dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Haridus- ja teadusministri 8. juuni 2015. a käskkirja nr 235 “Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine“ elluviimiseks” muutmine

Rahandusministeerium · 4. aprill 2022
Viit
1.1-11/3068-1
Registreeritud
4. aprill 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Haridus- ja Teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Piret Loorand (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Välisvahendite talitus)
Lahendamise tähtaeg
19. aprill 2022

Failid

  • 📎HTM_1631.asice2008 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/22-0379 - Haridus- ja teadusministri 8. juuni 2015. a käskkirja nr 235 “Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine“ elluviimiseks” muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 19.04.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2a2dfbe0-2be7-4bd8-adca-e50fde4bc660 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2a2dfbe0-2be7-4bd8-adca-e50fde4bc660?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Seletuskiri haridus- ja teadusministri 8. juuni 2015 käskkirja nr 235 „Toetuse andmise tingimused tegevuse „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine“ elluviimiseks“ muutmise eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eesmärk Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 ja § 16 lõigete 1 ja 4 alusel muudetakse meetme tegevuse 1.6.2 haridus- ja teadusministri 8. juuni 2015. a käskkirja nr 235 „Toetuse andmise tingimused tegevuse „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine“ elluviimiseks“ (edaspidi TAT) lisa 1, mis kehtestatakse uue terviktekstina ning TATi täiendatakse lisaga 9 „2022. aasta tegevuskava ja eelarve“. Käskkirja muutmise eesmärgiks on muuta toetatavate tegevuste eelarvet ja kinnitada 2022. a tegevuskava ja eelarve. Käskkirja eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakonna täiskasvanuhariduse poliitika valdkonna programmijuht Kairi Solmann (tel 735 0209, [email protected]), kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakonna täiskasvanuhariduse poliitika valdkonna juht Merlin Tatrik (tel 735 0196, [email protected]), strateegilise planeerimise ja kommunikatsiooniosakonna välisvahendite planeerimise valdkonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (tel 735 0279, [email protected]) ja õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (tel 735 0234, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 2.1. Käskkirja lisas 1 tehakse järgmised muudatused: Punktis 6.6. täpsustatakse tegevuse „Kvaliteetse ja asjakohase täienduskoolituse pakkumine täiskasvanutele kvalifikatsiooni tõstmiseks“ sõnastust. Sätestatakse, et tegevuse raames pakutakse täiskasvanutele täienduskoolitusi, sh riikliku koolitustellimuse kaudu. Tegevuse raames on seni koolitusi pakutud riikliku täienduskoolituse tellimuse kaudu, kursuste elluviijateks on kutseõppeasutused ja alates 2020. aastast ka rakenduskõrgkoolid ja ülikoolid. Sõnastuse muudatusega lisatakse võimalus täienduskoolituste pakkumiseks kasutada riikliku täienduskoolituse tellimuse esitamisele ka teisi lahendusi, näiteks hankida koolitusi eratäienduskoolitusasutustelt. Tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteem OSKA COVID-19 eriraporti1 kohaselt on COVID-19 pandeemiast põhjustatud kriis kiirendanud struktuurseid muutusi majanduses, tööhõives ning trende automatiseerimisele, digitaliseerimisele ja virtuaalkanalites tegutsemisele mis omakorda on kaasa toonud töötajate koolitusvajaduse hüppelise kasvu. Edukaks toimetulekuks kiirelt muutuval tööturul on inimestel vaja mitmekesiseid oskusi, erialastele oskustele täiendavalt on järjest olulisemaks muutunud digioskused ja teised läbivad oskused (transversaal skills) ja 1 https://oska.kutsekoda.ee/uuring/covid-19-mojude-eriuuring/ võtmepädevused. Oskuste kasvuvaldkondadena toob OSKA raport digi- ja roheoskuste kõrval välja analüüsi-, juhtimise-, kommunikatsiooni- ja koostööoskused. Muudatus võimaldab rahastada täienduskoolitusi täiskasvanute võtmepädevuste arendamiseks. Euroopa Komisjoni soovituses2 määratletud võtmepädevustest käsitletakse tegevuse raames prioriteetsetena järgmisi võtmepädevusi: õppimisoskus, sotsiaalsed oskused, digipädevus, algatusvõime ja ettevõtlikkus ning võõrkeelteoskus, sealhulgas muukeelsete täiskasvanute eesti keele oskus. Digibaasoskuste või teiste võtmepädevuste koolituste hankimisel on võimalik kasutada laiemat täienduskoolitusasutuste ringi nt rahvaülikoole jt eratäienduskoolitusasutusi. Selle kaudu on võimalik jõuda laiema täiskasvanute sihtrühmadeni, kelle oskusi arendada. Samuti tekib muudatusega võimalus pakkuda pikemaid ja põhjalikuid koolitusprogramme, nt IKT valdkonna ümberõppeprogramme. Koolituste läbiviijate leidmiseks korraldatakse hanked, kus osaleda saavad ka eratäienduskoolitusasutused. Tegevuse laiendamisega mitmekesistub täienduskoolituste pakkumine, suurendatakse ligipääsu koolitustele ning senisest veel laiemal täiskasvanute sihtrühmal tekib võimalusi uusi oskusi omandada või edasi arendada. Tegevuse sihtgrupi osas täpsustatakse, et sihtgrupi hulka kuuluvad ka Ukraina sõja eest põgenenud täiskasvanud, kellele on antud ajutine kaitse. 