dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Aruande kinnitamine

Rahandusministeerium · 30. mai 2022
Viit
1.1-11/4679-1
Registreeritud
30. mai 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Virge Aasa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Personali- ja õigusosakond)

Failid

  • 📎1-344 30.05.2022 Üldkäskkiri.asice2380 KB

Sisu (failidest)

Lisa 1. Siseministri käskkirja „„Siseturvalisuse 2021. aasta tulemusaruande“ kinnitamine“ juurde Siseturvalisuse 2021. aasta tulemusaruanne 1 SISUKORD TULEMUSVALDKONNA MÕÕDIKUD JA EELARVE TÄITMINE 4 OLUKORRA LÜHIANALÜÜS: ARENGUD JA VÄLJAKUTSED 5 Olukorra analüüsi kokkuvõte 9 ÜLEVAADE MEETMETE ELLUVIIMISEST 11 MEEDE 1. ENNETAVA JA TURVALISE ELUKESKKONNA KUJUNDAMINE 12 Ülevaade meetme eesmärkide saavutamisest 13 Meetme eelarve 14 Programmi tegevuste elluviimisest 14 Olulisimad edusammud 2021. aastal 20 Olulisimad väljakutsed aastatel 2022–2025 20 MEEDE 2. KIIRE JA ASJATUNDLIK ABI 21 Ülevaade meetme eesmärkide saavutamisest 22 Meetme eelarve 23 Programmi tegevuste elluviimisest 23 Olulisimad edusammud 2021. aastal 26 Olulisimad väljakutsed aastatel 2022–2025 26 MEEDE 3. KINDEL SISEJULGEOLEK 27 Ülevaade meetme eesmärkide saavutamisest 28 Meetme eelarve 30 Programmi tegevuste elluviimisest 31 Olulisimad edusammud 2021. aastal 35 Olulisimad väljakutsed aastatel 2022–2025 35 MEEDE 4. TÕHUS RAHVASTIKUHALDUS 36 Ülevaade meetme eesmärkide saavutamisest 37 Meetme eelarve 38 Programmi tegevuste elluviimisest 38 Olulisimad edusammud 2021. aastal 41 Olulisimad väljakutsed aastatel 2022–2025 41 MEEDE 5. TARK JA INNOVAATILINE SISETURVALISUS 42 Ülevaade meetme eesmärkide saavutamisest 43 Meetme eelarve 44 Programmi tegevuste elluviimisest 44 Olulisimad edusammud 2021. aastal 47 Olulisimad väljakutsed aastatel 2022–2025 47 2 Siseturvalisuse 2021. aasta aruande ja tulemusvaldkonna üldinfo Tulemusvaldkond Siseturvalisus Valdkonna arengukava „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ Programm „Siseturvalisus“ Vastutav ministeerium Siseministeerium Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse Tulemusvaldkonna loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Parandatakse elukeskkonda, eesmärk vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. 2021. aastal tegeleti 1) ennetava ja turvalise elukeskkonna loomisega; siseturvalisuse 2) kiire ja asjatundliku abi pakkumisega; programmi elluviimisel 3) sisejulgeoleku kindlana hoidmisega; 4) Eesti arengut toetava kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitikaga; 5) siseturvalisuse valdkonna targemaks ja innovaatilisemaks muutmisega. Seos „Eesti 2035“ Siseturvalisuse arengukavaga aidatakse kaasa kõige enam sihtidega strateegilisele sihile „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“, aga olulisel määral ka sihtidele „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“, „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“ ning „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“, vähemal määral sihile „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“. Aruandes on „Eesti 2035“ seoste täpsustamiseks joonealused viited. Aruande koostamisest Et hinnata eesmärkide täitmist, on siseturvalisuse tulemusvaldkonna 2021. aasta aruande koostamisel kasutatud olemasolevat statistikat ja uuringuid. Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuringut 2021. aastal ei tehtud ja järgmine uuring on 2022. aastal, mistõttu on osa mõõdikute puhul lähtutud 2020. aasta andmetest ning hinnang eesmärkide saavutamisele on antud olemasoleva info põhjal. Aruandes on analüüsitud olukorda ning antud hinnang eesmärkide saavutamisele ja järgmiste aastate väljakutsetele. Samuti on selgitatud, mida on täpsemalt erinevate programmi tegevuste raames tehtud. Eelkõige on avatud olulisemaid muutusi ja suurema mõjuga projekte. Lisateave Lisaks aruandele on lisainfo Siseministeeriumi kodulehel. www.siseministeerium.ee/stak2030 3 Tulemusvaldkonna mõõdikud ja eelarve täitmine Tulemusvaldkonna mõõdikud Tegelik täitmine Sihttasemed Allikas 2018 2019 2020 2021 2021 2022 2030 Siseministeerium, Eestit turvaliseks siseturvalisuse riigiks hindavate 94% - 92% - ≥ 92% ≥ 94% ≥ 94% avaliku arvamuse elanike osakaal uuring Siseministeerium, Siseturvalisuse siseturvalisuse tagamisse kaasatud - - 17% - ˃ 17% ≥ 20% ≥ 30% avaliku arvamuse elanike osakaal uuring Aval- Vigastussurmade 687 635 768 datakse ˂ 670 ˂ 660 ˂ 520 Statistikaamet arv1 juunis. Elanike osakaal, kes peavad riigi peamiseks mureks - kuritegevust, 3% 3% 1% 1% ≤ 3% ≤ 3% ≤ 3% - sisserännet, Eurobaromeetri 12% 12% 15% 8% ≤ 12% ≤ 12% ≤ 12% standarduuring - terrorismi 1% 1% 0% 0% ≤ 1% ≤ 1% ≤ 1% Siseturvalisuse asutuste usaldusväärsus: Turu-uuringute - Politsei- ja institutsioonide 89% 88% 91% 86% ≥ 89% ≥ 89% ≥ 89% usaldusväärsuse Piirivalveamet uuring - Päästeamet 97% 97% 95% 95% ≥ 97% ≥ 97% ≥ 97% - Häirekeskus 94% 94% 93% 94% ≥ 94% ≥ 94% ≥ 94% Programmi eelarve ja selle täitmine ning peamised kitsaskohad ja kõrvalekalded planeeritust Valdkonna eelarve täitmine 2021 esialgne eelarve 2021 lõplik eelarve 2021 eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Kulud 401 356 436 706 397 923 Investeeringud 24 535 49 588 30 677 1 „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ ja selle programmiga „Siseturvalisus“ mõjutatakse otseselt uppunute ning tulekahjus, sõidukiõnnetustes, tapmiste ja mõrvade ning uimasti üledoosi tagajärjel hukkunute arvu, kuid kaudset mõju avaldavad meetmed ka teistele surmapõhjustele, nagu enesetappudele, kukkumistele ja külmumistele. Seetõttu kajastatakse üldeesmärgi mõõdikuna vigastustest põhjustatud suremust kõikide vigastussurmade liikide kohta. Mõõdik on nimetatud „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“ mõõdikute saavutamise ühe eeldusena. Sotsiaalministeerium on ka alates 2015. aastast vigastuste ennetamise valdkonna üldkoordineerija. Sõidukiõnnetustes hukkunute arvu vähendamise abinõusid on käsitletud liiklusohutusprogrammis. 4 Programmi 2021. aasta investeeringud Programmi meetmete 2021. aasta kulud (tuh €) 175 149 141 080 kogumaht 30,7 miljonit eurot 43 174 23 647 14 871 2021. aastaks ette nähtud tegevused ning kasutamata 2,9 miljonit eurot. Valdavalt jäid soetused viidi valdavalt ellu lähtudes planeeritust. vahendid kasutamata kaupade tarneraskuste Mõnevõrra mõjutas tegevuste teostamist tõttu, nt lükkusid serverite ja võrguseadmete koroonakriis ning üldised tarneraskused. tarned 2022. aastasse seoses kiipide puudusega. Idapiiri väljaehitamiseks eraldatud eelarvelistest 2021. aastal kasutamata jäänud tööjõu- ja vahenditest jäi 2021. aastal kasutamata 2,5 majandamiskulude eelarve tekkis osaliselt ka miljonit eurot kuna ehitusega seotud tegevused teadlikust kokkuhoiust, et leevendada 2022. aastal lükkusid 2022. aastasse. Tekkinud jääk realiseerunud eelarvekärbet ning katta kaupade ja kasutatakse täies ulatuses 2022. aastal. teenuste üldisi hinnatõuse. ■ IT investeeringuteks planeeritud eelarvest jäi Olukorra lühianalüüs: arengud ja väljakutsed Eesti inimesed tunnevad end turvaliselt seeritud kuritegevuse üks peamine sissetuleku- allikas: narkokuritegevus.4 2020. aastal leidis 92% küsitlusele vastanutest, et Eesti on elamiseks turvaline riik.2 Seda uuringut Heitliku julgeolekuolukorra tõttu on veelgi 2021. aastal ei tehtud, küll aga selgus Euro- hädavajalikum ühiskonna ühtsus ja valmisolek baromeetri uuringust, et nende elanike osakaal, kes kriisideks ning asutustevaheline toimiv koostöö peavad kuritegevust üheks peamiseks probleem- iks, millega riik peaks tegelema, on võrreldes 2020. Sisejulgeolekut mõjutasid olulisel määral arengud aastaga paar protsenti vähenenud (2020. aastal välismaal, eelkõige Valgevene hübriidrünnakud 3% ja 2021. aastal 1%). Kõige olulisemateks riigi Poola, Leedu ja Läti vastu, sh migrantide smugel- ees seisvateks probleemideks peeti elukallidust damine ja sisserände kasutamine hübriidründe (47%) ja terviseküsimusi (34%).3 tööriistana. Samuti olukord Afganistanis ja sellega seotud migratsioonivood. Lisades juurde veel Vene Inimeste arvamus kuritegevuse kohta ja objektiiv- vägede koondumise Ukraina piirialadele (sh 2022. ne statistika on omavahel kooskõlas, kuivõrd aasta veebruaris alanud täiemahuline sissetung ja süütegusid registreeriti 2021. aastal 13% vähem sõda Ukraina vastu), võib öelda, et julgeoleku- võrreldes sellele eelneva aastaga ning märgatavalt olukord on pingestunud ja kriisis. Võib eeldada, et vähenes ka näiteks tapmistes ja mõrvades hukku- need muutused mõjutavad Eesti inimeste turva- nute arv; kuritegusid registreeriti aga 0,6% rohkem. tunnet ja arvamust riigi ees seisvate olulisimate Sellest olenemata on jätkuvalt väljakutseks nii probleemide kohta. See kajastus juba näiteks internetis toimepandud kelmused kuid ka organi- inimeste seisukohas Eesti välispiiri kaitstuse 2 Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring 2020. 3 Flash Eurobarometer 500. Public opinion in the EU regions; https://europa.eu/eurobarometer/surveys/detail/2552. 4 Politsei- ja Piirivalveameti andmed ning Justiitsministeeriumi „Kuritegevus Eestis 2021“. 5 kohta: 2021. aastal oli võrreldes varasemaga 10% suurendamine ning sihistatud tegevus kriisideks vähem neid inimesi, kes arvasid, et välispiir on hästi valmisoleku, sh elanikkonnakaitse parandamisel. kaitstud.5 Samas on ebaseaduslike piiriületuste arv Siseturvalisuse asutusi usaldatakse, kuid Eestis endiselt langustrendis ja piir varasemaga võrreldes paremini kaitstud. Eeltoodu tõttu pöörati piisava ja motiveeritud personali tagamiseks tähelepanu erinevate riskide maandamisele. on vaja väärilist töötasu ja suuremas mahus Näiteks valmis 2021. aastal Politsei- ja Piirivalve- väljaõpet ametil massilise sisserände hädaolukorra lahen- Reageerivate asutuste tööd kergendab inimeste damise plaan, mille koostamisel lähtuti Valgevene usaldus nende vastu. Päästeametit usaldas 2021. hübriidrünnaku stsenaariumist. aastal 95%, Häirekeskust 94% ning Politsei- ja 2021. aastal jätkus koroonapandeemia, millel oli Piirivalveametit 86% küsitlusele vastanutest – samuti mõju sisejulgeoleku valdkonnale. Vaenu- need on endiselt kolm kõige rohkem usaldatud likku mõjutustegevust oli Eesti vastu märgata asutust Eestis. vähem, kuid suur osa vaenu õhutavaid sõnumeid, sh terroristlikku sisu, liikus veebikeskkonda. Ühis- 2021. aastal oli võimalik tänu riigieelarvest saadud konda lõhestavad vandenõud, libauudised ja lisarahale ja siseturvalisuse asutustes tehtud desinformatsioon levisid veebis kiiresti ning selle- ümberkorraldustele tõsta miinimumpalka politsei- ametnikel 11,5%, päästjatel 11,4% ning pääste- ga suurenes õiguskaitseasutuste, eriti veebi- korraldajatel 6,4%. Lähtudes politseinike ja päästja- konstaablite töökoormus. Viimast leevendas te tulevikuvajaduse ja töötasu analüüsist on mõnevõrra see, et eelmisel aastal lisandus veebi- järgmistel aastatel jätkuvalt väljakutse pakkuda konstaableid juurde. väärilist töötasu, et tagada piisav arv töötajaid, ja Ülemaailmne viirusepuhang ja sõda Euroopas on rahastada vajalikus mahus uute töötajate välja- pannud avalikkust ja ka riigiasutusi enam teadvus- õpet. Siseturvalisuse valdkonna teenistujate arv on tama, et valmis on vaja olla väga erinevateks alates 2008. aastast vähenenud 18% ning ees on kriisideks. Koroonapandeemia on aga kinnitanud, ootamas suur pensionile jäämise laine nii et erinevate valitsemisalade asutuste valmisolek politseinike kui ka päästjate seas, mistõttu on vaja tulla oma valdkonna kriisidega toime on eba- suunata senisest rohkem raha politseinike ja ühtlane ja tihti ei osata näha ühe valdkonna piiri- päästjate väljaõppesse, et ära hoida üha suurenev dest kaugemale. Nii häid kui ka halvemaid näiteid eesliinitöötajate puudujääk. on ka kohalike omavalitsuste kriisivalmidusest. Arvutuste järgi toob Päästeamet oma tegevusega Uuringu järgi on 77% omavalitsustest saavutanud kriisideks valmisolekus edasijõudnu või eeskuju- ühiskonnale tulu aastas miljard eurot ning Politsei- liku taseme.6 Elanike hädaolukorraks valmisoleku ja Piirivalveamet 867 miljonit eurot. Seega ületab indeksi keskmine tulemus näitab, et elanike valmis- siseturvalisuse asutuste panus ühiskonda mitu olek on jäänud samale tasemele nagu 2019. aastal korda neile riigieelarvest eraldatavat raha. (45). Viimasest saab järeldada, et vaja on panna Lisaks reageerivatele asutustele on oluline enam rõhku koolitustele ja erinevatele ennetus- inimeste endi roll Eesti turvalisena hoidmisel tegevustele, et parandada inimeste teadlikkust ja oskusi.7 Inimesed teadvustavad nende enda rolli olulisust ja enamik on veendunud, et peaksid ise aktiivselt Eeltoodud murekohtade leevendamisega 2021. osalema enda ja oma kodukoha turvalisuse taga- aastal tegeletigi. Kõige ulatuslikuma mõjuga oli misel (2020. aastal 88%). Selleks on elanikel ilmselt kriisireguleerimise valdkonna rollijaotuse erinevaid võimalusi nii vabatahtlikuna osaledes kui täpsustamine. Kahtlemata on kriisideks valmis- ka ise vastutustundlikult käitudes. oleku parandamine ka järgmistel aastatel oluline. Siseministeeriumi valitsemisala vastutus- Vabatahtlikke lisandus päästjate ja merepäästjate valdkondades on prioriteedid järgmised: piiri- ridadesse, kuid ka riigiinfo teenuse pakkumisele ehitusega jätkamine, sisserändeks valmisoleku abiks. Abipolitseinike arv vähenes aga 4%. Kus- 5 Riigikaitse avaliku arvamuse uuring 2021. 6 Kohalike omavalitsuste kriisideks valmisoleku indeksuuring 2021. 7 Elanike hädaolukorraks valmisoleku indeks 2021. 6 Veeõnnetustes hukkunud 80 juures, 26% lahkunud abipolitseinikest asusid tööle 60 politseiametnikena, mis näitab, et vabatahtlus on 58 60 40 üks võimalus mõnes valdkonnas töötajate 47 45 43 20 36 järelkasvule pisut kaasa aidata. Samuti väärib märkimist, et olenemata väiksemast abipolitseini- 0 2016 2018 2019 2021 ke arvust, suurenes tänu mitmekülgsemale politseitöösse kaasamisele nende töötundide arv. Joonis. Veeõnnetustes hukkunud aastatel 2016– See ilmestab hästi asjaolu, et ka edaspidi on vaja 2021 (allikas: Päästeamet) siseturvalisuse valdkonna vabatahtlike arvu Muu hulgas on veeõnnetustes hukkunute arvu suurendamise kõrval pöörata veel enam tähele- mõjutanud ilm ja kestev koroonaaeg, mistõttu panu vabatahtliku tegevuse mitmekülgsemaks võisid suviselt soojad ilmad meelitada inimesi muutmisele ja sellele, kuidas pakkuda olemas- tavapärasest rohkem veekogude juurde. Seda olevatele vabatahtlikele sobivaid osalusvõimalusi. illustreerib asjaolu, et kõige enam uppus inimesi Palju õnnetusi juhtub riskikäitumise tõttu suve- ja kevadkuudel. Suur osa õnnetusi ja vigastussurmasid juhtub vale Liiklusõnnetustes sai vigastada 2020. aastaga käitumise tõttu, sh alkoholi liigtarvitamine ja võrreldes ligi kümnendiku võrra rohkem inimesi, hooletu suitsetamine. Täpne vigastussurmade arv kuid hukkunuid oli veidi vähem (2020. aastal 59 ja avaldatakse juunis, kuid järgnevalt on esitatud 2021. aastal 55). ülevaade esialgsetest andmetest. Liikluses hukkunud 2021. aastal oli tulekahjudes hukkunuid 39 (2020. 80 aastal 36). Elektrist alguse saanud tulekahjudes 60 71 hukkus 11 inimest ja hooletust suitsetamisest 67 40 59 55 48 52 tekkinud tulekahjudes samuti 11 inimest, 78% tules 20 hukkunute kodudes puudus toimiv suitsuandur. 0 Suitsetamisest ja lahtisest tulest tingitud 2016 2018 2019 2021 eluhoonetulekahjusid oli varasemast vähem, kuid elektrist ja küttesüsteemidest alguse saanud Joonis. Liikluses hukkunud aastatel 2016–2021 tulekahjusid enam. Selle üks põhjuseid võis olla (allikas: Politsei- ja Piirivalveamet) 2021. aasta alguse külm talv ja koroona- 2021. aastal oli võrreldes varasemaga enam pandeemia, mille tõttu on inimesed enam kodus kergliikurijuhtide osalusel liiklusõnnetusi, mis ning koormus seega nii elektri- kui ka kütte- moodustasid peaaegu 15% kõikidest inim- süsteemidele ja kodutehnikale suurem. kannatanuga õnnetustest. Alkoholi tarvitanud mootorsõidukijuhtide põhjustatud inimkannatanu- Tuleõnnetustes hukkunud ga liiklusõnnetusi oli 2021. aastal peaaegu 30% 60 vähem kui 2020. aastal (2020. aastal 130 ja 2021. 50 aastal 93). 40 50 39 43 39 Tapmisi ja mõrvu registreeriti 2021. aastal kaks 30 38 36 korda vähem kui 2020. aastal. 20 10 Rasked vägivallakuriteod 0 100 2016 2018 2019 2021 80 93 90 Joonis. Tulekahjudes hukkunud aastatel 2016–2021 60 76 78 77 74 (allikas: Päästeamet) 40 50 44 45 43 20 35 34 42 27 Veeõnnetustes hukkus 60 inimest. See on viimase 29 28 26 0 25 kuue aasta suurim uppumiste arv. 2016 2018 2019 2021 Kusjuures, enamik tule- ja veeõnnetustes hukku- Tapmised ja mõrvad nutest olid mehed ning rohkem kui pooled olid Raskete tervisekahjustuste tekitamised joobes. Ründe tagajärjel hukkunute arv Joonis. Rasked vägivallakuriteod (allikas: surma põhjuste register; Justiitsministeerium „Kuritegevus Eestis 2021“) 7 Kõigi surmava lõpuga kuritegude puhul oli üks siseminister kokku valdkonnaülese ennetuse mõjutegur alkoholi tarbimine. Vägivalla toime- põhimõtetes. panijatest olid joobes 69% ja kannatanutest 40%. Siseturvalisuse teenuste paremaks Oma lähedase käe läbi kaotas elu märksa vähem pakkumiseks investeeriti transportvarasse, inimesi kui 2020. aastal (2020. aastal 16 ja 2021. kinnisvarasse ja infotehnoloogiasse aastal 4). 2021. aastal vähenes lähisuhtevägivalla juhtumite arv 4%, sh registreeriti kuritegusid 10% 2020. aastal parandati Päästeameti ning Politsei- vähem. Alaealiste osalusel lähisuhtevägivalla ja Piirivalveameti tehnilist valmisolekut, et paremini juhtumite osakaal jäi 2020. aastaga samale sündmustele reageerida. Näiteks asendati pääste- tasemele. Kui 2020. aastal pandi toime viimaste tööde toetamiseks kuus päästetööde põhiautot, aastate vaates kõige rohkem raskeid lähisuhte- üks paakauto ja neli amfiibsõidukit, mida vägivalla kuritegusid, siis 2021. aastal oli neid kasutatakse erinevate päästesündmuste lahen- poole vähem (22). damiseks keerulistes maastikutingimustes. Demineerimistööde valdkonnas uuendati ühte Aastatel 1999–2020 on Eestis narkootikumide demineerimise põhisõidukit ja nelja demineerimis- tõttu surnud 1732 inimest (2021. aasta andmeid tööde haagist. Lisaks asendati keemiapääste- veel pole). võimekuse säilitamiseks seitse keemiapääste- Narkootikumidest tingitud surmad haagist. Kriminaalpolitsei tegevuse toetamiseks uuendati nelja kriminalistika ekspertide väikebussi. 