Riigi Tugiteenuste Keskus Meie 30.05.2022 nr 1.2-2/74-1
Rahandusministeerium
Eelnõu kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri 09. juuli 2019. a
käskkirja nr 47 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ muutmise käskkirja eelnõu.
Muudetakse perioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava prioriteetse suuna 2
„Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.2 „Tööturul osalemist toetavad
hoolekandeteenused“ tegevuse 2.2.1 „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega
inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused“ raames
koostatud toetuse andmise tingimusi „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“.
Palume eelnõu kooskõlastada viie tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
Lisad:
1. KK eelnõu
2. TAT muutmise seletuskiri
3. Lisa 1 vorm A
4. TAT terviktekst
Ingrid Mangulson 626 9208
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
EELNÕU
12.05.2022
MINISTRI KÄSKKIRI
nr
Sotsiaalministri 9. juuli 2019. a käskkirjaga nr
47 kehtestatud toetuse andmise tingimuste
„Tööturul osalemist toetavad
hoolekandeteenused“ muutmine
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas
sotsiaalministri 9. juuli 2019. a käskkirjaga nr 47 kehtestatud toetuse andmise tingimuste
„Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ punktiga 7.4.7 teen toetuse andmise
tingimustes järgmised muudatused:
1. Sõnastan punkti 2.4.4 kaks esimest lõiku järgmiselt:
„Üle Eesti ühtlaste ja kvaliteetsete täisealiste sotsiaalhoolekande abimeetmete pakkumise
tagamiseks loodi Sotsiaalkindlustusameti juurde 2019. aastal sotsiaalhoolekande üksus
(SHÜ). Üksus aitab hoolekandevaldkonnas ellu viia riiklikku sotsiaalkaitsepoliitikat, rakendada
kohaliku omavalitsuse tasandil riiklikke strateegiaid ja koordineerida valdkonnaülest
sotsiaalkaitse koostööd ning osaleb üleriigiliste kriiside lahendamises.
Eesmärgid on järgmised:
1) pakkuda riigipoolset tuge kohalikele omavalitsustele nende sotsiaalhoolekande ülesannete
täitmisel;
2) ühtlustada ja parandada sotsiaalhoolekande abimeetmete kvaliteeti kohaliku omavalitsuse
tasandil teenuste sisulise arendamise, sealhulgas teenuste miinimumstandardite loomise ja
inimeste abivajaduse hindamise vahendi loomises osalemise kaudu;
3) toetada kohalikku omavalitsust tugeva esmatasandil toimiva täisealiste
sotsiaalhoolekandesüsteemi arendamisel;
4) koondada riigi tasandil ühte ametkonda täisealiste sotsiaalhoolekande valdkonna
analüüsitud info ja nõustamiskompetents, et toetada Sotsiaalministeeriumi kohalike
omavalitsuste tasandil täisealiste sotsiaalhoolekande poliitika kujundamisel ja rakendamisel
(üks tervikpildi hoidja), tehes muu hulgas õigusloomet puudutavaid ettepanekuid;
5) korraldada riigipoolset sotsiaalkaitsetegevust regionaalsetes ja üleriigilistes
kriisikomisjonides, -staapides ja teistes kooslustes eesmärgiga leida sotsiaalhoolekandelisi
lahendusi kriisisituatsioonides;
6) korraldada koostöös kohalike omavalitsustega ajutise kaitse saanud Ukraina sõjapõgenike
kohalikku omavalitsusse ümberasumist ning pakkuda kohalikele omavalitsustele nende
sotsiaalhoolekande ülesannete täitmisel seoses nimetatud sihtrühmaga riigipoolset tuge.“.
2. Sõnastan punkti 7.3.13 järgmiselt:
„7.3.13. Lõppmakse esitatakse hiljemalt koos TAT lõpparuandega ja RÜ teeb lõppmakse
pärast lõpparuande kinnitamist. Vastavalt ühendmääruse § 13 lõikes 1 sätestatud tingimusele
2
tuleb lõppmakse esitada RÜ-le hiljemalt 17.01.2024 ning makse peab olema tasutud hiljemalt
31.12.2023.“.
3. Sõnastan punkti 7.5 pealkirja ja alapunkti 7.5.3 järgmiselt:
„7.5. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamine
7.5.3. Kui vahe- ja lõpparuande (edaspidi koos aruanne) esitamise vahe on vähem kui kuus
kuud, esitatakse vaid lõpparuanne.“.
4. Asendan lisa 1 vormi A „Toetuse andmise tingimuste tegevuste detailne kirjeldus perioodil
01.01.2021–31.12.2022“ käesoleva käskkirja lisaga (lisatud).
5. Rakendan käskkirja alates 01.03.2022.
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
Sotsiaalkaitseministri ….. käskkiri nr….
„Sotsiaalministri 9. juuli 2019. a käskkirjaga nr 47 kehtestatud
toetuse andmise tingimuste „Tööturul osalemist toetavad
hoolekandeteenused“ muutmine“
Lisa 1
Vorm A
Toetuse andmise tingimuste tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2021–31.12.2022
1. Erivajadustega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate
hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine
1.1. Innovaatiliste, sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogial (IKT) põhinevate
hoolekandeteenuste arendamine (tegevused lõppesid 31.12.2018)
1.2. Keskkonna kohandamise ja abivahendialane nõustamine
(tegevused on seisuga 31.12.2020 lõppenud)
1.21. Sotsiaalteenustele ligipääsu koordineerimine
2021. aastast alates hakkab Sotsiaalkindlustusamet (SKA) keskselt koordineerima füüsilist
ligipääsu sotsiaalteenustele. Eesmärk on luua kõikidele sihtrühmadele ligipääs riigieelarvelistest
vahenditest rahastatavatele SKA osutatavatele teenustele (sotsiaaltoetused, keskkonna ja
abivahendialane nõustamine, asendushoolduse korraldamine) ning SKA lepinguliste partnerite
osutatavatele teenustele (sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus, kaitstud töötamise teenus,
abivahendite kasutamise võimaldamine, erihoolekandeteenus). Sotsiaalhoolekande seaduse
(SHS) § 3 lõike 1 punkti 6 järgi tuleb sotsiaalhoolekandeline abi tagada inimesele võimalikult
kättesaadaval moel. Üheks eelduseks on muu hulgas füüsiline ligipääs teenustele. See tähendab,
et SHS-i alusel osutatavate teenuste osutamise ruumid peavad olema kohandatud erivajadusega
inimestele füüsiliselt ligipääsetavaks. Sealjuures ei oma tähtsust, kas tegemist on avalik-õigusliku
või erasektori omandisse kuuluva asutusega.
SKA eestvedamisel ja koostöös sotsiaalvaldkonna teenuseosutajatega (teenuseosutajad, kelle
osutatavaid teenuseid SKA rahastab või korraldab) tehakse alates 01.01.2021 teenuse saamise
asukohale füüsilise ligipääsu hetkeolukorra analüüs (st kas kõik inimesed pääsevad
teenuseosutaja juures teenustele iseseisvalt ligi alates parkimisest, sissepääsust, majas
liikumisest, tualetist jne), kaasates erinevate puudeliikide esindajaid (MTÜ Ligipääsetavuse
Foorum, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit, Eesti Pimedate
Ühing, Eesti Kurtide Ühing, Eesti Vaegkuuljate Liit, Õiguskantsleri Kantselei), ning selgitatakse
välja ligipääsuvajadused. Olukorrateadlikkuse saavutamiseks ja hetkeolukorra kohta tulemuste
saamiseks luuakse enesehindamisvahend, mille alusel teenuseosutajad hindavad oma
ligipääsetavuse komponente iga teenusekoha kohta eraldi.
Enesehindamisvahendist saadava andmeanalüüsi alusel antakse ligipääsetavuse hetkeolukorra
kohta tagasisidet teavitustegevusega. Eesmärk on keskenduda kõige enam parandamist
vajavate puudujääkide likvideerimisele, tuginedes praktilisele kliendikogemusele. Parima
loovlahenduse pakkuja peab olema suuteline koostöös SKA teenuseekspertidega ning
sotsiaalteenus(t)e kasutajakogemusele tuginedes: 1) avaldama artikleid kohalikes ja üleriigilises
ajalehes; 2) looma teenuseosutajat kaasates temaatilise tele- ja raadiointervjuu; 3) produtseerima
videoklippe ligipääsetavuse puudujääkide ja nende likvideerimisvõimaluste teemal; 4) korraldama
infotunni/seminari vm uudsemas formaadis ürituse teenuseosutajaile, et anda neile tagasisidet
enesehindamisvahendi abil tehtud lühiuuringu tulemuste kohta ja pakkuda lahendusettepanekuid
ligipääsetavuse parandamiseks.
Tabel 1. Sotsiaalteenustele ligipääsu koordineerimise tegevuste ajakava
Jrk nr Tegevus Tegevuse Tegevuse
2
üldajaraam algus- ja
(näidatakse lõppkuupäev
periood, mille kirjeldatud
jooksul nimetatud perioodil
tegevust
programmi ajal ellu
viia planeeritakse)
1 Sotsiaalteenustele ligipääsuga seonduv 2021–2022 2021–2022
teavitus, sh infopäevad
2 Sotsiaalteenuste osutajate paikvaatlused 2021–2022 2021–2022
3 Ligipääsetavuse enesehindamisvahend 2021 2021
teenuseosutajatele
1.3. Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste
pakkumine
2021. aastal jätkub rehabilitatsiooniprogrammi „Eakate funktsionaalse võimekuse ja ühiskonnas
osalemise toetamine“ katsetamise II laine1. Katseprojekti eesmärk on toetada erinevate
probleemidega (liikumispiirangud, raskused igapäevatoimingute tegemisel, kognitiivsete võimete
vähenemine, emotsionaalne ebastabiilsus, motivatsiooni vähenemine, suhtlemisraskused,
tõrjutus/kapseldumine ühiskonnaelust) eakatele kombineeritud teenuste osutamise kaudu nende
võimalikult iseseisvat toimetulekut vähemalt ühe aasta jooksul pärast programmi lõppu, ennetada
institutsionaalsele teenusele sattumist ja soodustada eaka ühiskondlikku aktiivsust. Katseprojekti
tulemuste põhjal on võimalik saada alusandmed, et koostada tulevikus eakatele mõeldud juhised.
Programmi koostamisel tugineti Soome multiprobleemsete eakate rehabilitatsioonistandardile.
2022. aastasse jääb ka rehabilitatsiooniprogrammi „Taastumine tööellu“ katsetamine.
„Taastumine tööellu“ on esimene tööalase rehabilitatsiooni programm psüühikahäiretega
inimestele.
Alates 2021. aastast keskendutakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse juhiste loomisele ning
TAT raames uusi rehabilitatsiooniprogramme ei arendata. Sihtrühmaspetsiifilised juhised
lähtuvad inimeste funktsioneerimisvõimest ja hõlmavad suuremaid sihtrühmi kui seni koostatud
programmid. Samas ei asenda juhised rehabilitatsiooniprogramme, vaid annavad raamistiku nii
individuaalprogrammide kui grupiprogrammide planeerimiseks. Nüüdseks välja arendatud
programmid jäävad kasutusse. Sealjuures on seni paremini rakendunud tööalase rehabilitatsiooni
programmid.
Teenusejuhised lähtuvad teenusesaaja eesmärkidest ning peamiselt tema tegevus- ja
osaluspiirangutest, mida kodeeritakse vastavalt RFK-metoodikale (rahvusvaheline
funktsioneerimisvõime, puude ja tervise klassifikatsioon), jättes teenuseosutajale teenuste
osutamise viisi (individuaal- vs. grupiteenus) ja rehabilitatsioonispetsialistide osutatavate
teenuste mahtude valikul suurema vabaduse kui valdav osa seni kinnitatud
rehabilitatsiooniprogramme. Eesmärk on lähtuda inimese piirangutest, nõrkadest ja tugevatest
külgedest ning soovitud tulemustest, mitte kitsamalt diagnoosist, kuid osutada sihtrühmadele
siiski samalaadseid teenuseid tõenduspõhiste metoodikate alusel nii, et saadud tulemused
oleksid sihtrühmiti võrreldavad. Rehabilitatsioonijuhised annavad teenuseosutajale konkreetse
inimesega tegelemiseks ette tegevuskava koostamise tõenduspõhise raamistiku, kuid ei eelda,
et teenust osutatakse grupis või samal ajal ühes ruumis, nagu rehabilitatsiooniprogrammi puhul.
Seega on juhiste loomine üks tegevus sotsiaalse rehabilitatsiooni kvaliteedi parandamisel ning
tõenduspõhisemate teenuste poole liikumisel. Aastatel 2021–2022 on plaanis koostöös
teenuseosutajatega luua kolm juhiste kogu – kaks täisealistele ja üks psüühika- ja
käitumishäiretega tööealistele inimestele – ja neid katsetada. Teenusesaajate hulgas on
kasvamas tööealiste osakaal ning eraldi seisundipõhiselt vaadatuna tuleb esile kiire
psüühikahäiretega inimeste osakaalu kasv tööeas puudega inimeste hulgas. Viimati nimetatute
puhul ei ole tegemist kitsa diagnoosipõhise sihtrühmaga, sest psüühika- ja käitumishäired on lai
seisundite rühm rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni 10. versiooni (RHK-10) järgi. Juhiste
1
Esialgne toimumisaeg oli planeeritud perioodi 03.–12.2020 (teenuste osutamine 9 kuu jooksul ning aruandlus), kuid eriolukorrast
tingitud piirangute tõttu lükkus katseprojekti algus septembrisse 2020, mistõttu see lõpeb juunis 2021 (teenuste osutamine perioodil
09.2020–05.2021 ning aruandlus).
3
loomisel tehakse koostööd vastavate valdkondade ekspertidega. Juhised arendatakse välja
kõigile teenuseosutajatele tasuta kasutamiseks. Juhiste laiemale rakendamisele eelneb koolitus.
2021. aastal jätkuvad riigihanke „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse tulemuslikkuse hindamise
metoodika väljatöötamine ja tulemuslikkuse hindamine Sotsiaalkindlustusametile“ tegevused, mis
algasid juulis 2020. SKA riigihanke partneriks on Tartu Ülikool. Hanke tegevused kestavad
kümme kuud. Riigihanke raames valmib sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse asjakohasuse,
tulemuslikkuse ja kulutõhususe hindamise (st sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse mõjuanalüüsi)
metoodika. Metoodika alusel tehakse analüüs ja esitatakse ettepanekud sotsiaalse
rehabilitatsiooni korralduse, sh teenuse kvaliteedi hindamise kohta. Analüüsi lõppraport valmib
septembris 2021.
2021. aastal jätkatakse rehabilitatsiooniteenuse kvaliteedi hindamise metoodika
väljatöötamisega, mille eesmärk on ühtlustada rehabilitatsiooniteenuse kvaliteeti. Selleks
hakatakse tegema kvaliteedi välishindamisi. Metoodika väljatöötamise raames luuakse
välishindamiste tarbeks hindamisvahend. Hindamisvahend luuakse, tuginedes 2020. aasta lõpus
valminud rehabilitatsiooni kvaliteedijuhisele. Lisaks kasutatakse alusena Euroopa
sotsiaalteenuste kvaliteedijuhtimise süsteemi2, Euroopa sotsiaalteenuste kvaliteediraamistikku3,
WHO poolt välja töötatud kvaliteedimudelit4 jt asjakohaseid rahvusvahelisi näiteid.
Hindamisvahendi väljatöötamisse on kaasatud SKA arendusspetsialistid, valdkonna nõunik(ud),
analüütik, teenuseosutajate esindajad jt olulised osapooled. 2021. aasta viimases kvartalis
alustatakse väljatöötatud metoodika testimisega, hindamised tehakse vähemalt kuue sotsiaalse
rehabilitatsiooni teenust osutava teenuseosutajaga. Pärast metoodika testimist täiendatakse
seda vastavalt saadud tulemustele, samuti toimuvad üleriigilist rakendamist ettevalmistavad
tegevused, tutvustused ja koolitused olulistele osapooltele. 2022. aasta lõpuks on metoodika
rakendamiseks valmis ning välja on töötatud ajakava, et hinnata teenuse kvaliteeti kõigi Eesti
sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajate juures. Metoodika avaldatakse peale selle
katsetamist SKA kodulehel.
Jätkatakse RFK metoodika rakendamisega, et võimaldada abivajajate terviklikku ja proaktiivset
toetamist olenemata sellest, kus toimub nende esimene kokkupuude süsteemiga (tervishoid,
tööhõive, hoolekanne). Tegevustega toetatakse RFK kasutuselevõttu üle riigi. Muu hulgas
kaasajastatakse RFK eestikeelne tõlge ja juhendmaterjalid, valmistatakse ette sotsiaalse
rehabilitatsiooni protsessi kaasajastamine ja RFK klassifikaatori integreerimine teenusesse ning
korraldatakse koolitused, et toetada järkjärgulist rakendumist, samuti tehakse ärianalüüs
üleriigilise tehnilise lahenduse lähteülesande paikapanekuks ning katsetused uute
sihtrühmadega, et täpsustada RFK rakendamise võimalikku ulatust.