9. märtsist 2022 jõustunud Vabariigi valitsuse korraldusega saavad sõja eest peale 24.02.2022 Eestisse tulnud Ukraina kodanikud ja nende pereliikmetele taotleda ajutist kaitset. Ajutine kaitse on aastane elamisluba, millega Ukraina kodanikest sõjapõgenikud saavad endale sarnased õigused nagu on Eesti elanikel – näiteks õigus siin õppida, töötada ja seeläbi saada ka ravikindlustus. Sihtrühma täiendamisel tekib võimalus pakkuda sõjapõgenikele erinevaid täienduskoolitusi (nii keelekursusi kui erialaseid täienduskoolitusi), mis toetavad nende kiiret kohanemist ja tööle rakendumist. Vajadusel on võimalik tegevuse raames pakkuda koolitusi sõjapagulastele koolitusi pakkuvatele täiskasvanute koolitajatele, teistele spetsialistele ja vabatahtlikele. Punktis 9 suurendatakse toetatavate tegevuste kogueelarvet 2022 ja 2023 tegevuste elluviimiseks. Uueks toetatavate tegevuste kogueelarveks on 27 677 876,73 eurot, Euroopa Sotsiaalfondist kaetakse sellest 23 526 195,22 eurot ja riikliku kaasfinantseeringuga 4 151 681,51 eurot. Vabariigi Valitsuse 23.12.2021 korralduse nr 449 kohaselt on meetme 1.6.2. „Täiskasvanutele kvaliteetse ja asjakohase täienduskoolituse ja ümberõppe pakkumine kutse- ja erialase kvalifikatsiooni tõstmiseks ning elukestva õppe võtmepädevuste parandamiseks“ eelarve 30 588 812,73 eurot, millest Euroopa Sotsiaalfondi toetus on 26 000 490,73 eurot ning riiklik kaasfinantseering 4 588 322 eurot. Meetme raames kavandati käesoleva TAT tegevusele lisaks avatud taotlusvoorud täiskasvanute võtmepädevuste arendamiseks. Projektide rahastamine toimus haridus- ja teadusministri 17. veebruari 2016. a määruse nr 10 „Struktuuritoetuse andmise tingimused täiskasvanute võtmepädevuste arendamiseks“ alusel. Läbi viidi kaks avatud taotlusvooru, kuid COVID-19 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018H0604(01)&from=FR pandeemiast põhjustatud kriis ja sõjapõgenike saabumine on toonud kaasa töötajate koolitusvajaduse hüppelise kasvu, milleks suurendatakse RKT koolitustellimust TAT KK tegevustes. Kokku EL toetus Riiklik kaasfinantseering TAT kehtiv eelarve 26 152 000,00 22 229 200,00 3 922 800,00 Meetme 1.6.2 kohustustega 1 525 876,73 1 296 995,22 228 881,51 katmata vahendid TAT uus eelarve 27 677 876,73 23 526 195,22 4 151 681,51 Lisanduvad vahendid suunatakse TAT täiskasvanute täienduskoolituste rahastamiseks (tegevus 6.6). Täiendavalt tehakse TAT tegevuste eelarvetes järgnevad muutused: Kehtiv Uus eelarve Eelarve Selgitus eelarve muutus Tegevus 6.2 442 000 306 600 -135 400 Suunatakse tegevuse 6.6. eelarvesse Horisontaalne 1 159 000 784 000 -375 000 Suunatakse tegevuse 6.6. tegevus eelarvesse Tegevus 6.6. 19 941 871,00 21 978 147,73 1 525 876,73 Lisanduvad: 1) tegevuse 6.2 ja horisontaalse tegevuse vahendeid kokku 510 400 eurot; 2) meetme 1.6.2 kohustustega katmata osa 1 525 876,73 eurot. Tegevuse 6.2 Varasema õpi- ja töökogemuse arvestamise süsteemi (VÕTA) arendamine formaalse, mitteformaalse ja informaalse õppe kaudu omandatu tunnustamise võimaluste avardamiseks“ tulemuste saavutamine on võimalik ka vähendatud eelarvega. 2022. aastal keskendutakse 2021. a valminud juhendmaterjalid levitamisele, osapoolte teavitamisele ja võrgustikutööle. Horisontaalse tegevuse (projektijuhtimise) kulud on olnud planeeritust mõnevõrra väiksemaks mistõttu on vajalik suunata üle jäävad vahendid täienduskoolituste pakkumiseks tegevus 6.6. eelarvesse. Tegevus 6.5 kogueelarve ei muutu, aga väheneb partneri Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur eelarve, kvaliteedihindamise piloteerimine ja kvaliteedi arendustegevused on tulemuslikult võimalik ellu viia vähendatud eelarvega. Vabanevad vahendid suunatakse kvaliteedihindamiseks ja teavitamiseks vajalike e-lahenduste arenduste ettevalmistustööd sh täienduskoolituse e-tunnistuste keskkonna ärianalüüsi läbiviimine, avaliku veebipõhise tagasiside- ja infosüsteemi uuringu ettevalmistamine ja läbiviimine. Tegevus 6.6. eelarve suureneb kokku 1 525 876,73 euro võrra. See võimaldab koostada riikliku täienduskoolituse lisatellimuse 2022. a II poolaastaks. 2021. a detsembris kinnitatud tellimuse kursused viiakse läbi 2022 I poolaastal. See võimaldab pakkuda täienduskoolitusi enne uue välisvahendite perioodi tegevuste käivitamist tagades sujuva ülemineku. Riikliku täienduskoolituse tellimuste kaudu saab paindlikult reageerida muutuvatele oludele tööturul. Vabariigi Valituse poliitikakujundamise valge raamat „Ühiskonnaelu korraldamise kava koroonaviiruse leviku tingimustes“ toob ühe meetmena majanduse ja tööhõive toetamisel välja RKT lisatellimuste koostamise3. Nii 2020. ja 2021. a koostati spetsiifilised tellimused tervishoiusektori toimepidevuse tagamiseks ja covid-kriisi mõjude leevendamiseks vajalike oskuste arendamiseks. Lisanduvatest vahenditest vastavalt vajadusele koostada suunata vahendeid kas RKT täiendavaks tellimuseks või hankida võtmepädevuste arendamist või muid spetsiifilisi täienduskoolitusi erakoolitusasutustelt. Samuti tekib võimalus kiirelt reageerida Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisega tekkivale täiendavale koolitusvajadusele. Täienduskoolitusteks täiendavate vahendite suunamine on kooskõlas OECD skills Outlook4 – seisukohaga, et riikidel on vaja tõhustada pingutusi ja investeerida elukestvalt õppes võimaluste pakkumisel, et tagada inimesed toimetulek kiirelt muutuvas töömaailmas. Kriisist taastumisel Raporti kohasel määravad kriisist taastumisel inimeste oskused selle, kas riigi areng püsib esirinnas või jäädakse maha. 2.2. Käskkirja täiendatakse lisaga 9 „2022 .aasta tegevuskava ja eelarve“. Kavandatavate tegevuste lühikokkuvõte:  Tegevus 1 „Täiskasvanutele suunatud tasemeõppe sisu, mahu ja korralduse vastavuse parandamine õppijate ja ühiskonna vajadustega“ raames viiakse läbi uuring täiskasvanute üldkeskharidust pakkuvate institutsioonide reformi mõjudest ning uuring õppelaenu kasutatavusest ja mõjudest. Arendustegevused on suunatud täiskasvanutele tasemeõpet pakkuvate õppeasutuste koostöö soodustamisele, parandamaks õppeasutuste võimekust uute õppijate leidmisel ning lihtsustamaks õppijate võimalust liikuda erinevate õppeasutuste vahel.  Tegevus 2 „Varasema õpi- ja töökogemuse arvestamise süsteemi (VÕTA) arendamine formaalse, mitteformaalse ja informaalse õppe kaudu omandatu tunnustamise võimaluste avardamiseks“ raames tutvustatakse ja teavitatakse 2021. a valminud veebipõhistest VÕTA juhendmaterjalidest, jätkatakse VÕTA võrgustikutöö arendamist, koolituste pakkumist ning toetatakse VÕTA rakendamise kogemuste vahetamist sh rahvusvaheliselt.  