150 Uue tehnoloogia katsetamiseks ja keskkonnahoiu 100 110 suurendamiseks hangiti Politsei- ja Piirivalve- 114 88 ametile esimene elektriline patrullsõiduk. Lisaks 50 39 27 asendati kokku ligi 150 kasutusrendi sõidukit, mida 0 kasutatakse erinevate siseturvalisuse teenuste 2015 2017 2019 tagamiseks. Maismaasõidukitesse investeeriti 2021. aastal kokku ligi 4 miljonit eurot. Joonis. Narkootikumidest tingitud surmad aastatel 2015–2019 (allikas: surma põhjuste register) Päästetööde valdkonnas soetati veepääste võimekuse parandamiseks kümme siseveekogu Enim narkosurmasid põhjustanud fentanüülide mootorpaati. Otsingu- ja päästetööde ning piiri levik on Eestis 2021. aastal märkimisväärselt valvamise võimekuse parandamiseks soetati pidurdunud. Fentanüüli kättesaadavus on vähene- Politsei- ja Piirivalveametile kaks mootorpaati. nud tänu politsei edukale jälitustööle, millega Toimepidevuse parandamiseks uuendati ida lõpetati 2017. aasta lõpus ja 2018. aasta alguses regioonis kolme piirivalvekordoni kütusetanklaid. mitme suure kuritegeliku võrgustiku tegevus. Veesõidukitesse investeeriti 2021. aastal kokku ligi Õiguskaitseasutuste edukas töö ning koju kaasa 0,4 miljonit eurot. antava naloksoonikomplekti ja teiste kahju vähendamise teenuste ulatuslikum rakendamine 2021. aastal alustati projektiga, mille eesmärk on on narkootikumide üledoosist tingitud surmade 2025. aastaks tagada Politsei- ja Piirivalveameti arvu märkimisväärselt vähendanud. Samas on mitmeotstarbeliste helikopterite väljalennu valmi- täheldada, et levivad uued ja veel ohtlikumad ained, dus Tallinna baasist ööpäev ringi 15 minutiga. mis võivad põhjustada seninägematut tervise- Projekti rahastamiseks on alates 2021. aastast kahju või surma. Üks selline aine on isotonitaseen, kasutada 1,5 miljonit eurot aastas. Lisaks sellele mis on 2021. aastal põhjustanud mitu surma. tehti ettevalmistusi, et 2026. aastaks tagada mitmeotstarbelise meditsiinikopteri ööpäeva- 2021. aastal jätkati sihistatud ennetusega sise- ringne kättesaadavus. Projekti rakendamiseks on turvalisuse valdkonnas nii erinevate tõendus- Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastust põhiste programmide kui ka teavitustegevuste planeeritud aastateks 2022–2026 kokku 46,3 abil. Märkimisväärne osa sotsiaal- ja tervise- miljonit eurot, kuid püsivate tegevuskulude probleemidest on omavahel seotud ja ennetata- katmiseks on vaja riigieelarvest lisaraha vad. Tihti on probleemide algallikad samad, (prognoosi järgi 4,5 miljonit eurot aastas). mistõttu tuleb ennetustööd teha valdkonnaüleselt. Selleks leppisid justiitsminister, haridus- ja teadus- 2021. aastal alustati Siseministeeriumi valitsemis- minister, kultuuriminister, rahandusminister, alas ehitustöödega, mille kogumaksumus on üle sotsiaalkaitseminister, tervise- ja tööminister ning 61 miljoni euro (sellest suurem osa ehk 42 miljonit eurot on Kaitsepolitseiameti peahoone maksu- 8 mus). Samuti valmis mitu olulist kinnisvara- täiemahuliseks kasutusele võtmiseks jätkub töö projekti. Kaasaegsesse Pärnu ühishoonesse koli- 2022. aastal. Biomeetrilisi andmeid kasutavad sid piirkonna Päästeameti, Häirekeskuse, Politsei- 2021. aastal piiripunktides avatud esimesed ABC- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti ning Sise- väravad, mis võimaldavad automaatset piiri- ministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse kontrolli. teenistujad. Jätkusid COVID-19 leviku tõkestamisega seotud Arendusprojektiga alustati juba 2013. aastal ja arendusprojektid patrullpolitsei kasutatavas Apollo selle kogumaksumus on 26 miljonit eurot. Valmis rakenduses ja koostöös TEHIK-uga loodi võimalus said ka Valga politseimaja rekonstrueerimistööd koroonapasside lugemiseks. (3,5 miljonit eurot), Keila komando energia- Häirekeskuse riigiinfo telefoni 1247 teenusega tõhusustööd (0,65 miljonit eurot), Kolde politsei- liideti keskkonnainfo telefon, lisaks parandati kõne- maja osaline ümberehitus (0,45 miljonit eurot) ja de transkriptsiooni võimalusi. Narva-Jõesuu kordoni kaide rekonstrueerimistööd (1 miljon eurot). Valmis ka uus e-residentide taotluskeskkond ning veebileht, mis lihtsustab Eestisse elama ja tööta- Infotehnoloogia valdkonnas oli üks olulisim ma tulnud välismaalaste osalemist kohanemis- arendusprojekt senisest usaldusväärsemat kesk- programmis. IKT arendustesse investeeriti 2021. set isikutuvastust võimaldav automaatne bio- aastal ligi 12,1 miljonit eurot. ■ meetrilise isikutuvastuse süsteem (ABIS), mille OLUKORRA ANALÜÜSI KOKKUVÕTE OLUKORRA ANALÜÜSI KOKKUVÕTE Olulisimad edusammud 2021. aastal 1. Hea väljaõppega piisava ja motiveeritud personali tagamiseks tõsteti miinimumpalka politseiametnikel 11,5%, päästjatel 11,4% ja päästekorraldajatel 6,4%. Palkade korrigeerimisel lähtuti eesmärgist, et võrreldes Eesti keskmise palgaga ei halveneks politseiametnike, päästjate ja 112-töösaali töötajate positsioon, ning põhimõttest, et palgapositsioon peaks kõige rohkem paranema päästjatel, kelle palgatase on võrdluses Eesti keskmisega kõige kehvem. 2. Parandati kriisideks valmisolekut. Täpsustati rollijaotust, mille järgi koordineerivad kriisireguleerimist edaspidi Riigikantselei ja Vabariigi Valitsus, kuid iga vastutav asutus juhib oma vastutusel olevate kriiside lahendamist endiselt ise. Siseministeeriumi valitsemisalas täpsustati kriisiplaane ning tehti ettevalmistusi, et anda elanikele ja asutustele ohtude kohta õigel ajal infot. 3. Idapiiri maismaaosal jätkati piiritaristu ehitustöödega. 2020. aastal alguse saanud ehitustöödest sai valmis 93% viivitusaiast kogu 23,5 km lõigul. Lisaks sõlmis Politsei- ja Piirivalveamet 2021. aastal täiendava ehituslepingu, mille tulemusel on lepingutega kaetud lõigu pikkus koos töös oleva lõiguga pisut üle 60 km. 4. Jätkati sihistatud ennetustegevusega, et vähendada elu-, tervise- ja varakahju. Ennetustegevuse tulemuslikkuse parandamiseks leppisid justiitsminister, haridus- ja teadusminister, kultuuriminister, rahandusminister, sotsiaalkaitseminister, tervise- ja tööminister ning siseminister kokku valdkonnaülese ennetuse põhimõtetes. 5. Muudeti liiklusseadust, mis annab võimaluse omavalitsustel koostöös Politsei- ja Piirivalveameti ning Transpordiametiga paigaldada kohalikele teedele kiiruskaameraid ja suurendada seeläbi liiklusturvalisust. Pool liikluskaamera trahvist laekub edaspidi kaamera paigaldanud omavalitsuse eelarvesse. Suurimad väljakutsed aastatel 2022–2026 1. Siseturvalisuse ja sisejulgeoleku asutuste reageerimissuutlikkuseks ning erinevate ohtude, õnnetuste ja kriisidega toimetulemiseks ja nende ennetamiseks piisaval arvul töötajate tagamine. Selleks väärilise töötasu pakkumine, töötajate füüsilise ja vaimse tervise hoidmine ning tänasest suuremas mahus töötajate välja õpetamine. Väärilise töötasu pakkumiseks on vaja 2023. a lisaraha 40 miljonit ning 2026. a 153 miljonit eurot. 2. Kriisideks valmisoleku parandamine, sh elanikkonnakaitse suurendamine. Päästeameti poolt kohalike omavalitsuste nõustamine kriisideks valmisoleku parandamisel. Senisest paremate eelduste loomine elanike 9 hakkamasaamiseks kriisiolukordades (nt teavitustegevus, riskikommunikatsioon, ulatusliku evakuatsiooni ja varjumiskohtade ettevalmistamine, ohuteavituse sireenide paigaldamine, õppused). Päästetöö suutlikkuse suurendamine (sh kliimamuutuste ja julgeolekuvajaduste tõttu) üleujutustele ja varingutele reageerimiseks, tormikahjustuste kõrvaldamiseks, metsatulekahjude kustutamiseks ning demineerimise ja keemiapääste suutlikkuse parandamiseks. Kriisirolliga vabatahtlike arendamine ja valmisolek (nt kriisirolliga abipolitseinikud, abidemineerijad). SIM valitsemisala toimepidevuse suurendamine kriitiliste teenuste osutamiseks kriisiolukorras (nt vajalikud varud, toimepidevus elektrikatkestuste korral). 3. Idapiiri väljaehitamine. Tegu on märgilise ja olulise sammuga Euroopa julgeoleku jaoks, sest nii on ka kogu Schengeni ruum senisest veelgi turvalisem. Piiri ehituse tähtaega on toodud kuni poolteist aastat lähemale, senise 2026 aasta lõpu asemel aastasse 2025, kuid selleks, et see eesmärk täituks tuleb arvestada ehitushindade kallinemisega. Tänane eelarve lähtub 2020. aasta hindadest, kuid ainuüksi viimase aastaga on ehitushinnaindeks tõusnud ca 20%. 4. Vabatahtliku tegevuse edendamine, sh vabatahtlikele hea väljaõppe ja varustuse tagamine. Siseturvalisuse valdkonna vabatahtlike arvu suurendamise kõrval tuleb pöörata senisest enam tähelepanu ka sellele, kuidas pakkuda olemasolevatele vabatahtlikele sobivaid ja mitmekülgseid osalusvõimalusi, vabatahtlikke hoida ja suurendada nende võimekust (nt on vaja uuendada vabatahtlike varustust). Vaja on toetavaid IT-lahendusi, et lihtsustada tööprotsesse ja korraldada vabatahtlike valdkonna igapäevatööd tõhusamalt. 5. Sihistatud ennetustegevustega jätkamine ja kogukondade võimestamine. Ennetuse jaoks näiteks tõendus- või teadmispõhiste ennetusprogrammide elluviimine ning vabaühenduste ja vabatahtlike eestvedajate koolitamine ja teavitamine. Piirkondlikul ja kogukonna tasandil ennetuse eest vastutava valdkondade ülese mandaadiga koordinaatori ja koostöövõrgustiku kindlaks määramine ja selle abil ennetustegevuste senisest tõhusam elluviimine. Samuti kohalike omavalitsuste rolli täpsustamine turvalise elukeskkonna kujundamisel ja turvalisuse suurendamisel. 6. Riigi strateegilise autonoomsuse kaitsemine, hübriidohtude ja välismõjutuste ennetamine ning tõkestamine. Ebausaldusväärsete välisinvesteeringute, sh kinnisvara investeeringute ja tehnoloogiatega, võivad kaasnevad riskid julgeolekule, seetõttu peab riigil peab olema suutlikkust ning ressurssi, et selliseid ohte tuvastada ja tõkestada. 7. Vaenuliku mõjutustegevuse ja desinformatsiooni tõkestamine. Nt tuleb tagada tasakaal väärinfo ümberlükkamise ja sõnavabaduse tagamise vahel ning leida õiguspärane ja vähimal määral sõnavabadust riivav lahendus, et oleks võimalik veebiruumist eemaldada ebaseaduslikku, kriminaalset või terroristlikku sisu. 8. Tõhusam võitlus küberkuritegevusega. Küberkuritegude hulk on ajas kasvav ja üha enam kasutatakse digimaailma võimalusi ära kõikides kuriteoliikides. Aina enam digiteeruvas maailmas peab uutele ohtudele reageerimiseks ja töö tõhustamiseks tagama Politsei- ja Piirivalveameti tehnoloogilise võimekuse ning kasutama infotehnoloogilisi võimalusi, näiteks tehisintellekti ning suurandmete analüüsi, tagama senisest rohkem valdkonnaeksperte. Samuti on vaja julgeoleku tagamiseks ja inimeste õiguste kaitseks õigusselgust sideandmete säilitamises ja kasutamises. Oluline on tagada õiguskaitseasutustele sideandmete piiriülene kättesaadavus ja nende säilitamine, samuti võimalused tehisintellekti lahenduste kasutuselevõtmises. 9. IKT-võimekuse kasvatamine ja säilitamine. Hulk olulisi riigi infosüsteeme on vanad ja teenuste kvaliteetseks jätkamiseks on vaja neid uuendada. Vaja on suunata senisest enam raha infoturbe tugevdamiseks, sest muutunud julgeolekuolukord on suurendanud ka meie e-riigi kaitsmise vajadust. 10. Tehnilise valmisoleku säilitamine ja uute vajalike võimekuste loomine. Tehnilise valmisoleku säilitamiseks on vaja uuendada tehnikat, lähtudes selle elukaarest. Kavas on ka Siseministeeriumi valitsemisala lennuvõimekuse parandamine, et tagada 2025. aastaks valmisolek mitmeotstarbeliste helikopteritega ööpäev ringi 15 minutiga abi teele saatmine ning 2026. aastaks mitmeotstarbelise meditsiinikopteri ööpäevaringne kättesaadavus. Siseministeeriumi valitsemisala lennuvõimekuse arendamisel paraneb võimekus otsingu- ja päästetööde läbiviimisel ja kriisiolukordade lahendamisel, saab pakkuda kiiret meditsiinilist abi ja katastroofi meditsiiniabi. 11. Eri valdkondadega koostöö tegemine, et tagada inimestele kõige sobivam abi ka nendes teemades, kus ei vastuta siseturvalisuse asutused, abi pakkumine sõltub eri valdkondade koostööst või rollijaotus ei ole asutuste vahel selgelt kokku lepitud. ■ 10 Ülevaade meetmete elluviimisest Ülevaade meetmete elluviimisest Järgmistes peatükkides on antud ülevaade siseturvalisuse programmi meetmete elluviimisest ja eesmärkide saavutamisest. Esitatud on olulisemate tegevuste kokkuvõte, mõõdikute tasemed 2021. aastal, olukorra kirjeldus valdkondade kaupa ja teave eelarve kasutamise kohta. 11 MEEDE 1. Ennetava ja turvalise Meede 1. Ennetava ja turvalise elukeskkonna elukeskkonna kujundamine kujundamine Meetme eesmärk: Eesti on ohutu elukeskkonna ja turvaliste kogukondadega ühiskond, kus elanikud oskavad turvalisusriske märgata, neid vältida ja vajadusel neile adekvaatselt reageerida. Tehakse 2021. aasta olulisimad edusammud mitmekesist ennetustööd, mida iseloomustab • Justiitsminister, haridus- ja teadusminister, valdkondade-ülesus, kogukonnakesksus ja eri kultuuriminister, rahandusminister, partnerite koostöö. Igaühe kaasatus ja panus ise- sotsiaalkaitseminister, tervise- ja tööminister enda ning kogukonna turvalisusesse vähendab ning siseminister leppisid kokku ohtu elule, tervisele, keskkonnale ja varale. valdkonnaülese ennetuse põhimõtetes. Meetme kirjeldus: meetmega kujundatakse turva- • Jätkati sihistatud ennetustegevusega: SPIN- list elukeskkonda, mõjutatakse inimeste teadmisi, programm, STEP-programm, MARAC-i oskusi, hoiakuid ja käitumist ning arendatakse võrgustik, erinevad kampaaniad, „Kodud teenuseid, et vähendada ohte ja ohtu sattumist tuleohutuks 2021“, Päästeameti ning luua eeldused turvalisuseks, sh turvatundeks. kodunõustamine jpm. Selleks kujundatakse poolte oskusi ja hoiakuid, võimestatakse inimesi ja kogukondi, täpsus- • Võeti kasutusele proaktiivse vestluse meetod, tatakse asutuste, ühingute ja kogukondade rolle et vägivalda kasutanud inimene võtaks oma ning arendatakse nende koostööd. teo eest vastutuse ja et vältida senisest enam vägivalla kordumist. Esimest korda aidatakse Meede koosneb viiest programmi tegevusest. samal ajal nii ohvrit kui vägivallatsejat. 1. Terviklikuma ja igaühe panusel põhinev • Jõustus uus tuleohutuse seadus ja loodi ennetustöö turvalisuse tagamiseks küttesüsteemide portaal. 2. Vähem inimkannatanutega õnnetusi 3. Vähem vägivalda 4. Turvalisem avalik ruum 5. Kaitstum vara, ohutum keskkond 12 Ülevaade meetme eesmärkide saavutamisest Tegelik täitmine Sihttasemed Meetme mõõdikud Allikas 2018 2020 2021 2021 2022 2030 Siseministeerium, Oma elukohta turvaliseks siseturvalisuse 96% 92% - ≥ 96% ≥ 96% ≥ 96% hindavate elanike osakaal avaliku arvamuse uuring Elanike osakaal, kes Siseministeerium, hindavad oma oskusi siseturvalisuse 61% 61% - ˃ 61% ˃ 61% ˃ 70% ennast ja teisi õnnetuse avaliku arvamuse korral aidata piisavaks uuring Siseturvalisuse vabatahtlike arv - vabatahtlikud päästjad 1938 2163 2319 ≥ 2400 ≥ 2550 ≥ 5000 Siseministeerium - vabatahtlikud 511 444 599 ≥ 500 ≥ 550 ≥ 1000 merepäästjad - abipolitseinikud 1038 1236 1186 ≥ 1200 ≥ 1400 ≥ 3000 Elanike osakaal, kel on valmidus hakata Siseministeerium, vabatahtlikuks siseturvalisuse - naabrivalves 56% 47% - ˃ 56% ˃ 56% ≥ 60% avaliku arvamuse - abipolitseinikuna 13% 13% - ˃ 13% ˃ 13% ≥ 15% uuring - vabatahtliku päästjana 15% 17% - ˃ 15% ˃ 15% ≥ 20% Siseturvalisuse vabatahtlike usaldusväärsus Siseministeerium, - naabrivalve 78% 77% - ≥ 78% ≥ 78% ≥ 80% siseturvalisuse avaliku arvamuse - abipolitsei 75% 75% - ≥ 78% ≥ 78% ≥ 83% uuring - vabatahtlik pääste 87% 84% - ≥ 87% ≥ 87% ≥ 90% 2021. aastal ei tehtud siseturvalisuse avaliku vabatahtlikku päästjat. Olulisemaks põhjuseks arvamuse uuringut, mistõttu saab ennetava ja saab pidada koroonapiiranguid, mis piirasid turvalise elukeskkonna kujundamise eesmärkide suhtlust kogukondades, sh võimalike uute vaba- poole liikumist hinnata täpsemate programmi tahtlikega. Vabatahtlikud päästjad viisid läbi 3437 tegevuse mõõdikute ja muu olemasoleva statisti- ennetustegevust, millest 85% moodustas kodu- ka põhjal. nõustamine. Peale kodunõustamise tegid vaba- tahtlikud ka operatiivennetust ja muid ennetus- Siseturvalisuse vabatahtlikke lisandus päästjate ja tegevusi. merepäästjate ridadesse ning riigiinfo teenuse pakkumisele abiks. Vabatahtlike merepäästjate arv suurenes 444-lt koguni 599-le ja merepäästjate tööaeg suurenes Abipolitseinike arv vähenes aga 4%, samas 75%. Vabatahtlike arvu suurendamise kõrval tasub aktiivsete abipolitseinike osakaal suurenes ja tänu pöörata ka edaspidi tähelepanu vabatahtliku nende mitmekülgsemale kaasamisele kasvas ka tegevuse mitmekesistamisele, sh vabatahtlikele töötundide arv 10%. 2021. aastal oli aktiivsete8 asjakohaste osalusvõimaluste pakkumisele, ning abipolitseinike osatähtsus 45%, 2020. aastal 42%. seeläbi aktiivsete vabatahtlike arvu suurendamise- 2021. aastal oli kokku 2319 vabatahtlikku päästjat. le. ■ Strateegilise eesmärgi täitmisest jäi puudu 81 8 Aktiivne abipolitseinik on see, kes on kalendriaasta jooksul panustanud vähemalt 60 tundi. 13 Meetme eelarve Meetme eelarve täitmine 2021 esialgne eelarve 2021 lõplik eelarve 2021 eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Kulud 39 894 42 326 43 174 Investeeringud 1 096 2 347 1 271 Meetme tegevuste 2021. aasta kulud (tuh €) 30 000 25 891 25 000 20 000 15 000 10 000 7 369 5 796 3 862 5 000 257 0 Terviklikum ja igaühe Vähem Vähem vägivalda Turvalisem avalik Kaitstum vara, panusel põhinev inimkannatanutega ruum ohutum keskkond ennetustöö õnnetusi turvalisuse tagamiseks Programmi tegevuste elluviimisest Programmi tegevus 1.1. Terviklikuma ja igaühe panusel põhinev ennetustöö turvalisuse tagamiseks9 Tegevuse eesmärk oli tõhustada valdkonnaülest lepinguid võrgustikutöö edendamiseks ja turva- ennetust ja edendada siseturvalisuse vaba- lisuse suurendamiseks. Turvalisuse valdkonnas tahtlikuna tegutsemist. võrgustikutöö edendamiseks, toetamiseks ja suunamiseks toimus maakondlikul tasandil 33 21. aprillil 2021 leppisid valdkonnaülest ennetust kontakttegevust, millesse oli kaasatud kokku 792 juhtivad ministrid – justiitsminister, haridus- ja inimest. Samuti jätkasid tööd maakondade teadusminister, kultuuriminister, rahandus- turvalisuse nõukogud ja võrgustikud. Nad olid minister, sotsiaalkaitseminister, tervise- ja töö- kaasatud ka maakondlike kriisikomisjonide töösse minister ning siseminister – kokku põhimõtted10, ning aitasid ennetada ja lahendada erinevaid mis suunavad edasist koostööd ja ühistegevust probleeme (nt vaktsineerimise koordineerimine). valdkonnaülese ennetuse elluviimisel ning toeta- vad valdkonnaülese ennetuse kontseptsooni11 Toimus ka neli regulaarset üleriigilist maakondade elluviimist. Kokkulepe annab juhiseid poliitika- turvalisuse nõukogude esindajate kohtumist, mille kujundajatele ja otsustajatele nii riigi kui ka koha- abil koordineeriti maakonna ja kohaliku tasandi likul tasandil. Valdkonnaülese ennetuse põhi- turvalisuse valdkonna tegevusi. mõtete elluviimiseks moodustatakse ennetus- Siseministeerium korraldas maakondade arendus- nõukogu kolme valitsuskomisjoni – lastekaitse organisatsioonide ja kohalike omavalitsuste nõukogu, süüteoennetuse nõukogu ja uimasti- esindajatele koolituse kohaliku tasandi turvalisuse ennetuse valitsuskomisjoni – ühendamise teel. planeerimise põhimõtete teemal. 2021. aastal pikendati Siseministeeriumi ja maakondade arendusorganisatsioonide koostöö- 9 Seotud „Eesti 2035“ sihi „Rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaalkaitse“ muutusega „B. Kujundame elukeskkonna ning inimeste hoiakuid ja käitumist tervist ja keskkonda hoidvaks ning vähendame riskikäitumist“. 10 Valdkonnaülese ennetuse põhimõtted; https://www.just.ee/kuritegevus-ja-selle-ennetus/valdkonnaulese-ennetuse- pohimotted. 11 Eesti valdkondadeülese ennetuse kontseptsioon; https://siseministeerium.ee/ennetus-peab-olema-valdkondade-ulene. 14 Regulaarselt peeti maakondlike turvalisuse nõu- siseturvalisuse teavituskampaaniate tõhustamine kogude juhtrühma koosolekuid üleriigiliste tege- neurouuringute abil“. vuste koordineerimiseks. Ennetustegevusest võib esile tõsta mitut sihista- Turvalisuse võrgustikutööd on küll aastaid juba tud tegevust, nagu SPIN-programm, STEP- tehtud, kuid siiski on nii maakondlikul kui ka programm ja VEPA käitumisoskuste mäng. kohalikul tasandil jätkuvalt vaja arutada ja lahti 2021. aastal jätkus STEP-programmi elluviimine mõtestada kohalike omavalitsuste rolli turvalise Euroopa Sotsiaalfondi rahastusest. Programmi elukeskkonna kujundamisel ning turvalisuse eesmärk aastatel 2015–2021 oli õigusrikkumise suurendamisel. 