Tabel 2. Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamise ning
koolituste pakkumise ajakava
Jrk nr Tegevus Tegevuse Tegevuse
üldajaraam algus- ja
(näidatakse lõppkuupäev
periood, mille kirjeldatud
jooksul nimetatud perioodil
tegevust
programmi ajal ellu
viia planeeritakse)
1 Rehabilitatsioonijuhiste arendamine ja 2021–2022
rakendamine erivajadusega täisealistele ja
tööealistele ning eriolukorrast tingitud
lõpetamata rehabilitatsiooniprogrammide
katsetamise lõpetamine (SKA)
1.1 Rehabilitatsioonijuhiste lähteülesande 2021–2022 01.01.2021–
koostamine eksperdirühma poolt 30.06.2021
2
The European Quality in Social Service-EQUASS
3
European Committee for Standardization (2010). Common Quality Framework for Social Services of General Interest
4
Maailma Terviseorganisatsioon (2012). WHO QualityRightsi töövahend. Inimõiguste ja kvaliteedistandarditele vastavuse
hindamine ja parandamine vaimse tervise valdkonna ja hoolekandeasutustes
4
1.2 Kahe rehabilitatsioonijuhiste kogu 2021–2022
väljatöötamine
Sihtrühm: täiskasvanud inimesed
1.2.1 Rehabilitatsioonijuhiste väljatöötamine 2021–2022 01.07.2021–
täiskasvanutele. 31.12.2022
Ettevalmistavad tegevused (võtmepartnerite
ja ekspertide kaasamine), sihtrühma
defineerimine, juhiste kirjeldamine, juhiste
katsetamine, tagasiside kogumine,
jätkutegevused
1.3 Rehabilitatsioonijuhiste väljatöötamine 2021–2022
Sihtrühm: psüühikahäirega tööealised
inimesed
1.3.1 Rehabilitatsioonijuhiste väljatöötamine 2021–2022 01.07.2021–
psüühikahäirega tööealistele inimestele. 31.12.2022
Ettevalmistavad tegevused (võtmepartnerite
ja ekspertide kaasamine), juhiste kirjeldamine,
juhiste katsetamine, tagasiside kogumine,
jätkutegevused
1.4 Rehabilitatsiooniprogrammide 2015–2021
katsetamine
1.4.1 Rehabilitatsiooniprogrammi „Eakate 2020–2021 01.01.2021–
funktsionaalse võimekuse ja ühiskonnas 31.06.2021
osalemise toetamine“ katsetamise II laine
1.4.2 Rehabilitatsiooniprogrammi „Taastumine 2020–2022 01.01.2021–
tööellu“ katsetamine 31.12.2022
2 Rehabilitatsiooni kvaliteedi hindamise 2021–2022
metoodika ja praktika väljatöötamine
(SKA)
2.1 Rehabilitatsiooni kvaliteedi hindamise 2021–2022
metoodika väljatöötamine ja katsetamine
2.1.1 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse 2020–2021 01.01.2021–
tulemuslikkuse hindamise metoodika 31.09.2021
väljatöötamine ja tulemuslikkuse hindamine
Sotsiaalkindlustusametile“ lõppraporti
valmimine
2.1.2 Rehabilitatsiooni kvaliteedi hindamise 2021–2022 01.01.2021–
metoodika väljatöötamine (hindamisvahendi 30.10.2021
loomine, huvigruppide kaasamine,
teenuseosutajate teavitamine, hindajate
koolitamine)
2.1.3 Rehabilitatsiooni kvaliteedi hindamise 2021–2022 01.11.2021–
metoodika katsetamine 28.02.2022
2.2 Rehabilitatsiooni kvaliteedi hindamise 2021–2022
metoodika rakendamine
2.2.1 Rehabilitatsiooni kvaliteedi hindamise 2021–2022 01.03.2021–
metoodika täiendamine pärast katsetamist, 31.07.2022
tulemuste ja metoodika tagasiside
analüüsimine multidistsiplinaarses
meeskonnas, tulemuste esitlused
huvigruppidele, rakendamiseks vajalike
muudatuste tegemine
Metoodika tutvustamine teenuseosutajatele, 2021–2022 01.08.2022–
metoodika kasutusele võtmine 31.12.2022
3 RFK arendamine ja rakendamine (SKA ja 2015–2022
SoM)
3.1 RFK eestikeelse tõlke kaasajastamine ja 2021 01.01.2021–
korrigeerimine 31.12.2021
3.2 RFK koolitajate koolitused, teenuseosutajate 2021–2022 01.01.2021–
5
koolitused 31.12.2022
3.3 Ärianalüüsi hanke ettevalmistus ja hanke 2021–2022 01.01.2021–
korraldamine RFK rakendamiseks 31.12.2022
valdkondadeüleselt, ärianalüüsi valmimine
3.4 Katsetused uute sihtrühmadega 2021–2022 01.07.2021–
31.12.2022
3.5 Valminud on sotsiaalse rehabilitatsiooni 2022 01.01.2022–
protsessi analüüs RFK kasutuselevõtuks 31.12.2022
Tabel 3. Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamise ning
koolituste pakkumisega seotud näitajad
Näitaja Näitaja nimetus 2021 2022 Sihttas Sihttase Selgitus
e kumula-
kumula tiivne
-tiivne (2023)
(2018)
Väljund Hoolekandeteenust 0 108 1026 1294 2015.–2016. a näitaja
inäitaja saanud inimeste 555 ja 2017.–2018. a
arv näitaja 471 inimest,
2019.–2020. a näitaja
160 ja 2021.–2022. a
näitaja 108 inimest
Tulemu Osalejad, kes 6 30% 30% 30% 30%
snäitaja kuud pärast
teenuse saamise
algust on tööturul
Tulemu Osalejate suhtarv, 15% 15% 15% 15%
snäitaja kes said aasta
jooksul ESFist
toetatud
hoolekandeteenus
eid ning kelle
toimetulek seeläbi
paranes või kelle
puhul välditi
ööpäevaringsele
institutsionaalsele
teenusele
suundumist
Väljund Koolitusel osalenud 150 250 1063 1857 2015.–2016. a näitaja
inäitaja inimeste arv 449 ja 2017.–2018. a
näitaja 614 inimest,
2019.–2020. a näitaja
364 ja 2021.–2022. a
näitaja 430 inimest
Valminud 0 3 Valminud (koostatud,
rehabilitatsioonijuhi katsetatud,
ste arv täiendatud) on kolm
rehabilitatsioonijuhist
Valminud 0 1 Valminud (koostatud,
rehabilitatsiooni katsetatud,
kvaliteedi täiendatud) on
hindamise vahend rehabilitatsiooni
kvaliteedi hindamise
vahend
6
Rehabilitatsiooni 0 6 Rehabilitatsiooni
kvaliteedi kvaliteedi hindamise
hindamise metoodika
metoodika katsetamisse on
katsetamisse kaasatud kuus
kaasatud teenuseosutajat
teenuseosutajate
arv
RFK eestikeelne 1 0 Kaasajastatakse RFK
tõlge eestikeelne tõlge ja
käsiraamat, lisades
uusi (praegusest
tõlkest puuduvaid, ent
olulisi) koode ning
parandades
kehtivates
versioonides olevad
vead ja kitsaskohad.
Tõlke ja käsiraamatu
mugavamaks
kasutamiseks on
mõistlik luua
materjalide online
versioon. Tegevuseks
käivitatakse tõlke ja
käsiraamatu
uuendamisega
tegelev (tasustatud)
eksperdirühm
Tellitud RFK 1 0 Tellitakse ärianalüüs,
arenduse et selgitada välja RFK
ärianalüüs valdkondadeülese
rakendamise
arendusvajadused
(infosüsteemid, nende
ühilduvus,
andmevahetusprotses
sid, edasised
arendusvajadused ja
selleks vajalik eelarve
jm) ja arenduste
maksumus
Valminud 0 1 Kaardistatakse SRT
sotsiaalse taotlemise ja teenuse
rehabilitatsiooni saamise protsessi
protsessi analüüs analüüs (et oleks
võimalik hinnata
teenuse osutamise
mõju,
eesmärgipärasust ja
tulemust), edasised
arendusvajadused
1.4. Erihoolekandesüsteemi arendamine teenusedisaini kaudu (tegevused lõppesid
30.11.2018)
1.5. Teadlikkuse suurendamine innovaatilistest hoolekandeteenustest (tegevused lõppesid
31.12.2020)
1.6. Sotsiaalvaldkonna infotehnoloogiakonverents (tegevused lõppesid 31.12.2020)
7
1.7. Omastehooldajate tugivõrgustiku väljatöötamine
Omastehooldajatele (edaspidi ka hoolduskoormusega inimesed) langeb ebaproportsionaalselt
suur hoolduskoormus. Pereliikmete roll oma lähedaste hooldamisel on suur nii Eestis kui mujal
maailmas. Euroopa omastehooldajate ühenduse EuroCarers hinnangul on ligi 80%
hoolduskoormusest Euroopa Liidus omaste ehk abikaasade, sugulaste ja sõprade kanda ning
see töö on harilikult tasustamata.
Sotsiaalministeerium reformib pikaajalise hoolduse korraldust eesmärgiga vähendada
hoolduskoormust ning tagada hooldusvajadusega inimestele ühtlase kättesaadavuse ja
kvaliteediga integreeritud teenused ja inimesekeskne hoolduse korraldus. Hoolduskoormuse
leevendamisel on oluline pakkuda omastehooldajatele senisest suuremat tuge.
Sotsiaalministeerium on muutmas sotsiaalhoolekande seaduse § 15 lõiget 4 (jõustub eeldatavalt
2022. a I või II kvartal), millega seoses täpsustatakse KOVi kohustust hinnata ka
hoolduskoormusega inimese abivajadust. Täpsustusega muutub KOVide senine praktika ja
eeldatavalt tekib praegusest suurem vajadus ka vastavate toetavate abimeetmete järele. Seoses
sellega võimaldatakse KOVidel saada rahalist tuge hoolduskoormusega inimestele mõeldud
abimeetmete (teenused, koolitused jne) väljatöötamiseks/väljaarendamiseks sama meetme
avatud taotlusvoorus. Riigieelarvelistest vahenditest rahastatakse hoolduskoormuse
hindamismetoodika ja hindamisvahendi ning selle juurde kuuluva hindamisjuhendi väljatöötamist
ja testimist KOVides.
Hoolekande TAT-st viiakse ellu järgmised tegevused:
- omastehooldajatele info jagamise platvormi loomine;
- rahvusvahelisele ja KOVide olemasolevale praktikale tugineva alusanalüüsi koostamine
hoolduskoormusega inimestega seotud õiguslike muudatuste tegemiseks eesmärgiga ühtlustada
KOVide praktikat. Analüüsi eesmärkideks on saada infot ja andmeid hooldajatele pakutavate
toetusmeetmete, kriteeriumite ja võimaluste kohta, nt hooldajatele makstava rahalise toetuse
eesmärk, millega rahaline toetus siduda, milliste tingimuste alusel ja kellele rahalist toetust
maksta jms.
Tabel 4. Omastehooldajate tugivõrgustiku väljatöötamisega seotud ajakava
Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja
nr üldajaraam lõppkuupäev
(näidatakse kirjeldatud
periood, mille perioodil
jooksul nimetatud
tegevust
programmi ajal ellu
viia planeeritakse)
1 Omastehooldajatele info jagamise platvormi 2022–2023 01.02.2022–
loomine 30.04.2022
2 Rahvusvahelisele ja KOVide praktikale 2022–2023 02.01.2022–
tugineva alusanalüüsi tegemine 31.01.2022
hoolduskoormusega inimestega seotud
õiguslike muudatuste tegemiseks, et
ühtlustada KOVide praktikat
1.8. Kuulmispuudega inimestele suunatud kaugtõlketeenuse pakkumine
2017. aastal alustati kirjutus- ja viipekeele tõlketeenuse (nii kontakt- kui kaugtõlkena)
väljaarendamist ning soovituslike juhiste koostamist ja ajakohastamist. Viipekeele tõlketeenuse
kättesaadavuse parandamiseks arendati välja sissehelistamisteenusena kaugtõlketeenus.
Kaugtõlketeenuse eesmärk on tagada kiiresti kättesaadav teenus abivajajatele, sealhulgas
kaugtõlketeenuse parem kättesaadavus äärealadel. Kaugtõlketeenust osutatakse Skype’i kaudu.
Teenust osutatakse kahe aasta jooksul umbes 170 inimesele. Kuna teenuse maht ühe inimese
kohta on väga väike (umbes 7 minutit üks kõne), siis rakenduskava näitajates neid inimesi ei
8
arvestata. Sihtrühma vastavuse kontrollimiseks esitab kaugtõlketeenuse pakkuja teenusesaaja
nime ja isikukoodi.
TAT-st alustatakse kaugtõlketeenuse pakkumist vanaduspensioniealistele inimestele, kelle
toimetulekut teenuse saamine parandab ning sellega välditakse inimese ööpäevaringsele
institutsionaalsele teenusele sattumist. Samuti soodustab eakale kaugtõlketeenuse osutamine
tema hoolduskoormusega lähedase tööturul osalemist.
Korraldatakse viipekeeletõlkide koolitus ning toimuvad teavitustegevused teenuse arendamise ja
osutamise kohta nii partnerorganisatsioonidele kui klientidele.
Kuna praegu kasutusel olev teenuse osutamise platvorm (Skype) ei ole sihtrühma ja
teenuseosutajat arvestav ning vajadus on spetsiaalse, kõiki osapooli arvestava rakenduse järele,
tehakse rahvusvaheline hange, et leida rakendus, mida saaks kasutada erinevates seadmetes
(mobiil, lauaarvuti, sülearvuti, tahvelarvuti) ning mis oleks kasutajate vajadusi arvestav ja
võimaldaks ootejärjekorra kuvamist, hädaabikõnedega eelisjärjekorras tõlkeliinile pääsemist,
isikliku telefoni numbri ühendamist rakendusega, tagasi helistamise võimalust, failide vahetust,
tõlkelogide salvestust ja automaatsemat aruandlust.
Erivajadusega vähenenud töövõimega tööealistele inimestele (16-aastane kuni
vanaduspensioniealine) pakutakse kaugtõlketeenust TAT-st „Töövõimereformi sihtrühma
töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ ning alla 16-aastastele pakutakse
kaugtõlketeenust TAT-st „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja
pereelu ühildamise soodustamine“.
Tabel 5. Kuulmispuudega inimestele suunatud kaugtõlketeenuse pakkumise ajakava
Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja
nr üldajaraam lõppkuupäev
(näidatakse kirjeldatud
periood, mille perioodil
jooksul nimetatud
tegevust
programmi ajal ellu
viia planeeritakse)
1 Kaugtõlketeenuse pakkumine 2021–2023 01.01.2021–
31.12.2022
2 Äpi hankimine 2021–2022 01.01.2021–
31.12.2022
Tabel 7. Kuulmispuudega inimestele suunatud kaugtõlketeenuse pakkumise näitajad
Näitaja Näitaja 2021 2022 Sihttase Sihttase Selgitus
nimetus kumula- kumula-
tiivne tiivne
(2018) (2023)
Väljundi Koolitatud 10 10 20
näitaja inimeste arv
2. Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele (tegevused lõppesid
31.01.2019)
9
3. Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks
3.1. Sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate supervisioon ja täienduskoolitus
Sotsiaalvaldkonna töötajatele ja vahetult teenust osutavatele isikutele korraldatakse nende
pädevust suurendavaid täienduskoolitusi (sh töötamaks erivajadustega inimestega, k.a
dementsuse diagnoosiga inimesed). Dementsussündroomi käsitlevate koolituste raames
koolitatakse esmalt hooldusasutuste sisekoolitajaid, kes on edaspidi oma asutuse töötajate
koolitajateks. Sisekoolitused võimaldavad sotsiaalvaldkonna töötajatel ja teenuseosutajatel
osutada kvaliteetsemat teenust ning paremini kaasata suurema osa asutuse personalist.
Sotsiaalvaldkonna töötajate kvalifikatsiooni hoidmiseks ja arendamiseks korraldatakse koolitusi,
arutelusid, erialapõhiseid teema- ja praktikapäevi (hooldajatele, tegevusjuhendajatele,
sotsiaaltöötajatele, võlanõustajatele jne) ning töötatakse välja juhiseid/juhendmaterjale (nt eetika
käsiraamat). Üks kord aastas korraldatakse sotsiaalala aktuaalsetel teemadel laiapõhjaline
konverents, mille eesmärk on parandada sotsiaaltöötaja mainet, tekitada ühiskonnas
diskussiooni, tõstatada olulisi teemasid, ühendada sotsiaalvaldkonna inimesi. Samuti toimub üks
kord aastas sotsiaalvaldkonna töötajate tunnustamine, mis on suunatud kõigile sotsiaalala
töötajatele.
Sotsiaalvaldkonna töötajaid toetatakse ka mentorlusvõimaluste pakkumisega, näiteks mentor
valdkonna uutele töötajatele ja valdkonna sees eriala vahetavatele töötajatele, et kanda edasi
valdkonna eetikat ja tõekspidamisi ning erialaspetsiifikast tulenevaid käitumisjuhiseid. Tegevuse
juures on oluline pöörata tähelepanu mentorite väljaõppele ja seda toetada, samuti on mentorluse
korraldamisel oluline toetada mentoreid ja organisatsioone.
Tabel 6. Tegevuse ajakava
Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse
(näidatakse periood, algus- ja
mille jooksul nimetatud lõppkuupäev
tegevust programmi ajal kirjeldatud
ellu viia planeeritakse) perioodil
1 Sotsiaalvaldkonna töötajate ja 2015–2023 01.01.2021–
teenusepakkujate pädevust 31.12.2022
suurendavad koolitused (TAI)
2 Sotsiaalvaldkonna töötajatele 2021–2022 01.04.2021–
teemapäevade, koolituste ja 30.11.2022
arutelude korraldamine ning juhiste
koostamine (ESTA)
3 Sotsiaalvaldkonna töötajate 2021–2022 01.03.2021–
tunnustusüritus (ESTA) 31.03.2022
4 Sotsiaalala aastakonverents 2021–2022 01.04.2021–
(ESTA) 30.11.2022
5 Mentorlusvõimaluste pakkumine 2021–2022 01.08.2021–
sotsiaalvaldkonna tööötajatele 31.12.2022
(ESTA)
Tabel 7. Tegevusega 3.1 seotud näitajad
Näitaja Näitaja 2021 2022 Sihttas Sihttase Selgitus
nimetus e kumula-
kumula tiivne
-tiivne (2023)
(2018)
Väljundi Supervisioonis 0 0 372 434 2015.–2016. a näitaja 0,
näitaja osalenud 2017.–2018. a näitaja
inimeste arv 372, 2019.–2020. a
näitaja 62
10
Väljundi Koolitusel 25 28 542 661 2015.–2016. a näitaja
näitaja osalenud 270 TAI, töö
inimeste arv psüühikahäirega
kliendiga, 2017.–2018. a
näitajad 33 TAI, töö
psüühikahäirega
kliendiga, 12 TAI
dementsuseteemaline
koolitus ja 229 (SoM),
2019.–2020. a näitaja 46
(TAI), 2021.–2022. a
näitaja 53, 2023.a näitaja
18
3.2. Varem välja arendatud ja rakendatud teenuste levimuse, mõju ja arenguga seotud
uuringud edasiseks teenuste korralduseks ja arendustegevus
Tehakse uuringud, mille eesmärk on saada teavet sotsiaalvaldkonna teenuste edasiseks
korraldamiseks ja arendamiseks. Uuringutulemused annavad ülevaate erivajadusega ja
hoolduskoormusega inimestele suunatud poliitikameetmete rakendamise tulemuslikkusest ja
mõjust nende tööhõivele, elukvaliteedile, toimetulekule ja ühiskonnaelus osalemisele. Uuringust
tulevaid andmeid kasutatakse pikaajalise hoolduse poliitika kujundamisel. Uuringutulemustele
tuginedes on võimalik planeerida tegevused tööjõuvajaduse paremaks katmiseks ning pikaajalise
hoolduse reformi edukaks ettevalmistamiseks ja elluviimiseks.
Tabel 8. Tegevuse 3.2 ajakava
Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse
(näidatakse periood, algus- ja
mille jooksul nimetatud lõppkuupäev
tegevust programmi ajal kirjeldatud
ellu viia planeeritakse) perioodil
1 Sotsiaalvaldkonna uuring(ud) 2018–2022 01.01.2021–
(SoM) 31.12.2022
1.1 Hooldusvajaduse uuring (SoM) 2020–2021 01.01.2021–
30.03.2021
1.2 Elanikkonna hoolduskoormuse 2020–2022 01.01.2021–
uuring (SoM) 31.12.2022
4. Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine sotsiaalteenuste
kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks
4.1. Kõrgemad sotsiaalkaitse kursused
Jätkatakse kõrgemate sotsiaalkaitse kursuste korraldamist, mis on Sotsiaalministeeriumi
eestvedamisel toimuv iga-aastane koolitus. Koolitus annab põhjalikud teadmised
sotsiaalkaitsepoliitika alustest, Eesti sotsiaalpoliitika mõjutajatest ning olemasolevatest ja
tulevikulahendustest. Kõrgemad sotsiaalkaitse kursused korraldatakse aastal 2022.
