutades digipädevust; ehtekomplekti turundamiseks ● koostab valminud ehtekomplektile esitlusmapi ja/või esitlusvideo kasutades erinevaid digilahendusi; kasutades digilahendusi ● koostab valminud toote sotsiaalmeedia turunduse idee. 20. Pinnaviimistlustehnikate kasutamine 6 EKAP Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised erinevatest pindade viimistlemise tehnikatest ning rakendab neid värvilisest metallist ehete dekoreerimisel Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) töötleb värvilisest metallist ehte pinna ● kirjeldab värvilisest metallist pinna matistamise tehnoloogiaid vastavalt ülesandele; kasutades erinevaid pinna ● töötleb värvilisest metallist eseme pinna kasutades erineva karedusega abrasiivpabereid ; matistamise tehnoloogiaid ● töötleb värvilisest metallist eseme pinna kasutades erinevaid käsitsi- ja mehaaniliste tööriistadega harjamise tehnoloogiaid; ● rihveldab värvilisest metallist eseme pinna vastavalt kavandile; 2) töötleb värvilisest metallist ehte pinna ● kirjeldab ülesande alusel värvilisest metallist eseme pinna keemilise töötlemise tehnoloogiaid ; kasutades keemilise töötlemise ● söövitab eseme pinna sobiva tehnoloogiaga lähtudes tehnoloogiast, kavandist ja antud ülesandest; tehnoloogiaid ● oksüdeerib eseme pinna järgides tehnoloogiat ja kavandatud kujundust ning püstitatud ülesannet; ● katab eseme pinna väärismetalli kihiga kasutades elektrolüüsi tehnoloogiat; ● järgib töötades töö-, keskkonna- ja tuleohutuse nõudeid; 3) graveerib värvilisest metallist ehte ● kirjeldab käsitsi, mehaaniliselt ja masin graveerimise põhimõtteid, kasutatavaid tööriistu ja pinna kasutades käsitsi, mehaanilist ja rakendamise põhimõtteid; masin graveerimis tehnoloogiat ● graveerib eseme pinna kavandi järgi kasutades erineva kujuga stihleid; ● teritab vajadusel tööriista kasutades sobivat tehnoloogiat; 25 (64)  ● graveerib eseme pinna kavandi järgi kasutades mehaanilisi või pneumaatilisi tööriistu, valib sobiva kuju ja abrasiivsusega otsiku; ● valmistab ette masin graveerimiseks joonise ja programmi vastavalt kavandile; ● graveerib masin graveerimis seadmega värvilisest metallist eseme pinna; ● järgib töötades töö-, keskkonna- ja tuleohutuse nõudeid, 4) poleerib ehte pinna arvestades ● kirjeldab käsitsi ja masinaga poleerimise tehnoloogilist protsessi; eelnevaid pinna dekoreerimise ● kirjeldab poleerimisketaste ja pastade kasutamise ja valimise põhimõtteid ; tehnoloogiaid ● poleerib eseme valides sobiva tehnika, töövahendid ja pastad; ● järgib töötades töö-, keskonna- ja tuleohutuse nõudeid. 21. Ehtekivide töötlemine 3 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab esmased teadmised gemmoloogiast ja ehtekivide töötlemisest ning saab ülevaate kivikinnitusviisidest ehetel. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) iseloomustab erinevaid kivilihvi ● selgitab gemmoloogia mõistet ning uurimisvaldkondi vastavalt ülesandele; tüüpe klassifitseerides kivid lähtuvalt ● kirjeldab vääris-, poolvääris- ja tehislike kivide uurimise meetodeid lähtuvalt ülesandest; ülesandest ● määrab etteantud kivide klassifikatsiooni kasutades kivide määramise töövahendeid ja juhendit; ● kirjeldab erinevate vääris- ja ehtekivide lihvi tüüpe vastavalt ülesandele; ● eristab vastavalt ülesandele lihvitud kivide lihvi tüüpe juhendi alusel; 2) lihvib kive kasutades sobivat ● kirjeldab erinevat tüüpi kivilihvimise seadmeid ülesande alusel; tehnoloogiat ja töövahendeid ● selgitab kivilihvimise tehnoloogia valikupõhimõtteid vastavalt ülesandele; vastavalt ülesandele, järgib töö- ja ● kavandab ehtekivi kuju arvestades tooriku võimalusi vastavalt ülesandele; keskkonnaohutuse nõudeid ● lihvib kive valides sobiva lihvimise tehnoloogia vastavalt ülesandele, järgib töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid. 3.3. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht tekstiil- ja nahkkäsitöö suunal 3.3.1. Ühised põhiõpingute moodulid kõigile spetsialiseerumistele tekstiil- ja nahkkäsitöö suunal 22. Tekstiili ja nahatoodete valmistamine 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab alusoskused tekstiilist ja nahast toodete valmistamiseks. 26 (64) Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) demonstreerib põhilisi õmblemises ● nimetab ülesande põhjal liht- ja ühendusõmblusi, palistusi ja kantimisviise, nende kasutusala tuues kasutatavaid töövahendeid, -võtteid ja näiteid seostest teiste tekstiilkäsitöö tehnoloogiatega; kasutusvõimalusi tekstiilist ja nahast ● nimetab joonistelt ja lõigetelt õmblemises kasutatavaid tingmärke selgitades nende tähendusi ja esemete valmistamisel kasutust; ● nimetab ülesande põhjal õmblemises kasutatavaid töövahendeid; ● nimetab ülesande põhjal levinumaid kanga- ja naha liike ning õmblemise abimaterjale; ● grupeerib ülesande alusel kangaid nende kiulise koostise, valmistusviisi ja töötlusviisi põhjal; ● valib kavandi või tööjuhendi põhjal valmistatavale tekstiil ja nahkkäsitöö esemele omadustelt sobivad materjalid; ● demonstreerib ülesande põhjal ühendusõmbluste, palistuste ja kantide õmblemist kasutades töövahendeid ohutult; 2) joonistab erinevaid tekstiil või ● valmistab ülesande põhjal tehnoloogiliselt lihtsa õmmeldud eseme kavandi, selgitades värvusõpetuse nahkkäsitöö tehnikaid kombineerides ning eseme funktsioonist lähtuva kompositsiooni valiku põhimõtteid; eseme, arvestades materjali eripära, ● esitleb kavandit selgitades valitud kanga/naha, õmblusmaterjalide ja abimaterjalide ning furnituuri värvusõpetuse ning kavandamise omavahelist ning tehnoloogilist sobivust; põhimõtetega 3) koostab kirjalikult kavandi- ja ● koostab ülesande alusel eseme või kavandi põhjal õmblemise töö käigu või juhendi koos tööks tööjoonise põhjal töö käigu ja vajalike skeemide või joonistega; tööülesande täitmiseks võimaliku aja- ● konstrueerib kavandi ja mõõtude põhjal õmmeldava eseme detailide lõiked; ning materjalikulu ● koostab ülesande alusel tööplaani; ● arvestab tööjuhendi või kavandi põhjal toodete valmistamiseks vajaliku materjalikulu ja võimaliku ajakulu; ● dokumenteerib töö kasutades digivahendeid; 4) valmistab ette töökoha, materjalid, ● valib kavandi või tööjuhendi põhjal omadustelt omavahel sobivad kangad või nahad, õmblemise õmblusmasina ja õmblemise abimaterjalid ning töövahendid; abivahendid ● valmistab õmblemiseks ette töökoha, materjalid ja abivahendid lähtuvalt kavandist; ● teostab juhendi alusel õmblemiseks vajalikud eeltööd märkides kangale lõimelõnga suunda arvestades tööks vajalikud mõõdud ja/või lõiked kasutades selleks sobivaid töövahendeid; 5) õmbleb kombineeritud tehnikates ● õmbleb juhendi põhjal kavandi või tööjoonise alusel õigete võtetega kombineeritud tehnikates lihtsalõikelisi esemeid erinevaid lihtsalõikelisi esemeid kasutades ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid; 27 (64)  ● järgib õmmeldes juhendis etteantud kvaliteedinõudeid; ● järgib õmmeldes säästikku materjali kasutust ning teisi keskkonnahoiu põhimõtteid; ● viimistleb juhendi põhjal õmmeldud eseme. 3.3.2 Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel tekstiilitööle 23. Tekstiilipärand, tekstiilid ja ringmajandus 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet Eesti rahvarõivakandmise traditsioonist, tekstiiltoodete ja rõivaste tootearendusprotsessist, tunneb toodete vastupidavuse ja kvaliteedi hindamise erinevaid meetodeid, norme ja standardeid ning kasutab oma praktilistes töödes tekstiiltoodete korduskasutuse ja ringlussevõtu võimalusi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) tunneb tekstiiltoodete ja rõivaste ● teeb ülevaate ringmajanduse ja lineaarsel majandusmudelite ärimudelitest, pakkudes sisendeid nende tootearendusprotsessi muudatusteks; ● annab olelusringi hinnangu ühe toote näol; ● kirjeldab rõivatoodetest lähtuvalt ökodisaini ja ringdisain võimalusi; 2) tunneb toodete vastupidavuse ja ● annab ülevaate valdkonnas kehtivatest regulatsioonidest Eestis ja Euroopas; kvaliteedi hindamise erinevaid ● kirjeldab toodete vastupidavuse ja kvaliteedi hindamise erinevaid norme; meetodeid, norme ja standardeid 3) kasutab oma praktilistes töödes ● kavandab korduskasutus materjalist uue toote koostab tootekaardi arvestades jäätmeteta tootmise tekstiiltoodete korduskasutuse ja võimalusi; ringlussevõtu võimalusi ● kirjeldab tekstiiltoodete ja rõivaste liigiti kogumise etappe; 4) tunneb Eesti rahvarõivaste ● kirjeldab ülesande põhjal Eesti rahvarõivaste kujunemislugu ja seda mõjutanud tegureid; kujunemislugu, piirkondi ja ● nimetab kõik Eesti rahvarõiva piirkonnad; rõivakomplekti põhiosi juhendi alusel ● nimetab ülesande põhjal meeste, naiste ja laste rõivakomplekti põhiosad. 24. Kangastelgedel kootud esemete valmistamine 8 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane rakendab kangasteljed ja koob kavandi ja rakendusskeemi põhjal liht- liitsidustes kangaid, valib sobivad materjalid ja tehnoloogia, järgib oma töös keskkonnahoiu põhimõtteid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid 28 (64) Õpilane: Õpilane: 1) tunneb Eesti kangakudumise ● koostab ülesande põhjal ülevaate Eesti kangakudumise traditsioonidest, kompositsioonivõtetest ja traditsioone, kompositsioonivõtteid ja värvidest kasutades erinevaid infoallikaid; värve ● tunneb peamisi kangakudumisel kasutatavaid materjale, nende omadusi ja kasutusvõimalusi; ● nimetab ülesande põhjal telgedel kootud toote kudumisel kasutatavaid materjale loetledes nende kasutusvõimalusi omadustest lähtuvalt; ● selgitab ülesande põhjal kangakudumiseks vajalike materjalide varumise võimalusi ja hoiustamise nõudeid; 2) kavandab kavandamise põhimõtteid ● koostab ülesande põhjal telgedel kootava eseme kavandi kasutades WeavePoint arvutiprogrammi; arvestades elektroonselt eseme ning ● koostab kavandi põhjal tööjoonise kasutades WeavePoint arvutiprogrammi; tööjoonise vastavalt valitud ● esitleb kavandit ja tööjoonist põhjendades materjalivalikut esemest ja sidusest lähtuvalt; materjalile ja sidusele ● paneb töökorda kangasteljed nimetades kangastelje osad; ● nimetab õpetaja poolt ette antud kangakudumise abivahendeid; ● teab sobivaid materjalide varumise võimalusi ja hoiustamise nõudeid 3) planeerib kirjalikult tööde järjekorra ● koostab kirjalikult ette antud ülesande põhjal tööde järjekorra; ja tööülesande täitmiseks võimaliku ● arvutab ülesande põhjal toote valmistamiseks vajaliku lõime- ja koematerjali kulu ja võimaliku aja- ja materjalikulu ajakulu arvestades soa numbri, kirjakorra ja kokkutõmbe protsendi ja äärelõngadega; ● käärib tehtud arvestuste põhjal lõime; ● dokumenteerib toote valmistamise protsessi digivahendeid kasutades; 4) koob liht-, liitsidustes kangaid ● selgitab ülesande põhjal kanga rakenduse põhimõisteid; kasutades sobivat materjali ja ● märgib rakenduses ülesande põhjal kas kirjakorra, niietuse, siduse või tallamise; tehnoloogiat ● kirjeldab ülesande põhjal lõimepaneku järjekorda kangastelgedele; ● demonstreerib juhendi alusel siduse tegemist; ● koob liht ja liitsidustes kangaid. 25. Silmuskootud esemete valmistamine 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane koob vastavalt kavandile ja mustriskeemile või tööjuhendile lihtsalõikelisi esemeid järgides oma töös keskkonnahoiu põhimõtteid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: ● koostab erinevaid infoallikaid kasutades kirjaliku ülevaate eesti silmuskudumise traditsioonidest; 29 (64) 1) kavandab silmuskootud eseme ● nimetab piltide põhjal erinevate piirkondade kasutatavaid silmuskudumise mustreid ja värve; vastavalt materjalile ja valitud ● valmistab silmkoelise eseme kavandi ja tööjoonise visandades idee ja selgitades värvusõpetuse ning tehnoloogiale arvestades eseme funktsioonist lähtuva kompositsiooni valiku põhimõtteid; värvusõpetuse ja kavandamise põhimõtteid 2) koob põhi- ja tuletatud silmustega ● nimetab õpetaja poolt ette antud kudumise töövahendeid ning tarvikuid selgitades nende otstarvet; vastavalt mustriskeemile lihtsamaid ● selgitab koekirja tingmärke vastavalt mustriskeemile; koepindu ● koob põhi- ja tuletatud silmustega kasutades sobivaid kudumisvõtteid; 3) valmistab silmuskootud esemeid ● koob juhendi põhjal tööproovid kasutades erinevaid silmuste loomise võtteid; ● koob paari sokke, paari sõrm või labakindaid, ühe lõikelise eseme rakendades ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid; ● järgib kududes juhendis etteantud kvaliteedinõudeid ning materjali- ja keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid; ● ühendab kootud detailid sobivate töövõtetega; ● viimistleb juhendi põhjal kudumid arvestades tööks kasutatud materjali kiulise koostisega. 26. Heegeldatud esemete valmistamine 4 EKAP Eesmärk: petusega taotletakse, et õpilane heegeldab vastavalt kavandile ja mustriskeemile või tööjuhendile lihtsalõikelisi esemeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kavandab heegeldatud eseme ● koostab erinevaid infoallikaid kasutades kirjaliku ülevaate Eesti heegeldamise traditsioonidest vastavalt materjalile ja valitud ● nimetab piltide põhjal erinevate piirkondade kasutatavaid heegeldamise mustreid ja värve; tehnoloogiale arvestades ● valmistab heegeldatud eseme kavandi ja tööjoonise, visandades idee värvusõpetuse ning eseme värvusõpetuse ja kavandamise funktsioonist lähtuva kompositsiooni valiku põhimõtteid arvestades; põhimõtteid 2) heegeldab põhi- ja tuletatud ● nimetab õpetaja poolt ette antud heegeldamise töövahendeid, nende otstarbe; silmustega vastavalt mustriskeemile ● tunneb heegeldamise tingmärke; ● heegeldab põhi- ja tuletatud silmustega kasutades sobivaid heegeldamisvõtteid; 3) valmistab heegeldatud esemeid ● heegeldab tööproovid kasutades erinevaid tehnikaid; 30 (64)  ● heegeldab kavandi või tööjoonise alusel erinevaid esemeid edasi-tagasi töövõttega või ringselt kasutades ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid; ● ühendab heegeldatud detailid sobivate töövõtetega; ● viimistleb juhendi põhjal heegeldatud esemed arvestades tööks kasutatud materjali koostisega. 27. Tikitud esemete valmistamine 7 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tikib esemeid vastavalt mustrijoonisele või tööjuhendile kasutades ühe- ja kaherealisi põhipisteid, nende tuletisi, ühesuunalisi pilusid ning erinevaid tikandeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kavandab eseme vastavalt materjalile ● koostab erinevaid infoallikaid kasutades kirjaliku ülevaate Eesti tikkimise traditsioonidest, tikandite ja valitud tehnoloogiale arvestades etnograafilistest mustri- ja värvilahendustest; värvusõpetuse ja kavandamise ● nimetab ette antud pildimaterjali põhjal Eesti etnograafilistel tikitud rõiva- ja sisustusesemetel põhimõtteid kasutatud enamlevinud tikkimispisteid; ● valmistab tikandiga kaunistatud eseme kavandi visandades idee ja selgitades värvusõpetuse ning eseme funktsioonist lähtuva kompositsiooni valiku põhimõtteid; ● esitleb kavandit selgitades valitud aluskanga ja tikkimismaterjalide omavahelist ning tehnoloogilist sobivust; 2) tikib sobivat tehnoloogiat kasutades ● tikib tööproovid kasutades erinevat tehnoloogiat; kavandi või tööjoonise alusel ● tikib tehnoloogiliselt õigeid töövõtteid kasutades ühe- ja kaherealiste pisteid ning pilusid etteantud esemeid. ülesandele põhjal; ● tikib kavandi või tööjoonise alusel erinevate tikanditega esemeid kasutades ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid; ● ühendab tikitud detailid sobivate töövõtetega; ● viimistleb tikitud eseme arvestades tööks kasutatud materjali kiulise koostisega. 28. Materjaliõpetus 2 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet erinevatest tekstiilkiududest ning töötleb lõnga arvestades materjalide omadusi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: ● eristab ülesande põhjal põhilisi looduslikke, tehis- ning sünteetilisi kiude; 31 (64) 1) töötleb tekstiilesemeid lähtuvalt ● koostab ülesande põhjal käsitöötootele hooldusjuhendi seostades tekstiilmaterjalide omadused toorainest ja tehnoloogiast, tundes rahvusvaheliste hooldustingmärkidega; võimalikke kahjustavaid tegureid ja ● selgitab suuliselt hooldusmärkide tähendusi; hoiustamise nõudeid ● kirjeldab ülesande põhjal tekstiilmaterjalide varumise võimalusi ja hoiustamise nõudeid; ● selgitab etteantud esemest lähtuvalt selle viimistlemise, hooldamise ja hoiustamise põhimõtteid; ● viimistleb ülesandest ja tekstiilmaterjalist lähtuvalt tekstiilesemeid kasutades sobivaid töövõtteid; ● nimetab vähemalt 3 tekstiilesemeid kahjustavat tegurit. 2) värvib käsitöönduslikult kangaid ja ● värvib erinevaid kangaid ja lõngu kasutades sobivaid sünteetilisi värve või taimi ning abiaineid ja lõngu kasutades looduslikke või värvimistehnikaid järgides tööohutuse ja keskkonnanõudeid; sünteetilisi värve ● võrdleb villa tööstuslike ja käsitsi töötlemise etappe; ● töötleb ülesande põhjal villa käsitsi; ● koostab juhendi põhjal ülevaate 5 loodusliku tekstiilmaterjali töötlemise kohta kasutades erinevaid infoallikaid. 29. Vööde ja paelade valmistamine 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab erinevaid vöid ja paelu pärandtehnoloogilisi võtteid rakendades. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) valmistab vöösid ja paelu kasutades ● kirjeldab ette antud ülesande põhjal etnograafiliste vööde ja paelte kasutamis- ja erinevaid tehnoloogiad valmistamistraditsioone; ● nimetab vööde ja paelte valmistamisel kasutatavaid töövahendeid; ● punub etteantud ülesande põhjal paelu kasutades erinevaid tehnoloogiad; ● valmistab etteantud ülesande põhjal vöösid kasutades erinevaid tehnoloogiad . 3.3.3. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel nahkehistööle 30. Nahatöö põhialused 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet nahkkäsitöö ajaloost, materjalidest, nahkkäsitöö tehnoloogiatest ja seadmetest ning mõistab turvalise töökeskkonna loomise vajalikkust. 32 (64) Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane. Õpilane: 1) annab ülevaate nahatöö ajaloos ● koostab erinevate infoallikate põhjal ülesande alusel ülevaate maailma nahatööajaloos kasutatavatest kasutatavatest tehnoloogiatest, tehnikatest; materjalidest ja ● joonistab ülesande alusel ajaloolisi dekoreeritud nahkesemeid, selgitades joonistatu põhjal eseme dekoreerimisvõimalustest joonistades stiili; dekoreeritud nahkesemeid ● nimetab ülesande alusel erinevaid nahamaterjali kasutamise valdkondi tuues näiteid kasutusalade kohta; 2) kasutab nahatöökojas olevaid • kirjeldab näidiste põhjal naha liigitust, päritolu, parkimisviisi, kvaliteeti ja omadusi; materjale, seadmeid ja töövahendeid • nimetab näidise põhjal nahkeseme valmistamisel kasutatud abimaterjale ja nende omadusi; praktilises töös järgides • kirjeldab materjali ja nahatoodete hoiustamise võimalusi; ohutusnõudeid • kasutab nahatöökojas olevaid seadmeid ja töövahendeid ergonoomilisi töövõtteid ja ohutusnõudeid järgides juhendi alusel etteantud ülesande täitmiseks; 3) tunneb nahaparkimise protsessi, ● kirjeldab ette antud ülesande põhjal nahaparkimise protsessi tööetappe selgitades nende mõju nahale; looduslike ainete ja kemikaalide ● selgitab naha näidiste põhjal parkimistehnoloogiat ning keemiliste ja looduslike ainete mõju kasutamise mõju erinevate nahaliigile; nahaliikide parkimisel ● eristab nahanäidiste põhjal taimpark-, kroompark- ja rasvaparknahka; ● selgitab nahanäidiste põhjal nahapinna topograafiat ja ristlõiget; 4) ühendab nahast lõigatud detailid ● ühendab nahast detaile kasutades erinevaid tehnoloogiaid viimistledes ühenduskohad nõuetekohaselt; kasutades erinevaid õmblemis- ja ● kasutab praktilises töös ergonoomilisi töövõtteid, säästlikku materjalikasutust ja keskkonnahoiu muid ühendamise tehnoloogiaid põhimõtteid; ● viimistleb nahadetailide ühenduskohad nõuetekohaselt; 5) dekoreerib nahka kasutades naha ● nimetab näidiste põhjal vähemalt viis erinevat naha dekoreerimistehnikat, selgitades tehnikate parkimise viisist lähtuvat erinevusi lähtudes tehnoloogiatest; dekoreerimistehnikat ohutuid ● valib nahanäidiste põhjal materjalile sobiva dekoreerimistehnika põhjendades oma valikut; töövõtteid ja keskkonnahoiu ● valmistab ette valitud dekoratiivtehnikatest lähtuvalt tööpinna, vajalikud töövahendid ja värvid; põhimõtteid ● dekoreerib nahapinna erinevates dekoreerimistehnikates; ● viimistleb oma töö nõuetekohaselt selgitades oma valikuid; ● töötab järgides säästlikku materjalikasutuse ja keskkonnahoiu põhimõtteid; 33 (64)  ● kirjeldab erinevate nahktoodete hooldusmeetodeid ja -vahendeid, lähtuvalt naha parkimisviisist ja mõjust nahamaterjalile. 31. Nahast väikeesemete valmistamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab kavandi, tööjuhendi või näidise alusel nahast lihtsalõikelisi väikeesemeid, kasutades sobivaid materjale, töövahendeid ja seadmeid, järgides käsitöömeistri kutse-eetika ja tööohutuse nõudeid ning säästlikku materjali kasutamist. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) teab nahast väike-esemete ● kirjeldab ülesande alusel erinevate nahast väikeesemete valmistamiseks sobivaid naha-, abi- ja valmistamiseks sobivaid naha-, abi- kinnitusmaterjale ning nende omadusi; ja kinnitusmaterjale, nende omadusi ● kirjeldab ülesande alusel nahast väikeeseme valmistamiseks sobivate nahamaterjalide varumise ning varumise võimalusi ja võimalusi ja hoiustamise tingimusi; hoiustamise tingimusi 2) koostab nahkeseme kavandi ja ● planeerib nahkeseme tööde järjekorra vastavalt ülesandele; tööjoonise planeerides tööde ● arvutab ülesande alusel nahast väikeesemete valmistamiseks vajaliku materjali- ja võimaliku ajakulu, teostamise järjekorra ja aja- ning selgitades arvutuse käiku; materjalikulu ● koostab kavandi ja tööjoonise nahast väikeeseme valmistamiseks selgitades planeeritavat töö käiku; 3) valmistab tööprotsessist lähtudes ette ● valmistab kavandi alusel ette ergonoomilise ja ohutu töökoha koos vajalike materjalide, töövahendite ergonoomilise ja ohutu töökoha koos ja seadmetega põhjendades oma valikut; töövahendite, seadmete ja ● demonstreerib ülesande alusel tööks vajalike vahendite ja seadmete kasutamist ning hooldamist; materjalidega, vajadusel teeb ● demonstreerib ülesande alusel materjalide, vahendite ja seadmete ettevalmistamist ja kasutamist töövahendite ja seadmete hoolduse nahast väikeesemete valmistamiseks selgitades tegevuse tähtsust ja mõju valmistoote kvaliteedile; 4) valmistab tööjuhendi, tööjoonise või ● valmistab juhendi, kavandi või tööjoonise põhjal tehnoloogiliselt õigete töövõtetega erinevaid kavandi põhjal erinevaid nahast lihtsalõikelisi nahast väikeesemeid järgides keskkonnahoiu ja ergonoomika nõudeid; väikeesemeid ● viimistleb nahast väikeesemed nõuetekohaselt. 32. Nahast karpide ja vutlarite valmistamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab kavandi, tööjuhendi või näidise alusel erinevaid nahast karpe ja vutlareid, kasutades sobivaid materjale, töövahendeid ja seadmeid, järgides käsitöömeistri kutse-eetika ja tööohutuse nõudeid ning säästlikku materjali kasutamist. 34 (64) Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) omab ülevaadet karpide ja vutlarite ● koostab juhendi põhjal ülevaate karpide ja vutlarite kasutamisest ja valmistamisest moe- ja nahatöö ajaloolisest kasutamisest, ajaloos; valmistamisest, materjalidest, ● teeb kokkuvõtte karpide ja vutlarite materjalidest ja dekoreerimise võimalustest moe- ja nahatöö kujundamise ja dekoreerimise ajaloos, kasutades selleks erinevaid infoallikaid; võimalustest moe- ja nahatöö ajaloos 2) teab karpide ja vutlarite ● nimetab ülesande alusel karbi või vutlari valmistamiseks sobivaid naha- ja kattematerjale, karkassi- valmistamiseks sobilikke naha- ja ja abimaterjale kirjeldades nende omadusi; kattematerjale, karkassi- ja ● selgitab ülesande alusel karbi või vutlari valmistamiseks sobivate naha- ja kattematerjalide, karkassi- abimaterjale, nende omadusi, ja abimaterjalide varumise võimalusi ja hoiustamise tingimusi; varumise võimalusi ja hoiustamise tingimusi 3) valmistab erinevaid nahast karpe ja ● valmistab tööjuhendi alusel ette ergonoomilise ja ohutu töökoha koos vajalike materjalide, vutlareid kasutades säästlikult töövahendite ja seadmetega põhjendades oma valikut lähtudes tegevuse mõjust valmistootele; materjali ja tööohutusnõudeid ● demonstreerib ülesande alusel tööks vajalike vahendite ja seadmete kasutamist ning hooldamist; ● valmistab tööjuhendi, tööjoonise või kavandi põhjal erinevaid nahast karpe ja vutlareid, kasutades tehnoloogiast tulenevaid töövõtteid järgides tööprotsessi, säästlikku materjali kasutamist, tööohutusnõudeid. 33. Nahkaksessuaaride valmistamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab kavandi, tööjuhendi või näidise alusel nahkaksessuaare, kasutades sobivaid materjale, töövahendeid ja seadmeid, järgides käsitöömeistri kutse-eetika ja tööohutuse nõudeid ning säästlikku materjali kasutamist Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) omab ülevaadet ajalooliste ● koostab juhendi põhjal ülevaate traditsiooniliste nahkaksessuaaride kasutamisest ja valmistamisest traditsiooniliste nahkaksessuaaride moe- ja nahatöö ajaloos; kasutamisest, kandmisest, ● teeb kokkuvõtte traditsiooniliste nahkaksessuaaride materjalidest ja dekoreerimise võimalustest moe- valmistamisest, materjalidest, ja nahatöö ajaloos, kasutades selleks erinevaid infoallikaid; kujundamise ja dekoreerimise võimalustest moe- ja nahatöö ajaloos 35 (64) 2) koostab kavandi või visandi põhjal ● valmistab ülesande alusel kavandi järgi nõuetekohase tööjoonise, selgitades tööjoonise vastavust erinevate nahkaksessuaaride kavandile; tööjoonised ning mõõtude alusel ● valmistab tööjoonise alusel erinevate nahkaksessuaaride lõiked, selgitades oma töökäiku; lõiked ● kohandab ülesandest lähtuvalt olemasolevaid lõikeid vastavalt kavandile ja tööjoonisele, toote mõõtudele ja materjali omadustele selgitades oma töökäiku; 3) planeerib kavandi ja tööjoonise ● koostab kavandi ja tööjoonise valmistatavale nahkaksessuaarile, selgitades tööde teostamise nahkaksessuaarile kirjeldades järjekorda töökäiku ja materjale, ning toodete ● koostab ülesande alusel nahkaksessuaari valmistamiseks vajaliku materjali- ja võimaliku ajakulu hulka ja tööde mahtu kalkulatsiooni lähtudes toodete hulgast ja tööde mahust; ● nimetab kavandatud aksessuaari valmistamisel kasutatavaid abi- ja kinnitusmaterjale; 4) valmistab kavandi ja tööjoonise ● valib töö eesmärgist tulenevalt vajalikud töövahendid arvestades tööohutuse ja ergonoomika alusel erinevaid nahkaksessuaare nõuetega; kasutades tehnoloogiast tulenevaid ● valib ülesande alusel vajalikud nahamaterjalid ning abi- ja kinnitusmaterjalid põhjendades oma õigeid töövõtteid ning järgides valikuid; säästlikku materjali kasutamist, ● valmistab ülesande alusel erinevaid voodrita nahkaksessuaare lähtudes esemete konstruktsioonist tööohutusnõudeid, ergonoomikat ja järgides säästlikku materjalikasutust, tööohutusnõudeid, ergonoomikat ning käsitöölise kutse-eetikat; käsitöömeistri kutse-eetikat ● esitleb oma tööd õppegrupile selgitades oma tegevust. 34. Nahkvormide valmistamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab kavandi, tööjuhendi või näidise alusel nahkvorme, kasutades sobivaid materjale, töövahendeid ja seadmeid, järgides käsitöömeistri kutse-eetika ja tööohutuse nõudeid ning säästlikku materjali kasutamist Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) omab ülevaadet ajalooliste ● koostab juhendi põhjal ülevaate traditsiooniliste nahkvormide kasutamisest ja valmistamisest moe- ja nahkvormide kasutamisest, nahatöö ajaloos; kandmisest, valmistamisest, ● teeb kokkuvõtte nahvormide materjalidest ja dekoreerimise võimalustest nahatöö ajaloos, kasutades materjalidest, kujundamise ja erinevaid infoallikaid; dekoreerimise võimalustest moe- ja nahatöö ajaloos 36 (64) 2) planeerib kavandi ja tööjoonise ● valmistab ülesande alusel kavandi järgi nõuetekohase tööjoonise; põhjal nahkvormi valmistamise ● valmistab tööjoonise alusel erinevate nahkvormide lõiked; töökäigu, arvestades aja- ja ● koostab kavandi ja tööjoonise põhjal valmistatava nahkvormi eripärast lähtudes töökäigu; materjalikulu lähtuvalt toodete ● koostab ülesande alusel nahkvormi valmistamiseks vajaliku materjali- ja võimaliku ajakulu hulgast ja tööde mahust kalkulatsiooni lähtudes toodete hulgast ja tööde mahust; ● nimetab põhjendades kavandatud nahkvormi valmistamisel kasutatavaid abi- ja kinnitusmaterjale; 3) valmistab kavandi ja tööjoonise ● demonstreerib ülesande alusel töökoha ettevalmistamist ja vajalikke töö eesmärgist tulenevaid alusel erinevaid nahkvorme, töövahendeid arvestades tööohutus; kasutades tehnoloogiast tulenevaid ● valib ülesande alusel vajalikud nahamaterjalid ning abi- ja kinnitusmaterjalid; õigeid töövõtteid järgides säästlikku ● valmistab ülesande alusel erinevaid karkassita nahkvorme kasutades sobivaid materjale, abi- ja materjali kasutamist, kinnitusmaterjale järgides tööprotsessi, tööohutusnõudeid, ergonoomikat ja ● dekoreerib kavandist lähtuvalt valminud karkassita nahkvormid kasutades sobivaid käsitöömeistri kutse-eetika nõudeid viimistlusvahendeid; ● valmistab ülesande alusel erinevaid karkassiga nahkvorme, kasutades sobivaid paberi-, papi- või nahamaterjale, abi- ja kinnitusmaterjale, järgides tööprotsessi; ● dekoreerib kavandist lähtuvalt valminud karkassiga nahkvormid kasutades sobivaid viimistlus vahendeid; ● võrdleb valminud praktilise töö vastavust kavandile hinnates lõpptulemust; ● töötab ohutult ja materjali säästvalt järgides käsitöömeistri kutse-eetika nõudeid; ● esitleb valminud praktilisi töid. 35. Köitmine 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab kavandi, tööjuhendi või näidise alusel köiteid kasutades erinevaid köitmisviise, sobivaid materjale, töövahendeid ja -seadmeid 37 (64) Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) planeerib köitmistööde teostamise ● selgitab ülesande alusel köidete erinevaid dekoreerimisvõimalusi järjekorra lähtudes kavandist ja ● nimetab vähemalt 3 köitmisviisi, selgitades nende erinevusi tööjoonisest ning köitmis-viisidest ● nimetab ülesande alusel köite valmistamiseks sobivaid köite- ja abimaterjale, kirjeldades nende omadusi; ● selgitab sobivate köite- ja abimaterjalide varumise võimalusi ja hoiustamise tingimusi; ● koostab ülesande alusel tööde järjekorra; ● arvutab ülesande alusel nahast väikeesemete valmistamiseks vajaliku materjali- ja võimaliku ajakulu, selgitades arvutuse käiku; 2) valmistab tööjuhendi, tööjoonise või ● teeb juhendi põhjal köidete valmistamiseks vajalikud eeltööd, kasutades sobivaid töövahendeid ; kavandi põhjal erinevaid köiteid ● valmistab juhendi, kavandi või tööjoonise põhjal tehnoloogiliselt õigete töövõtetega erinevaid köiteid, töötades seadmetel ergonoomiliselt ohutusnõudeid järgides; ● viimistleb köited nõuetekohaselt; ● selgitab valmistatud köidete põhjal materjali säästliku kasutamise põhimõtteid ja vajadust. 36. Liistuta jalatsite ja pastelde valmistamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab kavandi, tööjuhendi või näidise alusel köiteid kasutades erinevaid köitmisviise, sobivaid materjale, töövahendeid ja -seadmeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) planeerib liistuta nahkjalatsi tööde • selgitab kavandi ja tööjoonise alusel nahkeseme valmistamise planeeritavat töö käiku; teostamise järjekorra tulenevalt • nimetab etteantud ülesande alusel liistuta nahkjalatsi valmistamiseks sobivaid naha-, abi- ja erinevatest valmistamise kinnitusmaterjale, tuues näiteid materjalide kasutamise kohta; tehnoloogiatest • selgitab etteantud ülesande alusel liistuta nahkjalatsi valmistamiseks sobivate nahamaterjalide varumise võimalusi ja hoiustamise tingimusi; • koostab ette antud ülesande alusel tööde teostamise järjekorra; • arvutab ülesande alusel liistuta nahkjalatsite valmistamiseks vajaliku materjali- ja võimaliku ajakulu, selgitades arvutuse käiku; 2) valmistab tööjuhendi, tööjoonise või ● valmistab juhendi, kavandi või tööjoonise alusel tehnoloogiliselt õigete töövõtetega erinevaid kavandi põhjal erinevaid lihtsalõikelisi liistuta nahkjalatseid, töötades seadmetel ergonoomiliselt ohutusnõudeid järgides, lihtsalõikelisi liistuta nahkjalatseid ● viimistleb liistuta nahkjalatsid nõuetekohaselt; 38 (64)  ● selgitab valmistatud liistuta nahkjalatsite põhjal materjali säästliku kasutamise põhimõtteid . 3.4. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht keraamika ja klaasikunsti suunal 3.4.1. Ühised põhiõpingute moodulid kõigile spetsialiseerumistele keraamika ja klaasikunsti suunal 37. Klaasi ja keraamika esemete kavandamine 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab kavandamise alusoskused klaas- ja keraamiliste toodete valmistamiseks Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) rakendab geomeetriliste kujundite ● selgitab näidiste põhjal erinevate geomeetriliste esemete perspektiivis kujutamis põhimõtteid; joonistamisel perspektiivi kujutamise ● joonistab natuurist kolm erinevat keraamilist ja klaasist eset, kasutades perspektiivi, varju ja valguse võtteid edasi andmiseks joont ja pinda;. 2) loob erinevatest kujunditest ● selgitab näidiste põhjal pinna kujundamise põhimõtteid; kompositsioone tundes ● loob ülesande põhjal erinevatest kujunditest kompositsioone; kompositsiooni põhialuseid ● kujundab juhendi põhjal täis, tühja, kerge, raske ning staatilise ja dünaamilise kompositsiooni; 3) kujundab värvuskompositsioone ● selgitab näidiste põhjal põhi- ja sekundaarvärvide erinevust; värvusõpetuse põhitõdede alusel ● selgitab näidiste põhjal soojade ja külmade värvide erinevust ning psühholoogilist mõju; ● kujundab ülesande alusel värvikompositsioone, lähtudes värvide vastastikusest toimest ja värviharmoonia liikidest; 4) pildistab kolmemõõtmelisi esemeid ● kirjeldab fotokaamera funktsioone kolmemõõtmeliste esemete pildistamiseks; ● häälestab kaamera sobivalt vastavalt pildistatavale objektile ja tingimustele; ● pildistab klaasist ja keraamilisi esemeid nõnda, et nende proportsioonid, värv, kuju ja funktsioon on foto vahendusel korrektselt edastatud. 3.4.2 Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel tarbe- ja kunstkeraamika esemete valmistamisele 38. Keraamika esemete valmistamise põhialused 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet keraamika ajaloost, materjalidest ja seadmetest. 39 (64) Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) omab ülevaadet maailma keraamika ● koostab ülesande alusel maailmakeraamika õpimapi, kasutades erinevaid infoallikaid ; ajaloost ja Eesti kaasaegsest ● joonistab ülesande alusel vormi- ja dekoorilehe Eesti muinasaegsest keraamikast, selgitades professionaalsest keraamikast; kujutatud vormide ja dekooride seost muinasaegse Eesti keraamikaga; 2) varub esemete valmistamiseks ● selgitab markeeringu alusel erinevate savimasside ja glasuuride liigitust ning omadusi; sobivad ja vajalikud materjalid, ● kirjeldab ülesande alusel erinevatele keraamika materjalidele sobivaid hoiustamise tingimusi; seadmed ja töövahendid, arvestades ● nimetab keraamika töökojas olevaid seadmeid ja töövahendeid, selgitades nende kasutusala; nende hoiustamise tingimustega; 3) mõistab keraamika töökojas ● selgitab ohutuseeskirja alusel keraamika töökojas ohutusnõuete järgimise ja isiklike kaitsevahendite ohutusnõuete järgimise ja isiklike kasutamise vajalikkust; kaitsevahendite kasutamise vajadust ● selgitab ülesande alusel keskkonnasäästliku keraamika töökoja toimimise põhimõtteid . ning keskkonnasäästliku toimimise põhimõtteid 39. Materjaliõpetus 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilasel on ülevaade keraamika materjalidest, nende omadustest ja kasutusalast, keraamikaahju hooldusest ja tööpõhimõttest ning tööohutusnõuetest Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) iseloomustab savide keemilist ● selgitab savimineraalide tekkimise geoloogilisi ja keemilisi protsesse; koostist ja füüsikalisi omadusi ja ● nimetab savi keemilised koostisosad ja vee esinemise viisid plastilises savis; valmistamise põhimõtteid madal- ja ● selgitab erinevate materjali näidiste põhjal savi füüsikalisi omadusi; kõrgkuumuses ● nimetab vähemalt kaks levinumat savide lahjendajat ja sulandajat madal- ja kõrgkuumuses; ● nimetab ülesande alusel tooraineid, mis muudavad savimassi plastilisemaks, sulavamaks või kuumuskindlamaks; 2) valmistab savimassi ja põletusproovid ● selgitab ülesande alusel savimaagi töötlemist; tundes savi omadusi ja savimaagi ● kogub ja puhastab juhendi põhjal savimaagi, töötlemise etappe ● valmistab juhendi põhjal savimassi; ● teeb juhendi põhjal põletusproovid, analüüsides proovide tulemusi; ● dokumenteerib põletusproovid ja analüüside tulemused õpimappi; 40 (64) 3) värvib savimasse ja glasuure ● selgitab ülesande alusel värvivate oksiidide, karbonaatide ja pigmentide erinevusi, toimet keraamikas kasutatavate värvivate savimassides ja glasuurides; ainetega ohutusnõudeid järgides ● selgitab ohutusnõuete põhjal nende rakendamise vajalikkust; ● värvib juhendi alusel savilobri ja glasuure, järgides tööohutuse nõudeid ning selgitades töö käiku; ● dokumenteerib proovid õpimappi; 4) valmistab retsepti järgi glasuure ● nimetab neli põhilist madal- ja kõrgkuumusglasuuride sulandajat; kasutades madal- ja kõrgkuumuse ● nimetab ülesande alusel glasuuride tooraineid; glasuuride sulandajaid, järgides ● valib retseptide ja näidiste põhjal toidunõudele sobivaid ja mittesobivaid nii madal- kui kõrgkuumuse tööohutusnõudeid glasuure, põhjendades oma valikut; ● valmistab juhendamisel retseptide järgi glasuure, järgides tööohutusnõudeid; ● teeb ülesande alusel glasuuriproovid, analüüsides proovide tulemusi ● dokumenteerib glasuuriproovid ja nende tulemused õpimappi ● selgitab ülesande alusel friti valmistamise protsessi, nimetades friti peamised koostisosad; ● selgitab fritt- ja toorglasuuri põhilisi erinevusi ja frittglasuuri eeliseid; 5) mõistab keraamika põletusprotsessi, ● selgitab ülesande alusel keraamika põletusprotsessi; ahju inventari korrashoiu vajadust, ● koostab graafikud ette- ja glasuurpõletusele; pakkimise ning juhtimispuldi töö- ja ● selgitab juhendi alusel juhtimispuldi tööpõhimõtteid, sisestades juhendamisel põletusgraafiku; programmeerimise põhimõtteid ● pakib ülesande alusel ja juhendamisel ahju ette- ja glasuurpõletuseks, kasutades ahjuinventari kaitsvaid vahendeid; ● vormistab keraamika ette ja glasuurpõletuse protsessi õpimappi; ● puhastab juhendi alusel kahjustunud ahjuinventari vastavalt kahjustuse iseloomule. 40. Savitombust vormimise teel esemete valmistamine 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab erinevaid keraamilisi esemeid, lähtudes primitiivkeraamikast 41 (64) Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kavandab savitombust vormimise ● kavandab ülesande alusel primitiivkeraamikast lähtuva ja savitombust vormimise tehnikale sobiva tehnikas erinevaid esemeid, lähtudes eseme; primitiivkeraamikast ● selgitab kavandi põhjal eseme seost primitiivkeraamikaga; ● selgitab ülesande alusel savimassi markeeringu põhjal valitud savi omadusi ja sobivust savitombust vormimise tehnikaks; ● selgitab ülesande põhjal madalkuumussavi varumise võimalusi ja sobivaid hoiustamise tingimusi; ● kirjeldab savimassi näidiste põhjal selle omadusi, eristades käega katsudes peene- ja jämedateralist savimassi selgitades selle kasutusvõimalusi;. 2) planeerib tööprotsessist lähtudes ette ● selgitab ülesande alusel tööprotsessi ja tööetappide omavahelisi seoseid; töökoha, materjalid ning töövahendid ● valmistab juhendi alusel ette töökoha, valides savitombust eseme vormimiseks vajalikud tööriistad, dokumenteerides tulemused õpimappi vahendid ja materjalid selgitades oma valikute ja tööprotsessi seost; ● selgitab ülesande alusel tööde järjekorra planeerimise vajadust; ● arvutab ülesande alusel esemete valmistamiseks kuluva materjali hulga ja aja, selgitades arvutuse vajadust ja käiku; ● dokumenteerib arvutused digitaalsesse õpimappi; 3) valmistab kavandi või tööjoonise ● demonstreerib ülesande alusel kavandatud esemete modelleerimist, viimistlemist, järgides säästlikku alusel erinevates viimistlus- ja materjali kasutamist ning tööohutusnõudeid; kaunistusviisides esemed, järgides ● määrab juhendi alusel eseme kuivusastme selgitades selle sobivust edasiseks tööks; tööprotsessi, säästlikku materjali ● demonstreerib ülesande alusel vähemalt kolme erinevat saviesemete pinnatöötlusviisi; kasutamist, tööohutusnõudeid ja ● demonstreerib ülesande alusel eseme glasuurimist valamis- ja kastmistehnikas, selgitades eel- ja käsitöömeistri kutse-eetika nõudeid järeltöid ning järgides säästlikku materjali kasutamist ja tööohutusnõudeid; ● puhastab põletatud esemete põhjad ning selgitab oma tegevuse vajadust; ● esitleb praktilisi töid läbi õpimapi. 41. Ribatehnikas esemete valmistamine 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab ribatehnikas erinevaid keraamilisi esemeid, lähtudes primitiivkeraamikast. 42 (64) Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) planeerib tööprotsessi täitmiseks ● koostab primitiivkeraamika esemete põhjal tööjoonise ribatehnikas keraamika valmistamiseks; tööde järjekorra, materjalid ja ● selgitab ülesande põhjal madalkuumussavi varumise võimalusi ja sobivaid hoiustamise tingimusi; töövahendid ● valmistab juhendi alusel ette töökoha selgitades ülesande alusel tööprotsessi ja tööetappide omavahelisi seoseid; ● valib ribatehnikas eseme vormimiseks vajalikud tööriistad, vahendid ja materjalid, selgitades oma valikute ja tööprotsessi seost; ● arvutab ülesande alusel esemete valmistamiseks kuluva materjali hulga ja aja, selgitades arvutuse käiku; ● dokumenteerib arvutused õpimappi; 2) valmistab kavandi või tööjooniste ● demonstreerib kavandatud esemete modelleerimist, viimistlemist ja kuivatamist, selgitades ülesande alusel ribatehnikas esemeid järgides alusel tööprotsessi, säästlikku materjali ● määrab juhendi alusel eseme kuivusastme ja selgitab selle sobivust edasiseks tööks; kasutamist, tööohutusnõudeid ja ● demonstreerib ülesande alusel esemete kaunistamisviise erinevates angobeerimistehnikates; käsitöömeistri kutse-eetika nõudeid ● demonstreerib ülesande alusel esemete glasuurimist valamis- ja kastmistehnikas, selgitades eel- ja järeltöid; ● järgib esemete valmistamisel säästlikku materjali kasutamist ning tööohutusnõudeid ● puhastab põletatud esemete põhjad selgitades oma tegevuse vajadust; ● võrdleb valmis eseme vastavust kavandile andes oma tööle hinnangu; ● esitleb õpimappi ja praktilist tööd kasutades esitlusprogrammi ja selget eesti keelt. 42. Saviplaaditehnikas esemete valmistamine 3 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab saviplaadi tehnikas erinevaid keraamilisi esemeid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kavandab tahulisi esemeid ja ● kavandab ülesande alusel kolm erinevat tahulist eset; valmistab lõiked, kasutades ● arvutab ülesande alusel lõike valmistamiseks savi kahanemise protsendi; saviplaadist vormimise tehnikat ja ● valmistab kavandatud eseme osadele lõiked, arvestades savi kahanemise protsendiga;. arvestades savi kahanemist ● selgitab ülesandest lähtuvalt savimassi markeeringu põhjal valitud savi omadusi ja sobivust saviplaadi tehnikale; ● selgitab ülesande põhjal kõrgkuumussavi varumise võimalusi ja sobivaid hoiustamise tingimusi; 43 (64) 2) planeerib ülesandest lähtuva ● selgitab ülesande alusel tööprotsessi ja tööetappide omavahelisi seoseid; tööprotsessi ja sellest lähtudes ● valmistab juhendi alusel ette töökoha, valib saviplaadist eseme valmistamiseks vajalikud tööriistad, valmistab ette töökoha ja materjalid, vahendid ja materjalid, selgitab oma valikute ja tööprotsessi seost; seab töökorda töövahendid ja ● demonstreerib tööks vajalike vahendite ja seadmete kasutamist ning hooldamist; seadmed ● arvutab ülesande alusel esemete valmistamiseks kuluva materjali hulga ja aja, selgitades arvutuse vajadust ja käiku; ● dokumenteerib arvutused digitaalsesse õpimappi; 3) valmistab kavandi või tööjoonise ● demonstreerib savilehe rullimist, selgitades kavandist lähtuvalt savilehe paksuse valikut ja alusel saviplaadi tehnikas erinevaid niiskusastme sobivust töö jätkamiseks; esemeid, järgides tööprotsessi, ● demonstreerib lõigete savilehele paigutamist, lähtudes savi säästlikust kasutusest; säästlikku materjali kasutamist, ● lõikab savile joonistatud detailid välja järgides tööprotsessist tulenevaid vajadusi; tööohutusnõudeid ja käsitöömeistri ● töötleb savijäägid ja ühendatavad pinnad vastavalt juhistele; kutse-eetikat ● valmistab kasutatavast savist lobri ühendades selle abil detailid, ● viimistleb detailide ühenduskohad; ● demonstreerib niiske eseme viimistlemist; ● glasuurib kavandi alusel ettepõletatud esemed, selgitades eel- ja järeltöid ning järgides säästlikku materjali kasutamist ja tööohutusnõudeid; ● esitleb suuliselt oma õpimappi kasutades selget eesti keelt. 43. Savilehetehnikas esemete valmistamine 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab savilehe tehnikas erinevaid keraamilisi esemeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kavandab savilehest vormimise ● kavandab ülesande alusel erinevaid savilehest vormimise tehnikas esemeid tehnikas erinevaid esemeid ● selgitab ülesandest lähtuvalt savimassi markeeringu põhjal valitud savi omadusi ja sobivust savilehe tehnikale; ● selgitab ülesande põhjal savi varumise võimalusi ja sobivaid hoiustamise tingimusi. ● valib savilehe tehnikas eseme valmistamiseks vajalikud tööriistad, vahendid ja materjalid, selgitades oma valikute ja tööprotsessi seost; 44 (64) 2) planeerib tööprotsessi valmistades ● selgitab ülesande alusel tööprotsessi ja tööetappide omavahelisi seoseid ette töökoha, töövahendid ja ● valmistab juhendi alusel ette töökoha; materjalid ning seadmed, arvestades ● selgitab juhendi alusel tööks vajalike vahendite ja seadmete kasutamist ja hooldamist; tööde hulga ja toodete kogusega ● arvutab ülesande alusel lõike valmistamiseks savi kahanemise protsendi ● valmistab kavandatud eseme osadele lõiked, arvestades savi kahanemise protsendiga; ● arvutab ülesande alusel esemete valmistamiseks kuluva materjali hulga ja aja, selgitades arvutuse vajadust ja käiku; ● dokumenteerib arvutused õpimappi; 3) valmistab kavandi või tööjoonise ● rullib nõuetekohaselt valmivast esemest lähtuvalt savilehe, alusel savilehe tehnikas esemeid, ● lõikab lõigete põhjal välja detailid lähtudes savi otstarbekast ja säästlikust kasutusest; järgides tööprotsessi, säästlikku ● töötleb keskkonnahoiust lähtuvalt savijäägid ja ühendatavad pinnad vastavalt juhistele; materjali kasutamist, käsitöömeistri ● valmistab kasutatavast savist lobri ja ühendab selle abil detailid, viimistleb ühenduskohad ; kutse-eetika ja tööohutuse nõudeid ● angobeerib kavandi põhjal esemed; ● glasuurib kavandi alusel ettepõletatud esemed, selgitades eel- ja järeltöid ning järgides säästlikku materjali kasutamist ja tööohutusnõudeid; ● võrdleb valmis eseme vastavust kavandile andes hinnangu oma tööle; ● esitleb õpimappi ja praktilist tööd kasutades esitlusprogrammi ja selget eesti keelt. 44. Savi treimine 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab keraamilisi esemeid kasutades sobivaid treimisvõtteid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) teab treimiseks sobivate omadustega ● kavandab ülesande alusel erineva vormiga treitavad esemed; savimasse, varub sobiva savi ja ● arvutab kavandatud eseme savi kahanemise protsendi; hoiustab nõuetekohaselt ● koostab kavandatud esemele tööjoonised; ● selgitab tööjoonise alusel töö käiku ja erinevaid võimalusi treimistehnika kasutamisel; ● selgitab ülesande alusel savimassi markeeringu põhjal valitud savi omadusi ja sobivust treimiseks; ● selgitab ülesande alusel treimiseks sobiva savi varumise võimalusi ja sobivaid hoiustamise tingimusi; 45 (64) 2) planeerib tööprotsessi ja tööde ● selgitab ülesande alusel tööprotsessi ja tööetappide omavahelisi seoseid; järjekorra valmistades ette töökoha ja ● valmistab juhendi põhjal ette töökoha, vajalikud tööriistad, vahendid ja materjalid, selgitades oma materjalid, töövahendid ja seadmed valikute ja tööprotsessi seost; arvestades tööde hulgaga ● demonstreerib tööks vajalike vahendite ja seadmete kasutamist ning hooldamist; ● demonstreerib savi ettevalmistamist treimiseks, selgitades oma tegevuse tähtsust ja mõju valmis toote kvaliteedile; ● arvutab ülesande alusel esemete valmistamiseks kuluva materjali hulga ja aja, selgitades arvutuse vajadust ja käiku; ● dokumenteerib arvutused elektroonsesse õpimappi; 3) valmistab kavandi või tööjoonise ● selgitab ergonoomiliste töövõtete kasutamise vajalikkust treimisel; alusel treimistehnikas erineva ● demonstreerib tööjoonise alusel saviesemete treimist; vormiga esemeid, järgides ● liidab tööjoonise alusel põhivormile tila, sanga või muud osad; tööprotsessi, ergonoomilisi töövõtteid ● selgitab tööjoonise alusel kasutatavate treimisvõtete sobivust ja tööetappe; ning säästlikku materjali kasutamist, ● demonstreerib niiskete esemete viimistlemist treipingil; käsitöömeistri kutse-eetika ja ● töötleb savijäägid vastavalt juhistele; tööohutusnõudeid ● glasuurib kavandi alusel ettepõletatud esemed, selgitades eel- ja järeltöid, järgides säästliku materjali kasutamist ja tööohutusnõudeid; ● võrdleb valmis eseme vastavust kavandile ja annab oma tööle hinnangu; ● esitleb suuliselt õpimappi ja praktilist tööd. 45. Üheosalise kipsvormi valmistamine 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab üheosalisi kipsvorme saviesemete paljundamiseks. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) valmistab tööjoonise alusel savist ● kavandab ülesande alusel eseme, koostades esemele tööjoonise; mudeli kipsvormi võtmiseks ● modelleerib tööjoonise alusel savist mudeli, selgitades üheosalise kipsvormi võtmise võimalikkust sellest mudelist; ● valmistab juhendi alusel mudeli ette kipsvormi võtmiseks, selgitades oma töökäiku; ● iseloomustab kipsi omadusi ja erinevaid kipsi liike ● loetleb ülesande alusel kipsi varumise võimalusi ja kirjeldades sobivaid hoiustamise tingimusi; 46 (64) 2) valmistab ette töökoha ja töövahendid ● kirjeldab ülesande alusel tööprotsessi ja tööetappide omavahelisi seoseid; tööprotsessist lähtuvalt planeerides ● valmistab juhendi põhjal ette töökoha, kipsvormi valmistamiseks vajalikud tööriistad, vahendid ja tööde järjekorra materjalid, selgitades oma valikute ja tööprotsessi seost; ● kirjeldab juhendi alusel tööks vajalike vahendite ja seadmete kasutamist ja hooldamist; ● arvutab ülesande alusel esemete valmistamiseks kuluva materjali hulga ja aja põhjendades arvutuse vajadust ja käiku; 3) võtab erinevatest savimudelitest ● ehitab mudeli ümber raketise; üheosalisi kipsvorme, järgides ● arvutab savimudelist kipsvormi võtmiseks vajamineva vee ja kipsi koguse; tööprotsessi, säästlikku materjali ● täidab raketise vee- ja kipsi seguga järgides säästlikku materjali kasutamist ja tööohutusnõudeid kasutamist, käsitöömeistri kutse- ● eemaldab tahenenud kipsvormist mudeli järgides säästlikku materjali kasutamist ja eetika ja tööohutusnõudeid tööohutusnõudeid; ● korrastab tööjärgselt vormi; ● dokumenteerib töö etapid digitaalsesse õpimappi. 46. Üheosalise kipsvormi abil paljundamine 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab keraamilisi esemeid toppimis- ja valumeetodil kipsvormi abil. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kasutab valu- ja toppimismeetodil ● kirjeldab kipsvormi kasutamise eeliseid keraamiliste esemete paljundamisel; paljundatavate saviesemete ● kirjeldab kipsvormi kasutamise erinevust valamismeetodist ja toppimismeetodist; valmistamiseks sobivate omadustega ● valmistab retsepti põhjal savilobri ja selgitades oma töökäiku; savimasse ● kirjeldab ülesande alusel savimassi markeeringu põhjal valitud savide omadusi ja sobivust valu- või toppimismeetodil vormimiseks; ● selgitab ülesande põhjal valu ja toppimissavi varumise võimalusi ja sobivaid hoiustamise tingimusi; 2) vastavalt valumassiga töötamise ● selgitab ülesande alusel tööprotsessi ja tööetappide omavahelisi seoseid; protsessile valmistab ette töökoha ja ● valmistab juhendi alusel ette töökoha, vajalikud tööriistad, vahendid ja materjalid, kirjeldades oma valusavi järgides tööohutusnõudeid valikute ja tööprotsessi seost; ● kirjeldab kipsvormi hooldamise põhimõtteid enne ja pärast vormi kasutamist; ● planeerib tööde järjekorra ja tööülesande täitmiseks kuluva aja ning materjali kulu, arvestades tööde hulgaga; 47 (64) 3) vastavalt kipsvormiga ● selgitab ülesande alusel tööprotsessi ja tööetappide omavahelisi seoseid; toppimismeetodil keraamiliste ● valmistab juhendi alusel ette töökoha, ajalikud tööriistad, vahendid ja materjalid, kirjeldades oma esemete paljundamise tööprotsessile valikute ja tööprotsessi seost; valmistab ette töökoha ja savimassi, ● kirjeldab kipsvormi hooldamise põhimõtteid töö käigus ja peale töö lõpetamist; järgides tööohutusnõudeid ● planeerib tööde järjekorra ja tööülesande täitmiseks kuluva aja ning materjali kulu, arvestades tööde hulgaga; 4) valmistab tööülesande alusel ● demonstreerib ülesandest lähtuvalt saviesemete paljundamist toppimismeetodil, selgitab kasutatavaid saviesemeid kipsvormi abil toppimis töövõtteid; või valumeetodil, järgides säästlikku ● demonstreerib ülesandest lähtuvalt saviesemete paljundamist valumeetodil; materjali kasutamist, käsitöömeistri ● kirjeldab valuprotsessi käigus toimuvaid protsesse ja tööetappe; kutse-eetika ja tööohutusnõudeid ● lõikab tööprotsessist lähtuvalt valukraed; ● kasutab materjalisäästlikke töövõtteid ● viimistleb tööprotsessist lähtuvalt esemed; ● glasuurib kavandi alusel ettepõletatud esemed kirjeldades eel- ja järeltöid, ● järgib tööohutuse ja materjali säästliku kasutamise nõudeid ● võrdleb valmis eseme vastavust kavandile andes oma tööle hinnangu ● dokumenteerib töö etapid õpimappi 3.4.3. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel klaasesemete valmistamisele 47. Klaasi kuumtöötlemine 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab oma töös klaasi kuumtöötluse põhilisi töövõtteid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) iseloomustab klaasipuhumises ● nimetab ette antud ülesande põhjal klaasipuhumises kasutatavaid seadmeid, tööriistu ja vahendeid kasutatavaid seadmeid, tööriistu ja kirjeldades nende tööpõhimõtteid ja hooldustoiminguid; vahendeid ning nende töö- ja ● kirjeldab tulenevalt tööjoonisest tööprotsessi käiku ja klaasi omadustest lähtudes kuuma klaasiga hooldamise põhimõtteid töötamise põhimõtteid; 2) valmistab kirbli ja naabli vastavalt ● mõistab klaasipuhumise kuumtöötlustehnika protsessi töökäiku ja klaasi omadustest lähtudes kuuma tööjoonisele klaasiga töötamise põhimõtteid; ● koostab ette antud juhendi alusel tööjooniseid; ● demonstreerib tööjoonise põhjal kirbli ja naabli valmistamist; 48 (64)  ● valib tööks sobivad tööriistad ja -vahendid põhjendades nende valikut; ● esitleb kirjalikult vormistatud tööprotsessi kirjeldust; 3) modelleerib kuuma klaasi kasutades ● modelleerib kuuma klaasi kasutades švakke, kulpi ning muid abivahendeid; erinevaid abivahendeid ja ● põhjendab valitud töövõtteid, nende kasutamise järjekorda; kuumtöötluse põhilisi töövõtteid 4) töötab meeskonnas klaasipuhumise ● järgib klaasipuhumise praktilises töös meeskonnatöö põhimõtteid; assistendina ● kasutab seadmeid ja tööriistu turvaliselt ning ergonoomiliselt; ● kasutab tööprotsessis materjali säästlikult; ● töötab assistendina klaasipuhumise protsessis. 48. Klaasi külmtöötlemine 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane viimistleb kuumtöötluses valmistatud puhutisi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) selgitab klaastoodete põhilisi ● nimetab klaastoodete põhilisi külmtöötlustehnikaid kirjeldades nende kasutamisvaldkondi; külmtöötlustehnikaid, nende ● teostamiseks vajalikke seadmeid ja masinaid; kasutamisvaldkondi, tööks vajalikke ● kirjeldab klaasi külmtöötluse seadmete ja tööriistadega töötamise põhimõtteid , selgitades seadmete seadmeid ja masinaid ja tööriistade korrasoleku kriteeriumeid; ● selgitab klaasikoja tööohutuse ja töökoja kasutamise reegleid; ● iseloomustab klaasi külmtöötluskoja masinaid ja tööpinke selgitades nende kasutamise põhimõtteid; 2) viimistleb külmtöötlustehnikas ● demonstreerib servade, põhjade viimistlemist külmtöötlustehnikas; puhutiste põhjasid ja servi ● kasutab lõikamist, saagimist, lihvimist, poleerimist ja valminud puhutiste viimistlemiseks lähtudes tööülesandest; ● kasutab turvaliselt ja eesmärgipäraselt käsigraveerimisaparaati toote viimistlemisel ; 3) järgib töötamisel töötervishoiu, töö- ● kasutab valminud puhutiste külmtöötlusel otstarbekaid, ohutuid ja ergonoomilisi töövõtteid ja keskkonnaohutusnõudeid kvaliteetse tulemuse saavutamiseks; ● korrastab töökoja peale töö lõppu, kasutades õigeid puhastusvahendeid; ● jälgib kogu tööprotsessi ajal säästliku materjalikasutuse ja keskkonnahoiu põhimõtteid 49. Klaasi vabapuhumine 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab klaasi vabapuhumise põhilisi töövõtteid. 49 (64) Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) koostab kavandi korrektse kujuga ● selgitab klaasi vabapuhumise tööprotsessi ülesehitus ja põhilisi töövõtteid; puhutisest ● koostab kavandi järgi tööjuhendi, selgitades selle põhjal tööprotsessi käiku ja tööde järjekorda; ● kirjeldab säästliku materjalikasutuse, keskkonna ja kultuuripärandi hoidmise põhimõtteid ; 2) valmistab vabapuhumise teel ● valmistab klaasi vabapuhumise tehnikates erinevaid korrektse kujuga puhutisi vastavalt tööjoonisele korrektse kujuga erinevaid klaasist või kavandile; puhutisi, järgides tööprotsessi käiku ● töötab puhutiste valmistamisel meeskonna liikmena, vastavalt tööülesandele; 3) järgib töötamisel töötervishoiu, töö- ● korraldan nõuete kohaselt oma töökoha enne töö alustamist ja keskkonnaohutusnõudeid ● kasutab ohutuid ja ergonoomilisi töövõtteid kvaliteetse tulemuse saavutamiseks; ● korrastab töökoja peale töö lõppu, kasutades õigeid puhastusvahendeid; ● jälgib kogu tööprotsessi ajal säästliku materjalikasutuse ja keskkonnahoiu põhimõtteid . 50. Kuumliidete lisamine 9 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane assisteerib klaasipuhujat puhutistele kuumliidete lisamisel. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) planeerib kuumliidete lisamise ● kirjeldab erinevat tüüpi kuumliiteid nimetades nende valmistamiseks vajalikke seadmeid ja tööriistu; tööprotsessi käigu, tööde järjekorra ● kavandab kuumliidetega eseme; vastavalt kavandile või tööjoonisele ● teeb kavandile vastava tööjoonise; ● planeerib kuumliidete lisamise tööprotsessi käigu, tööde järjekorra; 2) mõistab värvilise klaasi kasutamise ● kirjeldab ülesande alusel värvilise klaasi kasutamise põhimõtteid ja hoiustamise tingimusi, põhimõtteid ja hoiustamise tingimusi ● arvestab vastavalt tehtud kavandile puhutise valmistamise värvi kulu. 3) assisteerib klaasipuhujat puhutistele ● valib vastavalt kavandile või tööjoonisele tööks sobivad tööriistad ja -vahendid selgitades nende erinevate funktsioonidega, värvuseta valikut; ja värviliste, kuumliidete lisamist ● demonstreerib vastavalt kavandile või tööjoonisele puhutisele kuumliidete lisamist ja klaasipuhuja assisteerimist; ● järgib oma töös säästliku materjalikasutuse ja keskkonnahoiu põhimõtteid. 3.5 Valitavad põhiõpingute moodulid puitkäsitöö suunal 50 (64)  3.5.1 Ühised põhiõpingute moodulid kõigile spetsialiseerumistele puitkäsitöö suunal 51. Puitesemete valmistamise alusoskused 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet puiduliikidest ja puitmaterjalidest, nende omadustest, kaitsest ja kasutusalast, töötleb neid traditsioonilisi ja kaasaegseid käsitöövõtteid kasutades ning tunneb puiduvigu ja nende vältimise võimalusi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) määrab erinevaid puiduliike, nende ● nimetab näidiste alusel puidu struktuurseid osi võrreldes neid omavahel; tunnuste ja struktuuri osade alusel ● määrab näidiste järgi puiduliigid ja puidu struktuurseid osi, võrreldes neid omavahel; 2) kirjeldab erinevaid toormaterjalide ● nimetab erinevaid toormaterjalide langetustavasid, selgitades nende erinevusi; langetustavasid, varumise ● selgitab toote põhjal toormaterjali varumise ja hoiustamise põhimõtteid ; põhimõtteid ning seadusest ● selgitab ülesande alusel seadusest lähtuvalt puiduvarumise õigusi ja tingimusi; tulenevaid puiduvarumise õigusi ja tingimusi 3) määrab puiduvigu ja nende ● määrab näidiste järgi puidu vead, nimetades nende võimalikke tekkepõhjuseid ja kasutusvõimalusi; kasutamise ning vältimise võimalusi, ● kirjeldab erinevaid puidukaitse võimalusi seen- ja putukakahjustuste puhul; puidukaitset mehaaniliste-, seen- ja ● nimetab erinevaid võimalusi puidu mehaanilise- ja niiskuskahjustuse ennetamiseks; putukakahjustuste puhul ● selgitab erinevate looduslike ja sünteetiliste puidukaitsevahendite omadusi, kasutus- ja säilitusnõudeid, võrreldes neid omavahel; ● kirjeldab looduslike ning sünteetiliste puidukaitsevahendite kasutus- ja säilitamisnõudeid; 4) kasutab puidu töötlemisel ohutult ● kirjeldab tööks kasutatavaid seadmeid ja töövahendeid ning nende ohutu töötamise tööpõhimõtteid, ning otstarbekalt tööks vajalikke kasutades erialast terminoloogiat, sh võõrkeeles; käsitööriistu ja seadmeid ● valib ülesande sooritamiseks sobivad käsitööriistad ja/või seadmed, põhjendab oma valikut; ● kasutab ülesande sooritamiseks käsitööriistu ja/või seadmeid ohutult ja heaperemehelikult. 5) valmistab puidust lihtsamaid ● valib tööjoonisest või kavandist lähtuvalt esemeks sobiva puitmaterjali ja valmistamiseks sobiva esemeid, järgides etteantud tööjoonist töövõtte ning töövahendid; või kavandit ● valmistab tööjoonise või kavandi põhjal eseme, järgides säästliku materjali kasutamise põhimõtteid ning tööohutusnõudeid; ● viimistleb valminud eseme vastavalt vajadusele, põhjendades oma valikut; ● korrastab töökoha ja töövahendid järgides töökojas kehtivaid kokkuleppeid; ● võrdleb valmis eseme vastavust kavandile ja annab oma tööle hinnangu. 51 (64)  3.5.2 Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel puitesemete valmistamisele 52. Tervikpuu esemete valmistamine 7 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane varub tööks vajalikud materjalid ja hoiustab nõuetekohaselt ning valmistab tervikpuu esemeid kasutades sobivaid töövahendeid, tunneb tervikpuu esemete hooldamis- ja renoveerimistehnikaid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) varub käsitsi või mootorsaega ● vormistab elektroonselt ühe esemegrupi põhjal ülevaate tervikpuu eseme valmistamise tervikpuu esemete valmistamiseks traditsioonidest ja viisidest, materjalidest ja töövahenditest ning kasutamisest, sobivad materjalid, lähtudes materjali ● valib ja varub ülesandest lähtuvalt eseme valmistamiseks sobiliku materjali, selgitades füüsikalistest, keemilistest, keskkonnahoiu nõuete järgimise vajadust; tehnoloogilistest ning vormilistest ● langetab, laasib ja järkab puu käsitsi või mootorsaega, järgib ohutu langetamise, ergonoomika ja omadustest, järgides keskkonnahoiu-, töökaitse nõudeid; ● hoiustab materjali järgides hoiustamisnõudeid. langetamise- ja töökaitse nõudeid 2) valmistab ette töökoha vastavalt ● valib ülesande põhjal tervikpuu esemete valmistamiseks vajalikud tööriistad ja seadmed, selgitades tervikpuu esemegrupile, valides nende kasutamist vastavalt tööohutusnõuetele, vastava tehnoloogia, töövahendi ja ● hooldab ja seadistab vajalikud tööriistad ja seadmed tervikpuu esemete valmistamiseks; seadmed ● koostab kavandi alusel tööde järjekorra, selgitades töö planeerimise vajadust; ● arvestab ülesande alusel toodete valmistamiseks vajaliku materjali-ja võimaliku ajakulu, lähtuvalt esemete iseloomust ja hulgast; 3) valmistab kavandi või tööjoonise ● valmistab ja kirjab kavandi alusel kaks sarnast eset kasutades kombineeritud tööriistu; alusel tervikpuust erinevaid esemeid, ● viimistleb nõuetekohaselt järgides säästlikku aja ja materjali kasutust; viimistleb nõuetekohaselt, järgides ● analüüsib saadud tulemusi võrreldes kavandiga; säästlikku aja ja materjali kasutamist, ● hoiab oma töökoha töötamisel ja töö lõppedes korras; tööohutusnõudeid 4) parandab kulunud esemeid valides ● selgitab tervikpuust eseme hooldamise- ja renoveerimise tehnikaid ning uute ja vanade materjalide selleks sobivad renoveerimise- ja omavahelist kokkusobivust; hooldamise tehnikaid ● hindab ülesande alusel tervikpuust eseme kulumisastet; ● nimetab eseme kahjustused ja oletatavad põhjused selgitades nende kõrvaldamise võimalusi; ● parandab ülesande alusel kulunud ja kahjustusega tervikpuu eseme, kasutades renoveerimise sobivaid tehnikaid; 52 (64) 5) töötab ennast ja keskkonda säästvalt, ● selgitab keskkonnahoiu nõuete alusel toote valmistamise käigus tekkinud jäätmete käitlemise korda; rakendades ergonoomilisi ja ohutuid ● demonstreerib ülesande alusel asjakohaste isikukaitsevahendite ja ergonoomiliste töövõtete töövõtteid kasutamist, selgitab nende kasutamise vajadust. 53. Painutamistööd 7 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane varub tööks vajalikud materjalid ja hoiustab nõuetekohaselt ning valmistab lihtsamaid painutatud esemeid kasutades sobivaid töövahendeid, tunneb painutatud esemete hooldamis- ja renoveerimistehnikaid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) valmistab kavandi alusel ühe lihtsama ● koostab ühe esemegrupi põhjal ülevaate painutatud eseme valmistamise traditsioonidest ja viisidest, painutatud eseme kasutades vormistades ülevaate elektrooniliselt; kombineeritud tööriistu ● esitleb painutatud eseme valmistamise materjale, töövahendeid ja kasutamisest, kasutab erialast sõnavara sh võõrkeeles; ● valmistab lihtsama painutatud eseme; ● viimistleb nõuetekohaselt; 2) valib ja varub painutatud esemete ● varub ülesandest lähtuvalt eseme valmistamiseks sobiliku materjali, selgitades keskkonnahoiu nõuete valmistamiseks sobivad materjalid, järgimise vajadust; lähtudes materjali füüsikalistest, ● langetab, lõhestab ja järkab puu käsitsi, järgib ohutu langetamise, ergonoomika ja töökaitse nõudeid ; keemilistest ja tehnoloogilistest ● hoiustab materjali järgides hoiustamisnõudeid; omadustest, järgides töökaitse nõudeid 3) valmistab ette töökoha vastavalt ● valib ülesande põhjal painutatud esemete valmistamiseks vajalikud tööriistad ja seadmed, selgitades painutatud esemegrupile, valib nende kasutamist vastavalt tööohutusnõuetele; vastava tehnoloogia, töövahendi ja ● hooldab ja seadistab vajalikud tööriistad ja seadmed painutatud esemete valmistamiseks; seadmed ● koostab ülesande alusel tööde järjekorra, selgitades töö planeerimise vajadust; ● arvestab ülesande alusel toodete valmistamiseks vajaliku materjali- ja võimaliku ajakulu, selgitab arvestamise käiku; 4) valmistab kavandi või tööjoonise ● valmistab ja kirjab kavandi alusel esemeid, kasutades kombineeritud tööriistu; alusel painutatud erinevaid esemeid ● viimistleb painutatud esemed nõuetekohaselt; ● analüüsib saadud tulemusi võrreldes kavandiga; ● hoiab oma töökoha töötamisel ja töö lõppedes korras; 53 (64) 5) parandab kahjustusega painutatud ● hindab ülesande alusel painutatud eseme kulumisastet, eseme kasutades hooldamise- ja ● nimetab eseme kahjustused, kahjustuste oletatavad põhjused ning selgitab nende kõrvaldamise renoveerimise tehnikaid võimalusi; ● parandab ülesande alusel kulunud ja kahjustusega painutatud eseme kasutades renoveerimise sobivaid tehnikaid, selgitab oma valikuid; 6) töötab ennast ja keskkonda säästvalt, ● selgitab keskkonnahoiu nõuete alusel toote valmistamise käigus tekkinud jäätmete käitlemise korda; rakendab ergonoomilisi ja ohutuid ● demonstreerib ülesande alusel isikukaitsevahendite ja ergonoomiliste töövõtete kasutamist, selgitab töövõtteid, kasutab asjakohaseid nende kasutamise vajadust. isikukaitsevahendeid 54. Laudnõude valmistamine 7 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab ja viimistleb erinevaid laudnõusid nagu kapad, kibud, kannud, panged, toobrid, pütid, tünnid, vaadid jmt kasutades selleks sobivaid materjale, töövõtteid ja - vahendeid, varub tööks vajalikud materjalid ning hoiustab nõuetekohaselt, tunneb lauanõude hooldamis- ja renoveerimistehnikaid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) koostab ülevaate ühe esemegrupi ● koostab ühe esemegrupi põhjal ülevaate laudnõude eseme valmistamise traditsioonidest ja viisidest, põhjal laudnõu eseme valmistamise vormistades ülevaate elektrooniliselt; traditsioonidest ja viisidest, ● esitleb laudnõude eseme valmistamise materjale, töövahendeid ja kasutamisest, kasutab erialast materjalidest ja töövahenditest ning sõnavara sh võõrkeeles; kasutamisest ● vormistab ülevaate elektrooniliselt ning esitleb, kasutades erialast sõnavara ka võõrkeeles 2) valmistab kavandi alusel ette töökoha ● valib ja varub ülesandest lähtuvalt eseme valmistamiseks sobiliku materjali, selgitades vastavalt laudnõude esemegrupile, keskkonnahoiu nõuete järgimise vajadust; valides vastava tehnoloogia, ● langetab, laasib ja järkab puu käsitsi või mootorsaega, järgib ohutu langetamise, ergonoomika ja töövahendi ja seadmed töökaitse nõudeid, hoiustab materjali järgides hoiustamisnõudeid; ● valib ülesande põhjal laudnõude esemete valmistamiseks vajalikud tööriistad ja seadmed, selgitab nende kasutamist vastavalt tööohutusnõuetele, ● hooldab ja seadistab tööks vajalikud tööriistad ja seadmed; ● planeerib kavandi alusel tööde järjekorra, arvutab tööülesande täitmiseks vajaliku aja- ja materjalikulu lähtuvalt esemete iseloomust ja hulgast; 54 (64) 3) valmistab kavandi või tööjoonise ● valmistab ja kirjab kavandi alusel esemeid, kasutades kombineeritud tööriistu, alusel laudnõudest erinevaid esemeid, ● viimistleb painutatud esemed nõuetekohaselt; kirjab ning viimistleb nõuetekohaselt, ● analüüsib saadud tulemusi võrreldes kavandiga; järgides tööde järjekorda ● hoiab oma töökoha töötamisel ja töö lõppedes korras; 4) teab laudnõu eseme hooldamise- ja ● hindab ülesande alusel laudnõu eseme kulumisastet, renoveerimise tehnikaid, valides ● nimetab eseme kahjustused, kahjustuste oletatavad põhjused selgitades nende kõrvaldamise selleks sobivad renoveerimise-ja võimalusi; hooldamise tehnikaid ● parandab ülesande alusel kulunud ja kahjustusega laudnõu eseme kasutades renoveerimiseks sobivaid tehnikaid; 5) töötab ennast ja keskkonda säästvalt, ● selgitab keskkonnahoiu nõuete alusel toote valmistamise käigus tekkinud jäätmete käitlemise korda; rakendab ergonoomilisi ja ohutuid ● demonstreerib ülesande alusel isikukaitsevahendite ja ergonoomiliste töövõtete kasutamist, töövõtteid, kasutab asjakohaseid selgitades nende kasutamise vajadust. isikukaitsevahendeid 55. Tappseotiste valmistamine 7 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane varub tööks vajalikud materjalid ning hoiustab nõuetekohaselt, valmistab erinevaid tappseotisi kasutades sobivaid töövahendeid, tunneb tappseotiste hooldamis- ja taastamistehnikaid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) valmistab ette töökoha vastavalt ● koostab kolme seotiste liigi põhjal elektroonilise ülevaate seotiste valmistamise traditsioonidest, seotiste valmistusviisile, valib viisidest, materjalidest ja töövahenditest ning kasutuskohtadest, kasutades erialast sõnavara sh vastava tehnoloogia, töö- ja võõrkeeles; abivahendid ning seadmed ● valib ja varub ülesandest lähtuvalt tappseotise eseme valmistamiseks sobilikud materjalid lähtuvalt füüsikalistest, keemilistest ja tehnoloogilistest omadustest, ● selgitab keskkonnahoiu ja hoiustamisnõuete järgimise vajadust; ● valib ülesande põhjal tappseotiste valmistamiseks vajalikud tööriistad ja seadmed, selgitab nende kasutamist vastavalt tööohutusnõuetele; ● hooldab ja seadistab tööks vajalikud tööriistad ja seadmed; 55 (64) 2) valmistab kavandi või tööjoonise ● planeerib kavandi alusel tööde järjekorra, lähtuvalt esemete iseloomust ja hulgast; alusel tappseotistega erinevaid ● arvestab ülesande alusel toodete valmistamiseks vajaliku materjali- ja võimaliku ajakulu, selgitab esemeid, kirjab ning viimistleb arvestamise käiku; nõuetekohaselt, järgides tööde ● valmistab nelja erineva tappseotise tööjoonised ning nende alusel seotised kasutades kombineeritud järjekorda, säästlikku aja ja materjali tööriistu, kasutamist, tööohutus- ja ● analüüsib saadud tulemusi võrreldes kavandiga; käsitöömeistri kutse-eetika nõudeid ● hoiab oma töökoha töötamisel ja töö lõppedes korras; 3) parandab kulunud esemeid valides ● hindab ülesande alusel seotiste kulumisastet, nimetab eseme kahjustused, kahjustuste oletatavad selleks sobivad renoveerimise- ja põhjused ning selgitab nende kõrvaldamise võimalusi; hooldamise tehnikaid ● selgitab juhendamisel tappseotiste hooldamise- ja renoveerimise tehnikaid ning uute ja vanade materjalide omavahelist kokkusobivust; ● parandab ülesande alusel kulunud ja kahjustusega seotise, kasutades renoveerimise sobivaid tehnikaid; 4) töötab ennast ja keskkonda säästvalt, ● selgitab keskkonnahoiu nõuete alusel toote valmistamise käigus tekkinud jäätmete käitlemise korda; rakendab ergonoomilisi ja ohutuid ● demonstreerib ülesande alusel isikukaitsevahendite ja ergonoomiliste töövõtete kasutamist, selgitab töövõtteid, kasutab asjakohaseid nende kasutamise vajadust. isikukaitsevahendeid 56. Punutud esemete valmistamine 7 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab erinevaid punutud esemeid, kasutades selleks sobivaid puitmaterjale, töövõtteid ning - vahendeid, varub tööks vajalikud materjalid, hoiustab nõuetekohaselt ning hooldab ja renoveerib punutud esemeid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet punutud esemete ● koostab ühe esemegrupi põhjal ülevaate punumise traditsioonidest ja viisidest, materjalidest ja arenguloost ja esemegruppidest, töövahenditest ning kasutamisest; kasutamisest, valmistamise ● kasutab erinevaid teabeallikaid ning vormistab ülevaate elektrooniliselt esitledes tulemust; traditsioonidest ja viisidest, ● kasutab erialast sõnavara ka võõrkeeles; puitmaterjalidest ja töövahenditest 56 (64) 2) valib ja varub punumiseks sobivaid ● nimetab vähemalt kolm punumiseks sobivat puitmaterjali, selgitab nende kasutamise võimalusi; puitmaterjale vastavalt tööiseloomule ● selgitab ülesande alusel punumistöödeks materjali varumise erinevaid viise, lähtudes keskkonnahoiu järgides keskkonnahoiu põhimõtteid, põhimõtetest; valmistab materjalid tööks ette ja ● kirjeldab punumismaterjalide näitel nende erinevaid hoiustamisviise; hoiustab vastavalt püstitatud ● demonstreerib ülesande alusel punumismaterjalide ettevalmistamist eesmärgist tulenevaks tööks, tööülesandele selgitab oma tegevust; 3) punub kavandi või tööjoonise alusel ● demonstreerib ülesande alusel erinevaid punumisviise, selgitab materjalide ja tehnika valiku seost; erinevaid esemeid, kasutades ● valmistab ülesande alusel ühes kindlas “punumistehnikas“ vähemalt kolm erinevat eset, kasutades looduslikke materjale ja erinevaid ratsionaalseid ja ohutuid töövõtteid; punumisviise ● kirjeldab materjali valikut, varumise ning ettevalmistamise põhimõtteid; ● esitleb oma tehtud töid, selgitades materjalide ja punumisviiside omavahelist sobivust; ● demonstreerib töökoha korrastamist selgitades töökoha korrashoiu vajadust; ● viimistleb punutised nõuetekohaselt, kasutab ratsionaalseid ja ohutuid töövõtteid; 4) töötab ennast ja keskkonda säästvalt, ● selgitab keskkonnahoiu nõuete alusel toote valmistamise käigus tekkinud jäätmete käitlemist; rakendab ergonoomilisi ja ohutuid ● demonstreerib ülesande alusel isikukaitsevahendite ja ergonoomiliste töövõtete kasutamist, selgitab töövõtteid, kasutab asjakohaseid nende kasutamise vajadust. isikukaitsevahendeid 3.5.3 Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel puitesemete taastamisele 57. Puidu lõiketöötlemine 9 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab mööbli restaureerimisel kasutatavate puitmaterjalide lõiketöötlemise oskuse järgides töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) omab teadmisi puidu ehitusest, ● määrab näidiste põhjal väliste tunnuste järgi mööbli valmistamisel enamkasutatavaid puiduliike sh omadustest ning ajaloolise mööbli võõrkeeles; puitdetailide valmistamisel ● iseloomustab näidiste põhjal maltspuitu, lülipuitu ja säsikiiri; kasutatud puiduliikidest ● toob näiteid puidu mõõtmete protsentuaalse kahanemise erinevustest tangentsiaal-, radiaal- ja pikisuunas; 57 (64) 2) selgitab puidu niiskuse, rikete ja - ● mõõdab puidu niiskust elektrilise niiskusmõõturiga, lähtudes materjali niiskussisalduse sobivust kahjustuste olemust ning mõju mööbli- ja puittoodete valmistamiseks; materjali kvaliteedile ja mööbli ● selgitab puidurikete olemust ja tuues näiteid nende mõjust puitmaterjalist valmistatud toote konstruktsioonile kvaliteedile; ● eristab näidiste põhjal puidu mehaanilisi-, putuk-, seen- ja niiskuskahjustusi ning selgitab erinevate kahjustuste mõju puitmaterjalist valmistatud toote kvaliteedile; 3) kavandab tööprotsessi, valib ● korraldab nõuetekohaselt oma töökoha, valib töövahendeid lähtudes kehtestatud juhenditest; sobilikud materjalid ja töövahendid ● teritab juhendamisel käsitööriistu kasutades õigeid teritusvahendeid ning käsitööriistade teritamise puitmaterjalide lõiketöötlemiseks õigeid ja ohutuid töövõtteid; 4) kasutab sihipäraselt tisleritöö ja ● hooldab käsitööriistu lähtudes kehtestatud korrast ja kasutusjuhenditest; viimistlusega seotud tööriistu ja ● hööveldab baaspinda ja erikujulisi pindu ning detaile mõõtu vastavalt etteantud tööülesandele; seadmeid järgides ohutus- ja ● saeb puitu risti- ja piki kiudu mõõtu vastavalt etteantud nurgale lähtudes etteantud tööülesandest; kasutusjuhendeid ● puurib läbivaid ja mitteläbivaid avasid ja töötleb pesasid vastavalt etteantud tööülesandele; ● freesib elektrifreesiga detaili erinevaid kujuvorme vastavalt etteantud tööülesandele; ● kasutab peitleid erinevate tööoperatsioonide sooritamisel; ● treib erikujulisi detaile vastavalt etteantud tööülesandele kasutades asjakohaseid töövahendeid; ● lihvib käsitsi detaili pinnad kasutades lihvklotsi, käsna või elektrilisi ja pneumaatilisi tööriistu vastavalt joonisel etteantud nõuetele; 5) tunneb töökoha ratsionaalse, ohutu ● kogub kokku tekkinud jäätmed ja järgib jäätmete sorteerimise nõudeid; ja keskkonnasäästliku korraldamise ● loob tööoluolukorrast lähtudes ergonoomilise ja ohutu töökoha ning hoiab selle korras järgides põhimõtteid ja järgib neid erinevate töövahendite ja muude seadmete kasutamise etteantud juhendeid sh ohutusjuhendeid; tööoperatsioonide sooritamisel ● järgib puidu lõiketöötlemisel töötervishoiu ja tööohutusnõudeid; ● kasutab õigeid ning ohutuid töövõtteid, vajalikke abivahendeid ja seadmeid ning asjakohaseid isikukaitsevahendeid; ● kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, heaperemehelikult ja säästlikult; ● kasutab töötsooni eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras; 6) analüüsib koos juhendajaga enda ● analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannete täitmisel hinnates arendamist tegevust puitmaterjali vajavaid aspekte; lõiketöötlemisel ja lihvimisel ● koostab kokkuvõtte eneseanalüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles kasutades infotehnoloogiavahendeid. 58. Puidust mööbliesemete taastamine 10 EKAP 58 (64) Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teoreetilised teadmised ja praktilised oskused puitmööbli restaureerimiseks arvestad es restaureerimise üldiseid põhimõtteid ja järgides töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) määrab vaatluse teel kindlaks ● hindab vaatlusel eseme stiili ja kunstiväärtust, eseme konstruktsiooni ja viimistluse seisundit; restaureeritava eseme stiiliperioodi, ● määratleb visuaalselt ja manuaalselt esemekahjustused ja nende tekkepõhjused; selle kahjustuste hulga ja tüübi 2) kavandab tööprotsessi ja koostab ● selgitab välja kliendi soovid, nõustades teda teenuse valiku ja sisu osas; esialgse restaureerimiskava ● planeerib vajalike tööde järjekorra ja koostab esialgse restaureerimiskava, lähtudes eseme lähtudes mööblieseme autentse taastamisvõimalustest; taastamise võimalustest ● kujundab teenusele hinna, arvestades materjali-, tööaja- ja üldhalduslikke kulusid; ● koostab IKT vahendeid kasutades hinnapakkumise, võttes aluseks eseme taastamisviisi ja teenuse hinna; 3) korraldab nõuetekohase töökoha, ● varub materjalid, püüab leida algupäraselt eseme valmistamiseks kasutatule sarnaseid puitmaterjale valib asjakohased materjalid ja ning furnituure; töövahendid ● säilitab ja ladustab eseme restaureerimiseks vajalikud materjalid nõuetele vastavalt; ● loob tööoluolukorrast lähtudes ergonoomilise ja ohutu töökoha ning hoiab selle korras; ● valib välja ja valmistab tööks ette sobilikud töövahendid, kontrollides nende seisukorda; ● kasutab sihipäraselt tisleritöö ja viimistlusega seotud tööriistu ja -seadmeid järgides nende ohutus- ja kasutusjuhendeid; 4) osandab restaureeritava ● eemaldab eseme furnituurid ja puhastab eseme, kasutades keemilisi-ja/või termilisi- ja/või mehaanilisi- mööblieseme ning taastab selle sh abrasiivseid vahendeid; puuduolevad või purunenud osad ● osandab (demonteerib) eseme heast restaureerimistavast lähtuvalt märgistades taastamist vajavad osad; lähtudes heast restaureerimistavast ● teeb puiduparandused, kasutades sobivat puitu või spooni ning arvestades teadmisi puiduliikidest ja kasutades asjakohaseid omadustest, pöörates tähelepanu lisakahjustuste mittetekkimisele; töövahendeid ja -võtteid ● võtab taastatava osa mõõdud ja koostab eskiisi taastades eseme süvadekoori (näiteks täkkimine, sälkimine, põletamine); ● valmistab ja asendab esemel puuduolevad või purunenud osad analoogi, näidise või sümmeetria järgi vastavalt taastatava osa mõõtmetele ja eelnevalt koostatud eskiisile kasutades sobivaid, sh traditsioonilisi töövõtteid ning materjale; ● dokumenteerib eseme parandamistööd nõuetekohaselt kasutades infotehnoloogiavahendeid; 59 (64) 5) taastab restaureeritava mööblieseme ● katab eseme pinna aluskatte või krundiga, arvestades algupärase viimistlusviisi ja materjalidega; viimistluse järgides ● katab ettevalmistatud pinna lõppviimistlusvahendiga ja kuivatab eseme pinnad viimistlusmaterjalile restaureerimiskava ning vastava kuivatamismeetodiga; töötervishoiu-, tööohutuse- ja keskkonnaohutusnõudeid 6) komplekteerib restaureeritud ● sobitab ja monteerib esemeosad tervikuks, paigaldades klaasid, peeglid ja furnituurid; mööblieseme tervikuks ● järgib ohutusnõudeid ja kasutab isikukaitsevahendeid, arvestab viimistlusvahendite tervistkahjustavate mõjudega; ● kogub kokku tekkinud jäätmed järgides jäätmete sorteerimise nõudeid; ● valmistab eseme ette hoiustamiseks ja transportimiseks: fikseerib liikuvad osad, paigaldab kaitsekatted; 7) analüüsib enda tegevust ja ● analüüsib koos juhendajaga oma toimetulekut erinevate tööülesannetega; dokumenteerib tehtud tööd ● koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses õppekeeles, kasutades etteantud nõuete kohaselt, infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat. kasutades infotehnoloogiavahendeid 59. Mööbli- ja puitesemete spoonimine 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija omandab puidust ja puidupõhistest materjalidest mööbli- ja puittoodete spoonimise oskused arvestades toodetele esitatavaid kvaliteedinõudeid ning järgides töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kavandab ja valmistab ● lõikab ja koostab spooni, arvestades spooni pinna tekstuuri ja värvust; spoonimisärgi, valib materjalid ja ● liimib ettevalmistatud spoonist või muust materjalist kattekihi alusele, arvestades liimimisrežiimi ja töövahendid lähtudes etteantud kasutatava liimi omadusi; tööülesandest 2) pealistab mööbli või puittoote ● pealistab mööbli või puittoote detaile liimipressides ja – seadmetes; detaile ● hindab pealistatud toodete kvaliteeti kehtestatud nõuetest lähtuvalt ning selgitab välja võimalike vigade tekkimise põhjused ja likvideerides need; ● kasutab töötamisel sobivaid isikukaitse- ja abivahendeid järgib töö planeerimisel, töö ajal ja töötamise lõpetamisel töötervishoiu-, tööohutuse ja keskkonnaohutusnõudeid. 60. Traditsiooniliste viimistlustehnikate kasutamine 6 EKAP 60 (64) Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane õpib tundma traditsioonilisi viimistlusmaterjale, nende pinnale kandmise tehnikaid ja töövõtteid ning selleks kasutatavaid töövahendeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) omab ülevaadet mööbli ● selgitab pindade viimistlemise põhimõtteid, kasutatavate traditsiooniliste ja kaasaegsete restaureerimisel kasutatavatest viimistlusmaterjalide erinevusi ja nende pinnale kandmise tehnikaid; traditsioonilistest ● teeb kindlaks viimistlusel kasutatud materjalid ja tehnikad, teeb töölahustega testid ja/või sondaaži, viimistlusmaterjalidest ja nende lähtudes restaureerimistavadest; pinnale kandmise tehnikatest ● teeb kindlaks viimistluse kahjustuste hulga ning sellest tulenevalt valib rekonstrueerimise või restaureerimise; ● puhastab viimistletava pinna ja parandab defektid, lähtudes tööülesandes ja esitatud viimistlusviisist; 2) kasutab erinevaid töövahendeid ja ● valmistab tööülesandest lähtudes sobivad töölahused kasutades loodusainete (keemia ja füüsika) ja -võtteid arvestades kasutatavat matemaatikaalaseid eelteadmisi; viimistlusmaterjali ● valmistab juhendi põhjal ja ülesandest lähtudes esemele sobiva töölahuse; ● viimistleb pinna järgides kvaliteedinõudeid; ● hindab viimistletud toodete kvaliteeti kehtestatud nõuetest lähtuvalt ning selgitab välja võimalike vigade tekkimise põhjused ja likvideerib need; 3) järgib töötamisel töötervishoiu, ● kasutab õigeid ning ohutuid töövõtteid, vajalikke abivahendeid ning asjakohaseid isikukaitsevahendeid; töö- ja keskkonnaohutusnõudeid ● kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, heaperemehelikult ja säästlikult; ● utiliseerib nõuetekohaselt kasutatud töövahendid- ja materjalid. 