2021. aastal koostati edasi koha- tõttu ebasoodsas olukorras olevate NEET-noorte liku tasandi turvalisuse nõukogude kontseptsiooni, retsidiivsuse ja korduvkuritegevuse mille eesmärk on toetada ja suunata turvalise vähendamine nende tööle või elukeskkonna arendamist kohalikul tasandil. 2022. õppesse aitamise abil. 2021. aastal alustatakse kohaliku tasandi tegevuste 312 noort aastal hinnati programmi toetamist kontseptsioonis kokkulepitud põhi- on saanud STEP-ist mõju, koostati lõpparuanne ja mõtete ja soovituste alusel. Kohaliku tasandi rolli abi sobiva töö- ja Stories for Impact’i eksperdid tugevdamiseks turvalise elukeskkonna loojana õppekoha leidmisel tegid kulu-tulu analüüsi. pakub Siseministeerium järgnevatel aastatel koha- ning oma eluga Kokkuvõttes leiti, et programm likele omavalitsustele võimaluse osaleda tege- õiguskuulekalt edasi toob Eesti riigile vähemalt 2,5- minemisel vustes, mille eesmärk on tõhustada turvalisuse kordset tulu. Selgus ka, et tänu valdkonna kavandamist (koolitused, nõustamised, STEP-programmi läbimisele on heade kogemuste vahetamine jne). retsidiivsust prognoositust palju vähem. Koostati maakondade turvalisuse nõukogude STEP-programm on seega väga tõhus ja parima praktika kogumik, mis sisaldab valikut ühiskonnale kasulik tegevus. Programmi toetasid mõjusamatest ja süsteemsematest tegevustest Siseministeerium ja Euroopa Sotsiaalfond kuni turvalisuse suurendamiseks või võrgustikutöö 30.09.2021. Selle programmi eelarve 2021. aastal edendamiseks kogu maakondade turvalisuse nõu- oli 67 498 eurot. Projektiperioodi jooksul osales kogude tegevusaja jooksul aastatel 2016–2021. programmis 312 noort ja tööle või õppima asus Parima praktika kogumik võimaldab õppida 160 noort. naabritelt ja jagada teadmist hästi toimivate 2021. aastal jätkus SPIN-programmi tegevuste kohta. rakendamine. Programmi ees- Siseministeerium jätkas kogukondliku turvalisuse märk on arendada ja tugevdada toetusprogrammi elluviimist. Selle eesmärk oli selles osalevate noorte 977 nooreni parandada kogukonnaliikmete turvalisus- ja sotsiaalseid ja enesejuhtimise on jõudnud spordil ohutusteadmisi ja -oskusi ning aidata vähendada oskusi ning vähendada riski- põhinev riskioludes riskikäitumist. Avalikud taotlusvoorud viisid läbi käitumist. 2022. aasta alguse elavatele ja vähemate võimalustega maakondade arendusorganisatsioonid ja turva- andmetel rakendatakse SPIN-i noortele suunatud lisuse nõukogud. 2021. aasta toetusprogrammi kümnes maakonnas 15 oma- SPIN-programm maht oli 200 000 eurot. 2022. aastal enam sellist valitsuses. Kokku tegutseb 28 toetusprogrammi ellu ei viida, kuid Sise- noorterühma, millest 14 on saanud ministeerium pakub kohalikele omavalitsustele raha Euroopa Sotsiaalfondist ja Sise- edaspidi muul moel tuge, lähtudes turvalisuse ministeeriumilt.12 nõukogude kontseptsioonist. 2021. aastal laieneti nelja uude piirkonda (Paide, Siseturvalisuse programmi üks siht on lähtuda Rapla, Viljandi ja Haapsalu). SPIN-programmi ennetustegevuses enam teadus-, tõendus- ja tegevustega on kuue tegutsemisaasta jooksul analüüsipõhisusest ning loobuda tegevustest, mis jõutud 977 nooreni. 2021. aastal alustati SPIN- mõju ei too. Selle jaoks on oluline ennetustegevust programmi metoodikale tugineva täiendkoolitus- hinnata ja seda ka läbivalt tehakse, näiteks valmis programmi ettevalmistamist SPIN-programmi- Tartu Ülikooli teadlastega koostöös uuring „Eesti välistele noortega tegelevatele treeneritele. SPIN- 12 Programmi teised rahastajad ja toetajad on loetletud veebilehel https://www.spinprogramm.ee/toetajad/. 15 programm pälvis Vabariigi Presidendi kultuuri- süsteemiga. Uuringu tulemustega arvestati abi- rahastult sotsiaaltöö preemia. SPIN-programmi politseinike motivatsioonisüsteemi arendamisel ja tegevuseks eraldati 2021. aastal Euroopa mentorlussüsteemi loomisel. 2021. aastal koolitati Sotsiaalfondist ja Siseministeeriumilt ligi 310 000 esimesed mentorid ja tehti ettevalmistusi eurot. mentorlusprogrammi katsetamiseks 2022. aastal. Mentorlusprogrammi eesmärk on hoida abi- 2021. aastal jõustus otsus viia VEPA käitumis- politseinikke aktiivsena ja toetada vabatahtliku oskuste mängu rahastamine ja elluviimine Sise- sisenemist organisatsiooni. 2021. aastal valmis ministeeriumi haldusalast Sotsiaalministeeriumi Siseministeeriumi audit abipolitseinike tegevuse haldusalasse. Muudatuse eesmärk on parandada juhtimise tõhususe kohta. programmi kättesaadavust. 2021. aasta Päästeameti vabatahtlike rahulolu- Tugevdamaks koostööd turvalisuse loomisel ja uuringu14 järgi on peamised vabatahtlikuna siseturvalisuse vabatahtliku tegevuse aren- tegutsema kannustavad tegurid soov panustada damisel, uuendas Siseministeerium koostöös kogukonda, suurendada turvalisust ja aidata abi- Päästeameti ning Politsei- ja Piirivalveametiga vajajaid, põnevus, enesearendamise võimalused koostööleppeid järgmiseks kümneks aastaks ning tore seltskond ja head suhted. Kuigi 78% MTÜ-dega Eesti Naabrivalve, Eesti Abipolitseinike vastanutest hindas oma motivatsiooni vaba- Kogu, Päästeliit ning Eesti Vabatahtlik Mere- ja tahtlikuna tegutseda suureks, on 73% vastanutest Järvepääste. samal ajal mõelnud tihti vabatahtliku tegevuse Oluline tegevussuund on mitmekesistada sise- lõpetamisest. Peamine rahuolematust tekitav turvalisuse vabatahtlikuna tegutsemise võimalusi. aspekt vabatahtliku päästjana tegutsemisel on 2021. aastal kaasati nii abipolitseinikuid kui ka vabatahtlikuks tegevuseks vajalike vahendite vabatahtlikke merepäästjaid varasemast mitme- kvaliteet (25% vastanutest ei ole rahul). Samuti külgsemalt ja selle tulemusel tegid nad võrreldes oodatakse hüvitiste ja püsitoetuste suurenemist. eelnevate aastatega suuremas mahus vaba- Vabatahtlikud sooviksid rohkem koolitusi ja tahtlikku tööd. Samas on valdkondi, kus on õppusi, kuigi pakutavate koolituste kvaliteeti vabatahtlike kaasamiseks tarvis muuta õigusakte, hinnatakse pigem heaks. Vabatahtlikud ootavad sh mõelda kontseptuaalselt läbi, mis moel on Päästeametilt oma tegevusele rohkem tagasisidet mõistlik vabatahtlikke kaasata. 2021. aastal ja selgemaid sõnumeid eesmärkide kohta, kuigi valmis selleks näiteks päästeseaduse muutmise viimase puhul on nähtud olukorra paranemist, ning seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus, mille oma võimeid soovitakse veelgi rohkem rakendada. järgi on seaduse üks eesmärk anda Päästeametile Eriti oodatakse rohkem sisulist suhtlust piirkonna- õigus kaasata demineerimistööle vajalike teadmis- juhi ja komando tasandilt, kuid ka suuremat te ja oskustega vabatahtlikke, et tagada kaasatust vabatahtlikke puudutavates otsustes. demineerimistöö toimepidevus võimalike ressursi- Üldine rahuolu Päästemeti kui partneriga on suur mahukate sündmuste ja kriiside lahendamiseks. – nii vastas 76% vastanutest – ja umbes sama Kaasamine ei tohi loomulikult seejuures tekitada palju vastanutest tunneb, et neid hinnatakse ebaproportsionaalselt suurt ohtu kaasatavale koostööpartnerina, kuid oodatakse riigilt suuremat isikule. Ka abipolitseinike mitmekülgsemaks tunnustamist. Eeltoodud kitsaskohti aitab edas- kaasamiseks politseitöösse on plaanis edaspidi pidi kindlasti ületada Päästeameti vabatahtlike õigusruumi täiendada. kaasamise kontseptsioon, mille koostamisega Siseturvalisuse vabatahtlikuna tegutsemise 2021. aastal jätkati. Kontseptsioon valmis 2022. võimaluste arendamisel on vaja mõista vaba- aasta alguses ja see sisaldab terviklikku käsitlust, tahtlike motivatsiooni ja ootusi. kuidas vabatahtlikke kaasata ja toetada ning täpsemaid arengusuundi ja tegevusi 2030. 2021. aasta abipolitseinike motivatsiooni- ja aastani. rahulolu-uuringule13 vastanutest kaks kolman- dikku oli rahul olemasoleva motivatsiooni- 2021. aastal tunnustas Siseministeerium juba kümnendat aastat järjest siseturvalisuse vaba- 13 Politsei- ja Piirivalveamet 2021. Abipolitseinike motivatsiooni ja rahulolu analüüs. 14 Päästeamet. Päästeameti vabatahtlike rahulolu-uuring. 16 tahtlike rühmi tunnustamisele eelnenud aastal goorias: aasta vabatahtlik päästekomando või tehtu eest ning tänas inimesi, ettevõtteid, asutusi reservpäästerühm, aasta vabatahtlik merepääste- ja ühinguid, kes meie riigi turvalisusse panustavad. ühing, aasta abipolitseinike rühm, aasta naabri- Kandidaate tunnustamiseks said esitada kõik valve piirkond ja aasta siseturvalisuse vabatahtlike Eesti inimesed ja organisatsioonid viies kate- toetaja. ■ Programmi tegevus 1.2. Vähem inimkannatanutega õnnetusi15 Viidi ellu erinevaid ennetustegevusi, et vähendada annab ka Päästeametile olulise aluse ennetustöö raske tervisekahjustuse või surmaga lõppenud kavandamiseks. õnnetuste arvu. 2021. aastal korraldati esimest korda Politsei- ja Päästeamet pakkus kodunõustamist 21 928 korral Piirivalveameti, Päästeameti ja Transpordiameti (2020. aastal 19 766), neist 13% tegid vaba- ühiskampaania „Sul on selgroogu“17. Kampaania tahtlikud. eesmärk oli kutsuda inimesi üles märkama alkoholiga kaasnevat riskikäitumist ja anda Päästeameti veetavas projektis „Kodud tule- praktilist nõu, kuidas kriitilisel hetkel takistada ohutuks 2021“ osales 76 kohaliku omavalitsuse kaaslast joobes peaga rooli istumast või ujuma üksust, kellega koostöös muudeti 763 lastega minemast. Alkohol valiti fookusteemaks seetõttu, pere, üksi elava eaka või puudega inimese kodu et juba kolm aastat järjest on üle poolte ohutumaks: tehti ehitustöid, korrastati kütte- ja uppunutest olnud joobes ja joobes mootor- elektrisüsteeme ning paigaldati vajalikud andurid. sõidukijuhi tõttu on viimase nelja aasta jooksul Keskmiselt kulus ühe kodu korrastamiseks kaotanud elu üle kümne inimese aastas. peaaegu 3500 eurot. 2021. aastal oli projekti Kampaaniajärgse küsitlusuuringu tulemustest „Kodud tuleohutuks“ maht 600 000 eurot. 2022. selgus, et kampaaniat märkas ühel või teisel moel aastal jätkatakse projektiga väiksemas mahus 51% elanikkonnast ja 57% sõidukijuhtidest. ning keskendutakse enam elektrisüsteemidele ja inimeste vajadustest tulenevatele erilahendustele. 2021. aasta suvel pööras Päästeamet suuremat tähelepanu veeohutusele, et kasvatada inimeste 2021. aastal jõustus uus tuleohutuse seadus, mille teadlikkust veega seotud ohtudest. Operatiiv- eesmärk on suurendada Eestis tuleohutute ennetust18 tehti 2021. aastal veeohutuse objektide hulka, teadvustada inimestele nende tagamiseks kolm korda rohkem (3907 korral) kui endi vastutust tuleohutusnõuete täitmisel, sellele eelnenud aastal (1068 korral). vähendada tules hukkunute arvu ning luua senisest paindlikumad võimalused avaliku ja Tegevuste eesmärk oli ka parandada elanike häda- erasektori koostööks. olukorraks valmisolekut19. Selleks tehti näiteks erinevaid teavitustegevusi. Korrati ka 2020. aasta Tuleohutust aitas parandada ka küttesüsteemide kampaaniat „Varu enne maru!“, millega tuletatakse portaali loomine16. Nüüd on võimalik ühest kohast inimestele meelde koduse varu tähtsust.20 saada ülevaade küttesüsteemide korrasolekust ning teenust pakkuvatest kutselistest korstna- Elanike hädaolukorraks valmisoleku indeksi pühkijatest ja pottseppadest. Selliselt info kogu- keskmine tulemus on jäänud võrreldes 2019. mine vähendab eelkõige bürokraatiat (vajalik aastaga samale tasemele (45). Seda võib selgitada dokumentatsioon muutus digitaalseks), aga asjaoluga, et koroonapandeemia tõttu on jäänud 15 Seotud „Eesti 2035“ sihi „Rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaalkaitse“ muutusega „B. Kujundame elukeskkonna ning inimeste hoiakuid ja käitumist tervist ja keskkonda hoidvaks ning vähendame riskikäitumist“. 16 Küttesüsteemide portaal; https://kuttesusteem.paasteamet.ee. 17 Kampaania „Sul on selgroogu“; https://selgroog.ee/. 18 Kutseliste ja vabatahtlike päästemeeskondade ennetustöö käigus tehtavad patrullsõidud (nt veekogude ujumiskohtades või tuleohtlikul ajal metsas ohutusalaseks teavitustööks). 19 Kriisideks valmisoleku täpsem ülevaade on peatükis „Kindel sisejulgeolek“. 20 Soovituslik nädalane varu; https://www.rescue.ee/et/juhend/soovituslik-haedaolukorra-varu. 17 juba kaks aastat ära kontaktkoolitused ja hulk teisi des, kus on rohkem vene keelt emakeelena ennetustegevusi. Uuringu järgi on osa piirkonda- kõnelevaid inimesi, nt Ida-Virumaal – selle des hädaolukorraks valmisolek aastate jooksul sihtrühmani on paraku ka keerulisem jõuda. ■ paranenud ja väiksemaks on see jäänud piirkonda- Programmi tegevus 1.3. Vähem vägivalda21 Tegevused olid mõeldud vägivalla ennetamiseks ja se tutvustamine ja nõusoleku saamisel viisid selle riski varajaseks märkamiseks ning ohvriabi vägivallast loobumise tugiliini nõustajad kannatanute kaitsmiseks.22 läbi proaktiivse vestluse. Esimest korda abistata- kse samal ajal nii ohvrit kui vägivallatsejat. Suur Viidi ellu tegevusi, mis on kokku lepitud lähisuhte- väljakutse on saavutada tasakaal nõustajate vägivalla tõkestamise memorandumis ja tegevus- võimekuse ja teenuse nõudluse vahel. Vägi- kavas aastateks 2019–2023 ning vägivalla- vallatsejatega tegelemine on üks oluline osa ennetuse kokkuleppes aastateks 2021–2025. kannatanule kaitse tagamisel, mis tähendab, et kui Kõikides Eesti maakondades jätkasid tööd politsei suunab ohvriabisse üle 300 ohvri kuus, on MARAC-i võrgustikud, et tagada vägivalla ohvritele vaja sarnases mahus suunata abi saama ka kaitse ja turvalisus. 2021. aastal aidati MARAC-i vägivallatsejaid. See tähendab vägivallatsejatega võrgustiku kaudu lahendada 129 elule ja tervisele tegelevate nõustajate suurendamist sarnaselt suure riskiga perevägivalla juhtumit. Kolmel juhul ohvriabitöötajatega. oli kannatanu mees ja ülejäänutel naine. Kui Lähisuhtevägivalla ennetamiseks ning korduvate arvestada kannatanute juurde ka peres elavad ja raskete tagajärgedega juhtumite ärahoidmiseks alaealised lapsed, sai 2021. aastal MARAC-i on politsei muutnud oma praktikat pidevalt võrgustiku kaudu abi kokku 341 inimest. Aastatel süsteemsemaks. 2021. aastal juurutati mitmeid 2015–2021 on abi saanud 1443 inimest. varem välja töötatud uuendusi. Näiteks hinnatakse Lähisuhtevägivalla all kannatavate noorte ja alates 2020. aastast iga lähisuhtevägivalla juhtumi perede kindlakstegemist ning nende probleemide puhul riske ja sellest lähtudes planeeritakse koos- lahendamist võrgustikutöö meetodil rahastavad töös partneritega maandamistegevusi: järel- Euroopa Sotsiaalfond ja Siseministeerium ning kontrolli, abivajaduse väljaselgitamist jms. Esi- 2021. aastal eraldati umbes 112 000 eurot. mesel võimalusel teavitatakse abivajajatest koha- Lisaks MARAC-i võrgustikule viidi ellu ka teisi likku omavalitsust või ohvriabi. Tänu 2020. aastal vägivalla vähendamiseks ja ennetamiseks mõel- valminud andme- ja teabevahetuslahendusele dud tegevusi. Selleks, et vägivalda kasutanud edastatakse politsei infot kiirelt ja ühetaoliselt ning inimene saaks võimalikult kiiresti peale teo see annab abistavatele asutustele võimaluse kohe toimepanemist infot abisaamise võimaluste kohta oma tegevusega alustada. Väljakutse on tagada ja võtaks oma teo eest vastutuse, leppisid Politsei- süsteemne ja valdkonnaülene lähisuhtevägi- ja Piirivalveamet, Riigiprokuratuur ning Sotsiaal- vallaga tegelemine ning iga abistava asutuse kindlustusamet 2020. aasta novembris kokku üheaegne tegutsemisvalmidus. Selleks on vajalik proaktiivse vestluse meetodi kasutamise põhi- ühine vastutus, konkreetne tööprotsess, rolli- mõtetes ja katsetamises 2021 aastal 23. Politsei selgus jms ning tuginedes rahvusvahelisele ülesanne oli tagada kõikidele esimest korda kogemusele õiguskaitseasutuste spetsialiseeru- lähisuhtevägivallas kahtlustatavana kinni- mine. Vaja on ka igati suurendada lähisuhte- peetavatele või ülekuulatavatele proaktiivse vestlu- vägivallast teadlikkust ja ekspertide koostööd. 21 Seotud „Eesti 2035“ sihi „Rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaalkaitse“ muutusega „C. Toetame vaimset tervist ning vähendame vaimset ja füüsilist vägivalda“. 22 Programmis olid planeeritud selle teema raames ka tegevused radikaliseerumise ennetamiseks, kuid neid on aruandes avatud peatükis „Kindel sisejulgeolek“. 23 Sihtrühmas olid esimest korda lähisuhtevägivallas kuni 48 tundi kahtlustatavana kinnipeetud, esimest korda lähisuhtevägivallas kahtlustatavana ülekuulatavad ja MARAC-is oleva juhtumiga seotud isikud. 18 2021. aastal korraldati Siseministeeriumi, Põhja- vägivallast lähedalt ja kaugelt“. Konverents tõi maade Ministrite Nõukogu esinduse Eestis ja kokku lähisuhtevägivalla eksperdid nii Eestist kui partneritega koostöös konverents „Lähisuhte- ka välismaalt. ■ Programmi tegevus 1.4. Turvalisem avalik ruum24 Viidi ellu tegevusi eelkõige selleks, et edendada töötada tõhusamalt kohalike inimestega, nõusta- inimeste oskusi ennetada avalikus kohas ohte, des neid küberturvalisuse teemadel, ning ennetada nende ilmnemisel käituda ning kujundada avalik paremini süütegusid veebiruumis. 2021. aastal ruum ohutut ja turvalist käitumist soodustavaks. lisandus seega veebipolitseinikuid ja katseprojekti tulemusel töötab alates 2022. aasta algusest Kõigis prefektuurides tehti kohaliku omavalitsuse varasema kolme veebipolitseiniku asemel kokku üksustega koostööd näiteks arengueesmärkide 13 veebipolitseinikku. püstitamisel (liikluskorraldus ja -ohutus, tänava- valgustus, kaamerate paigaldamine, lähisuhte- Turvalisema avaliku ruumi kujundamisel kesken- vägivald, riskipered, abivajadusega isikud, uimasti- dutakse ka asutuste suutlikkusele toetada enne- ennetus, vägivallakuritegude vähendamine). 2021. tavalt korra tagamist. Näiteks on üks fookusteema aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistel alaealiste õigusrikkumiste vähendamine. Justiits- tehti ettepanekuid, et siseturvalisuse suuren- ministeerium viib aastatel 2019–2023 ellu projekti damiseks vajalikud teemad jõuaksid erakondade „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“25, ja valimisliitude valimislubadustesse ning selle abil mille eesmärk on vähendada alaealiste õigus- ka koalitsioonilepingutesse. Kõige rohkem ette- rikkumisi. Politseil on oluline roll tegevuste panekuid tehti sotsiaalprogrammide ja turvalise elluviimisel, eelkõige uute lühisekkumise meeto- ruumiloome teemadel, sh korrakaitseametniku või dite kasutuselevõtmisel. 2021. aastal valmis AS-i -üksuse edendamiseks. Emor uuring „Alaealiste õigusrikkumistele suuna- tud lühisekkumiste analüüs“, milles kaardistati nii Politsei- ja Piirivalveameti eestvedamisel valmis rahvusvahelist kui ka Eesti lühisekkumise turvalise ruumiloome kontseptsioon ning õppe- kogemust ja analüüsiti võimalusi, kuidas politsei programm. Tehti turvalise ruumiloome koolitusi nii saaks kasutada mõjusalt lühisekkumist. Analüüsi kohaliku omavalitsuse planeerimisega tegelevate- aluseks võttes alustas politsei 2021. aastal le ametnikele kui ka politseinikele. alaealistele õigusrikkujatele mõeldud mõjutus- Politsei- ja Piirivalveamet võttis kasutusele avalike vahendite kasutamise süsteemi loomisega avaliku ürituste riskide hindamise ja maandamis- sektori innosprindis. 2021. aastal hakati Politsei- ja meetmete planeerimise süsteemi, mis aitab Piirivalveametis alaealiste süütegudele reageeri- avalikel üritustel turvalisust paremini tagada. misel kasutama perevestlust, mis loodi 2020. 2020. aasta lõpust kuni 2021. aasta alguseni viidi aasta avaliku sektori innovatsiooniprogrammi abil. Pärnu politseijaoskonnas ellu veebikonstaabli Tegemist on struktureeritud vestlusega lapse ja katseprojekt, et selgitada välja, kas kohaliku perega, et selgitada välja, mis ja miks juhtus, ning politseijaoskonna tasandile loodud veebipolitsei toetada peret, et olukord ei korduks. Vajaduse ametikoht aitab pakkuda kättesaadavamat ja korral suunatakse pere varakult vajalike teenuste- personaalsemat politseiteenust veebiruumis, ni. ■ 24 Seotud „Eesti 2035“ sihi „Ruum ja liikuvus“ muutusega „B. Planeerime ja uuendame ruumi ja teenuseid terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvastiku muutuste, tervise, turvalisuse, elurikkuse ja keskkonnahoiuga arvestavalt“ ja sihi „Riigivalitsemine“ muutusega „D. Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ja tagame julgeoleku ning turvalisuse“. 25 Projekti rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismi 2014–2021 programmi „Local Development and Poverty Reduction“ raames. 19 Programmi tegevus 1.5. Kaitstum vara, ohutum keskkond26 Vargused eluruumidest olid 2021. aastal viimase osales ka Politsei- ja Piirivalveamet. Kampaania viie aasta madalaimal tasemel. Kuna igaüks saab eesmärk on aidata tunda ära petukõnesid ja vältida väikeste sammudega oma vara kaitsta, osales seeläbi pettuse ohvriks langemist. Kampaania Eesti juba kolmandat aastat järjest üleeuroopalisel tulemusel suurenes koostöö Politsei- ja Piirivalve- sissemurdmiste fookuspäeval. Tegemist on ameti ning pankade vahel, infovahetus on kiirem ja kampaaniaga, mille eesmärk on ühiselt ennetada sujuvam. kodudesse sissemurdmisi, kutsudes üles igaüht 2021. aastal loodi 9 uut naabrivalve piirkonda, oma kodu turvalisusele kaasa aitama. millesse kaasati 135 majapidamist. Naabrivalve 2021. aastal suurenes kelmuste registreerimine loomise peamised põhjused on soov ennetada poole võrra. Inimeste teadlikkuse suurendamiseks kuritegevust ja vähendada seeläbi varguste arvu informeerib Politsei- ja Piirivalveamet regulaarselt naabruskonnas, parandada oskust märgata riske elanikke ning jagab ennetussõnumeid uute ning teha koostööd ja liita kogukonna liikmeid. kelmuste ja petuskeemide kohta erinevates MTÜ Eesti Naabrivalve sai 2021. aasta lõpus meediakanalites. 2021. aasta teises pooles algas valmis uue arengukava järgmiseks kümneks Eesti Pangaliidu infokampaania „Ei, aitäh!“, milles aastaks. ■ KOKKUVÕTE Olulisimad edusammud 2021. aastal • Justiitsminister, haridus- ja teadusminister, kultuuriminister, rahandusminister, sotsiaalkaitseminister, tervise- ja tööminister ning siseminister leppisid kokku valdkonnaülese ennetuse põhimõtetes. • Jätkati sihistatud ennetustegevusega: SPIN-programm, STEP-programm, MARAC-i võrgustik, erinevad kampaaniad, „Kodud tuleohutuks 2021“, Päästeameti kodunõustamine jpm. • Võeti kasutusele proaktiivse vestluse meetod, et vägivalda kasutanud inimene võtaks oma teo eest vastutuse ja et vältida senisest enam vägivalla kordumist. Esimest korda abistatakse samal ajal nii ohvrit kui vägivallatsejat. • 2021. aastal jõustunud tuleohutuse seaduse muudatus tõi kaasa küttesüsteemide portaali loomise. Nüüd on võimalik ühest kohast saada ülevaade küttesüsteemide korrasolekust ning teenust pakkuvatest kutselistest korstnapühkijatest ja pottseppadest. Selliselt info kogumine vähendab eelkõige bürokraatiat (vajalik dokumentatsioon muutus digitaalseks), aga annab ka Päästeametile olulist infot ennetustöö kavandamiseks. Olulisimad väljakutsed aastatel 2022–2025 • Vabatahtliku tegevuse edendamine. Selleks osalusvõimaluste mitmekülgsemaks muutmine ja vajaduse korral õigusruumi kohandamine. Siseturvalisuse valdkonna vabatahtlike arvu suurendamise kõrval tuleb pöörata senisest enam tähelepanu ka sellele, kuidas pakkuda olemasolevatele vabatahtlikele sobivaid osalusvõimalusi, vabatahtlikke hoida ja nende võimekust suurendada (nt on vaja uuendada vabatahtlike varustust). Toetavate IT-lahenduste pakkumine, et lihtsustada tööprotsesse ja korraldada abipolitseinike valdkonna igapäevatööd tõhusamalt. • Kohalike omavalitsuste rolli täpsustamine turvalise elukeskkonna kujundamisel ja turvalisuse suurendamisel. Sh turvalisuse nõukogude kontseptsiooni juurutamine, et toetada ja suunata turvalise elukeskkonna arendamist kohalikul tasandil. • Sihistatud ennetustegevusega jätkamine. Selle jaoks näiteks tõendus- või teadmispõhiste ennetus- programmide elluviimine. Vabaühenduste ja vabatahtlike eestvedajate koolitamine ja teavitamine. Samuti piirkondlikul ja kogukonna tasandil ennetuse eest vastutava valdkonnaülese mandaadiga koordinaatori ja koostöövõrgustiku kindlaks määramine ning selle abil ennetustegevuste senisest tõhusam elluviimine. ■ 26 Seotud „Eesti 2035“ sihi „Ruum ja liikuvus“ muutusega „B. Planeerime ja uuendame ruumi ja teenuseid terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvastiku muutuste, tervise, turvalisuse, elurikkuse ja keskkonnahoiuga arvestavalt“. 20 Meede 2. Kiire ja asjatundlik abi MEEDE 2. Kiire ja asjatundlik abi Meetme eesmärk: inimesed tunnevad ennast Meede koosneb neljast programmi tegevusest. kaitstuna ja avalikus kohas turvaliselt. Ohtu 1. Avaliku korra tagamise ja pääste valmisoleku sattumisel on abi saamine ja osutamine kiire ja planeerimine asjatundlik. Suurendatud on võimekust paljude kaasabil ohule reageerida ja leevendada ohu 2. Teadete kiire vastuvõtmine, abivajaduse realiseerumisel tekitatud kahju. Järelevalvet täpne väljaselgitamine ja abi väljasaatmine avaliku ruumi üle ja sündmuste lahendamist 3. Reageerimine õnnetustele ja ohtudele toetavad vähem bürokraatlik õiguskeskkond ning jätkusuutlikud innovaatilised infotehnoloogia- ja 4. Sündmuste lahendamine sidelahendused. 2021. aasta olulisimad edusammud Meetme kirjeldus: kiire ja asjatundliku abi meede • Kiire ja asjakohase abi tagamiseks asutuste keskendub avaliku korra kaitsmisele, ühiskonnas reageerimisvõimekuse kokkulepitud tasemel aktsepteeritud käitumisest kõrvalekalletele rea- hoidmine. geerimisele ning abi osutamisele vees, õhus ja • Liiklusseaduse muutmine, mis annab maismaal, eelkõige olukordades, kus on ohus võimaluse omavalitsustel koostöös Politsei- inimese elu ja tervis. Reageerib asjakohase ja Piirivalveameti ning Transpordiametiga pädevusega kutseline või vabatahtlik. Abi saamine paigaldada kohalikele teedele kiiruskaameraid ja osutamine on kiire ja vahetu. Sündmuseid ja suurendada seeläbi liiklusturvalisust. lahendavad professionaalid, keda toetavad vaba- • Koostöö Kaitseministeeriumiga laevastike tahtlikud, ja teised, kellel on võimekus lahendada ühendamiseks alates 2023. aastast, et avalikku korda kaitsvat ülesannet. tagada praeguse ressursiga parem valmisolek riigikaitseliste ja tsiviilülesannete täitmiseks nii rahu- kui ka kriisiolukorras. • Riigiinfo ja kriisiinfo teenuse arendamine. 21 Ülevaade meetme eesmärkide saavutamisest Tegelik täitmine Sihttasemed Meetme mõõdikud Allikas 2018 2020 2021 2021 2022 2030 Elanike rahulolu hädaabiteadete 94% 97% 96% ≥ 97% ≥ 97% ≥ 97% Häirekeskus menetlemisega Elanike rahulolu päästesündmuste 90% 93% 92% ≥ 93% ≥ 93% ≥ 93% Päästeamet lahendamisega Politsei- ja Elanike rahulolu politsei Piirivalveamet, 82% 85% 84% ≥ 82% ≥ 82% ≥ 90% tööga Eesti elanikkonna turvalisuse uuring Avaliku korra raskete Politsei- ja 1777 1405 1105 ˂ 1777 ˂ 1777 ˂ 1500 rikkumiste arv Piirivalveamet Elanike teadlikkus hädaabinumbrist 112 - pääste 93% 92% 94% ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% Häirekeskus - kiirabi 95% 92% 92% ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% - politsei 84% 89% 91% ≥ 90% ≥ 93% ≥ 95% Elanike rahulolu hädaabiteadete menetlemisega kiirabi ja päästet, on väiksem 50–74-aastaste ja on võrreldav 2020. aastaga, kuid kõnesid oli pensionäride seas, kuid politsei kutsumise puhul ei rohkem. Hädaabinumbrile helistati 1 050 015 saa väiksema teadlikkusega rühmi välja tuua. korral ja abi tuli välja saata 425 201 korral. Elanike rahulolu päästesündmuste lahendamise- Võrreldes eelmiste aastatega on suurenenud alla ga oli 92%. Päästesündmusi oli võrreldes 2020. kümne sekundi kestnud kõnede hulk (239 363). aastaga ligi tuhande võrra vähem. Kõige rohkem Seda võib põhjustada planeerimata helistamine reageeriti tulekahjudele (3733 korda), kuid samas (nt tegevused, mille käigus valitakse tahtmatult oli tulekahjudega seotud päästesündmuste arv hädaabikõne). 2022. aastal tasuks selgitada taasiseseisvumisaja väikseim. täpsemalt välja taoliste kõnede põhjused. Elanike rahulolu politsei tööga oli 84%, mis jäi Riigiinfo telefonile 1247 tehti samuti rohkem samasse suurusjärku nagu 2020. aastal. Välja- kõnesid: kokku 326 569 kõnet, kusjuures kõigi kutsete arv oli võrreldes 2020. aastaga 3% teenuste kõnede koguarv kasvas 72%. väiksem – seda suuresti tänu COVID-19-ga seotud Paranenud on teadlikkus sellest, et hädaabi- väljakutsete arvu vähenemisele. Peamised põhju- number 112 on lisaks politseile ka pääste ja kiirabi sed politsei kutsumiseks olid joobes isikute või kutsumiseks, siiski oli see oodatust mõnevõrra vägivallaga seonduv, politseile teate tegemine, väiksem. Teadlikkus, et numbril 112 saab kutsuda liiklusõnnetus ja öörahu rikkumine. ■ 22 Meetme eelarve Meetme eelarve täitmine 2021 esialgne eelarve 2021 lõplik eelarve 2021 eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Kulud 179 592 189 777 175 149 Investeeringud 12 560 12 763 8 895 Meetme tegevuste 2021. aasta kulud (tuh €) 140 000 119 564 120 000 100 000 80 000 60 000 45 676 40 000 20 000 9 827 81 0 Avaliku korra tagamise ja Teadete kiire vastu Reageerimine õnnetustele Sündmuste lahendamine pääste valmisoleku võtmine, abivajaduse täpne ja ohtudele planeerimine väljaselgitamine ja abi väljasaatmine Programmi tegevuste elluviimisest27 Programmi tegevus 2.1. Avaliku korra tagamise ja pääste valmisoleku planeerimine Erinevate õnnetustele ja ohtudele reageerimise reageerimisajad, pakutavad päästeteenused jne) teenuste elluviimisel aidatakse parandada ja analüüsi alusel tagatakse tõhusam valmisolek. suutlikkust hinnata varakult ohuolukordade teket Kuna see programmi tegevus on lahutamatu osa avalikus ruumis, seirata ohtude ja õnnetuste mitmest õnnetustele ja ohtudele reageerimise tõenäosust ning tagada riskipõhine valmisolek. teenusest ning eraldi teenuseid sel eesmärgil pole, Näiteks seirab Päästeamet pidevalt pääste- ei planeerita seda alates 2022. aastast eraldiseisva komandode, sh vabatahtlike päästekomandode programmi tegevusena. ■ valmisolekut (valvekoosseisud, vabatahtlike Programmi tegevus 2.2. Teadete kiire vastuvõtmine, abivajaduse täpne väljaselgitamine ja abi väljasaatmine Tagati hädaabiteadete menetlemine, operatiiv- tes etappides (nt kõne alustamine, probleemi ressursside ja operatiivinfo juhtimine ning abi- ja väljaselgitamine). infoteadete vastuvõtmine ja töötlemine. Abi- ja infoteenuse (1247) pakkumisel oli eelmisel Häirekeskuses töötati 112 ja 1247 teenustele välja aastal suurim koormus kriisiinfo teenusel, vastati kvaliteedijuhtimise süsteemid, tagamaks, et kõik 174 499-le koroonaga seotud kõnele. Teenuse hädaabikõned ja infoteated saaksid vastatud ja abi osutamisse oli kaasatud ligi 200 vabatahtlikku. välja saadetud. Kvaliteedijuhtimises on kasutusel Kokku on kriisiinfo teenusel 13 partnerit, sh kaks erinevad mõõdikud ja eraldi hinnatakse mõlema kohalikku omavalitsust. teenuse puhul töötajate töösooritust kõne erineva- 27 Kõik selle meetme all olevad programmi tegevused aitavad kaasa eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Ruum ja liikuvus“ muutusele „B. Planeerime ja uuendame ruumi ja teenuseid terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvastiku muutuste, tervise, turvalisuse, elurikkuse ja keskkonnahoiuga arvestavalt“. 23 Lisaks kriisiinfole on 1247 number kasutusel puu) ja pääste valdkonda (nt lõkke tegemise riigiinfo edastamiseks. Enamikul riigiasutustel on nõuded). olemas oma infotelefon, mis töötab tavapärasel Tehti ettevalmistusi, et parandada kõne- ja tööajal, aga paljud juhtumid leiavad aset väljaspool kuulmislangusega inimeste ligipääsu hädaabi- tööaega ja nädalavahetustel. Seetõttu saab alates numbrile 112. Lisaks kasvatati suutlikkust menet- 2021. aastast 1247 numbrile edastada teateid leda võõrkeelseid hädaabiteateid. lisaks teemadel, mis puudutavad Keskkonna- ametit (nt abivajav metsloom, reostus), 2021. aastal investeeriti 112 ja 1247 teenuste Transpordiametit (nt liiklustakistus, teele langenud arendamisse kokku ligikaudu 285 000 eurot.■ Programmi tegevus 2.3. Reageerimine õnnetustele ja ohtudele Ohtu sattumisel aidatakse inimesi kiiresti 7 min 29 sek 77% jõudis politsei piirajaga (20,5 minutit) hajaasustusalal elu ja tervist ja asjatundlikult oli keskmine ohustavale sündmusele. elupäästevõimekuse kohalejõudmise aeg elupäästesündmusele 84% jõudis politsei piirajaga (11,5 minutit) tiheasustusalal elu ja tervist ohustavale sündmusele. 36 minutit 32 minutit 3 tunni 90 minuti on reageerimise on reageerimise jooksul on jooksul on tagatud aeg veesõidukiga aeg veesõidukiga võimekus alustada demineerijate kohale- sündmuskohale sündmuskohale reostustõrje jõudmine pommi- ja Eesti merealadel piiriveekogudel operatsiooni plahvatusohu puhul mandril 1926 162 veesõidukit, sh 3 kopterit 55 mehitamata 4,4 miljonit maismaa- sõidukit 4 laeva 2 lennukit õhusõidukit liitrit kütust aastas Õnnetustele ja ohtudele reageerimiseks tagati damiseks. Vabariigi Valitsus kiitis heaks memo- valmisolek avaliku korra tagamiseks, CBRN-i randumi „Politsei- ja Piirivalveameti laevastiku sündmuste lahendamiseks, demineerimiseks, Kaitseministeeriumi valitsemisalasse üleandmi- päästmiseks maismaal ning abi osutamiseks Eesti ne“. Muudatuse eesmärk on tagada praeguse merealadel ja piiriveekogudel. Kiire ja asjakohase ressursiga parem riigikaitseliste ja tsiviilülesanne- abi tagamiseks hoiti asutuste reageerimis- te täitmine nii rahu- kui ka kriisiolukorras. võimekus kokkulepitud tasemel. Muudatuse järgi annab Politsei- ja Piirivalveamet 01.01.2023 oma neli laeva koos meeskondadega Suurematest muutustest võib välja tuua näiteks Kaitseväe koosseisu. Samuti võtab Kaitsevägi üle koostöö Kaitseministeeriumiga laevastike ühen- Politsei- ja Piirivalveameti radarite opereerimise, 24 samasse füüsilisse asukohta paigutatakse Meeskondade puuduse tõttu on praegu 15- Politsei- ja Piirivalveameti merevalvekeskus ja minutilise väljalennu valmidus tagatud kaheksa Kaitseväe mereoperatsioonide keskus ning Kaitse- tundi ööpäevas ja ülejäänud ajal on tagatud väe koosseisu luuakse ühendmereoperatsioonide väljalennuvalmidus ühe tunni jooksul. Lisaks keskus. sellele on Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavus- rahastu (Recovery and Resilience Facility ehk RRF) CBRN-i/HazMati28 valdkonna koostöö juhtimiseks raames muude Eesti riigi jaoks oluliste reformide ja arengu suunamiseks, sh rahvusvahelise koos- hulgas planeeritud arendada välja tervishoiu- töö kujundamiseks, loodi riigiülene koostöö- teenuste kättesaadavuse parandamiseks Politsei- formaat. ja Piirivalveameti juurde riigiülene mitmeotstarbe- Kokku tehti 2021. aastal kahjutuks 6930 lõhke- lise meditsiinikopteri võimekus. Projekti raames on keha, mida on 2117 võrra vähem kui 2020. aastal. kavas soetada Politsei- ja Piirivalveametile lisaks Kui vaadelda aga viimast 20 aastat, oli see tulemus kaks mitmeotstarbelist meditsiinivõimekusega hävitatud lõhkekehade koguselt 2020. aasta järel kopterit, värvata ja koolitada uusi meeskonna- teisel kohal. See peegeldab vajadust jätkuvalt liikmeid, laiendada Politsei- ja Piirivalveameti tagada demineerimisvaldkonna tööks vajalikud lennusalga põhibaasi Tallinnas ja ehitada uus vahendid, sh isikukaitsevahendid, ja arendada kopteribaas Tartusse ning rajada koostöös inimesi. Demineerimisvaldkonnas avati ühe edu- Sotsiaalministeeriumi valitsemisala partneritega sammuna Tallinna lähedal Männiku harjutus- kopterite maandumisplatsid regionaalsete haigla- väljakul nüüdisaegsetele ohutusnõuetele vastav te juurde. Projekti rakendamiseks on RRF-ist kinnine lõhkamiskoht. aastatel 2022–2026 planeeritud kokku 46,3 miljo- Loodi eeldusi selleks, et 2025. aastaks oleks nit eurot. Projekti püsivate tegevuskulude valmisolek lennata Politsei- ja Piirivalveameti katmiseks riigieelarvest on vaja Vabariigi Valitsuse mitmeotstarbeliste helikopteritega Tallinna rahastusotsust (prognoosi järgi 4,5 miljonit eurot baasist välja ööpäev ringi 15 minuti jooksul. aastas). ■ Programmi tegevus 2.4. Sündmuste lahendamine Sündmuste lahendamise raames tegeleti järele- tulemusel eelkõige liiklusturvalisus, sest kõikidest valve automatiseerimisega, menetluste digiteeri- inimkannatanutega liiklusõnnetustest leiavad 60% misega ja isikute kinnipidamise korraldamisega. aset just kohalike omavalitsuste teedel või tänavatel. Kiiruskaamerad paigaldatakse analüüsi Järelevalve automatiseerimisel oli suurim areng põhjal kõige liiklusohtlikumatesse kohtadesse. liiklusseaduse muutmine (muudatused jõustusid 2022. aasta märtsis). Muudatuste tulemusel Justiitsminister ja siseminister allkirjastasid tõuseb lubatud sõidukiiruse ületamise korral kokkuleppe, mille eesmärk on aastaks 2025 määratava hoiatus- või mõjutustrahvi määr ning digiteerida suur osa süüteomenetlusest selleks, et lisaks saavad omavalitsused võimaluse koostöös süütegude uurimises oleks võimalik kasutada Politsei- ja Piirivalveameti ning Transpordiametiga kaasaegseid lahendusi. Digimenetlus arvestab paigaldada kohalikele teedele kiiruskaameraid. rohkem kannatanu vajadustega, kaitseb enam Pool liikluskaamera trahvist laekub edaspidi menetlusosaliste õigusi ja lihtsustab oluliselt kaamera paigaldanud omavalitsuse eelarvesse. piiriüleste juhtumite lahendamist. Digiteerimine Tekkivat tulu saavad omavalitsused kasutada ka tõhustab menetluse läbiviimist tuntavalt. See muude turvalisust häirivate probleemide muudab info kõigile õigustatud pooltele samal ajal lahendamisel. Elanike jaoks suureneb selle 28 CBRN (ingl chemical, biological, radiological and nuclear threats) – rahvusvaheliselt levinud lühend, mis tähistab keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumamaterjalide kuritahtlikust väärkasutamisest põhjustatud ohte. Eesti keeles kasutatakse ka lühendit KBRT. HAZMAT (ingl hazardous materials) – rahvusvaheliselt levinud lühend, mis tähistab ohtlikke aineid või materjale. HAZMAT-i sündmus on õnnetusjuhtum, mis on tekkinud inimlikust eksimusest, loodusõnnetusest või tehnoloogilise protsessi tagajärjel. 25 kättesaadavaks. Lisaks on võimalik automati- Kulutõhususe suurendamiseks suleti Tartus ja seerida protsesse, mis ei vaja inimese sekkumist. Jõhvis arestimajad ning nende ülesandeid täida- vad vanglad. ■ KOKKUVÕTE Olulisimad edusammud 2021. aastal • Kiire ja asjakohase reageerimise tagamiseks asutuste reageerimisvõimekuste kokkulepitud tasemel hoidmine. • Liiklusseaduse muutmine, mis annab võimaluse omavalitsustel koostöös Politsei- ja Piirivalveameti ning Transpordiametiga paigaldada kohalikele teedele kiiruskaameraid ja suurendada seeläbi liiklusturvalisust. • Koostöö Kaitseministeeriumiga laevastike ühendamiseks alates 2023. aastast, mis aitab tagada praeguse ressursiga parema valmisoleku riigikaitseliste ja tsiviilülesannete täitmiseks nii rahu- kui ka kriisiolukorras. • Riigiinfo ja kriisiinfo teenuse arendamine. Näiteks saab alates 2021. aastast 1247 numbrile edastada teateid ka teemadel, mis puudutavad Keskkonnaametit (nt abivajav metsloom, reostus), Transpordiametit (nt liiklustakistus, teele langenud puu) ja pääste valdkonda (nt lõkke tegemise nõuded). Olulisimad väljakutsed aastatel 2022–2025 • Selliste lahenduste loomine, mis tagaksid kõigile abivajajatele võrdse juurdepääsu abi saamiseks hädaabinumbrilt 112. • Riigiinfo teenuse kontseptsiooni terviklik väljaarendamine, sh terviklik rollijaotus ja selge rahastusmudel, et saaks tagada kodanikele võimalikult mugav, lihtne ja kiire võimalus info saamiseks ühest kohast nii tavaolukordades kui kriiside korral. • Päästetöö suutlikkuse suurendamine (sh kliimamuutuste ja julgeolekuvajaduste tõttu) üleujutustele ja varingutele reageerimiseks, tormikahjustuste kõrvaldamiseks, metsatulekahjude kustutamiseks ning demineerimise ja keemiapääste suutlikkuse parandamiseks. • 2025. aastaks valmisoleku tagamine, et lennata Politsei- ja Piirivalveameti mitmeotstarbeliste helikopteritega Tallinna baasist välja ööpäev ringi 15 minuti jooksul. Lisaks sellele 2026. aastaks mitmeotstarbelise meditsiinikopteri ööpäevaringse kättesaadavuse tagamine – selle püsivate tegevus- kulude katmiseks riigieelarvest on vaja Vabariigi Valitsuse täiendav rahastusotsust (prognoosi järgi 4,5 miljonit eurot aastas). • Süüteomenetluse digiteerimisega seotud tegevuste elluviimine. Aastaks 2025 on plaanis digiteerida suur osa süüteomenetlusest selleks, et süütegude uurimises oleks võimalik kasutada kaasaegseid lahendusi. Digiteerimine tõhustab menetluse läbiviimist tuntavalt, sh võimaldab automatiseerida protsesse, mis ei vaja inimese sekkumist. • Eri valdkondadega koostöö tegemine, et tagada inimestele kõige sobivam abi ka nendes teemades, kus ei vastuta siseturvalisuse asutused, abi pakkumine sõltub eri valdkondade koostööst või rollijaotus ei ole asutuste vahel selgelt kokku lepitud. ■ 26 MEEDE 3. Kindel sisejulgeolek Meede 3. Kindel sisejulgeolek Meetme eesmärk: Eesti sisejulgeolek on kindel Meede koosneb neljast programmi tegevusest. ning seda ohustavad tegurid on hästi teadvustatud 1. Põhiseadusliku korra tagamine ja maandatud mitmesuguste riigisiseste tegevuste ja rahvusvahelise koostöö kaudu. Eesti 2. Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane elanikud ning avalik, kolmas ja erasektor on valmis võitlus tulema toime erinevate Eestit ohustavate 3. Kriisideks valmisolek ja nende lahendamine kriisidega. 4. Piirihaldus Meetme kirjeldus: meetmes keskendutakse põhi- seadusliku korra kaitsele, Eesti riigi vastase luuretegevuse ja lõhestuspoliitika tõkestamisele, 2021. aasta olulisimad edusammud riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitsele, • Tegevused terroristliku veebisisu, vaenuliku sisejulgeoleku tagamiseks vajaliku teabe ja mõjutustegevuse ja desinformatsiooni ning olukorrateadlikkuse tagamisele, terrorismi ja muu ebaseadusliku veebisisu kiiremaks vägivaldse äärmusluse ennetamisele ja eemaldamiseks ja veebikeskkonna tõkestamisele, kriisideks ja ressursimahukateks turvalisuse suurendamiseks (ühiskonna sündmusteks (sh terroriaktideks ja hübriid- teadlikkuse suurendamine, meediateadlikkuse ja kriisideks) valmisolekule ning reageerimisele, allikakriitilisuse edendamine, koostöö elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamisele, veebiettevõtjatega ja meediasektoriga). riigipiiri kontrollile, valvamisele ja kaitsmisele ning riigi julgeolekut enim ohustava raske ja • Narkovaldkonna tegevuste süsteemsemaks organiseeritud kuritegevuse ennetamisele ja elluviimiseks „Eesti narkopoliitika aastani tõkestamisele (korruptsioon, majanduskuri- 2030“ koostamine. tegevus ja rahapesu, organiseeritud kuritegevus, • Kriisireguleerimise valdkonna rollijaotuse terrorismi rahastamine, küberkuritegevus, narko- täpsustamine. Ettevalmistavad tegevused kuritegevus, inimkaubandus). valmisoleku parandamiseks, et anda elanikele Meetmel on avalik ja salajane osa. ja asutustele ohtude kohta õigel ajal infot. • Idapiiri maismaaosal piiritaristu ehitustööde jätkamine. 27 Ülevaade meetme eesmärkide saavutamisest Tegelik täitmine Sihttasemed Meetme mõõdikud Allikas 2018 2020 2021 2021 2022 2030 Elanike osakaal, kes hindavad heaks Siseturvalisuse Eesti valmisolekut tulla toime - 56% - - ≥ 56% ≥ 65% avaliku arvamuse erinevate kriisidega uuring Elanike osakaal, kes hindab heaks Siseturvalisuse Eesti valmisolekut tulla toime 45% 40% - - ≥ 45% ≥45% avaliku arvamuse terroriaktiga, kui see peaks juhtuma uuring Elanike osakaal, kes hindab Eesti Siseturvalisuse valmisolekut tulla toime välisriigi 57% 37% - - ≥ 57% ≥ 63% avaliku arvamuse mõjutustegevuse kasvuga heaks uuring Elanike osakaal, kes hindavad oma Siseturvalisuse teadlikkust küberkuritegevusega 52% 58% - - ≥ 59% ≥ 65% avaliku arvamuse seotud riskidest heaks uuring Maismaapiiri kaetus tehnilise Politsei- ja 52% 52% 57% ≥ 52% ≥ 52% 100% seirega (sh Peipsi järv, Narva jõgi) Piirivalveamet Riigikaitse avaliku Elanike osakaal, kelle hinnangul on 55% 64% 56% ≥ 62% ≥ 63% ≥ 75% arvamuse uuring, Eesti välispiir hästi kaitstud Kaitseministeerium Merepiiri kaetus Politsei- ja 100% 100% 100% 100% 100% 100% tehnilise seirega Piirivalveamet Elanike osakaal, kes peavad narkootikume kergelt kättesaadavaks: - kanep - 24% - - ≤ 24% ≤ 24% - amfetamiin - 10% - - ≤ 10% ≤ 10% Siseturvalisuse - rahusti/uinuti arsti korralduseta - 12% - - ≤ 12% ≤ 12% avaliku arvamuse uuring - ecstasy - 10% - - ≤ 10% ≤ 10% - kokaiin - 7% - - ≤ 7% ≤ 7% - dopinguained - 7% - - ≤ 7% ≤ 7% Eesti vastab FATF-i/ FATF-i29/MONEYVAL-i hinnang - - - - - FATF-i MONEYVAL-i rahapesuvastase võitluse kohta nõuetele hindamisraport Korruptsioonitajumise indeks30 Transparency 73 75 74 ≥ 76 ≥ 77 ≥ 77 (punktides) International olulise tähtsusega asutustevaheline koostöö ja Poliitilise süsteemi usaldusväärsus, majandus- selgem ülesannete jaotus. keskkonna konkurentsivõimelisus, kriitilise taristu vastupidavus, elukeskkonna ja küberruumi ohutus 2021. aastal mõjutasid meie sisejulgeolekut ning terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse olulisel määral arengud välismaal, eelkõige Valge- vastane võitlus on vaid väike osa tihedalt seotud venes, sh Valgevene hübriidrünnakud Poola, Leedu valdkondadest, mis riigi sisejulgeolekut otseselt ja Läti vastu. Samuti avaldas mõju olukord mõjutavad. Siseturvalisuse programmi elluviimisel Afganistanis ja sellega seotud migratsioonivood. oli nende teemade eesmärkide saavutamisel Valgevene diktaatori korraldatud hübriidrünnak 29 FATF (ingl Financial Action Task Force) ehk rahapesuvastane rakkerühm on demokraatlike riikide valitsuste vaheline organ, mis töötab välja rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse standardeid ja meetodeid ning edendab sellealast poliitikat. 30 Indeks koondab eri allikate andmeid ärivaldkonna ja riigiekspertide hinnangust avaliku sektori korruptsiooni tajumisele skaalal 1–100 punkti, kus 100 tähistab tajutava korruptsiooni puudumist. 28 näitas, et suunatud migratsiooni on raske pidurda- terrorismivastases võitluses seni keskendunud da ilma korraliku piiritaristuta. See võib olla ka üks ennetusele. Terrorismioht on Eestis endiselt väike, põhjus, miks Eesti inimestel oli 2021. aastal arva- selle nimel teevad jätkuvalt iga päev tööd mus, et võrreldes 2020. aastaga ei ole meie piir korrakaitse- ja julgeolekuasutused. Riik suurendab enam nii turvaline. Samas on ebaseaduslike piiri- asutuste tegutsemisvõimekust, sh julgeolekuriski- ületuste arv Eestis ikka langustrendis ning see on de hindamisel ja maandamisel ning ohtudele idapiiri väljaehitamise ning Politsei- ja Piirivalve- reageerimisel. Julgeolekuasutuste eestvedamisel ameti hea ennetustöö ja piiri valvamise tulemus. arendatakse ka toimivat võrgustikku asutustest, Seega võib kokkuvõttes tõdeda, et 2021. aastal oli kellel on teavet ja oskusi CBRN‑ohtude enneta- Eesti piir paremini valvatud ja kaitstud kui aasta miseks ja nendele reageerimiseks. varem. Küberkuritegevuses on näha olulist kasvu (2020. Koroonapandeemia on kinnitanud, et erinevate aastal registreeriti 1079 arvutikuritegu, 2021. valitsemisalade asutuste valmisolek tulla oma aastal 1596). Samuti registreeriti 2021. aastal valdkonna kriisidega toime on ebaühtlane ja tihti ei küberkuritegevuse ohvrite varaliseks kahjuks osata näha ühe valdkonna piiridest kaugemale. rekordiliselt üle kuue miljoni euro. Nende arvude Erinevusi on olnud kriisijuhtimise korralduses, ühene tõlgendamine on aga keeruline, sest ei ole kriisiplaanide detailsuses, reservide olemasolus ja täielikult selge, kas arvutikuritegevust esineb valmisolekus. Olukorra parandamiseks on samas Eestis oluliselt rohkem kui varem või on inimesed astutud erinevaid samme, nt tehtud muudatusi muutunud teadlikumaks ning õiguskaitseasutusi õigusruumis, et rolle täpsustada. Ebaühtlane on ka teavitatakse erinevate teavitus- ja infokampaania- kohalike omavalitsuste valmisolek kriisideks. te tulemusel senisest enam. Kriisideks valmisoleku uuringu andmetel on 77% Ohtlikke ja tõsisemaid süsteemivastaseid ründeid omavalitsustest saavutanud kriisideks valmis- registreeriti 2021. aastal 250 ehk 4 võrra vähem, olekus edasijõudnu või eeskujuliku taseme, 14% on kui 2020. aastal. Hüppelist kasvu ei ole tõsisemate baastasemel ning 9% ehk seitse omavalitsust jäid arvutikuritegude puhul täheldatud, kuid on toimu- allapoole baastaset.31 nud järkjärguline kasv, mis on üha digitaalsemas Eelmisel aastal oli koroonapandeemial mõju ka ühiskonnas loogiline asjade käik. sisejulgeoleku valdkonnale. Vaenulikku mõjutus- Küberkuritegevuse puhul on oluline, et õiguskaitse- tegevust oli Eesti vastu märgata vähem, kuid suur asutused suudaksid teha põhjalikumaid järeldusi. osa vaenu õhutavaid sõnumeid, sh terroristlikku Sellele aitab kaasa 2021. aastal avatud Politsei- ja sisu, liikus veebi. Ühiskonda lõhestavad vande- Piirivalveameti veebileht https://cyber.politsei.ee, nõud, libauudised ja desinformatsioon levisid mis võimaldab inimestel lihtsamini kuritegevusest veebis kiiresti ning sellega suurenes õiguskaitse- teavitada ning infot jagada. asutuste, eriti veebikonstaablite töökoormus, viimast leevendas mõnevõrra see, et eelmisel Korruptsioonikuritegude avastamine, tõkestamine aastal lisandus veebikonstaableid. ja ennetamine on riiklikult oluline prioriteet, kuna see võib mõjutada riigi ja põhiseaduslike insti- Eesti koos Euroopa Liidu partnerriikidega ja veebi- tutsioonide sõltumatust ja otsustamisvabadust ettevõtjatega, nagu Meta, Twitter, Youtube ja ning selle kaudu ka sisejulgeolekut. 2021. aastal oli Google, on arendamas võimekust ennetada ja Eesti korruptsioonitajumise indeks 7432 (soovitud tõkestada terroristliku veebisisu levitamist. Oleme tase oli 76). Samas, riikide võrdluses on Eesti 31 Uuringu tulemused leiab veebilehelt https://minuomavalitsus.fin.ee/et/kov/kovdetail. Kohalike omavalitsuste kriisideks valmisoleku indeksi metoodika koostas ja uuringu tegi Päästeamet koostöös Tallinna Ülikooli ja Rahandusministeeriumiga. Uuringu käigus vaadeldi 24 kriteeriumi täitmist viies teemas: 1) kriisireguleerimise nõuete täitmine; 2) kriisijuhtimise võimekuse tagamine kriisi ajal; 3) kriisi ajal elanikele abi tagamine; 4) riskikommunikatsiooni korraldamine ning 5) kriisi lahendamise ja taastamise võimekus. 32 Korruptsioonitaju indeks näitab korruptsioonitaset avalikus sektoris ja poliitikakujundamises nii, nagu seda tajuvad väliseksperdid ja äriringkonnad. Tulemused esitatakse sajapalliskaalal, kus 0 on kõrge ja 100 madal korruptsioonitase. Korruptsioonitajumise indeksi määratlemisel võetakse arvesse üle 12 uuringu tulemusi ja näitajaid, mis kajastavad terve avaliku sektori olemust, läbipaistvust, korraldust jne. 29 tulemus paranenud. 2020. aastal paiknes Eesti 17. Narkoturul on aga täheldada, et levivad uued ja kohal, kuid 2021. aastal 13. kohal. Korruptsiooni- potentsiaalselt veel ohtlikumad ained, mis proovi- tajumise indeksi arvutamisel mängivad rolli väga vad täita fentanüülipuudusest tekkinud tühimikku paljud riiklikud tegevused, millest enamik ei kuulu ja võivad põhjustada seninägematut tervisekahju Siseministeeriumi vastutusalasse. Korruptsiooni- või surmasid. Üks selline aine on isotonitaseen, kuritegude arv suurenes 2020. aastaga võrreldes mis on kanguselt fentanüüliga sarnane või isegi kuue võrra, kokku registreeriti 87 kuritegu. tugevam narkootiline aine ja on 2021. aastal Korruptsioonikuritegude liikidest registreeriti enim põhjustanud mitu surma. erinevaid altkäemaksuga seotud kuritegusid (45), Narkootikumide vahendamine on kõige organi- sealjuures registreeriti altkäemaksu võtmisest (15) seeritum kuriteo liik Eestis. Eesti narko- enam altkäemaksu andmist (23), mis tähendab, et kuritegevuse dünaamikat mõjutas 2020. aastal ametiisikud teatavad altkäemaksu pakkumisest. 33 alanud pandeemia, mis tõi kaasa muutused Narkovaldkonna trende kaardistatakse üleriigiliste liikumisvabaduses nii riiklikult, Euroopas kui ka üle uuringutega umbes 4–5 aasta tagant ja 2021. maailma. See omakorda mõjutas narkootiliste aastal ei lisandunud ühtegi lisauuringut, mis ainete kättesaadavust. Kriis sundis kuritegelikke annaks ülevaate riiklikest trendidest. Õiguskaitse- gruppe muutustega kaasa minema: leidma ja ära asutuste ja abiteenuse pakkujate infole tuginedes kasutama uusi transpordi- või tarnevõimalusi. saab jätkuvalt öelda, et enim narkosurmasid Postipakkide ja interneti vahendusel narkootiliste põhjustanud fentanüülide levik on Eestis 2021. ainete üha hoogustuv levik on viimaste aastate aasta seisuga märkimisväärselt pidurdunud. püsiv tendents, mistõttu on õiguskaitseasutuste Fentanüüli kättesaadavus vähenes tänu politsei jaoks endiselt prioriteet veebis toimuv, seda nii edukale jälitustööle, mille tulemusel lõpetati 2017. pimeveebis kui ka erinevates suhtlusvõrgustikes ja aasta lõpus ja 2018. aasta alguses mitme suure muudel platvormidel. Operatiivtasandil on välja kuritegeliku võrgustiku tegevus. Edukas õigus- töötatud uuenduslikke viise narkokaubanduse kaitseasutuste töö ning koju kaasa antava ennetamiseks, näiteks ootamatu sekkumine naloksoonikomplekti ja teiste kahjude vähenda- suhtlusvõrgustikes või ennetava sisuga GIF-i mise teenuste ulatuslikum rakendamine on kasutamine narkogruppides. ■ narkootikumide üledoosist tingitud surmade arvu märkimisväärselt vähendanud. Meetme eelarve Meetme eelarve täitmine 2021 esialgne eelarve 2021 lõplik eelarve 2021 eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Kulud 141 244 157 786 141 080 Investeeringud 7 761 26 866 16 060 Meetme tegevuste 2021. aasta kulud (tuh €) 52 476 46 510 29 874 12 221 Põhiseadusliku korra tagamine Raske ja organiseeritud Kriisideks valmisolek ja nende Piirihaldus kuritegevuse vastane võitlus lahendamine 33 Kuritegevus Eestis 2021; https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevus2021/korruptsioon-ja-majanduskuriteod.html. 30 Programmi tegevuste elluviimisest Programmi tegevus 3.1. Põhiseadusliku korra tagamine34 Põhiseadusliku korra tagamiseks suurendati kohalike omavalitsuste ametnike teadlikkust ja majandusjulgeolekut, ennetati ja tõkestati radikali- pädevust, et nad oleksid võimelised märkama seerumist ning võideldi terrorismi vastu. radikaliseerumise ilminguid ning ennetama ja tõkestama riskikäitumist. Politsei- ja Piirivalve- Et suurendada avaliku ja erasektori teadlikkust ameti eestvedamisel arendatakse riigisisest majandusjulgeoleku riskidest, viidi ellu mitmeid ennetusvõrgustikku ning rahvusvahelist koostööd teavitustegevusi (artiklid, ettekanded konverentsi- ja infovahetust. del, arutelud välispartneritega ja riiklikult). Töötati välja õiguslik raamistik välisinvesteeringute 2021. aasta kevadel võeti Euroopa Liidu tasandil sõelumiseks, et oleks võimalik teha taustauuringut vastu määrus terroristliku veebisisu tõhusamaks ning sellega välistada investeeringutega kaasne- eemaldamiseks. Määrus võimaldab koostöös vad võimalikud ohud julgeoleku ja avaliku korra veebiplatvormidega tõhusamalt tuvastada ja seisukohalt olulistele sektoritele, ettevõtjatele ja eemaldada terroristlikku propagandat, värbamis- tegevusvaldkondadele. Loodi Välisministeeriumi katseid ja muud terroristlikku sisu. Sise- juhitav sanktsioonide juhtrühm, et ellu viia ja ministeeriumi eestvedamisel tehakse ette- koordineerida erinevaid tegevusi teadlikkuse valmistusi määruse rakendamiseks alates 2022. suurendamiseks rahvusvahelistest sanktsiooni- aasta suvest. Selleks, et parandada suutlikkust dest. tõkestada ekstremistliku ja terroristliku sisuga Vägivaldse äärmusluse ennetamiseks ja materjalide levitamist veebis ja meedias, suunati tõkestamiseks on Sisekaitseakadeemia eest- valdkonda lisaraha. ■ vedamisel aidatud parandada ametnike, sh Programmi tegevus 3.2. Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus35 Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastase kui ka küberkuritegevuse vastase menetlus- võitluse raames tõkestati küberkuritegevust, võimekuse suurendamiseks. 2021. aastal alustas narkokuritegevust, rahapesu ja terrorismi rahas- HAUS Finland analüüsiga Eesti küberkuritegevuse tamist, korruptsiooni, majanduskuritegevust ning menetlemise ja tõkestamise õppe kohaldamiseks inimkaubandust. Parandati kriminaaltulu tuvas- Eesti kui väikeriigi võimaluste ja vajaduste järgi. tamise ja konfiskeerimise suutlikkust ning arendati Uuring valmib 2022. aasta lõpuks. Lisaks korraldas kriminalistikat. Politsei- ja Piirivalveamet 2021. aastal olemas- oleva personali koolitamiseks erinevaid infopäevi Küberkuritegevuse vastu võitlemisel on välja- ja koolitusi (nt küberkelmuste, rahvusvahelise kutseks võimalikult täpse riigiülese ohupildi menetlusprotsessi ja krüptovaluuta kohta). Samuti koondamine ja erinevate kuritegelike kampaaniate alustati organisatsioonisiseste juhend- ja koolitus- tuvastamine. Selle tarbeks lõi Politsei- ja Piirivalve- materjalide loomisega. Kesksed juhendmaterjalid amet veebilehe https://cyber.politsei.ee, mis aitavad menetluspraktikat ühtlustada ja kiirenda- võimaldab inimestel lihtsamini teavitada arvuti- da. Menetlus- ja andmeanalüüsi võimekuse kuritegudest, õngitsuspüüetest ja muudest võima- suurendamiseks algatati mõned hanked serveri- likest virtuaalsetest ohtudest ning jagada pargi ja muu IKT-taristu täiendamiseks ning õiguskaitseasutustega infot. protsess jätkub järgnevatel aastatel. Olulise mõjuga on järjepidevad tegevused nii Politsei- ja Piirivalveameti personali koolitamiseks 34 Seotud „Eesti 2035“ sihi „Riigivalitsemine“ muutusega „D. Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ja tagame julgeoleku ning turvalisuse“. 35 Seotud „Eesti 2035“ sihi „Riigivalitsemine“ muutusega „D. Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ja tagame julgeoleku ning turvalisuse“. 31 Siseministeeriumi juhtimisel ning koostöös teiste Inimkaubanduse vastase poliitika kujundamise ja ministeeriumide ja ametitega koostati strateegia- koostöö koordineerimise eestvedaja on Justiits- dokument „Eesti narkopoliitika aastani 2030“36. ministeerium, kuid oluline roll on ka Politsei- ja Kirjapandud kokkulepped on aluseks narko- Piirivalveametil. Inimkaubanduse juhtumitega valdkonna tegevuste ja nende elluviimiseks Eestis on enamasti seotud välismaalased, kes vajalike ressursside planeerimisel. Kokkulepitud saabuvad siia lühiajalisele tööle. Selliste juhtumite põhimõtted on täitmiseks eelkõige riigiasutustele, ennetamisel on olulisel kohal teavitustöö. Justiits- kuid eesmärkide saavutamine eeldab tihedat ministeeriumi eestvedamisel ja koostöös kõikide koostööd kõigi huvirühmadega. Narkopoliitika ellu- teiste partnerasutustega, sh Politsei- ja Piirivalve- viimiseks lepiti kokku viies prioriteetses suunas: ametiga, on veebis tehtud kättesaadavaks inglise- ennetus, tugi ja ravi, kahjud, turg ja müük ning ja venekeelsed selgitavad materjalid, sh videod karistused. Seatud sihid viiakse ellu Vabariigi inimkaubanduse äratundmise ja abi saamise Valitsuse ennetusnõukogu ja asjakohaste kohta37. Eesti võtab osa ka rahvusvahelistest töörühmade abil. inimkaubanduse ennetamise kampaaniatest38. Peamised eesmärgid aastaks 2030: Politsei- ja Piirivalveamet, Sotsiaalkindlustusamet, 1) narkootikumide tarvitamine ja sellega seotud Maksu- ja Tolliamet ning Tööinspektsioon korral- kahju on saavutanud Eestis püsiva langustrendi; dasid 2021. aastal esmatasandi ametnikele, aga 2) narkootikumide tarvitajad saavad Eestis ka prokuratuuri- ja kohtuametnikele täiendkoolitusi igakülgset vajalikku abi; inimkaubanduse juhtumite tõhusamaks märka- 3) tarvitajate õigusrikkumiste puhul eelistatakse miseks, uurimiseks ning ohvrite abistamiseks. karistuste asemel abiteenuseid; Samuti korraldati infopäevi tööandjatele nii eesti, 4) narkovaldkonna teenused ja sekkumised on vene kui ka inglise keeles. Selle eesmärk oli saanud loomulikuks osaks Eesti tervise-, sotsiaal-, teavitada tööandjaid erinevatest nõuetest ja haridus- ja õiguskaitse teenustes. maksusüsteemist ning ühtlasi ennetada inim- kaubandust. Korruptsiooni tõkestamisel pööratakse tähele- panu eelkõige kõige suurema mõjuga probleemide Alaealistega seotud inimkaubanduse juhtumite lahendamisele, seda nii kriminaalmenetluse kui ka arv on alates 2017. aastast pidevalt vähenenud. ennetustegevuse abil. Planeeritud võimekuse Juhtumid on põhiliselt seotud interneti ja suhtlus- kasvatamine erasektori korruptsiooni analüüsi- võrgustikega. Seepärast tuleb lastevanematel misel ja tõkestamisel on jäänud ressursipuuduse pöörata juba ennetavalt tähelepanu laste tõttu tagaplaanile. teadlikkusele ohtudest veebis, sh suhtlus- võrgustikes, ja küberhügieenist ning teada Kriminaaltulu ja kuritegeliku tegevuse hinnanguli- võimalustest saada lapse mure korral asjatundjate se ulatuse määramiseks tehakse 2021. aasta ja nõu ja abi. Kindlasti on aidanud teadlikkust 2022. aasta I poolaasta jooksul analüüs, misjärel suurendada koolides korraldatavad turvalist hinnatakse senise varade arestimise tõhusust. veebikäitumist tutvustavad loengud koolilastele ja lastevanematele.39 ■ Programmi tegevus 3.3. Kriisideks valmisolek ja nende lahendamine40 Et muuta kriisideks valmisolek ja toimetulek seaduste muutmise seaduse. Selle alusel anti tõhusamaks, ühtlasemaks ja läbimõeldumaks, alates 1. juulist 2021 Siseministeeriumi senised võttis Riigikogu 2. juunil 2021 vastu hädaolukorra pädevused, volitused ja ülesanded kriisireguleeri- seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste mise koordineerimisel üle Vabariigi Valitsusele ja 36 Dokumendi kinnitas 21. juunil 2021 Vabariigi Valitsuse uimastiennetuse komisjon. 37 Selgitavad materjalid; https://www.tooelu.ee/en/292/human-trafficking-and-labour-exploitation. 38 Näide kampaaniast; https://www.arbeidstilsynet.no/en/knowyourrights-EE. 39 Teavitustööd koolides teeb nii Politsei- ja Piirivalveamet kui ka teised asjaomased asutused. 40 Seotud „Eesti 2035“ sihi „Riigivalitsemine“ muutusega „D. Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ja tagame julgeoleku ning turvalisuse“. 32 Riigikantseleile. Siseministeeriumi kriisireguleeri- edaspidi kavas mitmeid tegevusi, nt korraldab mise valdkonna ametikohad anti alates 1. juulist Päästeamet 2022. aastal elanikkonnakaitse 2021 üle Riigikantseleile. Sama seadusega anti kursuseid ja kriisireguleerimise kunsti koolitusi. ulatusliku evakuatsiooni korraldamise ülesanne Kriisideks valmisolekut ja kohalike omavalitsuste Politsei- ja Piirivalveametilt Päästeametile. tegevust kriisides toetab kindlasti ka hädaolukorra Riigikantselei ja Vabariigi Valitsus on seega seaduse muudatus, millega täpsustati Pääste- edaspidi küll kriisireguleerimise koordineerijad, ameti ülesandeid kriisireguleerimise korraldamisel kuid iga vastutav asutus juhib siiski oma regionaalsel tasandil. Kriisi regionaalseks koordi- vastutusel olevate kriiside lahendamist endiselt neerimiseks on loodud kriisikomisjonid, mida ise. See tähendab, et oma valdkonna kriiside juhivad regiooni päästekeskuse juhid. Eestis on juhtimise ülesanded, kriisideks valmistumise neli regionaalset kriisikomisjoni, kuhu kuuluvad plaanid ja ülesanded ning ressurss kriiside riigiasutuste ja suuremate linnade esindajad. lahendamisel jäävad ikka asutuste vastutada. Kriisikomisjonide peamine ülesanne on koordi- Riigikantselei ülesanne on suunata asutuste neerida asutuste tegevusi hädaolukordade valmistumist ühtselt riigi tasandil ja tagada kõigi ennetamisel, nendeks valmistumisel ja nende valitsuse liikmete teadlikkus nii valmisolekust kui lahendamisel, samuti elutähtsate teenuste toime- ka kriisi korral selle lahendamisest. Muudatus pidevuse tagamisel kohalikus omavalitsuses, võimaldab erinevatel asutustel, sh Sise- maakonnas, regioonis või üle riigi. Kriisikomisjonid ministeeriumil, tugevdada oma valmisolekut etendasid väga olulist rolli tervishoiukriisi lahenda- ülesannete täitmiseks oma valitsemisala kriisides. misel, tehes kindlaks kohaliku tasandi probleeme Samuti on võimalik senisest enam oma pädevuse ja abivajadusi, vahendades infot riigi ja oma- piires toetada teisi asutusi. valitsuste vahel, parandades poolte olukorra- teadlikkust ja koostööd jms. Kriisireguleerimise süsteemis peab iga valitsuse liige olema teadlik oma valdkonna kriisi- 2021. aastal viidi ellu mitu ettevalmistavat tege- valmidusest ja lahendamist vajavatest kitsas- vust, mis aitavad luua valmisoleku, et anda kohtadest. See aitab valitsusasutustel, kohaliku elanikele ja asutustele ohtude kohta õigel ajal infot. omavalitsuse üksustel ja elutähtsa teenuse Näiteks sõlmiti lepingud ohualapõhise kiire osutajatel erinevaid olukordi tõhusamalt ja koos- ohuteavitussüsteemi ehk AKOS-e arendamiseks42. tööd tehes lahendada. Kahjuks on asutuste Selle eesmärk on tagada valmisolek edastada valmisolek tulla oma valdkonna kriisidega toime erakorralistes sündmustes ohupiirkonda jäävatele praegu ebaühtlane ja tihti ei osata näha ühe ja sinna sisenevatele inimestele õigel ajal valdkonna piiridest kaugemale. Seda on kinnitanud ohuteavitus ning asjakohased käitumisjuhised. ka koroonapandeemia. Erinevusi on olnud Toimiv ohuteavituse lahendus aitab päästa kriisijuhtimise korralduses, kriisiplaanide detailsus- inimeste elu ja tervist ning loob kindlustunde, et es, reservide olemasolus ja valmisolekus. elanikkonda vajaduse korral õigel ajal hoiatatakse. Eeldatavasti suurendab see ka usaldust kriise Ebaühtlane on ka kohalike omavalitsuste valmis- lahendavate asutuste ja riigi vastu laiemalt. olek kriisideks. Kriisideks valmisoleku uuringu Elektroonilise side kaudu toimiv tehniline lahendus andmetel on 77% omavalitsustest saavutanud töötatakse välja Majandus- ja Kommunikatsiooni- kriisideks valmisolekus edasijõudnu või eeskuju- ministeeriumi ning Riigi Infokommunikatsiooni liku taseme, 14% on baastasemel ning 9% ehk Sihtasutuse eestvedamisel, süsteemi arendab seitse omavalitsust jäid allapoole baastaset. 41 Norra firma Everbridge. Teenuse omanikuks saab Riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja kogu- Häirekeskus, kelle ülesanne on vahendada kriisi kondade kriisivõimekuse suurendamiseks on juhtivalt asutuselt saadud info lühisõnumiga 41 Kohalike omavalitsuste kriisideks valmisoleku indeksi metoodika koostas ja uuringu tegi Päästeamet koostöös Tallinna Ülikooli ja Rahandusministeeriumiga. Uuringu käigus vaadeldi 24 kriteeriumi täitmist viies teemas: 1) kriisireguleerimise nõuete täitmine; 2) kriisijuhtimise võimekuse tagamine kriisi ajal; 3) kriisi ajal elanikele abi tagamine; 4) riskikommunikatsiooni korraldamine ning 5) kriisi lahendamise ja taastamise võimekus. Uuringu tulemused leiab veebilehelt https://minuomavalitsus.fin.ee/et/kov/kovdetail. 42 Ohuteavituse süsteemi alus on elanikkonnakaitse kontseptsioon, mille kiitis Vabariigi Valitsus heaks 2018. aastal. 33 ohupiirkonnas olevatele inimestele. Plaanide koostööformaat. Võrgustikus tutvustatakse pari- kohaselt saab AKOS tehniliselt kasutusvalmis mat praktikat, arendatakse veebikeskkonda augustiks 2022. SITREP ja edendatakse omavahelist koostööd. See on olulise väärtusega kriisihetkedel, kuna aitab 2021. aastal arendati edasi olukorrateadlikkuse kaasa, et asutuste olukorrateadlikkuse loomise infosüsteemi SITREP ja selle kasutajate hulk protsess oleks pooltele tuttav ja koostöö kasvas kolm korda, seejuures aktiivne kasutatavus algatamiseks kuluks selletõttu vähem aega. ligi 15 korda. Aktiivsemad kasutajad on Politsei- ja Piirivalveamet, Majandus- ja Kommunikatsiooni- Koostöö on vajalik ka valitsemisalade vahel. ministeerium, Siseministeerium, Päästeamet, Selleks allkirjastasid siseminister ja kaitseminister Põllumajandus- ja Toiduamet ning Terviseamet, koostöökokkuleppe, millega suurendatakse koos- kokku on kasutajaid umbes 1200. SITREP-i tööd sisekaitse ja sõjalise riigikaitse valdkonna veebikeskkonda kasutatakse suurte sündmuste vahel ning riigisiseses kriisireguleerimises. Muu korral asutustevahelise olukorrapildi ühiseks hulgas aitab see täpsustada, kuidas kaasata koostamiseks ja jagamiseks. Keskkonda haldab Kaitseväge ja Kaitseliitu kriiside lahendamisse, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arendus- ning täpsustada ka Politsei- ja Piirivalveameti keskus, pakkudes ööpäevaringset kasutajatoe kriisirolliga abipolitseinikuid puudutavat, et vältida teenust, kasutajad on Siseministeeriumi segadust inimeste kaasamisel. valitsemisala asutused ja teised hädaolukordade Jätkati tegevustega kriisirolliga abipolitseinike lahendamisega seotud asutused. SITREP-i arendamiseks. Näiteks värvati ja koolitati 100 uut arendamiseks investeeriti 2021. aastal ligikaudu abipolitseinikku, soetati neile vajalik varustus ning 62 000 eurot. 2021. aastal loodi Siseministeeriumi tagati nende valmisolek (2021. aasta lõpuks oli valitsemisala olukorrateadlikkuse võrgustiku selliseid abipolitseinikuid kokku 205). ■ Programmi tegevus 3.4. Piirihaldus43 Idapiiri maismaaosal jätkati piiritaristu ehitus- Teistest olulisema mõjuga tegevustest tasub esile töödega. Piiritaristusse investeeriti 2021. aastal tuua, et uuendati ka piirijärjekorra süsteemi, et ligikaudu 11,5 miljonit eurot, sh IKT arendustesse vältida järjekordi ja vähendada parklate vajadust. ligikaudu 1 miljon eurot. 2020. aastal alguse Selleks, et piiriületus oleks inimeste jaoks muga- saanud ehitustöödega jõuti aasta lõpus nii vam, võeti lennujaamas ning Narva ja Saatse kaugele, et valminud oli 93% viivitusaiast kogu 23,5 piiriületuspunktis kasutusele ABC-väravad. km lõigul. Lisaks sõlmis Politsei- ja Piirivalveamet 2021. aastal oli ootamatu väljakutse vajadus 2021. aastal täiendava ehituslepingu, mille toetada Lätit ja Leedut Valgevene korraldatud tulemusel on ehituslepingutega kaetud lõigu massilises sisserändes. Eesti oli üks esimesi, kes pikkus koos juba töös oleva lõiguga pisut üle 60 läks füüsiliselt appi Leedu piiri kaitsma, kui Leedu km. 2021. aasta lõpus otsustas Vabariigi Valitsus vajas abi. Politsei- ja Piirivalveamet toetas Leedut eraldada piiritaristu täiendavate arendusplaanide piiri valvamisel ja massiohje võimekusega kokku elluviimiseks Siseministeeriumile 22,47 miljonit kuus kuud, operatsioonil osales 81 Politsei- ja eurot. Nimetatud summa eest on võimalik rajada Piirivalveameti ametnikku, kuus koera ja ka maismaapiirile viivitusaed kohtadesse, kus oldi droonid. Reservidest eraldati 2021. aastal Leedule sellest piiratud eelarve tõttu loobutud. Samuti on ametiabi andmise kulude katteks täiendavalt võimalik alustada arendustegevustega Narva jõe ligikaudu 350 000 eurot. Kokku kulus ligikaudu sektoris. Plaanis on välja ehitada Narva jõe 521 000 eurot Leedule ametiabi andmiseks. ■ patrullrada ja rajada Narva jõe äärde lisaks 14 seirepositsiooni, mis võimaldavad luua valmis- oleku katta 95% Narva jõest tehnilise valvega. 43 Seotud „Eesti 2035“ sihi „Ruum ja liikuvus“ muutusega „B. Planeerime ja uuendame ruumi ja teenuseid terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvastiku muutuste, tervise, turvalisuse, elurikkuse ja keskkonnahoiuga arvestavalt“ ja sihi „Riigivalitsemine“ muutusega „D. Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ja tagame julgeoleku ning turvalisuse“. 34 KOKKUVÕTE Olulisimad edusammud 2021. aastal • Tegevused terroristliku veebisisu, vaenuliku mõjutustegevuse ja desinformatsiooni ning muu ebaseadusliku veebisisu kiiremaks eemaldamiseks ja veebikeskkonna turvalisuse suurendamiseks (ühiskonna teadlikkuse suurendamine, meediateadlikkuse ja allikakriitilisuse edendamine, koostöö veebiettevõtjate ja meediasektoriga). • Narkovaldkonna tegevuste süsteemsemaks elluviimiseks „Eesti narkopoliitika aastani 2030“ koostamine ja kinnitamine Vabariigi Valitsuse uimastiennetuse komisjoni poolt. • Kriisideks valmisoleku parandamine. Täpsustati rollijaotust, mille järgi koordineerivad kriisireguleerimist edaspidi Riigikantseleil ja Vabariigi Valitsus, kuid iga vastutav asutus juhib oma vastutusel olevate kriiside lahendamist endiselt ise. Siseministeeriumi valitsemisalas täpsustati kriisiplaane (prioriteediks oli massilise põgenike sisserände hädaolukordade lahendamise plaani uuendamine). Samuti tehti ettevalmistusi, et anda elanikele ja asutustele ohtude kohta õigel ajal infot (AKOS süsteemi arendus). • Idapiiri maismaaosal piiritaristu ehitustööde jätkamine. 2020. aastal alguse saanud ehitustöödest sai valmis 93% viivitusaiast kogu 23,5 km lõigul. Lisaks sõlmis Politsei- ja Piirivalveamet 2021. aastal täiendava ehituslepingu, mille tulemusel on ehituslepingutega kaetud lõigu pikkus koos juba töös oleva lõiguga pisut üle 60 km. Olulisimad väljakutsed aastatel 2022–2025 • Kriisideks valmisoleku parandamine, sh elanikkonnakaitse suurendamine. Päästeameti poolt kohalike omavalitsuste nõustamine kriisideks valmisoleku suurendamisel. Senisest paremate eelduste loomine elanike hakkamasaamiseks kriisiolukordades (nt teavitustegevus, riskikommunikatsioon, ulatusliku evakuatsiooni ja varjumiskohtade ettevalmistamine, ohuteavituse sireenide paigaldamine). Päästetöö suutlikkuse suurendamine (sh kliimamuutuste ja julgeolekuvajaduste tõttu) üleujutustele ja varingutele reageerimiseks, tormikahjustuste kõrvaldamiseks, metsatulekahjude kustutamiseks ning demineerimise ja keemiapääste suutlikkuse parandamiseks. Kriisirolliga vabatahtlike arendamine ja valmisolek (nt kriisirolliga abipolitseinikud, abidemineerijad). SIM valitsemisala toimepidevuse suurendamine kriitiliste teenuste osutamiseks kriisiolukorras (nt vajalikud varud, toimepidevus elektrikatkestuste korral). Massiliseks sisserändeks valmisoleku tagamine. Lisaks programmis „Siseturvalisus“ kavandatule on ka Riigikantselei eestvedamisel ühtlustamisel hädaolukordadeks ja riigikaitse kriisideks valmistumise ning kriisiaegse juhtimise ja koostöö korraldus. On võetud suund koostada Riigikantselei eestvedamisel uus seaduse eelnõu, mis ühendab endas riigikaitseseaduse, hädaolukorra seaduse ja erakorralise seisukorra seaduse teemad. • Idapiiri väljaehitamine. 2021. aasta lõpus otsustas Vabariigi Valitsus eraldada piiritaristu täiendavate arendusplaanide elluviimiseks Siseministeeriumile 22,47 miljonit eurot. Selle eest on võimalik rajada maismaapiirile viivitusaed kohtadesse, kus oldi sellest piiratud eelarve tõttu loobutud. • Politsei- ja Piirivalveameti personali digikompetentsi ja küberkuritegevuse vastase menetlusvõimekuse suurendamine. Ühiskonnaülene digiteerimine avaldab mõju ka õiguskaitseasutuste tööle ja asjaajamisele. Oluline on, et Politsei- ja Piirivalveameti personal suudaks kohaneda üha digiteeruva kriminaalmenetluse ja asjaajamise protsessiga, mis aitab tulevikus suuresti vähendada erinevatele toimingutele kuluvat tööaega. Samuti on keskse tähtsusega menetluspersonali ja uurijate koolitamine, et lahendada ja tõkestada kaasaegseid kuritegusid, sh küberkuritegusid, ning töödelda korrektselt kaasaegseid digitõendeid, mida erinevad nutivahendid sisaldavad. Väga oluline on saada püsiv lisarahastus Politsei- ja Piirivalveameti lisavõimekuseks, et mehitada täiendavad ametikohad küberkuritegevusele keskenduvate menetlejatega. • Desinformatsiooni, libauudiste ja vaenuliku mõjutustegevusega võitlemisel riskide maandamiseks ühiskonna ohtudest teadlikkuse suurendamine. Siseministeeriumil ei ole selles küll juhtrolli, kuid nende eesmärkide saavutamisel on oluline mõju siseturvalisusele. Sealhulgas on tähtis parandada riigi võimekust vähendada ebaseaduslikku tegevust veebis. Siseministeerium arendab koostöös veebiplatvormidega võimekust tuvastada ja eemaldada terroristlikku veebisisu. Selleks tuleb luua selged, arusaadavad ja asjakohased meetmed koostöös veebiplatvormidega ja muude veebiteenuste pakkujatega. Samas tuleb tagada sõnavabadus ja muude põhiõiguste kaitse ning tõhus järelevalve. ■ 35 Meede 4. Tõhus rahvastikuhaldus MEEDE 4. Tõhus rahvastikuhaldus Meetme eesmärk: Eesti kodakondsus-, rände- ja 2021. aasta olulisimad edusammud identiteedihalduspoliitika on usaldusväärsed, inno- • Tehti seadusemuudatusi, et võimaldada vaatilised ja inimesekesksed, toetades Eesti ebaseaduslikus viibimises kahtlustatavat arengut, ühiskonna sidusust ja toimimist ning välismaalast kinni pidada tema õigusliku tagades siseturvalisust. staatuse ja põgenemisohu kindlaks Meetme kirjeldus: meetmes keskendutakse tegemiseks. kodakondsuspoliitika, Eestisse elama asumise ja • Alustati Eestis seadusliku aluseta viibivate ja Eestis ajutise viibimise poliitika, varjupaigapoliitika viibinud välismaalaste andmekogu, ning migratsioonijärelevalve ja tagasisaatmis- sissesõidukeelu andmekogu ning Schengeni poliitika kujundamisele ja elluviimisele. Samuti infosüsteemi riikliku registri arendustöödega. käsitletakse programmis rahvastikuhalduse seisu- • Laiendati e-residentsuse programmi ning kohalt põhitähtsusega identiteedihaldus- ning täiendati e-residentide eel- ja järelkontrolli. isikut tõendavate dokumentide poliitika kujunda- • Võeti vastu automaatse biomeetrilise mist ja elluviimist. isikutuvastuse süsteemi ehk ABIS-e Meede koosneb kolmest programmi tegevusest. andmekogu loomise seadus. ABIS-e 1. Tasakaalustatud rändepoliitika andmekogus hakatakse säilitama erinevates riiklikes menetlustes kogutavaid biomeetrilisi 2. Tasakaalustatud kodakondsuspoliitika andmeid (näo- ja sõrmejäljekujutised) ning 3. Usaldusväärne ja turvaline identiteedihaldus- see aitab biomeetrilisi isikuandmeid paremini poliitika kaitsta ja võidelda senisest tõhusamalt kuritegevuse vastu. • Jõustus seadus, millega sätestati selge eID- alane asutustevaheline pädevus- ja vastutusjaotus. 