Tegevus 3 „Piirkondliku koostöö arendamine keskhariduseta ja erialase hariduseta täiskasvanute tagasitoomiseks tasemeõppesse“ kaudu jätkab projekti partner ETKA Andras piirkondliku koostöö ja täiskasvanuhariduse võrgustike arendamist. Samuti viiakse läbi arendustegevusi keskhariduseta täiskasvanutele tasemeõpet pakkuvatele õppeasutustele ning koordineeritakse tugiõpilaste (nn õppijate saadikud) liikumist.  Tegevus 4 „Elukestva õppe populariseerimine“ raames viib projekti partner ETKA Andras teavituskampaania elukestva õppe võimalustest madala haridusega täiskasvanutele. Samuti valmistatakse ette ja viiakse läbi 25-s Täiskasvanud Õppija Nädal, täiskasvanud õppijate ja osapoolte tunnustamine ning täiskasvanuhariduse foorum. Toetatakse täiskasvanute koolitajate omavahelise koostöö ja kompetentside arendamist. 3 https://valitsus.ee/media/3943/download (lk 21) 4 https://www.oecd.org/education/oecd-skills-outlook-e11c1c2d-en.htm  Tegevus 5 „Täiskasvanute täienduskoolituse kvaliteedi arendamine“ raames jätkab projekti partner Eesti Kõrg- ja kutsehariduse Kvaliteediagentuur tegevusi täienduskoolituse kvaliteedi hindamisel, koolitushangete kvaliteedinõuete väljatöötamisel ning täienduskoolitusasutuste kvaliteedi edendamiseks sh infoseminaride läbiviimine, juhendite loomine jmp. Haridus- ja Teadusministeeriumi ellu viidavad arendustegevused keskenduvad täienduskoolituse kvaliteedi hindamise ja avalikkuse informeerimiseks vajalike e-lahenduste ja infosüsteemide väljatöötamisele ja arendamisele.  Tegevus 6 „Kvaliteetse ja asjakohase täienduskoolituse pakkumine täiskasvanutele kvalifikatsiooni tõstmiseks“ raames viiakse läbi riikliku täienduskoolituse tellimuse kursused ning vastavalt vajadusele koostatakse lisatellimus(ed) ning viiakse need ellu. Vajadusel hangitakse RKT-le lisaks täienduskoolitused ja viiakse need läbi. Samuti viiakse läbi arendustegevused RKT-d läbi viivatele õppeasutustele ning RKT ühikuhinna ja protsessi arendustegevused ning teavitatakse täienduskoolitusvõimalustest. 2022. aasta tegevuste elluviimiseks kavandatud eelarve on kogumahuga 6 024 000 eurot, sellest täienduskoolituste rahastamiseks 5 017 000 eurot, arendustegevused 891 000 eurot ning projektijuhtimine 116 000 eurot. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Käesoleva eelnõu aluseks on perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse ja selle alusel antud õigusaktid, mis on kooskõlas vastava ELi õigusega. 4. Tegevuse mõjud Käskkirja rakendamiseks vajalikud vahendid on ette nähtud vastavalt Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavale 2014-2020. 5. Käskkirja kehtivus Käskkiri hakkab kehtima üldises korras. 6. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Margus Haidak kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakonna juhataja MINISTRI KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Haridus- ja teadusministri 8. juuni 2015. a käskkirja nr 235 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine“ elluviimiseks” muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 ja § 16 lõigete 1 ja 4 alusel: 1. Muudan haridus- ja teadusministri 8. juuni 2015. a käskkirja nr 235 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine“ elluviimiseks”“ lisa 1 „„Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine“ toetuse andmise tingimused“ ja kehtestan selle uues sõnastuses. 2. Täiendan käskkirja lisaga 9 „2022. aasta tegevuskava ja eelarve“. 3. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kersna minister Lisa 1 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Haridus- ja teadusministri 8. juuni 2015 käskkirjaga nr 235 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine“ elluviimiseks“ muutmine „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine“ toetuse andmise tingimused Toetuse andmise tingimused kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel. Sisukord 1. REGULEERIMISALA ............................................................................................................................ 2 2. RAKENDUSASUTUS JA –ÜKSUS ....................................................................................................... 2 3. ELLUVIIJA JA PARTNER(ID) .............................................................................................................. 2 4. TEGEVUSTE ABIKÕLBLIKKUSE PERIOOD..................................................................................... 2 5. TOETUSE ANDMISE EESMÄRK ......................................................................................................... 2 6. TOETATAVAD TEGEVUSED .............................................................................................................. 2 7. TULEMUS- JA VÄLJUNDNÄITAJAD ................................................................................................. 6 8. TEGEVUSTE EELDATAV MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE. ..................................................... 8 9. TEGEVUSTE EELARVE ....................................................................................................................... 8 10. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS ................................................................................................................ 9 11. TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD ............................................................................ 10 12. ELLUVIIJA JA PARTNERI KOHUSTUSED ...................................................................................... 10 13. TEGEVUSTE ELLUVIIMISE ARUANDLUS ..................................................................................... 11 14. ESF-I TEGEVUSTES OSALEJATE ANDMEKORJE NÕUDED TEGEVUSTE ELLUVIIMISEL JA ARUANDLUSEL .................................................................................................................................. 