dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus selgitustaotlusele

Rahandusministeerium · 1. aprill 2022
Seotud ettevõtted
Swedbank AS (adressaat)
Viit
13-5.1/1345-2
Registreeritud
1. aprill 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Swedbank AS
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
13 FINANTSPOLIITIKA KUJUNDAMINE
Sari
13-5.1 Kirjavahetus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise küsimuses (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
13-5.1/2022
Vastutaja
Henrik Mägi (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Rahandusteabe poliitika osakond)

Failid

  • 📎13-5.11345-2 01.04.2022 Väljaminev kiri.asice398 KB

Sisu (failidest)

Mihkel Ruubas Teie 02.02.2022 nr A01.10-200-02/191 Swedbank AS Meie 01.04.2022 nr 13-5.1/1345-2 [email protected] Vastuskiri selgitustaotlusele Austatud härra Mihkel Ruubas, Olete esitanud selgitustaotluse, kus palusite Rahandusministeeriumil kinnitada, et RahaPTS § 9 lg 1 p 2 puhul on tegeliku kasusaaja tuvastamine sättega kehtestatud viisil asjakohane vaid juhuti tehingute puhul, mitte seletuskirjas üldiselt viidatud tehingute puhul. See tähendab, et selgitustaotlusega palusite kinnitust faktile, et RahaPTS § 9 lg 1 p 2 sätestatud viisil ei tuvastata tegelikku kasusaajat ärisuhte raames, sealhulgas ärisuhte raames tehtavate tehingute puhul, vaid selliselt tuvastatakse tegelik kasusaaja ainult juhuti tehingute osas, tuvastades isiku, kelle huvides, kasuks või nimel juhuti tehing või juhuti toiming tehakse. RahaPTS § 9 lg 1 p-s 2 puudub viide, et punkt kohaldub üksnes juhuti tehingute korral. Olete õigesti välja toonud, et sellisele tõlgendusele ei viita sätte kohta esitatud selgitused seletuskirjas. Sättega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 05.06.2015, lk 73–117) artikkel 2 punkt 6, mille kohaselt tegelikult kasu saav omanik on mh füüsiline isik (füüsilised isiku), kelle nimel tehing või toiming tehakse. Ka direktiivis puudub viide juhuti tehingule. FATF-i soovituste juures antud tegeliku kasusaaja definitsiooni esimene lause on järgmine: „Füüsiline isik (füüsilised isikud), kes on kliendi lõplik omanik või teda lõplikult kontrolliv isik, ja/või füüsiline isik, kelle nimel tehing sooritatakse.“. Ka FATF-i soovitustes puudub antud kontekstis viide erisusele juhuti tehingute tegemisel. Seega RahaPTS § 9 lg 1 p 2 kuulub kohaldamisele nii ärisuhtes kui ka juhuti tehingute puhul. Teiseks küsisite, kuidas peab kohustatud isik tuvastama tegeliku kasusaaja, kui tegelik kasusaaja võib sellise tuvastamise kaudu iga ärisuhte raames tehtava tehingu puhul muutuda, mis kohustab kohustatud isikut tegeliku kasusaaja tuvastama enne igat tehingut ja kohaldama selleks kohustuslikke hoolsusmeetmeid, ehk lükkama tehingu edasi kuni on tuvastatud tehingu tegelik kasusaaja ning kogutud selleks piisavalt infot, et mõista tegeliku kasusaaja kontrollstruktuuri. Olete oma kirjas õigesti märkinud, et kohaldub RahaPTS § 20 lg 6, mis ütleb, et kohustatud isik rakendab kliendi suhtes kõiki hoolsusmeetmeid, kuid määrab nende kohaldamise ulatuse Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 ja täpse viisi, lähtudes varem hinnatud või konkreetse ärisuhtega või juhuti tehtava tehingu, toimingu või isikuga seonduvatest rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidest. Kohustatud isiku hoolsusmeetmete kohaldamise hindamisel arvestatakse võlaõigusseaduses sätestatud mõistlikkuse põhimõtet. Võlaõigusseadus ütleb, et võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Kohustatud isik peab RahaPTS §-s 20 nimetatud hoolsusmeetmeid rakendama. Tegeliku kasusaaja tuvastamise ja tema isikusamasuse kontrollimiseks tuleb võtta kasutusele meetmed ulatuses, mis võimaldab kohustatud isikul veenduda selles, et ta teab, kes on tegelik kasusaaja, ja saab aru kliendi või juhuti tehtavas tehingus osaleva isiku omandi- ja kontrollistruktuurist. See tähendab, et kohustatud isik ei pea kahtlustama või eeldama, et tehingu teine osapool või klient ei tegutse enda nimel, kasuks või huvides, kuid ta ei saa seda võimalust välistada. Kui hoolsusmeetmete rakendamise käigus kogutud andmetest ja/või dokumentidest ilmneb asjaolusid, mis viitavad vastupidiselt varasematele tegeliku kasusaaja tuvastamise tulemustele, et klient või tehingu teine osapool ei tegutse enda nimel, kasuks või huvides, siis kohustatud isik peab täiendavaid meetmeid kasutusele võtma sellises ulatuses kuni ta on veendunud, et ta teab, kes on tegelik kasusaaja ja saab aru kliendi või juhuti tehtavas tehingus osaleva teise osapoole omandi- ja kontrollistruktuurist. Kui kohustatud isikul ei õnnestunud nimetatud eesmärgi saavutamine, siis tuleb kasutada tugevdatud hoolsusmeetmeid või tuleb teha otsus loobuda kliendiga ärisuhte loomisest, ärisuhe katkestada või tehing või ametitoiming teostamata jätta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Vapper Rahandusteabe poliitika osakonna juhataja Henrik Mägi 6113124 [email protected] 2
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel