Rahandusministeerium · 30. mai 2022
Sisu (failidest)
Lisa 1. Siseministri käskkirja
„„Siseturvalisuse 2021. aasta
tulemusaruande“ kinnitamine“ juurde
Siseturvalisuse
2021. aasta
tulemusaruanne
1
SISUKORD
TULEMUSVALDKONNA MÕÕDIKUD JA EELARVE TÄITMINE 4
OLUKORRA LÜHIANALÜÜS: ARENGUD JA VÄLJAKUTSED 5
Olukorra analüüsi kokkuvõte 9
ÜLEVAADE MEETMETE ELLUVIIMISEST 11
MEEDE 1. ENNETAVA JA TURVALISE ELUKESKKONNA KUJUNDAMINE 12
Ülevaade meetme eesmärkide saavutamisest 13
Meetme eelarve 14
Programmi tegevuste elluviimisest 14
Olulisimad edusammud 2021. aastal 20
Olulisimad väljakutsed aastatel 2022–2025 20
MEEDE 2. KIIRE JA ASJATUNDLIK ABI 21
Ülevaade meetme eesmärkide saavutamisest 22
Meetme eelarve 23
Programmi tegevuste elluviimisest 23
Olulisimad edusammud 2021. aastal 26
Olulisimad väljakutsed aastatel 2022–2025 26
MEEDE 3. KINDEL SISEJULGEOLEK 27
Ülevaade meetme eesmärkide saavutamisest 28
Meetme eelarve 30
Programmi tegevuste elluviimisest 31
Olulisimad edusammud 2021. aastal 35
Olulisimad väljakutsed aastatel 2022–2025 35
MEEDE 4. TÕHUS RAHVASTIKUHALDUS 36
Ülevaade meetme eesmärkide saavutamisest 37
Meetme eelarve 38
Programmi tegevuste elluviimisest 38
Olulisimad edusammud 2021. aastal 41
Olulisimad väljakutsed aastatel 2022–2025 41
MEEDE 5. TARK JA INNOVAATILINE SISETURVALISUS 42
Ülevaade meetme eesmärkide saavutamisest 43
Meetme eelarve 44
Programmi tegevuste elluviimisest 44
Olulisimad edusammud 2021. aastal 47
Olulisimad väljakutsed aastatel 2022–2025 47
2
Siseturvalisuse 2021. aasta aruande ja tulemusvaldkonna üldinfo
Tulemusvaldkond Siseturvalisus
Valdkonna arengukava „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“
Programm „Siseturvalisus“
Vastutav ministeerium Siseministeerium
Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas,
kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse
Tulemusvaldkonna
loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Parandatakse elukeskkonda,
eesmärk
vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale
ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi.
2021. aastal tegeleti 1) ennetava ja turvalise elukeskkonna loomisega;
siseturvalisuse
2) kiire ja asjatundliku abi pakkumisega;
programmi elluviimisel
3) sisejulgeoleku kindlana hoidmisega;
4) Eesti arengut toetava kodakondsus-, rände- ja
identiteedihalduspoliitikaga;
5) siseturvalisuse valdkonna targemaks ja innovaatilisemaks
muutmisega.
Seos „Eesti 2035“ Siseturvalisuse arengukavaga aidatakse kaasa kõige enam
sihtidega strateegilisele sihile „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja
kvaliteetne elukeskkond“, aga olulisel määral ka sihtidele „Eestis elavad
arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“, „Eesti ühiskond on hooliv,
koostöömeelne ja avatud“ ning „Eesti on uuendusmeelne,
usaldusväärne ja inimesekeskne riik“, vähemal määral sihile „Eesti
majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“.
Aruandes on „Eesti 2035“ seoste täpsustamiseks joonealused viited.
Aruande koostamisest Et hinnata eesmärkide täitmist, on siseturvalisuse tulemusvaldkonna
2021. aasta aruande koostamisel kasutatud olemasolevat statistikat ja
uuringuid. Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuringut 2021. aastal ei
tehtud ja järgmine uuring on 2022. aastal, mistõttu on osa mõõdikute
puhul lähtutud 2020. aasta andmetest ning hinnang eesmärkide
saavutamisele on antud olemasoleva info põhjal. Aruandes on
analüüsitud olukorda ning antud hinnang eesmärkide saavutamisele ja
järgmiste aastate väljakutsetele. Samuti on selgitatud, mida on
täpsemalt erinevate programmi tegevuste raames tehtud. Eelkõige on
avatud olulisemaid muutusi ja suurema mõjuga projekte.
Lisateave Lisaks aruandele on lisainfo Siseministeeriumi kodulehel.
www.siseministeerium.ee/stak2030
3
Tulemusvaldkonna mõõdikud ja eelarve täitmine
Tulemusvaldkonna mõõdikud
Tegelik täitmine Sihttasemed
Allikas
2018 2019 2020 2021 2021 2022 2030
Siseministeerium,
Eestit turvaliseks
siseturvalisuse
riigiks hindavate 94% - 92% - ≥ 92% ≥ 94% ≥ 94%
avaliku arvamuse
elanike osakaal uuring
Siseministeerium,
Siseturvalisuse
siseturvalisuse
tagamisse kaasatud - - 17% - ˃ 17% ≥ 20% ≥ 30%
avaliku arvamuse
elanike osakaal uuring
Aval-
Vigastussurmade
687 635 768 datakse ˂ 670 ˂ 660 ˂ 520 Statistikaamet
arv1 juunis.
Elanike osakaal, kes
peavad riigi
peamiseks mureks
- kuritegevust, 3% 3% 1% 1% ≤ 3% ≤ 3% ≤ 3%
- sisserännet, Eurobaromeetri
12% 12% 15% 8% ≤ 12% ≤ 12% ≤ 12%
standarduuring
- terrorismi 1% 1% 0% 0% ≤ 1% ≤ 1% ≤ 1%
Siseturvalisuse
asutuste
usaldusväärsus: Turu-uuringute
- Politsei- ja institutsioonide
89% 88% 91% 86% ≥ 89% ≥ 89% ≥ 89% usaldusväärsuse
Piirivalveamet
uuring
- Päästeamet 97% 97% 95% 95% ≥ 97% ≥ 97% ≥ 97%
- Häirekeskus 94% 94% 93% 94% ≥ 94% ≥ 94% ≥ 94%
Programmi eelarve ja selle täitmine ning peamised kitsaskohad ja
kõrvalekalded planeeritust
Valdkonna eelarve täitmine
2021 esialgne eelarve 2021 lõplik eelarve 2021 eelarve täitmine
(tuhandetes eurodes)
Kulud 401 356 436 706 397 923
Investeeringud 24 535 49 588 30 677
1
„Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ ja selle programmiga „Siseturvalisus“ mõjutatakse otseselt uppunute ning
tulekahjus, sõidukiõnnetustes, tapmiste ja mõrvade ning uimasti üledoosi tagajärjel hukkunute arvu, kuid kaudset mõju
avaldavad meetmed ka teistele surmapõhjustele, nagu enesetappudele, kukkumistele ja külmumistele. Seetõttu kajastatakse
üldeesmärgi mõõdikuna vigastustest põhjustatud suremust kõikide vigastussurmade liikide kohta. Mõõdik on nimetatud
„Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“ mõõdikute saavutamise ühe eeldusena. Sotsiaalministeerium on ka alates 2015.
aastast vigastuste ennetamise valdkonna üldkoordineerija. Sõidukiõnnetustes hukkunute arvu vähendamise abinõusid on
käsitletud liiklusohutusprogrammis.
4
Programmi 2021. aasta investeeringud Programmi meetmete 2021. aasta kulud (tuh €)
175 149
141 080
kogumaht
30,7 miljonit
eurot
43 174
23 647
14 871
2021. aastaks ette nähtud tegevused ning kasutamata 2,9 miljonit eurot. Valdavalt jäid
soetused viidi valdavalt ellu lähtudes planeeritust. vahendid kasutamata kaupade tarneraskuste
Mõnevõrra mõjutas tegevuste teostamist tõttu, nt lükkusid serverite ja võrguseadmete
koroonakriis ning üldised tarneraskused. tarned 2022. aastasse seoses kiipide puudusega.
Idapiiri väljaehitamiseks eraldatud eelarvelistest 2021. aastal kasutamata jäänud tööjõu- ja
vahenditest jäi 2021. aastal kasutamata 2,5 majandamiskulude eelarve tekkis osaliselt ka
miljonit eurot kuna ehitusega seotud tegevused teadlikust kokkuhoiust, et leevendada 2022. aastal
lükkusid 2022. aastasse. Tekkinud jääk realiseerunud eelarvekärbet ning katta kaupade ja
kasutatakse täies ulatuses 2022. aastal. teenuste üldisi hinnatõuse. ■
IT investeeringuteks planeeritud eelarvest jäi
Olukorra lühianalüüs: arengud ja väljakutsed
Eesti inimesed tunnevad end turvaliselt seeritud kuritegevuse üks peamine sissetuleku-
allikas: narkokuritegevus.4
2020. aastal leidis 92% küsitlusele vastanutest, et
Eesti on elamiseks turvaline riik.2 Seda uuringut Heitliku julgeolekuolukorra tõttu on veelgi
2021. aastal ei tehtud, küll aga selgus Euro- hädavajalikum ühiskonna ühtsus ja valmisolek
baromeetri uuringust, et nende elanike osakaal, kes kriisideks ning asutustevaheline toimiv koostöö
peavad kuritegevust üheks peamiseks probleem-
iks, millega riik peaks tegelema, on võrreldes 2020. Sisejulgeolekut mõjutasid olulisel määral arengud
aastaga paar protsenti vähenenud (2020. aastal välismaal, eelkõige Valgevene hübriidrünnakud
3% ja 2021. aastal 1%). Kõige olulisemateks riigi Poola, Leedu ja Läti vastu, sh migrantide smugel-
ees seisvateks probleemideks peeti elukallidust damine ja sisserände kasutamine hübriidründe
(47%) ja terviseküsimusi (34%).3 tööriistana. Samuti olukord Afganistanis ja sellega
seotud migratsioonivood. Lisades juurde veel Vene
Inimeste arvamus kuritegevuse kohta ja objektiiv- vägede koondumise Ukraina piirialadele (sh 2022.
ne statistika on omavahel kooskõlas, kuivõrd aasta veebruaris alanud täiemahuline sissetung ja
süütegusid registreeriti 2021. aastal 13% vähem sõda Ukraina vastu), võib öelda, et julgeoleku-
võrreldes sellele eelneva aastaga ning märgatavalt olukord on pingestunud ja kriisis. Võib eeldada, et
vähenes ka näiteks tapmistes ja mõrvades hukku- need muutused mõjutavad Eesti inimeste turva-
nute arv; kuritegusid registreeriti aga 0,6% rohkem. tunnet ja arvamust riigi ees seisvate olulisimate
Sellest olenemata on jätkuvalt väljakutseks nii probleemide kohta. See kajastus juba näiteks
internetis toimepandud kelmused kuid ka organi- inimeste seisukohas Eesti välispiiri kaitstuse
2
Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring 2020.
3
Flash Eurobarometer 500. Public opinion in the EU regions; https://europa.eu/eurobarometer/surveys/detail/2552.
4
Politsei- ja Piirivalveameti andmed ning Justiitsministeeriumi „Kuritegevus Eestis 2021“.
5
kohta: 2021. aastal oli võrreldes varasemaga 10% suurendamine ning sihistatud tegevus kriisideks
vähem neid inimesi, kes arvasid, et välispiir on hästi valmisoleku, sh elanikkonnakaitse parandamisel.
kaitstud.5 Samas on ebaseaduslike piiriületuste arv
Siseturvalisuse asutusi usaldatakse, kuid
Eestis endiselt langustrendis ja piir varasemaga
võrreldes paremini kaitstud. Eeltoodu tõttu pöörati piisava ja motiveeritud personali tagamiseks
tähelepanu erinevate riskide maandamisele. on vaja väärilist töötasu ja suuremas mahus
Näiteks valmis 2021. aastal Politsei- ja Piirivalve- väljaõpet
ametil massilise sisserände hädaolukorra lahen-
Reageerivate asutuste tööd kergendab inimeste
damise plaan, mille koostamisel lähtuti Valgevene
usaldus nende vastu. Päästeametit usaldas 2021.
hübriidrünnaku stsenaariumist.
aastal 95%, Häirekeskust 94% ning Politsei- ja
2021. aastal jätkus koroonapandeemia, millel oli Piirivalveametit 86% küsitlusele vastanutest –
samuti mõju sisejulgeoleku valdkonnale. Vaenu- need on endiselt kolm kõige rohkem usaldatud
likku mõjutustegevust oli Eesti vastu märgata asutust Eestis.
vähem, kuid suur osa vaenu õhutavaid sõnumeid,
sh terroristlikku sisu, liikus veebikeskkonda. Ühis- 2021. aastal oli võimalik tänu riigieelarvest saadud
konda lõhestavad vandenõud, libauudised ja lisarahale ja siseturvalisuse asutustes tehtud
desinformatsioon levisid veebis kiiresti ning selle- ümberkorraldustele tõsta miinimumpalka politsei-
ametnikel 11,5%, päästjatel 11,4% ning pääste-
ga suurenes õiguskaitseasutuste, eriti veebi-
korraldajatel 6,4%. Lähtudes politseinike ja päästja-
konstaablite töökoormus. Viimast leevendas
te tulevikuvajaduse ja töötasu analüüsist on
mõnevõrra see, et eelmisel aastal lisandus veebi-
järgmistel aastatel jätkuvalt väljakutse pakkuda
konstaableid juurde.
väärilist töötasu, et tagada piisav arv töötajaid, ja
Ülemaailmne viirusepuhang ja sõda Euroopas on rahastada vajalikus mahus uute töötajate välja-
pannud avalikkust ja ka riigiasutusi enam teadvus- õpet. Siseturvalisuse valdkonna teenistujate arv on
tama, et valmis on vaja olla väga erinevateks alates 2008. aastast vähenenud 18% ning ees on
kriisideks. Koroonapandeemia on aga kinnitanud, ootamas suur pensionile jäämise laine nii
et erinevate valitsemisalade asutuste valmisolek politseinike kui ka päästjate seas, mistõttu on vaja
tulla oma valdkonna kriisidega toime on eba- suunata senisest rohkem raha politseinike ja
ühtlane ja tihti ei osata näha ühe valdkonna piiri- päästjate väljaõppesse, et ära hoida üha suurenev
dest kaugemale. Nii häid kui ka halvemaid näiteid eesliinitöötajate puudujääk.
on ka kohalike omavalitsuste kriisivalmidusest.
Arvutuste järgi toob Päästeamet oma tegevusega
Uuringu järgi on 77% omavalitsustest saavutanud
kriisideks valmisolekus edasijõudnu või eeskuju- ühiskonnale tulu aastas miljard eurot ning Politsei-
liku taseme.6 Elanike hädaolukorraks valmisoleku ja Piirivalveamet 867 miljonit eurot. Seega ületab
indeksi keskmine tulemus näitab, et elanike valmis- siseturvalisuse asutuste panus ühiskonda mitu
olek on jäänud samale tasemele nagu 2019. aastal korda neile riigieelarvest eraldatavat raha.
(45). Viimasest saab järeldada, et vaja on panna Lisaks reageerivatele asutustele on oluline
enam rõhku koolitustele ja erinevatele ennetus- inimeste endi roll Eesti turvalisena hoidmisel
tegevustele, et parandada inimeste teadlikkust ja
oskusi.7 Inimesed teadvustavad nende enda rolli olulisust ja
enamik on veendunud, et peaksid ise aktiivselt
Eeltoodud murekohtade leevendamisega 2021.
osalema enda ja oma kodukoha turvalisuse taga-
aastal tegeletigi. Kõige ulatuslikuma mõjuga oli
misel (2020. aastal 88%). Selleks on elanikel
ilmselt kriisireguleerimise valdkonna rollijaotuse
erinevaid võimalusi nii vabatahtlikuna osaledes kui
täpsustamine. Kahtlemata on kriisideks valmis-
ka ise vastutustundlikult käitudes.
oleku parandamine ka järgmistel aastatel oluline.
Siseministeeriumi valitsemisala vastutus- Vabatahtlikke lisandus päästjate ja merepäästjate
valdkondades on prioriteedid järgmised: piiri- ridadesse, kuid ka riigiinfo teenuse pakkumisele
ehitusega jätkamine, sisserändeks valmisoleku abiks. Abipolitseinike arv vähenes aga 4%. Kus-
5
Riigikaitse avaliku arvamuse uuring 2021.
6
Kohalike omavalitsuste kriisideks valmisoleku indeksuuring 2021.
7
Elanike hädaolukorraks valmisoleku indeks 2021.
6
Veeõnnetustes hukkunud
80
juures, 26% lahkunud abipolitseinikest asusid tööle 60
politseiametnikena, mis näitab, et vabatahtlus on 58 60
40
üks võimalus mõnes valdkonnas töötajate 47 45 43
20 36
järelkasvule pisut kaasa aidata. Samuti väärib
märkimist, et olenemata väiksemast abipolitseini- 0
2016 2018 2019 2021
ke arvust, suurenes tänu mitmekülgsemale
politseitöösse kaasamisele nende töötundide arv. Joonis. Veeõnnetustes hukkunud aastatel 2016–
See ilmestab hästi asjaolu, et ka edaspidi on vaja 2021 (allikas: Päästeamet)
siseturvalisuse valdkonna vabatahtlike arvu
Muu hulgas on veeõnnetustes hukkunute arvu
suurendamise kõrval pöörata veel enam tähele-
mõjutanud ilm ja kestev koroonaaeg, mistõttu
panu vabatahtliku tegevuse mitmekülgsemaks
võisid suviselt soojad ilmad meelitada inimesi
muutmisele ja sellele, kuidas pakkuda olemas-
tavapärasest rohkem veekogude juurde. Seda
olevatele vabatahtlikele sobivaid osalusvõimalusi.
illustreerib asjaolu, et kõige enam uppus inimesi
Palju õnnetusi juhtub riskikäitumise tõttu suve- ja kevadkuudel.
Suur osa õnnetusi ja vigastussurmasid juhtub vale Liiklusõnnetustes sai vigastada 2020. aastaga
käitumise tõttu, sh alkoholi liigtarvitamine ja võrreldes ligi kümnendiku võrra rohkem inimesi,
hooletu suitsetamine. Täpne vigastussurmade arv kuid hukkunuid oli veidi vähem (2020. aastal 59 ja
avaldatakse juunis, kuid järgnevalt on esitatud 2021. aastal 55).
ülevaade esialgsetest andmetest.
Liikluses hukkunud
2021. aastal oli tulekahjudes hukkunuid 39 (2020.
80
aastal 36). Elektrist alguse saanud tulekahjudes
60 71
hukkus 11 inimest ja hooletust suitsetamisest 67
40 59 55
48 52
tekkinud tulekahjudes samuti 11 inimest, 78% tules
20
hukkunute kodudes puudus toimiv suitsuandur.
0
Suitsetamisest ja lahtisest tulest tingitud 2016 2018 2019 2021
eluhoonetulekahjusid oli varasemast vähem, kuid
elektrist ja küttesüsteemidest alguse saanud Joonis. Liikluses hukkunud aastatel 2016–2021
tulekahjusid enam. Selle üks põhjuseid võis olla (allikas: Politsei- ja Piirivalveamet)
2021. aasta alguse külm talv ja koroona- 2021. aastal oli võrreldes varasemaga enam
pandeemia, mille tõttu on inimesed enam kodus kergliikurijuhtide osalusel liiklusõnnetusi, mis
ning koormus seega nii elektri- kui ka kütte- moodustasid peaaegu 15% kõikidest inim-
süsteemidele ja kodutehnikale suurem. kannatanuga õnnetustest. Alkoholi tarvitanud
mootorsõidukijuhtide põhjustatud inimkannatanu-
Tuleõnnetustes hukkunud
ga liiklusõnnetusi oli 2021. aastal peaaegu 30%
60 vähem kui 2020. aastal (2020. aastal 130 ja 2021.
50 aastal 93).
40 50
39
43
39 Tapmisi ja mõrvu registreeriti 2021. aastal kaks
30 38 36
korda vähem kui 2020. aastal.
20
10 Rasked vägivallakuriteod
0 100
2016 2018 2019 2021
80 93 90
Joonis. Tulekahjudes hukkunud aastatel 2016–2021 60 76 78 77 74
(allikas: Päästeamet) 40 50
44 45 43
20 35 34 42 27
Veeõnnetustes hukkus 60 inimest. See on viimase 29 28 26
0 25
kuue aasta suurim uppumiste arv. 2016 2018 2019 2021
Kusjuures, enamik tule- ja veeõnnetustes hukku- Tapmised ja mõrvad
nutest olid mehed ning rohkem kui pooled olid Raskete tervisekahjustuste tekitamised
joobes. Ründe tagajärjel hukkunute arv
Joonis. Rasked vägivallakuriteod (allikas: surma
põhjuste register; Justiitsministeerium
„Kuritegevus Eestis 2021“)
7
Kõigi surmava lõpuga kuritegude puhul oli üks siseminister kokku valdkonnaülese ennetuse
mõjutegur alkoholi tarbimine. Vägivalla toime- põhimõtetes.
panijatest olid joobes 69% ja kannatanutest 40%.
Siseturvalisuse teenuste paremaks
Oma lähedase käe läbi kaotas elu märksa vähem pakkumiseks investeeriti transportvarasse,
inimesi kui 2020. aastal (2020. aastal 16 ja 2021. kinnisvarasse ja infotehnoloogiasse
aastal 4). 2021. aastal vähenes lähisuhtevägivalla
juhtumite arv 4%, sh registreeriti kuritegusid 10% 2020. aastal parandati Päästeameti ning Politsei-
vähem. Alaealiste osalusel lähisuhtevägivalla ja Piirivalveameti tehnilist valmisolekut, et paremini
juhtumite osakaal jäi 2020. aastaga samale sündmustele reageerida. Näiteks asendati pääste-
tasemele. Kui 2020. aastal pandi toime viimaste tööde toetamiseks kuus päästetööde põhiautot,
aastate vaates kõige rohkem raskeid lähisuhte- üks paakauto ja neli amfiibsõidukit, mida
vägivalla kuritegusid, siis 2021. aastal oli neid kasutatakse erinevate päästesündmuste lahen-
poole vähem (22). damiseks keerulistes maastikutingimustes.
Demineerimistööde valdkonnas uuendati ühte
Aastatel 1999–2020 on Eestis narkootikumide demineerimise põhisõidukit ja nelja demineerimis-
tõttu surnud 1732 inimest (2021. aasta andmeid tööde haagist. Lisaks asendati keemiapääste-
veel pole). võimekuse säilitamiseks seitse keemiapääste-
Narkootikumidest tingitud surmad haagist. Kriminaalpolitsei tegevuse toetamiseks
uuendati nelja kriminalistika ekspertide väikebussi.
150 Uue tehnoloogia katsetamiseks ja keskkonnahoiu
100 110 suurendamiseks hangiti Politsei- ja Piirivalve-
114
88 ametile esimene elektriline patrullsõiduk. Lisaks
50
39 27 asendati kokku ligi 150 kasutusrendi sõidukit, mida
0 kasutatakse erinevate siseturvalisuse teenuste
2015 2017 2019 tagamiseks. Maismaasõidukitesse investeeriti
2021. aastal kokku ligi 4 miljonit eurot.
Joonis. Narkootikumidest tingitud surmad aastatel
2015–2019 (allikas: surma põhjuste register) Päästetööde valdkonnas soetati veepääste
võimekuse parandamiseks kümme siseveekogu
Enim narkosurmasid põhjustanud fentanüülide
mootorpaati. Otsingu- ja päästetööde ning piiri
levik on Eestis 2021. aastal märkimisväärselt
valvamise võimekuse parandamiseks soetati
pidurdunud. Fentanüüli kättesaadavus on vähene-
Politsei- ja Piirivalveametile kaks mootorpaati.
nud tänu politsei edukale jälitustööle, millega
Toimepidevuse parandamiseks uuendati ida
lõpetati 2017. aasta lõpus ja 2018. aasta alguses
regioonis kolme piirivalvekordoni kütusetanklaid.
mitme suure kuritegeliku võrgustiku tegevus.
Veesõidukitesse investeeriti 2021. aastal kokku ligi
Õiguskaitseasutuste edukas töö ning koju kaasa
0,4 miljonit eurot.
antava naloksoonikomplekti ja teiste kahju
vähendamise teenuste ulatuslikum rakendamine 2021. aastal alustati projektiga, mille eesmärk on
on narkootikumide üledoosist tingitud surmade 2025. aastaks tagada Politsei- ja Piirivalveameti
arvu märkimisväärselt vähendanud. Samas on mitmeotstarbeliste helikopterite väljalennu valmi-
täheldada, et levivad uued ja veel ohtlikumad ained, dus Tallinna baasist ööpäev ringi 15 minutiga.
mis võivad põhjustada seninägematut tervise- Projekti rahastamiseks on alates 2021. aastast
kahju või surma. Üks selline aine on isotonitaseen, kasutada 1,5 miljonit eurot aastas. Lisaks sellele
mis on 2021. aastal põhjustanud mitu surma. tehti ettevalmistusi, et 2026. aastaks tagada
mitmeotstarbelise meditsiinikopteri ööpäeva-
2021. aastal jätkati sihistatud ennetusega sise-
ringne kättesaadavus. Projekti rakendamiseks on
turvalisuse valdkonnas nii erinevate tõendus-
Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastust
põhiste programmide kui ka teavitustegevuste
planeeritud aastateks 2022–2026 kokku 46,3
abil. Märkimisväärne osa sotsiaal- ja tervise-
miljonit eurot, kuid püsivate tegevuskulude
probleemidest on omavahel seotud ja ennetata-
katmiseks on vaja riigieelarvest lisaraha
vad. Tihti on probleemide algallikad samad,
(prognoosi järgi 4,5 miljonit eurot aastas).
mistõttu tuleb ennetustööd teha valdkonnaüleselt.
Selleks leppisid justiitsminister, haridus- ja teadus- 2021. aastal alustati Siseministeeriumi valitsemis-
minister, kultuuriminister, rahandusminister, alas ehitustöödega, mille kogumaksumus on üle
sotsiaalkaitseminister, tervise- ja tööminister ning 61 miljoni euro (sellest suurem osa ehk 42 miljonit
eurot on Kaitsepolitseiameti peahoone maksu-
8
mus). Samuti valmis mitu olulist kinnisvara- täiemahuliseks kasutusele võtmiseks jätkub töö
projekti. Kaasaegsesse Pärnu ühishoonesse koli- 2022. aastal. Biomeetrilisi andmeid kasutavad
sid piirkonna Päästeameti, Häirekeskuse, Politsei- 2021. aastal piiripunktides avatud esimesed ABC-
ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti ning Sise- väravad, mis võimaldavad automaatset piiri-
ministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse kontrolli.
teenistujad.
Jätkusid COVID-19 leviku tõkestamisega seotud
Arendusprojektiga alustati juba 2013. aastal ja arendusprojektid patrullpolitsei kasutatavas Apollo
selle kogumaksumus on 26 miljonit eurot. Valmis rakenduses ja koostöös TEHIK-uga loodi võimalus
said ka Valga politseimaja rekonstrueerimistööd koroonapasside lugemiseks.
(3,5 miljonit eurot), Keila komando energia-
Häirekeskuse riigiinfo telefoni 1247 teenusega
tõhusustööd (0,65 miljonit eurot), Kolde politsei-
liideti keskkonnainfo telefon, lisaks parandati kõne-
maja osaline ümberehitus (0,45 miljonit eurot) ja
de transkriptsiooni võimalusi.
Narva-Jõesuu kordoni kaide rekonstrueerimistööd
(1 miljon eurot). Valmis ka uus e-residentide taotluskeskkond ning
veebileht, mis lihtsustab Eestisse elama ja tööta-
Infotehnoloogia valdkonnas oli üks olulisim
ma tulnud välismaalaste osalemist kohanemis-
arendusprojekt senisest usaldusväärsemat kesk-
programmis. IKT arendustesse investeeriti 2021.
set isikutuvastust võimaldav automaatne bio-
aastal ligi 12,1 miljonit eurot. ■
meetrilise isikutuvastuse süsteem (ABIS), mille
OLUKORRA ANALÜÜSI KOKKUVÕTE
OLUKORRA ANALÜÜSI KOKKUVÕTE
Olulisimad edusammud 2021. aastal
1. Hea väljaõppega piisava ja motiveeritud personali tagamiseks tõsteti miinimumpalka politseiametnikel 11,5%,
päästjatel 11,4% ja päästekorraldajatel 6,4%. Palkade korrigeerimisel lähtuti eesmärgist, et võrreldes Eesti
keskmise palgaga ei halveneks politseiametnike, päästjate ja 112-töösaali töötajate positsioon, ning
põhimõttest, et palgapositsioon peaks kõige rohkem paranema päästjatel, kelle palgatase on võrdluses Eesti
keskmisega kõige kehvem.
2. Parandati kriisideks valmisolekut. Täpsustati rollijaotust, mille järgi koordineerivad kriisireguleerimist edaspidi
Riigikantselei ja Vabariigi Valitsus, kuid iga vastutav asutus juhib oma vastutusel olevate kriiside lahendamist
endiselt ise. Siseministeeriumi valitsemisalas täpsustati kriisiplaane ning tehti ettevalmistusi, et anda elanikele
ja asutustele ohtude kohta õigel ajal infot.
3. Idapiiri maismaaosal jätkati piiritaristu ehitustöödega. 2020. aastal alguse saanud ehitustöödest sai valmis 93%
viivitusaiast kogu 23,5 km lõigul. Lisaks sõlmis Politsei- ja Piirivalveamet 2021. aastal täiendava ehituslepingu,
mille tulemusel on lepingutega kaetud lõigu pikkus koos töös oleva lõiguga pisut üle 60 km.
4. Jätkati sihistatud ennetustegevusega, et vähendada elu-, tervise- ja varakahju. Ennetustegevuse tulemuslikkuse
parandamiseks leppisid justiitsminister, haridus- ja teadusminister, kultuuriminister, rahandusminister,
sotsiaalkaitseminister, tervise- ja tööminister ning siseminister kokku valdkonnaülese ennetuse põhimõtetes.
5. Muudeti liiklusseadust, mis annab võimaluse omavalitsustel koostöös Politsei- ja Piirivalveameti ning
Transpordiametiga paigaldada kohalikele teedele kiiruskaameraid ja suurendada seeläbi liiklusturvalisust. Pool
liikluskaamera trahvist laekub edaspidi kaamera paigaldanud omavalitsuse eelarvesse.
Suurimad väljakutsed aastatel 2022–2026
1. Siseturvalisuse ja sisejulgeoleku asutuste reageerimissuutlikkuseks ning erinevate ohtude, õnnetuste ja
kriisidega toimetulemiseks ja nende ennetamiseks piisaval arvul töötajate tagamine. Selleks väärilise töötasu
pakkumine, töötajate füüsilise ja vaimse tervise hoidmine ning tänasest suuremas mahus töötajate välja
õpetamine. Väärilise töötasu pakkumiseks on vaja 2023. a lisaraha 40 miljonit ning 2026. a 153 miljonit eurot.
2. Kriisideks valmisoleku parandamine, sh elanikkonnakaitse suurendamine. Päästeameti poolt kohalike
omavalitsuste nõustamine kriisideks valmisoleku parandamisel. Senisest paremate eelduste loomine elanike
9
hakkamasaamiseks kriisiolukordades (nt teavitustegevus, riskikommunikatsioon, ulatusliku evakuatsiooni ja
varjumiskohtade ettevalmistamine, ohuteavituse sireenide paigaldamine, õppused). Päästetöö suutlikkuse
suurendamine (sh kliimamuutuste ja julgeolekuvajaduste tõttu) üleujutustele ja varingutele reageerimiseks,
tormikahjustuste kõrvaldamiseks, metsatulekahjude kustutamiseks ning demineerimise ja keemiapääste
suutlikkuse parandamiseks. Kriisirolliga vabatahtlike arendamine ja valmisolek (nt kriisirolliga abipolitseinikud,
abidemineerijad). SIM valitsemisala toimepidevuse suurendamine kriitiliste teenuste osutamiseks
kriisiolukorras (nt vajalikud varud, toimepidevus elektrikatkestuste korral).
3. Idapiiri väljaehitamine. Tegu on märgilise ja olulise sammuga Euroopa julgeoleku jaoks, sest nii on ka kogu
Schengeni ruum senisest veelgi turvalisem. Piiri ehituse tähtaega on toodud kuni poolteist aastat lähemale,
senise 2026 aasta lõpu asemel aastasse 2025, kuid selleks, et see eesmärk täituks tuleb arvestada
ehitushindade kallinemisega. Tänane eelarve lähtub 2020. aasta hindadest, kuid ainuüksi viimase aastaga on
ehitushinnaindeks tõusnud ca 20%.
4. Vabatahtliku tegevuse edendamine, sh vabatahtlikele hea väljaõppe ja varustuse tagamine. Siseturvalisuse
valdkonna vabatahtlike arvu suurendamise kõrval tuleb pöörata senisest enam tähelepanu ka sellele, kuidas
pakkuda olemasolevatele vabatahtlikele sobivaid ja mitmekülgseid osalusvõimalusi, vabatahtlikke hoida ja
suurendada nende võimekust (nt on vaja uuendada vabatahtlike varustust). Vaja on toetavaid IT-lahendusi, et
lihtsustada tööprotsesse ja korraldada vabatahtlike valdkonna igapäevatööd tõhusamalt.
5. Sihistatud ennetustegevustega jätkamine ja kogukondade võimestamine. Ennetuse jaoks näiteks tõendus- või
teadmispõhiste ennetusprogrammide elluviimine ning vabaühenduste ja vabatahtlike eestvedajate koolitamine
ja teavitamine. Piirkondlikul ja kogukonna tasandil ennetuse eest vastutava valdkondade ülese mandaadiga
koordinaatori ja koostöövõrgustiku kindlaks määramine ja selle abil ennetustegevuste senisest tõhusam
elluviimine. Samuti kohalike omavalitsuste rolli täpsustamine turvalise elukeskkonna kujundamisel ja
turvalisuse suurendamisel.
6. Riigi strateegilise autonoomsuse kaitsemine, hübriidohtude ja välismõjutuste ennetamine ning tõkestamine.
Ebausaldusväärsete välisinvesteeringute, sh kinnisvara investeeringute ja tehnoloogiatega, võivad kaasnevad
riskid julgeolekule, seetõttu peab riigil peab olema suutlikkust ning ressurssi, et selliseid ohte tuvastada ja
tõkestada.
7. Vaenuliku mõjutustegevuse ja desinformatsiooni tõkestamine. Nt tuleb tagada tasakaal väärinfo
ümberlükkamise ja sõnavabaduse tagamise vahel ning leida õiguspärane ja vähimal määral sõnavabadust riivav
lahendus, et oleks võimalik veebiruumist eemaldada ebaseaduslikku, kriminaalset või terroristlikku sisu.
8. Tõhusam võitlus küberkuritegevusega. Küberkuritegude hulk on ajas kasvav ja üha enam kasutatakse
digimaailma võimalusi ära kõikides kuriteoliikides. Aina enam digiteeruvas maailmas peab uutele ohtudele
reageerimiseks ja töö tõhustamiseks tagama Politsei- ja Piirivalveameti tehnoloogilise võimekuse ning
kasutama infotehnoloogilisi võimalusi, näiteks tehisintellekti ning suurandmete analüüsi, tagama senisest
rohkem valdkonnaeksperte. Samuti on vaja julgeoleku tagamiseks ja inimeste õiguste kaitseks õigusselgust
sideandmete säilitamises ja kasutamises. Oluline on tagada õiguskaitseasutustele sideandmete piiriülene
kättesaadavus ja nende säilitamine, samuti võimalused tehisintellekti lahenduste kasutuselevõtmises.
9. IKT-võimekuse kasvatamine ja säilitamine. Hulk olulisi riigi infosüsteeme on vanad ja teenuste kvaliteetseks
jätkamiseks on vaja neid uuendada. Vaja on suunata senisest enam raha infoturbe tugevdamiseks, sest
muutunud julgeolekuolukord on suurendanud ka meie e-riigi kaitsmise vajadust.
10. Tehnilise valmisoleku säilitamine ja uute vajalike võimekuste loomine. Tehnilise valmisoleku säilitamiseks on
vaja uuendada tehnikat, lähtudes selle elukaarest. Kavas on ka Siseministeeriumi valitsemisala lennuvõimekuse
parandamine, et tagada 2025. aastaks valmisolek mitmeotstarbeliste helikopteritega ööpäev ringi 15 minutiga
abi teele saatmine ning 2026. aastaks mitmeotstarbelise meditsiinikopteri ööpäevaringne kättesaadavus.
Siseministeeriumi valitsemisala lennuvõimekuse arendamisel paraneb võimekus otsingu- ja päästetööde
läbiviimisel ja kriisiolukordade lahendamisel, saab pakkuda kiiret meditsiinilist abi ja katastroofi meditsiiniabi.
11. Eri valdkondadega koostöö tegemine, et tagada inimestele kõige sobivam abi ka nendes teemades, kus ei
vastuta siseturvalisuse asutused, abi pakkumine sõltub eri valdkondade koostööst või rollijaotus ei ole asutuste
vahel selgelt kokku lepitud. ■
10
Ülevaade meetmete elluviimisest
Ülevaade meetmete elluviimisest
Järgmistes peatükkides on antud ülevaade siseturvalisuse
programmi meetmete elluviimisest ja eesmärkide saavutamisest.
Esitatud on olulisemate tegevuste kokkuvõte, mõõdikute tasemed
2021. aastal, olukorra kirjeldus valdkondade kaupa ja teave eelarve
kasutamise kohta.
11
MEEDE 1. Ennetava ja turvalise
Meede 1. Ennetava ja turvalise elukeskkonna
elukeskkonna kujundamine
kujundamine
Meetme eesmärk: Eesti on ohutu elukeskkonna ja
turvaliste kogukondadega ühiskond, kus elanikud
oskavad turvalisusriske märgata, neid vältida ja
vajadusel neile adekvaatselt reageerida. Tehakse 2021. aasta olulisimad edusammud
mitmekesist ennetustööd, mida iseloomustab • Justiitsminister, haridus- ja teadusminister,
valdkondade-ülesus, kogukonnakesksus ja eri kultuuriminister, rahandusminister,
partnerite koostöö. Igaühe kaasatus ja panus ise- sotsiaalkaitseminister, tervise- ja tööminister
enda ning kogukonna turvalisusesse vähendab ning siseminister leppisid kokku
ohtu elule, tervisele, keskkonnale ja varale. valdkonnaülese ennetuse põhimõtetes.
Meetme kirjeldus: meetmega kujundatakse turva- • Jätkati sihistatud ennetustegevusega: SPIN-
list elukeskkonda, mõjutatakse inimeste teadmisi, programm, STEP-programm, MARAC-i
oskusi, hoiakuid ja käitumist ning arendatakse võrgustik, erinevad kampaaniad, „Kodud
teenuseid, et vähendada ohte ja ohtu sattumist tuleohutuks 2021“, Päästeameti
ning luua eeldused turvalisuseks, sh turvatundeks. kodunõustamine jpm.
Selleks kujundatakse poolte oskusi ja hoiakuid,
võimestatakse inimesi ja kogukondi, täpsus- • Võeti kasutusele proaktiivse vestluse meetod,
tatakse asutuste, ühingute ja kogukondade rolle et vägivalda kasutanud inimene võtaks oma
ning arendatakse nende koostööd. teo eest vastutuse ja et vältida senisest enam
vägivalla kordumist. Esimest korda aidatakse
Meede koosneb viiest programmi tegevusest. samal ajal nii ohvrit kui vägivallatsejat.
1. Terviklikuma ja igaühe panusel põhinev • Jõustus uus tuleohutuse seadus ja loodi
ennetustöö turvalisuse tagamiseks küttesüsteemide portaal.
2. Vähem inimkannatanutega õnnetusi
3. Vähem vägivalda
4. Turvalisem avalik ruum
5. Kaitstum vara, ohutum keskkond
12
Ülevaade meetme eesmärkide saavutamisest
Tegelik täitmine Sihttasemed
Meetme mõõdikud Allikas
2018 2020 2021 2021 2022 2030
Siseministeerium,
Oma elukohta turvaliseks siseturvalisuse
96% 92% - ≥ 96% ≥ 96% ≥ 96%
hindavate elanike osakaal avaliku arvamuse
uuring
Elanike osakaal, kes Siseministeerium,
hindavad oma oskusi siseturvalisuse
61% 61% - ˃ 61% ˃ 61% ˃ 70%
ennast ja teisi õnnetuse avaliku arvamuse
korral aidata piisavaks uuring
Siseturvalisuse vabatahtlike
arv
- vabatahtlikud päästjad 1938 2163 2319 ≥ 2400 ≥ 2550 ≥ 5000
Siseministeerium
- vabatahtlikud
511 444 599 ≥ 500 ≥ 550 ≥ 1000
merepäästjad
- abipolitseinikud 1038 1236 1186 ≥ 1200 ≥ 1400 ≥ 3000
Elanike osakaal, kel on
valmidus hakata Siseministeerium,
vabatahtlikuks siseturvalisuse
- naabrivalves 56% 47% - ˃ 56% ˃ 56% ≥ 60% avaliku arvamuse
- abipolitseinikuna 13% 13% - ˃ 13% ˃ 13% ≥ 15% uuring
- vabatahtliku päästjana 15% 17% - ˃ 15% ˃ 15% ≥ 20%
Siseturvalisuse vabatahtlike
usaldusväärsus Siseministeerium,
- naabrivalve 78% 77% - ≥ 78% ≥ 78% ≥ 80%
siseturvalisuse
avaliku arvamuse
- abipolitsei 75% 75% - ≥ 78% ≥ 78% ≥ 83%
uuring
- vabatahtlik pääste 87% 84% - ≥ 87% ≥ 87% ≥ 90%
2021. aastal ei tehtud siseturvalisuse avaliku vabatahtlikku päästjat. Olulisemaks põhjuseks
arvamuse uuringut, mistõttu saab ennetava ja saab pidada koroonapiiranguid, mis piirasid
turvalise elukeskkonna kujundamise eesmärkide suhtlust kogukondades, sh võimalike uute vaba-
poole liikumist hinnata täpsemate programmi tahtlikega. Vabatahtlikud päästjad viisid läbi 3437
tegevuse mõõdikute ja muu olemasoleva statisti- ennetustegevust, millest 85% moodustas kodu-
ka põhjal. nõustamine. Peale kodunõustamise tegid vaba-
tahtlikud ka operatiivennetust ja muid ennetus-
Siseturvalisuse vabatahtlikke lisandus päästjate ja
tegevusi.
merepäästjate ridadesse ning riigiinfo teenuse
pakkumisele abiks. Vabatahtlike merepäästjate arv suurenes 444-lt
koguni 599-le ja merepäästjate tööaeg suurenes
Abipolitseinike arv vähenes aga 4%, samas
75%. Vabatahtlike arvu suurendamise kõrval tasub
aktiivsete abipolitseinike osakaal suurenes ja tänu
pöörata ka edaspidi tähelepanu vabatahtliku
nende mitmekülgsemale kaasamisele kasvas ka
tegevuse mitmekesistamisele, sh vabatahtlikele
töötundide arv 10%. 2021. aastal oli aktiivsete8
asjakohaste osalusvõimaluste pakkumisele, ning
abipolitseinike osatähtsus 45%, 2020. aastal 42%.
seeläbi aktiivsete vabatahtlike arvu suurendamise-
2021. aastal oli kokku 2319 vabatahtlikku päästjat. le. ■
Strateegilise eesmärgi täitmisest jäi puudu 81
8
Aktiivne abipolitseinik on see, kes on kalendriaasta jooksul panustanud vähemalt 60 tundi.
13
Meetme eelarve
Meetme eelarve täitmine
2021 esialgne eelarve 2021 lõplik eelarve 2021 eelarve täitmine
(tuhandetes eurodes)
Kulud 39 894 42 326 43 174
Investeeringud 1 096 2 347 1 271
Meetme tegevuste 2021. aasta kulud (tuh €)
30 000 25 891
25 000
20 000
15 000
10 000 7 369 5 796
3 862
5 000 257
0
Terviklikum ja igaühe Vähem Vähem vägivalda Turvalisem avalik Kaitstum vara,
panusel põhinev inimkannatanutega ruum ohutum keskkond
ennetustöö õnnetusi
turvalisuse
tagamiseks
Programmi tegevuste elluviimisest
Programmi tegevus 1.1. Terviklikuma ja igaühe panusel põhinev ennetustöö turvalisuse tagamiseks9
Tegevuse eesmärk oli tõhustada valdkonnaülest lepinguid võrgustikutöö edendamiseks ja turva-
ennetust ja edendada siseturvalisuse vaba- lisuse suurendamiseks. Turvalisuse valdkonnas
tahtlikuna tegutsemist. võrgustikutöö edendamiseks, toetamiseks ja
suunamiseks toimus maakondlikul tasandil 33
21. aprillil 2021 leppisid valdkonnaülest ennetust
kontakttegevust, millesse oli kaasatud kokku 792
juhtivad ministrid – justiitsminister, haridus- ja
inimest. Samuti jätkasid tööd maakondade
teadusminister, kultuuriminister, rahandus-
turvalisuse nõukogud ja võrgustikud. Nad olid
minister, sotsiaalkaitseminister, tervise- ja töö-
kaasatud ka maakondlike kriisikomisjonide töösse
minister ning siseminister – kokku põhimõtted10,
ning aitasid ennetada ja lahendada erinevaid
mis suunavad edasist koostööd ja ühistegevust
probleeme (nt vaktsineerimise koordineerimine).
valdkonnaülese ennetuse elluviimisel ning toeta-
vad valdkonnaülese ennetuse kontseptsooni11 Toimus ka neli regulaarset üleriigilist maakondade
elluviimist. Kokkulepe annab juhiseid poliitika- turvalisuse nõukogude esindajate kohtumist, mille
kujundajatele ja otsustajatele nii riigi kui ka koha- abil koordineeriti maakonna ja kohaliku tasandi
likul tasandil. Valdkonnaülese ennetuse põhi- turvalisuse valdkonna tegevusi.
mõtete elluviimiseks moodustatakse ennetus-
Siseministeerium korraldas maakondade arendus-
nõukogu kolme valitsuskomisjoni – lastekaitse
organisatsioonide ja kohalike omavalitsuste
nõukogu, süüteoennetuse nõukogu ja uimasti-
esindajatele koolituse kohaliku tasandi turvalisuse
ennetuse valitsuskomisjoni – ühendamise teel.
planeerimise põhimõtete teemal.
2021. aastal pikendati Siseministeeriumi ja
maakondade arendusorganisatsioonide koostöö-
9
Seotud „Eesti 2035“ sihi „Rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaalkaitse“ muutusega „B. Kujundame elukeskkonna ning inimeste
hoiakuid ja käitumist tervist ja keskkonda hoidvaks ning vähendame riskikäitumist“.
10
Valdkonnaülese ennetuse põhimõtted; https://www.just.ee/kuritegevus-ja-selle-ennetus/valdkonnaulese-ennetuse-
pohimotted.
11
Eesti valdkondadeülese ennetuse kontseptsioon; https://siseministeerium.ee/ennetus-peab-olema-valdkondade-ulene.
