EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: HTM/22-0379 - Haridus- ja teadusministri 8. juuni 2015. a käskkirja nr 235 “Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine“ elluviimiseks” muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 19.04.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2a2dfbe0-2be7-4bd8-adca-e50fde4bc660
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2a2dfbe0-2be7-4bd8-adca-e50fde4bc660?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main
Seletuskiri
haridus- ja teadusministri 8. juuni 2015 käskkirja nr 235 „Toetuse andmise tingimused
tegevuse „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine“
elluviimiseks“ muutmise eelnõu juurde
1. Sissejuhatus ja eesmärk
Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 ja § 16 lõigete 1 ja 4
alusel muudetakse meetme tegevuse 1.6.2 haridus- ja teadusministri 8. juuni 2015. a käskkirja
nr 235 „Toetuse andmise tingimused tegevuse „Täiskasvanuhariduse edendamine ja
õppimisvõimaluste avardamine“ elluviimiseks“ (edaspidi TAT) lisa 1, mis kehtestatakse uue
terviktekstina ning TATi täiendatakse lisaga 9 „2022. aasta tegevuskava ja eelarve“.
Käskkirja muutmise eesmärgiks on muuta toetatavate tegevuste eelarvet ja kinnitada 2022. a
tegevuskava ja eelarve.
Käskkirja eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrg- ja
kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakonna täiskasvanuhariduse poliitika valdkonna
programmijuht Kairi Solmann (tel 735 0209,
[email protected]), kõrg- ja
kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakonna täiskasvanuhariduse poliitika valdkonna
juht Merlin Tatrik (tel 735 0196,
[email protected]), strateegilise planeerimise ja
kommunikatsiooniosakonna välisvahendite planeerimise valdkonna välisvahendite juht Inge
Oopkaup (tel 735 0279,
[email protected]) ja õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Kadi
Mölder (tel 735 0234,
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
2.1. Käskkirja lisas 1 tehakse järgmised muudatused:
Punktis 6.6. täpsustatakse tegevuse „Kvaliteetse ja asjakohase täienduskoolituse pakkumine
täiskasvanutele kvalifikatsiooni tõstmiseks“ sõnastust. Sätestatakse, et tegevuse raames
pakutakse täiskasvanutele täienduskoolitusi, sh riikliku koolitustellimuse kaudu. Tegevuse
raames on seni koolitusi pakutud riikliku täienduskoolituse tellimuse kaudu, kursuste
elluviijateks on kutseõppeasutused ja alates 2020. aastast ka rakenduskõrgkoolid ja ülikoolid.
Sõnastuse muudatusega lisatakse võimalus täienduskoolituste pakkumiseks kasutada riikliku
täienduskoolituse tellimuse esitamisele ka teisi lahendusi, näiteks hankida koolitusi
eratäienduskoolitusasutustelt.
Tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteem OSKA COVID-19 eriraporti1 kohaselt on COVID-19
pandeemiast põhjustatud kriis kiirendanud struktuurseid muutusi majanduses, tööhõives ning
trende automatiseerimisele, digitaliseerimisele ja virtuaalkanalites tegutsemisele mis omakorda
on kaasa toonud töötajate koolitusvajaduse hüppelise kasvu. Edukaks toimetulekuks kiirelt
muutuval tööturul on inimestel vaja mitmekesiseid oskusi, erialastele oskustele täiendavalt on
järjest olulisemaks muutunud digioskused ja teised läbivad oskused (transversaal skills) ja
1
https://oska.kutsekoda.ee/uuring/covid-19-mojude-eriuuring/
võtmepädevused. Oskuste kasvuvaldkondadena toob OSKA raport digi- ja roheoskuste kõrval
välja analüüsi-, juhtimise-, kommunikatsiooni- ja koostööoskused.
Muudatus võimaldab rahastada täienduskoolitusi täiskasvanute võtmepädevuste arendamiseks.
Euroopa Komisjoni soovituses2 määratletud võtmepädevustest käsitletakse tegevuse raames
prioriteetsetena järgmisi võtmepädevusi: õppimisoskus, sotsiaalsed oskused, digipädevus,
algatusvõime ja ettevõtlikkus ning võõrkeelteoskus, sealhulgas muukeelsete täiskasvanute eesti
keele oskus. Digibaasoskuste või teiste võtmepädevuste koolituste hankimisel on võimalik
kasutada laiemat täienduskoolitusasutuste ringi nt rahvaülikoole jt eratäienduskoolitusasutusi.
Selle kaudu on võimalik jõuda laiema täiskasvanute sihtrühmadeni, kelle oskusi arendada.
Samuti tekib muudatusega võimalus pakkuda pikemaid ja põhjalikuid koolitusprogramme, nt
IKT valdkonna ümberõppeprogramme. Koolituste läbiviijate leidmiseks korraldatakse hanked,
kus osaleda saavad ka eratäienduskoolitusasutused.
Tegevuse laiendamisega mitmekesistub täienduskoolituste pakkumine, suurendatakse ligipääsu
koolitustele ning senisest veel laiemal täiskasvanute sihtrühmal tekib võimalusi uusi oskusi
omandada või edasi arendada.
Tegevuse sihtgrupi osas täpsustatakse, et sihtgrupi hulka kuuluvad ka Ukraina sõja eest
põgenenud täiskasvanud, kellele on antud ajutine kaitse. 9. märtsist 2022 jõustunud Vabariigi
valitsuse korraldusega saavad sõja eest peale 24.02.2022 Eestisse tulnud Ukraina kodanikud ja
nende pereliikmetele taotleda ajutist kaitset. Ajutine kaitse on aastane elamisluba, millega
Ukraina kodanikest sõjapõgenikud saavad endale sarnased õigused nagu on Eesti elanikel –
näiteks õigus siin õppida, töötada ja seeläbi saada ka ravikindlustus.
Sihtrühma täiendamisel tekib võimalus pakkuda sõjapõgenikele erinevaid täienduskoolitusi (nii
keelekursusi kui erialaseid täienduskoolitusi), mis toetavad nende kiiret kohanemist ja tööle
rakendumist. Vajadusel on võimalik tegevuse raames pakkuda koolitusi sõjapagulastele
koolitusi pakkuvatele täiskasvanute koolitajatele, teistele spetsialistele ja vabatahtlikele.
Punktis 9 suurendatakse toetatavate tegevuste kogueelarvet 2022 ja 2023 tegevuste
elluviimiseks. Uueks toetatavate tegevuste kogueelarveks on 27 677 876,73 eurot, Euroopa
Sotsiaalfondist kaetakse sellest 23 526 195,22 eurot ja riikliku kaasfinantseeringuga 4 151
681,51 eurot.
