Räpina Vallavalitsus
[email protected]
Kooli 1
64504, Räpina
13.05.2024 nr 5.1-3/14824-1
JÄRELEVALVE AKT
I. ÜLDSÄTTED
1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 157 lõige 3.
1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV)
korraldatavate sotsiaalteenuste (koduteenus, väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus
(edaspidi ÜHteenus), tugiisikuteenus, isikliku abistaja teenus, sotsiaaltransporditeenus ja
eluruumi tagamise teenus) korraldamist ja kättesaadavuse tagamist Räpina Vallavalitsuses.
1.3. Järelevalve teostamise koht: Kooli tn 1, Räpina linn, Põlva maakond, telefon +372 79 9950,
e-post
[email protected].
1.4. Järelevalve teostamise aeg: paikvaatlus 15.03.2024.
1.5. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) õiguse ja järelevalve osakonna
järelevalve talituse peaspetsialistid Aime Koger ja Ülle Sihver (järelevalvemeeskonna juht).
1.6. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: paikvaatlus, dokumentide vaatlus ja analüüs,
intervjuud. Järelevalvemenetluse ajal oli järelevalve teostajatel juurdepääs sotsiaalteenuste ja -
toetuste andmeregistri (STAR) Räpina Vallavalitsuse menetlustele.
1.7. Järelevalvetoimingute juures osalesid Räpina Vallavalitsuse sotsiaalhoolekandespetsialist
(osakonna juhataja) Katrin Taimre ning sotsiaaltööspetsialistid Kadri Gerberg, Kadi Kibena ning
Mari Kolbakov.
II. JÄRELEVALVE TULEMUSED
Räpina Vallavalitsus on kontrollitud menetlustes inimeste abivajadust hinnanud ja sellele vastava
abi väljaselgitamise kohustust täisealiste sotsiaalteenuste (koduteenuse, ÜHteenuse,
tugiisikuteenuse, eluruumi tagamise teenus, sotsiaaltransporditeenus) osutamisel või
korraldamisel täitnud.
SKA lõpetab järelevalve menetluse.
III. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE
3.1. Räpina valla üldandmed ja täisealistele sotsiaalteenuste osutamise korraldamine
Räpina valla pindala on 592,77 km². Räpina valla haldusterritooriumil asub vallasisene linn, valla
keskus Räpina, kolm alevikku (Mehikoorma, Veriora ja Võõpsu) ning 62 küla. Teenuskeskused
on Mehikoormal ja Verioral mis jäävad Räpina valla keskusest vastavalt 17 km ja 13 km
kaugusele.
Räpina vald on väheneva rahvaarvuga ja vananeva elanikkonnaga piirkond mille rahvastiku
koosseisu iseloomustab eakate (üle 65-aastased) osakaalu kasv. Seisuga 01.01.2020 elas vallas
6351 inimest ja neist eakaid oli ca 24% (1512). 01.01.2024 moodustasid üle 65-aastased elanikud
rahvaarvust (6020) ca 26,5 % (1596). Selleks et eakatele säiliks iseseisev toimetulek võimalikult
kaua on KOVil vaja igapäevaselt planeerida, korraldada ja osutada erinevaid sotsiaalteenuseid
vähemalt kuni 26le protsendile oma elanikkonnast. Vastav elanike grupp on ka potentsiaalne
koduteenuse ja ÜHteenuse vajaja. Näiteks 2023. aastal osutati koduteenust 42le teenusesaajale,
seisuga 01.03.2024 viibis ÜHteenusel 115 inimest.
Räpina valla haldusterritooriumil paikneb neli ÜHteenust osutavat asutust: Eesti Evangeelse
Luterliku Kiriku Räpina Miikaeli Kogudus, Kagutuul OÜ (Ristipalo Pansionaat), Räpina
Vallavalitsuse hallatav asutus Leevi Hooldekodu ning Räpina Vallavalitsuse ainuomandis olev
aktsiaselts Räpina Haigla. Koduteenust ning tugiisikuteenust osutatakse aktsiaselts Räpina
Haigla kaudu.
Räpina valla kodulehel on teenustena kirjeldatud koduteenused, tugiisikuteenus, isikliku abistaja
teenus, hooldaja teenus, eluruumi tagamise teenus, sotsiaaltransporditeenus, varjupaiga- ja
turvakoduteenus ning ÜHteenus. Kirjeldatud sotsiaalteenuste juures on teenuse korraldamisega
seotud spetsialistide kontaktandmed.
Vallavalitsuse administratsioon on valdkondlikult jagatud osakondadeks ja piirkondlikult
teenuskeskusteks. Räpina Vallavalitsuse struktuuris on sotsiaalosakond, mille ametnike koosseis
ja kontaktandmed on kodulehel avalikustatud. Osakonda juhib sotsiaalhoolekandespetsialist, kes
on ka vallavalitsuse liige. Kolme sotsiaaltööspetsialisti vastuvõtud toimuvad kindlal nädalapäeval
Räpina vallavalitsuse hoones ning Verioral, Mehikoormas, Lintel ja Ruusal. Koduteenuse
osutamise korraldamisega tegelev sotsiaaltööspetsialist koordineerib kahe koduhooldustöötaja
tööd.
