Rahandusministeerium Meie 01.04.2022 nr 1.2-2/46-1
Riigi Tugiteenuste Keskus
Eelnõu kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalministri 29. juuni 2020. a
käskkirja nr 70 „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ muutmise käskkirja eelnõu.
Muudetakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna 2
„Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.2 „Tööturul osalemist toetavad
hoolekandeteenused“ tegevuse 2.2.2 „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine asendushoolduse
vormide mitmekesistamise, tugiteenuste ja järelhoolduse arendamise kaudu“ raames
koostatud toetuse andmise tingimusi „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
Lisad: 1. Käskkirja eelnõu
2. TAT muutmise seletuskiri
3. Mitteametlik terviktekst
Ingrid Mangulson 6269 208
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
EELNÕU
19.03.2022
MINISTRI KÄSKKIRI
nr
Sotsiaalkaitseministri 29. juuni 2020. a käskkirja
nr 70 „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“
muutmine
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel kooskõlas
sotsiaalkaitseministri 29. juuni 2020. a käskkirjaga nr 70 „Asendushoolduse kvaliteedi
tõstmine“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste punktiga 7.4.2 muudan toetuse andmise
tingimusi järgmiselt:
1. Pikendan TAT abikõlblikkuse perioodi läbivalt kuni 31.12.2023.
2. Sõnastan punkti 1.2.4 järgmiselt:
Summa Osakaal
1 ESFi toetus 6 209 341 85%
2 Riiklik kaasfinantseering 1 095 766 15%
3 Omafinantseering 0 0
4 Eelarve kokku 7 305 107 100%
3. Lisan punktis 2.1.1 sihtrühma loetellu haridusasutuste töötajad ja haridusvaldkonna
spetsialistid.
4. Muudan punkti 7.5 ja sõnastan järgmiselt:
„7.5. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamine
7.5.1. Toetuse saaja esitab RÜ-le TAT vahearuande koos lisadega e-toetuse keskkonna
vahendusel üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 15. juuniks. Kui keskkonna töös esineb
tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks
järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist.
7.5.2. Toetuse saaja esitab RÜ-le TAT lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu kõige hiljem
17. jaanuaril 2024. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset
esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist.
2
7.5.3. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse
vaid lõpparuanne.
7.5.4. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on
vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.
7.5.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande.
7.5.6. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme
tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande viie tööpäeva jooksul
peale puuduste kõrvaldamist.
7.5.7. Kui TAT lõpparuandes puudusi ei esine, teavitab RÜ viie tööpäeva jooksul RA-d
nõuetekohase lõpparuande esitamisest. RA-l on õigus esitada viie tööpäeva jooksul
omapoolsed seisukohad RÜ-le. Kui RA hinnangul lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ
lõpparuande.
7.5.8. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme
tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks.
7.5.9. TAT aruandes kajastatav info tuleb e-toetuse keskkonna aruande vormilt.
7.5.10. Toetuse saaja esitab RÜ-le vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse
§ 24 punktile 7 tegevustes osalejate andmetega andmekorje vormid iga kvartali lõpu seisuga
kvartalile järgneva teise nädala lõpuks.“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
KINNITATUD
sotsiaalministri 29.06.2020
käskkirjaga nr 70
MUUDETUD
sotsiaalministri 17.09.2020
käskkirjaga nr 87
MUUDETUD
sotsiaalkaitseministri …….2022
käskkirjaga nr ……
Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine
Abikõlblikkuse periood
01.01.2015–31.12.2023
Rakendusasutus
Sotsiaalministeerium
Rakendusüksus
Riigi Tugiteenuste Keskus
Toetuse saaja
Sotsiaalministeerium
Partnerid
Sotsiaalkindlustusamet
Tervise Arengu Instituut
1
SISUKORD
1. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE KIRJELDUS ...................................................................................... 4
1.1. Seos rakenduskavaga .................................................................................................................................. 4
1.1.1. Prioriteetne suund ............................................................................................................................................ 4
1.1.2. Prioriteetse suuna alaeesmärk ......................................................................................................................... 4
1.1.3. Meetme nimetus .............................................................................................................................................. 4
1.1.4. Meetme eesmärk ............................................................................................................................................. 4
1.2. Toetuse andmise tingimused ....................................................................................................................... 4
1.2.1. Eesmärk ............................................................................................................................................................ 4
1.2.2. Tulemus ............................................................................................................................................................ 4
1.2.3. Vajalikkuse põhjendus ...................................................................................................................................... 4
1.2.4. Eelarve .............................................................................................................................................................. 8
1.2.5. Sihtrühmad ....................................................................................................................................................... 8
2. TEGEVUSE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ................................................................................... 9
2.1. Asendushoolduse vormide mitmekesistamine ning tugitegevuste arendamine ja pakkumine ................... 9
2.1.1. Asendushoolduse koolitused .................................................................................................................... 9
2.1.2. Asendushoolduse tugiteenuste osutamine ja kutselise erihoolduspere teenuse katsetamine ...................... 11
2.1.3. Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine järelevalve tõhustamise kaudu .......................................................... 12
2.1.4. Teavitustegevused .......................................................................................................................................... 13
2.1.5. Arendustegevused .......................................................................................................................................... 14
2.2. Järelhoolduse arendamine ........................................................................................................................ 15
3. NÄITAJAD ................................................................................................................................................... 16
4. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE .............................................................. 17
5. SEOS PRIORITEETSE SUUNA TEISTE MEETMETE, TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE JA AVATUD
TAOTLUSVOORUDEGA ................................................................................................................................... 19
6. SEOS VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ................................................................................................. 20
7. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE RAKENDAMINE....................................................................................... 21
7.1. Toetuse saaja ja partneri kohustused ........................................................................................................ 21
7.2. Kulude abikõlblikkus .................................................................................................................................. 21
7.3. Toetuse maksmine ..................................................................................................................................... 22
7.4. TAT muutmine ........................................................................................................................................... 23
7.5. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamine ................................................................... 24
7.6. Finantskorrektsioonid ................................................................................................................................ 25
7.7. Vaiete menetlemine .................................................................................................................................. 25
7.8. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi .............................................................................................................. 25
8. RISKIDE HINDAMINE................................................................................................................................... 26
9. LISAD .......................................................................................................................................................... 26
2
Mõisted
Asendushooldus – sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) sätestatud kohaliku omavalitsuse
üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on pika- või lühiajaline lapse heaolu ja
õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste
võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse
ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena. Asendushooldus jaguneb
perepõhiseks ja asutusepõhiseks asendushoolduseks. SHS-ist lähtuvalt on
asendushooldusteenuse perepõhine osutaja hoolduspere ning asendushooldusteenuse
asutusepõhised osutajad on perekodu ja asenduskodu. Asendushooldusteenuse osutamine
hooldusperes (varem perekonnas hooldamine), perekodus ja asenduskodus on avatud SHS
§-des 456–458. Lisaks SHS-is sätestatule loetakse asendushooldusteenuse perepõhiseks
osutamiseks käesoleva TAT tähenduses muud lapse hooldamist väljaspool tema enda
perekonda, sealhulgas lapsele eestkoste määramist ja lapsendamist. Asendushooldusena ei
käsitata käesolevas dokumendis lapse ajutist või pikaajalist viibimist ravi- või
rehabilitatsiooniasutuses, tugiperes, kasvatuslike erivajadustega laste koolis või vanglas.
Perepõhine asendushooldus – lühi- või pikaajalise hoolduse korraldus, mille puhul on laps
paigutatud peresse, mille vanem(ad) on valitud ja ette valmistatud asjakohast hooldusteenust
osutama. Perepõhise asendushoolduse vormid on hoolduspere, eestkoste seadmine ja
lapsendamine.
Eestkoste määramine – kohtu poolt eestkostja määramine lapsele, kelle kummalgi vanemal
ei ole esindusõigust või lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha. Eestkostja ülesanne on
eestkostetava seaduslik esindamine ning eestkostetava isiku ja vara eest hoolitsemine oma
ülesannete piirides.
Lapsendamine – perekonnaseaduse alusel kohtuotsusega tehtav toiming. Lapsendamise
tulemusel tekivad lapsendaja ja lapsendatu vahel samad õigused ja kohustused, mis
bioloogilise lapse sünni korral.
Professionaalse tugiisiku teenus asendushoolduselt elluastujale – isiku iseseisvat
sotsiaalmajanduslikku toimetulekut soodustav teenus, mis seisneb juhendamises,
julgustamises ja motiveerimises ning iseseisvuse ja vastutusvõime arendamises.
Toimetulek – isiku või perekonna füüsiline või psühhosotsiaalne võime igapäevases elus
toime tulla.
Toimetulekuraskus – isiku või perekonna toimetulekut raskendav ajutine või püsiv asjaolu,
mille tulemusena ei ole igapäevaelu vajaduste rahuldamine, õiguste realiseerimine ja
kohustuste täitmine konkreetses elukeskkonnas isikule või perekonnale jõukohane.
Turvakoduteenus – SHS-is sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav
sotsiaalteenus, mille eesmärk on tagada isikule ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane
abi, sh kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, samuti
teavitamine teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka
tema hooldamine ja arendamine. Kohaliku omavalitsuse üksus tagab perioodil, mis on vajalik
turvalisuse tagamiseks ja edasise elu korraldamiseks, teenuse kättesaadavuse muu hulgas
lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu,
tervist või arengut.
3
Toetuse andmise tingimused on koostatud perioodi 2014–2023 struktuuritoetuse seaduse
(edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 16 lõike 1 alusel.
1. Toetuse andmise tingimuste kirjeldus
1.1. Seos rakenduskavaga
1.1.1. Prioriteetne suund
Sotsiaalse kaasatuse suurendamine
1.1.2. Prioriteetse suuna alaeesmärk
Hoolekandeteenuseid saanud erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustega
inimeste osalemine tööturul on suurenenud või nende toimetulek on paranenud.
Rakenduskava Perepõhiste asendushoolduse vormide pakkujate arv
väljundinäitaja
1.1.3. Meetme nimetus
Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused.
1.1.4. Meetme eesmärk
Hoolekandeteenuseid saanud erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustega
inimeste osalemine tööturul on suurenenud.1
1.2. Toetuse andmise tingimused
1.2.1. Eesmärk
Suurendada perepõhise asendushooldusteenuse osutajate hulka.
Parandada asendushoolduse kvaliteeti ning arendada asendushoolduse tugi- ja
järelhooldusteenuseid.
1.2.2. Tulemus
Perepõhise asendushooldusteenuse osutajate arv on suurenenud. Asendushoolduse kvaliteet
on paranenud ning asendushoolduse tugi- ja järelhooldusteenused on välja arendatud.
1.2.3. Vajalikkuse põhjendus
2014. aasta lõpus Sotsiaalministeeriumis valminud vanemliku hoolitsuseta laste
asendushoolduse poliitikasoovituste roheline raamat (edaspidi asendushoolduse roheline
1
Vastavalt Eesti Keele Instituudi soovitusele on käesolevas TATs sõna ”toimetulekuraskustega” asemel kasutatud sõna
”toimetulekuraskustes”.
4
raamat) seab asendushoolduse strateegilisteks eesmärkideks perepõhise asendushoolduse
osakaalu suurenemise, asendushoolduse kvaliteedi paranemise, tõhusama
asendushoolduselt elluastumise ettevalmistuse ning järelhoolduse arendamise. Seatud
eesmärgid aitavad tagada, et asendushooldusele paigutatud laste õigused ja heaolu on
tagatud ning asendushoolduselt elluastuvad noored on täiskasvanuna iseseisvalt
toimetulevad.2
Enne strateegiliste eesmärkide püstitamist tegi Sotsiaalministeerium 2013. aastal
asendushoolduse kontseptsiooni alusanalüüsi, millest selgus, et Eestis domineerib
asendushoolduse vormide seas jätkuvalt institutsionaalne asendushooldus ehk
asenduskoduteenus. Selle põhjused olid ühelt poolt ajaloolised, teisalt aga seotud
asendushoolduse institutsionaalse ja organisatsioonilise korralduse ning rahastamisega.
Seega oli asendushoolduse deinstitutsionaliseerimise ja perepõhise asendushoolduse
arendamise keskseks eelduseks Eesti asendushoolduse süsteemi institutsionaalne ja
organisatsiooniline ümberkorraldamine ning rahastamispõhimõtete muutmine viisil, mis looks
tingimused perepõhise asendushoolduse vormide arendamiseks võimalikult ühtsetel alustel.
Üldreeglina tagab perepõhine hooldus noortele võrreldes institutsionaalse hooldusega parema
ettevalmistuse iseseisvaks toimetulekuks täiskasvanuna ja toetab enam nende sidumist
kogukonnaga. Eestis 2011. aastal asenduskodus kasvavate noorte seas tehtud uuringust3
selgus, et nende ettevalmistus elluastumiseks ja iseseisvaks eluks ei ole piisav. Asenduskodus
ehk institutsionaalsel hooldusel kasvanud noortel on hilisemas elus vähem võimalusi tulla
edukalt toime hariduse omandamisega ja tööturul, samuti on suurem tõenäosus olla
sotsiaalselt isoleeritud ning vajada riigi abi vähese sissetuleku tõttu. Riigikontrolli 2009. aasta
audit näitas, et kohaliku omavalitsuse esindajate hinnang asenduskodust elluastujate
hilisemale toimetulekule on skeptiline: vaid 29% hindas, et asenduskodus viibinud noored
saavad elus hakkama, 17% arvates on nende toimetulek rahuldav ning 45% leidis, et nad ei
saa hakkama.4
1600 61% 62% 63% 70%
60% 61% 59%
1400 60%
1200 50%
40% 39% 41% 39%
1000 38% 37% 40%
800
1332 1331 1395 1391 1429 30%
600 1281
1026 1009 1031 1002 968
400 906 20%
226 216 205 191 161 133
200
10%
0 0%
2013 2014 2015 2016 2017 2018
asenduskodus-perekodus hooldusperes
eestkosteperes Asutustes laste osakaal
Asendus-peredes laste osakaal
2
Vanemliku hoolitsuseta laste asendushoolduse poliitikasoovituste roheline raamat, http://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/Lapsed_ja_pered/Asendushooldus/ah_rr_dets_2014.pdf
3
Asenduskodudes kasvanud noorte valmisolek iseseisvaks eluks. Pirjo Turk. Poliitikauuringute Keskus PRAXIS. Tellija: SOS
Lasteküla Eesti Ühing http://www.praxis.ee/fileadmin/tarmo/Projektid/Too-ja_Sotsiaalpoliitika/Asenduskodude_uuring.pdf
4
Hooldusperedest elluastunute hilisema toimetuleku kohta anti samas positiivsemaid vastuseid. Siinjuures tuleb aga arvestada,
et hooldusperes kasvavad enamasti lapsed, kellel ei ole puuet ega raskeid käitumishäireid, millest tulenevalt on neil juba
eelduslikult suurem tõenäosus edasises elus paremini hakkama saada.
5
Asendushooldusel viibis 2018. aasta lõpu seisuga kokku 2468 last, neist oli asenduskodus või
perekodus 906 last, hooldusperes 133 last ning 1429 last kasvas eeskostja perekonnas.
Asendushooldusel viibivate laste arv on järjepidevalt vähenenud, kuid kõige enam on
vähenenud nende laste arv, kes on paigutatud hooldusperre. Kui 2003. aastal oli perekonnas
hooldamisel (enne 2018. aastat teenuse nimetus) 1081 last, siis 2013. aasta lõpus oli selliseid
lapsi vaid 226 ning 2018. aasta lõpuks kõigest 133. Hooldusperes laste arvu vähenemine on
tingitud nii asendushooldusel olevate laste arvu vähenemisest kui ka enamate laste
paigutamisest eestkosteperre. Samal ajal on institutsionaalsele asendushooldusele
(asutustes) paigutatud laste osakaal vähenenud vähesel määral. 2013. aastal oli
asendushooldusel olevatest lastest asutustes 40% ja perepõhisel asendushooldusel
60% lastest, 2018. aastal oli asutustes olevate laste osakaal 37% ja perepõhisel
asendushooldusel olevate laste osakaal 63%. Perepõhise asendushoolduse osakaalu
suurendamiseks nähti 2014. aasta asendushoolduse rohelises raamatus vajadust parandada
hooldusperede ettevalmistuse kvaliteeti ja kättesaadavust ning arendada ja osutada peredele
lapse perekonda paigutamise järel tugiteenuseid. Võttes arvesse nii TAT raames tehtavaid
tegevusi kui ka riigieelarvest finantseeritavaid tegevusi, võib prognoosida, et aastaks 2020 on
perepõhisel asendushooldusel 65% asendushooldusele paigutatud lastest.
Eestis on seni puudunud võimalus osutada perepõhist asendushooldusteenust spetsiifilisema
ja suurema hooldusvajadusega vanemliku hoolitsuseta lastele. Seetõttu on täiendavalt
vajadus ka kutseliste erihooldusperede järele, kes on saanud spetsiaalse ettevalmistuse ja
väljaõppe just erihooldust vajavatele lastele ja noortele hoolduse pakkumiseks.
Perepõhise asendushoolduse osatähtsuse suurenemiseks on vajalik süsteemne lähenemine,
mis ühelt poolt tegeleb perepõhise hoolduse võimaluste mitmekesistamisega ning teiselt poolt
hooldusperesse paigutamise soodustamisega.
Perepõhise asendushoolduse osatähtsuse suurenemise üldiseks eelduseks võib pidada nii
laiema üldsuse, võrgustikku kuuluvate spetsialistide kui ka võimalike uute
asendushooldusteenust osutavate perekondade teadlikkuse paranemist perepõhise
asendushoolduse vajalikkusest ja võimalustest.5
Hoolimata suundumusest perepõhisele asendushooldusele tuleb arvestada, et 2018. aasta
lõpu seisuga oli asutusepõhisel hooldusel asendus- ja perekodus 37% kõigist
asendushooldusel olevatest lastest. Suur hulk nendest lastest (ligikaudu 40%) on puudega.
Puudega lastest omakorda enamik on raske ja sügava puudega lapsed, kellest suurem osa
vajab ka edaspidi kompleksset ööpäevaringset hooldusteenust ning seetõttu ei ole nende
paigutamine perepõhisele asendushooldusele alati võimalik. Seega on samal ajal vajadus
panustada asutusepõhise asendushoolduse kvaliteedi parandamisse, pakkudes eelkõige
töötajatele vajalikku ettevalmistust ning tuge teenuse osutamise ajal.
Samuti on vajalik arendada asendushoolduse üle tehtavat järelevalvet, et tagada teenust
saavate laste õigused ja heaolu ning pakkuda teenuseosutajatele nõu ja tuge vajalike
muutuste elluviimisel. Järelevalve tegemist asenduskoduteenuse kvaliteedi ja tulemuslikkuse
üle on analüüsinud õiguskantsler 2013. aastal valminud asenduskoduteenuse analüüsi
raames6, mis põhines kontrollkäikudel pooltesse asenduskodudesse (35-st 18-sse) üle Eesti.
Analüüsis on välja toodud, et järelevalve toimib, kuid see erineb maakonniti nii teenusele
kehtestatud nõuete tõlgendamise, järelevalve regulaarsuse, eel- ja järelkontrolli tegemise kui
ka järelevalvemeetodite poolest. Võrreldes TAT kehtestamise ajaga on järelevalve korraldus
oluliselt muutunud – alates 01.01.2018 väljastab asendushooldusteenuse osutajatele
5
Vanemliku hoolitsuseta laste asendushoolduse poliitikasoovituste roheline raamat, http://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/Lapsed_ja_pered/Asendushooldus/ah_rr_dets_2014.pdf
6
http://lasteombudsman.ee/sites/default/files/asenduskoduteenuse_analuus_0.pdf
6
asendus- ja perekodudes tegevuslubasid ning teeb nende üle järelevalvet
Sotsiaalkindlustusamet. Kuna varem tegid järelevalvet maavalitsused, planeeris riik keskselt
metoodika arendamist ja koolitusi, sest muud koordineerivat üksust selleks tegevuseks ei
olnud. Praeguseks on järelevalve koondunud Sotsiaalkindlustusameti ühte osakonda,
kus tegeletakse süsteemselt järelevalve metoodika, protsesside, süsteemide arendamisega,
koolitusvajaduse väljaselgitamisega ja koolituste planeerimisega. TAT vahenditest on varem
toetatud koolituste pakkumist, kuid 2020. aastal järelevalves suuremaid arendustegevusi ei
planeerita. Tegevuse raames toetatakse järelevalveüksust asendushoolduse valdkonna
spetsiifiliste teadmistega järelevalve planeerimisel ja tulemuste analüüsimisel ning vajaduse
korral sekkumiste planeerimisel. Samuti panustatakse asendushooldusteenuse ja laste
turvakoduteenuse kvaliteedijuhiste väljatöötamisse, mis on edaspidi aluseks
asendushoolduse kvaliteedi hindamisel ja järelevalve tegemisel.
