Mihkel Ruubas Teie 02.02.2022 nr A01.10-200-02/191
Swedbank AS Meie 01.04.2022 nr 13-5.1/1345-2
[email protected]
Vastuskiri selgitustaotlusele
Austatud härra Mihkel Ruubas,
Olete esitanud selgitustaotluse, kus palusite Rahandusministeeriumil kinnitada, et RahaPTS §
9 lg 1 p 2 puhul on tegeliku kasusaaja tuvastamine sättega kehtestatud viisil asjakohane vaid
juhuti tehingute puhul, mitte seletuskirjas üldiselt viidatud tehingute puhul. See tähendab, et
selgitustaotlusega palusite kinnitust faktile, et RahaPTS § 9 lg 1 p 2 sätestatud viisil ei
tuvastata tegelikku kasusaajat ärisuhte raames, sealhulgas ärisuhte raames tehtavate tehingute
puhul, vaid selliselt tuvastatakse tegelik kasusaaja ainult juhuti tehingute osas, tuvastades
isiku, kelle huvides, kasuks või nimel juhuti tehing või juhuti toiming tehakse.
RahaPTS § 9 lg 1 p-s 2 puudub viide, et punkt kohaldub üksnes juhuti tehingute korral. Olete
õigesti välja toonud, et sellisele tõlgendusele ei viita sätte kohta esitatud selgitused
seletuskirjas. Sättega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849,
mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise
tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr
648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja
komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 05.06.2015, lk 73–117) artikkel 2 punkt 6, mille
kohaselt tegelikult kasu saav omanik on mh füüsiline isik (füüsilised isiku), kelle nimel tehing
või toiming tehakse. Ka direktiivis puudub viide juhuti tehingule. FATF-i soovituste juures
antud tegeliku kasusaaja definitsiooni esimene lause on järgmine: „Füüsiline isik (füüsilised
isikud), kes on kliendi lõplik omanik või teda lõplikult kontrolliv isik, ja/või füüsiline isik,
kelle nimel tehing sooritatakse.“. Ka FATF-i soovitustes puudub antud kontekstis viide
erisusele juhuti tehingute tegemisel. Seega RahaPTS § 9 lg 1 p 2 kuulub kohaldamisele nii
ärisuhtes kui ka juhuti tehingute puhul.
Teiseks küsisite, kuidas peab kohustatud isik tuvastama tegeliku kasusaaja, kui tegelik
kasusaaja võib sellise tuvastamise kaudu iga ärisuhte raames tehtava tehingu puhul muutuda,
mis kohustab kohustatud isikut tegeliku kasusaaja tuvastama enne igat tehingut ja kohaldama
selleks kohustuslikke hoolsusmeetmeid, ehk lükkama tehingu edasi kuni on tuvastatud
tehingu tegelik kasusaaja ning kogutud selleks piisavalt infot, et mõista tegeliku kasusaaja
kontrollstruktuuri.
Olete oma kirjas õigesti märkinud, et kohaldub RahaPTS § 20 lg 6, mis ütleb, et kohustatud
isik rakendab kliendi suhtes kõiki hoolsusmeetmeid, kuid määrab nende kohaldamise ulatuse
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
ja täpse viisi, lähtudes varem hinnatud või konkreetse ärisuhtega või juhuti tehtava tehingu,
toimingu või isikuga seonduvatest rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidest. Kohustatud
isiku hoolsusmeetmete kohaldamise hindamisel arvestatakse võlaõigusseaduses sätestatud
mõistlikkuse põhimõtet. Võlaõigusseadus ütleb, et võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida
samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks.
Kohustatud isik peab RahaPTS §-s 20 nimetatud hoolsusmeetmeid rakendama. Tegeliku
kasusaaja tuvastamise ja tema isikusamasuse kontrollimiseks tuleb võtta kasutusele meetmed
ulatuses, mis võimaldab kohustatud isikul veenduda selles, et ta teab, kes on tegelik kasusaaja,
ja saab aru kliendi või juhuti tehtavas tehingus osaleva isiku omandi- ja kontrollistruktuurist.
See tähendab, et kohustatud isik ei pea kahtlustama või eeldama, et tehingu teine osapool või
klient ei tegutse enda nimel, kasuks või huvides, kuid ta ei saa seda võimalust välistada. Kui
hoolsusmeetmete rakendamise käigus kogutud andmetest ja/või dokumentidest ilmneb
asjaolusid, mis viitavad vastupidiselt varasematele tegeliku kasusaaja tuvastamise
tulemustele, et klient või tehingu teine osapool ei tegutse enda nimel, kasuks või huvides, siis
kohustatud isik peab täiendavaid meetmeid kasutusele võtma sellises ulatuses kuni ta on
veendunud, et ta teab, kes on tegelik kasusaaja ja saab aru kliendi või juhuti tehtavas tehingus
osaleva teise osapoole omandi- ja kontrollistruktuurist. Kui kohustatud isikul ei õnnestunud
nimetatud eesmärgi saavutamine, siis tuleb kasutada tugevdatud hoolsusmeetmeid või tuleb
teha otsus loobuda kliendiga ärisuhte loomisest, ärisuhe katkestada või tehing või
ametitoiming teostamata jätta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Toomas Vapper
Rahandusteabe poliitika osakonna juhataja
Henrik Mägi 6113124
[email protected]
2