3.2. SHSis sätestatud nõuete täitmine
3.2.1. SHS § 4 punkti 3 kohaselt on sotsiaaltöötaja sotsiaalhoolekandes töötav vastava erialase
ettevalmistusega kõrgharidusega isik ning SHS § 161 järgi võib sotsiaaltöötajana ametisse
nimetada isiku, kellele on kutseseaduse alusel välja antud sotsiaaltöötaja kutse või kellel on
riiklikult tunnustatud kõrgharidus sotsiaaltöös või sellele vastav kvalifikatsioon.
Räpina Vallavalitsuse sotsiaalosakonnas on täisealiste sotsiaalteenuste korraldamisega seotud
neli ametnikku (osakonna juhataja ning kolm sotsiaaltööspetsialisti). Kõikidel nimetatud ametnikel
on kõrgharidus, sealhulgas neljast kolmel on riiklikult tunnustatud kõrgharidus sotsiaaltöös, ühel
majandusharidus.
SKA juhib tähelepanu, et ka majandusalase kõrgharidusega tööaval sotsiaaltöötajal peab
hiljemalt 01.07.2026 olema kas kutseseaduse alusel välja antud sotsiaaltöötaja kutse või riiklikult
tunnustatud kõrgharidus sotsiaaltöös või sellele vastav kvalifikatsioon.
3.2.2. SHS § 14 lõike 1 kohaselt kehtestab KOV sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra, mis
peab sisaldama vähemalt sotsiaalteenuste ja -toetuste kirjeldust ja rahastamist ning nende
taotlemise tingimusi ja korda.
Räpina Vallavolikogu on 21.03.2018 kehtestanud määruse nr 13 „Sotsiaalhoolekandelise abi
andmise kord“ (edaspidi kord), mis sisaldab SHSi 2. peatüki 2. jaos sätestatud sotsiaalteenuste
ja -toetuste kirjeldust ja rahastamist ning nende taotlemise tingimusi ja korda. Lisaks sisaldab
kord sotsiaaltoetuse määramise otsustamist. Sotsiaal- ja tervishoiualased õigusaktid on tehtud
kättesaadavaks valla kodulehel sotsiaaltöö ja tervishoiu alalõigus.
3.2.3. SHS § 15 lõike 1 kohaselt selgitab KOV välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse
ja sellele vastava abi ulatuse ning korraldab abi osutamist või aitab abi saamiseks vajalikes
tegevustes. SHS § 15 lõike 2 kohaselt lähtutakse abivajaduse väljaselgitamisel terviklikust
lähenemisest isiku abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist
2
mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid asjaolusid ning
isiku füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid.
3.2.3.1. Abi taotlemine ja abi taotluse menetlemine
Sotsiaalteenuste osutamisel, sotsiaaltoetuste ja muu abi andmisel arvestatakse isiku tahet (SHS
§ 12 lõige 1). Korra § 4 lõigete 1, 3 ja 4 kohaselt tuleb abi vajaval isikul või tema seaduslikul
esindajal esitada abi taotlemiseks kirjalik taotlus paberkandjal või digitaalselt allkirjastatud taotlus
elektrooniliselt. Vestlustest sotsiaaltöötajatega selgus, et vastu võetakse igas vormis, sealhulgas
ka telefoni teel laekunud taotlused. Pöördujaga lepitakse kokku külastuse aeg kas kodus või
hoolekandeasutuses, vormistatakse ja allkirjastatakse taotlus ning viiakse läbi hindamine.
Kirjalikud taotlused kantakse vallavalitsuse dokumendiregistrisse Delta.
Järelevalve fookuses olid perioodil 01.07.2023 kuni 15.03.2024 esitatud koduteenuse,
ÜHteenuse, tugiisikuteenuse, eluruumi tagamise teenuse, isikliku abistaja teenuse ja
sotsiaaltransporditeenuse taotlused.
Osakonna juhataja sõnul lisatakse menetluse lõppedes alusdokumentidest STARi taotlus,
hindamisinstrument ja korraldus. Sotsiaaltöö spetsialisti sõnul alustab ta STARis menetluse ja
teeb päringud, kuid lisab alusdokumendid, põhiliselt taotluse ja korralduse siis, kui otsus
(korraldus) on olemas. STARi kantavatest alusdokumentidest on taotlus ja hindamisinstrument
olemas paberkandjal. Paberdokumendid olid järelevalve menetluse ajal kaustades ja
lukustatavas kapis.
Kontrollitud koduteenuse ja ÜHteenuse menetlustes on esitanud taotlused sotsiaalteenuse
soovijad, eestkostjad (nt 23266444924) või lähedased (nt 23266974909).1 Taotlused on
registreeritud samal (nt 24268531323, 23267346220, 24269330167) või järgmisel (nt
24269512627) päeval dokumendiregistris ning paari päeva jooksul taotluse esitamisest on
algatatud menetlus STARis. Sinna on kantud andmed ja lisatud taotlus, abivajaduse
hindamisinstrument ja korraldus (nt 23267346220, 24269645100, 23267343088, 24269512627)
kuid ka taotlus ja korraldus (nt 24268531323, 24269330167, 24268369069) või korraldus ja
hindamine (nt 24269040341) või ainult korraldus (nt 24269691604, 24269691169) või ainult
infopäring (nt 24268935727).