14
Regulaarselt peeti maakondlike turvalisuse nõu- siseturvalisuse teavituskampaaniate tõhustamine
kogude juhtrühma koosolekuid üleriigiliste tege- neurouuringute abil“.
vuste koordineerimiseks.
Ennetustegevusest võib esile tõsta mitut sihista-
Turvalisuse võrgustikutööd on küll aastaid juba tud tegevust, nagu SPIN-programm, STEP-
tehtud, kuid siiski on nii maakondlikul kui ka programm ja VEPA käitumisoskuste mäng.
kohalikul tasandil jätkuvalt vaja arutada ja lahti
2021. aastal jätkus STEP-programmi elluviimine
mõtestada kohalike omavalitsuste rolli turvalise
Euroopa Sotsiaalfondi rahastusest. Programmi
elukeskkonna kujundamisel ning turvalisuse
eesmärk aastatel 2015–2021 oli õigusrikkumise
suurendamisel. 2021. aastal koostati edasi koha-
tõttu ebasoodsas olukorras olevate NEET-noorte
liku tasandi turvalisuse nõukogude kontseptsiooni,
retsidiivsuse ja korduvkuritegevuse
mille eesmärk on toetada ja suunata turvalise
vähendamine nende tööle või
elukeskkonna arendamist kohalikul tasandil. 2022.
õppesse aitamise abil. 2021.
aastal alustatakse kohaliku tasandi tegevuste 312 noort
aastal hinnati programmi
toetamist kontseptsioonis kokkulepitud põhi- on saanud STEP-ist
mõju, koostati lõpparuanne ja
mõtete ja soovituste alusel. Kohaliku tasandi rolli abi sobiva töö- ja
Stories for Impact’i eksperdid
tugevdamiseks turvalise elukeskkonna loojana õppekoha leidmisel
tegid kulu-tulu analüüsi.
pakub Siseministeerium järgnevatel aastatel koha- ning oma eluga
Kokkuvõttes leiti, et programm
likele omavalitsustele võimaluse osaleda tege- õiguskuulekalt edasi
toob Eesti riigile vähemalt 2,5- minemisel
vustes, mille eesmärk on tõhustada turvalisuse
kordset tulu. Selgus ka, et tänu
valdkonna kavandamist (koolitused, nõustamised,
STEP-programmi läbimisele on
heade kogemuste vahetamine jne).
retsidiivsust prognoositust palju vähem.
Koostati maakondade turvalisuse nõukogude STEP-programm on seega väga tõhus ja
parima praktika kogumik, mis sisaldab valikut ühiskonnale kasulik tegevus. Programmi toetasid
mõjusamatest ja süsteemsematest tegevustest Siseministeerium ja Euroopa Sotsiaalfond kuni
turvalisuse suurendamiseks või võrgustikutöö 30.09.2021. Selle programmi eelarve 2021. aastal
edendamiseks kogu maakondade turvalisuse nõu- oli 67 498 eurot. Projektiperioodi jooksul osales
kogude tegevusaja jooksul aastatel 2016–2021. programmis 312 noort ja tööle või õppima asus
Parima praktika kogumik võimaldab õppida 160 noort.
naabritelt ja jagada teadmist hästi toimivate
2021. aastal jätkus SPIN-programmi
tegevuste kohta.
rakendamine. Programmi ees-
Siseministeerium jätkas kogukondliku turvalisuse märk on arendada ja tugevdada
toetusprogrammi elluviimist. Selle eesmärk oli selles osalevate noorte 977 nooreni
parandada kogukonnaliikmete turvalisus- ja sotsiaalseid ja enesejuhtimise on jõudnud spordil
ohutusteadmisi ja -oskusi ning aidata vähendada oskusi ning vähendada riski- põhinev riskioludes
riskikäitumist. Avalikud taotlusvoorud viisid läbi käitumist. 2022. aasta alguse elavatele ja vähemate
võimalustega
maakondade arendusorganisatsioonid ja turva- andmetel rakendatakse SPIN-i
noortele suunatud
lisuse nõukogud. 2021. aasta toetusprogrammi kümnes maakonnas 15 oma- SPIN-programm
maht oli 200 000 eurot. 2022. aastal enam sellist valitsuses. Kokku tegutseb 28
toetusprogrammi ellu ei viida, kuid Sise- noorterühma, millest 14 on saanud
ministeerium pakub kohalikele omavalitsustele raha Euroopa Sotsiaalfondist ja Sise-
edaspidi muul moel tuge, lähtudes turvalisuse ministeeriumilt.12
nõukogude kontseptsioonist.
2021. aastal laieneti nelja uude piirkonda (Paide,
Siseturvalisuse programmi üks siht on lähtuda Rapla, Viljandi ja Haapsalu). SPIN-programmi
ennetustegevuses enam teadus-, tõendus- ja tegevustega on kuue tegutsemisaasta jooksul
analüüsipõhisusest ning loobuda tegevustest, mis jõutud 977 nooreni. 2021. aastal alustati SPIN-
mõju ei too. Selle jaoks on oluline ennetustegevust programmi metoodikale tugineva täiendkoolitus-
hinnata ja seda ka läbivalt tehakse, näiteks valmis programmi ettevalmistamist SPIN-programmi-
Tartu Ülikooli teadlastega koostöös uuring „Eesti välistele noortega tegelevatele treeneritele. SPIN-
12
Programmi teised rahastajad ja toetajad on loetletud veebilehel https://www.spinprogramm.ee/toetajad/.
15
programm pälvis Vabariigi Presidendi kultuuri- süsteemiga. Uuringu tulemustega arvestati abi-
rahastult sotsiaaltöö preemia. SPIN-programmi politseinike motivatsioonisüsteemi arendamisel ja
tegevuseks eraldati 2021. aastal Euroopa mentorlussüsteemi loomisel. 2021. aastal koolitati
Sotsiaalfondist ja Siseministeeriumilt ligi 310 000 esimesed mentorid ja tehti ettevalmistusi
eurot. mentorlusprogrammi katsetamiseks 2022. aastal.
Mentorlusprogrammi eesmärk on hoida abi-
2021. aastal jõustus otsus viia VEPA käitumis-
politseinikke aktiivsena ja toetada vabatahtliku
oskuste mängu rahastamine ja elluviimine Sise-
sisenemist organisatsiooni. 2021. aastal valmis
ministeeriumi haldusalast Sotsiaalministeeriumi
Siseministeeriumi audit abipolitseinike tegevuse
haldusalasse. Muudatuse eesmärk on parandada
juhtimise tõhususe kohta.
programmi kättesaadavust.
2021. aasta Päästeameti vabatahtlike rahulolu-
Tugevdamaks koostööd turvalisuse loomisel ja
uuringu14 järgi on peamised vabatahtlikuna
siseturvalisuse vabatahtliku tegevuse aren-
tegutsema kannustavad tegurid soov panustada
damisel, uuendas Siseministeerium koostöös
kogukonda, suurendada turvalisust ja aidata abi-
Päästeameti ning Politsei- ja Piirivalveametiga
vajajaid, põnevus, enesearendamise võimalused
koostööleppeid järgmiseks kümneks aastaks
ning tore seltskond ja head suhted. Kuigi 78%
MTÜ-dega Eesti Naabrivalve, Eesti Abipolitseinike
vastanutest hindas oma motivatsiooni vaba-
Kogu, Päästeliit ning Eesti Vabatahtlik Mere- ja
tahtlikuna tegutseda suureks, on 73% vastanutest
Järvepääste.
samal ajal mõelnud tihti vabatahtliku tegevuse
Oluline tegevussuund on mitmekesistada sise- lõpetamisest. Peamine rahuolematust tekitav
turvalisuse vabatahtlikuna tegutsemise võimalusi. aspekt vabatahtliku päästjana tegutsemisel on
2021. aastal kaasati nii abipolitseinikuid kui ka vabatahtlikuks tegevuseks vajalike vahendite
vabatahtlikke merepäästjaid varasemast mitme- kvaliteet (25% vastanutest ei ole rahul). Samuti
külgsemalt ja selle tulemusel tegid nad võrreldes oodatakse hüvitiste ja püsitoetuste suurenemist.
eelnevate aastatega suuremas mahus vaba- Vabatahtlikud sooviksid rohkem koolitusi ja
tahtlikku tööd. Samas on valdkondi, kus on õppusi, kuigi pakutavate koolituste kvaliteeti
vabatahtlike kaasamiseks tarvis muuta õigusakte, hinnatakse pigem heaks. Vabatahtlikud ootavad
sh mõelda kontseptuaalselt läbi, mis moel on Päästeametilt oma tegevusele rohkem tagasisidet
mõistlik vabatahtlikke kaasata. 2021. aastal ja selgemaid sõnumeid eesmärkide kohta, kuigi
valmis selleks näiteks päästeseaduse muutmise viimase puhul on nähtud olukorra paranemist, ning
seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus, mille oma võimeid soovitakse veelgi rohkem rakendada.
järgi on seaduse üks eesmärk anda Päästeametile Eriti oodatakse rohkem sisulist suhtlust piirkonna-
õigus kaasata demineerimistööle vajalike teadmis- juhi ja komando tasandilt, kuid ka suuremat
te ja oskustega vabatahtlikke, et tagada kaasatust vabatahtlikke puudutavates otsustes.
demineerimistöö toimepidevus võimalike ressursi- Üldine rahuolu Päästemeti kui partneriga on suur
mahukate sündmuste ja kriiside lahendamiseks. – nii vastas 76% vastanutest – ja umbes sama
Kaasamine ei tohi loomulikult seejuures tekitada palju vastanutest tunneb, et neid hinnatakse
ebaproportsionaalselt suurt ohtu kaasatavale koostööpartnerina, kuid oodatakse riigilt suuremat
isikule. Ka abipolitseinike mitmekülgsemaks tunnustamist. Eeltoodud kitsaskohti aitab edas-
kaasamiseks politseitöösse on plaanis edaspidi pidi kindlasti ületada Päästeameti vabatahtlike
õigusruumi täiendada. kaasamise kontseptsioon, mille koostamisega
Siseturvalisuse vabatahtlikuna tegutsemise 2021. aastal jätkati. Kontseptsioon valmis 2022.
võimaluste arendamisel on vaja mõista vaba- aasta alguses ja see sisaldab terviklikku käsitlust,
tahtlike motivatsiooni ja ootusi. kuidas vabatahtlikke kaasata ja toetada ning
täpsemaid arengusuundi ja tegevusi 2030.
2021. aasta abipolitseinike motivatsiooni- ja aastani.
rahulolu-uuringule13 vastanutest kaks kolman-
dikku oli rahul olemasoleva motivatsiooni- 2021. aastal tunnustas Siseministeerium juba
kümnendat aastat järjest siseturvalisuse vaba-
13
Politsei- ja Piirivalveamet 2021. Abipolitseinike motivatsiooni ja rahulolu analüüs.
14
Päästeamet. Päästeameti vabatahtlike rahulolu-uuring.
16
tahtlike rühmi tunnustamisele eelnenud aastal goorias: aasta vabatahtlik päästekomando või
tehtu eest ning tänas inimesi, ettevõtteid, asutusi reservpäästerühm, aasta vabatahtlik merepääste-
ja ühinguid, kes meie riigi turvalisusse panustavad. ühing, aasta abipolitseinike rühm, aasta naabri-
Kandidaate tunnustamiseks said esitada kõik valve piirkond ja aasta siseturvalisuse vabatahtlike
Eesti inimesed ja organisatsioonid viies kate- toetaja. ■
Programmi tegevus 1.2. Vähem inimkannatanutega õnnetusi15
Viidi ellu erinevaid ennetustegevusi, et vähendada annab ka Päästeametile olulise aluse ennetustöö
raske tervisekahjustuse või surmaga lõppenud kavandamiseks.
õnnetuste arvu.
2021. aastal korraldati esimest korda Politsei- ja
Päästeamet pakkus kodunõustamist 21 928 korral Piirivalveameti, Päästeameti ja Transpordiameti
(2020. aastal 19 766), neist 13% tegid vaba- ühiskampaania „Sul on selgroogu“17. Kampaania
tahtlikud. eesmärk oli kutsuda inimesi üles märkama
alkoholiga kaasnevat riskikäitumist ja anda
Päästeameti veetavas projektis „Kodud tule-
praktilist nõu, kuidas kriitilisel hetkel takistada
ohutuks 2021“ osales 76 kohaliku omavalitsuse
kaaslast joobes peaga rooli istumast või ujuma
üksust, kellega koostöös muudeti 763 lastega
minemast. Alkohol valiti fookusteemaks seetõttu,
pere, üksi elava eaka või puudega inimese kodu
et juba kolm aastat järjest on üle poolte
ohutumaks: tehti ehitustöid, korrastati kütte- ja
uppunutest olnud joobes ja joobes mootor-
elektrisüsteeme ning paigaldati vajalikud andurid.
sõidukijuhi tõttu on viimase nelja aasta jooksul
Keskmiselt kulus ühe kodu korrastamiseks
kaotanud elu üle kümne inimese aastas.
peaaegu 3500 eurot. 2021. aastal oli projekti
Kampaaniajärgse küsitlusuuringu tulemustest
„Kodud tuleohutuks“ maht 600 000 eurot. 2022.
selgus, et kampaaniat märkas ühel või teisel moel
aastal jätkatakse projektiga väiksemas mahus
51% elanikkonnast ja 57% sõidukijuhtidest.
ning keskendutakse enam elektrisüsteemidele ja
inimeste vajadustest tulenevatele erilahendustele. 2021. aasta suvel pööras Päästeamet suuremat
tähelepanu veeohutusele, et kasvatada inimeste
2021. aastal jõustus uus tuleohutuse seadus, mille
teadlikkust veega seotud ohtudest. Operatiiv-
eesmärk on suurendada Eestis tuleohutute
ennetust18 tehti 2021. aastal veeohutuse
objektide hulka, teadvustada inimestele nende
tagamiseks kolm korda rohkem (3907 korral) kui
endi vastutust tuleohutusnõuete täitmisel,
sellele eelnenud aastal (1068 korral).
vähendada tules hukkunute arvu ning luua
senisest paindlikumad võimalused avaliku ja Tegevuste eesmärk oli ka parandada elanike häda-
erasektori koostööks. olukorraks valmisolekut19. Selleks tehti näiteks
erinevaid teavitustegevusi. Korrati ka 2020. aasta
Tuleohutust aitas parandada ka küttesüsteemide
kampaaniat „Varu enne maru!“, millega tuletatakse
portaali loomine16. Nüüd on võimalik ühest kohast
inimestele meelde koduse varu tähtsust.20
saada ülevaade küttesüsteemide korrasolekust
ning teenust pakkuvatest kutselistest korstna- Elanike hädaolukorraks valmisoleku indeksi
pühkijatest ja pottseppadest. Selliselt info kogu- keskmine tulemus on jäänud võrreldes 2019.
mine vähendab eelkõige bürokraatiat (vajalik aastaga samale tasemele (45). Seda võib selgitada
dokumentatsioon muutus digitaalseks), aga asjaoluga, et koroonapandeemia tõttu on jäänud
15
Seotud „Eesti 2035“ sihi „Rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaalkaitse“ muutusega „B. Kujundame elukeskkonna ning inimeste
hoiakuid ja käitumist tervist ja keskkonda hoidvaks ning vähendame riskikäitumist“.
16
Küttesüsteemide portaal; https://kuttesusteem.paasteamet.ee.
17
Kampaania „Sul on selgroogu“; https://selgroog.ee/.
18
Kutseliste ja vabatahtlike päästemeeskondade ennetustöö käigus tehtavad patrullsõidud (nt veekogude ujumiskohtades või
tuleohtlikul ajal metsas ohutusalaseks teavitustööks).
19
Kriisideks valmisoleku täpsem ülevaade on peatükis „Kindel sisejulgeolek“.
20
Soovituslik nädalane varu; https://www.rescue.ee/et/juhend/soovituslik-haedaolukorra-varu.
17
juba kaks aastat ära kontaktkoolitused ja hulk teisi des, kus on rohkem vene keelt emakeelena
ennetustegevusi. Uuringu järgi on osa piirkonda- kõnelevaid inimesi, nt Ida-Virumaal – selle
des hädaolukorraks valmisolek aastate jooksul sihtrühmani on paraku ka keerulisem jõuda. ■
paranenud ja väiksemaks on see jäänud piirkonda-
Programmi tegevus 1.3. Vähem vägivalda21
Tegevused olid mõeldud vägivalla ennetamiseks ja se tutvustamine ja nõusoleku saamisel viisid
selle riski varajaseks märkamiseks ning ohvriabi vägivallast loobumise tugiliini nõustajad
kannatanute kaitsmiseks.22 läbi proaktiivse vestluse. Esimest korda abistata-
kse samal ajal nii ohvrit kui vägivallatsejat. Suur
Viidi ellu tegevusi, mis on kokku lepitud lähisuhte-
väljakutse on saavutada tasakaal nõustajate
vägivalla tõkestamise memorandumis ja tegevus-
võimekuse ja teenuse nõudluse vahel. Vägi-
kavas aastateks 2019–2023 ning vägivalla-
vallatsejatega tegelemine on üks oluline osa
ennetuse kokkuleppes aastateks 2021–2025.
kannatanule kaitse tagamisel, mis tähendab, et kui
Kõikides Eesti maakondades jätkasid tööd politsei suunab ohvriabisse üle 300 ohvri kuus, on
MARAC-i võrgustikud, et tagada vägivalla ohvritele vaja sarnases mahus suunata abi saama ka
kaitse ja turvalisus. 2021. aastal aidati MARAC-i vägivallatsejaid. See tähendab vägivallatsejatega
võrgustiku kaudu lahendada 129 elule ja tervisele tegelevate nõustajate suurendamist sarnaselt
suure riskiga perevägivalla juhtumit. Kolmel juhul ohvriabitöötajatega.
oli kannatanu mees ja ülejäänutel naine. Kui
Lähisuhtevägivalla ennetamiseks ning korduvate
arvestada kannatanute juurde ka peres elavad
ja raskete tagajärgedega juhtumite ärahoidmiseks
alaealised lapsed, sai 2021. aastal MARAC-i
on politsei muutnud oma praktikat pidevalt
võrgustiku kaudu abi kokku 341 inimest. Aastatel
süsteemsemaks. 2021. aastal juurutati mitmeid
2015–2021 on abi saanud 1443 inimest.
varem välja töötatud uuendusi. Näiteks hinnatakse
Lähisuhtevägivalla all kannatavate noorte ja
alates 2020. aastast iga lähisuhtevägivalla juhtumi
perede kindlakstegemist ning nende probleemide
puhul riske ja sellest lähtudes planeeritakse koos-
lahendamist võrgustikutöö meetodil rahastavad
töös partneritega maandamistegevusi: järel-
Euroopa Sotsiaalfond ja Siseministeerium ning
kontrolli, abivajaduse väljaselgitamist jms. Esi-
2021. aastal eraldati umbes 112 000 eurot.
mesel võimalusel teavitatakse abivajajatest koha-
Lisaks MARAC-i võrgustikule viidi ellu ka teisi likku omavalitsust või ohvriabi. Tänu 2020. aastal
vägivalla vähendamiseks ja ennetamiseks mõel- valminud andme- ja teabevahetuslahendusele
dud tegevusi. Selleks, et vägivalda kasutanud edastatakse politsei infot kiirelt ja ühetaoliselt ning
inimene saaks võimalikult kiiresti peale teo see annab abistavatele asutustele võimaluse kohe
toimepanemist infot abisaamise võimaluste kohta oma tegevusega alustada. Väljakutse on tagada
ja võtaks oma teo eest vastutuse, leppisid Politsei- süsteemne ja valdkonnaülene lähisuhtevägi-
ja Piirivalveamet, Riigiprokuratuur ning Sotsiaal- vallaga tegelemine ning iga abistava asutuse
kindlustusamet 2020. aasta novembris kokku üheaegne tegutsemisvalmidus. Selleks on vajalik
proaktiivse vestluse meetodi kasutamise põhi- ühine vastutus, konkreetne tööprotsess, rolli-
mõtetes ja katsetamises 2021 aastal 23. Politsei selgus jms ning tuginedes rahvusvahelisele
ülesanne oli tagada kõikidele esimest korda kogemusele õiguskaitseasutuste spetsialiseeru-
lähisuhtevägivallas kahtlustatavana kinni- mine. Vaja on ka igati suurendada lähisuhte-
peetavatele või ülekuulatavatele proaktiivse vestlu- vägivallast teadlikkust ja ekspertide koostööd.
21
Seotud „Eesti 2035“ sihi „Rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaalkaitse“ muutusega „C. Toetame vaimset tervist ning vähendame
vaimset ja füüsilist vägivalda“.
22
Programmis olid planeeritud selle teema raames ka tegevused radikaliseerumise ennetamiseks, kuid neid on aruandes
avatud peatükis „Kindel sisejulgeolek“.
23
Sihtrühmas olid esimest korda lähisuhtevägivallas kuni 48 tundi kahtlustatavana kinnipeetud, esimest korda
lähisuhtevägivallas kahtlustatavana ülekuulatavad ja MARAC-is oleva juhtumiga seotud isikud.
18
2021. aastal korraldati Siseministeeriumi, Põhja- vägivallast lähedalt ja kaugelt“. Konverents tõi
maade Ministrite Nõukogu esinduse Eestis ja kokku lähisuhtevägivalla eksperdid nii Eestist kui
partneritega koostöös konverents „Lähisuhte- ka välismaalt. ■
Programmi tegevus 1.4. Turvalisem avalik ruum24
Viidi ellu tegevusi eelkõige selleks, et edendada töötada tõhusamalt kohalike inimestega, nõusta-
inimeste oskusi ennetada avalikus kohas ohte, des neid küberturvalisuse teemadel, ning ennetada
nende ilmnemisel käituda ning kujundada avalik paremini süütegusid veebiruumis. 2021. aastal
ruum ohutut ja turvalist käitumist soodustavaks. lisandus seega veebipolitseinikuid ja katseprojekti
tulemusel töötab alates 2022. aasta algusest
Kõigis prefektuurides tehti kohaliku omavalitsuse
varasema kolme veebipolitseiniku asemel kokku
üksustega koostööd näiteks arengueesmärkide
13 veebipolitseinikku.
püstitamisel (liikluskorraldus ja -ohutus, tänava-
valgustus, kaamerate paigaldamine, lähisuhte- Turvalisema avaliku ruumi kujundamisel kesken-
vägivald, riskipered, abivajadusega isikud, uimasti- dutakse ka asutuste suutlikkusele toetada enne-
ennetus, vägivallakuritegude vähendamine). 2021. tavalt korra tagamist. Näiteks on üks fookusteema
aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistel alaealiste õigusrikkumiste vähendamine. Justiits-
tehti ettepanekuid, et siseturvalisuse suuren- ministeerium viib aastatel 2019–2023 ellu projekti
damiseks vajalikud teemad jõuaksid erakondade „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“25,
ja valimisliitude valimislubadustesse ning selle abil mille eesmärk on vähendada alaealiste õigus-
ka koalitsioonilepingutesse. Kõige rohkem ette- rikkumisi. Politseil on oluline roll tegevuste
panekuid tehti sotsiaalprogrammide ja turvalise elluviimisel, eelkõige uute lühisekkumise meeto-
ruumiloome teemadel, sh korrakaitseametniku või dite kasutuselevõtmisel. 2021. aastal valmis AS-i
-üksuse edendamiseks. Emor uuring „Alaealiste õigusrikkumistele suuna-
tud lühisekkumiste analüüs“, milles kaardistati nii
Politsei- ja Piirivalveameti eestvedamisel valmis
rahvusvahelist kui ka Eesti lühisekkumise
turvalise ruumiloome kontseptsioon ning õppe-
kogemust ja analüüsiti võimalusi, kuidas politsei
programm. Tehti turvalise ruumiloome koolitusi nii
saaks kasutada mõjusalt lühisekkumist. Analüüsi
kohaliku omavalitsuse planeerimisega tegelevate-
aluseks võttes alustas politsei 2021. aastal
le ametnikele kui ka politseinikele.
alaealistele õigusrikkujatele mõeldud mõjutus-
Politsei- ja Piirivalveamet võttis kasutusele avalike vahendite kasutamise süsteemi loomisega avaliku
ürituste riskide hindamise ja maandamis- sektori innosprindis. 2021. aastal hakati Politsei- ja
meetmete planeerimise süsteemi, mis aitab Piirivalveametis alaealiste süütegudele reageeri-
avalikel üritustel turvalisust paremini tagada. misel kasutama perevestlust, mis loodi 2020.
