Saatja: Ingrid Kuningas </o=RMV/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=9df7b6e286f9407abacc6fc68ecb19f8-Ingrid Kuningas>
Saaja: 'Andreas Hõlpus'
Teema: Kultuuriministeeriumi lihthanke kutse
Tere
Soovime Kultuuriministeeriumis edendada enda SoMe kanaleid. Selleks oleme koostanud lihthanke kutse, milles kõik täpsemalt kirjas on. Ootame teie pakkumust hiljemalt 13.11.2025.
Kõike head
Ingrid Kuningas
Sotsiaalmeedia peaspetsialist
Kommunikatsiooni- ja rahvusvahelise koostöö osakond
Kultuuriministeerium
[email protected] <mailto:
[email protected]>
5300 4953
Suur-Karja 23 | 15076 |Tallinn | Eesti
www.kul.ee <http://www.kul.ee/>
1. Ettevõtte andmed Pakkuja nimi: Target Media OÜ Registrikood: 14097210 Esindaja nimi ja kontakt: Andreas Hõlpus, Sinimarja tee 2-1, Viimsi,
[email protected] Aadress: Sinimarja tee 2-1, Viimsi 2 . Metoodika kirjeldus Auditi läbiviimise analüüsimeetodid Eesmärk. Anda terviklik ja praktiline ülevaade Kultuuriministeeriumi sotsiaalmeedia kanalite (Facebook, Instagram, LinkedIn) toimivusest viimase 365 päeva lõikes, tuvastada parenduskohad ning pakkuda konkreetsed sammud optimeerimiseks. Sisu ja postituste analüüs : k ogume andmed Kultuuriministeeriumi sotsiaalmeediakontodelt (Facebook, Instagram, LinkedIn) viimase 365 päeva jooksul, keskendudes järgnevatele mõõdikutele: Engagement rate (kaasatuse määr): Hindame, kui aktiivselt jälgijad reageerivad postitustele (kommentaarid, jagamised, reaktsioonid) ning millised postituste tüübid toovad suurimat kaasatust. Postituste kvaliteet ja asjakohasus: Analüüsime, kas sisu on informatiivne, ajakohane ja vastab jälgijate ootustele. Erilist tähelepanu pöörame visuaalsele kvaliteedile. Postituste järjepidevus ja strateegiline planeerimine: Kontrollime , kas postituste ajakava, sagedus ja teemade valik on kooskõlas üldise kommunikatsioonistrateegiaga. Sihtgrupipõhise sisu relevantsus: Uurime, kas erinevates kanalites avaldatav sisu vastab platvormi ja sihtgrupi spetsiifikale (nt Instagram nooremale publikule ja LinkedIn professionaalsetele sihtrühmadele). Sihtrühma analüüs: Selgitame välja Kultuuriministeeriumi sotsiaalmeedia jälgijate demograafilised näitajad, huvid ja käitumismustrid. Eesmärk on mõista, kes on peamised jälgijad ja kuidas neid paremini kaasata. Kanalite üldine toimivus: kanalite terviklikkus, populaarsus Võrdlusanalüüs : Valime 6–10 avaliku sektori edukat kontot (ministeeriumid, kultuuriinstituudid, rahvuslikud agentuurid) . Tehniline ja analüütiline ülevaade: Kasutame tasuta analüütikatööriistu (Google Analytics, Meta Business Suite, LinkedIn Insights) Riskide ja probleemide tuvastamine Negatiivsed kommentaarid ja maine haldamine - a nalüüs, kuidas tegeletakse negatiivse tagasisidega ja milline on üldine toon Kriitilised puudujäägid Kas sisuplaan või kaasatuse strateegia ei toimi? Ebapiisav tehniline optimeerimine (nt aeglane vastamine sõnumitele). Auditi tulemuste põhjal koostatakse aruanne, mis sisaldab: Tugevuste ja nõrkuste kokkuvõtet Soovitusi parandusteks Täpseid samme strateegia optimeerimiseks Tulevikustrateegia koostamise sammud Fookus. Maksimeerida Kultuuriministeeriumi kanalite orgaanilist potentsiaali; kasvatada tuntust, usaldusväärsust ja kaasatust sihtrühmade seas (eriti noored ning välisriikide publik), tuginedes parimatele avaliku sektori praktikatele. Kanalite positsioneerimise määratlemine Facebook: sündmuste ja teadete kandev kanal (kogukonnad, üritused, pikemad selgitused). Instagram: visuaalne “kultuuriaknas” – Reels, bastion noorte kõnetamiseks; vajadusel riigispetsiifilised IG-kontod sihtriikides. LinkedIn: kultuuri majanduslik väärtus, koostööpartnerid, töövõimalused, projektid, rahvusvaheline võrgustumine. Eesmärkide ja mõõdikute (KPI-d) määratlemine Koostöös Kultuuriministeeriumiga määratleme selged eesmärgid, nagu jälgijate arvu kasv, kaasatuse suurendamine (engagement rate), teadlikkuse tõstmine ministeeriumi teenustest ja sündmustest. Avalikus sektoris on oluline mõõta mitte ainult engagement rate’i (like’id, kommentaarid, jagamised), vaid ka seda, kui palju jälgijad kasutavad sotsiaalmeedia kaudu antud teavet praktilisteks tegevusteks. Sihtrühma analüüs Sihtrühma määratlemisel tuleb arvestada Kultuuriministeeriumi sotsiaalmeedia kommunikatsiooni eesmärkidega ning platvormispetsiifikaga . Selleks uurime : Demograafilised andmed Kogume olemasolevad andmed Eesti elanike kohta (vanus, sugu, asukoht, keel). Eesmärk on mõista, millised sihtrühmad kasutavad kultuuriministeeriumi sotsiaalmeediat (nt eesti ja inglise keelt kõnelevad elanikud, noored vs eakad). Platvormipõhine analüüs Uurime, millised sihtrühmad eelistavad konkreetseid platvorme. Näiteks LinkedIn professionaale ja Instagram visuaalselt orienteeritud kasutajaid. Eesmärkidele vastavus Määrame sihtrühmad, kes on kõige olulisemad riigi turunduskommunikatsiooni eesmärkide täitmiseks. Uuringu läbiviimine (demograafiliste ja platvormipõhiste andmete kogumiseks) Eesmärk: uuring aitab koguda täpset teavet sihtrühmade ootuste ja käitumise kohta kasutades järgmiseid uuringumeetodeid: Kvantitatiivne uuring - loome küsimustik platvormide kaudu (nt Instagram Stories või Facebooki küsitlused). Kvalitatiivne uuring - korraldame fookusgrupi arutelusid, kus valitud sihtrühmad jagavad oma arvamusi Kultuuriministeeriumi sotsiaalmeediast (nt milline sisu neid motiveerib ja kaasab). Intervjuud võtmeisikute ja kogukonnaesindajatega , et koguda süvitsi mõistmist sihtrühmade vajadustest. Kasutame olemasolevaid sotsiaalmeedia analüütikaplatvorme (Meta Business Suite, LinkedIn Insights), et koguda infot jälgijate demograafia, käitumise ja kaasatuse kohta. Tulemuste rakendamine Platvormipõhise sisustrateegia loomine Andmete rakendamine: Sihtrühma analüüsist saadud teave (nt demograafia, huvid, eelistatud suhtlusstiil) võimaldab valida õigeid kanaleid ja optimeerida iga platvormi jaoks sisu. Näide: Kui analüüs näitab, et noored eelistavad lühivideot ja meelelahutuslikku sisu, siis rõhutatakse Instagram Reelsi kasutamist. Samal ajal luuakse LinkedIni jaoks ametlikumat ja harivamat sisu, mis on suunatud professionaalidele. Sisuformaadi kohandamine Visuaalne ja tekstiline kohandus: Kasutame sihtrühma käitumisandmeid , et kujundada sisu, mis on visuaalselt ja sõnumi poolest nende jaoks atraktiivne. Näide: Kui analüüsist selgub, et sihtrühmale meeldivad interaktiivsed postitused, integreeritakse sisu hulka küsitlused, viktoriinid ja reaalajas Q&A-d. Ajastuse optimeerimine Postituste avaldamise parimad ajad: Analüüsitud andmete põhjal selgitatakse välja, millal sihtrühm on kõige aktiivsem ja avaldatakse sisu nendele aegadele vastavalt. Näide: Kultuuriuudiseid inimesed loevad pigem õhtul, kas postitada