3.2.3.2. Abivajaduse hindamine ja abi andmise otsustamine
Vastavalt korra § 5 lõikele 2 kontrollib menetleja (sotsiaaltööspetsialist) taotleja vastavust korras
sätestatud tingimustele ning tulenevalt korra § 5 lõikest 3 on ta kohustatud menetluse käigus ka
taotleja abivajadust ning taotluse põhjendatust hindama vallavalitsuse kinnitatud
hindamisinstrumendi tulemustest lähtuvalt. Hindamisinstrumendi abil on abivajadust pädev
hindama ka hindamiskomisjon (korra § 6 lõiked 1 ja 4), mille liikmetel on muuhulgas õigus nõuda
täiendavaid dokumente, külastada taotleja kodu, küsitleda taotleja lähedasi jne (korra § 7). Abi
vajaduse, selle ulatuse ja osutamise viisi otsustab vallavalitsus hindamiskomisjoni ettepanekul.
Vestlustest selgus, et abivajaduse hindamise viivad läbi sotsiaaltööspetsialistid nii vallamajas,
teenuskeskuses, abivajaja kodus või hoolekandeasutuses. Otsuse tegemisele eelneb korralduse
eelnõu üle vaatamine hindamiskomisjonis ning otsuse teeb vallavalitsus korraldusega.
Juhuvalimi alusel valitud ÜHteenuse menetlustes 24269512627 ja 23266797401 hindas
sotsiaaltööspetsialist abivajadust taotluse esitamise päeval, menetluses 24269516049 kolmandal
tööpäeval taotluse esitamisest ja menetluses 24269976245 viiendal tööpäeval taotluse
esitamisest.
1 Käesolevas aktis on kontrollitud sotsiaalteenuste menetlustes esitatud näited Räpina Vallavalitsuse STAR
kliendimenetluse viitenumbritega.
3
3.2.3.3. Hindamisinstrument
Sotsiaaltööspetsialist kasutab abivajaduse hindamiseks Räpina Vallavalitsuse 01.06.2023
korraldusega nr 2-3/366 kinnitatud hindamisinstrumenti. Dokumenti märgitakse kliendi andmed,
hindamise läbiviimise aeg, kas hindamine on esmane või korduv, viibimiskoht (nt kodus või
hooldekodus), hinnang eluruumile ning elamistingimustele, abivahendi ja/või transpordi
kasutamine, majanduslik toimetulek, hoolduse kirjeldus, hooldusvajadused, lähedased, eestkoste
olemasolu/vajadus, teenuse vajaduse hindamine.
,
ÜHteenuse ja koduteenuse vajadust hinnatakse punktidega. Skoori põhjal tehakse järgmine
kokkuvõte: ei vaja hooldust; minimaalne kõrvalabi tagatakse kodu- või hooldusteenustega; oluline
kõrvalabi hooldajalt, vajadusel lisaks koduteenused; ulatuslik kõrvalabi elukohas (igapäevane
hooldaja), vajadusel ajutine hooldusravi või hooldus hoolekandeasutuses; ulatuslik kõrvalabi ja
põetuse vajadus elukohas (ööpäevaringne hooldaja) või hooldus hoolekandeasutuses.
Dokumendil on hindaja nimi ja allkiri ning abivajaja nimi ja allkiri (kui on võimeline allkirjastama),
võimalus on lisada hindaja täiendavad kommentaarid.
Juhuvalimi alusel valitud ÜHteenuse menetluses 23267478982 on abivajaja 24.11.2023 esitanud
taotluse ÜHteenuse eest osaliseks tasumiseks ja abivajaduse hindamiseks (viibib ÜHteenusel
alates 23.11.2023). Abivajaduse hindamine toimus 30.11.2023, tuvastati hooldusvajadus
hoolekandeasutuses. Vallavalitsuse 06.12.2023 korralduse kohaselt toimub ÜHteenuse
tagamine ja rahastamine tagasiulatuvalt ÜHteenuse osutamise päevast (23.11.2023).
Juhuvalimi alusel valitud ÜHteenuse menetluses 23266797401 on abivajaja esitanud taotluse
ÜHteenuse eest täielikuks tasumiseks 31.10.2023. Abivajaduse hindamine toimus taotluse
esitamisega samal päeval ning tuvastati hooldusvajadus hoolekandeasutuses. Vallavalitsuse
08.11.2023 korraldusega toimub ÜHteenuse tagamine ja rahastamine tagasiulatuvalt taotluse
esitamise päevast (31.10.2023).
Kontrollitud ÜHteenuse menetluses 24269512627 on liikumispuudega inimesel, kelle senine
hooldus oli korraldatud koduteenusega (menetlus 23266407387), tuvastatud ÜHteenuse vajadus,
sest ta vajab juhendamist, kõrvalist abi ja järelevalvet ööpäevaringselt. Taotlus oli esitatud
19.02.2024 ÜHteenusel viibimise ajal (ÜHteenusel alates 07.02.2024), abivajaduse hindamisel
(19.02.2024) tuvastati hooldusvajadus hoolekandeasutuses. Vallavalitsuse 28.02.2024
korraldusega toimub ÜHteenuse tagamine ja rahastamine tagasiulatuvalt ÜHteenusel viibimise
päevast (07.02.2024).
Juhuvalimi alusel valitud koduteenuse menetluses 24269195900 on abivajaja esitanud
01.02.2024 taotluse koduteenuse saamiseks. Abivajaduse hindamine toimus 06.02.2024 ja
tuvastati kõrvalabi vajadus, mis tagatakse koduteenusega. Vallavalitsuse 14.02.2024
korraldusega on abivajaja suunatud koduteenusele taotluse esitamise päevast (01.02.2024).
3.3. Koduteenus
3.3.1. SHS § 18 lõike 2 kohaselt koostab KOV koostöös teenust saava isiku ja teenuseosutajaga
koduteenuse osutamise haldusakti või halduslepingu, määrates selles muu hulgas kindlaks
kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud, mis tagavad isiku iseseisva toimetuleku
kodustes tingimustes. Vastavalt SHS § 3 lõike 1 punktile 1 tuleb sotsiaalteenuste osutamisel
lähtuda eelkõige inimese vajadusest.
Korra §-s 8 on kirjas koduteenuse eesmärk ja sisu ning §-s 9 koduteenuse kirjeldus, loetelu ja
maht. Koduteenuste loetelust osutatakse kliendile neid teenuseid ja sellises mahus, mille vajadus
tuleneb hindamisinstrumendist ja mis on kirjas vallavalitsuse korralduses.
Osakonna juhataja selgituse kohaselt on koduteenus korraldatud kahe vallavalitsuse struktuuris
töötava hooldustöötajaga ning aktsiaseltsilt Räpina Haigla sisse ostetava teenusega.
Koduteenuse määramise teave (väljavõte vallavalitsuse korraldusest) saadetakse aktsiaselts
Räpina Haigla avahooldusteenuse tellimisega ja korraldamisega tegelevale töötajale, haiglaga
sõlmitakse koduteenuse osutamise leping ja teenuse eest tasutakse haigla arve ning
hoolduspäeviku väljavõtte alusel.
4
Menetluses 23266640589 on abivajaja esitanud 17.10.2023 taotluse koduteenuse jätkamiseks
alates 01.11.2023. Vallavalitsuse 25.10.2023 korraldusega, millele on eelnenud abivajaduse
hindamine, on otsustatud koduteenuse jätkamine taotluses märgitud kuupäevast (01.11.2023).
Menetluses 24268657881 on abivajaja esitanud 09.01.2024 taotluse koduteenuse jätkamiseks
tagasiulatuvalt 01.01.2024. Hindamine on toimunud 16.01.2024 ning vallavalitsuse 24.01.2024
korraldusega on otsustatud koduteenuse jätkamine taotletud kuupäevast (01.01.2024).
Räpina Vallavalitsus on välja selgitanud isikute vajaduse koduteenuse järele. Koostöös teenust
saava isiku ja teenuse osutajaga on koostatud koduteenuse osutamise haldusakt, kindlaks tehtud
kõrvalabi vajadus ja määratud toimingud, mis tagavad isiku iseseisva toimetuleku kodustes
tingimustes. Kõigis kontrollitud menetlustes oli korralduses märgitud hooldusvajaduse hindamisel
selgunud osutatavate teenuste loetelu, kestus, maht (nt kuni kahel teenuskorral nädalas, ühel
korral nädalas ühe tunni ulatuses), teenuseosutaja ja teenuste osutamise tähtaeg.
S-Veebis 2023. aasta kohta koostatud aruannete põhjal osutati aasta jooksul koduteenust 42le
isikule, neist üksi elas 33. Osakonna juhataja sõnul on perioodil 01.07.2023 kuni 12.03.2024
algatatud 19 koduteenuse menetlust.
3.3.2. SHS § 19 sätestab nõuded koduteenust vahetult osutavale isikule. Teenust ei tohi vahetult
osutada isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama
õigustatud isiku elu, tervise ja vara.
Räpina Vallavalitsuses osutavad koduteenust kaks hooldustöötajat. Osakonna juhataja
12.03.2024 saadetud karistusregistri teadetest selgub, et vahetult koduteenust osutavad töötajad
(J.K. ja M.K.) on esitanud registriteated, koduteenuse osutamist takistavad asjaolud puuduvad.
3.4. Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus
3.4.1. SHS § 21 lõike 1 kohaselt koostab KOV koostöös teenust saava isiku ja teenuseosutajaga
teenuse osutamise haldusakti või halduslepingu, määrates selles muu hulgas kindlaks kõrvalabi
vajaduse määrast tulenevad toimingud, mis tagavad isiku turvalisuse ja toimetuleku
hooldusteenuse kasutamise ajal.
ÜHteenusele suunamise ja rahastamise otsustab Räpina Vallavalitsus haldusaktiga. ÜHteenuse
menetlustes on STARi lisatud korraldused pealkirjaga „Väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse
üldhooldusteenuse kulude tasumise üle võtmine“, milles muuhulgas on kirjas abivajaduse
hindamise tulemus: isik vajab ÜHteenust, sest ta vajab juhendamist, kõrvalist abi ja järelevalvet
ööpäevaringselt.
Perioodil 01.07.2023 kuni 12.03.2024 on vallavalitsuse dokumendiregistris registreeritud 35
ÜHteenuse avaldust. Seisuga 01.03.2024 viibis ÜHteenusel 115 inimest. Osakonna juhataja
sõnul vaideid vallavalitsuse korralduste peale vaadeldud perioodil esitatud ei ole.
3.4.2. SHS § 221 lõike 1 kohaselt kui KOV on välja selgitanud isiku vajaduse ÜHteenuse järele,
rahastatakse teenuskoha maksumust teenuse saaja rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse
KOVi eelarvest ja isikult võetavast tasust. Säte jõustus 01.07.2023.