Vabariigi Valitsuse 23.12.2021 korralduse nr 449 kohaselt on meetme 1.6.2. „Täiskasvanutele
kvaliteetse ja asjakohase täienduskoolituse ja ümberõppe pakkumine kutse- ja erialase
kvalifikatsiooni tõstmiseks ning elukestva õppe võtmepädevuste parandamiseks“ eelarve
30 588 812,73 eurot, millest Euroopa Sotsiaalfondi toetus on 26 000 490,73 eurot ning riiklik
kaasfinantseering 4 588 322 eurot.
Meetme raames kavandati käesoleva TAT tegevusele lisaks avatud taotlusvoorud täiskasvanute
võtmepädevuste arendamiseks. Projektide rahastamine toimus haridus- ja teadusministri 17.
veebruari 2016. a määruse nr 10 „Struktuuritoetuse andmise tingimused täiskasvanute
võtmepädevuste arendamiseks“ alusel. Läbi viidi kaks avatud taotlusvooru, kuid COVID-19
2
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018H0604(01)&from=FR
pandeemiast põhjustatud kriis ja sõjapõgenike saabumine on toonud kaasa töötajate
koolitusvajaduse hüppelise kasvu, milleks suurendatakse RKT koolitustellimust TAT KK
tegevustes.
Kokku EL toetus Riiklik
kaasfinantseering
TAT kehtiv eelarve 26 152 000,00 22 229 200,00 3 922 800,00
Meetme 1.6.2 kohustustega 1 525 876,73 1 296 995,22 228 881,51
katmata vahendid
TAT uus eelarve 27 677 876,73 23 526 195,22 4 151 681,51
Lisanduvad vahendid suunatakse TAT täiskasvanute täienduskoolituste rahastamiseks (tegevus
6.6). Täiendavalt tehakse TAT tegevuste eelarvetes järgnevad muutused:
Kehtiv Uus eelarve Eelarve Selgitus
eelarve muutus
Tegevus 6.2 442 000 306 600 -135 400 Suunatakse tegevuse 6.6.
eelarvesse
Horisontaalne 1 159 000 784 000 -375 000 Suunatakse tegevuse 6.6.
tegevus eelarvesse
Tegevus 6.6. 19 941 871,00 21 978 147,73 1 525 876,73 Lisanduvad:
1) tegevuse 6.2 ja
horisontaalse tegevuse
vahendeid kokku 510 400
eurot;
2) meetme 1.6.2
kohustustega katmata osa
1 525 876,73 eurot.
Tegevuse 6.2 Varasema õpi- ja töökogemuse arvestamise süsteemi (VÕTA) arendamine
formaalse, mitteformaalse ja informaalse õppe kaudu omandatu tunnustamise võimaluste
avardamiseks“ tulemuste saavutamine on võimalik ka vähendatud eelarvega. 2022. aastal
keskendutakse 2021. a valminud juhendmaterjalid levitamisele, osapoolte teavitamisele ja
võrgustikutööle. Horisontaalse tegevuse (projektijuhtimise) kulud on olnud planeeritust
mõnevõrra väiksemaks mistõttu on vajalik suunata üle jäävad vahendid täienduskoolituste
pakkumiseks tegevus 6.6. eelarvesse.
Tegevus 6.5 kogueelarve ei muutu, aga väheneb partneri Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse
Kvaliteediagentuur eelarve, kvaliteedihindamise piloteerimine ja kvaliteedi arendustegevused
on tulemuslikult võimalik ellu viia vähendatud eelarvega. Vabanevad vahendid suunatakse
kvaliteedihindamiseks ja teavitamiseks vajalike e-lahenduste arenduste ettevalmistustööd sh
täienduskoolituse e-tunnistuste keskkonna ärianalüüsi läbiviimine, avaliku veebipõhise
tagasiside- ja infosüsteemi uuringu ettevalmistamine ja läbiviimine.
Tegevus 6.6. eelarve suureneb kokku 1 525 876,73 euro võrra. See võimaldab koostada riikliku
täienduskoolituse lisatellimuse 2022. a II poolaastaks. 2021. a detsembris kinnitatud tellimuse
kursused viiakse läbi 2022 I poolaastal. See võimaldab pakkuda täienduskoolitusi enne uue
välisvahendite perioodi tegevuste käivitamist tagades sujuva ülemineku.
Riikliku täienduskoolituse tellimuste kaudu saab paindlikult reageerida muutuvatele oludele
tööturul. Vabariigi Valituse poliitikakujundamise valge raamat „Ühiskonnaelu korraldamise
kava koroonaviiruse leviku tingimustes“ toob ühe meetmena majanduse ja tööhõive toetamisel
välja RKT lisatellimuste koostamise3. Nii 2020. ja 2021. a koostati spetsiifilised tellimused
tervishoiusektori toimepidevuse tagamiseks ja covid-kriisi mõjude leevendamiseks vajalike
oskuste arendamiseks. Lisanduvatest vahenditest vastavalt vajadusele koostada suunata
vahendeid kas RKT täiendavaks tellimuseks või hankida võtmepädevuste arendamist või muid
spetsiifilisi täienduskoolitusi erakoolitusasutustelt. Samuti tekib võimalus kiirelt reageerida
Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisega tekkivale täiendavale koolitusvajadusele.
Täienduskoolitusteks täiendavate vahendite suunamine on kooskõlas OECD skills Outlook4 –
seisukohaga, et riikidel on vaja tõhustada pingutusi ja investeerida elukestvalt õppes võimaluste
pakkumisel, et tagada inimesed toimetulek kiirelt muutuvas töömaailmas. Kriisist taastumisel
Raporti kohasel määravad kriisist taastumisel inimeste oskused selle, kas riigi areng püsib
esirinnas või jäädakse maha.
2.2. Käskkirja täiendatakse lisaga 9 „2022 .aasta tegevuskava ja eelarve“. Kavandatavate
tegevuste lühikokkuvõte:
Tegevus 1 „Täiskasvanutele suunatud tasemeõppe sisu, mahu ja korralduse vastavuse
parandamine õppijate ja ühiskonna vajadustega“ raames viiakse läbi uuring
täiskasvanute üldkeskharidust pakkuvate institutsioonide reformi mõjudest ning uuring
õppelaenu kasutatavusest ja mõjudest. Arendustegevused on suunatud täiskasvanutele
tasemeõpet pakkuvate õppeasutuste koostöö soodustamisele, parandamaks
õppeasutuste võimekust uute õppijate leidmisel ning lihtsustamaks õppijate võimalust
liikuda erinevate õppeasutuste vahel.
Tegevus 2 „Varasema õpi- ja töökogemuse arvestamise süsteemi (VÕTA) arendamine
formaalse, mitteformaalse ja informaalse õppe kaudu omandatu tunnustamise
võimaluste avardamiseks“ raames tutvustatakse ja teavitatakse 2021. a valminud
veebipõhistest VÕTA juhendmaterjalidest, jätkatakse VÕTA võrgustikutöö arendamist,
koolituste pakkumist ning toetatakse VÕTA rakendamise kogemuste vahetamist sh
rahvusvaheliselt.