Korraldatava kolmepäevase koolituse eesmärk on parandada sotsiaalvaldkonna eesmärkide
elluviimise tõhusust, mõjusust ja kvaliteeti. Koolituse sihtrühm on KOV-ide ning riigi- ja erasektori
juhid. Koolitajad on peamiselt valdkonna juhtivad teadlased ja eksperdid, samuti poliitikud,
ettevõtjad ja arvamusliidrid.
Tabel 9. Kõrgemate sotsiaalkaitse kursuste rakendamise ajakava
Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
nr (näidatakse periood, mille lõppkuupäev kirjeldatud
jooksul nimetatud tegevust perioodil
programmi ajal ellu viia
11
planeeritakse)
1 Kursuse toimumine 2016–2022 01.01.2022–31.12.2022
(SoM)
Tabel 10. Kõrgemate sotsiaalkaitse kursuste rakendamisega seotud näitajad
Näitaj Näitaja 2021 2022 Sihttase Sihttas Selgitus
a nimetus kumulatii e
vne kumul
(2018) atiivne
(2023)
Väljun Kursusel 0 80 218 530 2016. a osales
dinäit osalenud 69 inimest, 2017.–
aja inimeste 2018. a osales 149
arv inimest, 2019.–2020. a
osales 152 inimest.
2021. a kursust ei
toimunud. 2022.–2023. a
osaleb 160 inimest.
4.2. Sotsiaaltransporditeenuse korralduse arendamine
(tegevus lõppenud seisuga 31.12.2018)
4.3. Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö
arendamine
Vabaühenduste, KOV-ide ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö toetamiseks katsetati aastatel
2019–2020 koostöös MTÜ-ga Eesti Külaliikumine Kodukant vabatahtlikku tööd
sotsiaalvaldkonnas kuues Eesti maakonnas. Aastatel 2021–2023 laiendatakse väljatöötatud
vabatahtlike kaasamise koostöömudeli kasutamist üle Eesti. Vabatahtlike kaasamine
hoolekandesse toetab olulisel määral inimeste iseseisvat toimetulekut oma kodus. Eesmärk on
kaasata senisest enam vabatahtlikke hoolekandesüsteemi ja toetada vabatahtlike abiga eakaid
ja täisealisi erivajadustega inimesi, kes vajavad igapäevase eluga toimetulekul seni pakutavatele
teenustele täiendavalt kõrvalabi, tuge või seltsi. Paindlik ja inimlik tugi parandab abivajajate
elukvaliteeti, täiendab ametlikke sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid ning aitab edasi lükata
abivajaduse süvenemist ja/või ennetada hooldusasutusse paigutamist.
Tabel 11. Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö
arendamise rakendamise ajakava
Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
nr (näidatakse periood, mille lõppkuupäev kirjeldatud
jooksul nimetatud tegevust perioodil
programmi ajal ellu viia
planeeritakse)
1 2017–2020 välja 2021–2023 31.08.2021–31.12.2022
töötatud ja
katsetatud
vabatahtlike
koostöömudeli
rakendamine (SoM)
Tabel 12. Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö
arendamise rakendamisega seotud näitajad
Näitaja Näitaja nimetus 2021 2022 Sihttase Sihttase Selgitus
kumula- Kumula-
tiivne tiivne
(2018) (2023)
12
Väljund Vabatahtlike poolt 0 1000 0 2019.–2020. a
inäitaja osutatud teenust 678
saanud inimeste arv 2478 teenusesaajat.
2023. a
näitajaks on
planeeritud 800
4.4. Kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekandealane nõustamine elanikkonna
abistamiseks
Üle Eesti ühtlaste ja kvaliteetsete sotsiaalhoolekande abimeetmete pakkumiseks loodi SKA
juurde 2019. aastal KOV-ide nõustamise üksus. Üksus aitab sotsiaalhoolekande valdkonnas ellu
viia riiklikku sotsiaalkaitsepoliitikat, rakendada KOV-i tasandil riiklikke strateegiaid ja
koordineerida valdkondadeülest sotsiaalkaitsealast koostööd.
Aastatel 2021–2022 on üksuse tegevused suunatud Eestis regionaalse ebavõrdsuse
vähendamisele sotsiaalhoolekandeteenuste korraldamisel.
Üksuse eesmärgid on:
1) pakkuda riigipoolset tuge KOV-idele nende sotsiaalhoolekande ülesannete täitmisel;
2) ühtlustada ja parandada sotsiaalhoolekande abimeetmete kvaliteeti KOV-i tasandil teenuste
sisulise arendamise, sealhulgas teenuste miinimumstandardite loomise ja inimeste abivajaduse
hindamise vahendi loomises osalemise kaudu;
3) toetada KOV-i tugeva esmatasandil toimiva täisealiste sotsiaalhoolekandesüsteemi
arendamisel;
4) koondada riigi tasandil ühte ametkonda täisealiste sotsiaalhoolekande valdkonna analüüsitud
info ja nõustamiskompetents, et toetada Sotsiaalministeeriumi KOV-ide tasandil täisealiste
sotsiaalhoolekande poliitika kujundamisel ja rakendamisel (üks tervikpildi hoidja), tehes muu
hulgas riigile õigusloomet puudutavaid ettepanekuid;
5) korraldada riigipoolset sotsiaalkaitsetegevust regionaalsetes ja üleriigilistes kriisikomisjonides,
-staapides ja teistes kooslustes eesmärgiga leida sotsiaalhoolekandelisi lahendusi
kriisisituatsioonides;
6) korraldada koostöös KOV-idega ajutise kaitse saanud Ukraina sõjapõgenike KOV-i
ümberasumist ning pakkuda KOV-idele nende sotsiaalhoolekande ülesannete täitmisel seoses
nimetatud sihtrühmaga riigipoolset tuge.
Nendes valdkondades tehtavate tegevuste tulemid on suunatud neljale tasandile – isik, KOV,
teenuseosutaja ja riik.
Eesmärgi täitmiseks tehtavad tegevused jaotuvad alljärgnevalt.
I NÕUSTAMINE
Nõustamistegevused jagunevad kolmeks:
1. Strateegiline nõustamine
Tegemist on toega KOV-i juhtidele sotsiaalhoolekandelise tegevuse ja arengu planeerimisel.
Selle raames vaadeldakse ja analüüsitakse KOV-i, et luua ühtne pilt, milles on kajastatud:
sotsiaalkaitse piirkondlik profiil;
sotsiaalteenuste õigusliku regulatsiooni õiguspärasus;
ressursside ja tööprotsesside efektiivne rakendamine KOV-i eelarves hoolekandele vajalike
tegevuskulude planeerimisel.
2. Rakenduslik nõustamine
Rakendusliku nõustamise eesmärk on luua tuge ning võimestada KOV-i sotsiaaltöö ametnikke ja
teenuseosutajaid, töötades välja ühtsed lahendusviisid, näidis- ja juhendmaterjalid (teenuste
miinimumstandardid, mille alusel peavad KOV-id inimestele abi tagama) ning hindamisvahendid
13
inimeste abivajaduse terviklikuks hindamiseks.
Teenuste osutamise korraldamist toetatakse KOV-ideüleses koostöös, näiteks maakonnaülesed
või mitme KOV-i koostöös tegutsevad sihtrühma- või kompetentsipõhised teenusekeskused.
3. Juhtumipõhine nõustamine
Juhtumipõhise nõustamise eesmärk on toetada KOV-i ja teenuseosutajaid keerukate juhtumite
lahendamisel võrgustikutöö abil, kaasates piirkonna partnereid (töötukassa, KOV, päästeamet,
haiglad, politsei jt). KOV-ide abistamise ja võrgustikutöö vormide loomise kaudu tagatakse
toimivad lahendused, tegevuste elluviimine ja elanikkonna kindlustatus sobivate
sotsiaalteenustega.
KOV-i nõustamisüksus ei võta üle juhtumikorraldaja rolli. Juhtumipõhist nõustamist pakutakse
täiskasvanutele osutatavate kohustuslike sotsiaalteenuste puhul.
4. Regionaalsetes, kohalikes ja riiklikes kriisikomisjonides ja -staapides osalemine
Eesmärk on kaasa aidata lahenduste leidmisele, mis on esile kerkinud kriisisituatsioonides. SKA
KOV-i nõustamistalituse piirkonnajuhtide vastutusel on juhtida kõigi regionaalsete
sotsiaalkaitseteemade (töötus, lapsed, eluruumid, toimetulek, haridus, integratsioon) kolme
tööliini: vastuvõtupunktide, majutusasutuste ja põgenike KOV-i suunamise tööliin.
SKA KOV-i nõustamistalitusele tuleb uue ülesandena ajutise kaitse saaja KOV-i üksusesse elama
asumise korraldamine. Kui ümber asuval ajutise kaitse saajal ei ole õnnestunud iseseisvalt
endale sobivat elamispinda leida, korraldab SKA KOV-i nõustamistalitus isikule sobiva eluaseme
leidmise koostöös selle KOV-iga, kuhu inimene ümber paigutub.
Nõustamistalituse nõustajad, teenuse arendusnõustajad ja juriidilised nõustajad on liidetud nende
tööliinidega. KOV-i nõustamistalituse töötajate ülesandeks on nõustada ja abistada KOV-e, et
toetada nende toimetulekut isikutega, kes saavad ajutist kaitset seoses sellega, et nad olid
sunnitud sõjalise konflikti tõttu Ukrainast lahkuma.
II ANDMED JA INFO JAGAMINE (ABITEGEVUSED)
Andmete analüüs ja info jagamine jaguneb kolmeks tegevuseks:
1. Kogemuste kogumine ja analüüs
KOV-ide sotsiaaltöö ja teenuste korraldamise parimat praktikat kogutakse eesmärgiga jagada
hästitoimivaid ja asjakohaseid lahendusi, et parandada sotsiaalhoolekande kvaliteeti, sealhulgas
luua eeldused tõenduspõhiste ja kogutud andmetel põhinevate sekkumiste planeerimiseks.
Selle tegevuse raames kogutakse SKA kodulehele parimad KOV-i
sotsiaalvaldkonna/teenuseosutajate kogemused, saadetakse teenuseosutajatele/KOV-idele infot
sellega tutvumiseks, samuti juhitakse KOV-ide/teenuseosutajate tähelepanu nendele
kogemustele, näiteks nõustamise käigus. Parima praktika tutvustamiseks korraldatakse
veebiseminare.
2. Analüüside ja ettepanekute tegemine
Eesmärk on luua võrreldavad andmed, et nii riik kui KOV saaks teha teadlikumaid valikuid
teenuste korraldamisel ja teenuste osutamisel ning planeerida tõhusamalt vajalikke sotsiaalkaitse
meetmeid.
Väga oluline on koostada KOV-i elanike statistiline profiil.
KOV-ide kaupa selgitatakse välja potentsiaalsete abivajajate profiil (statistilised andmed,
isikustamata andmed sihtrühmade kaupa, abivajaduse raskusastmed), mis võimaldab koostada
ka tulevikuvisiooni sotsiaalhoolekande olukorrast ja elanike abivajadusest 10–20 aasta pärast
14
(piirkondlikud trendid, vananemine, noorte ja tööealiste väljavool, töötus).
Kaardistuse tulemusel selgitatakse välja, kellele on vaja teenuseid arendada ja pakkuda. Riiklik
statistika, KOV-i profiil ja sotsiaalkaitse trendid seotuna võimaldavad KOV-ide poliitikakujundajatel
selgelt jälgida KOV-i arengut ning planeerida strateegiliselt loogilisi tegevusi. Selles osas on
alustatud koostööd ka volikogude sotsiaal- ja rahanduskomisjonidega.
3. Sotsiaalkaitsealase info kättesaadavaks tegemine
Sotsiaalkaitsealase info kättesaadavaks tegemine SKA kodulehel võimaldab nii inimestel kui
KOV-idel saada võrdlevat, ühetaolist, teatava regulaarsusega uuendatavat infot
sotsiaalhoolekande olukorra kohta riigis ning iga KOV-i kohta eraldi. See võimaldab muu hulgas
ka KOV-i territooriumil elavatel inimestel jälgida arengutrende piirkonnas.
Lihtsasti mõistetava sotsiaalkaitsealase info esitamine tagab suurema klienditeadlikkuse, millega
mõjutatakse otseselt sotsiaalteenuste kvaliteedi arengut. Teadlikum tarbija = parem teenus. KOV-
ide ja teenusosutajate teadlikkuse suurendamiseks korraldatakse koolitusi ja infoseminare.
15
Tabel 13. Sotsiaalhoolekandealase nõustamise ajakava
Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja
nr üldajaraam lõppkuupäev
(näidatakse kirjeldatud
periood, mille perioodil
jooksul nimetatud
tegevust
programmi ajal ellu
viia planeeritakse)
1 Strateegiline, rakenduslik ja juhtumipõhine 2021–2022 01.01.2021–
nõustamine 31.12.2022
2 Hoolekandealase praktika seire, analüüs ja 2021–2022 01.01.2021–
ettepanekute koondamine 31.12.2022
3 Hoolekandealase info kättesaadavuse 2021–2022 01.01.2021–
tagamine 31.12.2022
4 Seminarid ja kohtumised 2021–2022 01.01.2021–
sotsiaalhoolekande abimeetmete 31.12.2022
ühtlustamiseks ja parandamiseks
5 Teenuste miinimumstandardite loomine 2021–2022 01.01.2021–
31.12.2022
Tabel 14. Sotsiaalhoolekandealase nõustamisega seotud näitajad
Näitaja Näitaja nimetus 2021 2022 Sihttase Sihttase Selgitus
kumulatii kumulatiivne
vne (2023)
(2018)
1 Nõustamiste 250 300 0 1050 2019. ja 2020. a
(strateegiline, näitaja 500
rakenduslik,
juhtumipõhine) arv
kokku
2 Teenuseosutajate 20 35 0 90 2019. ja 2020. a
nõustamiste arv näitaja 35
3 Koolitatute arv 100 100 0 400 2019. ja 2020. a
näitaja 200
4.5. Ida-Virumaa toetamine sotsiaalteenuste arendamisel ja pakkumisel
Toetamaks Ida-Virumaad sotsiaalvaldkonna probleemide lahendamisel, katsetab
Sotsiaalministeerium 2020. aastal hangitud arendusprogrammi, mille käigus toimuvad mitmed
kohtumised Ida-Virumaa KOV-ide juhtide, sotsiaaltöötajate ja sotsiaalteenuse osutajatega.
Kasutades teenusedisaini töömeetodeid, toetatakse KOV-e vajalike teenuste väljatöötamisel ning
nõustatakse sobilikest toetusmeetmetest, sh meetme „Tööturul osalemist toetavad
hoolekandeteenused“ 2021. aastal avatavast taotlusvoorust toetuse taotlemisel. Avatud
taotlusvoor on KOV-idele hea võimalus kasutada lisaraha teenuste käivitamiseks ning teenuste
kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks.
Lisaks arendusprogrammile hangib Sotsiaalministeerium Ida-Virumaa KOV-ide
sotsiaaltöötajatele sotsiaaltöö täiendkoolitusprogrammi, mille raames koolitatakse Ida-Virumaa
KOV-ide sotsiaaltöötajaid.
Tabel 15. Ida-Virumaa sotsiaalteenuste arendamise ja pakkumise toetamise ajakava
Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja
nr üldajaraam lõppkuupäev
16
(näidatakse kirjeldatud perioodil
periood, mille
jooksul
nimetatud
tegevust
programmi ajal
ellu viia
planeeritakse)
1 Arendusprogrammi elluviimine (SoM) 2019–2021 01.01.2021–31.12.2021
2 Ida-Virumaa KOV-ide toetamine avatud 2019–2021 01.01.2021–30.06.2021
taotlusvooru projektide koostamisel (SoM)
3 Ida-Virumaa KOV-ide toetamine 2021–2022 01.01.2021–31.12.2022
sotsiaalteenuste arendamisel (SoM)
4 Sotsiaaltöö täiendkoolitusprogrammi 2021–2022 10.10.2021–31.12.2022
elluviimine
Tabel 16. Ida-Virumaa sotsiaalteenuste arendamise ja pakkumise toetamisega seotud
näitajad
Näitaja Näitaja nimetus 2021 2022 Sihttase Sihttase Selgitus
kumula- kumula-
tiivne tiivne
(2018) (2023)
1 KOV-ide arv, kes on 8 0 8 Kaasati kõik
kaasatud Ida-Virumaal Ida-Virumaa
arendusprogrammi KOVd
2 Arendusprogrammi 84 0 0 84 2020. a
raames koolitatute arv näitaja 13,
2021. a
näitaja 71
3 Koolitatute arv, kes on 0 34 0 34
osalenud sotsiaaltöö
täiendusprogramimis
4.6. Inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi korralduse arendamine
esmatasandi hoolduskoordinatsiooni süsteemi abil hooldusvajadusega inimesele
Aastatel 2018–2019 viidi ellu hoolduse koordinatsiooni katseprojekt, millega paralleelselt
valmistati ette üle riigi rakendatava inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi
koordinatsioonimudeli kontseptsioonidokument. Kontseptsioonidokumendi koostamise töörühma
kuuluvate valdkonna spetsialistide, sihtrühmade esindajate ja (rahvusvaheliste) ekspertide töö
ning hoolduse koordinatsiooni katseprojekti tulemusena jõuti arusaamale, et Eesti oludesse
sobivaim lahendus on piirkondliku paindlikkusega rakendatav inimesekeskne hoolekande-
ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel (edaspidi koordinatsioonimudel), kus eesmärgid
ja ülesanded on üle riigi kokku lepitud. See, kes ja kuidas ülesandeid täidab, lepitakse kokku
piirkondades kohapeal. Koordinatsioonimudeli eesmärk on jõuda olukorrani, kus kõik abivajajad
saavad neile vajaliku sotsiaalhoolekandelise ja tervishoiuabi võimalikult loogiliselt ja sujuvalt nii,
et teekond abini on katkematult toetatud.
2020. aasta juunis kuulutati välja konkurss „Inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi
koordinatsioonimudel“, mille raames alustati kuues piirkonnas paindliku koordinatsioonimudeli
rakendamist. Projekti käigus on mitme piirkonna kogemustele tuginedes ühelt poolt võimalik
olemasoleva koordinatsioonimudeli kirjeldust testida ja täiendada (sh täpsustada, milline peaks
olema rahastamismudel ja selle komponendid ning millist tuge vajavad piirkonnad riigilt – nt
abistavad juhendmaterjalid, praktilised tööriistad, koolitused ja täiendav analüüs) ning teisalt luua
positiivseid näiteid toimivatest koordinatsioonimudelitest.
Lisaks leiti 2020. aasta teises pooles koolituspartner piirkondade spetsialistide väljaõppeks ja
17
toetamiseks.
2021. aastal kuulutatakse välja taotlusvoor, et leida toetuse taotlejad, kes hakkavad 12 kuu
jooksul paindlikku koordinatsioonimudelit rakendama. Toetuse taotleja saab olla KOV ning
partnerina tuleb KOVil kaasata piirkonda teenindav haigla, üldarstiabi osutajad ja KOVid, kes on
valmis koostöös oma piirkonna sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna, aga ka teiste külgnevate
valdkondade partneritega koordinatsioonimudelit ellu viima.
Toetuse andmise eesmärk on jõuda olukorrani, kus kompleksse abivajadusega inimesed saavad
neile vajaliku abi võimalikult loogiliselt ja sujuvalt ning teekond abini on katkematult toetatud ka
juhul, kui inimene vajab tuge mitmest süsteemist korraga.