11 15. TEGEVUSTE JA NENDE ELLUVIIMISE TINGIMUSTE MUUTMINE .......................................... 12 16. FINANTSKORREKTSIOONI MÕJU TEGEVUSTE EELARVELE ................................................... 12 17. DOKUMENTIDE SÄILITAMINE ....................................................................................................... 12 18. VAIETE MENETLEMINE .................................................................................................................... 12 1. Reguleerimisala Tegevust viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020” prioriteetse suuna 1. “Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul” EL vahendite kasutamise eesmärgi 6: “Kutse- ja erialase kvalifikatsiooniga täiskasvanute osakaal on suurenenud, inimeste elukestva õppe võtmepädevused on paranenud ning suurenenud on nende konkurentsivõime tööturul” meetme “Täiskasvanud elanikkonna kompetentside arendamine” tegevuse 1.6.2 „Täiskasvanutele kvaliteetse ja asjakohase täienduskoolituse ja ümberõppe pakkumine kutse- ja erialase kvalifikatsiooni tõstmiseks ning elukestva õppe võtmepädevuste parandamiseks“ täitmiseks. 2. Rakendusasutus ja –üksus Vastavalt Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2014. a korraldusele nr 557 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja» kinnitamine“ on toetusskeemi rakendusasutus Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 3. Elluviija ja partner(id) Käesoleva käskkirja punktis 6 nimetatud tegevuste elluviija on Haridus- ja Teadusministeerium (HTM). Tegevuste 6.3 ja 6.4 elluviimisel osaleb partnerina mittetulundusühing Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon Andras. Tegevuse 6.5 elluviimisel osaleb partnerina Haridus- ja Noorteamet. Tegevuse 6.7 elluviimisel osaleb partnerina Statistikamet. 4. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.05.2015 kuni 30.11.2023, välja arvatud tegevus 6.7, mille abikõlblikkuse periood on 01.01.2019 kuni 30.11.2023. Ühikuhindade alusel finantseeritavad koolitused on abikõlblikud alates ühikuhindade kehtestamisest käesoleva käskkirja lisaga 2. Täpsem tegevuste ajakava kehtestatakse punktis 6. 5. Toetuse andmise eesmärk Üldeesmärk on motiveerida täiskasvanuid õppima ning luua kvaliteetsed ja paindlikud ning tööturu arenguvajadusi arvestavad õppimisvõimalused. 6. Toetatavad tegevused 6.1. Täiskasvanutele suunatud tasemeõppe vastavuse parandamine õppijate ja ühiskonna vajadustega Käesoleva tegevuse eesmärgiks on täiskasvanutele suunatud tasemeõppe vastavuse parandamine õppijate ja ühiskonna vajadustega. Tegevustega panustatakse õppe ligipääsu suurendamisse, õppe paindlikkuse ja kvaliteedi parandamisse sh analüüsides ja arvesse võttes nii eestisisest kui rahvusvahelist kogemust (sh rahastamiskorraldust). Viiakse ellu arendustegevusi sh konsulteeritakse osapooltega, viiakse läbi koolitusi, seminare jmt ning soodustatakse osapoolte koostööd heade praktikate kasutuse laiendamiseks. Tegevuse käigus on valminud uuringud ja/või kontseptsioon, millest lähtuvalt kavandatakse ja viiakse ellu tegevused hariduskorralduse muutmiseks, õppe paindlikkuse ja kvaliteedi arendamiseks. 2 Tegevuse sihtgrupp: mittestatsionaarset üldharidust pakkuvad õppeasutused, kutseõppeasutused, kõrgkoolid, täiskasvanuhariduse korralduse osapooled. 6.2. Varasema õpi- ja töökogemuse arvestamise süsteemi (VÕTA) arendamine formaalse, mitteformaalse ja informaalse õppe kaudu omandatu tunnustamise võimaluste avardamiseks Eestis on VÕTA rakendamine käivitunud kutse- ja kõrghariduses ning tegutseb vastav võrgustik, üldhariduse tasemel VÕTA kontseptsiooni välja töötatud seni ei ole. Tegevuse raames arendatakse juba toimivat võrgustikku ja töötatakse välja VÕTA kontseptsioon mittestatsionaarsele üldharidusele, rakendatakse seda ellu. Tagamaks VÕTA sujuv rakendumine, viiakse ellu erinevaid ettevalmistavaid tegevusi sh koolitusi, töötatakse välja juhendmaterjale õppijatele, hindajatele ja juhendajatele. Tegevuste elluviimisel vahetatakse parimaid praktikaid (sh rahvusvaheliselt), viiakse ellu uuringuid ja tutvustatakse VÕTA võimalusi täiskasvanud elanikkonna hulgas. VÕTA võrgustiku efektiivseks toimimiseks kaasajastatakse infomaterjale, metoodikat ja hindamisvahendeid, võrgustiku tugevdamiseks ja kvaliteedi kindlustamiseks parandatakse koostöö- ja infovahetuse võimalusi, korraldatakse asjakohaseid koolitusi ja ühisseminare. Informeerimise ja kaasamise eesmärgil viiakse läbi sidusrühmade (sh hariduse ja koolituse pakkujate, tööandjate, kutsekvalifikatsioonide tunnustamise protsessiga seotud institutsioonide, töötukassa) vahelisi arutelusid ning teavitustegevusi. Tegevuse tulemusena paraneb elanikkonna seas teadlikkus VÕTA võimalustest. Uuendatud ja kaasaegsete metoodikate ja materjalide rakendamisel suureneb VÕTA kasutamine. Tegevuse sihtgrupp on õppeasutused, VÕTA nõustajad ja hindajad, täiskasvanud elanikkond. 6.3. Piirkondliku koostöö arendamine keskhariduseta ja erialase hariduseta täiskasvanute tagasitoomiseks tasemeõppesse Madalama haridustasemega täiskasvanud on enesetäiendamiseks vähem motiveeritud ning nende hoiakud õppimise suhtes on sageli negatiivsed. Nende täiskasvanute õppimise juurde toomiseks on vaja töötada välja erinevaid tugitegevusi õppijate vajadustest lähtuvalt, arendada koolide võimekust ning tuua kokku erinevad osapooled, kes saavad panustada potentsiaalsete õppijate leidmisesse ja motiveerimisse. Piirkondlikud/kohalikud võrgustikud on vältimatud koostöö arendamisel eesmärkide saavutamiseks. Tegevuse raames kaardistatakse ja kaastakse täiskasvanuhariduse osapooled ja võtmeorganisatsioonid piirkonnas sh haldusreformi tulemusena tekkinud kohalikud omavalitsused ja nende piirkondlikud ühendused, analüüsitakse õppimisvajadusi ja võimalusi madalama haridustasemega täiskasvanutele. Erinevatesse sihtrühmadesse kuuluvate täiskasvanud õppijate leidmiseks ja toomiseks õppimise juurde viiakse ellu vajalikke tugitegevusi (arutelud, koostööseminarid, ühistegevused osapoolte koostöös, kogemuste vahetus, rahvusvaheline koostöö), teavitustegevusi õppimisvõimaluste kohta jne. Tagamaks parem kommunikatsioon ja info jõudmine sihtrühmani koostatakse ja antakse välja asjakohaseid infomaterjale, võetakse kasutusele uusi infokanaleid pidades silmas piirkonna eripära ja vajadusi. Suurendamaks valmisolekut koolitusasutuste seas tugitegevuste väljatöötamiseks, pakkumiseks ja sihtrühmaga töötamiseks korraldatakse mh seminare, koolitusi koolitajatele ja personalile täiskasvanuhariduse programmi eesmärkide ja ülesannete elluviimiseks. Tegevuse tulemusena on piirkondades loodud jätkusuutlikud täiskasvanuhariduse koostöövõrgustikud elukestva õppe edendamiseks ja täiskasvanute elukestvasse õppesse toomiseks. 3 Tegevuse sihtgrupp on täiskasvanuhariduse osapooled ja potentsiaalsed täiskasvanud õppijad. 6.4. Elukestva õppe populariseerimine Tegevuse eesmärgiks on tõsta teadlikkust elukestvast õppest ja õppimisvõimalustest. Elukestvas õppes osalemise suurendamiseks, vähe või üldse mitte osalenud inimeste õppima toomiseks kutsutakse ellu erinevaid piirkondlikke ja üleriigilisi (meedia)kampaaniaid, teavitustegevusi ja populariseerimist meediakanalites sh tele- ja raadiosaadete vahendusel tutvustamaks võimalusi täiskasvanuna õppida, innustamaks katkenud õpiteed jätkama. Täiskasvanute õpihoiakute kujundamiseks, õppimisvõimaluste tutvustamiseks ja elukestva õppe populariseerimiseks nähakse ette telesarja ettevalmistamine ja ekraniseerimine. Tõhusate teavitustegevuste elluviimiseks rakendatakse erinevaid infokanaleid, kogutakse ja tutvustatakse edulugusid, töötatakse välja ja levitatakse erinevaid teavitusvahendeid, tunnustatakse silmapaistvamaid täiskasvanuhariduse osapooli, laiendatakse ja mitmekesistatakse täiskasvanud õppija nädala tegevusi eesmärgiga jõuda rohkematesse regioonidesse ja rohkemate sihtgruppideni. Populariseerimise tegevustesse kaasatakse teiste osapoolte hulgas tööandjad ja kohalikud omavalitsused. Arendatakse koolitajate omavahelist koostööd täiskasvanu õpitee toetamiseks, koolitajate professionaalsuse tõstmiseks ja koolitajate kutse propageerimiseks. Tegevuse raames läbiviidud piirkondlike ja üleriigiliste teavitustegevuste ja kampaaniate tulemusena paraneb elanikkonna sh madalama haridustasemega täiskasvanute teadlikkus elukestva õppe võimalustest. Tegevuse sihtgrupp on täiskasvanud elanikkond, koolitajad, tööandjad ja teised täiskasvanuhariduse osapooled. 6.5. Täiskasvanute täienduskoolituse kvaliteedi arendamine Tegevuse raames töötatakse välja ja uuendatakse juhendid, mis toetavad täienduskoolitusasutusi oma tegevuse korraldamisel (nt õppekavade arendamine, potentsiaalsete õppijate informeerimine, kvaliteedi tagamise aluste väljatöötamine jmt), et nende läbiviidav koolitus vastaks täiskasvanute koolituse seaduse nõuetele. Korraldatakse koolitusi ja seminare täienduskoolitusasutustele nii eesti kui vene keeles, et rakendada väljundipõhist õpet ja hindamist ning arendada kvaliteedi tagamise põhimõtteid. Koostöös partneriga Haridus- ja Noorteamet käivitatakse tegevused täiskasvanute koolituse seaduse alusel tegutsevate täienduskoolitusasutuste kvaliteedi arendamiseks. Tegevus aitab kaasa täienduskoolitusasutuste tegevuse vastavusse viimisele täiskasvanute koolituse seaduses ja täiskasvanuhariduse standardis kehtestatud nõuetele. Täienduskoolitusasutuste toetamise tulemusena paraneb täienduskoolitusasutuse läbiviidava koolituse kvaliteet. Tegevuse sihtgrupp on koolitajad, täienduskoolitusasutused. 6.6. Kvaliteetse ja asjakohase täienduskoolituse pakkumine täiskasvanutele kvalifikatsiooni tõstmiseks Täienduskoolituse pakkumine, sh riikliku koolitustellimuse kaudu, et täiskasvanutel olenemata nende haridustasemest ja majanduslikust olukorrast oleks ligipääs nende vajadustele vastavale koolitusele. Tagamaks kvaliteetsete õppekavade alusel asjakohase ja õppija vajadusi arvestava õppe läbiviimine viiakse läbi arendusseminare, koolitusi jm toetavaid tegevusi koolitajatele, koolituse korraldajatele ja teistele osapooltele. Parendatakse täiskasvanute elukestvasse õppesse leidmiseks vajalikke tegevusi ja koolitusvajaduse väljaselgitamise võimekust lähtudes sealhulgas oskuste arendamise prognoosisüsteemi OSKA sisendist. 4 Tegevus toetab kvaliteetse täienduskoolituse läbiviimist, kus õpet viiakse läbi väljundipõhise õppekava alusel ja koolituse lõppedes toimub väljundipõhine hindamine. Rahastatakse kontaktõpet, mis võib toimuda nii füüsilises kui ka virtuaalses õpikeskkonnas ja milles osalevad nii õppija kui täiskasvanute koolitaja, õppekavas sisalduvat iseseisvat õpet ei rahastata. Eraldi hinna ja metoodika alusel rahastatakse täielikult iseseisvalt e-õppena läbitavaid kursusi, arvestades kogu õppekavajärgset õppemahtu. Tegevuse tulemusena on täiskasvanute teadmised ja oskused paranenud, mida tõendab väljastatud kompetentsitunnistus. Tegevuse sihtgrupp on täiskasvanud õppijad, sh ajutise kaitse saanud täiskasvanud sõjapõgenikud ning täiskasvanute tööalase koolituse riiklikku koolitustellimust pakkuvad koolitusasutused (kutseõppeasutused, rakenduskõrgkoolid, ülikoolid). 