Kultuuriministeerium · 24. november 2025
- Viit
- 10-6/1226-1
- Registreeritud
- 24. november 2025
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Eesti Tantsunõukogu
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 10 Kultuuripoliitika kavandamine ja rakendamine
- Sari
- 10-6 Kirjavahetus teatrite valdkonda puudutavates küsimustes
- Toimik
- 10-6/2025 Kirjavahetus teatrite valdkonda puudutavates küsimustes
- Vastutaja
- Marie Anett Heinsalu (KULTUURIMINISTEERIUM, Kunstide osakond)
- Lahendamise tähtaeg
- 24. detsember 2025
Sisu (failidest)
Eesti Vabariigi K ultuuriministeeriumi teatrinõunikule Tantsunõukoguna peame oluliseks olla kaasatud Teater maale programmimuudatuste arutellu , kuna see voor omab olulist mõju tantsuetenduste jõudmisel Tallinnast välja ja Eesti teistesse piirkondadesse . Eelkõige juhime tähelepanu , et Teater maale programm on andnud võimaluse tantsuetenduste taasesitamiseks ja uue publikuni jõudmiseks . Seetõttu näeme , et programmi muudatused peavad lähtuma programmi eesmärgist pakkuda enamatele inimestele võimalust saada Eesti eri piirkondades osa tantsuetendustest . "Tants tuleb külla " toetab etendusasutuste väljasõite lavadele , kus on tantsukunsti vastu huvi , kuid puuduvad statsionaarsed tantsuteatrid . See tagab kvaliteetsete kultuurielamuste kättesaadavuse kõikides Eesti piirkondades , tasandades kultuurilist ebavõrdsust keskuste ja äärealade vahel ( nagu rõhutab ka programmi "Teater maale " üldine eesmärk ). Väljasõiduetendustega luuakse uusi mängukordi ja sihtkohti , mis on eluliselt tähtsad vabakutselistele ja väiksematele truppidele uue publikuni jõudmisel ning lavastuste eluea pikendamisele , pakkudes tööd tantsuprofessionaalidele . Programmi eesmärkide täitmisel väheneb reisimisega seotud keskkonnamõju ja süsinikujälg - selle asemel , et kogu publik peaks sõitma pikkade vahemaade taha suurtesse keskustesse , tuuakse etendus publikule lähemale ainult trupi ja tehnilise tiimi liikumisega . Järgnevalt leiate Tantsunõukogu tähelepanekud asjaoludele , mis mõjutavad tantsuetenduste kättesaadavust maapiirkondades ja on hetkel arutuse all määruse muudatustena . Peame jätkuvalt oluliseks , et määrataks eraldi toetusvahendite maht , mis suunatakse sihtotstarbeliselt kaasaegse tantsu etenduste esitamisele väljaspool Tallinna . Tantsuetendused ei ole võimelised konkureerima sõnateatri etenduste väljasõitudega ei publiku huvi ega sihtkohtade võimekusega võtta vastu tantsuetendusi ilma tehnilise panuseta korraldaja poolt . Sellest lähtuvalt peame oluliseks , et tantsuetenduste toetusmaht on 20% taotlusvooru eelarve vahenditest . Eelnevast johtuvalt peame oluliseks , et jätkataks erisustega , mis on seni kehtinud tants maale alamprogrammile . Arvestades , et suurema korraldusvõimekusega tantsuorganisatsioonid Eestis on koondunud vaid Tallinnasse , siis Eesti teatrilinnades ja mujal väljaspool Tallinna on nüüdistantsuetenduste pakkumine regulaarselt peaaegu olematu ning Teater Maale pakub olulisi lisavõimalusi tantsuetenduste jõudmisel publikuni väljaspoole Tallinna . Meie teatrilinnad ei taga publikule kättesaadavust tantsuetendustele . Selle tulemuseks on asjaolu , et teatrilinnades ei ole professionaalset tantsuteatrit , kellega koostöös oleks saanud tekkida kohalikku publikut ja seda järjepidevalt kasvatada . Samuti tuleb arvestada , et tantsuetenduste publik ei ole võrreldav sõnaetenduste publiku arvuga , mistõttu väiksemates paikades kui teatrilinnad ei pruugi olla võimalik finantsiliselt tantsuetenduste andmine vähese publikuhuvi tõttu . Kui samas oleme olukorras , et tantsukunstil on kindlasti tarvis omakorda suurema publikuni jõuda . Erisus tantsuetendustele võimaldab esitada Tallinnast väljaspool erinevat tehnilist ettevalmistust nõudvaid ( s.h. tehniliselt nõudlikke black box ruumidesse sobituvaid ) tantsulavastusi nii teatrilinnades kui ka väljaspool , kus on huvi ja soov tantsuetenduste vastuvõtmiseks . Pöörame tähelepanu , et uue ettepaneku kohaselt nähakse ette , et kõik toetust saavad etendused peavad toimuma erinevates maakondades . Selline tingimus läheb vastuollu kestlikkuse printsiipidega , mille nimel me kõik täna tegutseme . See ei ole jätkusuutlik tegutsemine ei keskkonna ega finantsressursside mõttes . Samuti tuleb arvestada tegelikkusega , et publik ei liigu ainult ühe maakonna piires . On maakondi , kus on hoopis teised tõmbejooned kui maakonna haldusjooned ning maakonnapiiri kasutamine piiranguna ei ole sisuliselt toetav , et tants / teater jõuaksid rohkemate inimesteni ning mille tulemusena on regioonides võimalik osa saada heal tasemel tantsukunstist , ilma et selleks peaks kaugele sõitma . Toetuse jagamine fikseeritud summana eelistab väljasõiduetendustena vaid neid etendusi , kus on vähem esitjaid ning võimekus vastu võtta väga suurt hulka publikut . Tantsuetendused on oma vormilt väga mitmekesised ja selline tingimus ei võimalda reisida neil etendustel , mis on oma vormilt kaasavad ja seetõttu piiratud publiku arvuga ( näit . mitmed tantsuetendused ja väikelastele suunatud etendused ), samuti on mitmed etendused lavakujunduslikult mõeldud intiimsemaks vastuvõtuks , millle esitamise seab samuti ohtu fikseeritud summa kehtestamine uues määruses . Selleks , et tagada mitmekesiste ja uuenduslike teatrivormide jõudmine maapiirkonadesse teeme ettepaneku mitte rakendada fikseeritud toetussumma vaid lähtuda esitajate arvust . Kuna eelarvelised toetussummad on väga väikesed , siis tantsu alamprogrammist on jätkunud täna rahastust vaid keskmisel 4 etenduse esitamiseks aastas ühele organisatsioonile . Seega uue toetuse esitamise korral , mille puhul on min. etenduste maht 3 etendust jääb küsimuseks , kuidas rahastada teise poolaasta etendusi . Teeme ettepanek u , et esimese taotlusvooruga saab küsida ka kogu aastaks tegevusi või suurendada olulielt tants maale rahastuse osakaalu kogu programmis . Lugupidamisega ja koostööle lootes Eesti Tantsunõukogu Triinu Aron 24.11.2025