Teie: 05.12.2025 nr 7-1.2/25-02236-2
Riigikogu Kantselei
Lossi plats 1a Meie: 18.12.2025 nr 2-2/25/85-2
[email protected]
Vastuskiri kirjalikule küsimusele (KK 436)
Lugupeetud Riigikogu esimees
Riigikantselei edastas Kaitseministeeriumile Riigikogu liikme Lauri Laatsi kirjaliku küsimuse
kaitseminister Hanno Pevkurile. Edastame vastuse.
1. Kas on olemas prognoos, kui suur hulk kutsealustest jääb selle muudatuse rakendamisel
kaitseväest järgnevatel aastatel välja?
Kaitseressursside Amet (edaspidi KRA) on koostanud prognoosi, mille kohaselt ei kutsutaks
ajateenistusse ca 5% muudele nõuetele vastavaid kutsealuseid, mis arvuliselt tähendab ligikaudu 200
kutsealust aastas. Keskpikas perspektiivis on oodata näitaja vähenemist, kuna haridussüsteemi üleminek
eestikeelsele õppele hakkab 2030. aastatel avaldama positiivset mõju. Pikemas vaates prognoosib KRA,
et keelenõude alusel ajateenistusse mittekutsutute osakaal stabiliseerub 1,5% tasemel, seejuures
arvestades, et osa noormeestest omandab hariduse erakoolides või välisriikides.
2. Kui palju on viimasel viiel aastal ajateenistusse kutsutud kutsealuseid. Palju neist on asunud
ajateenistusse? Kui paljudel ajateenistusse asunutest puudus alustamisel vajalik keeleoskus ja kui
kiirel vajalik keeletase omandati?
aasta asus ajateenistusse ei ilmunud ajateenistusse vajas keeleõpet ajateenistuses
2020 3462 187 235
2021 3164 92 189
2022 3342 229 266
2023 3635 239 243
2024 3867 152 392
KOKKU 17470 899 1325
3. Millise meetme või kontrollisüsteemi abil hinnatakse keeleoskuse tegelikku taset. Kas see tuleb
vaid automaatselt haridusasutuse andmetest või on võimalik ka läbida eraldi keeleoskust
tõendavat testi?
Keeleoskuse olemasolu hinnatakse kutsealuse omandatud hariduse ning eesti keele tasemeeksami
tulemuste alusel. KRA ei vii läbi kutsealuste eesti keele oskuse eraldi hindamist. Kutsealusel, kes ei ole
omandanud haridust eesti keeles, on võimalik omal algatusel tasuta sooritada eesti keele tasemeeksam.
4. Kuna keeleoskuse puudumine ei vabasta kaitseväekohustusest, siis milline plaan on nende
kutsealustega? Kas neid suunatakse täiendavasse keeleõppesse? Millised on vastavad ressursid ja
ajakava? Kuidas toimub hilisem kutsumine kaitseväkke, kui keeleoskus on paranenud?
Kõigi kaitseväekohustuslaste, sealhulgas kutsealuste, andmeid töödeldakse kaitseväekohustuslaste
registris, mis vahetab automaatselt ja regulaarselt andmeid teiste riiklike registrite ja andmebaasidega,
sealhulgas hariduse infosüsteemiga. Juhul kui kutsealune omandab hariduse eesti keeles või sooritab
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 /
[email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 70004502
edukalt eesti keele tasemeeksami, kajastub vastav teave Kaitseressursside Ameti käsutuses olevates
andmekogudes ning kutsealune kutsutakse edasiste toimingute läbiviimiseks välja. Eesti keele
õpetamise ja keeleoskuse tagamise eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium ning haridussüsteem
on üleminekul eestikeelsele õppele. Kas ja kuidas liigutakse edasi eesti keele õppega kutsealustele
kuniks haridussüsteem läheb üle eestikeelsele õppele, on hetkel arutelul ajendatuna Riigikogus
menetluses oleva Kaitseväeteenistuse seaduse muudatustega.
5. Kas Kaitsevägi peab võimalikuks pakkuda ajateenistuse jooksul keeleõpet, tagades, et keelelise
baasi puudumine ei takistaks riigikaitseliste oskuste omandamist?
Väljaõpe algab ajateenistuse esimesest päevast ning juhul, kui ajateenija keeleoskus ei vasta nõutavale
tasemele, ei ole tal võimalik seda omandada piisavas ning ettenähtud mahus. Ajateenistuse käigus
pakutav piiratud mahus keeleline baasõpe võimaldab omandada esmase suhtlustaseme, kuid teenistuse
lõpuks keele algtaseme saavutamine on väljaõppe seisukohast ebapiisav. Vajalik keeleoskus peab olema
olemas teenistuse alguses, mitte selle lõpus. Ebapiisav keeleoskus takistab väljaõppe tõhusat läbiviimist
ning mõjutab negatiivselt üksuste lahinguvalmidust ja laiemalt riigi sõjalise kaitse võimet.
6. Tänaseni on ajateenistus olnud muu emakeelega noortele oluline võimalus integreeruda eesti
ühiskonda — tekivad ühised sõprussidemed, paraneb keeleoskus ja suureneb ühtsustunne riigi
suhtes. Kas teie hinnangul on kaitsevägi olnud tõhus integratsioonimeede? Kui jah, siis miks
soovitakse seda rolli uue regulatsiooniga vähendada?
Ajateenistuse eesmärk on tagada väljaõpetatud reservüksuste olemasolu, mida on võimalik
kriisiolukorras kiiresti teenistusse kutsuda. Kaitseväe tehnilise taseme tõus eeldab ka väljaõppesüsteemi
järjepidevat ajakohastamist. Ühiskonna ootus Kaitseväele on riigi sõjalise valmisoleku suurendamine,
et olla valmis ohtu viivitamata tõrjuma. Muutunud julgeolekukeskkonnale kiireks ja tõhusaks
reageerimiseks on vajalik Kaitseväe väljaõppesüsteemi edasine tõhustamine. Eesti keele oskuse
parandamine ajateenijate seas on senini olnud eeskätt väljaõppest tulenev vältimatu vajadus, mitte
eraldiseisev eesmärk. Kaitsevägi peab keskenduma oma põhifunktsioonile – sõjaväelise väljaõppe
andmisele. Samas teenivad ajateenistuses noored eri Eesti piirkondadest ja erinevatest sotsiaalsetest
gruppidest ning ajateenistus aitab kaasa nende arusaamade kujunemisele riigist ja kodanikuks olemisest.
Positiivset mõju on täheldatud ka varasemalt ning seda võib eeldada ka edaspidi.
7. Kuidas hinnatakse muudatuse mõju riigi üldisele kaitsevõimele olukorras, kus ajateenistuse
läbib väiksem hulk noori ja kus osa neist võib jääda süsteemist pikemaks ajaks kõrvale?
Ajateenistuses osalevate noorte arvu vähenemist ei prognoosita. Eesmärk on tagada igal aastal ligikaudu
4000 kutsealuse asumine ajateenistusse. Lähiaastatel suureneb kutsealuste üldarv ning eesti keele oskuse
puudumisest tulenev mõju ajateenistusse kutsumisele on hinnanguliselt marginaalne. Samaaegselt
tõhustub sõjaväelise väljaõppe andmine, mis tagab kaitseväe üldise kaitsevalmiduse kasvu.
8. Kuidas tagatakse, et see lähenemine ei tekita ühiskonnas täiendavaid lõhesid ega suurenda
erinevate kogukondade vahelisi pingeid?
Kaitsevägi toetub reservväele ning on oma olemuselt rahvavägi, kuhu on vastavalt oma võimetele ja
oskustele oodatud kõik kodanikud. On põhjendatud eeldada, et kodanik, kes on end sidunud riigiga ja on
valmis panustama selle kaitsmisse, omab ka riigikeele oskust ning osaleb Eesti keele ja kultuuri hoidmisel.
Ei ole alust arvata, et kavandatav muudatus põhjustaks ühiskonnas lõhesid; vastupidi, see toetab eesti keele
ja rahvusliku identiteedi kestmist ning tugevdab Eesti riigikaitset.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Hanno Pevkur
minister
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 /
[email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 70004502