Eelnevalt kirjeldatud vajadustest lähtuvalt alustati 2015. aastal asendushoolduse rohelises
raamatus välja toodud eesmärkide täitmiseks tegevuste elluviimist Euroopa Sotsiaalfondi
vahenditest. Planeeritud tegevused aitavad suurendada perepõhise asendushoolduse
osakaalu, parandada asendushoolduse kvaliteeti ning aidata kaasa sellele, et
asendushooldusel viibivad noored on tulevikus võimalikult hästi ette valmistatud iseseisvasse
ellu astumiseks. Eesmärkide saavutamiseks jõustusid 01.01.2018 ka SHS-i muudatused,
millega kujundati ümber nii asendushoolduse valdkonna senised teenused kui ka
asendushooldusteenuste korraldus ja rahastamine. Varem kehtinud asenduskoduteenuse ja
perekonnas hooldamise asemel loodi kaks eraldi teenust – asendushooldusteenus
lapseealistele ja järelhooldusteenus täisealistele asendushoolduselt lahkuvatele noortele.
Asendushooldusteenust osutatakse kolmel viisil – hooldusperes, perekodus ja asenduskodus.
Asendushoolduse korralduse ja rahastamise ülesanne liikus kohalikesse omavalitsustesse.
Samas liikus hooldusperede ühetaoline ettevalmistamine ja hindamine ning hooldusperede
registri pidamine kohalikest omavalitsustest Sotsiaalkindlustusametisse.
Aastas lahkub asendushoolduselt täiskasvanuikka jõudmise või muudel põhjustel
iseseisvasse ellu astumise tõttu ca 230 noort. Erinevalt peres kasvamisest ei toimu
asendushoolduselt elluastumine järk-järgult, vaid on seotud kas täisealiseks saamisega või
õpingute lõpetamisega ning iseseisev toimetulek tuleb saavutada kohe pärast
asendushoolduselt lahkumist.
Eestis on asendushoolduselt lahkumine ja järelhooldus üha enam tähelepanu pälvinud. Varem
on näiteks Euroopa Sotsiaalfondi 2007–2013 perioodi vahenditest juhtprojektina pakutud
asendushoolduselt lahkunud noortele tugiisikuteenust. Alates 01.01.2018 on järelhooldus
eraldi teenusena reguleeritud SHS-is. Siiski vajab asendushoolduselt lahkumine ja
järelhoolduse käigus pakutav tugi täiendavat arendamist.
Üheks väiksemaks sihtrühmaks asendushooldusel viibivatest lastest on saatjata lapsed,
alaealised inimkaubanduse ja seksuaalse väärkohtlemise ohvrid. Euroopa Liit peab
inimkaubanduse tõkestamist ja ennetamist ning ohvrite kaitset väga tähtsaks. On oluline
suurendada nende asendushooldusteenuse osutajate ja võrgustikku kuuluvate spetsialistide
valdkondlikku teadlikkust, kes tegelevad saatjata alaealiste ning inimkaubanduse ja
seksuaalse väärkohtlemise ohvritega.
2013. aastal Sotsiaalministeeriumis valminud asendushoolduse kontseptsiooni alusanalüüs
selgitab, et asendushoolduselt lahkumise ettevalmistamise ja järelhoolduse korralduse
parandamiseks tuleb kavandada seiretegevusi ja uuringuid, et selgitada välja
asendushoolduselt lahkuvate ja lahkunud noorte edasine toimetulek iseseisvas elus ning
7
kogetavad probleemid ja riskid.7 Samuti on oluline pöörata senisest enam tähelepanu
asendushoolduselt lahkuvate noorte elluastumise protsessi toetamisele ja järelhoolduse
arendamisele, et aidata kaasa noorte tööturule suundumisele ja seal püsimisele, mis on
omakorda eelduseks võimalikult iseseisvale sotsiaalsele ja majanduslikule toimetulekule.
Meetme 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ tegevuse 2.2.2
„Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine ja asendushoolduse vormide mitmekesistamine
tugiteenuste ja järelhoolduse arendamise kaudu“ raames kavandatavate tegevuste abil
toetatakse nii asendushoolduselt lahkujate kui tööturul vähem soodsas olukorras oleva
sihtrühma paremat toimetulekut, soodustades nende sotsiaalset lõimitust kogukonnaga ja
osalemist tööturul.
1.2.4. Eelarve
Summa Osakaal
1 ESFi toetus 6 209 341 85%
2 Riiklik kaasfinantseering 1 095 766 15%
3 Omafinantseering 0 0
4 Eelarve kokku 7 305 107 100%
1.2.5. Sihtrühmad
Asendushoolduselt lahkuvad ja lahkunud noored.
Asendushooldusteenuse osutajad (hoolduspere vanemad, eestkostjad, lapsendajad,
asendushooldusteenuse osutajad asendus- ja perekodus, sh asutuse juhid) ja muud
ööpäevaringse asutusepõhise teenuse osutajad (nt rehabilitatsiooniasutused,
käitumisprobleemidega lastele mõeldud kinnise iseloomuga lasteasutused jne, kus
asendushooldusel olevad lapsed võivad viibida), turvakoduteenuse osutajad,
asendushooldusel viibivad lapsed ja noored ning perepõhise asendushooldusteenuse
osutajate võrgustiku liikmed (nt lastekaitsetöötajad, õpetajad, arstid, laiendatud perekond jne).
Asendus- ja järelhoolduse valdkonna spetsialistid kohalikul ja riiklikul tasandil.
7
Asendushoolduse kontseptsiooni alusanalüüs, Sotsiaalministeerium 2013, http://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/Lapsed_ja_pered/ahk_alusanalyys_dets_2013.pdf
8
2. Tegevuse kirjeldus tulemuste saavutamiseks
2.1. Asendushoolduse vormide mitmekesistamine ning tugitegevuste arendamine ja
pakkumine
Tegevuse raames tagatakse vajalik ettevalmistus ja tugiteenused asendushooldusteenuse
osutajatele ning arendatakse asendushoolduseteenuse üle tehtavat järelevalvet. Lisaks
arendatakse ja katsetatakse kutselise erihoolduspere teenust ning viiakse ellu
teavitustegevused, et suurendada perepõhise asendushoolduse osakaalu.
Kõikide tugitegevuste arendustegevuste elluviimisel korraldatakse vajaduse korral töögruppe
ja koosolekuid ning kaasatakse vajaduse korral sihtrühmi ja eksperte (sh väliseksperte).
Selleks, et luua sihtrühma toetavad parimad võimalikud tugitegevused, osaletakse vajaduse
korral teemaga seotud koolitustel ja kohtumistel nii Eestis kui väljaspool Eestit.
Samuti tehakse tegevuse raames mõjuanalüüs 2018. aastal jõustunud SHS-i muudatuste
kohta, mis puudutavad otseselt TAT-s seatud eesmärke ning mille rakendumise toetamisel on
TAT tegevustel oluline roll.
2.1.1. Asendushoolduse koolitused
Asendushoolduse koolitustegevused viiakse ellu kolmel suunal:
koolitused perepõhise asendushooldusteenuse osutajatele;
täienduskoolitused pere- ja asenduskodus asendushooldus- ja turvakoduteenuse
osutajatele (sh asutuse juhtidele);
täienduskoolitused asendushooldusteenuse osutajatele ja võrgustikku kuuluvatele
spetsialistidele, kes tegelevad saatjata alaealiste ning inimkaubanduse ja seksuaalse
väärkohtlemise ohvritega.
Kõikide suundade puhul toimub tegevus neljas etapis: sihtrühma vajaduste analüüs, analüüsil
põhinevate koolitusprogrammide väljatöötamine või edasiarendamine, koolituste korraldamine
ja koolituse tulemuslikkuse hindamine.
Täienduskoolitused perepõhise asendushooldusteenuse osutajatele
Perepõhise asendushoolduse koolituste suunal arendatakse peamiselt edasi Ameerika
Ühendriikide ja Rootsi päritolu PRIDE koolitust, mida Eestis on hooldusperede ja
lapsendajate koolitamiseks kasutatud alates 2002. aastast. PRIDE koolitus on tõenduspõhine
programm, mis koosneb moodulitest. Eestis korraldati koolitusi enne TAT perioodi osaliselt –
toimusid peamiselt eelkoolitused ning väiksemas mahus põhikoolitused. Samuti olid ette
valmistatud mõned koolitajate grupid. PRIDE koolituste järjepidevat arendustegevust,
sealhulgas materjalide kaasajastamist ja õpetajate täiendusõpet ning koolituste
tulemuslikkuse hindamist ei toimunud. Probleeme valmistas ka koolituste kättesaadavus,
muu hulgas piirkondlike vajaduste arvestamine. Tegevuse käigus on analüüsitud PRIDE
koolituse sisu ja vastavust Eesti spetsiifikale, samuti osaliselt rakendatud koolituse vastavust
sihtrühma vajadustele, koolituste kättesaadavust ja ligipääsetavust ning koolitajate
täiendusõppega seotud vajadusi. Analüüsi eesmärk oli välja tuua kitsaskohad ning esitada
järeldused ja ettepanekud perepõhise hoolduse koolitusvaldkonna süsteemseks
arendamiseks. Kaasates valdkonna eksperte ja huvirühmi, on esmalt tehtud analüüs ja
vajalikud arendustegevused ning seejärel alustatud uuendatud kujul koolituste pakkumist.
Vajaduse korral arendatakse ja pakutakse perepõhise asendushooldusteenuse osutajatele
lisaks PRIDE koolitusele täiendavaid sihtrühma vajadustest lähtuvaid koolitusi. Koolitatakse
9
juurde PRIDE koolitajaid, et tagada spetsialistide olemasolu kõigis Eesti piirkondades ja nii
eesti kui vene keeles.
Täienduskoolitused asendushooldus- ja turvakoduteenuse osutajatele ning teenuseid
osutavate asutuste juhtidele
Täienduskoolituse sihtrühmaks on asendushooldusteenust osutavate asenduskodude
kasvatusalatöötajad, perekodude perevanemad, turvakoduteenuse osutajad ning teenuseid
osutavate asutuste juhid. Samuti asendushooldusel viibivate lastega kokku puutuvad
haridusasutuste töötajad, haridusvaldkonna spetsialistid ja sotsiaalvaldkonna spetsialistid,
kes vajavad täiendavaid asendushoolduse valdkonnaspetsiifilisi teadmisi ja oskusi
toimetulekuks asendushooldusel viibivate laste ja noortega. Tegevus keskendub esmalt
olemasoleva süsteemi ja õppekavade analüüsile, mille raames vaadatakse muu hulgas üle
asenduskodu kasvatajatele, perevanematele ja turvakoduteenuse osutajatele vajalikud
teadmised ja oskused, nende vastavus kehtivatele täienduskoolitusprogrammidele ning
eelnevast tulenevad muutmisvajadused. Analüüs tehti 2016. aastal ning seejärel planeeriti
vajalikud muudatused asendushooldusteenuse osutajate kvalifikatsiooninõuetele8,
pakutavate koolituste sisule ja kättesaadavusele. Koolituste pakkumist alustati 2016. aasta
lõpus peale vajalike arendustegevuste elluviimist. Asendushooldus- ja turvakoduteenuse
osutajate täienduskoolituste suurema mõju tagamiseks selgitatakse välja ka
asendushooldus- ja turvakodukoduteenuse osutajate juhtide koolitusvajadus ning
alustatakse koolituse pakkumisega.
Täienduskoolitused asendushooldusteenuse osutajatele ja võrgustikku kuuluvatele
spetsialistidele, kes tegelevad saatjata alaealiste ning inimkaubanduse ja seksuaalse
väärkohtlemise ohvritega
Kolmandal suunal pakutakse koolitusi asendushooldusteenuse osutajatele ja võrgustikus
töötavatele spetsialistidele, kes tegelevad saatjata alaealistega, inimkaubanduse ohvritega ja
seksuaalselt väärkoheldud lastega. Tegevuse vajadus tuleneb asjaolust, et nimetatud
sihtrühmadel on õigus saada asendushooldusteenust alates 2013. aastast ning nendele
lastele teenuste osutamise kompetents on alles välja kujunemas. Samas on tegemist
sihtrühmaga, kellel on võrreldes teiste lastega mõnevõrra erinevad vajadused ning seetõttu
tuleb spetsialistidele, kes selle sihtrühmaga töötavad, tagada tavapärasest erinev
ettevalmistus. Kuna nimetatud sihtrühm osaleb ka hariduselus, vajavad ka haridusvaldkonna
töötajad ja spetsialistid teadmisi, kuidas neid lapsi paremini mõista ja toetada.
Koolitusvajaduse analüüs ja täienduskoolituse koolituskava asendushooldusteenuse
osutajatele ja võrgustikus töötavatele spetsialistidele, kes tegelevad inimkaubanduse ja
seksuaalse väärkohtlemise ohvritega, on aastatel 2018–2019 valminud ning aastal 2019. on
korraldatud katsekoolitus. Koolitusvajaduse analüüs asendushoolduse pakkujatele ja
võrgustikus töötavatele spetsialistidele, kes tegelevad saatjata alaealistega, koostati 2020.
aastal.
Sihtrühm: perepõhise asendushooldusteenuse osutajad, asendushooldus- ja
turvakoduteenuse osutajad ja juhid, asendushoolduse valdkonna spetsialistid,
haridusasutuste töötajad, haridusvaldkonna spetsialistid.
Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium, Tervise Arengu Instituut
Tegevuste üldajaraam: 2015–2023
8 Sotsiaalhoolekande seaduse § 159 (kuni 31.12.2017 redaktsioonis)
10
2.1.2. Asendushoolduse tugiteenuste osutamine ja kutselise erihoolduspere teenuse
katsetamine
Asendushoolduse tugiteenuseid pakutakse perepõhise asendushooldusteenuse osutajatele,
pere- ja asenduskodus asendushooldusteenuse osutajatele ja asutuse juhtidele, perepõhise
asendushooldusteenuse osutajate võrgustiku liikmetele ja asendushoolduse valdkonna
spetsialistidele.
Tugiteenused perepõhise asendushooldusteenuse osutajatele
Peredele pakutakse mitmesuguseid nõustamisteenuseid ja mentorlust. Perepõhise
asendushooldusteenuse osutajatele tugiteenuste arendamine toimub juhtprojektina ning
selle raames pakutakse peredele nõustamisteenuseid (nt telefoni- ja internetinõustamine,
grupinõustamine, individuaalne psühholoogiline nõustamine) ja mentorlust ning teenuste
osutamise käigus selgunud perede vajadustele vastavaid teisi tugiteenuseid. Tegevus on
vajalik, et toetada asendushooldusteenust osutavaid perekondi ajal, kui valmistutakse lapse
perre võtmiseks, samuti siis, kui laps on perekonda jõudnud ja tekivad raskused, millega perel
üksi on keeruline toime tulla. Vajalik on kaasata ka perepõhise asendushooldusteenuse
osutajate võrgustiku liikmeid, kellel on oluline roll perede toetamisel. Tegevuse tulemusel
paraneb perepõhise asendushoolduse kvaliteet ning väheneb asendushoolduse teistele
vormidele ümberpaigutatud laste arv. Tegevuse aluseks võetakse Sotsiaalministeeriumi
rahastatud ja MTÜ Oma Pere poolt alates 2013. aastast katsetatud tugiteenused
lapsendajaperedele.
Tegevuse mõju hinnatakse perioodi lõpus.
Sihtrühm: perepõhise asendushooldusteenuse osutajad ja nende võrgustiku liikmed
Tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeerium
Tegevuste üldajaraam: 2015–2023
Tugiteenused asendushooldusteenuse osutajatele asendus- ja perekodus
Asendus- ja perekodu kasvatajatele, perevanematele ja juhtidele pakutakse nõustamis- ja
juhendamisteenuseid ning teenuste osutamise käigus selgunud teenuseosutajate
vajadustele vastavaid teisi tugiteenuseid (sh supervisioonid ja kovisioonid). Tegevus aitab
vältida asendushooldusteenuse osutajate professionaalset läbipõlemist ja sellest tingitud
personali voolavust. See omakorda tähendab asendushooldusel viibivate laste jaoks
püsivamat ja stabiilsemat elukorraldust. Samuti aitavad tugiteenused töötajatel leida
lahendusi keerulistes olukordades ning kokkuvõttes parandada asendushoolduse kvaliteeti.
Tegevused hõlmavad teenusevajaduse väljaselgitamist, teenuseosutajate leidmist ning
teenuse korralduse ja mõju hindamist.
Sihtrühm: asendushooldusteenuse osutajad, asendushoolduse valdkonna spetsialistid
Tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeerium
Tegevuste üldajaraam: 2015–2023
Kutselise erihoolduspere ja kriisihoolduspere teenuse katsetamine
Asendushoolduse vormide mitmekesistamiseks on planeeritud kutselise erihoolduspere
teenuse katsetamine. Kuna asendushooldust vajavad lapsed on järjest keerulisemate
erivajadustega, millega toimetulekuks on vaja nii spetsiaalset ettevalmistust kui rohkem aega
11
lapsega tegelemiseks, edendatakse vabatahtliku hoolduspere kõrval ka muid perepõhise
asendushooldusteenuse osutamise erivorme. Kutseline erihoolduspere on 2014. aasta
asendushoolduse rohelise raamatu kohaselt perekond, kes tagab lapse hooldamise ja
kasvatamise ööpäev läbi, saades oma tegevuse eest ka tasu. Kutselise erihoolduspere
vajadus tuleneb asjaolust, et praegu puudub võimalus osutada perepõhist
asendushooldusteenust spetsiifilisema ja suurema hooldusvajadusega vanemliku
hoolitsuseta jäänud lastele (nt käitumis- ja sõltuvusprobleemidega või suure
hooldusvajadusega lapsed ja alaealised õigusrikkujad) ning need lapsed suunatakse
peamiselt asenduskodusse. Samas vajavad sedalaadi probleemidega lapsed
institutsionaalse grupihoolduse asemel tihti pigem individualiseeritud lähenemist ja
terapeutilist hooldust perepõhise asendushooldusteenuse osutaja peres. Kutselise
erihoolduspere teenuse osutajad vajavad erihooldust vajavatele lastele teenuse osutamiseks
spetsiaalset ettevalmistust ja väljaõpet. Samuti tuleb arendada perepõhist teenust
(kriisihoolduspere) nendele lastele, kes vajavad hooldust lühikest aega ootamatus olukorras
ning kes praegu paigutatakse perepõhiste hooldusvõimaluste puudumise tõttu turvakodusse.
Ettevalmistused tegevuse elluviimiseks algasid 2017. aastal ning teenuse kirjeldamine ja
katsetamine toimub aastatel 2019–2022. Ettevalmistuste raames töötatakse välja kutselise
erihoolduspere ja kriisihoolduspere teenuse kirjeldus ning korraldatakse hange teenuste
katsetamiseks. Põhitegevusena katsetatakse teenuseid ja koostatakse katseperioodi
kokkuvõtlik analüüs, mille põhjal esitatakse ettepanekud teenuse edasiseks arendamiseks ja
rakendamiseks.
Sihtrühm: asendushooldusteenuse osutajad9, asendushooldusel viibivad lapsed
Tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeerium
Tegevuste üldajaraam: 2017–2023
2.1.3. Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine järelevalve tõhustamise kaudu
Senise pigem tehnilise teenusele kehtestatud nõuete üle järelevalve tegemise asemel on vaja
keskenduda teenuse kvaliteedile lähtuvalt lapse õigustest ja huvidest. Selleks tuleb pakkuda
järelevalve tegijatele täiendavaid järelevalvemeetodeid ja juhiseid nende kasutamiseks.
Tegevuse tulemusel tagatakse järelevalvetöötajate ühtne väljaõpe ning ühtlustatakse
järelevalvemeetodeid ja praktikat, et arendada käesoleval ajal pigem sanktsioneeriva
iseloomuga järelevalvesüsteemi sisulist poolt ning pakkuda seeläbi ka teenuseosutajatele
tuge järelevalve käigus väljatoodud puuduste kõrvaldamiseks.
Asutusepõhisele asendushooldusele õigustatud lastest on osa lapsi paigutatud teisi
asutusepõhiseid teenuseid saama, mistõttu on järelevalve kaasajastamine ja tõhustamine
põhjendatud ka nendes lasteasutustes, kus lapsed viibivad pikema perioodi jooksul ööpäev
läbi, sh turvakodud, rehabilitatsiooniasutused ja käitumisprobleemidega lastele mõeldud
kinnise iseloomuga lasteasutused. Nimetatud teenuste puhul on sihtrühm osaliselt kattuv
ning oluline on tagada laste õigused ja huvid kvaliteetse teenuse osutamise kaudu, mida aitab
luua ka juhendav ja suunav kaasaegne järelevalve. Seega on tegevuse raames eesmärk
parandada ka teiste ööpäevaringset asutusepõhist teenust osutavate lasteasutuste üle
9 Lisaks perepõhise asendushooldusteenuse osutajatele võivad teenuse katsetamise perioodil
osaleda ka need asutusepõhised asendushooldusteenuse osutajad, kes osutavad teenust perekodus.
Seda juhul, kui teenust osutatakse ühe perevanema poolt tema enda kodus.
12
tehtava järelevalve kvaliteeti. Oluline on ühtlustada ka perepõhise asendushooldusteenuse
kvaliteedikriteeriume ja/või seire ja järelevalve põhimõtteid.
Tegevuse elluviimist alustati 2018. aastal, kui esmalt selgitati välja arendus- ja
koolitusvajadused ning seejärel korraldati järelevalve tegijatele täienduskoolitused.
Võrreldes ESFi rahastusperioodi algusega on järelevalve korraldamise olukord oluliselt
muutnud. Kuna varem tegid järelevalvet maavalitsused, planeeris riik keskselt metoodika
arendamist ja koolitusi, sest muud koordineerivat üksust selleks tegevuseks ei olnud. Aastaks
2020 on järelevalve koondunud Sotsiaalkindlustusameti ühte osakonda, kus tegeletakse
süsteemselt järelevalve metoodika, protsesside, süsteemide arendamisega, koolitusvajaduse
väljaselgitamisega ja koolituste planeerimisega. Alates 2020. aastast toetatakse
järelevalveüksust asendushoolduse valdkonna spetsiifiliste teadmistega järelevalve
planeerimisel ja tulemuste analüüsimisel ning vajaduse korral sekkumiste planeerimisel.
Samuti panustatakse asendushooldusteenuse ja laste turvakoduteenuse kvaliteedijuhiste
väljatöötamisse, mis on edaspidi aluseks asendushoolduse kvaliteedi hindamisel ja järelevalve
tegemisel. Viiakse ellu tegevused, et ühtlustada asendushooldusteenuse kvaliteedikriteeriume
või seire/järelevalve põhimõtteid.
Sihtrühm: asendushoolduse valdkonna spetsialistid kohalikul ja riiklikul tasandil,
asendushooldusteenuse osutajad ja muud ööpäevaringse teenuse osutajad asutustes, kus
asendushooldusel olevad lapsed võivad viibida (nt turvakodud, rehabilitatsiooniasutused,
käitumisprobleemidega lastele mõeldud kinnise iseloomuga lasteasutused jne), perepõhise
asendushooldusteenuse osutajad
Tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeerium
Tegevuste üldajaraam: 2018–2023
2.1.4. Teavitustegevused
Nimetatud tegevuse raames on koostatud teavitusstrateegia ning seejärel ellu viidud
teavitustegevused.
Esmalt selgitati välja probleemkohad ja teavitusvajadused, millest tulenevalt koostati
teavitusstrateegia ja tegevusplaan, mis aitab kõige efektiivsemalt kaasa perepõhise
asendushoolduse kvaliteedi parandamise eesmärkide saavutamisele.
Teavitusstrateegia koostamist ja teavitustegevuste elluviimist alustati 2017. aastal. Täpsed
tegevused, sealhulgas sihtrühmaspetsiifilised teavitustegevused ja meetodid määrati
kindlaks strateegia ettevalmistamisel. 2020. aastal keskendutakse lisaks teavitustegevustele
ka sihitatult enam hooldusperede värbamisplaani loomisele ja värbamisele.
Tegevuse tulemusel paraneb nii asendushooldusega seotud võrgustikku kuuluvate
spetsialistide kui kogu ühiskonna teadlikkus perepõhise asendushoolduse võimalustest ning
vanemliku hoolitsuseta laste õigustest ja vajadustest. Samuti aitab tegevus kaasa uute
perepõhise asendushooldusteenuse osutajate leidmisele.
Sihtrühm: perepõhise asendushooldusteenuse osutajad, asendushoolduse valdkonna
spetsialistid, Eesti ühiskond tervikuna
Tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet
13
Tegevuste üldajaraam: 2017–2023
2.1.5. Arendustegevused
Asendushoolduse tugitegevuste, sh asendus- ja perekodude töönõustamise, perepõhise
asendushooldusteenuse osutajate tugiteenuste ja elluastuvate noorte tugiisikuteenuse
arendamine ja kättesaadavuse suurendamine on läbiv tegevus kõikide TAT tegevuste puhul.
Samuti on oluline sihtrühma teavitada, nõustada ja toetada tugitegevuste kasutamisel.
Sotsiaalkindlustusameti ülesanne on tugitegevuste kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine
ning arendus- ja koostöötegevuste jätkamine. Arendustegevustesse kaasatakse ka vastavaid
siht- ja sidusrühmi ning organisatsioone, vajaduse korral valdkonna eksperte nii Eestist kui
välisriikidest.
Viiakse ellu asendushoolduse arendustegevusi, mis tulenevad seadusandlikest
muudatustest ja aitavad kaasa ESFi perioodi järel alustatud tegevuste jätkusuutlikkuse
tagamisele. Sotsiaalkindlustusamet koostab asendushoolduse seadusandlikest
muudatustest lähtuvalt vajaduse korral tööprotsesside kirjeldusi, juhendmaterjale ja soovitusi
asendushooldusel olevate laste heaolu ja teenuste kvaliteedi tagamiseks ning tegeleb siht-
ja sidusrühmade nõustamisega.
Arendustegevuste eesmärk on asendushoolduse tugitegevuste kaudu tagada
asendushoolduse üle-eestiline ühetaoline kvaliteet ja areng ning nende korraldamise ja
osutamise ühtlane kvaliteet tegevuste tarbijate jaoks.
Arendustegevuste elluviimisel kaasatakse seotud osapooli ning siht- ja sidusrühmi.
Tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet
Tegevuste üldajaraam: 2018–2023
14
2.2. Järelhoolduse arendamine
Asendushoolduselt lahkunud noorte hilisema iseseisva elu tegeliku toimetuleku ja vajaduste
väljaselgitamiseks ning elluastumise tugisüsteemi arendamiseks tehti 2015. aastal uuring,
mille eesmärk oli elluastumise ettevalmistuse tõhususe ning järelhoolduse raames
rakendatavate tugimeetmete otstarbekuse ja tulemuslikkuse hindamine, samuti elluastumise
ettevalmistuse ja järelhoolduse edasiste arenguvajaduste väljaselgitamine. Uuring korraldati
noorte hulgas, kes on asendushoolduselt lahkunud ja iseseisvasse ellu astunud. Uuringu
täpne valim töötati välja uuringu lähteülesande koostamisel koostöös huvigruppide ja
ekspertidega. Uuring oli osaliselt eelanalüüsiks järgnevatele järelhoolduse tugiteenuse
arendustele, mille viib ellu Sotsiaalkindlustusamet alates 2015. aasta lõpust. Uuringu tulemusi
arvestatakse laiemalt täisealistele noortele asendushooldus- ja järelhooldusteenuste
arendamisel. TAT perioodi lõpus tehakse uus uuring järelhoolduse arendustegevuste
hindamiseks.
Peale uuringu tegemist ja täpsemate vajaduste selgumist arendati alates 2015. aasta teisest
poolest ning osutatakse alates 2016. aastast asendushoolduselt elluastuvatele noortele
iseseisvumist toetavaid tugiteenuseid. Tegevuste eesmärk on asendushoolduselt lahkuvate
noorte elluastumise toetamine, sotsiaalsete ja eluoskuste arendamine ning võimalikult
iseseisva toimetuleku tagamine, sealhulgas tööturule suundumise hõlbustamine ja seal
püsimise toetamine. Asendushoolduselt lahkub igal aastal täisealiseks saamise või õpingute
lõpetamise tõttu kokku ca 200–300 noort, kes kogevad iseseisva elu alustamisel
mitmesuguseid raskusi, näiteks eluaseme leidmisel, tööle saamisel, endale elatise teenimisel,
õpingute jätkamisel jne.
Ühe toetava tegevusena kavandatakse asendushoolduselt lahkuvatele ja lahkunud noortele
professionaalse tugiisiku teenuse arendamist, et tagada asendushoolduselt elluastuvate
noorte iseseisev toimetulek peale asendushoolduselt lahkumist. Teenus erineb varem Eestis
väljaarendatud mitteformaalsest tugiisikuteenusest nii teenuse osutajate kui teenuse
korralduse poolest.
Asendushoolduselt lahkumine toimub erinevas vanuses ning on tihti seotud asendushoolduse
erinevate vormide ja noore õpingutega. Selleks, et tagada toetus noortele, kes iseseisvasse
ellu astumisel tuge vajavad, kirjeldatakse enne teenuse osutamist teenuse kriteeriumeid, muu
hulgas tuuakse välja elluastumisele eelnev ja järgnev ajaperiood, millal noorel on õigus teenust
saada. Siinjuures tuleb arvestada, et tugiisiku vajadus võib tekkida juba elluastumise
planeerimise etapis, mistõttu tuleb tugiisikuteenust võimaldada ka nendele noortele, kes
lähiajal iseseisvasse ellu astumist planeerivad.
Lisaks pakutakse noortele grupina nõustamistegevusi, mis aitavad paremini iseseisvaks eluks
valmistuda. Grupinõustamiste sisu, vorm ja tingimused töötatakse välja koostöös
sidusrühmadega.
Sihtrühm: asendushoolduselt lahkuvad ja lahkunud noored
Tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeerium
Tegevuste üldajaraam: 2015–2023
15
3. Näitajad
Näitaja Näitaja nimetus Algtase Sihttase Sihttase Selgitus
(2013)
(2018) (2023)
Rakenduskava väljundinäitaja Perepõhiste asendushoolduse 0 750 1200 Panustab rakenduskava
vormide osutajate arv väljundnäitajasse.
TAT-spetsiifilised väljundinäitajad
Perepõhiste asendushoolduse 0 750 1200 Panustab otseselt rakenduskava
vormide osutajate arv väljundnäitajasse.
Tegevus 1. Asendushoolduse
mitmekesistamine ja
tugitegevused
Koolitusel osalenud või 0 250 500 Asenduskoduteenuse osutajate
tugiteenust saanud täienduskoolitused, tugiteenused
asenduskoduteenuse osutajate asenduskoduteenuse osutajatele
ja järelevalve tegijate arv ning järelevalve tegijate
täienduskoolitused
Tugiteenuseid saanud
Tegevus 2. Järelhoolduse 0 245 200
asendushoolduselt
arendamine
elluastuvate noorte arv
16
4. Toetuse andmise tingimuste mõju läbivatele teemadele
Toetuse andmise tingimused (TAT) mõjutavad:
Regionaalareng jah ei
TAT edukas elluviimine tasakaalustab asendushooldusteenuste levimust eri piirkondades. See on
eelduseks kõigi piirkondade arengueelduste maksimaalseks ärakasutamiseks ja ühtlasemaks
regionaalseks arenguks, kus inimestel on igas toimepiirkonnas kättesaadavad head teenused,
töökohad ja mitmekesiseid tegevusi võimaldav elukeskkond.
TAT tegevused aitavad kaasa: 1) perepõhise asendushoolduse osakaalu suurenemisele
asendushoolduses ja selle kvaliteedi paranemisele, 2) asendushoolduselt lahkuvate noorte paremini
toetatud elluastumisele ning seeläbi noorte võimalikult iseseisvale toimetulekule, sealhulgas tööturule
suundumisele ja seal püsimisele.
Toetades perepõhise asendushooldusteenuse osutajaid nõustamiste ja koolitustega, ärgitatakse
teenuseosutajate leidmist üle Eesti, mis omab mõju teenuse võimalikult kodu lähedasele ja paremale
kättesaadavusele (piirkondades paraneb teenuse kättesaadavus ja kvaliteet). Ühtlasi on eri
piirkondades perepõhise asendushoolduse arendamisel väike mõju ka piirkondliku inimressursi
paremale kasutamisele.
Arvestades, et asendushoolduselt lahkuvad noored pärinevad eri piirkondadest ja nende
elluastumisel soodustatakse nende naasmist kodukohta, võimaldab programmi tegevus noortel
paremini leida töö ja elukoht regionaalselt erinevates piirkondades, omades seeläbi mõõdukat mõju
ka piirkondlikule majandusarengule.
Keskkonnahoid ja kliima jah ei
Tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest muutust ega negatiivset mõju keskkonnahoiu ja kliima
eesmärgile.10 Hinnang põhineb perioodi 2014–2020 Euroopa Liidu vahendite kasutamise
partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise
hindamise (KSH) aruandel.
Infoühiskond jah ei
TAT toetab mitmete tegevuste kaudu (veebinõustamine, teavitusmaterjalide ülespanek veebi)
infotehnoloogia potentsiaali nutikat kasutamist hoolekandevaldkonnas ja selle kaudu Eesti
strateegiliste eesmärkide saavutamisel. Ka Eesti infoühiskonna arengukava 2020 näeb võimaliku
tulevikusuunana mitmeid kaugteenuseid.
Programmi tegevuste elluviimisel kasutatakse infotehnoloogilisi vahendeid ja kanaleid (telefoni- ja
veebinõustamised, materjalide veebipõhine levitamine jne) ning luuakse seeläbi parem teadlikkus
infoühiskonna võimalustest perepõhise asendushooldusteenuse osutajate seas.
Riigivalitsemine jah ei
10
Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise
hindamise (KSH) aruanne
17
TAT edendab terviklikku ja tõhusat riigivalitsemist, toetades teenuse kvaliteedi ühtlustumist kogu
riigis. Kavandatud teenuseuuringud aitavad edendada avalike teenuste kasutajasõbralikku osutamist.
Võrdsed võimalused11
Sooline võrdsus jah ei
TAT sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse
jah ei
TAT tegevuste raames edendatakse perepõhise asendushooldusteenuse osutamist ja
asendushoolduselt lahkuvate noorte paremat iseseisvat toimetulekut. Sealjuures lähtutakse
asendushooldust saavate laste ja noorte toetamisel nende individuaalsetest vajadustest ning
tagatakse läbivalt mõlemast soost lapsele ja noorele võrdsed võimalused. Ühtlasi jälgitakse, et
tegevused toetaks nii poiste kui tüdrukute iseseisvat toimetulekut ning et haridus- ja karjäärivalikute
toetamisel lähtutaks noore kutsumusest ja individuaalsetest võimetest, mitte soolisest kuuluvusest.
TAT panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse sooküsimuste lõimimisega12 TAT
ettevalmistamisse, rakendamisse ja seiresse
jah ei
Võrdne kohtlemine
jah ei
Programmi tegevuste elluviimine edendab perepõhise asendushooldusteenuse osutamist ja
asendushoolduselt lahkuvate noorte paremat iseseisvat toimetulekut. Seeläbi aidatakse kaasa ka
keerulisemate asendushooldust vajavate laste parematele kasvutingimustele ja elus toimetulemisele.
Ühelt poolt pakub arendatav tugisüsteem asendushooldusteenuse osutajatele enam julgust ja
teadmisi, kuidas toime tulla ning aidata ja arendada puudega või käitumishäirega last. Teisalt tagavad
elluastumist toetavad tegevused (nt professionaalne tugiisik) muu hulgas noore erivajadusest sõltuva
iseseisvat toimetulekut toetava individuaalse lähenemise. Seega aitavad programmi tegevused kaasa
asendushooldust vajavate laste ja noorte, sealhulgas erivajadusega ja puudega noorte võrdsemate
võimaluste tagamisele ja ühiskonnaelus osalemisele.
TAT elluviimine aitab kaasa võrdsete võimaluste tagamisele ühiskonnas, toetades seega sidusa ja
jätkusuutliku ühiskonna kujunemist. Tegevused hõlmavad eri soost ja rahvusest ning eri vanuses ja
terviseseisundiga inimeste ühiskonnaelus täisväärtusliku osalemise võimaluste võrdsustamist teiste
ühiskonnaliikmetega.
11
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja
mittediskrimineerimine.
12
TAT ettevalmistamisel, rakendamisel ja seires võetakse arvesse naiste ja meeste erinevat olukorda ja vajadusi ning hinnatakse mõju
naiste ja meeste sotsiaal-majanduslikule olukorrale ühiskonnas selleks, et tagada ühtmoodi kasu nii naistele kui meestele ning kaotada
ebavõrdsus.
18
5. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, toetuse andmise tingimuste ja avatud
taotlusvoorudega
Meetme „Tööturul osalmist toetavad hoolekandeteenused“ eesmärk on sotsiaalteenuste
kättesaadavuse, mitmekesistamise ja kvaliteedi parandamise kaudu soodustada erivajadustega,
hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustes inimeste osalemist tööturul.
Kuna asendushoolduselt lahkuvad noored võivad niisamuti nagu hoolduskoormusega isikud või
erivajadusega inimesed jääda tööturult eemale ning sattuda seeläbi toimetulekuraskustesse, võib
öelda, et käesolev TAT taotleb lähedasi eesmärke meetmete „Lapsehoiu ja puudega laste
hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse vähendamiseks“ ning „Kättesaadavate ja
kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks“
TAT-de ja avatud taotlusvoorudega. TAT „Asendushoolduse kvaliteedi parandamine“ eesmärk on
ühelt poolt asendushoolduse kvaliteedi arendamine, et pakutavad asendushooldusvõimalused
tagaksid lapse kasvuperioodil järjepideva protsessina parima ettevalmistuse iseseisvaks toimetuleks
ning teiselt poolt järelhooldusteenuste arendamine, et pakkuda tuge iseseisvasse ellu astumise
planeerimiseks ja iseseisvas elus toimetulekuks.
Prioriteetse suuna tulemuslikkus saavutatakse eri meetmete raames tehtavate tegevuste
elluviimisega.
19
6. Seos valdkondlike arengukavadega
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks 2014–2017 näeb ette tegeleda
hoolekandeteenuste ja sotsiaaltoetuste vajadustepõhise kättesaadavuse, hoolekandeteenuste
kvaliteedi ja klientide parema teadlikkuse tagamise ning hoolekandeteenuste jätkusuutlikkuse ja
efektiivsusega.13
TAT on seotud laste ja perede arengukavaga perioodiks 2012–2020, mille eesmärk on riigis ühtsete
arengusuundade tagamine laste ja perede heaolu ning toimetuleku toetamiseks, et kõigil lastel oleks
võimalus kasvada ja elada turvalises ning inimsõbralikus elukeskkonnas. Laste ja perede
arengukavas on peaeesmärgi saavutamiseks püstitatud viis strateegilist eesmärki:
1. Eesti laste- ja perepoliitika on teadmistepõhine ja ühtne, et toetada ühiskonna jätkusuutlikkust.
2. Eesti on positiivset vanemlust toetav riik, kus pakutakse vajalikku tuge laste kasvatamisel ja
vanemaks olemisel, et parandada laste elukvaliteeti ja tulevikuväljavaateid.
3. Lapse õigused on tagatud ning loodud on toimiv lastekaitsesüsteem, et väärtustada ühiskonnas
iga last ja tema arengut ning heaolu toetavat turvalist keskkonda.
4. Eestis on perede adekvaatset majanduslikku toimetulekut toetav kombineeritud toetuste ja
teenuste süsteem, et pakkuda perele püsivat kindlustunnet.
5. Meestel ja naistel on võrdsed võimalused töö-, pere- ja eraelu ühitamiseks, et soodustada
kvaliteetset ja iga pereliikme vajadustele vastavat igapäevaelu.
TAT „Asendushoolduse kvaliteedi parandamine“ omab seost kõigi laste ja perede arengukavas
nimetatud peamiste strateegiliste eesmärkidega, kuid asendushoolduse arendamise tegevused on
välja toodud strateegilise eesmärgi nr 3 meetmes 3.3, millest lähtuvalt on eesmärk inimeste
vajadustest lähtuvate efektiivsete sekkumiste pakkumine ja arendamine. Vanemliku hoolitsuseta laste
puhul on peamisteks tegevussuundadeks peresarnase ja igakülgset arengut soodustava
elukeskkonna võimaldamine, sealhulgas hooldus-, eeskoste- ja lapsendajaperdele eel- ja
järelteenuseid hõlmava tugisüsteemi väljatöötamine. Nimetatud meetmega seonduvalt valmis 2014.
aasta lõpus Sotsiaalministeeriumis asendushoolduse roheline raamat, mis sätestab põhimõtted
asendushoolduse kvaliteedi parandamiseks, perepõhise asendushoolduse arendamiseks ning
asendushoolduselt elluastumise toetamiseks. Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid kasutatakse osaliselt
asendushoolduse rohelises raamatus seatud strateegiliste eesmärkide saavutamiseks.
Konkurentsivõime kava Eesti 2020 kaks keskset eesmärki on Eesti tootlikkuse ja tööhõive
suurendamine. Lähiaastate peamine fookus on hariduse ja tööhõive valdkonnal rõhuasetusega
pikaajaliste ja noorte töötute tööturule integreerimisel ning oskuste arendamisel. Suurimas
vaesusriskis on läbi aastate olnud töötud ning üksi elavad üle 65-aastased inimesed.14 Kuna
asendushoolduselt lahkunud noored, eelkõige institutsionaalselt asendushoolduselt lahkunud
noored, on iseseisvasse ellu astumisel ning tööturule suundumisel ja seal püsimisel võrreldes
bioloogilises peres kasvavate noortega ohustatud, on vaja neid tööturule suundumisel ja tööturul
püsimisel abistada. Selleks on TAT-s planeeritud tegevused muu hulgas asendushoolduse kvaliteedi
parandamiseks, perepõhise asendushoolduse arendamiseks ning asendushoolduselt elluastumise ja
järelhoolduse arendamiseks (nt professionaalse tugiisiku teenuse osutamine asendushoolduselt
lahkujatele).
13
http://www.sm.ee/meie/eesmargid-ja-nende-taitmine/ministeeriumi-arengukava.html
14
http://valitsus.ee/et/riigikantselei/eesti2020
20
7. Toetuse andmise tingimuste rakendamine
7.1. Toetuse saaja ja partneri kohustused
7.1.1. Toetuse saajale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-s sätestatule perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) §-des 24 ja 26 ning struktuuritoetuse
seaduse alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on toetuse
saaja kohustatud:
7.1.1.1 esitama rakendusasutusele (edaspidi RA) TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste
detailse kirjelduse (lisa 1 vorm A) ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa (lisa 1 vorm B)
kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks;
7.1.1.2 esitama punktis 7.1.1.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva
jooksul rakendusüksusele (edaspidi RÜ);
7.1.1.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa;
7.1.1.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud detailsele tegevuste kirjeldusele ja eelarvele;
7.1.1.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu
kohta RA poolt väljatöötatud vormil;
7.1.1.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või
kümne tööpäeva jooksul peale lisa 1 vormi A ja vormi B kinnitamist. Esimese eelarveaasta
väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest;
7.1.1.7 esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 7.3
nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.1.1.6 esitatud prognoosist;
7.1.1.8 pidama arvestust projekti tulude üle vastavalt ühendmääruse § 5 lõikele 6 ning esitama
nimetatud arvestuse RÜ-le üks kord aastas 20. jaanuariks eelmise kalendriaasta kohta või
muul ajal RÜ nõudmisel.
7.1.2. TAT partnerile kohaldub struktuuritoetuse seaduse § 25. Ühtlasi on partner kohustatud:
7.1.2.1 esitama toetuse saaja nõudmisel punktis 7.3.3 nimetatud partneri organisatsiooni
dokumendid;
7.1.2.2 esitama toetuse saajale partneri järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse
kirjelduse ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa jooksva aasta 1. oktoobriks;
7.1.2.3 esitama toetuse saaja poolt antud tähtajaks järgneva eelarveaasta TAT kulude
planeerimiseks prognoosi ja jooksva eelarveaasta prognoosi parandused ja/või
muudatusettepanekud lähtuvalt toetuse saaja ja/või partneri vajadusest;
7.1.2.4 esitama toetuse saajale maksetaotluse tasutud kuludokumentide alusel hiljemalt iga
kuu 10. kuupäevaks või vastavalt toetuse saaja nõudele viis tööpäeva enne TAT prognoosis
märgitud toetuse saaja maksetaotluse RÜ-le esitamise tähtaega;
7.1.2.5 esitama toetuse saajale elektrooniliselt TAT vahearuande iga aasta 5. jaanuariks ja
5. juuniks ning lõpparuande toetuse saaja antud tähtajaks;
7.1.2.6 esitama toetuse saajale iga kvartali lõppedes hiljemalt järgmise kuu 7. kuupäevaks
tegevustes osalejate andmed;
7.1.2.7 esitama toetuse saajale eelarve täitmise aruande hiljemalt iga kuu 5. kuupäevaks;
7.1.2.8 esitama toetuse saajale esimeses maksetaotluses esitatud kuludega ning edaspidi RÜ
poolt saadetud valimiridade põhjal kaasnevad lisadokumendid (sh hankedokumendid,
memod, osalejate nimekirjad, päevakavad) ja andma vajaduse korral täiendavaid selgitusi.
7.2. Kulude abikõlblikkus
7.2.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri
2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks
lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi
21
ühendmäärus) § 2 lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu
ja Eesti õigusega.
7.2.2. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas TAT-s nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud
kulud, mis vastavad ühendmääruses ja käesolevas TAT-s sätestatud tingimustele.
7.2.3. Muu hulgas on abikõlblikud kulud:
7.2.3.1 TAT elluviimisega seotud otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1
punktidele 1–4;
7.2.3.2 TAT kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest.
TAT kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud TAT üldkulud ning
§ 9 lõikes 6 nimetatud tegevuste tegemisel tekkivad personalikulud.
7.2.4. Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on TAT raames mitteabikõlblikud järgmised
kulud:
7.2.4.1 päevaraha, majutuskulu ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates
õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära;
7.2.4.2 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost;
7.2.4.3 ühtse määra alusel hüvitatud kaudsed kulud enne käesoleva TAT kinnitamist;
7.2.4.4 väliskoolitus- ja välislähetuskulud väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike.
7.3. Toetuse maksmine
7.3.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel
kehtestatud õigusaktidele. Lihtsustatud hüvitamisviiside alusel toetuse väljamaksmisel kulu tegelikku
maksumust ei tõendata ega kontrollita.
7.3.2. Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel.
7.3.3. Enne esimese maksetaotluse esitamist peab toetuse saaja esitama RÜ-le:
7.3.3.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT
kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest;
7.3.3.2 koopia riigihangete tegemise korrast asutuses;
7.3.3.3 lühikirjelduse TAT rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja
kinnitamise kohta ning vajaduse korral allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral
vastavad volituste koopiad.
7.3.4. Punktis 7.3.3 nimetatud dokumente ei tule esitada, kui toetuse saaja on varasema TAT
rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud.
Toetuse saaja esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse.
7.3.5. Maksetaotlusi võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus.
Kui makstud abikõlblike kulude maksumus on riigihanke piirmääraga võrdne või ületab seda,
esitatakse maksetaotlus üks kord kuus. Maksetaotluse menetlusaeg on kuni 90 kalendripäeva.
7.3.6. Toetus makstakse toetuse saajale välja ühendmääruses kehtestatud korras RÜ-le esitatud
maksetaotluse alusel struktuuritoetuse registri kaudu või registriväliselt. Maksetaotluse vormi kinnitab
RÜ.
7.3.7. Projekti kaudsed kulud makstakse välja, arvestatuna 15% projekti abikõlblikest otsestest
personalikuludest.
22
7.3.8. Toetus makstakse välja vastavalt TAT-s nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja
mitte rohkem, kui määratud toetuse summa.
7.3.9. RÜ-l on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult, kui:
7.3.9.1 maksetaotluses esineb puudusi;
7.3.9.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata;
7.3.9.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge;
7.3.9.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia TAT-d ettenähtud
ajaks ellu või saavutada kavandatud tulemust;
7.3.9.5 maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik struktuuritoetuse seaduse
§ 48 lõike 3 kohaselt tasaarveldada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja 6 alusel
väljamaksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud
tagasimaksmisele kuuluva toetusega.
7.3.10. Kui maksetaotluse kontrollimisel ilmneb, et toetuse saajal on täitmata maksetaotluses
nimetatud kuluga seotud kohustus või nõue või maksetaotluses esineb puudus, mida on võimalik
kõrvaldada RÜ määratud tähtaja jooksul, võib RÜ määrata kohustuse ja nõude täitmiseks ning
puuduse kõrvaldamiseks uue tähtaja. Kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse
määratud tähtaja jooksul, loetakse, et maksetaotlus on esitatud puudusteta ja kohustus või nõue on
täidetud.
7.3.11. Korraldusasutus võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks lugemise
aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. Korraldusasutus võib kohustada RÜ-d peatama
maksetaotluse menetluse osaliselt või täielikult struktuuritoetuse § 30 lõikes 4 nimetatud juhtudel.
7.3.12. Korraldusasutus keelab RÜ-l toetuse väljamaksmise, kui kulu ei ole abikõlblik.
Korraldusasutus võib keelata toetuse maksmise struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 6 nimetatud
juhtudel.
7.3.13. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos TAT lõpparuandega. Viimane väljamakse
tehakse pärast lõpparuande kinnitamist RA poolt.
7.4. TAT muutmine
7.4.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või TAT abikõlblikkuse perioodi
muuta, esitab toetuse saaja RA-le põhjendatud taotluse.
7.4.2. RA vaatab punktis 7.4.1 viidatud muudatuse taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates taotluse
kättesaamisest ja teeb otsuse TAT muutmise taotluse kohta peale punktis 7.4.4 nimetatud RÜ poolt
edastatud ettepanekut ja punktis 7.4.8 nimetatud kooskõlastamist.
7.4.3. Puuduste esinemise korral annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.
7.4.4. RA edastab muutmise taotluse peale läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on
õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse
RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt.
7.4.5. RÜ võib toetuse saajale või RA-le teha ettepanekuid TAT eelarve muutmiseks, kui TAT
seirearuandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik
TAT eduka elluviimise tagamiseks.
23
7.4.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul,
kui on olemas RA ja RÜ nõusolek.
7.4.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuse tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks
või toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT
rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus
vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses.
7.4.8. TAT muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega, valdkondlikku komisjoni kuuluva
rakendusasutusega ja teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme,
meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest.
7.4.9. TAT muutmiseks punkti 7.4.1 tähenduses ei loeta:
7.4.9.1 punktis 7.1.1 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse ja sellele
vastava eelarve kulukohtade kaupa (edaspidi tegevuste kirjeldus ja eelarve) esitamist;
7.4.9.2 lisa 1 vormis B näidatud toetuse ja omafinantseeringu muutmist aastati tingimusel, et
TAT kogutoetuse summa ja määr ei muutu.
7.4.10. RA vaatab tegevuste kirjelduse ja eelarve läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste
mitteesinemise korral esitab need punkti 7.4.8 kohaselt kooskõlastamisele. Peale kooskõlastamist
esitab RA tegevuste kirjelduse ja eelarve ministrile kinnitamiseks.
7.4.11. Tegevuste kirjelduses ja/või eelarves puuduste esinemise korral annab RA toetuse saajale
tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Tegevuste kirjelduse ja/või eelarve menetlemise tähtaega võib
pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.
7.4.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist konkreetse(te) aasta(te)
vastavale tegevuskavale kinnitatud eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja
osakaal finantsallikates ei muutu, kui:
7.4.12.1 kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt
rohkem kui 15% ja
7.4.12.2 muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 10 000 eurot.
7.4.13. Peale punktis 7.4.12 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab toetuse saaja viie tööpäeva
jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le.
7.5. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamine
7.5.1. Toetuse saaja esitab RÜ-le TAT vahearuande koos lisadega e-toetuse keskkonna vahendusel
üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 15. juuniks. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab
aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea
kõrvaldamist.
7.5.2. Toetuse saaja esitab RÜ-le TAT lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu kõige hiljem 17.
jaanuaril 2024. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist,
loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist.
7.5.3. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid
lõpparuanne.
7.5.4. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on
vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.
7.5.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande.
24
7.5.6. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme
tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande viie tööpäeva jooksul peale
puuduste kõrvaldamist.
7.5.7. Kui TAT lõpparuandes puudusi ei esine, teavitab RÜ viie tööpäeva jooksul RA-d nõuetekohase
lõpparuande esitamisest. RA-l on õigus esitada viie tööpäeva jooksul omapoolsed seisukohad RÜ-le.
Kui RA hinnangul lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande.
7.5.8. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme
tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks.
7.5.9. TAT aruandes kajastatav info tuleb e-toetuse keskkonna aruande vormilt.
7.5.10. Toetuse saaja esitab RÜ-le vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 24
punktile 7 tegevustes osalejate andmetega andmekorje vormid iga kvartali lõpu seisuga kvartalile
järgneva teise nädala lõpuks.
7.6. Finantskorrektsioonid
7.6.1. RÜ teeb finantskorrektsioone vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47.
7.6.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48–49.
7.7. Vaiete menetlemine
7.7.1. RA otsuse või toimingu vaide menetleja on RA.
7.7.2. RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja on RÜ.
7.8. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi
Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi.
25
8. Riskide hindamine
Risk Tegevus riskide maandamiseks
Hankemenetluses ei leita Riski maandamiseks on vajalik omada ülevaadet käimasolevatest ja
kvalifitseeruvaid uuringute planeeritavatest uuringutest ning planeerida tegevusi, arvestades, et
ja analüüside tegijaid. pakkujate hulk on piiratud.
Uuringutes ei ole vastanute Hangete lähteülesannetes nähakse ette sihipärane tegevus
arv piisav kogu sihtrühma valimisse sattunute vastamiseks kättesaamiseks (nt küsitleja
kohta käivate üldistuste korduvkülastus) ja selleks vajalikud finantsvahendid.
tegemiseks.
Hangetega ei leita sobivaid Asjakohane ja piisav teavitustöö võimalike pakkujate hulgas, koostöö
koostööpartnereid teenuse soodustamine, sh ühispakkumise võimaluste selgitamine,
üleriigiliseks tagamiseks. arvestades, et teenuse ühtlane kvaliteet oleks samal ajal tagatud.
Teenuse osutamise Üle riigi ühtlase kvaliteedi tagamiseks on vajalik teenuste
ebaühtlane kvaliteet. kirjeldamine. Teenuseosutajatega seonduvate riskide
maandamiseks on vajalik kehtestada riske maandavad nõuded
teenuseosutajate suhtes.
Teenuseosutajad ei suuda Nõutud mahud fikseeritakse teenuseosutajatega sõlmitavates
tagada piisavas mahus lepingutes. Pidev teenuseosutamisega seonduvate näitajate täitmise
teenuste osutamist. jälgimine võimaldab välja selgitada probleeme ning leida lahendusi.
Sihtrühma väike huvi Risk on minimaalne, kuna tugiteenused on sihtrühma poolt oodatud.
teenuste vastu ja vähene Risk võib olla piirkondlik ning seda tuleb maandada piisava
osalemine teenuste teavitustegevusega sihtrühmale usaldusväärsete isikute kaudu.
saamises.
Asendushoolduse Riskide maandamiseks on vajalik Sotsiaalministeeriumi
strateegiliste eesmärkide ja koordineeritav koostöö eri osapoolte vahel, et saavutada nii TAT
pikaajaliste tulemuste näitajaid kui ka asendushoolduse pikemaajalisi strateegilisi
saavutamine olukorras, kus eesmärke.
erinevate tegevuste eest
vastutavad erinevad
partnerid.
Teenuste jätkusuutlikkuse Eelarvevahendite õigeaegne planeerimine riigieelarvesse ning
tagamine peale vajalikkuse põhjendamiseks tegevuste mõjususe hindamine.
rahastamisperioodi
lõppemist.
9. Lisad
TAT tegevuste detailne kirjeldus – lisa 1 vorm A
TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa – lisa 1 vorm B
26
Sotsiaalministri 29. juuni 2020. a käskkirja nr 70 „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“
muutmise käskkirja eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga tehakse muudatused sotsiaalministri 29. juuni 2020. a käskkirjaga nr 70
„Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ kinnitatud (muudetud sotsiaalkaitseministri 17.09.2020
käskkirjaga nr 87) toetuse andmise tingimustes (edaspidi TAT).
1.2. Muudatuste ettevalmistaja
TAT muudatused on koostanud Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna peaspetsialist
Alice Juurik (tel 626 9229,
[email protected]) ja nutika arengu toetamise osakonna
peaspetsialist Ingrid Mangulson (tel 626 9208,
[email protected]).
TAT muudatuste juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik
Piret Eelmets (626 9128,
[email protected]).
TAT muudatused on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna
dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320;
[email protected]).
1.3. Märkused
Muudatustel ei ole puutumust isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse
tähenduses.
II. TAT muudatuste sisu
Eelnõu punktiga 1 pikendatakse TAT abikõlblikkuse perioodi läbivalt 2023. aasta lõpuni.
Perioodi pikendamise vajadus tuleneb eelkõige kolme tegevussuuna jätkamise vajadusest:
oluline on jätkata koolitustega nii perepõhiste asendushoolduse kui asutusepõhise
asendushoolduse osas ja nimetatud koolituste pakkumine asendushooldusel teenust vahetult
osutavatele isikutele on seadusest tulenev kohustus. Vajalik on jätkata ka asendushoolduse
tugiteenustega nii perepõhise kui asutusepõhise asendushoolduse osas. Tugiteenuste
osutamine on eeldus perepõhise hoolduse osakaalu kasvuks ning tervikuna asendushoolduse
kvaliteedi tagamiseks.
Eelnõu punktiga 2 muudetakse TAT eelarvet, suurendades seda summani 7 305 107 eurot (sh
6 209 341 eurot ESFi toetust).
Suurendatav summa tõstetakse ümber meetme tegevustest 2.1.1 „Hoiuteenuste ning hoius,
hariduses ja rehabilitatsioonis osalemist võimaldavate tugiteenuste (tugiisik, transport)
arendamine ja pakkumine suure hooldusvajadusega ning raske ja sügava puudega 0–17-
aastastele lastele ning tööandjate töö-, pere- ja eraelu ühildamise alase teadlikkuse tõstmine“
summas 322 773 eurot (sh 274 357 ESF toetust) ja 2.1.2 „Lapsehoiukohtade loomine ja
teenusepakkumise toetamine 0–7-aastastele lastele“ 102 702 eurot ESF toetust. Meetme
tegevuste vahelised eelarved tõsted on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 23.12.2021. a korraldusega
nr 449. Meetme tegevuse 2.2.2 eelarve meetmete nimekirjas on suurem ehk 7 324 272 eurot, sh
6 225 630 eurot ESF toetus ja 1 098 641 eurot riiklikku kaasfinantseering. Erinevus 19 165 eurot
(sh 16 289 eurot ESF toetus) on finantskorrektsioonide tulemusena tekkinud jääk.
Meetme tegevuses 2.1.2 on avatud voorud lõppenud ning tegevused ammendunud, meetme
tegevuses 2.1.1 oli seoses muudatustega tööandjate märgise rakendamises rahavajadus
väiksem, mis võimaldas suunata vahendid asendushoolduse tegevusse, kus vajadus oli
suurenenud. Lisa 1 vormil B ehk eelarve vormil on muudatused tehtud seoses 2022. aasta
tegevuskava kinnitamisega ning seega nimetatud vormi uuesti ei kinnitata.
Eelnõu punktiga 3 täiendatakse punkti 2.1.1 „Asendushoolduse koolitused“. Sihtrühma lisatakse
asendushooldusel viibivate lastega kokku puutuvad haridusasutuste töötajad, haridusvaldkonna
spetsialistid ja sotsiaalvaldkonna spetsialistid, kes vajavad täiendavaid asendushoolduse
valdkonnaspetsiifilisi teadmisi ja oskusi toimetulekuks asendushooldusel viibivate laste ja
noortega.
Täiendused on vajalikud, kuna koolituse korraldamisel ning analüüsimisel on selgunud oluline
vajadus anda täiendavaid teadmisi haridusasutuste töötajatele, kes asendushooldusel viibivate
lastega tihedalt kokku puutuvad. Koolituste korraldamisel eelistatakse grupi komplekteerimisel
asendushooldus- ja turvakoduteenuse osutajaid ning teenuseid osutavate asutuste juhte.
Haridusasutuste töötajad ning haridusspetsialistid saavad koolitusel osaleda vabade kohtade
olemasolul.
Eelnõu punktiga 4 muudetakse TAT punkti 7.5 sätteid, mis puudutavad aruannete esitamist.
Kuna TAT abikõlblikkust on pikendatud 2023. aasta lõpuni, tuleb lõpparuande esitamise nõudeid
täpsustada.
III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele
Muudatused on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
Muudatuste koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu
Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse
ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja
Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ)
nr 1083/2006;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa
Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006.
IV. TAT muudatuste mõjud
TAT muudatustega suurendatakse eelarvet, et tagada vajalike tegevuste elluviimine pikendatud
abikõlblikkuse perioodil 2023. aasta lõpuni.
Asendushoolduse koolituste sihtrühma on vaja täiendada, kuna haridusasutuste töötajad vajavad
täiendavaid teadmisi asendushoolduse valdkonnast tervikuna, kuid ka teadmisi ja oskusi, kuidas
tulla toime ja toetada hariduse pakkumisel lapsi ja noori, kes viibivad asendushooldusel.
V. TAT muudatuste jõustumine
TAT muudatused jõustuvad üldises korras.
VI. TAT muudatuste kooskõlastamine
Käskkirja eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele korraldusasutuse
ja rakendusüksusena ning Rahandusministeeriumile.
2
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SOM/22-0377 - Sotsiaalkaitseministri 29. juuni 2020. a käskkirja
nr 70 „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“
muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 18.04.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a52a0874-22d3-45b9-897e-7ad7561e3092
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a52a0874-22d3-45b9-897e-7ad7561e3092?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main