2020. aastal alustanud piirkonnad leppisid oma eripäradest ja ressurssidest lähtuvalt kokku
edasise koordinatsioonimudeli rakendamise, mis eeldab ühist rollide paikapanemist, kokkulepete
sõlmimist ja süsteemse (üksikjuhtumipõhise, aga ka juhtumiteülese) võrgustikutöö käivitamist,
mida rakendatakse ja täiendatakse kogu perioodi vältel. 2022. aastal saavad paindliku
koordinatsioonimudeli rakendamisega jätkata 2020. aastal toetust saanud piirkonnad ning liituda
saavad ka uued piirkonnad. Kõikidele piirkondadele (nii uutele kui jätkajatele) pakutakse
koolitustuge spetsialistide väljaõppeks ja toetamiseks.
Paralleelselt tegeletakse ettevalmistavate tegevustega koordinatsioonimudelit toetava
abivajaduse hindamise vahendi väljatöötamiseks või Eesti oludele sobivaks kohandamiseks.
Tabel 17. Esmatasandi hoolduskoordinatsiooni mudeli arendamise ja testimise ajakava
Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja
nr üldajaraam lõppkuupäev
(näidatakse kirjeldatud
periood, mille perioodil
jooksul nimetatud
tegevust
programmi ajal ellu
viia planeeritakse)
1 Paindliku koordinatsioonimudeli 2020–2023 01.01.2021–
rakendamine (SoM) 31.12.2022
2 Koolitused koordinatsioonimudeli projektis 2020–2023 01.01.2021–
osalevate piirkondade spetsialistidele (SoM) 31.12.2022
3 Ettevalmistavad tegevused 2020–2023 01.01.2021–
koordinatsioonimudelit toetava abivajaduse 31.12.2022
hindamise vahendi väljatöötamiseks või
Eestile vastavaks kohandamiseks (SoM)
Tabel 18. Esmatasandi hoolduskoordinatsiooni mudeli arendamise ja testimisega seotud
näitajad
Näitaja Näitaja nimetus 2021 2022 Sihttas Sihttase Selgitus
e kumula-
kumula tiivne
-tiivne (2023)
(2018)
1 Piirkondliku 30 22 0 68 Valdkonnaülesed
võrgustikutöö (minimaalselt
kohtumised hoolekanne ja tervishoid,
aga sõltuvalt piirkonnast
võib olla kaasatud ka teisi
valdkondi, nt tööhõive,
haridus, politsei)
võrgustikutöö
kohtumised, mis ei ole
seotud konkreetse
klienditööga. 2020. a
18
näitaja 16
2 Juhtumimeeskonn 50 61 0 120 Kompleksjuhtumite
a kohtumised lahendamisega seotud
juhtumimeeskonna
kohtumiste arv. 2020. a
näitaja 9
4 Koolitatud on 120 180 0 450 Koordinatsioonimudeli
hoolekande- ja projektis osalevate
tervishoiuvaldkonn piirkondade spetsialistid
a töötajad ja on koolitatud. Piirkondliku
nendega võrgustiku juhid on
külgnevate läbinud põhjalikuma
erialade esindajad koolitusprogrammi, ent
arvestatud on, et
aluskoolitusi vajab ka
laiem piirkondlik võrgustik
(u 30 inimest piirkonna
kohta) 2020. a näitaja
150
KINNITATUD
sotsiaalministri 09.07.2019
käskkirjaga nr 47
MUUDETUD
sotsiaalministri 23.03.2020
käskkirjaga nr 31
MUUDETUD
sotsiaalkaitseministri 05.02.2021
käskkirjaga nr 16
MUUDETUD
sotsiaalkaitseministri …..05.2022
käskkirjaga nr ……
Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused
Abikõlblikkuse periood
01.01.2015–31.12.2023
Rakendusasutus
Sotsiaalministeerium
Rakendusüksus
Riigi Tugiteenuste Keskus
Toetuse saaja
Sotsiaalministeerium
Partnerid
Sotsiaalkindlustusamet
Tervise Arengu Instituut
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (partner kuni 30.09.2018)
Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon
1
SISUKORD
MÕISTED........................................................................................................................................................................................... 3
1. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE KIRJELDUS................................................................................................................. 4
1.1 SEOS RAKENDUSKAVAGA ................................................................................................................................................................... 4
1.2 TOETUSE ANDMISE TINGIMUSED ......................................................................................................................................................... 4
2. TEGEVUSE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS .................................................................................................... 7
2.1 ERIVAJADUSTEGA INIMESTELE NING NENDE PERELIIKMETELE TÖÖTURUL OSALEMIST TOETAVATE HOOLEKANDETEENUSTE ARENDAMINE JA OSUTAMINE 7
2.2 INTEGREERITUD TEENUSTE OSUTAMINE TOIMETULEKURASKUSTES INIMESTELE ............................................................................................ 11
2.3 SOTSIAALVALDKONNA SPETSIALISTIDE PÄDEVUSE TOETAMINE HOOLEKANDETEENUSTE OSUTAMISEKS .............................................................. 12
2.4. KOHALIKE OMAVALITSUSTE VÕIMEKUSE TÕSTMINE JA KOOSTÖÖ TOETAMINE SOTSIAALTEENUSTE KÄTTESAADAVUSE JA KVALITEEDI PARANDAMISEKS 14
3. NÄITAJAD ............................................................................................................................................................................. 18
4. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE ........................................................................................ 20
5. SEOS PRIORITEETSE SUUNA TEISTE MEETMETE, TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE JA AVATUD TAOTLUSVOORUDEGA ........ 22
6. SEOS VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ................................................................................................................. 23
7. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE RAKENDAMINE ....................................................................................................... 24
7.1. TOETUSE SAAJA JA PARTNERI KOHUSTUSED ........................................................................................................................................ 24
7.2. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS ................................................................................................................................................................. 24
7.3. TOETUSE MAKSMINE ..................................................................................................................................................................... 25
7.4. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE MUUTMINE ...................................................................................................................................... 26
7.5. TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD TEABE JA ARUANNETE ESITAMINE ....................................................................................................... 27
7.6. FINANTSKORREKTSIOONID ................................................................................................................................................ 28
7.7. VAIETE MENETLEMINE ..................................................................................................................................................... 28
7.8. RIIGIABI 28
8. RISKIDE HINDAMINE ............................................................................................................................................................. 29
9. LISAD .................................................................................................................................................................................... 29
2
Mõisted
Eakas – vanaduspensioniealine inimene.
Erivajadustega inimene – isik, kellel on füüsiline, psüühiline või sotsiaalne kõrvalekalle ning kelle iseseisev
toimetulekuvõime ei ole piisav, sh puude või puude riskiga inimesed.
Heitunu – mittetöötav isik, kes soovib töötada ja on valmis kohe tööle asuma, kuid ei otsi aktiivselt tööd, sest
on kaotanud lootuse seda leida.
Hoolduskoormusega isik, sealhulgas omastehooldaja – inimene, kes hooldab (enamasti tasuta) oma
pereliiget või lähedast, kellel on tuvastatud kroonilisest haigusest, erivajadusest või muust pikaajalisest
tervise puudujäägist põhjustatud hooldusvajadus, ja kes teeb seda väljaspool kutse- või ametlikku tööd.
Perekond – pereliikmeks loetakse:
• abielus või abieluga sarnanevas suhtes olevaid isikud (sh kooselulepingu sõlminud isikud);
• alanejaid, ülenejaid ja külgjoones sugulasi (sh poolõde, poolvend).
Toimetulek – isiku või perekonna füüsiline või psühhosotsiaalne võime igapäevases elus toime tulla.
Toimetulekuraskus – isiku või perekonna toimetulekut raskendav ajutine või püsiv asjaolu, mille tulemusena
igapäevaelu vajaduste rahuldamine, õiguste realiseerimine ja kohustuste täitmine konkreetses
elukeskkonnas ei ole isikule jõukohane.
Institutsionaalne teenus – teenus, mida saab hoolekandeasutuses ööpäevaringsel hooldamisel olev isik, kes
kõrvalabi- ja hooldusvajaduse tõttu ei ole suuteline iseseisvalt elama ning kelle toimetulekut ei ole võimalik
tagada teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega.
3
Toetuse andmise tingimused on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel.
1. Toetuse andmise tingimuste kirjeldus
1.1 Seos rakenduskavaga
1.1.1. Prioriteetne suund
Sotsiaalse kaasatuse suurendamine
1.1.2. Prioriteetse suuna alaeesmärk
Hoolekandeteenuseid saanud erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustes inimeste
osalemine tööturul on suurenenud või nende toimetulek on paranenud.
Rakenduskava Osalejad, kes 6 kuud pärast hoolekandeteenuse saamise algust
tulemusnäitajad on tööturul
Osalejate suhtarv, kes said aasta jooksul ESFist toetatud
hoolekandeteenuseid ning kelle toimetulek seeläbi paranes või
kelle puhul välditi ööpäevaringsele institutsionaalsele teenusele
suundumist
1.1.3. Meetme nimetus
Meede 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“.
Meetme tegevus 2.2.1 „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustes inimestele ning nende
pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused“.
1.1.4. Meetme eesmärk
Hoolekandeteenuseid saanud erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustega inimeste
osalemine tööturul on suurenenud.
1.2 Toetuse andmise tingimused
1.2.1. Eesmärk
Kvaliteetsemate ja integreeritud hoolekandeteenuste pakkumise tulemusena on suurenenud erivajadustega,
hoolduskoormusega või toimetulekuraskustes inimeste osalemine tööturul.
1.2.2. Tulemus
Erivajadustega, hoolduskoormusega või toimetulekuraskustes inimesed on saanud hoolekandeteenuseid,
mille tulemusena nemad või nende hooldajad on tööturul või nende toimetulek on paranenud.
1.2.3. Vajalikkuse põhjendus
Tööelus osalemist võivad takistada erivajadused, puue, hoolduskoormus (sh puudega või eaka pereliikme
eest hoolitsemise vajadus) või mitme probleemi (nt sõltuvus, terviseprobleemid, võlad jne) üheaegsest
esinemisest ja pikaaegsest tööturult eemal olekust tekkinud toimetulekuraskused.
Puudega inimeste tööhõivemäär on oluliselt madalam kui neil, kellel puuet ei ole määratud. 2019. aasta lõpu
seisuga oli Eestis ligi 67 600 kehtiva puude raskusastmega inimest vanuses 16–641, kellest töötas
1
Sotsiaalkindlustusameti registriandmed, 2020
4
sotsiaalmaksu laekumise järgi umbes 24 300 ehk 35,96%2. Statistikaameti 2019. aasta andmetel oli 16–64-
aastaste puudega inimeste tööhõivemäär ligi kaks korda madalam kui samaealiste puudeta inimeste hulgas
(puudeta inimestel 80,3%, puudega inimestel 41,5%).3
Pikaajaliste (aasta või kauem tööd otsinud) töötute arv on viimastel aastatel pidevalt vähenenud. Pikaajalise
töötuse määr oli 2019. aastal 0,9% ning pikaajalisi töötuid oli hinnanguliselt 6200 (aasta varem 9400, sh kaks
aastat või kauem tööd otsinuid oli 3000). Pikaajaline töötus on suurem meeste, vanemaealiste ja mitte-
eestlaste seas. Pikaajalise töötusega kaasnevad paljudel juhtudel ka muud toimetulekuraskused (sõltuvus-
ja suhteprobleemid, võlad jne), mistõttu vajab inimene juhtumipõhiselt pakutavaid toetavaid
hoolekandeteenuseid tööturuteenust saama suundumiseks või tööle naasmiseks.
Probleemiks on ka tööturult kõrvalejäämine hoolduskohustuse tõttu. Eesti sotsiaaluuringu 2019. aasta
andmetel abistas või hooldas oma leibkonnaliiget 59 650 inimest. Abistatavatest või hooldatavatest
pereliikmetest umbes 6500 olid kuni 18-aastased ning umbes 53 100 inimest 18-aastased ja vanemad. Alla
kümne tunni nädalas hooldas oma täiskasvanud pereliiget umbes 26 300 inimest, 10–19 tundi nädalas 10
400 inimest ning 20 ja rohkem tundi nädalas 22 800 inimest4. 2019. aastal ei töötanud 3500 meest ja 12 200
naist põhjusel, et nad hoolitsesid laste või teiste pereliikmete eest5. Kuigi ajapikku on meeste osakaal
nimetatud põhjusel tööturult eemal olijate seas suurenenud (2014. aastal 14%, 2019. aastal 22%), on sageli
siiski naised need, kes lapse või täiskasvanud lähedase hooldamise tõttu tööleasumist edasi lükkavad,
töötamise katkestavad või tööturult lahkuvad. Veidi enam kui 8600 hoolduskoormuse tõttu mitteaktiivset
meest ja naist ei otsinud 2019. aastal tööd, kuna neil oli vajadus hoolitseda laste või teiste pereliikmete eest,
samas kui veidi üle 3100 nimetatud põhjusel tööd mitte otsinud inimest oleksid tahtnud siiski tööle asuda.
Hoolduskoormus võimaldab tihti töötada vaid osaajaga, nii oli ligi 7000 inimese osaajaga töötamise
põhjuseks vajadus hoolitseda laste või hooldamist vajavate täiskasvanute eest6.
Hoolduskoormusega kaasneb suurem vaesusrisk, mis peegeldub puudega inimeste suuremas suhtelise
vaesuse määras. Kui üks leibkonnaliige on vaene, on vaesusriskis kogu leibkond. 2018. aastal elas 43,5%
puudega inimestest suhtelises vaesuses (kogu elanikkonna suhtelise vaesuse määr oli samal perioodil
21,7%). Puudega inimesi elab suhtelises vaesuses ca kaks korda rohkem võrreldes kogu elanikkonnaga.
Oluline tööhõivevalmidust toetav tegur on täiskasvanud puudega inimestele ja eakatele suunatud
kvaliteetsete hooldusteenuste olemasolu. Hoolekandeteenuste kättesaadavus ja kvaliteet on aga kohalikes
omavalitsustes äärmiselt erinev ning toimetulekuraskustes inimeste abistamine on sageli toetustekeskne.
Suuremates kohalikes omavalitsustes osutatakse pea kõiki sotsiaalhoolekande seadusega reguleeritud
kohaliku omavalitsuse hoolekandeteenuseid, kuid on ka kohalikke omavalitsusi, kus osutatakse vaid üksikuid
hoolekandeteenuseid või ei osutata neid üldse. Kohalike omavalitsuste hoolekandestatistikast selgub, et
teenuseid osutavate kohalike omavalitsuste osakaal varieerus 2019. aastal sõltuvalt teenusest 49,4‒100%.
Kõige vähem osutatakse isikliku abistaja teenust. Koduteenust osutati 2019. aastal kõikides kohalikes
omavalitsustes. Kui olemasolevate teenuste arendamine ja uute teenuste väljatöötamine käis enne
haldusreformi paljudele kohalikele omavalitsustele üle jõu rahaliste vahendite või pädevuse nappuse tõttu,
siis haldusreformi järel on teenustega kaetus paranenud. Sageli jäävad siiski osutamata spetsiifilisemad ja
kallimad teenused, nagu isikliku abistaja teenus, võlanõustamine, tugiisikuteenus, sotsiaaltransport, või neid
pakutakse minimaalsel tasemel.
Sotsiaalsektori asutustelt oodatakse head kompetentsi ja kvaliteeti, kuid praktikas on probleemiks osutunud
teenuste ebaühtlane kvaliteet, juhtide ja töötajate vähene teadlikkus kvaliteedipõhimõtetest ja
kvaliteedijuhtimisest. Kvaliteedijuhtimissüsteemide rakendamise tulemusena oodatakse sotsiaalteenuseid
pakkuvatelt asutustelt teenuste osutamise kvaliteedi paranemist ning kvaliteedialase teadlikkuse ja pädevuse
suurenemist.
2
Sotsiaalkindlustusameti registriandmed, 2020. Sotsiaalministeeriumi arvutused
3
Statistikaamet, 2020. THV601: TÖÖEALISTE HÕIVESEISUND. Kättesaadav: https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__tervishoid__puudega-
inimesed__puue-tooheive/THV601/table/tableViewLayout1 Viimati kuvatud: 04.11.20
4
Statistikaamet, 2019. Eesti sotsiaaluuring
5
Statistikaamet, 2020. Eesti tööjõu-uuring
6
Statistikaamet, 2020. Eesti tööjõu-uuring
5
Läbivalt peetakse silmas deinstitutsionaliseerimise põhimõtet ehk sellise teenusepaketi väljakujundamist
riiklikul ja kohalikul tasandil, et eakas või erivajadusega inimene ei peaks asuma elama hoolekandeasutusse,
et saada vajalikku hooldust või vabastada oma lähedane hoolduskoormusest, vaid tal oleks võimalik jätkata
võimalikult kaua elu pere keskel ja kogukonnas. Toimetulekuraskustes inimeste tööturule tagasipöördumist
toetavate teenuste kujundamisel arvestatakse, et pakutavate hoolekandeteenuste eesmärk on aidata
inimesel lahendada tööturule asumist takistavad probleemid (võlad, pingelised peresuhted vm), mis võivad
olla pikema aja jooksul kuhjunud.
Võimaluse korral kaasatakse teenuste ümberkorraldamisse ja uute teenuste planeerimisse teenuste
sihtrühma liikmeid ja nende esindusorganisatsioone.
1.2.4. Eelarve
Summa Osakaal
1 ESFi toetus 14 122 174 85%
2 Riiklik struktuuritoetus 2 492 148 15%
3 Omafinantseering 0 0
4 Abikõlblik eelarve kokku 16 614 322 100%
5 Mitteabikõlblikud kulud 22 559
6 Kogumaksumus 16 636 881
1.2.5. Sihtrühmad
Erivajadusega inimesed
Toimetulekuraskustes inimesed
Hoolduskoormusega isikud, sealhulgas omastehooldajad
Sotsiaalteenust vahetult osutavad spetsialistid ning teenust osutavad asutused kohalikul ja regionaalsel
tasandil
Avaliku ja erasektori esindajad
6
2. Tegevuse kirjeldus tulemuste saavutamiseks
2.1 Erivajadustega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate
hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine
Tegevuse eesmärk on suurendada erivajadustega inimeste ja nende hoolduskoormusega pereliikmete
osalemist tööturul. Selleks parandatakse hoolduskoormust vähendavate teenuste kättesaadavust ning
suurendatakse erivajadustega inimeste iseseisva(ma)t toimetulekut.
Osutatakse nõustamisteenust elukeskkonna kohandamisel ja abivahendite valimisel (2015–2020),
koordineeritakse füüsilist ligipääsu Sotsiaalkindlustusameti korraldatavale sotsiaalteenustele, arendatakse
rehabilitatsiooniteenust, pakutakse kaugtõlketeenust eakatele kuulmispuudega inimestele ning alustatakse
omastehooldajate tugivõrgustiku väljatöötamisega.
2.1.1. Innovaatiliste, sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevate hoolekandeteenuste
arendamine
(tegevused on seisuga 31.12.2018 lõppenud)
Eesti ettevõtetele (sh idufirmad, sotsiaalsed ettevõtted) ja kolmandale sektorile antakse võimalus välja
töötada ideid ja arendada uuenduslikke, sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevaid
hoolekandeteenuste osutamise lahendusi. Selleks korraldatakse ideekonkursse innovaatiliste lahenduste
leidmiseks hoolekandevaldkonnas ning antakse võimalus korraldatud ürituse raames välja töötada teenuse
osutamise prototüüpe, mis saavad sobivuse korral rahastuse meetme „Tööturul osalemist toetavad
hoolekandeteenused“ raames korraldatava avatud taotlusvooru kaudu.
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevate seadmete ja teenuste kasutamine on valdkonna kiire
arengu tõttu muutumas ka eakate ja erivajadustega inimeste elu loomulikuks osaks. Üheks võimalikuks
uueks hoolekandeteenuse mudeliks on kaughooldusteenused, mis võimaldavad hoolekandeteenuseid
pakkuda vastava seadme või arvuti abil. Keskendutakse nii kliendi vajadustele kui ka uuel tehnoloogial
põhineva toote või teenuse kasutajasõbralikkusele ja kättesaadavusele. Eesmärgiks ei tohiks olla vaid hästi
toimivate tehniliste lahenduste väljatöötamine, sihtrühm peab olema võimeline neid kasutama ja tajuma
soovitud kasutegurit.
Telehooldus on interaktiivne sotsiaalhoolekandeteenus ja osa koduhoolduse tervikpaketist, et tagada
inimese võimalikult pikaajaline, turvaline ja iseseisev toimetulek oma kodus. Tegevuse käigus koostati
teenuse osutamise soovituslik juhis. Hinnati telehoolduse laiema rakendamise vajadusi, võimalusi ja eeldusi
Eestis. Vaadati senist telehoolduse rakendamise kogemust siin ja välismaal ning tuvastati peamised
võimalikud barjäärid telehoolduse levikul. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimaluste kasutamine
distantsilt hoolekandeteenuste osutamisel vähendab hoolekandetöötajate külastusi ja lähedaste
hoolduskoormust.
2.1.2. Keskkonna kohandamise ja abivahendialane nõustamine
(tegevused on seisuga 31.12.2020 lõppenud)
Sotsiaalkindlustusamet osutab (alates 01.10.2017) elu- ja töökeskkonna kohandamise nõustamisteenust.
Keskkonna kohandamise alase nõustamisega tegelevate kohaliku omavalitsuse spetsialistide töö
tulemuslikumaks muutmiseks korraldatakse neile koolitusi ja infopäevi ning koostatakse asjakohane
juhendmaterjal.
Sotsiaalkindlustusamet pakub (alates 01.02.2017) abivahendialast nõustamist, mille raames kaasatakse
keerulisemate juhtumite puhul vajaduse korral oma ala eksperte, et saada hinnang abivahendi vajaduse ja
sobivuse kohta. Abivahendialase teavitus-, arendus- ja nõustamistegevuse raames toetatakse uue
abivahendisüsteemi rakendumist. Aidatakse abivahendiettevõtteid abivahendite sisestamisel
meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogusse (MSA), kontrollides sisestatud andmete õigsust.
Nõustatakse ja koolitatakse ettevõtteid ning asjaomaseid osapooli andmete sisestamisel. Tehakse MSA
jätkuarendust (IT-arenduse viib ellu Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus), et toetada andmekogu
efektiivsemat toimimist ja lihtsustada andmekogusse abivahendite sisestamist ning andmekogu muudetakse
abivahendi vajajatele kasutajasõbralikumaks ja funktsionaalsemaks. Korraldatakse koolitusi ja infopäevi
7
abivahendeid väljastavate ettevõtete klienditeenindajatele ning abivahendite hindamis- ja nõustamisteenust
pakkuvatele abivahendispetsialistidele.
2.1.21. Sotsiaalteenustele ligipääsu koordineerimine
2021. aastast koordineerib Sotsiaalkindlustusamet keskselt sotsiaalteenustele füüsilist ligipääsu ametis ja
Sotsiaalkindlustusameti rahastatavate sotsiaalteenuste osutajate juures. Eesmärk on luua kõikidele
sihtrühmadele ligipääs riigieelarvelistest vahenditest rahastatavatele Sotsiaalkindlustusameti ja tema
lepinguliste partnerite osutatavatele teenustele. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 3 lõike 1 punkti 6 järgi
tuleb sotsiaalhoolekandeline abi tagada inimesele võimalikult kättesaadaval moel. Üheks eelduseks on muu
hulgas füüsiline ligipääs teenustele.
Sotsiaalkindlustusameti eestvedamisel ja koostöös sotsiaalvaldkonna teenuseosutajatega tehakse alates
01.01.2021 teenuse saamise asukohale füüsilise ligipääsu hetkeolukorra analüüs (st kas kõik inimesed
pääsevad teenuseosutaja juures teenustele iseseisvalt ligi alates parkimisest, sissepääsust, majas
liikumisest, tualetist jne) ning selgitatakse välja ligipääsuvajadused. Olukorrateadlikkuse ja hetkeolukorra
tulemuste saamiseks luuakse enesehindamisvahend, mille alusel teenuseosutajad hindavad oma
ligipääsetavuse komponendid iga teenuskoha kohta eraldi. Enesehindamisvahendist saadavaid andmeid
analüüsides on võimalik teha järeldusi ligipääsetavuse hetkeolukorra kohta ning kommunikeerida
hetkeolukorda ja võimalikke lahendusi nii teenuse osutajatele, kui ka -vajajatele.
2.1.3. Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste
pakkumine
Eesmärk on arendada ja katsetada tõenduspõhiseid hindamismetoodikaid rehabilitatsioonis, rakendada
tõendus- ja vajaduspõhiseid sekkumisi, toetada koolituste ja juhendmaterjalide väljatöötamise kaudu
sotsiaal- ja tööturuteenuste osutajate võimekust riikliku poliitika ellurakendamisel ja tulemuslikumal
teenuseosutamisel. Pakutavad tegevused on olulised eelkõige töövõimereformi tulemuslikuks käivitamiseks,
erivajadustega inimeste tööellu integreerimiseks ning erivajadustega inimeste ja nende pereliikmete
elukvaliteedi parandamiseks.
Perioodil 2015–2022 viiakse ellu järgmisi tegevusi:
1) sekkumismetoodikate ning rehabilitatsiooniprogrammide ja -juhiste arendamine ja rakendamine
erivajadusega lastele ja tööealistele; rehabilitatsiooniprogrammide arendamine ja rakendamine eakatele (sh
suure hooldusvajadusega eakad);
2) erivajadusega inimestele suunatud töö- ja tegevusvõime hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine
ja rakendamine (rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, puude ja tervise klassifikatsioon RFK); HAMET
(tegevused lõppesid 2017. aastaga); toetatud töölerakendamine (TTR); nägemispuudega inimeste tegevus-
ja töövõime hindamine (tegevused lõppesid 2017. aastaga);
3) sotsiaalse rehabilitatsiooni tulemuslikkuse metoodika väljatöötamine;
4) rehabilitatsiooni kvaliteedi hindamise metoodika väljatöötamine, katsetamine ja rakendamine;
5) rehabilitatsiooni- ja kogemusnõustamisalaste ning RFK koolituste korraldamine;
6) rehabilitatsiooniteenuse korraldajate, teenuseosutajate jt partnerite nõustamine, info- ja juhendmaterjalide
koostamine ja levitamine.
2.1.4. Erihoolekandesüsteemi arendamine teenusedisaini kaudu
[kehtetu –rakendus 30.11.2018]
2.1.5. Teadlikkuse suurendamine innovaatilistest hoolekandeteenustest
(tegevused on seisuga 31.12.2020 lõppenud)
Aastatel 2019 ja 2020 korraldab Sotsiaalministeerium kohtumisi, mille eesmärk on suurendada teadlikkust
tehnoloogilise innovatsiooni võimaluste kohta sotsiaalhoolekandesektoris ning panustada seeläbi uudsete
teenuselahenduste väljatöötamisse. 2019. aasta vältel toimuvad kohtumised toetavad sisuliste ideedega
2019. aasta lõpus avatavat uudsete lahenduste põhitoetuse teist taotlusvooru, millest on võimalik taotleda
toetust uudsete teenuste või toodete arendamiseks ja testimiseks sotsiaalvaldkonnas (muudatust
rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.05.2019). 2020. aastal keskendutakse uudsete teenuste või toodete
arendamiseks ja testimiseks toetust saanud projektide kasutusulatuse suurendamisele ning laiemale
üldsusele tutvustamisele.
8
2.1.6. Sotsiaalvaldkonna infotehnoloogiakonverents
(kuna tegevust ei toimunud, siis antud alategevus on seisuga 31.12.2020 lõppenud)
Sotsiaalkindlustusamet korraldab 2021. aastal konverentsi, kus jagatakse häid kogemusi proaktiivsest riigist
ja tutvustatakse maailmale Eestit kui kõrgelt arenenud e-riiki. Konverentsil tutvustatakse Eesti uudseid
lahendusi, jagatakse ja omandatakse maailma parimat praktikat ning vahetatakse kogemusi. Konverentsil
keskendutakse sotsiaalvaldkonna uudsetele lahendustele. Konverentsil toimuvad erinevad töötoad ning
luuakse innovatsiooniala, kus käsitletakse eri riikide praktikat ja lahendusi erivajadustega ja
toimetulekuraskustes inimeste kaasamiseks ühiskonda. Eesmärk on korraldada väga praktiliste näidete abil
arutelusid ning koguda parimat praktikat, mida saaks ka Eestis kasutada.
Konverentsi korraldamine panustab rakenduskava prioriteetse suuna 2 investeerimisprioriteeti 1
„Juurdepääsu parandamine taskukohastele, jätkusuutlikele ja kvaliteetsetele teenustele, sealhulgas
tervishoiuteenustele ja üldhuvi sotsiaalteenustele“.
Konverents viiakse ellu koostöös Rahvusvahelise Sotsiaalkindlustuse Assotsiatsiooniga (International Social
Security Association – ISSA). ISSA on rahvusvaheline organisatsioon sotsiaalkindlustusasutuste ja
valitsusasutuste jaoks, kuhu kuulub enam kui 320 liikmesorganisatsiooni 155 riigist.
Iga kolme aasta tagant korraldab ISSA koostöös ühe või mitme liikmega rahvusvahelise
infotehnoloogiakonverentsi sotsiaalvaldkonnas. Konverentsi korraldamise eesmärk on tutvuda
maailmapraktikaga ja tulevikusuundadega, et hõlmata hoolekandeteenuseid saavad erivajadustega,
hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustes inimesed tööjõuturule. Tutvustatakse ja näidatakse erinevaid
tehnoloogilisi lahendusi ja võimalusi, et suurendada erivajadustega ja toimetulekuraskustes inimeste
kaasatust ühiskonnas. ISSA liikmesorganisatsioonid on märkinud, et suurim väljakutse eesmärkide
saavutamisel on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kiire areng ja muutused. Konverentsil vahetatakse
maailma parimat praktikat ja kogemusi, et parandada erivajadustega inimeste toimetulekut ja suurendada
nende hakkamasaamist.
2.1.7. Omastehooldajate tugivõrgustiku väljatöötamine
Omastehooldajatele langeb ebaproportsionaalselt suur hoolduskoormus. 2019. aastal abistas ja/või hooldas
oma lähedast (last või täisealist) 20 või enam tundi nädalas veidi rohkem kui 22 800 inimest (neist umbes
29% mehed ja 71% naised). 2019. aastal ei töötanud 15 700 inimest (3500 meest ja 12 200 naist) põhjusel,
et nad hoolitsesid laste või teiste pereliikmete eest. Veidi üle 3100 hoolduskoormuse tõttu tööd mitte otsinud
inimest oleksid tahtnud tööle asuda7. Hoolduskoormuse tõttu mittetöötamine või väiksemas mahus töötamine
tähendab inimese jaoks majanduslikke toimetulekuraskusi ja riigile saamata jäänud maksutulu ning
lisakulutusi nende inimeste majandusliku toimetuleku toetamisel.
Inimesed jäävad hoolduskoormuse tõttu tööturult eemale (tööjõu-uuringu andmetel on 8000 inimest tööturult
eemal ja 5000 töötab osaajaga) või on lisaks täisajaga töötamisele koormatud oma lähedaste hooldamisega.
Suur hoolduskoormus mõjutab hooldaja enda tervist ning hooldaja võib koormuse tõttu saada ise
hooldatavaks. Selline olukord ei taga hooldajate ja hooldatavate inimväärikust, samuti tekitab riigile kaudseid
kulusid – saamata jääv maksutulu, lisakoormus tervishoiusüsteemile, inimeste toimetuleku rahaline
toetamine jne.
2015. aasta detsembris loodi valitsuse otsusega kaheaastase tegutsemistähtajaga hoolduskoormuse
vähendamise rakkerühm, et selgitada välja pikaajalise hoolduse valdkonna probleemid ja töötada välja
poliitikasoovitused. Rakkerühm töötas välja ka poliitikasuunised omastehooldajate tugisüsteemi loomiseks.
Vastavalt nimetatud suunistele on Sotsiaalministeerium reformimas pikaajalise hoolduse korraldust
eesmärgiga vähendada hoolduskoormust ning tagada hooldusvajadusega inimestele ühtlase
kättesaadavuse ja kvaliteediga integreeritud teenused ja inimesekeskne hoolduse korraldus.
Hoolduskoormuse leevendamisel on oluline pakkuda omastehooldajatele senisest suuremat tuge.
7 Statistikaamet, 2019. Eesti sotsiaaluuring
9
Täna puudub üheselt mõistetav määratlus inimeste osas, kes pakuvad hooldust oma pereliikmele või
lähedasele. Selle tõttu ei ole selge, millisele riigi või kohaliku omavalitsuse toele ning sotsiaalsetele
garantiidele sellel sihtrühmal õigus on ning milline on kohaliku omavalitsuse ja riigi vastutus
hoolduskoormusega inimeste toetamisel. Ebaselgus sihtrühma määratlemisel ja nendele toe pakkumisel on
loonud ebavõrdse ja ebaühtlase olukorra hoolduskoormusega inimeste toetamisel.
Praegune SHS § 26 sõnastus võimaldab igal kohalikul omavalitsusel ise otsustada, kuidas ta täisealise isiku
hooldaja teenust korraldab. Täna on kohalikud omavalitsused täisealise isiku hooldaja teenuse korraldamise
lahendanud eeskätt hooldaja määramise ja hooldajatoetuse maksmise kaudu. Sisuliselt on tegemist
teenusega, mida pakuvad hooldatava lähedased.
Eesmärk on luua ühtsed alused hoolduskoormusega inimeste toetamiseks – määratleda ära, millised on
kohaliku omavalitsuse ülesanded hoolduskoormusega inimeste toetamisel, millised õigused/nõuded on
hoolduskoormusega inimesel, kuidas on tagatud hoolduskoormusega inimeste õiguste kaitse jne.
2020. aastal Sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi viidud „Elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse
uuringu“8 kohaselt kasutas lähedaste-tuttavate kõrvalabi Eestis hinnanguliselt 160 900-190 500 inimest.
Ametlikke teenuseid kasutab 17 000-29 000 inimest. Sellest lähtudes kasutab ametlikke teenuseid hetkel
üksnes iga kümnes abivajaja. Täiendavat abi ametlike teenuste kujul vajaks hetkel 56 000-76 000 inimest.
Omastehooldajate toetamise eesmärk on vähendada hoolduskoormusest tingitud negatiivset mõju
omastehooldajate tervisele ning sotsiaalsele ja majanduslikule toimetulekule. Selleks tuleb
omastehooldajatele tagada tingimused inimväärseks toimetulekuks, taastumiseks ja ühiskonnaelus
osalemiseks. Hooldusvajadusega inimestele ja nende lähedastele tuleb võimaldada toetavaid teenuseid ja
programme, nõustamist ja koolitusi.
TAT tegevusena tehakse analüüs hoolduskoormusega inimestega seotud õiguslike muudatuste tegemiseks,
et ühtlustada kohalike omavalitsuste praktikat. Samuti soovitakse välja töötada veebiplatvorm või muu
lahendus, mille eesmärk on koondada info ja abistavad materjalid hoolduskoormusega inimesele pakutavate
toetusmeetme kohta.
2.1.8. Kuulmispuudega inimestele suunatud kaugtõlketeenuse pakkumine
TAT-st pakutakse kaugtõlketeenust ja kirjutustõlke teenust vanaduspensioniealistele inimestele, kelle
toimetulekut teenuse saamine üldiselt parandab ning sellega välditakse inimese ööpäevaringsele
institutsionaalsele teenusele sattumist. Samuti soodustab eakale kaugtõlketeenuse osutamine tema
hoolduskoormusega lähedase tööturul osalemist. Kaugtõlketeenust osutatakse praegu Skype’i kaudu, mis
aga ei ole sihtrühma ja teenuseosutajat arvestav ning vajadus on spetsiaalse, kõiki osapooli arvestava
rakenduse järele. Tehakse rahvusvaheline hange, et leida rakendus, mida saaks kasutada erinevates
seadmetes ning mis oleks kasutajate vajadusi arvestav.
Erivajadusega vähenenud töövõimega tööealistele inimestele (16-aastane kuni vanaduspensioniealine)
pakutakse kaugtõlketeenust TAT-st „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise
soodustamine“ ning alla 16-aastastele pakutakse teenust TAT-st „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja
pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“.
2.1.1.1. Sihtrühm
Erivajadusega inimesed
Rehabilitatsiooniteenuse pakkujad
Hoolduskoormusega pereliikmed (sh omastehooldajad)
Eesti ettevõtted (sh idufirmad, sotsiaalsed ettevõtted), kolmas sektor, kohalikud omavalitsused
8
https://turu-uuringute.eu/elanikkonna-tegevuspiirangute-ja-hooldusvajaduse-uuring-2020/
10
2.1.1.2. Tegevuse üldajaraam
01.01.2015–31.12.2023
2.1.1.3. Tegevuse elluviija
Sotsiaalministeerium (2.1.1, 2.1.3, 2.1.4, 2.1.7)
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (2.1.2, 2.1.3 kuni 2018. a lõpuni)
Sotsiaalkindlustusamet (2.1.2, 2.1.3 alates 2019. a jaanuarist, 2.1.4, 2.1.6, alates 2021. a jaanuarist 2.1.8 ja
2.1.21)
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (2.1.2, 2.1.3)
2.2 Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele
(tegevused on seisuga 31.01.2019 lõppenud)
Tegevuse elluviimisel pakutakse hoolekandeteenust inimestele, kellel on takistused tööle minemisel või töö
säilitamisel (nt heitunud, pikaajalised töötud, võlaprobleemidega inimesed).
Tegevuse elluviimisel arendatakse edasi projekti „Multiprobleemidega inimestele vajaduspõhiste teenuste
pakkumine juhtumipõhise võrgustikutöö piloteerimise kaudu“ piirkondlike koordinaatorite tegevust, mille
raames saavad kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad tuge keerukamate juhtumite lahendamisel ning
abivajajad suunatakse saama teenuseid, mida kohalik omavalitsus ise pakkuda ei suuda. Võrreldes
varasemaga eeldab elluviidav tegevus kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja suuremat aktiivsust – tema
täidab juhtumiplaani ning on kliendijuhtumitega tegelemisel ja võrgustikutöös algatajaks.
Viie koordinaatori ülesanne on suunata inimene haldusüksuste piire ületavaid spetsiifilisi teenuseid saama.
Toimetulekuraskustes inimestel on võimalik saada sotsiaalnõustamisteenuseid (psühholoogiline
nõustamine, perenõustamine, võlanõustamine, tugiisikuteenus, spetsialiseerunud sotsiaaltöötaja, nt haigla
sotsiaaltöötaja nõustamine) ning spetsiifilist eksperdinõustamist (juriidiline nõustamine, kliinilise psühholoogi
nõustamine, psühhiaatriline abi, sotsiaalpedagoogi nõustamine). Koordineeritavad piirkonnad on Tallinn
(Harjumaa, Raplamaa, Järvamaa, Hiiumaa), Pärnu (Pärnumaa, Saaremaa, Läänemaa, Viljandimaa), Jõhvi
(Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa), Tartu (Tartumaa, Jõgevamaa) ja Võru (Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa).
Kliendijuhtumitega tegelemine toimub võrgustikutöö meetodit rakendades. Eespool viidatud varasema
samalaadse üleriigilise tegevuse edasiarendusena hinnatakse teenuse osutamist mitmes etapis ja
vahehinnatakse teenuse osutamise tõhusust. Kui kliendijuhtumite lahendamine nõuab eriteadmisi
spetsiifilisematel teemadel, kaasatakse võrgustikutöösse sotsiaaltöö puutevaldkondade eksperte.
Kliendijuhtumiga tegelemisel toimub teenuseosutamise dubleerimise vältimiseks tihe koostöö töötukassa
kohaliku osakonna või bürooga, kus osutatakse kliendile sobivaid tööturuteenuseid.
Tegevustega pakutakse toimetulekuraskustes pikaajalistele töötutele tööle naasmiseks vajalikku tuge, mille
tulemusena on inimene saanud kindlust, et suunduda tööturule.
2.2.1. Sihtrühm
Toimetulekuraskustes tööealised inimesed
2.2.2. Tegevuse üldajaraam
01.01.2016–31.01.2019
2.2.3. Tegevuse elluviija
Sotsiaalkindlustusamet
11
2.3 Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks
Tegevuse eesmärk on koolituste, teemapäevade, ürituste, supervisioonide ja uuringute tulemusena
suurendada kohalike omavalitsuste ja teenuseosutajate suutlikkust pakkuda kvaliteetseid
hoolekandeteenuseid, mis aitavad inimestel minna tööturule.
2.1.2. Sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate supervisioon ja täienduskoolitus
Korraldatakse sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate (sh kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajate)
supervisioone ning pädevust suurendavaid koolitusi (sh koolitused töötamaks erivajadusega inimestega).
Koolituste ja supervisioonide toel suureneb kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajate ja teiste
sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevus teenuste arendamisel ja pakkumisel ning seeläbi paraneb
osutatavate teenuste kvaliteet.
Sotsiaalvaldkonna töötajate kvalifikatsiooni hoidmiseks ja arendamiseks korraldatakse koolitusi, arutelusid,
erialapõhiseid teema- ja praktikapäevi (hooldajatele, tegevusjuhendajatele, sotsiaaltöötajatele,
võlanõustajatele jne) ning töötatakse välja juhiseid ja juhendmaterjale (nt eetika käsiraamat). Kord aastas
korraldatakse sotsiaalala aktuaalsetel teemadel laiapõhjaline konverents, mille eesmärk on parandada
sotsiaaltöötaja mainet, tekitada ühiskonnas diskussiooni, tõstatada olulisi teemasid, ühendada
sotsiaalvaldkonna inimesi. Samuti tunnustatakse üks kord aastas sotsiaalvaldkonna töötajaid.
Sotsiaalvaldkonna töötajaid toetatakse ka mentorlusvõimaluste pakkumisega.
2.1.3. Varem välja arendatud ja rakendatud teenuste levimuse, mõju ja arenguga seotud uuringud
edasiseks teenuste korralduseks ja arendustegevus
Toimuvad sotsiaalvaldkonna mõju ja arenguga seotud uuringud edasiseks teenuste korralduseks ja
arendustegevuste elluviimiseks.
Tehtavate uuringute eesmärk on teha kindlaks olemasolev olukord, selgitada välja eri meetmete tõhusus
erivajadusega ja hoolduskoormusega inimeste toimetuleku parandamisel ning uurida toetavate teenuste
kättesaadavust ja piisavust.
2.1.4. Eesti hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamine kvaliteediteemaliste koolituste,
konsultatsioonide ja kvaliteedijuhtimissüsteemide tutvustamise ning rakendamise kaudu
(tegevused on seisuga 31.12.2020 lõppenud)
Sotsiaalkindlustusameti kvaliteediüksuse eestvedamisel toimuvad sotsiaaltöö kvaliteedi juhtimisega seotud
tegevused.
Tegevuse eesmärk on suurendada hoolekandeteenuse osutajate (sh kohalikud omavalitsused) ja teiste
seotud huvigruppide kvaliteedialast teadlikkust Euroopa vabatahtliku sotsiaalteenuste kvaliteediraamistiku
senisest laialdasema rakendamise kaudu. Eesmärgi täitmiseks kaasatakse ja koolitatakse nii
teenusepakkujaid kui kvaliteedihindajaid, sh järelevalvespetsialiste. Teenuseosutajate seas rakendatakse
kvaliteedijuhtimissüsteemi, koolitatakse konsultante ja audiitoreid. EQUASSi puudutavad tegevused
(konsultatsioonid, nõustamised, auditid) kestavad Eesti kohalikus esinduses Sotsiaalkindlustusametis kuni
2019. aasta maini.
Järelevalve tõhustamisega parandatakse nii Sotsiaalkindlustusameti kui kohalike omavalitsuste
korraldatavate ja osutatavate teenuste kvaliteeti. Sotsiaalkindlustusametil on pikaajaline riikliku järelevalve
kogemus, tehes järelevalvet erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenuste osutajate üle. Kuivõrd elluviidud
maavalitsuste reformi raames sotsiaalhoolekande seaduse muutmisega pandi seni maavalitsustel lasunud
kohustus teha järelevalvet maakonnas osutatavate sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi üle
Sotsiaalkindlustusametile, saab amet oma olemasolevat kogemust rakendada ka muude (lisanduvate)
teenuste ja teenuseosutajate üle järelevalve tegemisel ning ühtlustada sotsiaalteenuste järelevalve
põhimõtteid ja metoodikat.
12
Riikliku järelevalve ülesanne on hinnata teenuseosutajate ja kohalike omavalitsuste tegevuse vastavust
seaduses kehtestatud nõuetele. Uuringus „Sotsiaalteenuste kvaliteedi analüüs ja ettepanekud tervikliku
kvaliteedisüsteemi tagamise juurutamiseks“ tehti ettepanek tõhustada kontrolli- ja järelevalvesüsteeme
nõustamise pakkumisega järelevalves. Ka teenuseosutajatelt saadud tagasiside põhjal on neil ootused
saada järelevalve käigus ja tulemusena nõustamist ning ettepanekuid, kuidas teenust paremini osutada ja
tuvastatud puuduseid kõrvaldada. See tähendab, et vajadus on suuremas mahus nõustamise ja sisuliste
ettepanekute järele. Sellest tulenevalt vajab arendamist ja ühtlustamist nii riiklike kui kohalike omavalitsuste
sotsiaalteenuste järelevalve praktika, kus nõustamise senine maht oluliselt suureneks ning annaks
järelevalvele ka täiendava panuse teenuste kvaliteedi parandamisel.
Nõustav järelevalve ei ole eraldi järelevalve liik, vaid riikliku järelevalve üks kohustuslik osis, mida tuleb
järelevalve käigus ja järelevalve tulemusena teha. Nõustava järelevalve raames teavitatakse
teenuseosutajaid teenuse osutamist puudutavatest õigusmuudatustest, nõustatakse õigusaktide
rakendamisel, pakutakse välja võimalikke lahendusi jne. Lisaks üks ühele nõustamistele võib korraldada
teenuseosutajate kohtumisi kogemuste vahetamiseks, lahenduste leidmiseks ja võrgustiku arendamiseks.
Oluline on näha järelevalvet mitte ainult karistava, vaid ka toetava meetmena – järelevalve tulemused, nende
kohta tagasiside andmine ja nõustamine, koolitused nii järelevalveametnikele kui teenuseosutajatele ning
teenuseosutajate kogemuskohtumised aitavad teenuseosutajatel teenuste kvaliteeti parandada.
2.3.4. Eelanalüüside koostamine maakondade lõikes ning kohalike omavalitsuste ja
omavalitsusliitude toetamine avatud taotlusvooru projektide koostamisel
[kehtetu – rakendus 31.12.2016]
2.3.4.1. Sihtrühm
Sotsiaalvaldkonna spetsialistid ja poliitikakujundajad
Kohaliku omavalitsuse ametnikud
Hoolekandeteenuste osutajad
Kohalikud omavalitsused ja omavalitsuste liidud
2.3.4.2. Tegevuse üldajaraam
01.01.2015–31.12.2023
2.3.4.3. Tegevuse elluviija
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (2.3.3 kuni 31.01.2017)
Tervise Arengu Instituut (2.3.1)
Sotsiaalkindlustusamet (2.3.2 kuni 31.01.2017 ja seejärel tegevused punkti 2.3.3 all, 2.3.3)
Sotsiaalministeerium (2.3.1, 2.3.2, 2.3.3, 2.3.4)
SA Järvamaa Arenduskeskus (2.3.4)
SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus (2.3.4)
SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus (2.3.4)
SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus (2.3.4)
SA Läänemaa Arenduskeskus (2.3.4)
SA Lääne-Viru Arenduskeskus (2.3.4)
SA Põlvamaa Arenduskeskus (2.3.4)
SA Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus (2.3.4)
SA Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus (2.3.4)
SA Saaremaa Arenduskeskus (2.3.4)
SA Tuuru (2.3.4)
SA Tartu Ärinõuandla (2.3.4)
SA Valgamaa Arenguagentuur (2.3.4)
SA Viljandimaa Arenduskeskus (2.3.4)
SA Võrumaa Arenguagentuur (2.3.4)
Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon (ESTA) (2.3.1)
13
2.4. Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine sotsiaalteenuste
kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks
Kohalike omavalitsuste, riigi- ja erasektori omavahelise koostöö parem korraldamine võimaldab toetada Eesti
arenguvajadusi, mis on seotud poliitikakujundamise kehva kvaliteediga nii keskvalitsuse kui ka kohalike
omavalitsuste tasandil, riigivalitsemise killustatusega, strateegilise planeerimise ja riigieelarve nõrga
seostatusega, avalike teenuste ebatõhusa osutamisega, avalike teenistujate ebapiisava kompetentsusega
ning piirkondliku tasandi arendusvõimekusega. Kirjeldatud sekkumistega panustatakse ka riigipõhise
soovituse nr 5 täitmisse: „Tasakaalustada paremini kohalike omavalitsuste tulud ja neile pandud vastutus.
Muuta kohalike omavalitsuste tegevus tõhusamaks ja tagada kohaliku tasandi avalike teenuste kvaliteetne
pakkumine.“
Kohalike omavalitsuste võimekuse suurendamiseks ning sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi
parandamiseks keskendutakse kohalike omavalitsuste pakutavate sotsiaalteenuste arendamisele ja
nõustamisele ning kohalike omavalitsuste teavitamisele vabatahtlike kaasamise võimalustest
sotsiaalvaldkonnas.
2.4.1. Kõrgemad sotsiaalkaitse kursused
Kõrgemad sotsiaalkaitse kursused on Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel korraldatav koolitus, mis annab
põhjalikud teadmised sotsiaalkaitsepoliitika alustest, Eesti sotsiaalpoliitika mõjutajatest ning olemasolevatest
ja tulevikulahendustest.
Korraldatava kursuse eesmärk on parandada eri valdkondade koostööd ning seeläbi suurendada teadlikkust
sotsiaalvaldkonna eesmärkidest.
Kursus soodustab hoolekande-, tööhõive- ja tervishoiuteenuste osutamist integreeritult (sh uuenduslike
lahenduste väljatöötamist ja rakendamist) ning mitme valdkonna koostöös. Süsteemsemad
hoolekandemeetmed leevendavad eaka või erivajadusega pereliikme hooldamisest tingitud
hoolduskoormust ning hooldaja tööhõives osalemise võimalusi. Samuti paranevad teenuste osutamisega
erivajadusega inimeste toimetulek ja tööalased võimalused.
2.4.2. Sotsiaaltransporditeenuse korralduse arendamine
[kehtetu - rakendus 31.12.2018]
2.4.3. Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö arendamine
2013. aastal tehtud uuringu „Vabatahtlikus tegevuses osalemine Eestis“ tulemuste kohaselt tegelevad Eesti
vabatahtlikud enim keskkonnakaitse, loodushoiu ja säästva arenguga ning löövad kaasa külaliikumises ja
kohaliku elu edendamises. Sotsiaalvaldkonnas tegutseb vaid 16% vabatahtlikest. Võib öelda, et Eestis on
olemas toimiv vabatahtlike võrgustik ja tugisüsteem vabaühendustele, aga osalus sotsiaalvaldkonnas on
siiski vähene. Koostöö kohalike omavalitsustega on olnud ühesuunaline ja toiminud projektitoetuse saanud
vabaühenduste initsiatiivil. Kohalikud omavalitsused on olnud passiivsemas rollis võrreldes sotsiaalteenuse
osutajate või eraettevõtetega. Selle üheks põhjuseks on kohalike omavalitsuste vähene teadlikkus
vabatahtlike potentsiaali rakendamisest.
Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö arendamiseks leiti riigihankega
pakkuja (MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant), kes tegeles Eesti kahes piirkonnas vabatahtliku töö
arendamisega sotsiaalvaldkonnas. Aastatel 2018–2020 viis MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant ellu
katseprojekti, mille käigus töötati välja ka üle Eesti rakendamiseks sobiv koostöömudel vabatahtlike
kaasamiseks ja rakendamiseks hoolekandes, mida testiti 12 maakonnas ja 43 kohalikus omavalitsuses.
Projektis osales 273 vabatahtlikku, kes abistasid ja pakkusid seltsi 678 eakale ja erivajadusega inimesele.
Aastatel 2021–2023 jätkatakse MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant poolt välja töötatud koostöömudeli
rakendamist üle Eesti.
14
2.4.4. Kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekandealane nõustamine elanikkonna abistamiseks
Üle Eesti ühtlaste ja kvaliteetsete täisealiste sotsiaalhoolekande abimeetmete pakkumise tagamiseks loodi
Sotsiaalkindlustusameti juurde 2019. aastal sotsiaalhoolekande üksus (SHÜ). Üksus aitab
hoolekandevaldkonnas ellu viia riiklikku sotsiaalkaitsepoliitikat, rakendada kohaliku omavalitsuse tasandil
riiklikke strateegiaid ja koordineerida valdkonnaülest sotsiaalkaitse koostööd ning osaleb üleriigiliste kriiside
lahendamises.
Eesmärgid on järgmised:
1) pakkuda riigipoolset tuge kohalikele omavalitsustele nende sotsiaalhoolekande ülesannete täitmisel;
2) ühtlustada ja parandada sotsiaalhoolekande abimeetmete kvaliteeti kohaliku omavalitsuse tasandil
teenuste sisulise arendamise, sealhulgas teenuste miinimumstandardite loomise ja inimeste abivajaduse
hindamise vahendi loomises osalemise kaudu;
3) toetada kohalikku omavalitsust tugeva esmatasandil toimiva täisealiste sotsiaalhoolekandesüsteemi
arendamisel;
4) koondada riigi tasandil ühte ametkonda täisealiste sotsiaalhoolekande valdkonna analüüsitud info ja
nõustamiskompetents, et toetada Sotsiaalministeeriumi kohalike omavalitsuste tasandil täisealiste
sotsiaalhoolekande poliitika kujundamisel ja rakendamisel (üks tervikpildi hoidja), tehes muu hulgas
õigusloomet puudutavaid ettepanekuid;
5) korraldada riigipoolset sotsiaalkaitsetegevust regionaalsetes ja üleriigilistes kriisikomisjonides, -staapides
ja teistes kooslustes eesmärgiga leida sotsiaalhoolekandelisi lahendusi kriisisituatsioonides;
6) korraldada koostöös kohalike omavalitsustega ajutise kaitse saanud Ukraina sõjapõgenike kohalikku
omavalitsusse ümberasumist ning pakkuda kohalikele omavalitsustele nende sotsiaalhoolekande
ülesannete täitmisel seoses nimetatud sihtrühmaga riigipoolset tuge.
Eesmärgi täitmiseks elluviidavad tegevused jaotuvad kahe suurema tegevuse alla: nõustamistegevused ja
abitegevused. Nõustamistegevused on: strateegiline, rakenduslik ja juhtmipõhine nõustamine. Abitegevused
on: praktika kogumine/arendamine, poliitika kujundamine ja sotsiaalkaitsealase info kättesaadavaks
tegemine.
Kõigis valdkondades tehtavate tegevuste tulemid on suunatud neljale tasandile – isik, kohalik omavalitsus,
teenuseosutaja ja riik. SHÜ tegevus soodustab ühiskonnas olevate eri tasandite ja organisatsioonide
koordineeritud infovahetust ja omavahelist koostööd sotsiaalkaitse abimeetmete kvaliteetsel ja ühtlasel
pakkumisel ning annab inimesele ühelaadse info tema õigustest ja kohustustest seoses sotsiaalhoolekande
abimeetmetega.
Sekkumiste tulemusena paraneb inimeste juurdepääs kvaliteetsetele hoolekandeteenustele ning teenuste
abil saavad hoolduskoormusega, erivajadusega ja toimetulekuraskustes inimesed tööturule. Toetavate
teenuste arendamine ja kättesaadavamaks muutmine ning paindlikum osutamine võimaldab parandada
teenusesaajate toimetulekut, ennetada isikute paigutamist ööpäevaringsele hooldamisele ning toetab
deinstitutsionaliseerimise põhimõtteid.
2.4.5. Ida-Virumaa toetamine sotsiaalteenuste arendamisel ja pakkumisel
Ida-Virumaa piirkonna kitsaskohtadeks on kahanev rahvaarv, kõrge töötuse määr, elanike võrdlemisi madal
sissetulek, tagasihoidlik majandusareng ning ebapiisav sotsiaalteenuste kättesaadavus.
Maakonna rahvaarv kahaneb kiiresti ja ka rahvastiku keskmine vanus kasvab kiiresti. Eakate vanuserühma
65+ arvukus ei vähene, vaid kasvab. Selline olukord suurendab vajadust eakatele osutatavate
sotsiaalteenuste järele, kuna teenuse sihtrühm näitab selget kasvutrendi. Ülalpeetavate määr oli 2018. aastal
Ida-Viru maakonnas 59,19 ja see kasvab 2040. aastaks prognoosi kohaselt 90,9%-ni10. Samuti on Ida-
Virumaal suur puudega inimeste osakaal. 2019. aasta 1. jaanuari seisuga moodustasid Ida-Virumaa
elanikest 19% puudega inimesed11.
9
Statistikaameti koduleht https://www.stat.ee/ppe-1167408
10
Maakondade kaardistus sotsiaalteenuste olemasoleva olukorra kohta aastal 2015 https://ivek.ee/static/ida-virumaa-sotst%c3%b6%c3%b6tajate-
intervjuu-kokkuv%c3%b5te-ja-anl%c3%bc%c3%bcs-21.01.pdf
11
Statistikaameti koduleht http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=THV21
15
Kohalike omavalitsuste suurimad probleemid sotsiaalvaldkonnas on seotud demograafiliste muutustega ja
vajadusega hoida inimesi tööturul aktiivsena. Seetõttu on kohalikel omavalitsustel järjest olulisem roll nende
ülesannete täitmisel, sealjuures ka kohustus pakkuda tuge abivajajale ja tema perekonnale.
Olukorra muutmiseks ja selle piirkonna arendamiseks on riik käivitanud mitu toetusmeedet
(Rahandusministeeriumi Ida-Virumaa programm piirkonna majanduse, linnaruumi ja tööhõive
arendamiseks), mis keskenduvad peamiselt tööhõive ja majandusliku olukorra parandamisele. Tegevuse
eesmärk on keskenduda just sotsiaalvaldkonda puudutavate kitsaskohtade lahendamisele.
Toetamaks Ida-Virumaad sotsiaalvaldkonna probleemide lahendamisel, katsetab Sotsiaalministeerium
arendusprogrammi, mille käigus toimuvad kohtumised Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste juhtidega,
sotsiaaltöötajatega ja teenuseosutajatega ning koolitatakse selle piirkonna sotsiaalvaldkonna spetsialiste.
Kasutades teenusedisaini töömeetodeid, toetatakse kohalikke omavalitsusi vajalike teenuste väljatöötamisel.
Kohalikke omavalitsusi nõustatakse ka sobivate toetusmeetmete, sealhulgas meetme „Tööturul osalemist
toetavad hoolekandeteenused“ taotlusvooru taotluse esitamisel. Avatud taotlusvoor on kohalikele
omavalitsustele hea võimalus kasutada lisaraha teenuste käivitamiseks ning teenuste kvaliteedi ja
kättesaadavuse parandamiseks. Mentorlusprogrammi väljatöötamisel tutvutakse kõigi Ida-Virumaa kohalike
omavalitsuste sotsiaalteenuste kättesaadavuse olukorraga ning korraldatakse sotsiaalvaldkonna töötajatele
koolitus- ja infopäevi.
Lisaks arendusprogrammile hangib Sotsiaalministeerium Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste
sotsiaaltöötajatele sotsiaaltöö täiendkoolitusprogrammi, mille raames koolitatakse 2022. aastal vähemalt
32 sotsiaaltöötajat.
2.4.6. Inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi korralduse arendamine esmatasandi
hoolduskoordinatsiooni süsteemi abil hooldusvajadusega inimesele
Vabariigi Valitsuse loodud hoolduskoormuse rakkerühm esitas 2017. aasta novembris poliitikasuunised Eesti
pikaajalise hoolduse süsteemi tõhustamiseks ja pereliikmete hoolduskoormuse vähendamiseks. Ühe olulise
suunana toodi välja vajadus sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna parema integreerituse järele pikaajalise
hoolduse pakkumisel. Seetõttu töötas Sotsiaalministeerium koostöös haldusalas tegutsevate partneritega
välja esmatasandi hoolduse koordinatsiooni kontseptsiooni ning 2018. aasta alguses alustati kuue konkursi
käigus leitud piirkonnaga (Saaremaa koos Muhu ja Ruhnuga, Tallinn, Tori, Rakvere, Tõrva koos Valga ja
Otepääga ning Tartu) esmase kontseptsiooni testimist ja edasiarendamist. Projekti käigus loodi kuues Eesti
piirkonnas hoolduskoordinaatori ametikoht. Hoolduskoordinaatori peamine ülesanne oli olla sillaks kohaliku
omavalitsuse sotsiaaltöötaja ja perearsti vahel ning korraldada inimesele asjakohane tugi seal, kus
abivajadust märgatakse. Paralleelselt katseprojektiga alustati tööd detailsema riiklikult rakendatava mudeli
väljatöötamiseks. Kuue piirkonna kogemused ja õppetunnid on olnud erinevad ning esimese katseprojekti
peamine eesmärk oli koguda kogemusi ühtsema mudeli paikasaamiseks. Testpiirkondade kogemused on
näidanud, et valdkondade tööpõhimõtted on erinevad ning inimesekeskse abi pakkumiseks on vajalikud
valdkondadeülesed kokkulepped, parem infovahetus, valdkondadeülene kompleksjuhtumite seire ning muud
täiendavad tegevused. Tihedas koosloome protsessis on huvigruppidega jõutud kokkuleppele, et
inimesekeskse abi korraldamiseks on vaja üle riigi sarnastel põhimõtetel toimivat koordinatsioonimudelit.
Samas on eri piirkondade kogemus näidanud ka seda, et koordinatsioonimudeli edu tagamiseks on oluline
jätta ruumi piirkondlikele eripäradele, ent tagada keskne tugi koolituste, tööjuhendite ja infotehnoloogiste
abivahendite abil. Lisaks on oluline, et muudatuste protsessidel oleksid piirkondlikud juhid, kes olenevalt
piirkonna senisest arengust saavad võtta kas eestkätt võrgustikutöö juhi ja arendaja rolli või täiendavalt ka
kompleksjuhtumite lahendaja rolli. 2018. aastal käivitunud katseprojekti alusel arendatati välja paindlik
koordinatsioonimudel koos rakendamiseks vajalike juhiste, koolitusprogrammi jm vajalikuga.
2020. aastal toimus konkurss, mille raames alustati kuue piirkonnaga paindliku koordinatsioonimudeli
rakendamist. Perioodil 2020–2021 rakendatakse ja täpsustatakse TAT-st koordinatsioonimudelit (sh
kogutakse infot koordinatsioonipiirkondade optimaalse suuruse, rahastusmudeli, sihtrühma ja üldise
tulemuslikkuse kohta) ning tehakse ettevalmistusi mudeli rakendamise laiendamiseks. 2022. aastal
kaasatakse täiendavalt piirkondi nii, et kokku rakendaks perioodil 2020–2023 koordinatsioonimudelit kuni
12 piirkonda. Sotsiaalministeerium korraldab tegevuse ellu viimiseks avatud vooru, mille tingimused ja korra
kehtestab määrusega. Koordinatsioonimudeli raames tegeletakse valdkondadeülese abi korraldamisega
inimestele, kellel on kompleksvajadused (nii sotsiaal- ja tervishoiusüsteemist kui külgnevatest süsteemidest).
16
Seejuures toetatakse üksikjuhtumeid (tervikhindamiste korraldamine, valdkondadeülese juhtumiplaani
koostamine, vajaliku abi korraldamine ja juhtumite regulaarne seire), arendatakse valdkondade ja
üksikjuhtumite ülest võrgustikutööd ning kaardistatakse piirkondlik teenuste ja toetuste korraldus koos
kitsaskohtade ja arendusvajadustega. Juhtumikorralduste käigus suunatakse kompleksvajadusega inimesed
saama teenuseid, mida rahastatakse kohaliku omavalitsuse või riigi eelarvest.
Koordinatsioonimudeli peamine eesmärk on vähendada kompleksse abivajadusega inimeste ja nende
lähedaste koormust asjaajamisel sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas, pakkuda kompleksse abivajadusega
inimestele õigeaegset ja nende vajadustele vastavat abi toetades seeläbi võimalikult kaua koduses
keskkonnas toimetulekut ning koguda senisest paremini infot sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutamise
puuduste (puuduvad teenusekohad, teenuste saamise järjekorrad, regionaalsed erisused praktikas jne) ja
toimivate praktikate kohta.
2.4.1.1. Sihtrühm
Avaliku ja erasektori esindajad
Sotsiaalvaldkonna spetsialistid (sh kohaliku omavalitsuse ja haigla sotsiaaltöötajad, teenuseosutajad)
Tervisevaldkonna spetsialistid
Erivajadusega inimesed (sh kompleksvajadusega inimesed)
2.4.1.2. Tegevuse üldajaraam
01.06.2016–31.12.2023
2.4.1.3. Tegevuse elluviija
Sotsiaalministeerium (2.4.1, 2.4.2 kuni 31.12.18, 2.4.3, 2.4.4, 2.4.5, 2.4.6)
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (2.4.2 kuni 31.12.18)
Sotsiaalkindlustusamet (2.4.4)
17
3. Näitajad
Näitaja Näitaja nimetus Algtase Sihttase Sihttase Selgitus
(2013) (2018) (2023)
Rakenduskava Hoolekandeteenuste saajate arv 0 2885 4575 Rakenduskavas 2018. aastaks 6600
väljundinäitajad ja 2023. aastaks 10 100
TAT-spetsiifilised Tegevus 1. Erivajadustega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste
väljundinäitajad arendamine ja osutamine
Hoolekandeteenuste saajate arv 0 1850 2 490 Teenusesaajate arv eri teenuste
kaupa kokku. Panustab
rakenduskava väljundinäitajasse
unikaalsete inimestega.
Hoolekandevaldkonna koolitustel 0 1372 2132 Koolitusel osalejate arv eri koolituste
osalenud inimeste arv kaupa kokku. Panustab kaudselt
rakenduskava väljundinäitajasse.
Tegevus 2. Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele
Hoolekandeteenuste saajate arv 0 2022 2022 Teenusesaajate arv eri teenuste
kaupa kokku. Panustab
rakenduskava väljundinäitajasse
unikaalsete inimestega.
Tegevus 3. Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks
Hoolekandevaldkonna koolitustel ja 0 1194 1532 Koolitusel osalejate arv eri koolituste
supervisioonis osalenud inimeste arv kaupa kokku. Panustab kaudselt
rakenduskava väljundinäitajasse
Tegevus 4. Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja
kvaliteedi parandamiseks
Hoolekandevaldkonna koolitustel 0 218
osalenud inimeste arv 1498
Hoolekandeteenuste saajate arv 0 0
2478
18
Rakenduskava Osalejad, kes 6 kuud pärast teenuse 29% 30% 30%
tulemusnäitajad saamise algust on tööturul12
Osalejate suhtarv, kes said aasta 5% 15% 15% Baastaseme kujunemisel on võetud
jooksul ESFist toetatud arvesse erihoolekandeteenuste ning
hoolekandeteenuseid ning kelle täiskasvanute hooldamisteenuste
toimetulek seeläbi paranes või kelle (hoolekandeasutustes) sihtrühma
puhul välditi ööpäevaringsele liikumist 2013. aastal
institutsionaalsele teenusele institutsionaalsetelt teenustelt
suundumist mitteinstitutsionaalsetele teenustele
19
4. Toetuse andmise tingimuste mõju läbivatele teemadele
Toetuse andmise tingimused (TAT) mõjutavad:
Regionaalareng jah ei
TAT tegevused omavad mõõdukat mõju regionaalarengule, toetades kõigi Eesti piirkondade kestlikku
ja ühtlast arengut. TAT edukas elluviimine tasakaalustab tööturul osalemist toetavate
hoolekandeteenuste levimust eri piirkondades. See on eelduseks kõigi piirkondade arengueelduste
maksimaalseks ärakasutamiseks ja ühtlaseks regionaalarenguks, kus inimestel on igas
toimepiirkonnas kättesaadavad head teenused ja töökohad ning mitmekesiseid tegevusi võimaldav
elukeskkond.
Erivajadustega inimeste töövõimekuse ja kutsesobivuse hindamise metoodika kasutamise
kompetentsi laiendatakse igasse Eesti piirkonda. TAT tegevusena jätkatakse toimetulekuraskustes
klientide nõustamist viies piirkonnas (Tallinn (Harjumaa, Raplamaa, Järvamaa, Hiiumaa), Pärnu
(Pärnumaa, Saaremaa, Läänemaa, Viljandimaa), Jõhvi (Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa), Tartu
(Tartumaa, Jõgevamaa) ja Võru (Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa)), kus koordinaatori ülesanne on
suunata abivajajaid haldusüksuste piire ületavaid spetsiifilisi teenuseid saama. TAT elluviimine
mõjutab kohaliku ja piirkondliku arendusvõimekuse tugevnemist, kuna on suunatud kohalike
omavalitsuste võimekuse suurendamisele, et saada paremini hakkama piirkonna
hoolekandeprobleemide lahendamisega. Nõustatakse kohalikke omavalitsusi, et kirjutada paremaid
taotlusi avatud taotlusvoorudesse ning suunatakse neid tegema omavahel koostööd.
Keskkonnahoid ja kliima jah ei
Tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest muutust ega negatiivset mõju keskkonnahoiu ja kliima
eesmärgile.13 Hinnang põhineb perioodi 2014–2020 Euroopa Liidu vahendite kasutamise
partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruandel.
Infoühiskond jah ei
TAT toetab mitme tegevusega (telehooldus, abivahendi vajaduse hindamise veebirakendus)
infotehnoloogia potentsiaali nutikat kasutamist hoolekandevaldkonnas ja selle kaudu Eesti
strateegiliste eesmärkide saavutamisel. Ka Eesti infoühiskonna arengukava 2020 näeb võimaliku
tulevikusuunana erinevaid kaugteenuseid.
Riigivalitsemine jah ei
TAT edendab terviklikku ja tõhusat riigivalitsemist, toetades teenuse kvaliteedi ühtlustumist kogu
riigis. Kavandatud teenuseuuringud aitavad edendada avalike teenuste kasutajasõbralikku osutamist
Võrdsed võimalused14
Sooline võrdsus jah ei
TAT sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse
edendamisse
jah ei
13
Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruanne
14
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja
mittediskrimineerimine.
20
TAT panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse sooküsimuste lõimimise kaudu15
TAT ettevalmistamisse, rakendamisse ja seiresse
jah ei
Naiste ja meeste tööelus osalemise suurendamiseks tegevuste kavandamisel on lähtutud olukorra
soolisest analüüsist. Hoolekandeteenuste kavandamisel ja osutamisel arvestatakse naiste ja meeste
erineva olukorra, võimaluste ja vajadustega.
Võrdne kohtlemine
jah ei
TAT elluviimine aitab kaasa võrdsete võimaluste tagamisele ühiskonnas, toetades
seega sidusa ja jätkusuutliku ühiskonna kujunemist. Tegevused on suunatud tööturul
vähemate võimalustega sihtrühmade toetamisele, hõlmates eri soost ja rahvusest ning
eri vanuses ja terviseseisundiga inimeste ühiskonnaelus täisväärtusliku osalemise
võimaluste võrdsustamist teiste ühiskonnaliikmetega.
15
TAT ettevalmistamisel, rakendamisel ja seires võetakse arvesse naiste ja meeste erinevat olukorda ja vajadusi ning hinnatakse mõju
naiste ja meeste sotsiaal-majanduslikule olukorrale ühiskonnas selleks, et tagada ühtmoodi kasu nii naistele kui meestele ning kaotada
ebavõrdsus.
21
5. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, toetuse andmise tingimuste ja avatud
taotlusvoorudega
Seos sama meetme teiste TAT-dega
Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ tegevused võimaldavad integreeritud
teenuse pakkumise näol saada teenuseid mõlema samasse meetmesse kuuluva TAT –
„Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ ja „Tugiteenus vanglast vabanenutele“ – sihtrühmal.
TAT toetab sama meetme raames planeeritud avatud taotlusvoorude läbiviimist. TAT partnerid
nõustavad üle Eesti avatud vooru taotlust esitada soovivaid kohalikke omavalitsusi ja kohaliku
omavalitsuse üksusi. Seeläbi soovitakse luua paremad ja ühtsed võimalused esitada taotlejatel
vajadusele vastavaid projekte.
Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ tulemuslikkus saavutatakse käesoleva
TAT ja meetmega seotud avatud voorude võrdväärselt edukal rakendamisel.
Seos teiste meetmete TAT-dega
Meetme 2.5 „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste
vajadustele vastavaks“ tegevuse 2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ TAT raames
luuakse keskkond, kus hakatakse osutama käesoleva TAT tegevuse 2.1.4 raames kujundatud
teenuseid. Meetme 2.5 tegevuse 2.5.2 „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ raames
kinnitatud TAT „Erivajadustega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ alusel hakkavad tööle
käesoleva TAT tegevuse 2.1.2 raames koolitatud keskkonna kohandamise konsultandid.
TAT taotleb lähedasi eesmärke meetmete „Lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste
arendamine hoolduskoormuse vähendamiseks“, „Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste
tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks“ ja „Hoolekande taristu
arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks“ TAT-de ja avatud
taotlusvoorudega. Prioriteetse suuna tulemuslikkus saavutatakse eri meetmete raames tehtavate
tegevuste elluviimisega.
22
6. Seos valdkondlike arengukavadega
„Heaolu arengukava 2016-2023“ koondab tööpoliitika, sotsiaalkaitsepoliitika ning soolise
võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise poliitika strateegilised eesmärgid aastateks 2016–2023, andes
tervikvaate nimetatud poliitikavaldkondade peamistest eesmärkidest, tegevussuundadest ja
probleemidest16.
„Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018“ sõnastab Justiitsministeeriumi ja
Sotsiaalministeeriumi ühise eesmärgi: „Kinnipeetavate vabanemisjärgse toimetuleku soodustamiseks
tuleb Justiitsministeeriumil koostöös Sotsiaalministeeriumi, kohalike omavalitsuste ning
mittetulundusühendustega luua üle-eestiline tugiisikusüsteem vanglast vabanenute iseseisva
toimetuleku toetamiseks.‟ Kuritegevuse vähendamine, toimetuleku soodustamine ja tööhõive
suurendamine on otseselt seotud tegevused.17
„Konkurentsivõime kava Eesti 2020“ kaks keskset eesmärki on tootlikkuse ja tööhõive suurendamine.
Lähiaastate peamine fookus on hariduse ja tööhõive valdkonnal rõhuasetusega pikaajaliste ja noorte
töötute tööturule integreerimisel ning oskuste arendamisel. Suurimas vaesusriskis on läbi aastate
olnud töötud ja üksi elavad üle 65-aastased inimesed. Käesolev TAT on suunatud tööhõive
suurendamisele ning näeb spetsiifiliste sihtrühmadena pikaajalisi töötuid ja eakaid. Eesti eesmärk on
2015. aastaks vähendada pikaajaliste töötute määr 7,7%-ni ja 2020. aastaks 2,5%-ni.18
„Eesti infoühiskonna arengukava 2020“ näeb võimaliku tulevikusuunana kaugteenuseid.19
„Sotsiaalministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks 2014–2017“ näeb ette tegeleda
hoolekandeteenuste ja sotsiaaltoetuste vajaduspõhise kättesaadavuse, hoolekandeteenuste
kvaliteedi ja klientide parema teadlikkuse tagamise ning hoolekandeteenuste jätkusuutlikkuse ja
efektiivsusega.20
16
https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/arengukavad/heaolu_arengukava_2016-2023.pdf
17
http://www.just.ee/arengusuunad2018
18
http://valitsus.ee/et/riigikantselei/eesti2020
19
https://www.riigiteataja.ee/akt/319112013014
20
http://www.sm.ee/meie/eesmargid-ja-nende-taitmine/ministeeriumi-arengukava.html
23
7. Toetuse andmise tingimuste rakendamine
7.1. Toetuse saaja ja partneri kohustused
7.1.1. Toetuse saajale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-s sätestatule perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) §-des 24 ja 26 ning struktuuritoetuse
seaduse alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on toetuse
saaja kohustatud:
7.1.1.1 esitama rakendusasutusele (edaspidi RA) TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste
detailse kirjelduse (lisa 1 vorm A) ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa (lisa 1 vorm
B) kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks;
7.1.1.2 esitama punktis 7.1.1.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva
jooksul rakendusüksusele (edaspidi RÜ);
7.1.1.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa;
7.1.1.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud detailsele tegevuste kirjeldusele ja eelarvele;
7.1.1.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu
kohta RA poolt väljatöötatud vormil;
7.1.1.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või
kümne tööpäeva jooksul peale lisa 1 vormide A ja B kinnitamist. Esimese eelarveaasta
väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest;
7.1.1.7 esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 7.3
nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.1.1.6 nimetatud prognoosist;
7.1.1.8 pidama arvestust projekti tulude kohta vastavalt ühendmääruse § 5 lõikele 6 ning
esitama nimetatud arvestuse RÜ-le üks kord aastas 20. jaanuariks eelmise kalendriaasta
kohta või muul ajal RÜ nõudmisel.
7.1.2. TAT partnerile kohaldub struktuuritoetuse seaduse § 25. Ühtlasi on partner kohustatud:
7.1.2.1 esitama toetuse saaja nõudmisel punktis 7.3.3 nimetatud partneri organisatsiooni
dokumendid;
7.1.2.2 esitama toetuse saajale partneri järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse
kirjelduse ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa jooksva aasta 1. oktoobriks;
7.1.2.3 esitama toetuse saaja poolt antud tähtajaks järgneva eelarveaasta TAT kulude
planeerimiseks prognoosi ja jooksva eelarveaasta prognoosi parandused ja/või
muudatusettepanekud lähtuvalt toetuse saaja ja/või partneri vajadusest;
7.1.2.4 esitama toetuse saajale maksetaotluse tasutud kuludokumentide alusel hiljemalt iga
kuu 10. kuupäevaks või vastavalt toetuse saaja nõudele viis tööpäeva enne TAT prognoosis
märgitud toetuse saaja maksetaotluse esitamise tähtaega RÜ-le;
7.1.2.5 esitama toetuse saajale eelarve täitmise aruande hiljemalt iga kuu 5. kuupäevaks;
7.1.2.6 esitama toetuse saajale esimeses maksetaotluses esitatud kuludega ning edaspidi RÜ
poolt saadetud valimiridade põhjal kaasnevad lisadokumendid (sh hankedokumendid,
memod, osalejate nimekirjad, päevakavad) ja andma vajaduse korral täiendavaid selgitusi;
7.1.2.7 esitama toetuse saajale elektrooniliselt TAT vahearuande iga aasta 5. jaanuariks ja 1.
juuniks ning lõpparuande toetuse saaja antud tähtajaks.
7.2. Kulude abikõlblikkus
7.2.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri
2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks
lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi
ühendmäärus) § 2 lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu
ja Eesti õigusega.
7.2.2. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas TAT-s nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud
kulud, mis vastavad ühendmääruses ning käesolevas TAT-s sätestatud tingimustele.
24
7.2.3. Muu hulgas on abikõlblikud kulud:
7.2.3.1 TAT elluviimisega seotud otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1
punktidele 1–4 ja lõikele 4;
7.2.3.2 TAT kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest.
TAT kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud TAT üldkulud ning
§ 9 lõikes 6 nimetatud tegevuste tegemisel tekkivad personalikulud.
7.2.4. Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on TAT raames mitteabikõlblikud järgmised
kulud:
7.2.4.1 päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides
kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära;
7.2.4.2 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost;
7.2.4.3 ühtse määra alusel hüvitatud kaudsed kulud enne käesoleva TAT kinnitamist;
7.2.4.4 väliskoolitus- ja -lähetuskulud väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike.
7.2.5. Projekti abikõlblikke kulusid vähendatakse puhastulu võrra vastavalt ühendmääruse § 5 lõikele
6.
7.3. Toetuse maksmine
7.3.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel
kehtestatud õigusaktidele. Lihtsustatud hüvitamisviiside alusel toetuse väljamaksmisel kulu tegelikku
maksumust ei tõendata ega kontrollita.
7.3.2. Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 ning § 15 lõigete 1 ja 4 alusel.
7.3.3. Enne esimese maksetaotluse esitamist peab toetuse saaja esitama RÜ-le:
7.3.3.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT
kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest;
7.3.3.2 koopia riigihangete tegemise korrast asutuses;
7.3.3.3 vajaduse korral allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad
volikirjade koopiad.
7.3.4. Punktis 7.3.3 nimetatud dokumente ei tule esitada, kui toetuse saaja on varasemate TAT-de
rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud.
Toetuse saaja esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse.
7.3.5. Maksetaotlusi võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus.
Maksetaotluse menetlusaeg on kuni 90 kalendripäeva.
7.3.6. Toetus makstakse toetuse saajale välja ühendmääruses kehtestatud korras RÜ-le esitatud
maksetaotluse alusel struktuuritoetuse registri kaudu või registriväliselt. Maksetaotluse vormi kinnitab
RÜ.
7.3.7. Projekti kaudsed kulud makstakse välja, arvestatuna 15% projekti abikõlblikest otsestest
personalikuludest.
7.3.8. Toetus makstakse välja vastavalt TAT-s nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja
mitte rohkem kui määratud toetuse summa.
7.3.9. RÜ-l on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult, kui:
7.3.9.1 maksetaotluses esineb puudusi;
7.3.9.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata;
7.3.9.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge;
25
7.3.9.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia ettenähtud ajaks
TAT-d ellu või saavutada kavandatud tulemust;
7.3.9.5 maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik struktuuritoetuse seaduse
§ 48 lõike 3 kohaselt tasaarveldada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja 6 alusel
väljamaksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud
tagasimaksmisele kuuluva toetusega.
7.3.10. Kui maksetaotluse kontrollimisel ilmneb, et toetuse saajal on maksetaotluses nimetatud
kuluga seotud kohustus või nõue täitmata või maksetaotluses esineb puudus, mida on võimalik RÜ
määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, võib RÜ määrata kohustuse või nõude täitmiseks või puuduse
kõrvaldamiseks uue tähtaja. Kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse määratud
tähtaja jooksul, loetakse, et maksetaotlus on esitatud puudusteta ja kohustus või nõue on täidetud.
7.3.11. Korraldusasutus võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks lugemise
aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. Korraldusasutus võib kohustada RÜ-d peatama
maksetaotluse menetluse osaliselt või täielikult struktuuritoetuse § 30 lõikes 4 nimetatud juhtudel.
7.3.12. Korraldusasutus keelab RÜ-l toetuse väljamaksmise, kui kulu ei ole abikõlblik.
Korraldusasutus võib keelata toetuse maksmise struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 6 nimetatud
juhtudel.
7.3.13. Lõppmakse esitatakse hiljemalt koos TAT lõpparuandega ja RÜ teeb lõppmakse pärast
lõpparuande kinnitamist. Vastavalt ühendmääruse § 13 lõikes 1 sätestatud tingimusele tuleb
lõppmakse esitada RÜ-le hiljemalt 17.01.2024 ning makse peab olema tasutud hiljemalt 31.12.2023.
7.4. Toetuse andmise tingimuste muutmine
7.4.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või TAT abikõlblikkuse perioodi
muuta, esitab toetuse saaja RA-le põhjendatud taotluse.
7.4.2. RA vaatab punktis 7.4.1 viidatud muudatuse taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates taotluse
kättesaamisest ja teeb otsuse TAT muutmise taotluse kohta pärast punktis 7.4.4 nimetatud RÜ poolt
edastatud ettepanekut ja punktis 7.4.8 nimetatud kooskõlastamist.
7.4.3. Puuduste esinemise korral annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.
7.4.4. RA edastab muutmise taotluse pärast läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on
õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse
RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt.
7.4.5. RÜ võib toetuse saajale või RA-le teha ettepaneku TAT eelarvet muuta, kui TAT seirearuandes
esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuse tegemine on vajalik TAT eduka
elluviimise tagamiseks.
7.4.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul,
kui on olemas RA ja RÜ nõusolek.
7.4.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuse tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks
või toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT
rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus
vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses.
26
7.4.8. TAT muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega, valdkondlikku komisjoni kuuluva
rakendusasutusega ning teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna
meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest.
7.4.9. TAT muutmiseks punkti 7.4.1 tähenduses ei loeta:
7.4.9.1 punktis 7.1.2 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse ja sellele
vastava eelarve kulukohtade kaupa (edaspidi tegevuste kirjeldus ja eelarve) esitamist;
7.4.9.2 lisa 1 vormis B näidatud toetuse ja omafinantseeringu muutmist aastate kaupa
tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja määr ei muutu.
7.4.10. RA vaatab tegevuste kirjelduse ja eelarve läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste
mitteesinemise korral esitab punkti 7.4.8 kohaselt kooskõlastamisele. Peale kooskõlastamist esitab
RA tegevuste kirjelduse ja eelarve ministrile kinnitamiseks.
7.4.11. Tegevuste kirjelduses ja/või eelarves puuduste esinemise korral annab RA toetuse saajale
tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Tegevuste kirjelduse ja/või eelarve menetlemise tähtaega võib
pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.
7.4.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist konkreetse(te) aasta(te)
vastavale tegevuskavale kinnitatud eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja
osakaal finantsallikates ei muutu, kui:
7.4.12.1 kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt
rohkem kui 15% ja
7.4.12.2 muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 10 000 eurot.
7.4.13. Peale punktis 7.4.12 nimetatud muudatuste kooskõlastamist esitab toetuse saaja viie
tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le.
7.5. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamine
7.5.1 TAT elluviija esitab RÜ-le RA kehtestatud vormil TAT vahearuande koos lisadega
struktuuritoetuste registri (edaspidi register) vahendusel üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 15.
juuniks. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist,
loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist.
7.5.2 Toetuse saaja esitab RÜ-le TAT lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu kõige hiljem 17.
jaanuaril 2024. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist,
loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist.
7.5.3 Juhul kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid
lõpparuanne.
7.5.4 RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos aruanne) laekumisest,
kas TAT aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.
7.5.5 Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande.
7.5.6. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme
tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande viie tööpäeva jooksul peale
puuduste kõrvaldamist.
7.5.7. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, teavitab RÜ viie tööpäeva jooksul RA-d nõuetekohase
lõpparuande esitamisest. RA-l on õigus esitada viie tööpäeva jooksul omapoolsed seisukohad RÜ-le.
Kui RA hinnangul lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande.
27
7.5.8. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme
tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks.
7.5.9. TAT aruandes kajastatav info tuleb e-toetuse keskkonna aruande vormilt.
7.5.10. TAT elluviija esitab RÜ-le vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 24
punktile 7 tegevustes osalejate andmetega andmekorje vormid iga kvartali lõpu seisuga kvartalile
järgneva teise nädala lõpuks.
7.6. Finantskorrektsioonid
7.6.1. Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47.
7.6.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48–49.
7.7. Vaiete menetlemine
7.7.1. RA otsuse või toimingu vaide menetleja on RA.
7.7.2. RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja on RÜ.
7.8. Riigiabi
Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi.
28
8. Riskide hindamine
Risk Tegevus riskide maandamiseks
Uuringutes ei ole Hangete lähteülesannetes nähakse ette sihipärane tegevus valimisse
vastanute arv piisav sattunute vastamiseks kättesaamiseks (nt küsitleja korduvkülastus) ja
kogu sihtrühma kohta selleks vajalikud finantsvahendid
käivate üldistuste
tegemiseks
9. Lisad
Toetuse andmise tingimuste tegevuste detailne kirjeldus – lisa 1 vorm A
Toetuse andmise tingimuste finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa – lisa 1 vorm B
29
Sotsiaalministri 9. juuli 2019. a käskkirja nr 47 „Sotsiaalkaitseministri 27. märtsi
2015. a käskkirja nr 58 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ muutmine“
muutmise käskkirja seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Tehakse muudatused sotsiaalministri 9. juuli 2019. a käskkirjaga nr 47 kehtestatud toetuse
andmise tingimustes „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ (edaspidi TAT).
TAT muudatusega laiendatakse TAT punkti 2.4.4 „Kohalike omavalitsuste
sotsiaalhoolekandealane nõustamine elanikkonna abistamiseks“ tegevusi. Lisaks tehakse
sellega seoses muudatusi ka TAT tegevuskavas (lisa 1 vorm A).
1.2. Muudatuse ettevalmistaja
TAT muudatused on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna
peaspetsialist Ingrid Mangulson (626 9208,
[email protected]) ja hoolekande
osakonna nõunik Terry Ney (626 9748,
[email protected]).
TAT muudatuste juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna
õigusnõunik Piret Eelmets (626 9128,
[email protected]).
TAT muudatused on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna
dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320;
[email protected]).
1.3. Märkused
Muudatustel ei ole puutumust isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse
tähenduses.
2. TAT muudatuste sisu
Alljärgnevalt on selgitatud käesoleva käskkirjaga kinnitatavaid TAT muudatusi.
Eelnõu punktiga 1 täpsustatakse TAT tegevuse 2.4.4 „Kohalike omavalitsuste
sotsiaalhoolekandealane nõustamine elanikkonna abistamiseks“ teksti, tuues välja, et KOV-i
nõustamistalituse töötajate ülesandeks on korraldada ka riigipoolset sotsiaalkaitsetegevust
regionaalsetes ja üleriigilistes kriisikomisjonides, -staapides ja teistes kooslustes eesmärgiga
leida sotsiaalhoolekandelisi lahendusi kriisisituatsioonides (st COVIDi kriis, Ukraina põgenike
kriis).
Tulenevalt Euroopa Liidu Nõukogu rakendusotsusest (EL) nr 2022/382, millega määratakse
kindlaks Ukrainast lähtuva põgenike massilise sissevoolu olemasolu direktiivi 2001/55/EÜ
artikli 5 tähenduses ning nähakse selle tulemusena ette ajutine kaitse, täidab SKA KOV-i
nõustamistalitus ajutiselt Eestisse saabunud isikute KOV-idesse ümberpaigutamisega seotud
ülesandeid. SKA nõustamistalitus on alates 11.03.2022 PPA peadirektori poolt välja kuulutatud
hädaolukorra raames loodud hädaolukorra lahendamise ühendstaabi sotsiaalteenuste grupi
KOV-i teemade korraldaja ja tekkinud küsimustele lahenduste leidja. SKA KOV-i
nõustamistalituse piirkonnajuhtide vastutusel on lisaks kõigile regionaalsetele
sotsiaalkaitseteemadele (töötus, lapsed, eluruumid, toimetulek, haridus, integratsioon) juhtida
nn kolm tööliini: vastuvõtupunktide, majutusasutuste ja põgenike KOV-i suunamise tööliini.
Nõustamistalituse nõustajad, teenuse arendusnõustajad ja juriidilised nõustajad on liidetud
nende tööliinidega. Nõustamistalituse töötajad tegelesid Ukraina põgenike teemaga juba
alates 28.03.2022, kui SKA peadirektor andis teada, et SKA tegutseb CHARLIE kriisijuhtimise
situatsioonis, mis lubab asutusel lõpetada teatud tavapärased tegevused ning suunata
inimesed tööle kriisitegevustesse. Sellest ajast on KOV-i nõustamistalituse inimesed
panustanud Ukraina põgenike kriisi lahendamise tegevustesse. Nõustamistalituse juht on
nimetatud SKA peadirektori käskkirjaga 01.03.2022 seisuga SKA kriisikomisjoni koosseisu
KOV-i suuna koordineerijaks. Kõik teised talituse töötajad on saanud talituse juhilt korralduse
hakata ellu viima tegevusi Ukraina põgenike kriisi lahendamiseks. Peale hädaolukorra
lõppemist hakkab SKA juhtima sama tegevust oma nime all ja vastuvõtupunktid nimetatakse
ümber infopunktiks. Infopunktid on jätkuvalt samades asukohtades: Tallinnas bussijaamas,
Tartus, Pärnus, uus infopunkt hakkab olema ka Narva piiripunktis.
Põgenike kriisist tulenevalt ei tegeleta ajutiselt teiste planeeritud TAT tegevuste täiemahulise
täitmisega. Ülesannete juurde naastakse olukorra paranemisel vastavalt võimalustele järk-
järgult. Seoses sellega võib juhtuda, et TAT lisa 1 vormis A planeeritud näitajaid ei täideta täies
mahus.
TAT punktis 2.4.1.1 välja toodud sihtrühma ei ole vaja muuta, kuna ajutise kaitse saanud isikud
kuuluvad juba praegu TAT-s olemasoleva sihtrühma alla.
Eelnõu punktiga 2 muudetakse TAT lõppmakse sätet seoses ELi rahastusperioodi
lõppemisega. Lõppmakse aluseks olevate tegevuste eest peab olema tasutud hiljemalt
2023. aasta lõpuks ning lõppmakse koos lõpparuandega peab olema RÜ-le esitatud hiljemalt
17. jaanuariks 2024.
Eelnõu punktiga 3 muudetakse TAT punkti 7.5 pealkirja ja punkti 7.5.3, mis puudutavad
aruannete esitamist. Muudatusega täpsustatakse esitatavate aruannete nime.
Eelnõu punktiga 4 kinnitatakse uus lisa 1 vormi A versioon.
Eelnõu punkti 5 kohaselt rakenduvad TAT muudatused tagasiulatuvalt 1. märtsist 2022. Kuna
muudatuste tegemine nihkub 2022. aasta II kvartalisse, annab tagasiulatuv rakendumine
võimaluse lugeda uute teemadega tegelemine abikõlblikuks 1. märtsist 2022.
3. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele
Muudatused on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
Muudatuste koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse
ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi,
Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja
Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa
Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning
tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa
Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006.
4. TAT muudatuste mõjud
TAT tegevuse 2.4.4 „Kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekandealane nõustamine
elanikkonna abistamiseks“ muudatusega laiendatakse SKA KOV-i nõustamistalituse töötajate
ülesandeid, et võimaldada neil abistada Ukraina sõjalise konflikti tõttu Eestisse saabuvaid
inimesi, sh toetada KOV-e tekkinud küsimuste lahendamisel. Tegevused parandavad inimeste
toimetulekut ning aitavad kaasa nende suundumisele tööturule.
5. TAT muudatuste jõustumine
2
TAT muudatused jõustuvad üldises korras, kuid rakenduvad tagasiulatuvalt 1. märtsist 2022.
Kuna muudatuste tegemine nihkub 2022. aasta II kvartalisse, annab tagasiulatuv rakendumine
võimaluse lugeda lisandunud tegevused abikõlblikuks alates 1. märtsist 2022.
6. TAT muudatuste kooskõlastamine
TAT muudatused saadetakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile ning e-kirjaga Riigi Tugiteenuste Keskusele korraldusasutuse ja
rakendusüksusena.
3
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SOM/22-0635 - Sotsiaalministri 9. juuli 2019. a käskkirjaga nr
47 kehtestatud toetuse andmise tingimuste
„Tööturul osalemist toetavad
hoolekandeteenused“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 06.06.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/764ca754-032f-49f2-a083-fef6ec9ab180
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/764ca754-032f-49f2-a083-fef6ec9ab180?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main