Osakonna juhataja selgituste kohaselt viisid sotsiaaltööspetsialistid läbi abivajaduse hindamise
ning selgitasid välja vajaduse ÜHteenuse järele nendel isikutel, kes viibisid ÜHteenusel enne
01.07.2023. Näiteks menetluses 23264148209 on isik esitanud taotluse rahastamiseks
10.05.2023, samal päeval on hinnatud hoolekandeasutuses tema abivajadus, hindamise kohta
on täidetud hindamisinstrument ning hindamisele on olnud kaasatud hoolekandeasutuses
koostatud hooldusplaan ja viidud läbi vestlus hoolekandeasutuse juhatajaga. Vallavalitsuse
21.06.2023 korraldusega on otsustatud osalemine ÜHteenuse rahastamisel hoolekandeasutuse
kehtestatud hooldustöötajate ja abihooldustöötajate kulude määras, kuid mitte rohkem kui Räpina
Vallavolikogu kehtestatud piirmääras, mis sellel ajal oli 475 eurot kuus, alates 01.07.2023.
5
Kontrollitud menetlustes 24268702801, 24268369069 ja 23266974909 on esitatud taotlused
ÜHteenuse saamiseks ning ÜHteenuse osaliseks rahastamiseks. Isikute abivajaduse hindamisel
on tuvastatud ÜHteenuse vajadus: oma tervisliku seisundi tõttu vajavad nad juhendamist,
kõrvalist abi ja järelevalvet ööpäevararingselt.
Vallavalitsus on koostanud haldusaktid ÜHteenuse saamiseks ning ÜHteenuse rahastamiseks
isikutele kelle ÜHteenuse vajadus on tuvastatud. Korraldustes on kirjas KOVi rahastamine
kehtestatud piirmäära ulatuses ning teenuse saajal endal tasumisele kuuluv osa. Sealhulgas on
välja arvestatud, et hoolduskulude maksumusest puudujääv osa jääb lisaks muudele ÜHteenuse
osutamisega seotud kuludele (majutus- ja toitlustuskulud ning muud teenuse osutamisega seotud
kulud) teenuse saaja kanda.
Näiteks menetluses 24269645100 on STARi sisestatud taotlus, hindamisinstrument ning
korraldus. Isik viibib ÜHteenusel AS-is Räpina Haigla. Korralduses on kirjas KOVi ja teenuse
saaja rahastamise osa järgmiselt: „Teenuskoha maksumus 31 ööpäeva korral on 1519,00 eurot.
Hoolduskulud teenuskoha maksumusest 31 ööpäeva korral on 595,20 eurot. Räpina
Vallavolikogu kehtestatud piirmäär on 380,00 eurot kuus, mille tasub Räpina Vallavalitsus.
Puudujääv osa teenuse hoolduskulude maksumusest, mis 31 päeva puhul on 215,20 eurot, jääb
M.M. kanda. Muud teenuse osutamisega seotud kulud (majutus- ja toitlustuskulud ning muud
teenuse osutamisega seotud kulud), mis 31 päeva puhul on 923,80 eurot, jäävad M.M.kanda.“.
Teenuseosutaja muutumisel on tunnistatud kehtetuks eelnev korraldus ja vastu võetud uus
korraldus. KOV on jätkanud ÜHteenuse rahastamist piirmäära ulatuses. Näiteks menetluses
23264221680 on STARi sisestatud taotlus, hindamisinstrument, korraldus (21.06.2023) ning
korralduse kehtetuks tunnistamine (19.10.2023). Isik viibis 01.07.2023 kuni 06.10.2023
ÜHteenusel teenuseosutaja juures (hoolduspersonali tasu 690 eurot kuus) kus KOV tasus
hoolduskulud piirmäära (475 eurot) ulatuses, ülejäänud jäi teenuse saaja tasuda. Teenuse saaja
muutis hoolekandeasutust (hoolduspersonali tasu 595 eurot kuus) 07.10.2023 ning esitas
11.10.2023 taotluse ÜHteenuse rahastamiseks uues hoolekandeasutuses. STARis on avatud
uus menetlus 23266444924, sisestatud taotlus, korraldus (19.10.2023), mille järgi tasub KOV
jätkuvalt hoolduskulud piirmäära ulatuses (475 eurot) ning ülejäänu on teenusesaaja tasuda.
3.4.3. ÜHteenuse korraldamise kohustus hõlmab inimese abivajaduse väljaselgitamist, sellele
sobiva abimeetme korraldamist ja teenuse rahastamises osalemist, kui abivajava inimese ja tema
ülalpidajate maksevõime seda ei võimalda.2 SHS § 16 lõike 3 alusel ei tohi sotsiaalteenuse eest
võetava tasu suurus olla teenuse saamise takistuseks. Haldusakti täpsemad vorminõuded on
sätestatud sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 26 ja haldusmenetluse seaduses (edaspidi
HMS). Sotsiaalabi andmise otsused on valdavalt kaalutlusotsused, need peavad olema selged ja
üheselt arusaadavad, otsust tuleb alati põhjendada ja selleks, et inimene teaks, kuidas otsust
vaidlustada, tuleb lisada vaidlustamisviide ja otsus teatavaks teha.