61. Mööbli polstri taastamine 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab töövõtted vana mööbli polstri taastamiseks võtted kasutades asjakohaseid töövahendeid ning järgides töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) annab vaatluse teel hinnangu ● hindab vaatlusel polsterdatud mööblieseme stiili ja kunstiväärtust, eseme konstruktsiooni ja seisundit; mööblieseme polstrile, ● määratleb visuaalselt ja manuaalselt eseme kahjustused ja nende tekkepõhjused; määratledes selle stiiliperioodi, kasutatud materjalid, kahjustuste hulga ja tüübi 61 (64) 2) kavandab tööprotsessi ja koostab ● selgitab välja kliendi soovid, nõustades teda teenuse valiku ja sisu osas; koostöös kliendiga töökava, ● planeerib vajalike tööde järjekorra ja koostades esialgse töökava eseme taastamisvõimalustest; lähtudes eseme taastamisviisist ● kujundab teenuse hinna, arvestades materjali-, tööaja- ja üldhalduslikke kulusid; 3) osandab polstri kahjustunud ● varub polsterdustöödeks vajalikud materjalid arvestades algupäraselt eseme valmistamiseks kasutatut; detailid mööblieset vigastamata ● eemaldab polstri mööblieset vigastamata kasutades asjakohaseid töövahendeid ja –võtteid; ning taastab polstri ● märgistab terved ja taastamist vajavad osad ja dokumenteerib oma töö nõuetekohaselt; traditsioonitruult, kasutades ● mõõdistab eseme või selle detaili polstri enne eemaldamist kasutades asjakohaseid mõõtmisvahendeid; traditsioonilisi materjale ning ● restaureerib/rekonstrueerib polstri traditsioonitruult, kasutades traditsioonilisi materjale ning arvestades arvestades eseme esialgset esialgse eseme konstruktsiooni ja stiili; konstruktsiooni ja stiili ● taastab kõva polstri kuju ja asendab eseme alus- ja pealistusmaterjali vastavalt etteantud tööülesandele; ● asendab poolkõva polstri täitematerjalid ning taastab polstri kuju kasutades asjakohaseid töövahendeid ja – võtteid; ● valmistab esemest lähtuvalt polstri aluse, paigaldab sadulavöö ja puitraami kasutades asjakohaseid töövahendeid ja –võtteid; ● taastab kahjustatud vedrustuse kasutades vedrude sidumisel asjakohasid materjale, töövahendeid ja – võtteid; ● paigaldab täidis- ja tasanduskihid tehniliselt põhjendatud järjekorras ja viisil, arvestades esialgse eseme konstruktsiooni ja stiili; 4) valmistab pealiskatte ja kinnitab ● võtab polstrilt mõõdud kasutades asjakohaseid mõõtmisvahendeid; selle kasutades asjakohaseid ● valmistab pealiskatte lõiked, arvestades originaalkatete ja/või uue polstri mõõtudega; töövahendeid ja –võtteid ● teeb pealistusmaterjali juurdelõikuse, arvestades kanga lõimesuunda ja mustrit; ● õmbleb istme-, käe- ja seljatoekatted kasutades asjakohaseid töövahendeid ja –võtteid; ● kinnitab pealiskatte, kasutades klambri- ja liimipüstolit või käsitsi õmblust; ● paigaldab furnituurid (nööbid, nöörid jne) kasutades asjakohaseid töövahendeid ja –võtteid; ● valmistab eseme ette hoiustamiseks ja transportimiseks (fikseerib liikuvad osad, paigaldab kaitsekatted); 5) analüüsib koos juhendajaga enda ● analüüsib koos juhendajaga oma toimetulekut erinevate tööülesannetega mööbli polstri taastamisel; tegevust mööbli polstri taastamisel ● koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses õppekeeles, kasutades ja dokumenteerib tehtud tööd infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat. etteantud nõuete kohaselt, ● dokumenteerib eseme restaureerimistööd nõuetekohaselt kasutades IKT-vahendeid. kasutades infotehnoloogiavahendeid 62 (64) 63 (64)  Lisa 23 KINNITATUD haridus- ja teadusministri määrusega „Kutsekeskhariduse riiklik õppekava” Mehitamata sõidukite tehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 1. Õppekava üldandmed 1.1. Õppekava kuulub õppekavarühma mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika ning võimaldab õpilasel omandada teadmised, oskused , väärtushoiakud ja sotsiaalse valmiduse õpingute jätkamiseks või töötamiseks oskustöölisena nii maismaal, õhus kui vees kasutatavate mehitamata sõidukite ehk droonide ehitamise ja nendega töötamisega seotud ettevõtetes. 1.2. Õppekava õppemaht on 240 EKAPit, mis jaguneb järgmiselt: 1) kohustuslikud üldharidusõpingud 80 EKAPit; 2) põhiõpingud 125 EKAPit, millest ühiseid põhiõpinguid on 57 EKAPit ja valitavaid põhiõpinguid 68 EKAPit sh praktika vähemalt 30 EKAPit; 3) valikõpingud 35 EKAPit sh 5 EKAPit vabaõpingud. 1.3. Õppekavaga on määratud järgmised suunavalikud, millest õpilane peab valima vähemalt ühe: 1) mehitamata sõidukite hoolduse ja remondi suund; 2) mehitamata sõidukite juhtimise suund. 2. Õppekava põhiõpingute struktuur 2.1. Ühised põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht on järgmised: 1) oskused eluks ja tööks, 15 EKAPit; 2) digioskuste arendamine, 5 EKAPit; 3) sissejuhatus kutseõpingutesse, 10 EKAPit; 4) tehniline joonestamine ja 3D printimine, 7 EKAPit; 5) seireseadmete ja -süsteemide kasutamine andmete kogumisel, 5 EKAPit; 6) aku- ja laadimissüsteemide diagnostika ja hooldamine, 4 EKAPit; 7) andmeside- ja võrgutehnoloogiate kasutamine, 6 EKAPit; 8) mehitamata sõidukite teekonna planeerimine ja navigeerimine, 5 EKAPit. 2.2. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht mehitamata sõidukite hoolduse ja remondi suunal on järgmised: 1) robotitehnika, 10 EKAPit; 2) mehitamata sõidukite juhtimis- ja abisüsteemide hooldamine ja remontimine, 7 EKAPit 3) mehitamata sõiduki süsteemide ja tarkvara integreerimine, 7 EKAPit; 4) mehitamata sõidukite ajami hooldamine ja remontimine, 7 EKAPit; 5) mehitamata sõidukite lisaseadmete paigaldamine ja hooldamine, 7 EKAPit; 6) praktika, 30 EKAPit. 2.3. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht mehitamata sõidukite juhtimise suunal on järgmised: 1) mehitamata sõiduki käitamine, 15 EKAPit; 2) mehitamata sõiduki simulatsioon ja treenimine, 6 EKAPit; 3) mehitamata sõiduki diagnostika, 5 EKAPit; 4) mehitamata sõidukite programmeerimine ja autonoomne juhtimine, 5 EKAPit; 5) droonidega visuaalse sisu loomine ja töötlemine, 7 EKAPit; 6) praktika, 30 EKAPit. 1(21)  3. Mehitamata sõidukite tehnoloogia põhiõpingute moodulite kirjeldused 3.1. Kõikidele suundadele ja spetsialiseerumistele ühised põhiõpingute moodulid Mooduli nr Mooduli nimetus Õppe maht Eesti kutsehariduse arvestuspunktides (EKAP) 1. Oskused eluks ja tööks 15 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab pädevusi, mis on vajalikud edasisel õpiteel ja ühiskonnas ennastjuhtivalt, vastutustundlikult ja tulemuslikult toimimiseks. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane : Õpilane: 1) püstitab enesearengu ● selgitab tervislike eluviiside ja turvalise keskkonna tähtsust, sh toetavate suhtlusvõrgustike rolli tervise, eesmärgid, arvestades enda õpimotivatsiooni ja üldise toimetuleku tagamisel; võimeid ja võimalusi ning ● analüüsib juhendamisel enda käitumisharjumusi ning nende mõju enda tervisele, heaolule ja üldisele väärtustades tervislikke eluviise toimetulekule; ● hindab oma vaimse ja füüsilise tervise seisundit, arvestades põhilisi tegureid nagu magamine, toitumine, liikumine, suhted, kasutades selleks usaldusväärseid enesehindamise tehnikaid, sh veebipõhiseid töövahendeid; ● koostab juhendamisel aja- ja tegevuskava enda vaimse ja füüsilise heaolu säilitamiseks, kasutades selleks erinevaid tervise edendamise ja säilitamise võimalusi; ● kasutab kodukoha ja kooli lähedal paiknevad liikumisradu, harjutusväljakuid ja võimalusi erinevate liikumisviisidega tegelemiseks; ● oskab kasutada mobiilirakendusi liikumisharjumuse ja kehalise aktiivsuse jälgimiseks; ● analüüsib juhendamisel enda huvisid, väärtushoiakuid, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi; sõnastab eneseanalüüsi tulemustest lähtuvalt juhendamisel eesmärgid, isiklike ja akadeemiliste sihtide poole liikumiseks 2(21) 2) kasutab teadlikult erinevaid ● selgitab juhendatult õppimise olemust ning teadmiste ning oskuste omandamise protsessi, kasutades õpistrateegiaid ja -viise enda erinevaid teabeallikaid; õpitegevuse kavandamisel ja ● iseloomustab erinevaid õpistrateegiaid ja õppimisviise, seostades neid enda senise õpikäitumisega; juhtimisel ● oskab analüüsida enda õpiharjumusi ning arvestada tahtlikku ja tahtmatu tähelepanu mõju oma õpitegevusele; ● analüüsib juhendamisel oma õpimotivatsiooni, määratledes seda soodustavaid ja takistavaid tegureid; ● koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õppimis- ja igapäevategevuste ajakava, lähtudes enda huvidest, eneseteostusega seotud eesmärkidest ja võimalustest; ● annab hinnangu enda varasematele õpitulemustele, arvestades eneseanalüüsi tulemusi ja saadud tagasisidet; ● kavandab muudatused enda õppimisharjumustes lähtuvalt hindamistulemustest ning toob saadud tagasiside põhjal näiteid õpistrateegiate kasutamisest õpitegevustes; ● selgitab juhendamisel stressi ja frustratsiooniga toimetuleku võimalusi; 3) tegutseb seatud eesmärkide ● suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud vormis erinevas vanuses ja kultuuritaustaga inimestega, valides asjakohase saavutamiseks käitumis- ja väljendusviisi ning kohandades suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele; vastutustundlikult nii iseseisvalt ● jagab asjakohast infot nii kirjalikult, suuliselt kui ka visuaalselt, kasutades sobivaid suhtlemisvahendeid ja - kui kollektiivi liikmena vorme ning lähtudes suhtluspartnerist (sõber, kaasõpilane, etteantud, ametiasutus); ● kohandab enda suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele; ● näitlikustab, kuidas esmamulje, eelarvamused, sh stereotüübid mõjutavad inimeste käitumist; ● iseloomustab erinevaid meeskonnatöö rolle ja nende mõju töö tulemuslikkusele, kasutades teabeallikaid; ● analüüsib juhendamisel rühmas toimuvaid protsesse ja nende võimalikku mõju inimese käitumisele igapäevaelus; ● teeb kaaslastega teadlikult koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks, järgides meeskonnatöö põhimõtteid, suhtlus- ja käitumisnorme ning kasutades digitaalseid ühistöövahendeid; 4) mõistab ettevõtliku, väärtust ● selgitab juhendamisel vastutustundliku tarbimise ja tootmise põhimõtteid ning tehtavate valikute mõju loova ja vastutustundliku keskkonnale, kogukondadele ja enda heaolule; tegutsemise olulisust nii endale ● toob esile näiteid probleemsetest tarbimissituatsioonidest ning oskab otsida abi oma õiguste kaitseks; kui ühiskonnale ● kirjeldab jätkusuutliku arengu eesmärke, seostades neid ümbritseva keskkonna ja õpitava valdkonnaga; ● kaardistab juhendamisel ühiskonnas esinevaid sotsiaalseid probleeme, kasutades erinevaid teabeallikaid ja infotehnoloogiavahendeid; ● analüüsib meeskonnatööna valitud probleemi lahendamise võimalusi, kasutades tõenduspõhiseid fakte ja teabeallikaid; ● kavandab juhendatud meeskonnatööna tegevuskava valitud probleemi lahendamiseks, kasutades loovustehnikaid ning arvestades ressursside säästliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtteid; 3(21)  ● kavandab lahenduse elluviimiseks vajaliku eelarve, kasutades digivahendeid; 5) mõistab tööturu toimimise ● selgitab teabeallikate põhjal majanduslike, tehnoloogiliste, looduslike ja teiste keskkonnatingimuste põhimõtteid ja enda muutuste mõju majanduskeskkonnale; arenguvajadusi tööturule ● iseloomustab juhendatud meeskonnatööna Eesti majanduskeskkonna ja tööturu toimimist erinevates sisenemiseks tegevusvaldkondades, kasutades erinevaid teabeallikaid; ● iseloomustab erineva haridustasemega ja oskustega inimeste võimalusi tööturul, arvestades töötasu seost väärtusloomega; ● selgitab teabeallikate põhjal tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi töösuhetes; ● võrdleb erinevate lepingutingimuste tähtsust töösuhetes võimalike probleemide ennetamisel; ● võrdleb enda kogemusi ja oskusi valitud tegevusvaldkonnas erinevates ametites ja rollides tegutsemiseks vajalikega, kasutades oskuste kompassi; ● kavandab enesearengut toetavaid tegevusi, lähtudes enda eesmärkidest ja arendamist vajavatest oskustest; ● selgitab ressursside (raha, aeg, inimesed) vajadust ja säästmise võimalusi, arvestades enda seatud eesmärkidega; 6) kasutab varasemaid teadmisi, ● lahendab igapäevaeluga seonduvaid arvutusülesandeid, kasutades koolimatemaatikast tuttavaid mudeleid ja oskusi ja kogemusi meetodeid; igapäevaeluga seonduvate ● planeerib digivahendite abil igapäevased tulud-kulud, arvestades enda vajaduste ja võimalustega; ülesannete lahendamisel ● esitab kirjalikku ja suulist informatsiooni selgelt ja struktureeritult nii eesti keeles kui ka põhikoolis õpitud võõrkeeles; ● kasutab tehnoloogilisi vahendeid ja seadmeid ning tõenduspõhiseid andmeid otsuste või järelduste tegemiseks igapäevaeluga seotud küsimustes; ● kasutab igapäevaelus ettetulevate olukordade lahendamisel eesti- ja võõrkeelseid teabeallikaid; ● koostab pädevuse piires eesti- ja võõrkeelseid tekste, lähtudes igapäevaelu vajadustest; ● otsib tööülesande täitmiseks vajalikku teavet, hinnates erinevate teabeallikate usaldusväärsust; ● lahendab päriselulisi ülesandeid, sidudes tervikuks mitme ainevaldkonna teadmisi ja oskusi; ● näitlikustab matemaatika, füüsika, keemia ja bioloogia omavahelisi seoseid igapäevaelus; 4(21) 7) korraldab teadlikult oma ● hindab elumuutvate sündmuste (abiellumine, laste saamine, õnnetus, surm) mõju finantsplaneerimisele, rahaasju mõistes, et oma hea eristades rahalist väärtust emotsionaalsetest jt väärtustest; finantsilise käekäigu eest ● kirjeldab pangateenuseid ja finantsteenuse osutaja rolli üksikisiku rahaasjade korraldamisel, tuues esile vastutab vaid tema ise pakutavaid võimalusi, kaasnevaid kohustusi ja riske; ● oskab valida laenutooteid, kasutades sobivaid võrdlusvahendeid ning arvestades pakutavat intressimäära ja maksetingimusi; ● iseloomustab põhiomaduste alusel peamiste varaklasside nagu kinnisvara, võlakirjad ja aktsiad olemust ja erinevusi ning nende kasutamisvõimalusi ja sellega kaasnevaid riske isiklike finantseesmärkide saavutamiseks ● kirjeldab isikliku eluaseme soetamise võimalusi, tuues välja üürimise ja ostmise eelised ja puudused; ● selgitab pensioni kui pikaajalise finantsmehhanismi olemust ja selle planeerimise olulisust, kasutades asjakohaseid teabematerjale. 2. Digioskuste arendamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab enda digipädevusi elektroonilise teabe otsimiseks, loomiseks ja haldamiseks, arvest ades digitehnoloogia kasutamisel tervisekaitse ja küberturvalisuse nõuete ning autorikaitse ja eetika põhimõtetega. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kasutab digikeskkonnast ● määrab oma teabevajaduse ning rakendab sobivaid infootsingu võtteid, et leida digikeskkonnast asjakohane vajaliku teabe leidmiseks teave; sobivaid infootsingu ja ● otsib ja filtreerib andmeid, infot ja materjale eesmärgipäraselt, kasutades erinevaid otsingumeetodeid ja - andmehalduse võtteid, hinnates tööriistu; digisisu asjakohasust ● analüüsib juhendamisel leitud andmeid, infot ja digisisu, hinnates nende allikate päritolu usaldusväärsust ja asjakohasust; ● salvestab ja korrastab digikeskkonnas faile, kasutades kaustu ja kategooriaid, et tagada lihtne ligipääs ja haldus; ● töötleb ja analüüsib andmeid tabelarvutuse abil ning esitleb tulemusi selgelt ja arusaadavalt diagrammide ja skeemide abil; 2) kasutab info jagamiseks, ● kasutab sobivaid digitehnoloogiaid ja -sisu, et tõhusalt suhelda ja panustada meeskonnatöösse; suhtlemiseks ja koostööks ● jagab infot ja faile digikeskkonnas, valides selleks kontekstist ja eesmärgist tulenevalt korrektse viisi ja sobivaid digilahendusi, sobiva vahendi; arvestades digikeskkonnas ● kasutab iseseisvalt ja efektiivselt kooli, kohaliku omavalitsuse, riigi ja ettevõtete digiteenuseid, näiteks e- kehtivaid suhtlus- ja päevik, riigiportaal, digitaalsed õpikeskkonnad, pangateenused; 5(21)  käitumisnorme ning ● kasutab turvaliselt ühismeediat, ajaveebi ja video jagamise platvorme oma algatuste tutvustamiseks ja teiste küberturvalisuse nõudeid kaasamiseks; ● järgib digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme, arvestades erinevate sihtrühmade kultuurilisest, vanuselisest ja keelelisest eripärast tulenevaid vajadusi; ● haldab enda digitaalset identiteeti, arvestades küberturvalisuse nõuetega; ● analüüsib juhendamisel oma digitaalset jalajälge ja selle mõju enda kuvandile; 3) loob ja täiustab digisisu, ● loob digisisu teksti, esitluse, pildi ja videona, kasutades sobivaid tööriistu ning arvestades kvaliteedi, kasutades sobivaid tööriistu sh konteksti ja eesmärkidega; tehisintellekti lahendusi ● kohandab olemasolevat digisisu uue ja sisukama digimaterjali loomiseks, kombineerides erinevaid vastutustundlikult ning teabeallikaid ja digimaterjale; arvestades autoriõiguse ● järgib digisisu loomisel ja kasutamisel autoriõiguse ning eetika põhimõtteid, arvestades andmekaitse ja põhimõtteid konfidentsiaalsuse nõuetega; ● rakendab juhendamisel asjakohaseid litsentsitingimusi (Creative Commons) vastavalt sisule ja kontekstile; ● kasutab tehisintellekti rakendusi digisisu loomisel ja muutmisel vastutustundlikult, arvestades kvaliteeti ja konteksti; ● analüüsib juhendamisel tehisintellekti loodud digisisu täpsust, usaldusväärsust ja konteksti sobivust; 4) kaitseb oma digiseadet, ● kaitseb oma digiseadmeid ja nende sisu, rakendades ohtude vähendamiseks asjakohaseid turvameetmeid ja isikuandmeid, privaatsust ja uuendades regulaarselt vastavat tarkvara; tervist, rakendades ● tuvastab digiseadmeid ähvardavad ohud ja rakendab ennetusmeetmeid nende vältimiseks; küberturvalisuse ja ● rakendab turvameetmeid isikuandmete ja privaatsuse kaitseks, kasutades tugevaid paroole, kaheastmelist jätkusuutliku arengu autentimist ning andmete krüpteerimist, et piirata juurdepääsu enda andmetele; põhimõtteid ● analüüsib digiteenuse privaatsusreegleid ja kohandab privaatsusseadeid oma isikuandmete kaitseks; ● analüüsib enda käitumist digitehnoloogia kasutamisel, lähtudes sellega seotud vaimse ja füüsilise tervise riskidest; ● säilitab tervisliku tasakaalu digitehnoloogia kasutamisel, rakendades ajapiiranguid, puhkeperioode ja ergonoomilisi töövõtteid; ● reageerib adekvaatselt küberkiusamisele ning kasutab sobivaid vastumeetmeid edasise kahju vältimiseks; ● analüüsib digitehnoloogia keskkonnamõju ja rakendab ressursisäästlikke digikäitumise meetodeid, tõhustades seadmete energiatarvet ja eluea kestust ning hallates digiprügi ökoloogilise jalajälje vähendamiseks; 5) lahendab digitehnoloogia ● tuvastab digiseadme lihtsama tehnilise tõrke põhjuse ja lahendab selle juhendi abil; kasutamisega seotud ● valib konkreetse ülesande jaoks sobiva riist- ja tarkvara, arvestades ülesande spetsiifikat ja võimalikke probleeme, tuvastades alternatiive; tehnilised tõrked ning valides 6(21)  sobivad lahendused nende ● kohandab ja seadistab juhendite alusel digiteenust või platvormi vastavalt enda vajadustele; likvideerimiseks ● analüüsib oma digipädevust, koostades plaani enese arendamiseks ja oskuste täiendamiseks; ● toetab digitehnoloogia vähemkogenud kasutajaid, pakkudes juhiseid ja variante probleemide lahendamiseks. 3. Sissejuhatus kutseõpingutesse 10 EKAP Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane saab aru mehitamata sõidukite valdkonnast, õpib ohutult tööriistu ja seadmeid kasutama, mõistab tehniliste jooniste ja dokumentide tähtsust ning rakendab tehnika põhitõdesid praktilistes ülesannetes. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) omab ülevaadet tehnika ja ● kirjeldab näidete abil tehnika ja mehitamata sõidukite arengut ajas; mehitamata sõidukite arengust ● selgitab arusaadavalt Tööstus 4.0 põhimõtteid ja toob näiteid selle mõjust sõidukite arengule, kasutades läbi aja erinevaid teabematerjale; ● kirjeldab võimalikke tulevikutrende ja toob näiteid uute lahenduste kohta, kasutades erinevbaid teabematerjale näiteks tootja spetsifikatsioonid; 2) järgib tööohutuse reegleid, ● selgitab etteantud juhendi alusel, millised on peamised ohud töötamisel töökojas; kasutades vajalikke ● valib ülesande täitmiseks sobivad kaitsevahendid (nt prillid, kindad, kaitseriietus), lähtudes töökoja reeglitest kaitsevahendeid töö tegemisel ja tootja spetsifikatsioonidest; ● kasutab töö tegemisel kaitsevahendeid ja järgib töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid; 3) kasutab töövahendeid ja ● valib sobiva töövahendi, lähtudes materjalist, tööülesandest ja tootja kasutusjuhendist; seadmeid, järgides ● kasutab tööriista õigesti ja ohutult, järgides etteantud juhiseid ja tööohutusnõudeid; töötervishoiu, töö- ja ● võrdleb valmis töö tulemust etteantud juhendi või tootja spetsifikatsioonis tooduga; keskkonnaohutusnõudeid ning etteantud juhiseid 4) selgitab tehnilisi jooniseid ja ● tuvastab joonisel peamised märgid ja mõõtkava, lähtudes etteantud juhendist; dokumente, kasutades lihtsat ● visandab juhendamisel lihtsa detaili eskiisi, kasutades õppevahendeid ja raamistikku; erialakeelt. ● selgitab oma sõnadega, milleks on vaja töölehti ja muid dokumente, lähtudes juhendmaterjalidest; 5) kasutab tehnika põhitõdesid, ● mõõdab elektri-, mehaanika- või hüdraulika näitajaid, järgides etteantud juhiseid ja tootja juhendit; lahendades praktilisi ülesandeid ● selgitab, kuidas füüsikalised suurused mõjutavad sõiduki tööd, toetudes füüsika seadustele; töökojas ● kasutab lihtsamaid valemeid ja reegleid praktiliste ülesannete lahendamiseks, lähtudes tootja spetsifikatsioonidest; 6) selgitab AI põhimõtteid ● toob oma sõnadega esile vähemalt kaks näidet, kuidas AI aitab mehitamata sõidukit hooldada või juhtida, mehitamata sõiduki hoolduses lähtudes õppeprotsessis jagatud materjale ja allikaid; ja juhtimises. ● selgitab, millistes olukordades kasutatakse AI lahendusi mehitamata sõiduki juhtimisel, tuginedes õppeprotsessis jagatud materjale ja allikaid. 7(21)  4. Tehniline joonestamine ja 3D printimine 7 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab oskust luua ja kasutada tehnilisi jooniseid ning CAD-mudeleid 3D-printeri abil mehitamata sõidukite detailide, valmistamisel arvestades ergonoomika ja ohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) selgitab CAD-tarkvara ● kirjeldab vähemalt kahe CAD-tarkvara tugevusi ja nõrkusi, etteantud juhendi alusel; kasutamise võimalusi ● selgitab põhimõisteid ja käske, kasutades neid lihtsate ülesannete lahendamisel etteantud töölehe põhjal; masinprojekteerimises ● eristab joonisel põhilisi elemente, rahvusvaheliste standardite järgi; 2) koostab 2D jooniseid ja 3D ● selgitab joonisel sümboleid ja mõõtkava ning rakendab neid tootmisülesandes etteantud juhendi järgi; mudeleid, järgides ● seostab joonise tootmisprotsessi etapiga tootja juhendi järgi; rahvusvahelisi ● visandab etteantud töölehe alusel lihtsa skeemi; joonestusstandardeid ● joonestab etteantud detaili CAD-tarkvaras, etteantud juhendi ja standardite järgi; ● märgib joonisele mõõtmed ja sümbolid, ISO/Eesti standardite alusel; ● salvestab joonise sobivas failiformaadis, tootja spetsifikatsiooni järgi; ● kasutab tehnilisi jooniseid, lahendades praktilisi ülesandeid; 3) omab ülevaadet mehitamata ● kirjeldab prototüübi valmistamiseks kasutatud materjalide omadusi, tuginedes toote spetsifikatsioonile ja sõiduki prototüüpide etteantud juhendile; valmistamise tehnoloogiast, ja ● selgitab prototüübi valmistamise tehnoloogiat etteantud antud näidete põhjal; kasutatavatest materjalidest ● seostab kokkupaneku etapid ergonoomika põhimõtetega, tuginedes töötervishoiu ja ohutuse reeglitele; 4) valmistab ette mudeli ● ekspordib viilutusprogrammi juhendi järgi mudeli sobivasse failiformaati; printimiseks järgides 3D ● valib tootja spetsifikatsiooni alusel printimiseks sobivad materjalid; printimise tööprotsessi ● seadistab etteantud juhendi ja tootja soovituste järgi viilutusprogrammi parameetreid; 5) valmistab 3D-printeriga ● seadistab tootja juhendi alusel 3D printeri tööks valmis; detaili, järgides ergonoomika ● prindib CAD-mudeli detaili tootja juhendi järgi; ja ohutusnõudeid ● kõrvaldab printimise käigus esinevad vead, tuginedes etteantud juhendile ja tootja soovitustele; 6) valmistab prinditud detaili ● võrdleb prinditud detaili mõõtmeid ja kuju tehnilise dokumentatsiooni ja standardiga; ette kasutamiseks, järgides ● viimistleb detaili (nt lihvib, värvib, koostab) kasutades asjakohaseid materjale ja töövahendeid ning kvaliteedi- ja ohutusnõudeid järgides etteantud töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid . 5. Seireseadmete ja -süsteemide kasutamine andmete kogumisel 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused seireseadmete ja -süsteemide kasutamisel mehitamata sõidukitega, oskab kogutud andmeid töödelda vastavalt kehtivatele nõuetele ning rakendab infoturbe- ja küberturvalisuse põhimõtteid riskide ennetamisel ja maandamisel. 8(21)  Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kirjeldab seireseadmete ja - ● nimetab erinevaid seireseadmeid ja -süsteeme, eristades nende põhifunktsioone; süsteemide kasutusvõimalusi ● selgitab seadmete kasutusvõimalusi, seostades need konkreetse seireülesandega; mehitamata sõidukites ● selgitab kogutud andmete kasutust, järgides andmekaitsenõudeid ja andmete talletamise põhimõtteid; ● kirjeldab erinevaid andurite tüüpe, selgitades nende sobivust eri olukordades etteantud juhendi alusel; 2) töötleb seiresüsteemist saadud ● selgitab regulatsioonidele tuginedes suurandmete talletamise ja töötlemise põhimõtteid; andmeid, järgides kehtivaid ● teostab päringuid kogutud andmetest, kasutades andmetöötlusvahendeid; seadusi ja regulatsioone ● võrdleb eri ajaperioodide andmeid, tuvastades muutusi; ● koostab raporti kogutud seireandmete põhjal, järgides seire eesmärki; ● võrdleb andmetöötluse tulemusi, tuvastades kõrvalekaldeid nõuetest lähtudes etteantud juhendi alusel; 3) rakendab infoturbe meetmeid ● iseloomustab peamisi küberturvalisuse riske, seostades need mehitamata sõiduki töökindluse ja turvalisuse tagamiseks ohutusega; mehitamata sõidukiga ● selgitab riskide mõju sõiduki süsteemidele ja andmete turvalisusele, tuues näiteid praktilistest töötamisel, olukordadest; ● rakendab infoturbe meetmeid, järgides juhendit ja riskide maandamise põhimõtteid; ● selgitab infoturbe meetmete vajalikkust konkreetse olukorra põhjal etteantud juhendi alusel; ● tuvastab süsteemi töökindlusega seotud riskid, kasutades infoturbe põhimõtteid; 4) analüüsib droonilt kogutud ● näitab andmetabelis või graafikul vähemalt ühe kõrvalekalde, selgitades selle võimalikku tähendust; andmeid ja tuvastab lihtsaid ● seostab tuvastatud kõrvalekalde drooni tööparameetritega, etteantud juhendi alusel; kõrvalekaldeid tehisintellekti ● kirjeldab kõrvalekalde võimalikku mõju drooni töökindlusele, lähtudes tootja spetsifikatsioonist. abil 6 Aku- ja laadimissüsteemide diagnostika ja hooldamine 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab aku- ja laadimissüsteemide tööpõhimõtteid, hindab nende seisukorda ning teostab diagnostikat ja hooldust, järgides tootja juhiseid ja tööohutuse nõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) tunneb erinevaid ● liigitab erinevat tüüpi akusid, selgitades nende tööpõhimõtteid ja kasutusvõimalusi konkreetse sõiduki energiatalletussüsteeme, näitel; nende põhikomponente ja ● kirjeldab akusüsteemi põhikomponente, tuues näiteid nende funktsioonidest; tööpõhimõtteid. ● selgitab akude eeliseid ja piiranguid, arvestades sõiduki kasutusala; 9(21) 2) hindab aku seisukorda ja ● mõõdab aku seisundit (SoH, SoC), kasutades spetsiaalseid mõõteseadmeid; laadimissüsteemi toimimist, ● võrdleb mõõtmistulemusi tootja nõuetega, tehes järeldusi aku seisukorra kohta, kasutades sobivaid ● analüüsib aku jõudlust, selgitades võimalikke probleeme ja nende põhjuseid; mõõtevahendeid ja diagnostikameetodeid 3) hooldab aku- ja ● tuvastab laadimisseadmete töökorras oleku, järgides hooldusjuhendit; laadimissüsteeme, järgides ● selgitab erinevate laadimisviiside sobivust, lähtudes juhendist; juhendit ja ohutusnõudeid. ● kasutab hooldustööde käigus sobivaid töövahendeid ja kaitsevahendeid, järgides tööohutuse reegleid; 4) selgitab madal- ja kõrgepinge ● kirjeldab madal- ja kõrgepinge seadmete funktsioone, lähtudes juhendist; komponentide ● kirjeldab energiavõrgu komponentide toimimist skeemi alusel; tööpõhimõtteid, seostades ● selgitab tööohutusnõudeid kõrgepinge seadmete käsitlemisel, järgides juhendit. need sõiduki energiavõrguga. 7. Andmeside- ja võrgutehnoloogiate kasutamine 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane seadistab ja testib kommunikatsioonisüsteeme, tuvastab ja lahendab sideprobleeme, rakendab küberturvalisuse meetmeid ning analüüsib andmeedastuse töökindlust ja efektiivsust. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) rakendab sideprotokolle ● valib sobiva sideprotokolli, selgitades oma valikut konkreetse olukorra põhjal; andmevahetuses, tagades ● rakendab sideprotokolli, järgides etteantud juhendit; andmete õigsuse ● testib andmeedastust, tuvastades ja kõrvaldades vead juhendi alusel; 2) seadistab ● valib süsteemile sobivad seadistused, lähtudes juhistest ja kasutusnõuetest; kommunikatsioonisüsteeme, ● seadistab süsteemi tööle, järgides samm-sammulist juhendit; tagades nende nõuetekohase ● testib süsteemi toimimist, tuvastades vead juhendi alusel; toimimise 3) kõrvaldab sideprobleeme, ● tuvastab sideprobleemide põhjused (nt signaalihäired, latentsus), kasutades diagnostikaseadmeid; kasutades ● rakendab sobivad meetodid probleemide kõrvaldamiseks, järgides juhendit; diagnostikavahendeid ja ● testib süsteemi toimimist pärast parandusi, veendudes probleemi kõrvaldamises; sobivaid meetmeid ● analüüsib diagnostikatulemusi AI abil, tuvastades korduvad kõrvalekalded juhendi alusel; 4) rakendab küberturvalisuse ● selgitab põhilisi küberturvalisuse meetmeid nagu krüpteerimine, autentimine, tulemüür, tuues näiteid põhimõtteid, kaitstes nende kasutamisest; andmeedastust võimalike ● rakendab turvameetmeid andmeedastuse kaitsmisel, järgides etteantud nõudeid; riskide eest ● testib juhendi alusel rakendatud turvameetmete toimivust, haavatavuste tuvastamiseks; 10(21) 5) kasutab raadioside pidamisel ● kasutab raadioeetrit efektiivselt, piirates suhtluse kestust miinimumini; kokkulepitud reegleid ja - ● järgib raadioside protseduure, kasutades korrektset terminoloogiat; protseduure ● testib sidekanali toimimist, korrigeerides suhtlustehnikaid juhendi alusel. 8. Mehitamata sõidukite teekonna planeerimine ja navigeerimine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab baasteadmised navigatsioonist, kaartidest ja satelliitnavigatsioonist ning rakendab neid mehitamata sõiduki opereerimisel. Õpilane järgib sideprotseduure, hindab riske, arvestab ilmastikutingimustega ja tagab ohutu ning täpse missiooni läbiviimise. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) mõistab navigatsiooni ja ● tuvastab kaardil koordinaatsüsteeme, projektsioone ja kõrgussüsteeme, järgides ülesande juhendit; kartograafia aluseid ja nende ● selgitab kaardisümbolite tähendust ja mõõtkava täpsust, rakendades neid praktilisel ülesandel; kasutamise võimalusi ● kirjeldab oma asukohta kaardi ja situatsiooni võrdluse abil, tuginedes etteantud juhendile; mehitamata sõidukitega töötamisel, 2) kasutab satelliitnavigatsioon ● selgitab erinevaid navigatsioonimeetodeid, arvestades ilmastikuolusid ja seadme võimekust; sõiduki teekonna määramisel ● määrab sõiduki asukoha, kasutades satelliitnavigatsiooniseadet juhendamisel; ● planeerib sõiduki teekonna, arvestades vertikaalse ja horisontaalse navigatsiooni põhimõtteid; 3) koostab missiooni ● selgitab võimalikke riske mehitamata sõiduki kasutamisel, arvestades missiooni riskiliike ja kehtivat riskihinnangu, kavandades metoodikat riskide maandamise meetmed ● koostab riskihinnangu, tuginedes konkreetse missiooni andmetele; ● planeerib riskide leevendamise meetmed, järgides tootjapoolseid juhiseid ja ohutusnõudeid; 4) tõlgendab ilmastikuinfot, ● nimetab ilmastikunähtusi, mis võivad piirata sõiduki liikumist, arvestades tootjapoolseid piiranguid; arvestades selle mõju sõiduki ● leiab olulised ilmastikuandmed meteoroloogilisest kaardist või kodeeritud teadetest, kasutades liikumisele. digitehnoloogiat; ● selgitab ilmastikunähtuste mõju missiooni ohutusele ja täpsusele, seostades need sõiduki töövõimekusega. 3.2. Valitavad põhiõpingute moodulid mehitamata sõidukite hoolduse ja remondi suunal 9. Robotitehnika 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane oskab kasutada mehhatroonikasüsteeme, elektroonikakomponente ja mikrokontrollereid isetoimiva süsteemi juhtimisel, hooldusel ja remondil arvestades töö- ja keskkonnaohutusnõudeid. 11(21) Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kasutab programmeeritav ● kirjeldab erinevate andurite tööpõhimõtteid, tuues näiteid nende kasutamisest; isetoimiva süsteemi juhtimisel ja ● seob anduri signaali programmeeritav isetoimiva süsteemi juhtimisega, järgides juhendit; signaalide töötlemisel ● koostab skeemi, tuvastades joonisel elektroonikakomponendid; mikrokontrollereid, ● loob lihtsa programmi, kasutades algtasemel programmeerimiskeelt; elektroonikakomponente ja ● seadistab mikrokontrolleri ja kõrvaldab ilmnenud vead, juhendi alusel; andureid 2) seadistab programmeeritav ● paigaldab juhtpaneelid, kontrollerid ja andurid, järgides tööülesannet; isetoimiva süsteemi komponendid ● kalibreerib andurid ja mõõdab nende täpsust, kasutades asjakohaseid mõõtmisvahendeid; ja testib programmeeritav ● juhib liikuvat mehitamata sõidukit järgides etteantud juhiseid; isetoimiva süsteemi toimimist 3) rakendab ohutusmeetmeid, ● koostab hooldusülesande kokkuvõtte, kirjeldades avastatud probleeme; ennetades riske programmeeritav ● seiskab sõiduki või selle komponendi, järgides tootjapoolseid juhiseid; isetoimiva süsteemi hooldusel ja ● selgitab hooldusel ja remondil tekkivaid elektriohtusid ja näitab nende vältimise viise, lähtudes remondil tööohutusreeglitest; 4) hindab elektroonikakomponentide ● eristab elektroonikakomponentide tehnilisi andmeid ja arvutab vajalikke näitajaid, kasutades tehniliste andmete põhjal nende juhendit; sobivust konkreetse süsteemi jaoks ● analüüsib komponentide sobivust konkreetse süsteemi jaoks, võrreldes spetsifikatsioone; ● leiab hooldusjuhendid andmebaasidest, kasutades digitehnoloogiat. 10. Mehitamata sõiduki juhtimis- ja abisüsteemide hooldamine ja remontimine 7 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab mehitamata sõidukite juhtimis- ja abisüsteemide tööpõhimõtteid, rakendab nende seadistusi vastavalt juhenditele ning kõrvaldab tõrkeid, kasutades diagnostika- ja simulatsioonivahendeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) omab ülevaadet juhtimis- ja ● tuvastab tööülesandest lähtuvalt juhtimis- ja abisüsteemide põhikomponendid; abisüsteemide komponentidest, ● selgitab komponentide funktsioone ja kasutusvõimalusi, arvestades konkreetset sõidukit; nende funktsioonidest ja ● võrdleb erinevaid abisüsteeme, seostades neid sõiduki juhtimisega juhendi alusel; kasutusalast 2) seadisteb juhtimis- ja abisüsteemid, ● valib õiged seadistusparameetrid, lähtudes sõiduki tehnilistest nõuetest; järgides tootja juhendeid ja ● muudab süsteemide seadistusi, järgides tööohutust ja dokumenteerides muudatused; ohutusnõudeid ● testib seadistatud süsteemi toimimist tööülesande käigus, lähtudes juhendist; 12(21) 3) kõrvaldab juhtimis- ja ● kasutab süsteemidiagnostika- ja simulatsioonivahendeid, tuvastades tõrke põhjused; abisüsteemide tõrkeid, kasutades ● analüüsib diagnostika tulemusi, järeldades vea olemuse; asjakohaseid diagnostika- ja ● rakendab sobiva lahenduse vea kõrvaldamiseks, kontrollides süsteemi töökindlust pärast sekkumist; simulatsioonivahendeid 4) järgib töötamisel töötervishoiu-, ● järgib juhtimis- ja abisüsteemide hoolduse ja remondi käigus töötervishoiu-, töö- ja töö- ja keskkonnaohutusnõudeid keskkonnaohutusnõudeid, ● kasutab nõuetekohaselt sobivaid isikukaitsevahendeid; ● käitleb jäätmeid etteantud nõuete kohaselt. 11. Mehitamata sõiduki süsteemide ja tarkvara integreerimine 7 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane paigaldab ja uuendab tarkvara, testib süsteemide integreerimist, kasutab diagnostikaseadmeid ja süsteemilogisid tõrgete tuvastamiseks ning koostab rikkeraporteid, tagades mehitamata sõidukite töökindluse ja efektiivsuse. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) paigaldab sõiduki tarkvara, testides ● paigaldab tarkvara, järgides tootja juhiseid ja ohutusnõudeid; süsteemide toimivust pärast ● testib tarkvara toimimist reaalsetes sõidukites, kasutades tootjapoolseid teste; uuendamist ● võrdleb alamsüsteemide töökindlust nõuetes tooduga pärast tarkvara uuendamist; 2) kasutab diagnostikaseadmeid ● selgitab rikkekoode diagnostikaseadmega, järgides juhendit; rikkekoodide lugemiseks ja ● tõlgendab süsteemilogisid ja andmesiinide andmeid, selgitades tarkvara ja riistvara vahelisi tõrkeid; analüüsiks. ● analüüsib saadud infot, järeldades tõrke põhjuse; 3) kasutab süsteemilogisid ja ● kasutab terminalikäsklusi, väljastades juhtplokkide diagnostikainfot; terminalikäsklusi, saades infot ● kasutab programmeerimiskeelt (nt Python, C++), et väljastada juhtplokkide infot; juhtplokkidest ● selgitab diagnostikaandmete mõju sõiduki töökindlusele; 4) koostab rikkeraporti ● leiab tarkvaratõrked, kasutades süsteemilogisid ja terminalikäsklusi; tarkvaratõrgete põhjal, andes ● koostab rikkeraporti vastavalt tootjapoolsele juhendile, järgides vormistusnõudeid; sisendi arendajatele või ● rakendab hooldustööriistu süsteemitõrgete ennetamiseks, vastavalt tööjuhendile; hooldusmeeskonnale edasisteks ● dokumenteerib kõik tuvastatud tõrked, rakendatud tegevused ja tulemused aruandes; arendustöödeks 5) kasutab tehisintellekti tööriista, et ● leiab tehisintellekti programmi abil vähemalt ühe võimaliku vea või kõrvalekalde leida võimalikke vigu ja ennustada diagnostikaandmetest; rikkeid mehitamata sõidukis ● selgitab lihtsas keeles, kuidas see info aitab drooni hooldada või riket ennetada. 12. Mehitamata sõiduki ajami hooldamine ja remontimine 7 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tunneb mehitamata sõiduki ajamite ehitust ja tööpõhimõtteid, et teostada hooldust ja remonti vastavalt tootja juhistele ärgides töötervishoiu-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid. 13(21) Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kirjeldab erinevaid ajamitüüpe ja ● eristab erinevat tüüpi mootoreid, selgitades nende tööpõhimõtteid; energiaallikaid, selgitades nende ● kirjeldab näidete varal ajamite omadusi; tööpõhimõtteid ● võrdleb hübriid- ja elektriajamite ehitust ja tööpõhimõtet, tuginedes eesti- ja ingliskeelsetele allikatele; ● selgitab alternatiivsete energiaallikate kasutamise võimalusi, arvestades nende keskkonnamõju; ● kirjeldab sisepõlemismootori süsteeme ja hooldusnõudeid, kasutades erialast terminoloogiat; 2) hindab ajami tehnilist seisundit, ● vaatleb ajami seisukorda visuaalselt, lähtudes tööülesandest.; kasutades mõõteseadmeid ja ● mõõdab ajami müra- ja vibratsioonitaset, kasutades ettenähtud mõõtevahendeid; tootjajuhiseid ● võrdleb mõõtmistulemusi tootja juhistes tooduga, tuvastades kõrvalekaldeid; ● kasutab tööülesande lahendamiseks sobivaid mõõtmisvahendeid ja -võtteid, järgides tööohutust; ● järeldab mõõtmiste põhjal ajami võimalikke rikkeid või puudusi, esitledes tulemusi; 3) hooldab ajami elektroonilisi ja ● demonteerib ajami, kasutades sobivaid töövahendeid ja töövõtteid; mehaanilisi komponente, järgides ● vahetab kulunud või defektsed osad, järgides tootjapoolseid nõudeid; tootja juhiseid ● kalibreerib juhtimissüsteeme ja täiturmehhanisme, testides nende töökindlust tootja juhendi järgi.; ● viib läbi ajami hoolduse samm-sammuliselt, järgides tootja juhiseid; ● dokumenteerib hooldustegevused, kasutades erialast terminoloogiat ja tööjuhendeid; 4) remondib mehitamata sõiduki ● asendab defektsed komponendid, kasutades nõuetekohaseid tööriistu ja töövõtteid; ajamit, kasutades asjakohaseid ● koostab ajami uuesti, järgides ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid; töövahendeid ja -võtteid ● testib remonditud ajami töökindlust, lähtudes tootja juhistest; 5) järgib töötamisel töötervishoiu-, ● kõrvaldab tööde kvaliteedist tulenevad kõrvalekalded, arvestades tootja nõudeid ; töö- ja keskkonnaohutusnõudeid ● järgib hoolduse ja remondi käigus töötervishoiu- ja keskkonnanõudeid, ● kasutades nõuete kohaselt sobivaid isikukaitsevahendeid ● käitleb jäätmeid etteantud nõuete kohaselt. 13. Mehitamata sõiduki lisaseadmete paigaldamine ja hooldamine 7 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kirjeldab mehitamata sõidukite lisaseadmete tüüpe ja tööpõhimõtteid, paigaldab lisaseadmeid tootjajuhiste alusel ning hooldab ja testib nende funktsionaalsust, järgides ohutus-, andmekaitse- ja kvaliteedinõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) tunneb mehitamata sõiduki ● iseloomustab teabeallikate põhjal erinevaid lisaseadmete tüüpe ja nende kasutusvõimalusi lisaseadmete tüüpe, funktsioone ja mehitamata sõidukites; tööpõhimõtteid ● kirjeldab mehitamata sõiduki lisaseadmete tööpõhimõtteid, kasutades erialast terminoloogiat; ● selgitab lisaseadmete funktsioone, tuues näiteid nende kasutamisest missioonides; 14(21) 2) paigaldab lisaseadmeid, järgides ● valib sobivad lisaseadmed, lähtudes konkreetse missiooni juhisest; tootjajuhiseid ja ohutusnõudeid ● paigaldab lisaseadme sõidukile, kasutades tootja juhiseid ja sobivaid töövahendeid; ● testib paigaldatud lisaseadme kinnitust ja ühendusi, järgides ohutus- ja kvaliteedinõudeid; ● dokumenteerib paigaldamise, kirjeldades töö käiku arusaadavalt ja korrektselt; 3) hooldab lisaseadmeid, testides ● viib läbi lisaseadmete regulaarse hoolduse, kasutades tootjapoolseid juhiseid; nende funktsionaalsust ● testib lisaseadme funktsioone tööülesande põhjal, kontrollides töökindlust; tootjajuhiste alusel ● häälestab lisaseadme parameetreid, järgides juhendit ja ohutusnõudeid; ● dokumenteerib teostatud hooldustegevused, kasutades erialast terminoloogiat ja korrektset kirjakeelt. 14. Praktika 30 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane rakendab õppekeskkonnas omandatud teadmisi ja oskusi reaalsetes töökeskkonnas, teostades mehitamata sõidukite hooldus- ja remonditöid ning diagnoosides ja seadistades juhtimis-, kommunikatsiooni-, aku-, anduri- ja turvasüsteeme. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) töötab juhendamisel ● täidab praktika alustamiseks vajalikud dokumendid, järgides praktikajuhendit; praktikaettevõttes, järgides ● tutvub töökorralduse ja sisekorrareeglitega, järgides ettevõtte juhiseid; töökorraldust ja ohutusnõudeid ● täidab ülesandeid kokkulepitud viisil, järgides juhendaja nõudeid ja töökorraldust,; ● rakendab tööülesannetes ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid, tagades kvaliteedi; 2) hooldab ja remondib mehitamata ● valib sobivad tööriistad ja vahendid, lähtudes tööülesande sisust; sõidukeid, järgides tootjajuhiseid ja ● hooldab mootoreid, jõuülekandeid ja elektrisüsteeme tootja juhiste alusel; ohutusnõudeid ● remondib mootoreid, jõuülekandeid ja elektrisüsteeme tootja juhiste alusel; ● valmistab ette töökoha ja korrastab selle töö lõppedes, järgides töökorraldust ja ohutusnõudeid; ● kasutab infotehnoloogilisi vahendeid ja dokumentatsiooni, toetudes eesti- ja ingliskeelsetele allikatele; ● analüüsib hooldustööde käigus täheldatud tehnilisi probleeme, seostades neid töökindlusega; 3) kasutab diagnostikaseadmeid ja - ● loeb rikkekoode ja anduriandmeid, kasutades diagnostikaseadmeid; tarkvara, määrates hooldusvajaduse ● analüüsib diagnostikatulemusi, selgitades rikete põhjuseid; ● koostab diagnostikaaruande, dokumenteerides põhjused ja ettepanekud lahenduseks; ● võrdleb süsteemide tulemusi, tuvastades kõrvalekaldeid töökindluses; 4) viib läbi aku- ja ● määrab akude seisukorra, kasutades mõõteseadmeid ja tootjapoolseid juhiseid; energiahaldussüsteemide hooldust ● vahetab oma pädevuse ulatuses akusüsteemi komponente, järgides ohutusnõudeid; ja diagnostikat, tagades mehitamata ● rakendab energiatõhususe meetmeid, selgitades nende mõju süsteemile; sõiduki töökindluse ● koostab hooldus- ja diagnostikaaruande, dokumenteerides töö tulemused; 15(21) 5) kalibreerib ja vahetab mehitamata ● tuvastab andurid ja komponendid, selgitades nende seoseid süsteemidega; sõiduki andureid ja ● vahetab kulunud või defektsed andurid, kasutades tootjajuhiseid; alamsüsteemide komponente, ● kalibreerib süsteeme, rakendades tööstusstandardeid ja ohutusnõudeid; järgides juhiseid ● analüüsib kalibreerimistulemusi, dokumenteerides vajalikud parandused; 6) vastutab meeskonna liikmena oma ● täidab oma ülesandeid meeskonnas, järgides kokkuleppeid; töö kvaliteedi ja õigeaegse täitmise ● vastutab oma töö kvaliteedi eest, andmata negatiivset mõju teiste tööle; eest ● suhtleb asjakohaselt meeskonnaliikmetega, kasutades erialast terminoloogiat; ● analüüsib oma panust meeskonnatöös, arutades seda juhendajaga. 3.3 Valitavad põhiõpingute moodulid mehitamata sõidukite juhtimise suunal 15. Mehitamata sõiduki käitamine 15 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused mehitamata sõiduki testimiseks ja ohutuks kasutamiseks missioonil arvestades kehtivaid õigusakte, andmekaitse- ja eetikanõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kasutab tehnilist dokumentatsiooni ● selgitab tehnilise dokumentatsiooni rolli hooldustööde planeerimisel ja läbiviimisel; ● kirjeldab dokumentatsioonis toodud tööetappe konkreetse tööülesande alusel; 2) viib läbi missioonieelse kontrolli, ● selgitab eelkontrolli vajalikkust mehitamata sõiduki ohutuse tagamisel; järgides ohutusnõudeid ● teostab missioonieelse kontrolli, järgides juhendit; ● tuvastab võimalikud riskid kontrolli käigus, teavitades nendest juhendajale vastavalt etteantud nõuetele; 3) paigaldab lisaseadmeid ja ● kirjeldab lisaseadmete paigalduse ja kalibreerimise mõju sõiduki toimimisele; kalibreerib need tootjajuhiste alusel ● paigaldab lisaseadmeid tootja juhiste järgi; ● kalibreerib seadmeid, kontrollides nende täpsust missioonieelsel testil; 4) järgib hädaolukorra protseduure ja ● selgitab peamisi tehniliste rikete ennetusmeetmeid teabematerjalide alusel; rakendab ennetusmeetmeid ● kirjeldab standardseid hädaolukorra protseduure, lähtudes eeskirjadest; juhendite alusel ● rakendab missioonipõhiseid ennetusstrateegiaid, sarnaste olukordade kordumise vältimiseks; ● harjutab hädaolukorra lahendamist, kasutades simulatsiooni või praktilist ülesannet; 5) hindab inimfaktori mõju ja ● selgitab inimfaktori rolli mehitamata sõiduki juhtimisel ja hoolduses; rakendab selle vähendamise ● kirjeldab tüüpilisi inimvigade allikaid, tuues näiteid etteantud juhendi järgi; meetmeid ● rakendab töökorralduslikke ja tehnilisi võtteid vigade ennetamiseks´; 6) järgib seadusandlust ja õigusakte ● selgitab Eesti ja rahvusvaheliste õigusaktide mõju mehitamata sõiduki juhtimisele; mehitamata sõiduki kasutamisel ● seostab konkreetse missiooni seadusandliku raamistikuga; 16(21)  ● järgib eeskirju, arvestades teiste liiklejate ja sõidukite ohutust; 7) rakendab andmekaitse põhimõtteid ● selgitab andmekaitse põhimõtteid õigusaktidest lähtuvalt; ja käitub eetiliselt töötamisel ● tuvastab võimalikke andmekaitse riske, pakkudes lahendusi nende vältimiseks; mehitamata sõidukitega ● selgitab eetikanõudeid, lähtudes avaliku ruumi ja korra regulatsioonidest; ● rakendab andmekaitse meetmeid ja järgib eetikanõudeid praktiliste ülesannete täitmisel. 16. Mehitamata sõiduki simulatsioon ja treenimine 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kavandab ja sooritab mehitamata sõiduki missioone virtuaalses keskkonnas, viies läbi eel- ja järelkontrolli, arvutades trajektoore, navigeerides ning lahendades hädaolukordi, järgides missioonireegleid ja ohutusprotsed uure. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) selgitab missiooni kavandamise ● selgitab mehitamata sõiduki juhtimise põhimõtteid virtuaalses keskkonnas, arvestades põhimõtteid ja missioonireegleid; simulatsioonikeskkonna võimalusi ● kirjeldab navigatsiooni ja missiooniplaani koostamise põhitõdesid, lähtudes simulatsiooni piirangutest; ● kirjeldab virtuaalkeskkonna funktsioone, tuues näiteid nende kasutusest; 2) analüüsib missiooniga seotud ● teostab sõiduki eelkontrolli simulatsioonis; tegevusi simulatsioonikeskkonnas, ● järgib missiooni ajal side- ja koostööprotokolle, tegutsedes meeskonnaga; järgides reegleid ● dokumenteerib missiooni logi simulatsioonis, arvestades ülesande täitmist ja turvalisust; ● analüüsib missiooni tulemusi, hinnates ülesande täitmist ja turvalisust; ● tuvastab missiooni kõrvalekalded simulatsioonis, arvestades nende mõju ohutusele; 3) kasutab mehitamata sõidukiga ● kasutab kaardistamis- ja orienteerumisfunktsioone trajektoori arvutamiseks, arvestades töötamisel erinevaid keskkonnatingimusi; navigeerimismeetodeid, arvutades ● rakendab navigeerimise meetodeid, vältides takistusi ja tagades ülesande täitmise; trajektoore ja vältides riske ● simuleerib stardi- ja maandumismaneevreid keerulistes tingimustes, järgides ohutusprotseduure; ● selgitab trajektoori täpsust, esitades vajalikud parandused; 4) täidab missioone virtuaalses ● koostab missiooniplaani, järgides ülesande juhiseid; simulatsioonikeskkonnas ● kasutab ilmastikuandmeid ja navigatsioonivõimalusi, optimeerides missiooniplaani; ● simuleerib sensorite või kaamerate kasutamist, kogudes vajalikke andmeid; ● analüüsib missiooni tulemust, esitades parandusettepanekud; 5) analüüsib simulatsioonis ● kirjeldab tehniliste rikete mõju sõiduki käitumisele simulatsioonis; hädaolukordi, arvestades ● selgitab ilmastikuolude mõju missiooni käigule ja navigeerimisele; missioonireegleid ja ● rakendab hädaolukorra lahendamise tegevuskava simulatsioonis, järgides ohutusreegleid; ohutusprotseduure ● analüüsib simulatsiooni tulemust, hinnates rakendatud lahenduste tõhusust. 17(21)  17. Mehitamata sõidukite diagnostika 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab mehitamata sõidukite tehnilist dokumentatsiooni, skeeme ja vooluringe rikkeotsingul, diagnoosib ja parandab süsteeme, monteerib ja demonteerib komponente vastavalt juhistele ning hindab töökindlust, järgides tööohutuse ja kvaliteedi nõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) selgitab mehitamata sõiduki ● kirjeldab mootori, elektroonika ja juhtimissüsteemide koostööd, arvestades nende mõju kogu süsteemide tööpõhimõtteid ja sõiduki toimimisele; funktsionaalsust ● selgitab alamsüsteemide seoseid sõiduki funktsionaalsusega, kasutades praktilisi näiteid; ● selgitab süsteemide tööpõhimõtteid, tuginedes dokumentatsioonile ja skeemidele; 2) kasutab tehnilist dokumentatsiooni ● kasutab tehnilisi dokumente remondi- ja hooldustöö kavandamisel ja läbiviimisel; ja skeeme, rikete diagnoosimiseks ● kasutab tehnilisi skeeme ja jooniseid, kasutades õigeid tähiseid ja sõnu, et aru saada, kuidas süsteem töötab ja kus viga võib olla; ● kasutab dokumentatsiooni juhiseid rikkeotsingul, järgides tööohutuse ja kvaliteedinõudeid; 3) eemaldab ja paigaldab komponente ● kirjeldab monteerimise ja demonteerimise etappe, arvestades nende mõju töökindlusele; mehitamata sõiduki töökindluse ● teostab komponentide eemaldamist ja paigaldust, kasutades sobivaid töövahendeid ja tagamiseks, kasutades sobivaid ohutusvõtteid; töövahendeid ja ohutusvõtteid. ● hoiustab eemaldatud detaile vastavalt standarditele, vältides kahjustusi või kadumist; ● selgitab eemaldamise mõju sõiduki tööle, tuginedes dokumentatsioonile; 4) koostab raporteid tuvastatud rikete ● koostab vigade kohta põhjaliku ja selgelt vormistatud kirjaliku raporti, kasutades korrektset ja läbiviidud tööde kohta erialaterminoloogiat ning järgides ettevõtte või kooli raporti koostamise nõudeid; ● esitab paranduste üksikasjaliku ja tõendatud ülevaate, kirjeldades töö käigu, kasutatud meetodid, töövahendid ja seadistused, ning dokumenteerib tulemused selgelt. 18. Mehitamata sõidukite programmeerimine ja autonoomne juhtimine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja praktilised oskused mehitamata sõidukite juhtimistarkvara kasutamiseks ning autonoomsete süsteemide haldamiseks. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) tunneb mehitamata sõidukite ● kirjeldab erinevate juhtimistarkvarade funktsioone ja kasutusvõimalusi; juhtimistarkvara, maajaamade ● võrdleb tootjapoolseid tarkvarasid ja maajaama lahendusi, arvestades nende eripära; lahendusi ja nende funktsioone ● kasutab juhtimistarkvara konkreetse ülesande lahendamiseks, järgides juhiseid; 2) kasutab infotehnoloogia- ja ● selgitab UNIX-süsteemide põhimõtteid ja nende rolli juhtimistarkvaras; programmeerimise alaseid teadmisi ● demonstreerib programmeerimise põhialuseid lihtsate näidete toel; 18(21)  ja oskusi autonoomsete süsteemide ● rakendab IT-oskusi mehitamata sõidukite süsteemide arenduse ja halduse toetamisel; arendamisel 3) kasutab navigatsiooni- ja ● selgitab navigatsioonisüsteemide põhifunktsioone ja nende olulisust; kaardistamisfunktsioone, ● kasutab orientatsiooni- ja kaardistamisvõtteid simulatsioonis, arvutades trajektoori; planeerides autonoomseid lende ● koostab tööülesande ohutuks stardiks, lennuks ja maandumiseks, järgides ohutusnõudeid; 4) rakendab turvameetmeid, tagades ● selgitab küberturvalisuse ja andmekaitse meetodeid, arvestades süsteemi eripära; süsteemi töökindluse ja kaitse. ● rakendab kaitsemeetmeid volitamata juurdepääsu vältimiseks; ● kontrollib süsteemi vastavust turvalisuse ja funktsionaalsuse nõuetele; 5) kasutab tehisintellekti tööriista ● tõlgendab tehisintellekti koostatud plaani, tuues välja riskide vältimise võimalused; drooni lennuplaani koostamiseks ● selgitab, miks koostatud plaan on drooni jaoks turvaline ja töökindel. 19. Droonidega visuaalse sisu loomine ja töötlemine 7 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab videokaameraid ja mehitamata sõidukeid visuaalse sisu loomiseks ja töötlemiseks, järgides salvestusplaani, autoriõiguste ja andmekaitse nõudeid ning tagades ohutuse ja kvaliteetse visuaalse tulemuse. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) selgitab videokaamerate ● kirjeldab kaamerate tööpõhimõtteid, arvestades nende kasutust erinevates filmimisülesannetes; tööpõhimõtteid ja kasutusvõimalusi ● selgitab kaamera valiku põhimõtteid, arvestades sõiduki võimekust ja filmimise eesmärki; mehitamata sõidukitel, lähtudes ● võrdleb erinevaid kaameralahendusi, tuues välja nende eelised ja piirangud; tootjastandarditest 2) koostab salvestus- ja ● tuvastab lähteülesandest autoriõiguste ja andmekaitse nõuded; missiooniplaani, mehitamata ● koostab salvestusplaani, arvestades navigatsiooni võimalusi ja ilmastikutingimusi; sõidukiga, järgides filmimise ● koostab missiooniplaani, lähtudes salvestusplaanist, ohutusest ja keskkonnatingimustest; eesmärki ja sõiduki võimekust 3) viib läbi filmimise mehitamata ● täidab missiooni kontrollkaardi filmimise ja salvestamise tegevustega, arvestades andmekaitse sõidukiga, järgides salvestusplaani nõudeid; ● rakendab kvaliteetse foto- ja videomaterjali salvestamise võtteid, arvestades ohutusnõudeid; ● analüüsib saadud materjali vastavust salvestusplaanile, valides töötluseks sobiva digitaalse sisu ● dokumenteerib filmimise tulemused, järgides õiguslikke ja tehnilisi nõudeid; 4) teostab filmitud materjali ● valib järeltöötluse töövahendid ja formaadi, arvestades materjali eripära ja soovitavat lõpptulemust; järeltöötluse, lähtudes töö ● teostab järeltöötluse (nt montaaž, värvikorrektsioon, heli), järgides kvaliteedinõudeid; lähteülesandest ● kohandab materjali sobivasse väljundformaati ja tagab selle ohutu edastamise; ● esitleb valminud filmi, lähtudes lähteülesandest ja esitluskontekstist; 19(21)  ● koostab 3D-mudeleid rajatistest ja maastiku objektidest, kasutades droonilt kogutud andmeid ja vastavat tarkvara etteantud juhendi alusel; ● rakendab tehisintellekti tööriistu maastiku, pinnavormide ja rajatiste mahtude ning ajas toimunud muutuste hindamiseks. 20. Praktika 30 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kinnistab õppekeskkonnas omandatut täites juhendaja juhendamisel ülesandeid reaalses töökeskkonnas. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) töötab praktikaettevõttes, järgides ● täidab praktika alustamiseks vajalikud dokumendid, järgides praktikajuhendit; ettevõtte töökorraldust ja ● tutvub töökorralduse ja sisekorrareeglitega, järgides ettevõtte juhiseid; ohutusnõudeid ● läbib töökohal ohutusjuhendamise, rakendades saadud teadmisi tööprotsessis; ● järgib juhendaja nõudeid ja töökorraldust, täites ülesandeid kokkulepitud viisil; ● rakendab tööülesannetes ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid, tagades kvaliteedi; 2) täidab mehitamata sõiduki ● seadistab juhtimis-, seire- ja kommunikatsioonisüsteeme, lähtudes tööülesandest; juhtimis-, seire-, diagnostika-, ● kasutab tehnilist dokumentatsiooni ja töövahendeid, järgides juhiseid; kommunikatsiooni-, ● testib süsteemide toimimist, dokumenteerides tulemused; energiahaldusega seotud ülesandeid ● järgib tööohutuse ja kvaliteedinõudeid, teostades seadistamist; vastavalt etteantud nõuetele ● tuvastab süsteemide kõrvalekalded, kasutades diagnostikaseadmeid ja -tarkvara; ● analüüsib rikete põhjuseid, tuginedes tehnilistele andmetele; ● koostab diagnostikaaruande, kirjeldades probleeme ja lahendusi; ● võrdleb süsteemi töökindlust tootjajuhistega; 3) viib läbi mehitamata sõiduki ● koostab missiooniplaani, arvestades tööülesannet ja keskkonnatingimusi; missiooni, kasutades ● kasutab seadistatud süsteeme missiooni teostamisel; eesmärgipäraselt küberturvalisuse ● rakendab missiooni käigus kogutud ja töödeldud andmeid, järgides andmekaitsenõudeid; ja andmekaitse meetmeid, süsteemi ● analüüsib kogutud andmete vastavust eesmärgile, esitades tulemused; töökindluse tagamiseks ● selgitab küberturvalisuse riske ja nende mõju süsteemile; ● rakendab infoturbe meetmeid praktikaülesannetes; ● kontrollib süsteemi turvalisust, raporteerides võimalikud ohud juhendajale; ● järgib andmekaitsenõudeid dokumentide ja kogutud info töötlemisel; 20(21) 4) arendab meeskonna liikmena ● täidab oma ülesandeid meeskonnas, järgides kokkuleppeid; suhtlemis- ja koostöövalmidust ● vastutab oma töö kvaliteedi eest, andmata negatiivset mõju teiste tööle; ● suhtleb asjakohaselt meeskonnaliikmetega, kasutades erialast terminoloogiat; 5) vastutab oma töö kvaliteedi ja ● analüüsib oma panust meeskonnatöös, arutades seda juhendajaga; tähtaegse täitmise eest ● täidab ülesandeid õigeaegselt ja vastutab meeskonna liikmena oma töö kvaliteedi eest: ● osaleb hooldus- ja remonditööde meeskonna koosolekutel. 21(21)  Lisa 24 KINNITATUD haridus- ja teadusministri määrusega „Kutsekeskhariduse riiklik õppekava” Merenduse õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 1. Õppekava üldandmed 1.1. Õppekava võimaldab õpilasel omandada teadmised, oskused, väärtushoiakud ja sotsiaalse valmiduse õpingute jätkamiseks ja töötamiseks merenduse valdkonnas vastavalt suunavalikule ja rahvusvahelistele nõuetele. 1.2. Õppekava paigutumine õppekavarühma sõltub suunavalikust järgnevalt: 1.2.1 suunavalikul laevajuhtimisele liigitub õppekava õppekavarühma transporditeenused; 1.2.2 suunavalikul laeva jõuseadmete ja mehhanismide hooldamisele liigitub õppekava õppekavarühma mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika. 1.3. Õppekava õppemaht on 240 EKAPit, mis jaguneb järgmiselt: 1) kohustuslikud üldharidusõpingud 80 EKAPit; 2) põhiõpingud 125 EKAPit, millest ühiseid põhiõpinguid 40 EKAPit ja valitavaid põhiõpinguid 85 EKAPit sh praktika vähemalt 25 EKAPit; 3) valikõpingud 35 EKAPit sh 5 EKAPit vabaõpingud. 1.4. Õppekavaga on määratud 2 suunavalikut, millest õpilane peab valima vähemalt ühe: 1) laevajuhtimine; 2) laeva jõuseadmete ja mehhanismide hooldamine. 2. Õppekava põhiõpingute struktuur 2.1. Ühised põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht on järgmised: 1) oskused eluks ja tööks, 15 EKAPit; 2) digioskuste arendamine, 5 EKAPit; 3) sissejuhatus valdkonna kutseõpingutesse, 10 EKAPit; 4) laevade merekõlblikkuse tagamine, 5 EKAPit; 5) pädevustaseme tagamise kohustuslikud kursused, 5 EKAPit. 2.2. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht laevajuhtimise suunal on järgmised: 1) navigatsiooni teostamine, 8 EKAPit; 2) meresõidu planeerimine astronoomia ja meteoroloogia abil, 5 EKAPit; 3) tekioperatsioonide teostamine, 5 EKAPit; 4) laeva juhtimine, 5.5 EKAPit; 5) vahiteenistuse läbiviimine, 6 EKAPit; 6) laevajuhi inglise keele oskuse arendamine, 8 EKAPit; 7) laevajuhi juhtimispädevuste arendamine, 8.5 EKAPit; 8) vanemmadruse meresõidupraktika, 12 EKAPit; 9) vahitüürimehe meresõidupraktika, 25 EKAPit. 2.3. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht laeva jõuseadmete ja mehhanismide hooldamise suunal on järgmised: 1) laeva peamasinate ekspluatatsioon, 7 EKAPit; 2) laeva abimehhanismide käit, 8 EKAPit; 1 3) laeva elektri- ja automaatikasüsteemide hooldus ning remont, 13 EKAPit; 4) laevamehaaniku inglise keele oskuse arendamine, 6 EKAPit; 5) laevaremonditööde tegemine, 12 EKAPit; 6) lukksepatööde tegemine, 12 EKAPit; 7) laevamehaaniku juhtimispädevuste arendamine, 2 EKAPit; 8) vanemmotoristi meresõidupraktika, 12 EKAPit; 9) vahimehaaniku meresõidupraktika, 13 EKAPit. 2  3. Merenduse õppekava põhiõpingute moodulite kirjeldused 3.1.Kõikidele suundadele ühised põhiõpingute moodulid Mooduli õppe maht Eesti Mooduli nr Mooduli nimetus kutsehariduse arvestuspunktides (EKAP) 1. Oskused eluks ja tööks 15 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab pädevusi, mis on vajalikud edasisel õpiteel ja ühiskonnas ennastjuhtivalt, vastutustundlikult ja tulemuslikult toimimiseks. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) püstitab enesearengu ● selgitab tervislike eluviiside ja turvalise keskkonna tähtsust, sh toetavate suhtlusvõrgustike rolli tervise, eesmärgid, arvestades enda õpimotivatsiooni ja üldise toimetuleku tagamisel; võimeid ja võimalusi ning ● analüüsib juhendamisel enda käitumis- ja tarbimisharjumusi ning nende mõju enda tervisele, heaolule ja väärtustades tervislikke üldisele toimetulekule; eluviise ● hindab oma vaimse ja füüsilise tervise seisundit, arvestades põhilisi tegureid nagu magamine, toitumine, liikumine, suhted, kasutades selleks usaldusväärseid enesehindamise tehnikaid, sh veebipõhiseid töövahendeid; ● koostab juhendamisel aja- ja tegevuskava enda vaimse ja füüsilise heaolu säilitamiseks, kasutades selleks erinevaid tervise edendamise ja säilitamise võimalusi; ● kasutab kodukoha ja kooli lähedal paiknevad liikumisradu, harjutusväljakuid ja võimalusi erinevate liikumisviisidega tegelemiseks; ● oskab kasutada mobiilirakendusi liikumisharjumuse ja kehalise aktiivsuse jälgimiseks; ● analüüsib juhendamisel enda huvisid, väärtushoiakuid, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi; ● sõnastab eneseanalüüsi tulemustest lähtuvalt juhendamisel eesmärgid, isiklike ja akadeemiliste sihtide poole liikumiseks; 2) kasutab teadlikult erinevaid ● selgitab juhendatult õppimise olemust ning teadmiste ning oskuste omandamise protsessi, kasutades erinevaid õpistrateegiaid ja -viise teabeallikaid; enda õpitegevuse ● iseloomustab erinevaid õpistrateegiaid ja õppimise viise, seostades neid enda senise õpikäitumisega; kavandamisel ja juhtimisel ● oskab analüüsida enda õpiharjumusi ning arvestada tahtlikku ja tahtmatu tähelepanu mõju oma õpitegevusele; ● analüüsib juhendamisel oma õpimotivatsiooni, määratledes seda soodustavaid ja takistavaid tegureid; 3(24)  ● koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õppimis- ja igapäevategevuste ajakava, lähtudes enda huvidest, eneseteostusega seotud eesmärkidest ja võimalustest; ● annab hinnangu enda varasematele õpitulemustele, arvestades eneseanalüüsi tulemusi ja saadud tagasisidet; ● kavandab muudatused enda õppimisharjumustes, lähtuvalt hindamistulemustest ning toob saadud tagasiside põhjal näiteid õpistrateegiate kasutamisest õpitegevustes; ● selgitab juhendamisel stressi ja frustratsiooniga toimetuleku võimalusi; 3) tegutseb seatud eesmärkide ● suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud vormis erinevas vanuses ja kultuuritaustaga inimestega, valides asjakohase saavutamiseks käitumis- ja väljendusviisi ning kohandades suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele; vastutustundlikult nii ● jagab asjakohast infot nii kirjalikult, suuliselt kui visuaalselt, kasutades sobivaid suhtlemisvahendeid ja iseseisvalt kui kollektiivi ● -vorme ning lähtudes suhtluspartnerist (sõber, kaasõpilane, õpetaja, ametiasutus); liikmena ● kohandab enda suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele; ● toob näiteid illustreerimaks, kuidas esmamulje, eelarvamused, sh stereotüübid mõjutavad inimeste käitumist; ● iseloomustab erinevaid meeskonnatöö rolle ja nende mõju töö tulemuslikkusele, kasutades teabeallikaid; ● analüüsib juhendamisel rühmas toimuvaid protsesse ja nende võimalikku mõju inimese käitumisele igapäevaelus; ● teeb kaaslastega teadlikult koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks, järgides meeskonnatöö põhimõtteid, suhtlus- ja käitumisnorme ning kasutades digitaalseid ühistöövahendeid; 4) mõistab ettevõtliku, väärtust ● selgitab juhendamisel vastutustundliku tarbimise ja tootmise põhimõtteid ning tehtavate valikute mõju loova ja vastutustundliku keskkonnale, kogukondadele ja enda heaolule; tegutsemise olulisust nii ● toob näiteid probleemsetest tarbimissituatsioonidest ning oskab otsida abi oma õiguste kaitseks; endale kui ühiskonnale ● hindab kriitiliselt ostudega seotud teadete, pakkumiste ja soovituste usaldusväärsust; ● kirjeldab jätkusuutliku arengu eesmärke, seostades neid ümbritseva keskkonna ja õpitava valdkonnaga; ● kaardistab juhendamisel ühiskonnas esinevaid sotsiaalseid probleeme, kasutades erinevaid teabeallikaid ja infotehnoloogiavahendeid; ● analüüsib meeskonnatööna valitud probleemi lahendamise võimalusi, kasutades tõenduspõhiseid fakte ja teabeallikaid; ● kavandab juhendatud meeskonnatööna tegevuskava valitud probleemi lahendamiseks, kasutades loovustehnikaid ning arvestades ressursside säästliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtteid; ● kavandab lahenduse elluviimiseks vajaliku eelarve, kasutades digivahendeid; 4(24) 5) mõistab tööturu toimimise ● selgitab teabeallikate põhjal majanduslike, tehnoloogiliste, looduslike ja teiste keskkonnatingimuste muutuste põhimõtteid ja enda mõju majanduskeskkonnale; arenguvajadusi tööturule ● iseloomustab juhendatud meeskonnatööna Eesti majanduskeskkonna ja tööturu toimimist eri sisenemiseks tegevusvaldkondades, kasutades erinevaid teabeallikaid; ● iseloomustab erineva haridustaseme ja oskustega inimeste võimalusi tööturul, arvestades töötasu seost väärtusloomega; ● selgitab teabeallikate põhjal tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi töösuhetes; ● võrdleb erinevate lepingutingimuste tähtsust töösuhetes, võimalike probleemide ennetamisel; ● võrdleb enda kogemusi ja oskusi valitud tegevusvaldkonnas erinevates ametites ja rollides tegutsemiseks vajalikega, kasutades oskuste kompassi; ● kavandab enesearengut toetavaid tegevusi, lähtudes enda eesmärkidest ja arendamist vajavatest oskustest; ● selgitab ressursside (raha, aeg, inimesed) vajadust ja säästmise võimalusi, arvestades enda seatud eesmärkidega; 6) kasutab varasemaid ● lahendab igapäevaeluga seonduvaid arvutusülesandeid, kasutades koolimatemaatikast tuttavaid mudeleid ja teadmisi, oskusi ja meetodeid; kogemusi igapäevaeluga ● planeerib digivahendite abil igapäevased tulud-kulud, arvestades enda vajaduste ja võimalustega; seonduvate ülesannete ● esitab kirjalikku ja suulist informatsiooni selgelt ja struktureeritult nii eesti keeles kui ka põhikoolis õpitud lahendamisel võõrkeeles; ● kasutab tehnoloogilisi vahendeid ja seadmeid ning tõenduspõhiseid andmeid otsuste või järelduste tegemiseks igapäevaeluga seotud küsimustes; ● kasutab igapäevaelus ettetulevate olukordade lahendamisel eesti- ja võõrkeelseid teabeallikaid; ● koostab pädevuse piires eesti- ja võõrkeelseid tekste, lähtudes igapäevaelu vajadustest; ● otsib tööülesande täitmiseks vajalikku teavet, hinnates erinevate teabeallikate usaldusväärsust; ● lahendab reaalelulisi ülesandeid, sidudes tervikuks mitme ainevaldkonna teadmisi ja oskusi; ● toob näiteid matemaatika, füüsika, keemia ja bioloogia omavahelistest seostest igapäevaelus; 7) korraldab teadlikult oma ● koostab isikliku eelarve arvestades enda finantseesmärke, analüüsides juhendamisel oma sissetulekuid, rahaasju mõistes, et oma väljaminekuid ja rahalist seisu sh säästmise võimalusi; hea finantsilise käekäigu ● arutleb meeskonnatööna sissetuleku, tarbimisvalikute ja investeerimisotsuste mõju üle üksikisiku, ühiskonna ja eest vastutab vaid tema ise keskkonna tasandil; ● hindab elumuutvate sündmuste (abiellumine, laste saamine, õnnetus, surm) mõju finantsplaneerimisele, eristades rahalist väärtust emotsionaalsetest jt väärtustest; 5(24)  ● kirjeldab pangateenuseid ja finantsteenuse osutaja rolli üksikisiku rahaasjade korraldamisel, tuues esile pakutavaid võimalusi, kaasnevaid kohustusi ja riske; ● oskab valida laenutooteid, kasutades sobivaid võrdlusvahendeid ning arvestades pakutavat intressimäära ja maksetingimusi; ● iseloomustab põhiomaduste alusel peamiste varaklasside nagu kinnisvara, võlakirjad ja aktsiad olemust ja erinevusi ning nende kasutamisvõimalusi ja sellega kaasnevaid riske isiklike finantseesmärkide saavutamiseks ● kirjeldab isikliku eluaseme soetamise võimalusi, tuues välja üürimise ja ostmise eelised ja puudused; ● selgitab pensioni kui pikaajalise finantsmehhanismi olemust ja selle planeerimise olulisust, kasutades asjakohaseid teabematerjale. 2. Digioskuste arendamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab enda digipädevusi elektroonilise teabe otsimiseks, loomiseks ja haldamiseks, arvestades digitehnoloogia kasutamisel tervisekaitse ja küberturvalisuse nõuete ning autorikaitse ja eetika põhimõtetega. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kasutab digikeskkonnast ● määratleb oma teabevajaduse ning rakendab sobivaid infootsingu võtteid, et leida digikeskkonnast asjakohane vajaliku teabe leidmiseks teave; sobivaid infootsingu ja ● otsib ja filtreerib andmeid, infot ja materjale eesmärgipäraselt, kasutades erinevaid otsingumeetodeid ja - andmehalduse võtteid, tööriistu; hinnates digisisu ● analüüsib juhendamisel leitud andmeid, infot ja digisisu, hinnates nende allikate päritolu usaldusväärsust ja asjakohasust asjakohasust; ● salvestab ja korrastab digikeskkonnas faile, kasutades kaustu ja kategooriaid, et tagada lihtne ligipääs ja haldus; ● töötleb ja analüüsib andmeid tabelarvutuse abil ning esitleb tulemusi selgelt ja arusaadavalt diagrammide ja skeemide abil; 2) kasutab info jagamiseks, ● kasutab sobivaid digitehnoloogiaid ja -sisu, et tõhusalt suhelda ja panustada meeskonnatöösse; suhtlemiseks ja koostööks ● jagab infot ja faile digikeskkonnas, valides selleks kontekstist ja eesmärgist tulenevalt korrektse viisi ja sobiva sobivaid digilahendusi, vahendi; arvestades digikeskkonnas ● kasutab iseseisvalt ja efektiivselt kooli, kohaliku omavalitsuse, riigi ja ettevõtete digiteenuseid, näiteks epäevik, kehtivaid suhtlus- ja riigiportaal, digitaalsed õpikeskkonnad, pangateenused; käitumisnorme ning ● kasutab turvaliselt ühismeediat, ajaveebi ja video jagamise platvorme oma algatuste tutvustamiseks ja teiste küberturvalisuse nõudeid kaasamiseks; 6(24)  ● järgib digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme, arvestades erinevate sihtrühmade kultuurilisest, vanuselisest ja keelelisest eripärast tulenevaid vajadusi; ● haldab enda digitaalset identiteeti, arvestades küberturvalisuse nõuetega; ● analüüsib juhendamisel oma digitaalset jalajälge ja selle mõju enda kuvandile; 3) loob ja täiustab digisisu, ● loob digisisu teksti, esitluse, pildi ja videona, kasutades sobivaid tööriistu ning arvestades kvaliteedi, konteksti kasutades sobivaid tööriistu ja eesmärkidega; sh tehisintellekti lahendusi ● kohandab olemasolevat digisisu uue ja sisukama digimaterjali loomiseks, kombineerides erinevaid vastutustundlikult ning teabeallikaid ja digimaterjale; arvestades autoriõiguse ● järgib digisisu loomisel ja kasutamisel autoriõiguse ning eetika põhimõtteid, arvestades andmekaitse ja põhimõtteid konfidentsiaalsuse nõuetega; ● rakendab juhendamisel asjakohaseid litsentsitingimusi (Creative Commons) vastavalt sisule ja kontekstile; ● kasutab tehisintellekti rakendusi digisisu loomisel ja muutmisel vastutustundlikult, arvestades kvaliteeti ja konteksti; ● analüüsib juhendamisel tehisintellekti loodud digisisu täpsust, usaldusväärsust ja konteksti sobivust; 4) kaitseb oma digiseadet, ● kaitseb oma digiseadmeid ja nende sisu, rakendades ohtude vähendamiseks asjakohaseid turvameetmeid ja isikuandmeid, privaatsust ja uuendades regulaarselt vastavat tarkvara; tervist, rakendades ● tuvastab digiseadmeid ähvardavad ohud ja rakendab ennetusmeetmeid nende vältimiseks; küberturvalisuse ja ● rakendab turvameetmeid isikuandmete ja privaatsuse kaitseks, kasutades tugevaid paroole, kaheastmelist jätkusuutliku arengu autentimist ning andmete krüpteerimist, et piirata juurdepääsu enda andmetele; põhimõtteid ● analüüsib digiteenuse privaatsusreegleid ja kohandab privaatsusseadeid oma isikuandmete kaitseks; ● analüüsib enda käitumist digitehnoloogia kasutamisel, lähtudes sellega seotud vaimse ja füüsilise tervise riskidest; ● säilitab tervisliku tasakaalu digitehnoloogia kasutamisel, rakendades ajapiiranguid, puhkeperioode ja ergonoomilisi töövõtteid; ● reageerib adekvaatselt küberkiusamisele ning kasutab sobivaid vastumeetmeid, vältimaks edasist kahju; ● analüüsib digitehnoloogia keskkonnamõju ja rakendab ressursisäästlikke digikäitumise meetodeid, optimeerides seadmete energiatarvet ja eluea kestust ning hallates digiprügi ökoloogilise jalajälje vähendamiseks; 5) lahendab digitehnoloogia ● tuvastab digiseadme lihtsama tehnilise tõrke põhjuse ja lahendab selle juhendi abil; kasutamisega seotud ● valib konkreetse ülesande jaoks sobiva riist- ja tarkvara, arvestades ülesande spetsiifikat ja võimalikke probleeme, tuvastades alternatiive; tehnilised tõrked ning ● kohandab ja seadistab juhendite alusel digiteenust või platvormi vastavalt enda vajadustele; 7(24)  valides sobivad lahendused ● analüüsib oma digipädevust, koostab plaani enese arendamiseks ja oskuste täiendamiseks; nende likvideerimiseks ● toetab digitehnoloogia vähemkogenud kasutajaid, pakkudes juhiseid ja variante probleemide lahendamiseks. 3. Sissejuhatus kutseõpingutesse 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane saab ülevaate merendusvaldkonnast ja -erialadest, et kavandada oma õpiteed. Õpilane käitub meremehe etiketinõuete kohaselt, tegutseb keskkonda säästvalt ning teostab ohutult praktilisi laeva- ja lukksepatöid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kavandab oma õpitee, ● koostab võrdlustabeli merendusvaldkonna põhiliste erialade oskusprofiilidest; arvestades eriala spetsiifikat ● kirjeldab oma tugevused ja nõrkused merenduse valdkonna vajadustest tulenevalt; ja isiklikke võimalusi ning ● seostab oma huvid ja tulevikuplaanid ning karjäärivõimalused merendusega; piiranguid ● leiab edasiõppimise võimalused järgmisel haridusastmel kasutades infootsingut; 2) käitub meremehe ● kirjeldab rühmatööna etiketinõudeid merel ja maal; etiketinõuete kohaselt ● uurib rühmatööna merekultuuri traditsioone ja tähendust tänapäeval; 3) tegutseb merekeskkonda ● orienteerub keskkonnakaitse nõuetes kasutades infootsingut; säästvalt lähtudes ● uurib merereostuse põhjuseid ja merevee puhastamise viise; keskkonnakaitse nõuetest ● kirjeldab laevapereliikme kohustusi lähtuvalt laeva keskkonnareostuse kõrvaldamise plaanist; ● sorteerib jäätmeid lähtuvalt jäätmekäitlusnõuetest merel; 4) teostab ohutult praktilisi ● kirjeldab joonise järgi jooksva ja seisva taglase ehitust ja kasutuseesmärki; laevatöid ● kirjeldab erinevatel laevatöödel sobivaid isikukaitsevahendeid tööohutusnõudeid; ● selgitab erinevaid praktilisi laevatöid; ● käsitleb laevatöödel ohutult erinevaid tööriistu ja puhastusvahendeid; ● valmistab juhendamisel sõlmi, pleisse, marke ja ousid; ● värvib pindasid, vältides keskkonnareostuse teket ja täites tööohutusnõudeid; 5) teostab lihtsamaid ● loeb tööjooniselt vajaliku informatsiooni valides lukksepatöödeks vastava toormaterjali; lukksepatöid ● kasutab lukksepatööde teostamisel õigeid isikukaitsevahendeid; ● valib töö teostamiseks sobivad töövahendid; ● valmistab sobivad detailid keevitamiseks ette; ● keevitab juhendamisel lihtsamaid detaile. 4. Laevade merekõlblikkuse tagamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised laeva konstruktsioonist ja püstuvuse ning trimmi arvutamisest arvestades merekõlblikkuse tagamise põhimõtteid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid 8(24) Õpilane: Õpilane: 1) eristab laevu otstarbe, kere ● kirjeldab laevatüüpe lähtuvalt nende kasutuseesmärgist; kuju ja ruumide ehituse järgi ● selgitab laeva põhiruumide ehituse eesmärki ja funktsioone ning põhjendab, kuidas need toetavad laeva otstarvet; ● nimetab joonisel laeva kere konstruktsiooni osi, ehituslikke elemente ja -detaile; 2) teeb kokkuvõtte laeva ● näitab laevamudelil seadmete ja süsteemide paigutust; seadmete ja süsteemide ● selgitab laeva seadmete ja süsteemide otstarvet ning ehitust; tööpõhimõtetest ● seostab seadmete ja süsteemide tööpõhimõtted praktiliste olukordadega, tuues vähemalt ühe näite, kuidas süsteemid omavahel toimivad; 3) kinnitab praktiliste ● loetleb praktilisi meetmeid laeva meresõiduomaduste tagamiseks; arvutustega laeva ● arvutab laeva kasutamise ja mereomadustega seotud tehnilis-ekspluatatsioonilisi näitajaid; merekõlblikkuse ● rakendab arvutusi praktilises olukorras, põhjendades merekõlblikkust konkreetse stsenaariumi põhjal. 5. Pädevustaseme tagamise kohustuslikud kursused 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab laeva ja laevapere ohutuse ning turvalisuse tagamise oskused. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) tagab vastutustundlikult ● tegutseb võimaliku ohuolukorra avastamisel vastavalt ohuolukorra häireplaanile ja plaanis antud ülesannetele; laeva ja laevapere ohutuse, ● kasutab individuaalseid ja kollektiivseid päästevahendeid laeva mahajätmise korral; osutades esmaabi algtasemel ● osutab kannatanule esmaabi vastavalt seisundile; ja kasutades tuletõrje- ning ● kustutab tuld ja väldib tule levikut, kasutades sobivaid tuletõrjemeetodeid ning -vahendeid; päästevahendeid ● panustab vägivalla ja ahistamise, sealhulgas seksuaalse ahistamise, kiusamise ja seksuaalse rünnaku ennetamisse ning neile reageerimisse; 2) kasutab turvaseadmeid ja - ● selgitab meresõiduturvalisuse mõisteid ja määratlusi ning asjakohaste regulatsioonide nõudeid turvaõppuste ja süsteeme laeva turvalisuse harjutuste läbiviimiseks; tagamiseks, märgates ● järgib laeva turvaplaanis kirjeldatud meresõiduturvalisuse tasemeid, märkab võimalikke turvaohte ja kasutab turvariske ja -ohte vajalikke turvameetmeid; ● kasutab vajalikke turvameetmeid laeva turvalisuse tagamiseks; ● kasutab füüsilise läbiotsimise meetodeid relvade ja ohtlike ainete laevale toomise vältimiseks; 3) juhendab veeskamist ning ● annab korraldusi päästepaadi või -parve ja valvepaadi veeskamiseks ettevalmistamiseks, inimeste juhib päästepaati või - parve päästevahendile minekuks ning selle veeskamiseks; ja valvepaati laevalt ● viib läbi päästevahendi laevast lahkumise järgseid esmaseid tegevusi; lahkumise järel ● demonstreerib kaasaskantava raadioaparatuuri, signalisatsiooniseadmete, sh pürotehnika kasutamist päästevahendi või valvepaadi asukoha leidmise võimaldamiseks; 9(24) 4) juhib merendusalase ● teeb kindlaks kannatanu vigastuste võimaliku põhjuse, olemuse ja ulatuse; meditsiinilise esmaabi ● valmistab vajadusel kannatanu ette evakueerimiseks; andmist vastavalt patsiendi ● väldib esmaabi osutamisel liigset ohtu endale ja teistele; seisundile ● konsulteerib vajadusel esmaabi andmisel meditsiiniteenistusega; 5) juhib laeva ● koostab laeva eri osade kustutamise plaane järgides tuletõrjumise strateegiat ja taktikat; tulekustutusgruppe vastavalt ● kirjeldab tulekustutustööde juhtimist merel ja sadamas; tulekustutuse strateegiale ● koordineerib kustutustöid kalda päästeteenistusega; ● inspekteerib ja hooldab statsionaarseid tulekustutussüsteeme, käsi- ja kaasaskantavaid tulekustutusvahendeid. 3.2. Valitavad põhiõpingute moodulid suunal laevajuhtimine 6. Laeva navigeerimine 8 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab oskuse ohutult planeerida teekonda ning navigeerida laeva rannasõidus ja avamerel arvestades laeva kiirust, madalvee, kalda ja loodusnähtuste mõju laeva kursile. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) määrab asukoha erinevatele ● defineerib maakera põhipunkte, -ringe ja – tasandeid, suundi ja vahemaid merel; kartograafiliste ● määrab kompassiõiendit liitsihtidel; projektsioonidega ● selgitab erinevate kartograafiliste projektsioonide omapära ja kasutusvaldkonda; merekaartidele ● korrigeerib merekaarte vastavalt “Teadaanded meremeestele”; 2) kasutab navigatsiooni ● kirjeldab navigatsiooni käsiraamatute sisu, kasutamise eesmärki ja korrektuuri; käsiraamatuid ohutuks ● eristab laevateede ujuv- ja kaldamärgistust merel; navigeerimiseks 3) planeerib rannasõidu ja ● selgitab meretingmärke tähendust kaardil; avamere teekonda, ● kasutab kaarditöö vahendeid asukoha määramisel; kasutades ● planeerib rannasõidu teekonda kasutades kaldamärke ja navigatsioonivahendeid vältides ohte meresõidule; merenavigatsioonikaarte ● planeerib avamere teekonda valides soodsa meretee. 7. Meresõidu planeerimine astronoomia ja meteoroloogia abil 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab meresõidu astronoomia-alased teadmised kompassiõiendi ja asukoha määramiseks. Õpilane kasutab hüdrometeoroloogilist informatsiooni laeva teekonna planeerimisel ja navigeerimisel. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: ● selgitab aja mõõtmise aluseid, lähtudes tähe- ja päikeseajast; 10(24) 1) identifitseerib taevakehi ● selgitab sekstandi ehitust ja rihtimise põhimõtteid; sfäärilise trigonomeetria abil ● kasutab mereastronoomia instrumente ja -almanahhe tähtede identifitseerimiseks; 2) määrab taevakehade järgi ● mõõdab sekstandiga tähtede kõrgusi; laeva asukoha ja ● selgitab kompassiõiendi määramise põhimõtteid taevakehade järgi; kompassiõiendi ● määrab laeva asukoha sfäärilise trigonomeetria abil; 3) kasutab laeva ● kirjeldab atmosfääri ehitust ja üldist õhu tsirkulatsiooni ning selgitab selle tekkimise ja kujunemise põhjuseid; meteoroloogilisi seadmeid ● mõõdab peamisi meteoroloogilisi elemente, kasutades meteoroloogilisi mõõteriistu; tuule kiiruse ja atmosfääri ● analüüsib meteoroloogilisi nähtusid saadud vaatluste tulemusel; rõhu mõõtmiseks 4) loeb ilmakaarti ja erinevaid ● kirjeldab ookeanide hoovuste süsteeme ja nende tekke põhjuseid, kasutades hoovuste kaarte; prognooskaarte ohutuks ● tõlgendab erinevatest allikatest saadavat hüdrometeoroloogilist informatsiooni; navigeerimiseks ● selgitab hüdrometeoroloogiliste tingimuste mõju laeva laadungile ja laeva juhitavusele. ● kasutab ilma- ja prognooskaarte navigeerimisel. 8. Tekioperatsioonide teostamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab oskused kasutada rahvusvahelise koodeksi IMDG nõudeid ohtlike lastide veol arvestad es lastiplaani koostamisel erinevate lastide omadusi ja vedude eripära. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) iseloomustab tekiseadmeid ● tutvustab tekioperatsioonide läbiviimist kasutades erialast terminoloogiat ja erialaseid teabematerjale; ning laeva süsteeme ohutu ● loetleb ohtusid ankruseadme kasutamisel laeva ankrusse jäämisel ja ankru hiivamisel; meresõidu tagamiseks ● selgitab kraanade ja losspoomide kasutamist lastioperatsioonide läbiviimisel; ● võrdleb erinevat tüüpi luugiseadmete kasutamist lastiruumide veekindluse tagamisel; ● kirjeldab kuivendus-, ballast- ja tuletõrjesüsteemi kasutamist laeva ohutuse ja merekõlbulikkuse tagamisel; 2) hooldab tekiseadmeid ning ● kirjeldab ankurdamis-, sildumis- ja lastimisoperatsioonides kasutatavate seadmete ning pukseerimisseadme laeva süsteeme lähtuvalt hooldamise ohutut läbiviimist; ohutus- ja hooldusjuhendist ● valib sobiva vahendi vastavalt seadme või süsteemi hooldusjuhendile; 3) organiseerib lastimist ● suhtleb arusaadavalt lastimisoperatsioonide läbiviimisel; vastavalt koostatud ● hindab lasti mõju laeva merekõlblikkusele ja püstuvusele; lastiplaanile järgides ● selgitab lasti ohutu käitlemise, paigutamise ja kinnitamise nõudeid, tagades inimeste, laeva ning keskkonna rahvusvahelise koodeksi ohutuse; nõudeid ● tuvastab rahvusvahelise koodeksi (IMDG)märgistuse alusel ohtliku lasti klassi; ● koostab lastiplaani lastioperatsioonide teostamiseks järgides kehtestatud ohutusreegleid. 9. Laeva juhtimine 5,5 EKAP 11(24) Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab praktilised oskused ja teadmised laevaga manööverdamiseks, ohutuse tagamiseks, otsingu- ja päästeoperatsioonide läbiviimiseks, navigatsiooniseadmete kasutamiseks ning mereõiguse ja rahvusvaheliste merendusalaste põhimõtete rakendamiseks ohutu meresõidu tagamiseks. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) manööverdab ● kirjeldab laeva käitumist manööverdamisel lähtuvalt propulsiivseadmete eripärast; laevatrenažööril ühe- ja kahe ● arvestab manööverdamisel vee- ja keskkonnatingimuste mõju laeva käitumisele; sõukruviga laevaga ● kasutab sihipäraselt propulsiivseadmeid laevaga manööverdamisel erinevates tingimustes; ● rakendab sobivaid manöövrivõtteid ankurdumisel, sildumisel ja pukseerimisel; 2) selgitab vajalikke tegevusi ● kirjeldab esmaseid tegevusi kokkupõrke või madalikule sattumise järel, esmaste laeva vigastuste hindamist ja avariiolukorras lähtuvalt kõrvaldamise viise; juhenditest ● selgitab avariist põhjustatud keskkonnareostuse ohu vähendamise meetmeid vastavalt juhendile; 3) koostab laeva häireplaani ● koostab häireplaani laevalt lahkumise ja tulekahju kustutamise õppuste läbiviimiseks; alusel õppuse stsenaariumi ● kasutab pääste- ja tulekahju kustutamise vahendeid lähtudes kasutusjuhendist; koos otsingu- ja ● selgitab merepääste operatsioonide korraldust, arvestades meeskonna, laeva ja keskkonna ressursse; päästeoperatsiooni ● seostab rahvusvaheline otsingu- ja päästejuhend (IAMSAR) põhimõtteid ja juhiseid reaalsete otsingu- ja tegevuskavaga, lähtudes päästetööde stsenaariumidega inimeste päästmisel merel ning merehädas oleva laeva abistamisel; rahvusvahelistest juhistest 4) kasutab elektroonilisi ● selgitab laeva navigatsiooniseadmete tööpõhimõtteid, häälestamist ja kasutamist ohutu meresõidu tagamiseks; navigatsiooniseadmeid laeva ● demonstreerib radarplanšetil kokkupõrkeohu avastamist ja ohutu manöövri rakendamist; asukoha määramisel ja ohutu meresõidu tagamisel 5) järgib mereõigust ja ● seostab laeva ohutust ja turvalisust ning merekeskkonna kaitset reguleerivaid IMO konventsioone ja Eesti rahvusvahelisi seadusandlusega ning ohutu korraldamise süsteemiga (ISM); merendusalaseid ● rakendab juhtumite lahendamisel mereõiguse põhimõtteid ja infootsingut. põhimõtteid ohutu meresõidu tagamiseks 10. Vahiteenistuse läbiviimine 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane roolib laeva ja peab vahti ning organiseerib vahi pidamist täites rahvusvahelisi reegleid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) roolib laeva hoides laeva ● täidab roolikäsklusi sillas suheldes vahiteenistusega; ette antud kursil ● roolib õppekaatrit, muutes kurssi sujuvalt; 12(24) 2) on võimeline täitma ● suhtleb vahiteenistusega vahi pidamisel sadamas, merel ja ankrus olles; vahimadruse kohustusi ● kirjeldab vahimadruse kohustusi vahi pidamisel sadamas, merel ja ankrus; vahipidamisel ● selgitab kuulde- ja silmvaatluse tähtsust vahi pidamisel; 3) organiseerib vahi pidamist ● võrdleb vahimadruse ja vahitüürimehe kohustusi vahipidamisel, tuues välja erinevused; rahvusvaheliste reeglite ● organiseerib vahipidamist sadamas, merel ja ankrus, kuulde ja silmvaatlust, koostades laeva vahiplaani laeva alusel sadamas, merel või ankrus olles arvestades rahvusvahelisi reegleid; ● toob välja vahi pidamise erisused vastavalt ilmastikule, sõidurajoonile ja laevaliikluse intensiivsusele, rakendades vajalikke ennetusmeetmeid; 4) täidab vahiteenistuse ● tuvastab laevade signaaltuled, signaalmärgid ja helisignaalid, kasutades arvuti õppeprogrammi; läbiviimisel ● avastab ja väldib kokkupõrkeohtu, täites laeva juhtimis- ja sõidureegleid hea ja piiratud nähtavuse korral, „Rahvusvahelise kasutades arvuti õppeprogrammi. laevakokkupõrgete vältimise ● täidab vahiteenistuse läbiviimisel „Rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja“ (COLREG-1972) eeskirjas“ toodud reegleid reegleid 11. Laevajuhi erialase inglise keele oskuse arendamine 8 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab laevajuhi kohustuste täitmiseks vajaliku merendusalase inglise keeles lugemise, tekstide mõistmise, suulise ja kirjaliku väljendusoskuse vastavalt tasemele B1. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kasutab inglisekeelseid ● tõlgendab navigatsioonialaseid väljaandeid ning navigatsioonihoiatusi; navigatsiooni käsiraamatuid ● selgitab merekaartidel esinevaid lühendeid ning sümboleid; ja laevakokkupõrgete ● koostab täpsed ja korrektsed sissekanded laeva logiraamatusse; vältimise reeglite ● kasutab ja põhjendab laevakokkupõrgete vältimise reeglite (COLREG) terminoloogiat; (COLREG) terminoloogiat ● põhjendab laevakokkupõrgete vältimise reeglite (COLREG) sisu kasutades asjakohast ingliskeelset inglise keeles terminoloogiat, 2) kasutab inglise keeles ● täidab korrektselt laevadokumente ja rakendab pardal kehtivaid juhendeid, andes meeskonnale selgeid laevajuhi ja vahitüütimehe korraldusi; kohustustega seotud ● tellib lootsi ja juhib lootsi pardalevõtmise protsessi, suheldes asjakohaste jaamade ning meeskonnaga; sõnavara multikultuurses ● kasutab inglise keelt tööalases suhtluses, sealhulgas teiste laevade, kaldajaamade ja keskkonnas laevaliiklusjuhtimiskeskusega (VTS); ● edastab häda- ja kiirteateid ning juhib mitmekeelse meeskonna tööd laevajuhi rollis; ● tutvustab joonistel ja maketidel laeva seadmeid ja süsteeme ning nende komponente; ● edastab informatsiooni haigestunu olukorrast raadio teel, kasutades meditsiinialast terminoloogiast; 13(24) 3) kasutab IMO ● tõlgendab IMO (Rahvusvaheline merendusorganisatsioon) meresidepidamise standardväljendeid ja kasutab standardväljendeid (SMCP) neid selgelt tekioperatsioonides; laevaoperatsioonide ● kasutab inglisekeelseid termineid lastimistöödel; koordineerimisel ● rakendab IMDG koodi nõudeid ohtliku kauba käsitlemisel laeval ohutult ja korrektsete protseduuride järgi. 12. Laevajuhi juhtimispädevuste arendamine 8,5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab ja kasutab meresõiduks vajalikke navigatsiooni- ja raadiosideoskusi, sealhulgas ülemaailmse merehädaabi sidesüsteemi (GMDSS), radari ja automaatse radarmärkuri (ARPA) ning elektronkaartide kuvamissüsteemi (ECDIS) kasutamist kokkupõrgete vältimiseks ja ohutuks navigeerimiseks, ning arendab juhtimis- ja meeskonnatöö pädevusi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kasutab GMDSS ● koostab raadioside pidamiseks nõuetekohaseid inglisekeelseid sõnumeid; meresõiduohutusega seotud ● edastab häälsõnumeid ja hädaolukorras digitaalseid teateid (DSC) vastavalt rahvusvahelistele nõuetele; teabe edastamiseks ja ● võtab vastu ja dokumenteerib ning vajadusel saadab edasi häda-, häire- ja ohutussõnumeid ; vastuvõtmiseks 2) rakendab radarit ja ARPA-t ● selgitab kaasaegsete elektrooniliste navigatsiooni-süsteemide tööpõhimõtteid ja seadistamist ning täpsust kokkupõrkeohu avastamiseks mõjutavaid tegureid vastavalt olukorrale; ning vältimiseks ● hindab kuvatud andmete abil olukorda ja vajadusel töötab välja lahknemismanöövri, kasutades visuaalseid ja instrumentaalseid näitajaid; ● demonstreerib radari kasutamist, näidates õiget käivitamisjärjestust ja töörežiimide valikut; 3) kasutab ECDIS-süsteemi ● võrdleb elektron- ja paberkaardil kujutatut, arvestades mõõtkavade erinevust; teekonna planeerimiseks ja ● kirjeldab vastavalt kasutusjuhendile peamisi kasutusel olevaid ECDIS süsteeme, nende kuvamisomadusi ja jälgimiseks andmekasutustruktuure ning võimalikke vigu; ● demonstreerib teekonna planeerimist ECDIS süsteemide abil; 4) hindab silla meeskonna ● selgitab hoiakuid ja situatsiooniteadlikkust mõjutavaid tegureid ning nende mõju otsustele ja ohutusele, tuues tööalast võimekust ja näiteid kultuuridevahelisest suhtlusest laevameeskonnas; valmisolekut laevajuhi tööks, ● analüüsib väsimuse ja töökoormuse jaotumise põhjuseid, tuvastab nendest tulenevad riskid ning pakub kasutades sobivaid sobivaid ennetusmeetmeid laevatöö kontekstis; juhtimisvõtteid ka ● kirjeldab meeskonna tööks ettevalmistatust ja erinevaid juhtimisstiile, seostades mõju meeskonnatööle ning kriisiolukorras ohutusele; ● hindab otsuste vastuvõtmise põhimõtteid ja nende rakendamist kriitilistes olukordades ning pakub lahendusi meeskonna ja reisijate juhtimiseks kriisiolukorras. 13. Vanemmadruse meresõidupraktika 12 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab praktilise kogemuse vahimadruse ja vanemmadruse tööülesannete täitmiseks. 14(24) Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) täidab laevas vahi- ja ● rakendab madrus-praktikandina ohutusalase ja teoreetilise õppe käigus omandatud teadmisi ning kirjeldab vanemmadruse töökorraldust laevas tööülesannete täitmisel; tööülesandeid ● täidab madrus-praktikandi tööülesandeid ohutult, järgides laeva tööohutusnõudeid ja kasutades isikukaitsevahendeid korrektselt; ● tutvub laeva töökeskkonnaga, saades üldise ülevaate laevast, laeva juhtimisstruktuurist, sisekorrast, töökorraldusest, tööülesannetest ja -meetoditest; ● osaleb madrus-praktikandina kauba käsitsemise ja paigutuse operatsioonides praktikajuhendaja juhendamisel; ● kirjeldab laevaoperatsioonide kontrollimist ja inimeste eest hoolitsemist toetustasandil; ● täidab meresõidupraktika päevikut, alustab praktikaaruande koostamist 2) esitab nõuetekohaselt ● dokumenteerib praktikadokumendid korrektselt, kasutades sobivaid termineid ja merendusalast sõnavara; täidetud ● esitab õigeaegselt praktikapäeviku, hinnangulehe ja meresõidupraktika tõendeid. praktikadokumendid 14. Vahitüürimehe meresõidupraktika 25 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane saab praktilisi kogemusi vahitüürimehe tööülesannete täitmiseks. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) täidab üle 500-se ● rakendab vahitüürimees-praktikandina ohutusalase ja teoreetilise õppe käigus omandatud teadmisi ning kogumahutavusega laeva kirjeldab töökorraldust laevas tööülesannete täitmisel; vahitüürimehe ja väiksema ● täidab vahitüürimees-praktikandi tööülesandeid ohutult, järgides laeva tööohutusnõudeid ja kasutades kui 500-se isikukaitsevahendeid korrektselt; kogumahutavusega laeva ● tutvub laeva töökeskkonnaga, saades üldise ülevaate laevast, laeva juhtimisstruktuurist, sisekorrast, kapteni tööülesandeid töökorraldusest, tööülesannetest ja -meetoditest; ● järgib „Merel laevade kokkupõrgete vältimise rahvusvahelisi reegleid, 1972“ vahiteenistuse pidamisel teiste laevadega ohutuks lahknemiseks; ● demonstreerib teadmisi navigatsioonist operatiivtasandil, oskust planeerida ja teostada teekonda merel; ● osaleb vahitüürimees-praktikandina kauba käsitsemise ja paigutuse operatsioonides operatiivtasandil praktikajuhendaja juhendamisel; ● kirjeldab laevaoperatsioonide kontrollimist ja inimeste eest hoolitsemist operatiivtasandil; ● täidab meresõidupraktika päevikut, koostab praktikaaruande 2) esitleb praktikaaruannet, ● dokumenteerib praktikadokumendid korrektselt, kasutades sobivaid termineid ja merendusalast sõnavara; esitades enne nõuetekohaselt ● esitab õigeaegselt praktikapäeviku, hinnangulehe ja meresõidupraktika tõendeid; 15(24)  täidetud ● tutvustab praktikaaruannet avalikul esitlusel komisjoni ees. praktikadokumendid 3.3. Valitavad põhiõpingute moodulid laeva jõuseadmete ja mehhanismide hooldamise suunal 15. Laeva peamasinate ekspluatatsioon 7 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane käitab ohutult laeva peamasinat ning selle tööd tagavaid süsteeme. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) valmistab vahis olles laeva ● koostab laeva reisiks ettevalmistuse plaani, arvestades tehnilisi ja operatiivseid nõudeid; reisiks ette, järgides ● täidab masinaruumis vahiteenistuse pidamise dokumentatsiooni vastavalt kehtivatele eeskirjadele; ohutusnõudeid ning tehnilisi ● koostab masinavahi kontroll-lehe ja selgitab vahiteenistuse ajal tehtavaid võimalikke avarii- ja remonditöid; protseduure ● loetleb sisepõlemismootori (SPM) parameetreid ja nimetab mootori tööd hindavate põhiparameetrite mõõtmisviise; ● teostab mehhanismide, seadmete ja süsteemide mõõtmist ja parameetrite säilitamist vastavalt nõuetele; ● selgitab joonise järgi laeva propulsiivseadmete ja masinavahis teenindavate seadmete ning süsteemide ehitust ja tööpõhimõtteid; ● rakendab masinate ja ressursside haldamise põhimõtteid, kasutades energia- ja kütusevarusid säästlikult laeva ettevalmistamisel; ● teostab erinevaid vahiliike, järgides ohutusalaseid nõudeid; 2) viib läbi laeva seadmete ja ● valmistab ette käivituseks laeva elektrisüsteemid, abimehhanismid ja seadmed, propulsiivseadmete kompleksi; süsteemide käivitamise ● käivitab laeva elektri- ja soojusenergiaga varustamise ning laeva seadmed ja –süsteemid vastavalt juhistele; nõuetekohaselt ● käivitab peamasina järgides ohutusnõudeid ja juhiseid; 3) koostab laeva energeetiliste ● selgitab sisepõlemismootorite ja aurujõuseadmete konstruktsiooni ja kasutusala jooniste ning skeemide alusel; jõuseadmete skeemi ● koostab auru- ja gaasturbiinide tööpõhimõtte skeemi, selgitades nende kasutusala erinevatel laevatüüpidel; vastavalt ehitusele ja kasutusalale 4) hindab mootori tehnilist ● tutvustab laeva diiseljõuseadmeid teenindavaid seadmeid ja süsteeme vastavalt skeemidele; seisukorda väliste tunnuste ● kasutab jooniseid mootori ehituse selgitamiseks; ja kontrollmõõtmiste abil ● kirjeldab laeva reverseerimise viise ja võimalusi, erinevate reverseerimissüsteemide ehitust, kasutust, ekspluatatsiooni, enam esinevaid rikkeid ja nende kõrvaldamisviise; ● tuvastab simulaatoril sisepõlemismootorite töös esinevad rikked ja selgitab nende rikete kõrvaldamise viise; 5) viib läbi sisepõlemismootori ● võrdleb 2- ja 4- taktilise sisepõlemismootori tööpõhimõtteid, tuues välja erinevused töötsüklites, komponentide visuaalse komponentides ja kasutusalas; 16(24)  kontrolli, selgitades nende ● võrdleb ottomootori ja diiselmootori tööpõhimõtteid, selgitades süüteviisi, kütuse kasutust ja funktsioone rakendusvaldkondi; ● selgitab diiselmootori liikumatuid ja liikuvaid osi ja nende tööpõhimõtteid jooniste ja skeemide alustel; 6) ekspluateerib ● selgitab joonise järgi mootori kütusesüsteemi ehitust ja komponentide funktsiooni; nõuetekohaselt ● liigitab konstruktsiooni põhjal kütuse kõrgsurvepumpasid; sisepõlemismootorite ● demonstreerib küttesegu moodustumist ja põlemisprotsessi silindris, kasutades simuleeritud keskkonda; kütusesüsteeme, -seadmeid ● tutvustab sisepõlemismootorite ülelaadimise vajadust, tuues välja selle mõju võimsusele, kütusekulule ja ja heitgaaside väljalaske heitgaasidele; süsteeme ● liigitab turbolaadureid konstruktsiooni ja tööpõhimõtte alusel ning seostab nende kasutusvaldkonnad erinevatel laevatüüpidel; ● põhjendab väljalaskegaaside korstna ehitust, arvestades gaaside temperatuuri, rõhku ja ohutusnõudeid; ● demonstreerib laeva sisepõlemismootori käivitus-, reverseerimis- ja juhtimissüsteemide kasutamist praktilises harjutuses, järgides ohutusnõudeid; ● koostab elektroonilise võrdlustabeli erinevate defekteerimise viisidest; ● kirjeldab purustavaid ja mittepurustavaid kontrollmeetodeid, tuues näiteid nende rakendamisest; 7) valmistab ette punkerdamist, ● liigitab laeva sisepõlemismootorite kütuseid keemiliste ja füüsikaliste omaduste alusel; koostades tegevusplaani ● eristab keemilis- füüsikaliste omaduste järgi laevas kasutatavaid õlisid ja seostab õlide omadused nende kasutusvaldkonnaga; ● koostab punkerdamise tegevusplaani vastavalt juhistele. 16. Laeva abimehhanismide käit 8 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane käitab ohutult laeva abimehhanisme ja süsteeme. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kirjeldab abimehhanismide ● liigitab abimehhanisme kasutusala ja laevasüsteeme töötunnuste järgi; ning propulsiivseadmete ● võrdleb seadmete tehnilisi parameetreid ning hindab nende seisukorda ja tüüpilisi rikkeid; teenindavate süsteemide ● kirjeldab abimehhanismide töö põhimõtteid ja parameetreid, paigutust ning kasutusvõimalusi skeemide abil; ehitust ja tööpõhimõtteid, ● selgitab abimehhanismide ja süsteemide ekspluatatsiooni nõudeid ja eeskirju; rakendades teadmisi nende ekspluatatsioonis ja ohutusnõuete järgimisel 2) demonstreerib laeva teki- ja ● kirjeldab ja eristab laeva teki- ja üldsüsteemide ehitust ning põhjendab nende kasutusvaldkonda laeva üldsüsteemide, seadmete ja tööprotsessides; mehhanismide ehitust ning 17(24)  tööpõhimõtteid skeemide ● demonstreerib skeemide abil teki- ja üldsüsteemide tööpõhimõtteid, seostades need süsteemide funktsioonide abil ja otstarbega; 3) teostab vajadusel laeva ● loetleb laevasüsteemides ja -seadmetes esineda võivaid rikkeid, nende avastamise ja kõrvaldamise viise; süsteemide ja -seadmete ● teostab remonditöö vastavalt laevasüsteemi ja -seadmete rikkele ohutus- ja tehnilisi nõudeid järgides; remonditöid 4) teostab katla ja seda ● liigitab laevakatlaid konstruktsiooni ja ehituse eripära ning töö parameetrite järgi; teenindavate süsteemide ● selgitab erinevate katelde tööpõhimõtet ja ehitust vastavalt skeemidele; ülevaatuse koos seisukorra ● selgitab katelde ekspluatatsiooni lähtuvalt ohutusnõudetest; hindamisega vastavalt ● koostab rühmatööna katla armatuuri skeemi osa; tehnilistele nõuetele ● teostab ülesande alusel katla ja katelt teenindavate süsteemide välist ülevaatust ja seisukorra hindamist; ● selgitab rühmatööna katla ekspluatatsioonist välja viimise ja konserveerimine kavandamist pikemaks seisu ajaks; 5) klassifitseerib turbiine ● kirjeldab turbiinide veeauru ja gaaside füüsikalis-keemilisi omadusi; konstruktsiooniliste ● selgitab turbiinide ehituse ja töö põhimõtteid ning konstruktsiooni elemente skeemide abil; erinevuste ja töökehade järgi ● tuvastab maketil või joonisel turbiini üksikuid elemente; 6) ekspluateerib auru- ja ● selgitab ohutustehnika nõudeid turbiinide käivitamisel, töö ajal ja seiskamisel; gaasiturbiine vastavalt ● kirjeldab turbiinide enam levinumaid rikkeid ja nende kõrvaldamise võimalusi; etteantud tööparameetritele ● seadistab ja jälgib turbiini tööparameetreid vastavalt juhistele ja ohutusnõuetele; ja ohutustehnika nõuetele 7) selgitab tehiskülma arengu ● klassifitseerib külmutusseadmeid skeemide ja tööpõhimõtete alusel; etappe, süsteemide skeeme, ● seostab tehiskülma arengu ja vajaduse termodünaamiliste süsteemide ning termodünaamika I ja II seaduse külmutus- ja kliimatehnika rakendamisega külmutus- ja kliimatehnikas; termodünaamilisi aluseid ● klassifitseerib külmutusagensid, külmakandjad ja määrdeained nende termodünaamiliste, füüsikaliste, ohutus- ning külmutusagensite ja ja keskkonnaomaduste alusel; materjalide omadusi ● seostab töökehade olekumuutustega seotud mõisted konkreetsete seadmete tööga; ● selgitab töökehade käsitsemise tehnilisi ja ohutusnõudeid ning kirjeldab esmaabivõtteid külmutusagensite korral; ● toob näiteid termodünaamiliste ringprotsessidest reaalsete külmutussüsteemide alusel; 18(24) 8) rakendab teadmisi ● seostab sisekliima, ventilatsiooni ja kliimasüsteemide põhimõtted praktiliste rakendustega; külmutus- ja ● tuvastab külmutus- ja kliimaseadmete põhikomponente joonistel ja makettidel; kliimaseadmete töö- ning ● demonstreerib külmutus- ja kliimaseadmete hooldust ja kontrolli lähtuvalt töö- ning õhukonditsioneerimise õhukonditsioneerimise põhimõtetest. põhimõtetest nende praktilises hoolduses ja kontrollis 17. Laeva elektri- ja automaatikasüsteemide hooldus ning remont 13 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane hooldab ja remondib nõuetekohaselt ning ohutult laeva elektri- ja automaatikasüsteeme. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) selgitab laeva ● rakendab automaatika kontroll-, kaitse- ja juhtimissüsteemide hooldus- ja remonditööde teostamisel tööohutus- automaatsüsteeme, ja keskkonnanõudeid automaatika kontroll-, ● tutvustab laeva automaatsüsteemide reguleerimise ja süsteemide osade tööpõhimõtteid; kaitse- ja ● klassifitseerib võimendeid töökehade järgi; juhtimissüsteemide ● iseloomustab sisepõlemismootorite kontroll- ja kaitsesüsteemide tööpõhimõtteid; tööpõhimõtteid laeva ● seostab tagasisidega ja erinevate režiimidega pöörete regulaatorite kasutamist laeva automaat-seadmetes; töökindluse ja ohutu ● pakub lahendusi signalisatsiooni- ja blokeerimissüsteemide kasutamisel laevasüsteemide automatiseerimiseks; ekspluatatsiooni tagamiseks jooniste ja skeemide abil 2) tutvustab ● liigitab KMR nende paiknemise ja ülesande järgi; automaatsüsteemides ● kirjeldab laeva automaatsüsteemides kasutatavaid KMR kasutamise järgi; kasutatavaid kontrollmõõteriistu (KMR) 3) iseloomustab laeva ● selgitab laeva abimehhanismide ja üldsüsteemide distantsjuhtimist; üldsüsteemide ● iseloomustab distantsjuhtimissüsteeme toetavaid lahendusi töökindluse ja ohutu ekspluatatsiooni tagamiseks; distantsjuhtimissüsteeme ning nende rolli laeva ohutus- ja tööprotsessides 4) selgitab laeva ● tutvustab jooniste ja juhiste järgi laeva elektrisüsteemi; elektrisüsteemi toimimist ● selgitab laeva elektriskeeme ja elektriseadmete dokumentatsioone; vastavalt skeemidele ja ● selgitab laeva elektrivarustuse ja elektrijaotussüsteemi põhimõtteid; juhistele ● nimetab elektrisüsteemi osi ja laeva kõrgepingeseadmeid; 19(24)  ● valmistab ette generaatori käivitamiseks ja teostab ümberlülitamisi; ● eristab laevas kasutatavaid vahelduv- ja alalisvoolusüsteeme; ● järgib elektriseadmete ja – masinate kasutusnõudeid ja ohutusjuhiseid; 5) kasutab elektriku tööriistu, ● iseloomustab laeva elektrisüsteemi erinevate osade hoolduse ja remondi üldisi põhimõtteid; elektrilisi ja elektroonilisi ● kasutab sobivaid elektri mõõte- ja tööriistu rikete leidmiseks ja likvideerimiseks, valides õiged töövõtted; mõõteriistu hoolduseks, ● teostab erinevaid elektrilisi testimisi ja elektrimõõtmisi. rikete leidmiseks ja ● järgib elektritööristade kasutamisel kasutusjuhistest tulenevad ohutusnõudeid. remondiks 6) koostab lihtsamaid ● toob välja alalis- ja vahelduvvoolu ahelate erinevused võrdlustabelina; elektriahelaid kasutades alalis- ● loetleb elektrilisi ja elektromagnetilisi mõõtühikuid; ja vahelduvvoolu teooriat ● koostab stendil etteantud elektriskeemi järgi elektriahelad; 7) mõõdab elektrilisi suurusi ja ● selgitab erinevate mõõteriistade tööpõhimõtteid lähtuvalt nende kasutusvaldkonnast; sideaparatuuri sagedusala, ● koostab elektriliste suuruste tabelid mõõtmistulemuste alusel; kasutades mõõteriistu ja ● kasutab sideaparatuuri sagedusala mõõtmiseks vajalikke mõõtevahendeid; järgides ohutusreegleid 8) teostab laeva automaatika ● kirjeldab automaatika funktsionaalskeemidel kasutatavad tingmärke ja lühendeid; juhtimissüsteemide hooldust, ● koostab automaatikaseadmete lihtsamaid skeeme, tuues välja signaalide liikumise ja põhifunktsioonid; vastavalt koostatud lihtskeemile ● selgitab arusaadavalt automaatkontrolli, -reguleerimise ja -juhtimise funktsionaalseid skeeme; ● teostab laeva avatud juhtimissüsteemide hooldust, järgides tootja juhiseid ja ohutusnõudeid; 9) kasutab ● defineerib ja iseloomustab erinevaid elektroonikaelementide komponente; elektroonikaelementide ● ühendab skeemis elektroonikaelemendid õigete parameetrite ja polaarsusega, vastavalt tööülesandele; komponente skeemide ● seostab komponentide rolli skeemi töökindluse ja ohutuse tagamisel ning põhjendab oma valikuid; koostamisel ja tööülesannetes 18. Laevamehaaniku inglise keele oskuse arendamine 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab laevamehaaniku kohustuste täitmiseks vajaliku merendusalase inglise keele lugemise, tekstide mõistmise, suulise ja kirjaliku väljendusoskuse vastavalt tasemele B1. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kirjeldab inglise keeles ● tutvustab inglise keeles joonistel ja makettidel laeva pea- ja abimehhanisme ning laeva süsteeme; laeva pea- ja ● selgitab inglise keeles pea- ja abimehhanismide komponente ning nende remondiprotsesse; abimehhanisme, laeva süsteeme ning nende komponente 20(24) 2) kasutab inglise keeles ● täidab inglise keeles korrektselt laevadokumente ja rakendab kehtivaid juhendeid, andes meeskonnale selgeid vahimehaaniku korraldusi; kohustustega seotud ● kasutab inglise keelt tööalases suhtluses, sealhulgas edastades ohutusalast informatsiooni; inglisekeelset sõnavara ● edastab informatsiooni haigestunu olukorrast raadio teel, kasutades meditsiinialast terminoloogiat inglise multikultuurses keskkonnas keeles. 19. Laevaremonditööde tegemine 12 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab oskused viia ohutult läbi laevamehhanismide remonditöid kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kirjeldab tööohutusnõuete ● selgitab rühmatööna tööohutusjuhendeid ja nõudeid; täitmise tähtsust ● valmistab ette ohutu töökoha laevaremonditöödeks; laevaremonditöödes ● valib ja valmistab tööks ette sobivad töövahendid arvestades tööülesannet; ● korraldab nõuetekohaselt oma töökoha; 2) hindab laevaseadmete, ● kirjeldab laeva seadmete ja konstruktsioonide tüüpiliste vigastuste ning defektide liike, nende tekkepõhjusi ja konstruktsioonide, laevakere ja plaanilist või ennetuslikku remondivajadust, kasutades remondi teostamisel meeskonna enda jõude; veealuse osa remondi vajadust ● selgitab laeva diiselmootorite (mootori osade) ja ka laeva üldsüsteemide demontaaži, remondi, montaaži erinevate defekteerimiste viiside töökäiku; abil ning valib sobiva remondiliigi või -meetodi 3) täidab laeva katsetuse ja ● grupeerib laeva kerekonstruktsioonide, seadmete, mehhanismide ja süsteemide remondijärgse katsetamise remondidokumente nõudeid ja meetodeid ning kai- ja käigukatseid; ● liigitab erinevaid remondidokumente ja nende koostamise aluseid; ● täidab mõõdistamiskaarte ja teisi remondiga seonduvaid dokumente; 4) teostab metallide ● valmistab detailid ette ja järgides ohutustehnika nõudeid; lõiketöötlemist erinevatel ● teritab erinevaid lõiketeri ja puure; tööpinkidel ● töötleb metalldetaile erinevatel tööpinkidel; 5) keevitab erinevaid ● valmistab ette vajaminevaid detaile keevitamiseks; metalldetaile kasutades gaasi- ja ● ühendab plekkdetaile punktkeevitustangidega; elektrikeevitusseadmeid ● demonstreerib metalli lõikamist gaasi- ja elektrikeevitusseadmetega; ● kasutab remonttöödel keeviskonstruktsioonide valmistamiseks MMA ja MIG/MAG keevitus-seadmeid; ● ühendab vasktorud gaasikeevitusseadmega; 21(24) 6) teostab kütuste, õlide ja ● analüüsib kütuste ja õlide omadusi, määrates kütuse ja õli viskoossuse; tehnilise vee omaduste analüüsi ● iseloomustab leektäppi kinnises ja lahtises tiiglis; ● mõõdab katlavee leeliselisust ja happelisust ning soolasisaldust. 20. Lukksepatööde tegemine 12 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane teostab ohutult ja õigete võtetega lukksepatöid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kirjeldab tööohutusnõuete ● selgitab rühmatööna tööohutusjuhendeid ja nõudeid; täitmise tähtsust ● valmistab ette ohutu töökoha lukksepatöödeks; lukksepatöödes ● valib ja valmistab tööks ette sobivad töövahendid arvestades tööülesannet; ● korraldab nõuetekohaselt oma töökoha; 2) teostab lukksepatöid, järgides ● valib toormaterjali ja õige koguse vastavalt tööjoonisele ja tükitabelile; juhendeid ja kasutades sobivaid ● mõõdab ja märgistab detaile ning valmistab ette detaili toorikud; töövahendeid ja -võtteid ● kasutab elektrilisi, pneumaatilisi käsitööriistu ja tööpinke vastavalt kasutusjuhendile; ● teeb lukksepatöid, kasutades töövahendeid ja –võtteid vastavalt tehnoloogiatele ja ergonoomiliselt õigesti; ● järgib ohutusnõudeid täpselt ja järjepidevalt kogu tööprotsessi vältel. 21. Laevamehaaniku juhtimispädevuste arendamine 2 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab baas- ja laiendatud teadmised kõrgepingesüsteemidest ning vajalikud teadmised ja oskused masinameeskonna juhtimiseks nii tava- kui hädaolukorras, tagamaks laevapere, laeva ja lasti ohutus ning keskkonna kaitstus. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) mõistab elektriseadmete ● nimetab elektri põhilisi mõõtühikuid; kasutusala, elektritootmise ● iseloomustab elektrienergia tüüpilisi kasutusvaldkondi laevas; võimalusi ja kõrgepinge ● selgitab elektriga seotud ohtusid; kasutamise põhimõtteid ● kirjeldab elektrikaitse meetodeid ja erinõudeid kõrgepingele; laevas ● selgitab mahtuvuse mõju ja induktiivsust vahelduv- ja alalisvoolu ringides; ● selgitab üldist elektriteooriat, elektriohtude liike ja kaitset lühiühenduste eest – liigvoolu, ülekuumenemist ja mehaanilisi kahjustusi 22(24) 2) kasutab asjakohaseid ● iseloomustab laeva elektrijaama kontrollimist arvestades laeva elektrienergia jaotusskeeme; töövahendeid ja -võtteid ● tuvastab maandusrike laeva kõrgepingeseadmetes ja valib etteantud rikke kõrvaldamiseks kasutatavad kõrgepingeseadmete töövõtted ja vahendid; hooldamisel ja rikke ● selgitab laeva elektritootmise toimimist ja nõudeid kõrgepingeseadmete hooldamiseel ja rikete kõrvaldamisele, kõrvaldamisel, järgides arvestades kõrgepingeseadmete elektriohutuse nõudeid ● ohutus- ja haldusnõudeid; ● loetleb kõrgepingest tulenevaid ohtusid inimestele ja seadmetele selgitades volitatud isiku kohustusi kõrgepinge ohutul haldamisel; 3) tutvustab rahvusvaheliste ● võrdleb rahvusvaheliste konventsioonide ja siseriiklikke õigusaktide nõudeid; merekonventsioonide ● teeb rühmatööna lühikokkuvõtte rahvusvaheliste konventsioonide ja siseriiklike õigusaktide nõuetest; soovitusi ja seoseid siseriiklikke õigusaktidega 4) hindab meeskonna ● selgitab hoiakuid ja situatsiooniteadlikkust mõjutavaid tegureid ning nende mõju otsustele ja ohutusele, tuues võimekust ja valmisolekut näiteid kultuuridevahelisest suhtlusest laevameeskonnas; töötamiseks laeva ● analüüsib väsimuse ja töökoormuse jaotumise põhjuseid, tuvastab nendest tulenevad riskid ning pakub jõuseadmete ja sobivaid ennetusmeetmeid laevatöö kontekstis; mehhanismidega, ● kirjeldab meeskonna tööks ettevalmistatust ja erinevaid juhtimisstiile, põhjendades nende sobivust olukorrast rakendades sobivaid lähtuvalt ja seostades mõju meeskonnatööle ning ohutusele; juhtimisvõtteid ka ● hindab otsuste vastuvõtmise põhimõtteid ja nende rakendamist kriitilistes olukordades ning pakub lahendusi kriisiolukorras meeskonna ja reisijate juhtimiseks kriisiolukorras; ● selgitab sidepidamise põhimõtteid kavandades silla ja masinaruumi koostööd. 22. Vanemmotoristi meresõidupraktika 12 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab praktilised kogemused vahimotoristi ja vanemmotoristi tööülesannete täitmiseks. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) täidab vahimotoristi ja ● tutvub laeva töökeskkonnaga, saades üldise ülevaate laevast, laeva juhtimisstruktuurist, sisekorrast, vanemmotoristi töökorraldusest, tööülesannetest ja -meetoditest; praktikaülesandeid ● täidab motorist-praktikandi tööülesandeid ohutult, järgides laeva tööohutusnõudeid ja kasutades isikukaitsevahendeid korrektselt; ● kirjeldab pea energeetikaseadmete tööprotsesse ja nende iseloomustavate parameetrite kontrollimist laevas; ● käsitleb motorist-praktikandina abimehhanisme masinaruumis toetustasandil praktikajuhendaja juhendamisel; ● kirjeldab masinaruumis teostatavaid põhilisi ekspluatatsiooni- ja remonditöid; 23(24)  ● kinnistab ning rakendab teoreetilise õppe käigus omandatud teadmisi konkreetsete tööülesannete täitmisel praktikajuhendaja juhendamisel; ● täidab meresõidupraktika päevikut, alustab praktikaaruande koostamist. 2) esitab nõuetekohaselt ● dokumenteerib praktikadokumendid korrektselt, kasutades sobivaid termineid ja merendusalast sõnavara; täidetud ● esitab õigeaegselt praktikapäeviku, hinnangulehe ja meresõidupraktika tõendeid. praktikadokumendid 23. Vahimehaaniku meresõidupraktika 13 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane saab praktilisi kogemusi vahimehaaniku tööülesannete täitmiseks. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) täidab 750 kW ja suurema ● tutvub laeva töökeskkonnaga, saades üldise ülevaate laevast, laeva juhtimisstruktuurist, sisekorrast, peamasinate efektiivse töökorraldusest, tööülesannetest ja -meetoditest; koguvõimsusega ● täidab vahimehaanik-praktikandi tööülesandeid ohutult, järgides laeva tööohutusnõudeid ja kasutades mootorlaeva vahimehaaniku isikukaitsevahendeid korrektselt; praktika ülesandeid ● ekspluateerib praktikajuhendaja juhendamisel laeva pea- ja abimasinaid vastavalt kasutuseeskirjadele ● hindab seadmete seisukorda, teha tehnilisi mõõtmisi ja aruandlust täpselt ning õigeaegselt; ● rakendab vahimehaanik-praktikandi professionaalset suhtumist koostöösse meeskonnaga süsteemse töö teostamiseks; ● täidab meresõidupraktika päevikut, koostab praktikaaruande. 2) esitleb praktikaaruannet, ● dokumenteerib praktikadokumendid korrektselt, kasutades sobivaid termineid ja merendusalast sõnavara; esitades enne ● esitab õigeaegselt praktikapäeviku, hinnangulehe ja meresõidupraktika tõendeid; nõuetekohaselt täidetud ● tutvustab praktikaaruannet avalikul esitlusel komisjoni ees. praktikadokumendid 24(24)  Lisa 25 KINNITATUD haridus- ja teadusministri määrusega „Kutsekeskhariduse riiklik õppekava” Metsanduse õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 1. Õppekava üldandmed 1.1. Õppekava kuulub õppekavarühma metsandus ning võimaldab õpilasel omandada teadmised, oskused, väärtushoiakud ja sotsiaalse valmiduse õpingute jätkamiseks ja töötamiseks oskustöölisena metsa kasvatamise ja metsatehnoloogia valdkonnas. 1.2. Õppekava õppemaht on 240 EKAPit, mis jaguneb järgmiselt: 1) kohustuslikud üldharidusõpingud 80 EKAPit; 2) põhiõpingud 125 EKAPit, millest ühiseid põhiõpinguid 59 EKAPit ja valitavaid põhiõpinguid 66 EKAPit sh praktika vähemalt 25 EKAPit; 3) valikõpingud 35 EKAPit sh 5 EKAPit vabaõpingud. 1.3. Õppekavaga on määratud järgmised suunavalikud ja spetsialiseerumised, millest õpilane valib ühe: 1.3.1. metsa majandamise ja arboristika suunal on võimalik spetsialiseeruda metsa majandamisele või arboristikale; 1.3.2. metsamasinate juhtimise suunal on võimalik spetsialiseeruda metsamaterjali kokkuveole forvarderiga või raietöödele harvesteriga; 2. Õppekava põhiõpingute struktuur 2.1. Ühised põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht on järgmised: 1) oskused eluks ja tööks, 15 EKAPit; 2) digioskuste arendamine, 5 EKAPit; 3) sissejuhatus kutseõpingutesse, 10 EKAPit; 4) metsanduse alused, 12 EKAPit; 5) metsa kasvatamine, 10 EKAPit; 6) saetöö algõpe, 4 EKAPit; 7) metsa uuendamine, 3 EKAPit; 2.2. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht metsa majandamise ja arboristika suunal on järgmised: 2.2.1. Ühised põhiõpingute moodulid kõigile spetsialiseerumisele metsa majandamise ja arboristika suunal: 1) mootorsaega töötamine, 6 EKAPit; 2) praktika, 25 EKAPit. 2.2.2. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht spetsialiseerumisel metsa majandamisele on järgmised: 1) metsa ja puidu mõõtmine, 10 EKAPit; 2) mehitamata õhusõidukite kasutamine, 5 EKAPit; 3) metsade korraldamine, 10 EKAPit; 4) raietööde tegemine, 10 EKAPit. 2.2.3. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht spetsialiseerumisel arboristikale on järgmised: 1  1) puittaimed, nende bioloogia ja ökoloogia, 9 EKAPit; 2) puittaimede istutamine, 3 EKAPit; 3) puittaimede hooldustööd, 3 EKAPit; 4) puuhooldustööd maapinnalt ja redelilt, 5 EKAPit; 5) puuronimine, 4 EKAPit; 6) puudehooldustööd ja raie köielt, 8 EKAPit; 7) kõrgtööde tegemine korvtõstukilt, 3 EKAPit 2.3. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht metsamasinate juhtimise suunal on järgmised: 2.3.1. Ühised põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht mõlemal suunal on järgmised: 1) metsamasinate juhtimine ja seadistamine, 6 EKAPit; 2) metsamasinate ehitus ja hooldamine, 6 EKAPit; 3) metsamasinate remontimine 6 EKAPit; 4) raietööde tehnoloogia, 5 EKAPit; 5) praktika, 25 EKAPit. 2.3.2. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht metsamasinate juhtimise suunal spetsialiseerumisel metsamaterjali kokkuveole forvarderiga on järgmised: 1) kokkuveotööd hooldus- ja uuendusraietel, 10 EKAPit; 2) forvarderi lisaseadmete kasutamine ja hooldamine, 8 EKAPit; 2.3.3. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht metsamasinate juhtimise suunal spetsialiseerumisel raietöödele harvesteriga on järgmised: 1) hooldus- ja uuendusraiete tegemine, 10 EKAPit; 2) harvesteri juhtimine, seadistamine ja hooldamine, 8 EKAPit; 2  3. Metsanduse õppekava põhiõpingute moodulite kirjeldused 3.1.Kõikidele suundadele ja spetsialiseerumistele ühised põhiõpingute moodulid Mooduli õppe maht Eesti Mooduli nr Mooduli nimetus kutsehariduse arvestuspunktides (EKAP) 1. Oskused eluks ja tööks 15 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab pädevusi, mis on vajalikud edasisel õpiteel ja ühiskonnas ennastjuhtivalt, vastutustundlikult ja tulemuslikult toimimiseks. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) püstitab enesearengu eesmärgid, ● selgitab tervislike eluviiside ja turvalise keskkonna tähtsust, sh toetavate suhtlusvõrgustike rolli tervise, arvestades enda võimeid ja õpimotivatsiooni ja üldise toimetuleku tagamisel; võimalusi ning väärtustades ● analüüsib juhendamisel enda käitumisharjumusi ning nende mõju enda tervisele, heaolule ja üldisele tervislikke eluviise toimetulekule; ● hindab oma vaimse ja füüsilise tervise seisundit, arvestades põhilisi tegureid nagu magamine, toitumine, liikumine, suhted, kasutades selleks usaldusväärseid enesehindamise tehnikaid, sh veebipõhiseid töövahendeid; ● koostab juhendamisel aja- ja tegevuskava enda vaimse ja füüsilise heaolu säilitamiseks, kasutades selleks erinevaid tervise edendamise ja säilitamise võimalusi; ● kasutab kodukoha ja kooli lähedal paiknevad liikumisradu, harjutusväljakuid ja võimalusi erinevate liikumisviisidega tegelemiseks; ● oskab kasutada mobiilirakendusi liikumisharjumuse ja kehalise aktiivsuse jälgimiseks; ● analüüsib juhendamisel enda huvisid, väärtushoiakuid, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi; ● sõnastab eneseanalüüsi tulemustest lähtuvalt juhendamisel eesmärgid, isiklike ja akadeemiliste sihtide poole liikumiseks; 2) kasutab teadlikult erinevaid • selgitab juhendatult õppimise olemust ning teadmiste ning oskuste omandamise protsessi, kasutades õpistrateegiaid ja -viise enda erinevaid teabeallikaid; õpitegevuse kavandamisel ja • iseloomustab erinevaid õpistrateegiaid ja õppimise viise, seostades neid enda senise õpikäitumisega; juhtimisel • oskab analüüsida enda õpiharjumusi ning arvestada tahtlikku ja tahtmatu tähelepanu mõju oma õpitegevusele; • analüüsib juhendamisel oma õpimotivatsiooni, määratledes seda soodustavaid ja takistavaid tegureid; 1(26)  • koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õppimis- ja igapäevategevuste ajakava, lähtudes enda huvidest, eneseteostusega seotud eesmärkidest ja võimalustest; • annab hinnangu enda varasematele õpitulemustele, arvestades eneseanalüüsi tulemusi ja saadud tagasisidet; • kavandab muudatused enda õppimisharjumustes, lähtuvalt hindamistulemustest ning toob saadud tagasiside põhjal näiteid õpistrateegiate kasutamisest õpitegevustes; • selgitab juhendamisel stressi ja frustratsiooniga toimetuleku võimalusi; 3) tegutseb seatud eesmärkide ● suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud vormis erinevas vanuses ja kultuuritaustaga inimestega, valides saavutamiseks asjakohase käitumis- ja väljendusviisi ning kohandades suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse vastutustundlikult nii iseseisvalt eesmärkidele; kui kollektiivi liikmena ● jagab asjakohast infot nii kirjalikult, suuliselt kui visuaalselt, kasutades sobivaid suhtlemisvahendeid ja - vorme ning lähtudes suhtluspartnerist (sõber, kaasõpilane, õpetaja, ametiasutus); ● kohandab enda suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele; toob näiteid illustreerimaks, kuidas esmamulje, eelarvamused, sh stereotüübid mõjutavad inimeste käitumist; ● iseloomustab erinevaid meeskonnatöö rolle ja nende mõju töö tulemuslikkusele, kasutades teabeallikaid; ● analüüsib juhendamisel rühmas toimuvaid protsesse ja nende võimalikku mõju inimese käitumisele igapäevaelus; ● teeb kaaslastega teadlikult koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks, järgides meeskonnatöö põhimõtteid, suhtlus- ja käitumisnorme ning kasutades digitaalseid ühistöövahendeid; 4) mõistab ettevõtliku, väärtust ● selgitab juhendamisel vastutustundliku tarbimise ja tootmise põhimõtteid ning tehtavate valikute mõju loova ja vastutustundliku keskkonnale, kogukondadele ja enda heaolule; tegutsemise olulisust nii endale ● toob näiteid probleemsetest tarbimissituatsioonidest ning oskab otsida abi oma õiguste kaitseks; kui ühiskonnale ● kirjeldab jätkusuutliku arengu eesmärke, seostades neid ümbritseva keskkonna ja õpitava valdkonnaga; ● kaardistab juhendamisel ühiskonnas esinevaid sotsiaalseid probleeme, kasutades erinevaid teabeallikaid ja infotehnoloogiavahendeid; ● analüüsib meeskonnatööna valitud probleemi lahendamise võimalusi, kasutades tõenduspõhiseid fakte ja teabeallikaid; ● kavandab juhendatud meeskonnatööna tegevuskava valitud probleemi lahendamiseks, kasutades loovustehnikaid ning arvestades ressursside säästliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtteid; ● kavandab lahenduse elluviimiseks vajaliku eelarve, kasutades digivahendeid; 5) mõistab tööturu toimimise ● selgitab teabeallikate põhjal majanduslike, tehnoloogiliste, looduslike ja teiste keskkonnatingimuste põhimõtteid ja enda muutuste mõju majanduskeskkonnale; 2(26)  arenguvajadusi tööturule ● iseloomustab juhendatud meeskonnatööna Eesti majanduskeskkonna ja tööturu toimimist eri sisenemiseks tegevusvaldkondades, kasutades erinevaid teabeallikaid; ● iseloomustab erineva haridustaseme ja oskustega inimeste võimalusi tööturul, arvestades töötasu seost väärtusloomega; ● selgitab teabeallikate põhjal tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi töösuhetes; ● võrdleb erinevate lepingutingimuste tähtsust töösuhetes, võimalike probleemide ennetamisel; ● võrdleb enda kogemusi ja oskusi valitud tegevusvaldkonnas erinevates ametites ja rollides tegutsemiseks vajalikega, kasutades oskuste kompassi; ● kavandab enesearengut toetavaid tegevusi, lähtudes enda eesmärkidest ja arendamist vajavatest oskustest; ● selgitab ressursside (raha, aeg, inimesed) vajadust ja säästmise võimalusi, arvestades enda seatud eesmärkidega; 6) kasutab varasemaid teadmisi, ● lahendab igapäevaeluga seonduvaid arvutusülesandeid, kasutades koolimatemaatikast tuttavaid oskusi ja kogemusi mudeleid ja meetodeid; igapäevaeluga seonduvate ● planeerib digivahendite abil igapäevased tulud-kulud, arvestades enda vajaduste ja võimalustega; ülesannete lahendamisel ● esitab kirjalikku ja suulist informatsiooni selgelt ja struktureeritult nii eesti keeles kui ka põhikoolis õpitud võõrkeeles; ● kasutab tehnoloogilisi vahendeid ja seadmeid ning tõenduspõhiseid andmeid otsuste või järelduste tegemiseks igapäevaeluga seotud küsimustes; ● kasutab igapäevaelus ettetulevate olukordade lahendamisel eesti- ja võõrkeelseid teabeallikaid; ● koostab pädevuse piires eesti- ja võõrkeelseid tekste, lähtudes igapäevaelu vajadustest; ● otsib tööülesande täitmiseks vajalikku teavet, hinnates erinevate teabeallikate usaldusväärsust; ● lahendab reaalelulisi ülesandeid, sidudes tervikuks mitme ainevaldkonna teadmisi ja oskusi; ● toob näiteid matemaatika, füüsika, keemia ja bioloogia omavahelistest seostest igapäevaelus. 7) korraldab teadlikult oma ● koostab isikliku eelarve, arvestades enda finantseesmärke, analüüsides juhendamisel oma rahaasju, mõistes, et oma hea sissetulekuid, väljaminekuid ja rahalist seisu sh säästmise võimalusi; finantsilise käekäigu eest ● arutleb meeskonnatööna sissetuleku, tarbimisvalikute ja investeerimisotsuste mõju üle üksikisiku, vastutab vaid tema ise ühiskonna ja keskkonna tasandil; ● hindab elumuutvate sündmuste (abiellumine, laste saamine, õnnetus, surm) mõju finantsplaneerimisele, eristades rahalist väärtust emotsionaalsetest jt väärtustest; ● kirjeldab pangateenuseid ja finantsteenuse osutaja rolli üksikisiku rahaasjade korraldamisel, tuues esile pakutavaid võimalusi, kaasnevaid kohustusi ja riske; ● oskab valida laenutooteid, kasutades sobivaid võrdlusvahendeid ning arvestades pakutavat intressimäära ja maksetingimusi; 3(26)  ● iseloomustab põhiomaduste alusel peamiste varaklasside nagu kinnisvara, võlakirjad ja aktsiad olemust ja erinevusi ning nende kasutamisvõimalusi ja sellega kaasnevaid riske isiklike finantseesmärkide saavutamiseks; ● kirjeldab isikliku eluaseme soetamise võimalusi, tuues välja üürimise ja ostmise eelised ja puudused; ● selgitab pensioni kui pikaajalise finantsmehhanismi olemust ja selle planeerimise olulisust, kasutades asjakohaseid teabematerjale. 2. Digioskuste arendamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab enda digipädevusi elektroonilise teabe otsimiseks, loomiseks ja haldamiseks, arvestades digitehnoloogia kasutamisel tervisekaitse ja küberturvalisuse nõuete ning autorikaitse ja eetika põhimõtetega. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kasutab digikeskkonnast vajaliku ● määratleb oma teabevajaduse ning rakendab sobivaid infootsingu võtteid, et leida digikeskkonnast teabe leidmiseks sobivaid asjakohane teave; infootsingu ja andmehalduse ● otsib ja filtreerib andmeid, infot ja materjale eesmärgipäraselt, kasutades erinevaid otsingumeetodeid ja võtteid, hinnates digisisu -tööriistu; asjakohasust ● analüüsib juhendamisel leitud andmeid, infot ja digisisu, hinnates nende allikate päritolu usaldusväärsust ja asjakohasust; ● salvestab ja korrastab digikeskkonnas faile, kasutades kaustu ja kategooriaid, et tagada lihtne ligipääs ja haldus; ● töötleb ja analüüsib andmeid tabelarvutuse abil ning esitleb tulemusi selgelt ja arusaadavalt diagrammide ja skeemide abil; 2) kasutab info jagamiseks, ● kasutab sobivaid digitehnoloogiaid ja -sisu, et tõhusalt suhelda ja panustada meeskonnatöösse; suhtlemiseks ja koostööks ● jagab infot ja faile digikeskkonnas, valides selleks kontekstist ja eesmärgist tulenevalt korrektse viisi ja sobivaid digilahendusi, sobiva vahendi; arvestades digikeskkonnas ● kasutab iseseisvalt ja efektiivselt kooli, kohaliku omavalitsuse, riigi ja ettevõtete digiteenuseid, näiteks kehtivaid suhtlus- ja e-päevik, riigiportaal, digitaalsed õpikeskkonnad, pangateenused; käitumisnorme ning ● kasutab turvaliselt ühismeediat, ajaveebi ja video jagamise platvorme oma algatuste tutvustamiseks ja küberturvalisuse nõudeid teiste kaasamiseks; ● järgib digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme, arvestades erinevate sihtrühmade kultuurilisest, vanuselisest ja keelelisest eripärast tulenevaid vajadusi; ● haldab enda digitaalset identiteeti, arvestades küberturvalisuse nõuetega; ● analüüsib juhendamisel oma digitaalset jalajälge ja selle mõju enda kuvandile; 4(26) 3) loob ja täiustab digisisu, ● loob digisisu teksti, esitluse, pildi ja videona, kasutades sobivaid tööriistu ning arvestades kvaliteedi, kasutades sobivaid tööriistu sh konteksti ja eesmärkidega; tehisintellekti lahendusi ● kohandab olemasolevat digisisu uue ja sisukama digimaterjali loomiseks, kombineerides erinevaid vastutustundlikult ning teabeallikaid ja digimaterjale; arvestades autoriõiguse ● järgib digisisu loomisel ja kasutamisel autoriõiguse ning eetika põhimõtteid, arvestades andmekaitse ja põhimõtteid konfidentsiaalsuse nõuetega; ● rakendab juhendamisel asjakohaseid litsentsitingimusi (Creative Commons) vastavalt sisule ja kontekstile; ● kasutab tehisintellekti rakendusi digisisu loomisel ja muutmisel vastutustundlikult, arvestades kvaliteeti ja konteksti; ● analüüsib juhendamisel tehisintellekti loodud digisisu täpsust, usaldusväärsust ja konteksti sobivust; 4) kaitseb oma digiseadet, ● kaitseb oma digiseadmeid ja nende sisu, rakendades ohtude vähendamiseks asjakohaseid isikuandmeid, privaatsust ja turvameetmeid ja uuendades regulaarselt vastavat tarkvara; tervist, rakendades ● tuvastab digiseadmeid ähvardavad ohud ja rakendab ennetusmeetmeid nende vältimiseks; küberturvalisuse ja ● rakendab turvameetmeid isikuandmete ja privaatsuse kaitseks, kasutades tugevaid paroole, jätkusuutliku arengu kaheastmelist autentimist ning andmete krüpteerimist, et piirata juurdepääsu enda andmetele; põhimõtteid ● analüüsib digiteenuse privaatsusreegleid ja kohandab privaatsusseadeid oma isikuandmete kaitseks; ● analüüsib enda käitumist digitehnoloogia kasutamisel, lähtudes sellega seotud vaimse ja füüsilise tervise riskidest; ● säilitab tervisliku tasakaalu digitehnoloogia kasutamisel, rakendades ajapiiranguid, puhkeperioode ja ergonoomilisi töövõtteid; ● reageerib adekvaatselt küberkiusamisele ning kasutab sobivaid vastumeetmeid, vältimaks edasist kahju; ● analüüsib digitehnoloogia keskkonnamõju ja rakendab ressursisäästlikke digikäitumise meetodeid, optimeerides seadmete energiatarvet ja eluea kestust ning hallates digiprügi ökoloogilise jalajälje vähendamiseks; 5) lahendab digitehnoloogia ● tuvastab digiseadme lihtsama tehnilise tõrke põhjuse ja lahendab selle juhendi abil; kasutamisega seotud ● valib konkreetse ülesande jaoks sobiva riist- ja tarkvara, arvestades ülesande spetsiifikat ja võimalikke probleeme, tuvastades alternatiive; tehnilised tõrked ning valides ● kohandab ja seadistab juhendite alusel digiteenust või platvormi vastavalt enda vajadustele; sobivad lahendused nende ● analüüsib oma digipädevust, koostab plaani enese arendamiseks ja oskuste täiendamiseks; likvideerimiseks ● toetab digitehnoloogia vähemkogenud kasutajaid, pakkudes juhiseid ja variante probleemide lahendamiseks. 5(26)  3. Sissejuhatus kutseõpingutesse 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab õpingute jätkamiseks vajalikud alusteadmised ja oskused metsanduse valdkonnast, töötervishoiu- ja tööohutuse nõuetest ning tegutsemisest õnnetusjuhtumi korral. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) selgitab karjäärikujundamise ja ● seostab kutsealase töö tegemiseks vajalikke kompetentse õppetööga, kasutades kutsestandardeid ja oma õpitee võimalusi õppekava; metsanduse valdkonnas, lähtudes ● arutleb oma karjäärivalikute üle, seostades neid õppekavast tulenevate spetsialiseerumisvõimalustega; kutseharidust reguleerivatest ● leiab digivahendeid kasutades asjakohaseid õpet reguleerivaid dokumente, lahendades nende abil dokumentidest etteantud olukordi; 2) iseloomustab metsanduse ● leiab iseseisvalt infot Eesti metsade kohta, kasutades allikakriitiliselt infootsingu võimalusi; olemust ja Eesti metsade olemit, ● kirjeldab erinevaid metsanduse erialasid, tuues välja nende erinevused ja sarnasused, seostades tehtava selgitades metsandustööaja töö eripära mõjuga metsale ja keskkonnale; tegevuse mõju metsale ja ● loetleb jätkusuutliku metsanduse põhimõtteid, seostades neid üldise keskkonnateadlikkuse ja keskkonnale metsandustöötaja kutse-eetikaga; 3) mõistab töötervishoiu- ja ● loetleb ohutegureid valdkonnas töötamisel, seostades neid kasutatavate töövahendite, töö iseloomu ja tööohutusnõudeid, riski minimeerimiseks kasutatavate isikukaitsevahenditega; demonstreerides oma pädevuse ● kirjeldab tegutsemist ohuolukorras või õnnetusjuhtumi korral, lähtudes antud juhenditest; piires isikukaitsevahendite ● demonstreerib nõuetekohaselt esmaabivõtteid kannatanu abistamisel, arvestades esmaabi andmisel enda kasutamist ja esmaabivõtteid ja teiste turvalisusega; 4) rakendab juhendamisel ● töötab juhendamisel töösituatsioonis, mis on üldjuhul stabiilne, kasutades lihtsamaid töövõtteid ning lihtsamaid töövõtteid, järgides järgides ohutusnõudeid ja talle antud juhiseid; ohutusnõudeid ● täidab tööülesandeid, tulles toime reaalsest tööolukorrast tingitud stressi, füüsilise koormuse ja ilmastikuoludega; 5) teeb metsandusega seotud ● teeb pindala-, mahu ja protsentarvutusi, seostades nende kasutamise vajadust tööolukordadega arvutusi, kasutades varasemalt ● hindab juhendamisel tulemuste tõepärasust; õpitud matemaatikateadmisi ja - ● teisendab mõõdetud või arvutatud tulemusi, kasutades asjakohaseid mõõtühikuid. oskusi 4. Metsanduse alused 12 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab metsanduse valdkonnas töötamiseks vajalikud teadmised metsast kui ökosüsteemist ja seal toimivatest seostest ning erinevate digitehnoloogiavahendite ja rakendustarkvara kasutamisvõimalustest metsandusalase teabe kasutamisel. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 6(26) 1) eristab levinumaid Eesti ● eristab visuaalse vaatluse teel levinumaid Eesti metsades kasvavaid puu- ja põõsaliike erinevas vanuses ja metsades kasvavaid puu- ja erinevate tunnuste järgi erinevatel aastaaegadel; põõsaliike erinevate tunnuste ● iseloomustab erialaseid teabeallikaid kasutades levinumate kodumaiste puu- ja põõsaliikide bioloogilisi alusel, seostades liiki selle omadusi ja nõudeid kasvutingimustele; bioloogiliste omaduste ja ● eristab levinumaid metsapuuliike puidu ja koore järgi; nõuetega kasvukohale 2) eristab väliste tunnuste alusel ● tunneb väliste tunnuste alusel ära haigestunud puu; puude levinumaid haigusi ja ● eristab visuaalse vaatluse teel erinevaid kahjustusgruppe: putuk-, uluki- ja abiootilist kahjustust ja kahjustusi kahjustusgruppide seenhaigust, iseloomustades erinevate kahjustuste mõju puu kasvamisele ja puidu kvaliteedile ning lõikes, seostades kahjustuse kirjeldades kahjustuste ennetamise võimalusi; mõju puidu ja sellest ● selgitab inimtekkeliste kahjustuste mõju metsale, tuues välja nende vältimise võimalused; toodetava sortimendi kvaliteedile 3) eristab visuaalsete tunnuste ● iseloomustab metsa rolli keskkonnaseisundi tasakaalustajana, kasutades erialaseid teabeallikaid ; alusel metsatüübirühmi ● iseloomustab kliimamuutuse võimalikku mõju metsale kui ökosüsteemile, tuues asjakohaseid näiteid; ● määrab visuaalsete tunnuste alusel metsatüübirühma, lähtudes ordinatsiooniskeemi põhimõtetest; ● selgitab seoseid metsatüübirühma, sellesse kuuluvate kasvukohatüüpide ja seal kasvavate puuliikide vahel, kasutades puistu kirjeldamisel metsanduslikke põhimõisteid; ● loob seosed metsatüübirühma ja metsa kasvamise ja kasvatamise vahel, lähtudes olemasolevast kooslusest; 4) leiab tööks vajaliku teabe, ● kasutab registreid ja muid infotehnoloogilisi võimalusi iseseisvaks metsa andmetega tutvumiseks; kasutades ● sisestab koordinaadid erinevatesse rakendustesse, kasutades erinevaid koordinaatsüsteeme; digitehnoloogiavahendite ● leiab etteantud tööala metsas, kasutades oma asukoha määramiseks paber- ja digikaarte ning võimalusi ja asjakohast infotehnoloogiavahendeid; rakendustarkvara ● töötab läbi oma teekonna, kasutades salvestatud asukoha punkte ja jäljelogi. 5. Metsa kasvatamine 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane on omandanud teadmised metsa kasvatamisest, säästva metsanduse põhimõtetest ja valdkonna õigusaktidest. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kirjeldab metsa kasvatamise ● selgitab jätkusuutlikkuse põhimõtteid metsanduses, põhjendades oma seisukohti; võimalusi ja ● seostab metsas toimuvaid looduslikke protsesse metsakasvatuslike töödega, lähtudes looduslikest oludest metsakasvatuslike tööde ja arvestades jätkusuutlikkuse põhimõtetega; 7(26)  eesmärke, hinnates nende mõju keskkonnale 2) teeb metsakasvatuslikke töid, ● planeerib metsakasvatuslikke töid, lähtudes looduslikest oludest ja jätkusuutliku metsanduse põhimõtetest; arvestades jätkusuutlikkuse ● valib lähtuvalt puistu struktuurist ja vanusest õige raieliigi, selgitades erinevate raiete eesmärke ja olemust põhimõtetega ning kasutades ning õigusaktidega raietele seatud nõudeid; keskkonnahoidlikke ● valib iseseisvalt kasvama jäävad puud, põhjendades valiku põhimõtteid; tehnoloogiaid 3) selgitab metsakasvatuse ja ● selgitab puidu kasutamise olulisust, seostades puidutooteid jätkusuutliku arenguga; puidutoodete rolli, toetudes ● teeb põhjendatud tarbimisotsuseid, lähtudes keskkonnamõjust ja ressursi säästvast kasutamisest; ökoloogilise tasakaalu ning ● võrdleb säästva metsanduse standarde, seostades standardi nõudeid metsa ja metsanduse kultuurilise ning säästva majandamise sotsiaal-majanduslikku rolliga ühiskonnas; põhimõtetele 4) selgitab metsade majandamist ● kirjeldab looduskaitse kujunemist Eestis, seostades seda muutuva keskkonnaga; keskkonnakaitseliste ● analüüsib kliimamuutuste mõju metsamajandusele, seostades seda õpitava valdkonnaga; piirangute tingimustes, ● kirjeldab metsa kui elukeskkonna seoseid metsaelustikuga ja metsatööde mõju ökosüsteemile, tuues välja kasutades erialaseid oma rolli elupaikade ja ökosüsteemi säilitajana; teabeallikaid ● selgitab erinevate piirangute ja kitsenduste mõju metsamajandusele, kasutades erialaseid õigusakte ja rahvusvahelisi kokkuleppeid; ● kirjeldab globaalseid keskkonnaprobleeme, seostades neid protsesse oma valdkonnaga. 6. Saetöö algõpe 4 EKAP Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane omandan võsa- ja mootorsae ohutu kasutamise oskuse. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) selgitab tööohutusnõudeid ● valib isikukaitsevahendid, lähtudes tehtava töö ja saetüübi eripäradest; mootorsaagide kasutamisel ja ● kirjeldab ohutuid ning ergonoomilisi töövõtteid, seostades neid tehtava töö ja saetüübi eripäradega; hooldamisel, lähtudes sae tüübist ja ohutusjuhenditest 2) valmistab mootorsae tööks ● eristab saage jõuallikate ja lõikeorganite järgi; ette, lähtudes mootorsae ● kontrollib enne tööde alustamist mootorsae turvalisust ja korrasolekut, nimetades selle käigus mootorsae tüübist ja kasutusjuhendist osasid; ● kontrollib nõutava turvavarustuse olemasolu ja vastavust nõuetele, lähtudes kasutusjuhendist ja ohutusjuhendist; ● valmistab ette küttesegud ja määrdeained vastavalt kasutusjuhendile; 8(26) 3) töötab juhendamisel ● kasutab aku- või sisepõlemismootoriga saage, järgides keskkonna- ja tööohutusnõudeid ning kasutades mootorsaega, järgides ergonoomilisi töövõtteid; tööohutuse ja ● kasutab mootorsaega töötamisel asjakohaseid isikukaitsevahendeid, lähtudes sae tüübist; keskkonnanõudeid ning ● langetab ja lõikab puid ning põõsaid, lähtudes tööülesandest ja valides ohutu vahekauguse kaastöötajatega; kasutades ergonoomilisi ● koondab sortimendid ja raidmed, kasutades ergonoomilisi töövõtteid ja sobivaid abivahendeid. töövõtteid 7. Metsa uuendamine 3 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane uuendab metsa, kasutades erinevaid metsauuendamise võtteid . Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kavandab tööprotsessi, valides ● selgitab säästva ehk jätkusuutliku metsanduse põhimõtteid metsa uuendamisel, lähtudes enda kui töötaja materjalid ja töövahendid uue vastutust selles protsessis; metsapõlve rajamiseks ja ● leiab tööks vajaliku info (tööpiirkonna asukoht, mõõtmed, looduslikud eripärad, taimmaterjali liik), hooldamiseks lähtudes kasutades nii paberkandjal kui digitaalses formaadis antud tööülesannet; tööülesandest ● iseloomustab erinevaid metsauuendamise võtteid, lähtudes uuendatava ala looduslikest tingimustest ja metsauuendamise nõuetest; ● valib asjakohase metsa uuendamise võtte, lähtudes looduslikest tingimustest ja õigusaktides esitatust ning põhjendades valikut, kasutades asjakohast erialast terminoloogiat; ● valib metsa uuendamise võttega sobiva metsa kultiveerimismaterjali ja töövahendid, lähtudes tööülesandest ja põhjendades valikut, kasutades asjakohast erialast terminoloogiat; ● võrdleb metsa kultiveerimismaterjali maksumust, kasutades erinevaid infoallikaid ; ● säilitab kvaliteetset kultiveerimismaterjali, arvestades metsa kultiveerimismaterjali eripärade ja säilitusnõuetega; 2) uuendab metsa vastavalt ● veendub tööpiirkonna õiguses, kasutades kaarti või infotehnoloogilisi vahendeid; tööülesandele, arvestades ● valmistab ette maapinna ja metsataimed istutamiseks, kasutades asjakohased töövahendeid ja -võtteid; uuendatava ala looduslikke ● istutab metsataimi, põhjendades istutuskoha valikut ning kasutades sobivaid töövahendeid ja ergonoomilisi tingimusi ja õigusaktidega ning ohutuid töövõtteid; metsa uuendamisele seatud ● külvab metsaseemet, põhjendades külvikoha valikut ning kasutades erinevaid külviviise ja ergonoomilisi nõudeid töövõtteid; 3) annab hinnangu metsa ● hindab metsauuendustööde kvaliteeti: metsataimede kinnitustugevus pinnases, istutussügavus, uuenemise tulemuslikkusele, metsataimede algtihedus, arvestades taimede istutamisele esitatud nõudeid; tehes ettepanekuid edasisteks ● otsustab metsataimede täiendamise vajaduse, määrates proovitükkide meetodil metsataimede arvu hektaril metsakasvatuslikeks töödeks, ja võrreldes seda õiguasaktides nõutuga; 9(26)  lähtudes õigusaktides esitatud ● otsustab hooldusvajaduse, hinnates visuaalselt metsataimede ja metsauuenduse seisukorda. nõuetest 3.2.Valitavad põhiõpingute moodulid 3.2.1. Ühised põhiõpingute moodulid kõigile spetsialiseerumistele metsa majandamine ja arboristika suunal 8. Mootorsaega töötamine 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilasel on oskus teha keerukates oludes metsa kasvatamise ja puidu varumisega seotud töid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) teeb juhendamisel ● leiab tööobjekti, lähtudes talle antud infost ja kasutades kaarti või elektroonilisi vahendeid ; metsakasvatuslikke töid nii ● veendub tööala õigsuses, kasutades kaarti või elektroonilisi vahendeid; kett- kui võsasaega, kasutades ● hooldab metsauuendust, lähtudes ülesandest; ohutuid ja ergonoomilisi ● teeb hooldusraiet, raiudes ettemärgitud puid; töövõtteid ● eristab puidu sortimente, lähtudes puuliigist, parameetritest ja kasutuse eesmärgist; 2) langetab ohtlikke puid, ● kavandab langetustöö, hinnates ohufaktoreid, määrates kindlaks võimaliku langetussuuna ning soovimatu töötades keerulistes oludes, langemissuuna ning kavandades julgestusmeetmed (töötaja, möödakäijate ning hoonete-rajatiste säilimise järgides tööohutusnõudeid ja turvalisuse tagamine vintsi, traktori jt vahendite abil julgestamisega); ● määrab kindlaks ohutsooni ulatuse ning tähistab selle, arvestades olusid ja ohutusnõudeid; ● langetab puid vastupidiselt loomulikule langemissuunale ja piiratud ruumis; ● koostab riskianalüüsi ning riskimaandamisplaani tormi- ja tuulemurru koristamisel; ● valib iseseisvalt ohutu töömeetodi, lähtudes töö keerukusest. 9. Praktika 25 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab õppekeskkonnas omandatud kutsealaseid teadmisi, oskusi ning hoiakuid vastavalt spetsialiseerumisele valitud praktikaettevõtete meeskonna liikmena ning reflekteerib oma valmisolekut ja hoiakuid asuda tööle õpitud kutsealal. 10(26) Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) planeerib isiklikud • kaardistab realistlikud, mõõdetavad ja ajaliselt määratletud praktika eesmärgid, lähtudes erialastest praktikaeesmärgid ja kompetentsidest; tööülesanded lähtudes • leiab võimalikult iseseisvalt praktikakoha, lähtudes individuaalsest praktikajuhendist; praktikajuhendist ja erialastest • suhtleb ettevõtetega, selgitades oma ootusi ja vajadusi; kompetentsidest • koostab juhendamisel tegevuskava ja ajakava ülesannete täitmiseks, lähtudes praktika eesmärkidest; 2) täidab praktikaettevõttes talle • valmistab ette töökoha ja varustuse, lähtudes töökäsust; antud tööülesandeid, lähtudes • järgib töötamisel keskkonna- ja tööohutusnõudeid, lähtudes kehtestatud nõuetest ning kasutades töökäsust, arvestades keskkonna- ettenähtud isikukaitsevahendeid, ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid; ja tööohutusnõudeid • töö lõppedes korrastab töökoha ja töövahendid, tehes vajadusel ka kasutusjuhendijärgse hoolduse; • annab juhendamisel hinnangu töö mahule ja kvaliteedile, selgitades välja võimalike vigade tekkimise põhjused ja võimalusel likvideerides need vastavalt kehtestatud nõuetele; • täidab ettenähtud dokumentatsiooni, lähtudes tööülesandest ja kasutades vajadusel infotehnoloogilisi vahendeid; 3) reflekteerib juhendamisel oma • analüüsib koostöös juhendajaga tööetapi käigus ja lõppedes oma tegevust ning panust meeskonnatöösse kutsealast tegevust ettevõtetes tulenevalt erialastest kompetentsidest; lähtuvalt praktika eesmärkidest, • kirjeldades praktika käigus tehtud tööülesandeid, fikseerides need elektroonilises praktikapäevikus tegevus- ja ajakavast vastavalt kehtestatud korrale; • reflekteerib oma toimetulekut, täites elektrooniliselt eneseanalüüsi küsimustiku ja vormistades vastavalt juhenditele korrektses eesti keeles praktikaaruande. 3.2.2. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel metsa majandamisele 10. Metsa ja puidu mõõtmine 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilasel on oskus kasutada erinevaid mõõtevahendeid ja –meetodeid metsanduslike andmete saamiseks. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) mõõdab kasvava puu ja ● mõõdab kasvava puu takseertunnuseid, kasutades erinevaid mõõteriistu ja -meetodeid; puistuelemendi ● mõõdab puistuelemendi takseertunnuseid õigusaktides lubatud vea piires, kasutades erinevaid mõõteriistu takseertunnuseid, kasutades ja meetodeid; ● selgitab takseertunnuste määramise täpsuse mõju metsa majandamisele, kasutades erialast terminoloogiat; 11(26)  asjakohaseid meetodeid ja mõõtmisvahendeid 2) arvutab kogutud andmete ● arvutab puistu hektaritagavara ja täiuse, kasutades matemaatilisi mudeleid, standardtabeleid ja põhjal puistu parameetrid, infotehnoloogilisi vahendeid; kasutades matemaatilisi ● arvutab rinnete kaupa erinevate puistuelementide osakaalu puistu koosseisus, kasutades koolimatemaatika mudeleid ja standardtabeleid valemeid ja põhimõtteid ; ● analüüsib erinevate mõõtmisvahenditega saadud tulemuste täpsust ja võrdleb olemasolevate takseerkirjeldustega, avastades võimalikud vead ja korrigeerides tulemusi vastavalt etteantud nõuetele; 3) mõõdab metsamaterjali mahtu, ● teeb materjali mahuga seotud arvutusi, kasutades asjakohaseid abitabeleid ja valemeid; kasutades asjakohaseid ● võrdleb erinevate meetoditega saadud tulemusi, hinnates nende tõepärasust; meetodeid ja ● mõõdab metsamaterjali mahtu nii üksiknotina kui ka virnas, kasutades erinevaid mõõtmismetoodikaid . mõõtmisvahendeid 11. Mehitamata õhusõidukite käitamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilasel on oskused mehitamata õhusõidukite (MÕS) kasutamiseks metsanduses. 1) komplekteerib mehitamata ● põhjendab seadme turvalise hoiustamise nõudeid lähtudes MÕSi ehitusest; õhusõiduki, lähtudes ● demonstreerib MÕSi komplekteerimist, lähtudes kasutusjuhendist ja ohutusnõuetest; kasutusjuhendist 2) kasutab iseseisvalt mehitamata ● kontrollib ja analüüsib lennuala piiranguid; õhusõidukit metsandusliku info ● valmistab MÕSi ette õhkutõusuks (stardiks) ja esmasteks manöövriteks, järgides kontrollnimekirju ja kogumiseks ja töötlemiseks, ohutusnõudeid; lähtudes töös mehitamata ● sooritab turvalise lennu objektile ja tagasi ning analüüsib salvestatud lennulogisid; õhusõidukitega asjakohasest ● valmistab ette seadme hoiustamise, lähtudes ohutusnõuetest; seadusandlusest ● kasutab salvestatud andmeid metsanduslike otsuste tegemiseks; ● selgitab erialase seadusandluse olulisust ja lähtub MÕSi kasutamisel asjakohasest reeglistikust; ● järgib andmekaitse reegleid. 12. Metsade korraldamine 10 EKAP Eesmärk õpetusega taotletakse, et õpilane arendab ruumilise mõtlemise ja digioskusi, et kasutada valdkondlikke infosüsteeme metsanduslike tööde planeerimiseks ja analüüsiks. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 12(26) 1) mõistab metsakorralduse ● selgitab mõisteid metsakorraldamine ja metsa majandamine ning nende vahelisi seoseid, kasutades eesmärke, seostades neid asjakohast erialast terminoloogiat; metsade majandamisega ● selgitab erinevate teabeallikate põhjal metsakorralduse eesmärke, kasutatavaid meetodeid ja töövahendeid, kasutades asjakohast erialast terminoloogiat; 2) kasutab iseseisvalt erinevaid ● valib ja kasutab sobivaid metsanduslikke infosüsteeme vastavalt ülesandele; metsanduslikke infosüsteeme ● sisestab metsanduslikke andmeid, täiendades andmebaase asjakohase infoga; ● analüüsib ja tõlgendab metsanduslikest infosüsteemidest saadud infot, hinnates selle asjakohasust lähtudes ülesandest; 3) planeerib metsanduslikke töid, ● kasutab metsanduslike tööde planeerimiseks erinevaid metsanduslikke andmeid, valides nende saamiseks kasutades erinevaid sobiva allika ja meetodi; infosüsteeme ● selgitab planeerimise tulemusi selgelt, loogiliselt ja arusaadavalt, põhjendades tehtud valikuid. 13. Raietööde tegemine 10 EKAP Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilasel on oskus teha metsa kasvatamise ja puidu varumisega seotud töid. 1) planeerib raietööd, arvestades Hindamiskriteeriumid looduslike olude ja etteantud Õpilane tingimustega, kasutades ● tutvub metsateatise nõuetega ja teiste raiet reguleerivate dokumentidega, kasutades metsanduslikke infotehnoloogilisi vahendeid infosüsteeme; ● navigeerib iseseisvalt tööobjektile ning veendub selle piiride õigsuses, kasutades kaarti või elektroonilisi vahendeid; ● planeerib tööd raielangil lähtuvalt õigusaktide nõuetest ja looduslikest oludest; 2) teeb hooldus- ja uuendusraied, ● valib iseseisvalt raiutavad ja kasvama jäävad puud, lähtudes metsakasvatuslikust eesmärgist; lähtudes tööülesandest ja ● teeb raietöid, järgides keskkonna- ja ohutusnõudeid ning kasutades isikukaitsevahendeid ja ohutuid ning järgides keskkonna- ning ergonoomilisi töövõtteid; ohutusnõudeid ● optimeerib ja järkab tüve maksimaalselt kasumlikult, lähtudes töökäsust ja sortimendilehest; ● koondab sortimendi vastavalt kvaliteedinõuetele; 3) kontrollib meeskonna tööd, ● kontrollib raie kvaliteeti, lähtudes raie eesmärgist, ning nõuetele vastavust, kasutades relaskoopi lähtudes tehtud raie eesmärgist harvendusraie järgse rinnaspindala leidmiseks; ja õigusaktide nõuetest, ● kontrollib puidu sortimendi vastavust kvaliteedinõuetele ja töökäsule; kasutades asjakohaseid ● hindab puidu sortimendi mahtu, lähtudes mõõtmise ja mahumääramise meetoditest. vahendeid ja meetodeid 13(26) 3.2.3. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel arboristikale 14. Puittaimed, nende bioloogia ja ökoloogia 9 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised puittaimede liikidest, bioloogiast ja kasvukohatingimustest, hindab puude sanitaarset seisundit, tuvastab nende haigusi ja kahjureid, mis loovad teoreetilise aluse puuhooldusega seotud tööde teostamiseks Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) määrab etteantud nimekirja ● määrab abimaterjale kasutamata iseseisvalt puittaimede liigid nii lehtede kui lehtedeta perioodil; ulatuses puittaimi, selgitades ● esitab taimenimetused korrektselt eesti ja ladina keeles; nende omadusi ning kasvukohanõudeid ● selgitab puittaimeliikide kasvukohanõudeid ja bioloogilisi omadusi abimaterjale kasutamata; 2) selgitab abimaterjale ● selgitab puittaimede ehitust ning talitlusi nende erinevates arenguetappides; kasutamata puittaimede ehitust, ● selgitab puude kasvu ja arengu eripärasid puude elukaare erinevatel etappidel, seostades seda puuliigi talitlusi ning eluea pikkusega; enesekaitsemehhanismide ● selgitab puude puidusiseste kaitsemehhanismide ehk CODIT olemust, tuues näiteid selle toimimisest toimimist mehaaniliste vigastuste korral; 3) selgitab erinevate ● selgitab muldade põhikarakteristikuid ja looduslike mullaprotsesse võrreldes looduslikke muldi kasvupinnaste, sobivust linnamuldadega; puittaimede kasvatamiseks, ● selgitab mullatervise olemust ning selle mõju puittaimede kasvule; lähtudes puittaimede ● kasutab lihtsamaid diagnostikameetodeid puude kasvupinnase sobivuse ja mullaparandusmeetmete kasvukohanõuetest määramiseks; ● selgitab multšide mõju mullale ning puude kasvule, soovitades sobivaid multše konkreetsetesse tingimustesse; 4) selgitab näidete abil puude ● selgitab elus ja surnud puude ökoloogilist tähtsust ning mõju keskkonnale, lähtudes elurikkusest ja inimese erinevaid väärtusi inimesele ja elukeskkonna kvaliteedist; keskkonnale ● selgitab näidete abil puude sotsiaalset, ajaloolist, kultuurilist jm väärtust; 14(26) 5) tuvastab puudega seotud ● tuvastab puudega seotud eluvormid, kirjeldades nende seoseid ümbritseva keskkonnaga; eluvormid ja elupaigad, ● tunneb ära põhilised parkides esineda võivad kaitsealused liigid, selgitades arboristi käitumist nende selgitades neid elurikkusega avastamise korral; ● tunneb ära väärtuslikud elupaigad, kirjeldades käitumist nende avastamisel; 6) tuvastab visuaalselt puude ● selgitab puude haiguste ja kahjustuste tekkepõhjusi, tuues näiteid nende mõjust puudele; haigused ja kahjurid, selgitades ● tuvastab etteantud nimekirja piires seenhaigused ja puude lagundajaseened, kirjeldades nende teket nende mõju puudele ja soodustavaid tegureid ja levikuviise; profülaktikat ● tuvastab etteantud nimekirjas olevad putukkahjurid, sh invasiivsed liigid kahjustuspiltide, fotode ja näidiste järgi, selgitades nende mõju puude tervislikule seisundile; ● annab hinnanguid puude tervisliku seisundi ja sellega seotud riskide kohta, tuginedes visuaalsele vaatlusele ja lihtsamatele abivahenditele. 15. Puittaimede istutamine 3 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane istutab puittaimi parkidesse ja linnakeskkonda, tagades puude kiire juurdumise, rakendab õigeid järelhoolduse võtteid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) iseloomustab haljastuses kasutatavate ● annab hinnangu istikute vastavuse kohta puittaimede standardi nõuetele, fikseerides vajadusel nende istikute kvaliteeti ning nende puudused; säilitamise ja transpordi põhimõtteid, ● selgitab istikute transpordiks ettevalmistamise, laadimise ja turvalise transpordi põhimõtteid, tuginedes puittaimede standardi arvestades võra ning juurte kaitse nõuetega; põhimõtetele ● kirjeldab istikute istutuseelse ajutise säilitamise tingimusi, tagamaks istikute elujõud; ● kontrollib veevaru olemasolu juurepallis, niisutades seda vajadusel; 2) valmistab ette istutuskoha, arvestades ● tähistab tööala vastavalt ohutusnõuetele; istiku ja selle juurestiku suurust ning ● kaevab istutusaugu või istutussängi, juhindudes istutusmaterjali tüübist ja suurusest, kasvukohast kasvupinnase omadusi ning etteantud normidest; ● valmistab ette istutustöödeks vajalikud materjalid vastavalt tööülesandele; 3) istutab puittaimi, arvestades projektist ● istutab puu istutusauku õigele sügavusele, käsitledes nõuetele vastavalt juurepalli pakkematerjali, ja standarditest tulenevaid nõudeid kastes istikuid ning paigaldades vajadusel lokaalse niisutussüsteemi; ning puu bioloogiat ● paigaldab toestuse lähtudes istiku tüübist ja suurusest; 15(26)  ● viimistleb istutuskoha, vormides kas kastmisvalli või kastmisrenni ja multšides istutuskoha sobiva materjaliga; ● teeb istutuslõikuse, juhindudes puu bioloogiast ning istiku seisundist; ● kavandab ümberistutamise tegevuskava ja ajakava arvestades bioloogilisi, logistilisi ja ohutusaspekte; 4) teeb istutatud puittaimedele • hindab visuaalsel vaatlusel puittaime seisundit ja hooldusvajadust: järelhooldust, lähtudes nende • kastab puittaimi sobiva veekogusega vastavalt nende vajadusele ja ilmastikuoludele; bioloogiast ja seisundist • kontrollib toestuse ja tüvekaitsete seisukorda vajadusel seda korrigeerides; • hooldab istutusringi, vajadusel eemaldades umbrohu ja uuendades multšikihti. 16. Puittaimede hooldustööd 3 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilasel on valmisolek teha puuhooldustöid juhendamisel, lähtudes nende vanusest, liigist, bioloogiast, hooldusvajadusest ja sanitaarsest seisundist Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) selgitab puude hoolduslõikuse ● kirjeldab erinevaid lõikuse liike ja viise ning nende eesmärke, seostades nende mõju puittaime võra eesmärke, liike ja viise lähtudes hilisema kuju ja ehitusega; puude sanitaarsest seisundist, puu ● hindab puudega seotud riske ning kirjeldab hooldusvajadust, lähtudes puuliigist, riskist ja puu bioloogiast ja puuliikide iseärasustest bioloogiast; ● tuvastab puu kasvuvigu ja/või varasema hoolduse käigus tehtud vigu, tehes ettepanekuid nende võimalikuks korrigeerimiseks; ● annab soovitusi põlispuude ja elustikupuude hooldamiseks, lähtudes juurekeskkonna, võraaluse ja võra seisukorrast; 2) selgitab hekkide ja põõsaste ● selgitab põõsaste ja pargipõõsastike lõikusaegade ning lõikusviiside valikut lähtuvalt õitsemise ajast, hooldamise põhimõtteid, lähtudes funktsioonist, hooldusvajadusest, arvestades seejuures teiste eluvormidega; nende funktsioonist ja liigist ● selgitab hekilõikuseks sobiva aja ja lõikusintervallide valikut, olenevalt puuliigist, fenofaasist, kasvu intensiivsusest ja heki funktsioonist; ● selgitab põõsaste ja hekialuse maariba hoolduse vajadust soovitades sobivaid hooldusvõtteid ; 16(26) 3) selgitab puude biootiliste, abiootiliste ● selgitab kahjustuste olemust ja tekkepõhjuseid lähtudes kasvukeskkonnast ja puuliigist; ja antropogeensete kahjustuste ● selgitab kahjustuste ennetamise võimalusi lähtudes puuliigist ja kasvukohast; ennetamise võimalusi ja ● selgitab tüvede kaitsmise võimalusi ilmastiku kahjustuste ja mehaaniliste vigastuste eest kaitsemeetmeid lähtudes tüvekaitsete, pakasekatete, varjutuskangaste, valgendamise ja varjutamise abil; kasvukeskkonnast ja puuliigist ● selgitab lumetõrjesoola kahjustuste olemust ning kahjustuste mõju vähendamise võimalusi soovitades tänavapuudeks sobivaid liike ning õigeid istutus- ja tänavahooldusvõtteid; ● kavandab kaitsemeetmestiku puude kaitseks nende läheduses toimuvate ehitustööde ajal lähtudes asjakohastest normidest ja eeskirjadest. 17. Puuhooldustööd maapinnalt ja redelilt 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane teeb iseseisvalt ja turvaliselt puuhooldustöid maapinnalt ning redelilt, lähtudes puuliigist, puu hooldusvajadusest, sanitaarsest seisundist ja puu bioloogiast Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kasutab eesmärgipäraselt ● demonstreerib ohutult erinevaid lõikeid (harvendus-, noorendus- ja kärpimislõige); puuhooldusel erinevaid lõikeid ja ● demonstreerib kolme-etapilist oksaeemaldust, tagades ohutuse; töövõtteid, lähtudes puu bioloogiast ● tunneb ära lõigete tegemisel tekkinud vead, selgitades valede lõigete tekitatavat kahju puudele; ja tööohutusest 2) teeb iseseisvalt noorte puude ● tagab tööala ohutuse, lähtudes töö eripärast; kujunduslõikust, lähtudes ● valib sobivad tööriistad ja redelid, kasutades ja hooldades neid eesmärgipäraselt ja nõuetekohaselt; lõikusvajadusest, puu bioloogiast ja ● kavandab lõikuse, sh eemaldatavate okste mahu ning järjekorra, juhindudes puu seisundist, puu majandamisviisist varasemast hooldusest ning puu bioloogiast; ● viib ohutult ja turvaliselt läbi vabakujulise, nudi- ja vormipuu esmase ja korduvlõikuse vastavalt lõikusplaanile ja arvestades aastaaega; ● korrastab tööala, hooldades nõuetekohaselt tööriistad ning käideldes jäätmed vastavalt tööülesandele; 3) hooldab iseseivalt põõsaid ja hekke, ● pügab iseseivalt nii lehtpuu- kui okaspuuhekke, lähtudes nende funktsioonist, bioloogiast ja lähtudes nende bioloogiast ning hooldusvajadusest; hooldusvajadusest ● hooldab üksikpõõsaid ja põõsamassiive, lähtudes nende funktsioonist, hooldusvajadusest ja bioloogiast; ● hooldab põõsaste ja heki alust maariba sobivate hooldusvõtetega, lähtudes hoolduse vajadusest; 17(26)  ● korrastab tööala, hooldades nõuetekohaselt tööriistad ning käideldes jäätmed vastavalt tööülesandele; 4) rakendab mullaparandusmeetmeid, ● hindab visuaalselt, juurestiku lahtikaevamise teel ja erivahendite abil kasvupinnase seisundit ja lähtudes pinnase seisundist puude ebarahuldava kasvu põhjuseid; ● õhustab pinnast, kasutades asjakohaseid tehnoloogilisi seadmeid; ● rakendab mullaparandusmeetmeid, sealhulgas väetamine ja lupjamine, lähtudes pinnase seisundist; ● kõrvaldab puude mitterahuldava kasvu põhjused, eemaldades nähtavad keerdjuured ja vabastades juurekaela. 18. Puuronimine 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab turvaliselt ja otstarbekalt arboristi ronimisvarustust puuvõrasse tõusmisel ja seal liikumisel ning töötamisel. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) valib nõuetele vastava ● selgitab arboristi töö- ja turvavarustuse valiku põhimõtteid, lähtudes turvalisuse nõuetest; arboristivarustuse, kasutades ja ● kontrollib isikukaitsevahendeid, hinnates nende korrasolekut; hooldades seda asjakohaselt ● kontrollib arboristi ronimisvarustuse korrasolekut, tuvastades kõik selle kasutamist välistavad momendid; ● hooldab varustust vastavalt kasutusjuhenditele; ● kasutab töö- ja turvavarustuse inglis- või saksakeelseid nimetusi; 2) moodustab arboristitöös vajalikke ● valib õiged sõlmed, lähtudes ronimise spetsiifikast; sõlmi ● moodustab arboristi töös vajalikke sõlmi, kasutades neid eesmärgipäraselt; 3) tõuseb ronimissüsteemi abil ● tähistab ohutsooni, tagades inimeste ja vara turvalisuse; puuvõrasse, liikudes seal turvaliselt ● teavitab maatuge igast oma järgnevast tegevusest; ● tõuseb võrasse ning paigaldab kambiumikaitse kõrgusele, mis võimaldab turvaliselt teostada puuhooldustööd; ● liigub ohutult võras erinevate tööpunktide vahel; ● laskub puult turvaliselt. 19. Puuhooldustööd ja raie köielt 8 EKAP 18(26) Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane viib iseseisvalt läbi puuhooldustöid ja raiet köielt, kasutades turvaliselt ja otstarbekalt arboristi ronimisvarustust Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) teeb töötamiseks ettenähtud vajalikud ● valib töö sooritamiseks vajaliku nõuetekohase arboristivarustuse, kontrollides selle korrasolekut; ettevalmistused, lähtudes enda ja ● hooldab varustust vastavalt kasutusjuhendile; ümbritseva keskkonna turvalisusest ● koostab riskianalüüsi, tagades võimalike riskide maandamise; ● koostab ronimisplaani lähtuvalt riskianalüüsist; 2) teeb köielt puuhooldustöid, ● tõuseb võrasse ning paigaldab kambiumikaitse kõrgusele, mis võimaldab turvaliselt teostada arvestades hoolduse eesmärke ning puuhooldustööd; tööohutust ● teeb puuhooldustöid, lähtudes puu bioloogiast, seisundist, hoolduse eesmärkidest ja majandamissuunast, valides asjakohased töövahendid; ● suhtleb asjakohasel ning kokkulepitud viisil maatoega. 3) teeb köielt langetustöid, arvestades ● tõuseb puuvõrasse, kasutades piike ja ronimisvarustust; raie eesmärke ja tööohutust ● fikseerib end turvalisse tööasendisse; ● valib vajalikud abivahendid ja töövõtted, lähtudes tööobjekti eripärast ning kasutades neid otstarbekalt ja turvaliselt; ● suhtleb asjakohasel ning kokkulepitud viisil maatoega; 4) tegutseb arboristi maatoena tehes ● tähistab töö- ja ohutsooni, tagades inimeste ja vara turvalisuse; koostööd arboristiga ● suhtleb asjakohasel ning kokkulepitud viisil arboristiga; ● jälgib arboristi tegevust, tagamaks tema ohutust puu hooldamisel või raiel; ● abistab arboristi, täites tema korraldusi puuhoolduse või raie käigus; ● paigutab/käitleb raiejäätmed kokkulepitud viisil; ● tagab tööala ohutuse kogu töötamise jooksul; 5) paigaldab puule tugivöö, lähtudes ● hindab visuaalselt puu seisukorda ja tugivöö paigaldamise vajadust; puu seisukorrast ● valib sobiva tugivöö tüübi, lähtudes puu seisukorrast; ● paigaldab tugivööd nõuetekohaselt, vajadusel eelnevalt võra vähendades; 6) demonstreerib päästesuutlikkust ● hindab kannatanu seisundit, päästmise võimalusi ning päästeteenistuse ja/või kiirabi kutsumise võimaliku õnnetusjuhtumi korral vajadust; 19(26)  ● helistab ise päästeteenistusse või korraldab õnnetusest teavitamise, alustades ise samal ajal kannatanu abistamist või päästmist; ● fikseerib vajadusel kannatanu turvalisse ja ohutusse asendisse; ● laskub koos kannatanuga, kasutades ohutuid ja ratsionaalseid võtteid; ● paigutab vajadusel kannatanu maapinnal turvalisse asendisse. 20. Kõrgtööde tegemine korvtõstukilt 3 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane teeb turvaliselt puuhooldustöid ja puude raiet korvtõstukilt Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) valib sobiva tõstuki lähtuvalt töö ● koostab riskianalüüsi, valides sobivad riskide maandamise meetmed; iseloomust ● kirjeldab puuhooldustöödeks sobivate tõstukite tüüpe, selgitades tõstuki valiku kriteeriume lähtuvalt tööülesandest; 2) juhib tõstuki liikumist, kasutades ● seab tõstuki ohutusse tööasendisse, veendudes eelnevalt, et tõstuk on töökorras ja läbinud ettenähtud kokkulepitud märguandeid tehnilise kontrolli; ● juhib tõstuki liikumist sujuvalt ja ohutult; ● suhtleb märguannete abil tõstukijuhiga ja / või arboristi maatoega; 3) hooldab puid, arvestades tõstukilt ● teeb puuhooldustöid tõstukilt, lähtudes puu bioloogiast, seisundist, hoolduseesmärkidest ja töötamise ohutusjuhendeid ja puude majandamissuunast, valides asjakohased töövahendid; hoolduseesmärke ● suhtleb asjakohasel ning kokkulepitud viisil maatoega; ● hooldab põlispuid ja elustikupuid tõstukilt, paigaldades vajadusel toestussüsteeme, tagades puude kaitse ja ohutuse inimestele ning varale; 4) langetab puid, arvestades tõstukilt ● kavandab puu raie tegevusplaani, sh vajadusel rigimise, lähtudes riskianalüüsist; töötamise ohutusjuhendeid ● teeb sektsioonilist raiet tõstukilt vastavalt tegevusplaanile, tagades inimeste, vara ja keskkonna ohutuse töö käigus; 5) käitub õigesti õnnetusjuhtumi korral ● hindab olukorda, päästmise võimalusi ning päästeteenistuse teavitamise vajadust; ● alustab võimalusel kannatanu abistamist või päästmist, fikseerides vajadusel kannatanu ohutusse asendisse; ● toob kannatanu tõstuki abi ohutult maapinnale; ● paigutab võimalusel ja vajadusel kannatanu maapinnal turvalisse asendisse. 20(26)  3.3. Valitavad põhiõpingud metsamasinate juhtimise suunal 3.3.1. Ühised põhiõpingute moodulid metsamasinate juhtimise suunal kõigile septsialiseerumistele 21. Metsamasinate juhtimine ja seadistamine 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab vajalikud teadmised metsamasina ehitusest, juhtimisest, hüdrotõstuki ja baasmasina seadistamisest ning teeb masinaga tööoperatsioone, arvestades töö- ja keskkonnaohutust ning ergonoomikat. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) seadistab metsamasina töökoha ja ● seadistab juhiistme, järgides ergonoomika põhimõtteid; juhtimisseadmed ergonoomiliselt, ● seadistab hüdrotõstuki ja baasmasina juhtseadmed vastavalt töötingimustele; lähtudes tööülesandest ja ● teeb metsamasinale käivituseelse kontrolli vastavalt kasutusjuhendile; kasutusjuhendist 2) juhib metsamasinat ohutult ja sujuvalt ● juhib metsamasinat, järgides keskkonnaohutust ja töö turvalisust; erinevates töötingimustes ● järgib tööohutusnõudeid ja kasutab isikukaitsevahendeid vastavalt töö iseloomule; ● kasutab tööülesande täitmisel metsamasinat efektiivselt ja säästvalt, järgides kasutusjuhendit; 3) kasutab hüdrotõstukit, arvestades ● kasutab hüdrotõstukit sujuvalt ja täpselt erinevate ülesannete täitmisel; tööohutust ja ergonoomikat ● täidab tööülesande efektiivselt, järgides ümarsortimendi kvaliteedinõudeid ja ohutusnõudeid; ● jälgib iseseisvalt ülesande täitmisel hüdrotõstuki korrasolekut ja tehnilist seisukorda; 4) annab hinnangu oma tööle ja masina ● kontrollib regulaarselt metsamasina ja hüdrotõstuki seisukorda vastavalt kasutusjuhendile; korrasolekule tööprotsessi käigus, ● kõrvaldab töö käigus tuvastatud rikked enda pädevuse piires; põhjendades oma hinnangut ● võrdleb oma töö tulemust tööülesandega, tuues välja vastavused ja parenduskohad . 22. Metsamasinate hooldamine ja remont 12EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tunneb erinevate metsamasinate ehitust ning omandab oskused metsamasinate hooldamiseks ja remondiks. Õpiväljundid • Hindamiskriteeriumid Õpilane • Õpilane 1) tuvastab metsamasina • eristab erinevat tüüpi metsamasinaid ja hüdrotõstukeid, seostades need nende tööülesannete ja põhikomponendid, kirjeldades nende kasutusvaldkonnaga; funktsioone • tuvastab visuaalselt metsamasinate põhisõlmed, nimetades need õigesti vastavalt erialasele terminoloogiale; • selgitab iga põhisõlme ülesannet ja tähtsust tööprotsessis, kasutades sobivat erialast sõnavara; 2) selgitab masinasüsteemide • kirjeldab mootori, hüdrosüsteemi ja elektrisüsteemi põhielemente ning nende tööpõhimõtteid tööpõhimõtteid, kasutades erialast lihtsustatud kujul, kasutades sobivat terminoloogiat; terminoloogiat 21(26)  • toob näiteid, kuidas eri süsteemide rikked mõjutavad masina tööd, selgitades mõju põhjus-tagajärg seosena; • seostab tööprotsessis esinevaid sümptomeid võimalike süsteemiriketega, lähtudes nähtud või kirjeldatud olukorrast; 3) teeb hooldus- ja remonditöid ohutult ja • valib tööülesande täitmiseks sobivad tööriistad ja hooldusmaterjalid, lähtudes tootja juhistest ja masina keskkonda säästvalt vastavalt tootja tüübist; juhendile • viib läbi rutiinsed hooldustoimingud, järgides tööjuhendit ja ohutusnõudeid; • märgib teostatud hooldustööd etteantud dokumentatsiooni vastavalt kehtivale korrale; • kasutab isikukaitsevahendeid, järgides ohutusnõudeid hooldustööde käigus; • käitleb hooldustööde käigus tekkinud jäätmeid vastavalt jäätmekäitlusnõuetele; • väldib keskkonnakahjustusi, järgides keskkonna- ja ohutusnõudeid kogu hooldusprotsessi vältel • vahetab kulunud osi vastavalt tööjuhendile; • teeb määrimist ja pingutustöid vastavalt juhendile; • rakendab tööprotsessis ratsionaalseid ja efektiivseid töövõtteid, kasutades asjakohaseid isikukaitsevahendeid; • teeb remonttöid, järgides keskkonna- ja tööohutusnõudeid. 4) kasutab remonditöödes vajalikke • nimetab erinevad käsitööriistasid ja seadmeid, kasutades erialast terminoloogiat; tööriistu vastavalt nende • kirjeldab remondil ja hooldusvälpadel tehtavaid töid, seostades neid kasutatavate tööriistadega; kasutusotstarbele tööriistu ohutult ja • selgitab tööriistade hooldamise ja korrashoiu põhimõtteid, vastavalt tööriistade sihipäraselt, järgides kasutusjuhendeid kasutusjuhenditelekasutab tööriistu vastavalt kasutusjuhistele ja tööülesandele; ja ohutustehnikat • kasutab tööriistu järgides tööohutusnõudeid; • kontrollib enne töö alustamis seadmete ja töövahendite seisukorda visuaalselt; 24. Raietööde tehnoloogia 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valib sobiva raietehnoloogia, lähtudes keskkonnakaitse ja metsamajanduse nõuetest, ning eristab ümarmetsamaterjali, lähtudes kvaliteedinõuetest. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) toob välja hooldusraiete ja ● kirjeldab tööetappe, lähtudes raieliigist; uuendusraiete eesmärgid ja erisused, ● kirjeldab tööprotsessi erinevatel raietel, lähtudes metsaseaduse nõuetest; seostades raieliigi metsakasvatusliku ● selgitab oma vastutust, lähtudes oma rollist tööprotsessis; eesmärgiga 22(26) 2) valib kasutatava raietehnoloogia, ● võrdleb kasutatavaid raietehnoloogiad, tuues näiteid sobivate metsamasinate ja töömeetodite kohta eri põhjendades valikut keskkonna- ja raieliikide puhul; tootmisnõuetega ● võrdleb raietehnoloogiad erinevates metsatüüpides, andes hinnangu nende sobivusele keskkonnanõuetega; 3) eristab ümarmetsamaterjali ● nimetab olulisemad kvaliteedinõuded, seostades neid puiduriketega; kvaliteedinõuete järgi, lähtudes ● eristab ümarmetsamaterjali, lähtudes kvaliteedinõuetest; tööülesandest ● arvutab ümarmetsamaterjali väärtust, hinnates puidurikete majanduslikku mõju; 4) mõistab raietööde osa puiduvarumis- ja ● seostades raietöid majandusliku eesmärgiga lähtudes tööülesandest tööülesandest; tootmisahelas, arvestades ● selgitab langil tehtud otsuste mõju sortimendi kogusele ja kvaliteedile, kasutades erialast metsakasvatuslikke eesmärke terminoloogiat; ● põhjendab tööülesande järgimise olulisust, lähtudes keskkonna- ja kvaliteedinõuetest. 25. Praktika 25 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab õppekeskkonnas omandatud kutsealaseid teadmisi, oskusi ning hoiakuid vastavalt spetsialiseerumisele valitud praktikaettevõtete meeskonna liikmena ning reflekteerib oma valmisolekut ja hoiakuid asuda tööle õpitud kutsealal. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 4) planeerib isiklikud • kaardistab realistlikud, mõõdetavad ja ajaliselt määratletud praktika eesmärgid, lähtudes erialastest praktikaeesmärgid ja kompetentsidest; tööülesanded lähtudes • leiab võimalikult iseseisvalt praktikakoha, lähtudes individuaalsest praktikajuhendist; praktikajuhendist ja erialastest • suhtleb ettevõtetega, selgitades oma ootusi ja vajadusi; kompetentsidest • koostab juhendamisel tegevuskava ja ajakava ülesannete täitmiseks, lähtudes praktika eesmärkidest; 5) täidab praktikaettevõttes talle • valmistab ette töökoha ja varustuse, lähtudes töökäsust; antud tööülesandeid, lähtudes • järgib töötamisel keskkonna- ja tööohutusnõudeid, lähtudes kehtestatud nõuetest ning kasutades töökäsust, arvestades keskkonna- ettenähtud isikukaitsevahendeid, ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid; ja tööohutusnõudeid • töö lõppedes korrastab töökoha ja töövahendid, tehes vajadusel ka kasutusjuhendijärgse hoolduse; • annab juhendamisel hinnangu töö mahule ja kvaliteedile, selgitades välja võimalike vigade tekkimise põhjused ja võimalusel likvideerides need vastavalt kehtestatud nõuetele; • täidab ettenähtud dokumentatsiooni, lähtudes tööülesandest ja kasutades vajadusel infotehnoloogilisi vahendeid; 23(26) 6) reflekteerib juhendamisel oma • analüüsib koostöös juhendajaga tööetapi käigus ja lõppedes oma tegevust ning panust meeskonnatöösse kutsealast tegevust ettevõtetes tulenevalt erialastest kompetentsidest; lähtuvalt praktika eesmärkidest, • kirjeldades praktika käigus tehtud tööülesandeid, fikseerides need elektroonilises praktikapäevikus tegevus- ja ajakavast vastavalt kehtestatud korrale; • reflekteerib oma toimetulekut, täites elektrooniliselt eneseanalüüsi küsimustiku ja vormistades vastavalt juhenditele korrektses eesti keeles praktikaaruande. 3.3.2. Valitavad põhiõpingute moodulid metsamasinate juhtimise suunal spetsialiseerumisel metsamaterjali kokkuveole forvarderiga 26. Kokkuveotööd hooldus- ja uuendusraietel 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kavandab ja teeb forvarderiga metsamaterjali kokkuvedu ja virnastamist, järgides säästva metsanduse põhimõtteid ning tööohutuse ja keskkonnahoiu nõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kavandab tööprotsessi metsamaterjali ● kavandab vahelao asukoha, arvestades tööpiirkonna tingimusi ja säästva metsamajanduse põhimõtteid; kokkuveoks ja virnastamiseks ● kavandab liikumise langil, lähtudes kokkuveoteede paiknemisest, sortimentide asukohast, ligipääsetavusest ja vahelao iseloomust ning arvestades ohutus- ja keskkonnanõuetega; 2) teeb metsamaterjali kokkuvedu ● kasutab hüdrotõstukit sihipäraselt ja sujuvalt, vältides vigastusi metsamasinale, sortimendile ja vahelattu ohutult ja efektiivselt kasvama jäävatele puudele; ● laadib metsamaterjali metsamasinale tasakaalustatult ja tehnilistest piirangutest lähtudes; ● väldib pinnase ja veekogude kahjustamist, juhindudes keskkonnanõuetest; 3) virnastab metsamaterjali vahelattu ● paigutab sortimendid vahelattu liigiti ja vastavalt nõuetele; vastavalt nõuetele ● tagab virnade stabiilsuse ja ohutuse vastavalt vahelaole kehtestatud nõuetele; ● edastab virnastatud materjali koguse vastavalt töökorraldusele, kasutades digitaalseid või pabervahendeid; ● markeerib virnastatud sortimendid, kasutades kokkulepitud tähistusi; 4) annab hinnangu täidetud tööülesande ● kontrollib töö kvaliteeti vastavalt tööülesandele; nõuetekohasusele, seostades seda oma ● kõrvaldab võimalikud töökäigus tekkinud puudused nõuetekohaselt; töö mõjuga keskkonnale ● käitleb töö käigus tekkinud jäätmeid vastavalt keskkonnanõuetele. 27. Forvarderi lisaseadmete kasutamine ja hooldamine 8 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane hooldab forvarderit ning paigaldab, kasutab ja hooldab sellele ettenähtud lisaseadmeid, järgides tootja juhiseid, tööohutuse ja keskkonnahoiu nõudeid. 24(26) Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) selgitab forvarderi lisaseadmete ● nimetab levinumad lisaseadmed, kasutades erialast terminoloogiat; otstarvet ja tööpõhimõtteid, lähtudes ● kirjeldab lisaseadmete tööpõhimõtteid ja kasutusolukordi, tuues näited; tööülesande vajadustest ● analüüsib lisaseadme kasutusotstarvet, lähtudes tööülesande iseloomust ja keskkonnatingimustest; 2) paigaldab forvarderile lisaseadme ● kasutab sobivaid tööriistu ja kinnitusvahendeid lisaseadme paigaldamiseks, järgides kasutusjuhendit; vastavalt juhendile ● paigaldab lisaseadme, järgides tööohutuse nõudeid; ● kontrollib seadme kinnituse turvalisust ja funktsionaalsust pärast paigaldamist vastavalt kasutusjuhendile; 3) kasutab lisaseadmeid tööoperatsioonide ● käitab lisaseadet vastavalt tööülesandele ja seadme eripärale; käigus ohutult ja sihipäraselt ● teostab tööoperatsioone, vältides masina ja keskkonna kahjustamist; ● täidab tööülesande tõhusalt ja ohutult, järgides tootmisülesande nõudeid; 4) teostab lisaseadmete hooldust tootja ● viib läbi visuaalse kontrolli ja lihtsamad hooldustoimingud vastavalt kasutusjuhendile; juhiste järgi ● kasutab sobivaid hooldusmaterjal kasutusjuhendis ettenähtud hooldusgraafiku alusel; ● käitleb hooldusjäätmeid vastavalt keskkonnanõuetele. 3.3.3. Valitavad põhiõpingute moodulid metsamasinate juhtimise suunal spetsialiseerumisel raietöödele harvesteriga 28. Hooldus- ja uuendusraiete tegemine 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kavandab ja teeb harvesteriga hooldus- ja uuendusraieid, järgides säästva metsanduse põhimõtteid ning tööohutuse ja keskkonnahoiu nõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kavandab tööprotsessi vastavalt ● valib sobiliku raiemeetodi, lähtudes raieliigist, metsakasvatuslikust eesmärgist ja metsa kasvukohatüübist; raieliigile ja tööülesandele ● määratleb raielangil kokkuveoteede suunad ja sortimentide paigutuse, arvestades raielangi looduslikke tingimusi; ● kavandab raietöid, arvestades säästva metsanduse, ohutuse ja keskkonnahoiu põhimõtetega; 2) seadistab harvesteri pardaarvuti ● seadistab töökoha ja juhtimisseadmed sobivaks, arvestades ergonoomikat; tööprogrammi, lähtudes ● vahetab elektroonilisi andmeid, kasutades harvesteri masinaarvutit; tööülesandest ● sisestab masinaarvutisse tööülesande täitmiseks vajalikud andmed, lähtudes töökäsust; ● kohandab järkamisfaili, lähtuvalt vajadusest; 3) teeb harvesteriga hooldus- ja ● teeb raietöid, jälgides harvesteri tehnilist seisukorda, tööohutust ja keskkonnanõudeid; uuendusraiet, järgides tööülesannet ● järgib sortimendi kvaliteedi- ja parameetrinõudeid, lähtuvalt töökäsust; 25(26)  ● valib ja langetab raiutavad puud, lähtudes tööülesandest, vältides vigastusi kasvama jäävale puistule ja pinnasele; ● teostab harvesteri mõõteseadme kalibreerimise, vastavalt juhendile; ● edastab vajalikud andmed, kasutades harvesteri arvutit; 4) võrdleb oma töö kvaliteeti ja ● kontrollib tehtud töö vastavust tööülesandele ja kvaliteedinõuetele, kasutades juhendit või tööandja tulemust, lähtudes etteantud nõudeid; tööülesandest ja kvaliteedinõuetest ● võrdleb oma töö tulemust ettenähtud nõuetega, lähtudes säästva metsanduse ja keskkonnahoiu põhimõtetest ning korraldades vajadusel töö ümber, parandamaks ilmnenud puudusi; ● käitleb töö käigus tekkinud jäätmeid vastavalt keskkonnanõuetele. 29. Harvesteri juhtimine, seadistamine ja hooldamine 8 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised harvesteri ehitusest ja hooldusnõuetest ning selle juhtimisest, seadistamisest ja hooldamisest vastavalt tööülesannetele, järgides tööohutuse, ergonoomika ja keskkonnahoiu põhimõtteid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kirjeldab harvesteri ja selle lõikepea ● nimetab harvesteri põhisõlmed, selgitades nende tööpõhimõtet ja ülesannet; ehitust ning tööpõhimõtteid, kasutades ● nimetab lõikepea komponente, kirjeldades nende toimimist ühtse tööorganina; erialast terminoloogiat ● seostab lõikepea seadistusi ja ümarmaterjali töötlemisvigastusi, tuues näiteid ja kasutades lõikepea kasutusjuhendit; 2) kasutab harvesteri juhtsüsteeme ● kohandab töökohaasendi ja juhtseadmed vastavalt ergonoomikanõuetele; tööülesande täitmiseks, seadistades ● võtab kasutusele masinaarvutis tööprogrammi ja sortimendifaili lähtudes tootmisülesandest; masina ja edastades vajalikke ● kalibreerib mõõteseadme vastavalt nõuetele ja vajadusele; elektroonilisi andmeid ● kasutab harvesteri arvutit andmete vastuvõtuks ja edastamiseks, kontrollides andmevahetuse edukust; 3) juhib harvesteri simuleeritud ● juhib harvesteri simuleeritud keskkonnas, kasutades ohutuid ja ergonoomilisi töövõtteid; keskkonnas, kasutades korrektseid ● täidab simuleeritud keskkonnas etteantud tööülesanded, järgides tööde järjekorda ja tootmisülesande töövõtteid ja järgides ohutus- ning nõudeid; keskkonnanõudeid ● hindab simuleeritud keskkonnas teostatud töö tulemust, võrreldes seda juhendis toodud eesmärkidega; 4) teeb harvesteri ja lõikepea hooldust ● määrab harvesteri ja lõikepea hooldusvajaduse, lähtudes teostatava töö iseloomust; vastavalt kasutusjuhendile ja ● kasutab hooldustöödeks sobivaid tööriistu ja -võtteid, lähtudes kasutusjuhendist; hooldusgraafikule ● käitleb hooldusel tekkivaid jäätmeid ohutult ja keskkonnanõudeid järgides. 26(26)  Lisa 26 KINNITATUD haridus- ja teadusministri määrusega „Kutsekeskhariduse riiklik õppekava” Mootorsõidukite remonditehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 1. Õppekava üldandmed 1.1. Õppekava kuulub õppekavarühma mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika ning võimaldab õpilasel omandada teadmised, oskused, väärtushoiakud ja sotsiaalse valmiduse õpingute jätkamiseks ja töötamiseks oskustöölisena mootorsõidukite hoolduse ja remondi valdkonnas. 1.2. Õppekava õppemaht on 240 EKAPit, mis jaguneb järgmiselt: 1) kohustuslikud üldharidusõpingud 80 EKAPit; 2) põhiõpingud 125 EKAPit, millest ühiseid põhiõpinguid 40 EKAPit ja valitavaid põhiõpinguid 85 EKAPit sh praktika vähemalt 35 EKAPit; 3) valikõpingud 35 EKAPit sh 5 EKAPit vabaõpingud. 1.3. Õppekavaga on määratud järgmised suunavalikud ja spetsialiseerumised, millest õpilane valib ühe: 1) sõidukite keretööde suunal on võimalik spetsialiseeruda sõiduki keretöödele või sõidukikere viimistlustöödele; 2) sõidukite hoolduse ja remondi suunal on võimalik spetsialiseeruda väikemasinate hooldusele ja remondile, sõiduautode hooldusele ja remondile, kommertssõidukite hooldusele ja remondile, liikurmasinate hooldusele ja remondile; 3) sõiduki remonditeenuste korralduse suund. 2. Õppekava põhiõpingute struktuur 2.1. Ühised põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht on järgmised: 1) oskused eluks ja tööks, 15 EKAPit; 2) digioskuste arendamine, 5 EKAPit; 3) sissejuhatus valdkonna kutseõpingutesse, 10 EKAPit; 4) sõidukite konstruktsioonide ja pealisehitiste remont, 10 EKAPit; 5) praktika, 35 EKAPit ja see viiakse läbi suuna ja spetsialiseerumise põhiselt. 2.2. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht sõiduki keretööde tehnoloogia suunal on järgmised: 2.2.1. Ühised põhiõpingute moodulid kõigile spetsialiseerumistele: 1) sõiduki ettevalmistamine keretöödeks, 9 EKAPit; 2) keretöödel kasutatavad materjalid, 6 EKAPit; 3) keretööde läbiviimine ja kvaliteedikontroll, 10 EKAPit. 2.2.2. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel sõiduki keretöödele on järgmised: 1) materjalide kuum- ja külmtöötlemine, 15 EKAPit; 2) sõiduki kere ja raami tehnilise seisundi hindamine, 10 EKAPit; 3) keredetailide vahetamine, valmistamine ja paigaldamine, 5 EKAPit. 2.2.3. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel sõidukikere viimistlustöödele on järgmised: 1) sõidukikere pindade ettevalmistamine, 10 EKAPit; 2) sõidukikere pindade eriviimistluse teostamine, 5 EKAPit; 3) sõidukikere pindade värvimine, 10 EKAPit; 4) komposiitmaterjalide värvimine, 5 EKAPit. 2.3. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht sõidukite hoolduse- ja remondi suunal on järgmised: 1(61)  2.3.1. Ühised põhiõpingute moodulid kõigile spetsialiseerumistele: 1) sõidukite korraline hooldus, 10 EKAPit; 2) sõiduki juhtimisseadmete ja veermiku hooldus, 10 EKAPit. 2.3.2. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel väikemasinate hooldusele ja remondile : 1) väikemasinate jõuallikate ja jõuülekandesüsteemide hooldus ja remont, 10 EKAPit; 2) väikemasina tööseadmete hooldus ja remont, 10 EKAPit; 3) väikemasinate elektriseadiste ja mugavussüsteemide tehnilise seisukorra hindamine, hooldus ja remont, 11 EKAPit; 4) väikemasina elektriliste jõuallikate hooldamine, 2 EKAPit. 2.3.3. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel sõiduautode hooldusele ja remondile on järgmised: 1) sõiduauto jõuallikate ja jõuülekandesüsteemide hooldus ja remont, 10 EKAPit; 2) sõiduauto juhiabiseadmete ja veermiku seadistamine, 10 EKAPit; 3) sõiduauto kliimaseadmete hooldus, remont ja külmaine käitlemine, 3 EKAPit; 4) sõiduauto elektriseadiste ja mugavussüsteemide hooldus ja remont, 10 EKAPit. 2.3.4. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel kommertssõidukite hooldusele ja remondile on järgmised: 1) kommertssõiduki jõuallikate ja jõuülekandesüsteemide hooldus ja remont, 10 EKAPit; 2) kommertssõiduki juhiabiseadmete ja veermiku seadistamine, 10 EKAPit; 3) kommertssõiduki kliimaseadmete hooldus, remont ja külmaine käitlemine, 3 EKAPit; 4) kommertssõiduki töö- ja lisaseadmete paigaldamine, diagnostika ja hooldus, 10 EKAPit. 2.3.5. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel liikurmasinate hooldusele ja remondile on järgmised: 1) liikurmasina jõuallikate ja jõuülekandesüsteemide hooldus ja remont, 10 EKAPit; 2) liikurmasina juhiabiseadmete ja veermiku seadistamine, 10 EKAPit; 3) liikurmasina kliimaseadmete hooldus, remont ja külmaine käitlemine, 3 EKAP; 4) liikurmasina töö- ja lisaseadmete paigaldamine, diagnostika ja hooldus, 10 EKAPit. 2.4. Valitavad põhiõpingute moodulid mootorsõiduki remonditeenuste korralduse suunal on järgmised: 1) sõidukite korraline hooldus, 6 EKAPit; 2) klienditeenindus autoremondi valdkonnas, 7 EKAPit; 3) remonditeenuste ökonoomika ja haldus, 7 EKAPit; 4) sõidukite müügiks ettevalmistamine ja järelturuteenused, 6 EKAPit; 5) sõidukite tehnoseisundi hindamine ja tehnoülevaatuse korraldus 10 EKAPit; 6) kindlustusjuhtumite käsitlemine ja kahjukäsitluse protsessid, 6 EKAPit; 7) autokaubanduse teenused ja kliendi nõustamine, 6 EKAPit. 2(61)  3. Mootorsõidukite remonditehnoloogia õppekava põhiõpingute moodulite kirjeldused 3.1. Kõikidele suundadele ja spetsialiseerumistele ühised põhiõpingute moodulid Mooduli õppe maht Eesti Mooduli nr Mooduli nimetus kutsehariduse arvestuspunktides (EKAP) 1. Oskused eluks ja tööks 15 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab pädevusi, mis on vajalikud edasisel õpiteel ja ühiskonnas ennastjuhtivalt, vastutustundlikult ja tulemuslikult toimimiseks. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) püstitab enesearengu eesmärgid, • selgitab tervislike eluviiside ja turvalise keskkonna tähtsust, sh toetavate suhtlusvõrgustike rolli tervise, arvestades enda võimeid ja õpimotivatsiooni ja üldise toimetuleku tagamisel; võimalusi ning väärtustades • analüüsib juhendamisel enda käitumis- ja tarbimisharjumusi ning nende mõju enda tervisele, heaolule tervislikke eluviise ja üldisele toimetulekule; • hindab oma vaimse ja füüsilise tervise seisundit, arvestades põhilisi tegureid nagu magamine, toitumine, liikumine, suhted, kasutades selleks usaldusväärseid enesehindamise tehnikaid, sh veebipõhiseid töövahendeid; • koostab juhendamisel aja- ja tegevuskava enda vaimse ja füüsilise heaolu säilitamiseks, kasutades selleks erinevaid tervise edendamise ja säilitamise võimalusi; • kasutab kodukoha ja kooli lähedal paiknevaid liikumisradu, harjutusväljakuid ja võimalusi erinevate liikumisviisidega tegelemiseks; • oskab kasutada mobiilirakendusi liikumisharjumuse ja kehalise aktiivsuse jälgimiseks; • analüüsib juhendamisel enda huvisid, väärtushoiakuid, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi; • sõnastab eneseanalüüsi tulemustest lähtuvalt juhendamisel eesmärgid isiklike ja akadeemilist sihtide poole liikumiseks; 1(61) 2) kasutab teadlikult erinevaid • selgitab juhendatult õppimise olemust ning teadmiste ning oskuste omandamise õpistrateegiaid ja -viise enda protsessi, kasutades erinevaid teabeallikaid; õpitegevuse kavandamisel ja • iseloomustab erinevaid õpistrateegiaid ja õppimise viise, seostades neid enda senise õpikäitumisega; juhtimisel • oskab analüüsida enda õpiharjumusi ning arvestada tahtliku ja tahtmatu tähelepanu mõju oma õpitegevusele; • analüüsib juhendamisel oma õpimotivatsiooni, määratledes seda soodustavaid ja takistavaid tegureid; • koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õppimis- ja igapäevategevuste ajakava, lähtudes enda huvidest, eneseteostusega seotud eesmärkidest ja võimalustest; • annab hinnangu enda varasematele õpitulemustele, arvestades eneseanalüüsi tulemusi ja saadud tagasisidet; • kavandab muudatused enda õppimisharjumustes lähtuvalt hindamistulemustest ning toob saadud tagasiside põhjal näiteid õpistrateegiate kasutamisest õpitegevustes; • selgitab juhendamisel stressi ja frustratsiooniga toimetuleku võimalusi; 3) tegutseb seatud • suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud vormis erinevas vanuses ja kultuuritaustaga inimestega, eesmärkide saavutamiseks valides asjakohase käitumis- ja väljendusviisi ning kohandades suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja vastutustundlikult nii iseseisvalt suhtluse eesmärkidele; kui kollektiivi liikmena • jagab asjakohast infot nii kirjalikult, suuliselt kui visuaalselt, kasutades sobivaid suhtlemisvahendeid ja - vorme ning lähtudes suhtluspartnerist (sõber, kaasõpilane, õpetaja, ametiasutus); • kohandab enda suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele; • toob näiteid illustreerimaks kuidas esmamulje ja eelarvamused, sh stereotüübid, mõjutavad inimeste käitumist; • iseloomustab erinevaid meeskonnatöö rolle ja nende mõju töö tulemuslikkusele, kasutades teabeallikaid; • analüüsib juhendamisel rühmas toimuvaid protsesse ja nende võimalikku mõju inimese käitumisele igapäevaelus; • teeb kaaslastega teadlikult koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks, järgides meeskonnatöö põhimõtteid, suhtlus- ja käitumisnorme ning kasutades digitaalseid ühistöövahendeid; 2(61) 4) mõistab ettevõtliku, • selgitab juhendamisel vastutustundliku tarbimise ja tootmise põhimõtteid ning tehtavate valikute väärtust loova mõju keskkonnale, kogukondadele ja enda heaolule; ja vastutustundliku tegutsemise • toob näiteid probleemsetest tarbimissituatsioonidest ning oskab otsida abi oma õiguste kaitseks; olulisust nii endale kui • hindab kriitiliselt ostudega seotud teadete, pakkumiste ja soovituste usaldusväärsust; ühiskonnale • kirjeldab jätkusuutliku arengu eesmärke, seostades neid ümbritseva keskkonna ja õpitava valdkonnaga; • kaardistab juhendamisel ühiskonnas esinevaid sotsiaalseid probleeme, kasutades erinevaid teabeallikaid ja infotehnoloogia vahendeid; • analüüsib meeskonnatööna valitud probleemi lahendamise võimalusi, kasutades tõenduspõhiseid fakte ja teabeallikaid; • kavandab juhendatud meeskonnatööna tegevuskava valitud probleemi lahendamiseks, kasutades loovustehnikaid ning arvestades ressursside säästliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtteid; • kavandab lahenduse elluviimiseks vajaliku eelarve, kasutades digivahendeid; 5) mõistab • selgitab teabeallikate põhjal majanduslike, tehnoloogiliste, looduslike ja teiste keskkonnatingimuste tööturu toimimise põhimõtteid muutuste mõju majanduskeskkonnale; ja enda arenguvajadusi tööturule • iseloomustab juhendatud meeskonnatööna Eesti majanduskeskkonna ja tööturu toimimist eri sisenemiseks tegevusvaldkondades, kasutades erinevaid teabeallikaid; • iseloomustab erineva haridustaseme ja oskustega inimeste võimalusi tööturul, arvestades töötasu seost väärtusloomega; • selgitab teabeallikate põhjal tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi töösuhetes; • võrdleb erinevate lepingutingimuste tähtsust töösuhetes võimalike probleemide ennetamiseks; • võrdleb enda kogemusi ja oskusi valitud tegevusvaldkonnas erinevates ametites ja rollides tegutsemiseks vajalikega, kasutades oskuste kompassi; • kavandab enesearengut toetavaid tegevusi, lähtudes enda eesmärkidest ja arendamist vajavatest oskustest; • selgitab ressursside (raha, aeg, inimesed) vajadust ja säästmise võimalusi, arvestades enda seatud eesmärkidega; 3(61) 6) kasutab varasemaid • lahendab igapäevaeluga seonduvaid arvutusülesandeid, kasutades koolimatemaatikast tuttavaid mudeleid ja teadmisi, oskusi ja kogemusi meetodeid; igapäevaeluga seonduvate • planeerib digivahendite abil igapäevased tulud-kulud, arvestades enda vajaduste ja võimalustega; ülesannete lahendamisel • esitab kirjalikku ja suulist informatsiooni selgelt ja struktureeritult nii eesti keeles kui ka põhikoolis õpitud võõrkeeles; • kasutab tehnoloogilisi vahendeid ja seadmeid ning tõenduspõhiseid andmeid otsuste või järelduste tegemiseks igapäevaeluga seotud küsimustes; • kasutab igapäevaelus ettetulevate olukordade lahendamisel eesti- ja võõrkeelseid teabeallikaid; • koostab pädevuse piires eesti- ja võõrkeelseid tekste, lähtudes igapäevaelu vajadustest; • otsib tööülesande täitmiseks vajalikku teavet, hinnates erinevate teabeallikate usaldusväärsust; • lahendab reaalelulisi ülesandeid, sidudes tervikuks mitme ainevaldkonna teadmisi ja oskusi; • toob näiteid matemaatika, füüsika, keemia ja bioloogia omavahelistest seostest igapäevaelus; 7) korraldab teadlikult • koostab isikliku eelarve, arvestades enda finantseesmärke, analüüsides juhendamisel oma sissetulekuid, oma rahaasju, mõistes, et oma väljaminekuid ja rahalist seisu sh säästmise võimalusi; hea finantsilise käekäigu eest • arutleb meeskonnatööna sissetuleku, tarbimisvalikute ja investeerimisotsuste mõju üle üksikisiku, vastutab vaid tema ise ühiskonna ja keskkonna tasandil; • hindab elumuutvate sündmuste (abiellumine, laste saamine, õnnetus, surm) mõju finantsplaneerimisele, eristades rahalist väärtust emotsionaalsetest jt väärtustest; • kirjeldab pangateenuseid ja finantsteenuse osutaja rolli üksikisiku rahaasjade korraldamisel, tuues esile pakutavaid võimalusi, kaasnevaid kohustusi ja riske; • oskab valida laenutooteid, kasutades sobivaid võrdlusvahendeid ning arvestades pakutavat intressimäära ja maksetingimusi; • iseloomustab põhiomaduste alusel peamiste varaklasside nagu kinnisvara, võlakirjad ja aktsiad olemust ja erinevusi ning nende kasutamisvõimalusi ja sellega kaasnevaid riske isiklike finantseesmärkide saavutamiseks; • kirjeldab isikliku eluaseme soetamise võimalusi, tuues välja üürimise ja ostmise eelised ja puudused; • selgitab pensioni kui pikaajalise finantsmehhanismi olemust ja selle planeerimise olulisust, kasutades asjakohaseid teabematerjale. 2. Digioskuste arendamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab enda digipädevusi elektroonilise teabe otsimiseks, loomiseks ja haldamiseks, arvestades digitehnoloogia kasutamisel tervisekaitse ja küberturvalisuse nõuete ning autorikaitse ja eetika põhimõtetega. 4(61) Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kasutab digikeskkonnast vajaliku • määratleb oma teabevajaduse ning rakendab sobivaid infootsingu võtteid, et leida digikeskkonnast teabe leidmiseks sobivaid asjakohane teave; infootsingu ja andmehalduse • otsib ja filtreerib andmeid, infot ja materjale eesmärgipäraselt, kasutades erinevaid otsingumeetodeid ja - võtteid, hinnates digisisu tööriistu; asjakohasust • analüüsib juhendamisel leitud andmeid, infot ja digisisu, hinnates nende allikate päritolu usaldusväärsust ja asjakohasust; • salvestab ja korrastab digikeskkonnas faile, kasutades kaustu ja kategooriaid, et tagada lihtne ligipääs ja haldus; • töötleb ja analüüsib andmeid tabelarvutuse abil ning esitleb tulemusi selgelt ja arusaadavalt diagrammide ja skeemide abil; 2) kasutab info jagamiseks, • kasutab sobivaid digitehnoloogiaid ja -sisu, et tõhusalt suhelda ja panustada meeskonnatöösse; suhtlemiseks ja koostööks • jagab infot ja faile digikeskkonnas, valides selleks kontekstist ja eesmärgist tulenevalt korrektse viisi sobivaid digilahendusi, arvestades ja sobiva vahendi; digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- • kasutab iseseisvalt ja efektiivselt kooli, kohaliku omavalitsuse, riigi ja ettevõtete digiteenuseid, näiteks e- ja käitumisnorme ning päevik, riigiportaal, digitaalsed õpikeskkonnad, pangateenused; küberturvalisuse nõudeid • kasutab turvaliselt ühismeediat, ajaveebi ja video jagamise platvorme oma algatuste tutvustamiseks ja teiste kaasamiseks; • järgib digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme, arvestades erinevate sihtrühmade kultuurilisest, vanuselisest ja keelelisest eripärast tulenevaid vajadusi; • haldab enda digitaalset identiteeti, arvestades küberturvalisuse nõuetega; • analüüsib juhendamisel oma digitaalset jalajälge ja selle mõju enda kuvandile; 3) loob ja täiustab • loob digisisu teksti, esitluse, pildi ja videona, kasutades sobivaid tööriistu ning arvestades kvaliteedi, digisisu, kasutades sobivaid konteksti ja eesmärkidega; tööriistu sh tehisintellekti • kohandab olemasolevat digisisu uue ja sisukama digimaterjali loomiseks, kombineerides lahendusi vastutustundlikult ning erinevaid teabeallikaid ja digimaterjale; arvestades autoriõiguse • järgib digisisu loomisel ja kasutamisel autoriõiguse ning eetika põhimõtteid, arvestades andmekaitse ja põhimõtteid konfidentsiaalsuse nõuetega; • rakendab juhendamisel asjakohaseid litsentsitingimusi (Creative Commons) vastavalt sisule ja kontekstile; • kasutab tehisintellekti rakendusi digisisu loomisel ja muutmisel vastutustundlikult, arvestades kvaliteeti ja konteksti; • analüüsib juhendamisel tehisintellekti loodud digisisu täpsust, usaldusväärsust ja kontekstiga sobivust; 4) kaitseb oma digiseadet, • kaitseb oma digiseadmeid ja nende sisu, rakendades ohtude vähendamiseks asjakohaseid turvameetmeid ja 5(61)  isikuandmeid, privaatsust ja uuendades regulaarselt vastavat tarkvara; tervist, rakendades • tuvastab digiseadmeid ähvardavad ohud ja rakendab ennetusmeetmeid nende vältimiseks; küberturvalisuse ja jätkusuutliku • rakendab turvameetmeid isikuandmete ja privaatsuse kaitseks, kasutades tugevaid paroole, kaheastmelist arengu põhimõtteid autentimist ning andmete krüpteerimist, et piirata juurdepääsu enda andmetele; • analüüsib digiteenuse privaatsusreegleid ja kohandab privaatsusseadeid oma isikuandmete kaitseks; • analüüsib enda käitumist digitehnoloogia kasutamisel, lähtudes sellega seotud vaimse ja füüsilise tervise riskidest; • säilitab tervisliku tasakaalu digitehnoloogia kasutamisel, rakendades ajapiiranguid, puhkeperioode ja ergonoomilisi töövõtteid; • reageerib adekvaatselt küberkiusamisele ning kasutab sobivaid vastumeetmeid, vältimaks edasist kahju; • analüüsib digitehnoloogia keskkonnamõju ja rakendab ressursisäästlikke digikäitumise meetodeid, optimeerides seadmete energiatarvet ja eluea kestust ning hallates digiprügi ökoloogilise jalajälje vähendamiseks; 5) lahendab digitehnoloogia • tuvastab digiseadme lihtsama tehnilise tõrke põhjuse ja lahendab selle juhendi abil; kasutamisega seotud probleeme, • valib konkreetse ülesande jaoks sobiva riist- ja tarkvara, arvestades ülesande spetsiifikat ja tuvastades tehnilised tõrked ning võimalikke alternatiive; valides sobivad lahendused nende • kohandab ja seadistab juhendite alusel digiteenust või platvormi vastavalt enda vajadustele; likvideerimiseks • analüüsib oma digipädevust, koostab plaani enese arendamiseks ja oskuste täiendamiseks; • toetab digitehnoloogia vähemkogenud kasutajaid, pakkudes juhiseid ja variante probleemide lahendamiseks. 3. Sissejuhatus kutseõpingutesse 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab autoerialadel õpingute jätkamiseks vajalikud baasteadmised. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) omab ülevaadet sõidukite ● kirjeldab sõidukite tehnoloogiate õppekava struktuuri ja eesmärki; tehnoloogiate õppekava ● selgitab õppe- ja praktikakorralduse põhimõtteid lähtuvalt kehtivatest kordadest; ülesehitusest ning õppe- ja ● kasutab kooli õppeinfosüsteemi õppeainete, hindamiskriteeriumide ja ajakavade leidmiseks; praktikakorraldusega seonduvatest ● leiab praktikakorraldusega seotud andmebaasidest vajalikku infot; andmebaasidest ● kasutab erialaseid tugibaase õppimise ja praktika planeerimisel; 6(61) 2) mõistab sõidukite, nende töö- ja ● iseloomustab sõidukite ja nende töö- ning lisaseadmete ehituse arengut seoses tehnoloogia ja materjalide lisaseadmete ehituse ja arenguga; arengutrendide seoseid ühiskonna, ● seostab sõidukite ehituse ja tehniliste lahenduste muutusi ühiskonna vajaduste ja keskkonnanõuetega; materjalide ja tehnoloogia arenguga ● selgitab teabeallikate põhjal uusi suundumusi sõidukite konstruktsioonis, energialahendustes ja ohutustehnoloogiates; ● võrdleb erinevate ajastute sõidukite ehitust ja kasutatud materjale, tuues välja muutuste põhjused ja tagajärjed; ● kasutab eesti- ja võõrkeelseid erialaseid teabeallikaid arengutrendide analüüsimisel; 3) omab ülevaadet mootorsõidukite ● selgitab kutsestandardite registri põhjal mootorsõidukite hoolduse ja remondi valdkonna kutseid ning hoolduseks ja tehnilise seisukorra nendega seotud tööülesandeid; taastamiseks vajalikest ● võrdleb erinevate kutsetasemete oskustöötajate vastutust ja pädevusvaldkondi mootorsõidukite hooldusel kompetentsidest ning tööülesannete ja remondil; täitmisel kasutavatest tehnilisest ● selgitab tehniliste normdokumentide rolli erialases töös; normdokumentidest ● kasutab tööülesande täitmisel tehnilist dokumentatsiooni ja juhiseid, arvestades kehtivaid standardeid ja nõudeid; ● hindab tehniliste normdokumentide järgimise olulisust töö kvaliteedi ja ohutuse tagamisel; 4) eristab autode hooldusel ja remondil ● eristab autode hooldusel ja remondil kasutatavaid käsitöövahendeid, masinaid ja seadmeid vastavalt kasutatavaid töövahendeid ning nende otstarbele; tunneb nende mehhaanika-, ● iseloomustab töövahendite tööpõhimõtteid, lähtudes mehaanika-, pneumaatika-, hüdraulika- ja pneumaatika-, hüdraulika- ja elektrotehnika seaduspärasustest; elektrotehnika- seaduspärasustel ● valib tööülesande täitmiseks sobivad tööriistad ja seadmed, arvestades töö iseloomu ja ohutusnõudeid ; põhinevaid tööpõhimõtteid ● selgitab töövahendite kasutamisel järgida vajalikke töötervishoiu-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid; ● kasutab töövahendeid eesmärgipäraselt ja säästlikult, kirjeldades oma tegevust erialase terminoloogiaga; 5) tunneb sõidukite ehituses, hooldusel ● kirjeldab sõidukite ehituses, hooldusel ja remondil kasutatavaid materjale (metallid, plastid, komposiidid, ja remondil kasutatavaid materjale klaas jm); ning nende omadustest lähtuvaid ● iseloomustab materjalide füüsikalisi ja keemilisi omadusi ning nende mõju töötlusviisile ja kasutusalale; valikupõhimõtteid ● selgitab materjalide valikupõhimõtteid vastavalt tööülesandele ja kasutustingimustele; ● arvestab materjalide ohutut käitlemist, lähtudes töötervishoiu- ja keskkonnaohutusnõuetest; ● kasutab erialaseid teabeallikaid materjalide omaduste ja sobivuse hindamiseks; 7(61) 6) kasutab ohutult ning ● valib puhastamiseks sobiva tehnoloogia, materjalid ja töövahendid, arvestades materjalide ohutuskaartidel keskkonnateadlikult sobivaid toodud andmeid ja erinevate kemikaalide mõju sõiduki ehituses kasutatavatele materjalidele ning puhastustehnoloogiaid, materjale ja keskkonnale; töövahendeid, valmistab töölahused ● valmistab tööülesandest lähtudes pesuaine(te)st sobiva töölahuse, arvestades sõiduki seisukorda ja ning teostab sõiduki pesu, salongi puhastusvahendite tootja etteantud juhiseid; puhastuse ja hoolduse vastavalt ● peseb, puhastab ja hooldab sõiduki vastavalt tööülesandele ja puhastusvahendite tootja etteantud juhistele, juhistele kasutades sobivaid töövahendeid ja -võtteid; ● kasutab isikukaitsevahendeid vastavalt töö iseloomule ja töökoja sisekorraeeskirjadele. Tegutseb keskkonda ja kolleege säästvalt; 7) on kursis töötervishoiu, töö- ja ● selgitab töötervishoiu-, töö- ja keskkonnaohutuse põhimõtteid ning nende järgimise vajalikkust erialases keskkonnaohutusnõuetega, oskab töös; tegutseda tööõnnetuse korral ja anda ● iseloomustab erialase tööga seotud terviseriske, nende tekkepõhjusi ja ennetusmeetmeid ; esmaabi ● kasutab töö käigus nõuetekohaseid isikukaitsevahendeid ja rakendab ohutuid töövõtteid ; ● selgitab õnnetusolukorras tegutsemise ja hädaabi kutsumise üldpõhimõtteid ; ● demonstreerib esmaabivõtteid vastavalt juhistele; 8) loeb erialaga seotud ● loeb ja tõlgendab erialaseid koostejooniseid, skeeme ja tehnoloogilisi juhendeid, järgides kasutatud koostejooniseid, skeeme ja tingmärke ja tähistusi; tehnoloogilisi juhendeid jälgides ● teeb tööülesande alusel tehnilisi mõõtmisi, kasutades sobivaid mõõteriistu ja järgides mõõtmistäpsuse tingmärke, teeb tehnilisi mõõtmisi nõudeid; ● selgitab oma tegevust mõõtmiste tegemisel, põhjendades valitud töövõtteid ja tööriistu; ● arvutab ja hindab mõõtmistulemustest tulenevaid tolerantse (lõtk, ist) vastavalt etteantud parameetritele; ● dokumenteerib mõõtmistulemused ja jooniste põhjal tehtud tähelepanekud selgelt ja arusaadavalt; 9) kasutab tööks vajalikke ● kasutab infotehnoloogilisi vahendeid töö planeerimisel, teostamisel ja tulemuste talletamisel; infotehnoloogilisi vahendeid, ● leiab vajalikku infot erialastest andmebaasidest ja tehnilisest dokumentatsioonist, hinnates allikate erinevaid andmebaase, tehnilist usaldusväärsust; dokumentatsiooni ning erialast ● kasutab arvutit, internetti, teksti- ja tabeltöötlust ning erialaseid programme tööülesannete täitmisel; sõnavara eesti ja inglise keele ● rakendab erialast sõnavara nii eesti kui inglise keeles tööalases suhtluses ja dokumentatsioonis; ● järgib digihügieeni ja andmekaitse põhimõtteid infotehnoloogiliste vahendite kasutamisel; 8(61) 10) mõistab töökultuuri, energia- ja ●kirjeldab energia- ja keskkonnasäästliku töö põhimõtteid ning põhjendab nende rakendamise vajalikkust keskkonnasäästliku, ohutu ja erialases tegevuses; efektiivse töö põhimõtteid ning selle ●järgib ohutu ja ergonoomilise töö põhimõtteid, hoides töökoha korras ja vähendades riske; järgimise tähtsust erialases töös ●selgitab efektiivse tööruumi korraldamise põhimõtteid (nt 5S meetod) ja toob näiteid nende rakendamisest; ● analüüsib tööaja, seadmete ja materjalide kasutamise efektiivsust ning teeb parendusettepanekuid ; ● väärtustab professionaalset töökultuuri ja vastutust oma töö tulemuste ning keskkonnamõju eest. 4. Sõidukite konstruktsioonid ja pealisehitiste remont 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab autoerialadel õpingute jätkamiseks vajalikud baasteadmised. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) osandab ja koostab sõidukiga seotud ● osandab kere, sisustuse ning pealisehituse detailid vastavalt liitmisviisile, järgides tootja juhiseid; sõlmed ja detailid (sh elektrilised ● osandab elektrilised komponendid, lähtudes nende ehitusest ja tootja juhistest; komponendid) vastavalt tootja ● koostab kereremondiga seotud sõlmed ja detailid (sh elektrilised komponendid) vastavalt liitmisviisile, juhisele ja valitud tehnoloogiale, järgides tootja juhiseid; kasutades asjakohaseid töövahendeid ● hindab osandatud detailide tehnilist seisukorda, lähtudes vigastuste suurusest ja ulatusest; ja -võtteid ● teeb autokere mittestruktuursetes osade osandamiseks ja koostamiseks vajalikke lukksepatöid, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid; 2) eemaldab ja paigaldab mitteliimitud ● valib töövahendid klaasdetailide eemaldamiseks, arvestades klaasdetailide kinnitusliiki ja klaasil olevaid klaasdetailid vastavalt tööülesandele lisaseadmeid; ja etteantud remondimeetodile, ● eemaldab mitteliimitud klaasdetailid vastavalt tööülesandele ja etteantud remondimeetodile, arvestades arvestades klaasile kinnitatud klaasile kinnitatud lisaseadmeid; lisaseadmeid ● puhastab või vajadusel asendab klaasdetailid vastavalt tööülesandele, kasutades sobivaid töövahendeid; ● paigaldab mitteliimitud klaasdetailid tootja juhistes etteantud remondimeetodi järgi, kasutades sobivaid töövahendeid; ● hindab töö kvaliteeti, võrreldes tulemust tööülesande ja tootja juhistega ning kõrvaldab vajadusel kõrvalekalded; 9(61) 3) taastab kerekonstruktsiooni ● valmistab ette kerekonstruktsiooni pinnad mürasummutuse ja korrosioonikaitse taastamiseks vastavalt mürasummutuse ja tootja juhistele; korrosioonikindluse vastavalt ● taastab kerekonstruktsiooni mürasummutuse ja täiteavad, kasutades sobivaid materjale, töövahendeid ja - remondijuhisele, kasutades võtteid; asjakohaseid materjale, ● taastab kerekonstruktsiooni korrosioonikindluse, kasutades sobivaid materjale, töövahendeid ja -võtteid; töövahendeid ja -võtteid ● hindab taastatud pindade kvaliteeti ja vastavust tootja juhistele ning kõrvaldab vajadusel kõrvalekalded; ● kasutab töö käigus ohutuid ja keskkonda säästvaid töövõtteid ning nõuetekohaseid isikukaitsevahendeid; 4) teeb sõidukil vajalikud rehvitööd ● hindab rehvide ja velgede tehnilist seisukorda, lähtudes vigastuste suurusest, kulumisest ja kehtivatest lähtudes tööülesandest, rehvide ja tehnilistest nõuetest; velgede seisukorrast ● hindab rattasuunangu vigadest või avariist tingitud rehvi kulumist ja kahjustusi, kavandades vajalikud tööd; ● vahetab rehvid vastavalt tööülesandele ja tootja juhistele, kasutades sobivaid seadmeid ja töövõtteid; ● tasakaalustab rattad tootja juhistele vastavalt, tagades ohutuse ja sõidumugavuse; ● hindab tehtud töö kvaliteeti ja vastavust tehnilistele nõuetele, kõrvaldades vajadusel kõrvalekalded; 5) töötab vastutustundlikult, järgides ● kasutab töö käigus nõuetekohaseid isikukaitsevahendeid ning ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid; töötervishoiu, töö- ja ● järgib töötervishoiu-, töö- ja tuleohutusnõudeid töökoha ettevalmistamisel, töö ajal ja töö lõppedes; keskkonnaohutusnõudeid ● hoiab töö käigus korda, korrastab töökoha töö lõppedes ja paigutab töövahendid ettenähtud kohta; ● kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt ja säästlikult, järgides kasutusjuhendeid ja ohutusnõudeid; ● käitleb jäätmeid vastavalt keskkonnaohutuse ja jäätmekäitluse nõuetele; 6) analüüsib koos juhendajaga enda ● annab töö käigus oma tegevuse kohta selgitusi, kasutades erialast terminoloogiat; tegevust sõiduki vajalike osandamis- ● arutleb juhendajaga tehtud tööde käigu, valitud töövõtete ja tehnoloogiliste lahenduste sobivuse üle; ja koostetööde tegemisel ● analüüsib koos juhendajaga tööde tulemust ja saavutatud kvaliteeti, tuvastades tugevused ja parendusvõimalused; ● teeb juhendaja tagasiside põhjal järeldusi oma tööoskuste ja teadmiste arendamiseks; ● dokumenteerib tööprotsessi ja saadud tagasiside vastavalt etteantud nõuetele. 5. Praktika 35 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tutvub autoremondi ja hoolduse valdkonna töökohtade, tööprotsesside, töökorralduse ja kutsealaste nõuetega reaalsetes ettevõtetes. Mõistab ettevõtte tööspetsiifikat ja valdkonna töörollide sisu ning arendab teadlikkust enda võimalustest ja sobivusest valdkonnas töötamiseks. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid 10(61) Õpilane: Õpilane: 1) selgitab autoremondiettevõtte ● kirjeldab ettevõtte organisatsioonilist struktuuri ning toob välja erinevate osakondade või struktuuri, töökorraldust ja peamisi töövaldkondade rolli autoremondi ja hooldusteenuse pakkumises; tööprotsesse ● selgitab ettevõtte töökorralduse põhimõtteid ja koostöös eri töörollide vahel; ● määratleb ettevõtte põhitegevused ning toob näiteid, kuidas need toetavad klientidele kvaliteetse autoremondi ja hooldusteenuse osutamist; 2) kirjeldab erinevaid töörolle, ● loetleb ja kirjeldab ettevõttes täidetavaid peamisi töörolle ning nende vastutusvaldkondi; tööülesandeid ja töövahendeid, mida ● selgitab iga töörolli tüüpilisi tööülesandeid ja nende seotust autoremondi ja hooldusprotsessidega; autoremondiettevõttes kasutatakse ● toob näiteid töövahenditest ja -seadmetest, mida eri töörollides kasutatakse, ning kirjeldab nende kasutusotstarvet; 3) analüüsib autoremondi ja ● kirjeldab autoremondi ja hooldustööde peamisi tööprotsesse ja töövoogude etappe; hooldustööde põhiprotsesse, ● selgitab, milliseid töövahendeid, seadmeid ja tehnoloogiaid kasutatakse tööprotsesside eri etappides töövooge ja nendega seotud ning toob näiteid nende rakendamisest praktikas; töövahendeid ning tehnoloogiaid ● analüüsib, kuidas tööprotsesside korraldus ja tehnoloogiate kasutamine mõjutavad töö efektiivsust, kvaliteeti ja klienditeenindust; 4) töötab tulemuslikult, järgides • rakendab autoremondi ja hooldustööde käigus energia- ja keskkonnasäästlikke, ohutuid ning energia- ja keskkonnasäästliku, efektiivseid töövõtteid; ohutu ning efektiivse töö ● käitleb jäätmeid vastavalt kehtestatud korrale, arvestades keskkonnaohutuse ja jäätmekäitluse põhimõtteid; nõudeid; ● kasutab nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid, ● järgib töötamisel töötervishoiu-, töö- ja tuleohutusnõudeid; ● teostab jäätmekäitlust vastavalt kehtestatud korrale, ● arendab liigutuste täpsust ja kiirust, rakendades ratsionaalsed ja ergonoomilisi töövõtted; ● on tööülesannete täitmisel hoolikas, püsiv ja vastutab oma töölõigu piires tööülesannete õigeaegse ja kvaliteedinõuetekohase täitmise eest; 5) arendab meeskonna liikmena ● suhtleb kaastöötajatega vastastikust lugupidavalt; suhtlemis- ja koostöövalmidust ● vastutab meeskonna liikmena oma töö kvaliteedi ja tulemuslikkuse eest, järgides töökultuuri nõudeid; ● analüüsib juhendajaga tööetapi lõppedes oma tegevust ja panust meeskonnatöösse, seostab saadud kogemust seniste teadmiste, oskuste ja hoiakutega; 11(61) 6) dokumenteerib tehtud tööd etteantud ● dokumenteerib digitehnoloogiat kasutades erinevad tööetapid, jäädvustades sõiduki algse seisundi, nõuete kohaselt kasutades mõõtmisandmete tulemused, tehtud tööd; digitehnoloogiat, erinevaid ● koostab kokkuvõtte praktikal tehtud töödest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades rakendusprogramme ja erialast digitehnoloogiavahendeid. sõnavara 3.2. Valitavad põhiõpingute moodulid sõidukite keretööde tehnoloogia suunal 3.2.1. Ühised põhiõpingute moodulid kõigile spetsialiseerumistele sõidukite keretööde tehnoloogia suunal 6. Sõiduki ettevalmistamine keretöödeks 9 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja praktilised oskused sõiduki keretööde ettevalmistamiseks, sealhulgas puhastamiseks, ohutuks tegemiseks ning sõlmede ja komponentide käitlemiseks vastavalt tootja tehnoloogilistele juhistele. Teostab iseseisvalt sõiduki osandamist ja koostamist, märgistamist, detailide korrastatud hoiustamist ning dokumenteerimist, järgides tööohutuse ja kvaliteedinõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) teostab sõiduki pesu ja salongi ● valib puhastamiseks sobiva tehnoloogia, materjalid ja töövahendid, arvestades materjalide puhastuse, kasutades ohutult ning ohutuskaartidel toodud andmeid ja erinevate kemikaalide mõju sõiduki ehituses kasutatavatele keskkonnateadlikult sobivaid materjalidele ning keskkonnale; materjale töövahendeid ja - ● valmistab tööülesandest lähtudes pesuaine(te)st sobiva töölahuse, arvestades sõiduki seisukorda ja võtteid puhastusvahendite tootja etteantud juhiseid; ● peseb, puhastab ja hooldab sõiduki vastavalt tööülesandele ja puhastusvahendite tootja etteantud juhistele, kasutades sobivaid töövahendeid ja -võtteid; ● kasutab isikukaitsevahendeid vastavalt töö iseloomule ja töökoja sisekorraeeskirjadele, tegutseb keskkonda ja kolleege säästvalt; ● ja hoolduse vastavalt juhistele 2) teeb ohtuks elektri- ja hübriid ● katkestab kõrgepingesüsteemi tootja juhiste kohaselt ja kontrollib, et sõiduk ei oleks enam pingestatud; sõiduki edasisteks tööetappideks ● märgistab ja lukustab kõrgepinge komponendid ning dokumenteerib tehtud tegevused tööprotsessis lähtudes sõiduki tootja nõuetest nõuetekohaselt; ● kasutab isikukaitsevahendeid vastavalt töö iseloomule ja töökoja sisekorraeeskirjadele, tegutseb keskkonda ja kolleege säästvalt; 12(61) 3) käitleb elektriseadiste ja ● tuvastab õigesti sõiduki passiivohutus seadmete ja elektriseadiste asukoha ning vajadusel eemaldab need, mitteelektriliste pürotehniliste arvestades nende tööpõhimõtteid; passiivohutus seadmete ● teostab komponentide käsitlemise, eemaldamise või deaktiveerimise ohutult vastavalt tootja komponente vastavalt tootja dokumentatsioonile ja tööjuhendile, vältides kahjustusi ja ohuolukordi; juhistele ja ohutusnõuetele, ● kasutab isikukaitsevahendeid vastavalt töö iseloomule ja töökoja sisekorraeeskirjadele, tegutseb arvestades nende ehituse ning keskkonda ja kolleege säästvalt; tööpõhimõtetega 4) osandab sõiduki kereremondiga ● osandab sõiduki keredetailid ja nendega seotud elektrilised komponendid vastavalt tootja seotud sõlmed ja detailid remondijuhistele, vältides kahjustusi ja säilitades ühenduste töökindluse; vastavalt remondijuhisele ja ● valib ja kasutab sobivaid tööriistu (sh spetsiaaltöövahendeid) ning järgib tööohutusnõudeid kogu valitud tehnoloogiale, kasutades protsessi vältel; asjakohaseid töövahendeid ja ● kasutab isikukaitsevahendeid vastavalt töö iseloomule ja töökoja sisekorraeeskirjadele, tegutseb võtteid keskkonda ja kolleege säästvalt; 5) koostab sõiduki kereremondiga ● koostab sõiduki keredetailid ja nendega seotud elektrilised komponendid vastavalt tootja seotud sõlmed ja detailid remondijuhistele, vältides kahjustusi ja säilitades ühenduste töökindluse; vastavalt remondijuhisele ja ● valib ja kasutab sobivaid tööriistu (sh spetsiaaltöövahendeid) ning järgib tööohutusnõudeid kogu valitud tehnoloogiale, kasutades protsessi vältel; asjakohaseid töövahendeid ja ● kasutab isikukaitsevahendeid vastavalt töö iseloomule ja töökoja sisekorraeeskirjadele. Tegutseb võtteid keskkonda ja kolleege säästvalt; 6) hoiustab sõiduki keredetailid ● märgistab eemaldatud keredetailid selgelt ja arusaadavalt, kasutades nõuetekohaseid tähistusi, mis lähtuvalt keredetailide seonduvad sõlme, asukoha ja järjestusega; hoiustamise nõuetest ● paigutab detailid hoiule korrektselt ja valmistaja nõuetele vastavalt, välistades mehaanilisi kahjustusi ning arvestades nende kuju, materjali ja pinnaomadusi, tagades, et markeerimine ja dokumentatsioon võimaldavad detailide korrektset ja kiiret taaspaigaldust vastavalt remondijuhisele; ● täidab dokumentatsiooni täpselt, kajastades osandatud detailide seisukorda ja ladustamise asukohta; ● kasutab isikukaitsevahendeid vastavalt töö iseloomule ja vastavalt töökoja sisekorraeeskirjadele, tegutseb keskkonda ja kolleege säästvalt; 13(61) 7) kasutab tööks vajalikke ● kasutab asjakohaseid eesti ja võõrkeelseid andmebaase vastavalt etteantud tööülesandele; infotehnoloogilisi vahendeid, ● kasutab infotehnoloogilisi vahendeid töö planeerimisel ja dokumenteerimisel. erinevaid andmebaase, tehnilist dokumentatsiooni ja erialast sõnavara sh inglise keeles 7. Keretöödel kasutatavad materjalid 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised erinevatest sõidukis kasutatavatest materjalidest, nende omadustest ja sobivusest remondi- ning ühendustöödeks. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kirjeldab sõidukites kasutatavaid ● tuvastab ja tunneb erinevaid materjale, mida kasutatakse sõidukite ehituses; materjale ja kasutusotstarvet ● selgitab materjalide valiku mõju konstruktsiooni tugevusele, kaalule ja korrosioonikindlusele; lähtudes materjali keemilistest ja füüsikalistest omadustest 2) kirjeldab erinevaid ● selgitab, millised ühendusmeetodid sobivad eri materjalipaaride ühendamiseks, arvestades materjalide ühendustehnoloogiaid ja nende termilisi ja mehaanilisi omadusi; sobivust erinevatele materjalidele. ● võrdleb ühendusmeetodite tugevust, vastupidavust ja remondivõimalusi, arvestades sõiduki kasutustingimusi; ● tõlgendab tootja remondijuhistes esitatud ühendussoovitusi ja põhjendab nende rakendatavust konkreetse tööülesande puhul; 3) tunneb levinumaid pindade ● nimetab erinevat tüüpi viimistlusmaterjalid ja selgitab nende ülesannet; viimistlusmaterjale ja nende ● seostab materjalitüübi sõiduki pinna materjali ja kasutusotstarbega; kasutusotstarvet autotööstuses ● selgitab viimistlusmaterjalide põhiomadusi, nagu nakkumine, kuivamisaeg ja korrosioonikaitse; 4) kasutab tööks vajalikke ● kasutab asjakohaseid eesti ja võõrkeelseid andmebaase vastavalt etteantud tööülesandele; infotehnoloogilisi vahendeid, ● kasutab infotehnoloogilisi vahendeid töö planeerimisel ja dokumenteerimisel. erinevaid andmebaase ja tehnilist dokumentatsiooni ja erialast sõnavara ka inglise keeles 8. Keretööde läbiviimine ja kvaliteedikontroll 10 EKAP 14(61) Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab oskused ja teadmised, mis võimaldavad hinnata sõiduki keredetailide kahjustusi, koostada remondiplaani ning teostada vajalikud keretööd ja ühendamised tehnoloogiliselt õigesti, järgides tööohutus- ja kvaliteedinõudeid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kasutab erinevaid ● valib sobivad mõõtevahendid vastavalt kahjustuse iseloomule ning oskab põhjendada valikut ja koostab mõõtevahendeid kahjustuse esmase remondikava; suuruse ja ulatuse määramiseks ● dokumenteerib mõõtetulemused arusaadavalt, võrdleb neid tootja andmetega ja teeb vajalikud arvutused; ning dokumenteerib oma töö 2) eristab struktuursed ja ● kirjeldab vigastuse olemust ning tuvastab, kas see mõjutab sõiduki konstruktsioonilist terviklikkust kosmeetilised vigastused ning lähtudes sõiduki tootja andmetest; valib sobiva remondimeetodi ● valib parandamiseks sobiva tehnoloogia (nt asendamine, õgvendamine, täitepahteldus) vastavalt vastavalt sõidukitootja vigastusetüübile arvestades valiku tegemisel ka tootja juhiseid ja materjali eripära; juhistele 3) teostab sõiduki keretööd ● teostab sõiduki keretöid tehnoloogiliselt korrektselt vastavalt juhendile keskkonda ja kolleege säästvalt, vastavalt tööülesandele ja kasutades isikukaitsevahendeid; kvaliteedinõuetele ● kontrollib oma töö tulemust vastavalt etteantud sõidukitootja juhistele; 4) kasutab sõiduki kerepaneelide ● valib ühendustehnoloogia vastavalt materjalide omadustest ja tootja juhistest (nt punktkeevitus välistel liitmisel erinevaid paneelidel, liimimine alumiiniumdetailidel); ühendustehnoloogiaid lähtudes ● kasutab seadmeid ja tehnoloogiaid vastavalt juhistele; tootja juhistest ● kontrollib ühenduse tugevust ja visuaalset kvaliteeti vastavalt kehtivatele normidele; ● kasutab isikukaitsevahendeid vastavalt töö iseloomule ja tegutseb keskkonda ning kolleege säästvalt; 5) kasutab tööks vajalikke ● kasutab asjakohaseid eesti ja võõrkeelseid andmebaase vastavalt etteantud tööülesannetele; infotehnoloogilisi vahendeid, ● kasutab infotehnoloogilisi vahendeid töö planeerimisel ja dokumenteerimisel. erinevaid andmebaase ja tehnilist dokumentatsiooni ja erialast sõnavara ka inglise keeles 3.2.2. Valitavad põhiõpingute moodulid sõidukite keretööde tehnoloogiad suunal spetsialiseerumisel sõidukite keretöödele 15(61)  9 Materjalide kuum- ja külmtöötlemine 15 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused, et valida sobiv töötlemisviis sõiduki lehtmetallist detailide remondiks, kujundada detaile nii kuum- kui ka külmtöötlemise meetoditega, kasutada asjakohaseid ühendustehnoloogiaid ning tagada tööde kvaliteet, täpsus ja ohutus, sh tööprotsessi dokumenteerimine. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) eristab kuum- ja ● kirjeldab kuum- ja külmtöötluse erinevusi ja eeliseid õpetaja poolt etteantud ülesannetest; külmtöötlemise meetodeid ● valib tööülesandele vastava töötlusmeetodi ja põhjendab materjalide töötlemise valikut nii tehnilisest kui ka ning valib sobiva tööviisi kvaliteedi seisukohast; lähtuvalt õpetaja poolt etteantud juhistest 2) teostab pindõgvendustöid, ● määrab õgvendamist vajava piirkonna ja sobiva tehnoloogia vigastuste vastavalt lehtmetallist algse kuju ja kvaliteedi mittestrukturaalsete keredetailide vigastuste laadile ja autotootja tehnoloogilistele nõuetele; taastamiseks, kasutades ● kasutab mittestrukuursete detailide õgvendamiseks sobivat tehnoloogiat (haamrit ja alasit, spotterit), sobivaid töövõtteid arvestades vigastuse asukohta ja iseloomu; ● kasutab mittestrukuursete detailide õgvendamiseks mõlgieemaldus vardaid, liimtõmmitsat, vältides sõiduki keredetailide värvi kahjustamist; ● kasutab isikukaitsevahendeid vastavalt töö iseloomule ja töökoja sisekorraeeskirjadele. Tegutseb keskkonda ja kolleege säästvalt; 3) kujundab ja vormib sõiduki ● kasutab õigesti käsitööriistu ja seadmeid (nt liimtõmmits ja spotter); detaile külmtöötlemise ja ● järgib vormindavate detailide mõõtude ja kuju vastavust sõidukitootja andmetega; kuumtöötlemise meetodil ● teostab töö (painutab, valtsib, õgvendab, kahandab, venitab jne.) ilma materjalile lisakahjustusi tegemata jälgides ohutusnõudeid järgides kõiki ohutusnõudeid; ● kasutab isikukaitsevahendeid vastavalt töö iseloomule ja töökoja sisekorraeeskirjadele. Tegutseb keskkonda ja kolleege säästvalt; 4) kasutab erinevaid ● valib sobiva sõiduki kere detailide ühendusmeetodi, vastavalt sõidukitootja admetele ja põhjendab oma ühendustehnoloogiaid valikut; vastavalt materjalile ja ● järgib ühendamise tehnoloogilisi nõudeid; ülesandele arvestades ● kontrollib ühenduse tugevust ja välimust vastavalt tootja nõuetele; tootjapoolseid nõudeid 16(61)  ● kasutab isikukaitsevahendeid vastavalt töö iseloomule ja töökoja sisekorraeeskirjadele. Tegutseb keskkonda ja kolleege säästvalt; 5) kontrollib tööd, mõõdab ● kasutab vastavalt tööiseloomule mõõtevahendeid (nt joonlaud, mõõdulint, laser, kerekamm); tulemusi ning dokumenteerib ● dokumenteerib mõõtetulemused arusaadavalt, võrdleb neid tootja andmetega ja teeb vajalikud arvutused; tööprotsessi vastavalt sõidukitootja normidele 6) kasutab tööks vajalikke ● kasutab asjakohaseid eesti ja võõrkeelseid andmebaase vastavalt etteantud tööülesandele; infotehnoloogilisi vahendeid, ● kasutab infotehnoloogilisi vahendeid töö planeerimisel ja dokumenteerimisel: erinevaid andmebaase ja ● kasutab erialast sõnavara ka inglise keeles tehnilist dokumentatsiooni 10. Sõiduki kere ja raami tehnilise seisundi hindamine 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane oskab hinnata sõiduki kere ja raami tehnilist seisundit. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) mõõdistab kere ja raami ● valib olukorrale sobiva mõõtevahendi, seadistab selle korrektselt ja mõõdab vastavalt mõõtevahendi tootja mittestruktuurseid ja nõuetele; struktuurseid detaile ● tõlgendab tulemusi lähtudes normandmetest ja tootjanõuetest; kahjustuste ja vigastuste ● loetleb ja kirjeldab struktuurseid ja mittestruktuurseid osasid. Selgitab iga osa funktsiooni ja võimalikku ulatuse väljaselgitamiseks, mõju sõiduki turvalisusele; kasutades asjakohaseid ● hindab vaatluse teel sõiduki kere sh paigaldatud lisavarustuse ja -seadmete tehnilist seisundit mõjutavate mõõdistamisvahendeid ja kahjustuste ja vigastuste olemust ja ulatust lähtudes sõiduki tootjapoolsetest nõuetest; tehnoloogiat 2) hindab detailide sobivust ● kontrollib visuaalselt ja mõõtmisvahenditega detaili sobivust paigalduskohale, arvestades tootja nõudeid ja sõidukil lähtudes sõiduki tootja sõiduki ehitust; nõuetest ● tuvastab kõrvalekalded sobivuses (nt asendi, joondumise, kinnituste või lõtkude osas) ning hindab nende mõju sõiduki funktsionaalsusele ja ohutusele arvestades sõiduki tootja juhiseid; ● viib läbi vajaliku reguleerimise või korrigeerimise, kasutades sobivaid töövõtteid, seadmeid ja järgides tehnilisi juhiseid; 17(61) 3) mõõdab sõiduki kere ● eristab mõõtmistulemuste põhjal sõiduki kere strukturaalsed, mittestruktuursed ja kosmeetilised vigastused; strukturaalsed ja kosmeetilised ● planeerib tööde mahu ning järjekorra mittestruktuursed ja kosmeetiliste vigastuste eemaldamiseks vastavalt vigastused ja kavandab sellest vigastuste laadile ja sõiduki tehnilisele seisundile kehtestatud nõuetele; lähtuvalt edasised tegevused ● fikseerib sõiduki kere mõõtmed enne tööde tegemist, kasutades selleks asjakohaseid töövahendeid ja - võtteid; ● visandab lähtuvalt tööülesandest sõiduki kere ja raami kujutisi (eskiis) ja kannab sellele mõõtmisel saadud andmed, kasutades sobivaid töövahendeid ja -võtteid; 4) dokumenteerib ● kasutab sobivaid digitaalvahendeid ja jäädvustus meetodeid (nt fotod, skaneeringud, tarkvara); digitehnoloogiat kasutades ● esitab dokumentatsiooni arusaadavalt ja süsteemselt, vastavalt töökojale või koolile kehtivatele nõuetele; erinevad tööetapid, jäädvustades sõiduki algse seisundi, nähtavate ja mõõtmisandmete tulemusel tuvastatud vigastuste suuruse ja ulatuse 5) kasutab tööks vajalikke • kasutab asjakohaseid eesti ja võõrkeelseid andmebaase vastavalt etteantud tööülesandele; infotehnoloogilisi vahendeid, • kasutab infotehnoloogilisi vahendeid töö planeerimisel ja dokumenteerimisel: erinevaid andmebaase ja • kasutab erialast sõnavara ka inglise keeles. tehnilist dokumentatsiooni 11. Keredetailide vahetamine, valmistamine ja paigaldamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane vahetab, valmistab ja paigaldab lehtmetallist asendusdetaile kasutades sobivaid tehnoloogiaid, töötab kasutades energia- ja keskkonnasäästlikuid ning ohutuid töövõtteid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane; 1) valib sobivad remondi- ja ● eristab kahjustuse tüüpe ja planeerib edasised tööetapid lähtuvalt sõiduki tootjapoolsetest juhenditest; paigalduslahendused vastavalt ● valib sobiva töömeetodi lähtudes tootja juhistest; tootja nõuetele. ● põhjendab oma valikut ja tööprotsessi ning oskab tehnilist infot edasi anda (suuline/kirjalik); 2) asendab või valmistab sõiduki ● valib õige materjali, millest asendusdetaili valmistada, lähtudes originaaldetailist (asendatav detail); keredetaili, kasutades sobivat ● kasutab eritööriistu sihtotstarbeliselt detailile sobiva kuju andmiseks; ● valmistab uue sõiduki kere detaili, kasutades sobivat tehnoloogiat; 18(61)  tehnoloogiat ning järgides juhiseid 3) paigaldab sõiduki keredetaili ● valib asendusdetaili paigaldamiseks sobivaima paigaldusmeetodi (serv-servaga, neediga, ülekattega vms) lähtudes tootja tööjuhistest ja lähtudes sõiduki tootja remondi juhistest; tagab konstruktsiooni ● paigaldab detaili lähtuvalt tootja tööjuhistest; vastupidavuse. 4) taastab parandatud detaili ● valib õgvendatud või osaliselt asendatud keredetaili korrosioonikindluse taastamiseks sobiva materjali ja korrosioonikindluse ja tehnoloogia; välimuse korrektselt ● taastab õgvendatud või osaliselt asendatud keredetaili korrosioonikindluse ning originaalilähedase välimuse, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja –võtteid; 5) töötab turvaliselt ja ● kasutab tööriistu sihtotstarbeliselt ja heaperemehelikult; vastutustundlikult, järgides ● puhastab töö lõppedes tööriistad ja paigutab need ettenähtud kohta; töö- ja ● teeb vajadusel tööd meeskonnas; keskkonnaohutusnõudeid. 6) analüüsib oma tööde tulemust, ● reflekteerib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut ja hindab arendamist vajavaid tuginede tootjapoolselte aspekte; nõuetele. ● koostab analüüsi kokkuvõtte korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogia vahendeid; ● hindab oma tööd vastavalt tootjapoolsetele nõuetele; 7) töötab järgides töökultuuri, ● kasutab isikukaitsevahendeid vastavalt tööetapile ja ohutegurile; energiat, keskkonda säästva, ● tegutseb säästlikult materjalide ja ressursside kasutamisel arvestdes etteantud eelarvet; ohutu ning efektiivse töö ● järgib töökoja sisekorda ja käitumisnorme, vastavalt kokkulepitud reeglitele. põhimõtteid, tulles toime tava- ja muutuvates olukordades 3.2.3. Valitavad põhiõpingute moodulid sõidukite keretööde tehnoloogia suunal spetsialiseerumisel sõidukite kere viimistlustöödele 12. Sõidukikere pindade ettevalmistamine 10 EKAP 19(61) Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja praktilised oskused sõidukite pindade hindamiseks, puhastamiseks, lihvimiseks, pahteldamiseks ja kruntimiseks, et tagada kvaliteetne aluspind edasiseks viimistlemiseks. Õpilane valib ja kasutab õigesti töövahendeid ja materjale, järgib tehnoloogilisi etappe ning töötab ohutult ja keskkonda säästvalt. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) valib taastamistööde • tuvastab kõik nähtavad ja varjatud värvkatte vigastused lähtudes värvkatte omadustest ja uue värvi tehnoloogia vastavalt pealekandmise tehnoloogiast; sõiduki kere värvkatte • valib töö iseloomule vastava taastamistehnoloogia vastavalt kahjustusele ja tüübile; vigastuste iseloomule • põhjendab tehtud valikuid tööülesande või tootja juhiste alusel; 2) töötleb tööülesande alusel • valib tööriistad ja materjalid pindade ettevalmistuseks lähtudes tööülesannetest ja ohutusnõuetest; remonditavad pinnad • töötleb pindu vastavalt tehnoloogia nõuetele lähtudes kahjustuse omadustest, järgides ohutusnõudeid; vastavalt värvkatte vigastusele ja valitud tehnoloogiale järgides ohutusnõudeid 3) taastab korrosioonikindluse • eemaldab kogu korrosioonikahjustuse lähtudes materjali tüübist kasutades sobivaid korrosioonitõrje kasutades sobivat vahendeid ja järgides ohutusnõudeid; tehnoloogiat järgides • tagab töödeldud pinna korrosioonikindluse vastavalt tootja või standardi nõuetele järgides keskkonnaohutuse nõudeid isikukaitsevahendite ja keskkonnakaitse nõudeid; ja kasutades isikukaitsevahendeid 4) töötleb keredetailide liited • valib sobiva hermeetiku liigi vastavalt tootja nõuetele; hermeetilisuse • paigaldab hermeetiku vastavalt originaali lähedasele välimusele, arvestades tootja juhistega; saavutamiseks, lähtudes tootja nõuetest 5) töötleb aluspinna vigastused • valib tööiseloomule vastavad tööriistad ja materjalid töödeldavate pindade kuju taastamisseks lähtudes pindade kuju taastamiseks tööülesannetest ja materjalide tehnilistest omadusest; vastavalt valitud • töötleb pindu vastavalt tehnoloogia nõuetele lähtudes kahjustuse omadustest, järgides ohutusnõudeid; tehnoloogiale 20(61) 6) kasutab tööks vajalikke • kasutab asjakohaseid eesti ja võõrkeelseid andmebaase vastavalt etteantud tööülesandele; infotehnoloogilisi • kasutab infotehnoloogilisi vahendeid töö planeerimisel ja dokumenteerimisel; vahendeid, erinevaid andmebaase ja tehnilist dokumentatsiooni ja erialast sõnavara ka inglise keeles 7) töötab järgides töökultuuri, • kasutab isikukaitsevahendeid vastavalt tööetapile ja ohutegurile; energiat, keskkonda säästva, • tegutseb säästlikult materjalide ja ressursside kasutamisel arvestades etteantud eelarvet; ohutu ning efektiivse töö • järgib töökoja sisekorda ja käitumisnorme, vastavalt kokkulepitud reeglitele. põhimõtteid, tulles toime tava- ja muutuvates olukordades 13. Sõidukikere pindade eriviimistlus 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab alusteadmised ja praktilised oskused eriviimistlustehnoloogiate kasutamiseks sõidukite visuaalse atraktiivsuse ja kaitseomaduste parandamisel. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) valib eriviimistlustööde ● hindab visuaalse vaatluse teel sõiduki keredetailidele seisukorda eriviimistlustööde teostamiseks, lähtudes teostamise tehnoloogia aluspinna vigastustest, materjali tehnilistest omadustest ja eriviimistlustöö tehnoloogiast; vastavalt eriviimistlemise ● valib töö iseloomule vastava eriviimistlustehnoloogia lähtudes tööülesannetest ja ohutusnõuetest; iseloomule ● põhjendab tehtud valikuid tööülesande või tootja juhiste alusel; ● kasutab tööks vajalikke infotehnoloogilisi vahendeid, erinevaid andmebaase ja tehnilist dokumentatsiooni ja erialast sõnavara ka inglise keeles 2) töötleb tööülesande alusel ● valib tööriistad ja materjalid eriviimistlustöö teostamiseks lähtudes tööülesannetest ja ohutusnõuetest; sõiduki keredetailide pinnad ● kasutab sobivaid isikukaitsevahendeid; vastavalt valitud ● töötleb pinnad vastavalt valitud tehnoloogia nõuetele lähtudes tööülesandest järgides ohutusnõudeid; eriviimistlustehnoloogiale ● valib tööiseloomule vastavad tööriistad ja materjalid töödeldavate pindade originaaliläheduse taastamisseks järgides töö- ja lähtudes tööülesannetest ja materjalide tehnilistest omadusest; keskkonnaohutusnõudeid ● taastab peale eriviimistlustööde teostamist sõiduki keredetailide pindadel ilmastikukindluse ja visuaalse kvaliteedi lähtudes tootja nõuetest; 21(61) 3) töötab järgides töökultuuri, ● kasutab isikukaitsevahendeid vastavalt tööetapile ja ohutegurile; energiat, keskkonda säästva, ● tegutseb säästlikult materjalide ja ressursside kasutamisel arvestades etteantud eelarvet; ohutu ning efektiivse töö ● järgib töökoja sisekorda ja käitumisnorme, vastavalt kokkulepitud reeglitele. põhimõtteid, tulles toime tava- ● kasutab infotehnoloogilisi vahendeid töö planeerimisel ja dokumenteerimisel; ja muutuvates olukordades 14. Sõidukikere pindade värvimine 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja praktilised oskused sõidukite keredetailide värvimiseks, valides sobivad värvimistehnoloogiad ja -materjalid vastavalt aluspinnale ja tööülesandele. Õpiväljund Hindamiskriteerium Õpilane: Õpilane: 1) valib värvimistehnoloogia ● tuvastab kõik nähtavad ja varjatud värvkatte vigastused lähtudes värvkatte omadustest ja uue värvi vastavalt sõiduki kere pealekandmise tehnoloogiast vastavalt tööülesandele; värvkatte vigastuste iseloomule ● valib töö iseloomule vastava värvimistehnoloogia arvestades kahjustusi ja värvkatte tüüpi; 2) valmistab ette tööülesande ● valib tööriistad ja materjalid erinevate pindade värvimiseks lähtudes tööülesannetest ja ohutusnõuetest; alusel värvitavad pinnad ● töötleb värvitavaid pindu ettevalmistades vastavalt värvimaterjalide pealekandmise tehnoloogiatest, vastavalt värvkatte vigastusele, värvitava pinna omadustest, järgides ohutusnõudeid; valitud tehnoloogiale, järgides ● kontrollib pinna puhtust ja sobivust edasiseks viimistluseks lähtudes kasutatavast värvimistehnoloogiast; ohutusnõudeid 3) värvib/lakib erinevad ● valib sobiva värvi/laki- ja abimaterjali vastavalt sõidukikere pinna tüübile ja tööülesandele; sõidukikere pinnad vastavalt ● valmistab pinnad korrektselt ette värvimiseks/lakkimiseks vastavalt tehnoloogilisele protsessile; valitud tehnoloogiale ja ● kasutab õigesti värvimisseadmeid vastavalt tööülesandele; materjalide tehnilistele ● kannab värvi- või lakikihti ühtlaselt ja defektivabalt pinnale, järgides tootja juhiseid; omadustele järgides ● töötab järgides tööohutus- ja keskkonnanõudeid; keskkonnaohutusnõudeid ja kasutades isikukaitsevahendeid 4) teostab värvkatte kvaliteedi ● hindab värvkatte kvaliteeti visuaalselt ja mõõtmiste abil vastavalt tootjapoolsetele nõudmistele; kontrolli lähtudes värvitud ● teostab värvkatte kvaliteedi hindamist erinevates valgustingimustes ja vaatekohtades; pinnale esitatavatest ● järgib töö käigus tootjapoolseid kvaliteedi nõudeid ja dokumenteerides tulemused; tootjapoolsetest nõuetest ja ● töötab keskkonnasõbralikult ja järgib ohutusnõudeid kvaliteedi kontrollimise protsessis; visuaalsest kvaliteedist 22(61) 5) hooldab töövahendeid, sh ● teostab regulaarset töövahendite puhastamist ja hooldust vastavalt tööjuhenditele ja tootja nõuetele; värvikambrit, vastavalt ● järgib värvikambri hooldusnõudeid, tagades tööohutus ja keskkonnanõuete täitmine; nõuetele 6) töötab järgides töökultuuri, ● kasutab tööks vajalikke infotehnoloogilisi vahendeid, erinevaid andmebaase ja tehnilist dokumentatsiooni energiat, keskkonda säästva, ja erialast sõnavara ka inglise keeles kasutab isikukaitsevahendeid vastavalt tööetapile ja ohutegurile; ohutu ning efektiivse töö ● tegutseb säästlikult materjalide ja ressursside kasutamisel arvestades etteantud eelarvet; põhimõtteid, tulles toime tava- ● järgib töökoja sisekorda ja käitumisnorme vastavalt kokkulepitud reeglitele. ja muutuvates olukordades 15. Komposiitmaterjalide värvimine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised erinevatest sõidukites kasutatavatest komposiitmaterjalidest ning oskused nende pindade vigastuste hindamiseks, parandamiseks, ettevalmistamiseks ja värvimiseks. Õpilane suudab järgida komposiitmaterjalide töötlemise eripärasid, rakendada sobivaid töövõtteid ja töövahendeid ning teostada töö etapid vastavalt tootja juhistele, kvaliteedinõuetele ja ohutusstandarditele. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) valib sobiva ● tuvastab komposiitmaterjalide tüübid lähtudes nende omadustest; värvimistehnoloogia, vastavalt ● seostab pinna katmise valiku arvestades materjali omadusi; komposiitmaterjali tüübile ● valib töö iseloomule vastava värvimistehnoloogia vastavalt komposiitmaterjali tüübile; ning tööülesandele ● põhjendab erialast eesti ja võõrkeelset terminoloogiat kasutades tehtud valikuid tööülesande või tootja juhiste alusel; ● kasutab infotehnoloogilisi vahendeid töö planeerimisel ja dokumenteerimisel; 2) valmistab komposiitmaterjalist ● valib sobiva värvi- ja abimaterjali vastavalt komposiitpinna tüübile ja tööülesandele; pinna ette ning värvib selle ● valmistab pinnad korrektselt ette värvimiseks vastavalt tehnoloogilisele protsessile; valitud tehnoloogia kohaselt ● seadistab ja kasutab õigesti värvimisseadmeid vastavalt tööülesandele; järgides ● kannab värvi- või lakikihti ühtlaselt ja defektivabalt pinnale, järgides tootja juhiseid ; keskkonnaohutusnõudeid ja ● töötab järgides tööohutus- ja keskkonnanõudeid; kasutades isikukaitsevahendeid ● järgib tööaega ja töökorraldust, hoiab töökoha korras; 3) teostab värvkatte kvaliteedi ● hindab värvkatte kvaliteeti visuaalselt ja mõõtmiste abil vastavalt tootjapoolsetele nõudmistele; kontrolli lähtudes värvitud ● teostab kvaliteedi hindamist erinevates valgustingimustes ja vaatekohtades; pinnale esitatavatest ● järgib töö käigus tootjapoolseid kvaliteedi nõudeid ja dokumenteerib tulemused ; 23(61)  tootjapoolsetest nõuetest ja ● teeb parandustöid, kui värvkatte kvaliteet ei vasta toojapoolsetele ja visuaalsetele nõuetele; visuaalsest kvaliteedist ● töötab keskkonnasõbralikult ja järgib ohutusnõudeid kvaliteedi kontrollimise protsessis; 4) töötab järgides töökultuuri, ● kasutab asjakohaseid eesti ja võõrkeelseid andmebaase lähtudes etteantud tööülesandest; energiat, keskkonda säästva, ● kasutab isikukaitsevahendeid vastavalt tööetapile ja ohutegurile; ohutu ning efektiivse töö ● tegutseb säästlikult materjalide ja ressursside kasutamisel arvestades etteantud eelarvet; põhimõtteid, tulles toime tava- ● järgib töökoja sisekorda ja käitumisnorme vastavalt kokkulepitud reeglitele ja muutuvates olukordades ● dokumenteerib tehtud tööd nõuetekohaselt. 3.3. Valitavad põhiõpingute moodulid sõidukite hooldus- ja remonditehnoloogia suunal 3.3.1. Ühised põhiõpingute moodulid kõigile spetsialiseerumistele sõidukite hooldus- ja remonditehnoloogia suunal 16. Sõidukite korraline hooldus 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab vajalikud oskused mootorsõiduki korralise hoolduse läbiviimiseks arvestades tootja juhiseid, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) selgitab tootja juhiste alusel ● valib digitehnoloogiat ja erialaseid andmebaase kasutades tootja juhised (hooldusjuhendi) mootorsõiduki, välja sõiduki tehnilise selle töö- ja lisaseadme hooldamiseks, lähtudes sõiduki margist, liigist, väljalaskeaastast, läbisõidust ja seisukorra, kasutades viimase korralise hoolduse andmetest; asjakohaseid töövõtteid, ● hindab visuaalse vaatluse teel sõiduki, sellele paigaldatud lisavarustuse ja -seadmete tehnilise seisundi diagnostikaseadmeid ja vastavust kehtivatele nõuetele ja tootja juhistes toodud andmestikule; erialaseid andmebaase ● selgitab erialast terminoloogiat kasutades töö käiku juhul, kui sõiduki, selle lisavarustuse ja – seadmete tehniline seisund erineb etteantud nõuetest; 2) viib läbi sõiduki korralise ● korraldab nõuetekohaselt töökoha ja valib töövahendid lähtudes tööülesandest ja sõiduki tehnilisest hoolduse vastavalt seisundist; tööülesandele ja sõiduki tootja ● kasutab diagnostikaseadmeid, digitehnoloogiat ja erialaseid andmebaase sõiduki erinevate süsteemide juhistele, kasutades tehnilise seisukorra võimalike rikete ja puuduste väljaselgitamiseks; asjakohaseid töövahendeid ja - ● hindab sõiduki rehvide seisukorda nii visuaalselt kui kasutades asjakohaseid töövahendeid ; võtteid ● reguleerib sõiduki tulede valgusvihku ja käsipiduri seadistust vastavalt etteantud parameetritele, kasutades sobivaid töövahendeid ja -võtteid; ● mõõdab erinevate sõlmede ja tehniliste vedelike (piduri-, klaasipesu-, jahutusvedelik) parameetreid, 24(61)  kasutades asjakohaseid mõõtmisvahendeid ja -võtteid; ● võrdleb diagnostika käigus tehtud mõõtmistel saadud tulemusi tootja juhendites etteantud tehniliste nõuetega edasiste tegevuste kavandamiseks; ● oskab ühendada veakoodi lugejat (kui mõõteseadet) ja fikseerib selle näidu etteantud nõuete kohaselt; ● vahetab sõiduki tehnilisi vedelikke (õli, jahutusvedelik, pidurivedelik, jms), lähtudes tootja juhistest ja kasutades asjakohaseid materjale, töövahendeid ja -võtteid; ● vahetab sõiduki kuluvosad (piduriklotsid, pidurikettad, kiil- või lamellrihm jms), kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid; 3) töötab vastutustundlikult, ● kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, otstarbekohaselt ja säästlikult, järgides järgides sõiduki korralise kasutusjuhendeid ja ohutusnõudeid nendega töötamisel; hoolduse tegemisel ● kasutab töötamisel nõuetekohaselt ettenähtud isikukaitsevahendeid ning ergonoomilisi, ohutuid, energiat ja töötervishoiu, töö- ja keskkonda säästvaid töövõtteid; keskkonnaohutusnõudeid ● järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu-, töö ja tuleohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber; ● käitleb jäätmeid, arvestades keskkonnaohutuse- ja jäätmekäitluse nõudeid; ● hindab tööde kvaliteedi vastavust tööülesandele ja sõiduki valmistajatehase juhistele, kõrvaldades vajadusel ilmnenud kõrvalekalded; 4) analüüsib oma tegevust ● suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud ja lubatud vormis, valides asjakohase käitumis- ja väljendusviisi; tööülesannete täitmisel ● dokumenteerib oma töö etteantud nõuete kohaselt, kirjeldades töö käiku arusaadavalt ja eesti kirjakeele normi järgides; ● annab töö käigus oma tegevuse kohta selgitusi, kasutades erialast terminoloogiat. 17. Sõidukite juhtimisseadmete ja veermiku hooldus 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused juhtimisseadmete ja veermiku hooldamiseks, võimalike rikete ja puuduste tuvastamiseks ja nende kõrvaldamiseks, vastavalt tootja juhisele järgides töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) selgitab erinevate ● annab ülevaate nõuetest sõidukitel kasutatavate rehvide mõjust keskkonnale ja nende sõiduohutusele, mootorsõidukite arvestades nende tehnilisi näitajaid; juhtimisseadmete ning ● selgitab tehnilisi nõudeid erineva kategooria sõidukite juhtimisseadmete ja veermiku seadistusele, kasutades veermike ehitust, erialast terminoloogiat ning erialaseid eesti ja võõrkeelseid teabeallikaid; ● võrdleb erineva kategooria sõidukite roolisüsteemi, veermiku ja pidurisüsteemi ehitust ning tööpõhimõtet 25(61)  tööpõhimõtteid ning nende kasutades erialast terminoloogiat ning erialaseid eesti ja võõrkeelseid teabeallikaid ; tehnilisele seisundi, hoolduse ja remondi nõudeid lähtudes tootjapoolsetest juhistest 2) hindab juhtimisseadmete ja ● hindab rehvidel oleva markeeringu alusel rehvi ja velje sobivust; veermiku erinevate osade ● hindab rehvide ja velgede tehnilist seisukorda võimalike rikete ja puuduste tuvastamiseks, kasutades tehnilise seisundi vastavust asjakohaseid stende, töövahendeid (sh diagnostikaseadmed ja stendid) ning võtteid ; tootja juhendites toodud ● hindab roolisüsteemi, pidurisüsteemi ja veermiku osade tehnilist seisukorda võimalike rikete ja puuduste nõuetele, kasutades sobivaid tuvastamiseks, kasutades ettenähtud tehnoloogiat; töövahendeid ja -võtteid (sh ● mõõdab piduriketaste, -trumlite ning –klotside geomeetrilisi parameetreid, kasutades asjakohaseid digitaalsed seadmed ja töövahendeid ja -võtteid; mõõtevahendid) ● hindab pidurivedeliku kvaliteeti edasiste tegevuste kavandamiseks, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja- võtteid; ● võrdleb diagnostika käigus kogutud mõõtmistulemusi sõiduki valmistajatehase andmetega tuvastamaks võimalikud rikked ja puudused; 3) viib läbi juhtimisseadmete ja ● kavandab tööprotsessi ja valib sobiva tehnoloogia sõiduki juhtimisseadmete ja veermiku tehnilise seisundi veermiku hooldus- ja nõuetele vastavuse taastamiseks, lähtudes tööülesandest ja sõiduki tootja juhistest; remonditööd nende tehnilise ● osandab ja defekteerib juhtimisseadmete ja veermike komponente, kasutades asjakohast tehnoloogiat ja seisundi nõuete vastavuse ergonoomilisi töövõtteid; tagamiseks vastavalt ● hooldab pidurisüsteemi kuluvaid osi (detailid) vastavalt sõiduki tootja juhistele, kasutades sobivat tööülesandele ja tootja tehnoloogiat ja ergonoomilisi töövõtteid; juhistele, kasutades ● koostab juhtimisseadmeid ja veermiku vastavalt tööjuhisele, kasutades sobivat tehnoloogiat; asjakohaseid töövahendeid ja - ● koostab sõidki rattad, valides vastavalt tööjuhendile rehvi ja velje, kasutades asjakohaseid stende, võtteid; töövahendeid ja -võtteid; ● vahetab nõuetekohaselt rehve arvestades rehvi tüüpi, asukohta ja kulumisastet, kasutades asjakohaseid stende, töövahendeid ja -võtteid; ● vahetab juhtimissüsteemide tehnilisi vedelike vastavalt tööjuhendile, järgides keskkonnaohutusnõudeid ; ● remondib piduri- ja roolisüsteemi vastavalt tootja juhisele, kasutades asjakohaseid stende, töövahendeid ning võtteid; ● paikab rehve, kasutades asjakohaseid stende, töövahendeid ning võtteid; ● remondib veermiku vastavalt tootja juhisele, kasutades asjakohaseid stende, töövahendeid ning võtteid ; 4) seadistab juhtimisseadmed ja ● seadistab sõiduauto rattaseadenurki (rooligeomeetria) vastavalt tootja juhistele, kasutades asjakohaseid 26(61)  veermiku tootjapoolsetest stende, töövahendeid ning võtteid; juhistest lähtudes, kasutades ● reguleerib rooliseadmeid, pidurisüsteeme ja veermiku, kasutades ettenähtud tehnoloogiat; asjakohaseid stende, ● tasakaalustab rattaid kasutades asjakohaseid stende, töövahendeid ning võtteid ; töövahendeid ja -võtteid; 5) töötab vastutustundlikult, ● kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, otstarbekohaselt ja säästlikult, järgides järgides juhtimisseadmete ja kasutusjuhendeid ja ohutusnõudeid nendega töötamisel; veermiku hooldus ja remondil ● kasutab töötamisel nõuetekohaselt ettenähtud isikukaitsevahendeid ning ergonoomilisi, ohutuid, energiat ja töötervishoiu-, töö- ja keskkonda säästvaid töövõtteid; keskkonnaohutusnõudeid. ● järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu-, töö ja tuleohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber; ● käitleb jäätmeid, arvestades keskkonnaohutuse- ja jäätmekäitluse nõudeid; ● hindab tööde kvaliteedi vastavust tööülesandele ja sõiduki valmistajatehase juhistele, kõrvaldades vajadusel ilmnenud kõrvalekalded; ● suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud ja lubatud vormis, valides asjakohase käitumis- ja väljendusviisi; ● dokumenteerib oma töö etteantud nõuete kohaselt, kirjeldades töö käiku arusaadavalt ja eesti kirjakeele normi järgides; ● annab töö käigus oma tegevuse kohta selgitusi, kasutades erialast terminoloogiat. 