ka õhtul? Sihtrühma kaasamine Sisu suunamine nende huvidele: Analüüs näitab, millised teemad sihtrühmale kõige rohkem huvi pakuvad, võimaldades luua personaalse ja kaasava sisu. Näide: Kui andmed näitavad, et noorte jaoks on prioriteet eesti film ja live-muusika, rõhutatakse postitustes Eesti esilinastusi ja kontserte, kulissidetaguseid lugusid ning praktilisi “kuidas osaleda” juhiseid. Reklaami ja kampaaniate sihtimine Andmepõhine reklaamistrateegia: Kasutame analüüsist saadud teavet, et suunata tasulised reklaamid täpselt õigele sihtrühmale. Näide: Reklaamid, mis tutvustavad Kultuuriministeeriumi esilinastusi ja muuseumipäevi, sihivad 16–24 noori, kes on vaadanud Reels’e lõpuni või külastanud sündmuse lehte; välisriikides sihitakse riigispetsiifilisi kultuurihuvigruppe. Jälgijate arvu ja kaasatuse suurendamine Teadlik sisu optimeerimine: Jälgime, millised postitused toovad kaasa jälgijate arvu kasvu ja kõrge kaasatuse, ning kasutame analüüsi tulemusi järgmiste kampaaniate optimeerimiseks. Näide: Kui analüüs näitab, et visuaalselt atraktiivsed kogukonna lood toovad suurimat kaasatust, luuakse rohkem sarnaseid postitusi. Kriisikommunikatsiooni parandamine Negatiivse tagasiside ennetamine ja lahendamine: Analüüsist saadud andmed aitavad mõista, millised teemad võivad põhjustada negatiivseid reaktsioone, ja strateegiat kohandatakse nende riskide vähendamiseks. Näide: Kui analüüs näitab, et kultuuritoetuste tingimuste muudatused tekitavad sageli negatiivseid reaktsioone, koostatakse visuaalselt selge ja rahulik teavituste strateegia (Q&A/infograafik), mis selgitab muudatusi enne nende jõustumist. Sihtrühma rahulolu ja lojaalsuse kasvatamine Pidev testimine ja arendamine: Andmeid kasutatakse pidevalt sisu ja strateegia täiustamiseks, et tagada sihtrühma rahulolu ja hoida neid kaasatuna. Näide: Järjepidevalt kogutakse tagasisidet (nt küsitlused ja kommentaarid) ning nende põhjal tehakse jooksvaid kohandusi. Näidikontode analüüs ja parimate praktikate võrdlus Näidikontode analüüs ja parimate praktikate võrdlus Valime vähemalt 6 avaliku sektori organisatsiooni (ministeeriumid, kultuuriinstituudid, rahvuslikud agentuurid), mis sarnanevad Kultuuriministeeriumi profiilile. Võrdleme nende kanalite strateegiaid ja edukust. Näidikontode sarnasust määratleme järgmiste punktide alusel: Demograafilised ja sihtriigi näitajad: publiku maht/struktuur ning kultuuritarbimise eripärad sihtriikides (Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa ja Rootsi). Institutsionaalne roll ja mandaadi lähedus: ministeerium vs kultuuriinstituut vs agentuur ning nende põhiülesanded. Keeleline ja kultuuriline kontekst: keelekasutus, rahvusvahelise publiku osakaal, kohalik partnerlusvõrgustik (saatkonnad, instituudid). Kanalivalik ja ressursid: millised kanalid on põhilised (Instagram, Facebook, LinkedIn) ning milline on sisutsükkel ja modereerimisvõimekus. Tehnoloogiline küpsus: tasuta tööriistade kasutus, andmepõhine otsustamine ja töövoogude küpsus. Näidikontode edukust sotsiaalmeedias määratleme järgmiste punktide alusel: Engagement rate (kaasatuse määr): reaktsioonide, kommentaaride, jagamiste ja salvestamiste osakaal. Postituste populaarsus: sisu levik ja tagasiside kvaliteet (näiteks kommentaaride sisukus). Selgitava kommunikatsiooni tõhusus: kuidas asutused käsitlevad tundlikke teemasid (toetuste tingimused, muudatused) ja milline on publiku reaktsioon. Visuaalse identiteedi ja brändi järjepidevus: kas postitused loovad selge, professionaalse ja kultuuri väärtust esile tõstva kuvandi. Innovatsioon turundusvõtetes: lühivideoformaatide, UGC ja partnerkoostöö (instituudid, festivalid) rakendamine. Kohalike ja noorte kaasamine: kas sisu suunab osalemisele üritustel, programmides ja kaasprojektides. Tulemusena koostame maatriksi. Selline maatriks annab ülevaate, mida teised avaliku sektori kultuurikontod teevad sotsiaalmeedias hästi ja milles neil on nõrkusi. See aitab saada inspiratsiooni ja tuvastada parimad praktikad, mida Kultuuriministeeriumi strateegias rakendada. Samal ajal võimaldab see leida võimalusi, kuidas Kultuuriministeerium saaks teistest eristuda ja kasutada oma tugevusi, näiteks kultuuridiplomaatia, koostöövõrgustik ja ligipääs sisuloome ökosüsteemile. Maatriks aitab mõista publiku ootusi, vältida teiste kontode vigu ja kujundada strateegia, mis on sihtrühmadele asjakohane, originaalne ja tõhus. See loob aluse ka mõõdetavate eesmärkide seadmiseks ja pikaajalise eduka kommunikatsiooni loomiseks. Näide: DE UK FR SE Sisu strateegia Rahvusvahelise publiku hariv sisu (keeleõpe, kultuuriselgitused), tugev lühivideo ja karussell. Lood ja videod, mis seovad kultuuri hariduse ja võimalustega; partnerite spotlight. Kuraatorlik lähenemine: festivalid, kunstnikud, residendid; esteetiline visuaal. Selgitav ja sõbralik toon, rõhk rootsi kultuuriväärtustel ja ligipääsetavusel. Fookuspostitused Programmid, stipendiumid, üritused välisesindustes; kogukonna lood. Koolitused, kultuuriprojektid, rahvusvahelised koostöövõimalused. Prantsuse kultuuri sündmused, keele- ja kultuuripäevad, kulissidetagused lood. “Rootsi lugu” rubriigid, noorteprojektid, rahvusvahelised kampaaniad. Negatiivsete kommentaaridega toimetulek Professionaalne ja kiire vastamine, viide allikatele/FAQ-le. Aktiivne modereerimine, läbipaistev selgitamine. Neutraalne, lahendustele suunatud toon. Dialoogiline lähenemine, vajadusel lisainfo visuaalsetes kaartides. Kriisiolukordade uudised Konkreetne info + lingid ametlikele ressurssidele. Reaalajas värskendused story’des. Lühikesed teadaanded + visuaalid. Kiired vastused, selgitavad infograafikud. Mida erilist kasutavad UGC ja kohalikud partnerid; veebiseminarid. Rahvusvaheliste loojate võrgustiku aktivatsioon. Kuraator-postitused ja esteetiline brändistus. Interaktiivsed kampaaniad ja ligipääsetavus. Tugevused Süsteemne, hariv, globaalne haare. Partnerlus ja võimaluste nähtavaks tegemine. Kvaliteetne visuaalne jutustamine. Soojus, ligipääsetavus, järjepidevus. Nõrkused Vahel formaalne; pikk copy. Lai ampluaa võib hajutada fookust. Kohati elitaarne tonaalsus. Mõõdukas tempo, vähem trendivorme. Selge sotsiaalmeediapoliitika loomine : Tone of voice; näide: kui toimub ootamatu sündmuse ärajäämine või toetuse tingimuste muudatus , tuleb esitada sotsiaalmeedias kiiresti selge ja läbipaistev teave, kasutades rahustavat tooni. Nt „Kontsert jääb tormi tõttu ära. Jagame uue kuupäeva esimesel võimalusel. Aitäh mõistva suhtumise eest!“ või „Toetusmeetme tähtaeg pikeneb 7 päeva. Kõik detailid on kodulehel.