01.01.2024 jõustus muudatus, millega Räpina Vallavolikogu vähendas seni kehtinud piirmäära
475 eurolt inimese kohta kuus 380 eurole. Piirmäära muutmisega seoses võttis vallavalitsus
31.01.2024 vastu korralduse nr 2-3/89 „Korralduste muutmine“, vähendades 76es korralduses
tagasiulatuvalt 01.01.2024 piirmäära 475 eurolt 380 eurole kuus. Sellega muutus 76 teenuse
saaja ja/või nende seadusjärgsete ülalpidajate ÜHteenuse teenuskoha maksumuse eest
tasumise kohustus. KOVil tuleb tuvastada, kas vähendatud piirmäära võrra on ÜHteenus jätkuvalt
kättesaadav ning osaleda ÜHteenuse rahastamises, kui abivajava inimese ja tema ülalpidajate
maksevõime seda ei võimalda.
Järelevalve menetluse ajal pöördus SKAsse teenusesaaja, kellele ei ole eelnimetatud korraldust
teatavaks tehtud ja kes sai KOVi piirmäära vähendamise muudatusest teada pärast
teenuseosutajalt teenuse eest tasumise arve saamist. Teenuse eest tasumisele kuuluv summa
oli piirmäära vähendamise võrra suurem, inimese majanduslik olukord halvenes. Korraldus oli
teatavaks tegemata, kuigi korralduses on kirjas, et korraldus jõustub teatavakstegemisest.
Haldusmenetluse seadusest tulenevalt kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või
kättetoimetamisest alates. Haldusakti teatavakstegemine tähendab, et teave haldusakti kohta
2 Vt sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu nr 704 algataja seletuskirja.
6
edastatakse adressaadile ning haldusakti teatavakstegemise viis peab võimaldama haldusaktile
igakülgse hinnangu andmist, otsustamaks, kas haldusaktiga rikutakse isiku õigusi või mitte.
Haldusakt tehakse kättetoimetamisega teatavaks isikule, kelle õigusi haldusaktiga piiratakse või
kellele pannakse haldusaktiga täiendavaid kohustusi või kelle kahjuks tunnistatakse kehtetuks
või muudetakse varasem haldusakt. Haldusakti teatavakstegemine on põhiõiguste seisukohalt
oluline menetlusetapp, kuna teatavakstegemisest haldusakt üldjuhul jõustub ehk omandab
kehtivuse ja muutub igaühele täitmiseks kohustuslikuks (HMS § 60 lõige 2). Ka hakkab kulgema
kaebetähtaeg (HMS § 75, HKMS § 46). SKA juhib tähelepanu, et selline menetlus ei ole kooskõlas
hea halduse tavaga ning tingib olukorra, kus inimese õigus vaide- või kohtumenetlusele võib
jääda realiseerimata. Vältimaks seda, et inimesel ei jääks võimalus oma õigusi realiseerida, tuleb
tagada haldusakti teatavakstegemine.
3.4.4. SHS § 221 lõike 3 kohaselt võib KOV kehtestada hoolduskomponendi kulude tasumise
piirmäära mis tagab teenuse saajale teenuse kättesaadavuse.
ÜHteenuse rahastamist reguleerib Räpina Vallavolikogu 19.04.2023 määrus nr 6
„Hooldustöötajate ja abihooldustöötajate kulude tasumise piirmäära kehtestamine“, mida on
muudetud kahel korral. Viimane, 14.12.2023 määrusega nr 18 tehtud muudatus kehtib alates
01.01.2024. Kehtiv piirmäär on 380 eurot ühe teenusesaaja kohta kuus. Sellele eelnenud
perioodil 01.07.2023 kuni 31.12.2023 oli piirmäär 475 eurot kuus.
SKA kodulehel avaldatud ÜHteenuse osutajate ÜHteenuse maksumusi (seisuga 15.04.2024)
võrreldes selgub, et Räpina valla kehtestatud piirmäär ei võimalda katta ühegi hooldekodu
teenuse hinnas sisalduvat inimese hooldamise kulu täielikult.3 Sellest tingituna peavad teenuse
saajad katma ise lisaks SHS § 221 lõikes 4 nimetatud majutus- ja toitlustuskuludele ning muudele
teenuse osutamisega seotud kuludele ka piirmäära (380 eurot kuus) ületava hooldusteenust
vahetult osutavate hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tööjõu ja muud SHS §-s § 221 lõikes 2
nimetatud kulud, mille rahastamine on KOVi kohustus.
Abivajajale ei ole kindlustatud ÜHteenuse kättesaadavuse selliselt, et tal oleks võimalus valida
vähemalt mõne teenuseosutaja vahel, kelle puhul kataks vallas kehtestatud piirmäär
hooldustöötajate kulud täies ulatuses.
Alates 01.01.2024 kehtiv piirmäär 380 eurot teenusesaaja kohta kuus on 95 eurot väiksem kui
perioodil 01.07.2023 kuni 31.12.2023 kehtinud piirmäär 475 eurot kuus. Piirmäära muutmisega
seoses vastu võetud vallavalitsuse 31.01.2024 korralduses nr 2-3/89 „Korralduste muutmine“ on
loetelu Räpina Vallavalitsuse 2023. aastal kehtestatud korraldustest, millega on otsustatud
osalemine 76 ÜHteenuse saaja ÜHteenuse rahastamisel 14 erineva teenuseosutaja juures.
Kõikide korralduses nimetatud teenuseosutajate hooldustöötajate tööjõu kulu ühes kuus ületab
380 eurot.
Räpina vald ei ole korraldanud ÜHteenust selliselt, et hooldusteenust vahetult osutavate
hooldustöötajate ja abihooldustöötajatega seotud kulud on kogu ulatuses KOVi rahastatud.
Räpina valla kehtestatud hoolduskulude tasumise piirmäär ei võimalda neil katta ühegi Eestis
tegutseva hooldekodu avalikustatud hooldustasu täies ulatuses.
3.4.5. SHS § 221 lõige 5 sätestab kulude katmise tingimused, kui teenuse saaja sissetulek on
madalam kui Statistikaameti avaldatud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali keskmise
vanaduspensioni suurus. Sellisel juhul katab KOV keskmisest vanaduspensionist madalamat
sissetulekut saavatele klientidele tasutavate kulude ja sissetuleku vahe. Sissetulekuna
arvestatakse teenuse saaja riiklik pension, kogumispension kogumispensionide seaduse
tähenduses, töövõimetoetus töövõimetoetuse seaduse tähenduses ja sotsiaalmaksuga
maksustatav tulu sotsiaalmaksuseaduse tähenduses.
Menetlustes 24268369069 ja 24268531323 on STARi lisatud taotlus ja vallavalitsuse korraldus.
Isikud on ÜHteenusel hooldekodus, kus majutus- ja toitlustuskulud on vanaduspensionist
3 Vt ka Õiguskantsleri 08.03.2024 kiri nr 7-8/231783/2401456 „Hoolduskulude katmine väljaspool kodu osutatava
ööpäevaringse üldhooldusteenuse korraldamisel“.
7
suuremad. Vallavalitsus tasub kohatasu maksumusest puudu jääva osa ning muud teenuse
osutamisega seotud kulud vastavalt arvetele.
Teenuse eest tasumise raskuste korral on vallavalitsus maksnud isikule sotsiaaltoetusi. Näiteks
menetlustes 23267478982 ja 23266797401 on lisatud taotlus, hindamisinstrument ning
vallavalitsuse korraldus. Isikute sissetulek on madalam kui Statistikaameti avaldatud
eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suurus. Vallavalitsus on
otsustanud hüvitada isikute ÜHteenuse kulud piirmäära ulatuses ning määrata väiksema
sissetuleku hüvitis. Lisaks on määratud isikutele sotsiaaltoetus hoolduskulude ja vallavolikogu
kehtestatud piirmäära vahe tasumiseks ning sotsiaaltoetus majanduskulude tasumiseks.
ÜHteenuse korraldamisel on Räpina Vallavalitsus välja selgitanud isikute vajaduse ÜHteenuse
järele. Teenuskoha maksumust rahastatakse isikult võetavast tasust ning Räpina valla eelarvest
vähemalt kehtestatud piirmäära ulatuses, mis alates 01.01.2024 on 380 eurot isiku kohta kuus.
Teenuse eest tasumise raskuste korral on vallavalitsus maksnud muid toetusi.
3.5. Tugiisikuteenus ja isikliku abistaja teenus
3.5.1. SHS § 23 lõike 1 ja korra § 11 kohaselt on tugiisikuteenuse KOV sotsiaalteenus, mille
eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete,
majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste
teostamisel olulisel määral kõrvalabi.
Teenust puudutav teave on tehtud kättesaadavaks Räpina Vallavalitsuse veebilehel rubriigis
„tugiisik, abistaja, hooldaja“. Osakonna juhataja selgituste kohaselt osutatakse tugiisikuteenust
AS Räpina Haigla kaudu. Teenuseosutaja juures töötab neli tugiisikut, kes on läbinud vastava
koolituse ja kelle vastavust SHS § 25 lõikes 2 sätestatud nõuetele kontrollib teenuseosutaja.
Vallavalitsus tasub aktsiaseltsile Räpina Haigla arvete ning hoolduspäeviku väljavõtte alusel.
Kanded koos menetluse dokumentidega (korraldus ning hindamisinstrument) on sisestatud
STARi.
S-Veebis 2023. aasta kohta koostatud aruannete põhjal osutati aasta jooksul tugiisikuteenust
kaheksale isikule. Osakonna juhataja sõnul perioodil 01.07.2023 kuni 12.03.2024 uusi
tugiisikuteenuse saajaid lisandunud ei ole. Toimunud on nende tugiisikuteenuse saajate taotluste
üle vaatamine, kellele varasema korraldusega määratud teenuse osutamine on lõppemas. On
viidud läbi uus hindamine ja korraldusega otsustatud teenusele suunamine uueks perioodiks,
määratud teenuse vajaduse hindamisel selgunud toimingud ja vallavalitsuse tasutav teenuse
osutamise tundide maksimaalne arv kalendrikuus.
3.5.2. SHS § 27 lõike 1 ja korra § 13 kohaselt on isikliku abistaja teenus KOV korraldatav
sotsiaalteenus, mille eesmärk on suurendada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2
lõike 1 tähenduses puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja
osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate
hoolduskoormust.
Teenust puudutav teave on tehtud kättesaadavaks vallavalitsuse veebilehel rubriigis „tugiisik,
abistaja, hooldaja“. S-Veebis 2023. aasta kohta koostatud aruannete põhjal aasta jooksul isikliku
abistaja teenust ei osutatud. Osakonna juhataja selgitas, et vajadus teenusele puudub.