3.3.2. Valitavad põhiõpingute moodulid sõidukite hooldus- ja remonditehnoloogia suunal spetsialiseerumisel väikemasinate hooldusele ja remondile 18. Väikemasina jõuallikate ja jõuülekandesüsteemide hooldus, remont 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused väikemasinate mootori (jõuallika) ja jõuülekandesüsteemi rikete ja puuduste tuvastamiseks, hoolduseks ja remondiks, järgides tootja juhiseid, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) selgitab väikemasinatel ● võrdleb erinevatel sõidukitel ja masinatel kasutatavaid mootoreid töötaktide, energia tootmiseks kasutatava kasutatavate jõuallikate, kütuse- ja jahutuse, silindrite arvu ja paigutuse alusel; liigitust, ehitust ja ● iseloomustab mootorite tööpõhimõtet, arvestades kasutatavat kütust sh alternatiivkütused ; tööpõhimõtteid lähtudes ● kirjeldab hübriid- ja elektriajamite ehitust ja tööpõhimõtet, kasutades eesti- ja inglise keelseid erialaseid erinevatest kasutatavatest teabeallikaid; energiaallikatest ● selgitab sisepõlemismootorite süsteemide ja mehhanismide ehitust, nende töö- ja hoolduse põhimõtteid, 27(61)  kasutades erialast terminoloogiat; 2) hindab mõõtmise teel mootori ● mõõdab mootori detailide geomeetrilisi parameetreid, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja – võtteid; tehnilise seisundi vastavust ● kontrollib heitgaasi koostist ja heitgaasi ohutustamisseadiste tööd, kasutades asjakohaseid tootja juhendites toodud diagnostikaseadmeid; nõuetele, võimalike rikete ja ● võrdleb mõõtmistel saadud tulemusi tootja juhistes etteantutega sisepõlemismootori võimalike rikete ja puuduste tuvastamiseks puuduste tuvastamiseks; ● hindab töötava mootori müra ja vibratsiooni taset, kasutades selleks ettenähtud mõõteseadmeid ; ● mõõdab sisepõlemismootori rõhkusid ja elektrisignaale ning võrdleb saadud näitajaid tehniliste andmetega, kasutades selleks ettenähtud töövahendeid; 3) hooldab tootja juhiste kohaselt ● hooldab väikemasina sisepõlemismootorit vastavalt sõiduki tootja juhistele, kasutades asjakohaseid mootori, kasutades töövahendeid ja -võtteid; asjakohaseid materjale, ● osandab sisepõlemismootori vastavalt tööülesandele, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid; töövahendeid ja -võtteid ● vahetab mootori keti või hammasrihma vastavalt tootja juhistele; ● teeb mootori läbipesu ja vahetab õli vastavalt tootja juhistes toodud nõuetele; ● planeerib lähtuvalt tööjuhisest tööde tegemiseks kuluva aja, arvestab materjalikulu, täidab tehtud tööde kohta vastava dokumentatsiooni; 4) remondib väikemasina ● valib ja kasutab tööülesannete täitmisel kaitsekatteid, tööriistu, seadmeid ja infotehnoloogilisi vahendeid mootorit vastavalt otstarbekalt ja ohutult; tööülesandele ja tootja juhisele, ● vahetab mootori defektseid detaile, vastavalt sõiduki tootja juhistele, kasutades asjakohaseid töövahendeid kasutades asjakohaseid ja -võtteid; materjale ja tehnoloogiat ● soveldab mootori klappe ja hoonib silindri seinu vastavalt lukksepatööde tehnoloogiale; ● ladustab mootori komponente, neid eelnevalt nõuetekohaselt markeerides; ● koostab mootorit vastavalt juhendile, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja ergonoomilisi töövõtteid ; ● seadistab sisepõlemismootorit vastavalt tootja juhistele (süütenurga reguleerimine, klappide reguleerimine, hammasrihma seadistamine); ● viib läbi sõiduki mootori hoolduse ja/või remondijärgse kontrolli vastavalt sõiduki tootja juhistele; 5) selgitab väikemasinate ● selgitab väikemasinate erinevate jõuülekandesüsteemide ehitust ja tööpõhimõtet, väljendudes selgelt ja erinevate konteksti kohaselt; jõuülekandesüsteemide ehitust, ● annab ülevaate väikemasinate erinevate jõuülekande süsteemide hoolduses kasutatavatest töövõttetest tööpõhimõtteid, nende lähtudes tootja juhistest; hooldusele ja remondile ● võrdleb erinevat tüüpi automaatkäigukaste nende tööpõhimõtte alusel; kehtestatud nõudeid lähtudes 28(61)  tootja poolsetest materjalidest 6) remondib väikemasinate ● kavandab väikemasinate hooldustööd või tehnilise seisukorra taastamise toimingud lähtudes tootja jõuülekande- süsteemi, juhistest ning tuvastatud riketest või puudustest; arvestades tööülesannet ja ● osandab jõuülekande agregaate vastavalt tootja juhistele, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid; tootja juhiseid ning ● vahetab jõuülekande tehnilisi vedelikke, vastavalt tootja juhistele; tehnoloogiat ● asendab jõuülekandesüsteemi defektsed detailid, kasutades sobivaid töövahendeid ja -võtteid; ● vahetab väikemasinate sidurisüsteemi, vastavalt tootja juhistele; ● vahetab veovõlli või selle detaile (püsikiirusliigend, tugilaager ja kaitsekumm), vastavalt tootja juhistele; ● vahetab kardaani ja kardaaniristi, vahelaagri koos muhviga, vastavalt tootja juhistele; ● vahetab manuaalkäigukasti võlli, laagrid, seibid vastavalt tootja tehnilisele spetsifikatsioonile ja juhistele; ● koostab jõuülekande agregaate vastavalt tootja juhistele; 7) seadistab jõuülekandesüsteemi ● seadistab jõuülekandesüsteemi vastavalt tootja poolt ettenähtud nõuetele, kasutades asjakohaseid vastavalt tootja ettenähtud meetodeid ja töövahendeid (sh digitaalseid); nõuetele, kasutades ● taastab väikemasina jõuülekandesüsteemi toojapoolse seadistuse (kalibreerib tehaseseaded), kasutades asjakohaseid meetodeid ja diagnostikaseadmeid; töövahendeid (sh digitaalseid) ● viib läbi sõiduki jõuülekandesüsteemide hoolduse ja/või remondijärgse kontrolli vastavalt sõiduki tootja juhistele; 8) töötab vastutustundlikult, ● kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, otstarbekohaselt ja säästlikult, järgides järgides väikemasinate kasutusjuhendeid ja ohutusnõudeid nendega töötamisel; jõuallikate ja ● kasutab töötamisel nõuetekohaselt ettenähtud isikukaitsevahendeid ning ergonoomilisi, ohutuid, energiat ja jõuülekandesüsteemide keskkonda säästvaid töövõtteid; hooldusel ning remondil ● järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu-, töö ja töötervishoiu, töö- ja tuleohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber; keskkonnaohutusnõudeid ● käitleb jäätmeid, arvestades keskkonnaohutuse- ja jäätmekäitluse nõudeid; ● hindab tööde kvaliteedi vastavust tööülesandele ja sõiduki valmistajatehase juhistele, kõrvaldades vajadusel ilmnenud kõrvalekalded; ● suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud ja lubatud vormis, valides asjakohase käitumis- ja väljendusviisi; ● dokumenteerib oma töö etteantud nõuete kohaselt, kirjeldades töö käiku arusaadavalt ja eesti kirjakeele normi järgides; ● annab töö käigus oma tegevuse kohta selgitusi, kasutades erialast terminoloogiat. 19. Väikemasina tööseadmete remont ja hooldus 10 EKAP 29(61) Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane teostab väikemasinate tööseadmete tehnilist ülevaatust, hooldust ja remonti kasutades õigeid töövõtteid ja -vahendeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) selgitab väikemasinate ● selgitab väikemasinate tööseadme ehitust ja tööpõhimõtet kasutades eesti- ja võõrkeelseid erialaseid lisaseadmete tehnilise seisundi, teabematerjale; hoolduse ja remondi nõudeid ● annab ülevaate tööseadmete, nende kinnitusmehhanismide ehitusest ja tööpõhimõttest, kasutades eesti- ja vastavalt tootja poolsetele võõrkeelseid erialaseid teabematerjale; juhistele 2) viib läbi tööseadmete hooldust ● kasutab väikemasina tööseadmete tootja juhiseid erinevate mehhanismide hooldusel ja remondil; ja remonti vastavalt tootja ● hindab visuaalse vaatluse teel masina töö- ja lisaseadmete tehnilist seisukorda; juhistele, kasutades sobivaid ● viib läbi tehnilised mõõtmised töö- ja lisaseadmete võimalike rikete ja puuduste tuvastamiseks, kasutades materjale, töövahendeid ja - asjakohaseid mõõtevahendeid ja diagnostikaseadmeid arvestades tootja juhiseid ; võtteid ● võrdleb mõõtmistulemuste vastavust masina ja seadmete tootja tehnilistele nõuetele, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid; ● viib läbi masina tööseadmete korralist hooldust, arvestades tootja juhiseid, seamete töötundidest tulenevat hooldusvälpa ja/või läbisõitu; ● hooldab nõuetekohaselt töö- ja lisaseadmete kinnitusmehhanisme, vastavalt tootja juhistele; 3) töötab vastutustundlikult, ● kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, otstarbekohaselt ja säästlikult, järgides järgides väikemasina kasutusjuhendeid ja ohutusnõudeid nendega töötamisel; tööseadmete hooldusel ja ● kasutab töötamisel nõuetekohaselt ettenähtud isikukaitsevahendeid ning ergonoomilisi, ohutuid, energiat ja remondil töötervishoiu, töö- ja keskkonda säästvaid töövõtteid; keskkonnaohutuse nõudeid ● järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu-, töö ja tuleohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber; ● käitleb jäätmeid, arvestades keskkonnaohutuse- ja jäätmekäitluse nõudeid; ● hindab tööde kvaliteedi vastavust tööülesandele ja sõiduki valmistajatehase juhistele, kõrvaldades vajadusel ilmnenud kõrvalekalded; ● suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud ja lubatud vormis, valides asjakohase käitumis- ja väljendusviisi; ● dokumenteerib oma töö etteantud nõuete kohaselt, kirjeldades töö käiku arusaadavalt ja eesti kirjakeele normi järgides; ● annab töö käigus oma tegevuse kohta selgitusi, kasutades erialast terminoloogiat. 20. Väikemasina elektriseadiste ja mugavussüsteemide hooldus ja remont 11 EKAP 30(61) Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused väikemasinate elektriseadiste ja mugavussüsteemide tehnilise seisukorra nõuetele vastavuse hindamiseks, hoolduseks ja remondiks järgides tootja juhiseid ja ohutusnõudeid . Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) tunneb väikemasina ● iseloomustab väikemasina elektriseadiste ja mugavussüsteemide ehitust ja sellest tulenevaid elektriseadiste ning tööpõhimõtteid, kasutades eesti va võõrkeelseid erialaseid teabeallikaid ja erialast terminoloogiat; mugavussüsteemide ehitust, ● iseloomustab markeeringul toodud tähistuste ja tingmärkide alusel väikemasinatel kasutatavaid akusid ; tööpõhimõtteid, ühendusviise ● selgitab ohutusnõudeid sõiduki akude kasutamisel ja käitlemisel, arvestades keskkonnaohutus- ja ja ohutusnõudeid nendega jäätmekäitlusnõudeid; töötamisel ● selgitab väikemasina elektriseadiste ja mugavussüsteemide elektriskeemidel olevate tingmärkide ja tähistuste tähendust, kasutades erialast terminoloogiat; 2) hindab väikemasina ● kasutab tehnilisi normdokumente ja digitaalseid andmebaase edasiseks tööks vajaliku info leidmiseks; elektriseadiste ja ● hindab mugavussüsteemi nõuetekohast funktsioneerimist, lähtudes etteantud tööülesandest (näiteks kliendi mugavussüsteemi osade kaebus); tehnilise seisundi vastavust ● tuvastab väikemasina elektriseadises või mugavussüsteemis olevad võimalikud rikked ja puudused, tootja juhendites toodud kasutades tootja juhiseid ja/või diagnostikaseadmeid; nõuetele, kasutades sobivaid ● hindab visuaalselt ja spetsiaalseid mõõtevahendeid kasutades sõiduki aku ja elektriseadiste tehnilise töövahendeid ja -võtteid seisundi vastavust tootja nõuetele, jälgides töö- ja tervishoiueeskirju; ● arvutab elektrisüsteemis olevaid/plaanitavaid elektrilisi suuruseid mugavusseadmete või elektriseadiste ühendamiseks, kasutades elektrotehnika seaduspärasusi; ● määrab elektriskeemilt sõidukite andmeedastusvõrkude moodulite vahelised ühendused ja asukohad ; ● salvestab elektrisignaale vastavalt tööülesandele või veamääratlusprotseduurile; 3) hooldab volituste piires sõiduki ● iseloomustab väikemasina süütesüsteemis ja valgustussüsteemis kasutatavaid kõrgepingeseadiseid, mille kõrgepingesüsteemi seadiseid diagnostika, hooldus ja remonditoimingud kuuluvad mootorsõidukitehniku pädevuses; ja nende komponente vastavalt ● teostab tehniku pädevuse piires sõiduki süütesüsteemis kõrgepinge seadmete hooldust, remonti ja vajadusel tööülesandele ja tootja veamääratlust, vastavalt tootja juhistele; juhistele, kasutades sobivaid ● vahetab kõrgepingeseadise väikemasina valgustussüsteemis, kasutades sobivaid töövahendeid ja -võtteid; materjale ja tehnoloogiat 4) hooldab ja remondib ● valib konkreetse väiketehnika aku laadimiseks optimaalse akulaadija, arvestades akulaadija tüüpi, väiketehnika elektriseadiseid ja võimsust, ühilduvust erinevat tüüpi akudega ja võimalusi laadimisparameetreid reguleerida; mugavussüsteeme ning nende ● hooldab väiketehnika elektriseadiseid vastavalt tootja juhistele, lähtudes nende eelnevalt määratud komponente vastavalt tehnilisest seisundist; 31(61)  tööülesandele ja tootjajuhisele ● vahetab tuvastatud rikkest ja/või puudusest tulenedes sõiduki elektriseadiseid ja nende osi vastavalt tootja juhistele ja tööülesandele; ● mõõdab väiketehnika elektriseadiste lekkevoolu ja pingelangu, kasutades sobivaid mõõtmisvahendeid ja võtteid elektrisüsteemi vea määratlemiseks lähtudes tootja juhistest; ● viib läbi veaotsingu elektrilistele mugavussüsteemidele, lähtudes tootja juhistest ja kasutades selleks erinevaid seadmeid; ● vahetab erinevate elektriseadiste ja/või mugavussüsteemide komponente vastavalt tootja juhistele ja/või tööülesandele; 5) kasutab tööülesande täitmisel ● kasutab erinevaid infotehnoloogilisi vahendeid, andmebaase ja tehnilist dokumentatsiooni töötades vajalikke infotehnoloogilisi väiketehnika elektri- ja mugavussüsteemidega; vahendeid, andmebaase, ● arvestab tööülesannete täitmisel elektrotehnika seaduspärasuste ja elektriohutus nõuetega; tehnilist dokumentatsiooni ● uuendab elektri- ja/või mugavusseadme moodulite tarkvara, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja tootja juhiseid; 6) töötab järgides töökultuuri, ● kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, otstarbekohaselt ja säästlikult, järgides energia- ja keskkonnasäästliku, kasutusjuhendeid ja ohutusnõudeid nendega töötamisel; ohutu ning efektiivse töö ● kasutab töötamisel nõuetekohaselt ettenähtud isikukaitsevahendeid ning ergonoomilisi, ohutuid, energiat ja põhimõtteid, tulles toime tava- keskkonda säästvaid töövõtteid; ja muutuvates olukordades. ● järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu-, töö ja tuleohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber; ● käitleb jäätmeid, arvestades keskkonnaohutuse- ja jäätmekäitluse nõudeid; ● hindab tööde kvaliteedi vastavust tööülesandele ja sõiduki valmistajatehase juhistele, kõrvaldades vajadusel ilmnenud kõrvalekalded; ● suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud ja lubatud vormis, valides asjakohase käitumis- ja väljendusviisi; ● dokumenteerib oma töö etteantud nõuete kohaselt, kirjeldades töö käiku arusaadavalt ja eesti kirjakeele normi järgides; ● annab töö käigus oma tegevuse kohta selgitusi, kasutades erialast terminoloogiat. 21. Väikemasina elektriliste jõuallikate hooldamine 2 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused elektriliste jõuallikate ehituse, tööpõhimõtete, hoolduse ja rikete tuvastamise kohta, rakendades tootjapoolseid juhiseid ning järgides töö-, keskkonna- ja elektriohutuse nõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane. 32(61) 1) selgitab elektriliste jõuallikate ● iseloomustab elektriliste jõuallikate põhilisi ehitusosi ja tööpõhimõtet; tööpõhimõtteid ning tuvastab ● selgitab võimalike rikete tekkepõhjuseid ja tunnuseid, arvestades tootja tehnilist dokumentatsiooni; võimalikke rikkeid vastavalt ● kasutab sobivaid mõõtevahendeid ja diagnostikaseadmeid elektririkete tuvastamiseks; tootjapoolsetele juhistele. 2) viib läbi elektriliste jõuallikate ● koostab tööplaani, arvestades seadme hooldusgraafikut ja tootja nõudeid; hooldust ja vajadusel vahetab ● kasutab töödeks asjakohaseid tööriistu ja vahendeid, järgides elektriohutuse ja keskkonnanõudeid ; need, järgides tootja juhiseid ● teostab hooldus- või vahetustöid nõuetekohaselt, dokumenteerides tehtud toimingud; ning ohutusnõudeid. 3) järgib tööprotsessis töö- ja ● kasutab töötamisel nõuetekohaseid isikukaitsevahendeid ning ergonoomilisi töövõtteid käitleb ohtlikke keskkonnaohutuse, jäätmeid (nt kasutatud akud) vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja keskkonnaohutuse põhimõtetele; jäätmekäitluse ning ● koostab tööaruande, kirjeldades tööprotsessi ja tulemusi arusaadavalt ning eesti kirjakeele normi järgides. dokumenteerimise nõudeid. 3.3.3. Valitavad põhiõpingute moodulid sõidukite hooldus- ja remonditehnoloogiad suunal spetsialiseerumisel sõiduautode hooldusele ja remondile 22. Sõiduauto jõuallikate ja jõuülekandesüsteemide hooldus ja remont 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused sõiduki mootori (jõuallika) ja jõuülekandesüsteemi rikete ja puuduste tuvastamiseks, hoolduseks ja remondiks, järgides tootja juhiseid, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) selgitab mootorsõidukitel ● võrdleb erinevatel sõidukitel ja masinatel kasutatavaid mootoreid töötaktide, energia tootmiseks kasutatavate jõuallikate, kasutatava kütuse- ja jahutuse, silindrite arvu ja paigutuse alusel; liigitust, ehitust ja ● iseloomustab mootorite tööpõhimõtet, arvestades kasutatavat kütust sh alternatiivkütused (gaas, tööpõhimõtteid lähtudes elekter, vesinik jm) (erinevad energiaallikad); erinevatest kasutatavatest ● kirjeldab hübriid-, elektri- ja vesiniku ajamite ehitust ja tööpõhimõtet, kasutades eesti- ja inglise energiaallikatest keelseid erialaseid teabeallikaid; ● selgitab sisepõlemismootorite süsteemide ja mehhanismide ehitust, nende töö- ja hoolduse põhimõtteid, kasutades erialast terminoloogiat; 2) hindab mõõtmise teel mootori ● mõõdab mootori detailide geomeetrilisi parameetreid, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja - võtteid tehnilise seisundi vastavust ● kontrollib heitgaasi koostist ja heitgaasi ohutustamisseadiste tööd, kasutades 33(61)  tootja juhendites toodud asjakohaseid diagnostikaseadmeid; nõuetele, võimalike rikete ja ● võrdleb mõõtmistel saadud tulemusi tootja juhistes etteantutega sisepõlemismootori võimalike rikete puuduste tuvastamiseks ja puuduste tuvastamiseks; ● hindab töötava mootori müra ja vibratsiooni taset, kasutades selleks ettenähtud mõõteseadmeid ; ● mõõdab sisepõlemismootori rõhkusid ja elektrisignaale ning võrdleb saadud näitajaid tehniliste andmetega, kasutades selleks ettenähtud töövahendeid; 3) rakendab ohutuid töövõtteid ● selgitab elektri- ja hübriidsõidukite kõrgepingesüsteemide ülesehitust ning nende tööpõhimõtteid ; ning teostab põhilisi kontroll- ja ● rakendab tööohutusnõudeid kõrgepingesüsteemidega töötamisel vastavalt tootja juhistele ja kehtivatele hooldustöid sõidukite ohutusstandarditele; kõrgepingesüsteemidega, sh ● teostab lihtsamaid kõrgepingesüsteemide kontroll-, hooldus- ja mõõtmistoiminguid kasutades sobivaid elektri- ja hübriidsõidukite töövahendeid ja mõõteriistu; veosüsteemide, ● analüüsib kõrgepingesüsteemide tööandmeid ja tuvastab sagedasemaid rikkeid, järgides ohutus- ja energiasalvestite ning keskkonnanõudeid; lisaseadmete juures vastavalt tööjuhendile 4) hooldab tootja juhiste kohaselt ● hooldab mootorsõiduki jõuallikaid vastavalt sõiduki tootja juhistele, kasutades asjakohaseid töövahendeid jõuallikaid, kasutades ja -võtteid; asjakohaseid materjale, ● osandab sisepõlemis-, hübriid-, elektrimootoreid vastavalt tööülesandele, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid töövahendeid ja -võtteid; ● vahetab mootori keti või hammasrihma vastavalt tootja juhistele; ● teeb mootori läbipesu ja vahetab õli vastavalt tootja juhistes toodud nõuetele; ● planeerib lähtuvalt tööjuhisest tööde tegemiseks kuluva aja, arvestab materjalikulu, täidab tehtud tööde kohta vastava dokumentatsiooni; 5) remondib sõiduki mootorit ● valib ja kasutab tööülesannete täitmisel kaitsekatteid, tööriistu, seadmeid ja infotehnoloogilisi vahendeid vastavalt tööülesandele ja tootja otstarbekalt ja ohutult; juhisele, kasutades asjakohaseid ● vahetab mootori defektseid detaile, vastavalt sõiduki tootja juhistele, kasutades asjakohaseid töövahendeid materjale ja tehnoloogiat ja -võtteid; ● soveldab mootori klappe ja hoonib silindri seinu vastavalt lukksepatööde tehnoloogiale; ● ladustab mootori komponente, neid eelnevalt nõuetekohaselt markeerides; ● koostab mootorit vastavalt juhendile, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja ergonoomilisi töövõtteid ; ● seadistab sisepõlemismootorit vastavalt tootja juhistele; ● viib läbi sõiduki mootori hoolduse ja/või remondijärgse kontrolli vastavalt sõiduki tootja juhistele; 34(61) 6) selgitab mootorsõidukite ● selgitab mootorsõiduki erinevate jõuülekandesüsteemide ehitust ja tööpõhimõtet, väljendudes selgelt ja erinevate kontekstikohaselt; jõuülekandesüsteemide ehitust, ● annab ülevaate mootorsõiduki erinevate jõuülekande süsteemide hoolduses kasutatavatest töövõttetest tööpõhimõtteid, nende lähtudes tootja juhistest; hooldusele ja remondile ● võrdleb erinevat tüüpi automaatkäigukaste nende tööpõhimõtte alusel; kehtestatud nõudeid lähtudes tootja poolsetest materjalidest 7) remondib sõiduki jõuülekande- ● kavandab mootorsõiduki hooldustööd või tehnilise seisukorra taastamise toimingud lähtudes tootja süsteemi, arvestades juhistest ning tuvastatud riketest või puudustest; tööülesannet ja tootja juhiseid ● osandab jõuülekande agregaate vastavalt tootja juhistele, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid; ning tehnoloogiat ● vahetab jõuülekande tehnilisi vedelikke, vastavalt tootja juhistele; ● asendab jõuülekandesüsteemi defektsed detailid, kasutades sobivaid töövahendeid ja -võtteid; ● vahetab sõiduki sidurisüsteemi, vastavalt tootja juhistele; ● vahetab veovõlli või selle detaile, vastavalt tootja juhistele; ● vahetab kardaani ja kardaaniristi, vahelaagri koos muhviga (kardaanileevendi), vastavalt tootja juhistele; ● vahetab manuaalkäigukasti võlli, laagrid, seibid vastavalt tootja tehnilisele spetsifikatsioonile ja juhistele; ● koostab jõuülekande agregaate vastavalt tootja juhistele; 8) seadistab jõuülekandesüsteemi ● seadistab jõuülekandesüsteemi vastavalt tootja poolt ettenähtud nõuetele, kasutades asjakohaseid vastavalt tootja ettenähtud meetodeid ja töövahendeid (sh digitaalseid); nõuetele, kasutades ● taastab mootorsõiduki jõuülekandesüsteemi toojapoolse seadistuse (kalibreerib tehaseseaded), kasutades asjakohaseid meetodeid ja diagnostikaseadmeid; töövahendeid (sh digitaalseid) ● viib läbi sõiduki jõuülekandesüsteemide hoolduse ja/või remondijärgse kontrolli vastavalt sõiduki tootja juhistele; 9) töötab vastutustundlikult, ● kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, otstarbekohaselt ja säästlikult, järgides järgides sõidukite jõuallikate ja kasutusjuhendeid ja ohutusnõudeid nendega töötamisel; jõuülekandesüsteemide ● kasutab töötamisel nõuetekohaselt ettenähtud isikukaitsevahendeid ning ergonoomilisi, ohutuid, energiat ja hooldusel ning remondil keskkonda säästvaid töövõtteid; töötervishoiu, töö- ja ● järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu-, töö ja keskkonnaohutusnõudeid tuleohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber; ● käitleb jäätmeid, arvestades keskkonnaohutuse- ja jäätmekäitluse nõudeid; ● hindab tööde kvaliteedi vastavust tööülesandele ja sõiduki valmistajatehase juhistele, kõrvaldades vajadusel ilmnenud kõrvalekalded; 35(61)  ● suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud ja lubatud vormis, valides asjakohase käitumis- ja väljendusviisi; ● dokumenteerib oma töö etteantud nõuete kohaselt, kirjeldades töö käiku arusaadavalt ja eesti kirjakeele normi järgides; ● annab töö käigus oma tegevuse kohta selgitusi, kasutades erialast terminoloogiat; 23. Sõiduauto juhiabiseadmete ja veermiku seadistamine 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab vajalikud teadmised ja oskused sõiduki juhiabisüsteemide ja turvaseadiste tehnilise seisukorra hindamiseks, nende hooldamiseks ja remondiks, arvestades sõiduki tootja juhistes toodud nõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) selgitab mootorsõidukite ● annab ülevate turvaseadiste ja juhiabisüsteemide arengust läbi aja, kasutades eesti ja inglise keelseid juhiabisüsteemide ja erialaseid teabeallikaid; turvaseadiste ehitust ja ● iseloomustab sõiduki aktiiv- ja passiivohutusseadmeid, lähtudes nende ehitusest ja tööpõhimõttest; tööpõhimõtet lähtudes ● selgitab eesti- ja võõrkeelsete teabeallikate alusel erinevate turvaseadiste ja juhiabisüsteemide erialastest teabeallikatest kasutusvõimalusi liiklusohutuse tagamisel; ● iseloomustab erinevate juhiabisüsteemide ehitust ja tööpõhimõtteid, kasutades erialast terminoloogiat; ● liigitab sõiduki turvaseadiseid, lähtudes nende ehitusest ja tööpõhimõttest, kasutades erialast terminoloogiat; 2) hindab juhiabisüsteemide ja ● leiab edasise töö jaoks digitehnoloogiat ja erialaseid andmebaase kasutades sõiduki valmistajatehase turvaseadiste tehnilist juhised, arvestades sõiduki marki ja väljalaskeaastat; seisukorda kasutades ● hindab juhiabisüsteemide ja turvaseadiste tehnilise seisundi vastavust tootja juhistes toodud nõuetele, asjakohaseid kasutades asjakohaseid töövahendeid (sh diagnostikaseadmeid) ja -võtteid; diagnostikaseadmeid ja tootja ● võrdleb diagnostikaseadmete raportite tulemusi tootja juhistes etteantud parameetritega võimalike rikete ja juhiseid puuduste tuvastamiseks; 3) seadistab juhtimisseadmed ja ● seadistab sõiduauto rattaseadenurki (rooligeomeetria) vastavalt tootja juhistele, kasutades asjakohaseid veermiku tootjapoolsetest stende, töövahendeid ning võtteid; juhistest lähtudes, kasutades ● reguleerib rooliseadmeid ja veermiku, kasutades ettenähtud tehnoloogiat; asjakohaseid stende, töövahendeid ja -võtteid; 4) uuendab tarkvara ja seadistab ● uuendab juhiabisüsteemi tarkvara selle funktsionaalsuse taastamiseks, vastavalt tootja juhistele, kasutades juhiabisüsteemi, vastavalt sobivaid töövahendeid ja -võtteid; tootja juhistes etteantud ● seadistab juhiabisüsteemi sh taastab kliendi seaded, vastavalt tootja juhendis etteantud parameetritele; 36(61)  parameetritele ● hindab visuaalselt aktiivsete ja passiivsete turvaseadiste ning nende komponentide tehnilise seisukorra vastavust tootja juhistes antud nõuetele võimalike rikete ja puuduste tuvastamiseks; ● kontrollib tootja andmetest pürotehniliste turvaseadiste aegumistähtaega ja kavandab sellest lähtudes edasised tegevused; 5) töötab vastutustundlikult, ● kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, otstarbekohaselt ja säästlikult, järgides järgides töötervishoiu, töö- ja kasutusjuhendeid ja ohutusnõudeid nendega töötamisel; keskkonnaohutusnõudeid ● kasutab töötamisel nõuetekohaselt ettenähtud isikukaitsevahendeid ning ergonoomilisi, ohutuid, energiat ja juhiabisüsteemide ja keskkonda säästvaid töövõtteid; turvaseadiste hooldusel ja ● järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu-, töö ja remondil tuleohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber; ● käitleb jäätmeid, arvestades keskkonnaohutuse- ja jäätmekäitluse nõudeid; ● dokumenteerib oma töö etteantud nõuete kohaselt, kirjeldades töö käiku arusaadavalt ja eesti kirjakeele normi järgides. 24. Sõiduauto kliimaseadmete hooldus, remont ja külmaaine käitlemine 3 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab oskused mootorsõidukite kliimaseadmete ülddiagnostikaks ja hooldamiseks ning külmaainete nõuetekohaseks käitlemiseks, rakendades ohutuid töövõtteid ja keskkonnasaaste vähendamiseks vajalikke meetmeid . Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) selgitab mootorsõidukite ● selgitab õigusaktide (sh EL direktiivide) alusel mootorsõidukite kliimaseadmetes külmutusagensina kliimaseadmete ehitust, kasutatavate fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemisele sätestatud nõudeid, arvestades nende tööpõhimõtet lähtudes, keskkonnamõju; hooldusele ja remondile ● selgitab keskkonnaõigusaktide (sh EL direktiivide) alusel mootorsõidukite kliimaseadmetes erinevate õigusaktidega külmutusagensina kasutatavate fluoritud kasvuhoonegaaside heite mõju keskkonnale; kehtestatud nõuetest • iseloomustab mootorsõiduki kliimaseadmete ehitust ja füüsikaseadustest tulenevaid tööpõhimõtteid, kasutades erialast terminoloogiat; ● selgitab kliimaseadmete hooldusele ja remondile esitatavaid nõudeid, toetudes kliimaseadme käitlemist reguleerivatele õigusaktidele, sõiduki ja seadmete valmistajatehase juhistele; 2) hindab mootorsõidukite ● hindab sõiduki kliimaseadmete tehnilise seisukorra vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele, kasutades kliimaseadmete tehnilise asjakohaseid töövahendeid, tootja juhiseid ja digitaalseid andmebaase; seisundi vastavust õigusaktides ● tuvastab mootorsõiduki kliimaseadme võimalikud rikked ja puudused, kasutades tootja juhiseid, sätestatud nõuetele, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja diagnostikaseadmeid; 37(61)  asjakohaseid töövahendeid ● aktiveerib asjakohaste töövahenditega sõiduki kliimasüsteemi andureid ja täitureid, lähtudes tootja juhistest ja tööülesandest; 3) vahetab sõiduki ● osandab vastavalt tööülesandele ja tootja juhistele sõiduki soojendus-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmed, kliimaseadmete komponente ja kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid ning järgides töö- ja keskkonnaohutusnõudeid; käitleb külmaaine mahuteid, ● taastab kliimaseadmete komponentide tehnilise seisundi vastavalt tootja juhiste, kasutades asjakohaseid järgides keskkonnaohutusele töövahendeid; sh külmaine käitlemisele ● vahetab kliimaseadmete detaile lähtudes seadme ja sõiduki tootja juhistest, kasutades asjakohaseid õigusaktides sätestatud töövahendeid järgides ohutusnõudeid; nõudeid ● koostab vastavalt tööülesandele soojendus-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmed, kasutades asjakohaseid töövahendeid; ● käitleb mootorsõidukite kliimaseadmetes külmutusagensina kasutatavate fluoritud kasvuhoonegaase õigusaktidega sätestatud korras; ● järgib kliimaseadmete käitlemisel, keskkonnaohutusele ja külmaine käitlemisele, õigusaktides sätestatud nõudeid ja kliimaseadmete käitamise põhialuseid; 4) hooldab sõiduki ● hooldab kliimaseadmeid, vastavalt tootja juhistele, kasutades asjakohaseid tööseadmeid ; kliimaseadmeid, järgides ● tühjendab kliimaseadme külmainest, arvestades keskkonnaohutuse ja külmaaine käitlemise nõudeid ; õigusaktides sätestatud ● täidab kliimaseadmeid, kasutades asjakohaseid seadmeid ja järgides õigusaktidega sätestatud nõudeid ; nõudeid keskkonnaohutusele ja gaaside käitlemisele külmaaine koguse piiranguga seadmes kuni 3 kg 5) töötab vastutustundlikult, ● kogub asjakohaseid töövahendeid kasutades ja keskkonnahoiu nõudeid arvestades fluoritud järgides fluoritud kasvuhoonegaase ning annab need nõuetekohaselt üle jäätmekäitlejale; kasvuhoonegaaside ja ● kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, otstarbekohaselt ja säästlikult, järgides alternatiivsete külmaainete kasutusjuhendeid ja ohutusnõudeid nendega töötamisel; käitlemisel õigusaktides ● kasutab töötamisel nõuetekohaselt ettenähtud isikukaitsevahendeid ning ergonoomilisi, ohutuid, energiat ja toodud nõudeid arvestades keskkonda säästvaid töövõtteid; töötervishoiu, töö ja ● järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu-, töö ja keskkonnaohutusnõudeid tuleohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber; ● käitleb jäätmeid, arvestades keskkonnaohutuse- ja jäätmekäitluse nõudeid; ● hindab tööde kvaliteedi vastavust tööülesandele ja sõiduki valmistajatehase juhistele, kõrvaldades vajadusel ilmnenud kõrvalekalded; 38(61)  ● suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud ja lubatud vormis, valides asjakohase käitumis- ja väljendusviisi; ● dokumenteerib oma töö etteantud nõuete kohaselt, kirjeldades töö käiku arusaadavalt ja eesti kirjakeele normi järgides; ● annab töö käigus oma tegevuse kohta selgitusi, kasutades erialast terminoloogiat. 25. Sõiduauto elektriseadiste ja mugavussüsteemide hooldamine ja remont 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused mootorsõiduki elektriseadiste ja mugavussüsteemide tehnilise seisukorra nõuetele vastavuse hindamiseks, hoolduseks ja remondiks järgides tootja juhiseid ja ohutusnõudeid . Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) tunneb mootorsõiduki ● iseloomustab sõiduki elektriseadiste ja mugavussüsteemide ehitust ja sellest tulenevaid tööpõhimõtteid, elektriseadiste ning kasutades eesti va võõrkeelseid erialaseid teabeallikaid ja erialast terminoloogiat; mugavussüsteemide ehitust, ● iseloomustab markeeringul toodud tähistuste ja tingmärkide alusel mootorsõidukitel kasutatavaid akusid ; tööpõhimõtteid, ühendusviise ja ● selgitab ohutusnõudeid sõiduki akude kasutamisel ja käitlemisel, arvestades keskkonnaohutus- ja ohutusnõudeid nendega jäätmekäitlusnõudeid; töötamisel ● võrdleb sõidukite andmeedastusvõrkude moodulite vaheliste ühenduste liike vastavalt andmeedastus- kiirusele; ● selgitab sõiduki elektriseadiste ja mugavussüsteemide elektriskeemidel olevate tingmärkide ja tähistuste tähendust, kasutades erialast terminoloogiat; 2) hindab sõiduki elektriseadiste ja ● kasutab tehnilisi normdokumente ja digitaalseid andmebaase edasiseks tööks vajaliku info leidmiseks; mugavussüsteemi osade tehnilise ● hindab mugavussüsteemi nõuetekohast funktsioneerimist, lähtudes etteantud tööülesandest; seisundi vastavust tootja ● tuvastab sõiduki elektriseadises või mugavussüsteemis olevad võimalikud rikked ja puudused, kasutades juhendites toodud nõuetele, tootja juhiseid ja/või diagnostikaseadmeid; kasutades sobivaid töövahendeid ● hindab visuaalselt ja spetsiaalseid mõõtevahendeid kasutades sõiduki aku ja elektriseadiste tehnilise ja -võtteid seisundi vastavust tootja nõuetele, jälgides töö- ja tervishoiueeskirju; ● arvutab elektrisüsteemis olevaid/plaanitavaid elektrilisi suuruseid mugavusseadmete või elektriseadiste ühendamiseks, kasutades elektrotehnika seaduspärasusi; ● määrab elektriskeemilt sõidukite andmeedastusvõrkude moodulite vahelised ühendused ja asukohad ; ● salvestab elektrisignaale vastavalt tööülesandele või veamääratlusprotseduurile; 3) hooldab volituste piires sõiduki ● iseloomustab sõiduki süütesüsteemis ja valgustussüsteemis kasutatavaid kõrgepingeseadiseid, mille kõrgepingesüsteemi seadiseid ja diagnostika, hooldus ja remonditoimingud kuuluvad mootorsõidukitehniku pädevuses; nende komponente vastavalt ● teostab tehniku pädevuse piires sõiduki süütesüsteemis kõrgepingeseadiste hooldust, remonti ja 39(61)  tööülesandele ja tootja juhistele, vajadusel veamääratlust, vastavalt tootja juhistele; kasutades sobivaid materjale ja ● vahetab kõrgepingeseadise sõiduki valgustussüsteemis, kasutades sobivaid töövahendeid ja -võtteid; tehnoloogiat 4) hooldab ja remondib sõiduki ● valib konkreetse sõiduki aku laadimiseks optimaalse akulaadija, arvestades akulaadija tüüpi, võimsust, elektriseadiseid ja ühilduvust erinevat tüüpi akudega ja võimalusi laadimisparameetreid reguleerida; mugavussüsteeme ning nende ● hooldab sõiduki elektriseadiseid vastavalt tootja juhistele, lähtudes nende eelnevalt määratud tehnilisest komponente vastavalt seisundist; tööülesandele ja tootjajuhisele ● vahetab tuvastatud rikkest ja/või puudusest tulenedes sõiduki elektriseadiseid ja nende osi vastavalt tootja juhistele ja tööülesandele; ● mõõdab sõiduki elektriseadiste lekkevoolu ja pingelangu, kasutades sobivaid mõõtmisvahendeid ja võtteid elektrisüsteemi veamääratlemiseks lähtudes tootja juhistest; ● viib läbi veaotsingu elektrilistele mugavussüsteemidele, lähtudes tootja juhistest ja kasutades selleks erinevaid seadmeid; ● vahetab erinevate elektriseadiste ja/või mugavussüsteemide komponente vastavalt tootja juhistele ja/või tööülesandele; 5) kasutab tööülesande täitmisel ● kasutab erinevaid infotehnoloogilisi vahendeid, andmebaase ja tehnilist dokumentatsiooni töötades vajalikke infotehnoloogilisi sõiduki elektri- ja mugavussüsteemidega; vahendeid, andmebaase, tehnilist ● arvestab tööülesannete täitmisel elektrotehnika seaduspärasuste ja elektriohutusnõuetega; dokumentatsiooni ● uuendab elektri- ja/või mugavusseadme moodulite tarkvara, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja tootja juhiseid; 6) töötab järgides töökultuuri, ● kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, otstarbekohaselt ja säästlikult, järgides energia- ja keskkonnasäästliku, kasutusjuhendeid ja ohutusnõudeid nendega töötamisel; ohutu ning efektiivse töö ● kasutab töötamisel nõuetekohaselt ettenähtud isikukaitsevahendeid ning ergonoomilisi, ohutuid, energiat põhimõtteid, tulles toime tava- ja ja keskkonda säästvaid töövõtteid; muutuvates olukordades. ● järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu-, töö ja tuleohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber; ● käitleb jäätmeid, arvestades keskkonnaohutuse- ja jäätmekäitluse nõudeid; ● hindab tööde kvaliteedi vastavust tööülesandele ja sõiduki valmistajatehase juhistele, kõrvaldades vajadusel ilmnenud kõrvalekalded; ● suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud ja lubatud vormis, valides asjakohase käitumis- ja väljendusviisi; ● dokumenteerib oma töö etteantud nõuete kohaselt, kirjeldades töö käiku arusaadavalt ja eesti kirjakeele normi järgides; 40(61)  ● annab töö käigus oma tegevuse kohta selgitusi, kasutades erialast terminoloogiat. 3.3.4. Valitavad põhiõpingute moodulid sõidukite hooldus- ja remonditehnoloogia suunal spetsialiseerumisel kommertssõidukite hooldusele ja remondile 26. Kommertssõiduki jõuallikate ja jõuülekandesüsteemide hooldus ja remont 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused kommertssõiduki mootori (jõuallika) ja jõuülekandesüsteemi rikete ja puuduste tuvastamiseks, hoolduseks ja remondiks, järgides tootja juhiseid, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) selgitab mootorsõidukitel ● võrdleb erinevatel sõidukitel ja masinatel kasutatavaid mootoreid töötaktide, energiatootmiseks kasutatava kasutatavate jõuallikate, kütuse- ja jahutuse, silindrite arvu ja paigutuse alusel; liigitust, ehitust ja ● iseloomustab mootorite tööpõhimõtet, arvestades kasutatavat kütust sh alternatiivkütused ; tööpõhimõtteid lähtudes ● kirjeldab hübriid- ja elektriajamite ehitust ja tööpõhimõtet, kasutades eesti- ja inglise keelseid erialaseid erinevatest kasutatavatest teabeallikaid; energiaallikatest ● selgitab sisepõlemismootorite süsteemide ja mehhanismide ehitust, nende töö- ja hoolduse põhimõtteid, kasutades erialast terminoloogiat; 2) hindab mõõtmise teel mootori ● mõõdab mootori detailide geomeetrilisi parameetreid, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja – võtteid; tehnilise seisundi vastavust ● kontrollib heitgaasi koostist ja heitgaasi ohutustamisseadiste tööd, kasutades asjakohaseid tootja juhendites toodud diagnostikaseadmeid; nõuetele, võimalike rikete ja ● võrdleb mõõtmistel saadud tulemusi tootja juhistes etteantutega sisepõlemismootori võimalike rikete ja puuduste tuvastamiseks puuduste tuvastamiseks; ● hindab töötava mootori müra ja vibratsiooni taset, kasutades selleks ettenähtud mõõteseadmeid ; ● mõõdab sisepõlemismootori rõhkusid ja elektrisignaale ning võrdleb saadud näitajaid tehniliste andmetega, kasutades selleks ettenähtud töövahendeid; 3) hooldab tootja juhiste kohaselt ● hooldab mootorsõiduki sisepõlemismootorit vastavalt sõiduki tootja juhistele, kasutades asjakohaseid mootori elektroonilisi töövahendeid ja -võtteid; juhtimissüsteeme, ● osandab sisepõlemismootori vastavalt tööülesandele, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid; täiturseadiseid ja mehaanilisi ● vahetab mootori keti või hammasrihma vastavalt tootja juhistele; agregaate, kasutades ● teeb mootori läbipesu ja vahetab õli vastavalt tootja juhistes toodud nõuetele; ● planeerib lähtuvalt tööjuhisest tööde tegemiseks kuluva aja, arvestab materjalikulu, täidab tehtud tööde 41(61)  kohta vastava dokumentatsiooni; 4) remondib sõiduki mootorit ● valib ja kasutab tööülesannete täitmisel kaitsekatteid, tööriistu, seadmeid ja infotehnoloogilisi vahendeid vastavalt tööülesandele ja otstarbekalt ja ohutult; tootja juhisele, kasutades ● vahetab mootori defektseid detaile, vastavalt sõiduki tootja juhistele, kasutades asjakohaseid töövahendeid asjakohaseid materjale ja ja -võtteid; tehnoloogiat ● soveldab mootori klappe ja hoonib silindri seinu vastavalt lukksepatööde tehnoloogiale; ● ladustab mootori komponente, neid eelnevalt nõuetekohaselt markeerides; ● koostab mootorit vastavalt juhendile, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja ergonoomilisi töövõtteid ; ● seadistab sisepõlemismootorit vastavalt tootja juhistele; ● viib läbi sõiduki mootori hoolduse ja/või remondijärgse kontrolli vastavalt sõiduki tootja juhistele; 5) selgitab mootorsõidukite ● selgitab mootorsõiduki erinevate jõuülekandesüsteemide ehitust ja tööpõhimõtet, väljendudes selgelt ja erinevate kontekstikohaselt; jõuülekandesüsteemide ehitust, ● annab ülevaate mootorsõiduki erinevate jõuülekande süsteemide hoolduses kasutatavatest töövõttetest tööpõhimõtteid, nende lähtudes tootja juhistest; hooldusele ja remondile ● võrdleb erinevat tüüpi automaatkäigukaste nende tööpõhimõtte alusel; kehtestatud nõudeid lähtudes tootja poolsetest materjalidest 6) remondib sõiduki jõuülekande- ● kavandab mootorsõiduki hooldustööd või tehnilise seisukorra taastamise toimingud lähtudes tootja juhistest süsteemi, arvestades ning tuvastatud riketest või puudustest; tööülesannet ja tootja juhiseid ● osandab jõuülekande agregaate vastavalt tootja juhistele, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid; ning tehnoloogiat ● vahetab jõuülekande tehnilisi vedelikke, vastavalt tootja juhistele; ● asendab jõuülekandesüsteemi defektsed detailid, kasutades sobivaid töövahendeid ja -võtteid; ● vahetab sõiduki sidurisüsteemi, vastavalt tootja juhistele; ● vahetab veovõlli või selle detaile, vastavalt tootja juhistele; ● vahetab kardaani ja kardaaniristi, vahelaagri koos muhviga, vastavalt tootja juhistele; ● vahetab manuaalkäigukasti võlli, laagrid, seibid vastavalt tootja tehnilisele spetsifikatsioonile ja juhistele; ● koostab jõuülekande agregaate vastavalt tootja juhistele; 7) seadistab jõuülekandesüsteemi ● seadistab jõuülekandesüsteemi vastavalt tootja poolt ettenähtud nõuetele, kasutades asjakohaseid meetodeid vastavalt tootja ettenähtud ja töövahendeid (sh digitaalseid); nõuetele, kasutades ● taastab mootorsõiduki jõuülekandesüsteemi toojapoolse seadistuse (kalibreerib tehaseseaded), kasutades asjakohaseid meetodeid ja diagnostikaseadmeid; töövahendeid (sh digitaalseid) ● viib läbi sõiduki jõuülekandesüsteemide hoolduse ja/või remondijärgse kontrolli vastavalt sõiduki tootja 42(61)  juhistele; 8) töötab vastutustundlikult, ● kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, otstarbekohaselt ja säästlikult, järgides järgides sõidukite jõuallikate kasutusjuhendeid ja ohutusnõudeid nendega töötamisel; ja jõuülekandesüsteemide ● kasutab töötamisel nõuetekohaselt ettenähtud isikukaitsevahendeid ning ergonoomilisi, ohutuid, energiat ja hooldusel ning remondil keskkonda säästvaid töövõtteid; töötervishoiu, töö- ja ● järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu-, töö ja keskkonnaohutusnõudeid tuleohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber; ● käitleb jäätmeid, arvestades keskkonnaohutuse- ja jäätmekäitluse nõudeid; ● hindab tööde kvaliteedi vastavust tööülesandele ja sõiduki valmistajatehase juhistele, kõrvaldades vajadusel ilmnenud kõrvalekalded; ● suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud ja lubatud vormis, valides asjakohase käitumis- ja väljendusviisi; ● dokumenteerib oma töö etteantud nõuete kohaselt, kirjeldades töö käiku arusaadavalt ja eesti kirjakeele normi järgides; ● annab töö käigus oma tegevuse kohta selgitusi, kasutades erialast terminoloogiat. 27. Kommertssõiduki juhiabiseadmete ja veermiku seadistamine 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab vajalikud teadmised ja oskused kommertssõiduki juhiabisüsteemide ja turvaseadiste tehnilise seisukorra hindamiseks, nende hooldamiseks ja remondiks, arvestades sõiduki tootja juhistes toodud nõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) selgitab mootorsõidukite ● annab ülevate turvaseadiste ja juhiabisüsteemide arengust läbi aja, kasutades eesti ja inglise keelseid juhiabisüsteemide ja erialaseid teabeallikaid; turvaseadiste ehitust ja ● iseloomustab sõiduki aktiiv- ja passiivohutusseadmeid, lähtudes nende ehitusest ja tööpõhimõttest; tööpõhimõtet lähtudes ● selgitab eesti- ja võõrkeelsete teabeallikate alusel erinevate turvaseadiste ja juhiabisüsteemide erialastest teabeallikatest kasutusvõimalusi liiklusohutuse tagamisel; ● iseloomustab erinevate juhiabisüsteemide ehitust ja tööpõhimõtteid, kasutades erialast terminoloogiat; ● liigitab sõiduki turvaseadiseid, lähtudes nende ehitusest ja tööpõhimõttest, kasutades erialast terminoloogiat; 2) hindab juhiabisüsteemide ja ● leiab edasise töö jaoks digitehnoloogiat ja erialaseid andmebaase kasutades sõiduki valmistajatehase turvaseadiste tehnilist juhised, arvestades sõiduki marki ja väljalaskeaastat; seisukorda kasutades ● hindab juhiabisüsteemide ja turvaseadiste tehnilise seisundi vastavust tootja juhistes toodud nõuetele, 43(61)  asjakohaseid kasutades asjakohaseid töövahendeid (sh diagnostikaseadmeid) ja -võtteid; diagnostikaseadmeid ja tootja ● võrdleb diagnostikaseadmete raportite tulemusi tootja juhistes etteantud parameetritega võimalike rikete ja juhiseid puuduste tuvastamiseks; 3) seadistab juhtimisseadmed ja ● seadistab kommertssõiduki rattaseadenurki vastavalt tootja juhistele, kasutades asjakohaseid stende, veermiku tootjapoolsetest töövahendeid ning võtteid; juhistest lähtudes, kasutades ● reguleerib rooliseadmeid ja veermiku, kasutades ettenähtud tehnoloogiat; asjakohaseid stende, töövahendeid ja - võtteid; 4) uuendab tarkvara ja seadistab ● uuendab juhiabisüsteemi tarkvara selle funktsionaalsuse taastamiseks, vastavalt tootja juhistele, kasutades juhiabisüsteemi, vastavalt sobivaid töövahendeid ja -võtteid; tootja juhistes etteantud ● seadistab juhiabisüsteemi sh taastab kliendi seaded, vastavalt tootja juhendis etteantud parameetritele; parameetritele ● hindab visuaalselt aktiivsete ja passiivsete turvaseadiste ning nende komponentide tehnilise seisukorra vastavust tootja juhistes antud nõuetele võimalike rikete ja puuduste tuvastamiseks; ● kontrollib tootja andmetest pürotehniliste turvaseadiste aegumistähtaega ja kavandab sellest lähtudes edasised tegevused; 5) töötab vastutustundlikult, ● kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, otstarbekohaselt ja säästlikult, järgides järgides töötervishoiu, töö- ja kasutusjuhendeid ja ohutusnõudeid nendega töötamisel; keskkonnaohutusnõudeid ● kasutab töötamisel nõuetekohaselt ettenähtud isikukaitsevahendeid ning ergonoomilisi, ohutuid, energiat ja juhiabisüsteemide ja keskkonda säästvaid töövõtteid; turvaseadiste hooldusel ja ● järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu-, töö ja remondil tuleohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber; ● käitleb jäätmeid, arvestades keskkonnaohutuse- ja jäätmekäitluse nõudeid; ● dokumenteerib oma töö etteantud nõuete kohaselt, kirjeldades töö käiku arusaadavalt ja eesti kirjakeele normi järgides. 28. Kommertssõiduki kliimaseadmete hooldus, remont ja külmaine käitlemine 3 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab oskused mootorsõidukite kliimaseadmete ülddiagnostikaks ja hooldamiseks ning külmaainete nõuetekohaseks käitlemiseks, rakendades ohutuid töövõtteid ja keskkonnasaaste vähendamiseks vajalikke meetmeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) selgitab kommertssõidukite ● selgitab õigusaktide alusel mootorsõidukite kliimaseadmetes külmutusagensina kasutatavate fluoritud 44(61)  kliimaseadmete ehitust, kasvuhoonegaaside käitlemisele sätestatud nõudeid, arvestades nende keskkonnamõju; tööpõhimõtet lähtudes, ● selgitab keskkonnaõigusaktide alusel mootorsõidukite kliimaseadmetes külmutusagensina kasutatavate hooldusele ja remondile fluoritud kasvuhoonegaaside heite mõju keskkonnale; erinevate õigusaktidega ● iseloomustab mootorsõiduki kliimaseadmete ehitust ja füüsikaseadustest tulenevaid tööpõhimõtteid, kehtestatud nõuetest kasutades erialast terminoloogiat; ● selgitab kliimaseadmete hooldusele ja remondile esitatavaid nõudeid, toetudes kliimaseadme käitlemist reguleerivatele õigusaktidele, sõiduki ja seadmete valmistajatehase juhistele; 2) hindab kommertssõidukite ● hindab sõiduki kliimaseadmete tehnilise seisukorra vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele, kasutades kliimaseadmete tehnilise asjakohaseid töövahendeid, tootja juhiseid ja digitaalseid andmebaase; seisundi vastavust õigusaktides ● tuvastab mootorsõiduki kliimaseadme võimalikud rikked ja puudused, kasutades tootja juhiseid, sätestatud nõuetele, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja diagnostikaseadmeid; asjakohaseid töövahendeid ● aktiveerib asjakohaste töövahenditega sõiduki kliimasüsteemi andureid ja täitureid, lähtudes tootja juhistest ja tööülesandest; 3) vahetab kommertssõiduki ● osandab vastavalt tööülesandele ja tootja juhistele sõiduki soojendus-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmed, kliimaseadmete komponente ja kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid ning järgides töö- ja keskkonnaohutusnõudeid; käitleb külmaaine mahuteid, ● taastab kliimaseadmete komponentide tehnilise seisundi vastavalt tootja juhiste, kasutades asjakohaseid järgides keskkonnaohutusele töövahendeid; sh külmaine käitlemisele ● vahetab kliimaseadmete detaile lähtudes seadme ja sõiduki tootja juhistest, kasutades asjakohaseid õigusaktides sätestatud töövahendeid järgides ohutusnõudeid; nõudeid ● koostab vastavalt tööülesandele soojendus-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmed, kasutades asjakohaseid töövahendeid; ● käitleb mootorsõidukite kliimaseadmetes külmutusagensina kasutatavate fluoritud kasvuhoonegaase õigusaktidega sätestatud korras; ● järgib kliimaseadmete käitlemisel, keskkonnaohutusele ja külmaine käitlemisele, õigusaktides sätestatud nõudeid ja kliimaseadmete käitamise põhialuseid; 4) hooldab kommertssõiduki ● hooldab kliimaseadmeid, vastavalt tootja juhistele, kasutades asjakohaseid tööseadmeid ; kliimaseadmeid, järgides ● tühjendab kliimaseadme külmainest, arvestades keskkonnaohutuse ja külmaine käitlemise nõudeid ; õigusaktides sätestatud ● täidab kliimaseadmeid, kasutades asjakohaseid seadmeid ja järgides õigusaktidega sätestatud nõudeid ; nõudeid keskkonnaohutusele ja gaaside käitlemisele külmaine koguse piiranguga seadmes kuni 3 kg 45(61) 5) töötab vastutustundlikult, ● kogub asjakohaseid töövahendeid kasutades ja keskkonnahoiu nõudeid arvestades fluoritud järgides fluoritud kasvuhoonegaase ning annab need nõuetekohaselt üle jäätmekäitlejale; kasvuhoonegaaside ja ● kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, otstarbekohaselt ja säästlikult, järgides alternatiivsete külmaainete kasutusjuhendeid ja ohutusnõudeid nendega töötamisel; käitlemisel õigusaktides ● kasutab töötamisel nõuetekohaselt ettenähtud isikukaitsevahendeid ning ergonoomilisi, ohutuid, energiat ja toodud nõudeid arvestades keskkonda säästvaid töövõtteid; töötervishoiu, töö ja ● järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu-, töö ja keskkonnaohutusnõudeid tuleohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber; ● käitleb jäätmeid, arvestades keskkonnaohutuse- ja jäätmekäitluse nõudeid; ● hindab tööde kvaliteedi vastavust tööülesandele ja sõiduki valmistajatehase juhistele, kõrvaldades vajadusel ilmnenud kõrvalekalded; ● suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud ja lubatud vormis, valides asjakohase käitumis- ja väljendusviisi; ● dokumenteerib oma töö etteantud nõuete kohaselt, kirjeldades töö käiku arusaadavalt ja eesti kirjakeele normi järgides; ● annab töö käigus oma tegevuse kohta selgitusi, kasutades erialast terminoloogiat. 29. Kommertssõiduki töö- ja lisaseadmete paigaldamine, diagnostika ja hooldus 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused kommertssõidukite erinevate töö- ja lisaseadmete (edaspidi seadmed) paigaldamiseks, diagnostikaks ja hoolduseks, arvestades tootja juhendistes esitatud nõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet busside, ● võrdleb reisijate- ja veoseveoks konstrueeritud ja valmistatud vähemalt neljarattaliste mootorsõidukite töö- veokite ja liikurmasinate töö- ja lisaseadmeid, kasutades erialaseid teabematerjale / iseloomustab liikurmasinate töö- ja lisaseadmeid ja lisaseadmetest ja nende kasutades eesti- ja võõrkeelseid erialaseid teabematerjale; tehnilisele seisundile, ● selgitab kommertssõidukite tööseadmete, nende kinnitusmehhanismide ehitusest ja tööpõhimõttest, hooldusele ja remondile kasutades eesti- ja võõrkeelseid erialaseid teabematerjale; esitatavatest nõuetest ● selgitab õigusaktide alusel busside ja veoautode erinevate töö- ja lisaseadmete ning nende kinnitusmehhanismide tehnilisele seisundile esitatavaid nõudeid ; 2) hindab sõiduki/masina, selle ● kasutab mootorsõiduki ning selle töö- ja lisaseadmete tootja juhiseid erinevate mehhanismide hooldusel ja töö- ja lisaseadmete vastavust remondil; kehtivatele tehnilistele ● viib läbi tehnilised mõõtmised töö- ja lisaseadmete võimalike rikete ja puuduste tuvastamiseks, kasutades nõuetele ja kasutusotstarbele, asjakohaseid mõõtevahendeid ja diagnostikaseadmeid ning arvestades tootja juhiseid ; kasutades asjakohaseid 46(61)  töövahendeid ja -võtteid (sh ● võrdleb mõõtmistulemuste vastavust sõiduki/masina ja seadmete tootja tehnilistele nõuetele, kasutades digitehnoloogiat) asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid (sh digitehnoloogiat); ● häälestab sõiduki/masina töö- ja lisaseadmed vastavalt tootja juhistele, tagades nende vastavuse õigusaktidest tulenevale nõuetele ja kasutusotstarbele; ● kasutab infotehnoloogilisi vahendeid tööplaneerimisel, tegemisel ja tulemuste talletamisel; ● hindab tööde kvaliteedi vastavust tööülesandele ja sõiduki valmistajatehase juhistele, kõrvaldades vajadusel ilmnenud kõrvalekalded; 3) viib läbi kommertssõiduki töö- ● viib läbi kommertssõiduki töö- ja lisaseadmete korralist hooldust, arvestades tootja juhiseid, seadmete ja lisaseadmete hooldust ja töötundidest tulenevat hooldusvälpa ja/või läbisõitu; remonditöid, vastavalt tootja ● hooldab nõuetekohaselt töö- ja lisaseadmete kinnitusmehhanisme, vastavalt tootja juhistele; juhistele, kasutades sobivaid ● likvideerib diagnostika käigus tuvastatud puudused töö- ja lisaseadmete töös vastavalt tootja juhistele, materjale, töövahendeid ja - kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid; võtteid ● kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, otstarbekohaselt ja säästlikult, järgides kasutusjuhendeid ja ohutusnõudeid nendega töötamisel; 4) paigaldab sõidukitele erinevaid ● selgitab erinevate töö- ja lisaseadmete paigaldamisel tootjapoolseid nõudeid ja sobivaid materjale ning töö- ja lisaseadmeid ning tehnoloogiat; nende kinnitusmehhanisme, ● valib sobiva paigaldusviisi, arvestades seadmete ja sõiduk tootja juhiseid; jälgides tootjapoolseid nõudeid ● valib ja komplekteerib sõiduki töö- ja/või lisaseadmed vastavalt etteantud tööülesandele, järgides seadmete ja kasutades sobivaid materjale ja sõiduki tootja juhiseid; ning tehnoloogiat ● tuvastab vaatluse teel või tehnilise dokumentatsiooni lausel sõiduki korpusel töö- ja lisaseadmete paigaldamiseks vajalikud kinnitus- ja ühenduskohad; ● kinnitab sõidukile töö- ja lisaseadmed, kasutades asjakohaseid kinnituselemente ja järgides tootja juhiseid ; ● teeb seadmete paigaldamisel vajalikud elektrilised ühendused, arvestades elektriohutunõudeid, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid ning tootja juhiseid; 5) töötab vastutustundlikult, ● kasutab töötamisel nõuetekohaselt ettenähtud isikukaitsevahendeid ning ergonoomilisi, ohutuid, energiat ja järgides kommertssõiduki töö- keskkonda säästvaid töövõtteid; ja lisaseadmete hooldusel ja ● järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu-, töö- ja remondil töötervishoiu, töö- ja tuleohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber; keskkonnaohutuse nõudeid ● käitleb jäätmeid, arvestades keskkonnaohutuse- ja jäätmekäitluse nõudeid. 3.3.5. Valitavad põhiõpingute moodulid sõidukite hooldus- ja remonditehnoloogia suunal spetsialiseerumisel liikurmasinate hooldusele ja remondile 47(61)  30. Liikurmasina jõuallikate ja jõuülekandesüsteemide hooldus ja remont 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused liikurmasina mootori ja jõuülekandesüsteemi rikete ja puuduste tuvastamiseks, hoolduseks ja remondiks, järgides tootja juhiseid, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) tunneb liikurmasinates ● võrdleb erinevatel sõidukitel ja masinatel kasutatavaid mootoreid töötaktide, energiatootmiseks kasutatavate jõuallikate, kasutatava kütuse- ja jahutuse, silindrite arvu ja paigutuse alusel; liigitust, ehitust ja ● iseloomustab mootorite tööpõhimõtet, arvestades kasutatavat kütust sh alternatiivkütused ; tööpõhimõtteid sõltuvalt ● kirjeldab hübriid- ja elektriajamite ehitust ja tööpõhimõtet, kasutades eesti- ja inglise keelseid kasutatavatest energiaallikatest erialaseid teabeallikaid; ● selgitab sisepõlemismootorite süsteemide ja mehhanismide ehitust, nende töö- ja hoolduse põhimõtteid, kasutades erialast terminoloogiat; 2) kontrollib mõõtmise teel ● mõõdab mootori detailide geomeetrilisi parameetreid, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja – võtteid; liikurmasina mootori tehnilise ● kontrollib heitgaasi koostist ja heitgaasi ohutustamisseadiste tööd, kasutades asjakohaseid seisundi vastavust tootja diagnostikaseadmeid; juhendites toodud nõuetele, ● võrdleb mõõtmistel saadud tulemusi tootja juhistes etteantutega sisepõlemismootori võimalike rikete ja võimalike rikete ja puuduste puuduste tuvastamiseks; tuvastamiseks ● hindab töötava mootori müra ja vibratsiooni taset, kasutades selleks ettenähtud mõõteseadmeid ; ● mõõdab sisepõlemismootori rõhkusid ja elektrisignaale ning võrdleb saadud näitajaid tehniliste andmetega, kasutades selleks ettenähtud töövahendeid; 3) hooldab tootja juhiste kohaselt ● hooldab mootorsõiduki sisepõlemismootorit vastavalt sõiduki tootja juhistele, kasutades asjakohaseid mootori elektroonilisi töövahendeid ja -võtteid; juhtimissüsteeme, ● osandab sisepõlemismootori vastavalt tööülesandele, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid; täiturseadiseid ja mehaanilisi ● vahetab mootori keti või hammasrihma vastavalt tootja juhistele; agregaate, kasutades ● teeb mootori läbipesu ja vahetab õli vastavalt tootja juhistes toodud nõuetele; asjakohaseid materjale, ● planeerib lähtuvalt tööjuhisest tööde tegemiseks kuluva aja, arvestab materjalikulu, täidab tehtud tööde töövahendeid ja -võtteid kohta vastava dokumentatsiooni; 4) remondib liikurmasina ● valib ja kasutab tööülesannete täitmisel kaitsekatteid, tööriistu, seadmeid ja infotehnoloogilisi vahendeid mootorit vastavalt otstarbekalt ja ohutult; tööülesandele ja tootja juhisele, ● vahetab mootori defektseid detaile, vastavalt sõiduki tootja juhistele, kasutades asjakohaseid töövahendeid kasutades asjakohaseid ja -võtteid; 48(61)  materjale ja tehnoloogiat ● soveldab mootori klappe ja hoonib silindri seinu vastavalt lukksepatööde tehnoloogiale; ● ladustab mootori komponente, neid eelnevalt nõuetekohaselt markeerides; ● koostab mootorit vastavalt juhendile, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja ergonoomilisi töövõtteid ; ● seadistab sisepõlemismootorit vastavalt tootja juhistele; ● viib läbi sõiduki mootori hoolduse ja/või remondijärgse kontrolli vastavalt sõiduki tootja juhistele; 5) selgitab tootja ● selgitab mootorsõiduki erinevate jõuülekandesüsteemide ehitust ja tööpõhimõtet, väljendudes selgelt ja juhendmaterjalidest völja kontekstikohaselt; liikurmasina erinevate ● annab ülevaate mootorsõiduki erinevate jõuülekande süsteemide hoolduses kasutatavatest töövõttetest jõuülekandesüsteemide lähtudes tootja juhistest; ehituse, tööpõhimõtted, nende ● võrdleb erinevat tüüpi automaatkäigukaste nende tööpõhimõtte alusel; hooldusele ja remondile kehtestatud nõuded 6) remondib liikurmasina ● kavandab mootorsõiduki hooldustööd või tehnilise seisukorra taastamise toimingud lähtudes tootja juhistest jõuülekande- süsteemi, ning tuvastatud riketest või puudustest; arvestades tööülesannet ja ● osandab jõuülekande agregaate vastavalt tootja juhistele, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid; tootja juhiseid ning ● vahetab jõuülekande tehnilisi vedelikke, vastavalt tootja juhistele; tehnoloogiat ● asendab jõuülekandesüsteemi defektsed detailid, kasutades sobivaid töövahendeid ja -võtteid; ● vahetab sõiduki sidurisüsteemi, vastavalt tootja juhistele; ● vahetab veovõlli või selle detaile, vastavalt tootja juhistele; ● vahetab kardaani ja kardaaniristi, vahelaagri koos muhviga, vastavalt tootja juhistele; ● vahetab manuaalkäigukasti võlli, laagrid, seibid vastavalt tootja tehnilisele spetsifikatsioonile ja juhistele; ● koostab jõuülekande agregaate vastavalt tootja juhistele; 7) seadistab jõuülekandesüsteemi ● seadistab jõuülekandesüsteemi vastavalt tootja poolt ettenähtud nõuetele, kasutades asjakohaseid meetodeid vastavalt tootja ettenähtud ja töövahendeid (sh digitaalseid); nõuetele, kasutades ● taastab mootorsõiduki jõuülekandesüsteemi toojapoolse seadistuse, kasutades diagnostikaseadmeid ; asjakohaseid meetodeid ja ● viib läbi sõiduki jõuülekandesüsteemide hoolduse ja/või remondijärgse kontrolli vastavalt sõiduki tootja töövahendeid (sh digitaalseid) juhistele; 8) töötab vastutustundlikult, ● kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, otstarbekohaselt ja säästlikult, järgides järgides liikurmasina kasutusjuhendeid ja ohutusnõudeid nendega töötamisel; jõuallikate ja ● kasutab töötamisel nõuetekohaselt ettenähtud isikukaitsevahendeid ning ergonoomilisi, ohutuid, energiat ja jõuülekandesüsteemide keskkonda säästvaid töövõtteid; hooldusel ning remondil ● järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu-, töö ja 49(61)  töötervishoiu, töö- ja tuleohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber; keskkonnaohutusnõudeid ● käitleb jäätmeid, arvestades keskkonnaohutuse- ja jäätmekäitluse nõudeid; ● hindab tööde kvaliteedi vastavust tööülesandele ja sõiduki valmistajatehase juhistele, kõrvaldades vajadusel ilmnenud kõrvalekalded; ● suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud ja lubatud vormis, valides asjakohase käitumis- ja väljendusviisi; ● dokumenteerib oma töö etteantud nõuete kohaselt, kirjeldades töö käiku arusaadavalt ja eesti kirjakeele normi järgides; ● annab töö käigus oma tegevuse kohta selgitusi, kasutades erialast terminoloogiat. 31. Liikurmasina juhiabiseadmete ja veermiku seadistamine 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab vajalikud teadmised ja oskused liikurmasinate juhiabisüsteemide ja turvaseadiste tehnilise seisukorra hindamiseks, nende hooldamiseks ja remondiks, arvestades sõiduki tootja juhistes toodud nõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) selgitab liikurmasinate ● annab ülevate turvaseadiste ja juhiabisüsteemide arengust läbi aja, kasutades eesti ja inglise keelseid juhiabisüsteemide ja erialaseid teabeallikaid; turvaseadiste ehitust ja ● iseloomustab sõiduki aktiiv- ja passiivohutusseadmeid, lähtudes nende ehitusest ja tööpõhimõttest; tööpõhimõtet lähtudes ● selgitab eesti- ja võõrkeelsete teabeallikate alusel erinevate turvaseadiste ja juhiabisüsteemide erialastest teabeallikatest kasutusvõimalusi ohutuse tagamisel; ● iseloomustab erinevate juhiabisüsteemide ehitust ja tööpõhimõtteid, kasutades erialast terminoloogiat; ● liigitab sõiduki turvaseadiseid, lähtudes nende ehitusest ja tööpõhimõttest, kasutades erialast terminoloogiat; 2) hindab juhiabisüsteemide ja ● leiab edasise töö jaoks digitehnoloogiat ja erialaseid andmebaase kasutades sõiduki valmistajatehase turvaseadiste tehnilist juhised, arvestades masina marki ja väljalaskeaastat; seisukorda kasutades ● hindab juhiabisüsteemide ja turvaseadiste tehnilise seisundi vastavust tootja juhistes toodud nõuetele, asjakohaseid kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid; diagnostikaseadmeid ja tootja ● võrdleb diagnostikaseadmete raportite tulemusi tootja juhistes etteantud parameetritega võimalike rikete ja juhiseid puuduste tuvastamiseks; 3) seadistab liikurmasina ● seadistab rattaseadenurki vastavalt tootja juhistele, kasutades asjakohaseid stende, töövahendeid ning juhtimisseadmed ja veermiku võtteid; tootjapoolsetest juhistest ● reguleerib rooliseadmeid ja veermiku, kasutades ettenähtud tehnoloogiat; lähtudes, kasutades 50(61)  asjakohaseid stende, töövahendeid ja -võtteid 4) uuendab tarkvara ja seadistab ● uuendab juhiabisüsteemi tarkvara selle funktsionaalsuse taastamiseks, vastavalt tootja juhistele, kasutades juhiabisüsteemi, vastavalt sobivaid töövahendeid ja -võtteid; tootja juhistes etteantud ● seadistab juhiabisüsteemi sh taastab kliendi seaded, vastavalt tootja juhendis etteantud parameetritele; parameetritele ● hindab visuaalselt aktiivsete ja passiivsete turvaseadiste ning nende komponentide tehnilise seisukorra vastavust tootja juhistes antud nõuetele võimalike rikete ja puuduste tuvastamiseks; ● kontrollib tootja andmetest pürotehniliste turvaseadiste aegumistähtaega ja kavandab sellest lähtudes edasised tegevused; 5) töötab vastutustundlikult, ● kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, otstarbekohaselt ja säästlikult, järgides järgides töötervishoiu, töö- ja kasutusjuhendeid ja ohutusnõudeid nendega töötamisel; keskkonnaohutusnõudeid ● kasutab töötamisel nõuetekohaselt ettenähtud isikukaitsevahendeid ning ergonoomilisi, ohutuid, energiat ja juhiabisüsteemide ja keskkonda säästvaid töövõtteid; turvaseadiste hooldusel ja ● järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu-, töö ja remondil tuleohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber; ● käitleb jäätmeid, arvestades keskkonnaohutuse- ja jäätmekäitluse nõudeid; ● dokumenteerib oma töö etteantud nõuete kohaselt, kirjeldades töö käiku arusaadavalt ja eesti kirjakeele normi järgides. 32. Liikurmasina kliimaseadmete hooldus, remont ja külmaine käitlemine 3 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab oskused mootorsõidukite kliimaseadmete ülddiagnostikaks ja hooldamiseks ning külmaainete nõuetekohaseks käitlemiseks, rakendades ohutuid töövõtteid ja keskkonnasaaste vähendamiseks vajalikke meetmeid . Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane 1) selgitab liikurmasina ● selgitab õigusaktide alusel mootorsõidukite kliimaseadmetes külmutusagensina kasutatavate fluoritud kliimaseadmete ehitust, kasvuhoonegaaside käitlemisele sätestatud nõudeid, arvestades nende keskkonnamõju; tööpõhimõtet lähtudes, ● selgitab keskkonnaõigusaktide alusel mootorsõidukite kliimaseadmetes külmutusagensina kasutatavate hooldusele ja remondile fluoritud kasvuhoonegaaside heite mõju keskkonnale; erinevate õigusaktidega ● iseloomustab mootorsõiduki kliimaseadmete ehitust ja füüsikaseadustest tulenevaid tööpõhimõtteid, kehtestatud nõuetest kasutades erialast terminoloogiat; ● selgitab kliimaseadmete hooldusele ja remondile esitatavaid nõudeid, toetudes kliimaseadme käitlemist reguleerivatele õigusaktidele, sõiduki ja seadmete valmistajatehase juhistele; 51(61) 2) hindab liikurmasina ● hindab sõiduki kliimaseadmete tehnilise seisukorra vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele, kasutades kliimaseadmete tehnilise asjakohaseid töövahendeid, tootja juhiseid ja digitaalseid andmebaase; seisundi vastavust õigusaktides ● tuvastab mootorsõiduki kliimaseadme võimalikud rikked ja puudused, kasutades tootja juhiseid, sätestatud nõuetele, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja diagnostikaseadmeid; asjakohaseid töövahendeid ● aktiveerib asjakohaste töövahenditega sõiduki kliimasüsteemi andureid ja täitureid, lähtudes tootja juhistest ja tööülesandest; 3) vahetab ● osandab vastavalt tööülesandele ja tootja juhistele sõiduki soojendus-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmed, liikurmasinakliimaseadmete kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid ning järgides töö- ja keskkonnaohutusnõudeid; komponente ja käitleb ● taastab kliimaseadmete komponentide tehnilise seisundi vastavalt tootja juhiste, kasutades asjakohaseid külmaaine mahuteid, järgides töövahendeid; keskkonnaohutusele sh ● vahetab kliimaseadmete detaile lähtudes seadme ja sõiduki tootja juhistest, kasutades asjakohaseid külmaine käitlemisele töövahendeid järgides ohutusnõudeid; õigusaktides sätestatud ● koostab vastavalt tööülesandele soojendus-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmed, kasutades asjakohaseid nõudeid töövahendeid; ● käitleb mootorsõidukite kliimaseadmetes külmutusagensina kasutatavate fluoritud kasvuhoonegaase õigusaktidega sätestatud korras; ● järgib kliimaseadmete käitlemisel, keskkonnaohutusele ja külmaine käitlemisele, õigusaktides sätestatud nõudeid ja kliimaseadmete käitamise põhialuseid; 4) hooldab liikurmasina ● hooldab kliimaseadmeid, vastavalt tootja juhistele, kasutades asjakohaseid tööseadmeid ; kliimaseadmeid, järgides ● tühjendab kliimaseadme külmainest, arvestades keskkonnaohutuse ja külmaine käitlemise nõudeid ; õigusaktides sätestatud ● täidab kliimaseadmeid, kasutades asjakohaseid seadmeid ja järgides õigusaktidega sätestatud nõudeid ; nõudeid keskkonnaohutusele ja gaaside käitlemisele külmaine koguse piiranguga seadmes kuni 3 kg 5) töötab vastutustundlikult, ● kogub asjakohaseid töövahendeid kasutades ja keskkonnahoiu nõudeid arvestades fluoritud järgides fluoritud kasvuhoonegaase ning annab need nõuetekohaselt üle jäätmekäitlejale; kasvuhoonegaaside ja ● kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, otstarbekohaselt ja säästlikult, järgides alternatiivsete külmaainete kasutusjuhendeid ja ohutusnõudeid nendega töötamisel; käitlemisel õigusaktides ● kasutab töötamisel nõuetekohaselt ettenähtud isikukaitsevahendeid ning ergonoomilisi, ohutuid, energiat ja toodud nõudeid arvestades keskkonda säästvaid töövõtteid; töötervishoiu, töö ja ● järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu-, töö ja 52(61)  keskkonnaohutusnõudeid tuleohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber; ● käitleb jäätmeid, arvestades keskkonnaohutuse- ja jäätmekäitluse nõudeid; ● hindab tööde kvaliteedi vastavust tööülesandele ja sõiduki valmistajatehase juhistele, kõrvaldades vajadusel ilmnenud kõrvalekalded; ● suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud ja lubatud vormis, valides asjakohase käitumis- ja väljendusviisi; ● dokumenteerib oma töö etteantud nõuete kohaselt, kirjeldades töö käiku arusaadavalt ja eesti kirjakeele normi järgides; ● annab töö käigus oma tegevuse kohta selgitusi, kasutades erialast terminoloogiat. 33. Liikurmasina töö- ja lisaseadmete paigaldamine, diagnostika ja hooldus 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused liikurmasinate erinevate töö- ja lisaseadmete (edaspidi seadmed) paigaldamiseks, diagnostikaks ja hoolduseks, arvestades tootja juhendistes esitatud nõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet busside, ● iseloomustab liikurmasinate töö- ja lisaseadmeid kasutades eesti- ja võõrkeelseid erialaseid teabematerjale; veokite ja liikurmasinate töö- ● selgitab liikurmasinate tööseadmete, nende kinnitusmehhanismide ehitusest ja tööpõhimõttest, kasutades ja lisaseadmetest ja nende eesti- ja võõrkeelseid erialaseid teabematerjale; tehnilisele seisundile, ● selgitab õigusaktide alusel liikurmasinate erinevate töö- ja lisaseadmete ning nende kinnitusmehhanismide hooldusele ja remondile tehnilisele seisundile esitatavaid nõudeid; esitatavatest nõuetest 2) hindab liikurmasina, selle töö- ● kasutab mootorsõiduki ning selle töö- ja lisaseadmete tootja juhiseid erinevate mehhanismide hooldusel ja ja lisaseadmete vastavust remondil; kehtivatele tehnilistele ● viib läbi tehnilised mõõtmised töö- ja lisaseadmete võimalike rikete ja puuduste tuvastamiseks, kasutades nõuetele ja kasutusotstarbele, asjakohaseid mõõtevahendeid ja diagnostikaseadmeid ning arvestades tootja juhiseid ; kasutades asjakohaseid ● võrdleb mõõtmistulemuste vastavust sõiduki/masina ja seadmete tootja tehnilistele nõuetele, kasutades töövahendeid ja -võtteid (sh asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid (sh digitehnoloogiat); digitehnoloogiat) ● häälestab sõiduki/masina töö- ja lisaseadmed vastavalt tootja juhistele, tagades nende vastavuse õigusaktidest tulenevale nõuetele ja kasutusotstarbele; ● kasutab infotehnoloogilisi vahendeid tööplaneerimisel, tegemisel ja tulemuste talletamisel; ● hindab tööde kvaliteedi vastavust tööülesandele ja sõiduki valmistajatehase juhistele, kõrvaldades vajadusel ilmnenud kõrvalekalded; 53(61) 3) viib läbi liikurmasina töö- ja ● viib läbiliikurmasina töö- ja lisaseadmete korralist hooldust, arvestades tootja juhiseid, seadmete lisaseadmete hooldust ja töötundidest tulenevat hooldusvälpa ja/või läbisõitu; remonditöid, vastavalt tootja ● hooldab nõuetekohaselt töö- ja lisaseadmete kinnitusmehhanisme, vastavalt tootja juhistele; juhistele, kasutades sobivaid ● likvideerib diagnostika käigus tuvastatud puudused töö- ja lisaseadmete töös vastavalt tootja juhistele, materjale, töövahendeid ja - kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid; võtteid ● kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, otstarbekohaselt ja säästlikult, järgides kasutusjuhendeid ja ohutusnõudeid nendega töötamisel; 4) paigaldab liikurmasinale ● selgitab erinevate töö- ja lisaseadmete paigaldamisel tootjapoolseid nõudeid ja sobivaid materjale ning erinevaid töö- ja lisaseadmeid tehnoloogiat; ning nende ● valib sobiva paigaldusviisi, arvestades seadmete ja liikurmasina tootja juhiseid; kinnitusmehhanisme, jälgides ● valib ja komplekteerib liikurmasina töö- ja/või lisaseadmed vastavalt etteantud tööülesandele, järgides tootjapoolseid nõudeid ja seadmete ja liikurmasina tootja juhiseid; kasutades sobivaid materjale ● tuvastab vaatluse teel või tehnilise dokumentatsiooni lausel liikurmasina korpusel töö- ja lisaseadmete ning tehnoloogiat paigaldamiseks vajalikud kinnitus- ja ühenduskohad; ● kinnitab liikurmasinale töö- ja lisaseadmed, kasutades asjakohaseid kinnituselemente ja järgides tootja juhiseid; ● teeb seadmete paigaldamisel vajalikud elektrilised ühendused, arvestades elektriohutunõudeid, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid ning tootja juhiseid; 5) töötab vastutustundlikult, ● kasutab töötamisel nõuetekohaselt ettenähtud isikukaitsevahendeid ning ergonoomilisi, ohutuid, energiat ja järgides kommertssõiduki töö- keskkonda säästvaid töövõtteid; ja lisaseadmete hooldusel ja ● järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu-, töö- ja remondil töötervishoiu, töö- ja tuleohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber; keskkonnaohutuse nõudeid ● käitleb jäätmeid, arvestades keskkonnaohutuse- ja jäätmekäitluse nõudeid. 3.4. Valitavad põhiõpingute moodulid sõiduki remonditeenuste korralduse suunal 34. Sõidukite korraline hooldus 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja praktilised oskused sõidukite korralise hoolduse teostamiseks vastavalt tootja juhistele ja ohutusnõuetele. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) selgitab korralise hoolduse ● selgitab arusaadavalt korralise hoolduse olemust ja tähtsust, tuues näiteid, kuidas see mõjutab töökindlust, 54(61)  vajalikkust ja seost sõiduki liiklusohutust, keskkonnahoidu ja ressursisäästu; töökindluse ning ohutusega. ● seostab hoolduse vajalikkuse erinevate kasutusviiside ja läbisõiduga, arvestades tootja juhiseid ; ● võrdleb hoolduse mõjusid sõiduki töökindlusele, ökonoomsusele ja ohutusele, pakkudes põhjendatud järeldusi; 2) kasutab tootja hooldusjuhiseid ● leiab ja tõlgendab sõiduki tootja hooldusjuhiseid, sh määratakse vedelike liigid, hooldusintervallid ja ja hooldusplaani. vahetust vajavad komponendid; ● valib õiged tööriistad ja seadmed, järgides tööohutusnõudeid; ● seostab juhiseid praktiliste tööülesannetega; 3) teostab tehnoseisundi kontrolli ● teostab mootorõli, käigukastiõli, jahutus- ja pidurivedeliku vahetuse vastavalt tootja juhistele; ning määrde- ja õlivahetuse ● kontrollib töö käigus seotud süsteeme, tuvastades lekkeid ja tihendite seisukorda; töid, lähtudes tootja poolsetest ● kasutab tehnokontrollis ohutuid töövõtteid; juhistest. ● kontrollib sõiduki põhielemente; ● korrigeerib tasemeid ja asendab kulunud detaile juhiste järgi; ● kasutab tehnoseisundi kontrolliks sobivaid mõõtevahendeid ja järgib tootja nõudeid; 4) kasutab hooldustöödeks ● kasutab töövahendeid ning seadmeid juhendite järgi ohutult; sobivaid töövahendeid ja ● utiliseerib jäätmeid järgides tööohutuse ja keskkonnahoiu nõudeid; seadmeid vastavalt ● kasutab isikukaitsevahendeid ning hoolitseb kliendi vara eest; ohutusnõuetele. ● hindab teostatud töö vastavust tootja juhistele, kontrollib töö kvaliteeti ja annab vajadusel kliendile ülevaate teostatud hooldusest; 5) dokumenteerib teostatud ● täidab hooldustegevuste dokumentatsiooni infosüsteemis, järgides vormistusreegleid ja kasutades hooldustööd korrektselt, korrektselt erialaterminoloogiat; kasutades sobivaid töölehti ja ● kasutab korrektset erialaterminoloogiat eesti ja inglise keeles; süsteeme. ● kasutab töölehti või digitaalseid vorme vastavalt ettevõtte standarditele. 35. Klienditeenindus autoremondi valdkonnas 7 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused kvaliteetse klienditeeninduse pakkumiseks autoremondi valdkonnas arvestades ettevõtte teenindusstandardeid ning kliendi vajadusi ja ootusi. 55(61) Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kasutab korrektset ja viisakat ● seostab hea klienditeeninduse põhimõtteid autoremondi valdkonnas, tuues näiteid positiivse ja negatiivse suhtlemisviisi suulises ja kliendikogemuse kohta; kirjalikus suhtluses ● kirjeldab hea klienditeeninduse põhimõtteid autoremondi kontekstis kasutab sobivat sõnastust nii suulises kui kirjalikus suhtluses, sh oskab esitada ettepanekut, selgitust, tagasisidet ja hinnata sobivat suhtlusvormi; ● kasutab korrektset eesti keelt ja vajadusel ka erialast võõrkeelt; ● arvestab kliendi kultuuriliste eripäradega suhtluses, kasutab sobivat kehakeelt ja väljendusviisi, käitub lugupidavalt erineva taustaga klientidega; ● lahendab suhtlussituatsioone professionaalselt ja emotsioone reguleerides, nt professionaalse tooni ja viisakusega lisasoovide või erimeelsuste ilmnemisel; 2) selgitab kliendile tööde sisu, ● kogub kliendilt vajaliku teavet tööülesande täpsustamiseks, esitab asjakohased küsimused ja teeb järeldusi maksumust ja teostamise aega kliendi öeldust; ● selgitab tööde sisu, kestust ja maksumust, kasutades arusaadavat keelt ja asjakohast terminoloogiat; ● vajadusel visualiseerib või viitab tööde dokumentatsioonile; 3) kasutab klienditeeninduse ● sisestab töö kliendibaasi, sisestades korrektselt vajalikud andmed; tarkvara tööde ● kasutab tarkvara iseseisvalt, navigeerib tööde oleku ja ajakava vahel, leiab kliendile vastused või info registreerimiseks ja jälgimiseks tööprotsessi kohta; ● otsib ja edastab infot digikanalite kaudu, järgides andmekaitsenõudeid; 4) hoiab kliendisuhtlust ● koostab ja täidab kliendisuhtluse dokumente korrektselt ja struktureeritult, järgides dokumenteerimise professionaalsena lähtudes reegleid ja keelekasutusnorme; ettevõtte teenindusstandardist ● jälgib klienditeeninduse standardeid ja ettevõtte mainet, kasutab sobivat kehakeelt, hoiakut ja väljendusviisi ning arvestades kliendi ning mõistab, kuidas iga suhtlus mõjutab kliendirahulolu ja püsikliendiks saamist; vajadusi ja ootusi ● analüüsib oma kliendisuhtlust ja õpib tagasisidest, reguleerib oma emotsioone keerulistes olukordades, näitab üles enesejuhtimist ja vastutustunnet; 56(61) 5) kohandab suhtlust vastavalt ● eristab kliendi teadmiste taset ja kohandab sõnavara; kliendi vajadustele ja ● koordineerib kliendisuhtlust koos töökoja meeskonnaga, tagades kliendi jaoks ühtse ja selge infovoo; olukorrale arvestades ● pakub kliendile lahendusi, arvestab kuluefektiivsust ja lisaväärtust, aitab kaasa ettevõtte positiivsele turvalisuse ja andmekaitse mainele ja püsikliendi hoidmisele. nõuetega ● selgitab kliendile vajalikke ohutusnõudeid ja käsitleb kliendiandmeid konfidentsiaalselt; ● teab, kuidas käituda näiteks tulekahju, meditsiinilise hädaolukorra või agressiivse kliendi puhul, ning järgib ettenähtud juhiseid ja evakuatsiooniplaani; ● andmete vastuvõtmisel või edastamisel kolmandatele osapooltele (nt kullerfirma) järgib teenindaja ettevõtte andmeturbeprotokolle. 36. Remonditeenuste ökonoomika ja haldus 7 EKAP Eesmärk: õpetamisega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja praktilised oskused remonditeenuste majandusliku korralduse ja haldamise kohta. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) selgitab remonditeenuste hinna ● toob näiteid hea ja halva teeninduse mõjust kliendisuhetele; kujunemist koostades tööde ● selgitab kliendisuhtluse mõju teenuse mainele ja ettevõtte kuvandile; kalkulatsioone ja ● nimetab tööde hinna kujunemise põhielemendid; hinnapakkumisi ● koostab tööde kalkulatsiooni hinnapakkumise sisendiks, järgib dokumentide vormistusreegleid; ● kasutab kalkulatsioonide koostamiseks sobivaid töövahendeid ja tarkvara; 2) selgitab tööaja normeerimise ja ● selgitab tööaja planeerimise ja tööaja arvestamise aluseid; tööaja arvestamise ● leiab vajaliku info (nt tööde ajakulu) tarkvarasüsteemist; põhimõtteid; ja tööaja ● täidab töölehti ja infodokumente korrektselt, struktureeritult ja õigekirjareeglitele vastavalt; planeerimise põhimõtteid 3) arvestab ja analüüsib ● hindab tööde tulemuslikkust ja majanduslikku kasumlikkust; remonditöödega seotud ● koostab kuluanalüüsi, tuues välja ajakohased ja tasuvad tööd; kulusid; ● selgitab ettevalmistuse ja järeltegevuse olulisust (nt töö lõplik kontroll); 4) selgitab klienditeeninduse ja ● selgitab teenuse olemust kliendisuhte mõistes; teenuse müügi põhimõtteid ● toob näiteid konkreetsetest suhtlusolukordadest ja nende mõjust ettevõtte mainele; ettevõttes; 5) kasutab remonditööde ● sisestab andmeid täpselt ja korrektselt digitaalsüsteemidesse; 57(61)  haldamiseks sobivaid ● kasutab töörakendusi ja tarkvara iseseisvalt; digitaalseid töövahendeid ja ● leiab vajaliku info ja täidab digitaalsed töövormid (nt töökorralduslehed) õigesti; tarkvaralahendusi 6) koostab ja vormistab ● koostab dokumendid nõuetekohaselt, järgides ettevõtte dokumenteerimisreegleid ja keelekasutusnorme; töödokumente vastavalt ● täidab dokumendid loogiliselt, korrektselt, struktureeritult; ettevõtte standarditele ning ● järgib tööprotsessis keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid ning kasutatud materjalide käitlemist, järgides ohutusnõudeid. 37. Sõidukite müügiks ettevalmistamine ja järelturuteenused 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja praktilised oskused, mis on vajalikud sõiduki müügiks ettevalmistamisel, hooldusajaloo dokumenteerimisel ning järelturuteenuste pakkumisel. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) teostab sõiduki müügiks ● kontrollib põhikomponentide seisukorda, täites kontroll-lehe; ettevalmistamiseks vajalikke ● tuvastab visuaalseid puudusi või kahjustusi ja dokumenteerib need fotode või kirjeldusega; toiminguid ning puhastus-, ● teeb kirjaliku või suulise kokkuvõtte sõiduki üldisest müügivalmidusest, põhjendades hinnangut näidetega; hooldus- ja kergetöid ● demonstreerib puhastamiseks sobivate töövahendite ohutut kasutamist; ● viib läbi hooldustööd järgib tööohutuse ja keskkonnahoiu nõudeid; 2) koostab ja selgitab sõiduki ● kogub hooldus- ja remondiandmed ning esitab need struktureeritult (nt kronoloogilises järjekorras); hooldus- ja remondiajalugu ● täidab või uuendab elektroonilist hooldusajalugu infosüsteemis vastavalt juhendile; ning teeb selle kättesaadavaks ● esitleb hooldusajalugu kliendile arusaadavalt ja usaldust tekitavalt kasutades korrektset keelt ja erialast kliendile terminoloogiat; 3) tutvustab kliendile sõiduki ● selgitab kliendile sõiduki põhifunktsiooni või hooldusvajadust. omadusi, hooldusvajadusi, ● vastab kliendi tehnilisele küsimusele või suunab edasi vastavale isikule. kasutustingimusi ja ● kasutab kliendisuhtluses korrektset ja professionaalset väljendusviisi. järelturuteenuste sisu seletab kliendile järelturuteenuseid (nt garantii, hooldusleping, lisakindlustus). ● annab kliendile infot hooldusintervallide ja teenindusvõimaluste kohta, viidates tootja juhistele. ● pakub kliendile sobiva lahenduse või teenuse vastavalt tema vajadustele. 38. Sõidukite tehnoseisundi hindamine ja tehnoülevaatuse korraldus 10 EKAP 58(61) Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja praktilised oskused, mis on vajalikud sõidukite tehnilise seisundi hindamiseks ja tehnoülevaatuse läbiviimiseks vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja tehnilisele seisundile seatud nõuetele. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kontrollib sõiduki tehnilist ● kirjeldab tehnoülevaatuse eesmärki, õiguslikku ja korralduslikku ülesehitust; seisundit vastavalt ● selgitab kehtivaid regulatsioone, mis reguleerivad tehnoülevaatuse läbiviimist, ning leiab vastava info tehnoülevaatuse nõuetele, seadustest ja dokumentidest; eesmärgile, õiguslikule ● toob näiteid konkreetsetest dokumentidest ja selgitab nende otstarvet; raamistikule ● kirjeldab sõiduki kontrollimise põhimõtteid ja kontrollpunkte; ● analüüsib sõiduki seisukorda, kasutades mõõte- ja kontrollvahendeid; ● hindab sõiduki seisundit vastavalt kontrollnimekirjale ja tuvastab kõrvalekalded ; ● kasutab tehnoülevaatuse protsessis digitaalseid töövahendeid ja andmekeskkondi seadistades need nõuetekohaselt; 2) annab kliendile tagasisidet ● koostab tehnoülevaatuse dokumentatsiooni vastavalt kehtivatele nõuetele esitab tehnoülevaatuse tulemused tehnoülevaatuse tulemustest ja suuliselt ja/või kirjalikult arusaadavas vormis; selgitab tuvastatud puudusi ● põhjendab tulemusi viidates konkreetsetele kontrollpunktidele ja kehtivatele nõuetele; ● annab kliendile soovitusi puuduste kõrvaldamiseks, lähtudes standarditest; 3) järgib tööprotsessis kutse- ● käsitleb konfidentsiaalset infot vastutustundlikult; eetika, andmekaitse ja ● järgib erinevates töösituatsioonides andmekaitse põhimõtteid; kvaliteedinõudeid ● täidab andmekäitluse ja dokumentatsiooni nõudeid; ● järgib töö käigus seadusandlikke nõudeid ja kutse-eetikat; ● arvestab suhtluses klienditeenindus ja ametialaseid norme; ● tegutseb tööprotsessis erapooletult ja objektiivselt; 4) kasutab digitaalseid ● navigeerib edukalt tehnoülevaatuse infosüsteeides (nt andmebaasid, ülevaatuste register); töövahendeid ja süsteeme ● sisestab andmed täpselt ja korrektselt ja taasesitatavalt digisüsteemidesse; tehnoülevaatuse andmete ● koostab aruande või vormi digivahendite abil, järgides vormistusreegleid. kogumiseks ja esitamiseks 39. Kindlustusjuhtumite käsitlemine ja kahjukäsitluse protsessid 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab enda teadmisi ja oskusi klientide nõustamisel ning autoremondi ja kindlustusjuhtumitega seotud protsesside läbiviimisel. kindlustusandjatega. Eesmärk on kujundada oskus pakkuda kliendile kvaliteetset teenindust ning toimida vastavalt kehtivale seadusandlusele ja ettevõtte protseduuridele. 59(61) Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) rakendab klienditeeninduse ● edastab infot selgelt ja korrektselt, kasutades sobivat erialaterminoloogiat; põhimõtteid suhtlemisel ● loob kliendiga usaldusliku suhte, kuulab aktiivselt, esitab täpsustavaid küsimusi ja reageerib asjakohaselt; kindlustusjuhtumitega ● kasutab korrektseid kõne- ja kirjakeele norme dokumentide ja suhtluse vormistamisel; seotud olukordades 2) selgitab kindlustusjuhtumite ● kirjeldab kindlustusprotsessi samme (kahjuavaldus, ekspertiis, töö kooskõlastus, arveldamine) selgitades nende käsitluse etappe ning sisu; remonditööde ● suhtleb kindlustusandjaga professionaalselt ning lahendab tekkinud küsimusi asjakohaselt; kooskõlastamise protsessi ● tunneb kindlustusfirma nõudeid ja arvestab neid töö planeerimisel ning selgitamisel kliendile; kindlustusandjaga. ● järgib ettevõttes kehtivaid garantiitingimusi ja oskab neid arusaadavalt kliendile tutvustada; 3) koostab autoremondi tööde • hindab kahjustuste ulatust, valides sobiva remondimeetodi; hinnapakkumisi kahjustuste ● koostab alternatiivseid hinnapakkumisi (uued osad vs taastatud); hindamise alusel ● koostab hinnapakkumise, selgitades tööde sisu, maksumust ja ajakava vastavalt kliendi vajadustele; ● vormistab kõik vajalikud dokumendid (kahjuaktid, fotod, hinnapakkumised) ettevõtte ja kindlustusfirma nõuete järgi. 4) kasutab kindlustusfirmade ● kasutab kindlustustarkvara iseseisvalt ja funktsionaalselt (sisestab andmed, hangib infot); süsteeme ja tarkvara ● jälgib süsteemis kogu dokumentatsiooni korrektset sisestust ja õigeaegset edastust. kahjukäsitluse protsessis 40. Autokaubanduse teenused ja kliendi nõustamine 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja praktilised oskused autode müügiprotsessis osalemiseks ja klientide professionaalseks nõustamiseks, lähtudes kliendi vajadustest, sõidukite omadustest ja müügikeskkonna eripäradest. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) selgitab autokaubanduse ● kirjeldab autokaubanduse põhietappe suuliselt või kirjalikult; toimimise põhimõtteid ja ● seostab erinevad sihtgrupid ja sõiduki elutsüklid, tuues vähemalt kaks näidet; sõidukite omadusi erinevate ● toob näiteid erinevate sõidukitüüpide kasulikkuse kohta erinevatele sihtgruppidele ja põhjendab; sihtgruppide vajadusi silmas pidades 60(61) 2) nõustades klienti sõiduki ● võrdleb sõidukite tehnilisi näitajaid koostades võrdlustabeli; valikul, lähtudes selle ● teeb vastavalt kliendi vajadusele kirjaliku või suulise soovituse, põhjendades oma valikut tehniliste kasutuseesmärgist ja näitajate alusel; tehnilistest näitajatest ● viib läbi kliendivestluse, kasutades sobivaid küsimusi kliendi vajaduste kaardistamiseks; ● annab vajadusel soovitusi ning põhjendab valikut tehniliste näitajate põhjal; ● kasutab korrektset erialaterminoloogiat eesti ja vajadusel inglise keeles; ● järgib suhtlemisel ettevõtte kliendisuhtluse standardeid ja hoiab ettevõtte kuvandit; 3) koostab ja tutvustab ● koostab kirjaliku müügipakkumise, mis sisaldab tehnilist infot, garantiid ja lisavarustust; müügipakkumist, kasutades ● esitleb müügipakkumist suuliselt ja visuaalselt selgelt ning veenvalt; sobivaid argumente ja ● esineb professionaalselt ja kliendikeskselt; suhtlusviise ● täidab tüüpilisi müügidokumente juhendite järgi; ● navigeerib ja sisestab andmeid digikeskkondades; ● järgib andmete esitamisel struktuuri ja korrektsust; 4) koostab müügiinfo, kasutades ● koostab kuulutuse või postituse, mis on selge ja sihtrühmale sobivas stiilis; digitehnoloogiat, asjakohast ● kasutab kuulutuses asjakohast sõnavara ja visuaale; sõnavara ja kujunduselemente ● hindab oma töö esitlusvormi loetavuse ja atraktiivsuse seisukohalt; 5) planeerib varuosade varu ning ● selgitab erinevused hulgi- ja jaemüügi vahel näidetega; koostab tellimusi ja saatelehti ● kirjeldab e-kaubanduse toimimist varuosade sektoris; ettevõtte standardite järgi ● planeerib rühmatööna lao tööprotsesse arvestab logistika põhimõtteid ja korraldust, tuues näiteid; ● eristab OEM- ja järelturul tegutsevaid tarnijaid; sisestab tellimussüsteemi varuosade korrektse info; ● kasutab elektroonilisi infotehnoloogilisi töövahendeid varuosade leidmisel ja tellimisel; ● võrdleb toodete omadusi ja hindu ning teeb otsuse sobivuse koht; ● arvestab tellimuste koostamisel tarneaega ja kliendi vajadusi; ● täidab ostudokumente nõuetele vastavalt; 6) tegutseb konfidentsiaalselt ja ● käsitleb konfidentsiaalset infot vastutustundlikult järgides andmekaitse põhimõtteid; andmekaitse põhimõtteid ● mõistab ja selgitab, kuidas kliendiandmete väärkasutamine võib kahjustada ettevõtte mainet. järgides 61(61)  Lisa 28 KINNITATUD haridus- ja teadusministri määrusega „Kutsekeskhariduse riiklik õppekava” Puittoodete tehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 1. Õppekava üldandmed 1.1. Õppekava kuulub õppekavarühma materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) ning võimaldab õpilasel omandada teadmised, oskused, väärtushoiakud ja sotsiaalse valmiduse õpingute jätkamiseks ja töötamiseks puidutöötlemise, mööbli ja puittoodete valmistamise valdkonnas. 1.2. Õppekava õppemaht on 240 EKAPit, mis jaguneb järgmiselt: 1) kohustuslikud üldharidusõpingud 80 EKAPit; 2) põhiõpingud 125 EKAPit, millest ühiseid põhiõpinguid 67 EKAPit ja valitavaid põhiõpinguid 58 EKAPit, sh praktika vähemalt 28 EKAPit; 3) valikõpingud 35 EKAPit sh 5 EKAPit vabaõpingud. 1.3. Õppekavaga on määratud järgmised suunavalikud ja spetsialiseerumised, millest õpilane valib ühe: 1) puidu masintöötlemise suund; 2) mööbli valmistamise suunal on võimalik spetsialiseeruda puidust ja puidupõhistest materjalidest mööbli valmistamisele või pehme mööbli valmistamisele. 2. Õppekava põhiõpingute struktuur 2.1. Ühised põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht on järgmised: 1) oskused eluks ja tööks, 15 EKAPit; 2) digioskuste arendamine, 5 EKAPit; 3) sissejuhatus kutseõpingutesse, 10 EKAPit; 4) puittoodete joonestamine, 8 EKAPit; 5) materjalid, konstruktsioonid ja liited, 10 EKAPit; 6) puitmaterjalide lõiketöötlemine, 14 EKAPit; 7) digitaalsed tootmislahendused, 5 EKAPit; 2.2. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht puidu masintöötlemise suunal on järgmised: 1) materjalide lõiketöötlemine puidutöötlemispinkidel, 15 EKAPit; 2) CNC tööprogrammi koostamine ja lõiketeooria, 5 EKAPit; 3) materjalide lõiketöötlemine CNC töötlemiskeskustel, 10 EKAPit; 4) praktika, 28 EKAPit. 2.3. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht mööbli valmistamise suunal on järgmised: 2.3.1. Ühised põhiõpingute moodulid mööbli valmistamise suunal kõikidele spetsialiseerumistele on järgnevad: 1) mööbli ja puittoodete tehnoloogia 4 EKAPit; 2) praktika 28 EKAPit. 2.3.2. Valitavad põhiõpingud spetsialiseerumisel puidust- ja puidupõhistest materjalidest mööbli valmistamisele on järgmised: 1  1) mööbli kavandamine 10 EKAPit; 2) eritellimusmööbli valmistamine 12 EKAPit; 3) mööbli paigaldamine 4 EKAPit. 2.3.3. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel pehme mööbli valmistamisele on järgmised: 1) pehme mööbli karkassi valmistamine 4 EKAPit; 2) pehme mööbli polsterdamine 10 EKAPit; 3) pehme mööbli kattematerjalide juurdelõikus ja õmblemine 12 EKAPit; 2  3. Puittoodete tehnoloogia õppekava põhiõpingute moodulite kirjeldused 3.1 Kõikidele suundadele ja spetsialiseerumistele ühised põhiõpingute moodulid Mooduli õppe maht Eesti Mooduli nr Mooduli nimetus kutsehariduse arvestuspunktides (EKAP) 1. Oskused eluks ja tööks 15 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab pädevusi, mis on vajalikud edasisel õpiteel ja ühiskonnas ennastjuhtivalt, vastutustundlikult ja tulemuslikult toimimiseks. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) püstitab enesearengu eesmärgid, ● selgitab tervislike eluviiside ja turvalise keskkonna tähtsust, sh toetavate suhtlusvõrgustike rolli tervise, arvestades enda võimeid ja õpimotivatsiooni ja üldise toimetuleku tagamisel; võimalusi ning väärtustades ● analüüsib juhendamisel enda käitumis- ja tarbimisharjumusi ning nende mõju enda tervisele, heaolule ja tervislikke eluviise üldisele toimetulekule; ● hindab oma vaimse ja füüsilise tervise seisundit, arvestades põhilisi tegureid nagu magamine, toitumine, liikumine, suhted, kasutades selleks usaldusväärseid enesehindamise tehnikaid, sh veebipõhiseid töövahendeid; ● koostab juhendamisel aja- ja tegevuskava enda vaimse ja füüsilise heaolu säilitamiseks, kasutades selleks erinevaid tervise edendamise ja säilitamise võimalusi; ● kasutab kodukoha ja kooli lähedal paiknevad liikumisradu, harjutusväljakuid ja võimalusi erinevate liikumisviisidega tegelemiseks; ● oskab kasutada mobiilirakendusi liikumisharjumuse ja kehalise aktiivsuse jälgimiseks; ● analüüsib juhendamisel enda huvisid, väärtushoiakuid, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi; ● sõnastab eneseanalüüsi tulemustest lähtuvalt juhendamisel eesmärgid, isiklike ja akadeemiliste sihtide poole liikumiseks; 2) kasutab teadlikult erinevaid ● selgitab juhendatult õppimise olemust ning teadmiste ning oskuste omandamise protsessi, kasutades õpistrateegiaid ja -viise enda erinevaid teabeallikaid; õpitegevuse kavandamisel ja ● iseloomustab erinevaid õpistrateegiaid ja õppimise viise, seostades neid enda senise õpikäitumisega; juhtimisel ● oskab analüüsida enda õpiharjumusi ning arvestada tahtlikku ja tahtmatu tähelepanu mõju oma õpitegevusele; ● analüüsib juhendamisel oma õpimotivatsiooni, määratledes seda soodustavaid ja takistavaid tegureid; ● koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õppimis- ja igapäevategevuste ajakava, lähtudes enda 3 (21)  huvidest, eneseteostusega seotud eesmärkidest ja võimalustest; ● annab hinnangu enda varasematele õpitulemustele, arvestades eneseanalüüsi tulemusi ja saadud tagasisidet; ● kavandab muudatused enda õppimisharjumustes, lähtuvalt hindamistulemustest ning toob saadud tagasiside põhjal näiteid õpistrateegiate kasutamisest õpitegevustes; ● selgitab juhendamisel stressi ja frustratsiooniga toimetuleku võimalusi; 3) tegutseb seatud eesmärkide ● suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud vormis erinevas vanuses ja kultuuritaustaga inimestega, valides saavutamiseks vastutustundlikult asjakohase käitumis- ja väljendusviisi ning kohandades suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse nii iseseisvalt kui kollektiivi eesmärkidele; liikmena ● jagab asjakohast infot nii kirjalikult, suuliselt kui visuaalselt, kasutades sobivaid suhtlemisvahendeid ja ● -vorme ning lähtudes suhtluspartnerist (sõber, kaasõpilane, õpetaja, ametiasutus); ● kohandab enda suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele; ● toob näiteid illustreerimaks, kuidas esmamulje, eelarvamused, sh stereotüübid mõjutavad inimeste käitumist; ● iseloomustab erinevaid meeskonnatöö rolle ja nende mõju töö tulemuslikkusele, kasutades teabeallikaid; ● analüüsib juhendamisel rühmas toimuvaid protsesse ja nende võimalikku mõju inimese käitumisele igapäevaelus; ● teeb kaaslastega teadlikult koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks, järgides meeskonnatöö põhimõtteid, suhtlus- ja käitumisnorme ning kasutades digitaalseid ühistöövahendeid; 4) mõistab ettevõtliku, väärtust loova ● selgitab juhendamisel vastutustundliku tarbimise ja tootmise põhimõtteid ning tehtavate valikute mõju ja vastutustundliku tegutsemise keskkonnale, kogukondadele ja enda heaolule; olulisust nii endale kui ● toob näiteid probleemsetest tarbimissituatsioonidest ning oskab otsida abi oma õiguste kaitseks; ühiskonnale ● hindab kriitiliselt ostudega seotud teadete, pakkumiste ja soovituste usaldusväärsust; ● kirjeldab jätkusuutliku arengu eesmärke, seostades neid ümbritseva keskkonna ja õpitava valdkonnaga; ● kaardistab juhendamisel ühiskonnas esinevaid sotsiaalseid probleeme, kasutades erinevaid teabeallikaid ja infotehnoloogiavahendeid; ● analüüsib meeskonnatööna valitud probleemi lahendamise võimalusi, kasutades tõenduspõhiseid fakte ja teabeallikaid; ● kavandab juhendatud meeskonnatööna tegevuskava valitud probleemi lahendamiseks, kasutades loovustehnikaid ning arvestades ressursside säästliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtteid; ● kavandab lahenduse elluviimiseks vajaliku eelarve, kasutades digivahendeid; 4 (21) 5) mõistab tööturu toimimise ● selgitab teabeallikate põhjal majanduslike, tehnoloogiliste, looduslike ja teiste keskkonnatingimuste põhimõtteid ja enda muutuste mõju majanduskeskkonnale; arenguvajadusi tööturule ● iseloomustab juhendatud meeskonnatööna Eesti majanduskeskkonna ja tööturu toimimist eri sisenemiseks tegevusvaldkondades, kasutades erinevaid teabeallikaid; ● iseloomustab erineva haridustaseme ja oskustega inimeste võimalusi tööturul, arvestades töötasu seost väärtusloomega; ● selgitab teabeallikate põhjal tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi töösuhetes; ● võrdleb erinevate lepingutingimuste tähtsust töösuhetes, võimalike probleemide ennetamisel; ● võrdleb enda kogemusi ja oskusi valitud tegevusvaldkonnas erinevates ametites ja rollides tegutsemiseks vajalikega, kasutades oskuste kompassi; ● kavandab enesearengut toetavaid tegevusi, lähtudes enda eesmärkidest ja arendamist vajavatest oskustest; ● selgitab ressursside (raha, aeg, inimesed) vajadust ja säästmise võimalusi, arvestades enda seatud eesmärkidega; 6) kasutab varasemaid teadmisi, ● lahendab igapäevaeluga seonduvaid arvutusülesandeid, kasutades koolimatemaatikast tuttavaid mudeleid oskusi ja kogemusi igapäevaeluga ja meetodeid; seonduvate ülesannete ● planeerib digivahendite abil igapäevased tulud-kulud, arvestades enda vajaduste ja võimalustega; lahendamisel ● esitab kirjalikku ja suulist informatsiooni selgelt ja struktureeritult nii eesti keeles kui ka põhikoolis õpitud võõrkeeles; ● kasutab tehnoloogilisi vahendeid ja seadmeid ning tõenduspõhiseid andmeid otsuste või järelduste tegemiseks igapäevaeluga seotud küsimustes; ● kasutab igapäevaelus ettetulevate olukordade lahendamisel eesti- ja võõrkeelseid teabeallikaid; ● koostab pädevuse piires eesti- ja võõrkeelseid tekste, lähtudes igapäevaelu vajadustest; ● otsib tööülesande täitmiseks vajalikku teavet, hinnates erinevate teabeallikate usaldusväärsust; ● lahendab reaalelulisi ülesandeid, sidudes tervikuks mitme ainevaldkonna teadmisi ja oskusi; ● toob näiteid matemaatika, füüsika, keemia ja bioloogia omavahelistest seostest igapäevaelus. 7) korraldab teadlikult oma rahaasju ● koostab isikliku eelarve arvestades enda finantseesmärke, analüüsides juhendamisel oma sissetulekuid, mõistes, et oma hea finantsilise väljaminekuid ja rahalist seisu sh säästmise võimalusi; käekäigu eest vastutab vaid tema ● arutleb meeskonnatööna sissetuleku, tarbimisvalikute ja investeerimisotsuste mõju üle üksikisiku, ise ühiskonna ja keskkonna tasandil; ● hindab elumuutvate sündmuste (abiellumine, laste saamine, õnnetus, surm) mõju finantsplaneerimisele, eristades rahalist väärtust emotsionaalsetest jt väärtustest; ● kirjeldab pangateenuseid ja finantsteenuse osutaja rolli üksikisiku rahaasjade korraldamisel, tuues esile pakutavaid võimalusi, kaasnevaid kohustusi ja riske; 5 (21)  ● oskab valida laenutooteid, kasutades sobivaid võrdlusvahendeid ning arvestades pakutavat intressimäära ja maksetingimusi; ● iseloomustab põhiomaduste alusel peamiste varaklasside nagu kinnisvara, võlakirjad ja aktsiad olemust ja erinevusi ning nende kasutamisvõimalusi ja sellega kaasnevaid riske isiklike finantseesmärkide saavutamiseks ● kirjeldab isikliku eluaseme soetamise võimalusi, tuues välja üürimise ja ostmise eelised ja puudused; ● selgitab pensioni kui pikaajalise finantsmehhanismi olemust ja selle planeerimise olulisust, kasutades asjakohaseid teabematerjale. 2. Digioskuste arendamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab enda digipädevusi elektroonilise teabe otsimiseks, loomiseks ja haldamiseks, arvestades digitehnoloogia kasutamisel tervisekaitse ja küberturvalisuse nõuete ning autorikaitse ja eetika põhimõtetega. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kasutab digikeskkonnast vajaliku ● määratleb oma teabevajaduse ning rakendab sobivaid infootsingu võtteid, et leida digikeskkonnast teabe leidmiseks sobivaid asjakohane teave; infootsingu ja andmehalduse ● otsib ja filtreerib andmeid, infot ja materjale eesmärgipäraselt, kasutades erinevaid otsingumeetodeid ja - võtteid, hinnates digisisu tööriistu; asjakohasust ● analüüsib juhendamisel leitud andmeid, infot ja digisisu, hinnates nende allikate päritolu usaldusväärsust ja asjakohasust; ● salvestab ja korrastab digikeskkonnas faile, kasutades kaustu ja kategooriaid, et tagada lihtne ligipääs ja haldus; ● töötleb ja analüüsib andmeid tabelarvutuse abil ning esitleb tulemusi selgelt ja arusaadavalt diagrammide ja skeemide abil; 2) kasutab info jagamiseks, ● kasutab sobivaid digitehnoloogiaid ja -sisu, et tõhusalt suhelda ja panustada meeskonnatöösse; suhtlemiseks ja koostööks sobivaid ● jagab infot ja faile digikeskkonnas, valides selleks kontekstist ja eesmärgist tulenevalt korrektse viisi ja digilahendusi, arvestades sobiva vahendi; digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ● kasutab iseseisvalt ja efektiivselt kooli, kohaliku omavalitsuse, riigi ja ettevõtete digiteenuseid, näiteks e- ja käitumisnorme ning päevik, riigiportaal, digitaalsed õpikeskkonnad, pangateenused; küberturvalisuse nõudeid ● kasutab turvaliselt ühismeediat, ajaveebi ja video jagamise platvorme oma algatuste tutvustamiseks ja teiste kaasamiseks; ● järgib digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme, arvestades erinevate sihtrühmade kultuurilisest, vanuselisest ja keelelisest eripärast tulenevaid vajadusi; ● haldab enda digitaalset identiteeti, arvestades küberturvalisuse nõuetega; 6 (21)  ● analüüsib juhendamisel oma digitaalset jalajälge ja selle mõju enda kuvandile; 3) loob ja täiustab digisisu, kasutades ● loob digisisu teksti, esitluse, pildi ja videona, kasutades sobivaid tööriistu ning arvestades kvaliteedi, sobivaid tööriistu sh tehisintellekti konteksti ja eesmärkidega; lahendusi vastutustundlikult ning ● kohandab olemasolevat digisisu uue ja sisukama digimaterjali loomiseks, kombineerides erinevaid arvestades autoriõiguse teabeallikaid ja digimaterjale; põhimõtteid ● järgib digisisu loomisel ja kasutamisel autoriõiguse ning eetika põhimõtteid, arvestades andmekaitse ja konfidentsiaalsuse nõuetega; ● rakendab juhendamisel asjakohaseid litsentsitingimusi (Creative Commons) vastavalt sisule ja kontekstile; ● kasutab tehisintellekti rakendusi digisisu loomisel ja muutmisel vastutustundlikult, arvestades kvaliteeti ja konteksti; ● analüüsib juhendamisel tehisintellekti loodud digisisu täpsust, usaldusväärsust ja konteksti sobivust; 4) kaitseb oma digiseadet, ● kaitseb oma digiseadmeid ja nende sisu, rakendades ohtude vähendamiseks asjakohaseid turvameetmeid isikuandmeid, privaatsust ja ja uuendades regulaarselt vastavat tarkvara; tervist, rakendades ● tuvastab digiseadmeid ähvardavad ohud ja rakendab ennetusmeetmeid nende vältimiseks; küberturvalisuse ja jätkusuutliku ● rakendab turvameetmeid isikuandmete ja privaatsuse kaitseks, kasutades tugevaid paroole, kaheastmelist arengu põhimõtteid autentimist ning andmete krüpteerimist, et piirata juurdepääsu enda andmetele; ● analüüsib digiteenuse privaatsusreegleid ja kohandab privaatsusseadeid oma isikuandmete kaitseks; ● analüüsib enda käitumist digitehnoloogia kasutamisel, lähtudes sellega seotud vaimse ja füüsilise tervise riskidest; ● säilitab tervisliku tasakaalu digitehnoloogia kasutamisel, rakendades ajapiiranguid, puhkeperioode ja ergonoomilisi töövõtteid; ● reageerib adekvaatselt küberkiusamisele ning kasutab sobivaid vastumeetmeid, vältimaks edasist kahju; ● analüüsib digitehnoloogia keskkonnamõju ja rakendab ressursisäästlikke digikäitumise meetodeid, optimeerides seadmete energiatarvet ja eluea kestust ning hallates digiprügi ökoloogilise jalajälje vähendamiseks; 5) lahendab digitehnoloogia ● tuvastab digiseadme lihtsama tehnilise tõrke põhjuse ja lahendab selle juhendi abil; kasutamisega seotud probleeme, ● valib konkreetse ülesande jaoks sobiva riist- ja tarkvara, arvestades ülesande spetsiifikat ja võimalikke tuvastades tehnilised tõrked ning alternatiive; valides sobivad lahendused nende ● kohandab ja seadistab juhendite alusel digiteenust või platvormi vastavalt enda vajadustele; likvideerimiseks ● analüüsib oma digipädevust, koostab plaani enese arendamiseks ja oskuste täiendamiseks; ● toetab digitehnoloogia vähemkogenud kasutajaid, pakkudes juhiseid ja variante probleemide lahendamiseks. 7 (21)  3. Sissejuhatus kutseõpingutesse 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab õpingute jätkamiseks vajalikud teadmised ja oskused õpitavast valdkonnast töötervishoiu-, tööohutuse nõuetest ning õnnetusjuhtumil tegutsemise korrast. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) iseloomustab tööstuse sh ● kirjeldab tööstuse ajaloolist arengut ja kaasaegset olemust, kasutades etteantud allikatest saadud teavet; kaasaegse mööblitööstuse olemust, ● analüüsib juhendamisel kaasaegse tööstuse põhimõtteid ja toob välja selle mõju puidutööstusele, arengut tuginedes etteantud kasutades erialast terminoloogiat; allikatele ● kirjeldab puidutöötlemise olemust, rakendusvaldkondi ja arengusuundi Eestis ja maailmas; ● kaardistab valdkondliku karjääri ja õpitee võimalused tööülesandest lähtuvalt; 2) kasutab erinevaid töömeetodeid ● valib tööülesande täitmiseks sobivad töömeetodid ja käsitööriistad materjali omadustest lähtuvalt; materjalide töötlemisel ● kasutab käsitööriistu ohutult, järgides töötervishoiu ja tööohutus nõudeid; käsitööriistadega, sooritades ● kontrollib valminud detaili vastavust tööülesandele; praktilisi ülesandeid 3) tunneb töö- ja keskkonnaohutuse ● kirjeldab töötervishoiu ja tööohutuse korraldust kooli näitel võttes aluseks organisatsioonis kehtestatud põhimõtteid ning ohutegureid dokumentatsiooni; töökeskkonnas ● hindab etteantud töökeskkonna riskitegureid juhendmaterjali alusel; ● järgib praktilistel töödel töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid, kasutades nõuete kohaselt isikukaitsevahendeid; 4) selgitab tootmises kasutatava ● selgitab jooniste koostamise, sealhulgas sümbolite, tähistuste ja mõõtkava kasutamise põhimõtteid, dokumentatsiooni sh jooniste lähtudes tehnilistele joonistele kehtestatud nõuetest; olemust ning vajalikkust ● koostab lähtuvalt tööülesandest juhendamisel etteantud detailist eskiisjoonise; ● selgitab etteantud juhendi alusel töökäskude, tehnoloogilise kaardi, raportite, saatelehtede ja valdkonnaga seotud tootmisdokumentide sisu ja vajalikkust. 4. Puittoodete joonestamine 8 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused puittoodete tehniliste jooniste koostamisel, kasutades selleks nii käsitsi joonestamise töövahendeid kui ka CAD-tarkvara. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) joonestab käsitsi mööbli- või ● koostab eskiisi antud detailist, järgides proportsioone, põhivormide loogikat ja joonestamise puittoote detailide eskiise ja üldpõhimõtteid. tööjooniseid vastavalt tehnilise ● joonestab detaili ristprojektsioonis järgides mõõtkava, kasutab asjakohaseid joonte liike ja joonestamise nõuetele kujutamisvõtteid; 8 (21)  ● mõõtmestab ja vormistab joonise vastavalt tehnilise joonestamise reeglitele; ● kujutab erinevate puitdetailide vaateid ja lõikeid ning mõõtmestab need nõuetekohaselt; ● joonestab mööbli- või puittoote detaili tööjoonise valides kujutamisvõtted ja tähistused, mis tagavad vajaliku info detaili valmistamiseks; 2) koostab toote 2D joonised, ● joonestab CAD-tarkvara kasutades mööbli või puittoodete kooste ja detaili tööjoonise, valides lähtudes eskiisist, näidisest või kujutamisvõtted ja tähistused, mis tagavad vajaliku ülevaate detaili valmistamiseks; kavandist, kasutades sobivat CAD- ● vormistab joonised nõuetekohaselt lähtudes etteantud tööülesandest, kasutades selleks CAD-tarkvara tarkvara pakutavaid tööriistu ja funktsioone; 3) kasutab CAD tarkvara, et luua ● kasutab CAD-tarkvara erinevate mudeli elementide loomiseks; kavandi põhjal toote 3D-mudel ja ● loob toote 3D-mudeli, lähtudes tehnilisest kirjeldusest; tehnilised joonised ● valmistab 3D mudelist toote tehnilised joonised, kasutades selleks CAD-tarkvara. 5. Materjalid, konstruktsioonid ja liited 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused puitmaterjalide omadustest, nende otstarbekast kasutamisest ning erinevate konstruktsioonide ja liidete valmistamisest. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet puiduliikidest ja ● nimetab vähemalt viis puiduliiki ja kaks plaadimaterjali, tehes seda korrektselt ja täpselt; puidupõhistest plaatmaterjalidest, ● kirjeldab iga materjali omadusi, kasutades erialaseid termineid; nende omadustest erinevate ● selgitab materjalide sobivuse erinevates töödes, põhjendades oma valikut loogiliselt; tööülesannete täitmiseks 2) valib tööks sobiva materjali, ● valib tööjoonisele vastava materjali, järgides tööülesande tingimusi; põhjendades oma valikut tugevuse, ● põhjendab materjali sobivust, kasutades argumentidena tugevust, välimust ja töötluse võimalusi; välimuse ja töötlus võimaluste ● toob välja alternatiivse materjali, selgitades selle eeliseid ja puudusi võrreldes valitud variandiga; järgi 3) selgitab konstruktsioonilahendusi, ● kirjeldab vähemalt kolme konstruktsiooni lahendust, kasutades täpseid erialaseid termineid; tuues näiteid tisleri- ja ● toob iga lahenduse juurde näite, seostades selle tisleri- või ehituspuusepa tööga; ehituspuusepa töödest ● põhjendab lahenduse sobivust, seostades seda materjali omadustega; 4) valmistab detaile ja ühendab neid ● valmistab vähemalt kolm liidet, järgides tööjooniseid ja mõõte; erinevate liidetega, järgides ● ühendab detailid, tagades liidete tiheduse ja tugevuse; tööjooniseid ja mõõtetäpsust ● viimistleb liited, vältides pindmisi vigastusi ja tagades korrektse väljanägemise; 5) selgitab furnituuride, hingede ja ● kirjeldab erinevaid furnituure, hingesid ja siinisüsteeme, nimetades nende tööpõhimõtted; siinide tüüpe ning nende ● seostab furnituurid ja siinid konkreetsete konstruktsioonilahendustega, selgitades sobivust kasutuskohas; 9 (21)  kasutusvõimalusi ● võrdleb erinevaid furnituuride ja siinide lahendusi, põhjendades nende eeliseid ja puudusi; ● kasutab tootjate või paigaldusjuhenditest leitud infot, selgitades selle põhjal siinide õige kasutuse ja paigaldusvõimalused. 6. Puitmaterjalide lõiketöötlemine 14 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab puidu ja puidupõhiste materjalide lõiketöötlemise oskuse käsitööriistadega ja puidutöötlemispinkidel, järgides õigeid, ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kavandab tööprotsessi, omades ● selgitab välja kasutatavad materjalid ja arvutab ülesande sooritamiseks vajaliku materjali koguse ülevaadet puitmaterjalide lähtuvalt etteantud tööülesandele; töötlemisel kasutatavatest ● korraldab nõuetekohaselt oma töökoha; käsitööriistadest ja ● valib ja seadistab käsitööriistad (sh elektrilised ja pneumaatilised tööriistad) lähtudes töödeldavast puidutöötluspinkidest ning nende materjalist ja etteantud tööülesandest; tööks ettevalmistamise ja ● teritab käsitööriistu, kasutades õigeid teritusvahendeid ja ohtuid töövõtteid ning hooldab neid lähtudes hooldamise nõuetest, lähtudes kasutamise juhenditest; etteantud tööülesandest ● valib lõikeinstrumendi, hindab selle korrasolekut ning seadistab puidutöötlemispingi lähtudes tööülesandest; ● kasutab lõikeinstrumendi käsitsemisel ja puidutöötlemispingi seadistamisel õigeid ja ohutuid töövõtteid ning isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt; ● kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, heaperemehelikult ja säästlikult; 2) valmistab käsitööriistadega ja ● märgib, saeb, hööveldab, puurib, peiteldab, freesib, lihvib nõuetekohaselt vastavalt etteantud puidutöötluspinkidel tööülesandele ja kvaliteedinõuetele, arvestades materjali omadusi ja ennetades võimalikke vigu; puitmaterjalidest detaile ja väike ● kasutab puitmaterjalide töötlemisel töövahendeid otstarbekalt ja kuluefektiivselt ning õigeid ja ohutuid tooteid, järgides kvaliteedi, töövõtteid; töötervishoiu, töö- ja ● kontrollib töö käigus tooriku, detaili vastavust tööjuhendis kirjeldatud mõõtmetele ja kvaliteedinõuetele, keskkonnaohutuse nõudeid hinnates seda visuaalselt ja kasutades asjakohaseid töövahendeid (rakised, mõõteriistad, šabloonid) ja - võtteid; ● valmistab vastavalt tööülesandele koostu, kasutades sobivaid seotisi ning detailide ühendamiseks kasutatavaid ühendusvahendeid; ● hindab valminud detailide kvaliteeti ning vastavust tööülesandes etteantud nõuetele, vigade ilmnemisel selgitab välja nende tekkimise põhjused ja võimalusel likvideerib need; ● järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal, selle lõpetamisel ning töökoha koristamisel töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi; 10 (21) 3) analüüsib enda tegevust ja selle ● analüüsib enda toimetulekut erinevates tööülesannetes puidu ja puidupõhiste materjalide lõiketöötlemisel tulemust puidu ja puidupõhiste käsitööriistade ja puidutöötluspinkidel ning hindab arendamist vajavaid aspekte; materjalide lõiketöötlemisel ● koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest nõuetekohaselt, kasutades IT-vahendeid ja erialast terminoloogiat. 7. Digitaalsed tootmistehnoloogiad 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab ülevaade 3D-printimise, laserlõikuse ja erialase robootika tehnoloogiatest, rakendada neid loovalt ja sihipäraselt oma erialases tegevuses. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) valmistab toote kasutades ● õpilane valmistab ette toote lõikustöö programmi ja töötleb vastavalt juhendile; laserlõikusseadet ● töötleb ohutult ja tõhusalt kasutab töötlusprogrammi ja laserlõikusseadet; 2) kasutab 3D modelleerimis ● õpilane modellerib 3D mudeli kasutades modelleerimis programmi tööriistu vastavalt tööülesandele; programmi toote mudeli loomiseks ● õpilane prindib enda loodud 3D mudeli kasutades 3D printerit järgides tööohutusnõudeid; ja 3D printimiseks 3) omab ülevaadet robootika ● kirjeldab robotite erinevaid komponente ja mootorite, arvutisüsteemide ja tarkvara ülesandeid ning nende kasutusvõimalustest omavahelist koostööd; puiduvaldkonnas ● kirjeldab robootika kasutusvõimalusi puiduvaldkonnas, kasutades infotehnoloogilisi vahendeid . 3.1. Valitavad põhiõpingute moodulid puidu masintöötlemise suunal 8. Materjalide lõiketöötlemine puidutöötlemispinkidel 15 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija omandab puidu ja puidupõhiste materjalide masintöötlemise oskuse erinevatel puidutöötlemispinkidel ning nende hooldamise vastavalt juhendile, järgides õigeid, ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning töö- ja keskkonna ohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) tunneb puidu ja puidupõhiste ● iseloomustab puidutöötlemispinkide tehnilisi võimalusi puidu ja puidupõhiste materjalide materjalide masintöötlemise töötlemisel, kasutades erialast terminoloogiat; põhimõtteid ning materjalide ● selgitab lõikeriistade, lihv- ja abimaterjalide valiku põhimõtteid erinevate materjalide mehaaniliseks masintöötlemisel kasutatavate ja lõiketöötlemiseks, arvestades puidutöötlemispingi tehnilisi võimalusi; puidutöötlemispinkide tehnilisi ● iseloomustab lõikejõu ja eendekiiruse mõju töödeldava pinna kvaliteedile arvestades materjali võimalusi mehaanilisi omadusi; 2) viib läbi puidutöötlemispinkide ● viib läbi puidutöötlemispingi visuaalse ülevaatuse ja kontrollib selle töövalmidust; korrasoleku kontrolli ja hooldust ● kontrollib puidutöötlemispinkidel lõiketerade, juht- ja tugilattide ja lisatarvikute täpsust ja korrasolekut; 11 (21)  ● valib vastavalt tööpingile tööriistad ja hooldusvahendid; ● teostab hooldustööd vastavalt hooldusjuhendile; ● puhastab, määrib ja reguleerib masina osi vastavalt vajadusele või lähtudes hooldusjuhendist; 3) valmistab lõikeinstrumendi ette tööks, ● kontrollib lõikeinstrumendi puhtust, parameetreid ja seisukorda enne kasutamist; järgides tööohutuse ja kasutusnõudeid ● valib tööülesandele sobiva lõikeinstrumendi ja valmistab selle ette kasutamiseks; ● kinnitab instrumendi tööpingile või hoidikule vastavalt ohutusnõuetele; ● veendub, et lõikeinstrument töötab töökorras ja ohutult enne töö alustamist; 4) kavandab tööprotsessi, lähtudes ● leiab mööbli- ja puittoote jooniselt toote valmistamiseks vajalikku informatsiooni; etteantud tehnoloogilisest ● planeerib materjalide kasutuse, arvutab vajaliku koguse ja rakendab töövõtteid, mis tagavad jääkide dokumentatsioonist ja tööülesandest, vähendamise ning ressursside säästliku kasutamise; tagades materjali efektiivse ja säästliku ● kavandab tööoperatsioonide järjestuse puidu või puidupõhiste materjalide masintöötlemisel vastavalt kasutuse tööülesandele; 5) seadistab puidutöötlemispingi ja ● valib tööks vajalikud isikukaitsevahendid ja kasutab neid; korraldab nõuetekohaselt oma töökoha ● hindab välisel vaatlusel puidutöötlemispingi korrasolekut, käivitab ja seiskab pingi iseseisvalt järgides etteantud juhiseid järgides tööohutusnõudeid ja pingi kasutusjuhendit; ● valib ja paigaldab lõiketöötlemisel sobiva lõikeriista ja vajadusel rakised ning seadistab pingi proovitoorikuid ja asjakohaseid mõõteriistu kasutades; 6) valmistab tööpingil mehaanilise või ● töötleb kvaliteedinõudeid järgides puitu ja puidupõhiseid materjale, rakendades ergonoomilisi ja lõiketöötlemise teel toorikuid, detaile ohutuid töövõtteid; või tooteid, arvestades materjalide ● ladustab töödeldud detailid või tooted arvestades puitmaterjalide ladustamise nõudeid; omadusi ja järgides kvaliteedi, ● järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal, selle lõpetamisel ning töökoha koristamisel töötervishoiu-, töötervishoiu, töö- ja tööohutus- ja elektriohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi; keskkonnaohutuse nõudeid ● töötab eesmärgipäraselt ja vastutab oma tööülesannete nõuetekohase täitmise eest, juhindudes tööülesandes etteantud kvaliteedinõuetest; ● kasutab töövahendeid, tarvikuid ja isikukaitsevahendeid otstarbekalt ja efektiivselt; ● kogub kokku tööprotsessis tekkinud jäätmed ning koristab töökoha arvestades töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid; 7) analüüsib juhendamisel ● tuvastab etteantud tootmisprotsessis etapid, kus tekivad jäätmed ja tootmiskadu; tootmisprotsessis tekkivaid jäätmete ja ● selgitab jäätmete ja kadude tekkepõhjuseid, seostades neid tootmise efektiivsuse ja kestlikkusega; kadude põhjuseid ja nende ● rakendab konkreetseid meetodeid jäätmete vähendamiseks ja ressursside kasutuse tõhustamiseks; vähendamise võimalusi kestliku ● hindab rakendatud meetodite mõju jäätmete vähendamisele ja tootmise keskkonnasõbralikkusele, tootmise põhimõttetest lähtudes kasutades analüüsitulemusi edasisteks parendusteks 9. CNC tööprogrammi koostamine 5 EKAP 12 (21) Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija arendab oskust koostada, kontrollida ja optimeerida puidutöötlemise CNC-tööprogramme, rakendades CAD/CAM tarkvara ning lõiketeooria põhimõtteid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) koostab tööülesande alusel uue ● tõlgendab tööjoonist ja valib sobivad tööoperatsioonid ning nende järjestuse; tööprogrammi, kasutades CAD/CAM ● kasutab CAD/CAM tarkvara tööprogrammi koostamiseks ja ekspordib faili sobivas vormingus; tarkvara ● arvestab programmi koostamisel materjali omaduste ja seadme tehniliste võimalustega; ● simuleerib programmi ja kontrollib selle loogilisust enne seadmesse saatmist; 2) kontrollib tööprogrammi vastavust ● võrdleb programmi tööjoonise või tehnoloogilise dokumentatsiooniga; tööülesandele ja vajadusel korrigeerib ● tuvastab programmis vead või ebatäpsused ning muudab sobivalt parameetreid ja tööoperatsioone; selle sisu ja parameetreid ● salvestab korrigeeritud programmi uue versioonina ja dokumenteerib muudatused; 3) selgitab lõiketeooria põhimõisteid ja ● kirjeldab erinevaid lõike viise ja seostab need materjali lõike suuna ning tööriistaga; kirjeldab puidu töötlemisel ● selgitab, kuidas lõikeviis mõjutab pinna kvaliteeti ja töötluse täpsust; kasutatavaid lõikeviise ● võrdleb lõike meetodeid ning põhjendab nende sobivust erinevates tööolukordades; 4) arvutab tööülesande põhjal lõikerežiimi ● arvutab lõikekiiruse, ettenihke hambale ja lõikevõimsuse antud lähteandmete põhjal; parameetrid ning teisendab vajalikud ● teisendab õigesti pikkuse ja kiiruse ühikuid; mõõtühikud ● põhjendab tehtud arvutuste seost lõikeprotsessi praktilise läbiviimisega nt kuidas ettenihe mõjutab töökiirust ja pinna kvaliteeti. 10. Materjalide lõiketöötlemine CNC töötlemiskeskustel 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija loob tööprogrammi ning seadistab, kasutab ja hooldab CNC puidutöötlemiskeskust, täites tööülesandeid ohutult, täpselt ja kvaliteedinõuetele vastavalt. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) koostab tööülesande alusel uue ● tõlgendab tööjoonist ja valib sobivad tööoperatsioonid ning nende järjestuse; tööprogrammi, kasutades CAD/CAM ● kasutab CAD/CAM tarkvara tööprogrammi koostamiseks ja ekspordib faili sobivas vormingus; tarkvara ● arvestab programmi koostamisel materjali omaduste ja seadme tehniliste võimalustega; ● simuleerib programmi ja kontrollib selle loogilisust enne seadmesse saatmist; 2) kontrollib tööprogrammi vastavust ● võrdleb programmi tööjoonise või tehnoloogilise dokumentatsiooniga; tööülesandele ja vajadusel korrigeerib ● tuvastab programmis vead või ebatäpsused ning muudab sobivalt parameetreid ja tööoperatsioone; selle sisu ja parameetreid ● salvestab korrigeeritud programmi uue versioonina ja dokumenteerib muudatused; 3) paigaldab ja vajadusel vahetab ● kontrollib lõikeriistade ja agregaadi sobivust ja seisukorda; lõikeriistad ja agregaadid ning ● paigaldab tööriista või agregaadi tööriista hoidikusse vastavalt juhendile; aktiveerib need masina juhtsüsteemis ● kirjeldab ja aktiveerib tööriista masina juhtsüsteemis; 13 (21)  ● kontrollib lõikeriista pöörlemissuuna ja paigalduse õigsust; 4) seadistab CNC puidutöötlemiskeskuse ● impordib tööprogrammi seadmesse, kasutades sobivat andmeedastusviisi; tööprogrammi käivitamiseks ● kontrollib ja vajadusel korrigeerib nullpunkti, tööasendit ning tööriistade seadistust; ● testib seadistust kuivkäigul või katsetükil ning teeb vajadusel täpsustusi; 5) jälgib töötlemisprotsessi ja kontrollib ● jälgib tööprotsessi ja reageerib õigesti vigade või tõrgete ilmnemisel; valmistatud detailide vastavust ● kasutab sobivaid mõõtevahendeid detailide pisteliseks kontrollimiseks töö käigus; kvaliteedinõuetele ● võrdleb mõõtmistulemusi tööjooniste ja tehnoloogiliste nõuetega; ● dokumenteerib vajadusel mõõtmistulemused ja teavitab kõrvalekalletest; 6) tagab töö käigus ohutuse ja korraldab ● veendub enne töö alustamist, et turvaalad on vabad ja töötingimused vastavad ohutusnõuetele; detailide ladustamise vastavalt ● kasutab töö käigus sobivaid isikukaitsevahendeid ning töötab ohutult ja korrapäraselt; töökorraldusele ● ladustab valminud detailid korrektselt ja ohutult, arvestades nende omadusi ja töökoha korraldust; 7) teostab CNC töötlemiskeskuse ● teostab hooldustööd vastavalt hooldusjuhendile; korrasoleku kontrolli ja hooldust ● puhastab, määrib ja reguleerib masina osi vastavalt vajadusele või lähtudes hooldusjuhendist. 11. Praktika 28 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija osaleb ettevõtte tootmisprotsessis, töötab puidutöötlemisseadmetel ja valmistab etteantud juhiste alusel puidust toorikuid või detaile. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) seab praktika eesmärgid ja kavandab ● kaardistab realistlikud, mõõdetavad ja ajaliselt määratletud eesmärgid, arvestades erialaseid oskusi ja tööülesanded lähtudes praktika keskkonda; spetsialiseerumisest ja ettevõtte ● koostab juhendaja toel tööülesannete ja ajakavaga tegevusplaani, mis vastab praktikaperioodi profiilist eesmärkidele; 2) tutvub ettevõtte töökorralduse ja ● järgib ettevõtte töökorraldust, tööaega ning sisekorraeeskirju; juhendmaterjalidega ning järgib neid ● osaleb tööohutus- ja töötervishoiualasel juhendamisel ja kinnitab osalemise vastavalt ettevõtte kogu praktika jooksul korrale; 3) valmistab puidust detaile või ● valib ja valmistab ette tööriistad ning seadmed vastavalt juhendile ja tööülesandele; pooltooteid ettevõtte tööprotsessis ● töötleb materjali vastavalt tööjoonisele ja ettevõtte juhistele; osaledes ● kontrollib valmistatud detailide mõõtmeid ja pinnakvaliteeti, kasutades selleks ettenähtud vahendeid.a ajakavaga tegevusplaani, mis vastab praktikaperioodi eesmärkidele; 4) seadistab ja käsitseb ● seadistab masina vastavalt tööülesandele ja ohutusnõuetele; puidutöötlemisseadmeid juhendaja toel ● kontrollib seadistuse täpsust ja tööriistade seisukorda enne töö alustamist; või iseseisvalt ● töötab masinal ohutult ja efektiivselt, järgides ettevõtte protseduure; 5) järgib praktika käigus tööohutuse ja ● kasutab isikukaitsevahendeid ja rakendab tööriistade ning masinatega töötamisel ohutuid töövõtteid; 14 (21)  töökeskkonna nõudeid ● kontrollib töökoha ja seadmete ohutust enne töö alustamist ja töö käigus; ● tegutseb tõrgete või ohuolukorra ilmnemisel juhistele vastavalt ja teavitab juhendajat; 6) analüüsib oma tegevust praktikal ja ● arutab tööprotsessi ja meeskonnatööd juhendajaga ning hindab enda panust; dokumenteerib selle korrektselt ● täidab praktikapäevikut elektrooniliselt, kirjeldades tööülesandeid ja esitab selle juhendajale hindamiseks; ● koostab praktikaaruande, kasutab erialast terminoloogiat, analüüsib oma tegevust ning esitab aruande juhendi kohaselt. 3.3. Valitavad põhiõpingute moodulid mööbli valmistamise suunal 3.3.1. Ühised põhiõpingute moodulid kõikidele spetsialiseerumistele mööbli valmistamise suunal 13. Mööbli ja puittoodete valmistamise tehnoloogia 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised mööbli ja puittoodete valmistamise põhimõtetest, materjalidest ja tehnoloogilistest protsessidest. Õpilane mõistab erinevate tehnoloogiate rakendusvaldkondi ning oskab analüüsida nende sobivust erinevate toodete valmistamisel, arvestades kvaliteedi- ja ohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kirjeldab mööbli ja puittoodete ● selgitab puittoodete valmistamise üldist protsessi alates materjali ettevalmistusest kuni viimistluseni; valmistamise tehnoloogilise protsessi ● toob välja erinevate tootmisetappide eesmärgid ja seosed; põhilisi etappe ● kirjeldab, millised tegurid mõjutavad tehnoloogilise protsessi kvaliteeti ja tulemuslikkust; 2) selgitab mööbli ja puittoodete ● loetleb ja iseloomustab peamised puitmaterjalid ja nende kasutusvaldkonnad; valmistamisel kasutatavaid materjale ja ● selgitab, kuidas materjali omadused mõjutavad valmistusviisi ja toote kvaliteeti; nende omadusi ● kirjeldab, kuidas materjalide valik sõltub toote funktsioonist ja otstarbest; 3) kirjeldab mööbli ja puittoodete ● selgitab, milliseid seadmeid ja töövõtteid kasutatakse erinevates tööetappides; valmistamisel kasutatavaid töövõtteid, ● kirjeldab, kuidas tootmisviisid erinevad käsitsi, poolautomaatse ja automatiseeritud töö korral; seadmeid ja tehnoloogiaid ● toob näiteid, kuidas tehnoloogia valik mõjutab tootmise efektiivsust ja kvaliteeti; 4) analüüsib mööbli ja puittoodete ● selgitab, millised on levinumad kvaliteedi- ja ohutusnõuded puittoodete valmistamisel; valmistamise tehnoloogiate mõju töö ● analüüsib, kuidas erinevad tehnoloogiad mõjutavad tööohutust ja keskkonnahoidu; kvaliteedile, ohutusele ja keskkonnale ● põhjendab, miks on oluline järgida säästliku tootmise ja kvaliteedijuhtimise põhimõtteid . 14. Praktika 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab ettevõtte tööprotsessis mööbli- või puitelemente tööjooniste ja juhiste alusel ning osaleb toote viimistluses või kokkupanekus. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid 15 (21) Õpilane: Õpilane: 1) seab praktika eesmärgid ja kavandab ● kaardistab realistlikud, mõõdetavad ja ajaliselt määratletud eesmärgid, arvestades erialaseid oskusi ja tööülesanded lähtudes praktika keskkonda; spetsialiseerumisest ja ettevõtte ● koostab juhendaja toel tööülesannete ja ajakavaga tegevusplaani, mis vastab praktikaperioodi profiilist eesmärkidele; 2) tutvub ettevõtte töökorralduse ja ● järgib ettevõtte töökorraldust, tööaega ning sisekorraeeskirju; juhendmaterjalidega ning järgib neid ● osaleb tööohutus- ja töötervishoiualasel juhendamisel ja kinnitab osalemise vastavalt ettevõtte kogu praktika jooksul korrale; 3) valmistab tööülesande alusel tooteid ● tõlgendab tööjooniseid või tööjuhiseid ning valmistab nende alusel vajaliku detaili; või detaile, lähtudes spetsialiseerumise ● kasutab käsitööriistu ja masinaid vastavalt ettevõtte tavadele ja ohutusjuhistele; tööprotsessi eripärast ja kasutades ● viib töö lõpuni ettenähtud aja jooksul ning kontrollib kvaliteeti enne üleandmist; ettevõttes kehtivaid töövõtteid ning tööriistu 4) järgib praktika käigus tööohutuse ja ● kasutab isikukaitsevahendeid ja rakendab tööriistade ning masinatega töötamisel ohutuid töövõtteid; töökeskkonna nõudeid ● kontrollib töökoha ja seadmete ohutust enne töö alustamist ja töö käigus; ● tegutseb tõrgete või ohuolukorra ilmnemisel juhistele vastavalt ja teavitab juhendajat; 5) analüüsib oma tegevust praktikal ja ● arutab tööprotsessi ja meeskonnatööd juhendajaga ning hindab enda panust; dokumenteerib selle korrektselt ● täidab praktikapäevikut elektrooniliselt, kirjeldades tööülesandeid ja esitab selle juhendajale hindamiseks; ● koostab praktikaaruande, kasutab erialast terminoloogiat, analüüsib oma tegevust ning esitab aruande juhendi kohaselt. 3.3.2. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel puidust ja puidupõhistest materjalidest mööbli valmistamisele 15. Mööbli kavandamine 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused mööbliesemete kavandamiseks, materjali kulu arvutamiseks ning tootmise ettevalmistamiseks tehnoloogiakaartide abil. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) analüüsib mööbli funktsionaalseid ja ● toob välja mööblieseme kasutuskoha, sihtotstarbe ja sihtrühma vajadused; esteetilisi nõudeid, arvestades ● selgitab, kuidas lahendus vastab ergonoomika ja tööohutuse nõuetele; ergonoomika ja ohutuse põhimõtteid ● põhjendab erinevaid esteetilisi lahendusi; 2) kavandab disaini- ning ● analüüsib erinevate materjalide omadusi ja sobivust tootmises; 16 (21)  tootmisprotsessi, et kasutada materjale ● kasutab ressursisäästlikke disainivõtteid (nt moodul- ja komponendipõhine disain), et vähendada (puit, klaas, plast, tekstiil) sihipäraselt, materjalide raiskamist ja lihtsustada taaskasutust; keskkonnasõbralikult ja efektiivselt, ● kavandab tootmisprotsessi, mis vähendavad tootmisjääke ja suurendavad materjalide efektiivsust; vähendades raiskamist ja suurendades ● hindab kavandatud lahenduste mõju ressursikasutuse tõhususele ja keskkonnamõjule, kasutades ressursi kasutuse tõhusust sobivaid mõõdikuid; 3) loob mööblieseme kavandi ja ● koostab mööblieseme kavandi ja digitaalsed visandid, korrektselt ja loetavalt. prototüübi, kasutades digitaalseid ● valmistab mööblieseme prototüübi, järgides kavandit, täpselt ja proportsioone hoides; töövahendeid 4) valib materjalid ning furnituuri, ● valib mööblieseme materjalid, arvestades selle funktsiooni ja koormusi, otstarbekalt ja põhjendatult; arvestades mööbli otstarvet ja ● valib furnituuri, tagades mööblieseme töökindluse ja kasutusmugavuse, sobivalt kavandi kestlikkust lahendusega; ● põhjendab oma materjali- ja furnituuri valikut, arvestades keskkonnasäästlikkust ja majanduslikku otstarbekust, argumenteeritult ja loogiliselt; 5) arvutab välja materjalikulu ja koostab ● arvutab vajalike materjalide kogused, lähtudes kavandist, täpselt ja kontrollitavalt; detailide tabeli ja tehnoloogiakaardid ● koostab detailide tabeli, esitades mõõdud, kogused ja materjalide kirjeldused, süsteemselt ja mööbli valmistamiseks loetavalt; ● kirjeldab töö järjestuse, järjestades etapid loogiliselt, täielikult ja arusaadavalt; ● koostab nõuetekohaselt tehnoloogiakaardi, kasutades digitaalseid vahendeid. 16. Eritellimusmööbli valmistamine 12 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja praktilised oskused eritellimusmööbli projekteerimiseks ja valmistamiseks arvestades klientide vajadusi ja soove. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) koostab kliendi vajadustest lähtuva ● selgitab välja kliendi ootused ja nõuded, kasutades sobivaid küsimuste esitamise tehnikaid; lähteülesande, kavandab mööblieseme ● koostab lähteülesande, kus on kirjas mõõdud, funktsioonid ja erisoovid; ja esitab selle joonistena ● märgib lähteülesandes võimalikud piirangud (ruum, eelarve, tehnoloogia); ● koostab kavandi, mis sisaldab vaateid, mõõte ja proportsioone; ● kasutab CAD-programmi põhi tööriistu täpsete tööjooniste loomiseks; 2) valib kavandatud tootele materjalid, ● valib materjalid arvestades tugevust, kestvust ja funktsionaalsust; furnituuri ja viimistlusviisid ning ● põhjendab furnituuri ja viimistluslahenduste sobivust kavandi ja kliendi vajadustega; valmistab mööblieseme, kasutades ● võrdleb valikuid hinna ja keskkonnasäästlikkuse aspektist; statsionaarseid, elektrilisi ja ● valmistab mööblieseme kasutades tööriistu ja seadmeid ohutult ja eesmärgipäraselt; käsitööriistu ● järgib tööprotsessis kvaliteedi nõudeid; 17 (21) 3) viimistleb mööblidetailid ning toote ● valmistab detailid ette viimistluseks, puhastades ja lihvides pinnad ühtlaselt ning järgides ohutus- ja vastavalt kavandile, tehnilistele tervisekaitsenõudeid; nõuetele ja kvaliteedistandarditele ● viimistleb pinna ühtlaselt ja kvaliteetselt, järgides tootja juhiseid ning tööohutust; ● kontrollib ja hindab viimistluse tulemust, tuvastades võimalikud vead (nt ebatasasused, toonierinevused) ning teeb vajadusel parandused; 4) analüüsib valminud toodet ja teeb ● valminud ese vastab kliendi vajadustele ja on kasutatav; parendusettepanekuid ● võrdleb toodet lähteülesande ja kavandiga; ● toob välja töö tugevused ja nõrkused; ● pakub välja realistlikke lahendusi toodete täiustamiseks. 17. Mööbli paigaldamine 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab oskused mööbli korrektseks paigaldamiseks tööjooniste ja juhiste järgi, kasutades sobivaid töövahendeid ja -võtteid ning järgides tööohutust ja kvaliteedinõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) leiab töö jooniselt vajaliku info ja ● paneb paika paigaldus järjekorra vastavalt tööjoonistele ja juhistele; planeerib paigaldusetapid ning ● määrab vajalikud töövahendid ja tarvikud vastavalt tööjoonistele ning juhendile; vajalikud töövahendid 2) paigaldab mööbli, järgides ● ühendab meeskonnatööna mööbli detailid vastavalt joonisele ja juhistele; tööjooniseid, juhiseid, tööohutust ja ● kontrollib paigalduse täpsust ja tasapinnalisust, kasutades mõõtevahendeid; ergonoomika nõudeid ● hindab paigalduse vastavust kvaliteedinõuetele ja parandab võimalikud vead; ● järgib tööprotsessis tööohutusnõudeid ja ergonoomikat; 3) paigaldab ja reguleerib uksed, sahtlid ● valib vajaminevad uksehinged, sahtlisiinid või muud furnituurid; muud liikuvad koosted ja tehnika ● paigaldab ja reguleerib meeskonnatööna uksed, sahtlid ja muud liikuvad koosted vastavalt joonisele vastavalt tehnilistele nõuetele ja ja juhistele; joonistele ● paigaldab meeskonnatööna erinevad tehnikad vastavalt juhistele ja juhenditele. 18. Sisseehitatud mööbli valmistamine ja paigaldamine 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja praktilised oskused sisseehitatud mööbli kavandamiseks, valmistamiseks ja paigaldamiseksl, järgides tööohutuse, ergonoomika ja kvaliteedinõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) iseloomustab sisseehitatud mööbli ● kirjeldab erinevaid sisseehitatud mööbli tüüpe; tüüpe ja nende kasutusvaldkondi, ● toob näiteid, millises ruumis ja millistel eesmärkidel erinevaid sisseehitatud mööblilahendusi kasutatavaid materjale ja furnituuri kasutatakse; 18 (21)  toodete valmistamisel ● loetleb levinumad materjalid ja kirjeldab nende omadusi; ● selgitab erinevate furnituuride otstarvet ja tööpõhimõtet; 2) lähtub mööblieseme valmistamisel ● tuvastab tööjooniselt põhielemendid: mõõtmed, lõiked, vaated ja detailide tähistus; etteantud tööjoonisest ja ● loeb ja tõlgendab olemasolevat ehitusprojekti ja tööjooniseid; ehitusprojektist ● kontrollib tööjoonise vastavust mõõtudele ja tellimuse lähteülesandele; 3) valmistab ja paigaldab mööblieseme ● valmistab meeskonnatööna mööblieseme vastavalt koostatud projektlahenduse põhjal; vastavalt ruumi eripärale ja ● kontrollib ruumi mõõdud ja seisukorra enne paigaldust; projektlahendusele ● teostab meeskonnatööna mööblieseme paigalduse vastavalt joonistele, järgides mõõte ja asendi täpsust; ● veendub mööblieseme paigalduse kvaliteedis ja korrastab nõuetekohaselt tööala. 3.3.3. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel pehme mööbli valmistamisele 22. Pehme mööbli karkassi valmistamine 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused mööbli karkassi koostamise tööprotsessi kavandamiseks, detailide komplekteerimiseks ning karkassi monteerimiseks vastavalt joonistele või näidistele. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kavandab töö ülesandest lähtuvalt ● koostab tööprotsessi kavandi, mis sisaldab kõiki vajalikke tööetappe ja tegevusi; tööprotsessi mööbli karkassi koostamiseks ● arvestab kavandi koostamisel tööülesande sisu, töövahendeid ja materjale; ● kavand on loogiline, järjepidev ja ajaliselt teostatav; 2)komplekteerib ja monteerib etteantud ● valib õiged detailid vastavalt joonisele või näidisele; materjalidest toote erinevate osade detailid, ● kontrollib detailide mõõtude ja kvaliteedi vastavust nõuetele; järgides toote joonist või näidist ● komplekteerib tööülesande põhjal etteantud toote karkassi koostamiseks vajalikud detaili; ● järgib detailide õiget monteerimis järjekorda; ● karkass on kokku pandud kindlalt, täpselt ja kvaliteedi nõuetele vastavalt; 3) järgib töötervishoiu, tööohutus- ja ● kasutab isikukaitsevahendeid ja töövahendeid nõuetekohaselt; keskkonnaohutusnõudeid mööbli karkassi ● järgib keskkonnasäästlikke töövõtteid (jäätmete sorteerimine, materjalide säästlik kasutamine); koostamisel 23. Pehme mööbli polsterdamine 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab oskused pehme mööbli polsterdamiseks ja monteerimiseks, kasutades sobivaid materjale, töövahendeid ja töövõtteid ning järgides tööohutust ja kvaliteedinõudeid 19 (21) Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) polsterdab liimitud karkassi arvestades ● kavandab töö ülesandest lähtuvalt tööprotsessi pehme mööbli karkassi polsterdamiseks; tööde järjekorda, karkassi ja ● nimetab ülesande põhjal erinevate polsterdus materjalide tüüpe ja kasutuskohti, kasutab erialast pealistusmaterjalide eripära, kasutades sõnavara; optimaalseid töövõtteid ● nimetab polsterdamisel kasutatavad seadmeid ja kirjeldab nende tööpõhimõtted; ● valib töö juhendi põhjal polsterdus materjalid ja töövahendid; ● kontrollib materjalide kvaliteeti ja vastavust tehnoloogia kaardil määratud mõõtudele; ● liimib ettevalmistatud karkassile pehmendus- ja alusmaterjalide detailid vastavalt etteantud tehnoloogiakaardile, kasutades optimaalseid töövõtteid ning töö- ja keskkonna ohutusnõudeid; 2) täidab etteantud materjaliga selja- ja ● topib selja ja istmepadjad lukustatavasse kattesse, arvestades pealistus- ja pehmendus materjalide istmepadjad ning paigaldab eripära, vajadusel kasutades ettenähtud abivahendeid ja arvestades tööde järjekorda; ehisdetailid, arvestades karkassi- ja ● paigaldab vastavalt tehnoloogiakaardile nööbid, pilastrid või ehisdetailid, arvestades pealistus- ja pealistusmaterjalide eripära ja tööde pehmendus materjalide eripära; järjekorda 3) paigaldab kinnitusvahendid, monteerib ● paigaldab vastavalt tehnoloogiakaardile nööbid, pilastrid või ehisdetailid, arvestades pealistus- ja ja komplekteerib toote, vastavalt pehmendus materjalide eripära; tehnoloogiakaardile ● paigaldab kinnituskonksud, “stopperid” ja mehhanismid vastavalt tehnoloogiakaardile; 4) valmistab toote ette transpordiks ● paigaldab või monteerib osad vastavalt tootele, kasutades sobivaid materjale, ● komplekteerib toote vastavalt tehnoloogiakaardile, kasutades ergonoomilisi töövõtteid; töövahendeid ja -võtteid ● selgitab vastavalt ülesandele erinevate karkassi mehhanismide eesmärke ja tüüpe; ● valib vastavalt ülesandele erinevad pakkematerjalid ja kinnitusvahendid; ● pahendab toote kasutades asjakohaseid materjale, töövahendeid ja -võtteid ● ladustab toote kaitstes teda võimalike kahjustuste eest. 24. Pehme mööbli kattematerjalide juurdelõikus ja õmblemine 12 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab oskused mööblikatete õmblemiseks, kasutades sobivaid materjale, töövahendeid ja töövõtteid ning järgides tööohutust ja kvaliteedinõudeid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kavandab tööülesandest lähtuvalt ● eristab näidiste põhjal alus- ja pealistusmaterjale; nimetab nende omadused ja kasutusalad; tööprotsessi, pehme mööbli alus- ja ● kavandab tööprotsessi lähtuvalt ülesandest, põhjendab tööde järjekorda; pealistusmaterjalide juurdelõikuseks ja ● valib materjalid ja töövahendid lähtuvalt etteantud töö ülesandest, järgides materjalide säästliku õmblemiseks kasutamise põhimõtet; 20 (21) 2) koostab lõikekaardi ja paigutab ● koostab ülesande alusel materjalile lõike kaardi vastavalt materjali omadustele ja mustrile, arvestades etteantud alus- või pealistusmaterjalid nende säästlikku kasutamise põhimõtteid; töölauale, arvestades etteantud juhiseid ● märgistab etteantud materjalid vastavalt tehnoloogiakaardid esitatud andmetele; ● paigutab etteantud alus- või pealistusmaterjalid töölauale, arvestades tellitud toote kogust ja lõike kaarti ning tööergonoomika põhimõtteid lõikab välja liimitavad ja õmmeldavad detailid järgides lõikejoon ning kasutades asjakohaseid töövahendeid ja –võtteid; 3) lõikab välja ja komplekteerib ● komplekteerib detailid vastavalt toote osadele järgides tehnoloogiakaarti; liimitavad ja õmmeldavad detailid, ● valmistab õmblusmasina (masinad) ette ja seadistab need, arvestades kasutatavaid materjale, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja tehnoloogiakaarti ja õmblemise tehnikaid; –võtteid 4) õmbleb mööblikatte, järgides etteantud ● õmbleb mööblikatted, kasutades erinevaid tehnikaid ja järgides tehnoloogiakaarti ja kasutades tehnoloogiakaarti, rakendades ergonoomilisi töövõtteid, ajakohaseid ja ergonoomilisi töövõtteid ● kasutab töö- ja isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt; 5) järgib töötamisel töötervishoiu-, töö- ja ● kasutab töötamisel ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid; keskkonnaohutusnõudeid ● järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber; ● võtab oma vastutusala piires vastu asjakohaseid otsuseid;, ● täidab endale võetud kohustusi ja saavutab seatud töö eesmärgid. 21 (21)  Lisa 29 KINNITATUD haridus- ja teadusministri määrusega „Kutsekeskhariduse riiklik õppekava” Põllumajanduse ja veterinaaria õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 1. Õppekava üldandmed 1.1. Õppekava võimaldab õpilasel omandada teadmised, oskused, väärtushoiakud ja sotsiaalse valmiduse õpingute jätkamiseks ja töötamiseks oskustöölisena põllumajanduse erinevates alavaldkondades nagu taime- ja loomakasvatus ning veterinaaria. 1.2. Õppekava paigutumine õppekavarühma sõltub valitavast suunavalikust järgnevalt: 1.2.1. suunavalikul taime- ja loomakasvatusele liigitub õppekava õppekavarühma põllundus ja loomakasvatus; 1.2.2. suunavalikul veterinaariale liigitub õppekava õppekavarühma veterinaaria. 1.3. Õppekava õppemaht on 240 EKAPit, mis jaguneb järgmiselt: 1) kohutuslikud üldharidusõpingud 80 EKAPit; 2) põhiõpingud 125 EKAPit, millest ühiseid põhiõpinguid 45 EKAP, valitavaid põhiõpinguid 80 EKAPit sh praktikat 26 - 35 EKAPit; 3) valikõpingud 35 EKAPit sh 5 EKAPit vabaõpingud. 1.4. Õppekavaga on määratud järgmised suunavalikud ja spetsialiseerumised, millest õpilane valib ühe: 1) taime- ja loomakasvatuse suunal on võimalik spetsialiseeruda põllumajandusele ja hobuhooldusele; 2) veterinaaria suunal on võimalik spetsialiseeruda suurlooma loomaarsti assisteerimisele ja väikelooma loomaarsti assisteerimisele. 2. Õppekava põhiõpingute struktuur 2.1. Ühised põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht 45 EKAPit on järgmised: 1) oskused eluks ja tööks, 15 EKAPit; 2) digioskuste arendamine, 5 EKAPit; 3) sissejuhatus kutseõpingutesse, 10 EKAPit; 4) loomade, taimede ja masinate esmane hooldamine, 15 EKAPit; 2.2. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht taime- ja loomakasvatuse suunal on järgmised: 2.2.1. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel põllumajandusele on järgmised: 1) põllu- ja rohumaakultuuride kasvatamine, 15 EKAPit; 2) põllu- ja rohumaakultuuride koristamine ja säilitamine, 9 EKAPit; 3) põllumajandusmasinate ja -seadmete hooldamine ja remont, 7 EKAPit; 4) loomade pidamine, 5 EKAPit; 5) loomade söötmine ja karjatamine, 5 EKAPit; 6) loomade tervishoid ja taastootmine, 4 EKAPit; 7) praktika, 35 EKAPit. 2.2.2. Valitavad põhiõpingute moodulid ja õppe maht spetsialiseerumisel hobuhooldusele on järgmised: 1) hobuste hooldamine, 11 EKAPit; 1(31)  2) tallipraktika, 7 EKAPi; 3) hobuste aretus ja taastootmine, 6 EKAPit; 4) noorhobuse õpetamine, 11 EKAPit; 5) ratsutamine, 12 EKAPit; 6) hobuste tervishoid, 7 EKAPit; 7) praktika, 26 EKAPit. 2.3. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht veterinaaria suunal on järgmised: 2.3.1. Ühised põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht kõigile spetsialiseerumistele on järgmised: 1) koduloomade anatoomia ja füsioloogia tundmine, 6 EKAPit; 2) loomade hooldamine statsionaaris, 5 EKAPit; 3) töötamine praksise registratuuris, 5 EKAPit; 4) kliinilise diagnostika läbiviimine, 6 EKAPit; 5) üldanesteesia läbiviimine loomaarsti juhendamisel, 4 EKAPit; 6) praktika, 30 EKAP-it. 2.3.2. Valitavad põhiõpingute moodulid ja õppe maht spetsialiseerumisel suurlooma loomaarsti assisteerimisele on järgmised: 1) töötamine suurlooma vastuvõtus ja esmaste protseduuride läbiviimine, 5 EKAPi 2) suurlooma raviprotseduuride läbiviimine loomaarsti vastutusel, 10 EKAPit; 3) kirurgiliste operatsioonide assisteerimine ja anesteesia jälgimine suurloomadel, 5 EKAPit; 4) esmaabi andmine suurloomadele, 4 EKAPit. 2.3.3 Valitavad põhiõpingute moodulid ja õppe maht spetsialiseerumisel väikelooma loomaarsti assisteerimisele on järgmised: 1) töötamine väikelooma vastuvõtus ja esmaste protseduuride läbiviimine, 5 EKAPit; 2) väikelooma raviprotseduuride läbiviimine loomaarsti vastutusel, 10 EKAPit; 3) kirurgiliste operatsioonide assisteerimine ja anesteesia jälgimine väikeloomadel, 5 EKAPit; 4) esmaabi andmine väikeloomadele, 4 EKAPit. 2(31)  3. Põllumajanduse ja veterinaaria õppekava põhiõpingute moodulite kirjeldused 3.1.Kõikidele suundadele ja spetsialiseerumistele ühised põhiõpingute moodulid Mooduli õppe maht Eesti Mooduli Mooduli nimetus kutsehariduse nr arvestuspunktides (EKAP) 1. Oskused eluks ja tööks 15 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab pädevusi, mis on vajalikud edasisel õpiteel ja ühiskonnas ennastjuhtivalt, vastutustundlikult ja tulemuslikult toimimiseks. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) püstitab enesearengu • selgitab tervislike eluviiside ja turvalise keskkonna tähtsust, sh toetavate suhtlusvõrgustike rolli tervise, eesmärgid, arvestades enda õpimotivatsiooni ja üldise toimetuleku tagamisel; võimeid ja võimalusi ning • analüüsib juhendamisel enda käitumisharjumusi ning nende mõju enda tervisele, heaolule ja üldisele väärtustades tervislikke toimetulekule; eluviise • hindab oma vaimse ja füüsilise tervise seisundit, arvestades põhilisi tegureid nagu magamine, toitumine, liikumine, suhted, kasutades selleks usaldusväärseid enesehindamise tehnikaid, sh veebipõhiseid töövahendeid; • koostab juhendamisel aja- ja tegevuskava enda vaimse ja füüsilise heaolu säilitamiseks, kasutades selleks erinevaid tervise edendamise ja säilitamise võimalusi; • kasutab kodukoha ja kooli lähedal paiknevad liikumisradu, harjutusväljakuid ja võimalusi erinevate liikumisviisidega tegelemiseks; • oskab kasutada mobiilirakendusi liikumisharjumuse ja kehalise aktiivsuse jälgimiseks; • analüüsib juhendamisel enda huvisid, väärtushoiakuid, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi; • sõnastab eneseanalüüsi tulemustest lähtuvalt juhendamisel eesmärgid, isiklike ja akadeemiliste sihtide poole liikumiseks; 2) kasutab teadlikult erinevaid • selgitab juhendatult õppimise olemust ning teadmiste ning oskuste omandamise protsessi, kasutades õpistrateegiaid ja -viise enda erinevaid teabeallikaid; õpitegevuse kavandamisel ja • iseloomustab erinevaid õpistrateegiaid ja õppimise viise, seostades neid enda senise õpikäitumisega; juhtimisel 3(31)  • oskab analüüsida enda õpiharjumusi ning arvestada tahtlikku ja tahtmatu tähelepanu mõju oma õpitegevusele; • analüüsib juhendamisel oma õpimotivatsiooni, määratledes seda soodustavaid ja takistavaid tegureid; • koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õppimis- ja igapäevategevuste ajakava, lähtudes enda huvidest, eneseteostusega seotud eesmärkidest ja võimalustest; • annab hinnangu enda varasematele õpitulemustele, arvestades eneseanalüüsi tulemusi ja saadud tagasisidet; • kavandab muudatused enda õppimisharjumustes, lähtuvalt hindamistulemustest ning toob saadud tagasiside põhjal näiteid õpistrateegiate kasutamisest õpitegevustes; • selgitab juhendamisel stressi ja frustratsiooniga toimetuleku võimalusi; 3) tegutseb seatud eesmärkide • suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud vormis erinevas vanuses ja kultuuritaustaga inimestega, valides saavutamiseks asjakohasekäitumis- ja väljendusviisi ning kohandades suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse vastutustundlikult nii eesmärkidele; iseseisvalt kui kollektiivi • jagab asjakohast infot nii kirjalikult, suuliselt kui visuaalselt, kasutades sobivaid suhtlemisvahendeid ja liikmena vorme ning lähtudes suhtluspartnerist (sõber, kaasõpilane, õpetaja, ametiasutus); • kohandab enda suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele; • toob näiteid illustreerimaks, kuidas esmamulje, eelarvamused, sh stereotüübid mõjutavad inimeste käitumist; • iseloomustab erinevaid meeskonnatöö rolle ja nende mõju töö tulemuslikkusele, kasutades teabeallikaid; 4) mõistab ettevõtliku, väärtust • selgitab juhendamisel vastutustundliku tarbimise ja tootmise põhimõtteid ning tehtavate valikute mõju loova ja vastutustundliku keskkonnale, kogukondadele ja enda heaolule; tegutsemise olulisust nii • toob näiteid probleemsetest tarbimissituatsioonidest ning oskab otsida abi oma õiguste kaitseks; endale kui ühiskonnale • kirjeldab jätkusuutliku arengu eesmärke, seostades neid ümbritseva keskkonna ja õpitava valdkonnaga; • kaardistab juhendamisel ühiskonnas esinevaid sotsiaalseid probleeme, kasutades erinevaid teabeallikaid ja • infotehnoloogiavahendeid; • analüüsib meeskonnatööna valitud probleemi lahendamise võimalusi, kasutades tõenduspõhiseid fakte ja teabeallikaid; • kavandab juhendatud meeskonnatööna tegevuskava valitud probleemi lahendamiseks, kasutades loovustehnikaid ning arvestades ressursside säästliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtteid; • kavandab lahenduse elluviimiseks vajaliku eelarve, kasutades digivahendeid; 4(31) 5) mõistab tööturu toimimise • selgitab teabeallikate põhjal majanduslike, tehnoloogiliste, looduslike ja teiste keskkonnatingimuste põhimõtteid ja enda muutuste mõju majanduskeskkonnale; arenguvajadusi tööturule • iseloomustab juhendatud meeskonnatööna Eesti majanduskeskkonna ja tööturu toimimist eri sisenemiseks tegevusvaldkondades, kasutades erinevaid teabeallikaid; • iseloomustab erineva haridustaseme ja oskustega inimeste võimalusi tööturul, arvestades töötasu seost väärtusloomega; • selgitab teabeallikate põhjal tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi töösuhetes; • võrdleb erinevate lepingutingimuste tähtsust töösuhetes, võimalike probleemide ennetamisel; • võrdleb enda kogemusi ja oskusi valitud tegevusvaldkonnas erinevates ametites ja rollides tegutsemiseks vajalikega, kasutades oskuste kompassi; • kavandab enesearengut toetavaid tegevusi, lähtudes enda eesmärkidest ja arendamist vajavatest oskustest; • selgitab ressursside (raha, aeg, inimesed) vajadust ja säästmise võimalusi, arvestades enda seatud eesmärkidega; 6) kasutab varasemaid teadmisi, • lahendab igapäevaeluga seonduvaid arvutusülesandeid, kasutades koolimatemaatikast tuttavaid mudeleid ja oskusi ja kogemusi meetodeid; igapäevaeluga seonduvate • planeerib digivahendite abil igapäevased tulud-kulud, arvestades enda vajaduste ja võimalustega; ülesannete lahendamisel • esitab kirjalikku ja suulist informatsiooni selgelt ja struktureeritult nii eesti keeles kui ka põhikoolis õpitud võõrkeeles; • kasutab tehnoloogilisi vahendeid ja seadmeid ning tõenduspõhiseid andmeid otsuste või järelduste tegemiseks igapäevaeluga seotud küsimustes; • kasutab igapäevaelus ettetulevate olukordade lahendamisel eesti- ja võõrkeelseid teabeallikaid; • koostab pädevuse piires eesti- ja võõrkeelseid tekste, lähtudes igapäevaelu vajadustest; • otsib tööülesande täitmiseks vajalikku teavet, hinnates erinevate teabeallikate usaldusväärsust; • lahendab reaalelulisi ülesandeid, sidudes tervikuks mitme ainevaldkonna teadmisi ja oskusi; • toob näiteid matemaatika, füüsika, keemia ja bioloogia omavahelistest seostest igapäevaelus. 7) korraldab teadlikult oma • koostab isikliku eelarve arvestades enda finantseesmärke, analüüsides juhendamisel oma sissetulekuid, rahaasju mõistes, et oma hea väljaminekuid ja rahalist seisu sh säästmise võimalusi; finantsilise käekäigu eest • arutleb meeskonnatööna sissetuleku, tarbimisvalikute ja investeerimisotsuste mõju üle üksikisiku, ühiskonna vastutab vaid tema ise ja keskkonna tasandil; • hindab elumuutvate sündmuste (abiellumine, laste saamine, õnnetus, surm) mõju finantsplaneerimisele, eristades rahalist väärtust emotsionaalsetest jt väärtustest; 5(31)  • kirjeldab pangateenuseid ja finantsteenuse osutaja rolli üksikisiku rahaasjade korraldamisel, tuues esile pakutavaid võimalusi, kaasnevaid kohustusi ja riske; • oskab valida laenutooteid, kasutades sobivaid võrdlusvahendeid ning arvestades pakutavat intressimäära ja maksetingimusi; • iseloomustab põhiomaduste alusel peamiste varaklasside nagu kinnisvara, võlakirjad ja aktsiad olemust ja erinevusi ning nende kasutamisvõimalusi ja sellega kaasnevaid riske isiklike finantseesmärkide saavutamiseks; • kirjeldab isikliku eluaseme soetamise võimalusi, tuues välja üürimise ja ostmise eelised ja puudused • selgitab pensioni kui pikaajalise finantsmehhanismi olemust ja selle planeerimise olulisust, kasutades asjakohaseid teabematerjale. 2. Digioskuste arendamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab enda digipädevusi elektroonilise teabe otsimiseks, loomiseks ja haldamiseks, arvestades digitehnoloogia kasutamisel tervisekaitse ja küberturvalisuse nõuete ning autorikaitse ja eetika põhimõtetega. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kasutab digikeskkonnast • määratleb oma teabevajaduse ning rakendab sobivaid infootsingu võtteid, et leida digikeskkonnast vajaliku teabe leidmiseks asjakohane teave; sobivaid infootsingu ja • otsib ja filtreerib andmeid, infot ja materjale eesmärgipäraselt, kasutades erinevaid otsingumeetodeid ja- andmehalduse võtteid, tööriistu; hinnates digisisu asjakohasust • analüüsib juhendamisel leitud andmeid, infot ja digisisu, hinnates nende allikate päritolu usaldusväärsust ja asjakohasust; • salvestab ja korrastab digikeskkonnas faile, kasutades kaustu ja kategooriaid, et tagada lihtne ligipääs ja haldus; • töötleb ja analüüsib andmeid tabelarvutuse abil ning esitleb tulemusi selgelt ja arusaadavalt diagrammide ja skeemide abil; 6(31) 2) kasutab info jagamiseks, • kasutab sobivaid digitehnoloogiaid ja -sisu, et tõhusalt suhelda ja panustada meeskonnatöösse; suhtlemiseks ja koostööks • jagab infot ja faile digikeskkonnas, valides selleks kontekstist ja eesmärgist tulenevalt korrektse viisi ja sobivaid digilahendusi, sobiva vahendi; arvestades digikeskkonnas • kasutab iseseisvalt ja efektiivselt kooli, kohaliku omavalitsuse, riigi ja ettevõtete digiteenuseid, näiteks e kehtivaid suhtlus- ja päevik, riigiportaal, digitaalsed õpikeskkonnad, pangateenused; käitumisnorme ning • kasutab turvaliselt ühismeediat, ajaveebi ja video jagamise platvorme oma algatuste tutvustamiseks ja teiste küberturvalisuse nõudeid kaasamiseks; • järgib digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme, arvestades erinevate sihtrühmade kultuurilisest, vanuselisest ja keelelisest eripärast tulenevaid vajadusi; • haldab enda digitaalset identiteeti, arvestades küberturvalisuse nõuetega; • analüüsib juhendamisel oma digitaalset jalajälge ja selle mõju enda kuvandile; 3) loob ja täiustab digisisu, • loob digisisu teksti, esitluse, pildi ja videona, kasutades sobivaid tööriistu ning arvestades kvaliteedi, kasutades sobivaid tööriistu sh konteksti ja eesmärkidega; tehisintellekti lahendusi • kohandab olemasolevat digisisu uue ja sisukama digimaterjali loomiseks, kombineerides erinevaid vastutustundlikult ning teabeallikaid ja digimaterjale; arvestades autoriõiguse • järgib digisisu loomisel ja kasutamisel autoriõiguse ning eetika põhimõtteid, arvestades andmekaitse ja põhimõtteid konfidentsiaalsuse nõuetega; • rakendab juhendamisel asjakohaseid litsentsitingimusi (Creative Commons) vastavalt sisule ja kontekstile; • kasutab tehisintellekti rakendusi digisisu loomisel ja muutmisel vastutustundlikult, arvestades kvaliteeti ja konteksti; 4) kaitseb oma digiseadet, • kaitseb oma digiseadmeid ja nende sisu, rakendades ohtude vähendamiseks asjakohaseid turvameetmeid ja isikuandmeid, privaatsust ja uuendades regulaarselt vastavat tarkvara; tervist, rakendades • tuvastab digiseadmeid ähvardavad ohud ja rakendab ennetusmeetmeid nende vältimiseks; küberturvalisuse ja • rakendab turvameetmeid isikuandmete ja privaatsuse kaitseks, kasutades tugevaid paroole, kaheastmelist jätkusuutliku arengu autentimist ning andmete krüpteerimist, et piirata juurdepääsu enda andmetele; põhimõtteid • analüüsib digiteenuse privaatsusreegleid ja kohandab privaatsusseadeid oma isikuandmete kaitseks; • analüüsib enda käitumist digitehnoloogia kasutamisel, lähtudes sellega seotud vaimse ja füüsilise tervise riskidest; • säilitab tervisliku tasakaalu digitehnoloogia kasutamisel, rakendades ajapiiranguid, puhkeperioode ja ergonoomilisi töövõtteid; • reageerib adekvaatselt küberkiusamisele ning kasutab sobivaid vastumeetmeid, vältimaks edasist kahju; 7(31)  • analüüsib digitehnoloogia keskkonnamõju ja rakendab ressursisäästlikke digikäitumise meetodeid, optimeerides seadmete energiatarvet ja eluea kestust ning hallates digiprügi ökoloogilise jalajälje vähendamiseks; 5) lahendab digitehnoloogia • tuvastab digiseadme lihtsama tehnilise tõrke põhjuse ja lahendab selle juhendi abil; kasutamisega seotud • valib konkreetse ülesande jaoks sobiva riist- ja tarkvara, arvestades ülesande spetsiifikat ja võimalikke probleeme, tuvastades alternatiive; tehnilised tõrked ning valides • kohandab ja seadistab juhendite alusel digiteenust või platvormi vastavalt enda vajadustele; sobivad lahendused nende • analüüsib oma digipädevust, koostab plaani enese arendamiseks ja oskuste täiendamiseks; likvideerimiseks • toetab digitehnoloogia vähemkogenud kasutajaid, pakkudes juhiseid ja variante probleemide lahendamiseks. 3. Sissejuhatus kutseõpingutesse 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab põllumajanduse toimimist, selle seost keskkonnaga ja oma rolli selles. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) mõistab ökosüsteemide olemust, • selgitab erinevaid looduskaitselisi tegevusi kirjeldades liikide, elukeskkondade ja maastike kaitset toimimist ja ökosüsteemi teenuseid keskkonnakaitse seaduse alusel; seostades neid põllumajanduse ja • eristab ringmajanduse ja -biomajanduse erinevaid praktikaid hinnates nende mõju meie keskkonnale toidutoomisega ja majandusele keskkonnakaitse seaduse alusel; • selgitab põllumajanduse ja toidutootmisega seotud keskkonnaprobleeme, seostades neid looduskeskkonna ja kestliku majandusmudeliga; • kirjeldab erinevate ökosüsteemide kohanemist, lähtudes keskkonnamuutustest, põllumajandusest ning toidutootmisest; 2) mõistab loomade käitumise ja • kirjeldab loomade käitumise põhimõtteid vastavalt liigiomastele vajadustele ja sotsiaalsetele psühholoogia põhimõtteid, hinnates suhetele; oma tegevuse mõju loomade heaolule • selgitab erinevaid loomade käitumismustreid seostades neid keskkonna ja pidamistingimustega; • hindab oma tegevuse mõju loomade heaolule ja käitumisele, lähtudes eetilistest põhimõtetest; 3) mõistab loomorganismi üldist • kirjeldab organsüsteemide ehitust, lähtudes nende toimimisest ja tähtsusest; ülesehitust vastavalt organismi • eristab koduloomi määrates nende liigi, seltsi ja tõu; toimimise põhimõtetele • määrab loomade keharegioone, võrreldes erinevate liikide kehaehitust; 8(31) 4) eristab mulla tüüpe, seostades neid • mõistab olulisemaid mullas toimuvaid protsesse ja muldade omadusi, selgitades nende seoseid kultuuri nõuete kasvutingimustega kultuurtaimede kasvuga; • määrab mulla lõimise sõrmeprooviga; 5) kirjeldab taimes toimuvaid protsesse, • eristab taimeosi, selgitades erinevate taimeosade ülesannet taime elus; lähtudes taime süstemaatikast • kirjeldab taime, määrates taimede sugukonna; 6) eristab põllumajandusmasinaid ja • eristab põllumajandusmasinaid, selgitades nende otstarvet; seadmeid, mõistes nende kasutusala • eristab põllumajandusseadmeid, selgitades nende otstarvet; • selgitab IT vahendite abil meeskonnatööna juhtimisseadmete tööpõhimõtet, seostades neid tööprotsessiga; 7) töötab turvaliselt loomade ja • selgitab riske lähtudes töö eripärast; masinatega järgides ohutusnõudeid • demonstreerib isikukaitsevahendite kasutamist lähtuvalt juhendist; • demonstreerib turvalist käitumist töösituatsioonis, järgides ohutusnõudeid; • toob meeskonnatööna näiteid ohtlikest olukordadest, pakkudes välja ennetusmeetmed; 8) tutvub masinate ja seadmetega ning • tutvub masinate- ja seadmetega vastavalt juhendamisele; hooldab loomi järgides • tagab pidamistingimused, lähtudes loomade heaolust ja keskkonnanõuetest; ohutusnõudeid • fikseerib loomad, kasutades ettenähtud abivahendeid, järgides ohutusnõudeid; • tutvub loomade grupeerimise põhimõtetega, paigutades loomi ümber, järgides ohutusnõudeid. 4. Loomade, taimede ja masinate esmane hooldamine 15 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab algteadmised loomade hooldamisest, põllutöömasinatega töötamisest, taimede kasvatamisest ning tööprotsessidest õppemajandis. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) hooldab koduloomi vastavalt • selgitab loomade heaolu tähtsust arvestades loomade põhivajadusi ja liigiomast käitumist; nende liigile ja • võrdleb erinevaid pidamissüsteeme lähtudes loomarühma kasutusalast ja heaolust; kasutusotstarbele, arvestades • korrastab loomade asemeid vastavalt kehtestatud korrale; loomade heaolu ja turvalisust • puhastab loomi, arvestades enda ja looma turvalisust; • selgitab seedefüsioloogia eripära lähtudes loomaliigist; • hindab söötade kvaliteeti organoleptiliselt, eraldades söödaks kõlbmatu osa; • söödab loomi, hinnates söödavõttu vastavalt kehtestatud korrale, 9(31)  • eemaldab söödajäägid ja väljaheited vastavalt kehtestatud korrale; • hindab loomade tervislikku seisundit visuaalselt, teavitades kõrvalekalletest vastutavat töötajat; 2) eristab erinevaid põllu- ja • eristab enamlevinumaid kõrrelisi ja liblikõielisi heintaimi ning põllukultuure väliste tunnuste põhjalt; rohumaakultuure ja söötasid • eristab erinevaid põllukultuuride seemneid väliste tunnuste põhjal; väliste tunnuste põhjal • eristab erinevaid söötasid nende struktuuri ja välimuse järgi; 3) kontrollib masinate ja • kontrollib igapäevaselt masinate ja seadmete töökorrasolekut, lähtudes eesti ja inglise keelsetest seadmete töökorrasolekut kasutusjuhenditest; vastavalt juhistele • tuvastab nähtavad rikked ja kõrvalekalded visuaalse kontrolli ja lihtsamate mõõtevahendite alusel; 4) liikleb ohutult, järgides • leiab teavet liiklusreeglite kohta, kasutades IKT vahendeid; ohutusnõudeid, • liikleb ohutult erinevates tee- ja ilmaoludes, järgides liikluseeskirju ja ohutusnõudeid; ohusituatsioonis rakendab • rakendab esmaabivõtteid vastavalt ülesandes antud ohusituatsioonile; esmaabivõtteid 5) töötab õppemajandis, • töötab iseseisvalt või meeskonnas õppemajandis, kasutades oma aega süsteemselt ja korrapäraselt juhiste arvestades ettevõtte alusel; töökorraldust • töötab iseseisvalt või meeskonnas, kasutades ergonoomilisi töövõtteid ja järgides ohutusnõudeid; • hoiab korras oma töökoha, lähtudes ettevõtte tavadest. 3.2 Valitavad põhiõpingute moodulid põllumajanduse suunal 3.2.1 Ühised põhiõpingud põllumajanduse suuna kõikidele spetsialiseerumistele põllumajanduse suunal 5. Põllu- ja rohumaakultuuride kasvatamine 15 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane hooldab põllu- ja rohumaakultuure sh mahekultuure, rakendades agronoomia põhialuseid ning kasutades tööks vajalikku tehnikat. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) eristab suure ja väikese • iseloomustab erinevaid põllukultuure, lähtudes nende liigilistest iseärasustest; kasvupinnaga põllu- ja • iseloomustab erinevaid rohumaakultuure, lähtudes nende liigilistest iseärasustest; rohumaakultuure lähtudes • kirjeldab põllu- ja rohumaakultuuride kasvunõudeid ning kohta külvikorras, lähtuvalt taimeliigist; kasvatatava kultuuri 10(31)  kasvufaasist ning kasvuiseärasustest 2) kasutab oma tegevuses • selgitab keskkonnasõbralikku tootmist, lähtudes riiklikest nõuetest; keskkonnasõbraliku ja • selgitab mahetaimekasvatuslikku tootmist, lähtudes riiklikest nõuetest; mahetaimekasvatuse • kirjeldab erinevate põllu- ja aiakultuuride kasvatamise eripärasid võrreldes tavapõllumajandusega; põhimõtteid seostades neid reaalsete tootmisoludega 3) planeerib maa ettevalmistuse • eristab mullaharimise tehnoloogiaid ja – võtteid, lähtudes mullastikust ja külvatavast kultuurist; külviks, lähtudes • planeerib seemnete külvamise, lähtudes kultuuri iseärasustest; viljavaheldusplaanist, mulla • koostab viljavaheldusplaani vastavalt juhistele; omadustest ning kasutatavast mullaharimise tehnoloogiast 4) planeerib põllukultuuride • selgitab mineraalelementide osa eluslooduses, tuues esile taimetoiteelementide tähtsuse ja vajalikkuse; väetamise, lähtudes määratud • arvestab väetusnormid põllukultuuride väetamiseks, lähtudes kultuuride nõuetest, mulla väetistarbest ja väetusnormist keskkonnanõuetest; • võrdleb erinevaid väetamisvõimalusi, väetisi ja nende omadusi, lähtudes väetiste mõjust mullale ja taimele; 5) planeerib taimekaitsetööd, • eristab enamlevinuid taimekahjustajaid väliste tunnuste ja kahjustuspildi põhjal; lähtudes põllumajanduskultuuri • eristab taimekaitsevahendite liike ning kasutamist, lähtudes kasvatatavast kultuurist, kahjustajast ja vajadustest ohutusnõuetest; • koostab kirjaliku taimekaitseplaani, lähtudes juhistest kasutades erinevaid teabeallikaid; 6) teostades külvi ja kasvuaegsed • valmistab maa külviks ette vastavalt juhistele; hooldustööd, lähtudes • valmistab seemned/mugulad külviks ette lähtuvalt kasvatatavast kultuurist; kasvatavast kultuurist • seadistab põllumajandustehnika vastavalt juhistele, lähtudes kasvatavast kultuurist; • külvab külviplaanis olevad kultuurid vastavalt juhistele, järgides liiklus-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid; • teeb kasvuaegseid hooldustöid vastavalt kultuuride vajadustele, järgides liiklus-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid. 6. Põllu- ja rohumaakultuuride koristamine ja säilitamine 9 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane varub, ladustab ja hoiustab koresööda ja põllukultuuride saagi vastavalt juhistele kasutades vajalikku tehnikat. 