“ Kommentaaride haldamise reeglid, kommentaaride modereerimine. Keelatud sisu. Sisuplaneerimine Määratleme sisuplokid ja valdkonnad, keskendudes mitmekesisele ja kaasahaaravale sisule, näiteks: Loojate ja asutuste lood: autentsete kunstnike, kollektiivide ja kultuuriasutuste kogemuslood. Saavutused, uudised, ametlikud teated: esilinastused, näituste avamised, stipendiumid, toetusmeetmed. Poliitika selgitused: selged juhised ja Q&A, kuidas osaleda programmides või taotleda toetusi. Kaasamisvõtted: küsitlused, arvamusküsimused ja UGC-kampaaniad (nt noorte „võta üle“ päevad). Sisu planeerimisel võib koostada sisu-maatriksi , mis aitab struktureerida ja genereerida ideid Kultuuriministeeriumi sotsiaalmeedias jagatava sisu loomiseks. Selle kasutamine aitab tagada järjepidevuse, teemade mitmekesisuse ja fookuse hoidmise ministeeriumi jaoks olulistel valdkondadel. Regulaarsuse ja ajastuse planeerimine – keskendub sellele, et sisu jõuaks sihtrühmani õigel ajal ja järjepidevalt, tuginedes sihtrühma uuringust saadud andmetele ja erinevate kanalite eripäradele – näiteks Instagram võib vajada sagedasemat ja visuaalsemat sisu, samas kui LinkedIn keskendub harvematele, kuid sisukamatele postitustele. See hõlmab postituste sageduse määramist (nt mitu korda nädalas), sobivate avaldamisaegade leidmist sihtrühma käitumise põhjal (millal nad on kõige aktiivsemad) ning hooajaliste või päevakajaliste teemade planeerimist (esietendused, festivalid, toetusvoorud). Eesmärk on tagada, et sisu ilmub regulaarselt ja õigel ajal, hoides publiku huvi ja kasvatades kaasatust. Ajastuse planeerimine hõlmab samuti oluliste sündmuste ja kampaaniate integreerimist sotsiaalmeediakalendrisse, et saavutada maksimaalne mõju (sh sihtriikide ajavööndid). Automatiseerimine (nt RSS feed, Meta Business Suite ajastamine, LinkedIni native scheduler, esmased Looker Studio teavitused). Praktilised soovitused (keskenduvad sisuloome strateegilisele planeerimisele, tasuta tehniliste tööriistade kasutamisele, noorte ja partnervõrgustiku kaasamisele ning sihtriikidepõhisele tegutsemisele; eesmärk on luua Kultuuriministeeriumi sotsiaalmeediast tugev ja kaasav infokanal koos mallide, checklist’ide ja sisukalendriga). Loovus, praktilisus ja mõõdikute parendamine Eesmärk: kombineerida loovus ja praktilisus, saavutada strateegia, mis on innovaatiline, sihtrühmi kaasav ja samal ajal jätkusuutlik ning rakendatav Kultuuriministeeriumi ressurssidega. Loovuse rakendamine Uued sisuformaadid: lühivideod (Reels), karussellid ja interaktiivsed elemendid (küsitlused, mängulised “slaidid”), et kõnetada erinevaid sihtrühmi ja tekitada huvi eesti kultuuri vastu. Kasutajate loodud sisu (UGC): julgustame publikut, loomekogukondi ja partnereid (muuseumid, teatrid, festivalid) jagama lugusid ja kogemusi; kureerime parimad näited. Kaasaav kommunikatsioon: regulaarne Q&A Stories, LinkedIni küsitlused (“Millist stipendiumi-tuge vajad?”). Narratiivipõhine turundus: visuaalsed, emotsionaalsed lood, mis tõstavad esile Eesti kultuuri, kogukonna saavutusi ja rahvusvahelisi projekte. Kriisisituatsioonide teated: empaatilised ja selged visuaalsed selgitused (nt toetuste tingimuste muudatus, sündmuse ärajäämine), kasutades infograafikuid ja lühivideoid. Reaalajas kajastamine: Facebook Live / Instagram Live vestlused loojate ja asutustega; publik saab küsimusi esitada ja vastuseid kohe. Praktilisuse säilitamine Selge sihtrühmakeskne strateegia: platvormipõhised sisuplaanid FB/IG/LinkedInile (IG – visuaalne ja dünaamiline; FB – sündmused ja selgitused; LinkedIn – koostöö, võimalused, töökuulutused). Andmepõhine lähenemine: mõõdame, millised loovad elemendid toimivad (ER, save/share-rate, link-CTR), korrigeerime strateegiat jooksvalt ja väldime ressursi raiskamist. Valdkonna vajaduste arvestamine: sisu seotakse tegelike programmide, toetusvoorude, sündmuste ja kultuuridiplomaatia eesmärkidega. Automatiseerimine ja efektiivsus: Meta Business Suite, LinkedIni native scheduler, Looker Studio armatuurlaud (tasuta); ajastamine ja raportid vähendavad manuaalset töömahtu. Loovuse ja praktilisuse tasakaal Iga loov idee toetub mõõdetavatele eesmärkidele (nt Reels-kampaania edu = ER, save-rate ja ürituse maandumislehe CTR). Loome raamistikud ja juhised (tooni/visuaali standard, rubriigid, kalendrimall), mis tagavad järjepideva kvaliteedi, kuid jätavad ruumi loovusele igas etapis. Kasutame parimaid praktikaid avaliku sektori kultuurikontodelt (instituudid, nõuandvad agentuurid) – tagades originaalsuse ja tõestatud tõhususe. 4. Koostöö ja kaasamine Alguskoosolek: eesmärgid, rollid, ligipääsud. Vahekokkuvõtted: Nädal 2 / Nädal 4 / Nädal 6 (raport + koosolek). Jagatud tööruum (Google Drive), kinnitustsükkel, kiire eskaleerimine vajadusel. 5 . Ajakava Nädal Tegevused 0. nädal - Leping, kick-off, ligipääsud. 1. nädal - Andmete kogumine (FB/IG/LI, 365p), esmane sisuanalüüs. 2. nädal - Jätkuanalüüs;. 3. nädal - Auditi raport (tugevused/nõrkused/soovitused). 4. nädal - Strateegia ülesehitus (kanalite rollid, KPI-d, töövood). 5. nädal - Strateegia viimistlus, dashboard/mallid. 6. nädal - Lõppdokument + õpetlik esitlus (koolitus 2h) (valmis enne 29.12.2025). Kogu töö kestab kuni 29.12.2025 , mille jooksul valmivad sotsiaalmeedia audit ja strateegia . Tööprotsessis on kaks olulist vahekokkuvõtet, mis tagavad läbipaistvuse ja pideva koostöö. Pühadeperioodi (24.–26.12) arvestame ajaplaanis bufferiga, et lõpptähtaeg püsiks. *Ajakava on paindlik ja võib lepingu sõlmimise protsessis hankija soovide ja vajaduste põhjal muutuda. 6 . Lisad Lihthanke „Kultuuriministeeriumi sotsiaalmeedia audit ja sotsiaalmeedia strateegia koostamine arvestades mh teiste avaliku sektori asutuste parimat praktikat“ pakkumise maksumuse esildis Jrk nr 1 2 Riigihanke ese Ühiku maksumus eurodes käibemaksuta 1 Sotsiaalmeedia kanalite auditi tellimine 4 900 € 2 Tulevikustrateegia koostamine ja koolitus koos esitlusega 8 900€ 3 Kogumaksumus eurodes käibemaksuta 13 800€ 4 Lisanduv käibemaks eurodes 3 312€ 5 Kogumaksumus eurodes käibemaksuga 17 112€ Kinnitan, et: · tagame kirjalikus kutses esitatud nõuetele vastava teenuse osutamise. · hinnapakkumine on jõus 30 päeva hinnapakkumise esitamise tähtpäevast arvates. Pakkuja seadusjärgne või volitatud esindaja (volikiri esindusõiguse kohta). (allkirjastatud digitaalselt) _______________________ (nimi) _______________________ (ametinimetus) Lihthanke nimetus „Kultuuriministeeriumi sotsiaalmeedia audit ja sotsiaalmeedia strateegia koostamine arvestades mh teiste avaliku sektori asutuste parimat praktikat“ Turundusstrateegi CV Esitada tabelisse andmed, mis tõendavad, et turundusstrateegil on: · viieaastane kogemus turundusstrateegina, mille jooksul ta on juhtinud ja osalenud digiturunduse auditite ning strateegiate koostamisel. Ees- ja perekonnanimi, e-post ja telefoni-number Ettevõtte nimi ja kontakt-andmed, kus isik töötab või kes tellis projekti Rolli ja projekti nimetus digiturundusalaste ülesannete täimisel ning kestvus (kuu või aasta täpsusega) kogemuse tõendamiseks Digiturundus-alaste tegevuste kirjeldus koos platvormi(de) nimetamisega (Facebook, Instagram, LinkedIn, Threads, X, TikTok) Analüütika tööriistad, mida on eelnevalt digiturundus-tegevuses kasutatud Andreas Hõlpus,
