Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 29.05.2022 22:49
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: 7-1/2360 Seisukoha küsimine
Kirja edastamine
Keskkonnaamet 26.05.2022 nr 7-1/2352
[email protected]
Rahandusministeerium
[email protected]
Seisukoha küsimine
Kuusalu Vallavalitsusele on laekunud taotlus Põhja küla Uuekadaka kinnistu (35201:002:0215)
detailplaneeringu algatamiseks. Esitatud ettepanek on vallavalitsuse hinnangul kehtivat
üldplaneeringut muutev kavandatavate krundisuuruste osas. Vastavalt taotluses toodule on
koostatud keskkonnamõjude strateegilise hindamise eelhinnang ning koostatud detailplaneeringu
algatamise eelnõu koos lähteülesandega. Palume seisukohti detailplaneeringu algatamise ja
strateegilise keskkonnamõju hindamise vajaduse määramise osas.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Terje Kraanvelt
Vallavanem
Lisad: 1. Taotlus detailplaneeringu algatamiseks;
2. Detailplaneeringu algatamise, lähteülesande kinnitamise ning keskkonnamõjude
hindamise mittealgatamise korralduse eelnõu.
Kadi Raudla
[email protected]
Mõisa tee 17 Kiiu alevik Telefon +372 6066 370 Arvelduskonto EE742200001120050586
74604 Harjumaa Faks +372 6066 371 Swedbank
Reg. Kood 75033496 E-post
[email protected]
Veeb http://www.kuusalu.ee
OTSUS EELNÕU Kiiu xx . xxxx 20 2 2 nr Põhja Uuekadaka kinnistu detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine ning keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamine Kuusalu Vallav alitsusele on laekunud taotlus Põhja küla Uuekadaka (35201:002:0215) kinnistu detailplaneeringu algatamiseks. Detailplaneeringuga soovitakse jagada Uuekadaka kinnistu kolmeks elamukrundiks, suurustega 3000 m 2 -8800 m 2 . Põhja küla Uuekadaka kinnistule on antud ehitusõigus vastavalt Kuusalu Vallavolikogu 29.10.2008 otsusega nr 79 kehtestatud Kadaka 5 kinnistu detailplaneeringule. Detailplaneeringuga planeeriti kinnistu sihtotstarbe muutmine äri-, elamu- ning tootmismaaks. Planeeringu eesmärk oli puhkeküla kompleksi rajamine. Kokku võimaldas detailplaneering 8 hoone ehitamist. Kinnistu jagamist detailplaneering ette ei näinud. Vastavalt kehtestatud detailplaneeringule rajas kinnistu omanik OÜ Aasa Invest hooneid, mille järel võõrandas hooned kolmele erinevale isikute grupile. Detailplaneering kaotas esialgse komplekse puhkeküla rajamise eesmärgi ning uued omanikud asusid kinnistut kasutama omavahel kokku lepitud osade kaupa. Kinnistu kaasomanikud esitasid vallavalitsusele avalduse, millega soovisid kinnistu jagada neljaks elamukrundiks suurustega 1630 m 2 , 2116 m 2 , 2552 m 2 ja 3964 m 2 (nendest kolm osa olid hoonestatud ning neljas osa sooviti kavandada uue elamukrundina). Põhja küla Uuekadaka kinnistu detailplaneering algatati Kuusalu Vallavolikogu 28.09.2012 otsusega nr 41. Detailplaneering algatati üldplaneeringut muutvana, kuna moodustatavad krundid olid oluliselt väiksemad, kui Kuusalu valla üldplaneeringus hajaasustusega aladel lubatud (3600 m2). Detailplaneeringu algatamise otsuse lisana kinnitatud lähteülesande kohaselt nõustus vallavolikogu kinnistu jagamisega kuni kolmeks elamukrundiks. Kinnistu kaasomanike ning naaberkinnistu omanike vahel toimus erinevaid vaidluseid, sh juurdepääsutee, omandiküsimuste ning veevarustuse kasutamise osas ning planeeringu põhilahendust vallavalitsusele menetlemiseks ei esitatud. Vastavalt huvitatud isikute avaldustele pikendati Kuusalu vallavolikogu 22.04.2015 otsusega nr 12 planeeringu menetluse tähtaega kuni 22.04.2017. Nimetatud ajavahemiku jooksul planeeringut vallavalitsusele menetlemiseks ei esitatud. 12.07.2018 kirjaga nr 7-1/2271 teavitas vallavalitsus huvitatud isikuid, et vastavalt seadusele tuli antud detailplaneering kehtestamiseks esitada enne 01.07.2018. Huvitatud isikud tegid ettepaneku (13.08.2018 nr 7-1/2505) detailplaneeringu menetlust jätkata peale omanike vahelise kohtulahendi jõustumist oktoobris 2018. Kuusalu Vallavolikogu 27.11.2017 otsusega tunnistati Kuusalu Vallavolikogu 28.09.2012 otsus nr 41 „ Põhja küla Uuekadaka kinnistu detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine“ kehtetuks . Tänaseks päevaks on muutunud kinnistu kaasomanikud, kes on omavahel sõlminud uue notariaalse kinnistu kasutuskorra ning esitanud vallavalitsusele avalduse detailplaneeringu algatamiseks, mille eesmärgiks on jagada kaasomand ning moodustada alale 3 elamukrunti (hoonestatud alade ümber) suurustega 2116,4 m2, 2552,2 m2 ja 5773,9 m2. Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt asub Uuekadaka kinnistu nn valgel alal. Valge ala üldplaneeringu kaardil tähendab, et antud aladel maakasutuse sihtotstarve ei muutu ja selle muutmist tulevikus ei piirata. Ka pole nendele aladele ette nähtud suuremaid ja eraldi käsitlemist väärivaid kitsendusi ega piiranguid (kehtivad piirangud tulenevad seadustest ja on eelkõige kaitsevööndid - näiteks puurkaevu kaitsetsoon). Minimaalse elamukrundi suurusena on sätestatud üldplaneeringuga haja -asustusega aladel 3600 m 2 . Esitatud ettepanek on üldplaneeringut muutev kavandatava te krundisuuruste osas . Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Kuusalu Vallavalitsus . Algatajaks ning kehtestajaks Kuusalu Vallavolikogu (aadress Mõisa tee 17 Kiiu alevik Kuusalu vald 74 604 Harjumaa;
[email protected] ; 606 6370). Detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise otsusega saab tutvuda valla kodulehel www.kuusalu.ee . Tulenevalt planeerimisseaduse paragrahvi 124 lõikest 6 , keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi ka KeHJS ) § 6 lõike 2 punktist 22 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ paragrahvi 16 lõikest 1 peab Kuusalu Vallavalitsus andma eelhinnangu selle kohta, kas detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavasti oluline keskkonnamõju. Eelhinnang on koostatud Keskkonnaministeeriumi poolt 2015 a tellitud „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ juhendmaterjali põhjal. Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajaduse üle otsustamiseks on koostatud eelhinnang arvestades KSH eelhinnangu juhendit ( R.Kutsar , täiendatud 2018 Keskkonnaministeeriumi poolt). Koostatud eelhinnang on toodud käesoleva korralduse eelnõu lisas 1. Eelhinnangu kokkuvõtte kohaselt ei kavandata detailplaneeringuga olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist või loodusvarade taastumisvõime ületamist. Tegevustega kaasnevad võimalikud mõjud on vaid ehitusaegsed mõjud. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väga väike. Kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku alade terviklikkust ega kaitse-eesmärki. Ilma üksikasjaliku hindamiseta on võimalik eeldada (lähtudes kavandatava tegevuse ulatusest), et oluline ebasoodne mõju ei ole tõenäoline. Kavandatava tegevusega ei kaasne ebasoodsat mõju kaitstavatele liikidele ja elupaikadele. Arvestades planeeringuala lähiümbrust ja keskkonnatingimusi ning asjaolu, et planeeringuga kaasnevad mõjud on eeldatavalt väikesed ning jäävad planeeringuala ning selle lähinaabrite ulatusse, ei kahjusta inimeste tervist, vara, ei põhjusta keskkonnas olulisi pöördumatuid muudatusi ega ületa eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust, võib keskkonnamõju strateegilise hindamise jätta algatamata. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus Vastavalt KeHJS paragrahv 33 lõikes 6 toodule esitab Kuusalu vallavalitsus koostatud eelnõu asjaomastele asutustele seisukoha võtmiseks. Rahandusministeerium esitas oma seisukoha ( xxxx ), mille kohaselt…. Keskkonnaamet esitas oma seisukoha ( xxxx ), mille kohaselt …….. Lähtudes eeltoodust, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 6 lõikest 1, planeerimisseaduse paragrahvi 4, lõikest 1 ja lõikest 2, paragrahvist 12, paragrahvi 124 lõi getest 6 ja 10, paragrahvi 1 42 lõi kest 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse paragrahvi 33 lõike 2 punkti de st 1 ja 3 , paragrahvi 35 lõikest 5 Vabariigi Valitsuse 29.08.2005.a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“, paragrahvi 16 lõikest 1, mille kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkust kaaluda tegevuse puhul, mis üksi või koostoimes teistega võib eeldatavalt kaasa tuua olulise keskkonnamõju, koostatud eelhinnangust, Kuusalu Vallavolikogu 19.12.2001.a otsusega nr 68 kehtestatud Kuusalu valla üldplaneeringust, ja vallavalitsuse xx . xx .202 2 ettepaneku algatada detailplaneering, Kuusalu Vallavolikogu o t s u s t a b: Algatada Põhja küla Uuekadaka (35201:002:0215) kinnistu detailplaneering . Mitte algatada detailplaneeringule keskkonnamõjude strateegili ne hindami ne vastavalt l isas 1 toodud eelhinnangule. Kinnitada detailplaneeringu lähteülesanne vastavalt lisale 2. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus 30 päeva jooksul planeeringu kehtestamisest teada saamise päevast alates. Otsus jõustub teatavakstegemisest. (a llkirjastatud digitaalselt ) Ulve Märtson volikogu esimees Esitaja: vallavalitsus Lisa 1 Kuusalu Vallavolikogu xxx.202 2 .a otsusele nr PÕHJA KÜLA UUEKADAKA KINNISTU DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG Tulenevalt planeerimisseaduse § 124 lõikest 6 , planeerimisseaduse § 142 lõikest 6 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ( edasipidi KeHJS ) § 33 lg 2 punkti 1 ja 3 . Lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 3 - 5 sätestatud kriteeriumidest, § 35 lõikest 5 ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus Detailplaneeringu eesmärgiks on Põhja küla Uuekadaka kinnistule ( katastriüksus 35 2 01:00 2 : 0215 ) 10 437 m 2 suuruse kinnistu jagamine kolmeks kinnistuks suurustega vastavalt 2 116,4 m 2 , 2 552,2 m 2 ja 5 773,9 m 2 . Kinnistule on rajatud kolm elamuhoonet koos abihoonetega. Planeeringuala hõlmab Põhja küla Uuekadaka maaüksust (katastriüksus 35 2 01:00 2 : 0215; sihtotstarve elamumaa 100%; pindala 10 437 m 2 ), mis asub Põhja küla loodeosas. Juurdepääs kinnistule on käesolevalt juba olemas Kadaka teelt. Uuekadaka maaüksusest moodustab kõlvikuliselt 1617 m 2 looduslik rohumaa, 7761 m 2 õuemaa ja 1059 m 2 muu maa. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit Eesti üleriigilise planeeringu 2030 + kohaselt on võrdselt hinnatud kompaktsed linnas, eeslinnad ja traditsioonilised külad. Maapiirkonnad pakuvad inimestele elukoha privaatsust, toimetulekut sõltumata välistest oludest ja looduslikku elukeskkonda. Tähtsal kohal on ühenduvus kohalike ja maakondlike keskustega. Uuekadaka kinnistu piirneb hoonestamata kinnistutega seega on säilinud looduslik keskkond. Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti üleriigilise planeeringuga. Harju Maakonnaplaneering u 2030+ visioonis on toodud välja linnalise ja maapiikonnale omase ruumi selge eristumine Tallinna väliselt. Tähtis on taristute arendamine ning loodusliku ja atraktiivse elukeskkonna säilimine. Igapäevaelu toimimisel on suur roll ühendustel oluliste keskustega. Kavandatav tegevus on kooskõlas Harju maakonnaplaneeringuga. Kuusalu valla arengukava 2012-2032 toob välja Kuusalu valla visiooni, milleks on Kuusalu on tegusa kogukonnaga, turvaline, head haridust, mitmekesiseid töökohti ja vaba aja veetmise võimalust pakkuv vald, kus lõimuvad pärandkultuur ja loodus. Kavandatav tegevus on kooskõlas Kuusalu valla arengukavaga. Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt on määratud ala valgeks alaks. Hajaasustuse piirkonnas on minimaalne elamumaa krundi suurus 3600 m 2 . Peale detailplaneeringu elluviimist moodustatakse kaks krunti, mis on väiksemad kui 3600 m 2 . Tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel KeHJS on sätestatud põhimõte, et kui detailplaneeringuga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasa toovat tegevust või sellega muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist planeerimisdokumenti (üldplaneeringut), siis tuleb kaaluda keskkonnamõjude strateegilise hindamise teostamist. Üldplaneeringuga on sätestatud minimaalne kinnistu suurus hajaasustuses 3600 m 2 . Antud detailplaneering on üldplaneeringut muutev detailplaneering, sest detailplaneeringuga moodustatakse kaks kinnistut, mille pindala jääb alla 3600 m 2 . Põhimõte kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise teostamist on kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL. Samuti tuleb rakendada detailplaneeringu menetluses Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid. Detailplaneeringu realiseerumisel ei minda vastuollu Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega. Mõjutava keskkonna kirjeldus Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa-ameti muldade, geoloogia, kitsenduste, maardlate, looduskaitse ja Natura 2000, kultuurimälestiste ja maaparandussüsteemide kaardirakenduste ning Keskkonnaagentuuri Keskkonnaregistri andmetest. Maakasutus Planeeringuala hõlmab Põhja küla Uuekadaka maaüksuse (katastriüksus 35201:002:0215; sihtotstarve elamumaa 100%; pindala 10 437 m 2 ), mis asub Põhja küla loodeosas. Ehitisregistri andmetel paikneb üksikelamu, 2 puhke- ja elamumaja, suvila, 2 sauna ja pumbamaja koos puurkaevaga. Maaüksuse piirinaabrid on põhjast Sookadaka (katastriüksus 35201:002:0214), kirdes Meresiiliku tee 10 (katastriüksus 35301:001:0712), idas Meresiiliku tee 6 (katastriüksus 35301:001:0710), kagus Platsikadaka (katastriüksus 35201:002:0209), lõunas Kadaka-Nõlva (katastriüksus 35201:002:0216) ja läänes Ranna (katastriüksus 35301:001:0017) kinnistud. Uuekadaka kinnistu piirneb idast Kadaka ja läänest Meresiiliku teedega. Vee kasutus Kinnistu veevarustus on tagatud kinnistul paikneva puurkaevuga. Planeeringualal on põhjavesi looduslikult kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 1 . Planeeringuala põhjavee kaitstus . Planeeringualal on Kambriumi ladestiku setendid ja Lontova kihistu savikiht, mille filtratsioonimoodul on alla 10 m/päevas. Muude loodusressursside kasutus Alal ei esine maavarasid. Kavandatav tegevus ei too kaasa muutusi maavarade kasutuses. Kavandatava tegevusega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide, kütuse jms järele, kuid mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju. Looduskeskkonna kirjeldus Pinnas Vaadeldav ala paikneb Põhja-Eesti rannikumadalikul. Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse järgi avaneb aluspõhjas Lontova kihistud. Lontova kihistut iseloomustab rohekashall, violetne või kirju savi aleuroliidi ja liivasavi vahekihtidega. Kinnistu kõrgusandmed jäävad 1 m ja 5 m vahele ja väheneb kirde suunas. Kinnistu kõrgusandmed jäävad 1 m ja 2,5 m vahele ja väheneb lõuna suunas. Vastavalt Harjumaa pinnase radooniriski kaardile on planeeritaval alal madala radoonisisaldusega pinnas (50- 1 00 kBq /m 3 ). Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 2 . Kinnistu radooniriski väljavõte Taimestik ja loomastik Kinnistu on hoonestatud ning looduslik taimestik ja loomastik on asendunud inimese jaoks kohandatud keskkonnaga. Visuaalsel hinnangul kinnistut niidetakse ning puuduvad suured varjevõimalused. Looduslikud liigi on säilinud kinnistu kirdeosas, eelduslikult koos loodusliku taimestiku ja loomastikuga. Maa-ameti mullakaardi alusel leiduvad alal leetjad gleimullad (GI) huumushorisondi tüsedusega 16-22 cm. Kinnistu kirdeosas leidub ka küllastumata turvastunud muldi (GI1) huumushorisondi tihedusega 20- 30 cm (Joonis 3). Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 3 . Kinnistu mullastiku kaart Veestik Planeeringuala asub kaitstud põhjaveega alal. Kinnistule on rajatud tehistiik. Kinnistu piirneb põhjast ja lõunast kuivenduskraavidega. Lisaks asub kinnistult väljas idas kuivenduskraav. Kinnistul puuduvad maaparandussüsteemid. Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustiku alad Planeeringualal ei leidu EELIS andmete kohaselt (04.05.2022) inventeeritud kaitse-eesmärgil olevaid elupaigatüüpe ja liike. 3. 5 Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad Vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele ei asu kinnistul ega selle lähiümbruses kultuurimälestisi. 4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju 4.1 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid Detailplaneeringu eesmärgiks on Uuekuru kinnistu jagamine kolmeks kinnistuks. Kinnistud on käesolevalt juba hoonestatud ning uusi hooneid ega ehitustegevust ei planeerita ei plaanita. Arvestades tegevuse iseloomu ei kaasne detailplaneeringu elluviimisega 4.2 Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus Detailplaneeringu elluviimisega ei kavandata tegevusi, mis seaks ohtu inimese tervise või loodus- ega inimkeskkonnale . Kavandatud tegevuse elluviimisega ei esine ega suurene õnnetuste esinemise võimalikkus. 4.3. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond Detailplaneeringu mõju piirneb kinnistu piiridega. Kavandatava tegevuse mõju ei avaldu väljapoole kinnistu piire. Detailplaneeringu poolt mõjutatav elanikkond on kõik seotud detailplaneeringu elluviimisega ning on andnud oma nõusoleku kavandatud tegevusele. Eelnevast tulenevalt ei kaasne kavandatud tegevusega negatiivset mõju elanikkonnale. 4.4. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus Detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mis muudaksid ala väärtust või tundlikkust. Kavandatud tegevusega ei kavandata tegevusi, mis mõjutaksid looduslikku keskkonda, kultuuripärandit ega maakasutust. 