11(31) Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) hindab põllukultuuride • hindab põllukultuuride küpsusastet vastavalt juhistele, arvestades põllukultuuride kasutuseesmärki; küpsustaset ja heintaimede • hindab heintaimede kasvufaase vastavalt juhistele, arvestades rohumaakultuuride kasutuseesmärki; kasvufaase ning saagi • selgitab saagi erinevaid säilitamisvõimalusi, lähtudes põllukultuurist või heintaimedest ning saagi säilitusvõimalusi vastavalt kasutamise otstarbest; juhistele 2) eristab lõppküpsuses • kirjeldab erinevate kultuuride hoiustamisele ja hoidlatele esitavaid nõudeid vastavalt juhistele; põllukultuuride säilitamise • eristab põllukultuuride kuivatite tüüpe, lähtudes nende tööpõhimõttest; võimalusi vastavalt • kirjeldab saagi eel- ja järeltöötlemise vajadust lähtuvalt saagi kasutuseesmärgist; kasutusotstarbele • eristab põllukultuuride hoidlate tüüpe, lähtudes nende tööpõhimõttest; 3) eristab põllu- ja • võrdleb erinevaid söötasid, lähtudes valmistamisetehnoloogiast; rohumaakultuuride säilitamise • põhjendab sööda varumistööde mõju sööda kvaliteedile; võimalusi vastavalt • kirjeldab erinevaid sööda säilitamise võimalusi vastavalt ülesandele; kasutusotstarbele 4) varub ja hoiustab põllu- ja • hooldab ja seadistab koristustehnika iseseisvalt või meeskonnas juhiste alusel; rohumaakultuurid vastavalt • koristab saagi iseseisvalt või meeskonnas vastavalt juhistele, järgides liiklus-, töö- ja juhistele keskkonnaohutusnõudeid; • valmistab ette sööda hoiustamistingimused iseseisvalt või meeskonnas vastavalt sööda liigile ja säilitusnõuetele; 5) juhib masinat ohutult, järgides • selgitab liiklusõigusaktide rakendamist liiklussituatsioonides, lahendades testülesandeid ja analüüsides liiklusreegleid ja arvestades tulemust; tee-, liiklus- ning • juhib masinat sujuvalt ja ohutult järgides liiklusreegleid. ilmastikuolusid 7. Põllumajandusmasinate ja –seadmete hooldamine ja remont 7 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane hindab põllumajandusmasinate ja seadmete korrasolekut, valmistab ette hooajatöödeks ning hoiustamiseks, hindab tööseadmete kuluvosade seisundit ning vajadusel remondib või asendab need. Teostab vastavalt vajadusele keevitus- ja tuletöid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 12(31) 1) võrdleb • kirjeldab põllumajandusmasinate ja -seadmete põhimudelite ehitust vastavalt kasutusjuhendile; põllumajandusmasinaid ja • kirjeldab põllumajandusmasinate ja -seadmete põhimudelite tööpõhimõtteid vastavalt tööprotsessile; seadmeid lähtudes nende kasutusviisist 2) valmistab masinad ja seadmed • hooldab masinaid ja seadmeid, lähtudes kasutusjuhenditest; ette hooajatöödeks ning • hindab seadmete kuluvosade seisundit, lähtudes tootja remondijuhistest hoiustamiseks, järgides • remondib ja vajadusel asendab seadmete osasid, lähtudes tootja remondijuhistest; ettenähtud juhiseid • valmistab masinad ja seadmed ette hooajatöödeks ja hoiustamiseks vastavalt juhistele; 3) kasutab keevitus- ja • valib sobiva seadme vastavalt tööprotsessile; tuletööseadmeid vastavalt • kontrollib seadmete töökorras olekut vastavalt juhistele; tööprotsessile ja • sooritab keevitus- ja tuletöö vastavalt tehnoloogilistele nõuetele. ohutusnõuetele 8. Loomade pidamine ja lüpsmine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane hooldab loomad tagades neile vajaliku keskkonna ning lüpsab loomad järgides hügieeninõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) selgitab loomade • selgitab erinevate loomagruppide nõudeid pidamisele, lähtudes loomade põhivajadustest ja liigiomasest pidamisnõudeid, lähtudes käitumisest; seaduses kehtestatud nõuetest • kirjeldab loomade grupeerimist, lähtudes vanusest ja laktatsioonijärgust; • kirjeldab nõudeid loomade transportimisele, lähtudes looma vanusegrupist ja kasutusotstarbest; • loetleb loomade hooldustarvikuid, lähtudes nende otstarbest; 2) kirjeldab lüpsmise protsessi • kirjeldab udara ehitust ja piima teket lähtuvalt udara füsioloogiast; lähtudes udara füsioloogiast ja • kirjeldab lüpsiseadme tööpõhimõtet, lähtudes lüpsitehnoloogiast; lüpsiseadme tööpõhimõttest • selgitab lüpsihügieeni, lähtudes udaratervisest ja toorpiima kvaliteedinõuetest; 3) kasutab lüpsi– ja teisi • kontrollib lüpsi- ja farmiseadmete töökorras olekut vastavalt kasutusjuhendile; farmiseadmeid vastavalt • hooldab loomi, kasutades farmiseadmeid, järgides juhiseid ja tööohutusnõudeid; juhistele • valmistab loomad lüpsmiseks ette, järgides hügieeni- ja tööohutusnõudeid; • lüpsab loomad vastavalt hügieeninõuetele; 13(31) 4) selgitab maheloomapidamise • kirjeldab maheloomapidamise eripärasid võrreldes tavaloomakasvatusega; põhimõtteid ja praktikaid • kirjeldab loomade pidamist loomakasvatushoonetes ja vabaõhualal vastavalt maheloomakasvatuse lähtudes kehtestatud nõuetest nõuetele; • kirjeldab loomade liikumisarvestust ja uute loomade toomist ettevõtetesse maheloomakasvatuse nõuete alusel. 9. Loomade söötmine ja karjatamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane söödab ja karjatab erineva vanusegrupi ja kasutusotstarbega loomad, jälgides nende söödavõttu ja toitumust. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane: 1) kirjeldab loomade söötmist • kirjeldab looma seedesüsteemi ja neis toimuvaid protsesse lähtuvalt noorlooma ja täiskasvanud looma lähtuvalt toitefaktorite seedefüsioloogia eripärast; vajalikkusest ja looma • selgitab muutusi söödaratsioonis lähtuvalt vanusegrupist ja laktatsioonijärgust; seedefüsioloogiast • eristab farmis kasutatavad söödad ja söödalisandid, tuues välja nende sobivuse erinevate loomagruppide söötmiseks; • iseloomustab söömiskäitumist lähtuvalt loomagrupist ja ratsiooni eripärast; 2) söödab farmiloomi vastavalt • ladustab ja hoiustab söödad vastavalt juhendile; etteantud ratsioonile • puhastab söödalava ja jooturid vastavalt juhistele; • söödab erinevaid loomagruppe vastavalt etteantud söödaratsioonile; • hindab söödavõttu ja loomade toitumust vastavalt juhistele; 3) karjatab erinevaid • kirjeldab rohumaal kasvavaid heintaimi tulenevalt botaanilisest eripärast ja söödaväärtusest; loomagruppe vastavalt • võrdleb erinevaid karjatamisviise, lähtudes nende mõjust rohumaale ja loomade jõudlusele; juhistele ning lähtuvalt • selgitab karjatamise mõju keskkonnale, lähtudes kehtivast seadusandlusest; loomade ja rohumaade • rajab ja hooldab karjaaedu vastavalt juhistele; eripärast • karjatab loomi vastavalt juhistele; • jälgib karjamaade seisukorda lähtudes taimikust ja loomade toitumusest. 10. Loomade tervishoid ja taastootmine 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane jälgib loomade tervislikku seisundit ja osaleb looma taastootmises. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid 14(31) Õpilane Õpilane: 1) kirjeldab loomade üldiseid • kirjeldab looma haigusliku seisundi tunnuseid, lähtudes füsioloogiast ja anatoomiast; tervise parameetreid ja • kirjeldab esmaseid haige looma abistamise võtteid, lähtudes haiguslikust seisundist; enamlevinud haiguseid, • selgitab hoolduse eripärasid tervistumise perioodil, lähtudes haiguslikust seisundist; lähtudes füsioloogiast ja anatoomiast 2) tuvastab looma haigusliku • tuvastab haige looma ja teeb esmase tervise hindamise, lähtudes looma füsioloogiast ja anatoomiast; seisundi, andes esmaabi • annab loomale esmaabi vastavalt juhistele; vastavalt juhistele • tagab tervistumise perioodil loomale sobiva keskkonna ja hoolduse vastavalt juhistele; • teavitab surnud loomast vastutavat isikut, abistades vajadusel korjuse ladustamisel vastavalt juhistele; 3) osaleb looma taastootmises, • selgitab looma sigimistsüklit ja innatunnuseid, lähtudes sigimisfüsioloogiast; lähtudes sigimisfüsioloogiast • kirjeldab poegimisprotsessi ning poegimisraskusi sigimisfüsioloogia alusel; • selgitab vastsündinud looma esmast hooldust, lähtudes bioohutusest ja vastsündinud looma füsioloogiast; • tuvastab indlemise, lähtudes välistest innatunnustest; • jälgib poegimise kulgu, kõrvalekalletest teavitab vastutavat inimest; • hooldab vastsündinud looma, lähtudes bioohutusest ja vastsündinud looma füsioloogiast. 11. Praktika 35 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane rakendab ja kinnistab õppekeskkonnas omandatud teadmisi ning oskusi töökeskkonnas, arendab professionaalseid hoiakuid ning täiendab oma praktilisi oskusi ja vilumusi tööks põllumajandustöötajana. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) planeerib oma isiklikud • kirjeldab praktikakorraldust ja praktikajuhendist tulenevaid praktika eesmärke ning enda õigusi ja praktika eesmärgid ja kohustusi praktikandina; ülesanded tulenevalt • saavutab kokkuleppe praktikale asumiseks, täites praktikale asumisega kaasnevad dokumendid vastavalt praktikajuhendist praktikajuhendile; 2) töötab põllumajandusettevõttes • valmistab seemned/mugulad külviks ette lähtuvalt kasvatatavast kultuurist; taimekasvatuse valdkonnas, • seadistab põllumajandustehnika vastavalt juhistele, lähtudes kasvatavast kultuurist; järgides ettevõtte töökorraldust • külvab külviplaanis olevad kultuurid vastavalt juhistele, järgides liiklus-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid; ja tööohutusnõudeid • teeb kasvuaegseid hooldustöid vastavalt kultuuride vajadustele, järgides liiklus-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid; 15(31)  • hooldab ja seadistab koristustehnika juhiste alusel; • koristab saagi vastavalt juhistele, järgides liiklus-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid; • valmistab ette sööda hoiustamistingimused vastavalt sööda liigile ja säilitusnõuetele; • hooldab masinaid ja seadmeid, lähtudes kasutusjuhenditest; • remondib ja vajadusel asendab seadmete osasid, lähtudes tootja remondijuhistest; • valmistab masinad ja seadmed ette hoiustamiseks vastavalt juhistele; 3) töötab põllumajandusettevõttes • puhastab söödalava ja jooturid vastavalt juhistele; loomakasvatuse valdkonnas, • söödab erinevaid loomagruppe vastavalt etteantud söödaratsioonile; järgides ettevõtte • ladustab ja hoiustab söödad vastavalt juhendile; töökorraldust, • kontrollib lüpsi- ja farmiseadmete töökorras olekut vastavalt kasutusjuhendile; tööohutusnõudeid ja loomade • valmistab loomad lüpsmiseks ette, lüpstes loomad, järgides hügieeni- ja tööohutusnõudeid; heaolu • tuvastab indlemise, lähtudes välistest innatunnustest; • jälgib poegimise kulgu, vajadusel abistades juhendite alusel; • hooldab vastsündinud looma, lähtudes bioohutusest ja vastsündinud looma füsioloogiast; • tuvastab haige looma, tehes esmase tervise hindamise, lähtudes looma füsioloogiast ja anatoomiast; • annab loomale esmaabi vastavalt juhistele; • tagab tervistumise perioodil loomale sobiva keskkonna ja hoolduse vastavalt juhistele; • teavitab surnud loomast vastutavat isikut, vajadusel ladustab korjuse vastavalt juhistele; • jälgib karjatavat loomarühma, hinnates rohumaa seisukorda ja liigutades loomi karjamaal; 4) hindab praktika käigus enda • täidab elektroonilist praktikapäevikut, analüüsides oma tegevust ja panust meeskonnatöösse; toimetulekut erinevate • koostab praktikaaruande, järgides kooli praktikakorras kehtestatud nõudeid, kasutades erialast ülesannetega, esitades terminoloogiat ja IKT vahendeid; tulemused vastavalt • vormistab dokumendid korrektses eesti keeles, kasutades IKT vahendeid; õppekorralduseeskirjale • esitleb praktikaaruannet vastavalt kooli praktikakorras kehtestatud nõuetele. 3.2.2. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel hobuhooldusele 12. Hobuste hooldamine 11 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane märkab hobuse vajadusi, hooldab hobust lähtudes pidamisviisist, hooldab, korrastab ja kasutab hobuinventari, tagab hobuse heaolu ja inimese turvalisuse. 16(31) Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane 1) jälgib visuaalselt hobuse üldist • kirjeldab hobuse liigiomast käitumise ja põhivajadusi, kasutades teaduslikult tõendatud infot; heaolu, lähtudes looma • kirjeldab hobuse käitumist ja tervislikku seisundit visuaalse vaatluse põhjal, kasutades ette antud juhendit; liigiomasest käitumisest ja • toob näiteid hobuse mittetavapäraste käitumisviiside kohta, võrreldes erinevaid situatsioone; põhivajadustest 2) hooldab hobust vastavalt • hindab visuaalselt hobuste puhastamise, pesemise ja pügamise vajadust, leides nende tegevuste kohta infot vajadusele, lähtudes hobuste eesti ja inglise keelsetest interneti allikatest; pidamisviisist ja rakendusalast • hooldab hobust puhastades, pestes ja pügades, lähtudes hobuse pidamisviisist, hobuse heaolust, rakendusalast ja keskkonnanõuetest, kasutades selleks ettenähtud töövõtteid ja keskkonnasäästlikke töövahendeid; • sorteerib kasutatud pakendid vastavalt jäätmeseadusele; 3) valmistab ette hobuse välimiku • kirjeldab hobuse välimiku ettevalmistuse viise vastavalt tõule ja kasutamise eesmärgile; vastavalt kasutamise • valmistab ette hobuste välimiku vastavalt tõule ja kasutamise eesmärgile; eesmärgile 4) selgitab söötmise põhimõtteid • hindab visuaalselt hobuste toitumust, arvestades hobuste anatoomiat, füsioloogiat, pidamisviisi, arvestades hobuse konditsiooni rakendusala, vanust, tõugu ja tervislikku seisundit; ja kehakaalu • arvutab hobuse kehakaalu kehakaalu hindamise valemi alusel; • selgitab söödaratsiooni terminoloogiat, eristades söötasid ja toitainete vajadust, selgitades söötade toiteväärtust ja keskkonnasäästlikku söödakasutust vastavalt teaduslikult tõendatud infole; 5) kirjeldab söötade säilitamist ja • kirjeldab söötade hoiustamist vastavalt söödaliigile, arvestades hoiustamise säilitamisnõudeid ja -tingimusi; söötmiseks ette valmistamist • valmistab söödad ette söötmiseks, arvestades sööda liiki, kvaliteeti, vastavalt söötmise juhendile; vastavalt söödaliigile, söötmisjuhendile ja hoiustamise tingimustele 6) selgitab hobuse kopeldamise ja • selgitab jalutus- ja karjakoplite planeerimist ning rajamist, tuues välja kasutatavate materjalide arvestuse; karjatamise põhimõtteid, • kirjeldab hobuse kopeldamiseks ettevalmistamise põhimõtteid, valides hobusele varustuse vastavat ilmale arvestades keskkonna- ja ja kasutusjuhendile; ohutusnõuetega • selgitab karja komplekteerimise ja karjatamise põhimõtteid, arvestades hobuste sugu, vanust, pidamisviisi, karjamaa suurust, taimestikku ning ohutusnõudeid ja turvalisust; 17(31)  • kirjeldab koplite korrastamise vajalikkust, arvestades keskkonnaseadust ning keskkonnasäästlike materjalide kasutamise olulisust; 7) kasutab hobuinventari ning • hooldab hobuinventari ja tallitööriistu heaperemehelikult vastavalt kasutusjuhendile ja inventari tallitööriistu, hooldades neid spetsiifikale; vastavalt inventari spetsiifikat • kasutab hobuinventari ja tallitööriistu vastavalt juhistele ja spetsiifikale; • parandab hobuinventari ja tallitööriistu vastavalt vajadusele, võimalustele ja juhistele. 13 Hobuste kopeldamine ja tallihoonete ning territooriumi korrastamine 7 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane hoiab korras talli, tallihooned, rajatised ja territooriumi ning rajab kopleid, hooldab ja karjatab hobuseid järgides töökultuuri ning hobuste ja inimeste turvalisust. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) teeb lähtuvalt pidamisviisist • eristab erinevaid allapanu liike, kirjeldades nende kasutamist hobuste allapanuks; hobusele asemed, arvestades • teeb lähtuvalt pidamisviisist hobusele asemed, ladustades allapanu ja sõnniku, arvestades keskkonnasäästlikku keskkonnasäästliku majandamise ja ergonoomiliste töövõtetega; majandamist ja ergonoomilisi töövõteteid 2) valmistab söödad söötmiseks • valmistab söödad söötmiseks ette, arvestades sööda kvaliteeti ja söötmisjuhendit; ette, söötes ja jootes hobuseid • söödab hobuseid vastavalt söötmisjuhendile; vastavalt söötmisjuhendile ja • joodab hobuseid vastavalt pidamisviisile; pidamisviisile • selgitab igapäevase sööda, vee ja mineraalide olemasolu vajadust, lähtudes hobuste pidamis- ja karjatamisviisidest ning –tingimustest; • hooldab söödaalasid ja jooginõusid vastavalt juhistele; • sorteerib söödad vastavalt kvaliteedile ja liigile, eraldades ebakvaliteetse sööda järgides keskkonnasäästlikke põhimõtteid; 3) käsitseb hobuseid vastavalt • fikseerib hobuseid ohutult, kasutades ettenähtud abivahendeid, arvestades ohutusnõuetega; vajadusele, arvestades hobuste • talutab hobuseid ohutult, lähtudes hobuse omapärast, väljaõppe tasemest ja soost, arvestades inimese ja ja inimeste turvalisust hobuse ohutust; • jooksutab hobust vastavalt vajadusele, valides sobiliku viisi, arvestades hobuste väljaõppe taset ja ohutusnõudeid; • analüüsib koostöös juhendajaga oma paindlikkust reageerida muutustele ning võtta arukaid riske; 18(31) 4) kopeldab hobused vastavalt • rajab jalutus- ja karjakopleid vastavalt planeeringule, juhistele ning võimalustele, dokumenteerides tööd; etteantud juhistele, järgides • valmistab hobused kopeldamiseks ja karjatamiseks ette, kasutades ette nähtud varustust, arvestades hobuse ohutusnõudeid omapära ja ilmastikutingimustega; • kopeldab hobused vastavalt kopeldamisplaanile, arvestades hobuste ja inimeste turvalisust; • komplekteerib karja vastavalt juhistele, arvestades hobuste sugu, vanust, pidamisviisi, karjamaa suurust ja taimestikku; • karjatab hobused, arvestades ohutusnõuetega ning hobuste ja inimeste turvalisusega; • korrastab koplid lähtudes keskkonnaseaduses, kasutades keskkonnasäästlike materjale ja arvestades ette antud juhiseid; 5) hoiab korras tallihooned, • korrastab igapäevaselt talliruumid, arvestades vastutava isiku või loomaarsti korraldusi ning jälgides rajatised ja territooriumi, hobuste ja inimeste turvalisust; arvestades kasutamise • osaleb tallihoonete, rajatiste ja territooriumi koristamis- ja hooldustöödel vastavalt vastutava isiku juhistele; eesmärki 6) selgitab tervise tähtsust ja • selgitab praktiliste tallitööde põhjal võimalikke õnnetusi ja terviseriske ning nende ennetamise võimalusi; hobuhooldaja töös esinevaid • demonstreerib inimesele ja hobusele antavaid esmaabivõtteid juhendite alusel. riske järgides ohutusnõudeid 14 Hobuste aretus ja taastootmine 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab hobuse aretusega seonduvaid põhitõdesid ja osaleb taastootmisprotsessiga seonduvates töödes lähtudes hobuse heaolust ja inimeste turvalisusest. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) iseloomustab erinevaid hobuste • orienteerub aretuse ajaloos, mõistes tõugude omavahelisi suhteid, seostades seda tänapäevaste tõugude ja tõuge ja tüüpe märgates kasutusaladega; kõrvalekaldeid välimikus ja • vaatleb erinevaid hobuseid, eristades tõuge ja tüüpe, tuues välja nende erisusi, märgates kõrvalekaldeid liikumises vastavalt tõuaretuse välimikus ja liikumises vastavalt tõuaretuse programmile: programmile • kirjeldab hobuseid välise vaatluse teel, eristades neid värvuste ja märgiste alusel; 2) mõistab hobuste omaduste • hindab visuaalselt hobuste valikuomadusi, lähtudes hobuste kasutuse eesmärgist; pärandumist ja aretuse • leiab IT vahendite abil jõudluskontrolli tulemusi, selgitades omanduste pärandumise olemust; põhimõtteid • leiab meeskonnatööna valiku- ja aretusmeetoditeid, lähtudes hobuse väärindamise protsessi põhimõtetest; 19(31) 3) kirjeldab paaritusprotsessi, • kirjeldab hobuste taastootmise iseärasusi ja otstarbekat rakendamist lähtudes ettevõtte eripärast; osaledes protsessis vastavalt • mõistab paaritustegevuse süsteemsust, kirjeldades erinevaid paaritusviise; juhistele • tuvastab visuaalselt inna, arvestades hobuste füsioloogilisi näitajaid ja käitumise eripära; • valmistab vastavalt juhistele suguhobused paarituseks või seemenduseks ette, kasutades vajadusel abivahendeid ja ohutuid töövõtteid; • abistab vastavalt juhistele paaritusprotsessis; 4) hindab varsa ja varssunud mära • kirjeldab mära poegimiseelset seisundit ja varssumist, selgitades inimese tegevusi protsessis ja looma tervislikku seisundit poegimise tervise ning heaolu nõudeid; protsessis • hindab varsa tervislikku seisundit vastavalt liigiomastele füsioloogilistele ja psühholoogilistele näitajatele; • hindab varssunud mära tervislikku seisundit vastavalt liigiomastele füsioloogilistele ja psühholoogilistele näitajatele; 5) hooldab varsaga märasid ja • talutab varsaga märasid, lähtudes hobuste eripärast ning hobuste ja inimeste turvalisusest; varssu vastavalt juhistele • õpetab varssu sotsialiseeruma, lähtudes inimeste turvalisusest ja hobuste heaolust; • valib varsale sobiliku võõrutamisviisi vastavalt spetsialisti juhistele. 15. Noorhobuse õpetamine 11 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab ning hooldab ratsa- ja rakendivarustust, rakendab hobust, õpetab hobuseid sotsialiseeruma ja varustust kandma ning lähtub oma töös hobuse heaolust ja inimese turvalisusest. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) käsitleb hobust kordetamisel ja • kasutab ohutult abivahendeid hobuse kordetamisel, ohjamisel, käekõrval ja vabaliikumisel vastavalt ohjamisel vastavalt juhendile juhistele; • liigutab hobust kordel, ohjades, käekõrval ja vabaliikumisel vastavalt juhistele; 2) rakendab hobust, arvestades • hooldab rakendivarustust vastavalt materjalidele ja kasutuse eesmärgile; turvalisuse nõudeid • rakendab väljaõpetatud hobust, arvestades nõudeid ning hobuse ja inimese heaolu; 3) juhistest lähtuvalt õpetab • selgitab varsa, sälu ja noorhobuse õpetamise baasoskuseid ning meetodeid vastavalt juhistele; hobuseid sotsialiseerima ja • õpetab hobuseid sotsialiseeruma, lähtudes hobuste iseloomust ja east, arvestades inimeste ja hobuste varustust kandma arvestades turvalisust; hobuse iseloomu ning vanust • õpetab hobuseid ratsa- ja rakendivarustust kandma, arvestades hobuse iseloomu, vanust ning kasutuse eesmärki ja turvalisuse nõudeid; 20(31) 4) abistab turvaliselt hobuse • juhendi alusel õpetab hobust maast töös ja vabahüpetel liikuma; esmasel ratsastamiseelsel • esitleb hobust käekõrval, arvestades hobuse eripära ning hobuse ja inimese turvalisust; väljaõppel, kasutades • kasutab ohutult tavapärast ratsavarustust ning treeninginventari vastavalt hobuse väljaõppe eesmärgile, treeninginventari vastavalt hobuse eripärast lähtuvalt; väljaõppe eesmärgile • abistab turvaliselt hobuse esmasel ratsastamiseelsel väljaõppel vastavalt juhistele. 16. Ratsutamine 12 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab ning hooldab ratsavarustust, õpib algtasemel ratsutama, viib läbi ratsavõistlust, teeb hobusega maatööd, lähtub oma töös hobuse heaolust ja inimese turvalisusest. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kasutab ratsavarustust ja • kirjeldab ratsavarustust ning treeninginventarist, arvestades kasutamise eesmärki; treeninginventaris vastavalt • kasutab ratsavarustust ning treeninginventari vastavalt materjalidele ja kasutuse eesmärgile; kasutuse spetsiifikale • hooldab ratsavarustust ja treeninginventari vastavalt juhistele ja inventari spetsiifikale; 2) ratsutab algtasemel, arvestades • selgitab korrektseid juhtimise võtteid, treeningvahendeid ja harjutusi ratsaspordimäärustiku alusel; turvalisuse nõudeid • ratsutab väljaõpetatud hobustel algtasemel, järgides määrustiku, liikluseeskirja ja turvalisuse nõudeid ning hobuse ja inimese heaolu; 3) juhib hobust maatöös vastavalt • selgitab maatöö vajalikkust, arvestades hobuse iseloomu, tervislikku seisundit, vanust, kasutamise eesmärki juhistele ja turvalisust; • juhib hobust maatöös, sooritades erinevaid harjutusi vastavalt juhistele, arvestades inimese ja hobuse turvalisusega; 4) meeskonnaliikmena viib läbi • selgitab ratsavõistluste olemust, kirjeldades erinevate ratsaspordialade erisusi; ratsavõistluse vastavalt • koostab digitaalse ratsavõistluse kava; juhistele • valmistab ratsavõistluse ette vastavalt juhistele; • meeskonna liikmena viib läbi ratsavõistluse, arvestades ette antud juhiseid ja võistlusspordiala. 17. Hobuste tervishoid ja raviprotseduuride tegemine 7 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane õpib hindama hobuse tervist ja märkama kõrvalekaldeid normaalsest tervislikust seisundist, viima loomaarsti juhendamisel läbi lihtsamaid raviprotseduure ja hobuse surma korral tegutsema vastavalt ettenähtud protseduurireeglitele. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 21(31) 1) hindab visuaalselt hobuste • hindab visuaalselt hobuse tervislikku seisundit, kasutades lihtsamaid hindamismeetodeid; tervislikku seisundit lähtudes • selgitab hobuse hammaste ja kapjade hooldamise vajadust lähtudes hobuse arengust, anatoomiast ja anatoomiast ja füsioloogiast füsioloogiast; • toob välja kõrvalekalded normaalsest tervislikust seisundist, lähtudes hobuse anatoomiast, füsioloogiast ja psüühikast; 2) tuvastab enamlevinud • kirjeldab hobuse enamlevinud haiguste liike, selgitades nende ennetamist ja tõrjumist; ägedaloomulised ja kiiret • tunneb ära enamlevinud ägedaloomulisi ja kiiret sekkumist vajavaid seisundeid, kirjeldades esmaabivõtete sekkumist vajavad seisundid, kasutamist ja abi kutsumist; rakendades vajadusel põhilisi • abistab loomaarsti, rakendades vajalikke põhilisi abistamis- ja ohutusvõtteid ning hügieeninõudeid; abistamis- ja ohutusvõtteid 3) viib läbi lihtsamaid hooldus- ja • hoiab loomaarsti juhendite alusel haigele hobusele sobivat keskkonda, hooldades haiget looma vastavalt raviprotseduure loomaarsti juhistele; ettekirjutusel • selgitab ravimite kasutamise ja hoiustamise korda, kasutades ravimeid vastavalt loomaarsti ettekirjutusele; • manustab loomaarsti ettekirjutusel hobusele lihtsamaid suukaudseid ja välispidiseid medikamente, rakendades selleks vajalikke abistamis- ja ohutusvõtteid; • kirjeldab alternatiivse ravimise võimalusi tõstes esile teaduslikult katsetatud meetodeid; 4) hobuse hukkumise korral • selgitab hobuse surma korral teostatavaid protseduure, arvestades ette antud juhiseid; osaleb juhendamisel korjuse • orienteerub korjuste transportimis-, hoidmis-, matmis- ja hävitamisnõudeid käsitletavas seadusandluses transportimisel, hoiustamisel ja kasutades infootsingut; utiliseerimisel vastavalt • utiliseerib juhendamisel korjuse vastavalt keskkonnanõuetele. seadusandlusele ja keskkonnanõuetele 18. Praktika 26 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane rakendab ja kinnistab õppekeskkonnas omandatud teadmisi ning oskusi töökeskkonnas, arendab professionaalseid hoiakuid ning täiendab oma praktilisi oskusi ja vilumusi töötamisel hobuhooldajana. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) planeerib oma isiklikud • kirjeldab praktikakorraldust ja praktikajuhendist tulenevaid praktika eesmärke ning enda õigusi ja kohustusi praktika eesmärgid ja praktikandina; 22(31)  ülesanded tulenevalt • saavutab kokkuleppe praktikale asumiseks, täites praktikale asumisega kaasnevad dokumendid vastavalt praktikajuhendist praktikajuhendile; 2) hooldab hobuseid lähtudes • teeb lähtuvalt pidamisviisist hobusele asemed, ladustades allapanu ja sõnniku; pidamisviisist ja hobuse • lähtudes hobuste pidamisviisist ja rakendusalast hooldab hobuseid, puhastades, pestes ja pügades neid vajadustest, tagades hobuse vastavalt vajadusele; heaolu ja inimese turvalisuse • liigutab hobuseid talutades, jooksutades ja kordel vastavalt vajadusele ja ette antud juhistele; • valmistab hobused kopeldamiseks ja karjatamiseks ette, kopeldades ja karjatades neid arvestades hobuste ja inimeste turvalisust; 3) söödab ja joodab hobuseid • ladustab söödad vastavalt söödaliigile, arvestades etteantud juhiseid; söödaratsiooni alusel • hindab visuaalselt hobuste toitumust, pidades silmas hobuste anatoomiat, füsioloogiat, pidamisviisi, rakendusala, vanust, tõugu ja tervislikku seisundit; • valmistab söödad söötmiseks ette, arvestades ette antud söödaratsiooni ja juhiseid; • söödab ja joodab hobuseid vastavalt etteantud ratsioonile ja pidamisviisile; 4) osaleb taastootmisprotsessiga • jälgib visuaalselt sugu- ja noorhobuste heaolu, teavitades kõrvalekalletest vastutavat isikut; seonduvates töödes lähtudes • tuvastab visuaalselt inna, teavitades sellest vastutavat isikut: hobuse heaolust ja inimeste • valmistab suguhobused paarituseks või seemenduseks ette, abistades paaritusel või seemendusel vastavalt turvalisusest juhistele; • tuvastab poegimiseelse seisundi, osutades vajaduse varssumisel abi, jälgides varsa ja mära heaolu; • talutab varsaga märasid, õpetades varssu ja noorhobuseid sotsialiseerima; • osaleb varsa võõrutamise protsessis vastavalt spetsialisti juhistele; 5) viib loomaarsti juhendamisel • hindab visuaalselt hobuste tervislikku seisundit, arutledes näitajate üle juhendaja või loomaarstiga; läbi lihtsamaid • tuvastab enamlevinud ägedaloomulised ja kiiret sekkumist vajavad seisundid, teavitades kõrvalekalletest raviprotseduure, hinnates juhendajat; hobuse tervislikku seisundit ja • viib läbi lihtsamaid raviprotseduure loomaarsti ettekirjutusel; märgates kõrvalekaldeid 6) hindab praktika käigus enda • täidab elektroonilist praktikapäevikut, analüüsides oma tegevust ja panust meeskonnatöösse; toimetulekut erinevate • koostab praktikaaruande, järgides kooli praktikakorras kehtestatud nõudeid, kasutades erialast ülesannetega, esitades terminoloogiat ja IKT vahendeid; tulemused vastavalt • vormistab dokumendid korrektses eesti keeles, kasutades IKT vahendeid; õppekorralduseeskirjale 23(31)  • esitleb praktikaaruannet vastavalt kooli praktikakorras kehtestatud nõuetele. 3.3. Valitavad põhiõpingute moodulid veterinaaria suunal 3.3.1. Ühised põhiõpingute moodulid kõikidele spetsialiseerumistele veterinaaria suunal 19. Koduloomade anatoomia ja füsioloogia tundmine 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab erinevate loomaliikide kehaehitust ja organsüsteemide ehitust ning toimimist. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) eristab erinevaid • määrab suurloomade keharegioonid ja seal paiknevad organid skeemi alusel; suurloomaliike kehaehituse ja • võrdleb erinevaid suurloomaliike anatoomiliste iseärasuste alusel; organite talitluse alusel • selgitab erinevate suurloomaliikide organsüsteemide talitlust liigiliste iseärasuste alusel: 2) eristab erinevaid • määrab väikeloomade keharegioonid ja seal paiknevad organid skeemi alusel; väikeloomaliike kehaehituse • võrdleb erinevaid väikeloomaliike anatoomiliste iseärasuste alusel; ja organite talitluse alusel • selgitab erinevate väikeloomaliikide organsüsteemide talitlust liigiliste iseärasuste alusel. 20. Loomade hooldamine statsionaaris 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane korraldab praksises asjakohased töötingimused, hooldab ja märgistab erinevaid loomaliike, hindab oma töö tulemuslikkust. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) eristab suur- ja • võrdleb pidamistehnoloogiad ja erinevaid pidamissüsteeme loomaliigiti arvestades bioohutusnõudeid; väikeloomade pidamist ja • kirjeldab suurloomade käsitlemis- ja fikseerimisvõtteid loomaliigiti; käsitlemist loomaliigiti • kirjeldab väikeloomade käsitlemis- ja fikseerimisvõtteid loomaliigiti; • selgitab erinevate väikeloomaliikide pidamist statsionaaris loomaliigiti; 2) hooldab loomi liigipõhiselt • jälgib patsientide üldist heaolu ja seisundit vastavalt juhistele; dokumenteerides oma • täidab patsiendikaardi ja ravilehe loomaarsti antud juhiste kohaselt; tegevust • teostab üldhooldusprotseduure järgides töö- ja keskkonnaohutusnõudeid; • kontrollib sisseseade ja varustuse töökorras olekut vastavalt juhistele. 24(31)  21. Töötamine praksise registratuuris 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane õpib töötama praksise registratuuris tagades selle heakorra ja jälgides tarvikute ja kaupade olemasolu. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) teenindab kliente • selgitab õigusaktide rakendamist praksise registratuuris; lähtudes • kirjeldab tööd praksise registratuuris lähtudes klienditeeninduse heast tavast; klienditeeninduse • teenindab kliente lahendades erinevaid suhtlemissituatsioone; heast tavast • kirjeldab negatiivsete emotsioonidega toimetuleku võimalusi lähtudes psühholoogiast; • analüüsib oma tegevust lähtudes klienditeeninduse heast tavast; 2) töötab praksise • korraldab praksise kirjavahetust ja dokumentide arhiveerimist vastavalt asjaajamiskorrale; registratuuris • teostab statsionaari määratud patsiendi registratuuris vastuvõtu toiminguid vastavalt arsti korraldusele; vastavalt juhistele • tagab heakorra registratuuris ning kasutab puhastus- ja desinfektsioonivahendeid lähtudes bioohutusest; • informeerib klienti järelhoolduse osas vastavalt loomaarsti juhistele; 3) käitleb, tellib ja müüb • tagab müügiks oleva kauba jälgides laoseisu, arvestades praksise tavasid ja reegleid; ravimeid vastavalt • jagab kliendile teavet müügil olevate kaupade ja käsimüügiravimite kohta lähtuvalt kauba tootja poolt loomaarsti juhistele ja väljastatud informatsioonist; kehtestatud korrale • väljastab loomaarsti poolt ravikuuriks määratud retseptiravimeid vastavalt loomaarsti juhistele. 22. Kliinilise diagnostika läbiviimine 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane assisteerib loomaarsti kujutava diagnostika ja laboratoorsete uuringute läbiviimisel. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane: 1) assisteerib • kirjeldab erinevaid kujutava diagnostika toimimispõhimõtteid füüsikaliste omaduste järgi; juhendamisel • eristab kujutava diagnostika meetodeid kasutusotstarbe alusel; loomaarsti kujutava • selgitab kiirguskaitse põhimõtteid lähtudes kujutava diagnostika meetodist; diagnostika • valmistab kujutava diagnostika seadmed ja abivahendid ette vastavalt loomaarsti juhistele; protseduuridel • positsioneerib patsiendi õigesti tagades tema ohutuse protseduuri ajal; dokumenteerides • dokumenteerib ja säilitab kujutava uuringu tulemused vastavalt praksise eeskirjadele; tulemused 25(31) 2) assisteerib • kirjeldab erinevaid analüüsi võtmise meetodeid lähtudes analüüsimaterjalist; laborianalüüside • kirjeldab kogutud materjali ettevalmistamist lähtudes plaanitavast analüüsist; läbiviimist loomaarsti • eristab laboratoorse diagnostika meetodeid lähtuvalt uuringu eesmärgist; juhiste alusel, • võtab proove laboratoorseteks analüüsideks loomaarsti juhiste alusel; dokumenteerides • valmistab proovid ette analüüsiks järgides hügieeni- ja ohutusnõudeid; tulemused • assisteerib laboratoorsete uuringute läbiviimisel loomaarsti juhendamisel; • dokumenteerib ja säilitab uuringutulemused vastavalt praksise eeskirjadele. 23. Üldanesteesia läbiviimine loomaarsti juhendamisel 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab üldanesteesia- ja monitoorimisseadmeid ning jälgib patsiendi seisundit protseduuri läbiviimisel loomaliigiti. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kasutab anesteesia- ning • seab valmis vajalikud anesteesia- ning monitoorimisseadmed vastavalt protseduuri nõuetele ja loomaarsti monitoorimisseadmeid juhistele; vastavalt loomaarsti • kontrollib seadmete töövalmidust ja teavitab loomaarsti riketest enne kasutamist vastavalt juhisele; juhistele • käsitleb anesteesia- ja monitoorimisseadmeid vastavalt juhendamisele; 2) jälgib patsiendi elulisi • mõõdab elulised näitajad korrektselt ja järjepidevalt dokumenteerides tulemused; näitajaid ja • märkab kõrvalekaldeid normaalväärtustest ja teavitab loomaarsti koheselt juhiste kohaselt; kõrvalekaldeid, • jälgib muutusi patsiendi seisundist ja teavitab loomaarsti ootamatutest kõrvaltoimetest. dokumenteerides vastavalt juhistele 24. Praktika 30 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane rakendab ja kinnistab õppekeskkonnas omandatud teadmisi ning oskusi töökeskkonnas, arendab professionaalseid hoiakuid ning täiendab oma praktilisi oskusi ja vilumust töötamisel loomaarsti assistendina. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) planeerib oma isiklikud • kirjeldab praktikakorraldust ja praktikajuhendist tulenevaid praktika eesmärke ning enda õigusi ja praktika eesmärgid ja kohustusi praktikandina; ülesanded tulenevalt • saavutab kokkuleppe praktikale asumiseks, täites praktikale asumisega kaasnevad dokumendid vastavalt praktikajuhendist praktikajuhendile; 26(31) 2) hooldab patsiente • jälgib ja hooldab ravialuseid loomi statsionaaris vastavalt juhistele; statsionaaris vastavalt • tagab statsionaariala puhtuse lähtudes bioohutusnõuetest; juhendamisele 3) töötab juhendamisel • suhtleb klientidega klienditeeninduse heast tavast lähtuvalt; praksise registratuuris • fikseerib visiidiajad, kannab info andmebaasi, kontrollib vastuvõtuajad vastavalt praksise korrale; • abistab visiidil looma fikseerimisega vastavalt situatsioonile; • võtab ja annab looma kliendile üle lähtudes juhendamisest; • müüb ravimeid ja edastab asjakohast teavet ravimite kasutamise kohta juhendamise alusel; 4) abistab loomaarsti loomade • hindab looma seisundit ja annab vajadusel esmaabi juhendamisel; vastuvõtus ja • kogub süsteemselt materjali diagnostilisteks uuringuteks, abistab juhendamisel uuringute teostamisel; meditsiiniliste • manustab loomadele ravimeid loomaarsti juhendamisel; protseduuride teostamisel • abistab loomaarsti meditsiiniliste protseduuride tegemisel juhendamisel; vastavalt juhendamisele 5) assisteerib loomaarsti • valmistab operatsiooniruumi ja patsiendi operatsiooniks ette juhendamisel; operatsioonil ja jälgib • hooldab juhendamisel patsienti perioperatiivselt; üldanesteesiat • võtab füsioloogilised näitajad perioperatiivselt ja teavitab seisundi muutustest loomaarsti vastavalt juhistel; juhendamisel 6) hindab praktika käigus • täidab elektroonilist praktikapäevikut, analüüsides oma tegevust ja panust meeskonnatöösse; enda toimetulekut • koostab praktikaaruande, järgides kooli praktikakorras kehtestatud nõudeid, kasutades erialast erinevate ülesannetega, terminoloogiat ja IKT vahendeid; esitades tulemused • vormistab dokumendid korrektses eesti keeles, kasutades IKT vahendeid; vastavalt • esitleb praktikaaruannet vastavalt kooli praktikakorras kehtestatud nõuetele. õppekorralduseeskirjale 3.3.2 Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel suurlooma loomaarsti assisteerimisele 25. Töötamine suurlooma vastuvõtus ja esmaste protseduuride läbiviimine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane assisteerib loomaarsti suurlooma meditsiiniliste protseduuride ja loomade märgistamise juures. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 27(31) 1) assisteerib loomaarsti • võtab esmase anamneesi ja korraldab edasise töö vastavalt situatsioonülesandele; meditsiinilistel • abistab loomaarsti meditsiiniliste protseduuride tegemise juures vastavalt loomarsti poolt antud juhistele: protseduuridel, • fikseerib suurlooma protseduurist ja looma heaolust lähtuvalt; lähtudes olukorrast ja etteantud juhistest 2) assisteerib suurlooma • selgitab suurloomade märgistamise nõudeid lähtudes loomaliigist; märgistamist lähtudes • valmistab ette märgistamiseks vajaliku varustuse ja töökoha loomaliigist ja bioohutusest lähtuvalt; õigusaktides • assisteerib märgistamisel vastavalt loomaliigile ja õigusaktides kehtestatud nõuetele. kehtestatud nõuetest 26. Suurlooma raviprotseduuride läbiviimine loomaarsti vastutusel 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab suurloomadel erinevaid terapeutilisi võtteid ja manustab ravimeid vastavalt haiguslikule seisundile. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) eristab ravimirühmi • kirjeldab ravimirühmade üldisi toimeid, kõrvaltoimeid ja vastunäidustusi vastavalt ravimijuhenditele; nende mõju alusel • loetleb ravimite manustamise viise vastavalt ravivormidele; • kirjeldab A- ja antiseptikat ravimite manustamisel; 2) eristab enamlevinud • kirjeldab sisehaigusi nende tunnuste alusel; sise- ja nakkushaigusi • kirjeldab nakkushaigusi nende tunnuste alusel; loomaliigiti • kirjeldab ravivõtteid vastavalt haigusele; 3) teeb terapeutilisi • käitleb ravimeid vastavalt eeskirjadele; protseduure • kasutab ravimite manustamisel A- ja antiseptika võtteid; loomaarsti • abistab loomaarsti terapeutilistel protseduuridel lähtuvalt juhistest juhendamisel 27. Kirurgiliste operatsioonide assisteerimine ja anesteesia jälgimine suurloomadel 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane oskab ette valmistada suurloomade kirurgilisi operatsioone, assisteerida ning jälgida patsiendi seisundit perioperatiivselt. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 28(31) 1) selgitab kirurgiliseks • kirjeldab a- ja antiseptika reegleid lähtudes nakkusohutuse ja patsiendi kaitse põhimõtetest; protseduuriks • loetleb asjakohaste kirurgiliste instrumentide komplekteerimist lähtudes protseduurist; ettevalmistust lähtudes • kirjeldab kirurgilistel operatsioonidel kasutatavaid vahendeid ja materjale lähtudes nende kasutusvaldkonnast; kirurgia põhialustest • kirjeldab patsiendi operatsiooniks ettevalmistamist vastavalt suurlooma liigile ja protseduuri iseloomule; 2) teostab • valmistab ette operatsiooniruumi ja vajalikud vahendid vastavalt planeeritavale protseduurile; perioperatiivsed • valmistab patsiendi operatsiooniks ette vastavalt planeeritavale protseduurile; toimingud vastavalt • jälgib patsienti postoperatiivselt vastavalt juhistele; loomaliigile ja • paigutab patsiendi sobivasse ärkamisalasse tagades ohutuse ja heaolu. operatsioonile 28. Esmaabi andmine suurloomadele 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane annab esmaabi suurloomadele erinevate haiguslike seisundite ja traumade puhul. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane: 1) eristab esmaabi vajavaid • kirjeldab suurloomade esmaabi võtteid lähtudes haiguslikust seisundist; seisundeid ja nendega • kirjeldab suurloomade esmaabi vajadust vastavalt triaaži põhimõtetele; kaasnevaid abistamise • kirjeldab abistamist traumade korral lähtudes situatsioonist; võtteid, lähtudes • kirjeldab suurlooma esmaabi võtteid lähtudes toksikoosi tunnustest; loomaliigist ja olukorrast 2) annab suurloomale • annab vastavalt olukorrale suurloomale esmaabi loomaarsti juhiste põhjal; esmaabi vastavalt • dokumenteerib esmaabi andmise vastavalt juhistele; loomarsti juhistele, • kasutab esmaabivahendeid sihipäraselt vastavalt kasutusjuhendile dokumenteerides • utiliseerib jäätmed vastavalt keskkonnaohutuse nõuetele. tegevuse 3.3.3 Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel väikelooma loomaarsti assisteerimisele 29. Töötamine väikelooma vastuvõtus ja esmaste protseduuride läbiviimine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane assisteerib loomaarsti väikelooma meditsiiniliste protseduuride ja loomade märgistamise juures. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 29(31) 1) assisteerib loomaarsti • võtab esmase anamneesi ja korraldab edasise töö vastavalt juhendile; meditsiinilistel • abistab loomaarsti meditsiiniliste protseduuride tegemise juures vastavalt loomarsti poolt antud juhistele; protseduuridel, lähtudes • fikseerib väikelooma protseduurist ja looma heaolust lähtuvalt; olukorrast ja etteantud juhistest 2) assisteerib väikelooma • selgitab väikeloomade märgistamise nõudeid lähtudes loomaliigist; märgistamist lähtudes • valmistab ette märgistamiseks vajaliku varustuse ja töökoha loomaliigist ja bioohutusest lähtuvalt; õigusaktides kehtestatud • assisteerib loomaarsti väikelooma märgistamisel vastavalt loomaliigile ja õigusaktides kehtestatud nõuetest nõuetele. 30. Väikelooma raviprotseduuride läbiviimine loomaarsti vastutusel 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab väikeloomadel erinevaid ravimigruppe ja terapeutilisi võtteid vastavalt haiguslikele seisunditele. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) eristab ravimirühmi nende • selgitab ravimirühmade üldisi toimeid, kõrvaltoimeid ja vastunäidustusi vastavalt ravimijuhenditele; mõju alusel • kirjeldab ravimite manustamise viise vastavalt ravivormidele; • kirjeldab A- ja antiseptikat ravimite manustamisel; 2) eristab enamlevinud sise- ja • kirjeldab väikeloomade sisehaigusi nende tunnuste alusel; nakkushaigusi loomaliigiti • kirjeldab väikeloomade nakkushaigusi nende tunnuste alusel; • selgitab ravivõtteid vastavalt haigusele; 3) teeb terapeutilisi • käitleb ravimeid vastavalt eeskirjadele; protseduure loomaarsti • kasutab ravimite manustamisel A- ja antiseptika võtteid; juhendamisel • abistab loomaarsti terapeutiliste protseduuride juures juhiste alusel. 31. Kirurgiliste operatsioonide assisteerimine ja anesteesia jälgimine väikeloomadel 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab ette väikeloomad kirurgiliseks operatsiooniks, assisteerib loomaarsti ning jälgib patsiendi seisundit perioperatiivselt. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: • kirjeldab a- ja antiseptika reegleid lähtudes nakkusohutuse ja patsiendi kaitse põhimõtetest; 30(31) 1) selgitab kirurgiliseks • loetleb asjakohaseid komplekteeritavaid kirurgilisi instrumente lähtuvalt protseduurist; protseduuriks ettevalmistust • kirjeldab kirurgilistel operatsioonidel kasutatavaid vahendeid ja materjale lähtudes nende lähtudes kirurgia põhialustest kasutusvaldkonnast; • kirjeldab patsiendi operatsiooniks ettevalmistamist vastavalt väikelooma liigile ja protseduuri iseloomule; 2) teostab perioperatiivsed • valmistab ette operatsiooniruumi ja vajalikud vahendid vastavalt planeeritavale protseduurile; toimingud vastavalt • valmistab väikelooma operatsiooniks ette vastavalt planeeritavale protseduurile; loomaliigile ja operatsioonile • jälgib patsienti postoperatiivselt vastavalt juhistele; • paigutab patsiendi sobivasse ärkamisalasse tagades ohutuse ja heaolu. 32. Esmaabi andmine väikeloomadele 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane annab esmaabi väikeloomadele erinevate haiguslike seisundite ja traumade puhul. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane: 1) eristab esmaabi vajavaid • kirjeldab väikelooma esmaabi võtteid lähtudes haiguslikust seisundist; seisundeid ja nendega • selgitab väikelooma esmaabi vajadust vastavalt triaaži põhimõtetele; kaasnevaid abistamise võtteid, • kirjeldab abistamist traumade korral lähtudes situatsioonist; lähtudes loomaliigist ja • kirjeldab väikelooma esmaabi võtteid lähtudes toksikoosi tunnustest; olukorrast 2) annab loomaliigiti väikeloomale • annab väikeloomale olukorrale vastavat esmaabi loomaarsti juhiste põhjal; esmaabi vastavalt loomarsti • dokumenteerib esmaabi andmise vastavalt juhistele; juhistele, dokumenteerides • kasutab esmaabivahendeid sihipäraselt vastavalt kasutusjuhendile; tegevuse. • utiliseerib jäätmed vastavalt keskkonnaohutusnõuetele. 31(31)  Lisa 30 KINNITATUD haridus- ja teadusministri määrusega „Kutsekeskhariduse riiklik õppekava” Riigikaitse õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 1. Õppekava üldandmed 1.1. Õppekava võimaldab õpilasel omandada teadmised, oskused, väärtushoiakud ja sotsiaalse valmiduse õpingute jätkamiseks ja töötamiseks vastavalt valitud suunale või spetsialiseerumisele erinevates riigikaitse lahinguteeninduse ja -toetuse valdkondades. 1.2. Õppekava paigutumine õppekavarühma sõltub suunavalikust järgnevalt: 1.2.1. suunavalikul lahinguteeninduse logistikale ja laondusele liigitub õppekava õppekavarühma transporditeenused; 1.2.2. suunavalikul lahingutoetuse tehnika kasutamisele, hooldusele ja remondile liigitub õppekava õppekavarühma mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika; 1.2.3. suunavalikul lahingutoetuse elektritaristu ehitusele ja käidule liigitub õppekava õppekavarühma elektrienergia ja energeetika. 1.3. Õppekava õppe maht on 240 EKAPit, mis jaguneb järgmiselt: 1) kohustuslikud üldharidusõpingud 80 EKAPit; 2) põhiõpingud 125 EKAPit, millest ühiseid põhiõpinguid 95 EKAPit, sh praktika vähemalt 41 EKAPit ja valitavaid põhiõpinguid 30 EKAPit; 3) valikõpingud 35 EKAPit sh 5 EKAPit vabaõpinguid. 1.4. Õppekavaga on määratud järgmised suunavalikud ja spetsialiseerumised, millest õpilane valib ühe: 1) lahinguteeninduse logistika ja laonduse suunal on võimalik spetsialiseeruda laotööle ning veoseveo logistika korraldamisele; 2) lahingutoetuse tehnika kasutamise, hoolduse ja remondi suunal on võimalik spetsialiseeruda rivisõidukite kasutamisele, hooldusele ja remondile ja eritehnika rivisõidukite kasutamisele, hooldusele ja remondile; 3) lahingutoetuse elektritaristu ehituse ja käidu suund. 2. Õppekava põhiõpingute struktuur 2.1. Ühised põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht on järgmised: 1) oskused eluks ja tööks, 15 EKAPit; 2) digioskuste arendamine, 5 EKAPit; 3) sissejuhatus kutseõpingutesse, 10 EKAPit; 4) B-kategooria mootorsõiduki juhtimine, 3 EKAPit; 5) C-kategooria mootorsõiduki juhtimine ja kaubavedu, 11 EKAPit; 6) laiapindne riigi- ja kodanikukaitse, 10 EKAPit; 7) praktika, 41 EKAPit. 2.2. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht lahinguteeninduse logistika ja laonduse suunal on järgmised: 2.2.1. Ühised põhiõpingute moodulid kõigile spetsialiseerumistele lahinguteeninduse logistika ja laonduse suunal on järgmised: 1) kaupade käitlemine, 7 EKAPit; 2) töötamine tõstukite ja laaduritega, 4 EKAPit; 3) kaubavarude täiendamine, 6 EKAPit. 2.2.2. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel laotööle on järgmised: 1(29)  1) laotöö korraldamine, 6 EKAPit; 2) lahinguteeninduse laotoimingute tegemine kaitseväes, 7 EKAPit. 2.2.3. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel veoseveo logistika korraldamisele on järgmised: 1) kaubavedude ja logistika korraldamine, 6 EKAPit; 2) lahinguteeninduse vedude ja logistika korraldamine kaitseväes, 7 EKAPit. 2.3. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht lahingutoetuse tehnika kasutamise, hoolduse ja remondi suunal on järgmised: 2.3.1. Ühised põhiõpingute moodulid kõigile spetsialiseerumistele lahingutoetuse tehnika kasutamise, hoolduse ja remondi suunal on järgmised: 1) sõidukite jõuallikate ja jõuülekandesüsteemide hooldamine ja remont, 9 EKAPit; 2) sõidukite töösüsteemide hooldamine ja remont, 8 EKAPit. 2.3.2. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel rivisõidukite kasutamisele, hooldusele ja remondile on järgmised: 1) sõidukite keretööd, 6 EKAPit; 2) lahingutoetuse rivisõidukite kasutamine ja hooldamine, 7 EKAPit. 2.3.3. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel eritehnika kasutamisele, hooldusele ja remondile on järgmised: 1) rasketehnika1 juhtimine, hooldamine ja remont 6 EKAPit; 2) lahingutoetuse eritehnika juhtimine ja hooldamine, 7 EKAPit. 2.4. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht lahingutoetuse elektritaristu ehituse ja käidu suunal on järgmised: 1) elektrotehnika alused, 9 EKAPit; 2) elektripaigaldise koostamine, 8 EKAPit; 3) elektripaigaldise käit, 6 EKAPit; 4) lahingutoetuse taristu madalpingevõrgu ehitus ja käit, 4 EKAPit; 5) lahingutoetuse taristu nõrkvooluvõrgu ehitus ja käit, 3 EKAPit. 1 Rasketehnikaks loetakse käesoleva dokumendi tähenduses Kaitseväe või muu riigikaitselise struktuuri valduses olevad suure massi ja gabariidiga roomik- või ratassõidukit, mis on mõeldud lahingutegevuseks, inseneri- või toetusülesannete täitmiseks. Rasketehnika hulka kuuluvad muu hulgas tankid, jalaväe lahingumasinad, soomukid, liikursuurtükid, sillamasinad, inseneri- ja pioneeritehnika ning muud sarnase otstarbega sõidukid. 2(29)  3. Riigikaitse õppekava põhiõpingute moodulite kirjeldused 3.1. Kõikidele suundadele ühised põhiõpingute moodulid Mooduli õppe maht Eesti Mooduli Mooduli nimetus kutsehariduse nr arvestuspunktides (EKAP) 1. Oskused eluks ja tööks 15 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab pädevusi, mis on vajalikud edasisel õpiteel ja ühiskonnas ennastjuhtivalt, vastutustundlikult ja tulemuslikult toimimiseks. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) püstitab enesearengu • selgitab tervislike eluviiside ja turvalise keskkonna tähtsust, sh toetavate suhtlusvõrgustike rolli tervise, eesmärgid, arvestades enda õpimotivatsiooni ja üldise toimetuleku tagamisel; võimeid ja võimalusi ning • analüüsib juhendamisel enda käitumisharjumusi ning nende mõju enda tervisele, heaolule ja üldisele väärtustades tervislikke toimetulekule; eluviise • hindab oma vaimse ja füüsilise tervise seisundit, arvestades põhilisi tegureid nagu magamine, toitumine, liikumine, suhted, kasutades selleks usaldusväärseid enesehindamise tehnikaid, sh veebipõhiseid töövahendeid; • koostab juhendamisel aja- ja tegevuskava enda vaimse ja füüsilise heaolu säilitamiseks, kasutades selleks erinevaid tervise edendamise ja säilitamise võimalusi; • kasutab kodukoha ja kooli lähedal paiknevad liikumisradu, harjutusväljakuid ja võimalusi erinevate liikumisviisidega tegelemiseks; • oskab kasutada mobiilirakendusi liikumisharjumuse ja kehalise aktiivsuse jälgimiseks; • analüüsib juhendamisel enda huvisid, väärtushoiakuid, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi; • sõnastab eneseanalüüsi tulemustest lähtuvalt juhendamisel eesmärgid, isiklike ja akadeemiliste sihtide poole liikumiseks; 2) kasutab teadlikult erinevaid • selgitab juhendatult õppimise olemust ning teadmiste ning oskuste omandamise protsessi, kasutades õpistrateegiaid ja -viise enda erinevaid teabeallikaid; õpitegevuse kavandamisel ja • iseloomustab erinevaid õpistrateegiaid ja õppimise viise, seostades neid enda senise õpikäitumisega; juhtimisel • oskab analüüsida enda õpiharjumusi ning arvestada tahtlikku ja tahtmatu tähelepanu mõju oma õpitegevusele; 3(29)  • analüüsib juhendamisel oma õpimotivatsiooni, määratledes seda soodustavaid ja takistavaid tegureid; • koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õppimis- ja igapäevategevuste ajakava, lähtudes enda huvidest, eneseteostusega seotud eesmärkidest ja võimalustest; • annab hinnangu enda varasematele õpitulemustele, arvestades eneseanalüüsi tulemusi ja saadud tagasisidet; • kavandab muudatused enda õppimisharjumustes, lähtuvalt hindamistulemustest ning toob saadud tagasiside põhjal näiteid õpistrateegiate kasutamisest õpitegevustes; • selgitab juhendamisel stressi ja frustratsiooniga toimetuleku võimalusi; 3) tegutseb seatud eesmärkide • suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud vormis erinevas vanuses ja kultuuritaustaga inimestega, valides saavutamiseks asjakohasekäitumis- ja väljendusviisi ning kohandades suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse vastutustundlikult nii eesmärkidele; iseseisvalt kui kollektiivi • jagab asjakohast infot nii kirjalikult, suuliselt kui visuaalselt, kasutades sobivaid suhtlemisvahendeid ja liikmena vorme ning lähtudes suhtluspartnerist (sõber, kaasõpilane, õpetaja, ametiasutus); • kohandab enda suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele; • toob näiteid illustreerimaks, kuidas esmamulje, eelarvamused, sh stereotüübid mõjutavad inimeste käitumist; • iseloomustab erinevaid meeskonnatöö rolle ja nende mõju töö tulemuslikkusele, kasutades teabeallikaid; 4) mõistab ettevõtliku, väärtust • selgitab juhendamisel vastutustundliku tarbimise ja tootmise põhimõtteid ning tehtavate valikute mõju loova ja vastutustundliku keskkonnale, kogukondadele ja enda heaolule; tegutsemise olulisust nii • toob näiteid probleemsetest tarbimissituatsioonidest ning oskab otsida abi oma õiguste kaitseks; endale kui ühiskonnale • kirjeldab jätkusuutliku arengu eesmärke, seostades neid ümbritseva keskkonna ja õpitava valdkonnaga; • kaardistab juhendamisel ühiskonnas esinevaid sotsiaalseid probleeme, kasutades erinevaid teabeallikaid ja • infotehnoloogiavahendeid; • analüüsib meeskonnatööna valitud probleemi lahendamise võimalusi, kasutades tõenduspõhiseid fakte ja teabeallikaid; • kavandab juhendatud meeskonnatööna tegevuskava valitud probleemi lahendamiseks, kasutades loovustehnikaid ning arvestades ressursside säästliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtteid; • kavandab lahenduse elluviimiseks vajaliku eelarve, kasutades digivahendeid; 5) mõistab tööturu toimimise • selgitab teabeallikate põhjal majanduslike, tehnoloogiliste, looduslike ja teiste keskkonnatingimuste põhimõtteid ja enda muutuste mõju majanduskeskkonnale; arenguvajadusi tööturule • iseloomustab juhendatud meeskonnatööna Eesti majanduskeskkonna ja tööturu toimimist eri sisenemiseks tegevusvaldkondades, kasutades erinevaid teabeallikaid; 4(29)  • iseloomustab erineva haridustaseme ja oskustega inimeste võimalusi tööturul, arvestades töötasu seost väärtusloomega; • selgitab teabeallikate põhjal tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi töösuhetes; • võrdleb erinevate lepingutingimuste tähtsust töösuhetes, võimalike probleemide ennetamisel; • võrdleb enda kogemusi ja oskusi valitud tegevusvaldkonnas erinevates ametites ja rollides tegutsemiseks vajalikega, kasutades oskuste kompassi; • kavandab enesearengut toetavaid tegevusi, lähtudes enda eesmärkidest ja arendamist vajavatest oskustest; • selgitab ressursside (raha, aeg, inimesed) vajadust ja säästmise võimalusi, arvestades enda seatud eesmärkidega; 6) kasutab varasemaid teadmisi, • lahendab igapäevaeluga seonduvaid arvutusülesandeid, kasutades koolimatemaatikast tuttavaid mudeleid ja oskusi ja kogemusi meetodeid; igapäevaeluga seonduvate • planeerib digivahendite abil igapäevased tulud-kulud, arvestades enda vajaduste ja võimalustega; ülesannete lahendamisel • esitab kirjalikku ja suulist informatsiooni selgelt ja struktureeritult nii eesti keeles kui ka põhikoolis õpitud võõrkeeles; • kasutab tehnoloogilisi vahendeid ja seadmeid ning tõenduspõhiseid andmeid otsuste või järelduste tegemiseks igapäevaeluga seotud küsimustes; • kasutab igapäevaelus ettetulevate olukordade lahendamisel eesti- ja võõrkeelseid teabeallikaid; • koostab pädevuse piires eesti- ja võõrkeelseid tekste, lähtudes igapäevaelu vajadustest; • otsib tööülesande täitmiseks vajalikku teavet, hinnates erinevate teabeallikate usaldusväärsust; • lahendab reaalelulisi ülesandeid, sidudes tervikuks mitme ainevaldkonna teadmisi ja oskusi; • toob näiteid matemaatika, füüsika, keemia ja bioloogia omavahelistest seostest igapäevaelus. 7) korraldab teadlikult oma • koostab isikliku eelarve arvestades enda finantseesmärke, analüüsides juhendamisel oma sissetulekuid, rahaasju mõistes, et oma hea väljaminekuid ja rahalist seisu sh säästmise võimalusi finantsilise käekäigu eest • arutleb meeskonnatööna sissetuleku, tarbimisvalikute ja investeerimisotsuste mõju üle üksikisiku, ühiskonna vastutab vaid tema ise ja keskkonna tasandil • hindab elumuutvate sündmuste (abiellumine, laste saamine, õnnetus, surm) mõju finantsplaneerimisele, eristades rahalist väärtust emotsionaalsetest jt väärtustest • kirjeldab pangateenuseid ja finantsteenuse osutaja rolli üksikisiku rahaasjade korraldamisel, tuues esile pakutavaid võimalusi, kaasnevaid kohustusi ja riske • oskab valida laenutooteid, kasutades sobivaid võrdlusvahendeid ning arvestades pakutavat intressimäära ja maksetingimusi 5(29)  • iseloomustab põhiomaduste alusel peamiste varaklasside nagu kinnisvara, võlakirjad ja aktsiad olemust ja erinevusi ning nende kasutamisvõimalusi ja sellega kaasnevaid riske isiklike finantseesmärkide saavutamiseks • kirjeldab isikliku eluaseme soetamise võimalusi, tuues välja üürimise ja ostmise eelised ja puudused • selgitab pensioni kui pikaajalise finantsmehhanismi olemust ja selle planeerimise olulisust, kasutades asjakohaseid teabematerjale 2. Digioskuste arendamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab enda digipädevusi elektroonilise teabe otsimiseks, loomiseks ja haldamiseks, arvest ades digitehnoloogia kasutamisel tervisekaitse ja küberturvalisuse nõuete ning autorikaitse ja eetika põhimõtetega. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kasutab digikeskkonnast • määratleb oma teabevajaduse ning rakendab sobivaid infootsingu võtteid, et leida digikeskkonnast vajaliku teabe leidmiseks asjakohane teave; sobivaid infootsingu ja • otsib ja filtreerib andmeid, infot ja materjale eesmärgipäraselt, kasutades erinevaid otsingumeetodeid ja- andmehalduse võtteid, tööriistu; hinnates digisisu • analüüsib juhendamisel leitud andmeid, infot ja digisisu, hinnates nende allikate päritolu usaldusväärsust ja asjakohasust asjakohasust; • salvestab ja korrastab digikeskkonnas faile, kasutades kaustu ja kategooriaid, et tagada lihtne ligipääs ja haldus; • töötleb ja analüüsib andmeid tabelarvutuse abil ning esitleb tulemusi selgelt ja arusaadavalt diagrammide ja skeemide abil; 2) kasutab info jagamiseks, • kasutab sobivaid digitehnoloogiaid ja -sisu, et tõhusalt suhelda ja panustada meeskonnatöösse; suhtlemiseks ja koostööks • jagab infot ja faile digikeskkonnas, valides selleks kontekstist ja eesmärgist tulenevalt korrektse viisi ja sobivaid digilahendusi, sobiva vahendi; arvestades digikeskkonnas • kasutab iseseisvalt ja efektiivselt kooli, kohaliku omavalitsuse, riigi ja ettevõtete digiteenuseid, näiteks e kehtivaid suhtlus- ja päevik, riigiportaal, digitaalsed õpikeskkonnad, pangateenused; käitumisnorme ning • kasutab turvaliselt ühismeediat, ajaveebi ja video jagamise platvorme oma algatuste tutvustamiseks ja teiste küberturvalisuse nõudeid kaasamiseks; • järgib digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme, arvestades erinevate sihtrühmade kultuurilisest, vanuselisest ja keelelisest eripärast tulenevaid vajadusi; • haldab enda digitaalset identiteeti, arvestades küberturvalisuse nõuetega; 6(29)  • analüüsib juhendamisel oma digitaalset jalajälge ja selle mõju enda kuvandile; 3) loob ja täiustab digisisu, • loob digisisu teksti, esitluse, pildi ja videona, kasutades sobivaid tööriistu ning arvestades kvaliteedi, kasutades sobivaid tööriistu konteksti ja eesmärkidega; sh tehisintellekti lahendusi • kohandab olemasolevat digisisu uue ja sisukama digimaterjali loomiseks, kombineerides erinevaid vastutustundlikult ning teabeallikaid ja digimaterjale; arvestades autoriõiguse • järgib digisisu loomisel ja kasutamisel autoriõiguse ning eetika põhimõtteid, arvestades andmekaitse ja põhimõtteid konfidentsiaalsuse nõuetega; • rakendab juhendamisel asjakohaseid litsentsitingimusi (Creative Commons) vastavalt sisule ja kontekstile; • kasutab tehisintellekti rakendusi digisisu loomisel ja muutmisel vastutustundlikult, arvestades kvaliteeti ja konteksti; 4) kaitseb oma digiseadet, • kaitseb oma digiseadmeid ja nende sisu, rakendades ohtude vähendamiseks asjakohaseid turvameetmeid ja isikuandmeid, privaatsust ja uuendades regulaarselt vastavat tarkvara; tervist, rakendades • tuvastab digiseadmeid ähvardavad ohud ja rakendab ennetusmeetmeid nende vältimiseks; küberturvalisuse ja • rakendab turvameetmeid isikuandmete ja privaatsuse kaitseks, kasutades tugevaid paroole, kaheastmelist jätkusuutliku arengu autentimist ning andmete krüpteerimist, et piirata juurdepääsu enda andmetele; põhimõtteid • analüüsib digiteenuse privaatsusreegleid ja kohandab privaatsusseadeid oma isikuandmete kaitseks; • analüüsib enda käitumist digitehnoloogia kasutamisel, lähtudes sellega seotud vaimse ja füüsilise tervise riskidest; • säilitab tervisliku tasakaalu digitehnoloogia kasutamisel, rakendades ajapiiranguid, puhkeperioode ja ergonoomilisi töövõtteid; • reageerib adekvaatselt küberkiusamisele ning kasutab sobivaid vastumeetmeid, vältimaks edasist kahju; • analüüsib digitehnoloogia keskkonnamõju ja rakendab ressursisäästlikke digikäitumise meetodeid, optimeerides seadmete energiatarvet ja eluea kestust ning hallates digiprügi ökoloogilise jalajälje vähendamiseks; 5) lahendab digitehnoloogia • tuvastab digiseadme lihtsama tehnilise tõrke põhjuse ja lahendab selle juhendi abil; kasutamisega seotud • valib konkreetse ülesande jaoks sobiva riist- ja tarkvara, arvestades ülesande spetsiifikat ja võimalikke probleeme, tuvastades alternatiive; tehnilised tõrked ning valides • kohandab ja seadistab juhendite alusel digiteenust või platvormi vastavalt enda vajadustele; sobivad lahendused nende • analüüsib oma digipädevust, koostab plaani enese arendamiseks ja oskuste täiendamiseks; likvideerimiseks • toetab digitehnoloogia vähemkogenud kasutajaid, pakkudes juhiseid ja variante probleemide lahendamiseks. 7(29)  3. Sissejuhatus kutseõpingutesse 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused lahinguteeninduse ja -toetuse kutsetest ja seostest riigikaitsega, mõistab kodaniku vastutust Eesti riigikaitses ning teeb õppekavas sätestatud suuna ja/või spetsialiseerumisvaliku, lähtudes oma võimetest ja huvidest. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kirjeldab kodanike rolli Eesti • selgitab kodanike õigusi ja kohustusi Eesti riigikaitse tagamisel, lähtudes põhiseadusest; riigikaitse tagamisel, lähtudes • selgitab üksikisiku ja elanikkonna rolli Eesti riigikaitse tagamisel vastavalt Eesti julgeolekupoliitika alustes Eesti põhiseadusest ja sätestatud põhimõtetele; julgeolekupoliitika alustest • kirjeldab Eesti julgeolekupoliitika tegevusvaldkondi, lähtudes Eesti julgeolekupoliitika alustest; 2) omab ülevaadet kaitseväe • kirjeldab kaitseväe lahinguteeninduse ja -toetuse kutseid, kutsealal tegutsemise eeldusi ja kriteeriumeid, ametikohtadest ja lähtudes kutsestandarditest ja kaitseväe spetsiifikast, seostades kutseid enda huvidega; karjäärivõimalustest • kirjeldab kaitseväliste lahinguteeninduse ja -toetuse kutsete põhimõisteid, materjale ja vahendeid, ergonoomika- ja ohutuspõhimõtteid, töökeskkonna erisusi, arengusuundi ja hea tava praktikat, kasutades erialast terminoloogiat; • selgitab edasiõppimise ja karjäärivõimalusi tegevteenistuses ning tsiviilelus, seostades neid enda huvidega; 3) teeb lahinguteeninduse ja • teeb töökeskkonnaga tutvumiseks lihtsamaid lao- ja logistikatoiminguid, järgides töö- ja lahingutoetuse valdkonnaga keskkonnaohutusnõudeid; seotud töid töökeskkonnaga • teeb töökeskkonnaga tutvumiseks lihtsamaid tehnika hooldus- ja remonditöid, järgides töö- ja tutvumiseks ning teadliku keskkonnaohutusnõudeid; suuna- ja • teeb töökeskkonnaga tutvumiseks lihtsamaid energiataristu ehituse ja käidu töid, järgides töö- ja spetsialiseerumisvaliku keskkonnaohutusnõudeid; tegemiseks 4) tegutseb riigikaitse • täidab välilaagri rajamise ja töös hoidmisega seotud ülesandeid vastavalt juhistele, järgides ohutusreegleid ja välilaagris ohutult ja keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid; keskkonda säästvalt • liigub maastikul, kasutades erinevaid navigatsiooni- ja sidevahendeid ning järgides keskkonnaohutusnõudeid; • lahendab esmaabi situatsioonülesandeid, kasutades nõuetekohaseid esmaabivõtteid välitingimustes, arvestades enda ja kannatanu ohutust; • demonstreerib kannatanu transportimise võtteid, lähtudes vigastuse iseloomust ja olukorrast, tagades enda ja kannatanu ohutuse; 8(29)  • sooritab praktilised laskeharjutused juhendaja kontrolli all, järgides relva ja laskemoonaga ümberkäimise ohutuse reegleid ja nõudeid; 5) arendab teadlikult oma • selgitab treeningu aluspõhimõtteid, tuginedes treeninguteooria põhialustele ning arvestades kaitseväelase kehalist ettevalmistust, et arenguvajadusi; täita teenistuskohustusi • hindab objektiivselt oma kehalisi võimeid, füüsilist vormi arvestades kaitseväes kehalisele ettevalmistusele stabiilselt ja tulemuslikult esitatavaid nõudeid; • treenib teadlikult oma tervise, töövõime ja füüsilise vormi parandamiseks, arvestades treeneri suuniseid • täidab nõuetekohaselt treeningpäevikut; • analüüsib koostöös treeneriga enda kehaliste võimete muutumist, lähtudes kontrolltesti tulemustest mooduli alguses ja lõpus 4. B-kategooria mootorsõiduki juhtimine 3 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused B- kategooria mootorsõidukiga ohutuks liiklemiseks. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) tunneb liiklusseaduses • lahendab liiklusteste, põhjendades vastuseid liiklusseadusele tuginedes; sätestatud nõudeid B- • kirjeldab liikluskäitumise vigade põhjus-tagajärg seoseid vastavalt situatsioonülesandele, lähtudes kategooria mootorsõiduki liiklusseadusest; juhtimisele • selgitab liiklusseaduse nõudeid, põhjendades nende rakendamist liiklussituatsioonides; 2) juhib B- kategooria • juhib sõidukit vastavalt liiklusseaduse nõuetele; mootorsõidukit iseseisvalt, • liikleb turvaliselt, tagades enda ja kaasliiklejate ohutuse; ohutult ja keskkonda säästes, • juhib sõidukit säästlikult, kasutades kütusekulu ja heitmeid vähendavaid sõiduvõtteid; arvestades kaasliiklejatega 3) annab esmaabi, arvestades • kirjeldab tegutsemise taktikat, arvestades olukorda ja kannatanu seisundit; olukorda ja kannatanu • demonstreerib esmaabivõtteid, arvestades vigastuse või trauma olemust ja ulatust. seisundit 5. C-kategooria mootorsõiduki juhtimine ja kaubavedu 11 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused ohutuks ja säästlikuks C- ja CE- kategooria sõiduki juhtimiseks ja kaubaveoks. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid 9(29) Õpilane: Õpilane: 1) omab ülevaadet autovedude • selgitab autovedude valdkonna regulatsioone, kasutades asjakohast seadusandlust; korraldusest, erinevate • kirjeldab autojuhi tsiviil- ja karistusõiguslikku vastutust, võrreldes eri liiki vedude osapoolte spetsiifilisi osapoolte õigustest ja õigusi ja kohustusi; vastutusest • võrdleb autovedude liike, iseloomustades osapoolte kohustusi ja vastutust; 2) vormistab reisijate- ja • kirjeldab erinevate pakendite kasutamist, arvestades kauba liiki; veoseveoga seotud • planeerib transpordiökonoomse autoveo teekonna, kasutades asjakohast informatsiooni; dokumentatsiooni, lähtudes • planeerib transpordiökonoomiat arvestava veo, kirjeldades veo korraldust; nõuetest • täidab ja kontrollib veoseveo dokumentatsiooni, lähtudes veo ja veose erisusest; • demonstreerib sõidumeeriku kasutamist, tehes ettenähtud toiminguid; • selgitab autojuhi tööd puudutavat tööseadusandlust, viidates asjakohastele regulatsioonidele; 3) kasutab sõiduki • loetleb sagedamini esinevaid rikkeid ning nende kõrvaldamise viise, kirjeldades sõiduki põhiagregaatide, põhiagregaate ja süsteeme süsteemide, varustuse, sõidumeeriku ja kiiruspiiriku tööpõhimõtteid ja tehnonõudeid; nõuetekohaselt, ennetades • veendub sõiduki ohutuses, demonstreerides sõidueelset tehnilist kontrolli; rikkeid ja jälgides nende • demonstreerib veduki ühendamist täishaagise, kesktelghaagise ja poolhaagisega, kasutades sobivaid kasutamise eripära ja juhtmeid, voolikuid ja pistikuid; piiranguid • demonstreerib veose ohutut laadimist, selgitades seda asjakohaste füüsikalis-mehhaaniliste mõistete abil; • kirjeldab sõiduki massist ja mõõtmetest tulenevaid ohte, määrates veoseveoks ettenähtud sõiduki lubatud mõõtmed ja massi; • demonstreerib sõiduki põhiagregaatide ja süsteemide korrasoleku kontrolli, diagnoosides rikkeid ning võimalusel neid kõrvaldades; • valib ja monteerib nõuetekohaselt rehve ja täiendavaid ohutusvahendeid, arvestades olukorda; 4) käitub ennast ja teisi • analüüsib juhendamisel tööõnnetuse põhjusi ja nende vältimise viise, kirjeldades tööohutuse ja töökaitsega säästvalt, rakendades seotud osapoolte õigusi ja kohustusi; klienditeeninduse head tava, • kirjeldab psühholoogiliste ja füüsiliste terviseriskide maandamist, iseloomustades riskide tekkepõhjusi; psühholoogilisi ja füüsilisi • kirjeldab osapooltega suhtlemise head tava, analüüsides etteantud situatsioone, lähtudes suhtlemise ja asjakohaseid võtteid suhtlemispsühholoogia põhialustest ning klienditeeninduse heast tavast; • lahendab etteantud juhtumi, kirjeldades tegutsemist õnnetuse korral; • kirjeldab autojuhi liikluskäitumist mõjutavaid tegureid, seostades neid liiklusõnnetuse juhtumise tõenäosusega; • kirjeldab puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute teenindamisele kehtivaid nõudeid, loetledes erisused; 10(29) 5) tunneb säästliku ja ohutu • kirjeldab ohutut sõidustiili, nimetades ohtusid mõjutavad tegurid; sõidu võtteid, • kirjeldab säästlikku sõidustiili, nimetades seda mõjutavad tegurid; demonstreerides neid • demonstreerib säästlikke sõiduvõtteid, arvestades ohutust. liikluses 6. Laiapindne riigi- ja kodanikukaitse 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab vajalikud teadmised ja oskused riigi ning ühiskonna kaitseks, toimetulekuks ohu- või sõjaolukorras ning suudab rakendada ennetavaid meetmeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) rakendab kriisiolukorras • kavandab enesehoiu tegevused kriisisituatsioonis vastavalt kriisiolukorra käitumisjuhistele; enesehoiu tegevusi, käitudes • demonstreerib enesehoiu tegevusi vastavalt situatsioonülesandele, arvestades kriisiolukorra üksi või meeskonnaliikmena käitumisjuhiseid; vastavalt kriisiolukorra • edastab infot vastavalt kehtivatele regulatsioonidele; käitumisjuhistele • täidab meeskonnas erinevaid rolle vastavalt situatsioonülesandele; 2) kasutab varustust ja seadmeid • võrdleb erineva varustuse võimekust ja kasutusvõimalusi vastavalt tehnilistele näitajatele; vastavalt kriisi iseloomule ja • valib vastavalt situatsioonülesandele varustuse ja seadmed, arvestades kriisi iseloomu või ohusituatsiooni; ohutustehnika nõuetele • kasutab varustust ülesande lahendamisel, järgides nõudeid enda ja meeskonnaliikmete ohutuse tagamiseks; • valmistab varustuse ette järgmiseks kasutuskorraks, hooldades ja komplekteerides seda vastavalt ülesandele ja lähtudes kehtivatest regulatsioonidest; 3) toetab enda, • tegeleb teadlikult enda kehalise ettevalmistuse parandamisega; meeskonnaliikmete ja • kirjeldab kriisiolukorra mõju inimese vaimsele ja füüsilisele toimetulekule, tuues välja peamised stressi-, kriisisituatsioonis olevate hirmu- ja väsimustegurid ning selgitades nende avaldumisviise; isikute vaimset ja füüsilist • kasutab olukorrale sobivaid toetavaid suhtlemis- ja käitumisvõtteid, arvestades meeskonnaliikmete toimetulekut emotsionaalset seisundit, vajadusi ja ohutust; • selgitab ja demonstreerib stressi ning ärevust leevendavaid põhivõtteid (nt hingamis-, rahunemis- või koormuse doseerimise meetodid), mis toetavad kriisis olevate isikute toimetulekut; • demonstreerib enda vaimset ja füüsilist võimekust kriisisituatsioonidega toimetulekuks, sooritades tegevusi vastavalt juhistele; 4) viib läbi • kavandab ennetustegevuse lähtuvalt olukorrakirjeldusest, arvestades sihtrühma ja kehtivaid regulatsioone; kriisiennetustegevusi, • demonstreerib õppesituatsioonis ennetustegevusi vastavalt koostatud kavale; 11(29)  lähtudes etteantud • koostab tegevusjärgse raporti enesehinnangu juhendi alusel. olukorrakirjeldusest, sihtrühmast ning arvestades kehtivaid regulatsioone 7. Praktika 41 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab õppekeskkonnas omandatud kutsealaseid teadmisi, oskusi ning hoiakuid vastavalt spetsialiseerumisele kaitseväes või valitud praktika ettevõtetes meeskonna liikmena. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) planeerib isiklikud praktika • kirjeldab praktikakorraldust ja õppekavast tulenevaid praktika eesmärke ning enda õigusi ja kohustusi eesmärgid tulenevalt praktikandina vastavalt kehtivatele regulatsioonidele; õppekavast • täidab praktikale asumiseks vajalikud dokumendid vastavalt koolis kehtivatele nõuetele; 2) töötab vastavalt • töötab kaitseväes või praktikaettevõttes vastavalt praktikakavale ja eesmärkidele, arvestades juhendaja spetsialiseerumisele korraldusi, järgides tööohutus- ja töötervishoiu nõudeid ning ettevõtte sisekorraeeskirja; kaitseväes või • suhtleb kaastöötajatega lugupidavalt, lähtudes üldtunnustatud käitumisreeglitest; praktikaettevõttes, arvestades • täidab praktikapäevikut, kirjeldades oma tegevusi ning seostades töökogemust õppetöö käigus omandatud juhendaja korraldusi, järgides teadmiste ja oskustega; tööohutus- ja töötervishoiu nõudeid ning ettevõtte sisekorraeeskirja 3) hindab praktika eesmärkide • koostab praktikaaruande, järgides koolis kehtivaid nõudeid, kasutades erialast terminoloogiat ja IKT saavutamist, lähtudes vahendeid; praktikakavast • hindab õpiväljundite ja võtmepädevuste saavutamist vastavalt koolis kehtivatele nõuetele. 3.2. Valitavad põhiõpingute moodulid lahinguteeninduse logistika ja laonduse suunal 3.2.1. Ühised põhiõpingute moodulid kõigile spetsialiseerumistele lahinguteeninduse logistika ja laonduse suunal 8. Kaupade käitlemine 7 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused jaotus- ja korjevedudega seotud lao- ja terminalitoimingute tegemiseks, hõlmates kaupade käitlemist saadetise tasemel, arvestades ettevõtte töökorraldust, kliendilepingu tingimusi ning tööohutus- ja keskkonnanõudeid. 12(29) Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) omab ülevaadet ladude ja • iseloomustab meeskonnatööna ladude ja terminalide liike ja tüüpe, lähtudes nende kasutusotstarbest; terminalide liikidest, neis • selgitab nõudeid laoseadmete ja töövahendite kasutamisele, lähtudes nende kasutus- ja ohutusjuhenditest; kasutatavatest töövahenditest, • võrdleb lao- ja terminalitoimingute järjestust ning põhimõtteid ettevõtete ja lahinguteeninduse valdkonna ja ohutusnõuetest nende näitel; kasutamisel 2) teostab kauba mahalaadimise • kasutab kauba mahalaadimisel, vastuvõtmisel ja paigutamisel sobivaid laotöövahendeid vastavalt ja vastuvõtmise, järgides teostatavale tööle, järgides tööohutuse ja keskkonnanõudeid; kliendilepingu tingimusi ning • registreerib saabuvad kaubad, kontrollides nende seisukorda, vastavust saatedokumentidele ja kliendilepingu tööohutuse ja tingimustele ning fikseerides mittevastavused lähtudes õigusaktidest ja kehtestatud nõuetest; keskkonnanõudeid • käsitleb enda töölõigus pretensioone ja reklamatsioone, arvestades klienditeeninduse eesmärke ja õigusakte; • ristlaadib saadetised lähteülesande alusel; 3) selgitab pakendite liigituse ja • annab ülevaate pakendite ja pakkematerjalide käitlemist ning säästliku kasutamise nõuetest vastavalt pakendiringluse põhimõtteid, õigusaktidele; lähtudes õigusaktidega • selgitab pakendiringluse korraldamist, lähtudes õigusaktides kehtestatud nõuetest; kehtestatud nõuetest 4) teeb kauba väljastamise • komplekteerib väljastamiseks kaubad vastavalt tellimusele; toiminguid, järgides etteantud • pakendab kauba vastavalt kauba omadustele, järgides tööohutuse ja keskkonnanõudeid; nõudeid sh töö- ja • koostab pakkeüksuse, arvestades veoahelas kasutatava transpordiliigi või veoviisi eripära; keskkonnaohutusele • laadib saadetised veoühikusse, järgides veovahendi eripärast tulenevaid laadimis- ja kinnitamisnõudeid ning väljastustellimust; • dokumenteerib kauba väljastamise vastavalt kehtestatud nõuetele. 9. Töötamine tõstukite ja laaduritega 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised tõstukite ja laadurite ehitusest, teadmised ja oskused nende hooldamisest ning töötamisest laos, arvestades keskkonna- ja ohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) selgitab tõstukite ja laadurite • selgitab tõstukite ja laadurite ehitust vastavalt kasutatavale tõstemehhanismile, lähtudes kasutusjuhenditest; ehitust ning • kirjeldab tõstukite ja laadurite hoolduse põhimõtteid, lähtudes tootja kasutusjuhenditest; 13(29)  hoolduspõhimõtteid, lähtudes kasutusjuhenditest 2) töötab tõstuki ja laaduriga, • valib sobiva tõsteseadme vastavalt tööülesandele ning keskkonnatingimustele; järgides ohutusnõudeid • kontrollib tööd alustades vastavalt tootja juhendile kasutatava seadme tehnilist seisundit; laotoimingute sooritamisel • töötab tõstuki ja laaduriga vastavalt tootja juhendile, järgides tööohutusnõudeid; 3) hooldab tõstukeid ja • teeb tõstukite ja laadurite hooldustoimingud vastavalt hooldusjuhendile, järgides keskkonna- ja laadureid vastavalt ohutusnõudeid; hooldusjuhendile, järgides • hooldab elektritõstukite akusid vastavalt tootja kasutusjuhendile, järgides keskkonna- ja ohutusnõudeid; keskkonna- ja ohutusnõudeid • dokumenteerib hooldustööd vastavalt kehtestatud korrale. 10. Kaubavarude täiendamine 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused kaubavarude hoiustamiseks ja täiendamiseks, arvestades ettevõtte ostupoliitikat ja eesmärke ning seadusandlikke akte. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) valib tarnija hanke- ja • kirjeldab hanke- ja ostuprotsessi, ostupoliitikat ja ostueesmärke ettevõtte ja lahinguteeninduse valdkonna ostuprotsessis, arvestades näitel, arvestades õigusaktidega; ettevõtte ostueesmärke ja - • kaardistab tarnijate turu meeskonnaliikmena vastavalt lähteülesandele, kasutades digivahendeid; poliitikat • valib tarnija, arvestades tarnijate hindamise põhimõtteid vastavalt juhendis kirjeldatud ettevõtte ostupoliitikale; 2) teeb varude juhtimise • arvutab varude optimaalsed kogused, arvestades reservvaru suurust ja muutumist lähteandmete alusel; toiminguid, kasutades • kategoriseerib tooted, kasutades ABC ja XYZ analüüsi; digivahendeid • kasutab müügistatistika andmebaasi kaupade nõudluse analüüsimiseks ja ostuprognoosi koostamiseks vastavalt lähteülesandele, järgides küberturvalisuse nõudeid; 3) paigutab kaupu • paigutab kaubad hoiukohtadele, järgides füüsikalisi hoiustamisnõudeid, -viise ja -juhiseid ning hoiukohtadele arvestades ohutusnõudeid; kasutatavat • registreerib hoiule paigutatud tooted tooteartiklite ja -koguste lõikes lao infosüsteemis vastavalt hoiustamissüsteemi lähteülesandele; • korrastab hoiukohti, eemaldades pakkematerjali jääke ja puhastades kaupu vastavalt laos kehtivale korrale; 4) teeb meeskonna liikmena • selgitab inventuuri protsessi, lähtudes inventuuri juhendist ja õigusaktidest; 14(29)  inventuuri, järgides • inventeerib meeskonnaliikmena varad ja varud, lähtudes juhendist; inventuuri juhendit ja • arutleb meeskonnatööna saldovahede tekkimise põhjuste üle. arvestades õigusaktides esitatud nõudeid 3.2.2. Valitavad põhiõpingute moodulid lahinguteeninduse logistika ja laonduse suunal spetsialiseerumisel laotööle 11. Laotöö korraldamine 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused lao töö korraldamiseks ja tulemuslikkuse hindamiseks, arvestades õigusaktidest tulenevaid nõudeid, töökeskkonna ohutust, kliendilepinguid ning lao ruumikasutuse ja kaubavoogude optimeerimise põhimõtteid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet • leiab digivahendeid kasutades õigusaktidest ja regulatsioonidest laotööd reguleerivad sätted, seostades need laokorraldusele õigusaktidega tööprotsessidega kehtestatud nõuetest • teeb ülevaate tolliprotseduuridest, arvestades rahvusvahelisi piiranguid, sanktsioone ning kaubaveo ja ladustamisega seotud õigusakte; 2) käsitleb pretensioone ja • kontrollib saadetise vastavust saatedokumentidele, fikseerides kõrvalekalded ning edastades need seotud reklamatsioone arvestades osapooltele kokkulepitud tingimuste alusel; õigusakte ning • koostab pretensiooni ja reklamatsiooni eesti- ja võõrkeeles, lähtudes õigusaktidest ning kliendilepingust; kliendilepinguid • lahendab situatsioonülesande, kaasates erinevaid osapooli ning järgides kliendilepingut ja õigusakte; 3) selgitab laondusega seotud • selgitab kahju- ja õnnetusriskide tekkepõhjuseid, arvestades lao tööprotsesse, töökeskkonda, kasutatavaid kahju- ja õnnetusriske ning tehnoloogiaid ning inimtegurit; meetmeid riskide • teeb ettepanekuid riskide vähendamiseks laos, lähtudes riskide põhjustest; vähendamiseks, lähtudes lao • selgitab laotöötaja tegutsemist õnnetusriskide realiseerumisel, arvestades juhendeid; töökeskkonnast ja juhenditest 4) koostab optimaalse laoplaani, • eristab laotehnoloogiaid, -masinaid ja –seadmeid, lähtudes ladude tüübist ja kasutusotstarbest; järgides ruumikasutuse ja • teeb ülevaate kaasaegsete tehnoloogiate kasutusvõimalustest laokorralduses, selgitades nende mõju kaubavoogude efektiivse laoprotsessidele ning ettevõtte kuludele; haldamise põhimõtteid • koostab laoplaani, arvestades laotehnoloogiat, efektiivse ruumikasutuse põhimõtteid ning kaubavoogude liikumist; 15(29) 5) hindab lao toimimise • kirjeldab lao toimimise tulemuslikkuse mõõdikuid, seostades neid tegevuse eesmärkidega; tulemuslikkust ja kvaliteeti, • arvutab lao kvaliteeditaseme ja täituvuse algandmete põhjal; kasutades mõõdikuid ja • teeb ettepanekud lao töö tõhustamiseks saadud mõõtmistulemuste alusel arvutusi lähteandmete põhjal 12. Lahinguteeninduse laotoimingute tegemine kaitseväes 7 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused lahinguteeninduse laotoimingutest, laoseadmete ja infotehnoloogiliste lahenduste kasutamisest, järgides regulatsioone, säästlikkust ja ohutusnõudeid . Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kirjeldab lahinguteeninduse • nimetab lahinguteeninduse laotoiminguid reguleerivad regulatsioonid, kirjeldades nende rakendamist laotoiminguid, arvestades konkreetsetes lahingülesannetes; laotoiminguid reguleerivat • kirjeldab lahinguteeninduse kaupade ladustamisega seotud riske, tuues välja eri kaupade hukukindlusest määrustikku ja tuleneva spetsiifika; juhendmaterjale • kirjeldab lahinguteeninduse erinevate kaupade koosladustamist, arvestades lahinguteeninduse kaupade spetsiifikat; 2) planeerib statsionaarse ja • lahendab laoplaneerimise ülesande, arvestades lahinguteeninduse kaupade spetsiifikaga; ajutise lao lahinguteeninduse • koostab olukorraspetsiifikat arvestades lahingteeninduse kaupade statsionaarse ja ajutise lao skeemi, kaupadele, arvestades nende põhjendades valikuid; spetsiifikat ja ohutusnõudeid • määrab veose laadimise, kinnitamise, katmise ja varjamise meetodid, arvestades kaubaspetsiifikast tulenevaid ohte ja ohutusnõudeid; • määrab maastikul ladustamisala, teenindusala ja ladustamispunkti, arvestades olukorraspetsiifikat; 3) teeb lahinguteeninduse • ladustab lahinguteeninduse kaubad, arvestades ohutusnõudeid; laotoiminguid lähtudes • teenindab määratud kliente, arvestades logistika tugialade toimimise põhimõtteid, materjali käitlemise kaupade spetsiifikast nõudeid ja taktikalist olukorda; • koostab digitaalselt ja paberil laotoiminguid kajastava dokumentatsiooni, arvestades laoseisu; • laadib veose ohutult, selgitades oma tegevust asjakohaseid füüsikalis-mehhaanilisi mõisteid kasutades; • demonstreerib materjalide ettevalmistamist ja paigutamist veovahenditele, järgides veose paigutamise ja kinnitamise reegleid; 4) kirjeldab ohtlike veoste • kirjeldab ohtlike veoste veo korraldamise üldnõudeid ja põhilisi ohuliike, arvestades ADR-i ja käitlemist vastavalt ohtlike keskkonnanõudeid; 16(29)  veoste rahvusvahelise • kirjeldab autojuhi lubatud ja keelatud tegevusi ohtliku veose pakendamisel, ohumärgistamisel ja- autoveo kokkuleppele ADR tähistamisel, peale- ja mahalaadimisel, veose kinnitamisel, vedamisel, veo ajal jälgimisel ja ladustamisel, arvestades eri liiki ohtude ärahoidmise meetodeid ja ohutusabinõusid; • kirjeldab ohtlike veoste liitkoormana veo keelde, arvestades veose erinevate osade spetsiifikaga; • kirjeldab ohtlike veoste mitmeliigilise veo võimalusi, arvestades püstitatud veoülesandega; • kirjeldab ohtlikke veoseid vedava sõiduki lisaseadmete otstarvet ja kasutamist, arvestades seadme spetsiifikat; • kirjeldab ADR-i nõuete mittetäitmisega kaasnevat tsiviilvastutust, tuginedes seadusandlusele; • kirjeldab liikluskorraldust, vahejuhtumite ennetamist, ohutusnõuete täitmist ja toimimist ohuolukorras, arvestades ADR-s sätestatud juhiseid tunnelis käitumiseks; • planeerib veo, arvestades ADR paakidesveo ja klass 1 nõudeid; • valib veovahendid ja ühikud, arvestades jaotatava kütuse ja määrdeainete kogust ning nõudeid ja piiranguid erinevate ADR klasside veoste liitkoormana vedamisele. 3.2.3. Valitavad põhiõpingute moodulid lahinguteeninduse logistika ja laonduse suunal spetsialiseerumisel veoseveo logistika korraldamisele 13. Kaubavedude ja logistika korraldamine 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused kaasaegse erialase tarkvara kasutamiseks tööülesannete täitmisel transpordiprotsessis ning saab ülevaate kaasaegsetest tehnoloogiatest ja digilahendustest logistikas. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) korraldab kaubaveo • eristab veovahendeid ja veoühikuid, arvestades nende valikul tööülesande ja õigusaktide nõuetega; toiminguid vastavalt • eristab ohtlikud ja eritingimustele vastavad veosed tavaveostest, lähtudes õigusaktidest; tööülesandele ja kehtestatud • selgitab eriveo tingimusi ja korraldamist, lähtudes õigusaktidest; normidele • valib veomarsruudi ja -vahendi lähtuvalt saadetisest, arvestades veokijuhi töö ja puhkeaja regulatsioonide, teede kasutamistingimuste jms piirangutega; • koostab koorma vastavalt laadimisplaanile, arvestades kauba omaduste, mõõtmete, veeremi ja konteineri parameetritega; 2) kasutab transpordiprotsessis • kasutab erialast tarkvara kaubaveo ja marsruudi planeerimiseks ning sellega kaasnevate dokumentide tööülesannete täitmisel koostamiseks, arvestades veolepingu tingimusi ning järgides küberturvalisuse ja andmekaitse nõudeid; 17(29)  veebipõhiseid tarkavarasid, • kasutab saadetise planeerimisel veoühiku kaubaruumi erialast tarkvara, lähtudes kaupade laadimise ja arvestades küberturvalisuse kinnitamise nõuetest; ja andmekaitse nõuetega • tutvustab meeskonnatööna erialaseid logistika valdkonnas kasutatavaid tarkvaralahendusi; • toob näiteid kaasaegsetest tehnoloogiatest transpordis, selgitades nende mõju kuludele ja efektiivsusele; 3) kirjeldab kaasaegsete • annab ülevaate kaasaegsetest tehnoloogiatest laonduses, selgitades uute tehnoloogiatega kaasnevaid riske; digitehnoloogiate • selgitab kaasaegsete tehnoloogiate kasutamist ostu- ja hankeprotsessides, kirjeldades nende mõju kasutusvõimalusi logistikas, efektiivsuse, kulude ja tarnijate valiku parendamisele; selgitades nende mõju • selgitab veebipõhiste koos- ja kaugtöö vahendite kasutamist vastavalt tööülesandele; tööprotsessidele 4) kinnitab saadetised veoks, • selgitab kinnitusvahendite kasutamise põhimõtteid veoseohutuse tagamiseks maanteetranspordil, arvestades järgides veoseohutusnõudeid saadetise eripära ning õigusakte; • kinnitab saadetised veoks, arvestades saadetise eripära ning veose liikumise ajal tekkivaid riske ja füüsikalisi jõude, järgides õigusakte. 14. Lahinguteeninduse vedude ja logistika korraldamine kaitseväes 7 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused asjakohaste vahendite ja meetoditega erinevatest lahinguteeninduse veo- ja logistikatoimingutest, järgides regulatsioone, säästlikkust ja ohutusnõudeid . Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) lahendab lahinguteeninduse • nimetab lahinguteeninduse vedusid ja logistikat reguleerivad regulatsioonid, kirjeldades nende rakendamist logistika ülesande, arvestades lahingülesannetes; vedusid ja logistikat • analüüsib lahinguteeninduse kaupade vedudega seotud riske, tuues välja eri kaupadest tuleneva spetsiifika; reguleerivat määrustikku ja • planeerib logistikaüksuse tegevuse, arvestades maaväe sõja- ja rahuaja logistika ülesehitust, juhendmaterjale lahinguteeninduse funktsioone ja kuni c-ešeloni logistikaüksuste tegevusprintsiipe ning vastase ohtu ja selle vältimisvõimalusi; • kirjeldab lahinguteeninduse erinevate kaupade koos või eraldi vedu, arvestades kaupade spetsiifikaga; • lahendab etteantud logistikaülesande, arvestades lahinguteeninduse kaupade spetsiifikaga; 2) planeerib lahinguteeninduse • koostab olukorraspetsiifikat arvestades lahinguteeninduse kaupade veoplaani, põhjendades valikuid; kaupade veo, arvestades • määrab kauba laadimise, kinnitamise, katmise, varjamise ja transpordi meetodid, arvestades veose nende spetsiifikat ja spetsiifikast tulenevaid ohte ja ohutusnõudeid; ohutusnõudeid 18(29)  • valib keskkonnasäästliku kaubaveo marsruudi, arvestades logistikaüksuste tegevusprintsiipe, tehnilisi, õiguslikke ja taktikalisi piiranguid; • määrab logistikaülesande täitmiseks isikkoosseisu, arvestades ülesande spetsiifikaga; 3) transpordib • demonstreerib veose ohutut laadimist, selgitades seda asjakohaste füüsikalis-mehhaaniliste mõistete abil; lahinguteeninduse kaupu, • transpordib ohutult lahinguteeninduse kaubad, arvestades ülesannet; arvestades nende • teenindab määratud kliente, arvestades logistika tugialade toimimise põhimõtteid, materjali käitlemise spetsiifikaga nõudeid ja taktikalist olukorda; • koostab digitaalselt ja paberil veotoiminguid kajastava dokumentatsiooni vastavalt kaupade spetsiifikale; 4) kirjeldab ohtlike veoste • kirjeldab ohtlike veoste veo korraldamise üldnõudeid ja põhilisi ohuliike, arvestades ADR-i ja käitlemist vastavalt ohtlike keskkonnanõudeid; veoste rahvusvahelise • kirjeldab autojuhi lubatud ja keelatud tegevusi ohtliku veose pakendamisel, ohumärgistamisel ja- autoveo kokkuleppele ADR tähistamisel, peale- ja mahalaadimisel, veose kinnitamisel, vedamisel, veo ajal jälgimisel ja ladustamisel, arvestades eri liiki ohtude ärahoidmise meetodeid ja ohutusabinõusid; • kirjeldab ohtlike veoste liitkoormana veo keelde, arvestades veose erinevate osade spetsiifikaga; • kirjeldab ohtlike veoste mitmeliigilise veo võimalusi, arvestades püstitatud veoülesandega; • kirjeldab ohtlikke veoseid vedava sõiduki lisaseadmete otstarvet ja kasutamist, arvestades seadme spetsiifikat; • kirjeldab ADR-i nõuete mittetäitmisega kaasnevat tsiviilvastutust, tuginedes seadusandlusele; • kirjeldab liikluskorraldust, vahejuhtumite ennetamist, ohutusnõuete täitmist ja toimimist ohuolukorras, arvestades ADR-s sätestatud juhiseid tunnelis käitumiseks; • planeerib veo, arvestades ADR paakidesveo ja klass 1 nõudeid; • valib veovahendid ja ühikud, arvestades jaotatava kütuse ja määrdeainete kogust ning nõudeid ja piiranguid erinevate ADR klasside veoste liitkoormana vedamisele. 3.3. Valitavad põhiõpingute moodulid lahingutoetuse tehnika kasutamise, hoolduse ja remondi suunal 3.3.1. Ühised põhiõpingute moodulid kõigile spetsialiseerumistele lahingutoetuse tehnika kasutamise, hoolduse ja remondi suunal 15. Sõidukite jõuallikate ja jõuülekandesüsteemide hooldamine ja remont 9 EKAP 19(29) Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused sõidukite mootori ja jõuülekandesüsteemide hooldamisest ja remondist, arvestades tootja juhiseid ning hooldusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) selgitab mootorsõidukitel • selgitab erinevate sisepõlemismootorite konstruktsioonilisi erinevusi, komponente ja kasutusvaldkondi, kasutatavate jõuallikate lähtudes tootja koostejuhistest; liigitust, ehitust ja • kirjeldab mootorite tööetappe ja erisusi, tuginedes tootja juhistele; tööpõhimõtteid lähtudes • kirjeldab erinevat tüüpi mootorite osasüsteemide detaile, ülesannet ja tööpõhimõtet, tuginedes tootja erinevatest kasutatavatest juhistele; energiaallikatest 2) selgitab erinevate • selgitab erinevate jõuülekandeliikide olemust, kirjeldades nende tööpõhimõtteid füüsikaliste nähtuste kaudu jõuülekandesüsteemide vastavalt tootja juhistele; ülesandeid ja tööpõhimõtet, • iseloomustab erinevate jõuülekandesüsteemide tüüpe, ehitust ja komponente, tuues välja seosed nende seostades neid füüsikaliste kasutusvaldkonnaga; protsessidega 3) võrdleb mootori • hindab mootori ja jõuülekandesüsteemide töökindlust ning võimalikke riske vastavalt tootja juhendile ja osasüsteemide ja etteantud piirväärtustele; jõuülekandesüsteemide osade • hindab mootori ja jõuülekandesüsteemide tööd, kasutades visuaalset vaatlust, kuulamist ning mehaanilisi seisundi vastavust katseid, kasutades digitaalseid andmebaase ja remondijuhiseid; tootjatehase parameetritele, • annab hinnangu mootori ja jõuülekande edasise ohutu kasutamise kestuse kohta, lähtudes diagnostika- ja kasutades digitaalseid mõõtmistulemustest ning tootja tehnilistest nõuetest; andmebaase ja • dokumenteerib osasüsteemide ja detailide veakirjeldused ja veaparanduse ettepanekud, kasutades asjakohast remondijuhiseid terminoloogiat, lähtudes tootja juhistest; 4) teeb mootori ja jõuülekannete • koostab remondi- ja hooldustöö tegevuskava, kirjeldades tööetappe, vahendeid, varuosasid ja töövõtteid, hooldus- ja remonditöid lähtudes tootja hooldus- ja remondijuhistest; vastavalt plaanile, arvestades • hooldab mootorit ja jõuülekandesüsteeme, arvestades tootja juhiseid, hooldus-eeskirja ning ohutusnõudeid; ohutusnõudeid • remondib mootorit ja jõuülekandesüsteeme vastavalt tegevuskavale, arvestades tootja juhiseid ning ohutusnõudeid. 16. Sõidukite töösüsteemide hooldamine ja remont 8 EKAP 20(29) Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused sõiduki töösüsteemide hooldamiseks ja remondiks, arvestades tootja juhiseid ning töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) selgitab masinate • võrdleb töösüsteemide liike vastavalt kasutusotstarbele, lähtudes tootja juhenditest; töösüsteemide • selgitab töösüsteemide ja nende elementide tööpõhimõtteid ja ülesandeid, lähtudes tootja juhenditest; tööpõhimõtteid ja ehitust • kirjeldab töösüsteemide ja nende elementide tööpõhimõtteid, seostades need füüsikaliste protsessidega; vastavalt tootja juhenditele 2) hindab masinate • teeb töösüsteemide esmase hindamise, kasutades visuaalset vaatlust, kuulamist ning mehaanilisi katseid; töösüsteemide ja nende osade • kontrollib töösüsteemide ja nende detailide tehnonõudeid, kõrvalekaldeid ning vastavust tootja etteantud seisundit, lähtudes parameetritele, järgides ohutusnõudeid; tootjatehase etteantud • annab hinnangu töösüsteemide ohutu kasutamise tingimuste ja kestuse kohta, lähtudes diagnostika- ja parameetritest mõõtmistulemustest ning tootja tehnilistest nõuetest; • dokumenteerib töösüsteemide ja nende elementide veakirjeldused ja veaparanduse ettepanekud, kasutades asjakohast terminoloogiat; 3) teeb töösüsteemide hooldus- • koostab remondi- ja hooldustöö tegevuskava, kirjeldades tööetappe, vahendeid, varuosi ja töövõtteid, ja remonditöid vastavalt lähtudes tootja hooldus- ja remondijuhistest; plaanile, arvestades • hooldab töösüsteeme vastavalt tootja juhistele ja hoolduseeskirjale, järgides ohutusnõudeid; ohutusnõudeid • remondib töösüsteeme vastavalt tegevuskavale ja tootja juhistele, järgides ohutusnõudeid. 3.3.2. Valitavad põhiõpingute moodulid lahingutoetuse tehnika hoolduse ja remondi suunal spetsialiseerumisel rivisõidukite kasutamisele, hooldusele ja remondile 17. Sõidukite keretööd 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused sõidukite keretöödel kasutatavatest materjalidest, nende omadustest ja kasutamisest remonditöödel, arvestades keskkonna- ja ohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kirjeldab sõidukites • kirjeldab sõidukite ehituses kasutatavaid materjale, lähtudes materjali keemilistest ja füüsikalistest kasutatavate materjalide omadustest; ühendustehnoloogiaid, 21(29)  lähtudes materjalide • selgitab materjalide valiku mõju konstruktsiooni tugevusele, kaalule ja korrosioonikindlusele, lähtudes keemilistest ja füüsikalistest kasutusotstarbest; omadustest • selgitab materjalide ühendustehnoloogiaid, arvestades materjalide termilisi ja mehaanilisi omadusi; • võrdleb ühendusmeetodite tugevust, vastupidavust ja remondivõimalusi, arvestades sõiduki kasutustingimusi; 2) vormib sõiduki detaile • õgvendab detaili algse kuju ja kvaliteedi taastamiseks, kasutades külm- või kuumtöötlemise meetodit, külmtöötlemise ja järgides ohutusnõudeid ja sõiduki tootjatehase remondijuhiseid; kuumtöötlemise meetodil, • vormib detaili külm- või kuumtöötlemise meetodil, järgides vormindava detaili mõõtude ja kuju vastavust järgides ohutusnõudeid sõidukitootja andmetega ning arvestades ohutusnõudeid; • käitleb jäätmeid vastavalt töökoja sisekorraeeskirjale, järgides jäätmeseadust; 3) kasutab sõiduki keredetailide • ühendab sõiduki kere detailid, valides sobiva meetodi, lähtudes sõidukitootja juhistest ning põhjendades ühendamisel sobivaid oma valikut; meetodeid, arvestades tootja • kontrollib ühenduse tugevust ja välimust vastavalt tootja nõuetele; juhiseid • kasutab isikukaitsevahendeid vastavalt töö iseloomule ja töökoja sisekorraeeskirjadele, tegutsedes keskkonda ja kolleege säästvalt; 4) viimistleb sõiduki pinna, • iseloomustab viimistlusmaterjale ja nende kasutamise nõudeid, lähtudes tootja kasutusjuhendist; lähtudes viimistluse • selgitab pindade viimistluse tööetappe, lähtudes tehnoloogilisest järjestusest ja viimistlusmaterjalide tootja tööetappidest ja juhenditest; viimistlusmaterjalide tootja • valmistab sõiduki pinna ette viimistlemiseks vastavalt tehnoloogilistele nõuetele, lähtudes kahjustusest ning juhenditest järgides ohutusnõudeid; • viimistleb sõiduki pinna vastavalt tehnoloogilistele nõuetele, lähtudes viimistlusmaterjali tootja juhistest ning järgides jäätmete käitlemise ja ohutusnõudeid. 18. Lahingutoetuse rivisõidukite kasutamine ja hooldamine 7 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused kaitseväe lahingutoetuse rivisõidukitega töötamiseks ja nende hooldamiseks, arvestades ohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) täidab ülesannet • kirjeldab rivisõidukite ülesandeid ja tööpõhimõtteid, arvestades nende tüüpe ja otstarvet, lähtudes lahingutoetuse rivisõidukiga, kaitseväespetsiifilistest regulatsioonidest ning ohutusnõuetest; arvestades 22(29)  kaitseväespetsiifilisi • juhib ohutult rivisõidukeid tavaliikluses ja maastikul, järgides liikluseeskirja ja arvestades ümbritseva regulatsioone ning keskkonnaga; ohutusnõudeid 2) evakueerib rivisõiduki, • kirjeldab rivisõidukite evakuatsiooni võimalusi vastavalt probleemülesandele; arvestades ohutusega • demonstreerib rivisõidukite evakueerimist erinevates situatsioonides, järgides ohutusnõudeid; 3) hooldab rivisõidukeid • kirjeldab rivisõidukite hoolduspõhimõtteid vastavalt tootja ja kaitseväespetsiifilistele juhenditele; regulaarselt vastavalt • hooldab rivisõidukeid statsionaarses ja mobiilses töökojas vastavalt juhenditele; etteantud juhendile • vahetab lihtsamaid detaile, arvestades remondijuhiseid; • kontrollib regulaarselt rivisõidukite tehnilist seisukorda, arvestades tehnonõudeid ning tootja ja kaitseväespetsiifilisi juhendeid; 4) täidab meeskonnaliikmena • selgitab motoriseeritud rännaku olemust, planeerimist, läbiviimist ja enda rolli meeskonnaliikmena ülesandeid motoriseeritud erinevates etappides vastavalt kaitseväespetsiifilistele juhenditele; rännakul, järgides • täidab motoriseeritud rännaku erinevates etappides ülesandeid, arvestades regulatsioonide ja ohutusnõuetega kaitseväespetsiifilisi ning enda rolliga meeskonnas; juhendeid ja ohutusnõudeid • tegutseb rännakul vastavalt olukorrale ja enda rollile meeskonnas, järgides juhendeid. 3.3.3. Valitavad põhiõpingute moodulid lahingutoetuse tehnika kasutamise, hoolduse ja remondi suunal spetsialiseerumisel eritehnika kasutamisele, hooldusele ja remondile 19. Rasketehnika juhtimine, hooldamine ja remont 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused teetöömasinatega töötamiseks ning nende hooldamiseks ja remondiks, arvestades keskkonna- ja ohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) selgitab teetöömasinate • võrdleb erinevate teetöömasinate funktsioone ja ehituslikke erisusi, lähtudes tootja kasutusjuhenditest; ehitust ja tööpõhimõtteid, • selgitab asjakohast terminoloogiat kasutades teetöömasinate mehhanismide ja seadmete eesmärki, lähtudes lähtudes masina kasutamise tootja kasutusjuhenditest; eesmärgist • kirjeldab teetöömasinate põhisüsteemide ehitust ja tööpõhimõtteid, seostades need masina tööülesandega; 2) töötab teetöömasinatega, • hindab teetöömasina tehnilise seisundi sobivust tööülesandeks, lähtudes tootja remondi- ja kasutusjuhendist; arvestades keskkonna- ja • komplekteerib vastavalt ülesandele teetöömasina ja seadmed, arvestades tootja kasutusjuhendeid; 23(29)  ohutusnõuetega • demonstreerib töövõtteid, järgides tootja kasutusjuhendit ning arvestades keskkonna- ja ohutusnõudeid; • liikleb teetöömasinaga, arvestades kehtivat liiklusseadust, ohutusnõudeid ning tootja kasutusjuhendeid; 3) teeb juhendi alusel • määrab juhendi alusel maastikul punktide vahelisi asendiseoseid, kasutades erinevaid mõõtmisvahendeid ja mõõdistus- ja märketööd -meetodeid; pinnasetöödeks • seadistab mõõtevahendid vastavalt ülesande juhendile; • teeb märkimistööd juhendi alusel, järgides täpsus- ja ohutusnõudeid; 4) hindab teetöömasinate • teeb teetöömasinate, nende mehhanismide ja seadmete esmase hindamise, kasutades visuaalset vaatlust, töösüsteemide ja nende osade kuulamist ning mehaanilisi katseid vastavalt tootja remondi- ja kasutusjuhenditele; seisundit ja vastavust • kontrollib mehhanismide ja seadmete tehnonõudeid, kõrvalekaldeid ning vastavust tootja parameetritele, tootjatehase parameetritele, arvestades tootja remondi- ja kasutusjuhendeid ning ohutusnõudeid; kasutades sobivaid meetodeid • kirjeldab mehhanismide ja seadmete kasutamise jätkamise tingimusi, arvestades vaatluste ja mõõtmiste ja vahendeid tulemusi; • dokumenteerib mehhanismide ja seadmete hindamistulemused ja veaparanduse ettepaneku, kasutades asjakohast terminoloogiat ning järgides kehtestatud nõudeid; 5) teeb teetöömasinate hooldus- • koostab tööplaani remondi- ja hooldustöödeks, kirjeldades tööetappe, vahendeid, varuosi ja töövõtteid, ja remonditöid vastavalt järgides kasutus- ja hooldusjuhendit; hooldus- ja • hooldab teetöömasinaid vastavalt tööplaanile, arvestades tootja kasutus- ja hooldusjuhendit ning järgides remondijuhenditele, keskkonna- ja ohutusnõudeid; arvestades keskkonna- ja • remondib teetöömasinaid vastavalt tööplaanile, arvestades tootja kasutus- ja remondijuhendit ning järgides ohutusnõudeid keskkonna- ja ohutusnõudeid; • dokumenteerib hooldus- ja remonditööd vastavalt kehtestatud nõuetele. 20. Lahingutoetuse eritehnika juhtimine ja hooldamine 7 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused kaitseväe pioneeri- eritehnikaga töötamiseks ning selle hooldamiseks ja remondiks, arvestades ohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) täidab ülesannet kaitseväe • kirjeldab kaitseväe eritehnika ja lisaseadmete ülesandeid ja tööpõhimõtet, arvestades nende tüüpe ja eritehnikaga, arvestades otstarvet ning lähtudes kaitseväespetsiifilistest regulatsioonidest; ohutusnõudeid • töötab eritehnikaga pinnasetõkete, mittelõhkevate tõkete ja välikindlustusrajatiste ehitamisel, arvestades tootja kasutusjuhendeid, kaitseväespetsiifilisi regulatsioone ja ohutusnõudeid; 24(29)  • vahetab lisaseadmed vastavalt tootja juhenditele, arvestades ohutusnõudeid; • töötab eritehnikameeskonnas vastavalt ülesandele, arvestades asukoha eripära ja ohutusnõudeid; 2) evakueerib eritehnika, • kirjeldab eritehnika evakuatsiooni võimalusi vastavalt probleemülesandele; arvestades ohutusega • demonstreerib kaitseväe eritehnika evakueerimist erinevates situatsioonides, järgides ohutusnõudeid; 3) hooldab kaitseväe eritehnikat • kirjeldab eritehnika hoolduspõhimõtteid vastavalt tootja ja kaitseväespetsiifilistele juhenditele; vastavalt hooldusjuhendile • hooldab eritehnikat statsionaarses ja mobiilses töökojas vastavalt juhenditele; • vahetab lihtsamaid detaile, arvestades remondijuhiseid; • kontrollib regulaarselt eritehnika ja lisaseadmete tehnilist seisukorda, arvestades tehnonõudeid ning tootja ja kaitseväespetsiifilisi juhendeid; 4) täidab meeskonnaliikmena • selgitab motoriseeritud rännaku olemust, planeerimist ja läbiviimist, kirjeldades enda rolli ülesandeid motoriseeritud meeskonnaliikmena erinevates etappides; rännakul, järgides • täidab motoriseeritud rännaku erinevates etappides ülesannet, arvestades regulatsioonide ja ohutusnõuetega kaitseväespetsiifilisi ning enda rolliga meeskonnas; juhendeid ja ohutusnõudeid • tegutseb rännakul vastavalt olukorrale ja enda rollile meeskonnas, järgides juhendeid. 3.4. Valitavad põhiõpingute moodulid lahingutoetuse elektritaristu ehituse ja käidu suunal 21. Elektrotehnika alused 9 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused elektrivaldkonda reguleerivatest normdokumentidest, elektrotehnika seaduspärasustest, elektriahelate koostamisest, kontrollimisest ja rikete kõrvaldamisest. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) selgitab elektritööde • leiab teabeallikaid kasutades nõuded elektritöid tegeva isiku kompetentsidele ja nende tõendamisele, korralduse ja tööohutuse kirjeldades töötaja vastutust ja õigusi elektritööde korraldamisel; nõudeid vastavalt valdkonda • tuvastab juhtumianalüüsi põhjal normdokumendi sätte rikkumise või nõuetele vastavuse, selgitades tagajärgi reguleerivate tööohutuse seisukohalt; normdokumentidele 2) koostab elektriahela, • kirjeldab ühe- ja kolmefaasilise elektriahela toimimist, kasutades elektrotehnika põhimõisteid, tähistusi, arvutades parameetrid mõõtühikuid ja seadusi; vastavalt elektrotehnika • kirjeldab elektriahela komponente, leides markeeringutelt või mõõtes neid iseloomustavad parameetrid; 25(29)  seaduspärasustele • arvutab elektriahelat iseloomustavad suurused, rakendades elektrotehnika seadusi; • koostab etteantud skeemi järgi elektriahela, valides sobivad komponendid; • pingestab elektriahela, veendudes eelnevalt selle ohutuses ja vastavuses skeemile; 3) kõrvaldab vead elektriahelas, • leiab rikke elektriahelas, kasutades sobivaid ja ohutuid meetodeid ja vahendeid; järgides ohutusnõudeid • kõrvaldab rikke, asendades mittetöötavad komponendid, kasutades sobivaid ja ohutuid töövõtteid; • pingestab juhendamisel elektriahela, veendudes eelnevalt selle ohutuses ja vastavuses skeemile; • järgib töötamisel töö- ja elektriohutuse nõudeid. 22. Elektripaigaldise koostamine 8 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused tööjooniste alusel elektripaigaldise koostamiseks, ühendamiseks ja kasutamiseks, järgides elektri-, töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kasutab tööjooniseid, • selgitab tööjoonisest lähtudes elektripaigaldises kasutatavate komponentide funktsiooni ja tööpõhimõtet; elektripaigaldise • kirjeldab tööjoonisest lähtudes elektripaigaldise koostamisel tööde järjekorda, arvestades paigaldusolusid ja komponentide, nende erinevaid ohutusnõudeid; paigutuse ja paigaldusviisi väljaselgitamiseks 2) komplekteerib • valib tööks vajalikud materjalid ja tarvikud, lähtudes tööjoonisest; elektripaigaldise • valib töövahendid, lähtudes tööülesandest ja paigaldusoludest; koostamiseks materjalid, • selgitab töövahendite kasutusotstarvet ning ohutusnõudeid nendega töötamisel vastavalt kasutusjuhenditele; töövahendidd ja • valib ülesande põhjal isikukaitsevahendid, lähtudes töötervishoiu, töö- , keskkonna- ja isikukaitsevahendid, lähtudes elektriohutusnõuetest; tööülesandest ja ohutusnõuetest 3) koostab elektripaigaldise, • selgitab ohutuse tagamist lähtuvalt konkreetsest tööülesandest vastavalt töö- ja elektriohutuse nõuetele; järgides tööjoonist ning töö-, • paigaldab juhendamisel elektriseadmed ja tarvikud, järgides tööjoonist, paigaldusstandardeid ja tootja elektri- ja keskkonnaohutuse juhendeid ning töö-, elektri- ja keskkonnaohutuse nõudeid; nõudeid • paigaldab elektripaigaldistes kasutatavad juhtmed ja kaablid, märgistades need nõuetekohaselt; • teeb ühendused, järgides tööjoonist, standardeid ja tootja juhendeid ning töö- ja elektriohutuse nõudeid; 26(29)  • täidab elektritööde ajal elektri- ja tuleohutuse nõudeid ja ohutusnõudeid töökeskkonnas (sh tellingute ja redelite kasutamisel) ning kasutab ohutus- ja isikukaitsevahendeid. 4) pingestab juhendamisel • kontrollib enne pingestamist seadmeid ja ühendusi, hinnates töö vastavust tööjoonisele, standarditele ning elektripaigaldise vastavalt tootja juhenditele; kehtivatele standarditele, • pingestab juhendamisel elektripaigaldise vastavalt standarditele ja tootja juhenditele, järgides töö- ja järgides töö- ja elektriohutuse elektriohutuse nõudeid; nõudeid • kontrollib pingestatud seadmeid ja ühendusi, lähtudes standarditest, tootja juhenditest ja elektriohutuse nõuetest. 23. Elektripaigaldise käit 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused elektripaigaldise käiduks vastavalt käidukavale, järgides elektri-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) koostab elektripaigaldise • seostab elektriseadmete, -juhistike ja tarvikute töökindluse tagamise elektritöödega, lähtudes paigaldise käidutoimingute tööplaani kasutamise ohutusnõuetest; vastavalt käidukavale, • kirjeldab kontroll- ja hooldustoiminguid, nende sagedust ja meetodeid, lähtudes käidukavast ja tehnilistest arvestades ohutusnõuetega juhenditest; • esitab elektritööde tööplaani, lähtudes käidukavast ja ohutusnõuetest; 2) teeb elektripaigaldiste • komplekteerib materjalid, tööriistad ja isikukaitsevahendid käidutoiminguteks, lähtudes tööplaanist; käidutoiminguid, lähtudes • valmistab ette töökoha käidutoiminguteks, järgides ohutusnõudeid ja tööplaani; tööplaanist ning elektri-, töö- • teeb plaanijärgsed elektritööd vastavalt standarditele ning tootja juhistele, järgides tehnilisi juhendeid ning ja keskkonnaohutusnõuetest elektri-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid; • dokumenteerib käidutoimingute tulemused ja võrdluse etteantud normidega vastavalt käidukava nõuetele; 3) asendab riketega • komplekteerib materjalid, tööriistad ja isikukaitsevahendid, lähtudes rikkest; elektriseadme, -juhistiku või • valmistab ette töökoha rikke kõrvaldamiseks, järgides ohutusnõudeid; tarviku vastavalt joonisele • teeb elektritööd vastavalt standarditele ning tootja juhistele, järgides elektri-, töö- ja ning elektri-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid; keskkonnaohutusnõuetele • dokumenteerib rikke kõrvaldamise vastavalt käidukava nõuetele. 24. Lahingutoetuse taristu madalpingevõrgu ehitus ja käit 4 EKAP 27(29) Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused välitingimustesse madalpingevõrgu loomiseks ja käitamiseks. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) koostab ajutise • visandab tingmärke kasutades madalpingevõrgu skeemi, arvestades lähteülesannet; madalpingevõrgu skeemi, • kontrollib koostatud madalpingevõrgu skeemi korrektsust, võrreldes skeemi paigutatud elementide sobivust arvestades lähteülesannet ülesandega; 2) ehitab ajutise • ehitab skeemile vastava madalpingevõrgu, arvestades taktikalist olukorda ning järgides ohutusnõudeid; madalpingevõrgu vastavalt • mõõdab ehitatud madalpingevõrgu elektrilisi parameetreid, järgides mõõteseadmete kasutusjuhendeid ja skeemile, arvestades ohutusnõudeid; ohutusnõuetega • kontrollib ehitatud madalpingevõrgu vastavust skeemile, võrreldes paigaldatud elementide ja ühenduste paiknemist ning mõõdetud elektriparameetreid skeemil toodud andmetega; 3) tagab generaatori töö • kirjeldab erinevaid generaatoritüüpe ja nende kasutusvõimalusi, arvestades nende tööpõhimõtteid; seadmete ühendamiseks • käivitab ja peatab generaatori vastavalt juhendile, kontrollides ja reguleerides selle tööparameetreid madalpingevõrku vastavalt vastavalt kasutusjuhendile; seadme kasutusjuhendile • jälgib generaatori tööd, kontrollides selle tööparameetreid ja reageerib kõrvalekalletele vastavalt etteantud juhistele; • hooldab generaatorit vastavalt tootja hooldusjuhendile; • ühendab seadmed madalpingevõrku vastavalt elektriskeemile, järgides ohutusnõudeid ; 4) seadistab madalpingevõrgu, • pingestab madalpingevõrgu, arvestades ohutunõuetega; jälgides selle toimimist ning • mõõdab madalpingevõrgu karakteristikuid, järgides mõõteseadmete kasutusjuhendeid ja ohutusnõudeid; arvestades ohutusnõuetega • analüüsib madalpingevõrgu kvaliteeti, võrreldes mõõdetud karakteristikute väärtusi planeeritud väärtustega; • kindlustab madalpingevõrgu toimimise, likvideerides kõrvalekalded. 25. Lahingutoetuse taristu nõrkvooluvõrgu ehitus ja käit 3 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused välitingimustesse nõrkvooluvõrgu loomiseks ja käitamiseks. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) koostab ajutise • kirjeldab nõrkvoolusüsteemide tööpõhimõtteid, elemente ja liike vastavalt rakendusvaldkondadele; nõrkvoolusüsteemi skeemi, • visandab tingmärke kasutades nõrkvoolusüsteemi skeemi, märkides skeemile seadmete ja ühenduste arvestades lähteülesannet asukohad vastavalt lähteülesandele; 28(29) 2) ehitab nõrkvooluvõrgu • ehitab nõrkvoolusüsteemi vastavalt skeemile, arvestades taktikalist olukorda; vastavalt plaanile • kontrollib nõrkvoolusüsteemi vastavust skeemile, võrreldes skeemi andmed tegeliku paigaldusega; 3) hoiab töös nõrkvooluvõrku ja • kontrollib seadmete tööd ja võrgu toimimist vastavalt vastavalt skeemile, järgides kasutus- ja selle seadmeid, arvestades hooldusjuhendeid; ohutusnõudeid • hooldab nõrkvooluvõrku vastavalt kasutus- ja hooldusjuhenditele, järgides ohutusnõudeid; • dokumenteerib hooldustoimingud vastavalt kehtestatud nõuetele. 29(29)  Lisa 31 KINNITATUD haridus- ja teadusministri määrusega „Kutsekeskhariduse riiklik õppekava” Sotsiaaltöö ja -teenuste õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 1. Õppekava üldandmed 1.1. Õppekava kuulub õppekavarühma sotsiaaltöö ja nõustamine ning võimaldab õpilasel omandada teadmised, oskused, väärtushoiakud ja sotsiaalse valmiduse õpingute jätkamiseks ja töötamiseks vastavalt suunavalikule või spetsialiseerumisele nii sotsiaal- kui tervishoiu valdkonnas. 1.2. Õppekava õppemaht on 240 EKAPit, mis jaguneb järgmiselt: 1) kohustuslikud üldharidusõpingud 80 EKAPit; 2) põhiõpingud 125 EKAPit, millest ühiseid põhiõpinguid 85 EKAPit, sh praktika vähemalt 25 EKAPit ja valitavaid põhiõpinguid 40 EKAPit; 3) valikõpingud 35 EKAPit, sh 5 EKAPit vabaõpingud. 1.3. Õppekavaga on määratud järgmised suunavalikud ja spetsialiseerumised, millest õpilane valib ühe : 1) sotsiaalhoolekande suund, milles on võimalik spetsialiseeruda toevajadusega isikute igapäevatoimingute, töö- ja huvitegevuste juhendamisele või abivajaja hooldamisele; 2) sotsiaaltöö assisteerimise suud. 2. Õppekava põhiõpingute struktuur 2.1. Ühised põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht on järgmised: 1) oskused eluks ja tööks, 15 EKAPit; 2) digioskuste arendamine, 5 EKAPit; 3) sissejuhatus valdkonna kutseõpingutesse, 10 EKAPit; 4) väärtuspõhine töö Eesti sotsiaaltöö süsteemis, 4 EKAPit; 5) vaimse ja füüsilise tervise põhimõtete rakendamine, 6 EKAPit; 6) tööohutuse põhimõtete järgimine igapäevatöös, 3 EKAPit; 7) tervishoiualaste teadmiste kasutamine kliendi toetamisel, 6 EKAPit; 8) suhtlemine kliendi ja meeskonnaga, 5 EKAPit; 9) klienditöö põhimõtete rakendamine, 6 EKAPit; 10) praktika, 25 EKAPit. 2.2. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht sotsiaalhoolekande suunal on järgmised: 2.2.1. Valitavad põhiõpingute moodulid ja õppe maht spetsialiseerumisel toevajadusega isikute igapäevatoimingute, töö- ja huvitegevuste juhendamisele on järgmised: 1) erihoolekande teenuste osutamine, 4 EKAPit; 2) kliendi vaimse tervise toetamine, 8 EKAPit; 3) taastumispõhimõtetele tuginev klienditöö, 6 EKAPit; 4) tegevusvõime hindamine ja tegevusplaani koostamine, 7 EKAPit; 5) kliendi juhendamine, 7 EKAPit; 6) kliendi vajadustest lähtuva keskkonna kohandamine, 5 EKAPit; 7) digioskuste kasutamine klienditöös, 3 EKAPit. 1  2.2.2. Valitavad põhiõpingute moodulid ja õppe maht spetsialiseerumise abivajaja hooldamisele on järgmised: 1) kliendi toetamine igapäevastes toimingutes, 8 EKAPit; 2) kliendi ohutu liikumise ja asendravi korraldamine, 4 EKAPit; 3) kliendi aktiviseerimine, 4 EKAPit; 4) haiguspõhise hoolduse korraldamine ja ravimite ohutu käsitlemine, 7 EKAPit; 5) töötamine erinevate sihtrühmadega, 6 EKAPit; 6) hooldusprotseduurid ja puhtuse tagamine hoolekandeasutuses, 4 EKAPit; 7) koduhoolduse ja majapidamise korraldamine, 4 EKAPit; 8) abivahendite, keskkonnakohanduste ja digilahenduste kasutamine kliendi toetamisel, 3 EKAPit. 2.3. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht sotsiaaltöö assisteerimise suunal on järgmised: 1) dokumentide koostamine ja haldamine, 8 EKAPit; 2) klienditöö assisteerimine, 7 EKAPit; 3) sotsiaalhoolekande süsteemi tundmine, 6 EKAPit; 4) suhtlemine ja meeskonnatöö, 6 EKAPit 5) digilahenduste ja tehisintellekti kasutamine sotsiaaltöös, 5 EKAPit; 6) projektide korraldamine, 8 EKAPit. 2  3. Sotsiaaltöö ja -teenuste õppekava põhiõpingute moodulite kirjeldused 3.1.Kõikidele suundadele ja spetsialiseerumistele ühised põhiõpingute moodulid Mooduli õppe maht Eesti Mooduli nr Mooduli nimetus kutsehariduse arvestuspunktides (EKAP) 1. Oskused eluks ja tööks 15 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab pädevusi, mis on vajalikud edasisel õpiteel ja ühiskonnas ennastjuhtivalt, vastutustundlikult ja tulemuslikult toimimiseks. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) püstitab enesearengu eesmärgid, ● selgitab tervislike eluviiside ja turvalise keskkonna tähtsust, sh toetavate suhtlusvõrgustike rolli tervise, arvestades enda võimeid ja õpimotivatsiooni ja üldise toimetuleku tagamisel; võimalusi ning väärtustades ● analüüsib juhendamisel enda käitumis- ja tarbimisharjumusi ning nende mõju enda tervisele, heaolule ja tervislikke eluviise üldisele toimetulekule; ● hindab oma vaimse ja füüsilise tervise seisundit, arvestades põhilisi tegureid nagu magamine, toitumine, liikumine, suhted, kasutades selleks usaldusväärseid enesehindamise tehnikaid, sh veebipõhiseid töövahendeid; ● koostab juhendamisel aja- ja tegevuskava enda vaimse ja füüsilise heaolu säilitamiseks, kasutades selleks erinevaid tervise edendamise ja säilitamise võimalusi; ● kasutab kodukoha ja kooli lähedal paiknevad liikumisradu, harjutusväljakuid ja võimalusi erinevate liikumisviisidega tegelemiseks; ● oskab kasutada mobiilirakendusi liikumisharjumuse ja kehalise aktiivsuse jälgimiseks; ● analüüsib juhendamisel enda huvisid, väärtushoiakuid, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi; ● sõnastab eneseanalüüsi tulemustest lähtuvalt juhendamisel eesmärgid, isiklike ja akadeemiliste sihtide poole liikumiseks; 2) kasutab teadlikult erinevaid ● selgitab juhendatult õppimise olemust ning teadmiste ning oskuste omandamise protsessi, kasutades õpistrateegiaid ja -viise enda erinevaid teabeallikaid; õpitegevuse kavandamisel ja ● iseloomustab erinevaid õpistrateegiaid ja õppimise viise, seostades neid enda senise õpikäitumisega; juhtimisel ● oskab analüüsida enda õpiharjumusi ning arvestada tahtlikku ja tahtmatu tähelepanu mõju oma õpitegevusele; ● analüüsib juhendamisel oma õpimotivatsiooni, määratledes seda soodustavaid ja takistavaid tegureid; ● koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õppimis- ja igapäevategevuste ajakava, lähtudes enda 3  huvidest, eneseteostusega seotud eesmärkidest ja võimalustest; ● annab hinnangu enda varasematele õpitulemustele, arvestades eneseanalüüsi tulemusi ja saadud tagasisidet; ● kavandab muudatused enda õppimisharjumustes, lähtuvalt hindamistulemustest ning toob saadud tagasiside põhjal näiteid õpistrateegiate kasutamisest õpitegevustes; ● selgitab juhendamisel stressi ja frustratsiooniga toimetuleku võimalusi; 3) tegutseb seatud eesmärkide ● suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud vormis erinevas vanuses ja kultuuritaustaga inimestega, valides saavutamiseks vastutustundlikult nii asjakohase käitumis- ja väljendusviisi ning kohandades suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse iseseisvalt kui kollektiivi liikmena eesmärkidele; ● jagab asjakohast infot nii kirjalikult, suuliselt kui visuaalselt, kasutades sobivaid suhtlemisvahendeid ja -vorme ning lähtudes suhtluspartnerist (sõber, kaasõpilane, õpetaja, ametiasutus); ● kohandab enda suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele; ● toob näiteid illustreerimaks, kuidas esmamulje, eelarvamused, sh stereotüübid mõjutavad inimeste käitumist; ● iseloomustab erinevaid meeskonnatöö rolle ja nende mõju töö tulemuslikkusele, kasutades teabeallikaid; ● analüüsib juhendamisel rühmas toimuvaid protsesse ja nende võimalikku mõju inimese käitumisele igapäevaelus; ● teeb kaaslastega teadlikult koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks, järgides meeskonnatöö põhimõtteid, suhtlus- ja käitumisnorme ning kasutades digitaalseid ühistöövahendeid; 4) mõistab ettevõtliku, väärtust loova ● selgitab juhendamisel vastutustundliku tarbimise ja tootmise põhimõtteid ning tehtavate valikute mõju ja vastutustundliku tegutsemise keskkonnale, kogukondadele ja enda heaolule; olulisust nii endale kui ühiskonnale ● toob näiteid probleemsetest tarbimissituatsioonidest ning oskab otsida abi oma õiguste kaitseks; ● hindab kriitiliselt ostudega seotud teadete, pakkumiste ja soovituste usaldusväärsust; ● kirjeldab jätkusuutliku arengu eesmärke, seostades neid ümbritseva keskkonna ja õpitava valdkonnaga; ● kaardistab juhendamisel ühiskonnas esinevaid sotsiaalseid probleeme, kasutades erinevaid teabeallikaid ja infotehnoloogiavahendeid; ● analüüsib meeskonnatööna valitud probleemi lahendamise võimalusi, kasutades tõenduspõhiseid fakte ja teabeallikaid; ● kavandab juhendatud meeskonnatööna tegevuskava valitud probleemi lahendamiseks, kasutades loovustehnikaid ning arvestades ressursside säästliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtteid; ● kavandab lahenduse elluviimiseks vajaliku eelarve, kasutades digivahendeid; 4 5) mõistab tööturu toimimise ● selgitab teabeallikate põhjal majanduslike, tehnoloogiliste, looduslike ja teiste keskkonnatingimuste põhimõtteid ja enda arenguvajadusi muutuste mõju majanduskeskkonnale; tööturule sisenemiseks ● iseloomustab juhendatud meeskonnatööna Eesti majanduskeskkonna ja tööturu toimimist eri tegevusvaldkondades, kasutades erinevaid teabeallikaid; ● iseloomustab erineva haridustaseme ja oskustega inimeste võimalusi tööturul, arvestades töötasu seost väärtusloomega; ● selgitab teabeallikate põhjal tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi töösuhetes; ● võrdleb erinevate lepingutingimuste tähtsust töösuhetes, võimalike probleemide ennetamisel; ● võrdleb enda kogemusi ja oskusi valitud tegevusvaldkonnas erinevates ametites ja rollides tegutsemiseks vajalikega, kasutades oskuste kompassi; ● kavandab enesearengut toetavaid tegevusi, lähtudes enda eesmärkidest ja arendamist vajavatest oskustest; ● selgitab ressursside (raha, aeg, inimesed) vajadust ja säästmise võimalusi, arvestades enda seatud eesmärkidega; 6) kasutab varasemaid teadmisi, oskusi ● lahendab igapäevaeluga seonduvaid arvutusülesandeid, kasutades koolimatemaatikast tuttavaid ja kogemusi igapäevaeluga mudeleid ja meetodeid; seonduvate ülesannete lahendamisel ● planeerib digivahendite abil igapäevased tulud-kulud, arvestades enda vajaduste ja võimalustega; ● esitab kirjalikku ja suulist informatsiooni selgelt ja struktureeritult nii eesti keeles kui ka põhikoolis õpitud võõrkeeles; ● kasutab tehnoloogilisi vahendeid ja seadmeid ning tõenduspõhiseid andmeid otsuste või järelduste tegemiseks igapäevaeluga seotud küsimustes; ● kasutab igapäevaelus ettetulevate olukordade lahendamisel eesti- ja võõrkeelseid teabeallikaid; ● koostab pädevuse piires eesti- ja võõrkeelseid tekste, lähtudes igapäevaelu vajadustest; ● otsib tööülesande täitmiseks vajalikku teavet, hinnates erinevate teabeallikate usaldusväärsust; ● lahendab reaalelulisi ülesandeid, sidudes tervikuks mitme ainevaldkonna teadmisi ja oskusi; ● toob näiteid matemaatika, füüsika, keemia ja bioloogia omavahelistest seostest igapäevaelus. 7) korraldab teadlikult oma rahaasju ● koostab isikliku eelarve arvestades enda finantseesmärke, analüüsides juhendamisel oma sissetulekuid, mõistes, et oma hea finantsilise väljaminekuid ja rahalist seisu sh säästmise võimalusi; käekäigu eest vastutab vaid tema ise ● arutleb meeskonnatööna sissetuleku, tarbimisvalikute ja investeerimisotsuste mõju üle üksikisiku, ühiskonna ja keskkonna tasandil; ● hindab elumuutvate sündmuste (abiellumine, laste saamine, õnnetus, surm) mõju finantsplaneerimisele, eristades rahalist väärtust emotsionaalsetest jt väärtustest; ● kirjeldab pangateenuseid ja finantsteenuse osutaja rolli üksikisiku rahaasjade korraldamisel, tuues esile pakutavaid võimalusi, kaasnevaid kohustusi ja riske; 5  ● oskab valida laenutooteid, kasutades sobivaid võrdlusvahendeid ning arvestades pakutavat intressimäära ja maksetingimusi; ● iseloomustab põhiomaduste alusel peamiste varaklasside nagu kinnisvara, võlakirjad ja aktsiad olemust ja erinevusi ning nende kasutamisvõimalusi ja sellega kaasnevaid riske isiklike finantseesmärkide saavutamiseks ● kirjeldab isikliku eluaseme soetamise võimalusi, tuues välja üürimise ja ostmise eelised ja puudused; ● selgitab pensioni kui pikaajalise finantsmehhanismi olemust ja selle planeerimise olulisust, kasutades asjakohaseid teabematerjale. 2. Digioskuste arendamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab enda digipädevusi elektroonilise teabe otsimiseks, loomiseks ja haldamiseks, arvestades digitehnoloogia kasutamisel tervisekaitse ja küberturvalisuse nõuete ning autorikaitse ja eetika põhimõtetega. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kasutab digikeskkonnast vajaliku ● määratleb oma teabevajaduse ning rakendab sobivaid infootsingu võtteid, et leida digikeskkonnast teabe leidmiseks sobivaid asjakohane teave; infootsingu ja andmehalduse ● otsib ja filtreerib andmeid, infot ja materjale eesmärgipäraselt, kasutades erinevaid otsingumeetodeid ja võtteid, hinnates digisisu -tööriistu; asjakohasust ● analüüsib juhendamisel leitud andmeid, infot ja digisisu, hinnates nende allikate päritolu usaldusväärsust ja asjakohasust; ● salvestab ja korrastab digikeskkonnas faile, kasutades kaustu ja kategooriaid, et tagada lihtne ligipääs ja haldus; ● töötleb ja analüüsib andmeid tabelarvutuse abil ning esitleb tulemusi selgelt ja arusaadavalt diagrammide ja skeemide abil; 2) kasutab info jagamiseks, ● kasutab sobivaid digitehnoloogiaid ja -sisu, et tõhusalt suhelda ja panustada meeskonnatöösse; suhtlemiseks ja koostööks sobivaid ● jagab infot ja faile digikeskkonnas, valides selleks kontekstist ja eesmärgist tulenevalt korrektse viisi ja digilahendusi, arvestades sobiva vahendi; digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja ● kasutab iseseisvalt ja efektiivselt kooli, kohaliku omavalitsuse, riigi ja ettevõtete digiteenuseid, näiteks käitumisnorme ning e-päevik, riigiportaal, digitaalsed õpikeskkonnad, pangateenused; küberturvalisuse nõudeid ● kasutab turvaliselt ühismeediat, ajaveebi ja video jagamise platvorme oma algatuste tutvustamiseks ja teiste kaasamiseks; ● järgib digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme, arvestades erinevate sihtrühmade kultuurilisest, vanuselisest ja keelelisest eripärast tulenevaid vajadusi; ● haldab enda digitaalset identiteeti, arvestades küberturvalisuse nõuetega; 6  ● analüüsib juhendamisel oma digitaalset jalajälge ja selle mõju enda kuvandile; 3) loob ja täiustab digisisu, kasutades ● loob digisisu teksti, esitluse, pildi ja videona, kasutades sobivaid tööriistu ning arvestades kvaliteedi, sobivaid tööriistu sh tehisintellekti konteksti ja eesmärkidega; lahendusi vastutustundlikult ning ● kohandab olemasolevat digisisu uue ja sisukama digimaterjali loomiseks, kombineerides erinevaid arvestades autoriõiguse põhimõtteid teabeallikaid ja digimaterjale; ● järgib digisisu loomisel ja kasutamisel autoriõiguse ning eetika põhimõtteid, arvestades andmekaitse ja konfidentsiaalsuse nõuetega; ● rakendab juhendamisel asjakohaseid litsentsitingimusi (Creative Commons) vastavalt sisule ja kontekstile; ● kasutab tehisintellekti rakendusi digisisu loomisel ja muutmisel vastutustundlikult, arvestades kvaliteeti ja konteksti; ● analüüsib juhendamisel tehisintellekti loodud digisisu täpsust, usaldusväärsust ja konteksti sobivust; 4) kaitseb oma digiseadet, ● kaitseb oma digiseadmeid ja nende sisu, rakendades ohtude vähendamiseks asjakohaseid turvameetmeid isikuandmeid, privaatsust ja tervist, ja uuendades regulaarselt vastavat tarkvara; rakendades küberturvalisuse ja ● tuvastab digiseadmeid ähvardavad ohud ja rakendab ennetusmeetmeid nende vältimiseks; jätkusuutliku arengu põhimõtteid ● rakendab turvameetmeid isikuandmete ja privaatsuse kaitseks, kasutades tugevaid paroole, kaheastmelist autentimist ning andmete krüpteerimist, et piirata juurdepääsu enda andmetele; ● analüüsib digiteenuse privaatsusreegleid ja kohandab privaatsusseadeid oma isikuandmete kaitseks; ● analüüsib enda käitumist digitehnoloogia kasutamisel, lähtudes sellega seotud vaimse ja füüsilise tervise riskidest; ● säilitab tervisliku tasakaalu digitehnoloogia kasutamisel, rakendades ajapiiranguid, puhkeperioode ja ergonoomilisi töövõtteid; ● reageerib adekvaatselt küberkiusamisele ning kasutab sobivaid vastumeetmeid, vältimaks edasist kahju; ● analüüsib digitehnoloogia keskkonnamõju ja rakendab ressursisäästlikke digikäitumise meetodeid, optimeerides seadmete energiatarvet ja eluea kestust ning hallates digiprügi ökoloogilise jalajälje vähendamiseks; 5) lahendab digitehnoloogia ● tuvastab digiseadme lihtsama tehnilise tõrke põhjuse ja lahendab selle juhendi abil kasutamisega seotud probleeme, ● valib konkreetse ülesande jaoks sobiva riist- ja tarkvara, arvestades ülesande spetsiifikat ja võimalikke tuvastades tehnilised tõrked ning alternatiive valides sobivad lahendused nende ● kohandab ja seadistab juhendite alusel digiteenust või platvormi vastavalt enda vajadustele likvideerimiseks ● analüüsib oma digipädevust, koostab plaani enese arendamiseks ja oskuste täiendamiseks ● toetab digitehnoloogia vähemkogenud kasutajaid, pakkudes juhiseid ja variante probleemide lahendamiseks. 7  3. Sissejuhatus valdkonna kutseõpingutesse 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab sotsiaalvaldkonna olemust ja väärtusi, analüüsib oma rolli ning õpivalmidust sotsiaaltöö valdkonnas Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) selgitab sotsiaalvaldkonna eesmärgi, ● kirjeldab sotsiaalvaldkonna rolli ühiskonnas ja selle põhiväärtusi seostades need peamiste sihtrühmade väärtuste ja eetika tähendust ja teenustega; tulevase kutsealase arenguplaani ● selgitab väärtuste ja eetiliste põhimõtete mõju sotsiaaltöö ja hoolekande tegevusele konkreetsete kontekstis tööolukordade abil; ● põhjendab oma väärtuspõhise tegutsemise olulisust seostades selle oma kutsealase arenguga; 2) mõtestab eriala õppe eesmärke ja ● kirjeldab eriala õppe eesmärke, seostades neid tööturu vajadustega; sisu, lähtuvalt kutsestandardist ja ● toob näiteid sotsiaaltöö mitmekesiste väljundite kohta arvestades tööandja ootusi; õppekavast seostades seda eriala ja ● arutleb kutsenõuete ja kutse-eetika üle sotsiaalvaldkonnas, lähtudes kutsestandardist; tööturu vajadustega ● leiab infot edasiõppimise võimaluste kohta järgmisel haridustasemel, kasutades infootsingut; 3) seostab sotsiaalvaldkonna ● koostab juhendi alusel ülevaate sotsiaalvaldkonna ettevõtetest, võttes aluseks õppekäikudel saadud tegevusvaldkondi ja teenuseid infot; ettevõtete külastuse ● kirjeldab ettevõtete poolt pakutavatest teenustest ja eristab erinevaid teenusevaldkondi uurides vaatlustulemustega ettevõtete kodulehti; ● seostab juhendatult sotsiaalvaldkonna teenuseid ja sihtgruppe nende vajadustest lähtuvalt; 4) rakendab töötervishoiu ja ● analüüsib näidisjuhtumi näitel keskkonna ja eluviiside mõju inimese heaolule ja toimetulekule; tööohutuse nõudeid igapäevatöös ● kirjeldab tööohutuse ja töötervishoiu põhimõtteid seostades neid vastutustundliku tegutsemisega ohutu ja tervisliku töökeskkonna valdkonnas; tagamisel ● kirjeldab erialal tekkida võivaid terviseriske, kasutades teabe leidmiseks digiallikaid ; ● koostab meeskonnatööna riskianalüüsi lähtudes sotsiaalvaldkonna töökeskkonna ohuteguritest ja ennetusmeetmetest; 5) kasutab esmaseid suhtlemisoskusi ● kasutab selget, viisakat ja lugupidavat suhtlemisviisi rollimängu raames; ning analüüsib oma õpi- ja ● koostab eneseanalüüsi, hinnates oma õpimotivatsiooni, oskusi ja arenguvajadusi seoses sotsiaaltöö arenguvajadusi sotsiaaltöö valdkonna nõuetega; valdkonnas ● seostab oma isiklikud arenguvajadused töövaldkonna ootustega, põhjendades oma eesmärke ja vajadusi. 4. Väärtuspõhine töö Eesti sotsiaaltöö süsteemis 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tunneb Eesti sotsiaalvaldkonda ja rakendab põhiõigusakte, tegutsedes väärtuspõhiselt ja eetiliselt, kaitstes kliendi õigusi, privaatsust ja ohutust ning arvestades eripärasid diskrimineerimisvabalt Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid 8 Õpilane: Õpilane: 1) orienteerub sotsiaalvaldkonna ● kirjeldab riigi ja kohaliku omavalitsuse rolle erinevate sotsiaalteenuste ja toetuste osutamisel koostatud süsteemis ja halduskorralduses ülevaatekaardi abil; tundes peamisi teenuseid ja toetusi, ● võrdleb erinevaid sotsiaalteenuseid ning toetusi omavahel lähtudes nende klientidest, eesmärkidest ning lähtudes kliendi vajadustest ja taotlemisest; valdkonna seadustest ● nimetab kliendi juhtumist tulenevalt erinevaid sotsiaalvaldkonnas olevaid võimalusi tema toetamiseks; ● nimetab sotsiaaltöö põhiväärtusi seostades need ühe tööolukorra näitega; ● nimetab kliendi õigusi ja kohustusi lähtudes valdkonna seadusandlusest; 2) korraldab abivajaja toimetulekut ● selgitab rehabilitatsiooni-, sotsiaal- ja tervishoiuteenuste saamise võimalusi abivajaja toetavaid rehabilitatsiooni-, sotsiaal- toimetulekuvõimet lähtuvalt õigusaktidest; ja tervishoiuteenuseid koostöös ● juhendab ja abistab abivajajat sobivate teenuste taotlemisel ja kasutamisel koostöös võrgustikuga; võrgustikuga, lähtudes õigusaktides ● tunneb klienditööga seotud andmete kasutamise korda ja käitleb eriliigilisi andmeid õigesti; sätestatud teenuste loetelust ● rakendab konfidentsiaalsuse ja andmekaitse nõudeid järgides kliendi õigusi ja kohustusi; 3) kohandab suhtlemist ja teenuse ● kirjeldab erinevaid kliendisuhtluse meetodeid põhjendades nende kasutamise sobivust vastavalt vahendamist lähtudes keskkonna, olukorra iseloomule ja kliendi vajadustele; isiku ja kultuuri eripäradest ● rakendab klienditöös kohandusi kliendi kultuurilistest, keelelistest, usulistest ja erivajadustest tulenevates eripäradest; ● kasutab abivajaja ja tema võrgustikuga suheldes kaasavat suhtlusstiili ja sõnavara, arvestades vestluskaaslase eripärasid, kultuuritausta ning maailmavaadet; ● selgitab töö- või suhtlussituatsioonis diskrimineerivat käitumist lähtuvalt ebaõiglase kohtlemise alustest; ● kirjeldab tegutsemisviisi diskrimineerimisjuhtumi korral, kaasates vastavad spetsialistid olukorra lahendamiseks; 4) reguleerib oma emotsionaalset ● kirjeldab kliendi surma või leina olukorra oma tundeid ja mõtteid, analüüsides nende mõju oma reaktsiooni kliendi surma ja leina töövõimele; olukordades, kasutades ● selgitab professionaalsete piiride ja empaatia tasakaalu olulisust tuues näiteid reaalse töö olukordadest; enesehoiuvõtteid ● kirjeldab pingelistes olukordades enesehoiu- ja taastumisvõtete kasutamist, selgitades nende tõhusust enda toimetuleku seisukohalt. 5. Vaimse ja füüsilise tervise põhimõtete rakendamine 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab inimese arenguetappe ja erinevate sihtrühmade eripärasid ning oskab toetada vaimset ja füüsilist toimetulekut oma pädevuse piires. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: ● nimetab iga vanuserühma arengu eripärad kavandades toetavad tegevused; 9 1) selgitab inimese elukaare ● nimetab kliendijuhtumi vanuse või elukaare etapi sotsiaalse, kognitiivse, moraalse ja emotsionaalse põhimõisteid, arenguetappe ja arengu eripärad seostades need sobiva suhtlusviisi ja keskkonnaga; arenguülesandeid seostades neid ● nimetab erinevate erivajadustega kaasnevaid keskkonnakohanduste vajadusi; sobivate toetamise viisidega ja ● selgitab sobivate juhendamise võtete kasutamist lähtudes kliendi vajadustest ja eripäradest; kohandades suhtlust 2) rakendab psühhosotsiaalse toe ● kirjeldab kliendi lisatoe või nõustamise vajadust erinevates olukordades; põhimõtteid, toetades klienti ● toob näiteid psühhosotsiaalse toe pakkumise mõjust kliendi igapäevaelus või kriisiolukorras; emotsionaalselt ja sotsiaalselt ● kasutab juhendamisel psühhosotsiaalse toe võtteid vastavalt kliendi vajadustele ja olukorrale kaasates erinevates eluolukordades tugivõrkustiku liikmeid; 3) juhendab klienti tervise edendamisel ● kirjeldab vaimse tervise riskide varajasi märke, selgitades kuidas neile reageerida; ja toimetulekul ● koostab kliendile tervise edendamise plaani lähtuvalt konkreetsest olukorrast; ● koostab ülevaate kohaliku kogukonna ressurssidest, mis toetavad kliendi tervise edendamist ning 4) dokumenteerides tegevused toimetulekut, kasutades selleks interneti otsingut; vastavalt juhendile ● dokumenteerib kliendiga seotud kriisijuhtumi vastavalt juhendile; ● eristab mõnuainete kuritarvitamist ning sõltuvust nimetades neid seisundeid iseloomustavaid tunnuseid ; ● selgitab rühmatööna sõltuvusainete ja käitumuslike sõltuvuste põhitõdesid ja esmast abi. 6. Tööohutuse põhimõtete järgimine igapäevatöös 3 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tegutseb sotsiaalvaldkonna töökeskkonnas ohutult, enda ja teiste tervist hoidvalt ning järgides hügieeninõudeid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) tegutseb oma valdkonnas ● kirjeldab oma valdkonna tööohutusriskid valides sobivad ohutusmeetmed ; töökeskkonna ohutusnõuetele ● demonstreerib ergonoomilisi töövõtteid teisaldades patsienti erinevates situatsioonides; vastavalt rakendades ergonoomilisi ● valib näidisolukorras oma töö toetamiseks sobiva abivahendi; töövõtteid 2) kasutab isikukaitsevahendeid ● valib vastavalt olukorrale õige isikukaitsevahendi põhjendades valikut; järgides hügieeninõudeid ning ● teostab kätehügieeni kõigi kriitiliste tegevuste järel jälgides tehnika vastavust kontrollnimekirjale; kestlikkuse põhimõtteid ● kasutab isikukaitsevahendeid jälgides õiget järjekorda; ● demonstreerib jäätmete sorteerimist paigutades need õigetesse jäätmekogujatesse; ● kasutab oma tegevustes vahendeid ja materjale säästlikult lähtuvalt kestlikkuse põhimõtetest; 3) tegutseb ohutult kodukülastusel või ● täidab kodukülastuse eelneva riskihinnangu tuginedes näidisjuhtumile ja ohutuse põhimõtetele; üksinda töötades ● demonstreerib ohutut sisenemist ja positsioneerimist kodukülastuse käigus kasutades rollimängu; ● rakendab de-eskaleerimisvõtteid säilitades neutraalse tooni ja sõnastades selged piirid ; 10  ● demonstreerib ohumärkide ilmnemisel turvalist kodukülastuse kohtumise lõpetamist, koostades lühikokkuvõtte olukorrast ja jätkutegevustest; 4) hoiab professionaalseid piire ● koostab isikliku piiride ja riskikohtade plaani kirjeldades võimalused riskide vältimiseks; jälgides tööalast enesehoidu ● selgitab läbipõlemise varajased märgid seostades neid sobivate enesehoiupraktikatega läbipõlemise ennetamiseks. 7. Tervishoiualaste teadmiste kasutamine kliendi toetamisel 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab inimese anatoomiat ja füsioloogiat annab oma pädevuse piires esmast abi sh eluohtlikke seisundite korral, suhtleb sihipäraselt tervishoiuteenuse osutajatega ja järgib ravimiõppe aluspõhimõtteid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) tunneb inimese anatoomiat ja ● määrab skeemilt erinevad elundkonnad nimetades nende põhiülesanded; füsioloogiat seostades neid isiku ● tunneb kehafunktsioonide normvahemikke tuvastades nende kõrvalekalde; toimetulekuga ● seostab sümptomi kliendi tervise olukorraga kirjeldades oma edasist tegevust; 2) annab esmast abi oma pädevuse ● teeb näidisjuhtumi põhjal ABCDE esmase kontrolli ja tagab ohutuse; piires ja valdab elustamisvõtteid ● demonstreerib õigete esmaabi võtete kasutamist simulatsiooni käigus; ● tuvastab astma ägenemise tunnused kirjeldades järgnevaid tegevusi; ● nimetab eluohtliku seisundi tunnuseid selgitades edasise tegevuse vajadust; ● demonstreerib patsiendi elustamist kliinilisest surmast, kasutades südamemassaaži ning kunstlikku hingamist; ● suhtleb kiirabi/või meditsiini töötajaga dokumenteerides ära kõik olulised infod ; 3) mõistab ravimite, annustamise ● tuvastab ravimi toimeaine, annuse ja säilitustingimused lähtuvalt ravimipakendi juhendist; eesmärki ja põhimõtteid, nende ● nimetab sagedasi kõrvaltoimeid ja ohuindikaatoreid ravimi üleannustamisel säilitustingimusi ja võimalikke ● kirjeldab tegevust üleannustamise korral arvestades oma pädevuse piiridega; kõrvaltoimeid ning enda ● sõnastab oma pädevuspiirid, nimetades lubatud ja keelatud tegevused. tegevuspädevust nendega töötamisel 8. Suhtlemine kliendi ja meeskonnaga 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane loob professionaalse kontakti, suhtleb empaatiliselt ja võrdsust austavalt, kohandab suhtlust, juhib kriisi ja konflikti de-eskaleerivalt ning tegutseb tulemuslikult meeskonnas ja võrgustikus. 11 Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) arendab professionaalset kontakti ● demonstreerib kontakti loomist alustades vestlust tervituse, enese tutvustuse ja rolli selgitusega; järjepideva ja sihipärase suhtlemise ● kasutab eesmärgipäraselt erinevaid kommunikatsiooni meetodeid demonstreerides neid rollimängus; abil kasutades alternatiiv-/toetava ● sõnastab koos kliendiga vestluse eesmärgi ja kokkuvõtte kasutades struktureeritud ja arusaadavat kommunikatsiooni põhivõtteid vormi; ● valib sobiva suhtluskanali/abivahendi lähtuvalt kliendi vajadustest ja eripärast; ● koostab infolehe valitud teema kohta kasutades lihtsat keelekasutust; 2) reageerib kriisi- ja ● lahendab probleeme kliendi ja tema võrgustikuga rakendades konkreetseid konflikti leevendavaid ja konfliktisituatsioonides rakendades pingeid vähendavaid suhtlusvõtteid; deeskaleerivaid meetodeid ● selgitab kohtumise lõpetamist ohumärkide ilmnemisel; 3) teeb tulemuslikult meeskonna- ja ● selgitab meeskonnatöö korraldamise põhimõtteid arvestades meeskonna vajadusi ja sidusvaldkondade võrgustikutööd võimalusi; ● juhendab meeskonnaliikmeid toetades nende iseseisvat tegutsemist ja tagades ühiste eesmärkide saavutamise koostöises keskkonnas; ● tutvustab oma tööalaseid kogemusi ning juhendab ja motiveerib meeskonna liikmeid tööalaste olukordade lahendamisel lähtudes meeskonnatöö ja kutse-eetika põhimõtetest; ● teeb meeskonna- ja võrgustikutööd arvestades osalejate eripära ja abivajajate vajadusi; ● delegeerib töö arvestades töötajate pädevust ning meeskonna ressursse; 4) vahetab tagasisidet professionaalselt ● annab ja võtab vastu tagasisidet struktureeritult ja konstruktiivselt; reflekteerides oma suhtlemist ● analüüsib oma oskusi lähtuvalt tagasisidest, koostades endale arenguplaani. 9. Klienditöö põhimõtete rakendamine 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab kliendikeskset ja taastumist toetavat lähenemist kliendi igapäevaelu toetamisel, oskab juhendada lihtsates tegevustes, koostab koostöös kliendiga digitaalse eesmärgistatud toetuse/hoolduse/tegevusplaani. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kasutab töötamisel juhendamise ja ● valib antud olukorras õige toe taseme, vältides võimalusel kliendi eest ära tegemist; igapäevaelu toetamise põhivõtteid ● kirjeldab konkreetse tegevuse sammud ja võimalikud ohud juhendades klienti lähtuvalt kliendi tasemest (BADL/IADL) kliendi iseseisvust ning tegevuseanalüüsist; hoides ● tuvastab kliendi abi vajaduse valdkonnad kasutades toimetuleku lühihindamise skaalat (BADL/IADL); 12 2) koostab kliendi vajadusi arvestades ● kirjeldab hooldustegevuste eesmärgi ja piiride kujundamist tuginedes hooldusvajaduse hindamisele; tegevus-/toetus-/hooldusplaani ● kirjeldab kliendi olukorda tuues esile tema tugevused ja toimetulekut mõjutavad tegurid ; üldpõhimõtete järgi ● sõnastab kliendi plaani jaoks eesmärgid kasutades SMARTeesmärgi vormi; ● koostab kliendi tegevus-/toetus-/hooldusplaani tuginedes eelnevatele hindamisetele; ● planeerib järelhindamise läbiviimise vastavalt kokkulepitud hindamisprotseduurile; 3) tegutseb kogukonnapõhiselt ● kaardistab kogukonna ressursid kirjeldades nende sobivuse kliendi vajadustes lähtudes; rakendades normaliseerimise ● koordineerib kliendi osalemist kogukonna tegevustes korraldades suhtlust ja jälgides koostöö põhimõtteid jätkusuutlikkust; ● selgitab kliendi kogukonnateenusel osalemise mõju seostades selle tema igapäevase elu ja toimetuleku toetamisega; 4) dokumenteerib klienditöö ● koostab klienditöö kontaktmärkmed või protokolli kokkulepitud vormis, kasutades digitehnoloogiat; nõuetekohaselt kasutades ● planeerib klienditöö tegevused kasutades kalendrit ja meeldetuletusi ning dokumenteerides digitehnoloogiat kokkulepped arusaadavalt; ● selgitab andmekaitsenõuete järgimist klienditöö dokumenteerimise protsessis. 10. Praktika 25 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab õppekeskkonnas omandatud kutsealaseid teadmisi, oskusi ning hoiakuid vastavalt valitud suunale praktika ettevõtetes meeskonna liikmena Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) planeerib isiklikud praktika ● kirjeldab praktikakorraldust ja õppekavast tulenevaid praktika eesmärke ning enda õigusi ja kohustusi eesmärgid tulenevalt õppekavast praktikandina vastavalt kehtivatele regulatsioonidele; ● täidab praktikale asumiseks vajalikud dokumendid vastavalt koolis kehtivatele nõuetele; 2) täidab praktikaülesandeid ettevõttes ● töötab praktikaettevõttes vastavalt praktika kavale ja eesmärkidele, arvestades juhendaja korraldusi, vastavalt oma erialasele suunale, järgides tööohutus- ja töötervishoiu nõudeid ning ettevõtte sisekorraeeskirja; järgides praktikakava ja seatud ● suhtleb kaastöötajatega ja klientidega/abivajajatega lugupidavalt, lähtudes üldtunnustatud eesmärke käitumisreeglitest ja meeskonnatööst; ● täidab praktikapäevikut, kirjeldades oma tegevusi ning seostades töökogemust õppetöö käigus omandatud teadmiste ja oskustega; 3) hindab praktika eesmärkide ● koostab praktika aruande, järgides koolis kehtivaid nõudeid, kasutades erialast terminoloogiat ja saavutamist, lähtudes praktika andmekaitsenõuded; kavast ● hindab õpiväljundite ja võtmepädevuste saavutamist vastavalt koolis kehtivatele nõuetele. 13 3.2. Valitavad põhiõpingute moodulid sotsiaalhoolekande suunal 3.2.1. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel toevajadusega isikute igapäevatoimingute, töö - ja huvitegevuste juhendamisele 11. Erihoolekande teenuste osutamine 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tunneb erihoolekande teenuseid ja korraldust Eestis, rakendab kvaliteedijuhise põhimõtteid igapäevatöös, kirjeldab kliendi teekonda teenustele, kasutab rahvusvahelise funktsioneerimisvõime klassifikatsiooni (RFK) ja teeb koostööd eestkostja ning teiste osapooltega. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kirjeldab erihoolekande teenuseid ● kirjeldab erinevaid erihoolekande teenuseid seostades need aluseks oleva seadusandlusega; tuginedes kehtivale seadusandlusele ja ● selgitab erihoolekande põhimõisteid kasutades korrektselt valdkonnas spetsiifilist sõnavara; teenuste eesmärkidele ● nimetab kliendijuhtumi hinnangu alusel sobiva erihoolekande teenuse; ● kirjeldab tegevusjuhendaja rolli lähtudes erinevatest erihoolekandeteenustest; 2) kasutab oma tööülesannetes ● nimetab erihoolekande kvaliteedikriteeriume kirjeldades nende täitmiseks vajalike meetmeid ; erihoolekande kvaliteedijuhise ● koostab kvaliteedi tagamise kontrollnimekirja ühe igapäevase tegevuse jaoks määrates põhimõtteid järgides riskiennetuse kontrollpunktid, vastutajad ja tõendamisviisid; nõudeid ● analüüsib erihoolekande töös kvaliteediriske määrates iga riski kohta konkreetse ennetus-ja korrigeerivad meetmed ning nende täitmise tõendamise viisi; 3) mõistes protsessiga seotud ● kaardistab kliendi teekonna etapid erihoolekandesüsteemis koostades selle kohta visuaalse skeemi; dokumentide sisu ja koostab kliendi ● seostab dokumentide sisu kliendi vajaduste ja teenuse eesmärkide ning etappidega tuvastades iga teekonna skeemi erihoolekande klienditeekonna etapi kohta õige dokumendi ja vajalikud infod; teenustele 4) kasutab rahvusvahelise ● selgitab RFK struktuuri valides konkreetse juhtumianalüüsi põhjal sobivad RFK koodid ; funktsioneerimisvõime ● märgib iga valitud koodi juurde probleemi raskusastme põhjendades lühidalt oma valikut; klassifikatsiooni (RFK) kliendi ● selgitab RFK profiili tulemusi, kavandades kliendile sobivaid toetustegevusi; funktsioneerimisvõime kirjeldamisel 5) teeb koostööd eestkostja ja teiste ● eristab eestkostja, tegevusjuhendaja / tugiisiku ja lähedase rolle klienditöös arvestades rolli õigusi, võrgustike liikmetega kaitstes kliendi volitusi ja kohustusi; huve ● koostab koostöö põhimõtted eestkostja, tegevusjuhendaja ja kliendi vahel fikseerides need kirjalikult; ● selgitab eestkostel oleva kliendi kaasamist teda puudutavatesse otsustusprotsessidesse, arvestades tema suutlikkust ja kasutades vajadusel lihtsustatud keelt või alternatiivseid suhtlusviise. 14  12. Kliendi vaimse tervise toetamine 8 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tunneb Rahvusvahelise Haiguste Klassifikatsiooni (RHK-10) struktuuri ja levinumaid F-diagnooside valdkondi, märkab põhisümptomeid ja riskimärke, rakendab taastumispõhist suhtlust, jälgib oma pädevuse piires ravimite kasutamisega seotud nähtusid/kõrvaltoimeid ning teeb koordineeritud koostööd tervishoiu spetsialistidega Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) selgitab RHK-10 ülesehitust leides ● kirjeldab RHK-10 peatükkide loogikat selgitades peatükkide jaotust ja koodisüsteemi põhimõtteid ; klassifikatsioonist õige F-diagnoosi ● kirjeldab RHK-10 diagnoosimise põhimõtteid sümptomite kogumi põhjal, tuues näiteid psüühiliste kirjelduse haiguste väljendumisest kliendil esinevatest sümptomitest; ● selgitab tegevusjuhendaja rolli ja vastutuse piire eristades diagnoosimist ja kliendivaatlust; 2) planeerib kliendile sobiva toetuse ● kirjeldab levinud psüühika häireid nimetades nende sümptomeid ja eripärasid; arvestades levinud psüühikahäirete ● selgitab psüühikahäirega seotud riske ja ohte nimetades meetmeid, kuidas nendega ümber käia; sümptomite kogumeid ja nendega ● planeerib sobivad toetusmeetmed lähtuvalt kliendi vajadustest ja eripärast; seotud riske 3) jälgib ravimitega seotud ● kirjeldab psühhiaatrilises ravis enamlevinud ravimite gruppe märkides ära nende toimed ; nähtusid/kõrvaltoimeid tuvastades ja ● nimetab psühhiaatriliste ravimite levinud kõrvaltoimeid selgitades selle mõju kliendi dokumenteerides kiiret sekkumist igapäevatoimingutele ja toimetulekule; nõudvaid ohuseisundeid ● dokumenteerib ravimite manustamise ning nende kõrvaltoimetega seotud vaatlused järgides asutuse korda; 4) koostab kriisimärkide-/turvaplaani ● valib simulatsiooni ülesandes sobiva suhtlusviisi lähtuvalt kliendi terviseseisundist ja diagnoosist; koos kliendiga, lähtudes tema ● kohandab suhtlust ja igapäevase toe häire eripära järgi; vajadustest ja riskitasemest ● koostab koostöös kliendiga kriisimärkide-/turvaplaani lähtuvalt kliendi eripärast. 13. Taastumispõhimõtetele tuginev klienditöö 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane rakendab taastumispõhist, kliendikeskset ja kogukonnapõhist lähenemist: loob ja hoiab professionaalset kliendisuhte, kasutab CHIME-raamistikku ja CARe metoodika põhimõtteid, korraldab võrgustikutööd Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) suhtleb kliendiga professionaalset ● kirjeldab professionaalse kliendisuhte kujunemise põhimõtted hinnates, kuidas tema suhtlemine järgides taastumise põhimõtteid mõjutab kliendi usaldust ja koostööd; ● loob viisaka ja lugupidava suhtluse, kujundades sobiva õhkkonna vestluseks; ● viib läbi kliendivestluse kasutades sobivaid tehnikaid ja keelekasutust; ● demonstreerib vestluse turvalist lõpetamist lähtudes kliendi olukorrast ja vajadustest; 15 2) hindab kliendi olukorda terviklikult, ● viib läbi struktureeritud hindamise, kaardistades kliendi vaimse, sotsiaalse ja füüsilise seisundi ning hõlmates kõiki eluvaldkondi, tema elukorralduse valdkonnad; elukeskkonda ja sotsiaalset võrgustiku ● kaardistab kliendi võrgustiku ning toetavad ja takistavad keskkonnategurid kasutades CARe metoodika põhimõtteid; ● nimetab kliendi tugevusi ja ressursse erinevates eluvaldkondades lähtudes taastumispõhimõtetest; 3) kasutab CHIME raamistikku ● kirjeldab kliendijuhtumit tuginedes CHIME-mudelile ning kirjeldades iga mudel konkreetseid kliendisuhte ja igapäevase toe toetavaid tegevusi; kavandamisel ● suhtleb kliendiga kasutades mittesildistavat ja kliendi identiteeti toetavat keelekasutust; 4) korraldab kliendi- ja lähedaste ● sõnastab tugigrupi eesmärgi, sihtrühma ja fookuse kasutades lihtsat keelt; tugigruppe, tagades turvalise, ● kavandab grupi struktuuri arvestades osalejate vajadusi ja eripärasid; eesmärgipärase ja kestliku ● korraldab tugigrupikohtumise, kasutades grupiprotsessi juhtimiseks lihtsaid, struktureeritud võtteid ; grupiprotsessi ● kirjeldab tagasiside kogumise viise planeerides saadud teabe põhjal parendusi ning jätkusuutlikkust toetavaid lahendusi; 5) toetab kliendiga seotud ● kirjeldab võrgustikutöö jaoks vajalike andmete kogumise ja infovahetuse protsessi lähtudes võrgustikutööd ja kliendi organisatsiooni kokkulepitud reeglitest; integreerimist kogukonda arvestades ● selgitab võrgustikutöö korraldamise põhimõtteid ning tegevusi seostades need kliendi toetamise kliendi vajadusi ja kogukonna protsessiga; võimalusi ● kirjeldab võrgustikutööd häirivaid asjaolusid nimetades meetmeid nende ohjamiseks; ● kaardistab kliendile sobivad kogukonnaressursid selgitades, milliste kriteeriumite alusel need kliendile sobivad; ● korraldab kliendi osalemise kogukonnateenusel leppides kolmepoolselt kokku kliendi osalemise tingimused; ● selgitab normaliseerimise põhimõtet, tuues näitena kliendi osalemine kogukonnas pakutaval teenusel. 14. Tegevusvõime hindamine ja tegevusplaani koostamine 7 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane hindab kliendi tegevusvõimet kliendikeskselt, kasutades sobivaid hindamismeetodeid, koostab ja vajadusel kohandab kliendile tegevusplaani. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) hindab kliendi tegevusvõimet ● valmistab ette kliendi hindamise sobiva hindamismetoodika alusel, lähtudes olemasolevast kliendikeskselt, kasutades erinevaid tasutainfost ning hindamisest; hindamismeetodeid ● viib kliendi tegevusvõime hindamiseks läbi intervjuu ja vaatluse dokumenteerides tulemused ; 16  ● kirjeldab võimalusi ja allikaid kliendi taustainfo kogumiseks rakendades andmekaitse ja eetikanõudeid; 2) hindab kliendi abivahendi ja ● nimetab sobivaid abivahendeid ja teenuseid lähtudes kliendi juhtumikirjeldusest; tugiteenuste vajadust vastavalt ● koostab ühe kohaliku omavalitsuse näitel ülevaate sotsiaalteenustest ja toetustest ning nende juhtumikirjeldusele osutamise tingimustest kasutades interneti otsingut; 3) koostab koos kliendiga nõuetekohase ● sõnastab SMARTeesmärgid, lähtudes hindamistulemustest ja kliendi soovidest; tegevus- ja toetusplaani lähtudes ● koostab tegevusplaani lähtuvalt eesmärkidest, kliendi eripäradest, tugevustest ja ressurssidest; seatud eesmärkidest ● koostab konkreetsete sammudega tegevuskava lähtudes tegevusplaanist; ● koostab toetusplaani seatud eesmärkide saavutamiseks; ● planeerib vahehindamise vastavalt seadusele, planeeritud tegevuskavale ning eesmärkidele. 15. Kliendi juhendamine 7 EKAP Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane juhendab klienti igapäeva-, õpi- ja töötegevustes lähtudes kliendi tegevusvõimest ja vajadustest, korraldab võrgustikutööd ning dokumenteerib töö neutraalselt ja korrektselt. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) juhendab klienti igapäevaelus ja ● juhendab klienti igapäevaelul tegevuste valides sobiva juhendamise taseme ja viisi; kodumajanduslikes tegevustes, ● kirjeldab kliendi juhtumi põhjal erisusi psüühika haigusega ja intellektihäirega kliendi suurendades iseseisvust ja turvalisust juhendamisel; ● koostab tööjuhise ühele kodumajanduslikule tegevusele arvestades kliendi võimekust ning eripärasid; ● koostab kliendile juhendi prügisorteerimiseks kasutades piktogramme; ● juhendab klienti päeva ja nädalakava järgimisel arvestades kliendi eesmärke ja eripärasid; ● toetab klienti avalike teenuste, tugiteenuste ja abivahendite kasutamisel seostades valitud teenuseid kliendi vajadustega; ● abistab klienti eelarve koostamisel õpetades säästlikke võtteid igapäevastes toimingutes; 2) juhendab klienti sobiva töö(laadse) või ● koostab kliendiga koostöös ametiprofiili, tuues esile tema tugevused, huvid ning töö- või õppimisega seotud tegevuse õpitegevuse nõuded; planeerimisel ja teostamisel ● demonstreerib kliendi toetamist tööotsingutele koostades talle vastavad dokumendid ; ● korraldab kliendi juhendamise tööalases / õppetegevuses ning vajadusel kohandab vastavalt kliendi võimekusele ning eripäradele; ● kirjeldab koostööd tööandjatega / õppeasutusega kliendi toetamise ja kohanemise kontekstis; ● toetab kliendi töö- või õpirutiin kaasates tööandja, juhendaja või tugivõrgustiku; 17 3) juhendab klienti sobiva mõtestatud ● koostab nimekirja mõtestatud vabaaja tegevustest lähtudes kliendi soovidest ja huvidest; vabaaja tegevuse planeerimisel ja ● kaardistab erinevad teemad, mis tuleb läbi mõelda seoses kliendi vabaaja tegevusega koostades teostamisel plaani, kuidas planeerida kliendi valitud vabaaja tegevus sujuvalt; 4) tegutseb professionaalselt ja eetiliselt ● selgitab seksuaalsuse ja läheduse teemadega seotud olukordi lähtudes inimese arengust, vajadustest olukordades, kus kliendi vajadused või ja õigustest, säilitades lugupidava ja neutraalse hoiaku; käitumine on seotud seksuaalsuse ja ● tunnustab ja austab kliendi isiklikke piire selgitada nõusoleku tähendust kliendile sobivalt ja läheduse teemadega, tagades kliendi arusaadavalt; turvalisuse, väärikuse ja õiguste kaitse ● käsitleb kliendi seksuaalsusega seotud olukordi professionaalselt ja eetiliselt, ületamata oma pädevuse piire; ● tuvastab ja teavitab väärkohtlemise kahtlusest, järgides asutuse kehtestatud korda ning tagades kliendi turvalisuse ja konfidentsiaalsuse; 5) viib läbi mõtestatud tegevuse ● valib kliendigrupi jaoks sobiva meetodi ning materjalid põhjendades oma valikut; erivajadustega isikute grupis kasutades ● juhendab 30–45 min grupitöö sessiooni planeerides eelnevalt sissejuhatuse, grupitöö töö sobivat grupitöö meetodit juhendamise, kokkuvõtte; ● sõnastab grupi reegleid ja nimetab erinevaid võimalusi grupiprotsesside juhtimiseks. 16. Kliendi vajadustest lähtuva keskkonna kohandamine 5 EKAP Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane hindab ja kohandab kliendi igapäeva keskkonda turvalisuse, ligipääsetavuse ja iseseisvuse suurendamiseks. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) toetab kliendi kodu- ja ● kirjeldab näidete abil keskkonna mõju kliendi toimetulekule nimetades nii toetavaid kui segavaid igapäevakeskkonna muutmist keskkonna faktoreid; ligipääsetavuks ning turvaliseks ● nimetab keskkonnaga seotud riske kliendi elu- ja tegevuskeskkonnas; lähtudes kliendi vajadustest ● planeerib turvalise ja toetava keskkonna loomise võimalusi lähtuvalt kliendi vajadustest; 2) tuvastab raskesti mõistetava käitumise ● kirjeldab raskesti mõistetavat käitumist lähtudes kliendi eripärast ja keskkonna faktoritest; põhjused ja planeerib ennetavad ja ● planeerides võimalikud ennetusmeetmed ja keskkonna kohandused arvestades raskesti mõistetava rahustavad sekkumised käitumise põhjuseid; ● koostab raskesti mõistetava käitumise kohta ennetava ja rahustava tegevuse juhise kasutades kliendijuhtumi näidet. 17. Digioskuste kasutamine klienditöös 3 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane toetab klienti igapäevaste digioskuste kasutamisel. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 18 1) toetab klienti digiteenuste ja - ● selgitab e-teenuste sisu ja võimalusi lähtudes kliendi abivajadusest ja võimekusest; vahendite kasutamisel järgides ● toetab kliendi ligipääsu e-teenustele juhendades sobiva identifitseerimise vahendi kasutamisel; küberturvalisuse põhimõtteid 2) rakendab digiohutuse ja privaatsuse ● selgitab peamisi riske digitaalkeskkonnas juhendades klienti ohukohti märkama; põhimõtteid juhendades klienti sobival ● rakendab digitaalses seadmes põhiturbe seadmise võimalusi lähtuvalt kliendi võimekusest ja viisil vajadustest; 3) juhendab klienti interneti-suhtlemisel ● sõnastab kliendi jaoks sotsiaalmeedia kasutamise reeglid, lähtudes turvalisuse põhimõtetest; ja sotsiaalmeedia kasutamisel järgides ● demonstreerib kliendi juhendamist sotsiaalmeedias tekkinud konfliktolukorra lahendamisel turvalisuse põhimõtteid näidisjuhtumi alusel. 3.2.1. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel abivajaja hooldamisele 18. Kliendi toetamine igapäevastes toimingutes 8 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane toetab klienti igapäevastes elamistoimingutes turvaliselt ja väärikalt, rakendab infektsioonikontrolli ning dokumenteerib tehtud tegevused korrektselt Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) abistab abivajajat elamistoimingutes, ● kirjeldab abivajajat ja tema füüsilist, psüühilist ja sotsiaalset keskkonda nimetades võimalusi arvestades tema tervislikku seisundit, abivajaja toetamiseks ning keskkonna turvalisemaks muutmiseks; toimetulekut ja hooldusplaani ● juhendab ja toetab abivajajat igapäevaelu korraldamisel ja vajaduste rahuldamisel lähtudes abivajaja võimetest ja vajadustest; ● selgitab abivajaja seksuaalsusest tulenevaid vajadusi, arvestades tema individuaalsust ja keskkonda; ● kirjeldab abivajaja juhendamist tema seksuaalsuse väljendamisel, lähtudes eetikast; ● koostab abivajaja seisundist lähtuvalt hooldusplaani, kasutades digivahendeid ; 2) teostab hooldustegevusi järgides ● demonstreerib hügieeni toimingute sooritamist ja juhendamist, kasutades sobivaid infektsioonikontrolli ja hügieeni hooldusabivahendeid ja - tooteid, järgides hügieeninõudeid; nõudeid ● juhendab ja abistab riietumisel kasutades sobivaid abivahendeid lähtuvalt keskkonna tingimustest ja abivajaja eelistustest ja tervislikust seisundist; ● kirjeldab erinevate iluteenuste korraldamist selgitades nende mõju abivajaja vaimsele ja füüsilisele heaolule; ● kasutab tervisenäitajate mõõtmisel ja hindamisel sobivaid vahendeid dokumenteerides tulemused nõuetekohaselt; ● kirjeldab võimalusi abivajaja privaatsuse tagamiseks hooldusprotseduuride ajal arvestades abivajaja 19  soove, kultuuritausta ja olukorra tundlikkust; ● demonstreerib õe abistamist õendustoimingute sooritamisel järgides juhendeid ja hügieeninõudeid , ● valib sobivad isikukaitsevahendid lähtuvalt hooldustegevusest; ● käitleb tekkinud jäätmeid lähtudes jäätmekäitlusnõuetest ja asutuse eeskirjadest; 3) toetab söömist-joomist arvestades ● kirjeldab abivajaja toitumisvajadusi ja -iseärasusi lähtudes tema seisundist ja tervisliku toitumise tervisliku toitumise põhimõtteid põhimõtetest; ● juhendab ja abistab toitumisel ja vedeliku tarbimisel arvestades tervisekaitsenõudeid ja kasutades ergonoomilisi võtteid ja abivahendeid; ● demonstreerib söötmisel-jootmisel kliendi kehaasendi ja toidu tekstuuri kohandamist vastavalt kliendi vajadustele ja tervislikule seisundile; ● kirjeldab dehüdratsiooni vältimise ja piisava vedeliku tarbimise jälgimise võimalusi lähtudes abivajaja vajadustest ja tervislikust seisundist; 4) hooldab surijat, toetades lähedasi surija ● hooldab surijat järgides lähtudes abivajaja seisundist ja kutse-eetikat; hooldusel järgides kutse-eetikat ja ● toetab surija lähedasi, kasutades erinevaid suhtlemisvorme ja järgides kutse-eetikat ning kultuuritraditsioone kultuuritraditsioone; ● kirjeldab vaimse ja hingelise toe korraldamise võimalusi lähedaste religioossest ja kultuurilisest taustast lähtuvalt; ● demonstreerib surnu korrastamist järgides kutse-eetikat ja kultuuritraditsioone. 19. Kliendi ohutu liikumise ja asendravi korraldamine 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab kliendi liikumisel ja teisaldamisel ergonoomilisi töövõtteid, rakendab asendravi, ennetab lamatisi ja kukkumisi ning edastab olulise info korrektselt Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) toetab abivajajat turvalisel liikumisel ja ● valib abivajaja vajadusetele sobiva juhendamise taseme põhjendades oma valikut; siirdamisel kasutades ergonoomilisi ● demonstreerib ergonoomilist ja turvalist siirdamist valides sobivad abivahendid ja töövõtted ; töövõtteid ja sobivaid abivahendeid 2) rakendab asendravivõtteid järgides ● hindab abivajaja lamatiste riski, tehes ettepanekuid olukorra parandamiseks; pööramisskeemi ● teeb asendravivõtteid vastavalt pööramisskeemile ohutult ja ergonoomiliselt kasutades sobivaid abivahendeid; ● jälgib kliendi enesetunnet ja naha seisundit asendravi käigus dokumenteerides tuvastatud muutused asutuses kokkulepitud vormis; 3) vähendab abivajaja kukkumisriski ● nimetab kukkumisriskiga seotud tegureid kirjeldades nende mõju abivajaja ohutusele; kavandades ennetavad meetmed ● kavandab abivajaja kukkumise tõenäosust vähendavad ennetusmeetmed, toetades kliendi 20  liikumisvõimet, tasakaalu ja iseseisvust; ● koostöös meeskonnaga selgitab abivajajale ja tema võrgustikule ennetusmeetmete eesmärki ja vajadust, kaasates abivajajat talle sobivate lahenduste leidmisesse. 20. Kliendi aktiviseerimine 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kavandab ja viib läbi kliendi aktiviseerimist eluloo- ja huvipõhiselt. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) planeerib abivajajat aktiveerivad ● planeerib abivajajale sobivad, motiveerivad ja jõukohased aktiveerivad tegevused seostades need tegevused toetudes kogutud eluloo- abivajaja eluloo-info ja aktuaalse võimekusega; infole ● planeerib aktiviseerivad tegevused lähtuvalt koostatud hooldusplaanist toetades kliendi eneseväärikust, osalust ja iseseisvust; ● selgitab kavandatud tegevuste eesmärki kliendile ja/või tema lähedastele, kaasates neid tegevuste kujundamisse ja planeerimisse; 2) järgib oma töös aktiviseerivate ● sõnastab päevaplaani lisatud aktiveerivate tegevuste eesmärgid selgelt ja realistlikult, arvestades tegevuste päevaplaani koostöös teiste kliendi vajadusi, arenguvõimalusi ning hooldus- või tegevusplaani; meeskonna liikmetega ● koostab rühmatööna aktiveerivate tegevuste järjestuse ja päevase rütmi loogiliselt, luues tasakaalu füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse vahel; ● demonstreerib abivajaja aktiveerimist füüsilistes, psüühilistes ja sotsiaalsetes tegevustes arvestades tema seisundit, võimalusi ja eelistusi. 21. Haiguspõhise hoolduse korraldamine ja ravimite ohutu käsitlemine 7 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arvestab sagedasemate seisundite hoolduslike eripäradega, märkab ravimitega seotud nähtusi ning tegutseb oma pädevuse piires Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kohandab hooldusvõtteid lähtudes ● valib sobivad abivahendid ja töövõtted, tagamaks kliendi ohutuse ja mugavuse erinevate haiguste abivajaja haiguslikust seisundist korral; ● kirjeldab abivajaja hooldamise peamisi töövõtteid arvestades erinevaid tervise seisundeid ; ● jälgib ja hindab hooldustegevuse mõju kliendi enesetundele ja tervisele dokumenteerides muutused ; 2) kasutab mittefarmakoloogilisi ● nimetab võimalusi abivajaja valu hindamiseks kasutades sobivaid meetodeid ; leevendusvõtteid valu/ebamugavuste ● demonstreerib mittefarmakoloogilist võtet ebamugavuse ja valu leevendamiseks kirjeldades korral EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/25-1425 - Haridus- ja teadusministri 08.04.2025. a. määruse nr 15 „Kutsekeskhariduse riiklik õppekava“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 08.01.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/545904ae-4bfd-4ad5-b5ce-2c7c4c1aa4fe Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/545904ae-4bfd-4ad5-b5ce-2c7c4c1aa4fe?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main