2020. aasta lõpust kuni 2021. aasta alguseni viidi aasta avaliku sektori innovatsiooniprogrammi abil.
Pärnu politseijaoskonnas ellu veebikonstaabli Tegemist on struktureeritud vestlusega lapse ja
katseprojekt, et selgitada välja, kas kohaliku perega, et selgitada välja, mis ja miks juhtus, ning
politseijaoskonna tasandile loodud veebipolitsei toetada peret, et olukord ei korduks. Vajaduse
ametikoht aitab pakkuda kättesaadavamat ja korral suunatakse pere varakult vajalike teenuste-
personaalsemat politseiteenust veebiruumis, ni. ■
24
Seotud „Eesti 2035“ sihi „Ruum ja liikuvus“ muutusega „B. Planeerime ja uuendame ruumi ja teenuseid terviklikult ja
kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvastiku muutuste, tervise, turvalisuse, elurikkuse ja keskkonnahoiuga arvestavalt“ ja
sihi „Riigivalitsemine“ muutusega „D. Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ja tagame julgeoleku ning turvalisuse“.
25
Projekti rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismi 2014–2021 programmi „Local Development
and Poverty Reduction“ raames.
19
Programmi tegevus 1.5. Kaitstum vara, ohutum keskkond26
Vargused eluruumidest olid 2021. aastal viimase osales ka Politsei- ja Piirivalveamet. Kampaania
viie aasta madalaimal tasemel. Kuna igaüks saab eesmärk on aidata tunda ära petukõnesid ja vältida
väikeste sammudega oma vara kaitsta, osales seeläbi pettuse ohvriks langemist. Kampaania
Eesti juba kolmandat aastat järjest üleeuroopalisel tulemusel suurenes koostöö Politsei- ja Piirivalve-
sissemurdmiste fookuspäeval. Tegemist on ameti ning pankade vahel, infovahetus on kiirem ja
kampaaniaga, mille eesmärk on ühiselt ennetada sujuvam.
kodudesse sissemurdmisi, kutsudes üles igaüht
2021. aastal loodi 9 uut naabrivalve piirkonda,
oma kodu turvalisusele kaasa aitama.
millesse kaasati 135 majapidamist. Naabrivalve
2021. aastal suurenes kelmuste registreerimine loomise peamised põhjused on soov ennetada
poole võrra. Inimeste teadlikkuse suurendamiseks kuritegevust ja vähendada seeläbi varguste arvu
informeerib Politsei- ja Piirivalveamet regulaarselt naabruskonnas, parandada oskust märgata riske
elanikke ning jagab ennetussõnumeid uute ning teha koostööd ja liita kogukonna liikmeid.
kelmuste ja petuskeemide kohta erinevates MTÜ Eesti Naabrivalve sai 2021. aasta lõpus
meediakanalites. 2021. aasta teises pooles algas valmis uue arengukava järgmiseks kümneks
Eesti Pangaliidu infokampaania „Ei, aitäh!“, milles aastaks. ■
KOKKUVÕTE
Olulisimad edusammud 2021. aastal
• Justiitsminister, haridus- ja teadusminister, kultuuriminister, rahandusminister, sotsiaalkaitseminister,
tervise- ja tööminister ning siseminister leppisid kokku valdkonnaülese ennetuse põhimõtetes.
• Jätkati sihistatud ennetustegevusega: SPIN-programm, STEP-programm, MARAC-i võrgustik, erinevad
kampaaniad, „Kodud tuleohutuks 2021“, Päästeameti kodunõustamine jpm.
• Võeti kasutusele proaktiivse vestluse meetod, et vägivalda kasutanud inimene võtaks oma teo eest
vastutuse ja et vältida senisest enam vägivalla kordumist. Esimest korda abistatakse samal ajal nii ohvrit
kui vägivallatsejat.
• 2021. aastal jõustunud tuleohutuse seaduse muudatus tõi kaasa küttesüsteemide portaali loomise. Nüüd
on võimalik ühest kohast saada ülevaade küttesüsteemide korrasolekust ning teenust pakkuvatest
kutselistest korstnapühkijatest ja pottseppadest. Selliselt info kogumine vähendab eelkõige bürokraatiat
(vajalik dokumentatsioon muutus digitaalseks), aga annab ka Päästeametile olulist infot ennetustöö
kavandamiseks.
Olulisimad väljakutsed aastatel 2022–2025
• Vabatahtliku tegevuse edendamine. Selleks osalusvõimaluste mitmekülgsemaks muutmine ja vajaduse
korral õigusruumi kohandamine. Siseturvalisuse valdkonna vabatahtlike arvu suurendamise kõrval tuleb
pöörata senisest enam tähelepanu ka sellele, kuidas pakkuda olemasolevatele vabatahtlikele sobivaid
osalusvõimalusi, vabatahtlikke hoida ja nende võimekust suurendada (nt on vaja uuendada vabatahtlike
varustust). Toetavate IT-lahenduste pakkumine, et lihtsustada tööprotsesse ja korraldada abipolitseinike
valdkonna igapäevatööd tõhusamalt.
• Kohalike omavalitsuste rolli täpsustamine turvalise elukeskkonna kujundamisel ja turvalisuse
suurendamisel. Sh turvalisuse nõukogude kontseptsiooni juurutamine, et toetada ja suunata turvalise
elukeskkonna arendamist kohalikul tasandil.
• Sihistatud ennetustegevusega jätkamine. Selle jaoks näiteks tõendus- või teadmispõhiste ennetus-
programmide elluviimine. Vabaühenduste ja vabatahtlike eestvedajate koolitamine ja teavitamine. Samuti
piirkondlikul ja kogukonna tasandil ennetuse eest vastutava valdkonnaülese mandaadiga koordinaatori ja
koostöövõrgustiku kindlaks määramine ning selle abil ennetustegevuste senisest tõhusam elluviimine. ■
26
Seotud „Eesti 2035“ sihi „Ruum ja liikuvus“ muutusega „B. Planeerime ja uuendame ruumi ja teenuseid terviklikult ja kvaliteetselt
ning ühiskonna vajaduste, rahvastiku muutuste, tervise, turvalisuse, elurikkuse ja keskkonnahoiuga arvestavalt“.
20
Meede 2. Kiire ja asjatundlik abi
MEEDE 2. Kiire ja asjatundlik abi
Meetme eesmärk: inimesed tunnevad ennast Meede koosneb neljast programmi tegevusest.
kaitstuna ja avalikus kohas turvaliselt. Ohtu
1. Avaliku korra tagamise ja pääste valmisoleku
sattumisel on abi saamine ja osutamine kiire ja
planeerimine
asjatundlik. Suurendatud on võimekust paljude
kaasabil ohule reageerida ja leevendada ohu 2. Teadete kiire vastuvõtmine, abivajaduse
realiseerumisel tekitatud kahju. Järelevalvet täpne väljaselgitamine ja abi väljasaatmine
avaliku ruumi üle ja sündmuste lahendamist 3. Reageerimine õnnetustele ja ohtudele
toetavad vähem bürokraatlik õiguskeskkond ning
jätkusuutlikud innovaatilised infotehnoloogia- ja 4. Sündmuste lahendamine
sidelahendused. 2021. aasta olulisimad edusammud
Meetme kirjeldus: kiire ja asjatundliku abi meede • Kiire ja asjakohase abi tagamiseks asutuste
keskendub avaliku korra kaitsmisele, ühiskonnas reageerimisvõimekuse kokkulepitud tasemel
aktsepteeritud käitumisest kõrvalekalletele rea- hoidmine.
geerimisele ning abi osutamisele vees, õhus ja • Liiklusseaduse muutmine, mis annab
maismaal, eelkõige olukordades, kus on ohus võimaluse omavalitsustel koostöös Politsei-
inimese elu ja tervis. Reageerib asjakohase ja Piirivalveameti ning Transpordiametiga
pädevusega kutseline või vabatahtlik. Abi saamine paigaldada kohalikele teedele kiiruskaameraid
ja osutamine on kiire ja vahetu. Sündmuseid ja suurendada seeläbi liiklusturvalisust.
lahendavad professionaalid, keda toetavad vaba-
• Koostöö Kaitseministeeriumiga laevastike
tahtlikud, ja teised, kellel on võimekus lahendada
ühendamiseks alates 2023. aastast, et
avalikku korda kaitsvat ülesannet.
tagada praeguse ressursiga parem
valmisolek riigikaitseliste ja tsiviilülesannete
täitmiseks nii rahu- kui ka kriisiolukorras.
• Riigiinfo ja kriisiinfo teenuse arendamine.
21
Ülevaade meetme eesmärkide saavutamisest
Tegelik täitmine Sihttasemed
Meetme mõõdikud Allikas
2018 2020 2021 2021 2022 2030
Elanike rahulolu
hädaabiteadete 94% 97% 96% ≥ 97% ≥ 97% ≥ 97% Häirekeskus
menetlemisega
Elanike rahulolu
päästesündmuste 90% 93% 92% ≥ 93% ≥ 93% ≥ 93% Päästeamet
lahendamisega
Politsei- ja
Elanike rahulolu politsei Piirivalveamet,
82% 85% 84% ≥ 82% ≥ 82% ≥ 90%
tööga Eesti elanikkonna
turvalisuse uuring
Avaliku korra raskete Politsei- ja
1777 1405 1105 ˂ 1777 ˂ 1777 ˂ 1500
rikkumiste arv Piirivalveamet
Elanike teadlikkus
hädaabinumbrist 112
- pääste 93% 92% 94% ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% Häirekeskus
- kiirabi 95% 92% 92% ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95%
- politsei 84% 89% 91% ≥ 90% ≥ 93% ≥ 95%
Elanike rahulolu hädaabiteadete menetlemisega kiirabi ja päästet, on väiksem 50–74-aastaste ja
on võrreldav 2020. aastaga, kuid kõnesid oli pensionäride seas, kuid politsei kutsumise puhul ei
rohkem. Hädaabinumbrile helistati 1 050 015 saa väiksema teadlikkusega rühmi välja tuua.
korral ja abi tuli välja saata 425 201 korral.
Elanike rahulolu päästesündmuste lahendamise-
Võrreldes eelmiste aastatega on suurenenud alla
ga oli 92%. Päästesündmusi oli võrreldes 2020.
kümne sekundi kestnud kõnede hulk (239 363).
aastaga ligi tuhande võrra vähem. Kõige rohkem
Seda võib põhjustada planeerimata helistamine
reageeriti tulekahjudele (3733 korda), kuid samas
(nt tegevused, mille käigus valitakse tahtmatult
oli tulekahjudega seotud päästesündmuste arv
hädaabikõne). 2022. aastal tasuks selgitada
taasiseseisvumisaja väikseim.
täpsemalt välja taoliste kõnede põhjused.
Elanike rahulolu politsei tööga oli 84%, mis jäi
Riigiinfo telefonile 1247 tehti samuti rohkem
samasse suurusjärku nagu 2020. aastal. Välja-
kõnesid: kokku 326 569 kõnet, kusjuures kõigi
kutsete arv oli võrreldes 2020. aastaga 3%
teenuste kõnede koguarv kasvas 72%.
väiksem – seda suuresti tänu COVID-19-ga seotud
Paranenud on teadlikkus sellest, et hädaabi- väljakutsete arvu vähenemisele. Peamised põhju-
number 112 on lisaks politseile ka pääste ja kiirabi sed politsei kutsumiseks olid joobes isikute või
kutsumiseks, siiski oli see oodatust mõnevõrra vägivallaga seonduv, politseile teate tegemine,
väiksem. Teadlikkus, et numbril 112 saab kutsuda liiklusõnnetus ja öörahu rikkumine. ■
22
Meetme eelarve
Meetme eelarve täitmine
2021 esialgne eelarve 2021 lõplik eelarve 2021 eelarve täitmine
(tuhandetes eurodes)
Kulud 179 592 189 777 175 149
Investeeringud 12 560 12 763 8 895
Meetme tegevuste 2021. aasta kulud (tuh €)
140 000
119 564
120 000
100 000
80 000
60 000 45 676
40 000
20 000 9 827
81
0
Avaliku korra tagamise ja Teadete kiire vastu Reageerimine õnnetustele Sündmuste lahendamine
pääste valmisoleku võtmine, abivajaduse täpne ja ohtudele
planeerimine väljaselgitamine ja abi
väljasaatmine
Programmi tegevuste elluviimisest27
Programmi tegevus 2.1. Avaliku korra tagamise ja pääste valmisoleku planeerimine
Erinevate õnnetustele ja ohtudele reageerimise reageerimisajad, pakutavad päästeteenused jne)
teenuste elluviimisel aidatakse parandada ja analüüsi alusel tagatakse tõhusam valmisolek.
suutlikkust hinnata varakult ohuolukordade teket
Kuna see programmi tegevus on lahutamatu osa
avalikus ruumis, seirata ohtude ja õnnetuste
mitmest õnnetustele ja ohtudele reageerimise
tõenäosust ning tagada riskipõhine valmisolek.
teenusest ning eraldi teenuseid sel eesmärgil pole,
Näiteks seirab Päästeamet pidevalt pääste-
ei planeerita seda alates 2022. aastast eraldiseisva
komandode, sh vabatahtlike päästekomandode
programmi tegevusena. ■
valmisolekut (valvekoosseisud, vabatahtlike
Programmi tegevus 2.2. Teadete kiire vastuvõtmine, abivajaduse täpne väljaselgitamine ja abi
väljasaatmine
Tagati hädaabiteadete menetlemine, operatiiv- tes etappides (nt kõne alustamine, probleemi
ressursside ja operatiivinfo juhtimine ning abi- ja väljaselgitamine).
infoteadete vastuvõtmine ja töötlemine.
Abi- ja infoteenuse (1247) pakkumisel oli eelmisel
Häirekeskuses töötati 112 ja 1247 teenustele välja aastal suurim koormus kriisiinfo teenusel, vastati
kvaliteedijuhtimise süsteemid, tagamaks, et kõik 174 499-le koroonaga seotud kõnele. Teenuse
hädaabikõned ja infoteated saaksid vastatud ja abi osutamisse oli kaasatud ligi 200 vabatahtlikku.
välja saadetud. Kvaliteedijuhtimises on kasutusel Kokku on kriisiinfo teenusel 13 partnerit, sh kaks
erinevad mõõdikud ja eraldi hinnatakse mõlema kohalikku omavalitsust.
teenuse puhul töötajate töösooritust kõne erineva-
27
Kõik selle meetme all olevad programmi tegevused aitavad kaasa eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Ruum ja liikuvus“ muutusele
„B. Planeerime ja uuendame ruumi ja teenuseid terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvastiku muutuste, tervise,
turvalisuse, elurikkuse ja keskkonnahoiuga arvestavalt“.
23
Lisaks kriisiinfole on 1247 number kasutusel puu) ja pääste valdkonda (nt lõkke tegemise
riigiinfo edastamiseks. Enamikul riigiasutustel on nõuded).
olemas oma infotelefon, mis töötab tavapärasel
Tehti ettevalmistusi, et parandada kõne- ja
tööajal, aga paljud juhtumid leiavad aset väljaspool
kuulmislangusega inimeste ligipääsu hädaabi-
tööaega ja nädalavahetustel. Seetõttu saab alates
numbrile 112. Lisaks kasvatati suutlikkust menet-
2021. aastast 1247 numbrile edastada teateid
leda võõrkeelseid hädaabiteateid.
lisaks teemadel, mis puudutavad Keskkonna-
ametit (nt abivajav metsloom, reostus), 2021. aastal investeeriti 112 ja 1247 teenuste
Transpordiametit (nt liiklustakistus, teele langenud arendamisse kokku ligikaudu 285 000 eurot.■
Programmi tegevus 2.3. Reageerimine õnnetustele ja ohtudele
Ohtu sattumisel
aidatakse
inimesi kiiresti 7 min 29 sek 77% jõudis politsei piirajaga (20,5 minutit)
hajaasustusalal elu ja tervist
ja asjatundlikult oli keskmine ohustavale sündmusele.
elupäästevõimekuse
kohalejõudmise aeg
elupäästesündmusele
84% jõudis politsei piirajaga (11,5 minutit)
tiheasustusalal elu ja tervist ohustavale
sündmusele.
36 minutit 32 minutit 3 tunni 90 minuti
on reageerimise on reageerimise jooksul on jooksul on tagatud
aeg veesõidukiga aeg veesõidukiga võimekus alustada demineerijate kohale-
sündmuskohale sündmuskohale reostustõrje jõudmine pommi- ja
Eesti merealadel piiriveekogudel operatsiooni plahvatusohu puhul mandril
1926 162 veesõidukit, sh 3 kopterit 55 mehitamata 4,4 miljonit
maismaa-
sõidukit
4 laeva 2 lennukit õhusõidukit liitrit kütust aastas
Õnnetustele ja ohtudele reageerimiseks tagati damiseks. Vabariigi Valitsus kiitis heaks memo-
valmisolek avaliku korra tagamiseks, CBRN-i randumi „Politsei- ja Piirivalveameti laevastiku
sündmuste lahendamiseks, demineerimiseks, Kaitseministeeriumi valitsemisalasse üleandmi-
päästmiseks maismaal ning abi osutamiseks Eesti ne“. Muudatuse eesmärk on tagada praeguse
merealadel ja piiriveekogudel. Kiire ja asjakohase ressursiga parem riigikaitseliste ja tsiviilülesanne-
abi tagamiseks hoiti asutuste reageerimis- te täitmine nii rahu- kui ka kriisiolukorras.
võimekus kokkulepitud tasemel. Muudatuse järgi annab Politsei- ja Piirivalveamet
01.01.2023 oma neli laeva koos meeskondadega
Suurematest muutustest võib välja tuua näiteks
Kaitseväe koosseisu. Samuti võtab Kaitsevägi üle
koostöö Kaitseministeeriumiga laevastike ühen-
Politsei- ja Piirivalveameti radarite opereerimise,
24
samasse füüsilisse asukohta paigutatakse Meeskondade puuduse tõttu on praegu 15-
Politsei- ja Piirivalveameti merevalvekeskus ja minutilise väljalennu valmidus tagatud kaheksa
Kaitseväe mereoperatsioonide keskus ning Kaitse- tundi ööpäevas ja ülejäänud ajal on tagatud
väe koosseisu luuakse ühendmereoperatsioonide väljalennuvalmidus ühe tunni jooksul. Lisaks
keskus. sellele on Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavus-
rahastu (Recovery and Resilience Facility ehk RRF)
CBRN-i/HazMati28 valdkonna koostöö juhtimiseks
raames muude Eesti riigi jaoks oluliste reformide
ja arengu suunamiseks, sh rahvusvahelise koos-
hulgas planeeritud arendada välja tervishoiu-
töö kujundamiseks, loodi riigiülene koostöö-
teenuste kättesaadavuse parandamiseks Politsei-
formaat.
ja Piirivalveameti juurde riigiülene mitmeotstarbe-
Kokku tehti 2021. aastal kahjutuks 6930 lõhke- lise meditsiinikopteri võimekus. Projekti raames on
keha, mida on 2117 võrra vähem kui 2020. aastal. kavas soetada Politsei- ja Piirivalveametile lisaks
Kui vaadelda aga viimast 20 aastat, oli see tulemus kaks mitmeotstarbelist meditsiinivõimekusega
hävitatud lõhkekehade koguselt 2020. aasta järel kopterit, värvata ja koolitada uusi meeskonna-
teisel kohal. See peegeldab vajadust jätkuvalt liikmeid, laiendada Politsei- ja Piirivalveameti
tagada demineerimisvaldkonna tööks vajalikud lennusalga põhibaasi Tallinnas ja ehitada uus
vahendid, sh isikukaitsevahendid, ja arendada kopteribaas Tartusse ning rajada koostöös
inimesi. Demineerimisvaldkonnas avati ühe edu- Sotsiaalministeeriumi valitsemisala partneritega
sammuna Tallinna lähedal Männiku harjutus- kopterite maandumisplatsid regionaalsete haigla-
väljakul nüüdisaegsetele ohutusnõuetele vastav te juurde. Projekti rakendamiseks on RRF-ist
kinnine lõhkamiskoht. aastatel 2022–2026 planeeritud kokku 46,3 miljo-
Loodi eeldusi selleks, et 2025. aastaks oleks nit eurot. Projekti püsivate tegevuskulude
valmisolek lennata Politsei- ja Piirivalveameti katmiseks riigieelarvest on vaja Vabariigi Valitsuse
mitmeotstarbeliste helikopteritega Tallinna rahastusotsust (prognoosi järgi 4,5 miljonit eurot
baasist välja ööpäev ringi 15 minuti jooksul. aastas). ■
Programmi tegevus 2.4. Sündmuste lahendamine
Sündmuste lahendamise raames tegeleti järele- tulemusel eelkõige liiklusturvalisus, sest kõikidest
valve automatiseerimisega, menetluste digiteeri- inimkannatanutega liiklusõnnetustest leiavad 60%
misega ja isikute kinnipidamise korraldamisega. aset just kohalike omavalitsuste teedel või
tänavatel. Kiiruskaamerad paigaldatakse analüüsi
Järelevalve automatiseerimisel oli suurim areng
põhjal kõige liiklusohtlikumatesse kohtadesse.
liiklusseaduse muutmine (muudatused jõustusid
2022. aasta märtsis). Muudatuste tulemusel Justiitsminister ja siseminister allkirjastasid
tõuseb lubatud sõidukiiruse ületamise korral kokkuleppe, mille eesmärk on aastaks 2025
määratava hoiatus- või mõjutustrahvi määr ning digiteerida suur osa süüteomenetlusest selleks, et
lisaks saavad omavalitsused võimaluse koostöös süütegude uurimises oleks võimalik kasutada
Politsei- ja Piirivalveameti ning Transpordiametiga kaasaegseid lahendusi. Digimenetlus arvestab
paigaldada kohalikele teedele kiiruskaameraid. rohkem kannatanu vajadustega, kaitseb enam
Pool liikluskaamera trahvist laekub edaspidi menetlusosaliste õigusi ja lihtsustab oluliselt
kaamera paigaldanud omavalitsuse eelarvesse. piiriüleste juhtumite lahendamist. Digiteerimine
Tekkivat tulu saavad omavalitsused kasutada ka tõhustab menetluse läbiviimist tuntavalt. See
muude turvalisust häirivate probleemide muudab info kõigile õigustatud pooltele samal ajal
lahendamisel. Elanike jaoks suureneb selle
28
CBRN (ingl chemical, biological, radiological and nuclear threats) – rahvusvaheliselt levinud lühend, mis tähistab keemiliste,
bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumamaterjalide kuritahtlikust väärkasutamisest põhjustatud ohte. Eesti keeles kasutatakse ka
lühendit KBRT. HAZMAT (ingl hazardous materials) – rahvusvaheliselt levinud lühend, mis tähistab ohtlikke aineid või materjale.
HAZMAT-i sündmus on õnnetusjuhtum, mis on tekkinud inimlikust eksimusest, loodusõnnetusest või tehnoloogilise protsessi
tagajärjel.
25
kättesaadavaks. Lisaks on võimalik automati- Kulutõhususe suurendamiseks suleti Tartus ja
seerida protsesse, mis ei vaja inimese sekkumist. Jõhvis arestimajad ning nende ülesandeid täida-
vad vanglad. ■
KOKKUVÕTE
Olulisimad edusammud 2021. aastal
• Kiire ja asjakohase reageerimise tagamiseks asutuste reageerimisvõimekuste kokkulepitud tasemel
hoidmine.
• Liiklusseaduse muutmine, mis annab võimaluse omavalitsustel koostöös Politsei- ja Piirivalveameti ning
Transpordiametiga paigaldada kohalikele teedele kiiruskaameraid ja suurendada seeläbi liiklusturvalisust.
• Koostöö Kaitseministeeriumiga laevastike ühendamiseks alates 2023. aastast, mis aitab tagada
praeguse ressursiga parema valmisoleku riigikaitseliste ja tsiviilülesannete täitmiseks nii rahu- kui ka
kriisiolukorras.
• Riigiinfo ja kriisiinfo teenuse arendamine. Näiteks saab alates 2021. aastast 1247 numbrile edastada
teateid ka teemadel, mis puudutavad Keskkonnaametit (nt abivajav metsloom, reostus), Transpordiametit
(nt liiklustakistus, teele langenud puu) ja pääste valdkonda (nt lõkke tegemise nõuded).
Olulisimad väljakutsed aastatel 2022–2025
• Selliste lahenduste loomine, mis tagaksid kõigile abivajajatele võrdse juurdepääsu abi saamiseks
hädaabinumbrilt 112.
• Riigiinfo teenuse kontseptsiooni terviklik väljaarendamine, sh terviklik rollijaotus ja selge rahastusmudel,
et saaks tagada kodanikele võimalikult mugav, lihtne ja kiire võimalus info saamiseks ühest kohast nii
tavaolukordades kui kriiside korral.
• Päästetöö suutlikkuse suurendamine (sh kliimamuutuste ja julgeolekuvajaduste tõttu) üleujutustele ja
varingutele reageerimiseks, tormikahjustuste kõrvaldamiseks, metsatulekahjude kustutamiseks ning
demineerimise ja keemiapääste suutlikkuse parandamiseks.
• 2025. aastaks valmisoleku tagamine, et lennata Politsei- ja Piirivalveameti mitmeotstarbeliste
helikopteritega Tallinna baasist välja ööpäev ringi 15 minuti jooksul. Lisaks sellele 2026. aastaks
mitmeotstarbelise meditsiinikopteri ööpäevaringse kättesaadavuse tagamine – selle püsivate tegevus-
kulude katmiseks riigieelarvest on vaja Vabariigi Valitsuse täiendav rahastusotsust (prognoosi järgi
4,5 miljonit eurot aastas).
• Süüteomenetluse digiteerimisega seotud tegevuste elluviimine. Aastaks 2025 on plaanis digiteerida suur
osa süüteomenetlusest selleks, et süütegude uurimises oleks võimalik kasutada kaasaegseid lahendusi.
Digiteerimine tõhustab menetluse läbiviimist tuntavalt, sh võimaldab automatiseerida protsesse, mis ei
vaja inimese sekkumist.
• Eri valdkondadega koostöö tegemine, et tagada inimestele kõige sobivam abi ka nendes teemades, kus
ei vastuta siseturvalisuse asutused, abi pakkumine sõltub eri valdkondade koostööst või rollijaotus ei ole
asutuste vahel selgelt kokku lepitud. ■
26
MEEDE 3. Kindel sisejulgeolek
Meede 3. Kindel sisejulgeolek
Meetme eesmärk: Eesti sisejulgeolek on kindel Meede koosneb neljast programmi tegevusest.
ning seda ohustavad tegurid on hästi teadvustatud
1. Põhiseadusliku korra tagamine
ja maandatud mitmesuguste riigisiseste
tegevuste ja rahvusvahelise koostöö kaudu. Eesti 2. Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane
elanikud ning avalik, kolmas ja erasektor on valmis võitlus
tulema toime erinevate Eestit ohustavate 3. Kriisideks valmisolek ja nende lahendamine
kriisidega.
4. Piirihaldus
Meetme kirjeldus: meetmes keskendutakse põhi-
seadusliku korra kaitsele, Eesti riigi vastase
luuretegevuse ja lõhestuspoliitika tõkestamisele, 2021. aasta olulisimad edusammud
riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitsele,
• Tegevused terroristliku veebisisu, vaenuliku
sisejulgeoleku tagamiseks vajaliku teabe ja
mõjutustegevuse ja desinformatsiooni ning
olukorrateadlikkuse tagamisele, terrorismi ja
muu ebaseadusliku veebisisu kiiremaks
vägivaldse äärmusluse ennetamisele ja
eemaldamiseks ja veebikeskkonna
tõkestamisele, kriisideks ja ressursimahukateks
turvalisuse suurendamiseks (ühiskonna
sündmusteks (sh terroriaktideks ja hübriid-
teadlikkuse suurendamine, meediateadlikkuse ja
kriisideks) valmisolekule ning reageerimisele,
allikakriitilisuse edendamine, koostöö
elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamisele,
veebiettevõtjatega ja meediasektoriga).
riigipiiri kontrollile, valvamisele ja kaitsmisele ning
riigi julgeolekut enim ohustava raske ja • Narkovaldkonna tegevuste süsteemsemaks
organiseeritud kuritegevuse ennetamisele ja elluviimiseks „Eesti narkopoliitika aastani
tõkestamisele (korruptsioon, majanduskuri- 2030“ koostamine.
tegevus ja rahapesu, organiseeritud kuritegevus,
• Kriisireguleerimise valdkonna rollijaotuse
terrorismi rahastamine, küberkuritegevus, narko-
täpsustamine. Ettevalmistavad tegevused
kuritegevus, inimkaubandus).
valmisoleku parandamiseks, et anda elanikele
Meetmel on avalik ja salajane osa. ja asutustele ohtude kohta õigel ajal infot.
• Idapiiri maismaaosal piiritaristu ehitustööde
jätkamine.
27
Ülevaade meetme eesmärkide saavutamisest
Tegelik täitmine Sihttasemed
Meetme mõõdikud Allikas
2018 2020 2021 2021 2022 2030
Elanike osakaal, kes hindavad heaks Siseturvalisuse
Eesti valmisolekut tulla toime - 56% - - ≥ 56% ≥ 65% avaliku arvamuse
erinevate kriisidega uuring
Elanike osakaal, kes hindab heaks Siseturvalisuse
Eesti valmisolekut tulla toime 45% 40% - - ≥ 45% ≥45% avaliku arvamuse
terroriaktiga, kui see peaks juhtuma uuring
Elanike osakaal, kes hindab Eesti Siseturvalisuse
valmisolekut tulla toime välisriigi 57% 37% - - ≥ 57% ≥ 63% avaliku arvamuse
mõjutustegevuse kasvuga heaks uuring
Elanike osakaal, kes hindavad oma Siseturvalisuse
teadlikkust küberkuritegevusega 52% 58% - - ≥ 59% ≥ 65% avaliku arvamuse
seotud riskidest heaks uuring
Maismaapiiri kaetus tehnilise Politsei- ja
52% 52% 57% ≥ 52% ≥ 52% 100%
seirega (sh Peipsi järv, Narva jõgi) Piirivalveamet
Riigikaitse avaliku
Elanike osakaal, kelle hinnangul on
55% 64% 56% ≥ 62% ≥ 63% ≥ 75% arvamuse uuring,
Eesti välispiir hästi kaitstud
Kaitseministeerium
Merepiiri kaetus Politsei- ja
100% 100% 100% 100% 100% 100%
tehnilise seirega Piirivalveamet
Elanike osakaal, kes peavad
narkootikume kergelt
kättesaadavaks:
- kanep - 24% - - ≤ 24% ≤ 24%
- amfetamiin - 10% - - ≤ 10% ≤ 10% Siseturvalisuse
- rahusti/uinuti arsti korralduseta - 12% - - ≤ 12% ≤ 12% avaliku arvamuse
uuring
- ecstasy - 10% - - ≤ 10% ≤ 10%
- kokaiin - 7% - - ≤ 7% ≤ 7%
- dopinguained - 7% - - ≤ 7% ≤ 7%
Eesti vastab FATF-i/
FATF-i29/MONEYVAL-i hinnang
- - - - - FATF-i MONEYVAL-i
rahapesuvastase võitluse kohta nõuetele hindamisraport
Korruptsioonitajumise indeks30 Transparency
73 75 74 ≥ 76 ≥ 77 ≥ 77
(punktides) International
olulise tähtsusega asutustevaheline koostöö ja
Poliitilise süsteemi usaldusväärsus, majandus-
selgem ülesannete jaotus.
keskkonna konkurentsivõimelisus, kriitilise taristu
vastupidavus, elukeskkonna ja küberruumi ohutus 2021. aastal mõjutasid meie sisejulgeolekut
ning terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse olulisel määral arengud välismaal, eelkõige Valge-
vastane võitlus on vaid väike osa tihedalt seotud venes, sh Valgevene hübriidrünnakud Poola, Leedu
valdkondadest, mis riigi sisejulgeolekut otseselt ja Läti vastu. Samuti avaldas mõju olukord
mõjutavad. Siseturvalisuse programmi elluviimisel Afganistanis ja sellega seotud migratsioonivood.
oli nende teemade eesmärkide saavutamisel Valgevene diktaatori korraldatud hübriidrünnak
29
FATF (ingl Financial Action Task Force) ehk rahapesuvastane rakkerühm on demokraatlike riikide valitsuste vaheline organ,
mis töötab välja rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse standardeid ja meetodeid ning edendab sellealast poliitikat.
30
Indeks koondab eri allikate andmeid ärivaldkonna ja riigiekspertide hinnangust avaliku sektori korruptsiooni tajumisele skaalal
1–100 punkti, kus 100 tähistab tajutava korruptsiooni puudumist.
28
näitas, et suunatud migratsiooni on raske pidurda- terrorismivastases võitluses seni keskendunud
da ilma korraliku piiritaristuta. See võib olla ka üks ennetusele. Terrorismioht on Eestis endiselt väike,
põhjus, miks Eesti inimestel oli 2021. aastal arva- selle nimel teevad jätkuvalt iga päev tööd
mus, et võrreldes 2020. aastaga ei ole meie piir korrakaitse- ja julgeolekuasutused. Riik suurendab
enam nii turvaline. Samas on ebaseaduslike piiri- asutuste tegutsemisvõimekust, sh julgeolekuriski-
ületuste arv Eestis ikka langustrendis ning see on de hindamisel ja maandamisel ning ohtudele
idapiiri väljaehitamise ning Politsei- ja Piirivalve- reageerimisel. Julgeolekuasutuste eestvedamisel
ameti hea ennetustöö ja piiri valvamise tulemus. arendatakse ka toimivat võrgustikku asutustest,
Seega võib kokkuvõttes tõdeda, et 2021. aastal oli kellel on teavet ja oskusi CBRN‑ohtude enneta-
Eesti piir paremini valvatud ja kaitstud kui aasta miseks ja nendele reageerimiseks.
varem.
Küberkuritegevuses on näha olulist kasvu (2020.
Koroonapandeemia on kinnitanud, et erinevate aastal registreeriti 1079 arvutikuritegu, 2021.
valitsemisalade asutuste valmisolek tulla oma aastal 1596). Samuti registreeriti 2021. aastal
valdkonna kriisidega toime on ebaühtlane ja tihti ei küberkuritegevuse ohvrite varaliseks kahjuks
osata näha ühe valdkonna piiridest kaugemale. rekordiliselt üle kuue miljoni euro. Nende arvude
Erinevusi on olnud kriisijuhtimise korralduses, ühene tõlgendamine on aga keeruline, sest ei ole
kriisiplaanide detailsuses, reservide olemasolus ja täielikult selge, kas arvutikuritegevust esineb
valmisolekus. Olukorra parandamiseks on samas Eestis oluliselt rohkem kui varem või on inimesed
astutud erinevaid samme, nt tehtud muudatusi muutunud teadlikumaks ning õiguskaitseasutusi
õigusruumis, et rolle täpsustada. Ebaühtlane on ka teavitatakse erinevate teavitus- ja infokampaania-
kohalike omavalitsuste valmisolek kriisideks. te tulemusel senisest enam.
Kriisideks valmisoleku uuringu andmetel on 77%
Ohtlikke ja tõsisemaid süsteemivastaseid ründeid
omavalitsustest saavutanud kriisideks valmis-
registreeriti 2021. aastal 250 ehk 4 võrra vähem,
olekus edasijõudnu või eeskujuliku taseme, 14% on
kui 2020. aastal. Hüppelist kasvu ei ole tõsisemate
baastasemel ning 9% ehk seitse omavalitsust jäid
arvutikuritegude puhul täheldatud, kuid on toimu-
allapoole baastaset.31
nud järkjärguline kasv, mis on üha digitaalsemas
Eelmisel aastal oli koroonapandeemial mõju ka ühiskonnas loogiline asjade käik.
sisejulgeoleku valdkonnale. Vaenulikku mõjutus-
Küberkuritegevuse puhul on oluline, et õiguskaitse-
tegevust oli Eesti vastu märgata vähem, kuid suur
asutused suudaksid teha põhjalikumaid järeldusi.
osa vaenu õhutavaid sõnumeid, sh terroristlikku
Sellele aitab kaasa 2021. aastal avatud Politsei- ja
sisu, liikus veebi. Ühiskonda lõhestavad vande-
Piirivalveameti veebileht https://cyber.politsei.ee,
nõud, libauudised ja desinformatsioon levisid
mis võimaldab inimestel lihtsamini kuritegevusest
veebis kiiresti ning sellega suurenes õiguskaitse-
teavitada ning infot jagada.
asutuste, eriti veebikonstaablite töökoormus,
viimast leevendas mõnevõrra see, et eelmisel Korruptsioonikuritegude avastamine, tõkestamine
aastal lisandus veebikonstaableid. ja ennetamine on riiklikult oluline prioriteet, kuna
see võib mõjutada riigi ja põhiseaduslike insti-
Eesti koos Euroopa Liidu partnerriikidega ja veebi-
tutsioonide sõltumatust ja otsustamisvabadust
ettevõtjatega, nagu Meta, Twitter, Youtube ja
ning selle kaudu ka sisejulgeolekut. 2021. aastal oli
Google, on arendamas võimekust ennetada ja
Eesti korruptsioonitajumise indeks 7432 (soovitud
tõkestada terroristliku veebisisu levitamist. Oleme
tase oli 76). Samas, riikide võrdluses on Eesti
31
Uuringu tulemused leiab veebilehelt https://minuomavalitsus.fin.ee/et/kov/kovdetail. Kohalike omavalitsuste kriisideks
valmisoleku indeksi metoodika koostas ja uuringu tegi Päästeamet koostöös Tallinna Ülikooli ja Rahandusministeeriumiga.
Uuringu käigus vaadeldi 24 kriteeriumi täitmist viies teemas: 1) kriisireguleerimise nõuete täitmine; 2) kriisijuhtimise võimekuse
tagamine kriisi ajal; 3) kriisi ajal elanikele abi tagamine; 4) riskikommunikatsiooni korraldamine ning 5) kriisi lahendamise ja
taastamise võimekus.
32
Korruptsioonitaju indeks näitab korruptsioonitaset avalikus sektoris ja poliitikakujundamises nii, nagu seda tajuvad
väliseksperdid ja äriringkonnad. Tulemused esitatakse sajapalliskaalal, kus 0 on kõrge ja 100 madal korruptsioonitase.
Korruptsioonitajumise indeksi määratlemisel võetakse arvesse üle 12 uuringu tulemusi ja näitajaid, mis kajastavad terve avaliku
sektori olemust, läbipaistvust, korraldust jne.
29
tulemus paranenud. 2020. aastal paiknes Eesti 17. Narkoturul on aga täheldada, et levivad uued ja
kohal, kuid 2021. aastal 13. kohal. Korruptsiooni- potentsiaalselt veel ohtlikumad ained, mis proovi-
tajumise indeksi arvutamisel mängivad rolli väga vad täita fentanüülipuudusest tekkinud tühimikku
paljud riiklikud tegevused, millest enamik ei kuulu ja võivad põhjustada seninägematut tervisekahju
Siseministeeriumi vastutusalasse. Korruptsiooni- või surmasid. Üks selline aine on isotonitaseen,
kuritegude arv suurenes 2020. aastaga võrreldes mis on kanguselt fentanüüliga sarnane või isegi
kuue võrra, kokku registreeriti 87 kuritegu. tugevam narkootiline aine ja on 2021. aastal
Korruptsioonikuritegude liikidest registreeriti enim põhjustanud mitu surma.
erinevaid altkäemaksuga seotud kuritegusid (45),
Narkootikumide vahendamine on kõige organi-
sealjuures registreeriti altkäemaksu võtmisest (15)
seeritum kuriteo liik Eestis. Eesti narko-
enam altkäemaksu andmist (23), mis tähendab, et
kuritegevuse dünaamikat mõjutas 2020. aastal
ametiisikud teatavad altkäemaksu pakkumisest. 33
alanud pandeemia, mis tõi kaasa muutused
Narkovaldkonna trende kaardistatakse üleriigiliste liikumisvabaduses nii riiklikult, Euroopas kui ka üle
uuringutega umbes 4–5 aasta tagant ja 2021. maailma. See omakorda mõjutas narkootiliste
aastal ei lisandunud ühtegi lisauuringut, mis ainete kättesaadavust. Kriis sundis kuritegelikke
annaks ülevaate riiklikest trendidest. Õiguskaitse- gruppe muutustega kaasa minema: leidma ja ära
asutuste ja abiteenuse pakkujate infole tuginedes kasutama uusi transpordi- või tarnevõimalusi.
saab jätkuvalt öelda, et enim narkosurmasid Postipakkide ja interneti vahendusel narkootiliste
põhjustanud fentanüülide levik on Eestis 2021. ainete üha hoogustuv levik on viimaste aastate
aasta seisuga märkimisväärselt pidurdunud. püsiv tendents, mistõttu on õiguskaitseasutuste
Fentanüüli kättesaadavus vähenes tänu politsei jaoks endiselt prioriteet veebis toimuv, seda nii
edukale jälitustööle, mille tulemusel lõpetati 2017. pimeveebis kui ka erinevates suhtlusvõrgustikes ja
aasta lõpus ja 2018. aasta alguses mitme suure muudel platvormidel. Operatiivtasandil on välja
kuritegeliku võrgustiku tegevus. Edukas õigus- töötatud uuenduslikke viise narkokaubanduse
kaitseasutuste töö ning koju kaasa antava ennetamiseks, näiteks ootamatu sekkumine
naloksoonikomplekti ja teiste kahjude vähenda- suhtlusvõrgustikes või ennetava sisuga GIF-i
mise teenuste ulatuslikum rakendamine on kasutamine narkogruppides. ■
narkootikumide üledoosist tingitud surmade arvu
märkimisväärselt vähendanud.
Meetme eelarve
Meetme eelarve täitmine
2021 esialgne eelarve 2021 lõplik eelarve 2021 eelarve täitmine
(tuhandetes eurodes)
Kulud 141 244 157 786 141 080
Investeeringud 7 761 26 866 16 060
Meetme tegevuste 2021. aasta kulud (tuh €)
52 476
46 510
29 874
12 221
Põhiseadusliku korra tagamine Raske ja organiseeritud Kriisideks valmisolek ja nende Piirihaldus
kuritegevuse vastane võitlus lahendamine
33
Kuritegevus Eestis 2021; https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevus2021/korruptsioon-ja-majanduskuriteod.html.
30
Programmi tegevuste elluviimisest
Programmi tegevus 3.1. Põhiseadusliku korra tagamine34
Põhiseadusliku korra tagamiseks suurendati kohalike omavalitsuste ametnike teadlikkust ja
majandusjulgeolekut, ennetati ja tõkestati radikali- pädevust, et nad oleksid võimelised märkama
seerumist ning võideldi terrorismi vastu. radikaliseerumise ilminguid ning ennetama ja
tõkestama riskikäitumist. Politsei- ja Piirivalve-
Et suurendada avaliku ja erasektori teadlikkust
ameti eestvedamisel arendatakse riigisisest
majandusjulgeoleku riskidest, viidi ellu mitmeid
ennetusvõrgustikku ning rahvusvahelist koostööd
teavitustegevusi (artiklid, ettekanded konverentsi-
ja infovahetust.
del, arutelud välispartneritega ja riiklikult). Töötati
välja õiguslik raamistik välisinvesteeringute 2021. aasta kevadel võeti Euroopa Liidu tasandil
sõelumiseks, et oleks võimalik teha taustauuringut vastu määrus terroristliku veebisisu tõhusamaks
ning sellega välistada investeeringutega kaasne- eemaldamiseks. Määrus võimaldab koostöös
vad võimalikud ohud julgeoleku ja avaliku korra veebiplatvormidega tõhusamalt tuvastada ja
seisukohalt olulistele sektoritele, ettevõtjatele ja eemaldada terroristlikku propagandat, värbamis-
tegevusvaldkondadele. Loodi Välisministeeriumi katseid ja muud terroristlikku sisu. Sise-
juhitav sanktsioonide juhtrühm, et ellu viia ja ministeeriumi eestvedamisel tehakse ette-
koordineerida erinevaid tegevusi teadlikkuse valmistusi määruse rakendamiseks alates 2022.
suurendamiseks rahvusvahelistest sanktsiooni- aasta suvest. Selleks, et parandada suutlikkust
dest. tõkestada ekstremistliku ja terroristliku sisuga
Vägivaldse äärmusluse ennetamiseks ja materjalide levitamist veebis ja meedias, suunati
tõkestamiseks on Sisekaitseakadeemia eest- valdkonda lisaraha. ■
vedamisel aidatud parandada ametnike, sh
Programmi tegevus 3.2. Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus35
Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastase kui ka küberkuritegevuse vastase menetlus-
võitluse raames tõkestati küberkuritegevust, võimekuse suurendamiseks. 2021. aastal alustas
narkokuritegevust, rahapesu ja terrorismi rahas- HAUS Finland analüüsiga Eesti küberkuritegevuse
tamist, korruptsiooni, majanduskuritegevust ning menetlemise ja tõkestamise õppe kohaldamiseks
inimkaubandust. Parandati kriminaaltulu tuvas- Eesti kui väikeriigi võimaluste ja vajaduste järgi.
tamise ja konfiskeerimise suutlikkust ning arendati Uuring valmib 2022. aasta lõpuks. Lisaks korraldas
kriminalistikat. Politsei- ja Piirivalveamet 2021. aastal olemas-
oleva personali koolitamiseks erinevaid infopäevi
Küberkuritegevuse vastu võitlemisel on välja-
ja koolitusi (nt küberkelmuste, rahvusvahelise
kutseks võimalikult täpse riigiülese ohupildi
menetlusprotsessi ja krüptovaluuta kohta). Samuti
koondamine ja erinevate kuritegelike kampaaniate
alustati organisatsioonisiseste juhend- ja koolitus-
tuvastamine. Selle tarbeks lõi Politsei- ja Piirivalve-
materjalide loomisega. Kesksed juhendmaterjalid
amet veebilehe https://cyber.politsei.ee, mis
aitavad menetluspraktikat ühtlustada ja kiirenda-
võimaldab inimestel lihtsamini teavitada arvuti-
da. Menetlus- ja andmeanalüüsi võimekuse
kuritegudest, õngitsuspüüetest ja muudest võima-
suurendamiseks algatati mõned hanked serveri-
likest virtuaalsetest ohtudest ning jagada
pargi ja muu IKT-taristu täiendamiseks ning
õiguskaitseasutustega infot.
protsess jätkub järgnevatel aastatel.
Olulise mõjuga on järjepidevad tegevused nii
Politsei- ja Piirivalveameti personali koolitamiseks
34
Seotud „Eesti 2035“ sihi „Riigivalitsemine“ muutusega „D. Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ja tagame julgeoleku
ning turvalisuse“.
35
Seotud „Eesti 2035“ sihi „Riigivalitsemine“ muutusega „D. Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ja tagame julgeoleku
ning turvalisuse“.
31
Siseministeeriumi juhtimisel ning koostöös teiste Inimkaubanduse vastase poliitika kujundamise ja
ministeeriumide ja ametitega koostati strateegia- koostöö koordineerimise eestvedaja on Justiits-
dokument „Eesti narkopoliitika aastani 2030“36. ministeerium, kuid oluline roll on ka Politsei- ja
Kirjapandud kokkulepped on aluseks narko- Piirivalveametil. Inimkaubanduse juhtumitega
valdkonna tegevuste ja nende elluviimiseks Eestis on enamasti seotud välismaalased, kes
vajalike ressursside planeerimisel. Kokkulepitud saabuvad siia lühiajalisele tööle. Selliste juhtumite
põhimõtted on täitmiseks eelkõige riigiasutustele, ennetamisel on olulisel kohal teavitustöö. Justiits-
kuid eesmärkide saavutamine eeldab tihedat ministeeriumi eestvedamisel ja koostöös kõikide
koostööd kõigi huvirühmadega. Narkopoliitika ellu- teiste partnerasutustega, sh Politsei- ja Piirivalve-
viimiseks lepiti kokku viies prioriteetses suunas: ametiga, on veebis tehtud kättesaadavaks inglise-
ennetus, tugi ja ravi, kahjud, turg ja müük ning ja venekeelsed selgitavad materjalid, sh videod
karistused. Seatud sihid viiakse ellu Vabariigi inimkaubanduse äratundmise ja abi saamise
Valitsuse ennetusnõukogu ja asjakohaste kohta37. Eesti võtab osa ka rahvusvahelistest
töörühmade abil. inimkaubanduse ennetamise kampaaniatest38.
Peamised eesmärgid aastaks 2030: Politsei- ja Piirivalveamet, Sotsiaalkindlustusamet,
1) narkootikumide tarvitamine ja sellega seotud Maksu- ja Tolliamet ning Tööinspektsioon korral-
kahju on saavutanud Eestis püsiva langustrendi; dasid 2021. aastal esmatasandi ametnikele, aga
2) narkootikumide tarvitajad saavad Eestis ka prokuratuuri- ja kohtuametnikele täiendkoolitusi
igakülgset vajalikku abi; inimkaubanduse juhtumite tõhusamaks märka-
3) tarvitajate õigusrikkumiste puhul eelistatakse miseks, uurimiseks ning ohvrite abistamiseks.
karistuste asemel abiteenuseid; Samuti korraldati infopäevi tööandjatele nii eesti,
4) narkovaldkonna teenused ja sekkumised on vene kui ka inglise keeles. Selle eesmärk oli
saanud loomulikuks osaks Eesti tervise-, sotsiaal-, teavitada tööandjaid erinevatest nõuetest ja
haridus- ja õiguskaitse teenustes. maksusüsteemist ning ühtlasi ennetada inim-
kaubandust.
Korruptsiooni tõkestamisel pööratakse tähele-
panu eelkõige kõige suurema mõjuga probleemide Alaealistega seotud inimkaubanduse juhtumite
lahendamisele, seda nii kriminaalmenetluse kui ka arv on alates 2017. aastast pidevalt vähenenud.
ennetustegevuse abil. Planeeritud võimekuse Juhtumid on põhiliselt seotud interneti ja suhtlus-
kasvatamine erasektori korruptsiooni analüüsi- võrgustikega. Seepärast tuleb lastevanematel
misel ja tõkestamisel on jäänud ressursipuuduse pöörata juba ennetavalt tähelepanu laste
tõttu tagaplaanile. teadlikkusele ohtudest veebis, sh suhtlus-
võrgustikes, ja küberhügieenist ning teada
Kriminaaltulu ja kuritegeliku tegevuse hinnanguli-
võimalustest saada lapse mure korral asjatundjate
se ulatuse määramiseks tehakse 2021. aasta ja
nõu ja abi. Kindlasti on aidanud teadlikkust
2022. aasta I poolaasta jooksul analüüs, misjärel
suurendada koolides korraldatavad turvalist
hinnatakse senise varade arestimise tõhusust.
veebikäitumist tutvustavad loengud koolilastele ja
lastevanematele.39 ■
Programmi tegevus 3.3. Kriisideks valmisolek ja nende lahendamine40
Et muuta kriisideks valmisolek ja toimetulek seaduste muutmise seaduse. Selle alusel anti
tõhusamaks, ühtlasemaks ja läbimõeldumaks, alates 1. juulist 2021 Siseministeeriumi senised
võttis Riigikogu 2. juunil 2021 vastu hädaolukorra pädevused, volitused ja ülesanded kriisireguleeri-
seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste mise koordineerimisel üle Vabariigi Valitsusele ja
36
Dokumendi kinnitas 21. juunil 2021 Vabariigi Valitsuse uimastiennetuse komisjon.
37
Selgitavad materjalid; https://www.tooelu.ee/en/292/human-trafficking-and-labour-exploitation.
38
Näide kampaaniast; https://www.arbeidstilsynet.no/en/knowyourrights-EE.
39
Teavitustööd koolides teeb nii Politsei- ja Piirivalveamet kui ka teised asjaomased asutused.
40
Seotud „Eesti 2035“ sihi „Riigivalitsemine“ muutusega „D. Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ja tagame julgeoleku ning
turvalisuse“.
32
Riigikantseleile. Siseministeeriumi kriisireguleeri- edaspidi kavas mitmeid tegevusi, nt korraldab
mise valdkonna ametikohad anti alates 1. juulist Päästeamet 2022. aastal elanikkonnakaitse
2021 üle Riigikantseleile. Sama seadusega anti kursuseid ja kriisireguleerimise kunsti koolitusi.
ulatusliku evakuatsiooni korraldamise ülesanne
Kriisideks valmisolekut ja kohalike omavalitsuste
Politsei- ja Piirivalveametilt Päästeametile.
tegevust kriisides toetab kindlasti ka hädaolukorra
Riigikantselei ja Vabariigi Valitsus on seega seaduse muudatus, millega täpsustati Pääste-
edaspidi küll kriisireguleerimise koordineerijad, ameti ülesandeid kriisireguleerimise korraldamisel
kuid iga vastutav asutus juhib siiski oma regionaalsel tasandil. Kriisi regionaalseks koordi-
vastutusel olevate kriiside lahendamist endiselt neerimiseks on loodud kriisikomisjonid, mida
ise. See tähendab, et oma valdkonna kriiside juhivad regiooni päästekeskuse juhid. Eestis on
juhtimise ülesanded, kriisideks valmistumise neli regionaalset kriisikomisjoni, kuhu kuuluvad
plaanid ja ülesanded ning ressurss kriiside riigiasutuste ja suuremate linnade esindajad.
lahendamisel jäävad ikka asutuste vastutada. Kriisikomisjonide peamine ülesanne on koordi-
Riigikantselei ülesanne on suunata asutuste neerida asutuste tegevusi hädaolukordade
valmistumist ühtselt riigi tasandil ja tagada kõigi ennetamisel, nendeks valmistumisel ja nende
valitsuse liikmete teadlikkus nii valmisolekust kui lahendamisel, samuti elutähtsate teenuste toime-
ka kriisi korral selle lahendamisest. Muudatus pidevuse tagamisel kohalikus omavalitsuses,
võimaldab erinevatel asutustel, sh Sise- maakonnas, regioonis või üle riigi. Kriisikomisjonid
ministeeriumil, tugevdada oma valmisolekut etendasid väga olulist rolli tervishoiukriisi lahenda-
ülesannete täitmiseks oma valitsemisala kriisides. misel, tehes kindlaks kohaliku tasandi probleeme
Samuti on võimalik senisest enam oma pädevuse ja abivajadusi, vahendades infot riigi ja oma-
piires toetada teisi asutusi. valitsuste vahel, parandades poolte olukorra-
teadlikkust ja koostööd jms.
Kriisireguleerimise süsteemis peab iga valitsuse
liige olema teadlik oma valdkonna kriisi- 2021. aastal viidi ellu mitu ettevalmistavat tege-
valmidusest ja lahendamist vajavatest kitsas- vust, mis aitavad luua valmisoleku, et anda
kohtadest. See aitab valitsusasutustel, kohaliku elanikele ja asutustele ohtude kohta õigel ajal infot.
omavalitsuse üksustel ja elutähtsa teenuse Näiteks sõlmiti lepingud ohualapõhise kiire
osutajatel erinevaid olukordi tõhusamalt ja koos- ohuteavitussüsteemi ehk AKOS-e arendamiseks42.
tööd tehes lahendada. Kahjuks on asutuste Selle eesmärk on tagada valmisolek edastada
valmisolek tulla oma valdkonna kriisidega toime erakorralistes sündmustes ohupiirkonda jäävatele
praegu ebaühtlane ja tihti ei osata näha ühe ja sinna sisenevatele inimestele õigel ajal
valdkonna piiridest kaugemale. Seda on kinnitanud ohuteavitus ning asjakohased käitumisjuhised.
ka koroonapandeemia. Erinevusi on olnud Toimiv ohuteavituse lahendus aitab päästa
kriisijuhtimise korralduses, kriisiplaanide detailsus- inimeste elu ja tervist ning loob kindlustunde, et
es, reservide olemasolus ja valmisolekus. elanikkonda vajaduse korral õigel ajal hoiatatakse.
Eeldatavasti suurendab see ka usaldust kriise
Ebaühtlane on ka kohalike omavalitsuste valmis-
lahendavate asutuste ja riigi vastu laiemalt.
olek kriisideks. Kriisideks valmisoleku uuringu
Elektroonilise side kaudu toimiv tehniline lahendus
andmetel on 77% omavalitsustest saavutanud
töötatakse välja Majandus- ja Kommunikatsiooni-
kriisideks valmisolekus edasijõudnu või eeskuju-
ministeeriumi ning Riigi Infokommunikatsiooni
liku taseme, 14% on baastasemel ning 9% ehk
Sihtasutuse eestvedamisel, süsteemi arendab
seitse omavalitsust jäid allapoole baastaset. 41
Norra firma Everbridge. Teenuse omanikuks saab
Riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja kogu-
Häirekeskus, kelle ülesanne on vahendada kriisi
kondade kriisivõimekuse suurendamiseks on
juhtivalt asutuselt saadud info lühisõnumiga
41
Kohalike omavalitsuste kriisideks valmisoleku indeksi metoodika koostas ja uuringu tegi Päästeamet koostöös Tallinna
Ülikooli ja Rahandusministeeriumiga. Uuringu käigus vaadeldi 24 kriteeriumi täitmist viies teemas: 1) kriisireguleerimise nõuete
täitmine; 2) kriisijuhtimise võimekuse tagamine kriisi ajal; 3) kriisi ajal elanikele abi tagamine; 4) riskikommunikatsiooni
korraldamine ning 5) kriisi lahendamise ja taastamise võimekus. Uuringu tulemused leiab veebilehelt
https://minuomavalitsus.fin.ee/et/kov/kovdetail.
42
Ohuteavituse süsteemi alus on elanikkonnakaitse kontseptsioon, mille kiitis Vabariigi Valitsus heaks 2018. aastal.
33
ohupiirkonnas olevatele inimestele. Plaanide koostööformaat. Võrgustikus tutvustatakse pari-
kohaselt saab AKOS tehniliselt kasutusvalmis mat praktikat, arendatakse veebikeskkonda
augustiks 2022. SITREP ja edendatakse omavahelist koostööd.
See on olulise väärtusega kriisihetkedel, kuna aitab
2021. aastal arendati edasi olukorrateadlikkuse
kaasa, et asutuste olukorrateadlikkuse loomise
infosüsteemi SITREP ja selle kasutajate hulk
protsess oleks pooltele tuttav ja koostöö
kasvas kolm korda, seejuures aktiivne kasutatavus
algatamiseks kuluks selletõttu vähem aega.
ligi 15 korda. Aktiivsemad kasutajad on Politsei- ja
Piirivalveamet, Majandus- ja Kommunikatsiooni- Koostöö on vajalik ka valitsemisalade vahel.
ministeerium, Siseministeerium, Päästeamet, Selleks allkirjastasid siseminister ja kaitseminister
Põllumajandus- ja Toiduamet ning Terviseamet, koostöökokkuleppe, millega suurendatakse koos-
kokku on kasutajaid umbes 1200. SITREP-i tööd sisekaitse ja sõjalise riigikaitse valdkonna
veebikeskkonda kasutatakse suurte sündmuste vahel ning riigisiseses kriisireguleerimises. Muu
korral asutustevahelise olukorrapildi ühiseks hulgas aitab see täpsustada, kuidas kaasata
koostamiseks ja jagamiseks. Keskkonda haldab Kaitseväge ja Kaitseliitu kriiside lahendamisse,
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arendus- ning täpsustada ka Politsei- ja Piirivalveameti
keskus, pakkudes ööpäevaringset kasutajatoe kriisirolliga abipolitseinikuid puudutavat, et vältida
teenust, kasutajad on Siseministeeriumi segadust inimeste kaasamisel.
valitsemisala asutused ja teised hädaolukordade
Jätkati tegevustega kriisirolliga abipolitseinike
lahendamisega seotud asutused. SITREP-i
arendamiseks. Näiteks värvati ja koolitati 100 uut
arendamiseks investeeriti 2021. aastal ligikaudu
abipolitseinikku, soetati neile vajalik varustus ning
62 000 eurot. 2021. aastal loodi Siseministeeriumi
tagati nende valmisolek (2021. aasta lõpuks oli
valitsemisala olukorrateadlikkuse võrgustiku
selliseid abipolitseinikuid kokku 205). ■
Programmi tegevus 3.4. Piirihaldus43
Idapiiri maismaaosal jätkati piiritaristu ehitus- Teistest olulisema mõjuga tegevustest tasub esile
töödega. Piiritaristusse investeeriti 2021. aastal tuua, et uuendati ka piirijärjekorra süsteemi, et
ligikaudu 11,5 miljonit eurot, sh IKT arendustesse vältida järjekordi ja vähendada parklate vajadust.
ligikaudu 1 miljon eurot. 2020. aastal alguse Selleks, et piiriületus oleks inimeste jaoks muga-
saanud ehitustöödega jõuti aasta lõpus nii vam, võeti lennujaamas ning Narva ja Saatse
kaugele, et valminud oli 93% viivitusaiast kogu 23,5 piiriületuspunktis kasutusele ABC-väravad.
km lõigul. Lisaks sõlmis Politsei- ja Piirivalveamet
2021. aastal oli ootamatu väljakutse vajadus
2021. aastal täiendava ehituslepingu, mille
toetada Lätit ja Leedut Valgevene korraldatud
tulemusel on ehituslepingutega kaetud lõigu
massilises sisserändes. Eesti oli üks esimesi, kes
pikkus koos juba töös oleva lõiguga pisut üle 60
läks füüsiliselt appi Leedu piiri kaitsma, kui Leedu
km. 2021. aasta lõpus otsustas Vabariigi Valitsus
vajas abi. Politsei- ja Piirivalveamet toetas Leedut
eraldada piiritaristu täiendavate arendusplaanide
piiri valvamisel ja massiohje võimekusega kokku
elluviimiseks Siseministeeriumile 22,47 miljonit
kuus kuud, operatsioonil osales 81 Politsei- ja
eurot. Nimetatud summa eest on võimalik rajada
Piirivalveameti ametnikku, kuus koera ja ka
maismaapiirile viivitusaed kohtadesse, kus oldi
droonid. Reservidest eraldati 2021. aastal Leedule
sellest piiratud eelarve tõttu loobutud. Samuti on
ametiabi andmise kulude katteks täiendavalt
võimalik alustada arendustegevustega Narva jõe
ligikaudu 350 000 eurot. Kokku kulus ligikaudu
sektoris. Plaanis on välja ehitada Narva jõe
521 000 eurot Leedule ametiabi andmiseks. ■
patrullrada ja rajada Narva jõe äärde lisaks 14
seirepositsiooni, mis võimaldavad luua valmis-
oleku katta 95% Narva jõest tehnilise valvega.
43
Seotud „Eesti 2035“ sihi „Ruum ja liikuvus“ muutusega „B. Planeerime ja uuendame ruumi ja teenuseid terviklikult ja kvaliteetselt
ning ühiskonna vajaduste, rahvastiku muutuste, tervise, turvalisuse, elurikkuse ja keskkonnahoiuga arvestavalt“ ja sihi
„Riigivalitsemine“ muutusega „D. Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ja tagame julgeoleku ning turvalisuse“.
34
KOKKUVÕTE
Olulisimad edusammud 2021. aastal
• Tegevused terroristliku veebisisu, vaenuliku mõjutustegevuse ja desinformatsiooni ning muu
ebaseadusliku veebisisu kiiremaks eemaldamiseks ja veebikeskkonna turvalisuse suurendamiseks
(ühiskonna teadlikkuse suurendamine, meediateadlikkuse ja allikakriitilisuse edendamine, koostöö
veebiettevõtjate ja meediasektoriga).
• Narkovaldkonna tegevuste süsteemsemaks elluviimiseks „Eesti narkopoliitika aastani 2030“ koostamine
ja kinnitamine Vabariigi Valitsuse uimastiennetuse komisjoni poolt.
• Kriisideks valmisoleku parandamine. Täpsustati rollijaotust, mille järgi koordineerivad kriisireguleerimist
edaspidi Riigikantseleil ja Vabariigi Valitsus, kuid iga vastutav asutus juhib oma vastutusel olevate kriiside
lahendamist endiselt ise. Siseministeeriumi valitsemisalas täpsustati kriisiplaane (prioriteediks oli
massilise põgenike sisserände hädaolukordade lahendamise plaani uuendamine). Samuti tehti
ettevalmistusi, et anda elanikele ja asutustele ohtude kohta õigel ajal infot (AKOS süsteemi arendus).
• Idapiiri maismaaosal piiritaristu ehitustööde jätkamine. 2020. aastal alguse saanud ehitustöödest sai
valmis 93% viivitusaiast kogu 23,5 km lõigul. Lisaks sõlmis Politsei- ja Piirivalveamet 2021. aastal täiendava
ehituslepingu, mille tulemusel on ehituslepingutega kaetud lõigu pikkus koos juba töös oleva lõiguga pisut
üle 60 km.
Olulisimad väljakutsed aastatel 2022–2025
• Kriisideks valmisoleku parandamine, sh elanikkonnakaitse suurendamine. Päästeameti poolt kohalike
omavalitsuste nõustamine kriisideks valmisoleku suurendamisel. Senisest paremate eelduste loomine
elanike hakkamasaamiseks kriisiolukordades (nt teavitustegevus, riskikommunikatsioon, ulatusliku
evakuatsiooni ja varjumiskohtade ettevalmistamine, ohuteavituse sireenide paigaldamine). Päästetöö
suutlikkuse suurendamine (sh kliimamuutuste ja julgeolekuvajaduste tõttu) üleujutustele ja varingutele
reageerimiseks, tormikahjustuste kõrvaldamiseks, metsatulekahjude kustutamiseks ning demineerimise
ja keemiapääste suutlikkuse parandamiseks. Kriisirolliga vabatahtlike arendamine ja valmisolek (nt
kriisirolliga abipolitseinikud, abidemineerijad). SIM valitsemisala toimepidevuse suurendamine kriitiliste
teenuste osutamiseks kriisiolukorras (nt vajalikud varud, toimepidevus elektrikatkestuste korral).
Massiliseks sisserändeks valmisoleku tagamine.
Lisaks programmis „Siseturvalisus“ kavandatule on ka Riigikantselei eestvedamisel ühtlustamisel
hädaolukordadeks ja riigikaitse kriisideks valmistumise ning kriisiaegse juhtimise ja koostöö korraldus. On
võetud suund koostada Riigikantselei eestvedamisel uus seaduse eelnõu, mis ühendab endas
riigikaitseseaduse, hädaolukorra seaduse ja erakorralise seisukorra seaduse teemad.
• Idapiiri väljaehitamine. 2021. aasta lõpus otsustas Vabariigi Valitsus eraldada piiritaristu täiendavate
arendusplaanide elluviimiseks Siseministeeriumile 22,47 miljonit eurot. Selle eest on võimalik rajada
maismaapiirile viivitusaed kohtadesse, kus oldi sellest piiratud eelarve tõttu loobutud.
• Politsei- ja Piirivalveameti personali digikompetentsi ja küberkuritegevuse vastase menetlusvõimekuse
suurendamine. Ühiskonnaülene digiteerimine avaldab mõju ka õiguskaitseasutuste tööle ja asjaajamisele.
Oluline on, et Politsei- ja Piirivalveameti personal suudaks kohaneda üha digiteeruva kriminaalmenetluse
ja asjaajamise protsessiga, mis aitab tulevikus suuresti vähendada erinevatele toimingutele kuluvat
tööaega. Samuti on keskse tähtsusega menetluspersonali ja uurijate koolitamine, et lahendada ja
tõkestada kaasaegseid kuritegusid, sh küberkuritegusid, ning töödelda korrektselt kaasaegseid
digitõendeid, mida erinevad nutivahendid sisaldavad. Väga oluline on saada püsiv lisarahastus Politsei- ja
Piirivalveameti lisavõimekuseks, et mehitada täiendavad ametikohad küberkuritegevusele keskenduvate
menetlejatega.
• Desinformatsiooni, libauudiste ja vaenuliku mõjutustegevusega võitlemisel riskide maandamiseks
ühiskonna ohtudest teadlikkuse suurendamine. Siseministeeriumil ei ole selles küll juhtrolli, kuid nende
eesmärkide saavutamisel on oluline mõju siseturvalisusele. Sealhulgas on tähtis parandada riigi võimekust
vähendada ebaseaduslikku tegevust veebis. Siseministeerium arendab koostöös veebiplatvormidega
võimekust tuvastada ja eemaldada terroristlikku veebisisu. Selleks tuleb luua selged, arusaadavad ja
asjakohased meetmed koostöös veebiplatvormidega ja muude veebiteenuste pakkujatega. Samas tuleb
tagada sõnavabadus ja muude põhiõiguste kaitse ning tõhus järelevalve. ■
35
Meede 4. Tõhus rahvastikuhaldus
MEEDE 4. Tõhus rahvastikuhaldus
Meetme eesmärk: Eesti kodakondsus-, rände- ja 2021. aasta olulisimad edusammud
identiteedihalduspoliitika on usaldusväärsed, inno-
• Tehti seadusemuudatusi, et võimaldada
vaatilised ja inimesekesksed, toetades Eesti
ebaseaduslikus viibimises kahtlustatavat
arengut, ühiskonna sidusust ja toimimist ning
välismaalast kinni pidada tema õigusliku
tagades siseturvalisust.
staatuse ja põgenemisohu kindlaks
Meetme kirjeldus: meetmes keskendutakse tegemiseks.
kodakondsuspoliitika, Eestisse elama asumise ja • Alustati Eestis seadusliku aluseta viibivate ja
Eestis ajutise viibimise poliitika, varjupaigapoliitika viibinud välismaalaste andmekogu,
ning migratsioonijärelevalve ja tagasisaatmis- sissesõidukeelu andmekogu ning Schengeni
poliitika kujundamisele ja elluviimisele. Samuti infosüsteemi riikliku registri arendustöödega.
käsitletakse programmis rahvastikuhalduse seisu- • Laiendati e-residentsuse programmi ning
kohalt põhitähtsusega identiteedihaldus- ning täiendati e-residentide eel- ja järelkontrolli.
isikut tõendavate dokumentide poliitika kujunda-
• Võeti vastu automaatse biomeetrilise
mist ja elluviimist.
isikutuvastuse süsteemi ehk ABIS-e
Meede koosneb kolmest programmi tegevusest. andmekogu loomise seadus. ABIS-e
1. Tasakaalustatud rändepoliitika andmekogus hakatakse säilitama erinevates
riiklikes menetlustes kogutavaid biomeetrilisi
2. Tasakaalustatud kodakondsuspoliitika andmeid (näo- ja sõrmejäljekujutised) ning
3. Usaldusväärne ja turvaline identiteedihaldus- see aitab biomeetrilisi isikuandmeid paremini
poliitika kaitsta ja võidelda senisest tõhusamalt
kuritegevuse vastu.
• Jõustus seadus, millega sätestati selge eID-
alane asutustevaheline pädevus- ja
vastutusjaotus.
36
Ülevaade meetme eesmärkide saavutamisest
Tegelik täitmine Sihttasemed
Meetme mõõdikud Allikas
2018 2020 2021 2021 2022 2030
Elanike osakaal, kes peavad
Eurobaromeetri
sisserännet riigi peamiseks 12% 15% 8% ≤ 12% ≤ 12% ≤ 10%
standarduuring
mureks
39%/46%
Teistest rahvustest isikute
(2021. a ≥ 40%/ ˃ 40%/ Integratsiooni
hulgas tugeva ja keskmise - - ≥ 40%/55%
avaldatud 55% 55% monitooring
riigiidentiteediga isikute osakaal uuring)
Elanike osakaal, kes hindavad
Siseturvalisuse
Eesti valmisolekut tulla toime
36% 37% - ≥ 36% ≥ 36% ≥ 40% avaliku arvamuse
ulatusliku põgenike sisserändega uuring
heaks
Turvalist identiteeti kasutavate
inimeste osakaal elektroonilist Uued sihttasemed määratakse 2023.
- 65% 38%45 SK ID Solutions AS
identiteeti (eID-d)44 omavatest aastal.
isikutest
E-taotluskeskkonnas taotletavate
toiminguliikide osakaal kõikidest Politsei- ja
- 33% 33% ≥ 45% ≥ 50% ≥ 50%
identiteedi- ja rändevaldkonna Piirivalveamet
toiminguliikidest
Rahulolu Eesti kodaniku isikut
Politsei- ja
tõendava dokumendi taotlemise - 91% 93% ≥ 85% ≥ 85% ≥ 85%
Piirivalveamet
e-teenusega
Nende elanike osakaal, kes peavad sisserännet liikide puhul. Samuti registreeriti rohkem lühiajalist
riigi peamiseks mureks, on võrreldes 2020. töötamist. Elamislubade ja lühiajalise töötamise
aastaga vähenenud (2020. aastal oli see 15%, registreerimise kasv suurendas omakorda viisa-
2021. aastal 8%). See on mõnevõrra üllatav, taotluste arvu ja koormust teenindustes. 2022.
arvestades, et 2021. aastal olid teemaga seotud aastal see trend tõenäoliselt jätkub.
probleemid ja riskid aktuaalsed, sest Valgevene
Isikutele on jätkuvalt tagatud turvalise identiteedi
smugeldas migrante Poola, Leetu ja Lätti. Võib,
kasutamine isikutunnistuse ja mobiil-ID kaudu.
aga eeldada, et inimeste arvamus 2022. aastal riigi
Kasutusel on 1 380 722 ID-kaarti ja 248 542 ini-
ees seisvate probleemide kohta on seega erinev ja
mesel on ka mobiil-ID46. Isikutunnistuste väljas-
kajastab muutunud julgeolekuolukorda, näiteks oli
tamisel tehti muudatus, mille kohaselt kantakse
2015. aasta rändekriisi mõjul sisseränne inimeste
uutele isikutunnistustele ka sõrmejäljed. 2021.
arvates olulisim riigi ees seisev probleem. Kahtle-
aastal kasvas ka iseteeninduskeskkonna kaudu
mata on sealjuures tähtis, et riigi tegevus oleks
esitatud dokumenditaotluste arv. See võis mingil
piisav rändega, sh põgenikega, seotud murede
määral tuleneda osa teeninduste lahtiolekuaegade
lahendamisel.
vähendamisest, kuid ka iseteeninduse muga-
2021. aastal oli seadusliku rände taotlusi võrreldes vusest.
varasemate aastatega rohkem. Tähtajalise elamis-
E-taotluskeskkonnas taotletavate toiminguliikide
loa taotluste arv suurenes kõikide peamiste rände-
osakaalu sihttase ehk 45% jäi aga saavutamata
44
Kasutajaks loetakse viimase aasta jooksul vähemalt ühe korra eID-teenust kasutanud inimest (kasutamise all peetakse silmas
nii autentimist kui ka allkirjastamist).
45
Mõõdiku arvutamise metoodika muutus 2021. aastal, mistõttu ei saa seda varasemaga võrrelda. Programmis seatakse
edaspidiseks teised sihttasemed. 38% tähendab, et kõigist eID omanikest on 38% kasutanud seda kümme või enam korda aastas.
46
Need on 10. märtsi 2022. aasta andmed.
37
(2021. aastal oli osakaal 33%). Praeguseni ei ole Eesti kodaniku jaoks olulisemaid dokumente –
kõik dokumendimenetluse liigid liidestatud Eesti kodaniku passi ja ID-kaarti – on võimaldatud
iseteeninduskeskkonnaga ja kõikide menetluste iseteeninduskeskkonnas taotleda ning seda tegi
viimine iseteeninduskeskkonda ei pruugi olla ka 45% taotlejatest. Jätkuvalt on inimesed rahul
eesmärgipärane. pakutavate e-teenustega. ■
Meetme eelarve
Meetme eelarve täitmine
2021 esialgne eelarve 2021 lõplik eelarve 2021 eelarve täitmine
(tuhandetes eurodes)
Kulud 25 167 30 260 23 647
Investeeringud 1 698 7 016 3 965
Meetme tegevuste 2021. aasta kulud (tuh €)
16 660
6 552
435
Tasakaalustatud rändepoliitika Tasakaalustatud kodakondsuspoliitika Usaldusväärne ja turvaline
identiteedihalduspoliitika
Programmi tegevuste elluviimisest
Programmi tegevus 4.1. Tasakaalustatud rändepoliitika47
2021. aastal esitati Riigikogule eelnõu, mis võimal- Valmis lühiajalise töötamise registreerimise aren-
daks viisavaide menetluses esitada kaebuse ka dus, millega väheneb vajadus esitada korduvaid
kohtule. Seadusemuudatus puudutab neid välis- taotlusi. Tehti ettevalmistusi võimalike õpi- ja
maalasi, kes esitavad vaide viisa andmisest töörännet puudutavate vajalike seaduse-
keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks muudatuste väljatöötamiseks. Selle tulemusel
tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldu- edastasid 10.03.2022 Siseministeerium ning
mise või viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
otsuse peale. Praegu on välismaalastel, kes Riigikogu põhiseaduskomisjonile muudatus-
vaidlustavad viisaga seotud otsuseid, võimalik ettepanekud välismaalaste seaduse muutmiseks.
kasutada kaheastmelist vaidlustamise süsteemi. Eelnõuga luuakse erand Eestisse Ukrainast sõja
Esimese vaide üle otsustab asutus, kes otsuse eest saabuvate ajutiselt viibivate inimeste lühi-
tegi, näiteks Politsei- ja Piirivalveamet või välis- ajalisele töötamisele ja töötasule ning võimaldata-
esindus. Juhul, kui vaiet ei rahuldata, on võimalik kse jätkata töötamist Eestis enne 24. veebruarit
pöörduda uue vaidega kas Siseministeeriumi või viibinud Ukraina kodanikel, kelle registreeritud
Välisministeeriumi poole. Pärast seadusemuuda- lühiajalise töötamise periood lõpeb. Lisaks on
tuse vastuvõtmist oleks võimalik peale kohustus- välismaalaste seadusesse tehtavate muudatuste
likku kaheastmelist vaidemenetlust esitada seas ettepanekud, millega soodustada pikemas
kaebus halduskohtusse. perspektiivis talentide ja investeeringute jõudmist
47
Seotud „Eesti 2035“ sihi „Oskused ja tööturg“ muutustega „E. Loome talendisõbraliku keskkonna“ ja „F. Suurendame
ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi hariduses ning tööturul“ ning sihi „Riigivalitsemine“ muutusega „D. Parandame riigi
rahvusvahelist positsiooni ja tagame julgeoleku ning turvalisuse“.
38
Eestisse, pöörates samas tõsist tähelepanu rände Schengeni infosüsteemi sisestamist ja kehtetuks
väärkasutuse ennetamisele ja tõkestamisele. tunnistamist. Määrustest lähtudes töötas Sise-
ministeerium 2021. aastal välja väljasõidu-
Migratsioonijärelevalves jätkati senise praktika
kohustuse ja sissesõidukeelu seaduse, politsei ja
rakendamist. Enim ebaseaduslikest rändel ole-
piirivalve seaduse ning riigipiiri seaduse muutmise
vatest isikutest avastati riigis sees. Politsei- ja
seaduse eelnõu, mille kiitis Vabariigi Valitsus
Piirivalveamet jätkab koostööd Maksu- ja Tolli-
heaks 13. jaanuaril 2022. Eelnõuga kavandatud
ameti ning Tööinspektsiooniga riskiobjektide ja -
muudatuste rakendamiseks alustati Eestis
ettevõtete väljaselgitamisel ja kontrollimisel.
seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välis-
Lahkumisettekirjutuste täitmise osakaal on ikka
maalaste andmekogu, sissesõidukeelu andme-
suur (üle 90%).
kogu ning Schengeni infosüsteemi riikliku registri
Jätkati tegevustega, et luua rändeinfosüsteem ja arendustöödega. Infotehnoloogilised arendustööd
selle platvormile migratsioonijärelevalve moodul. rahastatakse Euroopa Liidu Sisejulgeolekufondi
Arenduse eesmärk on tagada parem kontroll rände välispiiride ja viisade rahastamisvahendi rahast.
üle, vähendada nii klientide kui ka asjaomaste Projekti maksimaalne eelarve on 1 226 984 eurot.
asutuste halduskoormust, luua lisavõimalusi
Töötati välja seadusemuudatused, et võimaldada
iseteeninduskeskkonna kasutamiseks, muuta
ebaseaduslikus viibimises kahtlustatavat välis-
protsessid kiiremaks ja tagada parem andme-
maalast kinni pidada tema õigusliku staatuse ja
kvaliteet. Migratsioonijärelevalve moodul aitab
põgenemisohu kindlaks tegemiseks. Muudatuste
digiteerida info, et kontrollida välismaalaste Eestis
järgi võib Politsei- ja Piirivalveamet või
viibimist ja viibimisaluse eesmärgipärast kasuta-
Kaitsepolitseiamet pidada välismaalast kuni 48
mist, ning automatiseerida andmevahetuse. See
tundi kinni, et teha kindlaks, kas välismaalane viibib
aitab riigil tõkestada, avastada ja ennetada eba-
riigis seaduslikult või ebaseaduslikult, ning selgita-
seaduslikku rännet ja viibimisaluste väärkasutust
da välja välismaalase põgenemisoht. Seda täht-
ning tagab riigile ajakohase teadlikkuse ja kiirema
aega saab halduskohus pikendada kuni kolm
reageerimisvõimekuse. Tehnilised lahendused
päeva. Praegu on selline kinnipidamine võimalik
aitavad vähendada nii migratsiooni- kui ka maksu-
üksnes massilise sisserände hädaolukorras. Välis-
reeglite rikkumisi. Rändeinfosüsteemi investeeriti
maalase kinnipidamine esmaste menetlus-
2021. aastal umbes 258 000 eurot.
toimingute tegemiseks võib vajalik olla aga ka
Tagasisaatmispoliitika raames alustati tegevuste- rändesurve suurenemisel. Kui välismaalane põge-
ga, et rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu neb enne välismaalase väljasõidukohustuse välja-
määruseid (EL) 2018/1860 ja (EL) 2018/1861. selgitamist, ei saa politsei hiljem tagada välis-
Määrused puudutavad tagasisaatmist ning maalase lahkumiskohustuse täitmist. Eelnõu kiitis
sissesõidukeeldu käsitlevate hoiatusteadete Vabariigi Valitsus heaks 13. jaanuaril 2022. ■
Programmi tegevus 4.2. Tasakaalustatud kodakondsuspoliitika48
Jätkati kodanikustaatuse väärtustamisega seotud Jätkati keeleõppe korraldamist vähemalt viis
tegevusi, näiteks tähistatakse 26. novembril Eestis aastat Eestis seaduslikult elanud välismaalastele.
kodanikupäeva. Kodanikupäeval tõstetakse esile Kodakondsuslepinguks vajaliku keeleõppe
tegusate ja ettevõtlike inimeste panust Eesti korraldamine anti üle Sisekaitseakadeemialt
ühiskonna arengusse. 2021. aastal võttis Sise- Integratsiooni Sihtasutusele. Siseministeerium
ministeerium üle seni Kultuuriministeeriumi suunas 2021. aastal mittekodanike keeleõppesse
korraldatud aasta kodaniku aunimetuse ligi 277 000 eurot. Keeleõppes pakkus Inte-
konkursi.49 gratsiooni Sihtasutus 2021. aastal 42 keeleõppe-
rühmas 486 õppekohta. Koroonapiirangute tõttu
oli õppe korraldamine raskendatud, mistõttu
48
Seotud „Eesti 2035“ sihi „Oskused ja tööturg“ muutusega „F. Suurendame ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi
hariduses ning tööturul“.
49
Neid tegevusi kavandatakse programmi „Tugev kodanikuühiskond“ raames.
39
jätkasid paljud keeleõpperühmad vähendatud Kokku sõlmiti 941 keelelepingut ja taotluse
koosseisus ja palju oli katkestajaid (tervislikud kodakondsuse saamiseks esitas 263 inimest. ■
põhjused, elukorralduse muutused jms).
Programmi tegevus 4.3. Usaldusväärne ja turvaline identiteedihalduspoliitika50
2021. aastal oli 88 000 e-residenti, kellel oli kokku senisest tõhusam kuritegevuse vastu võitlemine ja
19 900 ettevõtet. E-residentsuse programmi kaasaegse tipptehnoloogia kasutuselevõtmine
füüsiline esindatus laienes Brasiiliasse, Lõuna- juba kehtiva õiguse paremaks rakendamiseks.
Aafrika Vabariiki, Singapuri ja Taisse, mis 2022. aastal on siht võtta kasutusele biomeetrial
tähendab, et ka nendes riikides on võimalik saada põhinev süsteem, mis aitab suurendada isiku
esindusest kätte oma e-residendi digitaalne isiku- tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise turva-
tunnistus. Tõsteti valmidust e-residentide eel- ja lisust. See annab senisest veelgi paremal tasemel
järelkontrolliks. Täpsustati ja täiendati loetelu kindluse, et inimene on see, kes ta väidab end
andmetest, mida on vaja koguda e-residendi olevat. Euroopas võeti 2021. aastal kasutusele
digitaalse isikutunnistuse väljaandmise menetlus- biomeetrilised isikutunnistused, mis tähendab, et
es, et anda veel võimalusi tõsikindlaks isiku- alates 23. augustist lisatakse sarnaselt passi ja
tuvastuseks ja selgitada, mis eesmärgil soovib elamisloakaardiga sõrmejäljed ka ID-kaardile.
taotleja e-residendi digitaalset isikutunnistust Biomeetriliste andmete lisamine isikutunnistusele
kasutada. See võimaldab teha senisest veelgi on Euroopa Liidu kokkulepe, mille eesmärk on
põhjalikumat taustakontrolli, sh selgitada välja tagada isikusamasuse kontrollimise abil paremini
dokumendi väärkasutamise võimalikud riskid, ning turvalisust ja julgeolekut. Euroopa Liit, sh Eesti,
tagada avalikku korda ja julgeolekut. Eeltoodu toetab võitlust identiteedipettuste ja isikut
tõttu uuendati ka e-residentsuse taotlus- tõendavate dokumentide võltsimise vastu. Bio-
keskkonda. E-residentsusega seonduvatesse meetriliste andmete lisamine sarnaselt passidega
arendustesse investeeriti 2021. aastal kokku ka isikutunnistusele on vajalik nii isikusamasuse
ligikaudu 216 000 eurot. kui ka dokumendi ehtsuse kontrollimiseks ja nende
dokumentide turvalisemaks kasutamiseks näiteks
Alates 2020. aasta keskpaigast pakub Eesti ühena
Schengeni alal reisimisel. Sellega astume järje-
esimestest riikidest maailmas diginomaadi viisat.
kordse sammu kuritegevuse vastu võitlemisel.
Eesti diginomaadi viisa võimaldab tulla Eestisse,
viibida siin turistina ja samal ajal jätkata töötamist 2021. aastal võeti vastu seadusemuudatus,
välisriigi tööandja heaks või vabakutselisena millega korrastati elektrooniliste identifitseerimis-
asukohast sõltumata. Diginomaadi viisa ei ole vahendite töö- ja vastutusjaotust. Muudatusega
2021. aastal veel leidnud laialdast kasutust, kuid sätestati e-identimise ja e-tehingute usaldus-
koroonapiirangute tõttu võis ka eeldada, et teenuste seaduses ning isikut tõendavate
reisimine ja diginomaadi viisa kasutamine saab dokumentide seaduses selge eID-alane asutuste-
olema pigem erandlik. vaheline pädevus- ja vastutusjaotus. Selle järgi
vastutavad dokumendi füüsilise poole eest
2021. aastal võeti vastu automaatse biomeetrilise
Politsei- ja Piirivalveamet ja Siseministeerium ning
isikutuvastuse süsteemi ehk ABIS-e andmekogu
dokumendi elektroonilise poole eest Riigi Info-
loomise seadus. ABIS arendustesse investeeriti
süsteemi Amet ja Majandus- ja Kommunika-
2021. aastal ligi 2,8 miljonit eurot. ABIS-e eesmärk
tsiooniministeerium. ■
on biomeetriliste isikuandmete parem kaitse,
50
Seotud „Eesti 2035“ sihi „Majandus ja kliima“ muutusega „C. Kujundame paindliku ja turvalise majanduskeskkonna, mis
soodustab uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi“.
40
KOKKUVÕTE
Olulisimad edusammud 2021. aastal
• Tehti seadusemuudatusi, et võimaldada ebaseaduslikus viibimises kahtlustatavat välismaalast kinni
pidada tema õigusliku staatuse ja põgenemisohu kindlaks tegemiseks.
• Alustati Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu, sissesõidukeelu
andmekogu ning Schengeni infosüsteemi riikliku registri arendustöödega.
• Viidi riiklik rahvusvahelise kaitse andmise register uuele tehnilisele platvormile ja loodi automaatne
andmevahetus Eestis ebaseaduslikult viibinud ja viibivate välismaalaste andmekoguga.
• Laiendati e-residentsuse programmi ning täiendati e-residentide eel- ja järelkontrolli.
• Võeti vastu automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi ehk ABIS-e andmekogu loomise seadus.
ABIS-e andmekogus hakatakse säilitama erinevates riiklikes menetlustes kogutavaid biomeetrilisi
andmeid (näo- ja sõrmejäljekujutised) ning see aitab biomeetrilisi isikuandmeid paremini kaitsta ja
senisest tõhusamalt kuritegevuse vastu võidelda.
• Jõustus seadus, millega sätestati selge eID-alane asutustevaheline pädevus- ja vastutusjaotus.
Olulisimad väljakutsed aastatel 2022–2025
• Mobiiltelefoni kaudu kasutatava eID-lahenduse jätkamine ja edasiarendamine.
• Alternatiivse sertifitseerimisteenuse kasutusele võtmine usaldusteenuse kasutamiseks. Hetkel pakub
riigile kõikide dokumentide (mobiil -ID, digi-ID, ID- ja elamisloakaart) sertifitseerimis- ja usaldusteenust ID
Solution AS ning möödunud ID kriis tõi välja, et teenus peaks olema toimepidevuse tagamiseks riigi poolt
dubleeritud.
• Majutusteenuse kasutajate elektroonilise registreerimise süsteemi kasutusele võtmine, mis aitab tagada
tõhusamalt avalikku korda ja julgeolekut ning ennetada kuritegevust.
• ABIS-e andmekogu täiemahuline kasutusele võtmine. ABIS on keskne riiklik andmekogu, mille eesmärk
on täna erinevate riiklike menetluste raames kogutud biomeetriliste andmete (näo- ja sõrmejäljekujutiste)
töötlemine isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks. (ABIS on plaanis kasutusele võtta 2022.
aastal.)
• Migratsioonijärelevalve andmekogu arendamine ja kasutusele võtmine, et ennetada ja tõkestada Eestis
viibimise, elamise ja töötamise reeglite eiramist.
• Õpi- ja töörände muudatuste rakendamine, et pikemas perspektiivis soodustada talentide ja
investeeringute jõudmist Eestisse, pöörates samas tähelepanu rände väärkasutuse ennetamisele ja
tõkestamisele.■
41
MEEDE 5. Tark ja innovaatiline
Meede 5. Tark ja innovaatiline siseturvalisus
siseturvalisus
Meetme eesmärk: siseturvalisuse asutused on 2021. aasta olulisimad edusammud
atraktiivsed tööandjad ja inimesed teevad
• Palgatõusud: politseiametnike miinimumpalk
tähendusrikast tööd. Siseturvalisuse valdkonnas
tõusis 155 eurot (11,5%), päästjate oma
tegutsevad asjatundlikud, võimekad ja pühendu-
122 eurot (11,4%) ja päästekorraldajate oma
nud inimesed. Siseturvalisuse tagamisel ollakse
80 eurot (6,4%).
uuendusmeelsed, kasutatakse tarku ja innovaati-
lisi lahendusi. • Eriteenistuse ühtlustamise eelnõu (jõustub
eeldatavasti 2022. aastal). Muudatustega
Meetme kirjeldus: keskendutakse personali, välja- tagatakse eriteenistujate võrdne kohtlemine,
õppe, nutikate lahenduste ja innovatsiooni mõjutatakse teenistujate motivatsiooni,
terviklikule käsitlemisele. suurendatakse asutustevahelist koostööd ja
Kui inimeste hoidmisel ja arendamisel ning teenistujate rotatsiooni, vähendatakse
innovatsiooni edendamise võimekuse suurenda- bürokraatiat, ametiasutuste töökoormust ja
misel teadvustatakse võimalusi ja kõrvaldatakse ebamõistliku töö tegemist ning hoitakse
takistusi, loob see eeldused, et neis kahes kokku riigi raha.
valdkonnas kasvab suutlikkus arengukava ja • Politseinike ja päästjate tulevikuvajaduse ja
programmi elluviimise ajal märkimisväärselt. töötasu analüüs, milles on avatud ootusi
Meede koosneb kahest programmi tegevusest. eesliinitöötajate puudujäägi ära hoidmiseks.
1. Inimeste hoidmine ja arendamine • Eeltöö Sisekaitseakadeemia siseturvalisuse
valdkonna kompetentsikeskuseks
2. Innovatsiooni ja tõenduspõhise
arendamiseks ja kaugseirekeskuse
poliitikakujundamise edendamine
rajamiseks.
42
Ülevaade meetme eesmärkide saavutamisest
Tegelik täitmine Sihttasemed
Meetme mõõdikud Allikas
2018 2020 2021 2021 2022 2030
Vabatahtliku voolavuse määr
- Siseministeerium 15% 9% 10,5% ≤ 12% ≤ 10% ≤ 9%
- Politsei- ja Piirivalveamet 7% 4,9% 6,5% ≤ 6,3% ≤ 6,2% ≤ 5,7%
- Päästeamet 4% 4% 4% ≤ 4,1% ≤ 4,4% ≤ 4,5%
- Häirekeskus 9% 6,9% 12,5% ≤ 8,8% ≤ 8,8% ≤ 8,8% Asutused
- Sisekaitseakadeemia 8% 7,3% 6,7% ≤ 7,9% ≤ 7,5% ≤ 6,8%
- Siseministeeriumi
infotehnoloogia- ja 14% 7,4% 10,5% ≤ 13% ≤ 15% ≤ 15%
arenduskeskus
Ühele Sisekaitseakadeemia
õppekohale esitatud Sisekaitse-
avalduste arv avalikul akadeemia
konkursil:
- kõrgharidusõppes 4,1 4,8 4,92 ≥ 3,2 ≥ 3,1 ≥ 3,5
- kutseõppes 2,9 4,1 6,85 ≥ 2,9 ≥ 2,8 ≥ 2,2
Siseministeeriumi Mõõtmisvahend
valitsemisala töötati välja
-
organisatsioonide 2020. aastal, 1 3 (jätku- Sise-
- (Päästeametil -
algtase (algeline) suutlik) ministeerium
innovatsioonisüsteemide tase 2)
määratakse
küpsustaseme tõus
2021. aastal
Siseministeeriumi
valitsemisala töötajate üldine
rahuolu kümnepalliskaalal
- Siseministeerium 8,3 - 8 ≥ 8,5 ≥ 8,8 ≥ 8,8
- Politsei- ja Piirivalveamet 7,6 7,8 7,8 ≥ 7,8 ≥ 7,9 ≥ 8,2 Asutuste
- Päästeamet 7,8 - 7,8 ≥ 7,8 ≥ 7,8 ≥ 7,8 rahulolu
- Häirekeskus 7,6 7,6 7,6 ≥ 8,0 ≥ 8,0 ≥ 8,0 uuringud
- Sisekaitseakadeemia 7,6 7,7 - ≥ 7,8 ≥ 7,8 ≥ 8,0
- Siseministeeriumi
infotehnoloogia- ja 8,0 8,3 8,3 ≥ 8,0 ≥ 8,0 ≥ 8,0
arenduskeskus
2021. aasta mõõdikute seire tulemused näitavad, samal tasemel või veidi vähenenud. Kuna koroona-
et personalivaldkonnas on järgmiste aastate tase- kriis on väga otseselt mõjutanud siseturvalisuse
meid endiselt keeruline prognoosida. Koroona- valdkonna tööd juba varasemale suurele töö-
pandeemial oli 2021. aastal mõju nii majandus- koormusele on lisandunud kriisi tõttu lisa-
likule kui ka sotsiaalsele olukorrale ning ka koormust, on töötajad üha väsinumad ning keeru-
siseturvalisuse personalivaldkonnale. Võrreldes line on suurendada ja hoida nende motiveeritust.
2020. aastaga tõusis 2021. aastal vabatahtliku Suurele koormusele vaatamata on üldine rahulolu
voolavuse määr peaaegu kõikides Sise- püsinud enamikus asutustes samal tasemel, mis
ministeeriumi valitsemisala asutustes (v.a näitab töötajate pühendumust ja tahet panustada
Sisekaitseakadeemias ja Päästeametis). Samas ühiskonda.
on 2021. aasta vabatahtlik voolavus enamikus
Sisekaitseakadeemias ühele õppekohale esitatud
asutustes väiksem kui 2018. aastal. See näitab, et
avalduste arv avalikul konkursil oli prognoositust
olukorra stabiliseerudes võivad ka personali-
suurem. Siseturvalisuse valdkond on olnud kriisi
näitajad taas varasemate aastate tasemele
tõttu rohkem avalikkuse tähelepanu all ja huvi
langeda.
eesliinitöö vastu on suurenenud nii noorte kui ka
2021. aastal viidi kõikides asutustes läbi rahulolu- karjääripööret tegevate inimeste seas. Seetõttu on
uuring. Töötajate üldine rahulolu on püsinud kas avalduste arv olnud viimastel aastatel olulises
43
tõusutrendis ja puudu on õppekohti, et huvilisi Innovatsiooni jaoks on vaja keskkonda, mis seda
piisavalt vastu võtta. soosib. Päästeameti inimesed on innovaatilised,
sest sellele aitab kaasa organisatsioonikultuur,
Siseministeerium töötas 2020. aastal välja
kuid järgmisele küpsustasemele jõudmiseks
innovatsioonisüsteemide arengu seiramiseks
tuleks võimaldada töötajatele rohkem aega
hindamismetoodika, mis võimaldab hinnata
arendustööks. Päästeamet soosib innovatsiooni ja
asutuse muutumis- ja kohanemisvõimet. 2021.
seda takistavat bürokraatiat on vähe. Arendus-
aastal hinnati Päästeameti innovatsiooniküpsust.
protsessides on kõige rohkem takistusi seotud IT-
Päästeamet asub teisel tasemel51, mis tähendab,
arendustega
et organisatsioonil on innovatsioonijanu, aktiivselt
otsitakse viise innovatsiooni rakendamiseks ja Esimene mõõtmine kinnitas hindamismetoodika
järjepidevalt kasvab innovatsioonikogemuste sobivust. 2022. aastal hinnatakse innovatsiooni-
pagas. Päästeameti innovatsioonitase on ühe taset Politsei- ja Piirivalveametis ning Häire-
taseme võrra kõrgem eesmärgiks seatud alg- keskuses. ■
tasemest.
Meetme eelarve
Meetme eelarve täitmine 2021
2021 esialgne eelarve 2021 lõplik eelarve 2021 eelarve täitmine
(tuhandetes eurodes)
Kulud 15 459 16 556 14 871
Investeeringud 1 421 596 486
Meetme tegevuste 2021. aasta kulud (tuh €)
15 000 13 462
10 000
5 000
1 410
0
Inimeste hoidmine ja arendamine Innovatsiooni edendamine Siseministeeriumi
valitsemisalas
Programmi tegevuste elluviimisest52
Programmi tegevus 5.1. Inimeste hoidmine ja arendamine
Inimeste hoidmise ja arendamise valdkonnas tehti meie juhid lähtuksid oma töös järgmistest
2021. aastal mitmeid olulisi tegevusi üle kogu juhtimispõhimõtetest: 1) näeme suurt pilti,
valitsemisala. Näiteks kiideti heaks Sise- 2) saavutame tulemusi koostöös, 3) toetame
ministeeriumi valitsemisala uuendatud juhtimis- meeskonnatööd ja 4) väärtustame enesearengut.
põhimõtted ja tehti juhtimiskultuuri uuringud
Juhtimiskultuuri uuringu tulemustes kajastusid
kõikides asutustes. Oleme valitsemisalas kokku
peaaegu kõikides asutustes arengukohtadena
leppinud, et peame tähtsaks ja järgime, et kõik
juhtide ajanappus töötajatega tegelemiseks; ees-
51
Tasemeid on kokku viis: 0 – pidurdav, 1 – algeline, 2 – edasiarenenud, 3 – jätkusuutlik ja 4 – küps.
52
Mõlemad selle meetme programmi tegevused aitavad kaasa „Eesti 2035“ sihi „Ruum ja liikuvus“ muutusele „B. Planeerime ja
uuendame ruumi ja teenuseid terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvastiku muutuste, tervise, turvalisuse,
elurikkuse ja keskkonnahoiuga arvestavalt“ ning sihi „Riigivalitsemine“ muutustele „A. Suurendame valitsemise ühtsust ja
tagame sujuva riigi toimimise“ ja „D. Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ja tagame julgeoleku ning turvalisuse“.
44
märgistamine, mis tähendab, et soovitakse Hinnatud tööandja kuvandit arendasid 2021.
rohkem selgitusi, miks me midagi teeme või miks aastal kõik asutused. Näiteks loodi Politsei- ja
me just niimoodi teeme, ning töötajate soov saada Piirivalveametis brändisaadikute süsteem ja
senisest enam tagasisidet oma tööle ja selgitusi võrgustik ning ameti tegemisi kajastatakse
juhtidelt otsuste tagamaade kohta. Teemaks oli ka teadlikult ja süsteemselt meedias. Sama kehtib ka
info liikumine, kuid kui varasematel aastatel viidati kõikide teiste asutuste kohta: tööandja kuvandi
ainult info liikumise puudulikkusele, siis sel korral olulisust teadvustatakse ja soovitakse üha rohkem
viidati väga palju ka info üleküllusele. Hübriidtöö tuua siseturvalisuse valdkonda tavainimesele
ajastul ei suudeta e-kanalite kaudu edastatavat lähemale.
infot töödelda ega eristada olulist ebaolulisest.
22.10.2021 esitati Vabariigi Valitsusele eri-
Jätkuvalt on väga oluline toetada töötajate teenistuste ühtlustamise eelnõu. Muudatuste järgi
vaimset tervist, näiteks võimaldatakse kõikides ühtlustatakse võimalikult palju politseiametnike ja
asutustes tööandja kulul psühholoogilist nõusta- päästeteenistujate ning teiste eriteenistujate
mist ja pakutakse erinevaid loenguid vaimse (vanglaametnikud ja tegevteenistujad) teenistus-
tervise teemal. Vajadus psühholoogilise nõusta- regulatsiooni. Sama eelnõuga ühtlustatakse Sise-
mise järele on mitmekordistunud. Häirekeskuses ministeeriumi valitsemisala vabatahtlike ja kutse-
on loodud virtuaalne vaimse tervise esmaabikapp liste hüvitisi hukkumise või vigastumise korral.
ja Sisekaitseakadeemias vaimse tervise pesa
2021. aastal valmis politseinike ja päästjate
siseveebis.
tulevikuvajaduse ja töötasu analüüs, mida sise-
Ka juhte arendatakse järjepidevalt, asutustes on minister tutvustas valitsuskabinetis ning millega
kokku lepitud juhtimise hea tava ja igas asutuses juhiti tähelepanu politseinike ja päästjate tööd
on juhtide arendamise terviklik süsteem. Eesmärk mõjutavatele teguritele. Näiteks ootab ees suur
on, et Siseministeeriumi valitsemisalas oleksid pensioneerumise laine nii politseinike kui ka
inspireerivad ja targad juhid, kes on oma käitu- päästjate seas, mistõttu on vaja suunata senisest
misega teistele eeskujuks. rohkem raha politseinike ja päästjate välja-
õppesse, et ära hoida üha suurenev eesliini-
Pühendumust toetava organisatsioonikultuuri
töötajate puudujääk. Samuti on olemasolevad
arendamiseks võeti 2021. aastal Politsei- ja
töötajad juba praegu ülekoormatud. Prognoosi
Piirivalveametis kasutusele tööampsude süsteem
kohaselt jääb igal järgmisel aastal puudu 25–50
ning Siseministeeriumis uuendati aasta parimate
päästjat, sest madala töötasu tõttu ei tunne
valimise põhimõtteid. Kõikides asutustes tehti
inimesed elukutse vastu huvi. Politseinikke jääb
2021. aastal rahulolu-uuringud ning tulemustele
prognoosi kohaselt igal järgmisel aastal puudu
tuginedes planeeritakse personali arendamise ja
75–115, sest siseturvalisuse hariduses ei ole
toetamise jätkutegevused.
piisavalt raha nende vajalikul arvul juurde
koolitamiseks. ■
Programmi tegevus 5.2. Innovatsiooni ja tõenduspõhise poliitikakujundamise edendamine
Innovatsiooni edendamisel keskenduti 2021. Siseministeeriumi valitsemisala umbes 200 tipp-
aastal kolmele suunale: inimeste oskuste arenda- ja keskastmejuhti osalesid neile korraldatud
mine, projektide elluviimine ja organisatsiooni arengupäeval „Kuidas innovaatilisi ideid päriselt
küpsuse hindamine, et tuvastada innovatsiooni rohkem ära teha?“. Jagati kogemuslugusid, kuidas
takistavad tegurid. valitsemisalas ja erasektoris innovatsiooni
tehakse, ning arutati, kuidas innovatsioon saab
Politsei- ja Piirivalveametis alustati teenuse-
lahendada siseturvalisuse olulisi probleeme.
omanike viiepäevase arenguprogrammiga, et
juurutada teenusepõhist juhtimist. COVID-19 tõttu 2021. aastal viidi läbi mitu innovatsiooniprojekti,
ei olnud võimalik teha algul soovitud mahus mis olid seotud uute lahenduste väljatöötamisega.
kontaktkoolitusi. 2021. aastal lõpetas esimene
• Innoprogrammis otsiti projektiga „Poole
koolitusrühm (15 inimest). 2022. aastal jätkatakse
vähem tulesurmasid“ nutikaid lahendusi, et
koolitusprogrammiga.
muuta kodu vähem tuleohtlikuks.
45
• Päästeameti ja TalTechi koostöös töötati välja sidusust. Lisaks töötati välja rände tulu-kulu
termoanduri prototüüp, mis võiks tulevikus mudel, mis võimaldab analüüsida rändega
asendada praegu kasutuses olevat suitsu- seotud tulusid ja kulusid tuleviku vaates kuni
andurit. saja aasta jooksul.
• Männikule loodi kinnine lõhkamiskoht. • Uuringuprojekt „Eesti siseturvalisuse teavitus-
Lahendust aitas välja töötada TalTech. kampaaniate tõhustamine neurouuringute
2021. aastal eraldas Vabariigi Valitsus järgnevaks abil“ valmis koostöös Tartu Ülikooli teadlaste-
neljaks aastaks kokku 3,7 miljonit eurot, et ga. Uuringu käigus töötati välja Sise-
arendada Sisekaitseakadeemia siseturvalisuse ministeeriumi valitsemisala asutustele
valdkonna kompetentsikeskuseks. Selle tulemusel tõenduspõhised soovitused ja metoodika
suurendatakse sisejulgeoleku instituudis teadurite edaspidiste teavituskampaaniate lähte-
arvu poole võrra (kokku kaheksa teadurit) ja ülesannete ettevalmistamiseks ja tellimiseks,
võetakse tööle ka teine teadustöö koordinaator. et tagada kampaaniasõnumite võimalikult
Sisekaitseakadeemia üks eesmärk on seeläbi suur arusaadavus, nähtavus ja mõjusus.
panna alus sisejulgeoleku valdkonna Tallinna • Eestis tehti esimest korda julgeoleku- ja
koolkonna loomisele. Rajatakse kaugseirekeskus, kaitsevaldkonna keskkonna jalajälje ning selle
mille peaeesmärk on satelliit- ja mehitamata vähendamise võimaluste uuring, mille tellisid
õhusõidukite seiretehnoloogia ning mehitamata ühiselt Siseministeerium ja Kaitseministeeri-
õhusõidukite tuvastamise, tõrje ja digi- um. Eesmärk oli selgitada välja, kuidas
kriminalistika lõimimine siseturvalisuse valdkonna saavutada rohelisem tulevik koos sise- ja
teenustesse. Keskus oleks koostööpartner ka välisjulgeoleku säilimisega, tagades oluliste
kaitsetööstusettevõtetele uue tehnoloogia katse- teenuste ja võimekuse ööpäevaringse toime-
tamisel siseturvalisuse valdkonnas. pidevuse. Uuringus arvutati välja süsinikujälg
Ilmus uus teadusajakiri „Turvalisuskompass“, ning mõõdeti jäätme- ja veejalajälge. Selgus, et
milles avaldatakse eestikeelset eelretsenseeritud Siseministeeriumi valitsemisala süsinikujälg
originaalset materjali kõikidel teemadel, mis on 27 043 t CO2 ekv ja Kaitseministeeriumi
tegelevad ühiskonna turvaliseks toimimiseks ja oma 73 575 t CO2 ekv. Mõlema ministeeriumi
selle tagamiseks vajalike protsessidega. valitsemisalas moodustas süsinikujäljest
Sisekaitseakadeemia teine teadusajakiri „Procee- umbes 50% elektritarbimine, millele järgnesid
dings“ ilmus kahekümnendat korda. mootorikütuse tarbimine (ligi 40%) ja soojus-
energia. Süsinikujälje märkimisväärseks
Sisejulgeoleku instituut korraldas aasta jooksul vähendamiseks on vajalikud olulised
mitmeid rahvusvahelisi teadussündmusi (nt kulutused uute tehnoloogiliste lahenduste
Venemaa-teemaline veebikonverents, hübriid- kasutuselevõtuks tulevikus või keskkonna-
ohtude veebiseminar ja virtuaalne vestlusring sõbralikuma elektri ja kütuse tarbimiseks.
isikuandmetest). Uuringu tulemusena valmis mudel, mis
Tõenduspõhiseks poliitikakujundamiseks ja võimaldab järgnevatel aastatel mõõta mõle-
teenuste arendamiseks kaasati teadlasi ja telliti ma ministeeriumi tehtud muudatuste mõju ja
uuringuid. Olulisemad valminud uuringud on võrrelda seda eelnevate aastatega.
järgmised. Juunis sõlmisid sise- ja kaitseminister koostöö-
• Laiapõhjalise rände- ja lõimumisteemalise lepingu, et edendada muu hulgas haridus-
uuringu „Rändesõltuvus ja lõimumise välja- koostööd, teadus- ja arendustegevuse ühist
kutsed Eesti riigile, tööandjale, kogukonnale ja võimekust ning kaitsetööstuse valdkonda. Koos-
haridusele“ tellisid Siseministeerium, Haridus- töö abil on võimalik arendada ühist võimekust ning
ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, samal ajal säästa uute toodete arendamisel ja
Sotsiaalministeerium ning Majandus- ja nende kasutamisel.
Kommunikatsiooniministeerium. Uuring aitas 2021. aastal tihenes Siseministeeriumi valitsemis-
välja töötada teaduslikult põhjendatud ala koostöö Eesti Kaitsetööstuse Liiduga.
innovaatilisi meetodeid rände- ja lõimumis- Uuendati koostöölepingut ja esimest korda
protsesside juhtimiseks Eestis, et soodustada koostati ühine tööplaan, mida edaspidi
majandusarengut ja suurendada ühiskonna uuendatakse igal aastal. Septembris analüüsis
46
Siseministeerium koostöövõimalusi Eesti kaitse- muuta siseturvalisuse teenused paremaks ning
tööstuse ja IT-ettevõtetega. Loodav Sisekaitse- samal ajal suurendada IT ja kaitsetööstuse
akadeemia kaugseirekeskus saab olla ettevõtetele ekspordipotentsiaali. Kaitsetööstuse ettevõtted
oma toodete ja teenuste katsekeskkond saaksid tutvustada Sisekaitseakadeemia kadetti-
siseturvalisuse valdkonnas. Koostöö eesmärk on dele õppetöö osana tehnoloogia uusi arenguid. ■
MEETME „TARK JA INNOVAATILINE SISETURVALISUS“ KOKKUVÕTE
Olulisimad edusammud 2021. aastal
• Eriteenistuse ühtlustamise eelnõu (jõustub eeldatavasti 2022. aastal). Muudatuste järgi ühtlustatakse
võimalikult palju politseiametnike ja päästeteenistujate ning teiste eriteenistujate (vanglaametnikud ja
tegevteenistujad) teenistusregulatsiooni. Sama eelnõuga ühtlustatakse ka Siseministeeriumi
valitsemisala vabatahtlike ja kutseliste hüvitisi hukkumise või vigastumise korral. Muudatustega
tagatakse eriteenistujate võrdne kohtlemine, mõjutatakse teenistujate motivatsiooni, suurendatakse
asutustevahelist koostööd ja teenistujate rotatsiooni, vähendatakse bürokraatiat, ametiasutuste
töökoormust ja ebamõistliku töö tegemist ning hoitakse kokku riigi raha.
• Palgatõus: politseiametnike miinimumpalk tõusis 155 eurot (11,5%), päästjate oma 122 eurot (11,4%) ja
päästekorraldajate oma 80 eurot (6,4%). Palgatõusuks saadi 2021. aastal riigieelarvest 10,2 miljonit eurot
ning ametid tegid ümberkorraldusi ja eraldasid palkade tõstmiseks lisaks 8,7 miljonit eurot. Kogu
riigieelarvest saadud palgatõusu raha suunati spetsialisti tasandi politseiametnikele, Päästeameti
valveteenistujatele ja Häirekeskuse 112-töösaali töötajatele. Palkade korrigeerimisel lähtuti eesmärgist,
et võrreldes Eesti keskmise palgaga ei halveneks politseiametnike, päästjate ja 112-töösaali töötajate
positsioon, ning põhimõttest, et palgapositsioon peaks kõige rohkem paranema päästjatel, kelle
palgatase on võrdluses Eesti keskmisega kõige kehvem.
• Politseinike ja päästjate tulevikuvajaduse ja töötasu analüüs, milles on avatud ootusi eesliinitöötajate
puudujäägi ära hoidmiseks.
• Eeltöö Sisekaitseakadeemia siseturvalisuse valdkonna kompetentsikeskuseks arendamiseks ja
kaugseirekeskuse rajamiseks.
Olulisimad väljakutsed aastatel 2022–2025
• Siseturvalisuse ja sisejulgeoleku asutuste reageerimissuutlikkuseks ning erinevate ohtude, õnnetuste ja
kriisidega toimetulemiseks ja nende ennetamiseks piisaval arvul töötajate tagamine. Selleks väärilise
töötasu pakkumine, töötajate füüsilise ja vaimse tervise hoidmine ning tänasest suuremas mahus
töötajate välja õpetamine. Kui vajalik palgatase tuleks tagada asutuste omavahenditest, jätkuks seda
2025. aastaks vaid poolte Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti töötajatele, mis pole lahendus,
kuna järeleandmisi abi osutamises pole kavas. Samuti on ees ootamas suur pensioneerumise laine nii
politseinike kui ka päästjate seas, mistõttu on vaja suunata senisest rohkem raha politseinike ja päästjate
väljaõppesse, et ära hoida üha suurenev eesliinitöötajate puudujääk. Samuti on olemasolevad töötajad
juba praegu ülekoormatud. Prognoosi kohaselt jääb igal järgmisel aastal puudu 25–50 päästjat, sest
madala töötasu tõttu ei tunne inimesed elukutse vastu huvi. Politseinikke jääb prognoosi kohaselt igal
järgmisel aastal puudu 75–115, sest ei ole piisavalt raha nende vajalikul arvul juurde koolitamiseks.
• Taseme- ja täiendusõppe paindlikumaks muutmine ning e-õppevormide arendamine. Eesmärk on muuta
õppevormid paindlikumaks, sh kombineerida tasemeõpet töökohapõhise õppega, ja arendada välja
kvaliteetne e-õppekeskkond. Suuremat arenguhüpet prognoosime politsei haridusmudeli uuendamisel.
Jätkatakse ka tegevustega, et muuta Sisekaitseakadeemia pakutav päästekorraldaja õpe
töökohapõhiseks õppeks. Muudetakse üha paindlikumaks võimalusi siseturvalisuse töötajate
ümberõppeks.
• Sisekaitseakadeemia teadus- ja arendusvõimekuse suurendamine. 2022. aasta eesmärk on palgata
juurde teadureid ja rajada kaugseirekeskus. Järgneva kolme aasta eesmärk on arendada välja
Sisekaitseakadeemia teadus- ja arendusvõimekus ning tagada selle jätkusuutlikkus nii riiklikult kui ka
rahvusvaheliselt. ■
47
Siseministeerium
www.siseministeerium.ee/stak2030
32
KÄSKKIRI
30.05.2022 nr 1-3/44
„Siseturvalisuse 2021. aasta
tulemusaruanne“ kinnitamine
Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ § 23 lõike 2
punkti 1 alusel ning lähtudes Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määruse nr 112 „Riigi
eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite
ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise
kord“ § 16 lõikest 1
Kinnitan aruande „Siseturvalisuse 2021. aasta tulemusaruanne“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristian Jaani
siseminister
Lisa. Siseturvalisuse 2021. aasta tulemusaruanne