4.5. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele Detailplaneeringu alal ei asu looduskaitselisi ega Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid objekte. Ka detailplaneeringu ümbritseval alal ei asu looduskaitselisi objekte, millele võib detailplaneeringu elluviimisega mõju avalduda. 5. Asjaomaste asutuste seisukohad Tulenevalt KeHJS § 33 lõikest 6 tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks KeHJS § 33 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu. Detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lisadega saadeti xx.xx.xxxx seisukoha kujundamiseks Keskkonnaametile Keskkonnaamet oli xx.xx.xxxx kirjaga nr xxxx seisukohal, et eelhinnangu kohaselt ei ole Põhja küla Uuekadaka kinnistu detailplaneeringu koostamisel vajalik läbi viia KSH- d. Keskkonnaamet oli seisukohal, lähtudes teadaolevast informatsioonist, et kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt planeeritava tegevusega olulist keskkonnamõju (sh ebasoodsat mõju XXX loodusalale), mis tingiks KSH algatamise vajalikkuse. 6. Kokkuvõte Detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist või loodusvarade taastumisvõime ületamist. Tegevustega kaasnevad võimalikud mõjud on vaid ehitusaegsed mõjud. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väga väike. Kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku alade terviklikkust ega kaitse-eesmärki. Ilma üksikasjaliku hindamiseta on võimalik eeldada (lähtudes kavandatava tegevuse ulatusest), et oluline ebasoodne mõju ei ole tõenäoline. Kavandatava tegevusega ei kaasne ebasoodsat mõju kaitstavatele liikidele ja elupaikadele. Arvestades planeeringuala lähiümbrust ja keskkonnatingimusi ning asjaolu, et planeeringuga kaasnevad mõjud on eeldatavalt väikesed ning jäävad planeeringuala ning selle lähinaabrite ulatusse, ei kahjusta inimeste tervist, vara, ei põhjusta keskkonnas olulisi pöördumatuid muudatusi ega ületa eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust, võib keskkonnamõju strateegilise hindamise jätta algatamata. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus. Eelhinnangu koostas: Margus Kirss keskkonnaspetsialist Lisa 2 Kuusalu Vallavolikogu xxx. 20 22 .a otsusele nr PÕHJA KÜLA UUEKADAKA KINNISTU DETAILPLANEERINGU LÄHTEÜLESANNE Uuekadaka kinnistu: Kinnistu pindala: 3,56 ha Katastritunnus: 35201:002:0 215 . Kinnistu senine maakasutuse sihtotstarve: 100 % elamumaa . Kinnistu on hoonesta tud riikliku ehitisregistri andmetel: üksikelamu (120252310, pumbamaja ja puurkaev (120550345), saun-abihoone-kuur (120573102) , suvila (120573104, puhke- ja elumaja (120573138). Detailplaneeringu kehtestamiseks esitamise tähtaeg: kolme aasta jooksul alates algatamise otsusest. I LÄHTEÜLESANDE KOOSTAMISE ALUS Taotlus detailplaneeringu algatamiseks . Kuusalu valla üldplaneering. II DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANNE Uuekadaka kinnistu jagamine kuni kolmeks väikeelamu krundiks . Uutele kruntidele sihtotstarvete, hoonestusala ja ehitusõiguste määramine. Kavandatavatele kruntidele aadresside ettepaneku esitamine. Liikluskorralduse ja tehnovarustuse lahendamine. Heakorrastuse ja haljastuse lahendamine. Kõigi vajalike piirangute ja servituutide määramine. III ARVESTAMISELE KUULUVAD VAREM KOOSTATUD JA KOOSTAMISEL OLEVAD PROJEKTID Kuusalu valla üldplaneering. Kuusalu Vallavalitsuse 19.09.2019 korraldusega nr 619 algatatud Põhja küla Kadaka-Nõlva ja Meresiiliku tee 1 kinnistute detailplaneering. Kuusalu Vallavalitsuse 16.03.2022 korraldusega nr 156 algatatud Põhja küla Platsikadaka kinnistu detailplaneering. Kuusalu Vallavolikogu 30.08.2017 otsusega nr 50 kehtestatud Põhja küla Kadakakraavi kinnistu detailplaneering. IV OLEMASOLEVAD GEODEETILISED ALUSPLAANID JA GEOLOOGILISED UURIMISTÖÖD Digitaalne Eesti põhikaart M 1:10 000. V NÕUTAVAD GEODEETILISED ALUSPLAANID JA GEOLOOGILISED UURIMISTÖÖD Teostada topo -geodeetilised uurimistööd M 1: 500 koos tehnovõrkudega. Detailplaneeringu aluskaardiks võtta digitaalselt mõõdistatud topo -geodeetiline alusplaan täpsusega M 1:500 (mitte vanem kui kaks aastat). Mõõdistus peab kajastama planeeritava maaüksuse ümber olevat 15,0 m laiust ala ning naaberkinnistul asuvat hoonestust. Topo -geodeetiline alusplaan koos uurimistöö aruandega esitada kooskõlastamiseks Kuusalu Vallavalitsuse ehitusspetsialistile enne eskiislahenduse koostamist. VI NÕUDED KOOSTATAVALE DETAILPLANEERINGULE Detailplaneering koostada topo -geodeetilisel alusplaanil mõõtkavas M 1:500 ja peab kajastama olemasolevat olukorda: katastriüksuse piire, olemasolevat hoonestust, rajatisi sh tehnovõrke, haljastust ning maastiku kõrguslikku mõõdistust. Detailplaneering koostada planeerimisseaduses ette nähtud mahus ja vastavalt riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Detailplaneeringuga lahendada krundi heakord, säilitatav/rajatav haljastus ning anda lahendus jäätmekäitluse (kogumine, sorteerimine, äravedu ) kohta. Hoonetele esitatavad olulisemad arhitektuursed ja ehituslikud nõuded esitada planeeringu kruntimise ja ehitusõiguse plaanil ehk põhijoonisel ja seletuskirjas. Planeeringu seletuskirjas esitada kontaktvööndi analüüs ning planeeritava sobivus antud alale. 5. Ehitusõigus esitada planeeritava krundi peal tabelina. Ehitusõigus sisaldab alljärgnevaid andmeid: 5.1 Kavandatud krundi kasutamise sihtotstarvet; 5.2 Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalset arvu krundil; 5.3 Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalset kõrgust meetrites. 6. Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalse ehitusaluse pinna arvestus peab vastama Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 24.detsembri 2001. a määrusele nr 69 „Ehitise tehniliste andmete loetelu“ § 17 lõikest 1 ja 2. Hoonete ehitusaluse pinna sisse ei loeta rajatiste aluseid pindu sh katmata terrasside alust maad. 7.Tehnovõrkude koondplaanil näidata ära kõik planeeritud tehnovõrgud (kaablid, torustikud ja liinid) koos vajalike liiniservituutide või kaitsevööndite ära näitamisega võimalusel koondplaanil ja/või põhijoonisel. Vajalikud võimsused esitada seletuskirja. 8.Lahendada vertikaalplaneerimine ning sade- ja drenaaživee ärajuhtimine. Planeeringuga mitte halvendada naaberaladelt vee ärajuhtimise võimalusi. 9. Detailplaneeringu seletuskirjas tuua välja planeeringu elluviimisega kaasnevad mõjud neid leevendavad keskkonnatingimused. 1 0. Enne detailplaneeringu kehtestamist sõlmida detailplaneeringu elluviimiseks vajalikud halduslepingud ning notariaalsed kokkulepped. Alale rajatavad teed ning tehnovõrgud ei ole Kuusalu vallavalitsuse poolt välja ehitatavad. Teede ja tehnovõrkude üleandmine ning perspektiivne hooldamine lepitakse kokku planeeringu menetluses tingimusel, et see võib toimuda peale taristu projektikohast välja ehitamist ning kasutuslubade väljastamist. Kavandatava avaliku parkla, transpordimaa kasutus või omandamistingimused lepitakse täiendavalt kokku planeeringu menetluse jooksul. VII NÕUTAVAD DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSED/KOOSTÖÖ Päästeameti Põhja päästekeskus. Tehnovõrkude valdajad, tehniliste tingimuste väljastajad. 3. Kinnistu te omanik ud . 4. Need maaomanikud ja maakasutajad, kelle maale teid ja/või tehnovõrke planeeritakse või kelle maakasutust kitsendatakse. IX DETAILPLANEERINGU KEHTESTAMISEKS VAJALIKUD TOIMINGUD Kuusalu Vallavalitsusega sõlmida koostamise ja korraldamise finantseerimise leping koheselt pärast algatamise korralduse teatavaks tegemisest. Detailplaneeringu eskiis esitatakse Kuusalu Vallavalitsusele tutvumiseks ja vajadusel korrektuuride tegemiseks. 3. Vallavalitsusele esitatud eskiis peab sisaldama vähemalt: 3.1 Väljavõtet üldplaneeringust; 3.2 Planeeritava maa-a la kontaktvööndi analüüsi; Eskiisi seletuskirja; Eskiisi põhijoonist, mis sisaldab: hoonestuskava, põhimõttelist liikluskorraldust, põhimõttelist haljastuse ja tehnovarustuse lahendust. 4. Vajadusel korrigeeritud detailplaneeringu eskiis esitatakse Kuusalu Vallavalitsusele tutvumiseks ja avaliku arutelu korraldamiseks. Kuusalu Vallavalitsus korraldab detailplaneeringu avaliku arutelu. Vastav teade ilmub maakonnalehes Sõnumitooja ning valla kodulehel www.kuusalu. ee . 5. Kõigi kooskõlastustega detailplaneering esitatakse digitaalselt vastavasisulise avaldusega Kuusalu Vallavalitsusele vastuvõtmiseks. Vastuvõtmise ks esitatud planeering peab lisaks planeeringu seletuskirjale ning joonistele sisaldama detailplaneeringu lahendusi illustreerivat materjali, kooskõlastuste koondtabelit. Väljapanekuks esitab planeerija alljärgneva detailplaneeringu materjali: situatsiooniskeemi, põhijoonise ning illustratiivse materjali kokkumurdmata kujul (ühes eksemplaris). 6. Kuusalu Vallavalitsus korraldab detailplaneeringu avaliku väljapaneku. Vastav teade ilmub maakonnalehes Sõnumitooja ning valla kodulehel www.kuusalu.ee . 7. Avalikul väljapanekul esitatud et tepanekute ning vastuväidete põhjal korraldab Kuusalu Vallavalitsus detailplaneeringu avaliku arutelu. Vastav teade ilmub maakonnalehes Sõnumitooja ning valla kodulehel www.kuusalu.ee . 8. Vajadusel toimub notariaalsete võlaõiguslike lepingute sõlmimine enne detailplaneeringu kehtestamist. 9. Detailplaneering pe ab olema esitatud kehtestamiseks hiljemalt kolme aasta jooksul algatamise korraldusest arvates. Kuusalu Vallavolikogule kehtestamiseks esitatud planeering peab sisaldama: seletuskiri, koondtabel kooskõlastustega ning joonised. Eraldi kaustas esitada lisamaterjalid: vallavalitsuse detailplaneeringu menetlusdokumendid-kirjad ja koosolekute protokollid, väljavõtted maakonnalehest Sõnumitooja, Kuusalu Vallavalitsuse poolt väljastatud haldusaktid, väljavõte kehtivast üldplaneeringust, lisana koostatud eksperthinnangud, väljastatud tehnilised tingimused, detailplaneeringu koostamise ja korraldamise finantseerimise leping, ja illustreeriv materjal. 10. Pärast detailplaneeringu kehtestamist esitab planeerija Kuusalu Vallavalitsusele planeeringu materjalidest kaks koopiat paberkandjal ning ühe eksemplari digitaalselt (joonised dwg ja pdf failides, faili nimed sisuga kooskõlas). Üks planeeringu kaust kuulub pärast kehtestamist omanikule tagastamisele koos kehtestamise otsusega. 11.Originaalkooskõlastustega detailplaneering kuulub Kuusalu Vallavalitsuses arhiveerimisele. Lähteülesande koostas: Kadi Raudla planeeringute peaspetsialist