[email protected] , +372 57874143 Target Media OÜ Digiturunduse strateeg, 7 aastat Olen 7 aasta jooksul teinud digiturunduse strateegiaid Target Media OÜ klientidele. Kasutanud oleme Facebooki, Instagrami, LinkedIni, Threads, X, TikToki ja kohalike digikanaleid. Google Analytics 4, PowerBI, StudioLooker, Databox. Hausers Grupp OÜ (Tellija),
[email protected] Turundusstrateegia koostamine ja täitmine - projekti pikkus 2 aastat. Projekti algus 02.05.2019 - 05.05.2021 Hausers ehitajana tegi arenduse Haabersti kodu, kus loodi strateegia ning plaan eesmärkide täitmiseks. Google Analytics, Databox IMG Numeri,
[email protected] Raamatupidamise strateegiate loomine ning teostamine. Projekti algus 09.09.2019 - siiani Kaardistasime ettevõtte vajadused ning strateegiad. Kaasasime digikanalid ning eesmärk on tuua uusi kliente. Google Analytics Rahvusooper Estonia,
[email protected] Rahvusooper Estonia piletitemüügi kasvatamise strateegia 18.09.2019 - kestus 3 aastat Ettevõtte ürituste kaardistamine, sihtrühmade loomine ning segmentidele digireklaamide tegemine. Google Analytics Kinnitan, et: 1) osalen reaalselt lepingu täitmisel; 2) oskan kesktasemel (vähemalt B2) eesti ja inglise keelt, sh tean sotsiaalmeedia valdkonna terminoloogiat mõlemas keeles. (allkirjastatud digitaalselt) ____________Andreas Hõlpus___________ (nimi) ______________Strateeg / Partner_________ (ametinimetus) Lihthanke „Kultuuriministeeriumi sotsiaalmeedia audit ja sotsiaalmeedia strateegia koostamine arvestades mh teiste avaliku sektori asutuste parimat praktikat“ pakkumise CV-d Sotsiaalmeedia spetsialisti CV Esitada tabelisse andmed, mis tõendavad, et sotsiaalmeedia spetsialistil on: · kolmeaastane kogemus sotsiaalmeedia sisuloome, haldamise ja analüütikaga. Ees- ja perekonnanimi, e-post ja telefoni-number Ettevõtte nimi ja kontakt-andmed, kus isik töötab või kes tellis projekti Rolli ja projekti nimetus digiturundusalaste ülesannete täimisel ning kestvus (kuu või aasta täpsusega) nõutud kogemuse tõendamiseks Digiturundus-alaste tegevuste kirjeldus koos platvormi(de) nimetamisega (Facebook, Instagram, LinkedIn, Threads, X, TikTok) Analüütika tööriistad, mida on eelnevalt digiturundus-tegevuses kasutatud Sirel Nepper
[email protected] GKR Trade OÜ
[email protected] Sotsiaalmeedia spetsialst Kestvus - 1,5 aastat Instagram, Facebook, TikTok kanalite sisuloome, kanalite analüütika kogumine ning analüüs Meta Business Suite Arensburg OÜ
[email protected] Turundusjuht Kestvus - 3 aastat 3 kuud Turunduse tegevusplaani koostamine; sotsiaalmeedia kanalite haldus(IG,FB, Sisuloome Meta Business Suite Target Media OÜ
[email protected] Projektijuht/Turundusspetsialist Kestvus - praeguseni Turundusstrateegia (IG, FB) väljatöötamine ja elluviimine; Sotsiaalmeediakampaaniate loomine ja haldamine, sealhulgas sisuloome, reklaami sihtimine ja jälgimine platvormidel nagu Facebook, Instagram, LinkedIn; E-posti turunduskampaaniate kavandamine ja teostamine;Digitaalsete reklaamikampaaniate tulemuste analüüsimine ja analüütikatööriistade abil strateegiate kohandamine; Kaasamise ja bränditeadlikkuse tõstmine sihtrühma käitumise põhjal, rakendades andmepõhiseid ja personaalseid lähenemisi. Ressursside asjakohase jaotuse tagamine ning dokumentatsiooni korrashoid Meta Business Suite Kinnitan, et: 1) osalen reaalselt lepingu täitmisel; 2) oskan kesktasemel (vähemalt B2) eesti ja inglise keelt, sh tean sotsiaalmeedia valdkonna terminoloogiat mõlemas keeles. (allkirjastatud digitaalselt) Sirel Nepper (nimi) Sotsiaalmeedia spetsialist (ametinimetus) 7 . Lõplik kinnitus ja allkirjastamine Kinnitame, et täidame pakkumuses toodud nõuded ja vastame hankija seatud tingimustele. Allkirjastatud digitaalselt: Andreas Hõlpus Target Media OÜ
TÖÖVÕTULEPING nr 6-10.1/4
Kultuuriministeerium, registrikood 70000941, mida esindab Kultuuriministeeriumi
põhimääruse alusel kantsler Kristiina Alliksaar (edaspidi tellija) ja Target Media OÜ,
registrikood 14097210 (edaspidi töövõtja), edaspidi eraldi pool või koos pooled on sõlminud
järgmise töövõtulepingu (edaspidi leping).
1. Üldsätted
1.1. Lepingu ese on Kultuuriministeeriumi sotsiaalmeedia auditi ja sotsiaalmeedia strateegia
koostamine arvestades mh teiste avaliku sektori asutuste parimat praktikat (edaspidi töö).
1.2. Lepingu dokumendid, mis on lepingu lahutamatuteks osadeks, on järgmised:
1.2.1. lepingu muudatused;
1.2.2. lepingu põhitekst koos lisadega;
1.2.3. väikeostukutse, milles on käsitletud:
1.2.3.1. auditi ja strateegia tehniline kirjeldus;
1.2.3.2. auditile esitatavad nõuded;
1.2.3.3. strateegiale esitatavad nõuded;
1.2.3.4. töövõtja meeskonnale esitatavad nõuded;
1.2.3.5. lepingu sõlmimine ja esmakohtumine;
1.2.3.6. nõuded pakkumusele;
1.2.3.7. pakkumuste kontrollimine, hindamine ja eduka pakkumuse valik;
1.2.3.8. läbirääkimiste pidamine;
1.2.3.9. pakkumuste tagasi lükkamine ja väikeostu kehtetuks tunnistamine;
1.2.3.10. pakkumuse maksumuse esildis;
1.2.3.11. pakkumuse CV-d;
1.2.3.12. pakkumuse metoodika hindamise kirjeldus;
1.2.3.13. pakkumuse hindamismetoodika.
1.3. Kui lepingu dokumentide vahel esineb vastuolusid, lähtutakse prioriteetsuse määramisel
eelmises punktis toodud lepingu dokumentide loetelu järjekorrast (loetelus eespool
asetsev lepingu dokument on prioriteetsem järgneva suhtes). Väikeostu alusdokumentide
vastuolude korral on nende prioriteetsuse järjekord järgmine: väikeostukutse, leping,
lepingu eseme tehniline kirjeldus, muud väikeostu alusdokumendid.
2. Töö üleandmine ja vastuvõtmine
2.1. Töövõtja annab valmis töö tellijale .pdf failina üle hiljemalt 29.12.2025.
2.2. Tellija vaatab töö üle 2 tööpäeva jooksul töö üleandmisest alates ning seejärel
allkirjastavad pooled töö üleandmise-vastuvõtmise akti.
2.3. Juhul kui tellija avastab töö lepingule mittevastavuse enne või mõistliku aja jooksul pärast
üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ning teatab sellest koheselt töövõtjale, siis
peab töövõtja tegema tellija määratud täiendava tähtaja jooksul oma kulul vajalikud
parandused.
3. Tasu
3.1.Tellija tasub töövõtjale teostatud töö eest vastavalt töövõtja poolt väikeostu esitatud
pakkumuses fikseeritud kogumaksumusele kokku 13 800 eurot, mis ei sisalda käibemaksu
(edaspidi lepingu hind). Lepingu hinnale lisandub käibemaks õigusaktides sätestatud
korras.
3.2.Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida lepingu number, tellija ja
töövõtja kontaktisikute andmed.
3.3.Tellijad tasuvad töövõtjale 14 kalendripäeva jooksul nõuetekohase arve saamisest.
4. Poolte vastutus
4.1. Pooled vastutavad oma lepinguliste kohustuste rikkumise eest seaduses ja lepingus
sätestatud korras.
4.2. Juhul, kui töövõtja ei anna töö tellijale üle tähtaegselt, siis võib tellija nõuda leppetrahvi
0,2% tasust iga viivituses oldud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui 20% tasust
(edaspidi leppetrahv). Tellija võib arvestada leppetrahvi tasust maha.
4.3. Tellija võib nõuda leppetrahvi tasumist ka aja eest, mil töövõtja teeb töös parandusi seoses
töö mittevastavusega lepingule.
4.4. Tellija peab esitama töövõtjale leppetrahvi nõude kolme kuu jooksul päevast, mil tal
tekkis leppetrahvi nõude esitamise õigus.
4.5. Kui töö ei vasta lepingutingimustele, siis võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või
uue töö tegemist, vähendada tasu või jätta tasu maksmata ning nõuda kahju hüvitamist
seoses töö hilinemisega või kahju tekitamisega (sh otsene varaline kahju ning ka saamata
jäänud tulu).
5. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine
5.1. Leping jõustub, kui pooled on lepingu allkirjastanud.
5.2. Lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ja jõustuvad pärast seda, kui
pooled on need allkirjastanud.
5.3. Leping lõpeb lepinguliste kohustuste täitmisel, lepingu ülesütlemisel või lepingust
taganemisel või muul seadusest tuleneval alusel.
5.4. Tellija võib lepingu igal ajal etteteatamistähtajata kirjalikult üles öelda. Sel juhul
kohustub tellija vastu võtma ülesütlemise hetkeks tehtud töö ning maksma selle eest tasu
vastavalt tehtud töö mahule.
6. Lõppsätted
6.1. Tellija kontaktisik on Ingrid Kuningas,
[email protected], 53 004 953.
6.2. Töövõtja kontaktisik on Andreas Hõlpus,
[email protected], 5787 4143.
6.3. TargetMedia OÜst Andreas Hõlpus teavitab Kultuuriministeeriumit tööalase tegevusega
teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest e-posti aadressil
[email protected].
6.4. Kultuuriministeerium tagab tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse
rikkumisest teavitaja kaitse.
6.5. Rikkumisest teavitamise ja teavitaja kaitse tagamise õiguslike aluste ning kohustuste
rikkumisel kohalduva vastutuse osas lähtuvad pooled Tööalasest Euroopa Liidu õiguse
rikkumisest teavitaja kaitse seaduses sätestatust.
6.6. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe
mittesaavutamisel lahendab vaidluse kohus.
Tellija: Töövõtja:
Kultuuriministeerium Target Media OÜ
Registrikood: 70000941 Registrikood:14097210
E-posti aadress:
[email protected] E-posti aadress:
[email protected]
Arvelduskonto: EE177700771002713239
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Kristiina Alliksaar Andreas Hõlpus
kantsler juhatuse liige
LIHTHANKE KUTSE
Kultuuriministeerium (edaspidi hankija) teeb Teile (edaspidi pakkuja) ettepaneku esitada pakkumus
„Kultuuriministeeriumi sotsiaalmeedia auditi ja sotsiaalmeedia strateegia koostamine arvestades mh
teiste avaliku sektori asutuste parimat praktikat“ tellimiseks vastavalt lihthanke kutses (edaspidi kutse)
esitatud tingimustele. Lihthanke eesmärgiks on hankelepingu (edaspidi leping) sõlmimine, mille ese on
täpsemalt kirjeldatud kutse punktis 2.
Kultuuriministeeriumi sotsiaalmeedia auditi ja
sotsiaalmeedia strateegia koostamine arvestades
Lihthanke nimetus
mh teiste avaliku sektori asutuste parimat
praktikat
Kultuuriministeerium, registrikood 70000941,
Hankija
Suur-Karja 23, 10146, Tallinn
Pakkumise esitamise aeg ja koht 7.11.2025, Ingrid Kuningas,
[email protected]
Pakkumuse jõusoleku aeg Kuni 13.11.2025.
Kommunikatsiooni- ja rahvusvahelise koostöö
Lihthanke eest vastutav isik ja lepingu
osakonna sotsiaalmeedia peaspetsialist Ingrid
täitmise eest vastutav isik
Kuningas;
[email protected]
1. Tehniline kirjeldus
1.1. Lihthanke esemeks on Kultuuriministeeriumi sotsiaalmeedia auditi ja sotsiaalmeedia
koostamine, mis hõlmab muuhulgas teiste avaliku sektori asutuste parimat praktikat.
1.2. Kultuuriministeeriumi sotsiaalmeedia auditi eesmärk on hinnata ja analüüsida praeguste
sotsiaalmeedia kanalite tõhusust ja edukust ning seejärel kirjeldada lahti võimalused
sotsiaalmeedia kanalite optimeerimiseks tulevikus.
1.3. Sotsiaalmeedia strateegia eesmärgiks on määratleda selged suunised ja tegevuskavad, et
parandada Kultuuriministeeriumi sotsiaalmeedia kanalite tuntust, usaldusväärsust, online
kaasahaaratust ja offline kaasatust sihtrühmade seas.
1.4. Auditile esitavad nõuded:
1.4.1. Pakkuja viib läbi Kultuuriministeeriumi sotsiaalmeedia kanalite auditi vastavalt tellija
seatud eesmärkidele ja nõuetele.
1.4.2. Pakkuja peab analüüsima punktis Kultuuriministeeriumile kuuluvaid sotsiaalmeedia
kanaleid ühe aasta jooksul tagasiulatuvalt (lihthankele eelnevat 365 päeva):
1.4.2.1. Facebooki kanal: https://www.facebook.com/Kultuuriministeerium
1.4.2.2. Instagram kanal: https://www.instagram.com/estonian_culture_abroad/
1.4.2.3. LinkedIn: https://www.linkedin.com/company/kultuuriministeerium
1.4.3. Audit peab sisaldama järgmisi osiseid:
1.4.3.1. Sihtgrupi analüüs, sh sihtgruppide välja selgitamine, määratlus, demograafilised
näitajad ja jälgijate karakteristikad.
1.4.3.2. Postituste sageduse ja ajakohasuse analüüs, sh postituste avaldamise sagedus,
parimad ajad postitamiseks.
1.4.3.3. Postituste sisu tüüpide analüüs, sh sisuvormingud (tekst, pildid, videod, lingid),
nende kvaliteet ja mõju.
1.4.3.4. Postituste kvaliteedi ja asjakohasuse hindamise analüüs, sh kas sisu on täpne,
kõnetav, usaldusväärne ja ajakohane.
1.4.3.5. Kaasatuse analüüs, sh kaasatuse määr (like’id, kommentaarid, jagamised) ja
nende analüüs postituste mõju hindamiseks.
1.4.3.6. Postituste järjepidevus ja ühtsus valitsusasutuste visuaalse identiteedi
perspektiivist.
1.4.3.7. Eeskujude analüüs - võrdlus teiste avaliku sektori asutuste edukate
sotsiaalmeedia kanalitega.
1.4.3.7.1. Sealhulgas Instagrami puhul teha analüüs nii, et seda on võrreldud teiste
riikide välismaal tegutsevate kultuuriesinduskanalitega. Lisaks ka analüüsida,
kas Instagram on kõige edukam sotsiaalmeedia kanalitest tõstmaks esile eesti
kultuuri tuntust välismaa sihtriikides (Saksamaa, Belgia, Soome, USA,
Prantsusmaa, Inglismaa).
1.4.3.8. Kultuuri kõnetatavus noorte seas – Kultuuriministeeriumi sotsiaalmeedia roll,
puudujäägid ja potentsiaal eesti noorte kultuurihuvi kasvatamisel.
1.4.3.9. Mõõdikute analüüs, sh sotsiaalmeedia kanalite tegevuse mõõtmine (sh
engagement rate, jälgijate arvu kasv, kaasatus) ja nende tulemuslikkuse hindamine.
1.5. Strateegiale esitatavad nõuded:
1.5.1. Strateegia on koostatud viisil, mis võimaldab rakendada Kultuuriministeeriumi
sotsiaalmeedia kanalite täit potentsiaali. Strateegia aitab lähiaastate perspektiivis:
1.5.1.1. Kultuuriministeeriumil saavutada oma sotsiaalmeediaga tuntust, kasulikkust ja
usaldusväärsust avalikkuse ees.
1.5.1.2. Märkimisväärselt suurendada sihtrühmade seas:
jälgijate arvu Kultuuriministeeriumil sotsiaalmeedia kontodele.
teadlikkust erinevatele Kultuuriministeeriumi uudistele, teenustele, toetustele,
töökuulutustele, muudatustele ja üritustele, mida Kultuuriministeeriumi korraldab.
kaasahaaratust (online engagement) ja kaasatust (offline public participation)
üritustele, tagasisidestamistele, aruteludele jms kultuurivaldkonnas toimuvatele
sündmustele.
1.5.2. Strateegia koostamise eeltingimus: Strateegia ei tohi põhineda tasulistel
turundustarkvara lahendustel. Esile võib tuua tarkvaralahendusi, millel on tasuta
versioonid.
1.5.3. Strateegia peab sisaldama järgmist:
1.5.3.1. Pakkuja peab lisama strateegiasse ettepanekuid või lahenduskäike
sotsiaalmeedia sisu osas – nii visuaalsele kui ka tekstilisele sisule.
1.5.3.2. Sotsiaalmeedia strateegiasse tuleb lisada näiteid parimatest praktikatest, kus on
valitud eeskujudeks kanalid, milleks on teised sotsiaalmeedias edukad avaliku sektori
asutused. Sealhulgas peab esile tooma, miks on nad edukad ja looma esitluse
praktilistest meetoditest, kuidas neist eeskuju võtta.
1.5.3.2.1. Instagrami puhul on strateegias vaja lähtuda sellest, et praeguse üldkonto
asemele võivad tulla välisriigispetsiifilised (Saksamaa, Belgia, Soome, USA,
Prantsusmaa, Inglismaa) Instagrami kontod, mis täidavad sama ülesannet, ent
vajavad samuti strateegiat. Samas tuleb hankijal auditi analüüsi põhjal järeldada,
kas Instagram on kõigis sihtriikides kõige optimaalsem sotsiaalmeedia kanal.
1.5.3.3. Strateegias tuleb eraldi luua plaan sotsiaalmeedia lahendustest ja meetoditest,
mis võimaldaksid Kultuuriministeeriumil otse (või kaudselt oma allasutuste kaudu)
suurendada noorte huvi eesti kultuurisündmuste (eesti teater, eesti muuseum, eesti
kontsert, eesti sport jt) vastu.
1.5.3.4. Pakkuja peab andma strateegias ülevaate sobivatest tulemusmõõdikutest ja
tasuta analüütika tööriistadest, mis võimaldavad sotsiaalmeedia tegevuste
tulemuslikkust pidevalt jälgida ja analüüsida, sh kvartaalsete või aastaste raportite
koostamise raames. Tööriistad peavad olema kohased iga kanali jaoks ning vastama
Kultuuriministeeriumi vajadustele. Tuleb kirjeldada, milliseid võtmemõõdikuid (nt
jälgijate kasv, postituste levik, kaasamise määr, klikkide arv, reaktsioonide ja
kommentaaride arv) soovitatakse tulevaste tegevuste analüüsimiseks kasutada ning
põhjendama, miks just need mõõdikud on olulised. Samuti tuleb välja pakkuda
metoodika, kuidas andmete põhjal tegevusi kohandada ja arendada.
1.5.3.5. Strateegias tuleb käsitleda peamiselt orgaanilisi meetmeid; rahalisi lahendusi
peab saama orgaanilistest lahendustest tuletada.
1.5.4. Meeskonnale esitatavad nõuded:
1.5.4.1. Sotsiaalmeedia auditit läbiviivatel spetsialistidel peab olema tugev andmeanalüüsi
oskus ja loovus, strateegiline ning kriitiline mõtlemine ja probleemide lahendamise
võime. Tehnilised oskused erinevate sotsiaalmeedia platvormide ja analüütika
tööriistade kasutamisel on samuti olulised. Täpsemalt peab pakkuja looma hankijale
meeskonna, kus:
1.5.4.1.1. On vähemalt üks sotsiaalmeedia spetsialist, kellel on vähemalt kolm
aastat töökogemust sotsiaalmeedia sisuloome, haldamise ja analüütikaga.
1.5.4.1.2. On vähemalt üks turundusstrateeg, kellel on vähemalt viis aastat
kogemust turundusstrateegina, mille jooksul ta on juhtinud ja osalenud
digiturunduse auditite ning strateegiate koostamisel.
1.5.4.1.3. Meeskonna liikmetel on eesti ja inglise keele oskus vähemalt
kesktasemel.
1.5.4.1.4. Kaasatud spetsialistide meeskonnal on meeskonnaüleselt kokku
töökogemust viies sotsiaalmeedia kanalis: Facebook, Instagram, LinkedIn, X,
TikTok.
1.5.4.1.5. Pakkuja peab omama suutlikust kaasata lihthanke täitmisesse piisava
arvu meeskonnaliikmeid, et tagada vajadusel ka meeskonna liikme asendus.
Meeskonna asendusliige peab vastama samadele nõuetele, mida pakkuja
tõendab lepingu täitmise käigus sarnaselt pakkumuse esitamisega.
1.5.4.1.6. Pakkuja esitab lepingu täitmisel iga spetsialisti kohta, vastava isiku poolt,
allkirjastatud CV.
1.5.4.1.7. Kui meeskonnas on rohkem kui kaks liiget, võib üks meeskonnaliige täita
mitut rolli, kuid esitada tuleb meeskonnaliikme CV igasse nõutud rolli eraldi, st
CV tuleb esitada iga meeskonna liikme kohta eraldi.
1.5.4.1.8. Pakkuja tagab, et CV-s nimetatud spetsialist asub ka reaalselt
hankelepingut täitma ja tal peab olema selleks vastava spetsialisti nõusolek.
Hankijal on õigus küsida CVs viidatud spetsialistilt, projekti tellijalt või tööandjalt
kinnitusi.
1.5.4.1.9. Meeskonnaliikmete vormikohane CV-d on toodud lisas nr 2.
1.5.4.1.10. Meeskonnaliikme asendamine/vahetamine on lubatud hankija eelneval
nõusolekul. Pakkuja esitab uue meeskonnaliikme kohta vormikohase CV ja tal
peab olema nõutud kogemus. Hankijal on õigus keelduda nõusoleku andmisest,
samuti põhjendatult nõuda spetsialisti vahetamist, kui kaasatud spetsialisti
pädevus ei võimalda saavutada lepingulisi eesmärke.
1.5.5. Lepingu sõlmimine ja esmakohtumine
1.5.5.1. Pärast lepingu sõlmimist, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul, toimub
esmakohtumine, mille raames lepivad pooled kokku lepingu täitmisega seotud
täpsemad tegevused ja koostööreeglid. Lisaks kooskõlastatakse võimalikud
vaheetapid, -eesmärgid ning -kohtumised ja nendega seotud tähtpäevad,
vahetulemused ning muud detailid.
1.5.5.2. Pärast tööde lõplikku üleandmist, on pakkuja kohustatud läbi viima koolituse, koos
esitlusega, mille kestus on ligikaudu kaks tundi ja hõlmab ennast harivat ülevaadet
auditist ja strateegiast.
2. Nõuded pakkumusele
2.1. Pakkumus on pakkuja tahteavaldus lepingu sõlmimiseks ja pakkujale siduv alates selle
esitamisest kuni pakkumuse jõusoleku minimaalse tähtaja lõpuni. Hankijal on õigus teha
ettepanek pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks. Tingimusliku pakkumuse esitamine on
keelatud.
2.2. Hilinenud pakkumusi hankija vastu ei võta.
2.3. Pakkumus peab sisaldama:
2.3.1. Pakkumuse maksumust vastavalt lisale 1;
2.3.2. Meeskonnaliikmete CVsi vastavalt lisale 2;
2.3.3. Auditi ja strateegia metoodika kirjeldust vastavalt lisale 3
2.4. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud ning pakkumuse
tähtaegse esitamise riski.
2.5. Pakkumus on konfidentsiaalne kuni lepingu sõlmimiseni.
2.6. Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave pakkumusest on ärisaladus ning põhjendab
ärisaladuseks määramist. Ärisaladusena ei või märkida pakkumuse maksumust (sh
osamaksumusi kui need on hindamise aluseks) (RHS § 461). Kui põhjendust pakkumuses ei
sisaldu, siis eeldab hankija, et ärisaladus puudub. Hankija ei avalikusta pakkumuse sisu
ärisaladusega kaetud osas.
3. Pakkumuste kontrollimine, hindamine ja eduka pakkumuse valik
3.1. Hankija kontrollib tähtaegselt esitatud pakkumuse vastavust kutses esitatud tingimustele. Juhul,
kui pakkumus ei vasta kutses esitatud tingimustele, lükkab hankija pakkumuse tagasi.
3.2. Kutses esitatud tingimustele vastavate pakkumuste seast valib hankija eduka pakkumuse välja
100 väärtuspunkti skaalal järgmiste hindamiskriteeriumide alusel:
Kriteeriumid Osakaal
Auditi ja strateegia maksumus 40%
Metoodika kirjeldus 60%
Kokku väärtuspunktid 100%
3.3. Hindamise metoodika on toodud kutse lisas 4.
3.4. Hankijal on õigus küsida pakkujalt esitatud pakkumuse kohta täpsustavaid andmeid ja
täpsustavaid selgitusi.
3.5. Juhul, kui esitatud hindamispunktid on võrdsed, korraldab hankija eduka pakkumuse
väljaselgitamiseks liisuheitmise, võimaldades võrdsete väärtuspunktidega pakkumuse esitanud
pakkujatel liisuheitmise juures viibida.
3.6. Hankija sõlmib eduka pakkumuse esitanud pakkujaga hankelepingu.
3.7. Kui edukas pakkuja võtab hankijast mitteolenevatel põhjustel oma pakkumuse tagasi, ei
allkirjasta viie tööpäeva jooksul hankelepingut, hindab hankija kõiki ülejäänud pakkumusi uuesti
ja tunnistab edukaks pakkumuse, mis on vastavaks tunnistatud pakkumustest majanduslikult
soodsaim.
3.8. Hankija ei ole kohustatud korra punktis 4.7 nimetatud alusel pakkumusi uuesti hindama ja võib
tunnistada edukaks esialgsel hindamisel leitud järjestuselt järgmise pakkumuse juhul, kui
edukaks tunnistatud pakkumuse äralangemine ei saa mõjutada ülejäänud pakkumuste
omavahelist järjestust.
4. Läbirääkimiste pidamine
4.1. Hankija võib pidada pakkujaga läbirääkimisi esitatud pakkumuse sisu ja maksumuse ning
lepingu ajakava üle.
4.2. Vastavalt läbirääkimiste pidamise vajadusele teatab hankija pakkujatele läbirääkimiste aja. Iga
pakkujaga peetakse läbirääkimisi eraldi. Läbirääkimisi võib pidada kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis (nt e-kiri) või suuliselt. Suuliselt peetud läbirääkimised protokollitakse.
Läbirääkimised on konfidentsiaalsed. Hankija tagab läbirääkimiste käigus pakkujate võrdse
kohtlemise.
4.3. Pärast läbirääkimiste toimumist esitab pakkuja vajadusel uue kohandatud pakkumuse, mis
esitatakse läbirääkimistel kokku lepitud tähtajaks.
4.4. Läbirääkimised ei hõlma pakkumuse hindamise kriteeriume.
5. Pakkumuste tagasi lükkamine ja lihthanke kehtetuks tunnistamine
5.1. Hankijal on õigus kõik esitatud või kutses toodud tingimustele vastavad pakkumused tagasi
lükata igal ajal enne hankelepingu sõlmimist kui esitatud pakkumuste maksumused ületavad
hankelepingu eeldatavat maksumust. Hankija teavitab pakkujaid kõigi pakkumuste
tagasilükkamisest.
5.2. Kui hankijal on tekkinud vajadus pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva kutses esitatud
tingimusi olulisel määral muuta või kui lihthanke läbiviimise aluseks olevad tingimused on oluliselt
muutunud ja seetõttu osutub lihthanke esemeks oleva asja või teenuse tellimine mittevajalikuks,
võib hankija lihthanke kehtetuks tunnistada ja saata pakkujatele sellekohase teavituse.
Lihthanke kutse lisa 1
„Maksumuse esildise vorm“
Lihthanke „Kultuuriministeeriumi sotsiaalmeedia audit ja sotsiaalmeedia strateegia koostamine
arvestades mh teiste avaliku sektori asutuste parimat praktikat“ pakkumise maksumuse esildis
Pakkuja _________________ poolt lihthankes „Kultuuriministeeriumi sotsiaalmeedia audit ja
sotsiaalmeedia strateegia koostamine arvestades mh arvestades mh teiste avaliku sektori asutuste
parimat praktikat“ pakutav maksumus ühikuhindade alusel on järgmine.
Jrk 1 2
nr Riigihanke ese Ühiku maksumus eurodes käibemaksuta
1 Sotsiaalmeedia kanalite auditi
tellimine
2 Sotsiaalmeedia strateegia
koostamine ja koolitus koos õpetliku
esitlusega
3 Kogumaksumus eurodes
käibemaksuta
4 Lisanduv käibemaks eurodes
5 Kogumaksumus eurodes
käibemaksuga
Kinnitan, et:
tagame kirjalikus kutses esitatud nõuetele vastava teenuse osutamise.
hinnapakkumine on jõus kuni 14. novembrini (k.a) 2025.
Pakkuja seadusjärgne või volitatud esindaja (volikiri esindusõiguse kohta).
(allkirjastatud digitaalselt)
_______________________ (nimi)
_______________________ (ametinimetus)
Lihthanke kutse lisa 2
„CV-d“
Lihthanke „Kultuuriministeeriumi sotsiaalmeedia audit ja sotsiaalmeedia strateegia
koostamine arvestades mh teiste avaliku sektori asutuste parimat praktikat“ pakkumise
CV-d
Sotsiaalmeedia spetsialisti CV
Esitada tabelisse andmed, mis tõendavad, et sotsiaalmeedia spetsialistil
on:
kolmeaastane kogemus sotsiaalmeedia sisuloome, haldamise ja
analüütikaga.
Ees- ja Ettevõtte Rolli ja projekti Digiturundus- Analüütika
perekonn nimi ja nimetus alaste tööriistad, mida
animi, e- kontakt- digiturundusalaste tegevuste on eelnevalt
post ja andmed, ülesannete kirjeldus koos digiturundus-
telefoni- kus isik täimisel ning platvormi(de) tegevuses
number töötab või kestvus (kuu või nimetamisega kasutatud
kes tellis aasta täpsusega) (Facebook,
projekti nõutud kogemuse Instagram,
tõendamiseks LinkedIn,
TikTok)
Kinnitan, et:
1) osalen reaalselt lepingu täitmisel;
2) oskan kesktasemel (vähemalt B2) eesti ja inglise keelt, sh tean sotsiaalmeedia valdkonna
terminoloogiat mõlemas keeles.
(allkirjastatud digitaalselt)
_______________________ (nimi)
_______________________ (ametinimetus)
Lisa 2
Hankija nimi: _______________________
Lihthanke nimetus „Kultuuriministeeriumi sotsiaalmeedia audit ja sotsiaalmeedia strateegia
koostamine arvestades mh teiste avaliku sektori asutuste parimat praktikat“
Turundusstrateegi CV
Esitada tabelisse andmed, mis tõendavad, et turundusstrateegil on:
viieaastane kogemus turundusstrateegina, mille jooksul ta on juhtinud
ja osalenud digiturunduse auditite ning strateegiate koostamisel.
Ees- ja Ettevõtte Rolli ja projekti Digiturundus- Analüütika
perekon nimi ja nimetus alaste tööriistad, mida
nanimi, kontakt- digiturundusalaste tegevuste on eelnevalt
e-post ja andmed, ülesannete kirjeldus koos digiturundus-
telefoni- kus isik täimisel ning platvormi(de) tegevuses
number töötab kestvus (kuu või nimetamisega kasutatud
või kes aasta täpsusega) (Facebook,
tellis kogemuse Instagram,
projekti tõendamiseks LinkedIn, X,
TikTok)
Kinnitan, et:
1) osalen reaalselt lepingu täitmisel;
2) oskan kesktasemel (vähemalt B2) eesti ja inglise keelt, sh tean sotsiaalmeedia valdkonna
terminoloogiat mõlemas keeles.
(allkirjastatud digitaalselt)
_______________________ (nimi)
_______________________ (ametinimetus)
Lisa 2
Hankija nimi: _______________________
Lihthanke nimetus „Kultuuriministeeriumi sotsiaalmeedia audit ja sotsiaalmeedia strateegia
koostamine arvestades mh teiste avaliku sektori asutuste parimat praktikat“
Universaalne CV lisanduvatele meeskonnaliikmetele
Esitada tabelisse andmed, mis tõendavad töökogemust turunduses.
Ees- ja Ettevõtte Rolli ja projekti Digiturundus- Analüütika
perekon nimi ja nimetus alaste tööriistad, mida
nanimi, kontakt- digiturundusalaste tegevuste on eelnevalt
e-post andmed, ülesannete kirjeldus koos digiturundus-
ja kus isik täimisel ning platvormi(de) tegevuses
telefoni- töötab või kestvus (kuu või nimetamisega kasutatud
number kes tellis aasta täpsusega) (Facebook,
projekti kogemuse Instagram,
tõendamiseks LinkedIn, X,
TikTok)
Kinnitan, et:
1) osalen reaalselt lepingu täitmisel;
2) oskan kesktasemel (vähemalt B2) eesti ja inglise keelt, sh tean sotsiaalmeedia valdkonna
terminoloogiat mõlemas keeles.
(allkirjastatud digitaalselt)
_______________________ (nimi)
_______________________ (ametinimetus)
Lihthanke kutse lisa 3
„Metoodika hindamise kirjeldus“
Lihthanke „Kultuuriministeeriumi sotsiaalmeedia audit ja sotsiaalmeedia strateegia koostamine
arvestades mh teiste avaliku sektori asutuste parimat praktikat“ pakkumise metoodika
hindamise kirjeldus
Pakkuja peab esitama auditi ja strateegia metoodika kirjelduse, mis on põhjalik ja mis suudab
tõendada, et koostatav audit ning strateegia edendavad kõiki Kultuuriministeeriumi sotsiaalmeedia
kontosid – Facebook, Instagram, LinkedIn. Metoodika kirjelduses on vaja:
1. Tuua esile eeldatav ajakava ja võimalik lõpptähtaeg auditi ja strateegia valmimisele, mis ei ole
hiljem kui 29.12.2025.
2. Kirjeldada, kuidas pakkuja:
2.1. koostaks auditi Kultuuriministeeriumi sotsiaalmeedia kontode kontekstis ja millele
peamiselt fookust suunaks oma auditi läbi viimisel.
2.2. koostaks strateegia Kultuuriministeeriumi sotsiaalmeedia kontode kontekstis ja
millele rõhku pööraks strateegia koostamisel. Sealhulgas tuleb pakkujal põhjendada, mille
alusel ta valiks strateegiasse teised avaliku sektori kontod eeskujuks koos näidetega teiste
kontode edukusest.
3. Auditi ja strateegia metoodika kirjelduse valdkonnad, mida hinnatakse:
3.1. Metoodika selgus ja loogilisus: Kui hästi on metoodika struktureeritud ja kas see
on arusaadav ning loogiliselt üles ehitatud. Kas koostatavad etapid on selgelt põhjendatud
ja seotud lõppeesmärkidega.
3.2. Tulemuslikkuse mõõdikud ja eesmärgile vastavus: kas metoodikas on välja toodud
eesmärgid, mõõdikud ja meetodid, mille abil saab hiljem hinnata turundusstrateegia
täideviimise edukust. Kas on selgelt defineeritud KPI-d, mis näitavad strateegia
efektiivsust.
3.3. Loovus ja praktilisus: Kuidas teenusepakkuja plaanib turundusstrateegia
metoodikas olla loov ning originaalne ja säilitades sealjuures ka praktilisust.
3.4. Sihtgrupi mõistmine: Kuidas on metoodika kirjelduses arvesse võetud sihtgruppide
analüüsi ja nende käitumismustreid. Kas teenusepakkuja näitab, et ta mõistab, kellele
turundusstrateegia on suunatud ja kuidas sihtgruppe kaasata.
3.5. Avaliku sektori eripärad: Kas metoodikas on arvesse võetud konkreetselt
Kultuuriministeeriumi kui avaliku sektori eripärasid, sealhulgas seda, et tegemist on
avaliku sektori kommunikatsiooni ning turundusega. Kui hästi mõistab teenusepakkuja
avaliku sektori sotsiaalmeedia turunduslikke võimalusi.
3.6. Koostöö ja kaasamine: Kuidas teenusepakkuja plaanib protsessi käigus koostööd
teha hankija meeskonnaga ning kuidas kliendi vajadused ja sisendid arvesse võetakse.
Mis viisil oleks üles ehitatud efektiivne osapooltevaheline kommunikatsioon?
3.7. Ajakava ja ressursside jaotus: Kas metoodikas on välja toodud piisavad ajaraamid
ja ressursid igale etapile enda tehtavas tööd.
Täpsem ülevaade metoodika kirjelduse hindamissüsteemist on saadaval lisa 4-s.
Lihthanke kutse lisa 4
„Hindamismetoodika“
Lihthanke „Kultuuriministeeriumi sotsiaalmeedia audit ja sotsiaalmeedia strateegia koostamine
arvestades mh teiste avaliku sektori asutuste parimat praktikat“ pakkumise hindamismetoodika
Hankija hindab pakkumusi majandusliku soodsuse (40%) ja kvaliteedi (60%) põhjal. Pakkumuse
hindamise kriteeriumid on järgmised:
Kriteerium Osakaal
Pakkumuse maksumus 40%
Metoodika kirjelduse hindamine 60%
1. Pakkumuse maksumuse ja mentorluse ühe töötunni hindamine:
1.1. Kõige madalama maksumusega pakkumus saab maksimaalsed punktid.
1.2. Teiste pakkumuste punktid arvutatakse järgmise valemiga: kõige madalam maksumus x
osakaal ÷ hindamisel olev maksumus.
2. Metoodika kirjelduse hindamine:
60 punkti: Kirjeldus vastab täielikult hankija ootustele, pakkudes silmapaistvat kvaliteeti ja
tõhusust. Teenusepakkuja on üksikasjalikult kirjeldanud kõiki valdkondi (alapunkte), võttes
arvesse auditi ja strateegia mitmetahulisust. Kirjeldus näitab põhjalikke teadmisi
digiturundusest ja hankija on veendunud, et teenust osutatakse võimalikult parima
kvaliteediga.
45 punkti: Kirjeldus vastab põhimõtteliselt hankija ootustele, täidab olulised nõuded ja on
üldiselt usaldusväärne. Teenusepakkuja on suutnud arusaadavalt kirjeldada enamikke
hindamiskriteeriumi alapunkte, kuid kuni kolmes alamkriteeriumis on kirjeldus kas liiga üldine
või liiga napp. Esitatud teadmised on asjakohased, kuid osaliselt mitte piisavalt põhjalikud.
Kirjeldus näitab teadmisi digiturundusest, mille alusel hankija eeldab tööde teostamist
vähemalt keskmise kvaliteediga.
30 punkti: Kirjeldus vastab osaliselt ootustele. Pakkuja on kirjeldanud küll põhinõudeid aga
hankijal tekkisid mitmete alampunktide (kuni viies) kirjeldustega küsimusi. Metoodika
kirjelduses esinevad puudused – mõned aspektid on ebaefektiivsed või ebatäpsed. Hankijal
on kahtlusi pakkuja kompetentsi ulatuses.
15 punkti: Kirjeldus ei vasta ootustele. Pakkuja pole suutnud rohkem kui pooltes
hindamiskriteeriumite alapunkte arusaadavalt kirjeldada ja kirjelduses on , olulisi puudusi, mis
mõjutavad lõpptulemust. Kirjeldused on enamjaolt läbimõtlemata, napid, pinnapealsed ja ei
näita põhjalikke teadmisi digiturundusest. Hankija hinnangul pole pakkujal piisavalt
kompetentsi.
Kvaliteeti hindab hankija kolmeliikmeline komisjon konsensuslikult. Edukaks ei tunnistata pakkujat, kes
on saanud metoodika kirjelduses 15 punkti.