6.7 Rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC läbiviimine Eestis Tegevuse eesmärk on koostöös partnerorganisatsiooni Statistikaametiga aastatel 2018-2023 ette valmistada ja läbi viia täiskasvanute oskuste uuring PIAAC. PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) on OECD uuring, mis mõõdab ainsana terviklikult täiskasvanute funktsionaalseid oskusi. Eesti osales PIAAC esimeses tsüklis ning kümneaastase intervalliga kordusmõõtmine aitab teha järeldusi 2014-2020 ellu viidud poliitikamuudatuste kohta. Laiemalt on eesmärgiks hinnata hariduse ja elukestva õppe eri etappide ning tööalase tegevuse rolli pädevuste kujunemisel ja püsimisel ning võrrelda Eesti täiskasvanud elanikkonna pädevusi teiste riikide täiskasvanute pädevustega. PIAAC uuring on esinduslik leibkonna uuring, mille raames küsitletakse ca 7500 16-65-aastast inimest. Uuringus mõõdetakse funktsionaalset lugemisoskust, matemaatilist kirjaoskust ning adaptiivset probleemilahendusoskust, samuti kuulub uuringu juurde informatsiooni kogumine oskustega seotud taustatunnuste kohta. PIAAC kajastab väga kompaktselt hariduse, koolituse, tööturunäitajate ning oskuste taseme ja nende kasutamise seoseid. Tegevus toetab täiskasvanud elanikkonna pädevuste kujundamist läbi tõenduspõhiste poliitikamuudatuste kavandamise haridus- ja koolitussüsteemis. Tegevuse tulemusena on läbi viidud PIAAC uuring, valminud on andmebaas ja tulemusi kajastav riiklik raport. PIAAC uuringu riiklik raport sisaldab lühikokkuvõtet, sissejuhatust, peatükki uuringu tausta ja korralduse kohta ning peatükki tulemustest (sh oskuste võrdlus riikide vahel, hariduse ja oskuste seosed, oskuste seosed tööturu- ja sotsiaalsete näitajatega). Raporti juurde kuuluvad lisad, mis sisaldavad teavet infotöötlusoskuste mõõtmise ja näidisülesannete ning taustaküsimustiku moodulite kohta. Tegevuse sihtgrupp on Eesti elanikud vanuses 16-65. Tegevuste ajakava Tegevus 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 6.1. Täiskasvanutele suunatud tasemeõppe vastavusse parandamine X X X X X X X X X õppijate ja ühiskonna vajadustega 6.2. VÕTA süsteemi arendamine formaalse, mitteformaalse ja informaalse X X X X X X X X X õppe kaudu omandatu tunnustamise võimaluste avardamiseks 5 6.3. Piirkondliku koostöö arendamine keskhariduseta ja erialase hariduseta X X X X X X X X X täiskasvanute tagasitoomiseks tasemeõppesse 6.4. Elukestva õppe populariseerimine X X X X X X X X X 6.5. Täiskasvanute täienduskoolituse X X X X X X X X X kvaliteedi arendamine 6.6. Kvaliteetse ja asjakohase täienduskoolituse ja ümberõppe X X X X X X X X X pakkumine täiskasvanutele kvalifikatsiooni tõstmiseks 6.7. Rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC läbiviimine X X X X X Eestis1 7. Tulemus- ja väljundnäitajad Sihttase Sihttase 2020 Sihttase 2023 Näitaja nimetus Algtase 2018 a a a 1. Tulemusnäitaja tegevusele: Täiskasvanutele kvaliteetse ja asjakohase 59 000 (sh 86 500 (sh 20 86 500 (sh 20 täienduskoolituse 15 000 Täienduskoolitusel 000 000 ja ümberõppe 0 võtmepädevust osalenud võtmepädevus võtmepädevus pakkumine kutse- e koolitusel täiskasvanute arv2 tel osalenut) tel osalenut) ja erialase osalenut) kvalifikatsiooni tõstmiseks ning elukestva õppe võtmepädevuste parandamiseks Kontseptsioon Kontseptsioon Välja on töötatud 1.1. Väljundnäit ist lähtuvad ist lähtuvad kontseptsioon ja aja Tegevusele 0 1 tegevused tegevused käivitatud sellest 6.1 kestavad kuni kestavad kuni lähtuvad tegevused aastani 2020. aastani 2023. Kuni 2018: VÕTA VÕTA 1.2. Väljundnäit kontseptsioon kontseptsioon aja Tegevusele täiskasvanutele - mittestatsionaar 6.2 üldharidusõppes on ses üldhariduses välja töötatud ja seda 1 Tegevus lõppenud Covid-19 pandeemia tõttu aprillis 2020. 2 Indikaatori kohta info kogumisel ja esitamisel tuleb andmed eristada soolises lõikes. 6 rakendatakse, on välja toimuvad pidevad töötatud arendustegevused VÕTA võimaluste laiendamiseks Alates 2019: VÕTA 2017.a 7,5% 8,5% 9% kasutajate osakaal kõrgharidus kõrghariduses kõrghariduses kutse- ja es 4,5% 5,5% kõrghariduse 3,5% kutsehariduse kutsehariduse õppijatest (EHIS kutseharidus s s andmetel) es Kuni 2018: Tegevusse kaasatud mittestatsionaarset üldharidust 0 14 1.3. Väljundnäit pakkuvate koolide aja Tegevusele arv 6.3. Alates 2019: piirkondlike 0 0 14 16 täiskasvanuhariduse võrgustike arv Tegevusest 1.4. Väljundnäit rahastatavate aja Tegevusele üleriigiliste 0 5 10 14 6.4. teavitusürituste ja kampaaniate arv Eesti Hariduse Infosüsteemi majandustegevusteat e esitanud või 1.5. Väljundnäit tegevusloa saanud ja aja Tegevusele 0 500 700 700 täiskasvanute 6.5. koolituse seaduse alusel tegutsevate täienduskoolitusasut uste arv Täiskasvanute täienduskoolituse 1.6. Väljundnäit lõpetajad, kes aja Tegevusele lahkudes saavad 0 34 300 53500 53500 3 6.6. kvalifikatsiooni- või kompetentsitunnistu se4 1.7 PIAAC uuringu Väljundnäitaja 0 0 0 1 riiklik raport Tegevusele 6.7 3 Tuleneb Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014- 2020 tulemusindikaatorist: Täiskasvanute täienduskoolitustel osalenud, kes lahkudes saavad kvalifikatsiooni- või kompetentsitunnistuse. 4 Indikaatori kohta info kogumisel ja esitamisel tuleb andmed eristada soolises lõikes. 7 8. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele. Horisontaalne Mõju teema Regionaalne Tegevused toetavad elukestvas õppes osalemist ja täiskasvanute kompetentside areng paranemist kõigis maakondades. Käskkirja raames kavandatavad tegevused hõlmavad kogu Eestit, tegevustesse on kaasatud erinevates piirkondades paiknevad koolitusasutused, rõhk on piirkondlikul tasandil tehtaval koostööl ning koolitusvajaduste, prioriteetide määramisel arvestatakse oluliselt kohaliku tasandi tööturu vajadustega. Tegevuste planeerimisel arvestatakse regionaalseid eripärasid ja koolitusi pakutakse ning teavitustegevusi korraldatakse üle Eesti. Infoühiskonna Tegevused toetavad infoühiskonna edenemist kolmes võtmes, esiteks võimaldab edendamine rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuring saada ülevaate täiskasvanute infotehnoloogiliste oskuste tasemest (sh võrdlus 10 aasta taguse mõõtmisega), teiseks täiskasvanutele suunatud tööalaste koolituste kaudu parandatakse muuhulgas infotehnoloogilisi oskusi, seega suureneb täiskasvanute hulk, kes suudavad tööalaselt edukalt kasutada kaasaegseid infotehnoloogilisi vahendeid. Kolmandaks tegevuste elluviimise ja infovahetuse korraldamisel võimalikult palju infotehnoloogilisi lahendusi kasutades tekib laiem toetav mõju, ka koolitajate koolitamisel ja kvaliteedi parandamise tegevustel peetakse vastavaid aspekte silmas. Keskkonna- ja Tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest muutust ega ka negatiivset mõju kliimapoliitika keskkonnahoiu ja kliimapoliitika eesmärkideile. Võrdsete Tegevuste raames on oluline tähelepanu pööratud neile täiskasvanud õppijatele, kellele võimaluste täna ei ole õppimisvõimalused täiskasvanueas olnud kättesaadavad. Läbi tasuta tagamine õppimisvõimaluste loomise, tugitegevuste arendamise jõuavad õppimise juurde ka need täiskasvanud, kes erinevatel põhjustel seni on olnud elukestvast õppest eemal. Seeläbi aidatakse kaasa võrdsuse põhimõtete tagamisele täiskasvanuõppes ja luuakse eeldused madalama haridustasemega inimeste konkurentsivõime parandamiseks. Paranenud haridustase toetab edukat toimetulekut tööturul. Ühtne Tegevuste kaudu edendatakse koostööd nii kohalikes omavalitsustes erinevate osapoolte riigivalitsemine vahel kui ka erinevate kohalike omavalitsuste vahel. Täiendavalt toetavad käskkirja tegevused riigi- ja KOV tasandi koostöö tugevnemist. 9. Tegevuste eelarve Tegevuste kogumaksumus on 27 677 876,73 EURi, mida rahastatakse järgnevalt: Euroopa Sotsiaalfondist (edaspidi ESF) 23 526 195,22 EURi (kuni 85 % kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 4 151 681,51 EURi (kuni 15% kogumaksumusest). Väljundnäitaja Tegevused Toetatavate sh Tulem tegevuste partnerite eelarve eelarve us 1.1 Välja on töötatud 6.1. Täiskasvanutele 420 000 0 e ja ümberõppe tõstmiseks ning elukestva õppe ja kutse- ja erialase täienduskoolitus võtmepädevuste Täiskasvanutele kvalifikatsiooni kontseptsioon ja käivitatud suunatud üldhariduse ja parandamiseks sellest lähtuvad tegevused tasemeõppe sisu, mahu ja pakkumine asjakohase kvaliteetse korralduse vastavuse parandamine õppijate ja ühiskonna vajadustega 8 1.2 VÕTA kasutajate 6.2. Varasema õpi- ja 306 600 0 osakaal kutse- ja töökogemuse arvestamise kõrghariduse õppijatest süsteemi (VÕTA) arendamine formaalse, mitteformaalse ja informaalse õppe kaudu omandatu tunnustamise võimaluste avardamiseks 1.3 Piirkondlike 6.3. Piirkondliku koostöö 1 050 000 1 043 150 täiskasvanuhariduse arendamine keskhariduseta ja võrgustike arv erialase hariduseta täiskasvanute tagasitoomiseks tasemeõppesse 1.4 Tegevusest 6.4. Elukestva õppe 2 229 000 2 224 330 rahastatavate üleriigiliste populariseerimine teavitusürituste ja kampaaniate arv 1.5 Eesti Hariduse 6.5. Täiskasvanute 740 000 585 000 Infosüsteemi täienduskoolituse kvaliteedi majandustegevusteate arendamine esitanud või tegevusloa saanud ja täiskasvanute koolituse seaduse alusel tegutsevate täienduskoolitusasutuste arv 1.6. Täiskasvanute 6.6 Kvaliteetse ja asjakohase 21 978 147,73 0 täienduskoolituse lõpetajad, täienduskoolituse pakkumine kes lahkudes saavad täiskasvanutele kvalifikatsiooni- või kvalifikatsiooni tõstmiseks kompetentsitunnistuse 1.7. PIAAC uuringu riiklik 6.7 Rahvusvahelise 170 129 170 129 raport täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC läbiviimine Eestis Horisontaalne tegevus Personalikulu (projektijuht, 784 000 0 raamatupidaja jms abistav personal) KOKKU 27 677 876,73 10. Kulude abikõlblikkus Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. 10.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas lisas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruses ning käesolevas lisas sätestatud tingimustele. 9 10.2. Sealhulgas on abikõlblikud kulud: 10.2.1. tegevuse elluviimisega seotud personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 3 toodud tingimustele; 10.2.2. tegevuses 6.6 nimetatud täienduskoolituse riikliku koolitustellimuse alusel tellitavate täienduskoolituste kulud standardiseeritud ühikuhinna alusel, mis kehtestatakse lisaga 2. 10.2.3. tegevuse 6.7 kulud ühendmääruse §-s 8 nimetatud kindlasummalise makse alusel kui toetuse maksmise aluseks olev punktis 6.7. sätestatud tulemus on täielikult saavutatud ja selle saavutamine projekti abikõlblikkuse perioodil on tõendatav. 10.3. Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on mitteabikõlblik hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 10.4. Ühikuhindades sisalduvate või kindlasummalise maksena hüvitatavate kulude hüvitamine kuludokumentide alusel. 11. Toetuse maksmise tingimused ja kord 11.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja ühendmääruse §-dele 11-15. 11.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse - § 14 lõike 1 punktile 1, standardiseeritud ühikuhinna alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1-3. 11.3. Esimese maksetaotluse võib esitada koos väljamaksete prognoosiga. 11.4. Toetus makstakse toetuse saajale välja perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korras rakendusüksusele struktuuritoetuse registri kaudu esitatud maksetaotluse alusel. 11.5. Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 30. 12. Elluviija ja partneri kohustused Elluviijale ja partnerile kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale ja partnerile sätestatud kohustused. 12.1. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 12.1.1. kinnitama eelnevalt RAga kooskõlastatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse ja sellele vastava eelarve käesoleva käskkirjana lisana hiljemalt eelneva kalendriaasta 20. detsembriks. Esimese eelarveaasta tegevuste detailne kirjeldus ja sellele vastav eelarve tuleb kinnitada 2 kuu jooksul pärast toetuse andmise tingimuste kinnitamist; 12.1.1. esitama punktis 12.1.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist 5 tööpäeva jooksul rakendusüksusele; 12.1.2. rakendama tegevust vastavalt kinnitatud aastasele tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 12.1.3. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10 tööpäeva jooksul peale aastase eelarve kinnitamist. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitama 15 tööpäeva jooksul käskkirja lisa kinnitamisest; 12.1.4. esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas kui maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 12.1.4 esitatud prognoosist. 10 12.1.5. sõlmima partneriga lepingu, millega sätestatakse partnerile eelarve ja tegevuskava ning mõlema poole õigused ja kohustused, välja arvatud Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas tegutseva valitsusasutuse Haridus- ja Noorteametiga. 13. Tegevuste elluviimise aruandlus 13.1. Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormil struktuuritoetuse e- keskkonna kaudu tegevuste elluviimise aasta vahearuande hiljemalt järgneva aasta 20. jaanuariks ning poolaasta vahearuande 5. augustiks. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 13.1.1. punktis 7 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega näitaja ala- või ületäitmise kohta; 13.1.2. ülevaade tegevuste elluviimisest; 13.1.3. hinnang tegevuste tulemuslikkusele; 13.1.4. ülevaade esinenud probleemidest ja ettevõetud abinõudest. 13.2. Elluviija esitab rakendusüksuse kehtestatud vormil struktuuritoetuse e-keskkonna kaudu tegevuste elluviimise lõpparuande hiljemalt 45 päeva jooksul alates abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks punktis 13.1 nimetatud informatsioonile sisalduma ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust läbivatele teemadele (punkt 8). 13.3. Rakendusüksus kontrollib 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 13.4. Juhul kui aruandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande ja teavitab sellest elluviijat ja rakendusasutust. 13.5. Puuduste esinemisel aruandes annab rakendusüksus elluviijale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist ja teavitab sellest elluviijat ja rakendusasutust. 14. ESF-i tegevustes osalejate andmekorje nõuded tegevuste elluviimisel ja aruandlusel 14.1. Elluviija on kohustatud koguma Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest toetatavas toimingus osalejate (ESFi tegevustes osaleja) kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktis e nimetatud andmed ja esitama need rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 7. Esitatavad andmed (ühised näitajad osalejate kohta) on toodud Euroopa Sotsiaalfondi määruse (EL) 1304/2013 lisas 1. 14.2. Rakendusüksus on kohustatud koguma Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavates tegevustes osalejate kohta andmeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktile e vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 8 lõike 2 punktile 7. 14.3. Punktides 14.1 ja 14.2 sätestatud kohustused rakenduvad punktis 6.6 nimetatud tegevusele, mille käigus tuleb koguda detailseid isikuandmeid täiskasvanud õppijate kohta, kes osalevad pakutavatel kursustel. 14.4. ESFi tegevustes osalejate andmed tuleb elluviijal esitada rakendusüksusele rakendusüksuse esitatud vormil ja tähtaegadeks. 11 14.5. ESFi tegevustes osalejate isikuandmete korjel ja töötlemisel tuleb elluviijal juhinduda Korraldusasutuse poolt välja töötatud „Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate andmekorje juhendist perioodi 2014-2020 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. 15. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 15.1. Rakendusasutusel on õigus muuta tegevust enda algatusel või rakendusüksuse algatusel. 15.2. Juhul, kui muutmise algatab rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus muutmisest rakendusüksust kirjalikult taasesitatavas vormis. 15.3. Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ja edastab arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele. Juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise eesmärki, lõppsaajate sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse § 33 nimetatud valdkondlikule komisjonile. 15.4. Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 9 muudetakse rohkem kui 15 % tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul kui muudatus tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama kooskõlastatud eelarve teadmiseks rakendusasutusele. 15.5 Elluviija muudab punkti 12.1.1 alusel kehtestatud aasta eelarvet ja tegevuskava juhul kui üks eelarverida suureneb/väheneb rohkem kui 15% selle kinnitatud eelarvest ja kooskõlastab selle eelnevalt rakendusüksusega. Juhul kui muudatus on väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatusest teavitama rakendusüksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja esitama rakendusüksuse nõudmisel uue eelarve. 15.6 Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimused korraldusasutusele ja rakendusüksusele. 16. Finantskorrektsiooni mõju tegevuste eelarvele 16.1. Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47 ja ühendmääruses sätestatule. 16.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §- dele 48–49 ja ühendmääruses sätestatule. 17. Dokumentide säilitamine Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. 18. Vaiete menetlemine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 12 Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on sätestatud vaide läbivaatamise tähtaeg 30 päeva. 13 Kooskõlastamiseks: 4.04.2022 nr 8-2/22/1631 Rahandusministeerium Arvamuse avaldamiseks: Riigi Tugiteenuste Keskus Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri 8. juuni 2015. a käskkirja nr 235 “Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine“ elluviimiseks” muutmise eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust kümne tööpäeva jooksul eelnõu avaldamisest eelnõude infosüsteemis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kersna minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Eelnõu lisa 3. Seletuskiri Merlin Tatrik 735 0196 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel