MTÜ Mynthouse
[email protected]
15.05.2024 nr 5.1-3/6891-4
JÄRELEVALVE AKT
I. ÜLDSÄTTED
1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 157 lõige 1 ja
lastekaitseseaduse (LasteKS) § 38 lõige 2 ning majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse
(MSÜS) § 65 lõige 1.
1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti: asendushooldusteenuse vastavust SHSis ja LasteKSis
ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele Mynthouse MTÜs.
1.3. Järelevalve teostamise koht: Tähise põik 2-1, Tamsalu linn, Tapa vald, Lääne-Viru
maakond, 11412;
[email protected], telefon +372 5812 1666.
1.4. Paikvaatluse aeg: 27.02.2024. Koht: Pikk tn 43, Tapa linn, Tapa vald, Lääne-Viru
maakond, 45106.
1.5. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) õiguse ja järelevalve osakonna
järelevalve talituse nõunik Thea Tänav ja peaspetsialist Jaana Priidel.
Kaasatud: SKA laste hoolekande osakonna siseriikliku nõustamisteenuse tiimi konsultant Jane
Koppel.
1.6. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: paikvaatlus, andmeregistrite ning
dokumentide vaatlus ja analüüs, teenusel viibivate laste eestkosteasutuse küsitlemine, vestlused
perevanema/MTÜ juhatuse liikmega ja teenusel olevate lastega.
1.7. Järelevalvetoimingute juures osales MTÜ juhatuse liige Tiina Parmasto.
II. JÄRELEVALVE TULEMUSED
Järelevalve käigus tuvastati, et Mynthouse MTÜ ei ole täitnud järgmisi õigusaktides sätestatud
nõudeid:
1. SHS § 154 p 1, milles on sätestatud asendushooldusteenuse tegevusloa
kõrvaltingimusena maksimaalne isikute (laste) arv, kellele on lubatud samal ajal teenust osutada.
Laste arv, kellele osutati teenust detsembris, jaanuaris, veebruaris ja märtsis 2024 oli suurem,
kui tegevusloal lubatud.
Mynthouse MTÜ kõrvaldas puuduse järelevalve menetluse perioodil. MTÜle väljastatud
tegevusloaga on lubatud alates 25.03.2024 osutada teenust kuni kaheksale lapsele.
2. MSÜS § 29, mis sätestab, et ettevõtja on majandustegevuse teostamise käigus
kohustatud võtma meetmeid majandustegevuse nõuete ning tegevusloa kõrvaltingimuste
olemasolu korral ka nende täitmise tagamiseks ja majandustegevuse nõuetele või
kõrvaltingimustele mittevastavuse viivitamatuks kõrvaldamiseks (hoolsuskohustus). MSÜS § 30
lõike 2 kohaselt peab ettevõtja tegevusloa andmiseks pädevale majandushaldusasutusele
teatama ettevõtjast sõltumata aset leidnud tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude ja
kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest (esitama majandustegevuse muutumise teate)
viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul.
MTRis on jätkuvalt perevanem A.K.R andmed, kes TÖR andmetel ei tööta Mynthouse MTÜs
(töötas viimati 01.04.-30.04.2024) .
Arvestades asjaolu, et Mynthouse MTÜ on järelevalvemenetluse ajal asunud puudusi
kõrvaldama, ei pea SKA otstarbekaks aktis toodud rikkumiste kõrvaldamiseks
ettekirjutuse tegemist.
SKA hinnangul on vajalik nõuete täitmise järelkontroll. Järelkontroll Mynthouse MTÜs on
kavandatud läbi viia 2024. aasta III kvartalis.
III. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE
3.1. Mynthouse MTÜ üldandmed
Mynthouse MTÜle (MTÜ), registrikood 80235697, on 02.02.2021 väljastatud perekodus
asendushooldusteenuse osutamise tegevusluba nr SAK000108. Teenust osutatakse Pikk tn 43,
Tapa linn, Tapa vald.
MTÜ esindusõigusega juhatuse liige on Tiina Parmasto (1-liikmelise juhatuse liige), kes on ka
perekodu juhataja ning perevanem.
Paikvaatluse ajal oli teenusel kokku 8 last. Teenusel viibivate laste eestkosteasutused on Tapa
Vallavalitsus ja Väike-Maarja Vallavalitsus. on Kohtla – Järve Linnavalitsus.
Asutusel on kodulehte https://www.mynthouse.ee/perekodu.
3.2. Järelevalve menetlus
SKA algatas 13.02.2024 järelevalvemenetluse perekoduteenuse Mynthouse MTÜs.
Järelevalves pöörati tähelepanu asendushooldusel olevate laste turvalisusele ja kaasatusele
lähtuvalt nende traumakogemusest ning töötajate traumateadlikule pädevusele.
Järelevalve fookused teenuse osutamisel tulenesid SHS § 3 lõikest 2:
Turvalisuse kvaliteedipõhimõte – lapse usalduslik suhe eestkostjaga, töötajate traumateadlik
pädevus, lapse sõltumatud võimalused abi ja õiguste tagamiseks, turvaline elukeskkond ning
peresarnane elukorraldus, õigusrikkumiste ennetamine ja sellele reageerimine asutuses.
Kaasamise kvaliteedipõhimõte – lapse kaasamine teenuse osutamise protsessidesse ja
arendamisse, lapse rahulolu küsimine, lapse kaasamine igapäevaelu küsimustesse, koostöö
lapse võrgustikuga.
Paikvaatlus tegevuskohas toimus 27.02.2024. Järelevalve paikvaatluse käigus vesteldi tööl olnud
perevanema/MTÜ juhatuse liikmega ja teenusel olevate lastega. Lisaks tutvuti dokumentide ning
perekodu ruumidega.
2
Järelevalve läbiviimiseks esitas MTÜ juhatuse liige SKAle perekodus kehtivad töökorraldust
reguleerivad dokumendid, töötajate nimekirja koos ametinimetuste ja isikukoodidega ning
perevanemate 2023. a detsembrikuu, 2024. a jaanuarikuu ja veebruarikuu tööaja arvestuse
tabelid, Sisehindamise korra ning Sisehindamise aruande (2021-2023).
SKA küsitles kirjalikult perekoduteenusel viibivate laste eestkosteasutusi, eesmärgiga saada
tagasisidet perekodu teenuse kvaliteedi kohta.
3.3. Paikvaatluse, küsitluste ja dokumentide analüüsi kokkuvõte
Maksimaalne teenuskohtade kohtade arv oli järelevalve algatamise ajal kuus, samuti oli MTRis
olev Päästeameti 18.01.2021 hinnang nr 7.2-2.3/382-2 väljastatud kuuele lapsele teenuse
osutamiseks.
MTÜ võttis 2023.aasta detsembris teenusele rohkem lapsi, kui tegevusloaga lubatud. MTÜl
puudusid nii perekodu laste enamaarvulisuse kooskõlastus SKAga, kui ka vastavad Terviseameti
ning Päästeameti tõendid, mis kinnitaksid perekodu sobivust kaheksale lapsele teenuse
osutamiseks.
Perekodu kõrvaldas puuduse järelevalve menetluse jooksul. Perekodu laste enamarvulisuse on
SKA kooskõlastanud 24.01.2024 kirjaga nr 8-2/65656-3. MTRi on lisatud Päästeameti 07.02.2024
väljastatud Tuleohutusalane hinnang nr 7.2-2.3/641-2 ja Terviseameti 26.01.20024 väljastatud
Sotsiaalasutuse terviseohutuse hinnang nr 9.3-2/24/1000-3. MTRis on 25.03.2024 vormistatud
loa muutmise otsus, maksimaalne lubatud teenusel olevate laste arv on kaheksa.
SKA juhib tähelepanu, et on teenuseosutaja võttis lapsed enamarvuliselt teenusele enne, kui
selleks oli seaduslik alus ehk SKA kooskõlastus. Kooskõlastuse saamise peamine vastutus on
küll omavalitsusel, aga ka asutuse pidajal on vastutus järgida seadust. Lisaks eeltoodule on
oluline, et laste enamaarvulisus on kooskõlastatud konkreetsetele lastele teenuse osutamiseks.
Etteteatamata ruumidesse sisenemisel valitses tegevuskohas kodune õhkkond. Ruumid olid
lapsesõbralikud ja puhtad. Perevanema/juhatuse liikme koostöö järelevalve ametnikega oli
konstruktiivne.
Teenust vahetult osutatavate isikute andmete kontrollimisel majandustegevuse registrist (MTR)
ja töötamise registrist (TÖR) ning paikvaatlusel tuvastatud andmete ja teenuseosutaja edastatud
dokumentide võrdlemisel selgus, et andmed ei ole vastavuses.
MTRi andmetel osutab perekodus vahetult teenust üks abiline ja neli perevanemat. MTR
andmetel on perevanem ka A.K.R, kuid TÖR andmetel ta perekodus ei tööta. A.K.R töötas MTÜs
viimati perioodidel 14.05.2023-19.05.2023, 29.11.2023-31.03.2024 (kanne tehtud 28.02.2024) ja
01.04.-30.04.2024) .
MTÜ juhatuse liikme sõnul käib perevanem A.K.R vajadusel asendamas ning siis sõlmitakse
temaga leping vastavalt töötamise ajale.
SKA selgitab: MSÜS § 29 kohaselt on ettevõtja kohustatud majandustegevuse teostamise käigus
võtma meetmeid majandustegevuse nõuete ning tegevusloa kõrvaltingimuste olemasolu korral
ka nende täitmise tagamiseks ja majandustegevuse nõuetele või kõrvaltingimustele
mittevastavuse viivitamatuks kõrvaldamiseks (hoolsuskohustus). MSÜS § 30 lõike 2 kohaselt
peab ettevõtja tegevusloa andmiseks pädevale majandushaldusasutusele teatama ettevõtjast
sõltumata aset leidnud tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega
seotud asjaolude muutumisest (esitama majandustegevuse muutumise teate) viivitamata, kuid
hiljemalt viie tööpäeva jooksul.
Asutuses on koostatud töökorraldust reguleerivad korrad: Ettepanekute ja kaebuste esitamise ja
menetlemise kord (kinnitatud perekodu juhataja 04.02.2021 käskkirjaga nr 6-2/21), Kodukorra
eeskirjad (kinnitatud perekodu juhataja 02.02.2021 käskkirjaga nr 2-2/21), Laste külastamise kord
(kinnitatud perekodu juhataja 04.02.2021 käskkirjaga nr 5-2/21), Ravimite jagamise kord
3
(kinnitatud perekodu juhataja 04.02.2021 käskkirjaga nr 3-2/21), Taskuraha maksmise kord
(kinnitatud perekodu juhataja 30.11.2023 käskkirjaga nr 7-1/23), Teenusel olevate laste kohta
andmete kogumine ja salvestamine (E-päeviku täitmise juhend, kinnitatud perekodu juhataja
10.02.2021 käskkirjaga nr 1-2/21), Tervishoiu ja tööohutuse sissejuhatav juhend ning
perevanema ametijuhend.
Eestkosteasutused hindas koostööd MTÜga väga heaks, omavaheline suhtlemine toimub
jooksvalt, telefonitsi suheldakse vastavalt vajadusele, vahel mitu korda kuus. Lisaks saab
lastekaitsetöötaja kirjaliku kokkuvõte laste tegemiste ning isiklike kulude kasutamise kohta.
Kümne punkti skaalal andisid eestkosteasutused koostööle perekoduga 9,5 punkti. Välja toodi, et
vajadusel perekodu kaasab lastekaitsetöötajat konflikti lahendamise protsessi, kuid kui lastel
esineb arusaamatusi/erimeelsusi, siis omavahel arutatakse kuni jõutakse lahenduseni.
3.4. Turvalisuse kvaliteedipõhimõtte järgimine
MTÜ juhatuse liikme/perevanema sõnul oli kuni 2023.aastal teenusel kolm last, kes nädala sees
viibisid õpilaskoduga koolis. Aasta lõpus tulid teenusele suure pere lapsed, mistõttu võeti tööle
uusi perevanemaid ja ka abiline. Vajadusel on kaasatud eripedagoog Pille Kriisat.
MTÜ kodukorra eeskirja järgi kasutatakse kodukorra reeglite korduva rikkumise puhul
mõjutusvahenditena vestlust, arutelu ja toimunu analüüsi, kuhu kaasatakse laps ja vajadusel ka
perekodu juhataja ning eestkosteasutuse esindaja. Lisaks võib kodukorra eeskirjade järgi
vestluse käigus lapsega kokku leppida järgmistes mõjutusvahendites: arvutikeelt kuni 1 nädal,
sõprade küllakutsumise keeld ja/või taskurahast ilma jäämine kuni 1 nädal.
MTÜ juhatuse liikme sõnul tajuvad lapsed kõige suurema karistusena sõprade küllakutsumise
keeldu.
Lastekaitsetöötajate telefoninumbrid ja nimed, lasteabi telefon ning teised olulised infonumbrid
on perekodu infotahvlil kõigile nähtavad. Lastel on võimalik kasutada isiklikku telefoni, kui see
lapsel on. Kodukorra eeskirjade II peatüki (Peres kehtivad reeglid, millega arvestavad kõik
pereliikmed nii lapsed kui täiskasvanud) punkt 26 sätestab, et asutusele kuuluvaid telefone võib
kasutada vaid vajalikeks kõnedeks ning helistamiseks tuleb küsida luba perevanemalt või
juhatajalt. Lisatud on, et lapsel on õigus mitte selgitada, kellele tal on vaja helistada.
Uued perevanemad on registreeritud kohustuslikule perevanemate koolitusele, kuid koolitused ei
ole veel alanud. Perevanemana töötav MTÜ juhatuse liige ise on läbinud 2020.aastal
traumateadlikku hooldaja koolituse.
SKA juhib tähelepanu, et koolituste läbimine on oluline perevanemate teadmiste täiendamisel, et
paremini teenusel olevaid lapsi mõista.
3.5. Kaasamise kvaliteedipõhimõtte järgimine
Lapsi kaasatakse perekodus kodutöödele, nende kohustus on tubasid koristada, voodipesu
vahetada, lauda katta, poes käikudel osaleda. Riiete ja mänguasjade ostmisel arvestatakse lapse
soovidega. MTÜ juhatuse liikme/perevanema sõnul on nende eesmärk lapsi jõukohaseks
iseseisvaks eluks ette valmistada, õpetada raha planeerima, sotsialiseeruma, soov on aidata
kaas, et laste traumakogemus võimalikult vähe mõjutaks nende edaspidist elu.
Lapsi kaasatakse peretraditsioonide loomisse ning hoidmisse (sünnipäevade, jõulude, halloweeni
tähistamine, ruumide dekoreerimine pühadeks jms). Paraku on pere kolm last nädala see
õpilaskodus ning perega koos veedavad aega nädalavahetustel ning koolivaheaegadel.
Nii lastega kui ka perevanemaga vestlustest ilmnes, et teenusel olevad kahe pere lapsed
omavahel ei suhtle ja on erinevate huvidega. Põhjusena toodi välja ka erineva emakeele
kõnelemine. MTÜ juhatuse liige rääkis, et lastele korraldatakse ühiseid väljasõite, kus osalevad
kõik lapsed. Lapsed nimetasid, et sooviksid enam olla kaasatud aiatöödesse.
4
Vestluses selgus, et lapsevanemad külastavad oma lapsi perekodus, küll aga võib laste poolt
tulla ette soovimatust oma vanemaga kohtuda.
SKA hinnangul on oluline, et laste asendushooldusteenusele saabumisel viib perevanem ennast
lastekaitsetöötaja abiga kurssi lapse looga (lapse elukäik enne teenusele tulemist). Lapsega
kontakti loomine sujub paremini, kui perevanem teab tema tausta ja eripärasid, millega suhte
loomisel arvestada. Perevanema ülesanne on aidata lapsel tema minevikku ja praegusi suhteid
bioloogiliste vanematega lahti mõtestada. Soovitame küsida lapsega varem kokku puutunud
inimestelt (nt lastekaitsetöötaja, õpetaja, turvakodu, jne) infot, millega arvestamine aitab lapsel
paremini uues olukorras kohaneda. Perevanem õpib ka ise last tundma temaga koos tegutsedes
ja teda pere tegevustesse kaasates – mängides, kodutöid tehes.
IV. TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED
4.1. SKA juhib tähelepanu järgmistele asjaoludele:
4.1.1. SKA juhib edaspidiseks tööks tähelepanu LasteKS § 20 lõikele 3, mille kohaselt lapsega
töötamist võimaldav isik või vastava tegevusloa väljastaja on kohustatud kontrollima käesoleva
paragrahvi lõigetes 1–2 sätestatud piirangutest kinnipidamist isiku töölevõtmisel või tegevusloa
väljastamisel. Lapsega töötamist võimaldav isik on kohustatud kontrollima lapsega töötava isiku
vastavust käesoleva paragrahvi lõigetele 1–2 vähemalt kord 12 kuu jooksul, kui teavitust isiku
karistusandmete muutumise kohta ei edastata automaatselt.
Juriidilise isiku puhul on käesolevas lõikes sätestatud nõuete täitmise kohustatud korraldama
juriidilise isiku seaduslik esindaja, kes võib selle kohustuse edasi delegeerida. Kui nõuete täitmise
korraldamine on juriidilise isiku seadusliku esindaja poolt edasi delegeeritud, vastutab nõuete
täitmise korraldamise eest isik, kellele see kohustus on delegeeritud.
Lapsega töötava isiku käesoleva seaduse nõuetele vastavuse regulaarse kontrollimise tähtaja
kulgemist arvestatakse alates 2023. aasta 1. jaanuarist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Thea Tänav
nõunik
5