3.6. Sotsiaaltransporditeenus
SHS § 38 lõike 1 ja korra § 17 lõike 1 kohaselt on sotsiaaltransporditeenuse eesmärk tagada
puudega isikule juurdepääs haridus-, tervishoiu-, rehabilitatsiooni- ja hoolekandeasutustele,
töökohale ning muude avalike teenuste tarbimisega seotud asutustele.
Teenust korraldab vallavalitsuse sotsiaalosakond ning teenust osutavad hooldustöötajad või
sotsiaaltööspetsialistid. Koostööpartner teenuse korraldamisel ja tagamisel on
Mittetulundusühing Kagu Ühistranspordikeskus, veoteenust teostab OÜ Merling Reisid.
Sotsiaaltransporditeenust puudutav teave on rubriigis „sotsiaaltransport“ tehtud kättesaadavaks
8
nii vallavalitsuse kui Mittetulundusühing Kagu Ühistranspordikeskus veebilehel. Teenust vajav
isik esitab sotsiaaltöötajale taotluse koos sõiduinfoga (kuupäev, kellaaeg, algus- ja sihtpunkt,
sõidu eesmärk, saatja kaasa tulemine, pagasi olemasolu, täiendavad vajadused nagu näiteks
vajadus kasutada tõstjaid, kandetooli, trepironijat, oma või vedaja ratastooli vms). Sotsiaaltöötaja
teeb ametniku otsuse kohta kanded STARis, märkides ära nii teenuse osutamise aja või perioodi
kui toimingud, milles abi osutatakse (näiteks ametiasutuses või tervishoiuasutuses käimine) ning
kannab teenusesaaja andmed koos lisateabega infosüsteemi Ridango. Sotsiaaltransporditeenust
osutatakse tööpäeviti kell 5.30 kuni 22.00. Teenuse korraldamisel jälgitakse, et
sotsiaaltranspordiks kasutatav sõiduk peab vastama teenust kasutava inimese vajadustele. Valla
kodulehel on sotsiaaltransporditeenust kirjeldavas rubriigis on teave, et vallavalitsus võib
sotsiaaltransporditeenust pakkuda ka laiemale sihtgrupile, näiteks eakatele, riskiperedele ja
teised, kellele puuet määratud ei ole, kuid kelle ühiskonnaelus osalemine võib erinevatel põhjustel
olla takistatud.
S-Veebis 2023. aasta kohta koostatud aruannete põhjal osutati 2023. aastal
sotsiaaltransporditeenust 190le inimesele, kellest vanuses 65+ oli 160. Sõidukordi oli kokku 1242.
3.7. Eluruumi tagamise teenus
SHS § 41 lõike 1 ja korra § 18 lõike 1 kohaselt on eluruumi tagamise eesmärk eluruumi
kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast
tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.
Teenust puudutav teave on tehtud kättesaadavaks Räpina Vallavalitsuse veebilehel rubriigis
„eluruumi tagamine“. Osakonna juhataja selgituste kohaselt on vallavalitsus abivajajale eluruumi
taganud ja vallal on valmisolek eluruum tagada. Valla haldusterritooriumil on 40 eluruumi. On
olemas SOS tuba kohese paigutamisvajaduse tarbeks (nt tulekahju). Kehtivate eluruumi
üürilepingute pikendamisega tegeleb majandusosakond, tehes vajadusel koostööd
sotsiaalosakonnaga.
S-Veebis 2023. aasta kohta koostatud aruannete põhjal osutati Räpina valla omandis olevas
eluruumis eluruumi tagamise teenust 40le perele kellest üheliikmelisi peresid oli 26. Teenust sai
67 inimest, kellest 39 olid kas riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud
vanaduspensioniikka jõudnud isikud või puudest või east tingitud erivajadustega inimesed.
IV. TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED
4.1. Tähelepanu väärib Räpina Vallavalitsuse sotsiaalteenuste menetlusandmete kättesaadavus
STARis.
4.2. Tulenevalt SHS § 15 lõikest 1 on KOVil abivajaduse hindamise kohustus, mistõttu säilitatakse
ka abivajaduse hindamise dokumendid. Vaatamata asjaolule, et osade andmete STARi kandmise
tähtaega on pikendatud, soovitab SKA igapäevatöös STARi kanda sotsiaalkaitseministri
27.12.2017 määruse nr 72 „Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimäärus“ § 8 lõige 1
punktides 8, 11 ja 12 sätestatud andmed.
4.3. Sotsiaalteenuste planeerimisel ja osutamisel soovitame lähtuda SKA kodulehel avaldatud
sotsiaalteenuste kvaliteedijuhistest ning SKA juures tegutseva KOV nõustamistalituse koostatud
soovituslikest juhendmaterjalidest.
4.4. Sotsiaaltöötajate ametisse nimetamisel järgida nõuet, et hiljemalt 1.07.2026 on kõigil
ametnikel kutseseaduse alusel välja antud sotsiaaltöötaja kutse või riiklikult tunnustatud
kõrgharidus sotsiaaltöös või sellele vastav kvalifikatsioon.
4.5. Ajakohastada teave valla veebilehel (näiteks kodulehe rubriigis „Koduteenused“ on viide
kehtetule õigusaktile „Koduteenuste osutamise tingimused ja kord Räpina vallas“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Ülle Sihver
järelevalve peaspetsialist
9