Tegevus 3 „Piirkondliku koostöö arendamine keskhariduseta ja erialase hariduseta
täiskasvanute tagasitoomiseks tasemeõppesse“ kaudu jätkab projekti partner ETKA
Andras piirkondliku koostöö ja täiskasvanuhariduse võrgustike arendamist. Samuti
viiakse läbi arendustegevusi keskhariduseta täiskasvanutele tasemeõpet pakkuvatele
õppeasutustele ning koordineeritakse tugiõpilaste (nn õppijate saadikud) liikumist.
Tegevus 4 „Elukestva õppe populariseerimine“ raames viib projekti partner ETKA
Andras teavituskampaania elukestva õppe võimalustest madala haridusega
täiskasvanutele. Samuti valmistatakse ette ja viiakse läbi 25-s Täiskasvanud Õppija
Nädal, täiskasvanud õppijate ja osapoolte tunnustamine ning täiskasvanuhariduse
foorum. Toetatakse täiskasvanute koolitajate omavahelise koostöö ja kompetentside
arendamist.
3
https://valitsus.ee/media/3943/download (lk 21)
4
https://www.oecd.org/education/oecd-skills-outlook-e11c1c2d-en.htm
Tegevus 5 „Täiskasvanute täienduskoolituse kvaliteedi arendamine“ raames jätkab
projekti partner Eesti Kõrg- ja kutsehariduse Kvaliteediagentuur tegevusi
täienduskoolituse kvaliteedi hindamisel, koolitushangete kvaliteedinõuete
väljatöötamisel ning täienduskoolitusasutuste kvaliteedi edendamiseks sh
infoseminaride läbiviimine, juhendite loomine jmp. Haridus- ja Teadusministeeriumi
ellu viidavad arendustegevused keskenduvad täienduskoolituse kvaliteedi hindamise ja
avalikkuse informeerimiseks vajalike e-lahenduste ja infosüsteemide väljatöötamisele
ja arendamisele.
Tegevus 6 „Kvaliteetse ja asjakohase täienduskoolituse pakkumine täiskasvanutele
kvalifikatsiooni tõstmiseks“ raames viiakse läbi riikliku täienduskoolituse tellimuse
kursused ning vastavalt vajadusele koostatakse lisatellimus(ed) ning viiakse need ellu.
Vajadusel hangitakse RKT-le lisaks täienduskoolitused ja viiakse need läbi. Samuti
viiakse läbi arendustegevused RKT-d läbi viivatele õppeasutustele ning RKT
ühikuhinna ja protsessi arendustegevused ning teavitatakse
täienduskoolitusvõimalustest.
2022. aasta tegevuste elluviimiseks kavandatud eelarve on kogumahuga 6 024 000 eurot, sellest
täienduskoolituste rahastamiseks 5 017 000 eurot, arendustegevused 891 000 eurot ning
projektijuhtimine 116 000 eurot.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Käesoleva eelnõu aluseks on perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse ja selle alusel antud
õigusaktid, mis on kooskõlas vastava ELi õigusega.
4. Tegevuse mõjud
Käskkirja rakendamiseks vajalikud vahendid on ette nähtud vastavalt Ühtekuuluvuspoliitika
fondide rakenduskavale 2014-2020.
5. Käskkirja kehtivus
Käskkiri hakkab kehtima üldises korras.
6. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Riigi
Tugiteenuste Keskusele.
Margus Haidak
kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning
elukestva õppe osakonna juhataja
MINISTRI KÄSKKIRI
[Registreerimise kuupäev] nr
[Registreerimisnumber]
Haridus- ja teadusministri 8. juuni 2015. a
käskkirja nr 235 „Toetuse andmise
tingimuste kehtestamine tegevuse
„Täiskasvanuhariduse edendamine ja
õppimisvõimaluste avardamine“
elluviimiseks” muutmine
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 ja § 16 lõigete 1 ja 4
alusel:
1. Muudan haridus- ja teadusministri 8. juuni 2015. a käskkirja nr 235 „Toetuse andmise
tingimuste kehtestamine tegevuse „Täiskasvanuhariduse edendamine ja
õppimisvõimaluste avardamine“ elluviimiseks”“ lisa 1 „„Täiskasvanuhariduse
edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine“ toetuse andmise tingimused“ ja kehtestan
selle uues sõnastuses.
2. Täiendan käskkirja lisaga 9 „2022. aasta tegevuskava ja eelarve“.
3. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest,
esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Kersna
minister
Lisa 1
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri käskkirjaga
„Haridus- ja teadusministri 8. juuni 2015 käskkirjaga nr 235
„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse
„Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine“
elluviimiseks“ muutmine
„Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine“
toetuse andmise tingimused
Toetuse andmise tingimused kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16
lõike 1 alusel.
Sisukord
1. REGULEERIMISALA ............................................................................................................................ 2
2. RAKENDUSASUTUS JA –ÜKSUS ....................................................................................................... 2
3. ELLUVIIJA JA PARTNER(ID) .............................................................................................................. 2
4. TEGEVUSTE ABIKÕLBLIKKUSE PERIOOD..................................................................................... 2
5. TOETUSE ANDMISE EESMÄRK ......................................................................................................... 2
6. TOETATAVAD TEGEVUSED .............................................................................................................. 2
7. TULEMUS- JA VÄLJUNDNÄITAJAD ................................................................................................. 6
8. TEGEVUSTE EELDATAV MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE. ..................................................... 8
9. TEGEVUSTE EELARVE ....................................................................................................................... 8
10. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS ................................................................................................................ 9
11. TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD ............................................................................ 10
12. ELLUVIIJA JA PARTNERI KOHUSTUSED ...................................................................................... 10
13. TEGEVUSTE ELLUVIIMISE ARUANDLUS ..................................................................................... 11
14. ESF-I TEGEVUSTES OSALEJATE ANDMEKORJE NÕUDED TEGEVUSTE ELLUVIIMISEL JA
ARUANDLUSEL .................................................................................................................................. 11
15. TEGEVUSTE JA NENDE ELLUVIIMISE TINGIMUSTE MUUTMINE .......................................... 12
16. FINANTSKORREKTSIOONI MÕJU TEGEVUSTE EELARVELE ................................................... 12
17. DOKUMENTIDE SÄILITAMINE ....................................................................................................... 12
18. VAIETE MENETLEMINE .................................................................................................................... 12
1. Reguleerimisala
Tegevust viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020” prioriteetse suuna
1. “Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul” EL vahendite
kasutamise eesmärgi 6: “Kutse- ja erialase kvalifikatsiooniga täiskasvanute osakaal on suurenenud,
inimeste elukestva õppe võtmepädevused on paranenud ning suurenenud on nende
konkurentsivõime tööturul” meetme “Täiskasvanud elanikkonna kompetentside arendamine”
tegevuse 1.6.2 „Täiskasvanutele kvaliteetse ja asjakohase täienduskoolituse ja ümberõppe
pakkumine kutse- ja erialase kvalifikatsiooni tõstmiseks ning elukestva õppe võtmepädevuste
parandamiseks“ täitmiseks.
2. Rakendusasutus ja –üksus
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2014. a korraldusele nr 557 „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse meetmete nimekirja» kinnitamine“ on toetusskeemi rakendusasutus Haridus- ja
Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus
(edaspidi rakendusüksus).
3. Elluviija ja partner(id)
Käesoleva käskkirja punktis 6 nimetatud tegevuste elluviija on Haridus- ja Teadusministeerium
(HTM). Tegevuste 6.3 ja 6.4 elluviimisel osaleb partnerina mittetulundusühing Eesti Täiskasvanute
Koolitajate Assotsiatsioon Andras. Tegevuse 6.5 elluviimisel osaleb partnerina Haridus- ja
Noorteamet. Tegevuse 6.7 elluviimisel osaleb partnerina Statistikamet.
4. Tegevuste abikõlblikkuse periood
Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.05.2015 kuni 30.11.2023, välja arvatud tegevus 6.7, mille
abikõlblikkuse periood on 01.01.2019 kuni 30.11.2023. Ühikuhindade alusel finantseeritavad
koolitused on abikõlblikud alates ühikuhindade kehtestamisest käesoleva käskkirja lisaga 2.
Täpsem tegevuste ajakava kehtestatakse punktis 6.
5. Toetuse andmise eesmärk
Üldeesmärk on motiveerida täiskasvanuid õppima ning luua kvaliteetsed ja paindlikud ning tööturu
arenguvajadusi arvestavad õppimisvõimalused.
6. Toetatavad tegevused
6.1. Täiskasvanutele suunatud tasemeõppe vastavuse parandamine õppijate ja ühiskonna
vajadustega
Käesoleva tegevuse eesmärgiks on täiskasvanutele suunatud tasemeõppe vastavuse parandamine
õppijate ja ühiskonna vajadustega. Tegevustega panustatakse õppe ligipääsu suurendamisse, õppe
paindlikkuse ja kvaliteedi parandamisse sh analüüsides ja arvesse võttes nii eestisisest kui
rahvusvahelist kogemust (sh rahastamiskorraldust). Viiakse ellu arendustegevusi sh
konsulteeritakse osapooltega, viiakse läbi koolitusi, seminare jmt ning soodustatakse osapoolte
koostööd heade praktikate kasutuse laiendamiseks.
Tegevuse käigus on valminud uuringud ja/või kontseptsioon, millest lähtuvalt kavandatakse ja
viiakse ellu tegevused hariduskorralduse muutmiseks, õppe paindlikkuse ja kvaliteedi
arendamiseks.
2
Tegevuse sihtgrupp: mittestatsionaarset üldharidust pakkuvad õppeasutused, kutseõppeasutused,
kõrgkoolid, täiskasvanuhariduse korralduse osapooled.
6.2. Varasema õpi- ja töökogemuse arvestamise süsteemi (VÕTA) arendamine formaalse,
mitteformaalse ja informaalse õppe kaudu omandatu tunnustamise võimaluste
avardamiseks
Eestis on VÕTA rakendamine käivitunud kutse- ja kõrghariduses ning tegutseb vastav võrgustik,
üldhariduse tasemel VÕTA kontseptsiooni välja töötatud seni ei ole. Tegevuse raames arendatakse
juba toimivat võrgustikku ja töötatakse välja VÕTA kontseptsioon mittestatsionaarsele
üldharidusele, rakendatakse seda ellu.
Tagamaks VÕTA sujuv rakendumine, viiakse ellu erinevaid ettevalmistavaid tegevusi sh koolitusi,
töötatakse välja juhendmaterjale õppijatele, hindajatele ja juhendajatele. Tegevuste elluviimisel
vahetatakse parimaid praktikaid (sh rahvusvaheliselt), viiakse ellu uuringuid ja tutvustatakse
VÕTA võimalusi täiskasvanud elanikkonna hulgas.
VÕTA võrgustiku efektiivseks toimimiseks kaasajastatakse infomaterjale, metoodikat ja
hindamisvahendeid, võrgustiku tugevdamiseks ja kvaliteedi kindlustamiseks parandatakse
koostöö- ja infovahetuse võimalusi, korraldatakse asjakohaseid koolitusi ja ühisseminare.
Informeerimise ja kaasamise eesmärgil viiakse läbi sidusrühmade (sh hariduse ja koolituse
pakkujate, tööandjate, kutsekvalifikatsioonide tunnustamise protsessiga seotud institutsioonide,
töötukassa) vahelisi arutelusid ning teavitustegevusi.
Tegevuse tulemusena paraneb elanikkonna seas teadlikkus VÕTA võimalustest. Uuendatud ja
kaasaegsete metoodikate ja materjalide rakendamisel suureneb VÕTA kasutamine.
Tegevuse sihtgrupp on õppeasutused, VÕTA nõustajad ja hindajad, täiskasvanud elanikkond.
6.3. Piirkondliku koostöö arendamine keskhariduseta ja erialase hariduseta täiskasvanute
tagasitoomiseks tasemeõppesse
Madalama haridustasemega täiskasvanud on enesetäiendamiseks vähem motiveeritud ning nende
hoiakud õppimise suhtes on sageli negatiivsed. Nende täiskasvanute õppimise juurde toomiseks on
vaja töötada välja erinevaid tugitegevusi õppijate vajadustest lähtuvalt, arendada koolide
võimekust ning tuua kokku erinevad osapooled, kes saavad panustada potentsiaalsete õppijate
leidmisesse ja motiveerimisse. Piirkondlikud/kohalikud võrgustikud on vältimatud koostöö
arendamisel eesmärkide saavutamiseks. Tegevuse raames kaardistatakse ja kaastakse
täiskasvanuhariduse osapooled ja võtmeorganisatsioonid piirkonnas sh haldusreformi tulemusena
tekkinud kohalikud omavalitsused ja nende piirkondlikud ühendused, analüüsitakse
õppimisvajadusi ja võimalusi madalama haridustasemega täiskasvanutele.
Erinevatesse sihtrühmadesse kuuluvate täiskasvanud õppijate leidmiseks ja toomiseks õppimise
juurde viiakse ellu vajalikke tugitegevusi (arutelud, koostööseminarid, ühistegevused osapoolte
koostöös, kogemuste vahetus, rahvusvaheline koostöö), teavitustegevusi õppimisvõimaluste kohta
jne. Tagamaks parem kommunikatsioon ja info jõudmine sihtrühmani koostatakse ja antakse välja
asjakohaseid infomaterjale, võetakse kasutusele uusi infokanaleid pidades silmas piirkonna eripära
ja vajadusi. Suurendamaks valmisolekut koolitusasutuste seas tugitegevuste väljatöötamiseks,
pakkumiseks ja sihtrühmaga töötamiseks korraldatakse mh seminare, koolitusi koolitajatele ja
personalile täiskasvanuhariduse programmi eesmärkide ja ülesannete elluviimiseks.
Tegevuse tulemusena on piirkondades loodud jätkusuutlikud täiskasvanuhariduse
koostöövõrgustikud elukestva õppe edendamiseks ja täiskasvanute elukestvasse õppesse
toomiseks.
3
Tegevuse sihtgrupp on täiskasvanuhariduse osapooled ja potentsiaalsed täiskasvanud õppijad.
6.4. Elukestva õppe populariseerimine
Tegevuse eesmärgiks on tõsta teadlikkust elukestvast õppest ja õppimisvõimalustest. Elukestvas
õppes osalemise suurendamiseks, vähe või üldse mitte osalenud inimeste õppima toomiseks
kutsutakse ellu erinevaid piirkondlikke ja üleriigilisi (meedia)kampaaniaid, teavitustegevusi ja
populariseerimist meediakanalites sh tele- ja raadiosaadete vahendusel tutvustamaks võimalusi
täiskasvanuna õppida, innustamaks katkenud õpiteed jätkama. Täiskasvanute õpihoiakute
kujundamiseks, õppimisvõimaluste tutvustamiseks ja elukestva õppe populariseerimiseks nähakse
ette telesarja ettevalmistamine ja ekraniseerimine. Tõhusate teavitustegevuste elluviimiseks
rakendatakse erinevaid infokanaleid, kogutakse ja tutvustatakse edulugusid, töötatakse välja ja
levitatakse erinevaid teavitusvahendeid, tunnustatakse silmapaistvamaid täiskasvanuhariduse
osapooli, laiendatakse ja mitmekesistatakse täiskasvanud õppija nädala tegevusi eesmärgiga jõuda
rohkematesse regioonidesse ja rohkemate sihtgruppideni. Populariseerimise tegevustesse
kaasatakse teiste osapoolte hulgas tööandjad ja kohalikud omavalitsused. Arendatakse koolitajate
omavahelist koostööd täiskasvanu õpitee toetamiseks, koolitajate professionaalsuse tõstmiseks ja
koolitajate kutse propageerimiseks.
Tegevuse raames läbiviidud piirkondlike ja üleriigiliste teavitustegevuste ja kampaaniate
tulemusena paraneb elanikkonna sh madalama haridustasemega täiskasvanute teadlikkus elukestva
õppe võimalustest.
Tegevuse sihtgrupp on täiskasvanud elanikkond, koolitajad, tööandjad ja teised
täiskasvanuhariduse osapooled.
6.5. Täiskasvanute täienduskoolituse kvaliteedi arendamine
Tegevuse raames töötatakse välja ja uuendatakse juhendid, mis toetavad täienduskoolitusasutusi
oma tegevuse korraldamisel (nt õppekavade arendamine, potentsiaalsete õppijate informeerimine,
kvaliteedi tagamise aluste väljatöötamine jmt), et nende läbiviidav koolitus vastaks täiskasvanute
koolituse seaduse nõuetele. Korraldatakse koolitusi ja seminare täienduskoolitusasutustele nii eesti
kui vene keeles, et rakendada väljundipõhist õpet ja hindamist ning arendada kvaliteedi tagamise
põhimõtteid. Koostöös partneriga Haridus- ja Noorteamet käivitatakse tegevused täiskasvanute
koolituse seaduse alusel tegutsevate täienduskoolitusasutuste kvaliteedi arendamiseks. Tegevus
aitab kaasa täienduskoolitusasutuste tegevuse vastavusse viimisele täiskasvanute koolituse
seaduses ja täiskasvanuhariduse standardis kehtestatud nõuetele.
Täienduskoolitusasutuste toetamise tulemusena paraneb täienduskoolitusasutuse läbiviidava
koolituse kvaliteet.
Tegevuse sihtgrupp on koolitajad, täienduskoolitusasutused.
6.6. Kvaliteetse ja asjakohase täienduskoolituse pakkumine täiskasvanutele kvalifikatsiooni
tõstmiseks
Täienduskoolituse pakkumine, sh riikliku koolitustellimuse kaudu, et täiskasvanutel olenemata
nende haridustasemest ja majanduslikust olukorrast oleks ligipääs nende vajadustele vastavale
koolitusele. Tagamaks kvaliteetsete õppekavade alusel asjakohase ja õppija vajadusi arvestava
õppe läbiviimine viiakse läbi arendusseminare, koolitusi jm toetavaid tegevusi koolitajatele,
koolituse korraldajatele ja teistele osapooltele. Parendatakse täiskasvanute elukestvasse õppesse
leidmiseks vajalikke tegevusi ja koolitusvajaduse väljaselgitamise võimekust lähtudes sealhulgas
oskuste arendamise prognoosisüsteemi OSKA sisendist.
4
Tegevus toetab kvaliteetse täienduskoolituse läbiviimist, kus õpet viiakse läbi väljundipõhise
õppekava alusel ja koolituse lõppedes toimub väljundipõhine hindamine. Rahastatakse
kontaktõpet, mis võib toimuda nii füüsilises kui ka virtuaalses õpikeskkonnas ja milles osalevad
nii õppija kui täiskasvanute koolitaja, õppekavas sisalduvat iseseisvat õpet ei rahastata. Eraldi hinna
ja metoodika alusel rahastatakse täielikult iseseisvalt e-õppena läbitavaid kursusi, arvestades kogu
õppekavajärgset õppemahtu.
Tegevuse tulemusena on täiskasvanute teadmised ja oskused paranenud, mida tõendab väljastatud
kompetentsitunnistus.
Tegevuse sihtgrupp on täiskasvanud õppijad, sh ajutise kaitse saanud täiskasvanud sõjapõgenikud
ning täiskasvanute tööalase koolituse riiklikku koolitustellimust pakkuvad koolitusasutused
(kutseõppeasutused, rakenduskõrgkoolid, ülikoolid).
6.7 Rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC läbiviimine Eestis
Tegevuse eesmärk on koostöös partnerorganisatsiooni Statistikaametiga aastatel 2018-2023 ette
valmistada ja läbi viia täiskasvanute oskuste uuring PIAAC. PIAAC (Programme for the
International Assessment of Adult Competencies) on OECD uuring, mis mõõdab ainsana
terviklikult täiskasvanute funktsionaalseid oskusi. Eesti osales PIAAC esimeses tsüklis ning
kümneaastase intervalliga kordusmõõtmine aitab teha järeldusi 2014-2020 ellu viidud
poliitikamuudatuste kohta. Laiemalt on eesmärgiks hinnata hariduse ja elukestva õppe eri etappide
ning tööalase tegevuse rolli pädevuste kujunemisel ja püsimisel ning võrrelda Eesti täiskasvanud
elanikkonna pädevusi teiste riikide täiskasvanute pädevustega.
PIAAC uuring on esinduslik leibkonna uuring, mille raames küsitletakse ca 7500 16-65-aastast
inimest. Uuringus mõõdetakse funktsionaalset lugemisoskust, matemaatilist kirjaoskust ning
adaptiivset probleemilahendusoskust, samuti kuulub uuringu juurde informatsiooni kogumine
oskustega seotud taustatunnuste kohta. PIAAC kajastab väga kompaktselt hariduse, koolituse,
tööturunäitajate ning oskuste taseme ja nende kasutamise seoseid.
Tegevus toetab täiskasvanud elanikkonna pädevuste kujundamist läbi tõenduspõhiste
poliitikamuudatuste kavandamise haridus- ja koolitussüsteemis.
Tegevuse tulemusena on läbi viidud PIAAC uuring, valminud on andmebaas ja tulemusi kajastav
riiklik raport. PIAAC uuringu riiklik raport sisaldab lühikokkuvõtet, sissejuhatust, peatükki
uuringu tausta ja korralduse kohta ning peatükki tulemustest (sh oskuste võrdlus riikide vahel,
hariduse ja oskuste seosed, oskuste seosed tööturu- ja sotsiaalsete näitajatega). Raporti juurde
kuuluvad lisad, mis sisaldavad teavet infotöötlusoskuste mõõtmise ja näidisülesannete ning
taustaküsimustiku moodulite kohta.
Tegevuse sihtgrupp on Eesti elanikud vanuses 16-65.
Tegevuste ajakava
Tegevus 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023
6.1. Täiskasvanutele suunatud
tasemeõppe vastavusse parandamine X X X X X X X X X
õppijate ja ühiskonna vajadustega
6.2. VÕTA süsteemi arendamine
formaalse, mitteformaalse ja informaalse
X X X X X X X X X
õppe kaudu omandatu tunnustamise
võimaluste avardamiseks
5
6.3. Piirkondliku koostöö arendamine
keskhariduseta ja erialase hariduseta
X X X X X X X X X
täiskasvanute tagasitoomiseks
tasemeõppesse
6.4. Elukestva õppe populariseerimine X X X X X X X X X
6.5. Täiskasvanute täienduskoolituse
X X X X X X X X X
kvaliteedi arendamine
6.6. Kvaliteetse ja asjakohase
täienduskoolituse ja ümberõppe
X X X X X X X X X
pakkumine täiskasvanutele
kvalifikatsiooni tõstmiseks
6.7. Rahvusvahelise täiskasvanute
oskuste uuringu PIAAC läbiviimine X X X X X
Eestis1
7. Tulemus- ja väljundnäitajad
Sihttase Sihttase 2020 Sihttase 2023
Näitaja nimetus Algtase
2018 a a a
1.
Tulemusnäitaja
tegevusele:
Täiskasvanutele
kvaliteetse ja
asjakohase 59 000 (sh
86 500 (sh 20 86 500 (sh 20
täienduskoolituse 15 000
Täienduskoolitusel 000 000
ja ümberõppe 0 võtmepädevust
osalenud võtmepädevus võtmepädevus
pakkumine kutse- e koolitusel
täiskasvanute arv2 tel osalenut) tel osalenut)
ja erialase osalenut)
kvalifikatsiooni
tõstmiseks ning
elukestva õppe
võtmepädevuste
parandamiseks
Kontseptsioon Kontseptsioon
Välja on töötatud
1.1. Väljundnäit ist lähtuvad ist lähtuvad
kontseptsioon ja
aja Tegevusele 0 1 tegevused tegevused
käivitatud sellest
6.1 kestavad kuni kestavad kuni
lähtuvad tegevused
aastani 2020. aastani 2023.
Kuni 2018: VÕTA
VÕTA
1.2. Väljundnäit kontseptsioon
kontseptsioon
aja Tegevusele täiskasvanutele -
mittestatsionaar
6.2 üldharidusõppes on
ses üldhariduses
välja töötatud ja seda
1
Tegevus lõppenud Covid-19 pandeemia tõttu aprillis 2020.
2
Indikaatori kohta info kogumisel ja esitamisel tuleb andmed eristada soolises lõikes.
6
rakendatakse, on välja
toimuvad pidevad töötatud
arendustegevused
VÕTA võimaluste
laiendamiseks
Alates 2019: VÕTA 2017.a 7,5%
8,5% 9%
kasutajate osakaal kõrgharidus
kõrghariduses kõrghariduses
kutse- ja es
4,5% 5,5%
kõrghariduse 3,5%
kutsehariduse kutsehariduse
õppijatest (EHIS kutseharidus
s s
andmetel) es
Kuni 2018:
Tegevusse kaasatud
mittestatsionaarset
üldharidust 0 14
1.3. Väljundnäit pakkuvate koolide
aja Tegevusele arv
6.3.
Alates 2019:
piirkondlike
0 0 14 16
täiskasvanuhariduse
võrgustike arv
Tegevusest
1.4. Väljundnäit rahastatavate
aja Tegevusele üleriigiliste 0 5 10 14
6.4. teavitusürituste ja
kampaaniate arv
Eesti Hariduse
Infosüsteemi
majandustegevusteat
e esitanud või
1.5. Väljundnäit
tegevusloa saanud ja
aja Tegevusele 0 500 700 700
täiskasvanute
6.5.
koolituse seaduse
alusel tegutsevate
täienduskoolitusasut
uste arv
Täiskasvanute
täienduskoolituse
1.6. Väljundnäit lõpetajad, kes
aja Tegevusele lahkudes saavad 0 34 300 53500 53500
3
6.6. kvalifikatsiooni- või
kompetentsitunnistu
se4
1.7
PIAAC uuringu
Väljundnäitaja 0 0 0 1
riiklik raport
Tegevusele 6.7
3
Tuleneb Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014- 2020 tulemusindikaatorist: Täiskasvanute
täienduskoolitustel osalenud, kes lahkudes saavad kvalifikatsiooni- või kompetentsitunnistuse.
4
Indikaatori kohta info kogumisel ja esitamisel tuleb andmed eristada soolises lõikes.
7
8. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele.
Horisontaalne Mõju
teema
Regionaalne Tegevused toetavad elukestvas õppes osalemist ja täiskasvanute kompetentside
areng paranemist kõigis maakondades. Käskkirja raames kavandatavad tegevused hõlmavad
kogu Eestit, tegevustesse on kaasatud erinevates piirkondades paiknevad
koolitusasutused, rõhk on piirkondlikul tasandil tehtaval koostööl ning
koolitusvajaduste, prioriteetide määramisel arvestatakse oluliselt kohaliku tasandi
tööturu vajadustega. Tegevuste planeerimisel arvestatakse regionaalseid eripärasid ja
koolitusi pakutakse ning teavitustegevusi korraldatakse üle Eesti.
Infoühiskonna Tegevused toetavad infoühiskonna edenemist kolmes võtmes, esiteks võimaldab
edendamine rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuring saada ülevaate täiskasvanute
infotehnoloogiliste oskuste tasemest (sh võrdlus 10 aasta taguse mõõtmisega), teiseks
täiskasvanutele suunatud tööalaste koolituste kaudu parandatakse muuhulgas
infotehnoloogilisi oskusi, seega suureneb täiskasvanute hulk, kes suudavad tööalaselt
edukalt kasutada kaasaegseid infotehnoloogilisi vahendeid. Kolmandaks tegevuste
elluviimise ja infovahetuse korraldamisel võimalikult palju infotehnoloogilisi lahendusi
kasutades tekib laiem toetav mõju, ka koolitajate koolitamisel ja kvaliteedi parandamise
tegevustel peetakse vastavaid aspekte silmas.
Keskkonna- ja Tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest muutust ega ka negatiivset mõju
kliimapoliitika keskkonnahoiu ja kliimapoliitika eesmärkideile.
Võrdsete Tegevuste raames on oluline tähelepanu pööratud neile täiskasvanud õppijatele, kellele
võimaluste täna ei ole õppimisvõimalused täiskasvanueas olnud kättesaadavad. Läbi tasuta
tagamine õppimisvõimaluste loomise, tugitegevuste arendamise jõuavad õppimise juurde ka need
täiskasvanud, kes erinevatel põhjustel seni on olnud elukestvast õppest eemal. Seeläbi
aidatakse kaasa võrdsuse põhimõtete tagamisele täiskasvanuõppes ja luuakse eeldused
madalama haridustasemega inimeste konkurentsivõime parandamiseks. Paranenud
haridustase toetab edukat toimetulekut tööturul.
Ühtne Tegevuste kaudu edendatakse koostööd nii kohalikes omavalitsustes erinevate osapoolte
riigivalitsemine vahel kui ka erinevate kohalike omavalitsuste vahel. Täiendavalt toetavad käskkirja
tegevused riigi- ja KOV tasandi koostöö tugevnemist.
9. Tegevuste eelarve
Tegevuste kogumaksumus on 27 677 876,73 EURi, mida rahastatakse järgnevalt: Euroopa
Sotsiaalfondist (edaspidi ESF) 23 526 195,22 EURi (kuni 85 % kogumaksumusest) ja riiklik
kaasfinantseering 4 151 681,51 EURi (kuni 15% kogumaksumusest).
Väljundnäitaja Tegevused Toetatavate sh
Tulem
tegevuste partnerite
eelarve eelarve
us
1.1 Välja on töötatud 6.1. Täiskasvanutele 420 000 0
e ja ümberõppe
tõstmiseks ning
elukestva õppe
ja
kutse- ja erialase
täienduskoolitus
võtmepädevuste
Täiskasvanutele
kvalifikatsiooni
kontseptsioon ja käivitatud suunatud üldhariduse ja
parandamiseks
sellest lähtuvad tegevused tasemeõppe sisu, mahu ja
pakkumine
asjakohase
kvaliteetse
korralduse vastavuse
parandamine õppijate ja
ühiskonna vajadustega
8
1.2 VÕTA kasutajate 6.2. Varasema õpi- ja 306 600 0
osakaal kutse- ja töökogemuse arvestamise
kõrghariduse õppijatest süsteemi (VÕTA)
arendamine formaalse,
mitteformaalse ja informaalse
õppe kaudu omandatu
tunnustamise võimaluste
avardamiseks
1.3 Piirkondlike 6.3. Piirkondliku koostöö 1 050 000 1 043 150
täiskasvanuhariduse arendamine keskhariduseta ja
võrgustike arv erialase hariduseta
täiskasvanute
tagasitoomiseks
tasemeõppesse
1.4 Tegevusest 6.4. Elukestva õppe 2 229 000 2 224 330
rahastatavate üleriigiliste populariseerimine
teavitusürituste ja
kampaaniate arv
1.5 Eesti Hariduse 6.5. Täiskasvanute 740 000 585 000
Infosüsteemi täienduskoolituse kvaliteedi
majandustegevusteate arendamine
esitanud või tegevusloa
saanud ja täiskasvanute
koolituse seaduse alusel
tegutsevate
täienduskoolitusasutuste arv
1.6. Täiskasvanute 6.6 Kvaliteetse ja asjakohase 21 978 147,73 0
täienduskoolituse lõpetajad, täienduskoolituse pakkumine
kes lahkudes saavad täiskasvanutele
kvalifikatsiooni- või kvalifikatsiooni tõstmiseks
kompetentsitunnistuse
1.7. PIAAC uuringu riiklik 6.7 Rahvusvahelise 170 129 170 129
raport täiskasvanute oskuste uuringu
PIAAC läbiviimine Eestis
Horisontaalne tegevus Personalikulu (projektijuht, 784 000 0
raamatupidaja jms abistav
personal)
KOKKU 27 677 876,73
10. Kulude abikõlblikkus
Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014.
a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks
lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi
ühendmäärus) § 2 lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa
Liidu ja Eesti õigusega.
10.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas lisas nimetatud tegevuste elluviimiseks
vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruses ning käesolevas lisas sätestatud tingimustele.
9
10.2. Sealhulgas on abikõlblikud kulud:
10.2.1. tegevuse elluviimisega seotud personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 3 toodud
tingimustele;
10.2.2. tegevuses 6.6 nimetatud täienduskoolituse riikliku koolitustellimuse alusel
tellitavate täienduskoolituste kulud standardiseeritud ühikuhinna alusel, mis
kehtestatakse lisaga 2.
10.2.3. tegevuse 6.7 kulud ühendmääruse §-s 8 nimetatud kindlasummalise makse alusel
kui toetuse maksmise aluseks olev punktis 6.7. sätestatud tulemus on täielikult saavutatud
ja selle saavutamine projekti abikõlblikkuse perioodil on tõendatav.
10.3. Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on mitteabikõlblik
hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost;
10.4. Ühikuhindades sisalduvate või kindlasummalise maksena hüvitatavate kulude hüvitamine
kuludokumentide alusel.
11. Toetuse maksmise tingimused ja kord
11.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele
28–30 ja ühendmääruse §-dele 11-15.
11.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse - § 14 lõike 1 punktile 1,
standardiseeritud ühikuhinna alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1-3.
11.3. Esimese maksetaotluse võib esitada koos väljamaksete prognoosiga.
11.4. Toetus makstakse toetuse saajale välja perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 29
lõike 8 alusel kehtestatud korras rakendusüksusele struktuuritoetuse registri kaudu esitatud
maksetaotluse alusel.
11.5. Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult
vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 30.
12. Elluviija ja partneri kohustused
Elluviijale ja partnerile kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas sätestatule perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale ja partnerile
sätestatud kohustused.
12.1. Ühtlasi on elluviija kohustatud:
12.1.1. kinnitama eelnevalt RAga kooskõlastatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste
detailse kirjelduse ja sellele vastava eelarve käesoleva käskkirjana lisana hiljemalt
eelneva kalendriaasta 20. detsembriks. Esimese eelarveaasta tegevuste detailne
kirjeldus ja sellele vastav eelarve tuleb kinnitada 2 kuu jooksul pärast toetuse
andmise tingimuste kinnitamist;
12.1.1. esitama punktis 12.1.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist 5 tööpäeva
jooksul rakendusüksusele;
12.1.2. rakendama tegevust vastavalt kinnitatud aastasele tegevuste kirjeldusele ja
eelarvele;
12.1.3. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10
tööpäeva jooksul peale aastase eelarve kinnitamist. Esimese eelarveaasta
väljamaksete prognoosi esitama 15 tööpäeva jooksul käskkirja lisa kinnitamisest;
12.1.4. esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas kui maksetaotlus
erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 12.1.4 esitatud prognoosist.
10
12.1.5. sõlmima partneriga lepingu, millega sätestatakse partnerile eelarve ja tegevuskava
ning mõlema poole õigused ja kohustused, välja arvatud Haridus- ja
Teadusministeeriumi valitsemisalas tegutseva valitsusasutuse Haridus- ja
Noorteametiga.
13. Tegevuste elluviimise aruandlus
13.1. Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormil struktuuritoetuse e-
keskkonna kaudu tegevuste elluviimise aasta vahearuande hiljemalt järgneva aasta 20.
jaanuariks ning poolaasta vahearuande 5. augustiks. Vahearuandes peab olema kajastatud
vähemalt järgmine informatsioon:
13.1.1. punktis 7 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega näitaja ala- või
ületäitmise kohta;
13.1.2. ülevaade tegevuste elluviimisest;
13.1.3. hinnang tegevuste tulemuslikkusele;
13.1.4. ülevaade esinenud probleemidest ja ettevõetud abinõudest.
13.2. Elluviija esitab rakendusüksuse kehtestatud vormil struktuuritoetuse e-keskkonna kaudu
tegevuste elluviimise lõpparuande hiljemalt 45 päeva jooksul alates abikõlblikkuse
perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks punktis 13.1 nimetatud informatsioonile
sisalduma ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust läbivatele teemadele (punkt 8).
13.3. Rakendusüksus kontrollib 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas aruanne on
vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.
13.4. Juhul kui aruandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande ja teavitab sellest
elluviijat ja rakendusasutust.
13.5. Puuduste esinemisel aruandes annab rakendusüksus elluviijale vähemalt 10 tööpäeva
puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale
puuduste kõrvaldamist ja teavitab sellest elluviijat ja rakendusasutust.
14. ESF-i tegevustes osalejate andmekorje nõuded tegevuste elluviimisel ja aruandlusel
14.1. Elluviija on kohustatud koguma Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest toetatavas toimingus
osalejate (ESFi tegevustes osaleja) kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktis e nimetatud andmed ja esitama need rakendusüksusele
vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 7. Esitatavad andmed
(ühised näitajad osalejate kohta) on toodud Euroopa Sotsiaalfondi määruse (EL) 1304/2013
lisas 1.
14.2. Rakendusüksus on kohustatud koguma Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavates tegevustes
osalejate kohta andmeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktile e vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse
seaduse § 8 lõike 2 punktile 7.
14.3. Punktides 14.1 ja 14.2 sätestatud kohustused rakenduvad punktis 6.6 nimetatud tegevusele,
mille käigus tuleb koguda detailseid isikuandmeid täiskasvanud õppijate kohta, kes osalevad
pakutavatel kursustel.
14.4. ESFi tegevustes osalejate andmed tuleb elluviijal esitada rakendusüksusele rakendusüksuse
esitatud vormil ja tähtaegadeks.
11
14.5. ESFi tegevustes osalejate isikuandmete korjel ja töötlemisel tuleb elluviijal juhinduda
Korraldusasutuse poolt välja töötatud „Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate
andmekorje juhendist perioodi 2014-2020 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“.
15. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine
15.1. Rakendusasutusel on õigus muuta tegevust enda algatusel või rakendusüksuse algatusel.
15.2. Juhul, kui muutmise algatab rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus
rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus
muutmisest rakendusüksust kirjalikult taasesitatavas vormis.
15.3. Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ja edastab arvamuse
avaldamiseks rakendusüksusele. Juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise eesmärki,
lõppsaajate sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse
avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse § 33 nimetatud valdkondlikule komisjonile.
15.4. Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 9
muudetakse rohkem kui 15 % tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul kui muudatus tegevuste
lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve
muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama kooskõlastatud eelarve teadmiseks
rakendusasutusele.
15.5 Elluviija muudab punkti 12.1.1 alusel kehtestatud aasta eelarvet ja tegevuskava juhul kui üks
eelarverida suureneb/väheneb rohkem kui 15% selle kinnitatud eelarvest ja kooskõlastab
selle eelnevalt rakendusüksusega. Juhul kui muudatus on väiksemas mahus, on elluviija enne
kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatusest teavitama rakendusüksust kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis ja esitama rakendusüksuse nõudmisel uue eelarve.
15.6 Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimused korraldusasutusele ja
rakendusüksusele.
16. Finantskorrektsiooni mõju tegevuste eelarvele
16.1. Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse
seaduse §-dele 45–47 ja ühendmääruses sätestatule.
16.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-
dele 48–49 ja ühendmääruses sätestatule.
17. Dokumentide säilitamine
Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle
aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel
toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg.
18. Vaiete menetlemine
Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada
vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51.
Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada
vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
12
Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on sätestatud vaide
läbivaatamise tähtaeg 30 päeva.
13
Kooskõlastamiseks: 4.04.2022 nr 8-2/22/1631
Rahandusministeerium
Arvamuse avaldamiseks:
Riigi Tugiteenuste Keskus
Haridus- ja teadusministri käskkirja
eelnõu esitamine kooskõlastamiseks
ja arvamuse avaldamiseks
Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri 8. juuni
2015. a käskkirja nr 235 “Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse
„Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine“ elluviimiseks”
muutmise eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS)
aadressil http://eelnoud.valitsus.ee.
Palume Teie kooskõlastust või arvamust kümne tööpäeva jooksul eelnõu avaldamisest eelnõude
infosüsteemis.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Kersna
minister
Lisad:
1. Eelnõu
2. Eelnõu lisa
3. Seletuskiri
Merlin Tatrik
735 0196
[email protected]
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740