36 Ülevaade meetme eesmärkide saavutamisest Tegelik täitmine Sihttasemed Meetme mõõdikud Allikas 2018 2020 2021 2021 2022 2030 Elanike osakaal, kes peavad Eurobaromeetri sisserännet riigi peamiseks 12% 15% 8% ≤ 12% ≤ 12% ≤ 10% standarduuring mureks 39%/46% Teistest rahvustest isikute (2021. a ≥ 40%/ ˃ 40%/ Integratsiooni hulgas tugeva ja keskmise - - ≥ 40%/55% avaldatud 55% 55% monitooring riigiidentiteediga isikute osakaal uuring) Elanike osakaal, kes hindavad Siseturvalisuse Eesti valmisolekut tulla toime 36% 37% - ≥ 36% ≥ 36% ≥ 40% avaliku arvamuse ulatusliku põgenike sisserändega uuring heaks Turvalist identiteeti kasutavate inimeste osakaal elektroonilist Uued sihttasemed määratakse 2023. - 65% 38%45 SK ID Solutions AS identiteeti (eID-d)44 omavatest aastal. isikutest E-taotluskeskkonnas taotletavate toiminguliikide osakaal kõikidest Politsei- ja - 33% 33% ≥ 45% ≥ 50% ≥ 50% identiteedi- ja rändevaldkonna Piirivalveamet toiminguliikidest Rahulolu Eesti kodaniku isikut Politsei- ja tõendava dokumendi taotlemise - 91% 93% ≥ 85% ≥ 85% ≥ 85% Piirivalveamet e-teenusega Nende elanike osakaal, kes peavad sisserännet liikide puhul. Samuti registreeriti rohkem lühiajalist riigi peamiseks mureks, on võrreldes 2020. töötamist. Elamislubade ja lühiajalise töötamise aastaga vähenenud (2020. aastal oli see 15%, registreerimise kasv suurendas omakorda viisa- 2021. aastal 8%). See on mõnevõrra üllatav, taotluste arvu ja koormust teenindustes. 2022. arvestades, et 2021. aastal olid teemaga seotud aastal see trend tõenäoliselt jätkub. probleemid ja riskid aktuaalsed, sest Valgevene Isikutele on jätkuvalt tagatud turvalise identiteedi smugeldas migrante Poola, Leetu ja Lätti. Võib, kasutamine isikutunnistuse ja mobiil-ID kaudu. aga eeldada, et inimeste arvamus 2022. aastal riigi Kasutusel on 1 380 722 ID-kaarti ja 248 542 ini- ees seisvate probleemide kohta on seega erinev ja mesel on ka mobiil-ID46. Isikutunnistuste väljas- kajastab muutunud julgeolekuolukorda, näiteks oli tamisel tehti muudatus, mille kohaselt kantakse 2015. aasta rändekriisi mõjul sisseränne inimeste uutele isikutunnistustele ka sõrmejäljed. 2021. arvates olulisim riigi ees seisev probleem. Kahtle- aastal kasvas ka iseteeninduskeskkonna kaudu mata on sealjuures tähtis, et riigi tegevus oleks esitatud dokumenditaotluste arv. See võis mingil piisav rändega, sh põgenikega, seotud murede määral tuleneda osa teeninduste lahtiolekuaegade lahendamisel. vähendamisest, kuid ka iseteeninduse muga- 2021. aastal oli seadusliku rände taotlusi võrreldes vusest. varasemate aastatega rohkem. Tähtajalise elamis- E-taotluskeskkonnas taotletavate toiminguliikide loa taotluste arv suurenes kõikide peamiste rände- osakaalu sihttase ehk 45% jäi aga saavutamata 44 Kasutajaks loetakse viimase aasta jooksul vähemalt ühe korra eID-teenust kasutanud inimest (kasutamise all peetakse silmas nii autentimist kui ka allkirjastamist). 45 Mõõdiku arvutamise metoodika muutus 2021. aastal, mistõttu ei saa seda varasemaga võrrelda. Programmis seatakse edaspidiseks teised sihttasemed. 38% tähendab, et kõigist eID omanikest on 38% kasutanud seda kümme või enam korda aastas. 46 Need on 10. märtsi 2022. aasta andmed. 37 (2021. aastal oli osakaal 33%). Praeguseni ei ole Eesti kodaniku jaoks olulisemaid dokumente – kõik dokumendimenetluse liigid liidestatud Eesti kodaniku passi ja ID-kaarti – on võimaldatud iseteeninduskeskkonnaga ja kõikide menetluste iseteeninduskeskkonnas taotleda ning seda tegi viimine iseteeninduskeskkonda ei pruugi olla ka 45% taotlejatest. Jätkuvalt on inimesed rahul eesmärgipärane. pakutavate e-teenustega. ■ Meetme eelarve Meetme eelarve täitmine 2021 esialgne eelarve 2021 lõplik eelarve 2021 eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Kulud 25 167 30 260 23 647 Investeeringud 1 698 7 016 3 965 Meetme tegevuste 2021. aasta kulud (tuh €) 16 660 6 552 435 Tasakaalustatud rändepoliitika Tasakaalustatud kodakondsuspoliitika Usaldusväärne ja turvaline identiteedihalduspoliitika Programmi tegevuste elluviimisest Programmi tegevus 4.1. Tasakaalustatud rändepoliitika47 2021. aastal esitati Riigikogule eelnõu, mis võimal- Valmis lühiajalise töötamise registreerimise aren- daks viisavaide menetluses esitada kaebuse ka dus, millega väheneb vajadus esitada korduvaid kohtule. Seadusemuudatus puudutab neid välis- taotlusi. Tehti ettevalmistusi võimalike õpi- ja maalasi, kes esitavad vaide viisa andmisest töörännet puudutavate vajalike seaduse- keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks muudatuste väljatöötamiseks. Selle tulemusel tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldu- edastasid 10.03.2022 Siseministeerium ning mise või viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium otsuse peale. Praegu on välismaalastel, kes Riigikogu põhiseaduskomisjonile muudatus- vaidlustavad viisaga seotud otsuseid, võimalik ettepanekud välismaalaste seaduse muutmiseks. kasutada kaheastmelist vaidlustamise süsteemi. Eelnõuga luuakse erand Eestisse Ukrainast sõja Esimese vaide üle otsustab asutus, kes otsuse eest saabuvate ajutiselt viibivate inimeste lühi- tegi, näiteks Politsei- ja Piirivalveamet või välis- ajalisele töötamisele ja töötasule ning võimaldata- esindus. Juhul, kui vaiet ei rahuldata, on võimalik kse jätkata töötamist Eestis enne 24. veebruarit pöörduda uue vaidega kas Siseministeeriumi või viibinud Ukraina kodanikel, kelle registreeritud Välisministeeriumi poole. Pärast seadusemuuda- lühiajalise töötamise periood lõpeb. Lisaks on tuse vastuvõtmist oleks võimalik peale kohustus- välismaalaste seadusesse tehtavate muudatuste likku kaheastmelist vaidemenetlust esitada seas ettepanekud, millega soodustada pikemas kaebus halduskohtusse. perspektiivis talentide ja investeeringute jõudmist 47 Seotud „Eesti 2035“ sihi „Oskused ja tööturg“ muutustega „E. Loome talendisõbraliku keskkonna“ ja „F. Suurendame ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi hariduses ning tööturul“ ning sihi „Riigivalitsemine“ muutusega „D. Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ja tagame julgeoleku ning turvalisuse“. 38 Eestisse, pöörates samas tõsist tähelepanu rände Schengeni infosüsteemi sisestamist ja kehtetuks väärkasutuse ennetamisele ja tõkestamisele. tunnistamist. Määrustest lähtudes töötas Sise- ministeerium 2021. aastal välja väljasõidu- Migratsioonijärelevalves jätkati senise praktika kohustuse ja sissesõidukeelu seaduse, politsei ja rakendamist. Enim ebaseaduslikest rändel ole- piirivalve seaduse ning riigipiiri seaduse muutmise vatest isikutest avastati riigis sees. Politsei- ja seaduse eelnõu, mille kiitis Vabariigi Valitsus Piirivalveamet jätkab koostööd Maksu- ja Tolli- heaks 13. jaanuaril 2022. Eelnõuga kavandatud ameti ning Tööinspektsiooniga riskiobjektide ja - muudatuste rakendamiseks alustati Eestis ettevõtete väljaselgitamisel ja kontrollimisel. seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välis- Lahkumisettekirjutuste täitmise osakaal on ikka maalaste andmekogu, sissesõidukeelu andme- suur (üle 90%). kogu ning Schengeni infosüsteemi riikliku registri Jätkati tegevustega, et luua rändeinfosüsteem ja arendustöödega. Infotehnoloogilised arendustööd selle platvormile migratsioonijärelevalve moodul. rahastatakse Euroopa Liidu Sisejulgeolekufondi Arenduse eesmärk on tagada parem kontroll rände välispiiride ja viisade rahastamisvahendi rahast. üle, vähendada nii klientide kui ka asjaomaste Projekti maksimaalne eelarve on 1 226 984 eurot. asutuste halduskoormust, luua lisavõimalusi Töötati välja seadusemuudatused, et võimaldada iseteeninduskeskkonna kasutamiseks, muuta ebaseaduslikus viibimises kahtlustatavat välis- protsessid kiiremaks ja tagada parem andme- maalast kinni pidada tema õigusliku staatuse ja kvaliteet. Migratsioonijärelevalve moodul aitab põgenemisohu kindlaks tegemiseks. Muudatuste digiteerida info, et kontrollida välismaalaste Eestis järgi võib Politsei- ja Piirivalveamet või viibimist ja viibimisaluse eesmärgipärast kasuta- Kaitsepolitseiamet pidada välismaalast kuni 48 mist, ning automatiseerida andmevahetuse. See tundi kinni, et teha kindlaks, kas välismaalane viibib aitab riigil tõkestada, avastada ja ennetada eba- riigis seaduslikult või ebaseaduslikult, ning selgita- seaduslikku rännet ja viibimisaluste väärkasutust da välja välismaalase põgenemisoht. Seda täht- ning tagab riigile ajakohase teadlikkuse ja kiirema aega saab halduskohus pikendada kuni kolm reageerimisvõimekuse. Tehnilised lahendused päeva. Praegu on selline kinnipidamine võimalik aitavad vähendada nii migratsiooni- kui ka maksu- üksnes massilise sisserände hädaolukorras. Välis- reeglite rikkumisi. Rändeinfosüsteemi investeeriti maalase kinnipidamine esmaste menetlus- 2021. aastal umbes 258 000 eurot. toimingute tegemiseks võib vajalik olla aga ka Tagasisaatmispoliitika raames alustati tegevuste- rändesurve suurenemisel. Kui välismaalane põge- ga, et rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu neb enne välismaalase väljasõidukohustuse välja- määruseid (EL) 2018/1860 ja (EL) 2018/1861. selgitamist, ei saa politsei hiljem tagada välis- Määrused puudutavad tagasisaatmist ning maalase lahkumiskohustuse täitmist. Eelnõu kiitis sissesõidukeeldu käsitlevate hoiatusteadete Vabariigi Valitsus heaks 13. jaanuaril 2022. ■ Programmi tegevus 4.2. Tasakaalustatud kodakondsuspoliitika48 Jätkati kodanikustaatuse väärtustamisega seotud Jätkati keeleõppe korraldamist vähemalt viis tegevusi, näiteks tähistatakse 26. novembril Eestis aastat Eestis seaduslikult elanud välismaalastele. kodanikupäeva. Kodanikupäeval tõstetakse esile Kodakondsuslepinguks vajaliku keeleõppe tegusate ja ettevõtlike inimeste panust Eesti korraldamine anti üle Sisekaitseakadeemialt ühiskonna arengusse. 2021. aastal võttis Sise- Integratsiooni Sihtasutusele. Siseministeerium ministeerium üle seni Kultuuriministeeriumi suunas 2021. aastal mittekodanike keeleõppesse korraldatud aasta kodaniku aunimetuse ligi 277 000 eurot. Keeleõppes pakkus Inte- konkursi.49 gratsiooni Sihtasutus 2021. aastal 42 keeleõppe- rühmas 486 õppekohta. Koroonapiirangute tõttu oli õppe korraldamine raskendatud, mistõttu 48 Seotud „Eesti 2035“ sihi „Oskused ja tööturg“ muutusega „F. Suurendame ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi hariduses ning tööturul“. 49 Neid tegevusi kavandatakse programmi „Tugev kodanikuühiskond“ raames. 39 jätkasid paljud keeleõpperühmad vähendatud Kokku sõlmiti 941 keelelepingut ja taotluse koosseisus ja palju oli katkestajaid (tervislikud kodakondsuse saamiseks esitas 263 inimest. ■ põhjused, elukorralduse muutused jms). Programmi tegevus 4.3. Usaldusväärne ja turvaline identiteedihalduspoliitika50 2021. aastal oli 88 000 e-residenti, kellel oli kokku senisest tõhusam kuritegevuse vastu võitlemine ja 19 900 ettevõtet. E-residentsuse programmi kaasaegse tipptehnoloogia kasutuselevõtmine füüsiline esindatus laienes Brasiiliasse, Lõuna- juba kehtiva õiguse paremaks rakendamiseks. Aafrika Vabariiki, Singapuri ja Taisse, mis 2022. aastal on siht võtta kasutusele biomeetrial tähendab, et ka nendes riikides on võimalik saada põhinev süsteem, mis aitab suurendada isiku esindusest kätte oma e-residendi digitaalne isiku- tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise turva- tunnistus. Tõsteti valmidust e-residentide eel- ja lisust. See annab senisest veelgi paremal tasemel järelkontrolliks. Täpsustati ja täiendati loetelu kindluse, et inimene on see, kes ta väidab end andmetest, mida on vaja koguda e-residendi olevat. Euroopas võeti 2021. aastal kasutusele digitaalse isikutunnistuse väljaandmise menetlus- biomeetrilised isikutunnistused, mis tähendab, et es, et anda veel võimalusi tõsikindlaks isiku- alates 23. augustist lisatakse sarnaselt passi ja tuvastuseks ja selgitada, mis eesmärgil soovib elamisloakaardiga sõrmejäljed ka ID-kaardile. taotleja e-residendi digitaalset isikutunnistust Biomeetriliste andmete lisamine isikutunnistusele kasutada. See võimaldab teha senisest veelgi on Euroopa Liidu kokkulepe, mille eesmärk on põhjalikumat taustakontrolli, sh selgitada välja tagada isikusamasuse kontrollimise abil paremini dokumendi väärkasutamise võimalikud riskid, ning turvalisust ja julgeolekut. Euroopa Liit, sh Eesti, tagada avalikku korda ja julgeolekut. Eeltoodu toetab võitlust identiteedipettuste ja isikut tõttu uuendati ka e-residentsuse taotlus- tõendavate dokumentide võltsimise vastu. Bio- keskkonda. E-residentsusega seonduvatesse meetriliste andmete lisamine sarnaselt passidega arendustesse investeeriti 2021. aastal kokku ka isikutunnistusele on vajalik nii isikusamasuse ligikaudu 216 000 eurot. kui ka dokumendi ehtsuse kontrollimiseks ja nende dokumentide turvalisemaks kasutamiseks näiteks Alates 2020. aasta keskpaigast pakub Eesti ühena Schengeni alal reisimisel. Sellega astume järje- esimestest riikidest maailmas diginomaadi viisat. kordse sammu kuritegevuse vastu võitlemisel. Eesti diginomaadi viisa võimaldab tulla Eestisse, viibida siin turistina ja samal ajal jätkata töötamist 2021. aastal võeti vastu seadusemuudatus, välisriigi tööandja heaks või vabakutselisena millega korrastati elektrooniliste identifitseerimis- asukohast sõltumata. Diginomaadi viisa ei ole vahendite töö- ja vastutusjaotust. Muudatusega 2021. aastal veel leidnud laialdast kasutust, kuid sätestati e-identimise ja e-tehingute usaldus- koroonapiirangute tõttu võis ka eeldada, et teenuste seaduses ning isikut tõendavate reisimine ja diginomaadi viisa kasutamine saab dokumentide seaduses selge eID-alane asutuste- olema pigem erandlik. vaheline pädevus- ja vastutusjaotus. Selle järgi vastutavad dokumendi füüsilise poole eest 2021. aastal võeti vastu automaatse biomeetrilise Politsei- ja Piirivalveamet ja Siseministeerium ning isikutuvastuse süsteemi ehk ABIS-e andmekogu dokumendi elektroonilise poole eest Riigi Info- loomise seadus. ABIS arendustesse investeeriti süsteemi Amet ja Majandus- ja Kommunika- 2021. aastal ligi 2,8 miljonit eurot. ABIS-e eesmärk tsiooniministeerium. ■ on biomeetriliste isikuandmete parem kaitse, 50 Seotud „Eesti 2035“ sihi „Majandus ja kliima“ muutusega „C. Kujundame paindliku ja turvalise majanduskeskkonna, mis soodustab uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi“. 40 KOKKUVÕTE Olulisimad edusammud 2021. aastal • Tehti seadusemuudatusi, et võimaldada ebaseaduslikus viibimises kahtlustatavat välismaalast kinni pidada tema õigusliku staatuse ja põgenemisohu kindlaks tegemiseks. • Alustati Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu, sissesõidukeelu andmekogu ning Schengeni infosüsteemi riikliku registri arendustöödega. • Viidi riiklik rahvusvahelise kaitse andmise register uuele tehnilisele platvormile ja loodi automaatne andmevahetus Eestis ebaseaduslikult viibinud ja viibivate välismaalaste andmekoguga. • Laiendati e-residentsuse programmi ning täiendati e-residentide eel- ja järelkontrolli. • Võeti vastu automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi ehk ABIS-e andmekogu loomise seadus. ABIS-e andmekogus hakatakse säilitama erinevates riiklikes menetlustes kogutavaid biomeetrilisi andmeid (näo- ja sõrmejäljekujutised) ning see aitab biomeetrilisi isikuandmeid paremini kaitsta ja senisest tõhusamalt kuritegevuse vastu võidelda. • Jõustus seadus, millega sätestati selge eID-alane asutustevaheline pädevus- ja vastutusjaotus. Olulisimad väljakutsed aastatel 2022–2025 • Mobiiltelefoni kaudu kasutatava eID-lahenduse jätkamine ja edasiarendamine. • Alternatiivse sertifitseerimisteenuse kasutusele võtmine usaldusteenuse kasutamiseks. Hetkel pakub riigile kõikide dokumentide (mobiil -ID, digi-ID, ID- ja elamisloakaart) sertifitseerimis- ja usaldusteenust ID Solution AS ning möödunud ID kriis tõi välja, et teenus peaks olema toimepidevuse tagamiseks riigi poolt dubleeritud. • Majutusteenuse kasutajate elektroonilise registreerimise süsteemi kasutusele võtmine, mis aitab tagada tõhusamalt avalikku korda ja julgeolekut ning ennetada kuritegevust. • ABIS-e andmekogu täiemahuline kasutusele võtmine. ABIS on keskne riiklik andmekogu, mille eesmärk on täna erinevate riiklike menetluste raames kogutud biomeetriliste andmete (näo- ja sõrmejäljekujutiste) töötlemine isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks. (ABIS on plaanis kasutusele võtta 2022. aastal.) • Migratsioonijärelevalve andmekogu arendamine ja kasutusele võtmine, et ennetada ja tõkestada Eestis viibimise, elamise ja töötamise reeglite eiramist. • Õpi- ja töörände muudatuste rakendamine, et pikemas perspektiivis soodustada talentide ja investeeringute jõudmist Eestisse, pöörates samas tähelepanu rände väärkasutuse ennetamisele ja tõkestamisele.■ 41 MEEDE 5. Tark ja innovaatiline Meede 5. Tark ja innovaatiline siseturvalisus siseturvalisus Meetme eesmärk: siseturvalisuse asutused on 2021. aasta olulisimad edusammud atraktiivsed tööandjad ja inimesed teevad • Palgatõusud: politseiametnike miinimumpalk tähendusrikast tööd. Siseturvalisuse valdkonnas tõusis 155 eurot (11,5%), päästjate oma tegutsevad asjatundlikud, võimekad ja pühendu- 122 eurot (11,4%) ja päästekorraldajate oma nud inimesed. Siseturvalisuse tagamisel ollakse 80 eurot (6,4%). uuendusmeelsed, kasutatakse tarku ja innovaati- lisi lahendusi. • Eriteenistuse ühtlustamise eelnõu (jõustub eeldatavasti 2022. aastal). Muudatustega Meetme kirjeldus: keskendutakse personali, välja- tagatakse eriteenistujate võrdne kohtlemine, õppe, nutikate lahenduste ja innovatsiooni mõjutatakse teenistujate motivatsiooni, terviklikule käsitlemisele. suurendatakse asutustevahelist koostööd ja Kui inimeste hoidmisel ja arendamisel ning teenistujate rotatsiooni, vähendatakse innovatsiooni edendamise võimekuse suurenda- bürokraatiat, ametiasutuste töökoormust ja misel teadvustatakse võimalusi ja kõrvaldatakse ebamõistliku töö tegemist ning hoitakse takistusi, loob see eeldused, et neis kahes kokku riigi raha. valdkonnas kasvab suutlikkus arengukava ja • Politseinike ja päästjate tulevikuvajaduse ja programmi elluviimise ajal märkimisväärselt. töötasu analüüs, milles on avatud ootusi Meede koosneb kahest programmi tegevusest. eesliinitöötajate puudujäägi ära hoidmiseks. 1. Inimeste hoidmine ja arendamine • Eeltöö Sisekaitseakadeemia siseturvalisuse valdkonna kompetentsikeskuseks 2. Innovatsiooni ja tõenduspõhise arendamiseks ja kaugseirekeskuse poliitikakujundamise edendamine rajamiseks. 42 Ülevaade meetme eesmärkide saavutamisest Tegelik täitmine Sihttasemed Meetme mõõdikud Allikas 2018 2020 2021 2021 2022 2030 Vabatahtliku voolavuse määr - Siseministeerium 15% 9% 10,5% ≤ 12% ≤ 10% ≤ 9% - Politsei- ja Piirivalveamet 7% 4,9% 6,5% ≤ 6,3% ≤ 6,2% ≤ 5,7% - Päästeamet 4% 4% 4% ≤ 4,1% ≤ 4,4% ≤ 4,5% - Häirekeskus 9% 6,9% 12,5% ≤ 8,8% ≤ 8,8% ≤ 8,8% Asutused - Sisekaitseakadeemia 8% 7,3% 6,7% ≤ 7,9% ≤ 7,5% ≤ 6,8% - Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja 14% 7,4% 10,5% ≤ 13% ≤ 15% ≤ 15% arenduskeskus Ühele Sisekaitseakadeemia õppekohale esitatud Sisekaitse- avalduste arv avalikul akadeemia konkursil: - kõrgharidusõppes 4,1 4,8 4,92 ≥ 3,2 ≥ 3,1 ≥ 3,5 - kutseõppes 2,9 4,1 6,85 ≥ 2,9 ≥ 2,8 ≥ 2,2 Siseministeeriumi Mõõtmisvahend valitsemisala töötati välja - organisatsioonide 2020. aastal, 1 3 (jätku- Sise- - (Päästeametil - algtase (algeline) suutlik) ministeerium innovatsioonisüsteemide tase 2) määratakse küpsustaseme tõus 2021. aastal Siseministeeriumi valitsemisala töötajate üldine rahuolu kümnepalliskaalal - Siseministeerium 8,3 - 8 ≥ 8,5 ≥ 8,8 ≥ 8,8 - Politsei- ja Piirivalveamet 7,6 7,8 7,8 ≥ 7,8 ≥ 7,9 ≥ 8,2 Asutuste - Päästeamet 7,8 - 7,8 ≥ 7,8 ≥ 7,8 ≥ 7,8 rahulolu - Häirekeskus 7,6 7,6 7,6 ≥ 8,0 ≥ 8,0 ≥ 8,0 uuringud - Sisekaitseakadeemia 7,6 7,7 - ≥ 7,8 ≥ 7,8 ≥ 8,0 - Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja 8,0 8,3 8,3 ≥ 8,0 ≥ 8,0 ≥ 8,0 arenduskeskus 2021. aasta mõõdikute seire tulemused näitavad, samal tasemel või veidi vähenenud. Kuna koroona- et personalivaldkonnas on järgmiste aastate tase- kriis on väga otseselt mõjutanud siseturvalisuse meid endiselt keeruline prognoosida. Koroona- valdkonna tööd juba varasemale suurele töö- pandeemial oli 2021. aastal mõju nii majandus- koormusele on lisandunud kriisi tõttu lisa- likule kui ka sotsiaalsele olukorrale ning ka koormust, on töötajad üha väsinumad ning keeru- siseturvalisuse personalivaldkonnale. Võrreldes line on suurendada ja hoida nende motiveeritust. 2020. aastaga tõusis 2021. aastal vabatahtliku Suurele koormusele vaatamata on üldine rahulolu voolavuse määr peaaegu kõikides Sise- püsinud enamikus asutustes samal tasemel, mis ministeeriumi valitsemisala asutustes (v.a näitab töötajate pühendumust ja tahet panustada Sisekaitseakadeemias ja Päästeametis). Samas ühiskonda. on 2021. aasta vabatahtlik voolavus enamikus Sisekaitseakadeemias ühele õppekohale esitatud asutustes väiksem kui 2018. aastal. See näitab, et avalduste arv avalikul konkursil oli prognoositust olukorra stabiliseerudes võivad ka personali- suurem. Siseturvalisuse valdkond on olnud kriisi näitajad taas varasemate aastate tasemele tõttu rohkem avalikkuse tähelepanu all ja huvi langeda. eesliinitöö vastu on suurenenud nii noorte kui ka 2021. aastal viidi kõikides asutustes läbi rahulolu- karjääripööret tegevate inimeste seas. Seetõttu on uuring. Töötajate üldine rahulolu on püsinud kas avalduste arv olnud viimastel aastatel olulises 43 tõusutrendis ja puudu on õppekohti, et huvilisi Innovatsiooni jaoks on vaja keskkonda, mis seda piisavalt vastu võtta. soosib. Päästeameti inimesed on innovaatilised, sest sellele aitab kaasa organisatsioonikultuur, Siseministeerium töötas 2020. aastal välja kuid järgmisele küpsustasemele jõudmiseks innovatsioonisüsteemide arengu seiramiseks tuleks võimaldada töötajatele rohkem aega hindamismetoodika, mis võimaldab hinnata arendustööks. Päästeamet soosib innovatsiooni ja asutuse muutumis- ja kohanemisvõimet. 2021. seda takistavat bürokraatiat on vähe. Arendus- aastal hinnati Päästeameti innovatsiooniküpsust. protsessides on kõige rohkem takistusi seotud IT- Päästeamet asub teisel tasemel51, mis tähendab, arendustega et organisatsioonil on innovatsioonijanu, aktiivselt otsitakse viise innovatsiooni rakendamiseks ja Esimene mõõtmine kinnitas hindamismetoodika järjepidevalt kasvab innovatsioonikogemuste sobivust. 2022. aastal hinnatakse innovatsiooni- pagas. Päästeameti innovatsioonitase on ühe taset Politsei- ja Piirivalveametis ning Häire- taseme võrra kõrgem eesmärgiks seatud alg- keskuses. ■ tasemest. Meetme eelarve Meetme eelarve täitmine 2021 2021 esialgne eelarve 2021 lõplik eelarve 2021 eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Kulud 15 459 16 556 14 871 Investeeringud 1 421 596 486 Meetme tegevuste 2021. aasta kulud (tuh €) 15 000 13 462 10 000 5 000 1 410 0 Inimeste hoidmine ja arendamine Innovatsiooni edendamine Siseministeeriumi valitsemisalas Programmi tegevuste elluviimisest52 Programmi tegevus 5.1. Inimeste hoidmine ja arendamine Inimeste hoidmise ja arendamise valdkonnas tehti meie juhid lähtuksid oma töös järgmistest 2021. aastal mitmeid olulisi tegevusi üle kogu juhtimispõhimõtetest: 1) näeme suurt pilti, valitsemisala. Näiteks kiideti heaks Sise- 2) saavutame tulemusi koostöös, 3) toetame ministeeriumi valitsemisala uuendatud juhtimis- meeskonnatööd ja 4) väärtustame enesearengut. põhimõtted ja tehti juhtimiskultuuri uuringud Juhtimiskultuuri uuringu tulemustes kajastusid kõikides asutustes. Oleme valitsemisalas kokku peaaegu kõikides asutustes arengukohtadena leppinud, et peame tähtsaks ja järgime, et kõik juhtide ajanappus töötajatega tegelemiseks; ees- 51 Tasemeid on kokku viis: 0 – pidurdav, 1 – algeline, 2 – edasiarenenud, 3 – jätkusuutlik ja 4 – küps. 52 Mõlemad selle meetme programmi tegevused aitavad kaasa „Eesti 2035“ sihi „Ruum ja liikuvus“ muutusele „B. Planeerime ja uuendame ruumi ja teenuseid terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvastiku muutuste, tervise, turvalisuse, elurikkuse ja keskkonnahoiuga arvestavalt“ ning sihi „Riigivalitsemine“ muutustele „A. Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame sujuva riigi toimimise“ ja „D. Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ja tagame julgeoleku ning turvalisuse“. 44 märgistamine, mis tähendab, et soovitakse Hinnatud tööandja kuvandit arendasid 2021. rohkem selgitusi, miks me midagi teeme või miks aastal kõik asutused. Näiteks loodi Politsei- ja me just niimoodi teeme, ning töötajate soov saada Piirivalveametis brändisaadikute süsteem ja senisest enam tagasisidet oma tööle ja selgitusi võrgustik ning ameti tegemisi kajastatakse juhtidelt otsuste tagamaade kohta. Teemaks oli ka teadlikult ja süsteemselt meedias. Sama kehtib ka info liikumine, kuid kui varasematel aastatel viidati kõikide teiste asutuste kohta: tööandja kuvandi ainult info liikumise puudulikkusele, siis sel korral olulisust teadvustatakse ja soovitakse üha rohkem viidati väga palju ka info üleküllusele. Hübriidtöö tuua siseturvalisuse valdkonda tavainimesele ajastul ei suudeta e-kanalite kaudu edastatavat lähemale. infot töödelda ega eristada olulist ebaolulisest. 22.10.2021 esitati Vabariigi Valitsusele eri- Jätkuvalt on väga oluline toetada töötajate teenistuste ühtlustamise eelnõu. Muudatuste järgi vaimset tervist, näiteks võimaldatakse kõikides ühtlustatakse võimalikult palju politseiametnike ja asutustes tööandja kulul psühholoogilist nõusta- päästeteenistujate ning teiste eriteenistujate mist ja pakutakse erinevaid loenguid vaimse (vanglaametnikud ja tegevteenistujad) teenistus- tervise teemal. Vajadus psühholoogilise nõusta- regulatsiooni. Sama eelnõuga ühtlustatakse Sise- mise järele on mitmekordistunud. Häirekeskuses ministeeriumi valitsemisala vabatahtlike ja kutse- on loodud virtuaalne vaimse tervise esmaabikapp liste hüvitisi hukkumise või vigastumise korral. ja Sisekaitseakadeemias vaimse tervise pesa 2021. aastal valmis politseinike ja päästjate siseveebis. tulevikuvajaduse ja töötasu analüüs, mida sise- Ka juhte arendatakse järjepidevalt, asutustes on minister tutvustas valitsuskabinetis ning millega kokku lepitud juhtimise hea tava ja igas asutuses juhiti tähelepanu politseinike ja päästjate tööd on juhtide arendamise terviklik süsteem. Eesmärk mõjutavatele teguritele. Näiteks ootab ees suur on, et Siseministeeriumi valitsemisalas oleksid pensioneerumise laine nii politseinike kui ka inspireerivad ja targad juhid, kes on oma käitu- päästjate seas, mistõttu on vaja suunata senisest misega teistele eeskujuks. rohkem raha politseinike ja päästjate välja- õppesse, et ära hoida üha suurenev eesliini- Pühendumust toetava organisatsioonikultuuri töötajate puudujääk. Samuti on olemasolevad arendamiseks võeti 2021. aastal Politsei- ja töötajad juba praegu ülekoormatud. Prognoosi Piirivalveametis kasutusele tööampsude süsteem kohaselt jääb igal järgmisel aastal puudu 25–50 ning Siseministeeriumis uuendati aasta parimate päästjat, sest madala töötasu tõttu ei tunne valimise põhimõtteid. Kõikides asutustes tehti inimesed elukutse vastu huvi. Politseinikke jääb 2021. aastal rahulolu-uuringud ning tulemustele prognoosi kohaselt igal järgmisel aastal puudu tuginedes planeeritakse personali arendamise ja 75–115, sest siseturvalisuse hariduses ei ole toetamise jätkutegevused. piisavalt raha nende vajalikul arvul juurde koolitamiseks. ■ Programmi tegevus 5.2. Innovatsiooni ja tõenduspõhise poliitikakujundamise edendamine Innovatsiooni edendamisel keskenduti 2021. Siseministeeriumi valitsemisala umbes 200 tipp- aastal kolmele suunale: inimeste oskuste arenda- ja keskastmejuhti osalesid neile korraldatud mine, projektide elluviimine ja organisatsiooni arengupäeval „Kuidas innovaatilisi ideid päriselt küpsuse hindamine, et tuvastada innovatsiooni rohkem ära teha?“. Jagati kogemuslugusid, kuidas takistavad tegurid. valitsemisalas ja erasektoris innovatsiooni tehakse, ning arutati, kuidas innovatsioon saab Politsei- ja Piirivalveametis alustati teenuse- lahendada siseturvalisuse olulisi probleeme. omanike viiepäevase arenguprogrammiga, et juurutada teenusepõhist juhtimist. COVID-19 tõttu 2021. aastal viidi läbi mitu innovatsiooniprojekti, ei olnud võimalik teha algul soovitud mahus mis olid seotud uute lahenduste väljatöötamisega. kontaktkoolitusi. 2021. aastal lõpetas esimene • Innoprogrammis otsiti projektiga „Poole koolitusrühm (15 inimest). 2022. aastal jätkatakse vähem tulesurmasid“ nutikaid lahendusi, et koolitusprogrammiga. muuta kodu vähem tuleohtlikuks. 45 • Päästeameti ja TalTechi koostöös töötati välja sidusust. Lisaks töötati välja rände tulu-kulu termoanduri prototüüp, mis võiks tulevikus mudel, mis võimaldab analüüsida rändega asendada praegu kasutuses olevat suitsu- seotud tulusid ja kulusid tuleviku vaates kuni andurit. saja aasta jooksul. • Männikule loodi kinnine lõhkamiskoht. • Uuringuprojekt „Eesti siseturvalisuse teavitus- Lahendust aitas välja töötada TalTech. kampaaniate tõhustamine neurouuringute 2021. aastal eraldas Vabariigi Valitsus järgnevaks abil“ valmis koostöös Tartu Ülikooli teadlaste- neljaks aastaks kokku 3,7 miljonit eurot, et ga. Uuringu käigus töötati välja Sise- arendada Sisekaitseakadeemia siseturvalisuse ministeeriumi valitsemisala asutustele valdkonna kompetentsikeskuseks. Selle tulemusel tõenduspõhised soovitused ja metoodika suurendatakse sisejulgeoleku instituudis teadurite edaspidiste teavituskampaaniate lähte- arvu poole võrra (kokku kaheksa teadurit) ja ülesannete ettevalmistamiseks ja tellimiseks, võetakse tööle ka teine teadustöö koordinaator. et tagada kampaaniasõnumite võimalikult Sisekaitseakadeemia üks eesmärk on seeläbi suur arusaadavus, nähtavus ja mõjusus. panna alus sisejulgeoleku valdkonna Tallinna • Eestis tehti esimest korda julgeoleku- ja koolkonna loomisele. Rajatakse kaugseirekeskus, kaitsevaldkonna keskkonna jalajälje ning selle mille peaeesmärk on satelliit- ja mehitamata vähendamise võimaluste uuring, mille tellisid õhusõidukite seiretehnoloogia ning mehitamata ühiselt Siseministeerium ja Kaitseministeeri- õhusõidukite tuvastamise, tõrje ja digi- um. Eesmärk oli selgitada välja, kuidas kriminalistika lõimimine siseturvalisuse valdkonna saavutada rohelisem tulevik koos sise- ja teenustesse. Keskus oleks koostööpartner ka välisjulgeoleku säilimisega, tagades oluliste kaitsetööstusettevõtetele uue tehnoloogia katse- teenuste ja võimekuse ööpäevaringse toime- tamisel siseturvalisuse valdkonnas. pidevuse. Uuringus arvutati välja süsinikujälg Ilmus uus teadusajakiri „Turvalisuskompass“, ning mõõdeti jäätme- ja veejalajälge. Selgus, et milles avaldatakse eestikeelset eelretsenseeritud Siseministeeriumi valitsemisala süsinikujälg originaalset materjali kõikidel teemadel, mis on 27 043 t CO2 ekv ja Kaitseministeeriumi tegelevad ühiskonna turvaliseks toimimiseks ja oma 73 575 t CO2 ekv. Mõlema ministeeriumi selle tagamiseks vajalike protsessidega. valitsemisalas moodustas süsinikujäljest Sisekaitseakadeemia teine teadusajakiri „Procee- umbes 50% elektritarbimine, millele järgnesid dings“ ilmus kahekümnendat korda. mootorikütuse tarbimine (ligi 40%) ja soojus- energia. Süsinikujälje märkimisväärseks Sisejulgeoleku instituut korraldas aasta jooksul vähendamiseks on vajalikud olulised mitmeid rahvusvahelisi teadussündmusi (nt kulutused uute tehnoloogiliste lahenduste Venemaa-teemaline veebikonverents, hübriid- kasutuselevõtuks tulevikus või keskkonna- ohtude veebiseminar ja virtuaalne vestlusring sõbralikuma elektri ja kütuse tarbimiseks. isikuandmetest). Uuringu tulemusena valmis mudel, mis Tõenduspõhiseks poliitikakujundamiseks ja võimaldab järgnevatel aastatel mõõta mõle- teenuste arendamiseks kaasati teadlasi ja telliti ma ministeeriumi tehtud muudatuste mõju ja uuringuid. Olulisemad valminud uuringud on võrrelda seda eelnevate aastatega. järgmised. Juunis sõlmisid sise- ja kaitseminister koostöö- • Laiapõhjalise rände- ja lõimumisteemalise lepingu, et edendada muu hulgas haridus- uuringu „Rändesõltuvus ja lõimumise välja- koostööd, teadus- ja arendustegevuse ühist kutsed Eesti riigile, tööandjale, kogukonnale ja võimekust ning kaitsetööstuse valdkonda. Koos- haridusele“ tellisid Siseministeerium, Haridus- töö abil on võimalik arendada ühist võimekust ning ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, samal ajal säästa uute toodete arendamisel ja Sotsiaalministeerium ning Majandus- ja nende kasutamisel. Kommunikatsiooniministeerium. Uuring aitas 2021. aastal tihenes Siseministeeriumi valitsemis- välja töötada teaduslikult põhjendatud ala koostöö Eesti Kaitsetööstuse Liiduga. innovaatilisi meetodeid rände- ja lõimumis- Uuendati koostöölepingut ja esimest korda protsesside juhtimiseks Eestis, et soodustada koostati ühine tööplaan, mida edaspidi majandusarengut ja suurendada ühiskonna uuendatakse igal aastal. Septembris analüüsis 46 Siseministeerium koostöövõimalusi Eesti kaitse- muuta siseturvalisuse teenused paremaks ning tööstuse ja IT-ettevõtetega. Loodav Sisekaitse- samal ajal suurendada IT ja kaitsetööstuse akadeemia kaugseirekeskus saab olla ettevõtetele ekspordipotentsiaali. Kaitsetööstuse ettevõtted oma toodete ja teenuste katsekeskkond saaksid tutvustada Sisekaitseakadeemia kadetti- siseturvalisuse valdkonnas. Koostöö eesmärk on dele õppetöö osana tehnoloogia uusi arenguid. ■ MEETME „TARK JA INNOVAATILINE SISETURVALISUS“ KOKKUVÕTE Olulisimad edusammud 2021. aastal • Eriteenistuse ühtlustamise eelnõu (jõustub eeldatavasti 2022. aastal). Muudatuste järgi ühtlustatakse võimalikult palju politseiametnike ja päästeteenistujate ning teiste eriteenistujate (vanglaametnikud ja tegevteenistujad) teenistusregulatsiooni. Sama eelnõuga ühtlustatakse ka Siseministeeriumi valitsemisala vabatahtlike ja kutseliste hüvitisi hukkumise või vigastumise korral. Muudatustega tagatakse eriteenistujate võrdne kohtlemine, mõjutatakse teenistujate motivatsiooni, suurendatakse asutustevahelist koostööd ja teenistujate rotatsiooni, vähendatakse bürokraatiat, ametiasutuste töökoormust ja ebamõistliku töö tegemist ning hoitakse kokku riigi raha. • Palgatõus: politseiametnike miinimumpalk tõusis 155 eurot (11,5%), päästjate oma 122 eurot (11,4%) ja päästekorraldajate oma 80 eurot (6,4%). Palgatõusuks saadi 2021. aastal riigieelarvest 10,2 miljonit eurot ning ametid tegid ümberkorraldusi ja eraldasid palkade tõstmiseks lisaks 8,7 miljonit eurot. Kogu riigieelarvest saadud palgatõusu raha suunati spetsialisti tasandi politseiametnikele, Päästeameti valveteenistujatele ja Häirekeskuse 112-töösaali töötajatele. Palkade korrigeerimisel lähtuti eesmärgist, et võrreldes Eesti keskmise palgaga ei halveneks politseiametnike, päästjate ja 112-töösaali töötajate positsioon, ning põhimõttest, et palgapositsioon peaks kõige rohkem paranema päästjatel, kelle palgatase on võrdluses Eesti keskmisega kõige kehvem. • Politseinike ja päästjate tulevikuvajaduse ja töötasu analüüs, milles on avatud ootusi eesliinitöötajate puudujäägi ära hoidmiseks. • Eeltöö Sisekaitseakadeemia siseturvalisuse valdkonna kompetentsikeskuseks arendamiseks ja kaugseirekeskuse rajamiseks. Olulisimad väljakutsed aastatel 2022–2025 • Siseturvalisuse ja sisejulgeoleku asutuste reageerimissuutlikkuseks ning erinevate ohtude, õnnetuste ja kriisidega toimetulemiseks ja nende ennetamiseks piisaval arvul töötajate tagamine. Selleks väärilise töötasu pakkumine, töötajate füüsilise ja vaimse tervise hoidmine ning tänasest suuremas mahus töötajate välja õpetamine. Kui vajalik palgatase tuleks tagada asutuste omavahenditest, jätkuks seda 2025. aastaks vaid poolte Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti töötajatele, mis pole lahendus, kuna järeleandmisi abi osutamises pole kavas. Samuti on ees ootamas suur pensioneerumise laine nii politseinike kui ka päästjate seas, mistõttu on vaja suunata senisest rohkem raha politseinike ja päästjate väljaõppesse, et ära hoida üha suurenev eesliinitöötajate puudujääk. Samuti on olemasolevad töötajad juba praegu ülekoormatud. Prognoosi kohaselt jääb igal järgmisel aastal puudu 25–50 päästjat, sest madala töötasu tõttu ei tunne inimesed elukutse vastu huvi. Politseinikke jääb prognoosi kohaselt igal järgmisel aastal puudu 75–115, sest ei ole piisavalt raha nende vajalikul arvul juurde koolitamiseks. • Taseme- ja täiendusõppe paindlikumaks muutmine ning e-õppevormide arendamine. Eesmärk on muuta õppevormid paindlikumaks, sh kombineerida tasemeõpet töökohapõhise õppega, ja arendada välja kvaliteetne e-õppekeskkond. Suuremat arenguhüpet prognoosime politsei haridusmudeli uuendamisel. Jätkatakse ka tegevustega, et muuta Sisekaitseakadeemia pakutav päästekorraldaja õpe töökohapõhiseks õppeks. Muudetakse üha paindlikumaks võimalusi siseturvalisuse töötajate ümberõppeks. • Sisekaitseakadeemia teadus- ja arendusvõimekuse suurendamine. 2022. aasta eesmärk on palgata juurde teadureid ja rajada kaugseirekeskus. Järgneva kolme aasta eesmärk on arendada välja Sisekaitseakadeemia teadus- ja arendusvõimekus ning tagada selle jätkusuutlikkus nii riiklikult kui ka rahvusvaheliselt. ■ 47 Siseministeerium www.siseministeerium.ee/stak2030 32 KÄSKKIRI 30.05.2022 nr 1-3/44 „Siseturvalisuse 2021. aasta tulemusaruanne“ kinnitamine Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ § 23 lõike 2 punkti 1 alusel ning lähtudes Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ § 16 lõikest 1 Kinnitan aruande „Siseturvalisuse 2021. aasta tulemusaruanne“. (allkirjastatud digitaalselt) Kristian Jaani siseminister Lisa. Siseturvalisuse 2021. aasta tulemusaruanne
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel