Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
Nr Kirja saatja Kirja sisu Valla seisukoht
1 Priit Isok, Palun eemaldada 3.19.4. Kohaliku tähtsusega kultuuripärandi objektide nimis- Arvamust arvestatakse ja nimekirjast eemaldatakse
30.06.2021 tust nr 26 Rehemaja, Maantee talu Saunja küla, kuna tingimus ...neile peab objekt nr 26. Tabeli numeratsiooni korrigeeritakse
olema tagatud avalik juurdepääs vähemalt jalgsi... ei ole meile vastuvõetav. kogu tabeli osas.
2 Priit Isok, Kuidas saab kehtestada nii tagurlikud ja passeistlikud piirangud? Pastelsed too- Arvamust ei arvestata. Esitatud tingimused on keh-
30.06.2021 nid, ruudukesega aknad, tuulekoda jne??? Katusekalle 30 kraadi on siinses arhi- tinud ka varasemates teemaplaneeringutes ja on
tekturiajaloos võõras ja imporditud siia Soome tehasemajadega. Ka klaas ja toiminud. Järjepidevust ei soovita katkestada, vara-
plastik (valmistatud naftast) on looduslikud materjalid. Tingimused uute hoo- semalt pole keegi mitmekümne aasta pikkuse aja-
nete ehitamiseks: ▪ põhihoone suurim ehitusalune pind on 120 m2 (abihoonel loo puhul pidanud neid valeks.
vähem); ▪ suurim lubatud hoone kõrgus on 8,5 m ja korruselisus 2; ▪ hoonete
põhiplaan peab olema ristkülikukujuline; ▪ põhihoonel on soovitavalt tuule-
koda; ▪ materjalidest eelistada looduslikke materjale (puit, kivi) ning viimistlu-
ses kasutada tagasihoidlikke pastelseid toone; ▪ kasutada traditsioonilisi ruutu-
dega aknaid (lubatud on puitimitatsioon); ▪katusematerjalina on soovitatud
puit, roog, kivi (lubatud pole läikiv tsinkplekkkatus ja erksad toonid); ▪ Katusena
on lubatud viilkatus kaldega 30- 45 kraadi.
3 Elering AS, Lääne-Nigula valla üldplaneeringu seletuskirjas ptk 3.8.2 Elektrivõrk on kirjas Arvamust arvestatakse osaliselt. Varasem tekst
22.09.2021 „Uute liinide ehitamisel või olemasolevate rekonstrueerimisel need viia maa- asendatakse järgnevaga "Tiheasustusega aladel ja
kaablisse või ümber asulate“. Elering AS rekonstrueerib tulevikus Lääne-Nigula nendega piirnevatel lähialadel uute liinide ehitami-
valla territooriumil paiknevad liinid nende olemasoleval trassil samal kujul ehk sel või olemasolevate rekonstrueerimisel tuleb kaa-
õhuliinidena. Kaabelliine kavas ei ole. Palun korrigeerige kõnealust punkti luda nende viimist maakaablisse". Tiheasustusala-
üldplaneeringu seletuskirjas. del on esteetilisest huvist oluline vähendada õhulii-
nide hulka. Mis asukohas täpselt ja missuguse ma-
jandusliku mõjuga muudatused on saab arutada
igal üksikjuhtumil. Nii nagu Tallinnas ja Tartus re-
konstrueeritakse õhuliine maaliinideks, nii soovi-
takse ka Lääne-Nigula vallas tiheasustusalade ruumi
korrastada. Oluline on, et seda ei soovita kõikjal
vaid tihedamates piirkondades.
1
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
4 Enefit Green, Enefit Green AS on vallale varasemalt korduvalt esitanud ettepaneku Selgituseks, et kohaliku omavalitsusena oleme vara-
27.09.2021; (i) kaardistada täiendavad tuulepargi alad, mille osas on tänaseks info olemas; semalt otsustanud, et täiendavaid tuuleparkide ala-
TO-JUH-6/210 (ii) kavandada uusi tööstusparkide asukohti koos elektriühenduse otseliini raja- sid üldplaneeringuga ei kavandata. Planeeringu läh-
mise võimalusega, et luua sümbioose taastuvenergia arendustega teseisukohtades jäeti sisse võimalus siduda üldpla-
neeringuga kov-eriplaneeringuga selgitatavad tuu-
leenergia tootmise alad - ei üldplaneeringu kooskõ-
lastamise, vastu võtmise ega avaliku väljapanaku
ajaks ei ole eriplaneering jõudnud sellisesse staa-
diumisse, et see võimaldaks kanda sisu üldplanee-
ringusse.
Ettevõtluse- ja tootmise arengualad märgiti Jaakna
ning Koluvere-Kullamaa piirkondadesse joonisel
ning nende olemus on sisustatud ptk 3.1-s.
Teeme üldplaneeringusse järgmised ettepanekud: Arvamust ei arvestata. Koostatav eriplaneering ei
1. Arvestada koostatavas üldplaneeringus aastatel 2019 – 2021 valla poolt alga- ole jõudnud oma menetluses nii kaugele, et sealt
tatud tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu kohaliku omavalitsuse saaks üldplaneeringusse ja selle mõjude hindamisse
eriplaneeringu pooleli jäänud esimese etapi tulemustega ja planeerida eripla- sisse viidatud alad.
neeringus käsitletud alad (ala nr 1, nr 2 ja nr 3) tuuleenergeetika arendusala-
dena ka üldplaneeringus.
2. Täiendada üldplaneeringut uute potentsiaalsete tuuleparkide ja tööstuspar- Arvamust ei arvestata. Olulise ruumilise ehitisena
kide aladega. käsitletavaid tuuleparkisid üldplaneeringuga ei pla-
neerita, neid on võimalik kavandada eriplaneerin-
guga. Ettevõtluse- ja tootmise arengualad märgiti
Jaakna ning Koluvere-Kullamaa piirkondadesse joo-
nisel ning nende olemus on sisustatud ptk 3.1-s.
3. Täiendada üldplaneeringu seletuskirja lk 32 punkti 3.8.4.1 Tuuleenergia: 3.1. Arvamust arvestatakse. Peatükki 3.8.4.1. lisa-
3.1. Tuuleenergia peatükk kirjeldab ainult üksikute väiketuulikute rajamise tin- takse järgnev tekst: "Olemasolevate laiendatavate
gimusi ja kahte olemasolevat tuuleparki. Tuuleparke kui olulise ruumilise mõ- tuuleparkide (st laienemine toimub väljaspoole ole-
juga objektide rajamist käsitletakse eraldi peatükis 3.9 „Olulise ruumilise mõ- masolevat tuuleparki) või uute planeeritavate tuu-
juga ehitiste asukoha valimine“. Samas, pannes peatükile nimeks laia mõiste leparkide, mis on käsitletavad olulise ruumilise mõ-
„tuuleenergia“, tuleks selles käsitleda tuuleenergialt mitte kitsalt, vaid kogu juga ehitisena, kavandamise käsitlus on esitatud ptk
pealkirjas toodud mõiste ulatuses. Kui soovitakse kajastada uute tuuleparkide 3.9-s."
arendamise küsimusi ainult peatüki 3.9 all, on vajalik lisada peatükki 3.2. Selgitame. Aulepa tuulepark on toimiv
2
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
„Tuuleenergia“ vastav viide. Kui viidet ei ole, saab tuuleenergia peatükist välja elektrijaam koos oma kaasnevate nähtustega, sh
lugeda, et tuuleenergeetikat võib vallas arendada ainult väiketuulikutena ja ai- häiringuid tekitava müraga, mis tuleneb lisaks pide-
nukesed lubatud tuulepargid on olemasolevad Aulepa ja Vanaküla. Kahe pea- vale tiiviku pöörlemisele muuhulgas ka tuuliku
tüki vahel on tekitatud vastuolu. peade pööramisest. Tehnoloogia areng on olnud aja
3.2. Peatükis sätestatakse, et olemasolevate tuulikute kõrgust (olemasolevast jooksul selline, et praegu kavandatakse maismaale
maapinnast laba tipuni) on lubatud suurendada (sh tuuliku asendamisega) kuni kordades kõrgemaid tuulikuid, kui on Aulepas. Ko-
10%. Palume selgitada, millistel energeetika arengut käsitlevatel uuringutel, halik omavalitsus võimaldab Aulepa tuulepargi re-
teaduslikel argumentidel või põhjendustel selline tuuleenergeetika kaasajasta- konstrueerimist samas suurusjärgus tuulikutega,
mist takistav üldine, mitte konkreetsetest asjaoludest lähtuv, piirang peetakse selleks ongi võimaldatud kõrguse kasvu 10%. Kui
õigeks kehtestada. soovitakse suuremat kasvu, siis selleks tuleks teha
3.3. Planeeringus on viidatud vajadusele võtta arvesse Kaitseministeeriumi re- avaliku menetlusega planeering, et kaasata kohalik
gulatsioone. Tänaseks päevaks on olukord võrreldes üldplaneeringu algatami- kogukond tuulepargi võimalikku suurendamisse.
sega oluliselt muutunud. Vabariigi Valitsus on valmistamas ette olulisi täiendusi 10% on hinnanguline seisukoht, millele annab tuge
nii seadusandluses kui kaitsepoliitikas selleks, et Eestis oleks võimalik tuu- ka ehitusseadustik. Ehitusseadustikus võimalda-
leenergeetikat suuremas mahus arendada, sealhulgas uue Läänemaa radari ra- takse lihtsamas korras juurde ehitada 33% ulatuses
jamine koos erinevate võimalike rahastamise mudelitega ja kohaliku kasu mu- ehitise mahust. Ehitise maht koosneb pikkusest,
deli väljatöötamine. Hetkel on kõik tuuleenergeetika arenguvõimalused Lääne- laiusest ja kõrgusest. Kui tuuliku puhul võimaldada
Nigula valla koostatavas üldplaneeringus välistatud ja seetõttu oluliselt piiratud igat mõõtu suurendada 1,1 korda, siis tulemuseks
valdkonna arengupotentsiaal tulevikus. Oluliste arenguvõimaluste välja too- ongi 33%. Võime täpsustada antud küsimuses ptk-ki
mata jätmine muudab kavandatava üldplaneeringu juba algstaadiumis aegu- 3.8.4.1.
nuks ja ebarelevantseks. Uue üldplaneeringu koostamisel tuleb arvestada lähi- 3.3. Selgitame. Kaitseministeerium on soovinud
tulevikus vaid tõusvat riikliku huvi taastuvenergia arendamise vastu. On kahel- kooskõlastades, et igasuguse elektrituuliku püstita-
dav, kas kliimapoliitika arendamise eest vastutavad ministeeriumid saavad mine tuleb ministeeriumiga kooskõlastada. See on
kooskõlastada dokumendi, milles olulise valdkonna arengut on põhjendamatult ka üldplaneeringu tekstis ptk 3.8.4.1. sätestatud ja
pärsitud. seda ei saa muuta. Ptk 3.9. on esitatud käsitlus seo-
ses maakonnaplaneeringu arendusalaga L1. Koos-
kõlastavad ministeeriumid on kooskõlastanud pla-
neeringu vaatamata esitatud kahtlustele.
4. Täiendada üldplaneeringu seletuskirjas lk 32 punkti 3.8.4.1 Tuuleenergia. Pa- Arvamust arvestatakse. Ptk 3.4.1. lisati järgnev lõik:
lume nimetatud lõiku lisada viide alapeatükile 3.9 „Olulise ruumilise mõjuga "Olemasolevate laiendatavate tuuleparkide (st laie-
ehitiste asukoha valimine“. nemine toimub väljaspoole olemasolevat tuule-
parki) või uute planeeritavate tuuleparkide, mis on
3
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
käsitletavad olulise ruumilise mõjuga ehitisena, ka-
vandamise käsitlus on esitatud ptk 3.9-s."
5. Jätta välja kitsendus, et olemasolevate tuulikute kõrgust (olemasolevast Arvamust arvestatakse. Ptk 3.8.4.1. esimest lõiku
maapinnast laba tipuni) on lubatud suurendada (sh tuuliku asendamisega) kuni täiendatakse järgnevalt: "Kõrgemate tuulikute ka-
10%. Täiendada üldplaneeringut nii, et olemasolevate tuulikute ja tuuleparkide vandamiseks olemasolevates tuuleparkides tuleb
muutmine toimub läbi detailplaneeringu. koostada detailplaneering koos keskkonnamõju
strateegilise hindamisega. Detailplaneeringuga
määratakse nii tuulikute kõrgused kui ka asukohad
parima hetkel oleva teadmise kohaselt (eeldata-
vasti asuvad kõrgemad tuulikud majapidamistest ja
loodusobjektidest kaugemal)."
6. Näha ette üldplaneeringus tuuleenergia tootmiseks vajalikud maa-alad, nagu Arvamust ei arvestata. Kooskõlastamiseks esitatud
need olid kajastatud dokumendis, mis esitati Majandus- ja Kommunikatsiooni- planeeringulahenduses ei olnud tuuleenergeetika
ministeeriumile kooskõlastamiseks. Vastasel juhul palume kirjalikult selgitust, tootmiseks vajalikke alasid. Kooskõlastamiseks esi-
millisel moel teema üldplaneeringus käsitletakse. tatud lahendis oli sätestatud, et uute tuuleparkide
kavandamiseks on vajalik eriplaneering. Üldplanee-
ringus käsitletaksegi teemat selliselt, nagu see oli
esitatud avalikul väljapanekul.
Kohaliku omavalitsusena oleme varasemalt otsusta-
nud, et täiendavaid tuuleparkide alasid üldplanee-
ringuga ei kavandata. Planeeringu lähteseisukohta-
des jäeti sisse võimalus siduda üldplaneeringuga
kov-eriplaneeringuga selgitatavad tuuleenergia
tootmise alad - ei üldplaneeringu kooskõlastamise,
vastu võtmise ega avaliku väljapanaku ajaks ei ole
eriplaneering jõudnud sellisesse staadiumisse, et
see võimaldaks kanda sisu üldplaneeringusse.
7. Täpsustada lk 36 punkti 3.9 Olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha vali- Arvamust arvestatakse. Ptk 3.9. esimese lõigu vii-
mine. Täpsustada peatükis kasutatavat mõistet „eriplaneering“, kuna eripla- mane lause muudetakse järgnevaks: "Võimaliku
neeringuks liigitatakse seaduses nii riiklikud eriplaneeringud kui ka kohaliku olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamise vajaduse
omavalitsuse eriplaneeringud. Palume täpsustada, kumba planeeringuliiki teks- korral lahendatakse kõik sellega seonduv läbi koha-
tis mõeldakse. liku omavalitsuse eriplaneeringu, kui kohalik
4
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
omavalitsus peab vajalikuks eriplaneeringut alga-
tada, või riigi eriplaneeringuga."
8. Lisada punkti 3.8.4.1 viide tuuleenergeetika arendamisele vastavalt peatükis Arvamust arvestatakse. Ptk 3.4.1. lisati järgnev lõik:
3.9 sätestatule, et välistada võimalust, nagu oleks vallas tuuleenergeetika vald- "Olemasolevate laiendatavate tuuleparkide (st laie-
konnas lubatud ainult väiketuulikute arendamine. nemine toimub väljaspoole olemasolevat tuule-
parki) või uute planeeritavate tuuleparkide, mis on
käsitletavad olulise ruumilise mõjuga ehitisena, ka-
vandamise käsitlus on esitatud ptk 3.9-s."
9. Näha üldplaneeringus ette, et Aulepa ja Vanaküla tuuleparkide muutmine Arvamust arvestatakse osaliselt. Peatükki täienda-
toimub läbi detailplaneeringu. Näha ette Aulepa ja Vanaküla tuuleparkide takse selliselt, et kui olemasolevas Aulepa ja Vana-
laiendatud detailplaneeringute alad vastavalt nelja maakonna tuuleenergeetika küla tuulepargis soovitakse teha enam kui 10% suu-
teemaplaneeringus välja toodule: täiendavat tähelepanu vajavad alad (kollane remaid tuulikud, siis on vajalik detailplaneering ja
ja oranž), vastavalt joonisele 1. KSH. Detailplaneeringuga määratakse nii tuulikute
kõrgused kui ka asukohad parima hetkel oleva tead-
mise kohaselt (eeldatavasti asuvad kõrgemad tuuli-
kud majapidamistest ja loodusobjektidest kauge-
mal). Olemasolevate tuuleparkide laiendamine ei
ole üldplaneeringuga võimalik, kui selleks on vaja-
dus, siis tehakse seda eriplaneeringuga. Vt ka vastu-
seid kirja punktidele 4. ja 5.
5 TÜ Energia- Pöördume teie poole seoses valla üldplaneeringu koostamisega, millel on väga Saadetud kiri on tüüpkiri, mis saadeti kõigile Eesti
ühistu, oluline roll lähiperioodi taastuvenergia elektrijaamade rajamisel. Taastuvener- omavalitsustele, sellel kirjal puudub otsene seos
06.07.2021 gia arendamine on oluline avalik huvi ning leiame, et kogukondadel peaks konkreetse üldplaneeringuga - puuduvad konkreet-
olema siinjuures lai võimalus kaasa rääkida, kuhu ja kuidas taastuvenergiat ka- sed arvamused. Energeetika valdkonda on üldpla-
sutusele võetakse. TÜ Energiaühistu tegutseb eesmärgiga soodustada kogukon- neeringu koostamisel varasemalt põhjalikult käsitle-
dadel ise taastuvelektri tootmist ning koondab tänaseks ligi 70 erinevat inimest tud. Avalikul väljapanekul tulnud arvamuste (nii
erinevatest piirkondadest üle kogu Eesti. Seetõttu palume teil meid kaasata käesolev kui teise isiku arvamus) alusel on taastuve-
üldplaneeringu koostamise protsessi kui huvitatud osapool. nergeetika peatükki täiendatud nii päikese- kui tuu-
Leiame, et kohalike omavalitsuste üldplaneeringutes tuleb kindlasti kajastada leenergia osas - palun tutvuda täiendatud peatükiga
nii tuule- kui päikeseparkide rajamist ning saadame teile omapoolsed ettepane- 3.8.4. Kui arvamuse esitajal on täiendavat
kud:
5
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
1. Tuuleparkide rajamine konkreetset arvamust, palun see esitada arutelul.
Tuuleparkide rajamisega kaasnev keskkonnamõju pole kaugeltki nii suur kui Eelnevast lähtuvalt loeme arvamuse arvestatuks.
fossiilsetel või tuumakütusel põhinevate elektrijaamade oma, kuid sellegipoo-
lest kaasneb tuulikutega erinevaid mõjusid, peamiselt maastiku muutus. Kogu-
konna aktsepteering sellistele infrastruktuuri objektidele on suurem kui neil on
võimalik kaasa rääkida, kuhu tuulepargid tulevad, ning kogukonnana neist ka
reaalselt kasu saada. Kogukondliku energiatootmise toetamiseks on oluline, et
üldplaneeringutesse jääks sisse piisav paindlikkus täpsemate uuringutega mää-
rata elektrituulikute asukohad tulevikus. Seetõttu soovitame, et üldplaneeringu
tasemel ei pandaks pikaks ajaks esialgse analüüsi põhjal paika liiga täpselt ala-
sid, kuhu ei tohiks elektrituulikuid rajada. Tuulikute – ja salvestustehnoloogiate
areng ning kohaliku kasu arvestamise meetodite ja kogukonnaenergeetika vor-
mide areng võimaldab tulevikus tuuleenergia tootmiseks kasutada ka selleks
praegu mittesobivaid alasid.
Nagu eelpool mainitud kaasneb tuuleparkide tulekuga meid ümbritseva ruumi
muutus. Tuuleparkide visuaalset aspekti ei saa aga kirjeldada ega väärtustada
maastikuväliselt. Seepärast soovitame üldplaneeringu faasis kaardistada ja kir-
jeldada maastikud teie vallas, et siis tuulepargi arendusfaasis saaks visuaalset
mõju korrektselt hinnata.
2. Päikeseparkide rajamine
Möödunud aastal suurenes märkimisväärselt päikeseparkide rajamine nii oma
tarbeks kui ka eesmärgiga toota päikeseelektrit üldisesse võrku. See on väga
tervitatav ning suurendab muuhulgas ka regionaalset arengut, pakkudes koha-
peal töökohti ja täiendavat sissetulekut ettevõtetele ja majapidamistele. Soo-
dustamaks kogukondlike päikeseparkide teket peame oluliseks, et seadused ja
planeeringud nende rajamist liigselt kitsendama ei hakkaks. Näiteks võiks päi-
keseparkide rajamine olla lubatud ka väljapool üldplaneeringus määratud toot-
mise maa-ala projekteerimistingimuste alusel kui on täidetud teatud tingimu-
sed. Kuigi igas vallas tuleb kohandada vastavalt asukohale ja kogukonnale sobi-
vad tingimused, siis hea näitena toome välja vastava peatüki sõnastuse Vinni
valla üldplaneeringust:
Punkt 7.4.3 Päikeseparkide rajamine Tööstuslikku päikeseparki (enam kui ka-
hekordne kinnistu enda tarbeks olev vajadus) tohib tiheasustusalal rajada
6
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
ainult tootmismaale ja hoonete katustele, fassaadidele ning parklatesse (kui
see ei riku hoone välisilmet ning sobitub ümbritseva ehitatud keskkonnaga).
Hajaasustuses (väljapool tiheasustusalasid) on tööstuslike päikeseparkide raja-
mine lubatud ka väljapool üldplaneeringus määratud tootmise maa-ala (ptk
4.1.12) projekteerimistingimuste alusel, kui:
▪ päikesepark vastab kehtivatele normdokumentidele (sh elektripaigaldise stan-
dard);
▪ päikesepargist tulenevad mõjutused (peegeldused, varjamine) ei vähenda liik-
lusohutust teedele;
▪ säilib väärtusliku põllumajandusmaa terviklikkus ja mullaviljakus (väärtuslikul
põllumajandusmaal ei muudeta katastriüksuse sihtotstarvet tootmismaaks, et
oleks tagatud maaüksuse kasutamine põllumajandusmaana peale päikesepa-
neelide eemaldamist);
▪ päikesepark ei vähenda väärtusliku maastiku väärtust, sobivuse otsustab val-
lavalitsus kaasates maastikuarhitektuuri ja miljööalaste teadmistega spetsia-
listi.
Mikrotootmiseks, st ühe majapidamise tarbeks (kuni kahekordne kinnistu enda
tarbeks olev vajadus) päikesepaneelide paigutamine on lubatud väljaspool
õueala, kui paneelide paigutus maastikul ei too kaasa negatiivset visuaalset
mõju. Vajadusel võib kohalik omavalitsus anda ehitusloa tähtajaliselt, võttes ar-
vesse päikesepaneelide eeldatavat eluiga. Päikesepargi rajamisel või päikesepa-
neelide paigutamisel peab tegevuse tegija arvestama, et naaberkinnistu omani-
kul on oma maale õigus ehitada hooneid ja istutada kõrghaljastust ning naaber-
kinnistu omanikul ei ole kohustust hüvitada võimaliku tekkiva varjuga seondu-
vat, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Miljööväärtuslikel aladel/hoonetel on luba-
tud sellised lahendused, kus päikeseenergia tootmise vahend sobitub kokku
hoone arhitektuuriga, sobivuse otsustab vallavalitsus kaasates arhitektuuri ja
miljööalaste teadmistega spetsialisti.
Loodame, et eelpooltoodud ettepanekud täiendavad üldplaneeringuid viisil,
mis lubab sujuvalt ja kogukondasid kaasavalt kasutusele võtta kiirelt arenevaid
taastuvenergia tehnoloogiaid ja kogukonnaenergeetika vorme.
7
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
6 Kaitseministee- 1. Palume korrigeerida ja täiendada üldplaneeringu seletuskirja peatükki 3.21. 1.1. Arvamust arvestatakse, tekst korrigeeritakse.
rium, „Riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus 1.2. Arvamust arvestataks osaliselt. Tekst korrigee-
23.09.2021 nr määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine“ järgmiselt. ritakse järgnevalt: "Osmussaare küla Saare maaük-
12-3/21/1049 1. 1 Palume korrigeerida teksti sissejuhatavat lausel ning sõnastada see: „Pla- sus (52001:001:0988) ja sellega piirnev riigikaitse
neeringus on esitatud järgmised piiranguvööndiga riigikaitseliste ehitiste maa- maa-ala vastavalt põhijoonisele". Ptk 3.3.1.9. ja Ta-
alad“. bel 1 kohaselt on antud seletus, mis võimaldab riigi-
Praegu kasutatud mõiste „riigikaitsealane ehitis“ ei tulene õigusaktidest ning kaitsega seonduvat riigikaitse maa-alale ehitada.
võib olla seetõttu eksitav. Seaduste tsiteerimist üldplaneeringus ei soovita,
1. 2 Palume täiendada Osmussaarel asuva riigikaitselise otstarbega maa-ala seetõttu ei lisata ka väljavõtteid seadusest - need
kohta märgitut vastavalt Kaitseministeeriumi 19.04.2021 kirjale nr 12- kehtivad sõltumata sellest, kas need on üldplanee-
3/21/1049. ringus esitatud või mitte.
Praegu on seletuskirjas märgitud riigikaitselise ehitise maana Osmussaarel asuv
Saare maaüksus (katastriüksus 52001:001:0988). Kaitseministeerium palus
üldplaneeringus kavandada riigikaitsemaa juhtotstarve nimetatud katastriük-
sust ümbritsevale suuremale maa-alale ning esitas vastava kaardikihi.
Üldplaneeringu põhjjooniselt (joonis 1/18) nähtub, et Kaitseministeeriumi ette-
panekuga on arvestatud ja soovitud maa-ala on joonisel riigikaitse maa-ala lep-
pemärgiga tähistatud.
Palume sama maa-ala kajastada ka seletuskirjas ning sõnastada maa-alade loe-
telu viimane punkt järgmiselt: „Osmussaare küla, Saare maaüksus ( katastriük-
sus 52001:001:0988) ja sellega piirnev riigikaitse maa-ala vastavalt põhijooni-
sele. Maa-alale on lubatud püstitada riigikaitselisi ehitisi. Ranna ja kalda ehitus-
keeluvööndisse ehitamise korral ei kohaldu neile ehitistele ehituskeeld loodus-
kaitseseaduse § 38 lõike 5 punkti 6 alusel. Piiranguvöönd kehtestatakse ehiti-
sele ehitusseadustiku § 120 lõigetes 2 ja 4 sätestatud alustel ja korras.“
8
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
2. Kaitseministeerium juhtis 19.04.2021 kirjas nr 12-3/21/1049 tähelepanu KSH aruannet on varasemalt esitatud kirja alusel
üldplaneeringu seletuskirja ja KSH aruande vastuolule Lääne maakonnaplanee- korrigeeritud. Tuuleenergia arendusala L1 on käsit-
ringu teemaplaneeringus „Tuuleenergeetika“ kavandatud elektrituulikute aren- letud KSH aruandes ulatuses, mis toetab täienda-
dusala L1 käsitlemise osas. Avalikul väljapanekul olevatest üldplaneeringu do- valt selle MP-st välja võtmist:
kumentidest nähtub nüüd, et üldplaneeringus elektrituulikute arendusala ei Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus Tuu-
planeerita ning üldplaneeringuga tehakse ettepanek nimetatud arendusala ka leenergeetika on esitatud võimalik tuuleenergia
maakonnaplaneeringust välja jätta. arendusala L1, mis paikneb Nõva osavalla territoo-
Arvestades eeltoodut palume veelkord üle vaadata ja korrigeerida KSH aruande riumil. Teemaplaneeringust lähtub, et olulisi loodus-
teksti, kuna mõnedes tekstiosades leidub jätkuvalt eksitavat teavet, nagu oleks kaitselisi piiranguid alale ei esine, küll aga paikneb
maakonnaplaneeringus kavandatud elektrituulikute arendusala üldplaneerin- must-toonetkure püsielupaik alale lähemal kui 5 km
gusse kantud (näiteks lk 79, 82, 85). ning tedre elupaik 10 m kaugusel arendusala piirist.
/--/ Eelnevast lähtuvalt leiab KSH koostaja, et vas-
tav tuuleenergia arendusala on looduskaitselistest
aspektidest ebasobiv ning teeb ettepaneku muuta
maakonnaplaneeringut võttes sellest välja kavan-
datud elektrituulikute arendusala L1.
7 Keskkon- Keskkonnaamet on tutvunud avalikustatud Lääne Nigula valla üldplaneeringu
naamet, (edaspidi ÜP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande
30.09.2021 nr eelnõuga. Keskkonnaamet teeb järgenvad märkused ja ettepanekud.
6 5/21/5795 4 1. Üldised teemad 1. Arvamust ei arvestata. Tegemist on EELISest tu-
1. KSH aruande joonise 3.12. tingmärk „kaitseala objektina“ on arusaamatu. Pa- leva andmekihiga, kus teatud juhtudel on kaitseala
lume tingmärk legendist eemaldada kui pole asjakohane. esitatud punktobjektina. KSH aruannet ei korrigee-
2. Soovitame KSH aruandes Tabel 3.9 ja 3.10 kokku viia ja tuua vaid määrusega rita.
kinnitatud (tabel 3.10) ja keskkonnaregistris olevad kaitstavad looduse üksikob- 2. Arvamust ei arvestata. Lähtuvalt asjaolust, et KSH
jektid. aruandes on kehtiv andmestik kättesaadav ning te-
3. KSH aruande tabel 3.8. pealkirja kohaselt, on tabelis esitatud valla halduster- gemis on informatiivse ja mitte kehtestatava infoga,
ritooriumil paiknevad kaitse- ja hoiualad. Mitmed nimetatud aladest on osali- mille kehtivuse seis on tabelite pealdises fikseeritud
selt või valdavas osas naabervallas. Nii on tabelis toodud ala kogupindala valla ning andmed keskkonnaregistris võivad aja jooksul
piires oleva kaitsealuse maa-ala osas eksitav. Ka on eksitav praegune sõnastus veel muutuda, siis täiendavat tabelite ühendamist
(pt 3.2.5, lk 56), et valla haldusterritooriumile jääb 5 looduskaitseala ja 4 pro- KSH aruandes ei teostata, kuna sellest ei sõltu KSH
jekteeritavat looduskaitseala (sarnaselt ka hoiualade kohta) ning ei tule välja, sisu, ega järeldused või üldplaneeringu põhilahen-
mis on uued kaitstavad alad ja mille osas on kavas piiride ja/või kaitsekorra dus.
muutmine. Keskkonnaamet teeb ettepaneku sõnastust täpsustada. 3. Arvamust arvestatakse. KSH aruandes
9
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
4. KSH aruandes lk 143 viite nr 56 link ei tööta. korrigeeritakse üheselt mõistetavuse eesmärgil sõ-
5. KSH aruandes lk 72 on üldiste leevendavate meetmetena nimetatud: „Dir- nastust järgnevalt:
hami sadama laienduse ehitustegevuse käigus on vaja arvestada põldtsiitsitaja - Lääne-Nigula valla haldusterritooriumile jääb osa-
võimaliku pesitsusajaga ning rakendada sellega seoses piiranguid ehituse ajale. liselt või täielikult /--/.
Mürarikkaid ehitustegevusi vältida mai keskpaigast juuli lõpuni.“ Keskkon- - Tabel 3.8. Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil
naameti hinnangul ei ole suuremaks ja olulisemaks ohuks müra vaid reaalne osaliselt või täielikult paiknevad kaitse- ja hoiualad
pesade ja poegade hävimine tööde käigus. Põldtsiitsitaja teeb pesa maapinnale (Allikas: Keskkonnaregister, 2020. Seisuga
põõsaste või rohu varju. 30.11.2020).;
6. KSH aruandes lk 78 on kirjutatud: „Isendid, mille elupaiku kaitstakse, on saar- 4. Arvamust arvestatakse. Link korrigeeritakse.
mas….“. Keskkonnaamet soovitab kasutada mõistet „liigid“ ja isendi kohta kir- 5. Arvamust arvestatakse. KSH aruandes on selgita-
jutada „kes“ (mitte „mis“). Sama kordub tabelis. tud põldtsiitsitaja elutegevust ning esitatud vajadus
piirata ehitustegevust pesitsusajal. Seejuures ei ole
sadama-ala põldtsiitsitaja jaoks ideaalseks elupai-
gaks, kuid on alternatiiviks intensiivse põllumajan-
duse käigus hävinud elupaikadele. Põldtsiitsitajale
sobivaimad elupaigad on seega valdavalt planeeri-
tud tegevuse lääneosa naabruses. DP ala hõlmab
olemasolevaid tootmismaa ja ärimaa sihtotstarbega
alasid, kus peal paiknevad olemasolev hoonestus ja
liikumisteed ning kus toimub aktiivne sadamaala te-
gevus. Selle tõttu ei ole ette näha ehitustegevuse
tõttu reaalset pesade hävitamist. KSH aruannet
täiendatakse viitega, et ehitustööde käigus ei tohi
väljuda lääne osas ehitusmasinatega
52001:001:2860 kinnistu piirest. Sama lisatakse ka
planeeringu seletuskirja ptk 4.
6. Arvestatakse. Mõistet "liigid" või "isendid" kasu-
tatakse KSH aruandes ka taimeliikide käsitlemiseks,
millede puhul on sobilik kasutada ka "mis", eelne-
vast lähtuvalt KSH aruannet ei korrigeerita.
KSH aruannet korrigeeritakse järgnevalt: "Isendid,
mille elupaiku.." asendatakse "Liigid, mille elu-
paiku..".
10
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
2. Teed ja juurdepääsud 1. Arvamust ei arvesta. Tegu on Kasari jõe uuringu
1. Palume kaardimaterjali kaardikihilt YP_transp_tee_parkimine eemaldada kohase asukohaga. Liikumispiirangu info on võima-
punkt nr 25. „Kiisaoja“. Parkimise korraldamine Kiisaojal (Mäeotsa tee lõpus) ei lik välja tuua parkimisala juures infotahvlil. Parki-
ole otstarbekas ega vajalik. Maahooldaja jaoks on juurdepääs hooldatavale miskorralduse lahendamine tagab positiivse mõju
alale piisav ning parkimise tagamine külastajatele pole vajalik, sest seal ei ole luha kaitsele. Parkimise korraldamisega suunatakse
ettenähtud kevadist kalapüügivõimalust ning kehtiva ja uue kaitse-eeskirja eel- ala kasutavad kalurid parkima konkreetsele alale ja
nõu järgi on liikumispiirang ränd- ja haudelindude ning luhakoosluse kaitseks. välditakse luhaalal kaootilist liikumist, mis vähen-
2. Nõva looduskaitseala Rooslepa sihtkaitsevööndisse on kavandatud kaks ko- dab koormust luhaaladele ja omab seeläbi positiiv-
halikku teed Rooslepa (Rooslepa rannatee) ja Elbiku (Roosta tee) külast randa. set mõju.
Tegemist on tupikteedega. Nõva looduskaitseala kaitsekorralduskava 2018– 2. Arvamust ei arvesta. Liikluskorraldust üldplanee-
2027 kohaselt on kavandatud neile teedele mootorsõidukitega liiklemist keelav ringuga ei lahendata. Täpsed korralduslikud lahen-
märk (lisatahvlil erand kaluritele) metsas paralleelselt rannaga kulgeva põhja- dused leitakse edasise (üldplaneeringust sõltumatu)
lõunasuunalise pinnasrajaga ristumiskohale, kuhu näib olevat (ÜP kaardimõõtu koostöö käigus.
arvestades) kavandatud ka kohaliku tee lõpp-punkt. Keskkonnaamet teeb ette-
paneku märkida kaardil, et rannani pääs ei ole võimalik ega lubatud.
3. Hara lahe ja Haapsalu Tagalahe ühenduskanal 1. Arvamust arvestatakse. Seletuskirja ptk 3.8.9.
1. KSH aruande lk 42 kohaselt: „KSHga ei teostata kanali rajamise keskkonna- muudeti järgnevaks: "Üldplaneeringu kaartidel on
mõjude hindamist, kuivõrd lähtuvalt Skepast & Puhkim OÜ (2019) tööst on va- näidatud Vööla ja Sutlepa merd ühendavad kanalid,
jalik läbi viia veel täiendavaid uuringuid ja vajadusel koostada kanali rajamiseks mille eesmärk on läbi veevahetuse suurendamise
keskkonnamõju hindamine“. Keskkonnaameti hinnangul tuleb ka ÜP ptks-s parandada veekogude ökoloogilist seisundit. Edasi-
3.8.9. selgitada keskkonnamõju hindamise vajadust. sed tegevused pannakse paika ehitusprojektiga,
2. Keskkonnaamet soovitab lisada KSH aruandesse ka teised Vööla mere kesk- millele tuleb koostata keskkonnamõju hindamine."
konnaseisundi uurimistööde ja nende tulemused („Lääne maakonna ranniku- 2. Arvamust ei arvestata. Skepast & Puhkimi töö on
lõugaste uuringud. Lõpparuanne“, EMÜ, 2011; „Täiendavad uuringud Vööla 2019. aastast, see peaks juba olema arvesse võtnud
mere tervendamiseks“, EMÜ, 2014;). Lääne maakonna rannikulõugaste uurin- varasemaid uuringuid ja ÜP kontekstis on oluline
gud lõpparuande järgi: „Vööla mere ökoseisundi parandamine, sellega veeliste viidata viimase uuringu järeldustele. KSH aruandes
elupaikade säilimise pikendamine saab olla vaid ajutine. Rahaliste ressursside, tuuakse muude varasemate uuringute nimekiri,
teadmiste, inimjõu ja oskuste olemasolul on seda võimalik teha“. kuid ei käsitleta põhjalikumalt nende järeldusi.
11
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
4. Haapsalu linna ja Noarootsi vaheline sild Selgitame. Üldplaneeringusse on oluliselt muude-
Keskkonnaameti hinnangul ei välista KSH aruande lk 105 viimas enanimetatud tava ühendusena kantud Haapsalu-Noarootsi silla
leevendav meede („Perspektiivse ühendustee...) emaputke ümberasustamine eskiislahenduses esitatud trass. Trassiga seonduvale
ebasoodsat mõju. Liigi soodsa seisundi tagab just elupaiga piisav suurus ja sood maa-alale üldplaneeringuga täiendavaid kitsendusi
ne sei sund. Isendeid ei saa väiksele elupaigalaigule kokku koguda ja loota, et seatud ei ole.
tal seal sa ma hästi läheb kui enne seda suurel alal. Peamine probleem kait- Planeeringus kajastatud trassikoridori laius on 350
sealuste liikide jaoks on elupaikade pindala vähenemine ja killustumine ning lõ- m, mille sees valitakse sobivaim tee asukoht - st so-
puks isolatsiooni jäämine. Kui rannaniidu pindala vähendada ja seda killustada, biva kasvukoha vähenemine ei toimu kogu kaardile
siis selle väärtus väheneb ja sell est teed läbi ehitades tekivad servaefektist tin- määratud trassikoridori ulatuses. Skepast & Puhkim
gitud mõjud (tee servas on erinev pinnas ja seal hakkavad levima kohalikule OÜ poolt 2017. a koostatud Noarootsi silla tehnilise
kooslusele ebatüüpilised liigid ja tõenäoliselt ka võõrliigid). teostatavuse analüüsi alusel on rajatava silla laius
Keskkonnaameti hinnangul ei ole isendite ümberasustamine tõhus abi nõu . Pi- 14,3 m. Kui arvestada teetammi, mis sillale viib laie-
gem tasuks kaaluda võimalusi planeerida teetrassi nii, et see läbiks elupaiku mana, siis reaalne vajalik trassikoridor on hinnangu-
võimalikult lühikesel lõigul. Teine võimalus on kompenseerivalt taastada liigi liselt 30-40 m lai. Kui Väinamere loodusala piires
elupaika lähipiirkonnas ja tagada selle soodus seisund ka tulevikus. emaputke kasvualal paigutada tee postidele (ehk
teetamm jääb väljapoole loodusala), siis on 30-40 m
asemel vajalik sama laius, mis sillal, ehk 14,3 m. Ar-
vestades asjaolu, kus emaputke kasvukoht hõlmab
EELISe andmetel kogu Noarootsi poolset potent-
siaalset silla rajamiskohta. Kasvukoha pindala on
EELIS andmetel 93,35 hektarit, ei näe KSH koostaja,
et sellisel viisil ümberasustamisega kaasneks olu-
kord, kus isendid viiakse väiksele elupaigalaigule
ning kaasneks oluline kasvukoha vähenemine.
Täpsemas planeerimisetapis (tõenäoliselt eripla-
neering), mil on teada silla täpsemad parameetrid
ja asukoht, tuleb läbi viia liigiinventuur ja keskkon-
namõju strateegiline hindamine. Liigiinventuuri tu-
lemusena kaardistatakse tegevuse poolt ohustatud
isendid, mille säilimiseks tuleb läbi viia ümberasus-
tamine. Võimalik on emaputke levikualal kasutada
teetammi asemel maantee tugipostidele rajamist.
Ümberasustamise vajadus võib kaasneda sellisel
12
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
juhul vundamendipostide ehitustööde teostamise
alal, mitte kogu trassikoridori ulatuses. Kuna täpne
trassi paigutus ja tehniline lahendus ei ole üldpla-
neeringu koostamise hetkel selge, siis tuleb ühen-
dustee rajamiseks läbiviidava eriplaneeringu raa-
mes koostada täiendav Natura asjakohane hinda-
mine.
Üldplaneeringuga ei ole võimalik määrata trassi
asukohta täpsemalt - tegemist on mitut omavalit-
sust ja omavalitsuste piiride välist ala mõjutava ob-
jektiga ning selleks tuleb koostada riigi eriplanee-
ring ja mõjude hindamine millega määratakse sobiv
silla asukoht. Üldplaneering seab piirangud võimali-
kuks ehitustegevuseks koridori piires ja juhib tähe-
lepanu, et praegu puudub teehoiukavas viidatud
objekt.
13
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
5. Ehituskeeluvööndi vähendamine 1. Dirhami sadama-alal on ehituskeeluvöönd vara-
1. Soovitame juba ÜP-s selgitada, miks on vajalik ehituskeeluvööndi vähenda- sema ÜPga vähendatud ning keskkonnaministee-
mine ja erandi tegemine kehtivale normatiivile ning miks ei ole võimalik kavan- riumi 12.03.2003 nr 16-6/937 kinnitatud. Ehituskee-
dada tegevust väljaspool ehituskeeluvööndit. Ehituskeeluvööndi vähendamise luvööndi vähenduse eesmärgiks on sadamaala
vajadust ei ole asjakohane põhjendada ehituskeeluvööndi määramise metoo- laiendamine ja mitmekesise arengu võimaldamine.
dika muutumisega (KSH aruanne lk 33, Dirhami küla), sest praegu kehtiv ehitus- Looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 2 kohaselt ei laiene
keeluvööndi ulatust määrav looduskaitseseadus (LKS) kehtib alates 2004 (LKS § ehituskeeluvöönd kehtestatud detailplaneeringuga
35 lg 3 prim). või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sada-
2. ÜP p 3.14. tabeli 5 punkt 30. nähakse ette Riguldi külas Urva kinnistul maehitisele ja veeliiklusrajatisele. Sadama arenda-
(52001:001:3100) pukktuulikut meenutava ehitise püstitamine, mis võib kanda misel soovitakse, et sadama alal saaks toimida nii
ka suvemaja funktsiooni. Ala on Nõva-Osmussaare hoiualal ning ühtlasi Nõva- otseselt veeliiklusega seonduvad tegevused, kui ka
Osmussaare loodus- ja linnualal. Mõju hindamisel (KSH Tabel 3.14; lk 84) on seda toetavad tegevused nagu merepääste, maju-
lähtutud asjaolust „on säilinud nn vundamendikivid ja alumine osa tuuliku ema- tus, söögikoht, muuseum vms. Et vältida võimalikke
puust, siis selle mahu taastamine negatiivset keskkonnamõju kaasa ei too ning hilisemaid vastuolusid looduskaitseseaduse erisuse
elupaiga 6210* seisundi säilimist ei ohusta“. Keskkonnaregistri andmetel tõlgendamisel vähendatakse sadama ehituskee-
(KR_plk, natura_elupaik) on ala lausaliselt poollooduslike kooslustega kaetud. luvöönd sadama maa-ala ulatuses. Lisaks vähenda-
Ehitise püstitamise ja kasutamisega kaasneb laiem keskkonnamõju ning prae- takse ehituskeeluvööndit sadmaga piirnevale elamu
gune KSH kohane mõju hinnang loodusala kaitse-eesmärkidele ei ole piisav, et maa-alal - ei ole põhjendatud, et sadamast sisemaa
järeldada negatiivse mõju puudumist kaitstavale elupaigatüübile. poole jääb kehtima riba ehituskeeluvööndit. KSH
aruandes on esitatud, et vähendamise alale on keh-
testatud DP-d, seejuures on esitatud hinnang ehi-
tuskeeluvööndi vähenduse võimalikkusele. Kuivõrd
ÜP KSH aruandes esitatud ehituskeeluvööndi vä-
henduse hinnang on eelkõige tugiinfo hilisemaks ot-
sustusprotsessiks, palume Keskkonnaametil ehitus-
keeluvööndi vähenduse taotlusprotsessis sellega ar-
vestada.
2. Arvamust arvestatakse. Pukktuulikule EKV vähen-
dust ei taotleta.
14
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
6. Mets Mitte arvestada. Metsandusspetsialistid on välja
Teeme ettepaneku tiheasutusala ümbruses piirangute seadmisel määrata mak- toonud, et lageraielangi pindala oleneb metsa kas-
simaalne lageraielangi pindala. Kuna paljude tiheasutusalade ümbruses on hall vukohatüübist, seega ei ole see ühe väärtusena ra-
lepik uid ja haigeid saarikuid, siis määrata, et lageraielank ei või olla suurem kui kendatav - igal üksikjuhtumil tuleks määrata mis on
x ha välja arvatud hall lepikutes ja KeA poolt tehtud metsakaitseekspertiisi akti vastava koha puhul sobilik väärtus. Kohalik omava-
alusel. litsus peab metsa teemat oluliseks teemaks ja see-
Märkused ja ettepanekud ÜP p tk i 3.17.2. Väärtuslike maastike määramine tõttu on metsaraiega seonduvat täpsustatud võrrel-
(lk.46) kohta des metsaseaduses esitatuga. Samas ei ole üldpla-
1. Põhimõte: „Raied planeeritakse maastikku sobitatud lankidena ja raielangid neeringu täpsusastmes võimalik määrata detailseid
sobitatakse maastikku vältides suurte avatud vaadete tekkimist.“ Keskkon- kvantitatiivseid määranguid vaid peab jääma kvali-
naameti hinnangul võib selline sõnastust tekkida võib olla isemoodi nägemus. tatiivsete kirjelduste juurde, kus edasise töö käigus
Kui oleks seda kuidagi soov piirata, siis peaks määrama lageraielangile pindala- tuleb kohapõhiselt lähtuvalt üldplaneeringus too-
lise piirangu. dud põhimõtetest teha otsus.
2. Põhimõte: „Metsa raiumisel alustatakse metsast, mis on metsa mõistes va-
nem või mille tervislik seisund on halb.“ Kas see käib ühe kinnistu kohta või
kogu väärtusliku metsa kohta konkreetse tiheasutusala ümbruses? Kes seda ot-
sustab, milline neist metsa on mõistes vanem või mille tervislik seisund halb?
Mida tähendab metsa mõistes vanem? Siin peaks selgelt kirjeldama, kes otsus-
tab ja mille alusel?
3. Põhimõte: „Lageraie lankidega ei ületata väljakujunenud metsaradasid ja
teid.“ Seda on väga raske määrata, milline see metsarada või tee on, mida ei
või ületada. Kas loomarada on ka metsarada? Pigem võiks olla kohustus koris-
tada inimeste poolt kasutuses olevate metsarajad peale raiet ja mitte kasutada
neid kokkuveoteedena.
4. Põhimõte: „Uuel langil ei alustata lageraiega enne, kui kõrval oleval langil
kasvava metsauuenduse keskmine kõrgus on üks meeter.“ Kas sellega on ka-
vandatud metsaseadusest erinev nõue sisse tuua? Metsa majandamise eeskirja
§ 16 lg 1 kohaselt loetakse metsa uuenenuks kui hektaril kasvab vähemalt 1500
0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku mändi või vähemalt 1000 0,5 m kõrgust ja
kõrgemat harilikku kuuske või vähemalt 1500 0,5 m kõrgust ja kõrgemat hari-
likku tamme või vähemalt 1500 1,0 m kõrgust ja kõrgemat muud metsa uuene-
nuks lugemisel arvesse võetavat puuliiki.
5. Põhimõte: „Uus mets pannakse lankidel kasvama hiljemalt kahe aasta
15
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
jooksul pärast raiet.“ Keskkonnaamet soovitab kasutada metsauuendamise pu-
hul metsaseaduse § 24 lg 3 sõnastust: Metsaomanik on kohustatud rakendama
metsa uuendamise võtteid ulatuses, mis hiljemalt viis aastat ning loo, siirdesoo,
madalsoo, raba, osja, tarna ja lodu metsakasvukohatüüpides kümme aastat pä-
rast raiet või metsa hukkumist tagab uuenenud metsa. Sellega on sobilikes kas-
vukohatüüpides lubatud ka looduslik uuenemine.
6. Põhimõte: „Noortes ja keskealistes metsades tehakse hooldusraiet vastavalt
metsade vajadustele.“ Keskkonnaamet soovitab kasutada sõnastust: noortes ja
keskealistes metsades on lubatud hooldusraiet teha vastavalt metsade vajadus-
tele.
7. Sadamad Arvamust arvestatakse. Ptk 3.3.1.6. tekst muudetud
Keskkonnaamet esitas 29.09.2020 kirjas nr 6 5/20/13380 2 ettepaneku täpsus- järgnevaks: "Sadamateenuste osutamiseks ja laeva-
tada ÜP s s adama maa-ala mõistet . Lääne Nigula Vallavalitsus oli 15.10.2020 liikluse ohutuse tagamiseks kavandatud maa-ala.
kirjaga nr 7 1/20 111 1 saadetud tabeli „Arvamused ja seisukohad Lääne Nigula Sadama maa-alale võib ehitada üldplaneeringu
valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele“ kohaselt nõus nimetatud Kesk- ja/või detailplaneeringuga ette nähtud sadamaehi-
konnaameti ettepanekuga arvestama , kuid muudatus ei ole üldplaneeringusse tisi."
sisse viidud. Palume sõnastada ÜP ptk 3.3 .1.6 Sadama maa-ala (LS) järgnevalt:
„Sadama maa-ala (LS). Sadamateenuste osutamiseks ja laevaliikluse ohutuse
tagamiseks kavandatud maa-ala. Sadama maa-alale võib ehitada üldplanee-
ringu ja/või detailplaneeringuga ette nähtud sadamaehitisi.“
8 Priit Kotkas, 1. Üldplaneeringu eskiisi kaardil on meie perele, s.o. allakirjutanule ning minu Arvamust ei arvestata. Valla seisukoht on, et nime-
30.09.2021 abikaasale Signe Kotkasele kuuluvale Einbi külas asuva Ramsholmi kinnistule tatud tee peaks olema avalikult kasutatav, valla sei-
märgitud avalikult kasutatav tee. Sellist teed meie kinnistul pole, samuti ei sukohad on esitatud samas haldusasjas. Kuni riigi-
soovi me sellist teed oma kinnistule. Teed saab avalikult kasuatavaks kuulutada kohtu lahend ei too teistsugust lahendit jätkatakse
juhul, kui omanik sellega nõustub või kui kinnistusraamatusse on kantud kinnis- nimetatud tee avalikuks teeks planeerimisega.
tut koormav, valla kasuks seatud piiratud asjaõigus. Käesoleval hetkel ei ole
omanik andnud Lääne-Nigula vallale oma nõusolekut kinnistule avalikult kasua-
tava tee tegevmiseks, ka pudub vallal mistahes muu õigusilik alus selle tegemi-
seks. Seega tuleb Ramsholmi knnistult eemaldada avalikult kasuatava tee ting-
märk. Palun näidata avalikult kasutatav tee kuni Ramsholmi kinnistu piirini.
16
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
2. Üldplaneeringu eskiisi kaardil on märgitud Ramsholmi kinnistule Ramsi pool- Arvamust ei arvestata. Lautrikoht ei ole planeeritud
saare tippu lautrikoht. Omanikud ei nõustu lautrikoha rajamisega Ramsholmi Ramsholmi kinnistule vaid Ramsi puhkekoht katast-
kinnistule, Lääne-Nigula vallal puudub võõrale maale ilma omaniku nõusole- riüksusele, võimalik et mõõtkvast tulenevalt ei
kuta lautri planeerimiseks ka igasugune õiguslik alus. Ka ei ole lautrikoha loo- paista see hästi välja. Sideehitise kaitsevöönd ei vä-
mine Ramsi poolsaare tippu, s.h. Lääne-Nigula vallale kuuluvale, Einbi külas lista lautrikoha toimimist, seega ettepanekut ei ar-
asuvale kinnistule nr 1125132, katastrinumbriga nr. 52001:005:0008 võimalik. vestata selles osas. Pääs kallasrajale ja lautrikoht on
Nimelt läheb poolsaare tipust Vormsi suunas merre ELASA-le kuuluv Vormsit ja olulised sellele piirkonnale, mistõttu on nende pla-
Hiiumaad mandriga ühendav valguskaabel. Valguskaablile kohaldub kaitse- neerimine avalik huvi.
vöönd, mis Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2015. a määruse nr 73 „Ehitise kait-
sevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele
esitatavad nõuded“ § 14 lg 2 kohaselt on merel 0,25 meremiili so 463 meetrit
sideehitise keskjoonest. Kaabel läheb merre vallale kuuluvalt kinnistult, mille
merepiir on napilt 40 meetrit. Lautrikoht tähendab autode ja paadikärude
pikka vette tagurdamist ning merre kinnijäänud autode traktoritega meremu-
dast väljatõmbamist, milline tegevus sidekaabli kaitsevööndis pole võimalik.
Seega ei saa Ramsi poolsaare tippu, s.h. vallale kuuluvale kinnistule lautrikohta
rajada. Palume lautrikoha tingmärk kaardilt eemaldada.
3. Üldplaneeringu kaardil on Ramsholmi kinnistul asuv elamu ja selle õueala Arvamust ei arvestata. Vastavalt LKS § 38 lg 4 p 1-le
jäänud ehituskeelu alasse. Teeme ettepaneku ehituskeelu alast välja jätta ei laiene olemasolevale õuealale ehituskeeld ja see-
õueala ja talu majandushoov, mis on majandushoonete ehitamiseks sobiv ala. tõttu ei ole vajalik ehituskeeluvööndi täiendav vä-
Uus ehituskeelu joone ettepanek on lisatud kirjale Lisa 1 näidatud sinisega, ole- hendamine üldplaneeringuga.
masolev ehituskeelu joon punasega.
4. Meile kuuluvale Einbi külas asuval Voosi kinnistul on olemasolev kasutuses Arvamust ei arvestata. Varasema koostöö käigus
lautrikoht, mille palume märkida ka üldplaneeringu kaardile. Kuna lautrikoha esitasite 24.11.20 oma nägemuse (sama nägemus
juurde on vajalik rajada ka merenduse ja kalandusega seotud ehitisi, teeme et- mis nüüdki) lautrikohast ja see oli pigem sadam kui
tepaneku näidata lautrikogha kõrvale praeguse ehituskeelu ala sisse ehitusala, lautrikoht, mis nõuaks suuremamahulisi väljaehitus-
mis võimaldaks ehitada lautrikohte võrgu- ja paadikuure ning muid merenduse töid, parkla ehitamist ja muu teenindava taristu ehi-
ja kalandusega seotus hooneid. Kirja Lisas 2 on lautrikoha ettepanek näidatud tamist. Taotletud võrgu- ja paadikuuride rajamiseks
mustaga ning ehitusala ettepanek näidatud punasega. puudub teadaolevalt avalik huvi (taotluse on teinud
vaid üks perekond, puudub info, et kohalik kogu-
kond seda taotleks), mistõttu ei ole põhjendatud
nende kavandamist sinna üldplaneeringuga. Kui ko-
haliku kogukonna poolt soovitakse arvamuse andja
17
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
poolt küsitut, siis on tulevikus võimalik algatada
üldplaneeringut muutev detailplaneering.
5. Üldplaneeringuga on ette nähtud püsiühendus mandri ja Vormsi vahel, pla- Juhime tähelepanu, et ÜP-ga ei planeerita Vormsi
neeringu eskiisile on märgitud ka selleks ettenähtud maa-ala. Saan aru, et silda ning kitsendusi ei seata. Üldplaneeringusse on
üldplaneeringuga soovitakse ette näha vähemalt 3 km pikkuse silla ehitust üle kantud perspektiivne maakonnaplaneeringu ko-
Voosi kurgu Vormsile. Selleks, et silda saaks üldplaneeringuga kavanda, tuleks hane trassikoridori kulgemine informatiivse infona.
üldplaneeringusse kindlasti lisada ka sotsiaal-majanduslikud põhjendused, mil- Ühenduse elluviimine on mastaapne riiklik projekt
lega sellist investeeringut põhistatakse. Eeldusel, et Voosi kurku, sissesõitu ja huvi (riigiteede ühendamiseks), mistõttu algata-
Haapsalu lahele ei plaanita sulgeda purjelaevadele, saab tegemist olema mas- takse projekti elluviimiseks vajadusel riigi eriplanee-
siivse, kõrge ehitusega, mille ehituse ning ekpluatatsiooniga kaasneb ka ulatus- ring ja keskkonnamõju strateegiline hindamine.
lik keskkonnamõju. Suur mõju saab olema kalastikule ning linnustikule. Kind- Üldplaneeringu koostamise hetkel ei ole ühendus
lasti oleks oluline ära tuua ka silla eskiis ning selle ehituslikud põhimõtted, mil- riiklikus teehoiukavas ning ühendusele ei ole omis-
lest nähtudes saaks hinnata rajatava silla mõju muuhulgas ka lindude pesitsu- tatud riiklikku huvi.
sele ja rändele – tegemist on olulise pesitsuala ning rändekoridoriga, mida
kõrge vantsild saaks oluliselt takistama. Arvestada tuleb ka kavandatava tege-
vuse vastavusega Euroopa Linnudirektiivile. Seega tuleb keskkonnamõjude
strateegilises hindamise aruandes kindlasti hinnata Vormsi püsiühenduse raja-
mise keskkonnamõju, mis praegu on jäänud täies mahus hindamata.
9 Maa-amet, 1. Palusime oma kirjas 08.04.2021 nr 6 3/20/11255 8 seletuskirjas ja KSH Arvamust arvestatakse. Ptk 3.20. lisatakse järgnev
08.04.2021 nr aruandes üheselt se lgitada, mis on võimalik mäetööstusmaa. Joonisel Põhijoo- tekst: "Lisaks on üldplaneeringu põhijoonisel kajas-
6 3/20/11255- nis on Keskkonnaametis menetluses olevatele taotletavatele mäeeraldistele ja tatud võimaliku mäetööstusmaana üldplaneeringu
8 nende teenindusmaadele märgitud „taotletav mäeeraldis 27.04.2021 (võimalik koostamise ajal menetluses olnud taotluste mäee-
28.09.2021 nr mäetööstusmaa)“, kuid seletuskirjas ei ole raldiste ja nende teenindusmaade alad. Nimetatud
6 3/20/11255 jätku valt selgitatud, millega on täpsemalt tegu. Vältimaks muid tõlgendusi pa- alad võivad üldplaneeringu elluviimise perioodil
11 lume seletuskirja lisada selgitus, et võimaliku mäetööstusmaana on märgitud olenemata kohaliku omavalitsuse planeerimissuu-
üldplaneeringu koostamise ajal menetluses olnud taotluste mäeeraldiste ja nistest muutuda kaevanduslubade alusel kujuneda
nende teenindusmaade alad. mäetööstusmaaks."
18
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
2. Joonis e Üldplaneeringu põhijoonis kohaselt asuvad maardlatel ning Kaopalu Arvamust arvestatakse. Ptk 3.20. lisati järgnev
kruusakarjäär (loa nr L.MK/330426; loa omaja Lääne Teed OÜ) mäeeraldise tekst: "Planeeringuga määratud virgestusrajatiste
teenindusmaal, Jaakna III kruusakarjäär (loa nr L.MK/321798; loa omaja Sand- ümbrusesse ei ole lubatud kavandada müra tekita-
pit OÜ), Jaakna II liivakarjäär (loa nr L .MK/319163; loa omaja EMG Arendus vaid ehitisi või tegevusi välja arvatud maavara juur-
OÜ), Jaakna kruusakarjäär (loa nr L.MK/327728; loa omaja Lääne Teed OÜ) depääsu tagamiseks ja kaevandamiseks antud kesk-
mäeeraldistel ja nende teenindusmaadel olemasolevad puhketaristu objektid konnaloaga määratud tegevused.". Samuti lisati
ning planeeritud matkarada. peatükis olevasse loetellu: "uusi matkaradu, infos-
Seletuskirja peatükis 3.22. Puhke ja virgestusalade asukoha ja nendest tekki- tende, suunaviitasid, teabetahvleid ei ole ilma kae-
vate kitsenduste määramine on kirjeldatud (tsiteerin): „Planeeringuga määra- vandamisloa omaja nõusolekuta mäeeraldistele ja
tud virgestusrajatiste ümbrusesse ei ole lubatud kavandada müra tekitavaid nende teenindusmaadele lubatud rajada, kuna
ehitisi või tegevusi“ ning „Kullamaa puhkealast Kaopalu karjäärini kavandatak nende paigaldamine takistab nimetatud objektide
se matkarada“. Puhke ja virgestusalade arendamise põhimõtete ja soovituste alt ja ümbrusest maavara väljamist".
all on toodud, et tuleks paigaldada infostende, suunaviitasid, teabetahvleid.
Selgitame, et kaevandamise käigus toimuvate
tegevuste tulemusena tekib paratamatult mõnevõrra müra. Tagamaks maava-
rale juurdepääsu palume seletuskirjas märkida, et kaevandamiseks antud kesk-
konnaloaga määratud aladel on virgestusrajatiste ümbruses müra tekitavad te-
gevused lubatud. Samuti lisame, et matkaradu, infostende, suunaviitasid, tea-
betahvleid ei ole ilma kaevandamisloa omaja nõusolekuta mäeeraldistele ja
nende teenindusmaadele lubatud rajada, kuna nende paigaldamine takistab ni-
metatud objektide alt ja ümbrusest maavara väljamist ja on seega vastuolus
MaaPS § 14. Lisaks selgitame, et kaevandamisel tuleb tagada vastavalt MaaPS §
78 ohutusnõuded, mida matkaja puhul ei ole võimalik tagada, kui matkaja sa-
tub mäetööde alale või korrastamata maastikule. Tulenevalt MaaPS sätestatud
vajadusest tagada juurdepääs maavarale palume nimetatud rajatisi mäeeraldis-
tele ja nende teenindusmaadele mitte planeerida, kui selleks ei ole saadud loa
omajate (Lääne Teed OÜ, Sandpit OÜ, EMG Arendus OÜ) nõusolekuid. Nõuso-
lekute saamisel palume need esitada Maa ametile.
19
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
KSH aruande peatükis 3.2.1.1. Planeeringulahenduse elluviimi sega kaasnevad Arvamust arvestatakse.
mõjud on kirjeldatud (tsiteerin): „Eelnevat arvesse võttes tegi KSH koostaja et- Lähtuvalt Maa-ameti varasemast kirjast, eemaldati
tepaneku üldplaneeringu protsessist eraldiseisvalt alustada kohalikul omavalit- esmane meede (mis hõlmas endas mh geoloogilist
susel Palivere aleviku uuringut) ning meede asendati KSH aruandes järg-
aktiivse reservvaru passiivseks reservvaruks muutmise protsessiga. Maa amet mise meetmega: /--/ tulevikus, mil algab menetlus
esitas oma 08.04.2021 kirjaga nr 6 3/20/11255 8 seisukoha, milles seisis: „Maa maavaravaru kaevandatavaks ja kasutatavaks tun-
ametile kui keskkonnaregistri kande tegemise otsustajale teadaolevalt ei ole nistamisel arvestada tiheasustusalale avalduvate
Palivere alevikus asuva Palivere liivamaardla (registrikaart nr 574) aktiivse re- mõjudega, sh viia läbi keskkonnamõjude hinda-
servv aru passiivseks reservvaruks ümberhindamiseks alust.“ Lähtuvalt eelne- mine.
vast eemaldatakse KSH aruandest vastav meede, küll aga tuleb tulevikus, mil Määrus nr 224 täpsustab keskkonnamõju hinda-
algab menetlus maavaravaru kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistamisel ar- mise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõi-
vestada tiheasustusalale avalduvate mõjudega, sh viia läbi keskkonnamõjude kes 2 esitatud tegevusvaldkondade loetelu, mille §
hindamine“ (sarnase mõtte leiab ka KSH aruande peatükist ARUANDE JA HIN- 3 lg 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise va-
DAMISTULEMUSTE KOKKUVÕTE, sh leevendavad meetmed ). Selgitame, et jalikkuse eelhinnang anda pealmaakaevandamise
oma kirjas 08.04.2021 nr 6 3/20/11255 8 märkisime, et MaaPS § 23 lõike 7 ko- korral kuni 25 hektari suurusel alal. Palivere liiva-
haselt tarbevaru ja reservvaru eristamise aktiivseks ja passiivseks otsustab maardla pindala on Maa-ameti maardlate kaardira-
keskkonnaregistri kande tegemise otsustaja, tuginedes geoloogilise uuringu tu- kenduse kohaselt 19.68 ha.
lemustele ja muule keskkonnaregistri kande tegemise ajal saada olevale tea- KSH aruannet täpsustatakse üheselt mõistetavuse
bele. Konkreetselt Palivere alevikus asuvale aktiivsele reservvarule ei kohaldu eesmärgil:
kõik MaaPS § 24 loetletud tingimused, et oleks võimalik ilma geoloogilist uurin- /--/ tulevikus, mil algab menetlus maavaravaru kae-
gut nõudmata reservvaru kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistada, seega tu- vandamiseks, arvestada tiheasustusalale avalduvate
leks läbi viia geoloogiline uuring . Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhti- mõjudega, sh viia läbi keskkonnamõjude eelhin-
missüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 11 lg 3 kohaselt on keskkonnamõju nang ning vajadusel algatada keskkonnamõjude
hindamine (edaspidi KMH) kohustuslik KeHJS § 6 lg 1 nimetatud tegevuste kor- hindamine (aluseks kehtiv seadusandlus).
ral, KeHJS § 6 lg 2 nimetatud tegevuste korral tuleb kaaluda KMH algatamist või
algatamata jätmist lisades otsusele KeHJS § 6 lg 3 kohase eelhindamise tulemu-
sed.
KeHJS § 6 lg 2 loetelu on § 6 lg 4 alusel täpsustatud Vabariigi Valitsuse
29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu¹“ (edas-
pidi määrus nr 224).
Geoloogiline uuring ei kuulu KeHJS § 6 lg 1 ega ka määruse nr 224 loendisse,
mistõttu KeHJS § 3, § 6, § 11 lg 3 ning määruse nr 224 alusel ei ole antud juhul
20
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
KMH algatamine kohustuslik, samuti ei ole vajalik eelhindamine ega KMH vaja-
likkuse kaalumine.
Eeltoodust tulenevalt ei ole Palivere alevikku jääva aktiivse reservvaru ümber-
hindamisel keskkonnamõju hindamine kohustuslik ja seega Maa amet ei
nõustu KSH sõnastusega.
Palume KSH aruandes selgitada, et kui tulevikus hinnatakse geoloogilise uurin-
guga maavara ümber aktiivseks tarbevaruks ning seda hakatakse kaevandama ,
siis hinnatakse keskkonnamõju hindamise vajalikkust vastavalt KeHJS le.
Maa-amet nõustub ajavahemikul 09.08.2021 30.09.2021 avalikul väljapanekul Arvamusega arvestatakse.
olnud Lääne Nigula valla üldplaneeringuga tingimusel, et täpsustatakse planee-
ringu dokumente vastavalt eeltoodud märkustele. Märkustega arvestamata jät-
misel halveneb maavarale juurde pääsu osas olemasolev olukord ja planeering
on vastuolus MaaPS § 14.
Maavarale juurdepääs halveneb, kui üldplaneeringuga seatakse kaevandamist
piiravaid tingimusi, mille järgi toimides pole võimalik maavara kaevandada, näi-
teks kui kaevandamisloa omaja ei saa realiseerida kaevandamisloaga antud õi-
gusi või kui kaevandamine muutub piiravate tingimuste tõttu märkimisväärselt
keerulisemaks võrreldes olemasoleva olukorraga.
Palume hoida Maa-ametit kursis planeeringu edasise menetlemisega ning
edastada üldplaneering peale täpsustuste tegemist teadmiseks Maa-ametile.
10 Maaeluminis- Maaeluministeerium on oma 12.04.2021 kirjaga nr 4.1-5/614-1 kooskõlastanud
teerium, üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu, kuna Maaeluministeeriumi varasemad
13.09.2021 nr märkused on võetud teadmiseks ning üldplaneeringu dokumente on vastavalt
4.1-5/1436-1 korrigeeritud. Maaeluministeerium on seisukohal, et üldplaneeringu seletus-
kirja jaotises 3.3.1.16 „Maalise asustuse maa-ala (MA)“, jaotises 3.3.2 „Üldised
põhimõtted hajaasustuses“ ja jaotises 3.17.1 „Väärtuslike põllumajandus-
maade määramine“ väärtusliku põllumajandusmaa kohta toodud tingimused ja
põhimõtted on üldises vastavuses väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlevas
seaduse eelnõus toodud eesmärgi ja põhimõtetega.
21
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
Maaeluministeerium analüüsis üldplaneeringuga kavandatud väärtuslike põllu- Arvamust ei arvestata.
majandusmaade kaardikihti ja võrdles saadud tulemeid Põllumajandusuurin- Üldplaneering lähtub kohalikust teadmisest, mis
gute Keskuse poolt koostatud põllumajandusmaa massiive kajastava kaardiand- hõlmas planeeringumenetluses kohalike põlluma-
metega (2017. aasta seis). Analüüsi tulemustest selgus järgmist: jandusettevõtjate ja kogukondade kaasamist. Välja
- Põllumajandusuuringute Keskuse poolt koostatud kaardikihi andmetel on arvati vaid sellised väärtuslikud põllumajandus-
Lääne-Nigula vallas väärtuslikke põllumajandusmaid (kahe hektari suuruse või maad, mis olid tiheasustusaladel, liiga väikesed või
suurema põllumajandusmaa massiivi kaalutud keskmine boniteet on 34 hinde- kuhu kavandati muud maakasutust. Juurde arvati
punkti või enam) ligi 17 500 hektarit, millest u 1500 hektarit ei kavandata alasid, mida toodi välja sihtgrupiga tehtud kohtu-
üldplaneeringuga väärtuslikuks põllumajandusmaaks arvata. Samas on aga mistel. Ptk 3.17.1. on neid põhimõtteid ka kirjelda-
üldplaneeringuga kavandatud määrata väärtuslikuks põllumajandusmaaks roh- tud. Kuivõrd üldplaneeringu koostamise ajal ei ole
kem kui 2000 hektarit põllumajandusmaa massiive, mille kaalutud keskmine võimalik tugineda kehtivale väärtuslikke põlluma-
boniteet on alla 34 hindepunkti. Kokkuvõtvalt kavandatakse Lääne-Nigula vallas jandusmaid reguleerivale seadusandlusele, siis tule-
määrata väärtuslikuks põllumajandusmaaks üle 18 300 hektari põllumajandus- nevalt maakonnaplaneeringu suunistest ja Plans §
maad; 75 lg 1 p 14 kasutab kohalik omavalitsus oma täie-
- KSH aruande eelnõu jaotises 3.2.3 „Väärtuslik põllumajandusmaa“ on toodud likku otsustusõigust määrata üldplaneeringuga
väärtuslike põllumajandusmaade kohta põhjalik analüüs, lahates planeeringula- väärtuslikud põllumajandusmaad ja nende tingimu-
henduse elluviimisega kaasnevaid mõjusid erinevate külade kaupa. Märgime, sed olenemata võimalikest tulevikus vastu võetava-
et Maaeluministeeriumi poolt tehtud analüüsi põhjal nähtub, et üldplaneerin- test riiklikest seadustest ning neis sisalduvatest kri-
guga ei kavandata määrata väärtuslikeks põllumajandusmaadeks rida suure- teeriumitest. Üldplaneeringu kohasel tasemel on
maid põllumajandusmaa massiive, mis paiknevad soode läheduses (Hindaste KSH-s seda ka hinnatud. Üldplaneeringu ja selle
külas paiknev massiiv), metsamassiivide keskel (Elbiku ja Keedika külas paikne- juurde kuuluva KSH on kooskõlastanud erinevad
vad massiivid), samuti tiheasustusalade läheduses (Kärbla, Saunja, Võntküla, koostöötegijad, sh ka Maaeluministeerium.
Vidruka külades ja Risti aleviku lähistel olevates külades paiknevad massiivid).
Väärtuslike põllumajandusmaade kaitsel on maakasutusküsimuste hilisemal kä-
sitlemisel oluline mõju. Sellest tulenevalt on Maaeluministeerium seisukohal,
et üldplaneeringut käsitlevates dokumentides tuleks väärtuslikuks põllumajan-
dusmaaks mittemääramist põhjendada, käsitledes seejuures võimalikult üksi-
kasjalikult põhjuseid ja huvisid, sealhulgas avalikke huvisid, mis kaaluvad üles
väärtusliku põllumajandusmaa säilitamise avaliku huvi. Lisaks palume hinnata
sellega kaasnevaid mõjusid ka KSH aruande jaotises 3.2.3. See annab meie ar-
vates nii kohaliku omavalitsuse üksusele kui ka riigile selguse ja kindluse, et
üldplaneeringuga määratavad väärtuslikud põllumajandusmaad saavad ajatu
kaitse ning nende võimalik hõlmamine muul otstarbel oleks minimeeritud.
22
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
2) Seletuskirja jaotises 3.8.8 „Sademeveesüsteemid“ on toodud põhimõtted sa- Arvamust arvestatakse osaliselt. Ptk 3.24. lisatakse
demeveesüsteemide edasisel arendamisel. Ühe tingimusena on ette nähtud, et järgnevad laused: "Ehitamist puudutavates menet-
sellega seotud arengute kavandamisel tuleb kombineerida maaüksusepõhised lustes tuleb igakordselt lähtuda konkreetse aja-
sademeveelahendused piirkondlike lahendustega. Jaotises on märgitud, et üld- hetke maaparandusobjektide seisust, mida tuleb
juhul ei ole võimalik juhtida arendusalade sademevett riigitee kraavidesse, kuid vaadata asjakohasest registrist või Maa-ameti kaar-
see on võimalik vaid põhjendatud juhtudel koostöös Transpordiametiga dirakendusest. Lisavee (väljapool maaparandussüs-
Soovime preventatiivselt juhtida tähelepanu viimasel ajal palju probleeme teki- teemi koondatud vesi) juhtimine maaparandussüs-
tanud küsimusele, mis on seotud lisavee maaparandussüsteemi juhtimisega. teemi eesvoolu või kuivenduskraavi tuleb kooskõ-
Selgitame, et maaparandusseaduse § 53 kohaselt võib tulla kõne alla ka väljas- lastada Põllumajandus- ja Toiduametiga.". Juhime
pool maaparandussüsteemi koondatud vee ehk lisavee juhtimine maaparan- tähelepanu, nagu oleme teinud seda juba alates
dussüsteemi. Peame vajalikuks osundada, et sellisel juhul peab ehitusloa või lähteseisukohtade staadiumist, et üldplaneeringu
muu loa andja kooskõlastama ehitusprojekti või taotluse, mille kohaselt soovi- koostamisel on arvestatud võimalikult suures ulatu-
takse juhtida väljaspool maaparandussüsteemi koondatud vesi (lisavesi) ees- ses põhimõtet mitte esitada tekstis ja joonistel ei
vooluvõi kuivenduskraavi, Põllumajandus- ja Toiduametiga. esitata kehtivaid õigusakte ja piirnaguid kuna neid
Lisaks sellele tuleb lisavee maaparandussüsteemi juhtimise puhul arvestada ei kehtestata üldplaneeringuga. Varasemast prakti-
maaparandussüsteemi hoiutööde mahu ning sellega seotud hoiukulude suure- kast on mitmeid näiteid, kus seadusesäte muude-
nemisega. Maaparandusseaduse § 53 lõikes 9 on sätestatud, et kui selle maa- takse, kuid selle varasem sissekandmine üldplanee-
parandussüsteemi, millesse lisavett juhitakse, ühishoiuks on moodustatud ringusse tektitab kas segadust või selle edasi kehti-
maaparandusühistu, osaleb maaparandussüsteemi lisavett juhtiv isik maapa- mise.
randushoiukulude katmisel Põllumajandus- ja Toiduameti määratud ulatuses.
Samas muul juhul ehk olukorras, kus maaparandusühistut ei ole moodustatud,
peab lisavett juhtiv isik arvestama kohustusega korraldada maaparandushoiu-
tööde eest tasumise muudel asjaõigusseadusest tulenevatel alustel. See tähen-
dab, et igal juhul peaks isik, kes ehitustegevuse käigus või ehitamise tulemu-
sena hakkab juhtima sadevett maaparandussüsteemi, teadma, et tal lasub ko-
hustus tasuda lisavee juhtimisega kaasnevad maaparandushoiu kulud. Eelnevat
silmas pidades ning juhuks, kui lisavee maaparandussüsteemi juhtimise vajadus
peaks tekkima, soovitame üldplaneeringus käsitleda ka lisavee maaparandus-
süsteemi juhtimisega seotud nõudeid ning sellega kaasnevaid maaparandus-
hoiu kulude tasumise kohustusi.
11 Diana Saarniit, Palume muuta Läne-Nigula valla üldplaneeringus maa juhtotstarvet tootmis- Arvamust arvestatakse. Viidatud katastriüksusele
Mairo Saarniit, maast elamumaaks, meile kuuluva Nagimäe kool katastriüksuse osas, katastri- kavandatakse üldplaneeringus maalise asustuse
15.09.2021 tunnusega 55201:001:0214. Kuna plaanime sinna endale elumaja ehitada.
23
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
maa-ala juhtotstarve mis muuhulgas võimaldab ela-
mute kavandamist.
12 Põllumajandus- Oleme seisukohal, et planeering ei kajasta maaparandussüsteeme ja nendest Kogu arvamust arvestatakse osaliselt. Ptk 3.24. lisa-
ja Toiduamet, tulenevaid nõudeid vajalikul määral. Alljärgnevalt selgitame oma seisukohta. takse järgnevad laused: "Ehitamist puudutavates
06.08.2021 nr Üldplaneeringu alusel, vastavalt sellele, kas ehitamist kavandatakse detailpla- menetlustes tuleb igakordselt lähtuda konkreetse
6.2-1/6788-1 neeringu kohustusega alale või mitte, koostatakse detailplaneeringuid või an- ajahetke maaparandusobjektide seisust, mida tuleb
takse projekteerimistingimusi. Seetõttu on oluline, et lisaks üldplaneeringuga vaadata asjakohasest registrist või Maa-ameti kaar-
kavandatavatele tegevustele kajastaks üldplaneering ka olemasolevat olu- dirakendusest. Lisavee (väljapool maaparandussüs-
korda. Olemasoleva olukorra kirjeldamine on vajalik eelõige kohalikele elani- teemi koondatud vesi) juhtimine maaparandussüs-
kele ja teistele isikutele, kes planeeringu alal tegevusi kavandavad kui ka pla- teemi eesvoolu või kuivenduskraavi tuleb kooskõ-
neeringu korraldajale ehk kohalikule omavalitsusele edasises loamenetluses. lastada Põllumajandus- ja Toiduametiga.".
Juhime tähelepanu, et maaparandusseadusest tulenevalt kehtib maaparandus- Juhime tähelepanu, nagu oleme teinud seda juba
süsteemide reguleeriva võrgu maa-alal ja maaparandussüsteemide eesvoolu alates lähteseisukohtade staadiumist, et üldplanee-
kaitsevööndis mitmeid piiranguid, millega tuleb maakasutajal juba oma tege- ringu koostamisel on arvestatud võimalikult suures
vuste kavandamise varajases staadiumis arvestada. ulatuses põhimõtet mitte esitada tekstis ja joonistel
Maaparandusseadusest ei tulene mitte ainult ehitusõiguse andmisega seotud ei esitata kehtivaid õigusakte ja piiranguid kuna
nõuded. Kõik tegevused, mis võiksid kahjustada maaparandussüsteemi toimi- neid ei kehtestata üldplaneeringuga. Varasemast
mist, on vaja eelnevalt kooskõlastada PTA-ga. Ka selliste ehitiste kavandamine, praktikast on mitmeid näiteid, kus seadusesäte
milleks ehitusluba ei anta ja ehitusteatist ei esitada, tuleb maaparandussüs- muudetakse, kuid selle varasem sissekandmine
teemi reguleeriva võrgu maa-alal ja eesvoolu kaitsevööndis kooskõlastada PTA- üldplaneeringusse tekitab kas segadust või sätte
ga. Need tegevused on vaja kajastada üldplaneeringu seletuskirjas. edasi kehtimise.
Teavitame, et üldplaneeringus peab olema kajastatud olemasolevate maapa- Samuti selgitame, et üldplaneering kogu ulatuses -
randussüsteemide toimimist tagavad meetmed (sh maaparandussüsteemide igasse peatükki ristviitamine ja tingimuste kooska-
terviklikkuse säilitamine) ning ruumilise planeerimise põhimõtted maaparan- sutuse sissetoomine teeb üldplaneeringu käsitle-
dussüsteemide aladel, kus kavandatakse maakasutuse muutmist ja ehitusõi- mise oluliselt keerulisemkas.
guse laiendamist. Maaparandussüsteemidega hõlmatud maa-alal tuleb arves- Üldplaneeringu ja selle juurde kuuluva KSH on koos-
tada kõlastanud erinevad koostöötegijad.
maaparandusseadusest (edaspidi ka MaaParS) tulenevalt maaparandussüstee-
mide toimimist tagavate meetmetega ning eesvoolude puhul looduskaitse- ja
veeseadusest tulenevate veekogudele kehtivate piirangutega
24
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
Tuginedes planeerimisseaduse § 87 lõikele 2 ja tutvunud Lääne-Nigula valla
üldplaneeringuga ja KSH aruandega esitame alljärgnevad ettepanekud üldpla-
neeringu täiendamiseks selliselt, et see vastaks planeerimisseaduse § 75 lõike 1
punktis 28 sätestatud üldplaneeringu ülesandele.
1. Palume peatükis 3. Planeeringulahendus ja selle alapeatükis 3.3.2. Üldised
ehituspõhimõtted hajaasustusalas viidata maaparandusseadusest tulenevatele
piirangutele. Hajaasustusala käsitledes on oluline tingimustes välja tuua, et
(hoonete) ehitamisel maaparandussüsteemi maaalale peab olema tagatud ole-
masolevate maaparandussüsteemide säilimine ja jätkusuutlik
toimimine. Palume täiendada tingimuse loetelu järgnevalt.
• Hajaasustusalal maaparandussüsteemi maa-alale (ehitus)tegevuse kavanda-
misel tuleb arvestada seal paiknevate maaparandussüsteemidega.
2. Alapeatükis 3.8.4.2. Päikeseenergeetika tuleb viidata ka maaparandusseadu-
sest tulenevatele piirangutele. Päikeseparkide kavandamisel tuleb arvestada
maa-alal paiknevate maaparandussüsteemi rajatistega, sealhulgas drenaažiga
(MaaParS § 47 - § 50).
• Maaparandussüsteemi maa-alale päikeseenergiajaamade kavandamisel tuleb
arvestada, et maaparandussüsteemide töövõime peab säilima.
3. Peatükis 3.17. Väärtuslike põllumajandusmaade ja maastike määramine ning
nende kaitse-ja kasutustingimuste seadmine ja selle alapeatükis 3.17.1. Väär-
tuslike põllumajandusmaade määramine täiendada tingimuse loetelu järgne-
valt.
• Väärtuslikel põllumajandusmaadel paiknevad maaparandussüsteemid tuleb
hoida korras ja tagada nende terviklikkus.
• Väärtuslikule põllumajandusmaale taastuvenergia tootmisalade kavandami-
sel tuleb arvestada maa-alal paiknevate maaparandussüsteemi rajatistega,
sealhulgas drenaažiga.
4. Peatükis 3.24. Maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsen-
duste määramine palume lähtuda üldiste põhimõtete ja tingimuste kirjeldami-
sel maaparandusseadusest.
Teeme ettepaneku lisada tingimuste loetelu järgnevalt.
• Maaparandussüsteemi maa-alal (ala, millel paikneb reguleeriv võrk, vastavalt
kuivendus- või niisutusvõrk) tuleb arvestada maaparandussüsteemide
25
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
toimimist ja terviklikkust tagavate meetmetega vastavalt maaparandusseadu-
ses sätestatule.
• Maavaldaja ei tohi oma tegevusega takistada vee voolu maaparandussüstee-
mis ega tekitada muu tegevusega kahju teistele maavaldajatele. Maaparandus-
süsteem kuulub maa juurde, millel see asub ning maaomanikul lasub kohustus
tagada tema maal paiknevate kraavide (sh eesvoolude), dreenide ja drenaaži-
kollektorite (sh kollektoreesvoolude), drenaažikaevude ja teiste
maaparandussüsteemi rajatiste korrashoid ning toimimisvõime.
• Lähtudes maaparandusseadusest tuleb eesvoolu kaitsevööndis tehtavate
tööde, maaparandussüsteemi maa-alale muu ehitise ehitamise ja heitvee im-
mutamise, maaparandussüsteemi lisavee juhtimise ning maaparandussüsteemi
maa-alal asuva kinnistu maakorraldustoimingu (sealhulgas siht- või kasutusots-
tarbe muutmise) korral saada luba või kooskõlastus Põllumajandus- ja Toidua-
metilt. Samuti on keelatud ilma Põllumajandus- ja Toiduameti loata drenaaži-
süsteemi maa-alale lasta kasvada või istutada puittaimi, sealhulgas rajada lühi-
kese raieringiga madalmetsa.
• Maaparandussüsteemi tohib rekonstrueerida või uut ehitada vaid Põlluma-
jandus- ja Toiduameti loal. Maaparandussüsteemide projektdokumentatsioon
(sealhulgas drenaažkuivenduse teostusjoonised) on leitav Põllumajandus- ja
Toiduameti arhiivist.
• Üldplaneeringu kaardile kantud olemasolevate maaparandussüsteemidega
aladele (nt drenaažkuivendussüsteemid, kraavkuivendus või kogujakraavid)
ehitusõiguse kavandamisel tuleb arvestada eesvoolude ehituskeeluvöönditega.
Kanda kaardile maaparandussüsteemi maa-alale lisaks ka eesvoolud (eraldi
eesvool ja riigi poolt korrashoitav ühiseesvool). Vastav
detailplaneering või ehitusprojekt kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduame-
tiga.
Maaparandussüsteemiga alal peab igasuguse ehitustegevuse puhul olema ta-
gatud kogu maaparandussüsteemi häireteta toimimine.
26
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
6. Alapeatükis 3.8.8. Sademeveesüsteemid tuleb viidata ka maaparandusseadu-
sest tulenevatele piirangutele. Koondatud sademevee juhtimine maaparandus-
süsteemi rajatistesse on lubatud vaid Põllumajandus- ja Toiduameti loal või
kooskõlastusel. (MaaParS § 47 - § 50, § 53).
Sademevee ärajuhtimiseks lahenduste leidmisel tuleb arvestada, et mitmed sa-
demevee juhtimiseks tuleb saada Põllumajandus- ja Toiduameti luba. Vajadusel
tuleb eesvool eelnevalt rekonstrueerida. Samuti tuleb arvestada, et maaparan-
dussüsteemi lisavee juhtimisel tuleb lisavee juhtijal osaleda maaparandushoiu-
kulude katmisel. Lisavesi on väljastpoolt maaparandussüsteemi koondatud
vesi, mis juhitakse maaparandussüsteemi eesvoolu või kuivenduskraavi või kui-
vendusvõrgu maa-alusesse torustikku.
• Koondatud sademevee ja muu vee juhtimine maaparandussüsteemi rajatis-
tesse on lubatud vaid Põllumajandus- ja Toiduameti loal või kooskõlastusel.
Ka muude tegevuste korral peale ehitiste kavandamise ( lisavee juhtimine maa-
parandussüsteemidesse, maade metsastamise…jne.) on vajalik Põllumajandus-
ja Toiduametiga kooskõlastamine.
Põllumajandus-ja Toiduamet jääb ootama Lääne-Nigula Vallavalitsuse tagasisi-
det tuginedes Planeerimisseaduse § 87 lõige 9-le.
13 Riigi Kinnis- Riigi Kinnisvarale kuulub Pürksi keskuse 10b (52001:005:0176) kinnistu. Palume Arvamust ei arvestata. Lähtutakse kehtivast detailp-
vara, koostamisel oleva üldplaneeringuga antud kinnistu maa-ala juhtfunktsiooniks laneeringust, millega on kavandatud ühiskondlikud
20.09.2021 määrata segahoonestusega maa-alaks. Riigi Kinnisvara AS-i arvates võimaldab hooned.
segahoonestuse maa-ala määramine kinnistu paindliku kasutamise ja arenda-
mist olukorras, kus ei ole selge riigi vajadus antud kinnisu suhtes. Hetkel puu-
dub vajadus antud kinnistut kasutada ühiskondlike ehitiste maana.
14 Ain Talviste, 1. Planeerida Allikmaa külas Allikmaa tee äärde KÜ 43601:001:0405 1,82 ha Arvamust arvestatakse osaliselt. Korrigeeritakse
01.09.2021 suurusele osale elamumaa, 4 elamukrunti + juurdesõiduee Allikmaa teelt. väärtuslike põllumajandusmaa piirjoont. Ala ei mää-
Kruntide suurus ca 4550 m2 - juurdesõidutee. rata tiheasustusega alaks, kuid sellele jääb maalise
Selleks muuta maatulundusmaa (looduslik rohumaa) 1, 82 ha elamumaaks. asustuse juhtotstarve, mis võimaldab kavandada
Allikmaa tee äärde on kujunenud elamumaad kuni loodava üksuseni. Kõrval elukondlike hoonetega hoonestatavaid maaüksu-
Tooma tänava 5 elamukrunti. See jätkaks elamute ehitust Allikmaa tee äärde seid minimaalse suurusega 0,5 ha.
kuna mõlemal pool teed on elamud ja kaks vana talu südant, Aru, Aaviku.
Raudtee poole Aru ja Aaviku ning raudtee vahele on planeeritud kaks elamu
27
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
krunti. See moodustaks terviku. Kogu piirkond jääb bussipeatuse ja tulevase
raudteejaama lähedale.
2. Ülejäänud 1,31 ha maale saab rajada päikesepargi, mis varustaks rohelise Arvamust ei arvestata. Üldplaneeringus ei määrata
energiaga ümbruskonna majapidamisi. päikeseparkide alust maad. Päikesepargi rajamine
saab toimuda päikeseenergia rajamise nõuete ko-
haselt.
15 Tenno Laane- 1. Palun määrata Liikluse maa-alana Lisal 1 punaste joontega märgitud planee- Arvamust arvestatakse osaliselt. Väärtusliku põllu-
mets, ritavad juurdepääsu tagavad erateed Hansu-kalda talule, Kala talule, Kase ta- majandusmaa piiri korrigeeritakse. Erateid ei mää-
30.09.2021 lule ja Kaltre talule. Palun korrigeerida väärtusliku põllumajandusmaa piire ka- rata üldplaneeringuga, samuti liikluse maa-ala juh-
tastril 34202:002:0470, et eemaldada võimalik vastuolu planeeritava juurde- totstarvet väljaspool tiheasustust.
pääsuteega, mis on toodud Lisal 1.
2. Palun eemaldada väärtusliku põllumajandusmaa määratlus katastritelt Arvamust arvestatakse osaliselt. 0363-katastriüksus
34202:002:0363 ja 34201:001:0472. on aeg-ajalt osaliselt üleujutatav, sellelt eemalda-
takse väärtusliku põllumajandusmaa tähistus. 0472-
katastriüksus on tootmise maa-ala, millele polegi
väärtuslikku põllumajandusmaad planeeritud.
3. Palun määrata Liikluse maa-alana Lisal 2 märgitud planeeritav avalik parkla, Arvamust ei arvestata. Parklad on esitatud punkt-
mis on toodud Üldplaneeringus paatide veeskamise koha tarbeks Laastre paisu leppemärgina, neid ei esitata liikluse maa-alana.
piirkonnas.
4. Palun määrata Lisal 3 Selli katastril toodud ala Segahoonestusalana. Arvamust arvestatakse.
16 Nõva osavalla- 1. Muuta Nõmmemaa külas osad põllud väärtuslikeks põllumaadeks, et säili- Arvamust arvestatakse osaliselt. Viidatud maa-alad
kogu ettepane- tada külas põllu-, heina- või karjamaad (küla piirneb mõlemalt poolt rabaga määratakse väärtuslikuks põllumajandusmaaks. Vii-
kud, ning seega ei ole võimalik põllumaa osa juurde tekitada), samuti säilitada sel- datud rajad määratakse üldplaneeringus matkara-
13.09.2021 lega külale iseloomulik vaade. Kaart manuses. jana.
2. Merele juurdepääse võiks olla rohkem. Rannakülas on mitmed endised juur- Arvamust arvestatakse, tootmismaa juhtotstarve
depääsuteed suletud eramaade omanike poolt. Hetkel on seal veel maid, kus võetakse maha. Tegemist ei ole tiheasustusalaga,
on metsaradade näol merele juurdepääsud olemas. Kui kunagi tulevad nendele seega elamumaad ei määrata, tegu on maalise asu-
maadele peale arendused, siis oleks osa teedest juurdepääsudena võimalik säi- tuse alaga.
litada, kui need teed on üldplaneeringus ära märgitud.
17 Lääne-Nigula Variku töökojas vastas on üks tootmismaa katastriüksus üldplaneeringus ela- Arvamust arvestatakse. Maaüksusele määratakse
Vallavalitsuse mumaaks muutmata. See muudatus tuleks sisse viia. (katastriüksus maalise asustuse juhtotstarve, mis muuhulgas või-
ettepanek, 44101:001:0748) maldab elamute püstitamist.
22.07.2021
28
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
18 Vallavalitsuse Lääne-Nigula Vallavalitsus teeb ettepaneku muuta vastuvõetud Lääne-Nigula Arvamust arvestatakse ning lahendust korrigeeri-
13.07.2021 is- valla üldplaneeringu punkte 3.6.2 „Kohalike teede määramine“; 3.25 Avalikes takse vastavalt esitatud redaktsioonile.
tungi protokol- huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise
liline otsus vajaduse märkimine“ ja 4 „Üldplaneeringu elluviimine“ vastavalt allpool esita-
tud redaktsioonile (ettepanek lisatud protokollile).
19 Aino Konrad, Üldplaneeringu eelnõus on kavandatud planeerida Marimetsa Looduskaitsea- Arvamust ei arvestata. Kullamaa Osavallakogu on
21.05.2021 lale KLO 1000215 erametsamaale kergliiklustee, mustkattega tee, matkarajad, menetlenud analoogset ettepanekut 11.11.2020
20 Tiiu Korpus, vaatetornid, infotahvlid või muud tegevused. Kustutada üldplaneeringus minu koosolekul ja otsustas jätta 3420009 Liivamäed-Silgi
20.05.2021 erametsamaale kavandatud planeeritavad kergliiklusteed, mustkattega teed, tee 5,16 km avalikult kasutatavate erateede nime-
21 Eidi Maripuu, matkarajad, vaatetornid, infotahvlid ja muud sarnast – erametsamaa omanikud kirja. Ettepanekust ei selgu millistest objekte (kerg-
21.05.2021 ei soovi eraomandi koormamist ja ei sõlmi lepinguid. Tuleb lähtuda säästvast liiklustee, mustkattega tee, matkarajad, vaatetor-
22 Andres looduskeskkonna ja majanduskeskkonna tekkivatest negatiivsete mõjude kait- nid, infotahvlid...) või erametsamaid on silmas pee-
Saalmaa, sevajadusest. tud. Üldplaneering määrab võimalike avalike objek-
20.05.2021 tide üldised asukohad ning on saanud seejuures
Keskkonnaameti kooskõlastuse. Objektide (nt avalik
puhketaristu) elluviimiseks algatatakse eraldi ehi-
tusprojekti/planeeringu menetlus ning selle käigus
lahendatakse muuhulgas maasuhteid puudutav.
23 Uno Korpus Lääne- Nigula valla üldplaneeringu eelnõus on minu kinnistule, põllumaale Nimetatud tegevusi antud kinnistutele ei ole märgi-
20.05.2021 44101:001:0701 ja 44101:001:0022, kantud planeeritav kergliiklustee, mat- tud, seega saab lugeda et arvamust arvestatakse.
karada või muud tegevused.
Kustutada minu kinnistutelt planeeritav kergliiklustee, matkarada ja muud ka-
vandatavad tegevused . Põllumaal puudub tee vajadus ja samu lepingu vajadus
puudub.
24 Keskkonnami- Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 3.5. Detailplaneeringu koostamise kohus- Arvamust arvestatakse. Asendame "tolm" mõistega
nisteerium, tusega alade või juhtude määramine on toodud detailplaneeringu koostamise "saasteained välisõhus".
13.10.2021 nr kohustusega juhud punktide kaupa. Teeme ettepaneku lisada punkti 2 kahju-
liku välismõju näidete loetelusse ka välisõhu saasteained.
29
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
7-15/19/2885- Teeme ettepaneku täpsustada üldplaneeringu seletuskirja peatükis 3.18. Met- Arvamust arvestatakse. Ptk 3.18. lisati viimaseks
14 sade majandamise üldised põhimõtted toodud lõigu viimast lauset Juhul, kui lauseks "Juhul, kui metsaala ei käsitleta üldplanee-
metsaala ei käsitleta üldplaneeringus või mõnes teises arengudokumendis ringus või mõnes teises arengudokumendis väärtus-
väärtusliku metsa või KAH (kõrgendatud avalik huvi) alana, ei piirata metsa ma- liku metsa või KAH (kõrgendatud avalik huvi) alana,
jandamist, vaid seatakse tingimused raie järgseteks tegevustest nagu laoplat- ei piirata metsa majandamist."
side korrastamine, kokkuveo teede tasandamine ja metsa uuendamine. Hetkel
jääb see mõnevõrra ebaselgeks – kas mingeid tingimusi kavatsetakse seada pla-
neeringuga või mingi muu korraga. Sealjuures juhime tähelepanu sellele, et
laoplatside korrastamine, metsa uuenemise tagamise kohustus ning paljud
muud aspektid on juba reguleeritud metsaseadusega.
Et tagada metsade majandamise kohta seatavate täiendavate tingimuste täit- Arvamust arvestatakse osaliselt. Üldplaneering vor-
mine, soovitame asjassepuutuvaid metsaomanikke teavitada ning tagada tingi- mistatakse ja esitatakse vastavalt vormistamis-
mustega kaetud alade ruumiandmete jõudmine Keskkonnaametisse, kelle üle- nõuete määrusele. Peale üldplaneeringu kehtesta-
sanne on metsaressursi arvestuse riikliku registri ehk metsaregistri haldamine. mist saavad ruumiandmed vastavalt korrale amet-
Selgitame, et kui metsa omanik soovib metsa majandada, siis teatud tegevuste kondadele kättesaadavaks ja vastavast kaardikihist
osas (näiteks v.a valgustusraie) tuleb omanikul esitada Keskkonnaametile met- saab vastavad alad. Eraldi kõiki katastriüksuste tea-
sateatis (metsaseadus § 41). Teisalt on juhtumeid, kus väikesemahulise raie pu- vitamist ei tehta, kuna kehtiv õigus seda ei nõua.
hul seda teha pole vaja (metsaseadus § 41 lõige 14). Üldplaneeringu elluviimise
seisukohast on oluline, et üldplaneeringus sätestatu oleks vajadusel ühildatud
metsaregistriga ning omanikud tingimustest teadlikud.
Teeme ettepaneku peatükis 3.17.2. Väärtuslike maastike määramine toodud Arvamust arvestatakse. Viidatud lõik sõnastatakse
väärtuslike loodus- ja kultuurmaastike säilitamise üldise põhimõtte - tööstus-ja järgnevalt: "tööstus-ja majandushooned planeeri-
majandushooned planeeritakse ning ehitatakse piirkonda, kus nad avaldavad takse ning ehitatakse piirkonda, kus nad avaldavad
võimalikult vähe negatiivset mõju väärtusliku maastiku üldilmele lõppu lisada võimalikult vähe negatiivset mõju väärtusliku maas-
ning tagavad keskkonnakvaliteedi nõudeid. tiku üldilmele ja tagavad keskkonnakvaliteedi nõu-
ded".
KSH aruande peatükis 3.4.4 Jäätmemajandus ja jääkreostusobjektid on käsitle- Arvamust ei arvestata. Tegemist on informatiivse
tud Saksamaa norme lõhnahäiringu reguleerimisel. Soovitav on need esitada andmestikuga, mida ei kehtestata üldplaneerin-
ainult viitena või eraldi lisana, tekstis käsitletuna on need normid eksitavad. guga. Eelnevast lähtuvalt ei leia KSH koostaja, et
andmestik tuleks esitada eraldi lisana.
Juhime tähelepanu, et KSH aruande peatükis 3.5 Sotsiaalmajanduslik keskkond Arvamust arvestatakse. Atmosfääriõhu kaitse sea-
(lk 171) toodul lausest Soomes teostatud peenosakeste mõõtmistulemuste… ei duse ja ka viidatud allikate kohaselt on
ole aru saada, millise suurusega osakesi on mõeldud. Palume täpsustada
30
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
peenosakesed PM10 (osakesed diameetriga kuni 10
μm). Aruannet täiendatakse.
Palume korrigeerida KSH aruande peatükis 3.5 Sotsiaalmajanduslik keskkond Arvamust arvestatakse. Sõnastust korrigeeritakse
(lk 172) toodul lause Lõhna osa ei ole Eestis kehtestatud piirväärtust… sõnas- järgnevalt:
tust Lõhna osas ei ole Eestis kehtestatud piirväärtust,
määratletud on lõhnaaine häiringutase, milleks loe-
takse olukorda, mil vastuvõtja juures esineb aasta
jooksul lõhnatunde rohkem kui 15 % aastatundidest
st 1314 h/a ehk rohkem kui 54,75 d/a.
31
LÄÄNE-NIGULA VALLAVOLIKOGU
OTSUS
Pürksi küla / Birkas 28.06.2021 nr 29
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu vastuvõtmine,
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande
nõuetele vastavaks tunnistamine ning
üldplaneeringu avalikule väljapanekule suunamine
Lääne-Nigula Vallavolikogu 20.09.2018 otsuse nr 79 „Lääne-Nigula valla üldplaneeringu
koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ alusel on Lääne-Nigula
Vallavalitus korraldanud Lääne-Nigula valla üldplaneeringu (ÜP) ja selle keskkonnamõju
strateegilise hindamise (KSH) koostamise.
Planeeringu koostamisel konsulteeris Lääne-Nigula valda AB Artes Terrae OÜ ja OÜ Artes
Terrae (Keskkonnamõju strateegilise hindamise viis läbi Alkranel OÜ).
ÜP ja KSH eelnõu avalik väljapanek toimus 24.08.-24.09.2020. Lääne-Nigula vallavalitsuses
Taeblas, Noarootsi- Nõva-, Kullamaa- ja Martna osavallavalitsuses ning teeninduskeskustes
Ristil ja Linnamäel nende lahtiolekuaegadel E-N kl 8-16.30 ja R kl 8-14.
Avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud toimusid 16.10.2020 Palivere koolimajas kell
12:00 ja Martna osavallavalitsuses kell 15:00; 17.10.2020 Noarootsi osavallavalitsuses kell
10:00, Nõva osavallavalitsuses kell 13:00 ja Risti koolimajas kell 16:00; 23.10.2020 Kullamaa
osavallavalitsuses kell 12:00 ja Linnamäe arenguseltsi (LAS) majas kell 15:00; 24.10.2020
Taeblas Lääne-Nigula vallamajas kell 10:00, Ettevõtjatele kell 13:00, Külaseltsidele/MTÜ-dele
kell 15:00. Lääne-Nigula Vallavalitsus tegi 15.06.2021 istungil Lääne-Nigula Vallavolikogule
(edaspidi vallavolikogu) ettepaneku (protokoll nr 2-1/21-16) tunnistada nõuetele vastavaks
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne ja
üldplaneering vastu võtta.
Tutvunud üldplaneeringuga leiab vallavolikogu, et üldplaneeringu koostamisel on arvestatud
keskkonnamõju strateegilisel hindamisel tehtud järeldustega ning üldplaneering on koostatud
kujul tervikuna vastavuses seaduse ja valla ruumilise arengu eesmärkidega. Vallavolikogu on
teadlik PlanS § 76 lõikes 1 ja 2 nimetatud isikute poolt esitatud märkustest ja ettepanekutest,
mis on tehtud KSH kohta. Esitatud märkuste alusel on KSH-d selle koostaja poolt täiendatud.
Vallavolikogu leiab, et KSH otsene vastuolu õigusaktiga puudub. Puudub ka teadmine sellise
informatsiooni osas, mis võiks mõjutada KSH aruande lõppjäreldusi ja sellest tulenevalt võiks
üldplaneeringu elluviimisel eeldatavalt kaasneda oluline ebasoodne keskkonnamõju, mida
üldplaneeringu koostamisel ei ole osatud arvesse võtta.
Vallavolikogu on teadlik esitatud ettepanekutest, mida üldplaneeringu koostamisel ei ole
arvesse võetud. Esitatud kooskõlastuste, ettepanekute, seisukohtade ja vastuväidete osas on
kujundanud oma seisukohad üldplaneeringu koostaja ja Lääne-Nigula Vallavalitsus. Neid
arvestades vallavolikogu leiab, et seisukohad erinevate huvide (sh avalike huvide) arvestamise
või mittearvestamise osas on kaalutletud ja üldplaneering on valmis avalikkusele
tutvustamiseks. Eeldused üldplaneeringu kehtestamiseks tuleb luua ja võimalikud vastuolud
tuleb lahendada edasise menetluse käigus üldplaneeringu avaliku väljapaneku ja avalike
arutelude tulemusena. Planeerimisseaduse § 86 lg 1 kohaselt teeb volikogu pärast
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande tulemuste lisamist üldplaneeringusse
üldplaneeringu vastuvõtmise otsuse.
Planeerimisseaduse § 86 lg 2 kohaselt kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu üldplaneeringu
vastuvõtmisega, et üldplaneering vastab õigusaktidele ning üldplaneering on koostatud
vastavuses valla ruumilise arengu eesmärkidega ning üldplaneeringu koostamisel on võetud
arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi.
Tulenevalt eeltoodust ja võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 42 lg 6, planeerimisseaduse § 86, § 87 ja § 88 ning
kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 32 Lääne-Nigula Vallavolikogu
o t s u s t a b:
1. Tunnistada nõuetele vastavaks Lääne-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne.
2. Võtta vastu Lääne-Nigula valla üldplaneering.
3. Lääne-Nigula Vallavalitsusel korraldada vastavalt planeerimisseadusele Lääne-Nigula
valla
üldplaneeringu avalik väljapanek ja avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud.
4. Otsus jõustub teatavakstegemise hetkest.
5. Üldplaneeringu vastuvõtmine on menetlustoiming. Menetlustoimingud on vaidlustatavad
koos haldusaktiga, milleks on kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus.
/allkirjastatud digitaalselt/
Neeme Suur
vallavolikogu esimees
Üldplaneeringu materjalid Lääne-Nigula valla kodulehel:
https://www.laanenigula.ee/uldplaneering
2
LÄÄNE-NIGULA VALLAVALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Taebla 16.11.2021 nr 2-1/21-32
Algus kell 9:00
Lõpp kell 13.10
Juhatas vallavanem Janno Randmaa.
Protokollis vallasekretär Kersti Lipu.
Istungist võtsid osa: Janno Randmaa, Taivo Kaus, Aivi Heinleht, Kairi Seiton, Urmas Muld, Varje
Paaliste, Katrin Viks ja Aivo Hirmo.
Kutsutud: teede- ja kommunaalnõunik Olev Peetris (p 1, 2, 27), finantsnõunik Jaan Soots (p 3-5),
arendusnõunik Maila Pardla (p 6-8), sotsiaalosakonna juhataja Tuuli Varik (p 9-11), haridusnõunik
palmi Lahe (p 12- 14), ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja Heikki Salm (15- 18).
Arutlusel olnud küsimused ja nende kohta tehtud otsused:
1. Hajaasustuse programmist toetuse taotleja aruande kinnitamine
Ettekandja Olev Peetris.
Ühehäälselt otsustati: Anda korraldused 2-3/21-502, 2-3/21-503, 2-3/21-504.
2. Väikehanke „Haava tänava ehitus Palivere alevikus“ tulemuse kinnitamine
Ettekandja Olev Peetris.
Ühehäälselt otsustati: Tunnistada edukaks Lääne Teed OÜ pakkumus maksumusega 7 047,60 eurot
koos käibemaksuga.
3. 2022. aasta vallaeelarve koostamise lähteseiskohtade kinnitamine
Ettekandjad Janno Randmaa, Jaan Soots.
Toimus arutelu.
Ühehäälselt otsustati: Kinnitada 2022.a vallaeelarve koostamise lähteseisukohad (lisatud
protokollile).
4. Lääne-Nigula valla 2022.a eelarve eelnõu koostamiseks võetud hinnapakkumise heaks
kiitmine
Ettekandjad Janno Randmaa, Jaan Soots.
Toimus arutelu.
Ühehäälselt otsustati: Kiita heaks Agree OÜ pakkumine, maksumusega 4404 eurot koos
käibemaksuga.
5. Investeerimislaenu väikehanke tulemuse kinnitamine
Ettekandja finantsjuht Jaan Soots.
Vallavolikogu poolt vastu võetud eelarvestrateegias on ette nähtud laenu võtmine käesoleval aastal
summas 2 309 500 eurot. Hinnanguliselt on tegelik laenuvajadus 2 000 000 eurot. Hinnapakkumisi
1
Lääne-Nigula Vallavalitsuse 16.11.2021 protokoll nr 32
laenu võtmiseks küsiti viielt pangalt: Swedbank, SEB, Luminor, Cooppank ja LHV. Pakkumise esitas
Luminor Bank AS - 6 kuu EURIBOR+ 0.91%.
Ühehäälselt otsustati: Sõlmida laenuleping Luminor Bank AS-ga.
6. Volikogu otsuse eelnõu „AS-le Eesti Post vallavara tasuta kasutusse andmine“
Ettekandja Maila Pardla.
Ühehäälselt otsustati: Kiita otsuse eelnõu heaks ja esitada see volikogule.
7. Volikogu otsuse eelnõu „DPD Eesti ASile vallavara tasuta kasutusse andmine“
Ettekandja Maila Pardla.
Ühehäälselt otsustati: Kiita otsuse eelnõu heaks ja esitada see volikogule.
8. Ettevõtlustoetuse aruande esitamise tähtaja pikendamine
Ettekandja Maila Pardla.
Ühehäälselt otsustati: Anda korraldus 2-3/21-505.
9. Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eest tasumine
Ettekandja Tuuli Varik.
Ühehäälselt otsustati: Anda korraldus 2-3/21-506.
10. Ühekordse sotsiaaltoetuse määramine
Ettekandja Tuuli Varik.
Ühehäälselt otsustati: Anda korraldus 2-3/21-507.
11. Hooldaja määramine ja hooldajatoetuse maksmine
Ettekandja Tuuli Varik.
Ühehäälselt otsustati: Anda korraldus 2-3/21-508.
12. Valla koolide töötajate koosseisud 2022. aastal
Ettekandja Palmi Lahe.
Ettekandja tutvustas kõigi valla koolide poolt edastatud ettepanekuid asutuste koosseisude kohta.
Andmeid küsiti valla 2022.a eelarve eelnõu koostamise protsessiga seoses.
Toimus arutelu.
Ühehäälselt otsustati: Kuna koolitöötajate koosseisude võrdluses tekkis mitmeid küsimusi, otsustati
teemat arutada järgmistel istungil, kuhu kutsuda ka koolide direktorid.
13. Nõva Kooli Hoolekogu koosseisu kinnitamine
Ettekandja Palmi Lahe.
Ühehäälselt otsustati: Anda korraldus 2-3/21-509.
14. Pikapäevarühma toidukorra (oote) hinna kinnitamine Risti Põhikooli õpilastele
Ettekandja Palmi Lahe.
Ühehäälselt otsustati: Anda korraldus 2-3/21-510.
15. Katastriüksuse jagamine, lähiaadresside ja sihtotstarvete määramine
Ettekandja Heikki Salm.
Ühehäälselt otsustati: Anda korraldused:
nr 2-3/21-511 (Kullamaa küla, Kaseurva);
nr 2-3/21-512 (Kullamaa küla, Põllu);
nr 2-3/21-513 (Allikmaa külas asuva Kaopalu kruusakarjäär 3);
nr 2-3/21-514 (Allikmaa külas asuva Piirsalu metskond 56);
2
Lääne-Nigula Vallavalitsuse 16.11.2021 protokoll nr 32
nr 2-3/21-515 (Kuijõe küla, Puduste).
16. Lääne-Nigula Vallavalitsuse korralduse nr 2-3/21-395 muutmine
Ettekandja Heikki Salm.
Ühehäälselt otsustati: Anda korraldus 2-3/21-516 (Allikotsa küla, Traktori).
17. Katastriüksuse 52001:001:1233 sihtotstarbe osaline muutmine
Ettekandja Heikki Salm.
Ühehäälselt otsustati: Anda korraldus 2-3/21-517 (Spithami küla, Liivaranna).
18. Lääne-Nigula valla üldplaneeringu eelnõu avalikul väljapanekul laekunud arvamuste kohta
seisukoha andmine
Ettekandja Heikki Salm andis ülevaate Lääne-Nigula valla üldplaneeringu eelnõu avalikul
väljapanekul laekunud arvamustest ja avalikest aruteludest, mis toimusid viiendal ja kuuendal
novembril 2021.
Pikem arutelu toimus tuuleenergia (3.8.4.1) ja päikeseenergia (3.8.4.2) peatükkide teemal.
Päikeseelektrijaamade rajamise osas on kokku pandud sõnastus, mis on üldplaneeringu koostamises
osalevate ametnike vahel eelnevalt läbi arutatud. Selles osas leiti, et muudatusi sõnastuses ei tehta,
küll aga tuleb see arvamuse saamiseks esitada vähemalt volikogu majandus ja
planeerimiskomisjonile kuna see sõnastus on saanud kokku üldplaneeringu avalikustamise ja
ettepanekute etapis.
Tuuleenergia osas laekus avaliku väljapaneku käigus ettepanek Aulepa tuuleparki puudutava
sõnastuse osas. Avalikule väljapanekule suunatud seletuskirjas oli määratud olemasoleva tuulepargi
laiendamise võimalus üksnes tipu kõrguse osas kuni 10%. Ettepanek oli jätta tuulepargi
rekonstrueerimiseks peale kõrguse ka muude tehniliste parameetrite ja tuulikute arvu muutmise
võimalus läbi detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise, selle planeeringu üle saaks
otsustada volikogu.
Vallavalitsuse liikmetel olid selles osas erinevad seisukohad. Leiti, et ei peaks muutma esialgset
sõnastust kuid arutelu käigus tõdeti ka, et esialgne sõnastus on mõnevõrra piirav.
Arvestades tehnoloogia arengut võib aja möödudes esialgne range sõnastus tuua kaasa Aulepa
tuulepargis muudatuste tegemise soovi korral üldplaneeringu muutmise vajaduse, mis ei ole
põhjendatud, kuna vallavalitsusel on üldplaneeringu koostamise hetkel teada teema kitsaskoht ja
vallavalitsus ei paku laheduse osas koheselt piisavat sõnastust. Seetõttu peeti mõistlikuks saata teema
arutusele majandus ja planeerimiskomisjonile, sest muudatus soovitakse viia sisse avalikule
väljapanekule suunatud tekstis.
19. Volikogu otsuse eelnõu „Vara tasuta kasutusse andmine“
Ettekandja Kairi Seiton.
Ühehäälselt otsustati: Kiita otsuse eelnõu heaks ja esitada see volikogule. (Martna külas Martna
Lasteaia katastriüksusel asuvas lasteaia hoones ruumide tasuta kasutusse andmine MTÜ Martna
Päevakeskusele).
20. Volikogu otsuse eelnõu „Vara tasuta kasutusse andmise lepingu pikendamine“
Ettekandja Kairi Seiton.
Ühehäälselt otsustati: Kiita otsuse eelnõu heaks ja esitada see volikogule. (MTÜ Spordiklubi
Martnaga 07.04.2014 sõlmitud mitteeluruumide kasutusse andmise lepingu pikendamine - Martna
külas asuv Kaarhalli kinnistu).
21. Maa- ala kasutamise kooskõlastamine
Ettekandja Varje Paaliste.
Ühehäälselt otsustati: Anda korraldused:
3
Lääne-Nigula Vallavalitsuse 16.11.2021 protokoll nr 32
nr 2-3/21-518 (Kullamaa osavallas Kaitseliidu õppus ORKAAN XV 03.-05.detsembril 2021);
nr 2-3/32-519 (Kaitseväe õppus Palivere piirkonnas 15-17.12 2021).
22. Väikehanke „Noarootsi Kooli ja lasteaia remonttööd" tulemuse kinnitamine
Ettekandja Aivo Hirmo.
Ühehäälselt otsustati: Tunnistada edukaks Mirkateh OÜ pakkumus, maksumusega 29506,64 eurot
koos käibemaksuga.
23. Lisatööde lepingu sõlmimine OÜ-ga Vorteko
Ettekandja Katrin Viks.
Ühehäälselt otsustati: Kiita heaks OÜ Vorteko esitatud kalkulatsioon Kullamaa Keskkooli hoone
soojustamise ja ventilatsioonisüsteemi ehitamise lisatööde tellimiseks summas 14 640 eurot koos
käibemaksuga.
24. Omanikujärelevalve teenuse osutamine Palivere kooli spordiväljaku rajamisel
Ettekandja Taivo Kaus.
Ühehäälselt otsustati: Tunnistada edukaks Viastark OÜ pakkumus, maksumusega 4740,00 eurot
koos käibemaksuga.
25. Avatud hanke „Pelletite ost“ pakkumuste edukaks tunnistamine
Ettekandja Taivo Kaus.
Ühehäälselt otsustati: Anda korraldus nr 2-3/21-520
26. AS Lääne-Nigula Varahaldus nõukogu liikme valimine
Ettekandja Janno Randmaa.
Ühehäälselt otsustati: Anda korraldus nr 2-3/21-521.
27. Arvamus hinnataotluse vastavuse kohta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale
Ettekandja Olev Peetris.
Ühehäälselt otsustati: Anda korraldus nr 2-3/21-522.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Janno Randmaa
vallavanem Kersti Lipu
vallasekretär
4
Lääne-Nigula Vallavalitsuse 16.11.2021 protokoll nr 32
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
Nr Kirja saatja Kirja sisu Valla seisukoht
1 Priit Isok, Palun eemaldada 3.19.4. Kohaliku tähtsusega kultuuripärandi objektide nimis- Arvamust arvestatakse ja nimekirjast eemaldatakse
30.06.2021 tust nr 26 Rehemaja, Maantee talu Saunja küla, kuna tingimus ...neile peab objekt nr 26. Tabeli numeratsiooni korrigeeritakse
olema tagatud avalik juurdepääs vähemalt jalgsi... ei ole meile vastuvõetav. kogu tabeli osas.
2 Priit Isok, Kuidas saab kehtestada nii tagurlikud ja passeistlikud piirangud? Pastelsed too- Arvamust ei arvestata. Esitatud tingimused on keh-
30.06.2021 nid, ruudukesega aknad, tuulekoda jne??? Katusekalle 30 kraadi on siinses arhi- tinud ka varasemates teemaplaneeringutes ja on
tekturiajaloos võõras ja imporditud siia Soome tehasemajadega. Ka klaas ja toiminud. Järjepidevust ei soovita katkestada, vara-
plastik (valmistatud naftast) on looduslikud materjalid. Tingimused uute hoo- semalt pole keegi mitmekümne aasta pikkuse aja-
nete ehitamiseks: ▪ põhihoone suurim ehitusalune pind on 120 m2 (abihoonel loo puhul pidanud neid valeks.
vähem); ▪ suurim lubatud hoone kõrgus on 8,5 m ja korruselisus 2; ▪ hoonete
põhiplaan peab olema ristkülikukujuline; ▪ põhihoonel on soovitavalt tuule-
koda; ▪ materjalidest eelistada looduslikke materjale (puit, kivi) ning viimistlu-
ses kasutada tagasihoidlikke pastelseid toone; ▪ kasutada traditsioonilisi ruutu-
dega aknaid (lubatud on puitimitatsioon); ▪katusematerjalina on soovitatud
puit, roog, kivi (lubatud pole läikiv tsinkplekkkatus ja erksad toonid); ▪ Katusena
on lubatud viilkatus kaldega 30- 45 kraadi.
3 Elering AS, Lääne-Nigula valla üldplaneeringu seletuskirjas ptk 3.8.2 Elektrivõrk on kirjas Arvamust arvestatakse osaliselt. Varasem tekst
22.09.2021 „Uute liinide ehitamisel või olemasolevate rekonstrueerimisel need viia maa- asendatakse järgnevaga "Tiheasustusega aladel ja
kaablisse või ümber asulate“. Elering AS rekonstrueerib tulevikus Lääne-Nigula nendega piirnevatel lähialadel uute liinide ehitami-
valla territooriumil paiknevad liinid nende olemasoleval trassil samal kujul ehk sel või olemasolevate rekonstrueerimisel tuleb kaa-
õhuliinidena. Kaabelliine kavas ei ole. Palun korrigeerige kõnealust punkti luda nende viimist maakaablisse". Tiheasustusala-
üldplaneeringu seletuskirjas. del on esteetilisest huvist oluline vähendada õhulii-
nide hulka. Mis asukohas täpselt ja missuguse ma-
jandusliku mõjuga muudatused on saab arutada
igal üksikjuhtumil. Nii nagu Tallinnas ja Tartus re-
konstrueeritakse õhuliine maaliinideks, nii soovi-
takse ka Lääne-Nigula vallas tiheasustusalade ruumi
korrastada. Oluline on, et seda ei soovita kõikjal
vaid tihedamates piirkondades.
1
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
4 Enefit Green, Enefit Green AS on vallale varasemalt korduvalt esitanud ettepaneku Selgituseks, et kohaliku omavalitsusena oleme vara-
27.09.2021; (i) kaardistada täiendavad tuulepargi alad, mille osas on tänaseks info olemas; semalt otsustanud, et täiendavaid tuuleparkide ala-
TO-JUH-6/210 (ii) kavandada uusi tööstusparkide asukohti koos elektriühenduse otseliini raja- sid üldplaneeringuga ei kavandata. Planeeringu läh-
mise võimalusega, et luua sümbioose taastuvenergia arendustega teseisukohtades jäeti sisse võimalus siduda üldpla-
neeringuga kov-eriplaneeringuga selgitatavad tuu-
leenergia tootmise alad - ei üldplaneeringu kooskõ-
lastamise, vastu võtmise ega avaliku väljapanaku
ajaks ei ole eriplaneering jõudnud sellisesse staa-
diumisse, et see võimaldaks kanda sisu üldplanee-
ringusse.
Ettevõtluse- ja tootmise arengualad märgiti Jaakna
ning Koluvere-Kullamaa piirkondadesse joonisel
ning nende olemus on sisustatud ptk 3.1-s.
Teeme üldplaneeringusse järgmised ettepanekud: Arvamust ei arvestata. Koostatav eriplaneering ei
1. Arvestada koostatavas üldplaneeringus aastatel 2019 – 2021 valla poolt alga- ole jõudnud oma menetluses nii kaugele, et sealt
tatud tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu kohaliku omavalitsuse saaks üldplaneeringusse ja selle mõjude hindamisse
eriplaneeringu pooleli jäänud esimese etapi tulemustega ja planeerida eripla- sisse viidatud alad.
neeringus käsitletud alad (ala nr 1, nr 2 ja nr 3) tuuleenergeetika arendusala-
dena ka üldplaneeringus.
2. Täiendada üldplaneeringut uute potentsiaalsete tuuleparkide ja tööstuspar- Arvamust ei arvestata. Olulise ruumilise ehitisena
kide aladega. käsitletavaid tuuleparkisid üldplaneeringuga ei pla-
neerita, neid on võimalik kavandada eriplaneerin-
guga. Ettevõtluse- ja tootmise arengualad märgiti
Jaakna ning Koluvere-Kullamaa piirkondadesse joo-
nisel ning nende olemus on sisustatud ptk 3.1-s.
3. Täiendada üldplaneeringu seletuskirja lk 32 punkti 3.8.4.1 Tuuleenergia: 3.1. Arvamust arvestatakse. Peatükki 3.8.4.1. lisa-
3.1. Tuuleenergia peatükk kirjeldab ainult üksikute väiketuulikute rajamise tin- takse järgnev tekst: "Olemasolevate laiendatavate
gimusi ja kahte olemasolevat tuuleparki. Tuuleparke kui olulise ruumilise mõ- tuuleparkide (st laienemine toimub väljaspoole ole-
juga objektide rajamist käsitletakse eraldi peatükis 3.9 „Olulise ruumilise mõ- masolevat tuuleparki) või uute planeeritavate tuu-
juga ehitiste asukoha valimine“. Samas, pannes peatükile nimeks laia mõiste leparkide, mis on käsitletavad olulise ruumilise mõ-
„tuuleenergia“, tuleks selles käsitleda tuuleenergialt mitte kitsalt, vaid kogu juga ehitisena, kavandamise käsitlus on esitatud ptk
pealkirjas toodud mõiste ulatuses. Kui soovitakse kajastada uute tuuleparkide 3.9-s."
arendamise küsimusi ainult peatüki 3.9 all, on vajalik lisada peatükki 3.2. Selgitame. Aulepa tuulepark on toimiv
2
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
„Tuuleenergia“ vastav viide. Kui viidet ei ole, saab tuuleenergia peatükist välja elektrijaam koos oma kaasnevate nähtustega, sh
lugeda, et tuuleenergeetikat võib vallas arendada ainult väiketuulikutena ja ai- häiringuid tekitava müraga, mis tuleneb lisaks pide-
nukesed lubatud tuulepargid on olemasolevad Aulepa ja Vanaküla. Kahe pea- vale tiiviku pöörlemisele muuhulgas ka tuuliku
tüki vahel on tekitatud vastuolu. peade pööramisest. Tehnoloogia areng on olnud aja
3.2. Peatükis sätestatakse, et olemasolevate tuulikute kõrgust (olemasolevast jooksul selline, et praegu kavandatakse maismaale
maapinnast laba tipuni) on lubatud suurendada (sh tuuliku asendamisega) kuni kordades kõrgemaid tuulikuid, kui on Aulepas. Ko-
10%. Palume selgitada, millistel energeetika arengut käsitlevatel uuringutel, halik omavalitsus võimaldab Aulepa tuulepargi re-
teaduslikel argumentidel või põhjendustel selline tuuleenergeetika kaasajasta- konstrueerimist samas suurusjärgus tuulikutega,
mist takistav üldine, mitte konkreetsetest asjaoludest lähtuv, piirang peetakse selleks ongi võimaldatud kõrguse kasvu 10%. Kui
õigeks kehtestada. soovitakse suuremat kasvu, siis selleks tuleks teha
3.3. Planeeringus on viidatud vajadusele võtta arvesse Kaitseministeeriumi re- avaliku menetlusega planeering, et kaasata kohalik
gulatsioone. Tänaseks päevaks on olukord võrreldes üldplaneeringu algatami- kogukond tuulepargi võimalikku suurendamisse.
sega oluliselt muutunud. Vabariigi Valitsus on valmistamas ette olulisi täiendusi 10% on hinnanguline seisukoht, millele annab tuge
nii seadusandluses kui kaitsepoliitikas selleks, et Eestis oleks võimalik tuu- ka ehitusseadustik. Ehitusseadustikus võimalda-
leenergeetikat suuremas mahus arendada, sealhulgas uue Läänemaa radari ra- takse lihtsamas korras juurde ehitada 33% ulatuses
jamine koos erinevate võimalike rahastamise mudelitega ja kohaliku kasu mu- ehitise mahust. Ehitise maht koosneb pikkusest,
deli väljatöötamine. Hetkel on kõik tuuleenergeetika arenguvõimalused Lääne- laiusest ja kõrgusest. Kui tuuliku puhul võimaldada
Nigula valla koostatavas üldplaneeringus välistatud ja seetõttu oluliselt piiratud igat mõõtu suurendada 1,1 korda, siis tulemuseks
valdkonna arengupotentsiaal tulevikus. Oluliste arenguvõimaluste välja too- ongi 33%. Võime täpsustada antud küsimuses ptk-ki
mata jätmine muudab kavandatava üldplaneeringu juba algstaadiumis aegu- 3.8.4.1.
nuks ja ebarelevantseks. Uue üldplaneeringu koostamisel tuleb arvestada lähi- 3.3. Selgitame. Kaitseministeerium on soovinud
tulevikus vaid tõusvat riikliku huvi taastuvenergia arendamise vastu. On kahel- kooskõlastades, et igasuguse elektrituuliku püstita-
dav, kas kliimapoliitika arendamise eest vastutavad ministeeriumid saavad mine tuleb ministeeriumiga kooskõlastada. See on
kooskõlastada dokumendi, milles olulise valdkonna arengut on põhjendamatult ka üldplaneeringu tekstis ptk 3.8.4.1. sätestatud ja
pärsitud. seda ei saa muuta. Ptk 3.9. on esitatud käsitlus seo-
ses maakonnaplaneeringu arendusalaga L1. Koos-
kõlastavad ministeeriumid on kooskõlastanud pla-
neeringu vaatamata esitatud kahtlustele.
4. Täiendada üldplaneeringu seletuskirjas lk 32 punkti 3.8.4.1 Tuuleenergia. Pa- Arvamust arvestatakse. Ptk 3.4.1. lisati järgnev lõik:
lume nimetatud lõiku lisada viide alapeatükile 3.9 „Olulise ruumilise mõjuga "Olemasolevate laiendatavate tuuleparkide (st laie-
ehitiste asukoha valimine“. nemine toimub väljaspoole olemasolevat tuule-
parki) või uute planeeritavate tuuleparkide, mis on
3
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
käsitletavad olulise ruumilise mõjuga ehitisena, ka-
vandamise käsitlus on esitatud ptk 3.9-s."
5. Jätta välja kitsendus, et olemasolevate tuulikute kõrgust (olemasolevast Arvamust arvestatakse. Ptk 3.8.4.1. esimest lõiku
maapinnast laba tipuni) on lubatud suurendada (sh tuuliku asendamisega) kuni täiendatakse järgnevalt: "Kõrgemate tuulikute ka-
10%. Täiendada üldplaneeringut nii, et olemasolevate tuulikute ja tuuleparkide vandamiseks olemasolevates tuuleparkides tuleb
muutmine toimub läbi detailplaneeringu. koostada detailplaneering koos keskkonnamõju
strateegilise hindamisega. Detailplaneeringuga
määratakse nii tuulikute kõrgused kui ka asukohad
parima hetkel oleva teadmise kohaselt (eeldata-
vasti asuvad kõrgemad tuulikud majapidamistest ja
loodusobjektidest kaugemal)."
6. Näha ette üldplaneeringus tuuleenergia tootmiseks vajalikud maa-alad, nagu Arvamust ei arvestata. Kooskõlastamiseks esitatud
need olid kajastatud dokumendis, mis esitati Majandus- ja Kommunikatsiooni- planeeringulahenduses ei olnud tuuleenergeetika
ministeeriumile kooskõlastamiseks. Vastasel juhul palume kirjalikult selgitust, tootmiseks vajalikke alasid. Kooskõlastamiseks esi-
millisel moel teema üldplaneeringus käsitletakse. tatud lahendis oli sätestatud, et uute tuuleparkide
kavandamiseks on vajalik eriplaneering. Üldplanee-
ringus käsitletaksegi teemat selliselt, nagu see oli
esitatud avalikul väljapanekul.
Kohaliku omavalitsusena oleme varasemalt otsusta-
nud, et täiendavaid tuuleparkide alasid üldplanee-
ringuga ei kavandata. Planeeringu lähteseisukohta-
des jäeti sisse võimalus siduda üldplaneeringuga
kov-eriplaneeringuga selgitatavad tuuleenergia
tootmise alad - ei üldplaneeringu kooskõlastamise,
vastu võtmise ega avaliku väljapanaku ajaks ei ole
eriplaneering jõudnud sellisesse staadiumisse, et
see võimaldaks kanda sisu üldplaneeringusse.
7. Täpsustada lk 36 punkti 3.9 Olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha vali- Arvamust arvestatakse. Ptk 3.9. esimese lõigu vii-
mine. Täpsustada peatükis kasutatavat mõistet „eriplaneering“, kuna eripla- mane lause muudetakse järgnevaks: "Võimaliku
neeringuks liigitatakse seaduses nii riiklikud eriplaneeringud kui ka kohaliku olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamise vajaduse
omavalitsuse eriplaneeringud. Palume täpsustada, kumba planeeringuliiki teks- korral lahendatakse kõik sellega seonduv läbi koha-
tis mõeldakse. liku omavalitsuse eriplaneeringu, kui kohalik
4
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
omavalitsus peab vajalikuks eriplaneeringut alga-
tada, või riigi eriplaneeringuga."
8. Lisada punkti 3.8.4.1 viide tuuleenergeetika arendamisele vastavalt peatükis Arvamust arvestatakse. Ptk 3.4.1. lisati järgnev lõik:
3.9 sätestatule, et välistada võimalust, nagu oleks vallas tuuleenergeetika vald- "Olemasolevate laiendatavate tuuleparkide (st laie-
konnas lubatud ainult väiketuulikute arendamine. nemine toimub väljaspoole olemasolevat tuule-
parki) või uute planeeritavate tuuleparkide, mis on
käsitletavad olulise ruumilise mõjuga ehitisena, ka-
vandamise käsitlus on esitatud ptk 3.9-s."
9. Näha üldplaneeringus ette, et Aulepa ja Vanaküla tuuleparkide muutmine Arvamust arvestatakse osaliselt. Peatükki täienda-
toimub läbi detailplaneeringu. Näha ette Aulepa ja Vanaküla tuuleparkide takse selliselt, et kui olemasolevas Aulepa ja Vana-
laiendatud detailplaneeringute alad vastavalt nelja maakonna tuuleenergeetika küla tuulepargis soovitakse teha enam kui 10% suu-
teemaplaneeringus välja toodule: täiendavat tähelepanu vajavad alad (kollane remaid tuulikud, siis on vajalik detailplaneering ja
ja oranž), vastavalt joonisele 1. KSH. Detailplaneeringuga määratakse nii tuulikute
kõrgused kui ka asukohad parima hetkel oleva tead-
mise kohaselt (eeldatavasti asuvad kõrgemad tuuli-
kud majapidamistest ja loodusobjektidest kauge-
mal). Olemasolevate tuuleparkide laiendamine ei
ole üldplaneeringuga võimalik, kui selleks on vaja-
dus, siis tehakse seda eriplaneeringuga. Vt ka vastu-
seid kirja punktidele 4. ja 5.
5 TÜ Energia- Pöördume teie poole seoses valla üldplaneeringu koostamisega, millel on väga Saadetud kiri on tüüpkiri, mis saadeti kõigile Eesti
ühistu, oluline roll lähiperioodi taastuvenergia elektrijaamade rajamisel. Taastuvener- omavalitsustele, sellel kirjal puudub otsene seos
06.07.2021 gia arendamine on oluline avalik huvi ning leiame, et kogukondadel peaks konkreetse üldplaneeringuga - puuduvad konkreet-
olema siinjuures lai võimalus kaasa rääkida, kuhu ja kuidas taastuvenergiat ka- sed arvamused. Energeetika valdkonda on üldpla-
sutusele võetakse. TÜ Energiaühistu tegutseb eesmärgiga soodustada kogukon- neeringu koostamisel varasemalt põhjalikult käsitle-
dadel ise taastuvelektri tootmist ning koondab tänaseks ligi 70 erinevat inimest tud. Avalikul väljapanekul tulnud arvamuste (nii
erinevatest piirkondadest üle kogu Eesti. Seetõttu palume teil meid kaasata käesolev kui teise isiku arvamus) alusel on taastuve-
üldplaneeringu koostamise protsessi kui huvitatud osapool. nergeetika peatükki täiendatud nii päikese- kui tuu-
Leiame, et kohalike omavalitsuste üldplaneeringutes tuleb kindlasti kajastada leenergia osas - palun tutvuda täiendatud peatükiga
nii tuule- kui päikeseparkide rajamist ning saadame teile omapoolsed ettepane- 3.8.4. Kui arvamuse esitajal on täiendavat
kud:
5
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
1. Tuuleparkide rajamine konkreetset arvamust, palun see esitada arutelul.
Tuuleparkide rajamisega kaasnev keskkonnamõju pole kaugeltki nii suur kui Eelnevast lähtuvalt loeme arvamuse arvestatuks.
fossiilsetel või tuumakütusel põhinevate elektrijaamade oma, kuid sellegipoo-
lest kaasneb tuulikutega erinevaid mõjusid, peamiselt maastiku muutus. Kogu-
konna aktsepteering sellistele infrastruktuuri objektidele on suurem kui neil on
võimalik kaasa rääkida, kuhu tuulepargid tulevad, ning kogukonnana neist ka
reaalselt kasu saada. Kogukondliku energiatootmise toetamiseks on oluline, et
üldplaneeringutesse jääks sisse piisav paindlikkus täpsemate uuringutega mää-
rata elektrituulikute asukohad tulevikus. Seetõttu soovitame, et üldplaneeringu
tasemel ei pandaks pikaks ajaks esialgse analüüsi põhjal paika liiga täpselt ala-
sid, kuhu ei tohiks elektrituulikuid rajada. Tuulikute – ja salvestustehnoloogiate
areng ning kohaliku kasu arvestamise meetodite ja kogukonnaenergeetika vor-
mide areng võimaldab tulevikus tuuleenergia tootmiseks kasutada ka selleks
praegu mittesobivaid alasid.
Nagu eelpool mainitud kaasneb tuuleparkide tulekuga meid ümbritseva ruumi
muutus. Tuuleparkide visuaalset aspekti ei saa aga kirjeldada ega väärtustada
maastikuväliselt. Seepärast soovitame üldplaneeringu faasis kaardistada ja kir-
jeldada maastikud teie vallas, et siis tuulepargi arendusfaasis saaks visuaalset
mõju korrektselt hinnata.
2. Päikeseparkide rajamine
Möödunud aastal suurenes märkimisväärselt päikeseparkide rajamine nii oma
tarbeks kui ka eesmärgiga toota päikeseelektrit üldisesse võrku. See on väga
tervitatav ning suurendab muuhulgas ka regionaalset arengut, pakkudes koha-
peal töökohti ja täiendavat sissetulekut ettevõtetele ja majapidamistele. Soo-
dustamaks kogukondlike päikeseparkide teket peame oluliseks, et seadused ja
planeeringud nende rajamist liigselt kitsendama ei hakkaks. Näiteks võiks päi-
keseparkide rajamine olla lubatud ka väljapool üldplaneeringus määratud toot-
mise maa-ala projekteerimistingimuste alusel kui on täidetud teatud tingimu-
sed. Kuigi igas vallas tuleb kohandada vastavalt asukohale ja kogukonnale sobi-
vad tingimused, siis hea näitena toome välja vastava peatüki sõnastuse Vinni
valla üldplaneeringust:
Punkt 7.4.3 Päikeseparkide rajamine Tööstuslikku päikeseparki (enam kui ka-
hekordne kinnistu enda tarbeks olev vajadus) tohib tiheasustusalal rajada
6
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
ainult tootmismaale ja hoonete katustele, fassaadidele ning parklatesse (kui
see ei riku hoone välisilmet ning sobitub ümbritseva ehitatud keskkonnaga).
Hajaasustuses (väljapool tiheasustusalasid) on tööstuslike päikeseparkide raja-
mine lubatud ka väljapool üldplaneeringus määratud tootmise maa-ala (ptk
4.1.12) projekteerimistingimuste alusel, kui:
▪ päikesepark vastab kehtivatele normdokumentidele (sh elektripaigaldise stan-
dard);
▪ päikesepargist tulenevad mõjutused (peegeldused, varjamine) ei vähenda liik-
lusohutust teedele;
▪ säilib väärtusliku põllumajandusmaa terviklikkus ja mullaviljakus (väärtuslikul
põllumajandusmaal ei muudeta katastriüksuse sihtotstarvet tootmismaaks, et
oleks tagatud maaüksuse kasutamine põllumajandusmaana peale päikesepa-
neelide eemaldamist);
▪ päikesepark ei vähenda väärtusliku maastiku väärtust, sobivuse otsustab val-
lavalitsus kaasates maastikuarhitektuuri ja miljööalaste teadmistega spetsia-
listi.
Mikrotootmiseks, st ühe majapidamise tarbeks (kuni kahekordne kinnistu enda
tarbeks olev vajadus) päikesepaneelide paigutamine on lubatud väljaspool
õueala, kui paneelide paigutus maastikul ei too kaasa negatiivset visuaalset
mõju. Vajadusel võib kohalik omavalitsus anda ehitusloa tähtajaliselt, võttes ar-
vesse päikesepaneelide eeldatavat eluiga. Päikesepargi rajamisel või päikesepa-
neelide paigutamisel peab tegevuse tegija arvestama, et naaberkinnistu omani-
kul on oma maale õigus ehitada hooneid ja istutada kõrghaljastust ning naaber-
kinnistu omanikul ei ole kohustust hüvitada võimaliku tekkiva varjuga seondu-
vat, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Miljööväärtuslikel aladel/hoonetel on luba-
tud sellised lahendused, kus päikeseenergia tootmise vahend sobitub kokku
hoone arhitektuuriga, sobivuse otsustab vallavalitsus kaasates arhitektuuri ja
miljööalaste teadmistega spetsialisti.
Loodame, et eelpooltoodud ettepanekud täiendavad üldplaneeringuid viisil,
mis lubab sujuvalt ja kogukondasid kaasavalt kasutusele võtta kiirelt arenevaid
taastuvenergia tehnoloogiaid ja kogukonnaenergeetika vorme.
7
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
6 Kaitseministee- 1. Palume korrigeerida ja täiendada üldplaneeringu seletuskirja peatükki 3.21. 1.1. Arvamust arvestatakse, tekst korrigeeritakse.
rium, „Riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus 1.2. Arvamust arvestataks osaliselt. Tekst korrigee-
23.09.2021 nr määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine“ järgmiselt. ritakse järgnevalt: "Osmussaare küla Saare maaük-
12-3/21/1049 1. 1 Palume korrigeerida teksti sissejuhatavat lausel ning sõnastada see: „Pla- sus (52001:001:0988) ja sellega piirnev riigikaitse
neeringus on esitatud järgmised piiranguvööndiga riigikaitseliste ehitiste maa- maa-ala vastavalt põhijoonisele". Ptk 3.3.1.9. ja Ta-
alad“. bel 1 kohaselt on antud seletus, mis võimaldab riigi-
Praegu kasutatud mõiste „riigikaitsealane ehitis“ ei tulene õigusaktidest ning kaitsega seonduvat riigikaitse maa-alale ehitada.
võib olla seetõttu eksitav. Seaduste tsiteerimist üldplaneeringus ei soovita,
1. 2 Palume täiendada Osmussaarel asuva riigikaitselise otstarbega maa-ala seetõttu ei lisata ka väljavõtteid seadusest - need
kohta märgitut vastavalt Kaitseministeeriumi 19.04.2021 kirjale nr 12- kehtivad sõltumata sellest, kas need on üldplanee-
3/21/1049. ringus esitatud või mitte.
Praegu on seletuskirjas märgitud riigikaitselise ehitise maana Osmussaarel asuv
Saare maaüksus (katastriüksus 52001:001:0988). Kaitseministeerium palus
üldplaneeringus kavandada riigikaitsemaa juhtotstarve nimetatud katastriük-
sust ümbritsevale suuremale maa-alale ning esitas vastava kaardikihi.
Üldplaneeringu põhjjooniselt (joonis 1/18) nähtub, et Kaitseministeeriumi ette-
panekuga on arvestatud ja soovitud maa-ala on joonisel riigikaitse maa-ala lep-
pemärgiga tähistatud.
Palume sama maa-ala kajastada ka seletuskirjas ning sõnastada maa-alade loe-
telu viimane punkt järgmiselt: „Osmussaare küla, Saare maaüksus ( katastriük-
sus 52001:001:0988) ja sellega piirnev riigikaitse maa-ala vastavalt põhijooni-
sele. Maa-alale on lubatud püstitada riigikaitselisi ehitisi. Ranna ja kalda ehitus-
keeluvööndisse ehitamise korral ei kohaldu neile ehitistele ehituskeeld loodus-
kaitseseaduse § 38 lõike 5 punkti 6 alusel. Piiranguvöönd kehtestatakse ehiti-
sele ehitusseadustiku § 120 lõigetes 2 ja 4 sätestatud alustel ja korras.“
8
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
2. Kaitseministeerium juhtis 19.04.2021 kirjas nr 12-3/21/1049 tähelepanu KSH aruannet on varasemalt esitatud kirja alusel
üldplaneeringu seletuskirja ja KSH aruande vastuolule Lääne maakonnaplanee- korrigeeritud. Tuuleenergia arendusala L1 on käsit-
ringu teemaplaneeringus „Tuuleenergeetika“ kavandatud elektrituulikute aren- letud KSH aruandes ulatuses, mis toetab täienda-
dusala L1 käsitlemise osas. Avalikul väljapanekul olevatest üldplaneeringu do- valt selle MP-st välja võtmist:
kumentidest nähtub nüüd, et üldplaneeringus elektrituulikute arendusala ei Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus Tuu-
planeerita ning üldplaneeringuga tehakse ettepanek nimetatud arendusala ka leenergeetika on esitatud võimalik tuuleenergia
maakonnaplaneeringust välja jätta. arendusala L1, mis paikneb Nõva osavalla territoo-
Arvestades eeltoodut palume veelkord üle vaadata ja korrigeerida KSH aruande riumil. Teemaplaneeringust lähtub, et olulisi loodus-
teksti, kuna mõnedes tekstiosades leidub jätkuvalt eksitavat teavet, nagu oleks kaitselisi piiranguid alale ei esine, küll aga paikneb
maakonnaplaneeringus kavandatud elektrituulikute arendusala üldplaneerin- must-toonetkure püsielupaik alale lähemal kui 5 km
gusse kantud (näiteks lk 79, 82, 85). ning tedre elupaik 10 m kaugusel arendusala piirist.
/--/ Eelnevast lähtuvalt leiab KSH koostaja, et vas-
tav tuuleenergia arendusala on looduskaitselistest
aspektidest ebasobiv ning teeb ettepaneku muuta
maakonnaplaneeringut võttes sellest välja kavan-
datud elektrituulikute arendusala L1.
7 Keskkon- Keskkonnaamet on tutvunud avalikustatud Lääne Nigula valla üldplaneeringu
naamet, (edaspidi ÜP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande
30.09.2021 nr eelnõuga. Keskkonnaamet teeb järgenvad märkused ja ettepanekud.
6 5/21/5795 4 1. Üldised teemad 1. Arvamust ei arvestata. Tegemist on EELISest tu-
1. KSH aruande joonise 3.12. tingmärk „kaitseala objektina“ on arusaamatu. Pa- leva andmekihiga, kus teatud juhtudel on kaitseala
lume tingmärk legendist eemaldada kui pole asjakohane. esitatud punktobjektina. KSH aruannet ei korrigee-
2. Soovitame KSH aruandes Tabel 3.9 ja 3.10 kokku viia ja tuua vaid määrusega rita.
kinnitatud (tabel 3.10) ja keskkonnaregistris olevad kaitstavad looduse üksikob- 2. Arvamust ei arvestata. Lähtuvalt asjaolust, et KSH
jektid. aruandes on kehtiv andmestik kättesaadav ning te-
3. KSH aruande tabel 3.8. pealkirja kohaselt, on tabelis esitatud valla halduster- gemis on informatiivse ja mitte kehtestatava infoga,
ritooriumil paiknevad kaitse- ja hoiualad. Mitmed nimetatud aladest on osali- mille kehtivuse seis on tabelite pealdises fikseeritud
selt või valdavas osas naabervallas. Nii on tabelis toodud ala kogupindala valla ning andmed keskkonnaregistris võivad aja jooksul
piires oleva kaitsealuse maa-ala osas eksitav. Ka on eksitav praegune sõnastus veel muutuda, siis täiendavat tabelite ühendamist
(pt 3.2.5, lk 56), et valla haldusterritooriumile jääb 5 looduskaitseala ja 4 pro- KSH aruandes ei teostata, kuna sellest ei sõltu KSH
jekteeritavat looduskaitseala (sarnaselt ka hoiualade kohta) ning ei tule välja, sisu, ega järeldused või üldplaneeringu põhilahen-
mis on uued kaitstavad alad ja mille osas on kavas piiride ja/või kaitsekorra dus.
muutmine. Keskkonnaamet teeb ettepaneku sõnastust täpsustada. 3. Arvamust arvestatakse. KSH aruandes
9
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
4. KSH aruandes lk 143 viite nr 56 link ei tööta. korrigeeritakse üheselt mõistetavuse eesmärgil sõ-
5. KSH aruandes lk 72 on üldiste leevendavate meetmetena nimetatud: „Dir- nastust järgnevalt:
hami sadama laienduse ehitustegevuse käigus on vaja arvestada põldtsiitsitaja - Lääne-Nigula valla haldusterritooriumile jääb osa-
võimaliku pesitsusajaga ning rakendada sellega seoses piiranguid ehituse ajale. liselt või täielikult /--/.
Mürarikkaid ehitustegevusi vältida mai keskpaigast juuli lõpuni.“ Keskkon- - Tabel 3.8. Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil
naameti hinnangul ei ole suuremaks ja olulisemaks ohuks müra vaid reaalne osaliselt või täielikult paiknevad kaitse- ja hoiualad
pesade ja poegade hävimine tööde käigus. Põldtsiitsitaja teeb pesa maapinnale (Allikas: Keskkonnaregister, 2020. Seisuga
põõsaste või rohu varju. 30.11.2020).;
6. KSH aruandes lk 78 on kirjutatud: „Isendid, mille elupaiku kaitstakse, on saar- 4. Arvamust arvestatakse. Link korrigeeritakse.
mas….“. Keskkonnaamet soovitab kasutada mõistet „liigid“ ja isendi kohta kir- 5. Arvamust arvestatakse. KSH aruandes on selgita-
jutada „kes“ (mitte „mis“). Sama kordub tabelis. tud põldtsiitsitaja elutegevust ning esitatud vajadus
piirata ehitustegevust pesitsusajal. Seejuures ei ole
sadama-ala põldtsiitsitaja jaoks ideaalseks elupai-
gaks, kuid on alternatiiviks intensiivse põllumajan-
duse käigus hävinud elupaikadele. Põldtsiitsitajale
sobivaimad elupaigad on seega valdavalt planeeri-
tud tegevuse lääneosa naabruses. DP ala hõlmab
olemasolevaid tootmismaa ja ärimaa sihtotstarbega
alasid, kus peal paiknevad olemasolev hoonestus ja
liikumisteed ning kus toimub aktiivne sadamaala te-
gevus. Selle tõttu ei ole ette näha ehitustegevuse
tõttu reaalset pesade hävitamist. KSH aruannet
täiendatakse viitega, et ehitustööde käigus ei tohi
väljuda lääne osas ehitusmasinatega
52001:001:2860 kinnistu piirest. Sama lisatakse ka
planeeringu seletuskirja ptk 4.
6. Arvestatakse. Mõistet "liigid" või "isendid" kasu-
tatakse KSH aruandes ka taimeliikide käsitlemiseks,
millede puhul on sobilik kasutada ka "mis", eelne-
vast lähtuvalt KSH aruannet ei korrigeerita.
KSH aruannet korrigeeritakse järgnevalt: "Isendid,
mille elupaiku.." asendatakse "Liigid, mille elu-
paiku..".
10
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
2. Teed ja juurdepääsud 1. Arvamust ei arvesta. Tegu on Kasari jõe uuringu
1. Palume kaardimaterjali kaardikihilt YP_transp_tee_parkimine eemaldada kohase asukohaga. Liikumispiirangu info on võima-
punkt nr 25. „Kiisaoja“. Parkimise korraldamine Kiisaojal (Mäeotsa tee lõpus) ei lik välja tuua parkimisala juures infotahvlil. Parki-
ole otstarbekas ega vajalik. Maahooldaja jaoks on juurdepääs hooldatavale miskorralduse lahendamine tagab positiivse mõju
alale piisav ning parkimise tagamine külastajatele pole vajalik, sest seal ei ole luha kaitsele. Parkimise korraldamisega suunatakse
ettenähtud kevadist kalapüügivõimalust ning kehtiva ja uue kaitse-eeskirja eel- ala kasutavad kalurid parkima konkreetsele alale ja
nõu järgi on liikumispiirang ränd- ja haudelindude ning luhakoosluse kaitseks. välditakse luhaalal kaootilist liikumist, mis vähen-
2. Nõva looduskaitseala Rooslepa sihtkaitsevööndisse on kavandatud kaks ko- dab koormust luhaaladele ja omab seeläbi positiiv-
halikku teed Rooslepa (Rooslepa rannatee) ja Elbiku (Roosta tee) külast randa. set mõju.
Tegemist on tupikteedega. Nõva looduskaitseala kaitsekorralduskava 2018– 2. Arvamust ei arvesta. Liikluskorraldust üldplanee-
2027 kohaselt on kavandatud neile teedele mootorsõidukitega liiklemist keelav ringuga ei lahendata. Täpsed korralduslikud lahen-
märk (lisatahvlil erand kaluritele) metsas paralleelselt rannaga kulgeva põhja- dused leitakse edasise (üldplaneeringust sõltumatu)
lõunasuunalise pinnasrajaga ristumiskohale, kuhu näib olevat (ÜP kaardimõõtu koostöö käigus.
arvestades) kavandatud ka kohaliku tee lõpp-punkt. Keskkonnaamet teeb ette-
paneku märkida kaardil, et rannani pääs ei ole võimalik ega lubatud.
3. Hara lahe ja Haapsalu Tagalahe ühenduskanal 1. Arvamust arvestatakse. Seletuskirja ptk 3.8.9.
1. KSH aruande lk 42 kohaselt: „KSHga ei teostata kanali rajamise keskkonna- muudeti järgnevaks: "Üldplaneeringu kaartidel on
mõjude hindamist, kuivõrd lähtuvalt Skepast & Puhkim OÜ (2019) tööst on va- näidatud Vööla ja Sutlepa merd ühendavad kanalid,
jalik läbi viia veel täiendavaid uuringuid ja vajadusel koostada kanali rajamiseks mille eesmärk on läbi veevahetuse suurendamise
keskkonnamõju hindamine“. Keskkonnaameti hinnangul tuleb ka ÜP ptks-s parandada veekogude ökoloogilist seisundit. Edasi-
3.8.9. selgitada keskkonnamõju hindamise vajadust. sed tegevused pannakse paika ehitusprojektiga,
2. Keskkonnaamet soovitab lisada KSH aruandesse ka teised Vööla mere kesk- millele tuleb koostata keskkonnamõju hindamine."
konnaseisundi uurimistööde ja nende tulemused („Lääne maakonna ranniku- 2. Arvamust ei arvestata. Skepast & Puhkimi töö on
lõugaste uuringud. Lõpparuanne“, EMÜ, 2011; „Täiendavad uuringud Vööla 2019. aastast, see peaks juba olema arvesse võtnud
mere tervendamiseks“, EMÜ, 2014;). Lääne maakonna rannikulõugaste uurin- varasemaid uuringuid ja ÜP kontekstis on oluline
gud lõpparuande järgi: „Vööla mere ökoseisundi parandamine, sellega veeliste viidata viimase uuringu järeldustele. KSH aruandes
elupaikade säilimise pikendamine saab olla vaid ajutine. Rahaliste ressursside, tuuakse muude varasemate uuringute nimekiri,
teadmiste, inimjõu ja oskuste olemasolul on seda võimalik teha“. kuid ei käsitleta põhjalikumalt nende järeldusi.
11
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
4. Haapsalu linna ja Noarootsi vaheline sild Selgitame. Üldplaneeringusse on oluliselt muude-
Keskkonnaameti hinnangul ei välista KSH aruande lk 105 viimas enanimetatud tava ühendusena kantud Haapsalu-Noarootsi silla
leevendav meede („Perspektiivse ühendustee...) emaputke ümberasustamine eskiislahenduses esitatud trass. Trassiga seonduvale
ebasoodsat mõju. Liigi soodsa seisundi tagab just elupaiga piisav suurus ja sood maa-alale üldplaneeringuga täiendavaid kitsendusi
ne sei sund. Isendeid ei saa väiksele elupaigalaigule kokku koguda ja loota, et seatud ei ole.
tal seal sa ma hästi läheb kui enne seda suurel alal. Peamine probleem kait- Planeeringus kajastatud trassikoridori laius on 350
sealuste liikide jaoks on elupaikade pindala vähenemine ja killustumine ning lõ- m, mille sees valitakse sobivaim tee asukoht - st so-
puks isolatsiooni jäämine. Kui rannaniidu pindala vähendada ja seda killustada, biva kasvukoha vähenemine ei toimu kogu kaardile
siis selle väärtus väheneb ja sell est teed läbi ehitades tekivad servaefektist tin- määratud trassikoridori ulatuses. Skepast & Puhkim
gitud mõjud (tee servas on erinev pinnas ja seal hakkavad levima kohalikule OÜ poolt 2017. a koostatud Noarootsi silla tehnilise
kooslusele ebatüüpilised liigid ja tõenäoliselt ka võõrliigid). teostatavuse analüüsi alusel on rajatava silla laius
Keskkonnaameti hinnangul ei ole isendite ümberasustamine tõhus abi nõu . Pi- 14,3 m. Kui arvestada teetammi, mis sillale viib laie-
gem tasuks kaaluda võimalusi planeerida teetrassi nii, et see läbiks elupaiku mana, siis reaalne vajalik trassikoridor on hinnangu-
võimalikult lühikesel lõigul. Teine võimalus on kompenseerivalt taastada liigi liselt 30-40 m lai. Kui Väinamere loodusala piires
elupaika lähipiirkonnas ja tagada selle soodus seisund ka tulevikus. emaputke kasvualal paigutada tee postidele (ehk
teetamm jääb väljapoole loodusala), siis on 30-40 m
asemel vajalik sama laius, mis sillal, ehk 14,3 m. Ar-
vestades asjaolu, kus emaputke kasvukoht hõlmab
EELISe andmetel kogu Noarootsi poolset potent-
siaalset silla rajamiskohta. Kasvukoha pindala on
EELIS andmetel 93,35 hektarit, ei näe KSH koostaja,
et sellisel viisil ümberasustamisega kaasneks olu-
kord, kus isendid viiakse väiksele elupaigalaigule
ning kaasneks oluline kasvukoha vähenemine.
Täpsemas planeerimisetapis (tõenäoliselt eripla-
neering), mil on teada silla täpsemad parameetrid
ja asukoht, tuleb läbi viia liigiinventuur ja keskkon-
namõju strateegiline hindamine. Liigiinventuuri tu-
lemusena kaardistatakse tegevuse poolt ohustatud
isendid, mille säilimiseks tuleb läbi viia ümberasus-
tamine. Võimalik on emaputke levikualal kasutada
teetammi asemel maantee tugipostidele rajamist.
Ümberasustamise vajadus võib kaasneda sellisel
12
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
juhul vundamendipostide ehitustööde teostamise
alal, mitte kogu trassikoridori ulatuses. Kuna täpne
trassi paigutus ja tehniline lahendus ei ole üldpla-
neeringu koostamise hetkel selge, siis tuleb ühen-
dustee rajamiseks läbiviidava eriplaneeringu raa-
mes koostada täiendav Natura asjakohane hinda-
mine.
Üldplaneeringuga ei ole võimalik määrata trassi
asukohta täpsemalt - tegemist on mitut omavalit-
sust ja omavalitsuste piiride välist ala mõjutava ob-
jektiga ning selleks tuleb koostada riigi eriplanee-
ring ja mõjude hindamine millega määratakse sobiv
silla asukoht. Üldplaneering seab piirangud võimali-
kuks ehitustegevuseks koridori piires ja juhib tähe-
lepanu, et praegu puudub teehoiukavas viidatud
objekt.
13
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
5. Ehituskeeluvööndi vähendamine 1. Dirhami sadama-alal on ehituskeeluvöönd vara-
1. Soovitame juba ÜP-s selgitada, miks on vajalik ehituskeeluvööndi vähenda- sema ÜPga vähendatud ning keskkonnaministee-
mine ja erandi tegemine kehtivale normatiivile ning miks ei ole võimalik kavan- riumi 12.03.2003 nr 16-6/937 kinnitatud. Ehituskee-
dada tegevust väljaspool ehituskeeluvööndit. Ehituskeeluvööndi vähendamise luvööndi vähenduse eesmärgiks on sadamaala
vajadust ei ole asjakohane põhjendada ehituskeeluvööndi määramise metoo- laiendamine ja mitmekesise arengu võimaldamine.
dika muutumisega (KSH aruanne lk 33, Dirhami küla), sest praegu kehtiv ehitus- Looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 2 kohaselt ei laiene
keeluvööndi ulatust määrav looduskaitseseadus (LKS) kehtib alates 2004 (LKS § ehituskeeluvöönd kehtestatud detailplaneeringuga
35 lg 3 prim). või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sada-
2. ÜP p 3.14. tabeli 5 punkt 30. nähakse ette Riguldi külas Urva kinnistul maehitisele ja veeliiklusrajatisele. Sadama arenda-
(52001:001:3100) pukktuulikut meenutava ehitise püstitamine, mis võib kanda misel soovitakse, et sadama alal saaks toimida nii
ka suvemaja funktsiooni. Ala on Nõva-Osmussaare hoiualal ning ühtlasi Nõva- otseselt veeliiklusega seonduvad tegevused, kui ka
Osmussaare loodus- ja linnualal. Mõju hindamisel (KSH Tabel 3.14; lk 84) on seda toetavad tegevused nagu merepääste, maju-
lähtutud asjaolust „on säilinud nn vundamendikivid ja alumine osa tuuliku ema- tus, söögikoht, muuseum vms. Et vältida võimalikke
puust, siis selle mahu taastamine negatiivset keskkonnamõju kaasa ei too ning hilisemaid vastuolusid looduskaitseseaduse erisuse
elupaiga 6210* seisundi säilimist ei ohusta“. Keskkonnaregistri andmetel tõlgendamisel vähendatakse sadama ehituskee-
(KR_plk, natura_elupaik) on ala lausaliselt poollooduslike kooslustega kaetud. luvöönd sadama maa-ala ulatuses. Lisaks vähenda-
Ehitise püstitamise ja kasutamisega kaasneb laiem keskkonnamõju ning prae- takse ehituskeeluvööndit sadmaga piirnevale elamu
gune KSH kohane mõju hinnang loodusala kaitse-eesmärkidele ei ole piisav, et maa-alal - ei ole põhjendatud, et sadamast sisemaa
järeldada negatiivse mõju puudumist kaitstavale elupaigatüübile. poole jääb kehtima riba ehituskeeluvööndit. KSH
aruandes on esitatud, et vähendamise alale on keh-
testatud DP-d, seejuures on esitatud hinnang ehi-
tuskeeluvööndi vähenduse võimalikkusele. Kuivõrd
ÜP KSH aruandes esitatud ehituskeeluvööndi vä-
henduse hinnang on eelkõige tugiinfo hilisemaks ot-
sustusprotsessiks, palume Keskkonnaametil ehitus-
keeluvööndi vähenduse taotlusprotsessis sellega ar-
vestada.
2. Arvamust arvestatakse. Pukktuulikule EKV vähen-
dust ei taotleta.
14
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
6. Mets Mitte arvestada. Metsandusspetsialistid on välja
Teeme ettepaneku tiheasutusala ümbruses piirangute seadmisel määrata mak- toonud, et lageraielangi pindala oleneb metsa kas-
simaalne lageraielangi pindala. Kuna paljude tiheasutusalade ümbruses on hall vukohatüübist, seega ei ole see ühe väärtusena ra-
lepik uid ja haigeid saarikuid, siis määrata, et lageraielank ei või olla suurem kui kendatav - igal üksikjuhtumil tuleks määrata mis on
x ha välja arvatud hall lepikutes ja KeA poolt tehtud metsakaitseekspertiisi akti vastava koha puhul sobilik väärtus. Kohalik omava-
alusel. litsus peab metsa teemat oluliseks teemaks ja see-
Märkused ja ettepanekud ÜP p tk i 3.17.2. Väärtuslike maastike määramine tõttu on metsaraiega seonduvat täpsustatud võrrel-
(lk.46) kohta des metsaseaduses esitatuga. Samas ei ole üldpla-
1. Põhimõte: „Raied planeeritakse maastikku sobitatud lankidena ja raielangid neeringu täpsusastmes võimalik määrata detailseid
sobitatakse maastikku vältides suurte avatud vaadete tekkimist.“ Keskkon- kvantitatiivseid määranguid vaid peab jääma kvali-
naameti hinnangul võib selline sõnastust tekkida võib olla isemoodi nägemus. tatiivsete kirjelduste juurde, kus edasise töö käigus
Kui oleks seda kuidagi soov piirata, siis peaks määrama lageraielangile pindala- tuleb kohapõhiselt lähtuvalt üldplaneeringus too-
lise piirangu. dud põhimõtetest teha otsus.
2. Põhimõte: „Metsa raiumisel alustatakse metsast, mis on metsa mõistes va-
nem või mille tervislik seisund on halb.“ Kas see käib ühe kinnistu kohta või
kogu väärtusliku metsa kohta konkreetse tiheasutusala ümbruses? Kes seda ot-
sustab, milline neist metsa on mõistes vanem või mille tervislik seisund halb?
Mida tähendab metsa mõistes vanem? Siin peaks selgelt kirjeldama, kes otsus-
tab ja mille alusel?
3. Põhimõte: „Lageraie lankidega ei ületata väljakujunenud metsaradasid ja
teid.“ Seda on väga raske määrata, milline see metsarada või tee on, mida ei
või ületada. Kas loomarada on ka metsarada? Pigem võiks olla kohustus koris-
tada inimeste poolt kasutuses olevate metsarajad peale raiet ja mitte kasutada
neid kokkuveoteedena.
4. Põhimõte: „Uuel langil ei alustata lageraiega enne, kui kõrval oleval langil
kasvava metsauuenduse keskmine kõrgus on üks meeter.“ Kas sellega on ka-
vandatud metsaseadusest erinev nõue sisse tuua? Metsa majandamise eeskirja
§ 16 lg 1 kohaselt loetakse metsa uuenenuks kui hektaril kasvab vähemalt 1500
0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku mändi või vähemalt 1000 0,5 m kõrgust ja
kõrgemat harilikku kuuske või vähemalt 1500 0,5 m kõrgust ja kõrgemat hari-
likku tamme või vähemalt 1500 1,0 m kõrgust ja kõrgemat muud metsa uuene-
nuks lugemisel arvesse võetavat puuliiki.
5. Põhimõte: „Uus mets pannakse lankidel kasvama hiljemalt kahe aasta
15
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
jooksul pärast raiet.“ Keskkonnaamet soovitab kasutada metsauuendamise pu-
hul metsaseaduse § 24 lg 3 sõnastust: Metsaomanik on kohustatud rakendama
metsa uuendamise võtteid ulatuses, mis hiljemalt viis aastat ning loo, siirdesoo,
madalsoo, raba, osja, tarna ja lodu metsakasvukohatüüpides kümme aastat pä-
rast raiet või metsa hukkumist tagab uuenenud metsa. Sellega on sobilikes kas-
vukohatüüpides lubatud ka looduslik uuenemine.
6. Põhimõte: „Noortes ja keskealistes metsades tehakse hooldusraiet vastavalt
metsade vajadustele.“ Keskkonnaamet soovitab kasutada sõnastust: noortes ja
keskealistes metsades on lubatud hooldusraiet teha vastavalt metsade vajadus-
tele.
7. Sadamad Arvamust arvestatakse. Ptk 3.3.1.6. tekst muudetud
Keskkonnaamet esitas 29.09.2020 kirjas nr 6 5/20/13380 2 ettepaneku täpsus- järgnevaks: "Sadamateenuste osutamiseks ja laeva-
tada ÜP s s adama maa-ala mõistet . Lääne Nigula Vallavalitsus oli 15.10.2020 liikluse ohutuse tagamiseks kavandatud maa-ala.
kirjaga nr 7 1/20 111 1 saadetud tabeli „Arvamused ja seisukohad Lääne Nigula Sadama maa-alale võib ehitada üldplaneeringu
valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele“ kohaselt nõus nimetatud Kesk- ja/või detailplaneeringuga ette nähtud sadamaehi-
konnaameti ettepanekuga arvestama , kuid muudatus ei ole üldplaneeringusse tisi."
sisse viidud. Palume sõnastada ÜP ptk 3.3 .1.6 Sadama maa-ala (LS) järgnevalt:
„Sadama maa-ala (LS). Sadamateenuste osutamiseks ja laevaliikluse ohutuse
tagamiseks kavandatud maa-ala. Sadama maa-alale võib ehitada üldplanee-
ringu ja/või detailplaneeringuga ette nähtud sadamaehitisi.“
8 Priit Kotkas, 1. Üldplaneeringu eskiisi kaardil on meie perele, s.o. allakirjutanule ning minu Arvamust ei arvestata. Valla seisukoht on, et nime-
30.09.2021 abikaasale Signe Kotkasele kuuluvale Einbi külas asuva Ramsholmi kinnistule tatud tee peaks olema avalikult kasutatav, valla sei-
märgitud avalikult kasutatav tee. Sellist teed meie kinnistul pole, samuti ei sukohad on esitatud samas haldusasjas. Kuni riigi-
soovi me sellist teed oma kinnistule. Teed saab avalikult kasuatavaks kuulutada kohtu lahend ei too teistsugust lahendit jätkatakse
juhul, kui omanik sellega nõustub või kui kinnistusraamatusse on kantud kinnis- nimetatud tee avalikuks teeks planeerimisega.
tut koormav, valla kasuks seatud piiratud asjaõigus. Käesoleval hetkel ei ole
omanik andnud Lääne-Nigula vallale oma nõusolekut kinnistule avalikult kasua-
tava tee tegevmiseks, ka pudub vallal mistahes muu õigusilik alus selle tegemi-
seks. Seega tuleb Ramsholmi knnistult eemaldada avalikult kasuatava tee ting-
märk. Palun näidata avalikult kasutatav tee kuni Ramsholmi kinnistu piirini.
16
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
2. Üldplaneeringu eskiisi kaardil on märgitud Ramsholmi kinnistule Ramsi pool- Arvamust ei arvestata. Lautrikoht ei ole planeeritud
saare tippu lautrikoht. Omanikud ei nõustu lautrikoha rajamisega Ramsholmi Ramsholmi kinnistule vaid Ramsi puhkekoht katast-
kinnistule, Lääne-Nigula vallal puudub võõrale maale ilma omaniku nõusole- riüksusele, võimalik et mõõtkvast tulenevalt ei
kuta lautri planeerimiseks ka igasugune õiguslik alus. Ka ei ole lautrikoha loo- paista see hästi välja. Sideehitise kaitsevöönd ei vä-
mine Ramsi poolsaare tippu, s.h. Lääne-Nigula vallale kuuluvale, Einbi külas lista lautrikoha toimimist, seega ettepanekut ei ar-
asuvale kinnistule nr 1125132, katastrinumbriga nr. 52001:005:0008 võimalik. vestata selles osas. Pääs kallasrajale ja lautrikoht on
Nimelt läheb poolsaare tipust Vormsi suunas merre ELASA-le kuuluv Vormsit ja olulised sellele piirkonnale, mistõttu on nende pla-
Hiiumaad mandriga ühendav valguskaabel. Valguskaablile kohaldub kaitse- neerimine avalik huvi.
vöönd, mis Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2015. a määruse nr 73 „Ehitise kait-
sevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele
esitatavad nõuded“ § 14 lg 2 kohaselt on merel 0,25 meremiili so 463 meetrit
sideehitise keskjoonest. Kaabel läheb merre vallale kuuluvalt kinnistult, mille
merepiir on napilt 40 meetrit. Lautrikoht tähendab autode ja paadikärude
pikka vette tagurdamist ning merre kinnijäänud autode traktoritega meremu-
dast väljatõmbamist, milline tegevus sidekaabli kaitsevööndis pole võimalik.
Seega ei saa Ramsi poolsaare tippu, s.h. vallale kuuluvale kinnistule lautrikohta
rajada. Palume lautrikoha tingmärk kaardilt eemaldada.
3. Üldplaneeringu kaardil on Ramsholmi kinnistul asuv elamu ja selle õueala Arvamust ei arvestata. Vastavalt LKS § 38 lg 4 p 1-le
jäänud ehituskeelu alasse. Teeme ettepaneku ehituskeelu alast välja jätta ei laiene olemasolevale õuealale ehituskeeld ja see-
õueala ja talu majandushoov, mis on majandushoonete ehitamiseks sobiv ala. tõttu ei ole vajalik ehituskeeluvööndi täiendav vä-
Uus ehituskeelu joone ettepanek on lisatud kirjale Lisa 1 näidatud sinisega, ole- hendamine üldplaneeringuga.
masolev ehituskeelu joon punasega.
4. Meile kuuluvale Einbi külas asuval Voosi kinnistul on olemasolev kasutuses Arvamust ei arvestata. Varasema koostöö käigus
lautrikoht, mille palume märkida ka üldplaneeringu kaardile. Kuna lautrikoha esitasite 24.11.20 oma nägemuse (sama nägemus
juurde on vajalik rajada ka merenduse ja kalandusega seotud ehitisi, teeme et- mis nüüdki) lautrikohast ja see oli pigem sadam kui
tepaneku näidata lautrikogha kõrvale praeguse ehituskeelu ala sisse ehitusala, lautrikoht, mis nõuaks suuremamahulisi väljaehitus-
mis võimaldaks ehitada lautrikohte võrgu- ja paadikuure ning muid merenduse töid, parkla ehitamist ja muu teenindava taristu ehi-
ja kalandusega seotus hooneid. Kirja Lisas 2 on lautrikoha ettepanek näidatud tamist. Taotletud võrgu- ja paadikuuride rajamiseks
mustaga ning ehitusala ettepanek näidatud punasega. puudub teadaolevalt avalik huvi (taotluse on teinud
vaid üks perekond, puudub info, et kohalik kogu-
kond seda taotleks), mistõttu ei ole põhjendatud
nende kavandamist sinna üldplaneeringuga. Kui ko-
haliku kogukonna poolt soovitakse arvamuse andja
17
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
poolt küsitut, siis on tulevikus võimalik algatada
üldplaneeringut muutev detailplaneering.
5. Üldplaneeringuga on ette nähtud püsiühendus mandri ja Vormsi vahel, pla- Juhime tähelepanu, et ÜP-ga ei planeerita Vormsi
neeringu eskiisile on märgitud ka selleks ettenähtud maa-ala. Saan aru, et silda ning kitsendusi ei seata. Üldplaneeringusse on
üldplaneeringuga soovitakse ette näha vähemalt 3 km pikkuse silla ehitust üle kantud perspektiivne maakonnaplaneeringu ko-
Voosi kurgu Vormsile. Selleks, et silda saaks üldplaneeringuga kavanda, tuleks hane trassikoridori kulgemine informatiivse infona.
üldplaneeringusse kindlasti lisada ka sotsiaal-majanduslikud põhjendused, mil- Ühenduse elluviimine on mastaapne riiklik projekt
lega sellist investeeringut põhistatakse. Eeldusel, et Voosi kurku, sissesõitu ja huvi (riigiteede ühendamiseks), mistõttu algata-
Haapsalu lahele ei plaanita sulgeda purjelaevadele, saab tegemist olema mas- takse projekti elluviimiseks vajadusel riigi eriplanee-
siivse, kõrge ehitusega, mille ehituse ning ekpluatatsiooniga kaasneb ka ulatus- ring ja keskkonnamõju strateegiline hindamine.
lik keskkonnamõju. Suur mõju saab olema kalastikule ning linnustikule. Kind- Üldplaneeringu koostamise hetkel ei ole ühendus
lasti oleks oluline ära tuua ka silla eskiis ning selle ehituslikud põhimõtted, mil- riiklikus teehoiukavas ning ühendusele ei ole omis-
lest nähtudes saaks hinnata rajatava silla mõju muuhulgas ka lindude pesitsu- tatud riiklikku huvi.
sele ja rändele – tegemist on olulise pesitsuala ning rändekoridoriga, mida
kõrge vantsild saaks oluliselt takistama. Arvestada tuleb ka kavandatava tege-
vuse vastavusega Euroopa Linnudirektiivile. Seega tuleb keskkonnamõjude
strateegilises hindamise aruandes kindlasti hinnata Vormsi püsiühenduse raja-
mise keskkonnamõju, mis praegu on jäänud täies mahus hindamata.
9 Maa-amet, 1. Palusime oma kirjas 08.04.2021 nr 6 3/20/11255 8 seletuskirjas ja KSH Arvamust arvestatakse. Ptk 3.20. lisatakse järgnev
08.04.2021 nr aruandes üheselt se lgitada, mis on võimalik mäetööstusmaa. Joonisel Põhijoo- tekst: "Lisaks on üldplaneeringu põhijoonisel kajas-
6 3/20/11255- nis on Keskkonnaametis menetluses olevatele taotletavatele mäeeraldistele ja tatud võimaliku mäetööstusmaana üldplaneeringu
8 nende teenindusmaadele märgitud „taotletav mäeeraldis 27.04.2021 (võimalik koostamise ajal menetluses olnud taotluste mäee-
28.09.2021 nr mäetööstusmaa)“, kuid seletuskirjas ei ole raldiste ja nende teenindusmaade alad. Nimetatud
6 3/20/11255 jätku valt selgitatud, millega on täpsemalt tegu. Vältimaks muid tõlgendusi pa- alad võivad üldplaneeringu elluviimise perioodil
11 lume seletuskirja lisada selgitus, et võimaliku mäetööstusmaana on märgitud olenemata kohaliku omavalitsuse planeerimissuu-
üldplaneeringu koostamise ajal menetluses olnud taotluste mäeeraldiste ja nistest muutuda kaevanduslubade alusel kujuneda
nende teenindusmaade alad. mäetööstusmaaks."
18
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
2. Joonis e Üldplaneeringu põhijoonis kohaselt asuvad maardlatel ning Kaopalu Arvamust arvestatakse. Ptk 3.20. lisati järgnev
kruusakarjäär (loa nr L.MK/330426; loa omaja Lääne Teed OÜ) mäeeraldise tekst: "Planeeringuga määratud virgestusrajatiste
teenindusmaal, Jaakna III kruusakarjäär (loa nr L.MK/321798; loa omaja Sand- ümbrusesse ei ole lubatud kavandada müra tekita-
pit OÜ), Jaakna II liivakarjäär (loa nr L .MK/319163; loa omaja EMG Arendus vaid ehitisi või tegevusi välja arvatud maavara juur-
OÜ), Jaakna kruusakarjäär (loa nr L.MK/327728; loa omaja Lääne Teed OÜ) depääsu tagamiseks ja kaevandamiseks antud kesk-
mäeeraldistel ja nende teenindusmaadel olemasolevad puhketaristu objektid konnaloaga määratud tegevused.". Samuti lisati
ning planeeritud matkarada. peatükis olevasse loetellu: "uusi matkaradu, infos-
Seletuskirja peatükis 3.22. Puhke ja virgestusalade asukoha ja nendest tekki- tende, suunaviitasid, teabetahvleid ei ole ilma kae-
vate kitsenduste määramine on kirjeldatud (tsiteerin): „Planeeringuga määra- vandamisloa omaja nõusolekuta mäeeraldistele ja
tud virgestusrajatiste ümbrusesse ei ole lubatud kavandada müra tekitavaid nende teenindusmaadele lubatud rajada, kuna
ehitisi või tegevusi“ ning „Kullamaa puhkealast Kaopalu karjäärini kavandatak nende paigaldamine takistab nimetatud objektide
se matkarada“. Puhke ja virgestusalade arendamise põhimõtete ja soovituste alt ja ümbrusest maavara väljamist".
all on toodud, et tuleks paigaldada infostende, suunaviitasid, teabetahvleid.
Selgitame, et kaevandamise käigus toimuvate
tegevuste tulemusena tekib paratamatult mõnevõrra müra. Tagamaks maava-
rale juurdepääsu palume seletuskirjas märkida, et kaevandamiseks antud kesk-
konnaloaga määratud aladel on virgestusrajatiste ümbruses müra tekitavad te-
gevused lubatud. Samuti lisame, et matkaradu, infostende, suunaviitasid, tea-
betahvleid ei ole ilma kaevandamisloa omaja nõusolekuta mäeeraldistele ja
nende teenindusmaadele lubatud rajada, kuna nende paigaldamine takistab ni-
metatud objektide alt ja ümbrusest maavara väljamist ja on seega vastuolus
MaaPS § 14. Lisaks selgitame, et kaevandamisel tuleb tagada vastavalt MaaPS §
78 ohutusnõuded, mida matkaja puhul ei ole võimalik tagada, kui matkaja sa-
tub mäetööde alale või korrastamata maastikule. Tulenevalt MaaPS sätestatud
vajadusest tagada juurdepääs maavarale palume nimetatud rajatisi mäeeraldis-
tele ja nende teenindusmaadele mitte planeerida, kui selleks ei ole saadud loa
omajate (Lääne Teed OÜ, Sandpit OÜ, EMG Arendus OÜ) nõusolekuid. Nõuso-
lekute saamisel palume need esitada Maa ametile.
19
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
KSH aruande peatükis 3.2.1.1. Planeeringulahenduse elluviimi sega kaasnevad Arvamust arvestatakse.
mõjud on kirjeldatud (tsiteerin): „Eelnevat arvesse võttes tegi KSH koostaja et- Lähtuvalt Maa-ameti varasemast kirjast, eemaldati
tepaneku üldplaneeringu protsessist eraldiseisvalt alustada kohalikul omavalit- esmane meede (mis hõlmas endas mh geoloogilist
susel Palivere aleviku uuringut) ning meede asendati KSH aruandes järg-
aktiivse reservvaru passiivseks reservvaruks muutmise protsessiga. Maa amet mise meetmega: /--/ tulevikus, mil algab menetlus
esitas oma 08.04.2021 kirjaga nr 6 3/20/11255 8 seisukoha, milles seisis: „Maa maavaravaru kaevandatavaks ja kasutatavaks tun-
ametile kui keskkonnaregistri kande tegemise otsustajale teadaolevalt ei ole nistamisel arvestada tiheasustusalale avalduvate
Palivere alevikus asuva Palivere liivamaardla (registrikaart nr 574) aktiivse re- mõjudega, sh viia läbi keskkonnamõjude hinda-
servv aru passiivseks reservvaruks ümberhindamiseks alust.“ Lähtuvalt eelne- mine.
vast eemaldatakse KSH aruandest vastav meede, küll aga tuleb tulevikus, mil Määrus nr 224 täpsustab keskkonnamõju hinda-
algab menetlus maavaravaru kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistamisel ar- mise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõi-
vestada tiheasustusalale avalduvate mõjudega, sh viia läbi keskkonnamõjude kes 2 esitatud tegevusvaldkondade loetelu, mille §
hindamine“ (sarnase mõtte leiab ka KSH aruande peatükist ARUANDE JA HIN- 3 lg 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise va-
DAMISTULEMUSTE KOKKUVÕTE, sh leevendavad meetmed ). Selgitame, et jalikkuse eelhinnang anda pealmaakaevandamise
oma kirjas 08.04.2021 nr 6 3/20/11255 8 märkisime, et MaaPS § 23 lõike 7 ko- korral kuni 25 hektari suurusel alal. Palivere liiva-
haselt tarbevaru ja reservvaru eristamise aktiivseks ja passiivseks otsustab maardla pindala on Maa-ameti maardlate kaardira-
keskkonnaregistri kande tegemise otsustaja, tuginedes geoloogilise uuringu tu- kenduse kohaselt 19.68 ha.
lemustele ja muule keskkonnaregistri kande tegemise ajal saada olevale tea- KSH aruannet täpsustatakse üheselt mõistetavuse
bele. Konkreetselt Palivere alevikus asuvale aktiivsele reservvarule ei kohaldu eesmärgil:
kõik MaaPS § 24 loetletud tingimused, et oleks võimalik ilma geoloogilist uurin- /--/ tulevikus, mil algab menetlus maavaravaru kae-
gut nõudmata reservvaru kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistada, seega tu- vandamiseks, arvestada tiheasustusalale avalduvate
leks läbi viia geoloogiline uuring . Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhti- mõjudega, sh viia läbi keskkonnamõjude eelhin-
missüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 11 lg 3 kohaselt on keskkonnamõju nang ning vajadusel algatada keskkonnamõjude
hindamine (edaspidi KMH) kohustuslik KeHJS § 6 lg 1 nimetatud tegevuste kor- hindamine (aluseks kehtiv seadusandlus).
ral, KeHJS § 6 lg 2 nimetatud tegevuste korral tuleb kaaluda KMH algatamist või
algatamata jätmist lisades otsusele KeHJS § 6 lg 3 kohase eelhindamise tulemu-
sed.
KeHJS § 6 lg 2 loetelu on § 6 lg 4 alusel täpsustatud Vabariigi Valitsuse
29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu¹“ (edas-
pidi määrus nr 224).
Geoloogiline uuring ei kuulu KeHJS § 6 lg 1 ega ka määruse nr 224 loendisse,
mistõttu KeHJS § 3, § 6, § 11 lg 3 ning määruse nr 224 alusel ei ole antud juhul
20
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
KMH algatamine kohustuslik, samuti ei ole vajalik eelhindamine ega KMH vaja-
likkuse kaalumine.
Eeltoodust tulenevalt ei ole Palivere alevikku jääva aktiivse reservvaru ümber-
hindamisel keskkonnamõju hindamine kohustuslik ja seega Maa amet ei
nõustu KSH sõnastusega.
Palume KSH aruandes selgitada, et kui tulevikus hinnatakse geoloogilise uurin-
guga maavara ümber aktiivseks tarbevaruks ning seda hakatakse kaevandama ,
siis hinnatakse keskkonnamõju hindamise vajalikkust vastavalt KeHJS le.
Maa-amet nõustub ajavahemikul 09.08.2021 30.09.2021 avalikul väljapanekul Arvamusega arvestatakse.
olnud Lääne Nigula valla üldplaneeringuga tingimusel, et täpsustatakse planee-
ringu dokumente vastavalt eeltoodud märkustele. Märkustega arvestamata jät-
misel halveneb maavarale juurde pääsu osas olemasolev olukord ja planeering
on vastuolus MaaPS § 14.
Maavarale juurdepääs halveneb, kui üldplaneeringuga seatakse kaevandamist
piiravaid tingimusi, mille järgi toimides pole võimalik maavara kaevandada, näi-
teks kui kaevandamisloa omaja ei saa realiseerida kaevandamisloaga antud õi-
gusi või kui kaevandamine muutub piiravate tingimuste tõttu märkimisväärselt
keerulisemaks võrreldes olemasoleva olukorraga.
Palume hoida Maa-ametit kursis planeeringu edasise menetlemisega ning
edastada üldplaneering peale täpsustuste tegemist teadmiseks Maa-ametile.
10 Maaeluminis- Maaeluministeerium on oma 12.04.2021 kirjaga nr 4.1-5/614-1 kooskõlastanud
teerium, üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu, kuna Maaeluministeeriumi varasemad
13.09.2021 nr märkused on võetud teadmiseks ning üldplaneeringu dokumente on vastavalt
4.1-5/1436-1 korrigeeritud. Maaeluministeerium on seisukohal, et üldplaneeringu seletus-
kirja jaotises 3.3.1.16 „Maalise asustuse maa-ala (MA)“, jaotises 3.3.2 „Üldised
põhimõtted hajaasustuses“ ja jaotises 3.17.1 „Väärtuslike põllumajandus-
maade määramine“ väärtusliku põllumajandusmaa kohta toodud tingimused ja
põhimõtted on üldises vastavuses väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlevas
seaduse eelnõus toodud eesmärgi ja põhimõtetega.
21
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
Maaeluministeerium analüüsis üldplaneeringuga kavandatud väärtuslike põllu- Arvamust ei arvestata.
majandusmaade kaardikihti ja võrdles saadud tulemeid Põllumajandusuurin- Üldplaneering lähtub kohalikust teadmisest, mis
gute Keskuse poolt koostatud põllumajandusmaa massiive kajastava kaardiand- hõlmas planeeringumenetluses kohalike põlluma-
metega (2017. aasta seis). Analüüsi tulemustest selgus järgmist: jandusettevõtjate ja kogukondade kaasamist. Välja
- Põllumajandusuuringute Keskuse poolt koostatud kaardikihi andmetel on arvati vaid sellised väärtuslikud põllumajandus-
Lääne-Nigula vallas väärtuslikke põllumajandusmaid (kahe hektari suuruse või maad, mis olid tiheasustusaladel, liiga väikesed või
suurema põllumajandusmaa massiivi kaalutud keskmine boniteet on 34 hinde- kuhu kavandati muud maakasutust. Juurde arvati
punkti või enam) ligi 17 500 hektarit, millest u 1500 hektarit ei kavandata alasid, mida toodi välja sihtgrupiga tehtud kohtu-
üldplaneeringuga väärtuslikuks põllumajandusmaaks arvata. Samas on aga mistel. Ptk 3.17.1. on neid põhimõtteid ka kirjelda-
üldplaneeringuga kavandatud määrata väärtuslikuks põllumajandusmaaks roh- tud. Kuivõrd üldplaneeringu koostamise ajal ei ole
kem kui 2000 hektarit põllumajandusmaa massiive, mille kaalutud keskmine võimalik tugineda kehtivale väärtuslikke põlluma-
boniteet on alla 34 hindepunkti. Kokkuvõtvalt kavandatakse Lääne-Nigula vallas jandusmaid reguleerivale seadusandlusele, siis tule-
määrata väärtuslikuks põllumajandusmaaks üle 18 300 hektari põllumajandus- nevalt maakonnaplaneeringu suunistest ja Plans §
maad; 75 lg 1 p 14 kasutab kohalik omavalitsus oma täie-
- KSH aruande eelnõu jaotises 3.2.3 „Väärtuslik põllumajandusmaa“ on toodud likku otsustusõigust määrata üldplaneeringuga
väärtuslike põllumajandusmaade kohta põhjalik analüüs, lahates planeeringula- väärtuslikud põllumajandusmaad ja nende tingimu-
henduse elluviimisega kaasnevaid mõjusid erinevate külade kaupa. Märgime, sed olenemata võimalikest tulevikus vastu võetava-
et Maaeluministeeriumi poolt tehtud analüüsi põhjal nähtub, et üldplaneerin- test riiklikest seadustest ning neis sisalduvatest kri-
guga ei kavandata määrata väärtuslikeks põllumajandusmaadeks rida suure- teeriumitest. Üldplaneeringu kohasel tasemel on
maid põllumajandusmaa massiive, mis paiknevad soode läheduses (Hindaste KSH-s seda ka hinnatud. Üldplaneeringu ja selle
külas paiknev massiiv), metsamassiivide keskel (Elbiku ja Keedika külas paikne- juurde kuuluva KSH on kooskõlastanud erinevad
vad massiivid), samuti tiheasustusalade läheduses (Kärbla, Saunja, Võntküla, koostöötegijad, sh ka Maaeluministeerium.
Vidruka külades ja Risti aleviku lähistel olevates külades paiknevad massiivid).
Väärtuslike põllumajandusmaade kaitsel on maakasutusküsimuste hilisemal kä-
sitlemisel oluline mõju. Sellest tulenevalt on Maaeluministeerium seisukohal,
et üldplaneeringut käsitlevates dokumentides tuleks väärtuslikuks põllumajan-
dusmaaks mittemääramist põhjendada, käsitledes seejuures võimalikult üksi-
kasjalikult põhjuseid ja huvisid, sealhulgas avalikke huvisid, mis kaaluvad üles
väärtusliku põllumajandusmaa säilitamise avaliku huvi. Lisaks palume hinnata
sellega kaasnevaid mõjusid ka KSH aruande jaotises 3.2.3. See annab meie ar-
vates nii kohaliku omavalitsuse üksusele kui ka riigile selguse ja kindluse, et
üldplaneeringuga määratavad väärtuslikud põllumajandusmaad saavad ajatu
kaitse ning nende võimalik hõlmamine muul otstarbel oleks minimeeritud.
22
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
2) Seletuskirja jaotises 3.8.8 „Sademeveesüsteemid“ on toodud põhimõtted sa- Arvamust arvestatakse osaliselt. Ptk 3.24. lisatakse
demeveesüsteemide edasisel arendamisel. Ühe tingimusena on ette nähtud, et järgnevad laused: "Ehitamist puudutavates menet-
sellega seotud arengute kavandamisel tuleb kombineerida maaüksusepõhised lustes tuleb igakordselt lähtuda konkreetse aja-
sademeveelahendused piirkondlike lahendustega. Jaotises on märgitud, et üld- hetke maaparandusobjektide seisust, mida tuleb
juhul ei ole võimalik juhtida arendusalade sademevett riigitee kraavidesse, kuid vaadata asjakohasest registrist või Maa-ameti kaar-
see on võimalik vaid põhjendatud juhtudel koostöös Transpordiametiga dirakendusest. Lisavee (väljapool maaparandussüs-
Soovime preventatiivselt juhtida tähelepanu viimasel ajal palju probleeme teki- teemi koondatud vesi) juhtimine maaparandussüs-
tanud küsimusele, mis on seotud lisavee maaparandussüsteemi juhtimisega. teemi eesvoolu või kuivenduskraavi tuleb kooskõ-
Selgitame, et maaparandusseaduse § 53 kohaselt võib tulla kõne alla ka väljas- lastada Põllumajandus- ja Toiduametiga.". Juhime
pool maaparandussüsteemi koondatud vee ehk lisavee juhtimine maaparan- tähelepanu, nagu oleme teinud seda juba alates
dussüsteemi. Peame vajalikuks osundada, et sellisel juhul peab ehitusloa või lähteseisukohtade staadiumist, et üldplaneeringu
muu loa andja kooskõlastama ehitusprojekti või taotluse, mille kohaselt soovi- koostamisel on arvestatud võimalikult suures ulatu-
takse juhtida väljaspool maaparandussüsteemi koondatud vesi (lisavesi) ees- ses põhimõtet mitte esitada tekstis ja joonistel ei
vooluvõi kuivenduskraavi, Põllumajandus- ja Toiduametiga. esitata kehtivaid õigusakte ja piirnaguid kuna neid
Lisaks sellele tuleb lisavee maaparandussüsteemi juhtimise puhul arvestada ei kehtestata üldplaneeringuga. Varasemast prakti-
maaparandussüsteemi hoiutööde mahu ning sellega seotud hoiukulude suure- kast on mitmeid näiteid, kus seadusesäte muude-
nemisega. Maaparandusseaduse § 53 lõikes 9 on sätestatud, et kui selle maa- takse, kuid selle varasem sissekandmine üldplanee-
parandussüsteemi, millesse lisavett juhitakse, ühishoiuks on moodustatud ringusse tektitab kas segadust või selle edasi kehti-
maaparandusühistu, osaleb maaparandussüsteemi lisavett juhtiv isik maapa- mise.
randushoiukulude katmisel Põllumajandus- ja Toiduameti määratud ulatuses.
Samas muul juhul ehk olukorras, kus maaparandusühistut ei ole moodustatud,
peab lisavett juhtiv isik arvestama kohustusega korraldada maaparandushoiu-
tööde eest tasumise muudel asjaõigusseadusest tulenevatel alustel. See tähen-
dab, et igal juhul peaks isik, kes ehitustegevuse käigus või ehitamise tulemu-
sena hakkab juhtima sadevett maaparandussüsteemi, teadma, et tal lasub ko-
hustus tasuda lisavee juhtimisega kaasnevad maaparandushoiu kulud. Eelnevat
silmas pidades ning juhuks, kui lisavee maaparandussüsteemi juhtimise vajadus
peaks tekkima, soovitame üldplaneeringus käsitleda ka lisavee maaparandus-
süsteemi juhtimisega seotud nõudeid ning sellega kaasnevaid maaparandus-
hoiu kulude tasumise kohustusi.
11 Diana Saarniit, Palume muuta Läne-Nigula valla üldplaneeringus maa juhtotstarvet tootmis- Arvamust arvestatakse. Viidatud katastriüksusele
Mairo Saarniit, maast elamumaaks, meile kuuluva Nagimäe kool katastriüksuse osas, katastri- kavandatakse üldplaneeringus maalise asustuse
15.09.2021 tunnusega 55201:001:0214. Kuna plaanime sinna endale elumaja ehitada.
23
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
maa-ala juhtotstarve mis muuhulgas võimaldab ela-
mute kavandamist.
12 Põllumajandus- Oleme seisukohal, et planeering ei kajasta maaparandussüsteeme ja nendest Kogu arvamust arvestatakse osaliselt. Ptk 3.24. lisa-
ja Toiduamet, tulenevaid nõudeid vajalikul määral. Alljärgnevalt selgitame oma seisukohta. takse järgnevad laused: "Ehitamist puudutavates
06.08.2021 nr Üldplaneeringu alusel, vastavalt sellele, kas ehitamist kavandatakse detailpla- menetlustes tuleb igakordselt lähtuda konkreetse
6.2-1/6788-1 neeringu kohustusega alale või mitte, koostatakse detailplaneeringuid või an- ajahetke maaparandusobjektide seisust, mida tuleb
takse projekteerimistingimusi. Seetõttu on oluline, et lisaks üldplaneeringuga vaadata asjakohasest registrist või Maa-ameti kaar-
kavandatavatele tegevustele kajastaks üldplaneering ka olemasolevat olu- dirakendusest. Lisavee (väljapool maaparandussüs-
korda. Olemasoleva olukorra kirjeldamine on vajalik eelõige kohalikele elani- teemi koondatud vesi) juhtimine maaparandussüs-
kele ja teistele isikutele, kes planeeringu alal tegevusi kavandavad kui ka pla- teemi eesvoolu või kuivenduskraavi tuleb kooskõ-
neeringu korraldajale ehk kohalikule omavalitsusele edasises loamenetluses. lastada Põllumajandus- ja Toiduametiga.".
Juhime tähelepanu, et maaparandusseadusest tulenevalt kehtib maaparandus- Juhime tähelepanu, nagu oleme teinud seda juba
süsteemide reguleeriva võrgu maa-alal ja maaparandussüsteemide eesvoolu alates lähteseisukohtade staadiumist, et üldplanee-
kaitsevööndis mitmeid piiranguid, millega tuleb maakasutajal juba oma tege- ringu koostamisel on arvestatud võimalikult suures
vuste kavandamise varajases staadiumis arvestada. ulatuses põhimõtet mitte esitada tekstis ja joonistel
Maaparandusseadusest ei tulene mitte ainult ehitusõiguse andmisega seotud ei esitata kehtivaid õigusakte ja piiranguid kuna
nõuded. Kõik tegevused, mis võiksid kahjustada maaparandussüsteemi toimi- neid ei kehtestata üldplaneeringuga. Varasemast
mist, on vaja eelnevalt kooskõlastada PTA-ga. Ka selliste ehitiste kavandamine, praktikast on mitmeid näiteid, kus seadusesäte
milleks ehitusluba ei anta ja ehitusteatist ei esitada, tuleb maaparandussüs- muudetakse, kuid selle varasem sissekandmine
teemi reguleeriva võrgu maa-alal ja eesvoolu kaitsevööndis kooskõlastada PTA- üldplaneeringusse tekitab kas segadust või sätte
ga. Need tegevused on vaja kajastada üldplaneeringu seletuskirjas. edasi kehtimise.
Teavitame, et üldplaneeringus peab olema kajastatud olemasolevate maapa- Samuti selgitame, et üldplaneering kogu ulatuses -
randussüsteemide toimimist tagavad meetmed (sh maaparandussüsteemide igasse peatükki ristviitamine ja tingimuste kooska-
terviklikkuse säilitamine) ning ruumilise planeerimise põhimõtted maaparan- sutuse sissetoomine teeb üldplaneeringu käsitle-
dussüsteemide aladel, kus kavandatakse maakasutuse muutmist ja ehitusõi- mise oluliselt keerulisemkas.
guse laiendamist. Maaparandussüsteemidega hõlmatud maa-alal tuleb arves- Üldplaneeringu ja selle juurde kuuluva KSH on koos-
tada kõlastanud erinevad koostöötegijad.
maaparandusseadusest (edaspidi ka MaaParS) tulenevalt maaparandussüstee-
mide toimimist tagavate meetmetega ning eesvoolude puhul looduskaitse- ja
veeseadusest tulenevate veekogudele kehtivate piirangutega
24
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
Tuginedes planeerimisseaduse § 87 lõikele 2 ja tutvunud Lääne-Nigula valla
üldplaneeringuga ja KSH aruandega esitame alljärgnevad ettepanekud üldpla-
neeringu täiendamiseks selliselt, et see vastaks planeerimisseaduse § 75 lõike 1
punktis 28 sätestatud üldplaneeringu ülesandele.
1. Palume peatükis 3. Planeeringulahendus ja selle alapeatükis 3.3.2. Üldised
ehituspõhimõtted hajaasustusalas viidata maaparandusseadusest tulenevatele
piirangutele. Hajaasustusala käsitledes on oluline tingimustes välja tuua, et
(hoonete) ehitamisel maaparandussüsteemi maaalale peab olema tagatud ole-
masolevate maaparandussüsteemide säilimine ja jätkusuutlik
toimimine. Palume täiendada tingimuse loetelu järgnevalt.
• Hajaasustusalal maaparandussüsteemi maa-alale (ehitus)tegevuse kavanda-
misel tuleb arvestada seal paiknevate maaparandussüsteemidega.
2. Alapeatükis 3.8.4.2. Päikeseenergeetika tuleb viidata ka maaparandusseadu-
sest tulenevatele piirangutele. Päikeseparkide kavandamisel tuleb arvestada
maa-alal paiknevate maaparandussüsteemi rajatistega, sealhulgas drenaažiga
(MaaParS § 47 - § 50).
• Maaparandussüsteemi maa-alale päikeseenergiajaamade kavandamisel tuleb
arvestada, et maaparandussüsteemide töövõime peab säilima.
3. Peatükis 3.17. Väärtuslike põllumajandusmaade ja maastike määramine ning
nende kaitse-ja kasutustingimuste seadmine ja selle alapeatükis 3.17.1. Väär-
tuslike põllumajandusmaade määramine täiendada tingimuse loetelu järgne-
valt.
• Väärtuslikel põllumajandusmaadel paiknevad maaparandussüsteemid tuleb
hoida korras ja tagada nende terviklikkus.
• Väärtuslikule põllumajandusmaale taastuvenergia tootmisalade kavandami-
sel tuleb arvestada maa-alal paiknevate maaparandussüsteemi rajatistega,
sealhulgas drenaažiga.
4. Peatükis 3.24. Maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsen-
duste määramine palume lähtuda üldiste põhimõtete ja tingimuste kirjeldami-
sel maaparandusseadusest.
Teeme ettepaneku lisada tingimuste loetelu järgnevalt.
• Maaparandussüsteemi maa-alal (ala, millel paikneb reguleeriv võrk, vastavalt
kuivendus- või niisutusvõrk) tuleb arvestada maaparandussüsteemide
25
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
toimimist ja terviklikkust tagavate meetmetega vastavalt maaparandusseadu-
ses sätestatule.
• Maavaldaja ei tohi oma tegevusega takistada vee voolu maaparandussüstee-
mis ega tekitada muu tegevusega kahju teistele maavaldajatele. Maaparandus-
süsteem kuulub maa juurde, millel see asub ning maaomanikul lasub kohustus
tagada tema maal paiknevate kraavide (sh eesvoolude), dreenide ja drenaaži-
kollektorite (sh kollektoreesvoolude), drenaažikaevude ja teiste
maaparandussüsteemi rajatiste korrashoid ning toimimisvõime.
• Lähtudes maaparandusseadusest tuleb eesvoolu kaitsevööndis tehtavate
tööde, maaparandussüsteemi maa-alale muu ehitise ehitamise ja heitvee im-
mutamise, maaparandussüsteemi lisavee juhtimise ning maaparandussüsteemi
maa-alal asuva kinnistu maakorraldustoimingu (sealhulgas siht- või kasutusots-
tarbe muutmise) korral saada luba või kooskõlastus Põllumajandus- ja Toidua-
metilt. Samuti on keelatud ilma Põllumajandus- ja Toiduameti loata drenaaži-
süsteemi maa-alale lasta kasvada või istutada puittaimi, sealhulgas rajada lühi-
kese raieringiga madalmetsa.
• Maaparandussüsteemi tohib rekonstrueerida või uut ehitada vaid Põlluma-
jandus- ja Toiduameti loal. Maaparandussüsteemide projektdokumentatsioon
(sealhulgas drenaažkuivenduse teostusjoonised) on leitav Põllumajandus- ja
Toiduameti arhiivist.
• Üldplaneeringu kaardile kantud olemasolevate maaparandussüsteemidega
aladele (nt drenaažkuivendussüsteemid, kraavkuivendus või kogujakraavid)
ehitusõiguse kavandamisel tuleb arvestada eesvoolude ehituskeeluvöönditega.
Kanda kaardile maaparandussüsteemi maa-alale lisaks ka eesvoolud (eraldi
eesvool ja riigi poolt korrashoitav ühiseesvool). Vastav
detailplaneering või ehitusprojekt kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduame-
tiga.
Maaparandussüsteemiga alal peab igasuguse ehitustegevuse puhul olema ta-
gatud kogu maaparandussüsteemi häireteta toimimine.
26
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
6. Alapeatükis 3.8.8. Sademeveesüsteemid tuleb viidata ka maaparandusseadu-
sest tulenevatele piirangutele. Koondatud sademevee juhtimine maaparandus-
süsteemi rajatistesse on lubatud vaid Põllumajandus- ja Toiduameti loal või
kooskõlastusel. (MaaParS § 47 - § 50, § 53).
Sademevee ärajuhtimiseks lahenduste leidmisel tuleb arvestada, et mitmed sa-
demevee juhtimiseks tuleb saada Põllumajandus- ja Toiduameti luba. Vajadusel
tuleb eesvool eelnevalt rekonstrueerida. Samuti tuleb arvestada, et maaparan-
dussüsteemi lisavee juhtimisel tuleb lisavee juhtijal osaleda maaparandushoiu-
kulude katmisel. Lisavesi on väljastpoolt maaparandussüsteemi koondatud
vesi, mis juhitakse maaparandussüsteemi eesvoolu või kuivenduskraavi või kui-
vendusvõrgu maa-alusesse torustikku.
• Koondatud sademevee ja muu vee juhtimine maaparandussüsteemi rajatis-
tesse on lubatud vaid Põllumajandus- ja Toiduameti loal või kooskõlastusel.
Ka muude tegevuste korral peale ehitiste kavandamise ( lisavee juhtimine maa-
parandussüsteemidesse, maade metsastamise…jne.) on vajalik Põllumajandus-
ja Toiduametiga kooskõlastamine.
Põllumajandus-ja Toiduamet jääb ootama Lääne-Nigula Vallavalitsuse tagasisi-
det tuginedes Planeerimisseaduse § 87 lõige 9-le.
13 Riigi Kinnis- Riigi Kinnisvarale kuulub Pürksi keskuse 10b (52001:005:0176) kinnistu. Palume Arvamust ei arvestata. Lähtutakse kehtivast detailp-
vara, koostamisel oleva üldplaneeringuga antud kinnistu maa-ala juhtfunktsiooniks laneeringust, millega on kavandatud ühiskondlikud
20.09.2021 määrata segahoonestusega maa-alaks. Riigi Kinnisvara AS-i arvates võimaldab hooned.
segahoonestuse maa-ala määramine kinnistu paindliku kasutamise ja arenda-
mist olukorras, kus ei ole selge riigi vajadus antud kinnisu suhtes. Hetkel puu-
dub vajadus antud kinnistut kasutada ühiskondlike ehitiste maana.
14 Ain Talviste, 1. Planeerida Allikmaa külas Allikmaa tee äärde KÜ 43601:001:0405 1,82 ha Arvamust arvestatakse osaliselt. Korrigeeritakse
01.09.2021 suurusele osale elamumaa, 4 elamukrunti + juurdesõiduee Allikmaa teelt. väärtuslike põllumajandusmaa piirjoont. Ala ei mää-
Kruntide suurus ca 4550 m2 - juurdesõidutee. rata tiheasustusega alaks, kuid sellele jääb maalise
Selleks muuta maatulundusmaa (looduslik rohumaa) 1, 82 ha elamumaaks. asustuse juhtotstarve, mis võimaldab kavandada
Allikmaa tee äärde on kujunenud elamumaad kuni loodava üksuseni. Kõrval elukondlike hoonetega hoonestatavaid maaüksu-
Tooma tänava 5 elamukrunti. See jätkaks elamute ehitust Allikmaa tee äärde seid minimaalse suurusega 0,5 ha.
kuna mõlemal pool teed on elamud ja kaks vana talu südant, Aru, Aaviku.
Raudtee poole Aru ja Aaviku ning raudtee vahele on planeeritud kaks elamu
27
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
krunti. See moodustaks terviku. Kogu piirkond jääb bussipeatuse ja tulevase
raudteejaama lähedale.
2. Ülejäänud 1,31 ha maale saab rajada päikesepargi, mis varustaks rohelise Arvamust ei arvestata. Üldplaneeringus ei määrata
energiaga ümbruskonna majapidamisi. päikeseparkide alust maad. Päikesepargi rajamine
saab toimuda päikeseenergia rajamise nõuete ko-
haselt.
15 Tenno Laane- 1. Palun määrata Liikluse maa-alana Lisal 1 punaste joontega märgitud planee- Arvamust arvestatakse osaliselt. Väärtusliku põllu-
mets, ritavad juurdepääsu tagavad erateed Hansu-kalda talule, Kala talule, Kase ta- majandusmaa piiri korrigeeritakse. Erateid ei mää-
30.09.2021 lule ja Kaltre talule. Palun korrigeerida väärtusliku põllumajandusmaa piire ka- rata üldplaneeringuga, samuti liikluse maa-ala juh-
tastril 34202:002:0470, et eemaldada võimalik vastuolu planeeritava juurde- totstarvet väljaspool tiheasustust.
pääsuteega, mis on toodud Lisal 1.
2. Palun eemaldada väärtusliku põllumajandusmaa määratlus katastritelt Arvamust arvestatakse osaliselt. 0363-katastriüksus
34202:002:0363 ja 34201:001:0472. on aeg-ajalt osaliselt üleujutatav, sellelt eemalda-
takse väärtusliku põllumajandusmaa tähistus. 0472-
katastriüksus on tootmise maa-ala, millele polegi
väärtuslikku põllumajandusmaad planeeritud.
3. Palun määrata Liikluse maa-alana Lisal 2 märgitud planeeritav avalik parkla, Arvamust ei arvestata. Parklad on esitatud punkt-
mis on toodud Üldplaneeringus paatide veeskamise koha tarbeks Laastre paisu leppemärgina, neid ei esitata liikluse maa-alana.
piirkonnas.
4. Palun määrata Lisal 3 Selli katastril toodud ala Segahoonestusalana. Arvamust arvestatakse.
16 Nõva osavalla- 1. Muuta Nõmmemaa külas osad põllud väärtuslikeks põllumaadeks, et säili- Arvamust arvestatakse osaliselt. Viidatud maa-alad
kogu ettepane- tada külas põllu-, heina- või karjamaad (küla piirneb mõlemalt poolt rabaga määratakse väärtuslikuks põllumajandusmaaks. Vii-
kud, ning seega ei ole võimalik põllumaa osa juurde tekitada), samuti säilitada sel- datud rajad määratakse üldplaneeringus matkara-
13.09.2021 lega külale iseloomulik vaade. Kaart manuses. jana.
2. Merele juurdepääse võiks olla rohkem. Rannakülas on mitmed endised juur- Arvamust arvestatakse, tootmismaa juhtotstarve
depääsuteed suletud eramaade omanike poolt. Hetkel on seal veel maid, kus võetakse maha. Tegemist ei ole tiheasustusalaga,
on metsaradade näol merele juurdepääsud olemas. Kui kunagi tulevad nendele seega elamumaad ei määrata, tegu on maalise asu-
maadele peale arendused, siis oleks osa teedest juurdepääsudena võimalik säi- tuse alaga.
litada, kui need teed on üldplaneeringus ära märgitud.
17 Lääne-Nigula Variku töökojas vastas on üks tootmismaa katastriüksus üldplaneeringus ela- Arvamust arvestatakse. Maaüksusele määratakse
Vallavalitsuse mumaaks muutmata. See muudatus tuleks sisse viia. (katastriüksus maalise asustuse juhtotstarve, mis muuhulgas või-
ettepanek, 44101:001:0748) maldab elamute püstitamist.
22.07.2021
28
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
18 Vallavalitsuse Lääne-Nigula Vallavalitsus teeb ettepaneku muuta vastuvõetud Lääne-Nigula Arvamust arvestatakse ning lahendust korrigeeri-
13.07.2021 is- valla üldplaneeringu punkte 3.6.2 „Kohalike teede määramine“; 3.25 Avalikes takse vastavalt esitatud redaktsioonile.
tungi protokol- huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise
liline otsus vajaduse märkimine“ ja 4 „Üldplaneeringu elluviimine“ vastavalt allpool esita-
tud redaktsioonile (ettepanek lisatud protokollile).
19 Aino Konrad, Üldplaneeringu eelnõus on kavandatud planeerida Marimetsa Looduskaitsea- Arvamust ei arvestata. Kullamaa Osavallakogu on
21.05.2021 lale KLO 1000215 erametsamaale kergliiklustee, mustkattega tee, matkarajad, menetlenud analoogset ettepanekut 11.11.2020
20 Tiiu Korpus, vaatetornid, infotahvlid või muud tegevused. Kustutada üldplaneeringus minu koosolekul ja otsustas jätta 3420009 Liivamäed-Silgi
20.05.2021 erametsamaale kavandatud planeeritavad kergliiklusteed, mustkattega teed, tee 5,16 km avalikult kasutatavate erateede nime-
21 Eidi Maripuu, matkarajad, vaatetornid, infotahvlid ja muud sarnast – erametsamaa omanikud kirja. Ettepanekust ei selgu millistest objekte (kerg-
21.05.2021 ei soovi eraomandi koormamist ja ei sõlmi lepinguid. Tuleb lähtuda säästvast liiklustee, mustkattega tee, matkarajad, vaatetor-
22 Andres looduskeskkonna ja majanduskeskkonna tekkivatest negatiivsete mõjude kait- nid, infotahvlid...) või erametsamaid on silmas pee-
Saalmaa, sevajadusest. tud. Üldplaneering määrab võimalike avalike objek-
20.05.2021 tide üldised asukohad ning on saanud seejuures
Keskkonnaameti kooskõlastuse. Objektide (nt avalik
puhketaristu) elluviimiseks algatatakse eraldi ehi-
tusprojekti/planeeringu menetlus ning selle käigus
lahendatakse muuhulgas maasuhteid puudutav.
23 Uno Korpus Lääne- Nigula valla üldplaneeringu eelnõus on minu kinnistule, põllumaale Nimetatud tegevusi antud kinnistutele ei ole märgi-
20.05.2021 44101:001:0701 ja 44101:001:0022, kantud planeeritav kergliiklustee, mat- tud, seega saab lugeda et arvamust arvestatakse.
karada või muud tegevused.
Kustutada minu kinnistutelt planeeritav kergliiklustee, matkarada ja muud ka-
vandatavad tegevused . Põllumaal puudub tee vajadus ja samu lepingu vajadus
puudub.
24 Keskkonnami- Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 3.5. Detailplaneeringu koostamise kohus- Arvamust arvestatakse. Asendame "tolm" mõistega
nisteerium, tusega alade või juhtude määramine on toodud detailplaneeringu koostamise "saasteained välisõhus".
13.10.2021 nr kohustusega juhud punktide kaupa. Teeme ettepaneku lisada punkti 2 kahju-
liku välismõju näidete loetelusse ka välisõhu saasteained.
29
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
7-15/19/2885- Teeme ettepaneku täpsustada üldplaneeringu seletuskirja peatükis 3.18. Met- Arvamust arvestatakse. Ptk 3.18. lisati viimaseks
14 sade majandamise üldised põhimõtted toodud lõigu viimast lauset Juhul, kui lauseks "Juhul, kui metsaala ei käsitleta üldplanee-
metsaala ei käsitleta üldplaneeringus või mõnes teises arengudokumendis ringus või mõnes teises arengudokumendis väärtus-
väärtusliku metsa või KAH (kõrgendatud avalik huvi) alana, ei piirata metsa ma- liku metsa või KAH (kõrgendatud avalik huvi) alana,
jandamist, vaid seatakse tingimused raie järgseteks tegevustest nagu laoplat- ei piirata metsa majandamist."
side korrastamine, kokkuveo teede tasandamine ja metsa uuendamine. Hetkel
jääb see mõnevõrra ebaselgeks – kas mingeid tingimusi kavatsetakse seada pla-
neeringuga või mingi muu korraga. Sealjuures juhime tähelepanu sellele, et
laoplatside korrastamine, metsa uuenemise tagamise kohustus ning paljud
muud aspektid on juba reguleeritud metsaseadusega.
Et tagada metsade majandamise kohta seatavate täiendavate tingimuste täit- Arvamust arvestatakse osaliselt. Üldplaneering vor-
mine, soovitame asjassepuutuvaid metsaomanikke teavitada ning tagada tingi- mistatakse ja esitatakse vastavalt vormistamis-
mustega kaetud alade ruumiandmete jõudmine Keskkonnaametisse, kelle üle- nõuete määrusele. Peale üldplaneeringu kehtesta-
sanne on metsaressursi arvestuse riikliku registri ehk metsaregistri haldamine. mist saavad ruumiandmed vastavalt korrale amet-
Selgitame, et kui metsa omanik soovib metsa majandada, siis teatud tegevuste kondadele kättesaadavaks ja vastavast kaardikihist
osas (näiteks v.a valgustusraie) tuleb omanikul esitada Keskkonnaametile met- saab vastavad alad. Eraldi kõiki katastriüksuste tea-
sateatis (metsaseadus § 41). Teisalt on juhtumeid, kus väikesemahulise raie pu- vitamist ei tehta, kuna kehtiv õigus seda ei nõua.
hul seda teha pole vaja (metsaseadus § 41 lõige 14). Üldplaneeringu elluviimise
seisukohast on oluline, et üldplaneeringus sätestatu oleks vajadusel ühildatud
metsaregistriga ning omanikud tingimustest teadlikud.
Teeme ettepaneku peatükis 3.17.2. Väärtuslike maastike määramine toodud Arvamust arvestatakse. Viidatud lõik sõnastatakse
väärtuslike loodus- ja kultuurmaastike säilitamise üldise põhimõtte - tööstus-ja järgnevalt: "tööstus-ja majandushooned planeeri-
majandushooned planeeritakse ning ehitatakse piirkonda, kus nad avaldavad takse ning ehitatakse piirkonda, kus nad avaldavad
võimalikult vähe negatiivset mõju väärtusliku maastiku üldilmele lõppu lisada võimalikult vähe negatiivset mõju väärtusliku maas-
ning tagavad keskkonnakvaliteedi nõudeid. tiku üldilmele ja tagavad keskkonnakvaliteedi nõu-
ded".
KSH aruande peatükis 3.4.4 Jäätmemajandus ja jääkreostusobjektid on käsitle- Arvamust ei arvestata. Tegemist on informatiivse
tud Saksamaa norme lõhnahäiringu reguleerimisel. Soovitav on need esitada andmestikuga, mida ei kehtestata üldplaneerin-
ainult viitena või eraldi lisana, tekstis käsitletuna on need normid eksitavad. guga. Eelnevast lähtuvalt ei leia KSH koostaja, et
andmestik tuleks esitada eraldi lisana.
Juhime tähelepanu, et KSH aruande peatükis 3.5 Sotsiaalmajanduslik keskkond Arvamust arvestatakse. Atmosfääriõhu kaitse sea-
(lk 171) toodul lausest Soomes teostatud peenosakeste mõõtmistulemuste… ei duse ja ka viidatud allikate kohaselt on
ole aru saada, millise suurusega osakesi on mõeldud. Palume täpsustada
30
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
peenosakesed PM10 (osakesed diameetriga kuni 10
μm). Aruannet täiendatakse.
Palume korrigeerida KSH aruande peatükis 3.5 Sotsiaalmajanduslik keskkond Arvamust arvestatakse. Sõnastust korrigeeritakse
(lk 172) toodul lause Lõhna osa ei ole Eestis kehtestatud piirväärtust… sõnas- järgnevalt:
tust Lõhna osas ei ole Eestis kehtestatud piirväärtust,
määratletud on lõhnaaine häiringutase, milleks loe-
takse olukorda, mil vastuvõtja juures esineb aasta
jooksul lõhnatunde rohkem kui 15 % aastatundidest
st 1314 h/a ehk rohkem kui 54,75 d/a.
31
L-N ÜP avalik arutelu 5. november 2021. a.
LÄÄNE-NIGULA VALLAVALITSUS
Taeblas
Algus kell 15.00, lõpp kell 16.12
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu
Seisukohad avaliku väljapaneku kestel ja kohapeal laekunud arvamustele
Osalejad (9). Registreerimisleht protokolli lisa koos avaliku väljapaneku käigus laekunud
ettepanekutega (nende arvestamisega või mittearvestamisega)
Korraldajad: üldplaneeringu koostaja esindajad Heiki Kalberg AB Artes Terrae OÜ,
Alkranel OÜ esindaja Alar Noorvee, Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa, Lääne-Nigula
ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja Heikki Salm, Lääne-Nigula maa- ja planeerimisspetsialist
Marika Meister, Lääne-Nigula maanõunik Sirje Selart.
Koosolekut juhatas: Lääne-Nigula ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja Heikki Salm
Protokollija: Lääne-Nigula maanõunik Sirje Selart.
Päevakord
1. Koosoleku avasõnad
2. Lääne-Nigula valla üldplaneeringu eskiislahenduse ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande avaliku väljapaneku tulemused. Laekunud arvamuste/ettepanekute
läbivaatamine.
1. Koosoleku avasõnad
Heikki Salm avas koosoleku, tervitas kohaletulnuid. Päevakorras on valla üldplaneeringu avaliku
väljapaneku käigus laekunud seisukohtade ja nende kohta kujundatud seisukohtade üle vaatamine
punktide kaupa. Lisaks laekunud üks lisaettepanek Noarootsi osavallavanemalt tabelis Enefit
Greeni vastulause punkt 5 juures, kus oli soov täiendada üldplaneeringut nii, et olemasolevate
tuulikute ja tuuleparkide muutmine toimuks läbi detailplaneeringu.
2. Lääne-Nigula valla üldplaneeringu eskiislahenduse ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande avaliku väljapaneku tulemused. Laekunud
arvamuste/ettepanekute läbivaatamine.
Koosoleku juhataja andis sõna planeeringu koostaja Heiki Kalbergile
Laekunud lisaettepaneku arutelu (lisatud protokollile), mis sellega teha. Suusõnaliselt oli
esitajaga eelnevalt juttu, et võtta maha Aulepa ja Vanamaa tuuleparkide renoveerimise puhul
detailplaneeringu (edaspidi DP) võimalus, jätta tekst mis oli kooskõlastusringil. Seda teksti on
korrigeeritud ja muudetud.
Heiki Kalberg: alustame koostatud laekunud arvamuste/ettepanekute tabelit otsast, punktist 1.
15.10 jõudis kohale Enefit Green esindaja Oliver Zereen, tuuleenergia arendusjuht.
Heiki Kalberg andis teada eelnevast Enefit Greeni esindajale.
Aivo Hirmo soovis selgitada mis põhjusel soovis mitte muuta vallavolikogu poolt kinnitatud
üldplaneeringu seletuskirja selles osas-19 töötavat tuulikut on piisav, kohalik kogukond ei soovi
juurde.
L-N ÜP avalik arutelu 5. november 2021. a.
Oliver Zereen: kui rääkida olemasolevatest ja tulevikust ning puudub info, mis ja kuidas oleks
tulevikus õigem. Nii arendaja kui kohalik omavalitsus võiks pildi saada läbi uuringute, tulevik mis
oleks võimalik ellu viia. DP (kus menetluse käigus viiakse läbi keskkonnamõju hindamised)
menetluse alusel oleks mõistlik kohalikul omavalitsusel tulevikuotsust teha.
Heiki Kalberg: ei tea kes lahendab, kes võtab vastu otsuse, Lääne-Nigula Vallavolikogu poolt
vastuvõetud üldplaneeringus lubatud samas suurusjärgus kuni 10% suuremaid tuulikuid, Enefit
Green tegi sellele vastulause, mis saab? Toimus arutelu.
Heiki Kalberg: selleks, et saaks tulevikus teha DP alusel, tuleks selline ala ära piiritleda, mille
alusel saab tulevikus DP alusel- see on KOVi otsustada, kas piiritleme või kohe tuleks
eriplaneering teha.
Alar Noorvee: kas varasemas planeeringus võis olla varem olulise ruumilise mõju käsitlus sees
kui Aulepa ja Vanamaa tuuleparke rajati?
Heiki Kalberg: kaks arvamust ja need on vastandlikud, poolikut varianti ei saa olla, tõenäoliselt
kompromissi ei tule- kas ühe või teise arvamus peaks kirjas olema.
Oliver Zereen: ka DP tulenev otsus võib olla eitav, mitte arendust lubav.
Marika Meister: Kas olemasolevad tuulepargid ei võiks olla eriplaneeringus kirjas? Need peaksid
seal sees olema.
Heiki Kalberg andis kohaletulnuile teada, et nii Lääne-Nigula vald kui Enefit Green on Artes
Terrae kliendid (ka Enefit Greenile on tehtud erinevaid töid, eriplaneeringuid). Siinkohal lisatud
protokollile kirjavahetus osavallavanema ja planeeringu koostaja vahel.
Eriplaneeringus käsitletakse kahte etappi: asukohavalik ja täpne etapp ehk detailsem arendus.
Ühtlasi selgitas, kui ÜP ei ole ORME ala näidatud, siis tuleb alustada asukohavaliku etapist, tuleks
tuua tingimused mis nõuded oleks täidetud. Ei peaks siin piirkonnas asukohta otsima asuma, peaks
looma vajalikud tingimused millised nõuded peaksid olema tagatud. DP on avalik protsess ja ka
sellega on võimalik tagada kõik tingimused. Tänaseks koosolekuks tegi Jürgen Vahtra lihtsa kaardi
mis paremini antud teemat selgitaks 500 ja 1000 meetri raadiused peale.
Toimus arutelu koostatud plaani alusel.
Eriplaneering on vajalik siis kui näitel toodud punasest joonest jääks arendus välja.
Alar Noorvee leidis varasemast dokumendist (2004), et siin olulise ruumilise mõjuga objekti viide
olemas 2004.a. dokumendis.
Heiki Kalberg selgitas täiendavalt, et koos muudatusega punase ala sees DP alusel ja selles osas
mis jääb välja eriplaneeringu.
Aivo Hirmo selgitas, et ÜP on ühiskondlik kokkulepe, palun jääda varem väljendatud ja
kokkulepitud variandi juurde…
Heiki Kalberg: kuidas edasi? Kaks vastandlikku arvamust.
Heikki Salm: ilmselt konsensust ei tule, Aivo Hirmo arvamus fikseeritud, samuti ka Enefit Greeni
oma;
Alar Noorvee selgitas kohaletulnuile olukorda, et kas menetlus toimub eriplaneeringu või DP
raames ei ole keskkonnamõju seisukohast vahet, juriidilisest seisukohast võib olla.
Heiki Kalberg leidis, et ainus oht võib olla suurema tuulepargi tegemiseks, ÜP ei tohiks anda
arendajale õigustatud ootust.
Heikki Salm: kui mahuliselt suuremaks siis meil on seletuskirja punkt 3.9 fikseeritud, ruumiline
mõju suurem, küsimus tekib kuidas DP menetluse käigus üle minna eriplaneeringule, tõenäoliselt
on see võimalus olemas.
Marika Meister andis teda, et olemasolevate Aulepa tuulikute kõrgus on 150 m.
Heiki Kalberg selgitas, et kui tuulikud pannakse majadest kaugemale ja siis tuulikute arv ei saaks
jääda samaks (kabariidid lähevad suuremaks).
Oliver Zereen: planeerimine ja keskkonnamõju hindamine peaksid andma teadmise mis seal teha,
moderntuulik 240 m, tulevikus veel kõrgemaks. Toimus arutelu.
Aivo Hirmo: võib-olla on majanduslikult juba nüüd vajadus kõrgemaks ehitada, kui see on käinud
erinevates kogudest läbi ja nad on oma seisukohti avaldanud- ei saa mina teistsugust seisukohta
avaldada. Siin peaks olema vallavalitsuse seisukoht.
2
L-N ÜP avalik arutelu 5. november 2021. a.
Heiki Kalberg: võtame punkti kokku: KOV peab tegema otsuse, peab ütlema kas uus lõik tuleb
sisse või jääb vana (vastuvõetud ja kooskõlastatud variant).
Aivo ja Marika arutasid ja leidsid, et eriplaneeringuga võiks tuulikuid kõrgemaks ehitada, mitte
DP.
Heiki Kalberg: DP oleks lihtsam ja KOVi poolt paremini juhitav protsess.
Marika Meister selgitas, et see materjal mis oli väljas (kuni 10% suuremaks) nägid piirkonna
inimesed ja kas see ei ole piirkonna inimeste petmine, põhiseisukohtade muutmine peale avalikku
väljapanekut seletuskirja muutma asuda.
Heiki Kalberg: selleks on avalikud väljapanekud ja arutelud, et kõigile materjale tutvustada ja
arvamusi saada/esitada, selles küsimuses võiks tulla uus avalik väljapanek kui omavalitsus seda
soovib.
Marika Meister: teades eelnevat Aulepa puhul kohalike vastuseisu, vaided ja uuringud 16
madalama tuuliku asemel 4 tuulikut 300 meetrist, eelnevalt erinevad uuringud, ehitamisjärgsed
müraprobleemid- kogukond ei nõustuks. Muuta peale avalikustamist, probleemne.
Uus sinisega markeeritud
Heikki Salm: 2 võimalust kas eriplaneering või DP. (Uus sinise taustaga markeeritud)
Heiki Kalberg püüdis sõnastada leebemat varianti, leida kompromisslahendit, kahjuks see ei
õnnestunud. KOV saab teha lõppotsuse. Toimus arutelu.
Marika Meister: kas modernseid tuulikuid madalamaid ei ole kui 240 meetrit või 290 meetrit,
näiteks 160, 170 meetrit?
Oliver Zereen: kui turul konkureerida, siis modernsed tuulikud on praegu 230-250 meetri
kõrgused mida pannakse püsti.
Heiki Kalberg: võtame punkti kokku kas kollase või sinine taustaga sõnastus- vald vaatab üle ja
teeb lõpliku otsuse ning esitab Rahandusministeeriumile.
Aivo Hirmo: ei saa nõustuda ikkagi nõustuda ja palun arvestada esitatud ettepanekut.
Oliver Zereen: see sinine lisab segadust või eri…. Ei sobi DP on alati KOV otsustada. Kollase
teksti poolt.
Heiki Kalberg: Enefit Greeni punktid mis said vastuse, kas on millest veel täiendavalt rääkida.
Oliver Zereen: kas kirjalikult saab vastata… olen saanud vastused, ei ole olnud võimalust tegeleda.
Heikki Salm: paljude Enefit Greeni arvamustega on arvestatud. Toimus arutelu….
Heikki Salm: kui homseks kirjalikult tulevad, siis protsessis sees ning saab arvestada ja oleks
võimalik arutada.
Heiki Kalberg jätkas laekunud arvamustega: TÜ Energiaühistu, kes kirjutas nii päikese kui
tuuleenergia osas. Nii päikese kui tuule osas täiendati erinevaid peatükke Enefit Greeni ja TÜ
Energiaühistu ettepanekutega.
Heiki Kalberg: kas päikeseenergia osa vaja täiendavalt arutada.
Heiki Kalberg: Energiühistu esindajat, Kaitseministeeriumi esindajat ja Keskkonnaameti
esindajat ei ole ning neile on vastused saadetud ja arvestati osaliselt.
Priit Kotkas arvamusi ei arvestatud, ühel juhul juhiti tähelepanu Vormsi silla küsimuses; Maa-
amet- arvestatakse kõiki arvamusi, Maaeluministeerium, mõnel juhul arvestati; füüsilised isikud,
Põllumajandus-ja Toiduamet arvamust arvestati osaliselt; Ain Talviste arvamust arvestati
osaliselt; Riigi Kinnisvara arvamust ei arvestatud; Tenno Laanemetsa arvamusi arvestati osaliselt,
Nõva osavallakogu ettepanekuid - arvamusi arvestati osaliselt; üks vallavalitsuse ettepanek,
arvetati täielikult, 4 Kullamaalt füüsilist isikut, nende ettepanekut ei arvestatud, Uno Korpus oli
saanud valesti aru, tema maale ei ole arendusi planeeritud; Keskkonnaministeerium- erinevaid
arvamusi- osasid arvestati, teisi mitte.
3
L-N ÜP avalik arutelu 5. november 2021. a.
Heikki Salm: Põhilise tegevuse, tabeli vaatasime läbi. Kas on ÜP kohta üldisemaid küsimusi, mida
saaks täpsustada? Ühtlasi andis teada, et suurem jagu kohaletulnuist on koostajad, vaid Maila
Pardlat (Lääne-Nigula valla arendusjuht) ei ole koostajate nimekirjas.
Janno Randmaa: päikese-ja tuulepargid, peatükke on protsessi käigus täiendatud, kas me ei lähe
vastuollu protseduuri reeglitega- kas on põhilahenduse muutmine, volikogu on üldplaneeringu
võtnud vastu- kes otsustab?
Heiki Kalberg: kas tegemist põhilahenduse muutmisega (kas on vaja uuesti avalikustada). Ei ole
sellist lahendit. Avalikustamise periood kuu aega. Vastavasse komisjoni võiks minna…. Otsuse
teeb kohalik omavalitsus.
Heikki Salm täpsustas, et pärast vastuvõtmist kontrollitakse üle, kas oleme seaduse vastu eksinud,
oleme vaid teinud peenhäälestust…
Heiki Kalberg: kõik muudatused peavad tuginema sellel, et keegi on esitanud oma
arvamuse/ettepaneku. Kõik tabelisse kantud arvamused on tulnud sellel alusel, siis parem on see
kui volikogu komisjon meid aitab.
Kas me keelame ära, ütleme, et vanad tuulepargid töötavad aja lõppemiseni, sinna ei tule uut
tuuleparki või kaalume tulevikus edasi…. Heiki Kalberg nõustus Alar Noorveega, et nii
eriplaneeringu kui DP menetlusega saaks mõjusid kaaluda.
Aivo Hirmo jääb oma arvamuse juurde, et muudab oluliselt põhilahendust, lisaks on
päikeseenergia peatükki muudetud, kaks suurt lõiku lisatud, kas see ei ole oluline muudatus?
Heiki Kalberg selgitas, et see on päris oluline muudatus, ka seda peaks arutama…
Marika Meister: kas ehituskeeluvööndi vähendamine on Keskkonnaministrile saadetud? Millal see
peaks olema tehtud? Enne kehtestamist või Rahandusministeeriumi saatmist.
Heiki Kalberg: järgmisel nädalal võiks saata keskkonnaministrile taotlus ehituskeeluvööndite
vähendamiseks.
Alar Noorvee: Otsust ei pea olema enne üldplaneeringu heakskiitmisele suunamist
Rahandusministeeriumile. Toimus arutelu.
Heiki Kalberg: see osa ei ÜP osa, konkreetne otsus vähendab, näide.
Alar Noorvee tõi näite, kus Keskkonnaamet kooskõlastas DP ja DP kehtestati, kuid
ehituskeeluvööndit ei vähendatud kõikide asjaolude kaalumisel ja DP ei saanud ellu viia.
Koosoleku juhataja kuulutas koosoleku lõppenuks 16.12
/allkirjastatud digitaalselt/
Heikki Salm
ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja
/allkirjastatud digitaalselt/
Sirje Selart
protokollija
4
-------- Forwarded Message --------
Subject
RE: ÜP avalikustamisel laekunu
:
Date: Fri, 29 Oct 2021 10:26:44 +0300
From: Aivo Hirmo <
[email protected]>
To:
[email protected] , 'Heiki Kalberg' <
[email protected]>, 'Aivo
Hirmo' <
[email protected]>, 'Marje
Hiiesalu' <
[email protected]>,
[email protected] , marika.meister@laanen
igula.ee , 'Maila Pardla' <
[email protected]>, 'Olev
Peetris' <
[email protected]>,
[email protected] ,
[email protected] ,
'Sirje Selart' <
[email protected]>,
[email protected]
CC: 'Jürgen Vahtra' <
[email protected]>
Tere
Teen ettepaneku sõnastada:
3.8.4.1 Tuuleenergia
Noarootsi piirkonnas asuvad 16 tuulikuga Aulepa ja 3 tuulikuga Vanaküla tuulepark. Olemasolevate
tuuleparkide mahu suurendamist ei planeerita arvestades olemasolevate tuulikute lähedust
majapidamistele, piirkonna loodusturismi potentsiaali ja ülekaalukat avalikku huvi.
Lugupidamisega
Aivo Hirmo
Noarootsi osavallavanem
5096190
[email protected]
Lisa 3 avaliku arutelu protokollile.
-------- Forwarded Message --------
Subject
RE: ÜP avalikustamisel laekunu
:
Date: Fri, 05 Nov 2021 18:43:17 +0200
From: Heiki Kalberg <
[email protected]>
To: Aivo Hirmo <
[email protected]>, 'Aivo
Hirmo' <
[email protected]>,
[email protected] , 'Marje
Hiiesalu' <
[email protected]>,
[email protected] , marika.meister@laanen
igula.ee , 'Maila Pardla' <
[email protected]>, 'Olev
Peetris' <
[email protected]>,
[email protected] ,
[email protected] ,
'Sirje Selart' <
[email protected]>,
[email protected]
CC: 'Jürgen Vahtra' <
[email protected]>, Oliver Zereen <
[email protected]>
Tere!
Mina ei ole ei Enefit Greeni aktsionär ega nende lepinguline töötaja. Ma ütlesin
koosolekul, et minu tööandjal ettevõttel on olnud varem ja on ka
praegu konsultatsioonileping, kus üheks osapooleks on Enefit Green. Samuti ütlesin,
et on üks kolmepoolne leping, kus on osalised nii Enefit Green, Ab Artes Terrae kui
Lääne-Nigula vald.
Planeerija-konsultandi ülesanne on otsida võimaliku kompromissi ja pakkuda välja ka
lahendusi. Seda ma ka tegin avades ka tagapõhjasid ja jagades selgitusi.
Ma ei nõustu absoluutselt sellega, et ma olin kallutatud kellegi teise huvides ja mulle
on vastuvõetamatu selline süüdistus! Aivot võib häirida, et püüdsin selgitada, kas on
mingi kesktee või mitte, kuid see ongi avaliku arutelu eesmärk. Kui töörühm leidis
varasemalt, et see kollane tekst on sobilik, siis ei saa praegu seda keerata minu
kaela, et mina olen erapoolik.
Saate vallavalitsuses ise otsustada, kes mis osa katab koosolekul. Ma võin rääkida,
võin vait olla. Kui te soovite, et ma teeksin oma tööd, siis teen seda parimate oskuste
kohaselt. Kui soovite ise teemasid juhtida, palun tehke seda ja esitage mulle ainult
küsimusi.
Heade soovidega
Heiki Kalberg
Tel: 509 1874
AB Artes Terrae
Eesti Planeerijate Ühing
P. S. Lisasin siia kirja koopiaks ka Oliver Zereeni, kuna ta viibis nii koosolekul, kui ka
on tekkinud häiringuga otseselt seotud.
-------- Algsõnum --------
Saatja: Aivo Hirmo <
[email protected]>
Kuupäev: 05.11.21 18:06 (GMT+02:00)
Saaja: 'Aivo Hirmo' <
[email protected]>,
[email protected] , 'Heiki
Kalberg' <
[email protected]>, 'Marje
Hiiesalu' <
[email protected]>,
[email protected] ,
[email protected] ,
'Maila Pardla' <
[email protected]>, 'Olev
Peetris' <
[email protected]>,
[email protected] ,
[email protected] , 'Sirje
Selart' <
[email protected]>,
[email protected]
Koopia: 'Jürgen Vahtra' <
[email protected]>
Teema: RE: ÜP avalikustamisel laekunu
Tere
Täna toimus üldplaneeringu avalik arutelu. Ainuke arutatav küsimus oli Noarootsi olemasolevad
tuulepargid ja nende laiendamise(kõrgendamise) võimalus. Kohal oli ka AS Enefit Green
esindaja. Kuigi arutelu oli üldjoontes konstruktiivne, häiris üks asjaolu. Koosoleku juhataja Heiki
Kalberg püüdis minu hinnangul korduvalt sõnastada AS Enefit Greenile sobivalt üldplaneeringu
arutatavat punkti. Samas on ta oma sõnul AS Enefit Green lepinguline töötaja ja aktsionär.(Palun
protokollis see asjaolu kajastada) Seega huvitatud isik, kes peaks tegelikult end taandama antud
punkti arutelu juurest.
Lugupidamisega
Aivo Hirmo
Noarootsi osavallavanem
Lääne-Nigula vald
5096190
[email protected]
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
Nr Kirja saatja Kirja sisu Valla seisukoht
1 Priit Isok, Palun eemaldada 3.19.4. Kohaliku tähtsusega kultuuripärandi objektide nimis- Arvamust arvestatakse ja nimekirjast eemaldatakse
30.06.2021 tust nr 26 Rehemaja, Maantee talu Saunja küla, kuna tingimus ...neile peab objekt nr 26. Tabeli numeratsiooni korrigeeritakse
olema tagatud avalik juurdepääs vähemalt jalgsi... ei ole meile vastuvõetav. kogu tabeli osas.
2 Priit Isok, Kuidas saab kehtestada nii tagurlikud ja passeistlikud piirangud? Pastelsed too- Arvamust ei arvestata. Esitatud tingimused on keh-
30.06.2021 nid, ruudukesega aknad, tuulekoda jne??? Katusekalle 30 kraadi on siinses arhi- tinud ka varasemates teemaplaneeringutes ja on
tekturiajaloos võõras ja imporditud siia Soome tehasemajadega. Ka klaas ja toiminud. Järjepidevust ei soovita katkestada, vara-
plastik (valmistatud naftast) on looduslikud materjalid. Tingimused uute hoo- semalt pole keegi mitmekümne aasta pikkuse aja-
nete ehitamiseks: ▪ põhihoone suurim ehitusalune pind on 120 m2 (abihoonel loo puhul pidanud neid valeks.
vähem); ▪ suurim lubatud hoone kõrgus on 8,5 m ja korruselisus 2; ▪ hoonete
põhiplaan peab olema ristkülikukujuline; ▪ põhihoonel on soovitavalt tuule-
koda; ▪ materjalidest eelistada looduslikke materjale (puit, kivi) ning viimistlu-
ses kasutada tagasihoidlikke pastelseid toone; ▪ kasutada traditsioonilisi ruutu-
dega aknaid (lubatud on puitimitatsioon); ▪katusematerjalina on soovitatud
puit, roog, kivi (lubatud pole läikiv tsinkplekkkatus ja erksad toonid); ▪ Katusena
on lubatud viilkatus kaldega 30- 45 kraadi.
3 Elering AS, Lääne-Nigula valla üldplaneeringu seletuskirjas ptk 3.8.2 Elektrivõrk on kirjas Arvamust arvestatakse osaliselt. Varasem tekst
22.09.2021 „Uute liinide ehitamisel või olemasolevate rekonstrueerimisel need viia maa- asendatakse järgnevaga "Tiheasustusega aladel ja
kaablisse või ümber asulate“. Elering AS rekonstrueerib tulevikus Lääne-Nigula nendega piirnevatel lähialadel uute liinide ehitami-
valla territooriumil paiknevad liinid nende olemasoleval trassil samal kujul ehk sel või olemasolevate rekonstrueerimisel tuleb kaa-
õhuliinidena. Kaabelliine kavas ei ole. Palun korrigeerige kõnealust punkti luda nende viimist maakaablisse". Tiheasustusala-
üldplaneeringu seletuskirjas. del on esteetilisest huvist oluline vähendada õhulii-
nide hulka. Mis asukohas täpselt ja missuguse ma-
jandusliku mõjuga muudatused on saab arutada
igal üksikjuhtumil. Nii nagu Tallinnas ja Tartus re-
konstrueeritakse õhuliine maaliinideks, nii soovi-
takse ka Lääne-Nigula vallas tiheasustusalade ruumi
korrastada. Oluline on, et seda ei soovita kõikjal
vaid tihedamates piirkondades.
1
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
4 Enefit Green, Enefit Green AS on vallale varasemalt korduvalt esitanud ettepaneku Selgituseks, et kohaliku omavalitsusena oleme vara-
27.09.2021; (i) kaardistada täiendavad tuulepargi alad, mille osas on tänaseks info olemas; semalt otsustanud, et täiendavaid tuuleparkide ala-
TO-JUH-6/210 (ii) kavandada uusi tööstusparkide asukohti koos elektriühenduse otseliini raja- sid üldplaneeringuga ei kavandata. Planeeringu läh-
mise võimalusega, et luua sümbioose taastuvenergia arendustega teseisukohtades jäeti sisse võimalus siduda üldpla-
neeringuga kov-eriplaneeringuga selgitatavad tuu-
leenergia tootmise alad - ei üldplaneeringu kooskõ-
lastamise, vastu võtmise ega avaliku väljapanaku
ajaks ei ole eriplaneering jõudnud sellisesse staa-
diumisse, et see võimaldaks kanda sisu üldplanee-
ringusse.
Ettevõtluse- ja tootmise arengualad märgiti Jaakna
ning Koluvere-Kullamaa piirkondadesse joonisel
ning nende olemus on sisustatud ptk 3.1-s.
Teeme üldplaneeringusse järgmised ettepanekud: Arvamust ei arvestata. Koostatav eriplaneering ei
1. Arvestada koostatavas üldplaneeringus aastatel 2019 – 2021 valla poolt alga- ole jõudnud oma menetluses nii kaugele, et sealt
tatud tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu kohaliku omavalitsuse saaks üldplaneeringusse ja selle mõjude hindamisse
eriplaneeringu pooleli jäänud esimese etapi tulemustega ja planeerida eripla- sisse viidatud alad.
neeringus käsitletud alad (ala nr 1, nr 2 ja nr 3) tuuleenergeetika arendusala-
dena ka üldplaneeringus.
2. Täiendada üldplaneeringut uute potentsiaalsete tuuleparkide ja tööstuspar- Arvamust ei arvestata. Olulise ruumilise ehitisena
kide aladega. käsitletavaid tuuleparkisid üldplaneeringuga ei pla-
neerita, neid on võimalik kavandada eriplaneerin-
guga. Ettevõtluse- ja tootmise arengualad märgiti
Jaakna ning Koluvere-Kullamaa piirkondadesse joo-
nisel ning nende olemus on sisustatud ptk 3.1-s.
3. Täiendada üldplaneeringu seletuskirja lk 32 punkti 3.8.4.1 Tuuleenergia: 3.1. Arvamust arvestatakse. Peatükki 3.8.4.1. lisa-
3.1. Tuuleenergia peatükk kirjeldab ainult üksikute väiketuulikute rajamise tin- takse järgnev tekst: "Olemasolevate laiendatavate
gimusi ja kahte olemasolevat tuuleparki. Tuuleparke kui olulise ruumilise mõ- tuuleparkide (st laienemine toimub väljaspoole ole-
juga objektide rajamist käsitletakse eraldi peatükis 3.9 „Olulise ruumilise mõ- masolevat tuuleparki) või uute planeeritavate tuu-
juga ehitiste asukoha valimine“. Samas, pannes peatükile nimeks laia mõiste leparkide, mis on käsitletavad olulise ruumilise mõ-
„tuuleenergia“, tuleks selles käsitleda tuuleenergialt mitte kitsalt, vaid kogu juga ehitisena, kavandamise käsitlus on esitatud ptk
pealkirjas toodud mõiste ulatuses. Kui soovitakse kajastada uute tuuleparkide 3.9-s."
arendamise küsimusi ainult peatüki 3.9 all, on vajalik lisada peatükki 3.2. Selgitame. Aulepa tuulepark on toimiv
2
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
„Tuuleenergia“ vastav viide. Kui viidet ei ole, saab tuuleenergia peatükist välja elektrijaam koos oma kaasnevate nähtustega, sh
lugeda, et tuuleenergeetikat võib vallas arendada ainult väiketuulikutena ja ai- häiringuid tekitava müraga, mis tuleneb lisaks pide-
nukesed lubatud tuulepargid on olemasolevad Aulepa ja Vanaküla. Kahe pea- vale tiiviku pöörlemisele muuhulgas ka tuuliku
tüki vahel on tekitatud vastuolu. peade pööramisest. Tehnoloogia areng on olnud aja
3.2. Peatükis sätestatakse, et olemasolevate tuulikute kõrgust (olemasolevast jooksul selline, et praegu kavandatakse maismaale
maapinnast laba tipuni) on lubatud suurendada (sh tuuliku asendamisega) kuni kordades kõrgemaid tuulikuid, kui on Aulepas. Ko-
10%. Palume selgitada, millistel energeetika arengut käsitlevatel uuringutel, halik omavalitsus võimaldab Aulepa tuulepargi re-
teaduslikel argumentidel või põhjendustel selline tuuleenergeetika kaasajasta- konstrueerimist samas suurusjärgus tuulikutega,
mist takistav üldine, mitte konkreetsetest asjaoludest lähtuv, piirang peetakse selleks ongi võimaldatud kõrguse kasvu 10%. Kui
õigeks kehtestada. soovitakse suuremat kasvu, siis selleks tuleks teha
3.3. Planeeringus on viidatud vajadusele võtta arvesse Kaitseministeeriumi re- avaliku menetlusega planeering, et kaasata kohalik
gulatsioone. Tänaseks päevaks on olukord võrreldes üldplaneeringu algatami- kogukond tuulepargi võimalikku suurendamisse.
sega oluliselt muutunud. Vabariigi Valitsus on valmistamas ette olulisi täiendusi 10% on hinnanguline seisukoht, millele annab tuge
nii seadusandluses kui kaitsepoliitikas selleks, et Eestis oleks võimalik tuu- ka ehitusseadustik. Ehitusseadustikus võimalda-
leenergeetikat suuremas mahus arendada, sealhulgas uue Läänemaa radari ra- takse lihtsamas korras juurde ehitada 33% ulatuses
jamine koos erinevate võimalike rahastamise mudelitega ja kohaliku kasu mu- ehitise mahust. Ehitise maht koosneb pikkusest,
deli väljatöötamine. Hetkel on kõik tuuleenergeetika arenguvõimalused Lääne- laiusest ja kõrgusest. Kui tuuliku puhul võimaldada
Nigula valla koostatavas üldplaneeringus välistatud ja seetõttu oluliselt piiratud igat mõõtu suurendada 1,1 korda, siis tulemuseks
valdkonna arengupotentsiaal tulevikus. Oluliste arenguvõimaluste välja too- ongi 33%. Võime täpsustada antud küsimuses ptk-ki
mata jätmine muudab kavandatava üldplaneeringu juba algstaadiumis aegu- 3.8.4.1.
nuks ja ebarelevantseks. Uue üldplaneeringu koostamisel tuleb arvestada lähi- 3.3. Selgitame. Kaitseministeerium on soovinud
tulevikus vaid tõusvat riikliku huvi taastuvenergia arendamise vastu. On kahel- kooskõlastades, et igasuguse elektrituuliku püstita-
dav, kas kliimapoliitika arendamise eest vastutavad ministeeriumid saavad mine tuleb ministeeriumiga kooskõlastada. See on
kooskõlastada dokumendi, milles olulise valdkonna arengut on põhjendamatult ka üldplaneeringu tekstis ptk 3.8.4.1. sätestatud ja
pärsitud. seda ei saa muuta. Ptk 3.9. on esitatud käsitlus seo-
ses maakonnaplaneeringu arendusalaga L1. Koos-
kõlastavad ministeeriumid on kooskõlastanud pla-
neeringu vaatamata esitatud kahtlustele.
4. Täiendada üldplaneeringu seletuskirjas lk 32 punkti 3.8.4.1 Tuuleenergia. Pa- Arvamust arvestatakse. Ptk 3.4.1. lisati järgnev lõik:
lume nimetatud lõiku lisada viide alapeatükile 3.9 „Olulise ruumilise mõjuga "Olemasolevate laiendatavate tuuleparkide (st laie-
ehitiste asukoha valimine“. nemine toimub väljaspoole olemasolevat tuule-
parki) või uute planeeritavate tuuleparkide, mis on
3
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
käsitletavad olulise ruumilise mõjuga ehitisena, ka-
vandamise käsitlus on esitatud ptk 3.9-s."
5. Jätta välja kitsendus, et olemasolevate tuulikute kõrgust (olemasolevast Arvamust arvestatakse. Ptk 3.8.4.1. esimest lõiku
maapinnast laba tipuni) on lubatud suurendada (sh tuuliku asendamisega) kuni täiendatakse järgnevalt: "Kõrgemate tuulikute ka-
10%. Täiendada üldplaneeringut nii, et olemasolevate tuulikute ja tuuleparkide vandamiseks olemasolevates tuuleparkides tuleb
muutmine toimub läbi detailplaneeringu. koostada detailplaneering koos keskkonnamõju
strateegilise hindamisega. Detailplaneeringuga
määratakse nii tuulikute kõrgused kui ka asukohad
parima hetkel oleva teadmise kohaselt (eeldata-
vasti asuvad kõrgemad tuulikud majapidamistest ja
loodusobjektidest kaugemal)."
6. Näha ette üldplaneeringus tuuleenergia tootmiseks vajalikud maa-alad, nagu Arvamust ei arvestata. Kooskõlastamiseks esitatud
need olid kajastatud dokumendis, mis esitati Majandus- ja Kommunikatsiooni- planeeringulahenduses ei olnud tuuleenergeetika
ministeeriumile kooskõlastamiseks. Vastasel juhul palume kirjalikult selgitust, tootmiseks vajalikke alasid. Kooskõlastamiseks esi-
millisel moel teema üldplaneeringus käsitletakse. tatud lahendis oli sätestatud, et uute tuuleparkide
kavandamiseks on vajalik eriplaneering. Üldplanee-
ringus käsitletaksegi teemat selliselt, nagu see oli
esitatud avalikul väljapanekul.
Kohaliku omavalitsusena oleme varasemalt otsusta-
nud, et täiendavaid tuuleparkide alasid üldplanee-
ringuga ei kavandata. Planeeringu lähteseisukohta-
des jäeti sisse võimalus siduda üldplaneeringuga
kov-eriplaneeringuga selgitatavad tuuleenergia
tootmise alad - ei üldplaneeringu kooskõlastamise,
vastu võtmise ega avaliku väljapanaku ajaks ei ole
eriplaneering jõudnud sellisesse staadiumisse, et
see võimaldaks kanda sisu üldplaneeringusse.
7. Täpsustada lk 36 punkti 3.9 Olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha vali- Arvamust arvestatakse. Ptk 3.9. esimese lõigu vii-
mine. Täpsustada peatükis kasutatavat mõistet „eriplaneering“, kuna eripla- mane lause muudetakse järgnevaks: "Võimaliku
neeringuks liigitatakse seaduses nii riiklikud eriplaneeringud kui ka kohaliku olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamise vajaduse
omavalitsuse eriplaneeringud. Palume täpsustada, kumba planeeringuliiki teks- korral lahendatakse kõik sellega seonduv läbi koha-
tis mõeldakse. liku omavalitsuse eriplaneeringu, kui kohalik
4
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
omavalitsus peab vajalikuks eriplaneeringut alga-
tada, või riigi eriplaneeringuga."
8. Lisada punkti 3.8.4.1 viide tuuleenergeetika arendamisele vastavalt peatükis Arvamust arvestatakse. Ptk 3.4.1. lisati järgnev lõik:
3.9 sätestatule, et välistada võimalust, nagu oleks vallas tuuleenergeetika vald- "Olemasolevate laiendatavate tuuleparkide (st laie-
konnas lubatud ainult väiketuulikute arendamine. nemine toimub väljaspoole olemasolevat tuule-
parki) või uute planeeritavate tuuleparkide, mis on
käsitletavad olulise ruumilise mõjuga ehitisena, ka-
vandamise käsitlus on esitatud ptk 3.9-s."
9. Näha üldplaneeringus ette, et Aulepa ja Vanaküla tuuleparkide muutmine Arvamust arvestatakse osaliselt. Peatükki täienda-
toimub läbi detailplaneeringu. Näha ette Aulepa ja Vanaküla tuuleparkide takse selliselt, et kui olemasolevas Aulepa ja Vana-
laiendatud detailplaneeringute alad vastavalt nelja maakonna tuuleenergeetika küla tuulepargis soovitakse teha enam kui 10% suu-
teemaplaneeringus välja toodule: täiendavat tähelepanu vajavad alad (kollane remaid tuulikud, siis on vajalik detailplaneering ja
ja oranž), vastavalt joonisele 1. KSH. Detailplaneeringuga määratakse nii tuulikute
kõrgused kui ka asukohad parima hetkel oleva tead-
mise kohaselt (eeldatavasti asuvad kõrgemad tuuli-
kud majapidamistest ja loodusobjektidest kauge-
mal). Olemasolevate tuuleparkide laiendamine ei
ole üldplaneeringuga võimalik, kui selleks on vaja-
dus, siis tehakse seda eriplaneeringuga. Vt ka vastu-
seid kirja punktidele 4. ja 5.
5 TÜ Energia- Pöördume teie poole seoses valla üldplaneeringu koostamisega, millel on väga Saadetud kiri on tüüpkiri, mis saadeti kõigile Eesti
ühistu, oluline roll lähiperioodi taastuvenergia elektrijaamade rajamisel. Taastuvener- omavalitsustele, sellel kirjal puudub otsene seos
06.07.2021 gia arendamine on oluline avalik huvi ning leiame, et kogukondadel peaks konkreetse üldplaneeringuga - puuduvad konkreet-
olema siinjuures lai võimalus kaasa rääkida, kuhu ja kuidas taastuvenergiat ka- sed arvamused. Energeetika valdkonda on üldpla-
sutusele võetakse. TÜ Energiaühistu tegutseb eesmärgiga soodustada kogukon- neeringu koostamisel varasemalt põhjalikult käsitle-
dadel ise taastuvelektri tootmist ning koondab tänaseks ligi 70 erinevat inimest tud. Avalikul väljapanekul tulnud arvamuste (nii
erinevatest piirkondadest üle kogu Eesti. Seetõttu palume teil meid kaasata käesolev kui teise isiku arvamus) alusel on taastuve-
üldplaneeringu koostamise protsessi kui huvitatud osapool. nergeetika peatükki täiendatud nii päikese- kui tuu-
Leiame, et kohalike omavalitsuste üldplaneeringutes tuleb kindlasti kajastada leenergia osas - palun tutvuda täiendatud peatükiga
nii tuule- kui päikeseparkide rajamist ning saadame teile omapoolsed ettepane- 3.8.4. Kui arvamuse esitajal on täiendavat
kud:
5
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
1. Tuuleparkide rajamine konkreetset arvamust, palun see esitada arutelul.
Tuuleparkide rajamisega kaasnev keskkonnamõju pole kaugeltki nii suur kui Eelnevast lähtuvalt loeme arvamuse arvestatuks.
fossiilsetel või tuumakütusel põhinevate elektrijaamade oma, kuid sellegipoo-
lest kaasneb tuulikutega erinevaid mõjusid, peamiselt maastiku muutus. Kogu-
konna aktsepteering sellistele infrastruktuuri objektidele on suurem kui neil on
võimalik kaasa rääkida, kuhu tuulepargid tulevad, ning kogukonnana neist ka
reaalselt kasu saada. Kogukondliku energiatootmise toetamiseks on oluline, et
üldplaneeringutesse jääks sisse piisav paindlikkus täpsemate uuringutega mää-
rata elektrituulikute asukohad tulevikus. Seetõttu soovitame, et üldplaneeringu
tasemel ei pandaks pikaks ajaks esialgse analüüsi põhjal paika liiga täpselt ala-
sid, kuhu ei tohiks elektrituulikuid rajada. Tuulikute – ja salvestustehnoloogiate
areng ning kohaliku kasu arvestamise meetodite ja kogukonnaenergeetika vor-
mide areng võimaldab tulevikus tuuleenergia tootmiseks kasutada ka selleks
praegu mittesobivaid alasid.
Nagu eelpool mainitud kaasneb tuuleparkide tulekuga meid ümbritseva ruumi
muutus. Tuuleparkide visuaalset aspekti ei saa aga kirjeldada ega väärtustada
maastikuväliselt. Seepärast soovitame üldplaneeringu faasis kaardistada ja kir-
jeldada maastikud teie vallas, et siis tuulepargi arendusfaasis saaks visuaalset
mõju korrektselt hinnata.
2. Päikeseparkide rajamine
Möödunud aastal suurenes märkimisväärselt päikeseparkide rajamine nii oma
tarbeks kui ka eesmärgiga toota päikeseelektrit üldisesse võrku. See on väga
tervitatav ning suurendab muuhulgas ka regionaalset arengut, pakkudes koha-
peal töökohti ja täiendavat sissetulekut ettevõtetele ja majapidamistele. Soo-
dustamaks kogukondlike päikeseparkide teket peame oluliseks, et seadused ja
planeeringud nende rajamist liigselt kitsendama ei hakkaks. Näiteks võiks päi-
keseparkide rajamine olla lubatud ka väljapool üldplaneeringus määratud toot-
mise maa-ala projekteerimistingimuste alusel kui on täidetud teatud tingimu-
sed. Kuigi igas vallas tuleb kohandada vastavalt asukohale ja kogukonnale sobi-
vad tingimused, siis hea näitena toome välja vastava peatüki sõnastuse Vinni
valla üldplaneeringust:
Punkt 7.4.3 Päikeseparkide rajamine Tööstuslikku päikeseparki (enam kui ka-
hekordne kinnistu enda tarbeks olev vajadus) tohib tiheasustusalal rajada
6
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
ainult tootmismaale ja hoonete katustele, fassaadidele ning parklatesse (kui
see ei riku hoone välisilmet ning sobitub ümbritseva ehitatud keskkonnaga).
Hajaasustuses (väljapool tiheasustusalasid) on tööstuslike päikeseparkide raja-
mine lubatud ka väljapool üldplaneeringus määratud tootmise maa-ala (ptk
4.1.12) projekteerimistingimuste alusel, kui:
▪ päikesepark vastab kehtivatele normdokumentidele (sh elektripaigaldise stan-
dard);
▪ päikesepargist tulenevad mõjutused (peegeldused, varjamine) ei vähenda liik-
lusohutust teedele;
▪ säilib väärtusliku põllumajandusmaa terviklikkus ja mullaviljakus (väärtuslikul
põllumajandusmaal ei muudeta katastriüksuse sihtotstarvet tootmismaaks, et
oleks tagatud maaüksuse kasutamine põllumajandusmaana peale päikesepa-
neelide eemaldamist);
▪ päikesepark ei vähenda väärtusliku maastiku väärtust, sobivuse otsustab val-
lavalitsus kaasates maastikuarhitektuuri ja miljööalaste teadmistega spetsia-
listi.
Mikrotootmiseks, st ühe majapidamise tarbeks (kuni kahekordne kinnistu enda
tarbeks olev vajadus) päikesepaneelide paigutamine on lubatud väljaspool
õueala, kui paneelide paigutus maastikul ei too kaasa negatiivset visuaalset
mõju. Vajadusel võib kohalik omavalitsus anda ehitusloa tähtajaliselt, võttes ar-
vesse päikesepaneelide eeldatavat eluiga. Päikesepargi rajamisel või päikesepa-
neelide paigutamisel peab tegevuse tegija arvestama, et naaberkinnistu omani-
kul on oma maale õigus ehitada hooneid ja istutada kõrghaljastust ning naaber-
kinnistu omanikul ei ole kohustust hüvitada võimaliku tekkiva varjuga seondu-
vat, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Miljööväärtuslikel aladel/hoonetel on luba-
tud sellised lahendused, kus päikeseenergia tootmise vahend sobitub kokku
hoone arhitektuuriga, sobivuse otsustab vallavalitsus kaasates arhitektuuri ja
miljööalaste teadmistega spetsialisti.
Loodame, et eelpooltoodud ettepanekud täiendavad üldplaneeringuid viisil,
mis lubab sujuvalt ja kogukondasid kaasavalt kasutusele võtta kiirelt arenevaid
taastuvenergia tehnoloogiaid ja kogukonnaenergeetika vorme.
7
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
6 Kaitseministee- 1. Palume korrigeerida ja täiendada üldplaneeringu seletuskirja peatükki 3.21. 1.1. Arvamust arvestatakse, tekst korrigeeritakse.
rium, „Riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus 1.2. Arvamust arvestataks osaliselt. Tekst korrigee-
23.09.2021 nr määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine“ järgmiselt. ritakse järgnevalt: "Osmussaare küla Saare maaük-
12-3/21/1049 1. 1 Palume korrigeerida teksti sissejuhatavat lausel ning sõnastada see: „Pla- sus (52001:001:0988) ja sellega piirnev riigikaitse
neeringus on esitatud järgmised piiranguvööndiga riigikaitseliste ehitiste maa- maa-ala vastavalt põhijoonisele". Ptk 3.3.1.9. ja Ta-
alad“. bel 1 kohaselt on antud seletus, mis võimaldab riigi-
Praegu kasutatud mõiste „riigikaitsealane ehitis“ ei tulene õigusaktidest ning kaitsega seonduvat riigikaitse maa-alale ehitada.
võib olla seetõttu eksitav. Seaduste tsiteerimist üldplaneeringus ei soovita,
1. 2 Palume täiendada Osmussaarel asuva riigikaitselise otstarbega maa-ala seetõttu ei lisata ka väljavõtteid seadusest - need
kohta märgitut vastavalt Kaitseministeeriumi 19.04.2021 kirjale nr 12- kehtivad sõltumata sellest, kas need on üldplanee-
3/21/1049. ringus esitatud või mitte.
Praegu on seletuskirjas märgitud riigikaitselise ehitise maana Osmussaarel asuv
Saare maaüksus (katastriüksus 52001:001:0988). Kaitseministeerium palus
üldplaneeringus kavandada riigikaitsemaa juhtotstarve nimetatud katastriük-
sust ümbritsevale suuremale maa-alale ning esitas vastava kaardikihi.
Üldplaneeringu põhjjooniselt (joonis 1/18) nähtub, et Kaitseministeeriumi ette-
panekuga on arvestatud ja soovitud maa-ala on joonisel riigikaitse maa-ala lep-
pemärgiga tähistatud.
Palume sama maa-ala kajastada ka seletuskirjas ning sõnastada maa-alade loe-
telu viimane punkt järgmiselt: „Osmussaare küla, Saare maaüksus ( katastriük-
sus 52001:001:0988) ja sellega piirnev riigikaitse maa-ala vastavalt põhijooni-
sele. Maa-alale on lubatud püstitada riigikaitselisi ehitisi. Ranna ja kalda ehitus-
keeluvööndisse ehitamise korral ei kohaldu neile ehitistele ehituskeeld loodus-
kaitseseaduse § 38 lõike 5 punkti 6 alusel. Piiranguvöönd kehtestatakse ehiti-
sele ehitusseadustiku § 120 lõigetes 2 ja 4 sätestatud alustel ja korras.“
8
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
2. Kaitseministeerium juhtis 19.04.2021 kirjas nr 12-3/21/1049 tähelepanu KSH aruannet on varasemalt esitatud kirja alusel
üldplaneeringu seletuskirja ja KSH aruande vastuolule Lääne maakonnaplanee- korrigeeritud. Tuuleenergia arendusala L1 on käsit-
ringu teemaplaneeringus „Tuuleenergeetika“ kavandatud elektrituulikute aren- letud KSH aruandes ulatuses, mis toetab täienda-
dusala L1 käsitlemise osas. Avalikul väljapanekul olevatest üldplaneeringu do- valt selle MP-st välja võtmist:
kumentidest nähtub nüüd, et üldplaneeringus elektrituulikute arendusala ei Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus Tuu-
planeerita ning üldplaneeringuga tehakse ettepanek nimetatud arendusala ka leenergeetika on esitatud võimalik tuuleenergia
maakonnaplaneeringust välja jätta. arendusala L1, mis paikneb Nõva osavalla territoo-
Arvestades eeltoodut palume veelkord üle vaadata ja korrigeerida KSH aruande riumil. Teemaplaneeringust lähtub, et olulisi loodus-
teksti, kuna mõnedes tekstiosades leidub jätkuvalt eksitavat teavet, nagu oleks kaitselisi piiranguid alale ei esine, küll aga paikneb
maakonnaplaneeringus kavandatud elektrituulikute arendusala üldplaneerin- must-toonetkure püsielupaik alale lähemal kui 5 km
gusse kantud (näiteks lk 79, 82, 85). ning tedre elupaik 10 m kaugusel arendusala piirist.
/--/ Eelnevast lähtuvalt leiab KSH koostaja, et vas-
tav tuuleenergia arendusala on looduskaitselistest
aspektidest ebasobiv ning teeb ettepaneku muuta
maakonnaplaneeringut võttes sellest välja kavan-
datud elektrituulikute arendusala L1.
7 Keskkon- Keskkonnaamet on tutvunud avalikustatud Lääne Nigula valla üldplaneeringu
naamet, (edaspidi ÜP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande
30.09.2021 nr eelnõuga. Keskkonnaamet teeb järgenvad märkused ja ettepanekud.
6 5/21/5795 4 1. Üldised teemad 1. Arvamust ei arvestata. Tegemist on EELISest tu-
1. KSH aruande joonise 3.12. tingmärk „kaitseala objektina“ on arusaamatu. Pa- leva andmekihiga, kus teatud juhtudel on kaitseala
lume tingmärk legendist eemaldada kui pole asjakohane. esitatud punktobjektina. KSH aruannet ei korrigee-
2. Soovitame KSH aruandes Tabel 3.9 ja 3.10 kokku viia ja tuua vaid määrusega rita.
kinnitatud (tabel 3.10) ja keskkonnaregistris olevad kaitstavad looduse üksikob- 2. Arvamust ei arvestata. Lähtuvalt asjaolust, et KSH
jektid. aruandes on kehtiv andmestik kättesaadav ning te-
3. KSH aruande tabel 3.8. pealkirja kohaselt, on tabelis esitatud valla halduster- gemis on informatiivse ja mitte kehtestatava infoga,
ritooriumil paiknevad kaitse- ja hoiualad. Mitmed nimetatud aladest on osali- mille kehtivuse seis on tabelite pealdises fikseeritud
selt või valdavas osas naabervallas. Nii on tabelis toodud ala kogupindala valla ning andmed keskkonnaregistris võivad aja jooksul
piires oleva kaitsealuse maa-ala osas eksitav. Ka on eksitav praegune sõnastus veel muutuda, siis täiendavat tabelite ühendamist
(pt 3.2.5, lk 56), et valla haldusterritooriumile jääb 5 looduskaitseala ja 4 pro- KSH aruandes ei teostata, kuna sellest ei sõltu KSH
jekteeritavat looduskaitseala (sarnaselt ka hoiualade kohta) ning ei tule välja, sisu, ega järeldused või üldplaneeringu põhilahen-
mis on uued kaitstavad alad ja mille osas on kavas piiride ja/või kaitsekorra dus.
muutmine. Keskkonnaamet teeb ettepaneku sõnastust täpsustada. 3. Arvamust arvestatakse. KSH aruandes
9
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
4. KSH aruandes lk 143 viite nr 56 link ei tööta. korrigeeritakse üheselt mõistetavuse eesmärgil sõ-
5. KSH aruandes lk 72 on üldiste leevendavate meetmetena nimetatud: „Dir- nastust järgnevalt:
hami sadama laienduse ehitustegevuse käigus on vaja arvestada põldtsiitsitaja - Lääne-Nigula valla haldusterritooriumile jääb osa-
võimaliku pesitsusajaga ning rakendada sellega seoses piiranguid ehituse ajale. liselt või täielikult /--/.
Mürarikkaid ehitustegevusi vältida mai keskpaigast juuli lõpuni.“ Keskkon- - Tabel 3.8. Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil
naameti hinnangul ei ole suuremaks ja olulisemaks ohuks müra vaid reaalne osaliselt või täielikult paiknevad kaitse- ja hoiualad
pesade ja poegade hävimine tööde käigus. Põldtsiitsitaja teeb pesa maapinnale (Allikas: Keskkonnaregister, 2020. Seisuga
põõsaste või rohu varju. 30.11.2020).;
6. KSH aruandes lk 78 on kirjutatud: „Isendid, mille elupaiku kaitstakse, on saar- 4. Arvamust arvestatakse. Link korrigeeritakse.
mas….“. Keskkonnaamet soovitab kasutada mõistet „liigid“ ja isendi kohta kir- 5. Arvamust arvestatakse. KSH aruandes on selgita-
jutada „kes“ (mitte „mis“). Sama kordub tabelis. tud põldtsiitsitaja elutegevust ning esitatud vajadus
piirata ehitustegevust pesitsusajal. Seejuures ei ole
sadama-ala põldtsiitsitaja jaoks ideaalseks elupai-
gaks, kuid on alternatiiviks intensiivse põllumajan-
duse käigus hävinud elupaikadele. Põldtsiitsitajale
sobivaimad elupaigad on seega valdavalt planeeri-
tud tegevuse lääneosa naabruses. DP ala hõlmab
olemasolevaid tootmismaa ja ärimaa sihtotstarbega
alasid, kus peal paiknevad olemasolev hoonestus ja
liikumisteed ning kus toimub aktiivne sadamaala te-
gevus. Selle tõttu ei ole ette näha ehitustegevuse
tõttu reaalset pesade hävitamist. KSH aruannet
täiendatakse viitega, et ehitustööde käigus ei tohi
väljuda lääne osas ehitusmasinatega
52001:001:2860 kinnistu piirest. Sama lisatakse ka
planeeringu seletuskirja ptk 4.
6. Arvestatakse. Mõistet "liigid" või "isendid" kasu-
tatakse KSH aruandes ka taimeliikide käsitlemiseks,
millede puhul on sobilik kasutada ka "mis", eelne-
vast lähtuvalt KSH aruannet ei korrigeerita.
KSH aruannet korrigeeritakse järgnevalt: "Isendid,
mille elupaiku.." asendatakse "Liigid, mille elu-
paiku..".
10
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
2. Teed ja juurdepääsud 1. Arvamust ei arvesta. Tegu on Kasari jõe uuringu
1. Palume kaardimaterjali kaardikihilt YP_transp_tee_parkimine eemaldada kohase asukohaga. Liikumispiirangu info on võima-
punkt nr 25. „Kiisaoja“. Parkimise korraldamine Kiisaojal (Mäeotsa tee lõpus) ei lik välja tuua parkimisala juures infotahvlil. Parki-
ole otstarbekas ega vajalik. Maahooldaja jaoks on juurdepääs hooldatavale miskorralduse lahendamine tagab positiivse mõju
alale piisav ning parkimise tagamine külastajatele pole vajalik, sest seal ei ole luha kaitsele. Parkimise korraldamisega suunatakse
ettenähtud kevadist kalapüügivõimalust ning kehtiva ja uue kaitse-eeskirja eel- ala kasutavad kalurid parkima konkreetsele alale ja
nõu järgi on liikumispiirang ränd- ja haudelindude ning luhakoosluse kaitseks. välditakse luhaalal kaootilist liikumist, mis vähen-
2. Nõva looduskaitseala Rooslepa sihtkaitsevööndisse on kavandatud kaks ko- dab koormust luhaaladele ja omab seeläbi positiiv-
halikku teed Rooslepa (Rooslepa rannatee) ja Elbiku (Roosta tee) külast randa. set mõju.
Tegemist on tupikteedega. Nõva looduskaitseala kaitsekorralduskava 2018– 2. Arvamust ei arvesta. Liikluskorraldust üldplanee-
2027 kohaselt on kavandatud neile teedele mootorsõidukitega liiklemist keelav ringuga ei lahendata. Täpsed korralduslikud lahen-
märk (lisatahvlil erand kaluritele) metsas paralleelselt rannaga kulgeva põhja- dused leitakse edasise (üldplaneeringust sõltumatu)
lõunasuunalise pinnasrajaga ristumiskohale, kuhu näib olevat (ÜP kaardimõõtu koostöö käigus.
arvestades) kavandatud ka kohaliku tee lõpp-punkt. Keskkonnaamet teeb ette-
paneku märkida kaardil, et rannani pääs ei ole võimalik ega lubatud.
3. Hara lahe ja Haapsalu Tagalahe ühenduskanal 1. Arvamust arvestatakse. Seletuskirja ptk 3.8.9.
1. KSH aruande lk 42 kohaselt: „KSHga ei teostata kanali rajamise keskkonna- muudeti järgnevaks: "Üldplaneeringu kaartidel on
mõjude hindamist, kuivõrd lähtuvalt Skepast & Puhkim OÜ (2019) tööst on va- näidatud Vööla ja Sutlepa merd ühendavad kanalid,
jalik läbi viia veel täiendavaid uuringuid ja vajadusel koostada kanali rajamiseks mille eesmärk on läbi veevahetuse suurendamise
keskkonnamõju hindamine“. Keskkonnaameti hinnangul tuleb ka ÜP ptks-s parandada veekogude ökoloogilist seisundit. Edasi-
3.8.9. selgitada keskkonnamõju hindamise vajadust. sed tegevused pannakse paika ehitusprojektiga,
2. Keskkonnaamet soovitab lisada KSH aruandesse ka teised Vööla mere kesk- millele tuleb koostata keskkonnamõju hindamine."
konnaseisundi uurimistööde ja nende tulemused („Lääne maakonna ranniku- 2. Arvamust ei arvestata. Skepast & Puhkimi töö on
lõugaste uuringud. Lõpparuanne“, EMÜ, 2011; „Täiendavad uuringud Vööla 2019. aastast, see peaks juba olema arvesse võtnud
mere tervendamiseks“, EMÜ, 2014;). Lääne maakonna rannikulõugaste uurin- varasemaid uuringuid ja ÜP kontekstis on oluline
gud lõpparuande järgi: „Vööla mere ökoseisundi parandamine, sellega veeliste viidata viimase uuringu järeldustele. KSH aruandes
elupaikade säilimise pikendamine saab olla vaid ajutine. Rahaliste ressursside, tuuakse muude varasemate uuringute nimekiri,
teadmiste, inimjõu ja oskuste olemasolul on seda võimalik teha“. kuid ei käsitleta põhjalikumalt nende järeldusi.
11
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
4. Haapsalu linna ja Noarootsi vaheline sild Selgitame. Üldplaneeringusse on oluliselt muude-
Keskkonnaameti hinnangul ei välista KSH aruande lk 105 viimas enanimetatud tava ühendusena kantud Haapsalu-Noarootsi silla
leevendav meede („Perspektiivse ühendustee...) emaputke ümberasustamine eskiislahenduses esitatud trass. Trassiga seonduvale
ebasoodsat mõju. Liigi soodsa seisundi tagab just elupaiga piisav suurus ja sood maa-alale üldplaneeringuga täiendavaid kitsendusi
ne sei sund. Isendeid ei saa väiksele elupaigalaigule kokku koguda ja loota, et seatud ei ole.
tal seal sa ma hästi läheb kui enne seda suurel alal. Peamine probleem kait- Planeeringus kajastatud trassikoridori laius on 350
sealuste liikide jaoks on elupaikade pindala vähenemine ja killustumine ning lõ- m, mille sees valitakse sobivaim tee asukoht - st so-
puks isolatsiooni jäämine. Kui rannaniidu pindala vähendada ja seda killustada, biva kasvukoha vähenemine ei toimu kogu kaardile
siis selle väärtus väheneb ja sell est teed läbi ehitades tekivad servaefektist tin- määratud trassikoridori ulatuses. Skepast & Puhkim
gitud mõjud (tee servas on erinev pinnas ja seal hakkavad levima kohalikule OÜ poolt 2017. a koostatud Noarootsi silla tehnilise
kooslusele ebatüüpilised liigid ja tõenäoliselt ka võõrliigid). teostatavuse analüüsi alusel on rajatava silla laius
Keskkonnaameti hinnangul ei ole isendite ümberasustamine tõhus abi nõu . Pi- 14,3 m. Kui arvestada teetammi, mis sillale viib laie-
gem tasuks kaaluda võimalusi planeerida teetrassi nii, et see läbiks elupaiku mana, siis reaalne vajalik trassikoridor on hinnangu-
võimalikult lühikesel lõigul. Teine võimalus on kompenseerivalt taastada liigi liselt 30-40 m lai. Kui Väinamere loodusala piires
elupaika lähipiirkonnas ja tagada selle soodus seisund ka tulevikus. emaputke kasvualal paigutada tee postidele (ehk
teetamm jääb väljapoole loodusala), siis on 30-40 m
asemel vajalik sama laius, mis sillal, ehk 14,3 m. Ar-
vestades asjaolu, kus emaputke kasvukoht hõlmab
EELISe andmetel kogu Noarootsi poolset potent-
siaalset silla rajamiskohta. Kasvukoha pindala on
EELIS andmetel 93,35 hektarit, ei näe KSH koostaja,
et sellisel viisil ümberasustamisega kaasneks olu-
kord, kus isendid viiakse väiksele elupaigalaigule
ning kaasneks oluline kasvukoha vähenemine.
Täpsemas planeerimisetapis (tõenäoliselt eripla-
neering), mil on teada silla täpsemad parameetrid
ja asukoht, tuleb läbi viia liigiinventuur ja keskkon-
namõju strateegiline hindamine. Liigiinventuuri tu-
lemusena kaardistatakse tegevuse poolt ohustatud
isendid, mille säilimiseks tuleb läbi viia ümberasus-
tamine. Võimalik on emaputke levikualal kasutada
teetammi asemel maantee tugipostidele rajamist.
Ümberasustamise vajadus võib kaasneda sellisel
12
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
juhul vundamendipostide ehitustööde teostamise
alal, mitte kogu trassikoridori ulatuses. Kuna täpne
trassi paigutus ja tehniline lahendus ei ole üldpla-
neeringu koostamise hetkel selge, siis tuleb ühen-
dustee rajamiseks läbiviidava eriplaneeringu raa-
mes koostada täiendav Natura asjakohane hinda-
mine.
Üldplaneeringuga ei ole võimalik määrata trassi
asukohta täpsemalt - tegemist on mitut omavalit-
sust ja omavalitsuste piiride välist ala mõjutava ob-
jektiga ning selleks tuleb koostada riigi eriplanee-
ring ja mõjude hindamine millega määratakse sobiv
silla asukoht. Üldplaneering seab piirangud võimali-
kuks ehitustegevuseks koridori piires ja juhib tähe-
lepanu, et praegu puudub teehoiukavas viidatud
objekt.
13
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
5. Ehituskeeluvööndi vähendamine 1. Dirhami sadama-alal on ehituskeeluvöönd vara-
1. Soovitame juba ÜP-s selgitada, miks on vajalik ehituskeeluvööndi vähenda- sema ÜPga vähendatud ning keskkonnaministee-
mine ja erandi tegemine kehtivale normatiivile ning miks ei ole võimalik kavan- riumi 12.03.2003 nr 16-6/937 kinnitatud. Ehituskee-
dada tegevust väljaspool ehituskeeluvööndit. Ehituskeeluvööndi vähendamise luvööndi vähenduse eesmärgiks on sadamaala
vajadust ei ole asjakohane põhjendada ehituskeeluvööndi määramise metoo- laiendamine ja mitmekesise arengu võimaldamine.
dika muutumisega (KSH aruanne lk 33, Dirhami küla), sest praegu kehtiv ehitus- Looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 2 kohaselt ei laiene
keeluvööndi ulatust määrav looduskaitseseadus (LKS) kehtib alates 2004 (LKS § ehituskeeluvöönd kehtestatud detailplaneeringuga
35 lg 3 prim). või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sada-
2. ÜP p 3.14. tabeli 5 punkt 30. nähakse ette Riguldi külas Urva kinnistul maehitisele ja veeliiklusrajatisele. Sadama arenda-
(52001:001:3100) pukktuulikut meenutava ehitise püstitamine, mis võib kanda misel soovitakse, et sadama alal saaks toimida nii
ka suvemaja funktsiooni. Ala on Nõva-Osmussaare hoiualal ning ühtlasi Nõva- otseselt veeliiklusega seonduvad tegevused, kui ka
Osmussaare loodus- ja linnualal. Mõju hindamisel (KSH Tabel 3.14; lk 84) on seda toetavad tegevused nagu merepääste, maju-
lähtutud asjaolust „on säilinud nn vundamendikivid ja alumine osa tuuliku ema- tus, söögikoht, muuseum vms. Et vältida võimalikke
puust, siis selle mahu taastamine negatiivset keskkonnamõju kaasa ei too ning hilisemaid vastuolusid looduskaitseseaduse erisuse
elupaiga 6210* seisundi säilimist ei ohusta“. Keskkonnaregistri andmetel tõlgendamisel vähendatakse sadama ehituskee-
(KR_plk, natura_elupaik) on ala lausaliselt poollooduslike kooslustega kaetud. luvöönd sadama maa-ala ulatuses. Lisaks vähenda-
Ehitise püstitamise ja kasutamisega kaasneb laiem keskkonnamõju ning prae- takse ehituskeeluvööndit sadmaga piirnevale elamu
gune KSH kohane mõju hinnang loodusala kaitse-eesmärkidele ei ole piisav, et maa-alal - ei ole põhjendatud, et sadamast sisemaa
järeldada negatiivse mõju puudumist kaitstavale elupaigatüübile. poole jääb kehtima riba ehituskeeluvööndit. KSH
aruandes on esitatud, et vähendamise alale on keh-
testatud DP-d, seejuures on esitatud hinnang ehi-
tuskeeluvööndi vähenduse võimalikkusele. Kuivõrd
ÜP KSH aruandes esitatud ehituskeeluvööndi vä-
henduse hinnang on eelkõige tugiinfo hilisemaks ot-
sustusprotsessiks, palume Keskkonnaametil ehitus-
keeluvööndi vähenduse taotlusprotsessis sellega ar-
vestada.
2. Arvamust arvestatakse. Pukktuulikule EKV vähen-
dust ei taotleta.
14
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
6. Mets Mitte arvestada. Metsandusspetsialistid on välja
Teeme ettepaneku tiheasutusala ümbruses piirangute seadmisel määrata mak- toonud, et lageraielangi pindala oleneb metsa kas-
simaalne lageraielangi pindala. Kuna paljude tiheasutusalade ümbruses on hall vukohatüübist, seega ei ole see ühe väärtusena ra-
lepik uid ja haigeid saarikuid, siis määrata, et lageraielank ei või olla suurem kui kendatav - igal üksikjuhtumil tuleks määrata mis on
x ha välja arvatud hall lepikutes ja KeA poolt tehtud metsakaitseekspertiisi akti vastava koha puhul sobilik väärtus. Kohalik omava-
alusel. litsus peab metsa teemat oluliseks teemaks ja see-
Märkused ja ettepanekud ÜP p tk i 3.17.2. Väärtuslike maastike määramine tõttu on metsaraiega seonduvat täpsustatud võrrel-
(lk.46) kohta des metsaseaduses esitatuga. Samas ei ole üldpla-
1. Põhimõte: „Raied planeeritakse maastikku sobitatud lankidena ja raielangid neeringu täpsusastmes võimalik määrata detailseid
sobitatakse maastikku vältides suurte avatud vaadete tekkimist.“ Keskkon- kvantitatiivseid määranguid vaid peab jääma kvali-
naameti hinnangul võib selline sõnastust tekkida võib olla isemoodi nägemus. tatiivsete kirjelduste juurde, kus edasise töö käigus
Kui oleks seda kuidagi soov piirata, siis peaks määrama lageraielangile pindala- tuleb kohapõhiselt lähtuvalt üldplaneeringus too-
lise piirangu. dud põhimõtetest teha otsus.
2. Põhimõte: „Metsa raiumisel alustatakse metsast, mis on metsa mõistes va-
nem või mille tervislik seisund on halb.“ Kas see käib ühe kinnistu kohta või
kogu väärtusliku metsa kohta konkreetse tiheasutusala ümbruses? Kes seda ot-
sustab, milline neist metsa on mõistes vanem või mille tervislik seisund halb?
Mida tähendab metsa mõistes vanem? Siin peaks selgelt kirjeldama, kes otsus-
tab ja mille alusel?
3. Põhimõte: „Lageraie lankidega ei ületata väljakujunenud metsaradasid ja
teid.“ Seda on väga raske määrata, milline see metsarada või tee on, mida ei
või ületada. Kas loomarada on ka metsarada? Pigem võiks olla kohustus koris-
tada inimeste poolt kasutuses olevate metsarajad peale raiet ja mitte kasutada
neid kokkuveoteedena.
4. Põhimõte: „Uuel langil ei alustata lageraiega enne, kui kõrval oleval langil
kasvava metsauuenduse keskmine kõrgus on üks meeter.“ Kas sellega on ka-
vandatud metsaseadusest erinev nõue sisse tuua? Metsa majandamise eeskirja
§ 16 lg 1 kohaselt loetakse metsa uuenenuks kui hektaril kasvab vähemalt 1500
0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku mändi või vähemalt 1000 0,5 m kõrgust ja
kõrgemat harilikku kuuske või vähemalt 1500 0,5 m kõrgust ja kõrgemat hari-
likku tamme või vähemalt 1500 1,0 m kõrgust ja kõrgemat muud metsa uuene-
nuks lugemisel arvesse võetavat puuliiki.
5. Põhimõte: „Uus mets pannakse lankidel kasvama hiljemalt kahe aasta
15
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
jooksul pärast raiet.“ Keskkonnaamet soovitab kasutada metsauuendamise pu-
hul metsaseaduse § 24 lg 3 sõnastust: Metsaomanik on kohustatud rakendama
metsa uuendamise võtteid ulatuses, mis hiljemalt viis aastat ning loo, siirdesoo,
madalsoo, raba, osja, tarna ja lodu metsakasvukohatüüpides kümme aastat pä-
rast raiet või metsa hukkumist tagab uuenenud metsa. Sellega on sobilikes kas-
vukohatüüpides lubatud ka looduslik uuenemine.
6. Põhimõte: „Noortes ja keskealistes metsades tehakse hooldusraiet vastavalt
metsade vajadustele.“ Keskkonnaamet soovitab kasutada sõnastust: noortes ja
keskealistes metsades on lubatud hooldusraiet teha vastavalt metsade vajadus-
tele.
7. Sadamad Arvamust arvestatakse. Ptk 3.3.1.6. tekst muudetud
Keskkonnaamet esitas 29.09.2020 kirjas nr 6 5/20/13380 2 ettepaneku täpsus- järgnevaks: "Sadamateenuste osutamiseks ja laeva-
tada ÜP s s adama maa-ala mõistet . Lääne Nigula Vallavalitsus oli 15.10.2020 liikluse ohutuse tagamiseks kavandatud maa-ala.
kirjaga nr 7 1/20 111 1 saadetud tabeli „Arvamused ja seisukohad Lääne Nigula Sadama maa-alale võib ehitada üldplaneeringu
valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele“ kohaselt nõus nimetatud Kesk- ja/või detailplaneeringuga ette nähtud sadamaehi-
konnaameti ettepanekuga arvestama , kuid muudatus ei ole üldplaneeringusse tisi."
sisse viidud. Palume sõnastada ÜP ptk 3.3 .1.6 Sadama maa-ala (LS) järgnevalt:
„Sadama maa-ala (LS). Sadamateenuste osutamiseks ja laevaliikluse ohutuse
tagamiseks kavandatud maa-ala. Sadama maa-alale võib ehitada üldplanee-
ringu ja/või detailplaneeringuga ette nähtud sadamaehitisi.“
8 Priit Kotkas, 1. Üldplaneeringu eskiisi kaardil on meie perele, s.o. allakirjutanule ning minu Arvamust ei arvestata. Valla seisukoht on, et nime-
30.09.2021 abikaasale Signe Kotkasele kuuluvale Einbi külas asuva Ramsholmi kinnistule tatud tee peaks olema avalikult kasutatav, valla sei-
märgitud avalikult kasutatav tee. Sellist teed meie kinnistul pole, samuti ei sukohad on esitatud samas haldusasjas. Kuni riigi-
soovi me sellist teed oma kinnistule. Teed saab avalikult kasuatavaks kuulutada kohtu lahend ei too teistsugust lahendit jätkatakse
juhul, kui omanik sellega nõustub või kui kinnistusraamatusse on kantud kinnis- nimetatud tee avalikuks teeks planeerimisega.
tut koormav, valla kasuks seatud piiratud asjaõigus. Käesoleval hetkel ei ole
omanik andnud Lääne-Nigula vallale oma nõusolekut kinnistule avalikult kasua-
tava tee tegevmiseks, ka pudub vallal mistahes muu õigusilik alus selle tegemi-
seks. Seega tuleb Ramsholmi knnistult eemaldada avalikult kasuatava tee ting-
märk. Palun näidata avalikult kasutatav tee kuni Ramsholmi kinnistu piirini.
16
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
2. Üldplaneeringu eskiisi kaardil on märgitud Ramsholmi kinnistule Ramsi pool- Arvamust ei arvestata. Lautrikoht ei ole planeeritud
saare tippu lautrikoht. Omanikud ei nõustu lautrikoha rajamisega Ramsholmi Ramsholmi kinnistule vaid Ramsi puhkekoht katast-
kinnistule, Lääne-Nigula vallal puudub võõrale maale ilma omaniku nõusole- riüksusele, võimalik et mõõtkvast tulenevalt ei
kuta lautri planeerimiseks ka igasugune õiguslik alus. Ka ei ole lautrikoha loo- paista see hästi välja. Sideehitise kaitsevöönd ei vä-
mine Ramsi poolsaare tippu, s.h. Lääne-Nigula vallale kuuluvale, Einbi külas lista lautrikoha toimimist, seega ettepanekut ei ar-
asuvale kinnistule nr 1125132, katastrinumbriga nr. 52001:005:0008 võimalik. vestata selles osas. Pääs kallasrajale ja lautrikoht on
Nimelt läheb poolsaare tipust Vormsi suunas merre ELASA-le kuuluv Vormsit ja olulised sellele piirkonnale, mistõttu on nende pla-
Hiiumaad mandriga ühendav valguskaabel. Valguskaablile kohaldub kaitse- neerimine avalik huvi.
vöönd, mis Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2015. a määruse nr 73 „Ehitise kait-
sevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele
esitatavad nõuded“ § 14 lg 2 kohaselt on merel 0,25 meremiili so 463 meetrit
sideehitise keskjoonest. Kaabel läheb merre vallale kuuluvalt kinnistult, mille
merepiir on napilt 40 meetrit. Lautrikoht tähendab autode ja paadikärude
pikka vette tagurdamist ning merre kinnijäänud autode traktoritega meremu-
dast väljatõmbamist, milline tegevus sidekaabli kaitsevööndis pole võimalik.
Seega ei saa Ramsi poolsaare tippu, s.h. vallale kuuluvale kinnistule lautrikohta
rajada. Palume lautrikoha tingmärk kaardilt eemaldada.
3. Üldplaneeringu kaardil on Ramsholmi kinnistul asuv elamu ja selle õueala Arvamust ei arvestata. Vastavalt LKS § 38 lg 4 p 1-le
jäänud ehituskeelu alasse. Teeme ettepaneku ehituskeelu alast välja jätta ei laiene olemasolevale õuealale ehituskeeld ja see-
õueala ja talu majandushoov, mis on majandushoonete ehitamiseks sobiv ala. tõttu ei ole vajalik ehituskeeluvööndi täiendav vä-
Uus ehituskeelu joone ettepanek on lisatud kirjale Lisa 1 näidatud sinisega, ole- hendamine üldplaneeringuga.
masolev ehituskeelu joon punasega.
4. Meile kuuluvale Einbi külas asuval Voosi kinnistul on olemasolev kasutuses Arvamust ei arvestata. Varasema koostöö käigus
lautrikoht, mille palume märkida ka üldplaneeringu kaardile. Kuna lautrikoha esitasite 24.11.20 oma nägemuse (sama nägemus
juurde on vajalik rajada ka merenduse ja kalandusega seotud ehitisi, teeme et- mis nüüdki) lautrikohast ja see oli pigem sadam kui
tepaneku näidata lautrikogha kõrvale praeguse ehituskeelu ala sisse ehitusala, lautrikoht, mis nõuaks suuremamahulisi väljaehitus-
mis võimaldaks ehitada lautrikohte võrgu- ja paadikuure ning muid merenduse töid, parkla ehitamist ja muu teenindava taristu ehi-
ja kalandusega seotus hooneid. Kirja Lisas 2 on lautrikoha ettepanek näidatud tamist. Taotletud võrgu- ja paadikuuride rajamiseks
mustaga ning ehitusala ettepanek näidatud punasega. puudub teadaolevalt avalik huvi (taotluse on teinud
vaid üks perekond, puudub info, et kohalik kogu-
kond seda taotleks), mistõttu ei ole põhjendatud
nende kavandamist sinna üldplaneeringuga. Kui ko-
haliku kogukonna poolt soovitakse arvamuse andja
17
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
poolt küsitut, siis on tulevikus võimalik algatada
üldplaneeringut muutev detailplaneering.
5. Üldplaneeringuga on ette nähtud püsiühendus mandri ja Vormsi vahel, pla- Juhime tähelepanu, et ÜP-ga ei planeerita Vormsi
neeringu eskiisile on märgitud ka selleks ettenähtud maa-ala. Saan aru, et silda ning kitsendusi ei seata. Üldplaneeringusse on
üldplaneeringuga soovitakse ette näha vähemalt 3 km pikkuse silla ehitust üle kantud perspektiivne maakonnaplaneeringu ko-
Voosi kurgu Vormsile. Selleks, et silda saaks üldplaneeringuga kavanda, tuleks hane trassikoridori kulgemine informatiivse infona.
üldplaneeringusse kindlasti lisada ka sotsiaal-majanduslikud põhjendused, mil- Ühenduse elluviimine on mastaapne riiklik projekt
lega sellist investeeringut põhistatakse. Eeldusel, et Voosi kurku, sissesõitu ja huvi (riigiteede ühendamiseks), mistõttu algata-
Haapsalu lahele ei plaanita sulgeda purjelaevadele, saab tegemist olema mas- takse projekti elluviimiseks vajadusel riigi eriplanee-
siivse, kõrge ehitusega, mille ehituse ning ekpluatatsiooniga kaasneb ka ulatus- ring ja keskkonnamõju strateegiline hindamine.
lik keskkonnamõju. Suur mõju saab olema kalastikule ning linnustikule. Kind- Üldplaneeringu koostamise hetkel ei ole ühendus
lasti oleks oluline ära tuua ka silla eskiis ning selle ehituslikud põhimõtted, mil- riiklikus teehoiukavas ning ühendusele ei ole omis-
lest nähtudes saaks hinnata rajatava silla mõju muuhulgas ka lindude pesitsu- tatud riiklikku huvi.
sele ja rändele – tegemist on olulise pesitsuala ning rändekoridoriga, mida
kõrge vantsild saaks oluliselt takistama. Arvestada tuleb ka kavandatava tege-
vuse vastavusega Euroopa Linnudirektiivile. Seega tuleb keskkonnamõjude
strateegilises hindamise aruandes kindlasti hinnata Vormsi püsiühenduse raja-
mise keskkonnamõju, mis praegu on jäänud täies mahus hindamata.
9 Maa-amet, 1. Palusime oma kirjas 08.04.2021 nr 6 3/20/11255 8 seletuskirjas ja KSH Arvamust arvestatakse. Ptk 3.20. lisatakse järgnev
08.04.2021 nr aruandes üheselt se lgitada, mis on võimalik mäetööstusmaa. Joonisel Põhijoo- tekst: "Lisaks on üldplaneeringu põhijoonisel kajas-
6 3/20/11255- nis on Keskkonnaametis menetluses olevatele taotletavatele mäeeraldistele ja tatud võimaliku mäetööstusmaana üldplaneeringu
8 nende teenindusmaadele märgitud „taotletav mäeeraldis 27.04.2021 (võimalik koostamise ajal menetluses olnud taotluste mäee-
28.09.2021 nr mäetööstusmaa)“, kuid seletuskirjas ei ole raldiste ja nende teenindusmaade alad. Nimetatud
6 3/20/11255 jätku valt selgitatud, millega on täpsemalt tegu. Vältimaks muid tõlgendusi pa- alad võivad üldplaneeringu elluviimise perioodil
11 lume seletuskirja lisada selgitus, et võimaliku mäetööstusmaana on märgitud olenemata kohaliku omavalitsuse planeerimissuu-
üldplaneeringu koostamise ajal menetluses olnud taotluste mäeeraldiste ja nistest muutuda kaevanduslubade alusel kujuneda
nende teenindusmaade alad. mäetööstusmaaks."
18
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
2. Joonis e Üldplaneeringu põhijoonis kohaselt asuvad maardlatel ning Kaopalu Arvamust arvestatakse. Ptk 3.20. lisati järgnev
kruusakarjäär (loa nr L.MK/330426; loa omaja Lääne Teed OÜ) mäeeraldise tekst: "Planeeringuga määratud virgestusrajatiste
teenindusmaal, Jaakna III kruusakarjäär (loa nr L.MK/321798; loa omaja Sand- ümbrusesse ei ole lubatud kavandada müra tekita-
pit OÜ), Jaakna II liivakarjäär (loa nr L .MK/319163; loa omaja EMG Arendus vaid ehitisi või tegevusi välja arvatud maavara juur-
OÜ), Jaakna kruusakarjäär (loa nr L.MK/327728; loa omaja Lääne Teed OÜ) depääsu tagamiseks ja kaevandamiseks antud kesk-
mäeeraldistel ja nende teenindusmaadel olemasolevad puhketaristu objektid konnaloaga määratud tegevused.". Samuti lisati
ning planeeritud matkarada. peatükis olevasse loetellu: "uusi matkaradu, infos-
Seletuskirja peatükis 3.22. Puhke ja virgestusalade asukoha ja nendest tekki- tende, suunaviitasid, teabetahvleid ei ole ilma kae-
vate kitsenduste määramine on kirjeldatud (tsiteerin): „Planeeringuga määra- vandamisloa omaja nõusolekuta mäeeraldistele ja
tud virgestusrajatiste ümbrusesse ei ole lubatud kavandada müra tekitavaid nende teenindusmaadele lubatud rajada, kuna
ehitisi või tegevusi“ ning „Kullamaa puhkealast Kaopalu karjäärini kavandatak nende paigaldamine takistab nimetatud objektide
se matkarada“. Puhke ja virgestusalade arendamise põhimõtete ja soovituste alt ja ümbrusest maavara väljamist".
all on toodud, et tuleks paigaldada infostende, suunaviitasid, teabetahvleid.
Selgitame, et kaevandamise käigus toimuvate
tegevuste tulemusena tekib paratamatult mõnevõrra müra. Tagamaks maava-
rale juurdepääsu palume seletuskirjas märkida, et kaevandamiseks antud kesk-
konnaloaga määratud aladel on virgestusrajatiste ümbruses müra tekitavad te-
gevused lubatud. Samuti lisame, et matkaradu, infostende, suunaviitasid, tea-
betahvleid ei ole ilma kaevandamisloa omaja nõusolekuta mäeeraldistele ja
nende teenindusmaadele lubatud rajada, kuna nende paigaldamine takistab ni-
metatud objektide alt ja ümbrusest maavara väljamist ja on seega vastuolus
MaaPS § 14. Lisaks selgitame, et kaevandamisel tuleb tagada vastavalt MaaPS §
78 ohutusnõuded, mida matkaja puhul ei ole võimalik tagada, kui matkaja sa-
tub mäetööde alale või korrastamata maastikule. Tulenevalt MaaPS sätestatud
vajadusest tagada juurdepääs maavarale palume nimetatud rajatisi mäeeraldis-
tele ja nende teenindusmaadele mitte planeerida, kui selleks ei ole saadud loa
omajate (Lääne Teed OÜ, Sandpit OÜ, EMG Arendus OÜ) nõusolekuid. Nõuso-
lekute saamisel palume need esitada Maa ametile.
19
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
KSH aruande peatükis 3.2.1.1. Planeeringulahenduse elluviimi sega kaasnevad Arvamust arvestatakse.
mõjud on kirjeldatud (tsiteerin): „Eelnevat arvesse võttes tegi KSH koostaja et- Lähtuvalt Maa-ameti varasemast kirjast, eemaldati
tepaneku üldplaneeringu protsessist eraldiseisvalt alustada kohalikul omavalit- esmane meede (mis hõlmas endas mh geoloogilist
susel Palivere aleviku uuringut) ning meede asendati KSH aruandes järg-
aktiivse reservvaru passiivseks reservvaruks muutmise protsessiga. Maa amet mise meetmega: /--/ tulevikus, mil algab menetlus
esitas oma 08.04.2021 kirjaga nr 6 3/20/11255 8 seisukoha, milles seisis: „Maa maavaravaru kaevandatavaks ja kasutatavaks tun-
ametile kui keskkonnaregistri kande tegemise otsustajale teadaolevalt ei ole nistamisel arvestada tiheasustusalale avalduvate
Palivere alevikus asuva Palivere liivamaardla (registrikaart nr 574) aktiivse re- mõjudega, sh viia läbi keskkonnamõjude hinda-
servv aru passiivseks reservvaruks ümberhindamiseks alust.“ Lähtuvalt eelne- mine.
vast eemaldatakse KSH aruandest vastav meede, küll aga tuleb tulevikus, mil Määrus nr 224 täpsustab keskkonnamõju hinda-
algab menetlus maavaravaru kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistamisel ar- mise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõi-
vestada tiheasustusalale avalduvate mõjudega, sh viia läbi keskkonnamõjude kes 2 esitatud tegevusvaldkondade loetelu, mille §
hindamine“ (sarnase mõtte leiab ka KSH aruande peatükist ARUANDE JA HIN- 3 lg 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise va-
DAMISTULEMUSTE KOKKUVÕTE, sh leevendavad meetmed ). Selgitame, et jalikkuse eelhinnang anda pealmaakaevandamise
oma kirjas 08.04.2021 nr 6 3/20/11255 8 märkisime, et MaaPS § 23 lõike 7 ko- korral kuni 25 hektari suurusel alal. Palivere liiva-
haselt tarbevaru ja reservvaru eristamise aktiivseks ja passiivseks otsustab maardla pindala on Maa-ameti maardlate kaardira-
keskkonnaregistri kande tegemise otsustaja, tuginedes geoloogilise uuringu tu- kenduse kohaselt 19.68 ha.
lemustele ja muule keskkonnaregistri kande tegemise ajal saada olevale tea- KSH aruannet täpsustatakse üheselt mõistetavuse
bele. Konkreetselt Palivere alevikus asuvale aktiivsele reservvarule ei kohaldu eesmärgil:
kõik MaaPS § 24 loetletud tingimused, et oleks võimalik ilma geoloogilist uurin- /--/ tulevikus, mil algab menetlus maavaravaru kae-
gut nõudmata reservvaru kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistada, seega tu- vandamiseks, arvestada tiheasustusalale avalduvate
leks läbi viia geoloogiline uuring . Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhti- mõjudega, sh viia läbi keskkonnamõjude eelhin-
missüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 11 lg 3 kohaselt on keskkonnamõju nang ning vajadusel algatada keskkonnamõjude
hindamine (edaspidi KMH) kohustuslik KeHJS § 6 lg 1 nimetatud tegevuste kor- hindamine (aluseks kehtiv seadusandlus).
ral, KeHJS § 6 lg 2 nimetatud tegevuste korral tuleb kaaluda KMH algatamist või
algatamata jätmist lisades otsusele KeHJS § 6 lg 3 kohase eelhindamise tulemu-
sed.
KeHJS § 6 lg 2 loetelu on § 6 lg 4 alusel täpsustatud Vabariigi Valitsuse
29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu¹“ (edas-
pidi määrus nr 224).
Geoloogiline uuring ei kuulu KeHJS § 6 lg 1 ega ka määruse nr 224 loendisse,
mistõttu KeHJS § 3, § 6, § 11 lg 3 ning määruse nr 224 alusel ei ole antud juhul
20
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
KMH algatamine kohustuslik, samuti ei ole vajalik eelhindamine ega KMH vaja-
likkuse kaalumine.
Eeltoodust tulenevalt ei ole Palivere alevikku jääva aktiivse reservvaru ümber-
hindamisel keskkonnamõju hindamine kohustuslik ja seega Maa amet ei
nõustu KSH sõnastusega.
Palume KSH aruandes selgitada, et kui tulevikus hinnatakse geoloogilise uurin-
guga maavara ümber aktiivseks tarbevaruks ning seda hakatakse kaevandama ,
siis hinnatakse keskkonnamõju hindamise vajalikkust vastavalt KeHJS le.
Maa-amet nõustub ajavahemikul 09.08.2021 30.09.2021 avalikul väljapanekul Arvamusega arvestatakse.
olnud Lääne Nigula valla üldplaneeringuga tingimusel, et täpsustatakse planee-
ringu dokumente vastavalt eeltoodud märkustele. Märkustega arvestamata jät-
misel halveneb maavarale juurde pääsu osas olemasolev olukord ja planeering
on vastuolus MaaPS § 14.
Maavarale juurdepääs halveneb, kui üldplaneeringuga seatakse kaevandamist
piiravaid tingimusi, mille järgi toimides pole võimalik maavara kaevandada, näi-
teks kui kaevandamisloa omaja ei saa realiseerida kaevandamisloaga antud õi-
gusi või kui kaevandamine muutub piiravate tingimuste tõttu märkimisväärselt
keerulisemaks võrreldes olemasoleva olukorraga.
Palume hoida Maa-ametit kursis planeeringu edasise menetlemisega ning
edastada üldplaneering peale täpsustuste tegemist teadmiseks Maa-ametile.
10 Maaeluminis- Maaeluministeerium on oma 12.04.2021 kirjaga nr 4.1-5/614-1 kooskõlastanud
teerium, üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu, kuna Maaeluministeeriumi varasemad
13.09.2021 nr märkused on võetud teadmiseks ning üldplaneeringu dokumente on vastavalt
4.1-5/1436-1 korrigeeritud. Maaeluministeerium on seisukohal, et üldplaneeringu seletus-
kirja jaotises 3.3.1.16 „Maalise asustuse maa-ala (MA)“, jaotises 3.3.2 „Üldised
põhimõtted hajaasustuses“ ja jaotises 3.17.1 „Väärtuslike põllumajandus-
maade määramine“ väärtusliku põllumajandusmaa kohta toodud tingimused ja
põhimõtted on üldises vastavuses väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlevas
seaduse eelnõus toodud eesmärgi ja põhimõtetega.
21
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
Maaeluministeerium analüüsis üldplaneeringuga kavandatud väärtuslike põllu- Arvamust ei arvestata.
majandusmaade kaardikihti ja võrdles saadud tulemeid Põllumajandusuurin- Üldplaneering lähtub kohalikust teadmisest, mis
gute Keskuse poolt koostatud põllumajandusmaa massiive kajastava kaardiand- hõlmas planeeringumenetluses kohalike põlluma-
metega (2017. aasta seis). Analüüsi tulemustest selgus järgmist: jandusettevõtjate ja kogukondade kaasamist. Välja
- Põllumajandusuuringute Keskuse poolt koostatud kaardikihi andmetel on arvati vaid sellised väärtuslikud põllumajandus-
Lääne-Nigula vallas väärtuslikke põllumajandusmaid (kahe hektari suuruse või maad, mis olid tiheasustusaladel, liiga väikesed või
suurema põllumajandusmaa massiivi kaalutud keskmine boniteet on 34 hinde- kuhu kavandati muud maakasutust. Juurde arvati
punkti või enam) ligi 17 500 hektarit, millest u 1500 hektarit ei kavandata alasid, mida toodi välja sihtgrupiga tehtud kohtu-
üldplaneeringuga väärtuslikuks põllumajandusmaaks arvata. Samas on aga mistel. Ptk 3.17.1. on neid põhimõtteid ka kirjelda-
üldplaneeringuga kavandatud määrata väärtuslikuks põllumajandusmaaks roh- tud. Kuivõrd üldplaneeringu koostamise ajal ei ole
kem kui 2000 hektarit põllumajandusmaa massiive, mille kaalutud keskmine võimalik tugineda kehtivale väärtuslikke põlluma-
boniteet on alla 34 hindepunkti. Kokkuvõtvalt kavandatakse Lääne-Nigula vallas jandusmaid reguleerivale seadusandlusele, siis tule-
määrata väärtuslikuks põllumajandusmaaks üle 18 300 hektari põllumajandus- nevalt maakonnaplaneeringu suunistest ja Plans §
maad; 75 lg 1 p 14 kasutab kohalik omavalitsus oma täie-
- KSH aruande eelnõu jaotises 3.2.3 „Väärtuslik põllumajandusmaa“ on toodud likku otsustusõigust määrata üldplaneeringuga
väärtuslike põllumajandusmaade kohta põhjalik analüüs, lahates planeeringula- väärtuslikud põllumajandusmaad ja nende tingimu-
henduse elluviimisega kaasnevaid mõjusid erinevate külade kaupa. Märgime, sed olenemata võimalikest tulevikus vastu võetava-
et Maaeluministeeriumi poolt tehtud analüüsi põhjal nähtub, et üldplaneerin- test riiklikest seadustest ning neis sisalduvatest kri-
guga ei kavandata määrata väärtuslikeks põllumajandusmaadeks rida suure- teeriumitest. Üldplaneeringu kohasel tasemel on
maid põllumajandusmaa massiive, mis paiknevad soode läheduses (Hindaste KSH-s seda ka hinnatud. Üldplaneeringu ja selle
külas paiknev massiiv), metsamassiivide keskel (Elbiku ja Keedika külas paikne- juurde kuuluva KSH on kooskõlastanud erinevad
vad massiivid), samuti tiheasustusalade läheduses (Kärbla, Saunja, Võntküla, koostöötegijad, sh ka Maaeluministeerium.
Vidruka külades ja Risti aleviku lähistel olevates külades paiknevad massiivid).
Väärtuslike põllumajandusmaade kaitsel on maakasutusküsimuste hilisemal kä-
sitlemisel oluline mõju. Sellest tulenevalt on Maaeluministeerium seisukohal,
et üldplaneeringut käsitlevates dokumentides tuleks väärtuslikuks põllumajan-
dusmaaks mittemääramist põhjendada, käsitledes seejuures võimalikult üksi-
kasjalikult põhjuseid ja huvisid, sealhulgas avalikke huvisid, mis kaaluvad üles
väärtusliku põllumajandusmaa säilitamise avaliku huvi. Lisaks palume hinnata
sellega kaasnevaid mõjusid ka KSH aruande jaotises 3.2.3. See annab meie ar-
vates nii kohaliku omavalitsuse üksusele kui ka riigile selguse ja kindluse, et
üldplaneeringuga määratavad väärtuslikud põllumajandusmaad saavad ajatu
kaitse ning nende võimalik hõlmamine muul otstarbel oleks minimeeritud.
22
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
2) Seletuskirja jaotises 3.8.8 „Sademeveesüsteemid“ on toodud põhimõtted sa- Arvamust arvestatakse osaliselt. Ptk 3.24. lisatakse
demeveesüsteemide edasisel arendamisel. Ühe tingimusena on ette nähtud, et järgnevad laused: "Ehitamist puudutavates menet-
sellega seotud arengute kavandamisel tuleb kombineerida maaüksusepõhised lustes tuleb igakordselt lähtuda konkreetse aja-
sademeveelahendused piirkondlike lahendustega. Jaotises on märgitud, et üld- hetke maaparandusobjektide seisust, mida tuleb
juhul ei ole võimalik juhtida arendusalade sademevett riigitee kraavidesse, kuid vaadata asjakohasest registrist või Maa-ameti kaar-
see on võimalik vaid põhjendatud juhtudel koostöös Transpordiametiga dirakendusest. Lisavee (väljapool maaparandussüs-
Soovime preventatiivselt juhtida tähelepanu viimasel ajal palju probleeme teki- teemi koondatud vesi) juhtimine maaparandussüs-
tanud küsimusele, mis on seotud lisavee maaparandussüsteemi juhtimisega. teemi eesvoolu või kuivenduskraavi tuleb kooskõ-
Selgitame, et maaparandusseaduse § 53 kohaselt võib tulla kõne alla ka väljas- lastada Põllumajandus- ja Toiduametiga.". Juhime
pool maaparandussüsteemi koondatud vee ehk lisavee juhtimine maaparan- tähelepanu, nagu oleme teinud seda juba alates
dussüsteemi. Peame vajalikuks osundada, et sellisel juhul peab ehitusloa või lähteseisukohtade staadiumist, et üldplaneeringu
muu loa andja kooskõlastama ehitusprojekti või taotluse, mille kohaselt soovi- koostamisel on arvestatud võimalikult suures ulatu-
takse juhtida väljaspool maaparandussüsteemi koondatud vesi (lisavesi) ees- ses põhimõtet mitte esitada tekstis ja joonistel ei
vooluvõi kuivenduskraavi, Põllumajandus- ja Toiduametiga. esitata kehtivaid õigusakte ja piirnaguid kuna neid
Lisaks sellele tuleb lisavee maaparandussüsteemi juhtimise puhul arvestada ei kehtestata üldplaneeringuga. Varasemast prakti-
maaparandussüsteemi hoiutööde mahu ning sellega seotud hoiukulude suure- kast on mitmeid näiteid, kus seadusesäte muude-
nemisega. Maaparandusseaduse § 53 lõikes 9 on sätestatud, et kui selle maa- takse, kuid selle varasem sissekandmine üldplanee-
parandussüsteemi, millesse lisavett juhitakse, ühishoiuks on moodustatud ringusse tektitab kas segadust või selle edasi kehti-
maaparandusühistu, osaleb maaparandussüsteemi lisavett juhtiv isik maapa- mise.
randushoiukulude katmisel Põllumajandus- ja Toiduameti määratud ulatuses.
Samas muul juhul ehk olukorras, kus maaparandusühistut ei ole moodustatud,
peab lisavett juhtiv isik arvestama kohustusega korraldada maaparandushoiu-
tööde eest tasumise muudel asjaõigusseadusest tulenevatel alustel. See tähen-
dab, et igal juhul peaks isik, kes ehitustegevuse käigus või ehitamise tulemu-
sena hakkab juhtima sadevett maaparandussüsteemi, teadma, et tal lasub ko-
hustus tasuda lisavee juhtimisega kaasnevad maaparandushoiu kulud. Eelnevat
silmas pidades ning juhuks, kui lisavee maaparandussüsteemi juhtimise vajadus
peaks tekkima, soovitame üldplaneeringus käsitleda ka lisavee maaparandus-
süsteemi juhtimisega seotud nõudeid ning sellega kaasnevaid maaparandus-
hoiu kulude tasumise kohustusi.
11 Diana Saarniit, Palume muuta Läne-Nigula valla üldplaneeringus maa juhtotstarvet tootmis- Arvamust arvestatakse. Viidatud katastriüksusele
Mairo Saarniit, maast elamumaaks, meile kuuluva Nagimäe kool katastriüksuse osas, katastri- kavandatakse üldplaneeringus maalise asustuse
15.09.2021 tunnusega 55201:001:0214. Kuna plaanime sinna endale elumaja ehitada.
23
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
maa-ala juhtotstarve mis muuhulgas võimaldab ela-
mute kavandamist.
12 Põllumajandus- Oleme seisukohal, et planeering ei kajasta maaparandussüsteeme ja nendest Kogu arvamust arvestatakse osaliselt. Ptk 3.24. lisa-
ja Toiduamet, tulenevaid nõudeid vajalikul määral. Alljärgnevalt selgitame oma seisukohta. takse järgnevad laused: "Ehitamist puudutavates
06.08.2021 nr Üldplaneeringu alusel, vastavalt sellele, kas ehitamist kavandatakse detailpla- menetlustes tuleb igakordselt lähtuda konkreetse
6.2-1/6788-1 neeringu kohustusega alale või mitte, koostatakse detailplaneeringuid või an- ajahetke maaparandusobjektide seisust, mida tuleb
takse projekteerimistingimusi. Seetõttu on oluline, et lisaks üldplaneeringuga vaadata asjakohasest registrist või Maa-ameti kaar-
kavandatavatele tegevustele kajastaks üldplaneering ka olemasolevat olu- dirakendusest. Lisavee (väljapool maaparandussüs-
korda. Olemasoleva olukorra kirjeldamine on vajalik eelõige kohalikele elani- teemi koondatud vesi) juhtimine maaparandussüs-
kele ja teistele isikutele, kes planeeringu alal tegevusi kavandavad kui ka pla- teemi eesvoolu või kuivenduskraavi tuleb kooskõ-
neeringu korraldajale ehk kohalikule omavalitsusele edasises loamenetluses. lastada Põllumajandus- ja Toiduametiga.".
Juhime tähelepanu, et maaparandusseadusest tulenevalt kehtib maaparandus- Juhime tähelepanu, nagu oleme teinud seda juba
süsteemide reguleeriva võrgu maa-alal ja maaparandussüsteemide eesvoolu alates lähteseisukohtade staadiumist, et üldplanee-
kaitsevööndis mitmeid piiranguid, millega tuleb maakasutajal juba oma tege- ringu koostamisel on arvestatud võimalikult suures
vuste kavandamise varajases staadiumis arvestada. ulatuses põhimõtet mitte esitada tekstis ja joonistel
Maaparandusseadusest ei tulene mitte ainult ehitusõiguse andmisega seotud ei esitata kehtivaid õigusakte ja piiranguid kuna
nõuded. Kõik tegevused, mis võiksid kahjustada maaparandussüsteemi toimi- neid ei kehtestata üldplaneeringuga. Varasemast
mist, on vaja eelnevalt kooskõlastada PTA-ga. Ka selliste ehitiste kavandamine, praktikast on mitmeid näiteid, kus seadusesäte
milleks ehitusluba ei anta ja ehitusteatist ei esitada, tuleb maaparandussüs- muudetakse, kuid selle varasem sissekandmine
teemi reguleeriva võrgu maa-alal ja eesvoolu kaitsevööndis kooskõlastada PTA- üldplaneeringusse tekitab kas segadust või sätte
ga. Need tegevused on vaja kajastada üldplaneeringu seletuskirjas. edasi kehtimise.
Teavitame, et üldplaneeringus peab olema kajastatud olemasolevate maapa- Samuti selgitame, et üldplaneering kogu ulatuses -
randussüsteemide toimimist tagavad meetmed (sh maaparandussüsteemide igasse peatükki ristviitamine ja tingimuste kooska-
terviklikkuse säilitamine) ning ruumilise planeerimise põhimõtted maaparan- sutuse sissetoomine teeb üldplaneeringu käsitle-
dussüsteemide aladel, kus kavandatakse maakasutuse muutmist ja ehitusõi- mise oluliselt keerulisemkas.
guse laiendamist. Maaparandussüsteemidega hõlmatud maa-alal tuleb arves- Üldplaneeringu ja selle juurde kuuluva KSH on koos-
tada kõlastanud erinevad koostöötegijad.
maaparandusseadusest (edaspidi ka MaaParS) tulenevalt maaparandussüstee-
mide toimimist tagavate meetmetega ning eesvoolude puhul looduskaitse- ja
veeseadusest tulenevate veekogudele kehtivate piirangutega
24
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
Tuginedes planeerimisseaduse § 87 lõikele 2 ja tutvunud Lääne-Nigula valla
üldplaneeringuga ja KSH aruandega esitame alljärgnevad ettepanekud üldpla-
neeringu täiendamiseks selliselt, et see vastaks planeerimisseaduse § 75 lõike 1
punktis 28 sätestatud üldplaneeringu ülesandele.
1. Palume peatükis 3. Planeeringulahendus ja selle alapeatükis 3.3.2. Üldised
ehituspõhimõtted hajaasustusalas viidata maaparandusseadusest tulenevatele
piirangutele. Hajaasustusala käsitledes on oluline tingimustes välja tuua, et
(hoonete) ehitamisel maaparandussüsteemi maaalale peab olema tagatud ole-
masolevate maaparandussüsteemide säilimine ja jätkusuutlik
toimimine. Palume täiendada tingimuse loetelu järgnevalt.
• Hajaasustusalal maaparandussüsteemi maa-alale (ehitus)tegevuse kavanda-
misel tuleb arvestada seal paiknevate maaparandussüsteemidega.
2. Alapeatükis 3.8.4.2. Päikeseenergeetika tuleb viidata ka maaparandusseadu-
sest tulenevatele piirangutele. Päikeseparkide kavandamisel tuleb arvestada
maa-alal paiknevate maaparandussüsteemi rajatistega, sealhulgas drenaažiga
(MaaParS § 47 - § 50).
• Maaparandussüsteemi maa-alale päikeseenergiajaamade kavandamisel tuleb
arvestada, et maaparandussüsteemide töövõime peab säilima.
3. Peatükis 3.17. Väärtuslike põllumajandusmaade ja maastike määramine ning
nende kaitse-ja kasutustingimuste seadmine ja selle alapeatükis 3.17.1. Väär-
tuslike põllumajandusmaade määramine täiendada tingimuse loetelu järgne-
valt.
• Väärtuslikel põllumajandusmaadel paiknevad maaparandussüsteemid tuleb
hoida korras ja tagada nende terviklikkus.
• Väärtuslikule põllumajandusmaale taastuvenergia tootmisalade kavandami-
sel tuleb arvestada maa-alal paiknevate maaparandussüsteemi rajatistega,
sealhulgas drenaažiga.
4. Peatükis 3.24. Maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsen-
duste määramine palume lähtuda üldiste põhimõtete ja tingimuste kirjeldami-
sel maaparandusseadusest.
Teeme ettepaneku lisada tingimuste loetelu järgnevalt.
• Maaparandussüsteemi maa-alal (ala, millel paikneb reguleeriv võrk, vastavalt
kuivendus- või niisutusvõrk) tuleb arvestada maaparandussüsteemide
25
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
toimimist ja terviklikkust tagavate meetmetega vastavalt maaparandusseadu-
ses sätestatule.
• Maavaldaja ei tohi oma tegevusega takistada vee voolu maaparandussüstee-
mis ega tekitada muu tegevusega kahju teistele maavaldajatele. Maaparandus-
süsteem kuulub maa juurde, millel see asub ning maaomanikul lasub kohustus
tagada tema maal paiknevate kraavide (sh eesvoolude), dreenide ja drenaaži-
kollektorite (sh kollektoreesvoolude), drenaažikaevude ja teiste
maaparandussüsteemi rajatiste korrashoid ning toimimisvõime.
• Lähtudes maaparandusseadusest tuleb eesvoolu kaitsevööndis tehtavate
tööde, maaparandussüsteemi maa-alale muu ehitise ehitamise ja heitvee im-
mutamise, maaparandussüsteemi lisavee juhtimise ning maaparandussüsteemi
maa-alal asuva kinnistu maakorraldustoimingu (sealhulgas siht- või kasutusots-
tarbe muutmise) korral saada luba või kooskõlastus Põllumajandus- ja Toidua-
metilt. Samuti on keelatud ilma Põllumajandus- ja Toiduameti loata drenaaži-
süsteemi maa-alale lasta kasvada või istutada puittaimi, sealhulgas rajada lühi-
kese raieringiga madalmetsa.
• Maaparandussüsteemi tohib rekonstrueerida või uut ehitada vaid Põlluma-
jandus- ja Toiduameti loal. Maaparandussüsteemide projektdokumentatsioon
(sealhulgas drenaažkuivenduse teostusjoonised) on leitav Põllumajandus- ja
Toiduameti arhiivist.
• Üldplaneeringu kaardile kantud olemasolevate maaparandussüsteemidega
aladele (nt drenaažkuivendussüsteemid, kraavkuivendus või kogujakraavid)
ehitusõiguse kavandamisel tuleb arvestada eesvoolude ehituskeeluvöönditega.
Kanda kaardile maaparandussüsteemi maa-alale lisaks ka eesvoolud (eraldi
eesvool ja riigi poolt korrashoitav ühiseesvool). Vastav
detailplaneering või ehitusprojekt kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduame-
tiga.
Maaparandussüsteemiga alal peab igasuguse ehitustegevuse puhul olema ta-
gatud kogu maaparandussüsteemi häireteta toimimine.
26
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
6. Alapeatükis 3.8.8. Sademeveesüsteemid tuleb viidata ka maaparandusseadu-
sest tulenevatele piirangutele. Koondatud sademevee juhtimine maaparandus-
süsteemi rajatistesse on lubatud vaid Põllumajandus- ja Toiduameti loal või
kooskõlastusel. (MaaParS § 47 - § 50, § 53).
Sademevee ärajuhtimiseks lahenduste leidmisel tuleb arvestada, et mitmed sa-
demevee juhtimiseks tuleb saada Põllumajandus- ja Toiduameti luba. Vajadusel
tuleb eesvool eelnevalt rekonstrueerida. Samuti tuleb arvestada, et maaparan-
dussüsteemi lisavee juhtimisel tuleb lisavee juhtijal osaleda maaparandushoiu-
kulude katmisel. Lisavesi on väljastpoolt maaparandussüsteemi koondatud
vesi, mis juhitakse maaparandussüsteemi eesvoolu või kuivenduskraavi või kui-
vendusvõrgu maa-alusesse torustikku.
• Koondatud sademevee ja muu vee juhtimine maaparandussüsteemi rajatis-
tesse on lubatud vaid Põllumajandus- ja Toiduameti loal või kooskõlastusel.
Ka muude tegevuste korral peale ehitiste kavandamise ( lisavee juhtimine maa-
parandussüsteemidesse, maade metsastamise…jne.) on vajalik Põllumajandus-
ja Toiduametiga kooskõlastamine.
Põllumajandus-ja Toiduamet jääb ootama Lääne-Nigula Vallavalitsuse tagasisi-
det tuginedes Planeerimisseaduse § 87 lõige 9-le.
13 Riigi Kinnis- Riigi Kinnisvarale kuulub Pürksi keskuse 10b (52001:005:0176) kinnistu. Palume Arvamust ei arvestata. Lähtutakse kehtivast detailp-
vara, koostamisel oleva üldplaneeringuga antud kinnistu maa-ala juhtfunktsiooniks laneeringust, millega on kavandatud ühiskondlikud
20.09.2021 määrata segahoonestusega maa-alaks. Riigi Kinnisvara AS-i arvates võimaldab hooned.
segahoonestuse maa-ala määramine kinnistu paindliku kasutamise ja arenda-
mist olukorras, kus ei ole selge riigi vajadus antud kinnisu suhtes. Hetkel puu-
dub vajadus antud kinnistut kasutada ühiskondlike ehitiste maana.
14 Ain Talviste, 1. Planeerida Allikmaa külas Allikmaa tee äärde KÜ 43601:001:0405 1,82 ha Arvamust arvestatakse osaliselt. Korrigeeritakse
01.09.2021 suurusele osale elamumaa, 4 elamukrunti + juurdesõiduee Allikmaa teelt. väärtuslike põllumajandusmaa piirjoont. Ala ei mää-
Kruntide suurus ca 4550 m2 - juurdesõidutee. rata tiheasustusega alaks, kuid sellele jääb maalise
Selleks muuta maatulundusmaa (looduslik rohumaa) 1, 82 ha elamumaaks. asustuse juhtotstarve, mis võimaldab kavandada
Allikmaa tee äärde on kujunenud elamumaad kuni loodava üksuseni. Kõrval elukondlike hoonetega hoonestatavaid maaüksu-
Tooma tänava 5 elamukrunti. See jätkaks elamute ehitust Allikmaa tee äärde seid minimaalse suurusega 0,5 ha.
kuna mõlemal pool teed on elamud ja kaks vana talu südant, Aru, Aaviku.
Raudtee poole Aru ja Aaviku ning raudtee vahele on planeeritud kaks elamu
27
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
krunti. See moodustaks terviku. Kogu piirkond jääb bussipeatuse ja tulevase
raudteejaama lähedale.
2. Ülejäänud 1,31 ha maale saab rajada päikesepargi, mis varustaks rohelise Arvamust ei arvestata. Üldplaneeringus ei määrata
energiaga ümbruskonna majapidamisi. päikeseparkide alust maad. Päikesepargi rajamine
saab toimuda päikeseenergia rajamise nõuete ko-
haselt.
15 Tenno Laane- 1. Palun määrata Liikluse maa-alana Lisal 1 punaste joontega märgitud planee- Arvamust arvestatakse osaliselt. Väärtusliku põllu-
mets, ritavad juurdepääsu tagavad erateed Hansu-kalda talule, Kala talule, Kase ta- majandusmaa piiri korrigeeritakse. Erateid ei mää-
30.09.2021 lule ja Kaltre talule. Palun korrigeerida väärtusliku põllumajandusmaa piire ka- rata üldplaneeringuga, samuti liikluse maa-ala juh-
tastril 34202:002:0470, et eemaldada võimalik vastuolu planeeritava juurde- totstarvet väljaspool tiheasustust.
pääsuteega, mis on toodud Lisal 1.
2. Palun eemaldada väärtusliku põllumajandusmaa määratlus katastritelt Arvamust arvestatakse osaliselt. 0363-katastriüksus
34202:002:0363 ja 34201:001:0472. on aeg-ajalt osaliselt üleujutatav, sellelt eemalda-
takse väärtusliku põllumajandusmaa tähistus. 0472-
katastriüksus on tootmise maa-ala, millele polegi
väärtuslikku põllumajandusmaad planeeritud.
3. Palun määrata Liikluse maa-alana Lisal 2 märgitud planeeritav avalik parkla, Arvamust ei arvestata. Parklad on esitatud punkt-
mis on toodud Üldplaneeringus paatide veeskamise koha tarbeks Laastre paisu leppemärgina, neid ei esitata liikluse maa-alana.
piirkonnas.
4. Palun määrata Lisal 3 Selli katastril toodud ala Segahoonestusalana. Arvamust arvestatakse.
16 Nõva osavalla- 1. Muuta Nõmmemaa külas osad põllud väärtuslikeks põllumaadeks, et säili- Arvamust arvestatakse osaliselt. Viidatud maa-alad
kogu ettepane- tada külas põllu-, heina- või karjamaad (küla piirneb mõlemalt poolt rabaga määratakse väärtuslikuks põllumajandusmaaks. Vii-
kud, ning seega ei ole võimalik põllumaa osa juurde tekitada), samuti säilitada sel- datud rajad määratakse üldplaneeringus matkara-
13.09.2021 lega külale iseloomulik vaade. Kaart manuses. jana.
2. Merele juurdepääse võiks olla rohkem. Rannakülas on mitmed endised juur- Arvamust arvestatakse, tootmismaa juhtotstarve
depääsuteed suletud eramaade omanike poolt. Hetkel on seal veel maid, kus võetakse maha. Tegemist ei ole tiheasustusalaga,
on metsaradade näol merele juurdepääsud olemas. Kui kunagi tulevad nendele seega elamumaad ei määrata, tegu on maalise asu-
maadele peale arendused, siis oleks osa teedest juurdepääsudena võimalik säi- tuse alaga.
litada, kui need teed on üldplaneeringus ära märgitud.
17 Lääne-Nigula Variku töökojas vastas on üks tootmismaa katastriüksus üldplaneeringus ela- Arvamust arvestatakse. Maaüksusele määratakse
Vallavalitsuse mumaaks muutmata. See muudatus tuleks sisse viia. (katastriüksus maalise asustuse juhtotstarve, mis muuhulgas või-
ettepanek, 44101:001:0748) maldab elamute püstitamist.
22.07.2021
28
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
18 Vallavalitsuse Lääne-Nigula Vallavalitsus teeb ettepaneku muuta vastuvõetud Lääne-Nigula Arvamust arvestatakse ning lahendust korrigeeri-
13.07.2021 is- valla üldplaneeringu punkte 3.6.2 „Kohalike teede määramine“; 3.25 Avalikes takse vastavalt esitatud redaktsioonile.
tungi protokol- huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise
liline otsus vajaduse märkimine“ ja 4 „Üldplaneeringu elluviimine“ vastavalt allpool esita-
tud redaktsioonile (ettepanek lisatud protokollile).
19 Aino Konrad, Üldplaneeringu eelnõus on kavandatud planeerida Marimetsa Looduskaitsea- Arvamust ei arvestata. Kullamaa Osavallakogu on
21.05.2021 lale KLO 1000215 erametsamaale kergliiklustee, mustkattega tee, matkarajad, menetlenud analoogset ettepanekut 11.11.2020
20 Tiiu Korpus, vaatetornid, infotahvlid või muud tegevused. Kustutada üldplaneeringus minu koosolekul ja otsustas jätta 3420009 Liivamäed-Silgi
20.05.2021 erametsamaale kavandatud planeeritavad kergliiklusteed, mustkattega teed, tee 5,16 km avalikult kasutatavate erateede nime-
21 Eidi Maripuu, matkarajad, vaatetornid, infotahvlid ja muud sarnast – erametsamaa omanikud kirja. Ettepanekust ei selgu millistest objekte (kerg-
21.05.2021 ei soovi eraomandi koormamist ja ei sõlmi lepinguid. Tuleb lähtuda säästvast liiklustee, mustkattega tee, matkarajad, vaatetor-
22 Andres looduskeskkonna ja majanduskeskkonna tekkivatest negatiivsete mõjude kait- nid, infotahvlid...) või erametsamaid on silmas pee-
Saalmaa, sevajadusest. tud. Üldplaneering määrab võimalike avalike objek-
20.05.2021 tide üldised asukohad ning on saanud seejuures
Keskkonnaameti kooskõlastuse. Objektide (nt avalik
puhketaristu) elluviimiseks algatatakse eraldi ehi-
tusprojekti/planeeringu menetlus ning selle käigus
lahendatakse muuhulgas maasuhteid puudutav.
23 Uno Korpus Lääne- Nigula valla üldplaneeringu eelnõus on minu kinnistule, põllumaale Nimetatud tegevusi antud kinnistutele ei ole märgi-
20.05.2021 44101:001:0701 ja 44101:001:0022, kantud planeeritav kergliiklustee, mat- tud, seega saab lugeda et arvamust arvestatakse.
karada või muud tegevused.
Kustutada minu kinnistutelt planeeritav kergliiklustee, matkarada ja muud ka-
vandatavad tegevused . Põllumaal puudub tee vajadus ja samu lepingu vajadus
puudub.
24 Keskkonnami- Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 3.5. Detailplaneeringu koostamise kohus- Arvamust arvestatakse. Asendame "tolm" mõistega
nisteerium, tusega alade või juhtude määramine on toodud detailplaneeringu koostamise "saasteained välisõhus".
13.10.2021 nr kohustusega juhud punktide kaupa. Teeme ettepaneku lisada punkti 2 kahju-
liku välismõju näidete loetelusse ka välisõhu saasteained.
29
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
7-15/19/2885- Teeme ettepaneku täpsustada üldplaneeringu seletuskirja peatükis 3.18. Met- Arvamust arvestatakse. Ptk 3.18. lisati viimaseks
14 sade majandamise üldised põhimõtted toodud lõigu viimast lauset Juhul, kui lauseks "Juhul, kui metsaala ei käsitleta üldplanee-
metsaala ei käsitleta üldplaneeringus või mõnes teises arengudokumendis ringus või mõnes teises arengudokumendis väärtus-
väärtusliku metsa või KAH (kõrgendatud avalik huvi) alana, ei piirata metsa ma- liku metsa või KAH (kõrgendatud avalik huvi) alana,
jandamist, vaid seatakse tingimused raie järgseteks tegevustest nagu laoplat- ei piirata metsa majandamist."
side korrastamine, kokkuveo teede tasandamine ja metsa uuendamine. Hetkel
jääb see mõnevõrra ebaselgeks – kas mingeid tingimusi kavatsetakse seada pla-
neeringuga või mingi muu korraga. Sealjuures juhime tähelepanu sellele, et
laoplatside korrastamine, metsa uuenemise tagamise kohustus ning paljud
muud aspektid on juba reguleeritud metsaseadusega.
Et tagada metsade majandamise kohta seatavate täiendavate tingimuste täit- Arvamust arvestatakse osaliselt. Üldplaneering vor-
mine, soovitame asjassepuutuvaid metsaomanikke teavitada ning tagada tingi- mistatakse ja esitatakse vastavalt vormistamis-
mustega kaetud alade ruumiandmete jõudmine Keskkonnaametisse, kelle üle- nõuete määrusele. Peale üldplaneeringu kehtesta-
sanne on metsaressursi arvestuse riikliku registri ehk metsaregistri haldamine. mist saavad ruumiandmed vastavalt korrale amet-
Selgitame, et kui metsa omanik soovib metsa majandada, siis teatud tegevuste kondadele kättesaadavaks ja vastavast kaardikihist
osas (näiteks v.a valgustusraie) tuleb omanikul esitada Keskkonnaametile met- saab vastavad alad. Eraldi kõiki katastriüksuste tea-
sateatis (metsaseadus § 41). Teisalt on juhtumeid, kus väikesemahulise raie pu- vitamist ei tehta, kuna kehtiv õigus seda ei nõua.
hul seda teha pole vaja (metsaseadus § 41 lõige 14). Üldplaneeringu elluviimise
seisukohast on oluline, et üldplaneeringus sätestatu oleks vajadusel ühildatud
metsaregistriga ning omanikud tingimustest teadlikud.
Teeme ettepaneku peatükis 3.17.2. Väärtuslike maastike määramine toodud Arvamust arvestatakse. Viidatud lõik sõnastatakse
väärtuslike loodus- ja kultuurmaastike säilitamise üldise põhimõtte - tööstus-ja järgnevalt: "tööstus-ja majandushooned planeeri-
majandushooned planeeritakse ning ehitatakse piirkonda, kus nad avaldavad takse ning ehitatakse piirkonda, kus nad avaldavad
võimalikult vähe negatiivset mõju väärtusliku maastiku üldilmele lõppu lisada võimalikult vähe negatiivset mõju väärtusliku maas-
ning tagavad keskkonnakvaliteedi nõudeid. tiku üldilmele ja tagavad keskkonnakvaliteedi nõu-
ded".
KSH aruande peatükis 3.4.4 Jäätmemajandus ja jääkreostusobjektid on käsitle- Arvamust ei arvestata. Tegemist on informatiivse
tud Saksamaa norme lõhnahäiringu reguleerimisel. Soovitav on need esitada andmestikuga, mida ei kehtestata üldplaneerin-
ainult viitena või eraldi lisana, tekstis käsitletuna on need normid eksitavad. guga. Eelnevast lähtuvalt ei leia KSH koostaja, et
andmestik tuleks esitada eraldi lisana.
Juhime tähelepanu, et KSH aruande peatükis 3.5 Sotsiaalmajanduslik keskkond Arvamust arvestatakse. Atmosfääriõhu kaitse sea-
(lk 171) toodul lausest Soomes teostatud peenosakeste mõõtmistulemuste… ei duse ja ka viidatud allikate kohaselt on
ole aru saada, millise suurusega osakesi on mõeldud. Palume täpsustada
30
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
peenosakesed PM10 (osakesed diameetriga kuni 10
μm). Aruannet täiendatakse.
Palume korrigeerida KSH aruande peatükis 3.5 Sotsiaalmajanduslik keskkond Arvamust arvestatakse. Sõnastust korrigeeritakse
(lk 172) toodul lause Lõhna osa ei ole Eestis kehtestatud piirväärtust… sõnas- järgnevalt:
tust Lõhna osas ei ole Eestis kehtestatud piirväärtust,
määratletud on lõhnaaine häiringutase, milleks loe-
takse olukorda, mil vastuvõtja juures esineb aasta
jooksul lõhnatunde rohkem kui 15 % aastatundidest
st 1314 h/a ehk rohkem kui 54,75 d/a.
31
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
Nr Kirja saatja Kirja sisu Valla seisukoht
1 Priit Isok, Palun eemaldada 3.19.4. Kohaliku tähtsusega kultuuripärandi objektide nimis- Arvamust arvestatakse ja nimekirjast eemaldatakse
30.06.2021 tust nr 26 Rehemaja, Maantee talu Saunja küla, kuna tingimus ...neile peab objekt nr 26. Tabeli numeratsiooni korrigeeritakse
olema tagatud avalik juurdepääs vähemalt jalgsi... ei ole meile vastuvõetav. kogu tabeli osas.
2 Priit Isok, Kuidas saab kehtestada nii tagurlikud ja passeistlikud piirangud? Pastelsed too- Arvamust ei arvestata. Esitatud tingimused on keh-
30.06.2021 nid, ruudukesega aknad, tuulekoda jne??? Katusekalle 30 kraadi on siinses arhi- tinud ka varasemates teemaplaneeringutes ja on
tekturiajaloos võõras ja imporditud siia Soome tehasemajadega. Ka klaas ja toiminud. Järjepidevust ei soovita katkestada, vara-
plastik (valmistatud naftast) on looduslikud materjalid. Tingimused uute hoo- semalt pole keegi mitmekümne aasta pikkuse aja-
nete ehitamiseks: ▪ põhihoone suurim ehitusalune pind on 120 m2 (abihoonel loo puhul pidanud neid valeks.
vähem); ▪ suurim lubatud hoone kõrgus on 8,5 m ja korruselisus 2; ▪ hoonete
põhiplaan peab olema ristkülikukujuline; ▪ põhihoonel on soovitavalt tuule-
koda; ▪ materjalidest eelistada looduslikke materjale (puit, kivi) ning viimistlu-
ses kasutada tagasihoidlikke pastelseid toone; ▪ kasutada traditsioonilisi ruutu-
dega aknaid (lubatud on puitimitatsioon); ▪katusematerjalina on soovitatud
puit, roog, kivi (lubatud pole läikiv tsinkplekkkatus ja erksad toonid); ▪ Katusena
on lubatud viilkatus kaldega 30- 45 kraadi.
3 Elering AS, Lääne-Nigula valla üldplaneeringu seletuskirjas ptk 3.8.2 Elektrivõrk on kirjas Arvamust arvestatakse osaliselt. Varasem tekst
22.09.2021 „Uute liinide ehitamisel või olemasolevate rekonstrueerimisel need viia maa- asendatakse järgnevaga "Tiheasustusega aladel ja
kaablisse või ümber asulate“. Elering AS rekonstrueerib tulevikus Lääne-Nigula nendega piirnevatel lähialadel uute liinide ehitami-
valla territooriumil paiknevad liinid nende olemasoleval trassil samal kujul ehk sel või olemasolevate rekonstrueerimisel tuleb kaa-
õhuliinidena. Kaabelliine kavas ei ole. Palun korrigeerige kõnealust punkti luda nende viimist maakaablisse". Tiheasustusala-
üldplaneeringu seletuskirjas. del on esteetilisest huvist oluline vähendada õhulii-
nide hulka. Mis asukohas täpselt ja missuguse ma-
jandusliku mõjuga muudatused on saab arutada
igal üksikjuhtumil. Nii nagu Tallinnas ja Tartus re-
konstrueeritakse õhuliine maaliinideks, nii soovi-
takse ka Lääne-Nigula vallas tiheasustusalade ruumi
korrastada. Oluline on, et seda ei soovita kõikjal
vaid tihedamates piirkondades.
1
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
4 Enefit Green, Enefit Green AS on vallale varasemalt korduvalt esitanud ettepaneku Selgituseks, et kohaliku omavalitsusena oleme vara-
27.09.2021; (i) kaardistada täiendavad tuulepargi alad, mille osas on tänaseks info olemas; semalt otsustanud, et täiendavaid tuuleparkide ala-
TO-JUH-6/210 (ii) kavandada uusi tööstusparkide asukohti koos elektriühenduse otseliini raja- sid üldplaneeringuga ei kavandata. Planeeringu läh-
mise võimalusega, et luua sümbioose taastuvenergia arendustega teseisukohtades jäeti sisse võimalus siduda üldpla-
neeringuga kov-eriplaneeringuga selgitatavad tuu-
leenergia tootmise alad - ei üldplaneeringu kooskõ-
lastamise, vastu võtmise ega avaliku väljapanaku
ajaks ei ole eriplaneering jõudnud sellisesse staa-
diumisse, et see võimaldaks kanda sisu üldplanee-
ringusse.
Ettevõtluse- ja tootmise arengualad märgiti Jaakna
ning Koluvere-Kullamaa piirkondadesse joonisel
ning nende olemus on sisustatud ptk 3.1-s.
Teeme üldplaneeringusse järgmised ettepanekud: Arvamust ei arvestata. Koostatav eriplaneering ei
1. Arvestada koostatavas üldplaneeringus aastatel 2019 – 2021 valla poolt alga- ole jõudnud oma menetluses nii kaugele, et sealt
tatud tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu kohaliku omavalitsuse saaks üldplaneeringusse ja selle mõjude hindamisse
eriplaneeringu pooleli jäänud esimese etapi tulemustega ja planeerida eripla- sisse viidatud alad.
neeringus käsitletud alad (ala nr 1, nr 2 ja nr 3) tuuleenergeetika arendusala-
dena ka üldplaneeringus.
2. Täiendada üldplaneeringut uute potentsiaalsete tuuleparkide ja tööstuspar- Arvamust ei arvestata. Olulise ruumilise ehitisena
kide aladega. käsitletavaid tuuleparkisid üldplaneeringuga ei pla-
neerita, neid on võimalik kavandada eriplaneerin-
guga. Ettevõtluse- ja tootmise arengualad märgiti
Jaakna ning Koluvere-Kullamaa piirkondadesse joo-
nisel ning nende olemus on sisustatud ptk 3.1-s.
3. Täiendada üldplaneeringu seletuskirja lk 32 punkti 3.8.4.1 Tuuleenergia: 3.1. Arvamust arvestatakse. Peatükki 3.8.4.1. lisa-
3.1. Tuuleenergia peatükk kirjeldab ainult üksikute väiketuulikute rajamise tin- takse järgnev tekst: "Olemasolevate laiendatavate
gimusi ja kahte olemasolevat tuuleparki. Tuuleparke kui olulise ruumilise mõ- tuuleparkide (st laienemine toimub väljaspoole ole-
juga objektide rajamist käsitletakse eraldi peatükis 3.9 „Olulise ruumilise mõ- masolevat tuuleparki) või uute planeeritavate tuu-
juga ehitiste asukoha valimine“. Samas, pannes peatükile nimeks laia mõiste leparkide, mis on käsitletavad olulise ruumilise mõ-
„tuuleenergia“, tuleks selles käsitleda tuuleenergialt mitte kitsalt, vaid kogu juga ehitisena, kavandamise käsitlus on esitatud ptk
pealkirjas toodud mõiste ulatuses. Kui soovitakse kajastada uute tuuleparkide 3.9-s."
arendamise küsimusi ainult peatüki 3.9 all, on vajalik lisada peatükki 3.2. Selgitame. Aulepa tuulepark on toimiv
2
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
„Tuuleenergia“ vastav viide. Kui viidet ei ole, saab tuuleenergia peatükist välja elektrijaam koos oma kaasnevate nähtustega, sh
lugeda, et tuuleenergeetikat võib vallas arendada ainult väiketuulikutena ja ai- häiringuid tekitava müraga, mis tuleneb lisaks pide-
nukesed lubatud tuulepargid on olemasolevad Aulepa ja Vanaküla. Kahe pea- vale tiiviku pöörlemisele muuhulgas ka tuuliku
tüki vahel on tekitatud vastuolu. peade pööramisest. Tehnoloogia areng on olnud aja
3.2. Peatükis sätestatakse, et olemasolevate tuulikute kõrgust (olemasolevast jooksul selline, et praegu kavandatakse maismaale
maapinnast laba tipuni) on lubatud suurendada (sh tuuliku asendamisega) kuni kordades kõrgemaid tuulikuid, kui on Aulepas. Ko-
10%. Palume selgitada, millistel energeetika arengut käsitlevatel uuringutel, halik omavalitsus võimaldab Aulepa tuulepargi re-
teaduslikel argumentidel või põhjendustel selline tuuleenergeetika kaasajasta- konstrueerimist samas suurusjärgus tuulikutega,
mist takistav üldine, mitte konkreetsetest asjaoludest lähtuv, piirang peetakse selleks ongi võimaldatud kõrguse kasvu 10%. Kui
õigeks kehtestada. soovitakse suuremat kasvu, siis selleks tuleks teha
3.3. Planeeringus on viidatud vajadusele võtta arvesse Kaitseministeeriumi re- avaliku menetlusega planeering, et kaasata kohalik
gulatsioone. Tänaseks päevaks on olukord võrreldes üldplaneeringu algatami- kogukond tuulepargi võimalikku suurendamisse.
sega oluliselt muutunud. Vabariigi Valitsus on valmistamas ette olulisi täiendusi 10% on hinnanguline seisukoht, millele annab tuge
nii seadusandluses kui kaitsepoliitikas selleks, et Eestis oleks võimalik tuu- ka ehitusseadustik. Ehitusseadustikus võimalda-
leenergeetikat suuremas mahus arendada, sealhulgas uue Läänemaa radari ra- takse lihtsamas korras juurde ehitada 33% ulatuses
jamine koos erinevate võimalike rahastamise mudelitega ja kohaliku kasu mu- ehitise mahust. Ehitise maht koosneb pikkusest,
deli väljatöötamine. Hetkel on kõik tuuleenergeetika arenguvõimalused Lääne- laiusest ja kõrgusest. Kui tuuliku puhul võimaldada
Nigula valla koostatavas üldplaneeringus välistatud ja seetõttu oluliselt piiratud igat mõõtu suurendada 1,1 korda, siis tulemuseks
valdkonna arengupotentsiaal tulevikus. Oluliste arenguvõimaluste välja too- ongi 33%. Võime täpsustada antud küsimuses ptk-ki
mata jätmine muudab kavandatava üldplaneeringu juba algstaadiumis aegu- 3.8.4.1.
nuks ja ebarelevantseks. Uue üldplaneeringu koostamisel tuleb arvestada lähi- 3.3. Selgitame. Kaitseministeerium on soovinud
tulevikus vaid tõusvat riikliku huvi taastuvenergia arendamise vastu. On kahel- kooskõlastades, et igasuguse elektrituuliku püstita-
dav, kas kliimapoliitika arendamise eest vastutavad ministeeriumid saavad mine tuleb ministeeriumiga kooskõlastada. See on
kooskõlastada dokumendi, milles olulise valdkonna arengut on põhjendamatult ka üldplaneeringu tekstis ptk 3.8.4.1. sätestatud ja
pärsitud. seda ei saa muuta. Ptk 3.9. on esitatud käsitlus seo-
ses maakonnaplaneeringu arendusalaga L1. Koos-
kõlastavad ministeeriumid on kooskõlastanud pla-
neeringu vaatamata esitatud kahtlustele.
4. Täiendada üldplaneeringu seletuskirjas lk 32 punkti 3.8.4.1 Tuuleenergia. Pa- Arvamust arvestatakse. Ptk 3.4.1. lisati järgnev lõik:
lume nimetatud lõiku lisada viide alapeatükile 3.9 „Olulise ruumilise mõjuga "Olemasolevate laiendatavate tuuleparkide (st laie-
ehitiste asukoha valimine“. nemine toimub väljaspoole olemasolevat tuule-
parki) või uute planeeritavate tuuleparkide, mis on
3
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
käsitletavad olulise ruumilise mõjuga ehitisena, ka-
vandamise käsitlus on esitatud ptk 3.9-s."
5. Jätta välja kitsendus, et olemasolevate tuulikute kõrgust (olemasolevast Arvamust arvestatakse. Ptk 3.8.4.1. esimest lõiku
maapinnast laba tipuni) on lubatud suurendada (sh tuuliku asendamisega) kuni täiendatakse järgnevalt: "Kõrgemate tuulikute ka-
10%. Täiendada üldplaneeringut nii, et olemasolevate tuulikute ja tuuleparkide vandamiseks olemasolevates tuuleparkides tuleb
muutmine toimub läbi detailplaneeringu. koostada detailplaneering koos keskkonnamõju
strateegilise hindamisega. Detailplaneeringuga
määratakse nii tuulikute kõrgused kui ka asukohad
parima hetkel oleva teadmise kohaselt (eeldata-
vasti asuvad kõrgemad tuulikud majapidamistest ja
loodusobjektidest kaugemal)."
6. Näha ette üldplaneeringus tuuleenergia tootmiseks vajalikud maa-alad, nagu Arvamust ei arvestata. Kooskõlastamiseks esitatud
need olid kajastatud dokumendis, mis esitati Majandus- ja Kommunikatsiooni- planeeringulahenduses ei olnud tuuleenergeetika
ministeeriumile kooskõlastamiseks. Vastasel juhul palume kirjalikult selgitust, tootmiseks vajalikke alasid. Kooskõlastamiseks esi-
millisel moel teema üldplaneeringus käsitletakse. tatud lahendis oli sätestatud, et uute tuuleparkide
kavandamiseks on vajalik eriplaneering. Üldplanee-
ringus käsitletaksegi teemat selliselt, nagu see oli
esitatud avalikul väljapanekul.
Kohaliku omavalitsusena oleme varasemalt otsusta-
nud, et täiendavaid tuuleparkide alasid üldplanee-
ringuga ei kavandata. Planeeringu lähteseisukohta-
des jäeti sisse võimalus siduda üldplaneeringuga
kov-eriplaneeringuga selgitatavad tuuleenergia
tootmise alad - ei üldplaneeringu kooskõlastamise,
vastu võtmise ega avaliku väljapanaku ajaks ei ole
eriplaneering jõudnud sellisesse staadiumisse, et
see võimaldaks kanda sisu üldplaneeringusse.
7. Täpsustada lk 36 punkti 3.9 Olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha vali- Arvamust arvestatakse. Ptk 3.9. esimese lõigu vii-
mine. Täpsustada peatükis kasutatavat mõistet „eriplaneering“, kuna eripla- mane lause muudetakse järgnevaks: "Võimaliku
neeringuks liigitatakse seaduses nii riiklikud eriplaneeringud kui ka kohaliku olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamise vajaduse
omavalitsuse eriplaneeringud. Palume täpsustada, kumba planeeringuliiki teks- korral lahendatakse kõik sellega seonduv läbi koha-
tis mõeldakse. liku omavalitsuse eriplaneeringu, kui kohalik
4
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
omavalitsus peab vajalikuks eriplaneeringut alga-
tada, või riigi eriplaneeringuga."
8. Lisada punkti 3.8.4.1 viide tuuleenergeetika arendamisele vastavalt peatükis Arvamust arvestatakse. Ptk 3.4.1. lisati järgnev lõik:
3.9 sätestatule, et välistada võimalust, nagu oleks vallas tuuleenergeetika vald- "Olemasolevate laiendatavate tuuleparkide (st laie-
konnas lubatud ainult väiketuulikute arendamine. nemine toimub väljaspoole olemasolevat tuule-
parki) või uute planeeritavate tuuleparkide, mis on
käsitletavad olulise ruumilise mõjuga ehitisena, ka-
vandamise käsitlus on esitatud ptk 3.9-s."
9. Näha üldplaneeringus ette, et Aulepa ja Vanaküla tuuleparkide muutmine Arvamust arvestatakse osaliselt. Peatükki täienda-
toimub läbi detailplaneeringu. Näha ette Aulepa ja Vanaküla tuuleparkide takse selliselt, et kui olemasolevas Aulepa ja Vana-
laiendatud detailplaneeringute alad vastavalt nelja maakonna tuuleenergeetika küla tuulepargis soovitakse teha enam kui 10% suu-
teemaplaneeringus välja toodule: täiendavat tähelepanu vajavad alad (kollane remaid tuulikud, siis on vajalik detailplaneering ja
ja oranž), vastavalt joonisele 1. KSH. Detailplaneeringuga määratakse nii tuulikute
kõrgused kui ka asukohad parima hetkel oleva tead-
mise kohaselt (eeldatavasti asuvad kõrgemad tuuli-
kud majapidamistest ja loodusobjektidest kauge-
mal). Olemasolevate tuuleparkide laiendamine ei
ole üldplaneeringuga võimalik, kui selleks on vaja-
dus, siis tehakse seda eriplaneeringuga. Vt ka vastu-
seid kirja punktidele 4. ja 5.
5 TÜ Energia- Pöördume teie poole seoses valla üldplaneeringu koostamisega, millel on väga Saadetud kiri on tüüpkiri, mis saadeti kõigile Eesti
ühistu, oluline roll lähiperioodi taastuvenergia elektrijaamade rajamisel. Taastuvener- omavalitsustele, sellel kirjal puudub otsene seos
06.07.2021 gia arendamine on oluline avalik huvi ning leiame, et kogukondadel peaks konkreetse üldplaneeringuga - puuduvad konkreet-
olema siinjuures lai võimalus kaasa rääkida, kuhu ja kuidas taastuvenergiat ka- sed arvamused. Energeetika valdkonda on üldpla-
sutusele võetakse. TÜ Energiaühistu tegutseb eesmärgiga soodustada kogukon- neeringu koostamisel varasemalt põhjalikult käsitle-
dadel ise taastuvelektri tootmist ning koondab tänaseks ligi 70 erinevat inimest tud. Avalikul väljapanekul tulnud arvamuste (nii
erinevatest piirkondadest üle kogu Eesti. Seetõttu palume teil meid kaasata käesolev kui teise isiku arvamus) alusel on taastuve-
üldplaneeringu koostamise protsessi kui huvitatud osapool. nergeetika peatükki täiendatud nii päikese- kui tuu-
Leiame, et kohalike omavalitsuste üldplaneeringutes tuleb kindlasti kajastada leenergia osas - palun tutvuda täiendatud peatükiga
nii tuule- kui päikeseparkide rajamist ning saadame teile omapoolsed ettepane- 3.8.4. Kui arvamuse esitajal on täiendavat
kud:
5
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
1. Tuuleparkide rajamine konkreetset arvamust, palun see esitada arutelul.
Tuuleparkide rajamisega kaasnev keskkonnamõju pole kaugeltki nii suur kui Eelnevast lähtuvalt loeme arvamuse arvestatuks.
fossiilsetel või tuumakütusel põhinevate elektrijaamade oma, kuid sellegipoo-
lest kaasneb tuulikutega erinevaid mõjusid, peamiselt maastiku muutus. Kogu-
konna aktsepteering sellistele infrastruktuuri objektidele on suurem kui neil on
võimalik kaasa rääkida, kuhu tuulepargid tulevad, ning kogukonnana neist ka
reaalselt kasu saada. Kogukondliku energiatootmise toetamiseks on oluline, et
üldplaneeringutesse jääks sisse piisav paindlikkus täpsemate uuringutega mää-
rata elektrituulikute asukohad tulevikus. Seetõttu soovitame, et üldplaneeringu
tasemel ei pandaks pikaks ajaks esialgse analüüsi põhjal paika liiga täpselt ala-
sid, kuhu ei tohiks elektrituulikuid rajada. Tuulikute – ja salvestustehnoloogiate
areng ning kohaliku kasu arvestamise meetodite ja kogukonnaenergeetika vor-
mide areng võimaldab tulevikus tuuleenergia tootmiseks kasutada ka selleks
praegu mittesobivaid alasid.
Nagu eelpool mainitud kaasneb tuuleparkide tulekuga meid ümbritseva ruumi
muutus. Tuuleparkide visuaalset aspekti ei saa aga kirjeldada ega väärtustada
maastikuväliselt. Seepärast soovitame üldplaneeringu faasis kaardistada ja kir-
jeldada maastikud teie vallas, et siis tuulepargi arendusfaasis saaks visuaalset
mõju korrektselt hinnata.
2. Päikeseparkide rajamine
Möödunud aastal suurenes märkimisväärselt päikeseparkide rajamine nii oma
tarbeks kui ka eesmärgiga toota päikeseelektrit üldisesse võrku. See on väga
tervitatav ning suurendab muuhulgas ka regionaalset arengut, pakkudes koha-
peal töökohti ja täiendavat sissetulekut ettevõtetele ja majapidamistele. Soo-
dustamaks kogukondlike päikeseparkide teket peame oluliseks, et seadused ja
planeeringud nende rajamist liigselt kitsendama ei hakkaks. Näiteks võiks päi-
keseparkide rajamine olla lubatud ka väljapool üldplaneeringus määratud toot-
mise maa-ala projekteerimistingimuste alusel kui on täidetud teatud tingimu-
sed. Kuigi igas vallas tuleb kohandada vastavalt asukohale ja kogukonnale sobi-
vad tingimused, siis hea näitena toome välja vastava peatüki sõnastuse Vinni
valla üldplaneeringust:
Punkt 7.4.3 Päikeseparkide rajamine Tööstuslikku päikeseparki (enam kui ka-
hekordne kinnistu enda tarbeks olev vajadus) tohib tiheasustusalal rajada
6
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
ainult tootmismaale ja hoonete katustele, fassaadidele ning parklatesse (kui
see ei riku hoone välisilmet ning sobitub ümbritseva ehitatud keskkonnaga).
Hajaasustuses (väljapool tiheasustusalasid) on tööstuslike päikeseparkide raja-
mine lubatud ka väljapool üldplaneeringus määratud tootmise maa-ala (ptk
4.1.12) projekteerimistingimuste alusel, kui:
▪ päikesepark vastab kehtivatele normdokumentidele (sh elektripaigaldise stan-
dard);
▪ päikesepargist tulenevad mõjutused (peegeldused, varjamine) ei vähenda liik-
lusohutust teedele;
▪ säilib väärtusliku põllumajandusmaa terviklikkus ja mullaviljakus (väärtuslikul
põllumajandusmaal ei muudeta katastriüksuse sihtotstarvet tootmismaaks, et
oleks tagatud maaüksuse kasutamine põllumajandusmaana peale päikesepa-
neelide eemaldamist);
▪ päikesepark ei vähenda väärtusliku maastiku väärtust, sobivuse otsustab val-
lavalitsus kaasates maastikuarhitektuuri ja miljööalaste teadmistega spetsia-
listi.
Mikrotootmiseks, st ühe majapidamise tarbeks (kuni kahekordne kinnistu enda
tarbeks olev vajadus) päikesepaneelide paigutamine on lubatud väljaspool
õueala, kui paneelide paigutus maastikul ei too kaasa negatiivset visuaalset
mõju. Vajadusel võib kohalik omavalitsus anda ehitusloa tähtajaliselt, võttes ar-
vesse päikesepaneelide eeldatavat eluiga. Päikesepargi rajamisel või päikesepa-
neelide paigutamisel peab tegevuse tegija arvestama, et naaberkinnistu omani-
kul on oma maale õigus ehitada hooneid ja istutada kõrghaljastust ning naaber-
kinnistu omanikul ei ole kohustust hüvitada võimaliku tekkiva varjuga seondu-
vat, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Miljööväärtuslikel aladel/hoonetel on luba-
tud sellised lahendused, kus päikeseenergia tootmise vahend sobitub kokku
hoone arhitektuuriga, sobivuse otsustab vallavalitsus kaasates arhitektuuri ja
miljööalaste teadmistega spetsialisti.
Loodame, et eelpooltoodud ettepanekud täiendavad üldplaneeringuid viisil,
mis lubab sujuvalt ja kogukondasid kaasavalt kasutusele võtta kiirelt arenevaid
taastuvenergia tehnoloogiaid ja kogukonnaenergeetika vorme.
7
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
6 Kaitseministee- 1. Palume korrigeerida ja täiendada üldplaneeringu seletuskirja peatükki 3.21. 1.1. Arvamust arvestatakse, tekst korrigeeritakse.
rium, „Riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus 1.2. Arvamust arvestataks osaliselt. Tekst korrigee-
23.09.2021 nr määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine“ järgmiselt. ritakse järgnevalt: "Osmussaare küla Saare maaük-
12-3/21/1049 1. 1 Palume korrigeerida teksti sissejuhatavat lausel ning sõnastada see: „Pla- sus (52001:001:0988) ja sellega piirnev riigikaitse
neeringus on esitatud järgmised piiranguvööndiga riigikaitseliste ehitiste maa- maa-ala vastavalt põhijoonisele". Ptk 3.3.1.9. ja Ta-
alad“. bel 1 kohaselt on antud seletus, mis võimaldab riigi-
Praegu kasutatud mõiste „riigikaitsealane ehitis“ ei tulene õigusaktidest ning kaitsega seonduvat riigikaitse maa-alale ehitada.
võib olla seetõttu eksitav. Seaduste tsiteerimist üldplaneeringus ei soovita,
1. 2 Palume täiendada Osmussaarel asuva riigikaitselise otstarbega maa-ala seetõttu ei lisata ka väljavõtteid seadusest - need
kohta märgitut vastavalt Kaitseministeeriumi 19.04.2021 kirjale nr 12- kehtivad sõltumata sellest, kas need on üldplanee-
3/21/1049. ringus esitatud või mitte.
Praegu on seletuskirjas märgitud riigikaitselise ehitise maana Osmussaarel asuv
Saare maaüksus (katastriüksus 52001:001:0988). Kaitseministeerium palus
üldplaneeringus kavandada riigikaitsemaa juhtotstarve nimetatud katastriük-
sust ümbritsevale suuremale maa-alale ning esitas vastava kaardikihi.
Üldplaneeringu põhjjooniselt (joonis 1/18) nähtub, et Kaitseministeeriumi ette-
panekuga on arvestatud ja soovitud maa-ala on joonisel riigikaitse maa-ala lep-
pemärgiga tähistatud.
Palume sama maa-ala kajastada ka seletuskirjas ning sõnastada maa-alade loe-
telu viimane punkt järgmiselt: „Osmussaare küla, Saare maaüksus ( katastriük-
sus 52001:001:0988) ja sellega piirnev riigikaitse maa-ala vastavalt põhijooni-
sele. Maa-alale on lubatud püstitada riigikaitselisi ehitisi. Ranna ja kalda ehitus-
keeluvööndisse ehitamise korral ei kohaldu neile ehitistele ehituskeeld loodus-
kaitseseaduse § 38 lõike 5 punkti 6 alusel. Piiranguvöönd kehtestatakse ehiti-
sele ehitusseadustiku § 120 lõigetes 2 ja 4 sätestatud alustel ja korras.“
8
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
2. Kaitseministeerium juhtis 19.04.2021 kirjas nr 12-3/21/1049 tähelepanu KSH aruannet on varasemalt esitatud kirja alusel
üldplaneeringu seletuskirja ja KSH aruande vastuolule Lääne maakonnaplanee- korrigeeritud. Tuuleenergia arendusala L1 on käsit-
ringu teemaplaneeringus „Tuuleenergeetika“ kavandatud elektrituulikute aren- letud KSH aruandes ulatuses, mis toetab täienda-
dusala L1 käsitlemise osas. Avalikul väljapanekul olevatest üldplaneeringu do- valt selle MP-st välja võtmist:
kumentidest nähtub nüüd, et üldplaneeringus elektrituulikute arendusala ei Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus Tuu-
planeerita ning üldplaneeringuga tehakse ettepanek nimetatud arendusala ka leenergeetika on esitatud võimalik tuuleenergia
maakonnaplaneeringust välja jätta. arendusala L1, mis paikneb Nõva osavalla territoo-
Arvestades eeltoodut palume veelkord üle vaadata ja korrigeerida KSH aruande riumil. Teemaplaneeringust lähtub, et olulisi loodus-
teksti, kuna mõnedes tekstiosades leidub jätkuvalt eksitavat teavet, nagu oleks kaitselisi piiranguid alale ei esine, küll aga paikneb
maakonnaplaneeringus kavandatud elektrituulikute arendusala üldplaneerin- must-toonetkure püsielupaik alale lähemal kui 5 km
gusse kantud (näiteks lk 79, 82, 85). ning tedre elupaik 10 m kaugusel arendusala piirist.
/--/ Eelnevast lähtuvalt leiab KSH koostaja, et vas-
tav tuuleenergia arendusala on looduskaitselistest
aspektidest ebasobiv ning teeb ettepaneku muuta
maakonnaplaneeringut võttes sellest välja kavan-
datud elektrituulikute arendusala L1.
7 Keskkon- Keskkonnaamet on tutvunud avalikustatud Lääne Nigula valla üldplaneeringu
naamet, (edaspidi ÜP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande
30.09.2021 nr eelnõuga. Keskkonnaamet teeb järgenvad märkused ja ettepanekud.
6 5/21/5795 4 1. Üldised teemad 1. Arvamust ei arvestata. Tegemist on EELISest tu-
1. KSH aruande joonise 3.12. tingmärk „kaitseala objektina“ on arusaamatu. Pa- leva andmekihiga, kus teatud juhtudel on kaitseala
lume tingmärk legendist eemaldada kui pole asjakohane. esitatud punktobjektina. KSH aruannet ei korrigee-
2. Soovitame KSH aruandes Tabel 3.9 ja 3.10 kokku viia ja tuua vaid määrusega rita.
kinnitatud (tabel 3.10) ja keskkonnaregistris olevad kaitstavad looduse üksikob- 2. Arvamust ei arvestata. Lähtuvalt asjaolust, et KSH
jektid. aruandes on kehtiv andmestik kättesaadav ning te-
3. KSH aruande tabel 3.8. pealkirja kohaselt, on tabelis esitatud valla halduster- gemis on informatiivse ja mitte kehtestatava infoga,
ritooriumil paiknevad kaitse- ja hoiualad. Mitmed nimetatud aladest on osali- mille kehtivuse seis on tabelite pealdises fikseeritud
selt või valdavas osas naabervallas. Nii on tabelis toodud ala kogupindala valla ning andmed keskkonnaregistris võivad aja jooksul
piires oleva kaitsealuse maa-ala osas eksitav. Ka on eksitav praegune sõnastus veel muutuda, siis täiendavat tabelite ühendamist
(pt 3.2.5, lk 56), et valla haldusterritooriumile jääb 5 looduskaitseala ja 4 pro- KSH aruandes ei teostata, kuna sellest ei sõltu KSH
jekteeritavat looduskaitseala (sarnaselt ka hoiualade kohta) ning ei tule välja, sisu, ega järeldused või üldplaneeringu põhilahen-
mis on uued kaitstavad alad ja mille osas on kavas piiride ja/või kaitsekorra dus.
muutmine. Keskkonnaamet teeb ettepaneku sõnastust täpsustada. 3. Arvamust arvestatakse. KSH aruandes
9
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
4. KSH aruandes lk 143 viite nr 56 link ei tööta. korrigeeritakse üheselt mõistetavuse eesmärgil sõ-
5. KSH aruandes lk 72 on üldiste leevendavate meetmetena nimetatud: „Dir- nastust järgnevalt:
hami sadama laienduse ehitustegevuse käigus on vaja arvestada põldtsiitsitaja - Lääne-Nigula valla haldusterritooriumile jääb osa-
võimaliku pesitsusajaga ning rakendada sellega seoses piiranguid ehituse ajale. liselt või täielikult /--/.
Mürarikkaid ehitustegevusi vältida mai keskpaigast juuli lõpuni.“ Keskkon- - Tabel 3.8. Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil
naameti hinnangul ei ole suuremaks ja olulisemaks ohuks müra vaid reaalne osaliselt või täielikult paiknevad kaitse- ja hoiualad
pesade ja poegade hävimine tööde käigus. Põldtsiitsitaja teeb pesa maapinnale (Allikas: Keskkonnaregister, 2020. Seisuga
põõsaste või rohu varju. 30.11.2020).;
6. KSH aruandes lk 78 on kirjutatud: „Isendid, mille elupaiku kaitstakse, on saar- 4. Arvamust arvestatakse. Link korrigeeritakse.
mas….“. Keskkonnaamet soovitab kasutada mõistet „liigid“ ja isendi kohta kir- 5. Arvamust arvestatakse. KSH aruandes on selgita-
jutada „kes“ (mitte „mis“). Sama kordub tabelis. tud põldtsiitsitaja elutegevust ning esitatud vajadus
piirata ehitustegevust pesitsusajal. Seejuures ei ole
sadama-ala põldtsiitsitaja jaoks ideaalseks elupai-
gaks, kuid on alternatiiviks intensiivse põllumajan-
duse käigus hävinud elupaikadele. Põldtsiitsitajale
sobivaimad elupaigad on seega valdavalt planeeri-
tud tegevuse lääneosa naabruses. DP ala hõlmab
olemasolevaid tootmismaa ja ärimaa sihtotstarbega
alasid, kus peal paiknevad olemasolev hoonestus ja
liikumisteed ning kus toimub aktiivne sadamaala te-
gevus. Selle tõttu ei ole ette näha ehitustegevuse
tõttu reaalset pesade hävitamist. KSH aruannet
täiendatakse viitega, et ehitustööde käigus ei tohi
väljuda lääne osas ehitusmasinatega
52001:001:2860 kinnistu piirest. Sama lisatakse ka
planeeringu seletuskirja ptk 4.
6. Arvestatakse. Mõistet "liigid" või "isendid" kasu-
tatakse KSH aruandes ka taimeliikide käsitlemiseks,
millede puhul on sobilik kasutada ka "mis", eelne-
vast lähtuvalt KSH aruannet ei korrigeerita.
KSH aruannet korrigeeritakse järgnevalt: "Isendid,
mille elupaiku.." asendatakse "Liigid, mille elu-
paiku..".
10
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
2. Teed ja juurdepääsud 1. Arvamust ei arvesta. Tegu on Kasari jõe uuringu
1. Palume kaardimaterjali kaardikihilt YP_transp_tee_parkimine eemaldada kohase asukohaga. Liikumispiirangu info on võima-
punkt nr 25. „Kiisaoja“. Parkimise korraldamine Kiisaojal (Mäeotsa tee lõpus) ei lik välja tuua parkimisala juures infotahvlil. Parki-
ole otstarbekas ega vajalik. Maahooldaja jaoks on juurdepääs hooldatavale miskorralduse lahendamine tagab positiivse mõju
alale piisav ning parkimise tagamine külastajatele pole vajalik, sest seal ei ole luha kaitsele. Parkimise korraldamisega suunatakse
ettenähtud kevadist kalapüügivõimalust ning kehtiva ja uue kaitse-eeskirja eel- ala kasutavad kalurid parkima konkreetsele alale ja
nõu järgi on liikumispiirang ränd- ja haudelindude ning luhakoosluse kaitseks. välditakse luhaalal kaootilist liikumist, mis vähen-
2. Nõva looduskaitseala Rooslepa sihtkaitsevööndisse on kavandatud kaks ko- dab koormust luhaaladele ja omab seeläbi positiiv-
halikku teed Rooslepa (Rooslepa rannatee) ja Elbiku (Roosta tee) külast randa. set mõju.
Tegemist on tupikteedega. Nõva looduskaitseala kaitsekorralduskava 2018– 2. Arvamust ei arvesta. Liikluskorraldust üldplanee-
2027 kohaselt on kavandatud neile teedele mootorsõidukitega liiklemist keelav ringuga ei lahendata. Täpsed korralduslikud lahen-
märk (lisatahvlil erand kaluritele) metsas paralleelselt rannaga kulgeva põhja- dused leitakse edasise (üldplaneeringust sõltumatu)
lõunasuunalise pinnasrajaga ristumiskohale, kuhu näib olevat (ÜP kaardimõõtu koostöö käigus.
arvestades) kavandatud ka kohaliku tee lõpp-punkt. Keskkonnaamet teeb ette-
paneku märkida kaardil, et rannani pääs ei ole võimalik ega lubatud.
3. Hara lahe ja Haapsalu Tagalahe ühenduskanal 1. Arvamust arvestatakse. Seletuskirja ptk 3.8.9.
1. KSH aruande lk 42 kohaselt: „KSHga ei teostata kanali rajamise keskkonna- muudeti järgnevaks: "Üldplaneeringu kaartidel on
mõjude hindamist, kuivõrd lähtuvalt Skepast & Puhkim OÜ (2019) tööst on va- näidatud Vööla ja Sutlepa merd ühendavad kanalid,
jalik läbi viia veel täiendavaid uuringuid ja vajadusel koostada kanali rajamiseks mille eesmärk on läbi veevahetuse suurendamise
keskkonnamõju hindamine“. Keskkonnaameti hinnangul tuleb ka ÜP ptks-s parandada veekogude ökoloogilist seisundit. Edasi-
3.8.9. selgitada keskkonnamõju hindamise vajadust. sed tegevused pannakse paika ehitusprojektiga,
2. Keskkonnaamet soovitab lisada KSH aruandesse ka teised Vööla mere kesk- millele tuleb koostata keskkonnamõju hindamine."
konnaseisundi uurimistööde ja nende tulemused („Lääne maakonna ranniku- 2. Arvamust ei arvestata. Skepast & Puhkimi töö on
lõugaste uuringud. Lõpparuanne“, EMÜ, 2011; „Täiendavad uuringud Vööla 2019. aastast, see peaks juba olema arvesse võtnud
mere tervendamiseks“, EMÜ, 2014;). Lääne maakonna rannikulõugaste uurin- varasemaid uuringuid ja ÜP kontekstis on oluline
gud lõpparuande järgi: „Vööla mere ökoseisundi parandamine, sellega veeliste viidata viimase uuringu järeldustele. KSH aruandes
elupaikade säilimise pikendamine saab olla vaid ajutine. Rahaliste ressursside, tuuakse muude varasemate uuringute nimekiri,
teadmiste, inimjõu ja oskuste olemasolul on seda võimalik teha“. kuid ei käsitleta põhjalikumalt nende järeldusi.
11
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
4. Haapsalu linna ja Noarootsi vaheline sild Selgitame. Üldplaneeringusse on oluliselt muude-
Keskkonnaameti hinnangul ei välista KSH aruande lk 105 viimas enanimetatud tava ühendusena kantud Haapsalu-Noarootsi silla
leevendav meede („Perspektiivse ühendustee...) emaputke ümberasustamine eskiislahenduses esitatud trass. Trassiga seonduvale
ebasoodsat mõju. Liigi soodsa seisundi tagab just elupaiga piisav suurus ja sood maa-alale üldplaneeringuga täiendavaid kitsendusi
ne sei sund. Isendeid ei saa väiksele elupaigalaigule kokku koguda ja loota, et seatud ei ole.
tal seal sa ma hästi läheb kui enne seda suurel alal. Peamine probleem kait- Planeeringus kajastatud trassikoridori laius on 350
sealuste liikide jaoks on elupaikade pindala vähenemine ja killustumine ning lõ- m, mille sees valitakse sobivaim tee asukoht - st so-
puks isolatsiooni jäämine. Kui rannaniidu pindala vähendada ja seda killustada, biva kasvukoha vähenemine ei toimu kogu kaardile
siis selle väärtus väheneb ja sell est teed läbi ehitades tekivad servaefektist tin- määratud trassikoridori ulatuses. Skepast & Puhkim
gitud mõjud (tee servas on erinev pinnas ja seal hakkavad levima kohalikule OÜ poolt 2017. a koostatud Noarootsi silla tehnilise
kooslusele ebatüüpilised liigid ja tõenäoliselt ka võõrliigid). teostatavuse analüüsi alusel on rajatava silla laius
Keskkonnaameti hinnangul ei ole isendite ümberasustamine tõhus abi nõu . Pi- 14,3 m. Kui arvestada teetammi, mis sillale viib laie-
gem tasuks kaaluda võimalusi planeerida teetrassi nii, et see läbiks elupaiku mana, siis reaalne vajalik trassikoridor on hinnangu-
võimalikult lühikesel lõigul. Teine võimalus on kompenseerivalt taastada liigi liselt 30-40 m lai. Kui Väinamere loodusala piires
elupaika lähipiirkonnas ja tagada selle soodus seisund ka tulevikus. emaputke kasvualal paigutada tee postidele (ehk
teetamm jääb väljapoole loodusala), siis on 30-40 m
asemel vajalik sama laius, mis sillal, ehk 14,3 m. Ar-
vestades asjaolu, kus emaputke kasvukoht hõlmab
EELISe andmetel kogu Noarootsi poolset potent-
siaalset silla rajamiskohta. Kasvukoha pindala on
EELIS andmetel 93,35 hektarit, ei näe KSH koostaja,
et sellisel viisil ümberasustamisega kaasneks olu-
kord, kus isendid viiakse väiksele elupaigalaigule
ning kaasneks oluline kasvukoha vähenemine.
Täpsemas planeerimisetapis (tõenäoliselt eripla-
neering), mil on teada silla täpsemad parameetrid
ja asukoht, tuleb läbi viia liigiinventuur ja keskkon-
namõju strateegiline hindamine. Liigiinventuuri tu-
lemusena kaardistatakse tegevuse poolt ohustatud
isendid, mille säilimiseks tuleb läbi viia ümberasus-
tamine. Võimalik on emaputke levikualal kasutada
teetammi asemel maantee tugipostidele rajamist.
Ümberasustamise vajadus võib kaasneda sellisel
12
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
juhul vundamendipostide ehitustööde teostamise
alal, mitte kogu trassikoridori ulatuses. Kuna täpne
trassi paigutus ja tehniline lahendus ei ole üldpla-
neeringu koostamise hetkel selge, siis tuleb ühen-
dustee rajamiseks läbiviidava eriplaneeringu raa-
mes koostada täiendav Natura asjakohane hinda-
mine.
Üldplaneeringuga ei ole võimalik määrata trassi
asukohta täpsemalt - tegemist on mitut omavalit-
sust ja omavalitsuste piiride välist ala mõjutava ob-
jektiga ning selleks tuleb koostada riigi eriplanee-
ring ja mõjude hindamine millega määratakse sobiv
silla asukoht. Üldplaneering seab piirangud võimali-
kuks ehitustegevuseks koridori piires ja juhib tähe-
lepanu, et praegu puudub teehoiukavas viidatud
objekt.
13
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
5. Ehituskeeluvööndi vähendamine 1. Dirhami sadama-alal on ehituskeeluvöönd vara-
1. Soovitame juba ÜP-s selgitada, miks on vajalik ehituskeeluvööndi vähenda- sema ÜPga vähendatud ning keskkonnaministee-
mine ja erandi tegemine kehtivale normatiivile ning miks ei ole võimalik kavan- riumi 12.03.2003 nr 16-6/937 kinnitatud. Ehituskee-
dada tegevust väljaspool ehituskeeluvööndit. Ehituskeeluvööndi vähendamise luvööndi vähenduse eesmärgiks on sadamaala
vajadust ei ole asjakohane põhjendada ehituskeeluvööndi määramise metoo- laiendamine ja mitmekesise arengu võimaldamine.
dika muutumisega (KSH aruanne lk 33, Dirhami küla), sest praegu kehtiv ehitus- Looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 2 kohaselt ei laiene
keeluvööndi ulatust määrav looduskaitseseadus (LKS) kehtib alates 2004 (LKS § ehituskeeluvöönd kehtestatud detailplaneeringuga
35 lg 3 prim). või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sada-
2. ÜP p 3.14. tabeli 5 punkt 30. nähakse ette Riguldi külas Urva kinnistul maehitisele ja veeliiklusrajatisele. Sadama arenda-
(52001:001:3100) pukktuulikut meenutava ehitise püstitamine, mis võib kanda misel soovitakse, et sadama alal saaks toimida nii
ka suvemaja funktsiooni. Ala on Nõva-Osmussaare hoiualal ning ühtlasi Nõva- otseselt veeliiklusega seonduvad tegevused, kui ka
Osmussaare loodus- ja linnualal. Mõju hindamisel (KSH Tabel 3.14; lk 84) on seda toetavad tegevused nagu merepääste, maju-
lähtutud asjaolust „on säilinud nn vundamendikivid ja alumine osa tuuliku ema- tus, söögikoht, muuseum vms. Et vältida võimalikke
puust, siis selle mahu taastamine negatiivset keskkonnamõju kaasa ei too ning hilisemaid vastuolusid looduskaitseseaduse erisuse
elupaiga 6210* seisundi säilimist ei ohusta“. Keskkonnaregistri andmetel tõlgendamisel vähendatakse sadama ehituskee-
(KR_plk, natura_elupaik) on ala lausaliselt poollooduslike kooslustega kaetud. luvöönd sadama maa-ala ulatuses. Lisaks vähenda-
Ehitise püstitamise ja kasutamisega kaasneb laiem keskkonnamõju ning prae- takse ehituskeeluvööndit sadmaga piirnevale elamu
gune KSH kohane mõju hinnang loodusala kaitse-eesmärkidele ei ole piisav, et maa-alal - ei ole põhjendatud, et sadamast sisemaa
järeldada negatiivse mõju puudumist kaitstavale elupaigatüübile. poole jääb kehtima riba ehituskeeluvööndit. KSH
aruandes on esitatud, et vähendamise alale on keh-
testatud DP-d, seejuures on esitatud hinnang ehi-
tuskeeluvööndi vähenduse võimalikkusele. Kuivõrd
ÜP KSH aruandes esitatud ehituskeeluvööndi vä-
henduse hinnang on eelkõige tugiinfo hilisemaks ot-
sustusprotsessiks, palume Keskkonnaametil ehitus-
keeluvööndi vähenduse taotlusprotsessis sellega ar-
vestada.
2. Arvamust arvestatakse. Pukktuulikule EKV vähen-
dust ei taotleta.
14
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
6. Mets Mitte arvestada. Metsandusspetsialistid on välja
Teeme ettepaneku tiheasutusala ümbruses piirangute seadmisel määrata mak- toonud, et lageraielangi pindala oleneb metsa kas-
simaalne lageraielangi pindala. Kuna paljude tiheasutusalade ümbruses on hall vukohatüübist, seega ei ole see ühe väärtusena ra-
lepik uid ja haigeid saarikuid, siis määrata, et lageraielank ei või olla suurem kui kendatav - igal üksikjuhtumil tuleks määrata mis on
x ha välja arvatud hall lepikutes ja KeA poolt tehtud metsakaitseekspertiisi akti vastava koha puhul sobilik väärtus. Kohalik omava-
alusel. litsus peab metsa teemat oluliseks teemaks ja see-
Märkused ja ettepanekud ÜP p tk i 3.17.2. Väärtuslike maastike määramine tõttu on metsaraiega seonduvat täpsustatud võrrel-
(lk.46) kohta des metsaseaduses esitatuga. Samas ei ole üldpla-
1. Põhimõte: „Raied planeeritakse maastikku sobitatud lankidena ja raielangid neeringu täpsusastmes võimalik määrata detailseid
sobitatakse maastikku vältides suurte avatud vaadete tekkimist.“ Keskkon- kvantitatiivseid määranguid vaid peab jääma kvali-
naameti hinnangul võib selline sõnastust tekkida võib olla isemoodi nägemus. tatiivsete kirjelduste juurde, kus edasise töö käigus
Kui oleks seda kuidagi soov piirata, siis peaks määrama lageraielangile pindala- tuleb kohapõhiselt lähtuvalt üldplaneeringus too-
lise piirangu. dud põhimõtetest teha otsus.
2. Põhimõte: „Metsa raiumisel alustatakse metsast, mis on metsa mõistes va-
nem või mille tervislik seisund on halb.“ Kas see käib ühe kinnistu kohta või
kogu väärtusliku metsa kohta konkreetse tiheasutusala ümbruses? Kes seda ot-
sustab, milline neist metsa on mõistes vanem või mille tervislik seisund halb?
Mida tähendab metsa mõistes vanem? Siin peaks selgelt kirjeldama, kes otsus-
tab ja mille alusel?
3. Põhimõte: „Lageraie lankidega ei ületata väljakujunenud metsaradasid ja
teid.“ Seda on väga raske määrata, milline see metsarada või tee on, mida ei
või ületada. Kas loomarada on ka metsarada? Pigem võiks olla kohustus koris-
tada inimeste poolt kasutuses olevate metsarajad peale raiet ja mitte kasutada
neid kokkuveoteedena.
4. Põhimõte: „Uuel langil ei alustata lageraiega enne, kui kõrval oleval langil
kasvava metsauuenduse keskmine kõrgus on üks meeter.“ Kas sellega on ka-
vandatud metsaseadusest erinev nõue sisse tuua? Metsa majandamise eeskirja
§ 16 lg 1 kohaselt loetakse metsa uuenenuks kui hektaril kasvab vähemalt 1500
0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku mändi või vähemalt 1000 0,5 m kõrgust ja
kõrgemat harilikku kuuske või vähemalt 1500 0,5 m kõrgust ja kõrgemat hari-
likku tamme või vähemalt 1500 1,0 m kõrgust ja kõrgemat muud metsa uuene-
nuks lugemisel arvesse võetavat puuliiki.
5. Põhimõte: „Uus mets pannakse lankidel kasvama hiljemalt kahe aasta
15
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
jooksul pärast raiet.“ Keskkonnaamet soovitab kasutada metsauuendamise pu-
hul metsaseaduse § 24 lg 3 sõnastust: Metsaomanik on kohustatud rakendama
metsa uuendamise võtteid ulatuses, mis hiljemalt viis aastat ning loo, siirdesoo,
madalsoo, raba, osja, tarna ja lodu metsakasvukohatüüpides kümme aastat pä-
rast raiet või metsa hukkumist tagab uuenenud metsa. Sellega on sobilikes kas-
vukohatüüpides lubatud ka looduslik uuenemine.
6. Põhimõte: „Noortes ja keskealistes metsades tehakse hooldusraiet vastavalt
metsade vajadustele.“ Keskkonnaamet soovitab kasutada sõnastust: noortes ja
keskealistes metsades on lubatud hooldusraiet teha vastavalt metsade vajadus-
tele.
7. Sadamad Arvamust arvestatakse. Ptk 3.3.1.6. tekst muudetud
Keskkonnaamet esitas 29.09.2020 kirjas nr 6 5/20/13380 2 ettepaneku täpsus- järgnevaks: "Sadamateenuste osutamiseks ja laeva-
tada ÜP s s adama maa-ala mõistet . Lääne Nigula Vallavalitsus oli 15.10.2020 liikluse ohutuse tagamiseks kavandatud maa-ala.
kirjaga nr 7 1/20 111 1 saadetud tabeli „Arvamused ja seisukohad Lääne Nigula Sadama maa-alale võib ehitada üldplaneeringu
valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele“ kohaselt nõus nimetatud Kesk- ja/või detailplaneeringuga ette nähtud sadamaehi-
konnaameti ettepanekuga arvestama , kuid muudatus ei ole üldplaneeringusse tisi."
sisse viidud. Palume sõnastada ÜP ptk 3.3 .1.6 Sadama maa-ala (LS) järgnevalt:
„Sadama maa-ala (LS). Sadamateenuste osutamiseks ja laevaliikluse ohutuse
tagamiseks kavandatud maa-ala. Sadama maa-alale võib ehitada üldplanee-
ringu ja/või detailplaneeringuga ette nähtud sadamaehitisi.“
8 Priit Kotkas, 1. Üldplaneeringu eskiisi kaardil on meie perele, s.o. allakirjutanule ning minu Arvamust ei arvestata. Valla seisukoht on, et nime-
30.09.2021 abikaasale Signe Kotkasele kuuluvale Einbi külas asuva Ramsholmi kinnistule tatud tee peaks olema avalikult kasutatav, valla sei-
märgitud avalikult kasutatav tee. Sellist teed meie kinnistul pole, samuti ei sukohad on esitatud samas haldusasjas. Kuni riigi-
soovi me sellist teed oma kinnistule. Teed saab avalikult kasuatavaks kuulutada kohtu lahend ei too teistsugust lahendit jätkatakse
juhul, kui omanik sellega nõustub või kui kinnistusraamatusse on kantud kinnis- nimetatud tee avalikuks teeks planeerimisega.
tut koormav, valla kasuks seatud piiratud asjaõigus. Käesoleval hetkel ei ole
omanik andnud Lääne-Nigula vallale oma nõusolekut kinnistule avalikult kasua-
tava tee tegevmiseks, ka pudub vallal mistahes muu õigusilik alus selle tegemi-
seks. Seega tuleb Ramsholmi knnistult eemaldada avalikult kasuatava tee ting-
märk. Palun näidata avalikult kasutatav tee kuni Ramsholmi kinnistu piirini.
16
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
2. Üldplaneeringu eskiisi kaardil on märgitud Ramsholmi kinnistule Ramsi pool- Arvamust ei arvestata. Lautrikoht ei ole planeeritud
saare tippu lautrikoht. Omanikud ei nõustu lautrikoha rajamisega Ramsholmi Ramsholmi kinnistule vaid Ramsi puhkekoht katast-
kinnistule, Lääne-Nigula vallal puudub võõrale maale ilma omaniku nõusole- riüksusele, võimalik et mõõtkvast tulenevalt ei
kuta lautri planeerimiseks ka igasugune õiguslik alus. Ka ei ole lautrikoha loo- paista see hästi välja. Sideehitise kaitsevöönd ei vä-
mine Ramsi poolsaare tippu, s.h. Lääne-Nigula vallale kuuluvale, Einbi külas lista lautrikoha toimimist, seega ettepanekut ei ar-
asuvale kinnistule nr 1125132, katastrinumbriga nr. 52001:005:0008 võimalik. vestata selles osas. Pääs kallasrajale ja lautrikoht on
Nimelt läheb poolsaare tipust Vormsi suunas merre ELASA-le kuuluv Vormsit ja olulised sellele piirkonnale, mistõttu on nende pla-
Hiiumaad mandriga ühendav valguskaabel. Valguskaablile kohaldub kaitse- neerimine avalik huvi.
vöönd, mis Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2015. a määruse nr 73 „Ehitise kait-
sevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele
esitatavad nõuded“ § 14 lg 2 kohaselt on merel 0,25 meremiili so 463 meetrit
sideehitise keskjoonest. Kaabel läheb merre vallale kuuluvalt kinnistult, mille
merepiir on napilt 40 meetrit. Lautrikoht tähendab autode ja paadikärude
pikka vette tagurdamist ning merre kinnijäänud autode traktoritega meremu-
dast väljatõmbamist, milline tegevus sidekaabli kaitsevööndis pole võimalik.
Seega ei saa Ramsi poolsaare tippu, s.h. vallale kuuluvale kinnistule lautrikohta
rajada. Palume lautrikoha tingmärk kaardilt eemaldada.
3. Üldplaneeringu kaardil on Ramsholmi kinnistul asuv elamu ja selle õueala Arvamust ei arvestata. Vastavalt LKS § 38 lg 4 p 1-le
jäänud ehituskeelu alasse. Teeme ettepaneku ehituskeelu alast välja jätta ei laiene olemasolevale õuealale ehituskeeld ja see-
õueala ja talu majandushoov, mis on majandushoonete ehitamiseks sobiv ala. tõttu ei ole vajalik ehituskeeluvööndi täiendav vä-
Uus ehituskeelu joone ettepanek on lisatud kirjale Lisa 1 näidatud sinisega, ole- hendamine üldplaneeringuga.
masolev ehituskeelu joon punasega.
4. Meile kuuluvale Einbi külas asuval Voosi kinnistul on olemasolev kasutuses Arvamust ei arvestata. Varasema koostöö käigus
lautrikoht, mille palume märkida ka üldplaneeringu kaardile. Kuna lautrikoha esitasite 24.11.20 oma nägemuse (sama nägemus
juurde on vajalik rajada ka merenduse ja kalandusega seotud ehitisi, teeme et- mis nüüdki) lautrikohast ja see oli pigem sadam kui
tepaneku näidata lautrikogha kõrvale praeguse ehituskeelu ala sisse ehitusala, lautrikoht, mis nõuaks suuremamahulisi väljaehitus-
mis võimaldaks ehitada lautrikohte võrgu- ja paadikuure ning muid merenduse töid, parkla ehitamist ja muu teenindava taristu ehi-
ja kalandusega seotus hooneid. Kirja Lisas 2 on lautrikoha ettepanek näidatud tamist. Taotletud võrgu- ja paadikuuride rajamiseks
mustaga ning ehitusala ettepanek näidatud punasega. puudub teadaolevalt avalik huvi (taotluse on teinud
vaid üks perekond, puudub info, et kohalik kogu-
kond seda taotleks), mistõttu ei ole põhjendatud
nende kavandamist sinna üldplaneeringuga. Kui ko-
haliku kogukonna poolt soovitakse arvamuse andja
17
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
poolt küsitut, siis on tulevikus võimalik algatada
üldplaneeringut muutev detailplaneering.
5. Üldplaneeringuga on ette nähtud püsiühendus mandri ja Vormsi vahel, pla- Juhime tähelepanu, et ÜP-ga ei planeerita Vormsi
neeringu eskiisile on märgitud ka selleks ettenähtud maa-ala. Saan aru, et silda ning kitsendusi ei seata. Üldplaneeringusse on
üldplaneeringuga soovitakse ette näha vähemalt 3 km pikkuse silla ehitust üle kantud perspektiivne maakonnaplaneeringu ko-
Voosi kurgu Vormsile. Selleks, et silda saaks üldplaneeringuga kavanda, tuleks hane trassikoridori kulgemine informatiivse infona.
üldplaneeringusse kindlasti lisada ka sotsiaal-majanduslikud põhjendused, mil- Ühenduse elluviimine on mastaapne riiklik projekt
lega sellist investeeringut põhistatakse. Eeldusel, et Voosi kurku, sissesõitu ja huvi (riigiteede ühendamiseks), mistõttu algata-
Haapsalu lahele ei plaanita sulgeda purjelaevadele, saab tegemist olema mas- takse projekti elluviimiseks vajadusel riigi eriplanee-
siivse, kõrge ehitusega, mille ehituse ning ekpluatatsiooniga kaasneb ka ulatus- ring ja keskkonnamõju strateegiline hindamine.
lik keskkonnamõju. Suur mõju saab olema kalastikule ning linnustikule. Kind- Üldplaneeringu koostamise hetkel ei ole ühendus
lasti oleks oluline ära tuua ka silla eskiis ning selle ehituslikud põhimõtted, mil- riiklikus teehoiukavas ning ühendusele ei ole omis-
lest nähtudes saaks hinnata rajatava silla mõju muuhulgas ka lindude pesitsu- tatud riiklikku huvi.
sele ja rändele – tegemist on olulise pesitsuala ning rändekoridoriga, mida
kõrge vantsild saaks oluliselt takistama. Arvestada tuleb ka kavandatava tege-
vuse vastavusega Euroopa Linnudirektiivile. Seega tuleb keskkonnamõjude
strateegilises hindamise aruandes kindlasti hinnata Vormsi püsiühenduse raja-
mise keskkonnamõju, mis praegu on jäänud täies mahus hindamata.
9 Maa-amet, 1. Palusime oma kirjas 08.04.2021 nr 6 3/20/11255 8 seletuskirjas ja KSH Arvamust arvestatakse. Ptk 3.20. lisatakse järgnev
08.04.2021 nr aruandes üheselt se lgitada, mis on võimalik mäetööstusmaa. Joonisel Põhijoo- tekst: "Lisaks on üldplaneeringu põhijoonisel kajas-
6 3/20/11255- nis on Keskkonnaametis menetluses olevatele taotletavatele mäeeraldistele ja tatud võimaliku mäetööstusmaana üldplaneeringu
8 nende teenindusmaadele märgitud „taotletav mäeeraldis 27.04.2021 (võimalik koostamise ajal menetluses olnud taotluste mäee-
28.09.2021 nr mäetööstusmaa)“, kuid seletuskirjas ei ole raldiste ja nende teenindusmaade alad. Nimetatud
6 3/20/11255 jätku valt selgitatud, millega on täpsemalt tegu. Vältimaks muid tõlgendusi pa- alad võivad üldplaneeringu elluviimise perioodil
11 lume seletuskirja lisada selgitus, et võimaliku mäetööstusmaana on märgitud olenemata kohaliku omavalitsuse planeerimissuu-
üldplaneeringu koostamise ajal menetluses olnud taotluste mäeeraldiste ja nistest muutuda kaevanduslubade alusel kujuneda
nende teenindusmaade alad. mäetööstusmaaks."
18
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
2. Joonis e Üldplaneeringu põhijoonis kohaselt asuvad maardlatel ning Kaopalu Arvamust arvestatakse. Ptk 3.20. lisati järgnev
kruusakarjäär (loa nr L.MK/330426; loa omaja Lääne Teed OÜ) mäeeraldise tekst: "Planeeringuga määratud virgestusrajatiste
teenindusmaal, Jaakna III kruusakarjäär (loa nr L.MK/321798; loa omaja Sand- ümbrusesse ei ole lubatud kavandada müra tekita-
pit OÜ), Jaakna II liivakarjäär (loa nr L .MK/319163; loa omaja EMG Arendus vaid ehitisi või tegevusi välja arvatud maavara juur-
OÜ), Jaakna kruusakarjäär (loa nr L.MK/327728; loa omaja Lääne Teed OÜ) depääsu tagamiseks ja kaevandamiseks antud kesk-
mäeeraldistel ja nende teenindusmaadel olemasolevad puhketaristu objektid konnaloaga määratud tegevused.". Samuti lisati
ning planeeritud matkarada. peatükis olevasse loetellu: "uusi matkaradu, infos-
Seletuskirja peatükis 3.22. Puhke ja virgestusalade asukoha ja nendest tekki- tende, suunaviitasid, teabetahvleid ei ole ilma kae-
vate kitsenduste määramine on kirjeldatud (tsiteerin): „Planeeringuga määra- vandamisloa omaja nõusolekuta mäeeraldistele ja
tud virgestusrajatiste ümbrusesse ei ole lubatud kavandada müra tekitavaid nende teenindusmaadele lubatud rajada, kuna
ehitisi või tegevusi“ ning „Kullamaa puhkealast Kaopalu karjäärini kavandatak nende paigaldamine takistab nimetatud objektide
se matkarada“. Puhke ja virgestusalade arendamise põhimõtete ja soovituste alt ja ümbrusest maavara väljamist".
all on toodud, et tuleks paigaldada infostende, suunaviitasid, teabetahvleid.
Selgitame, et kaevandamise käigus toimuvate
tegevuste tulemusena tekib paratamatult mõnevõrra müra. Tagamaks maava-
rale juurdepääsu palume seletuskirjas märkida, et kaevandamiseks antud kesk-
konnaloaga määratud aladel on virgestusrajatiste ümbruses müra tekitavad te-
gevused lubatud. Samuti lisame, et matkaradu, infostende, suunaviitasid, tea-
betahvleid ei ole ilma kaevandamisloa omaja nõusolekuta mäeeraldistele ja
nende teenindusmaadele lubatud rajada, kuna nende paigaldamine takistab ni-
metatud objektide alt ja ümbrusest maavara väljamist ja on seega vastuolus
MaaPS § 14. Lisaks selgitame, et kaevandamisel tuleb tagada vastavalt MaaPS §
78 ohutusnõuded, mida matkaja puhul ei ole võimalik tagada, kui matkaja sa-
tub mäetööde alale või korrastamata maastikule. Tulenevalt MaaPS sätestatud
vajadusest tagada juurdepääs maavarale palume nimetatud rajatisi mäeeraldis-
tele ja nende teenindusmaadele mitte planeerida, kui selleks ei ole saadud loa
omajate (Lääne Teed OÜ, Sandpit OÜ, EMG Arendus OÜ) nõusolekuid. Nõuso-
lekute saamisel palume need esitada Maa ametile.
19
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
KSH aruande peatükis 3.2.1.1. Planeeringulahenduse elluviimi sega kaasnevad Arvamust arvestatakse.
mõjud on kirjeldatud (tsiteerin): „Eelnevat arvesse võttes tegi KSH koostaja et- Lähtuvalt Maa-ameti varasemast kirjast, eemaldati
tepaneku üldplaneeringu protsessist eraldiseisvalt alustada kohalikul omavalit- esmane meede (mis hõlmas endas mh geoloogilist
susel Palivere aleviku uuringut) ning meede asendati KSH aruandes järg-
aktiivse reservvaru passiivseks reservvaruks muutmise protsessiga. Maa amet mise meetmega: /--/ tulevikus, mil algab menetlus
esitas oma 08.04.2021 kirjaga nr 6 3/20/11255 8 seisukoha, milles seisis: „Maa maavaravaru kaevandatavaks ja kasutatavaks tun-
ametile kui keskkonnaregistri kande tegemise otsustajale teadaolevalt ei ole nistamisel arvestada tiheasustusalale avalduvate
Palivere alevikus asuva Palivere liivamaardla (registrikaart nr 574) aktiivse re- mõjudega, sh viia läbi keskkonnamõjude hinda-
servv aru passiivseks reservvaruks ümberhindamiseks alust.“ Lähtuvalt eelne- mine.
vast eemaldatakse KSH aruandest vastav meede, küll aga tuleb tulevikus, mil Määrus nr 224 täpsustab keskkonnamõju hinda-
algab menetlus maavaravaru kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistamisel ar- mise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõi-
vestada tiheasustusalale avalduvate mõjudega, sh viia läbi keskkonnamõjude kes 2 esitatud tegevusvaldkondade loetelu, mille §
hindamine“ (sarnase mõtte leiab ka KSH aruande peatükist ARUANDE JA HIN- 3 lg 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise va-
DAMISTULEMUSTE KOKKUVÕTE, sh leevendavad meetmed ). Selgitame, et jalikkuse eelhinnang anda pealmaakaevandamise
oma kirjas 08.04.2021 nr 6 3/20/11255 8 märkisime, et MaaPS § 23 lõike 7 ko- korral kuni 25 hektari suurusel alal. Palivere liiva-
haselt tarbevaru ja reservvaru eristamise aktiivseks ja passiivseks otsustab maardla pindala on Maa-ameti maardlate kaardira-
keskkonnaregistri kande tegemise otsustaja, tuginedes geoloogilise uuringu tu- kenduse kohaselt 19.68 ha.
lemustele ja muule keskkonnaregistri kande tegemise ajal saada olevale tea- KSH aruannet täpsustatakse üheselt mõistetavuse
bele. Konkreetselt Palivere alevikus asuvale aktiivsele reservvarule ei kohaldu eesmärgil:
kõik MaaPS § 24 loetletud tingimused, et oleks võimalik ilma geoloogilist uurin- /--/ tulevikus, mil algab menetlus maavaravaru kae-
gut nõudmata reservvaru kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistada, seega tu- vandamiseks, arvestada tiheasustusalale avalduvate
leks läbi viia geoloogiline uuring . Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhti- mõjudega, sh viia läbi keskkonnamõjude eelhin-
missüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 11 lg 3 kohaselt on keskkonnamõju nang ning vajadusel algatada keskkonnamõjude
hindamine (edaspidi KMH) kohustuslik KeHJS § 6 lg 1 nimetatud tegevuste kor- hindamine (aluseks kehtiv seadusandlus).
ral, KeHJS § 6 lg 2 nimetatud tegevuste korral tuleb kaaluda KMH algatamist või
algatamata jätmist lisades otsusele KeHJS § 6 lg 3 kohase eelhindamise tulemu-
sed.
KeHJS § 6 lg 2 loetelu on § 6 lg 4 alusel täpsustatud Vabariigi Valitsuse
29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu¹“ (edas-
pidi määrus nr 224).
Geoloogiline uuring ei kuulu KeHJS § 6 lg 1 ega ka määruse nr 224 loendisse,
mistõttu KeHJS § 3, § 6, § 11 lg 3 ning määruse nr 224 alusel ei ole antud juhul
20
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
KMH algatamine kohustuslik, samuti ei ole vajalik eelhindamine ega KMH vaja-
likkuse kaalumine.
Eeltoodust tulenevalt ei ole Palivere alevikku jääva aktiivse reservvaru ümber-
hindamisel keskkonnamõju hindamine kohustuslik ja seega Maa amet ei
nõustu KSH sõnastusega.
Palume KSH aruandes selgitada, et kui tulevikus hinnatakse geoloogilise uurin-
guga maavara ümber aktiivseks tarbevaruks ning seda hakatakse kaevandama ,
siis hinnatakse keskkonnamõju hindamise vajalikkust vastavalt KeHJS le.
Maa-amet nõustub ajavahemikul 09.08.2021 30.09.2021 avalikul väljapanekul Arvamusega arvestatakse.
olnud Lääne Nigula valla üldplaneeringuga tingimusel, et täpsustatakse planee-
ringu dokumente vastavalt eeltoodud märkustele. Märkustega arvestamata jät-
misel halveneb maavarale juurde pääsu osas olemasolev olukord ja planeering
on vastuolus MaaPS § 14.
Maavarale juurdepääs halveneb, kui üldplaneeringuga seatakse kaevandamist
piiravaid tingimusi, mille järgi toimides pole võimalik maavara kaevandada, näi-
teks kui kaevandamisloa omaja ei saa realiseerida kaevandamisloaga antud õi-
gusi või kui kaevandamine muutub piiravate tingimuste tõttu märkimisväärselt
keerulisemaks võrreldes olemasoleva olukorraga.
Palume hoida Maa-ametit kursis planeeringu edasise menetlemisega ning
edastada üldplaneering peale täpsustuste tegemist teadmiseks Maa-ametile.
10 Maaeluminis- Maaeluministeerium on oma 12.04.2021 kirjaga nr 4.1-5/614-1 kooskõlastanud
teerium, üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu, kuna Maaeluministeeriumi varasemad
13.09.2021 nr märkused on võetud teadmiseks ning üldplaneeringu dokumente on vastavalt
4.1-5/1436-1 korrigeeritud. Maaeluministeerium on seisukohal, et üldplaneeringu seletus-
kirja jaotises 3.3.1.16 „Maalise asustuse maa-ala (MA)“, jaotises 3.3.2 „Üldised
põhimõtted hajaasustuses“ ja jaotises 3.17.1 „Väärtuslike põllumajandus-
maade määramine“ väärtusliku põllumajandusmaa kohta toodud tingimused ja
põhimõtted on üldises vastavuses väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlevas
seaduse eelnõus toodud eesmärgi ja põhimõtetega.
21
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
Maaeluministeerium analüüsis üldplaneeringuga kavandatud väärtuslike põllu- Arvamust ei arvestata.
majandusmaade kaardikihti ja võrdles saadud tulemeid Põllumajandusuurin- Üldplaneering lähtub kohalikust teadmisest, mis
gute Keskuse poolt koostatud põllumajandusmaa massiive kajastava kaardiand- hõlmas planeeringumenetluses kohalike põlluma-
metega (2017. aasta seis). Analüüsi tulemustest selgus järgmist: jandusettevõtjate ja kogukondade kaasamist. Välja
- Põllumajandusuuringute Keskuse poolt koostatud kaardikihi andmetel on arvati vaid sellised väärtuslikud põllumajandus-
Lääne-Nigula vallas väärtuslikke põllumajandusmaid (kahe hektari suuruse või maad, mis olid tiheasustusaladel, liiga väikesed või
suurema põllumajandusmaa massiivi kaalutud keskmine boniteet on 34 hinde- kuhu kavandati muud maakasutust. Juurde arvati
punkti või enam) ligi 17 500 hektarit, millest u 1500 hektarit ei kavandata alasid, mida toodi välja sihtgrupiga tehtud kohtu-
üldplaneeringuga väärtuslikuks põllumajandusmaaks arvata. Samas on aga mistel. Ptk 3.17.1. on neid põhimõtteid ka kirjelda-
üldplaneeringuga kavandatud määrata väärtuslikuks põllumajandusmaaks roh- tud. Kuivõrd üldplaneeringu koostamise ajal ei ole
kem kui 2000 hektarit põllumajandusmaa massiive, mille kaalutud keskmine võimalik tugineda kehtivale väärtuslikke põlluma-
boniteet on alla 34 hindepunkti. Kokkuvõtvalt kavandatakse Lääne-Nigula vallas jandusmaid reguleerivale seadusandlusele, siis tule-
määrata väärtuslikuks põllumajandusmaaks üle 18 300 hektari põllumajandus- nevalt maakonnaplaneeringu suunistest ja Plans §
maad; 75 lg 1 p 14 kasutab kohalik omavalitsus oma täie-
- KSH aruande eelnõu jaotises 3.2.3 „Väärtuslik põllumajandusmaa“ on toodud likku otsustusõigust määrata üldplaneeringuga
väärtuslike põllumajandusmaade kohta põhjalik analüüs, lahates planeeringula- väärtuslikud põllumajandusmaad ja nende tingimu-
henduse elluviimisega kaasnevaid mõjusid erinevate külade kaupa. Märgime, sed olenemata võimalikest tulevikus vastu võetava-
et Maaeluministeeriumi poolt tehtud analüüsi põhjal nähtub, et üldplaneerin- test riiklikest seadustest ning neis sisalduvatest kri-
guga ei kavandata määrata väärtuslikeks põllumajandusmaadeks rida suure- teeriumitest. Üldplaneeringu kohasel tasemel on
maid põllumajandusmaa massiive, mis paiknevad soode läheduses (Hindaste KSH-s seda ka hinnatud. Üldplaneeringu ja selle
külas paiknev massiiv), metsamassiivide keskel (Elbiku ja Keedika külas paikne- juurde kuuluva KSH on kooskõlastanud erinevad
vad massiivid), samuti tiheasustusalade läheduses (Kärbla, Saunja, Võntküla, koostöötegijad, sh ka Maaeluministeerium.
Vidruka külades ja Risti aleviku lähistel olevates külades paiknevad massiivid).
Väärtuslike põllumajandusmaade kaitsel on maakasutusküsimuste hilisemal kä-
sitlemisel oluline mõju. Sellest tulenevalt on Maaeluministeerium seisukohal,
et üldplaneeringut käsitlevates dokumentides tuleks väärtuslikuks põllumajan-
dusmaaks mittemääramist põhjendada, käsitledes seejuures võimalikult üksi-
kasjalikult põhjuseid ja huvisid, sealhulgas avalikke huvisid, mis kaaluvad üles
väärtusliku põllumajandusmaa säilitamise avaliku huvi. Lisaks palume hinnata
sellega kaasnevaid mõjusid ka KSH aruande jaotises 3.2.3. See annab meie ar-
vates nii kohaliku omavalitsuse üksusele kui ka riigile selguse ja kindluse, et
üldplaneeringuga määratavad väärtuslikud põllumajandusmaad saavad ajatu
kaitse ning nende võimalik hõlmamine muul otstarbel oleks minimeeritud.
22
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
2) Seletuskirja jaotises 3.8.8 „Sademeveesüsteemid“ on toodud põhimõtted sa- Arvamust arvestatakse osaliselt. Ptk 3.24. lisatakse
demeveesüsteemide edasisel arendamisel. Ühe tingimusena on ette nähtud, et järgnevad laused: "Ehitamist puudutavates menet-
sellega seotud arengute kavandamisel tuleb kombineerida maaüksusepõhised lustes tuleb igakordselt lähtuda konkreetse aja-
sademeveelahendused piirkondlike lahendustega. Jaotises on märgitud, et üld- hetke maaparandusobjektide seisust, mida tuleb
juhul ei ole võimalik juhtida arendusalade sademevett riigitee kraavidesse, kuid vaadata asjakohasest registrist või Maa-ameti kaar-
see on võimalik vaid põhjendatud juhtudel koostöös Transpordiametiga dirakendusest. Lisavee (väljapool maaparandussüs-
Soovime preventatiivselt juhtida tähelepanu viimasel ajal palju probleeme teki- teemi koondatud vesi) juhtimine maaparandussüs-
tanud küsimusele, mis on seotud lisavee maaparandussüsteemi juhtimisega. teemi eesvoolu või kuivenduskraavi tuleb kooskõ-
Selgitame, et maaparandusseaduse § 53 kohaselt võib tulla kõne alla ka väljas- lastada Põllumajandus- ja Toiduametiga.". Juhime
pool maaparandussüsteemi koondatud vee ehk lisavee juhtimine maaparan- tähelepanu, nagu oleme teinud seda juba alates
dussüsteemi. Peame vajalikuks osundada, et sellisel juhul peab ehitusloa või lähteseisukohtade staadiumist, et üldplaneeringu
muu loa andja kooskõlastama ehitusprojekti või taotluse, mille kohaselt soovi- koostamisel on arvestatud võimalikult suures ulatu-
takse juhtida väljaspool maaparandussüsteemi koondatud vesi (lisavesi) ees- ses põhimõtet mitte esitada tekstis ja joonistel ei
vooluvõi kuivenduskraavi, Põllumajandus- ja Toiduametiga. esitata kehtivaid õigusakte ja piirnaguid kuna neid
Lisaks sellele tuleb lisavee maaparandussüsteemi juhtimise puhul arvestada ei kehtestata üldplaneeringuga. Varasemast prakti-
maaparandussüsteemi hoiutööde mahu ning sellega seotud hoiukulude suure- kast on mitmeid näiteid, kus seadusesäte muude-
nemisega. Maaparandusseaduse § 53 lõikes 9 on sätestatud, et kui selle maa- takse, kuid selle varasem sissekandmine üldplanee-
parandussüsteemi, millesse lisavett juhitakse, ühishoiuks on moodustatud ringusse tektitab kas segadust või selle edasi kehti-
maaparandusühistu, osaleb maaparandussüsteemi lisavett juhtiv isik maapa- mise.
randushoiukulude katmisel Põllumajandus- ja Toiduameti määratud ulatuses.
Samas muul juhul ehk olukorras, kus maaparandusühistut ei ole moodustatud,
peab lisavett juhtiv isik arvestama kohustusega korraldada maaparandushoiu-
tööde eest tasumise muudel asjaõigusseadusest tulenevatel alustel. See tähen-
dab, et igal juhul peaks isik, kes ehitustegevuse käigus või ehitamise tulemu-
sena hakkab juhtima sadevett maaparandussüsteemi, teadma, et tal lasub ko-
hustus tasuda lisavee juhtimisega kaasnevad maaparandushoiu kulud. Eelnevat
silmas pidades ning juhuks, kui lisavee maaparandussüsteemi juhtimise vajadus
peaks tekkima, soovitame üldplaneeringus käsitleda ka lisavee maaparandus-
süsteemi juhtimisega seotud nõudeid ning sellega kaasnevaid maaparandus-
hoiu kulude tasumise kohustusi.
11 Diana Saarniit, Palume muuta Läne-Nigula valla üldplaneeringus maa juhtotstarvet tootmis- Arvamust arvestatakse. Viidatud katastriüksusele
Mairo Saarniit, maast elamumaaks, meile kuuluva Nagimäe kool katastriüksuse osas, katastri- kavandatakse üldplaneeringus maalise asustuse
15.09.2021 tunnusega 55201:001:0214. Kuna plaanime sinna endale elumaja ehitada.
23
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
maa-ala juhtotstarve mis muuhulgas võimaldab ela-
mute kavandamist.
12 Põllumajandus- Oleme seisukohal, et planeering ei kajasta maaparandussüsteeme ja nendest Kogu arvamust arvestatakse osaliselt. Ptk 3.24. lisa-
ja Toiduamet, tulenevaid nõudeid vajalikul määral. Alljärgnevalt selgitame oma seisukohta. takse järgnevad laused: "Ehitamist puudutavates
06.08.2021 nr Üldplaneeringu alusel, vastavalt sellele, kas ehitamist kavandatakse detailpla- menetlustes tuleb igakordselt lähtuda konkreetse
6.2-1/6788-1 neeringu kohustusega alale või mitte, koostatakse detailplaneeringuid või an- ajahetke maaparandusobjektide seisust, mida tuleb
takse projekteerimistingimusi. Seetõttu on oluline, et lisaks üldplaneeringuga vaadata asjakohasest registrist või Maa-ameti kaar-
kavandatavatele tegevustele kajastaks üldplaneering ka olemasolevat olu- dirakendusest. Lisavee (väljapool maaparandussüs-
korda. Olemasoleva olukorra kirjeldamine on vajalik eelõige kohalikele elani- teemi koondatud vesi) juhtimine maaparandussüs-
kele ja teistele isikutele, kes planeeringu alal tegevusi kavandavad kui ka pla- teemi eesvoolu või kuivenduskraavi tuleb kooskõ-
neeringu korraldajale ehk kohalikule omavalitsusele edasises loamenetluses. lastada Põllumajandus- ja Toiduametiga.".
Juhime tähelepanu, et maaparandusseadusest tulenevalt kehtib maaparandus- Juhime tähelepanu, nagu oleme teinud seda juba
süsteemide reguleeriva võrgu maa-alal ja maaparandussüsteemide eesvoolu alates lähteseisukohtade staadiumist, et üldplanee-
kaitsevööndis mitmeid piiranguid, millega tuleb maakasutajal juba oma tege- ringu koostamisel on arvestatud võimalikult suures
vuste kavandamise varajases staadiumis arvestada. ulatuses põhimõtet mitte esitada tekstis ja joonistel
Maaparandusseadusest ei tulene mitte ainult ehitusõiguse andmisega seotud ei esitata kehtivaid õigusakte ja piiranguid kuna
nõuded. Kõik tegevused, mis võiksid kahjustada maaparandussüsteemi toimi- neid ei kehtestata üldplaneeringuga. Varasemast
mist, on vaja eelnevalt kooskõlastada PTA-ga. Ka selliste ehitiste kavandamine, praktikast on mitmeid näiteid, kus seadusesäte
milleks ehitusluba ei anta ja ehitusteatist ei esitada, tuleb maaparandussüs- muudetakse, kuid selle varasem sissekandmine
teemi reguleeriva võrgu maa-alal ja eesvoolu kaitsevööndis kooskõlastada PTA- üldplaneeringusse tekitab kas segadust või sätte
ga. Need tegevused on vaja kajastada üldplaneeringu seletuskirjas. edasi kehtimise.
Teavitame, et üldplaneeringus peab olema kajastatud olemasolevate maapa- Samuti selgitame, et üldplaneering kogu ulatuses -
randussüsteemide toimimist tagavad meetmed (sh maaparandussüsteemide igasse peatükki ristviitamine ja tingimuste kooska-
terviklikkuse säilitamine) ning ruumilise planeerimise põhimõtted maaparan- sutuse sissetoomine teeb üldplaneeringu käsitle-
dussüsteemide aladel, kus kavandatakse maakasutuse muutmist ja ehitusõi- mise oluliselt keerulisemkas.
guse laiendamist. Maaparandussüsteemidega hõlmatud maa-alal tuleb arves- Üldplaneeringu ja selle juurde kuuluva KSH on koos-
tada kõlastanud erinevad koostöötegijad.
maaparandusseadusest (edaspidi ka MaaParS) tulenevalt maaparandussüstee-
mide toimimist tagavate meetmetega ning eesvoolude puhul looduskaitse- ja
veeseadusest tulenevate veekogudele kehtivate piirangutega
24
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
Tuginedes planeerimisseaduse § 87 lõikele 2 ja tutvunud Lääne-Nigula valla
üldplaneeringuga ja KSH aruandega esitame alljärgnevad ettepanekud üldpla-
neeringu täiendamiseks selliselt, et see vastaks planeerimisseaduse § 75 lõike 1
punktis 28 sätestatud üldplaneeringu ülesandele.
1. Palume peatükis 3. Planeeringulahendus ja selle alapeatükis 3.3.2. Üldised
ehituspõhimõtted hajaasustusalas viidata maaparandusseadusest tulenevatele
piirangutele. Hajaasustusala käsitledes on oluline tingimustes välja tuua, et
(hoonete) ehitamisel maaparandussüsteemi maaalale peab olema tagatud ole-
masolevate maaparandussüsteemide säilimine ja jätkusuutlik
toimimine. Palume täiendada tingimuse loetelu järgnevalt.
• Hajaasustusalal maaparandussüsteemi maa-alale (ehitus)tegevuse kavanda-
misel tuleb arvestada seal paiknevate maaparandussüsteemidega.
2. Alapeatükis 3.8.4.2. Päikeseenergeetika tuleb viidata ka maaparandusseadu-
sest tulenevatele piirangutele. Päikeseparkide kavandamisel tuleb arvestada
maa-alal paiknevate maaparandussüsteemi rajatistega, sealhulgas drenaažiga
(MaaParS § 47 - § 50).
• Maaparandussüsteemi maa-alale päikeseenergiajaamade kavandamisel tuleb
arvestada, et maaparandussüsteemide töövõime peab säilima.
3. Peatükis 3.17. Väärtuslike põllumajandusmaade ja maastike määramine ning
nende kaitse-ja kasutustingimuste seadmine ja selle alapeatükis 3.17.1. Väär-
tuslike põllumajandusmaade määramine täiendada tingimuse loetelu järgne-
valt.
• Väärtuslikel põllumajandusmaadel paiknevad maaparandussüsteemid tuleb
hoida korras ja tagada nende terviklikkus.
• Väärtuslikule põllumajandusmaale taastuvenergia tootmisalade kavandami-
sel tuleb arvestada maa-alal paiknevate maaparandussüsteemi rajatistega,
sealhulgas drenaažiga.
4. Peatükis 3.24. Maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsen-
duste määramine palume lähtuda üldiste põhimõtete ja tingimuste kirjeldami-
sel maaparandusseadusest.
Teeme ettepaneku lisada tingimuste loetelu järgnevalt.
• Maaparandussüsteemi maa-alal (ala, millel paikneb reguleeriv võrk, vastavalt
kuivendus- või niisutusvõrk) tuleb arvestada maaparandussüsteemide
25
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
toimimist ja terviklikkust tagavate meetmetega vastavalt maaparandusseadu-
ses sätestatule.
• Maavaldaja ei tohi oma tegevusega takistada vee voolu maaparandussüstee-
mis ega tekitada muu tegevusega kahju teistele maavaldajatele. Maaparandus-
süsteem kuulub maa juurde, millel see asub ning maaomanikul lasub kohustus
tagada tema maal paiknevate kraavide (sh eesvoolude), dreenide ja drenaaži-
kollektorite (sh kollektoreesvoolude), drenaažikaevude ja teiste
maaparandussüsteemi rajatiste korrashoid ning toimimisvõime.
• Lähtudes maaparandusseadusest tuleb eesvoolu kaitsevööndis tehtavate
tööde, maaparandussüsteemi maa-alale muu ehitise ehitamise ja heitvee im-
mutamise, maaparandussüsteemi lisavee juhtimise ning maaparandussüsteemi
maa-alal asuva kinnistu maakorraldustoimingu (sealhulgas siht- või kasutusots-
tarbe muutmise) korral saada luba või kooskõlastus Põllumajandus- ja Toidua-
metilt. Samuti on keelatud ilma Põllumajandus- ja Toiduameti loata drenaaži-
süsteemi maa-alale lasta kasvada või istutada puittaimi, sealhulgas rajada lühi-
kese raieringiga madalmetsa.
• Maaparandussüsteemi tohib rekonstrueerida või uut ehitada vaid Põlluma-
jandus- ja Toiduameti loal. Maaparandussüsteemide projektdokumentatsioon
(sealhulgas drenaažkuivenduse teostusjoonised) on leitav Põllumajandus- ja
Toiduameti arhiivist.
• Üldplaneeringu kaardile kantud olemasolevate maaparandussüsteemidega
aladele (nt drenaažkuivendussüsteemid, kraavkuivendus või kogujakraavid)
ehitusõiguse kavandamisel tuleb arvestada eesvoolude ehituskeeluvöönditega.
Kanda kaardile maaparandussüsteemi maa-alale lisaks ka eesvoolud (eraldi
eesvool ja riigi poolt korrashoitav ühiseesvool). Vastav
detailplaneering või ehitusprojekt kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduame-
tiga.
Maaparandussüsteemiga alal peab igasuguse ehitustegevuse puhul olema ta-
gatud kogu maaparandussüsteemi häireteta toimimine.
26
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
6. Alapeatükis 3.8.8. Sademeveesüsteemid tuleb viidata ka maaparandusseadu-
sest tulenevatele piirangutele. Koondatud sademevee juhtimine maaparandus-
süsteemi rajatistesse on lubatud vaid Põllumajandus- ja Toiduameti loal või
kooskõlastusel. (MaaParS § 47 - § 50, § 53).
Sademevee ärajuhtimiseks lahenduste leidmisel tuleb arvestada, et mitmed sa-
demevee juhtimiseks tuleb saada Põllumajandus- ja Toiduameti luba. Vajadusel
tuleb eesvool eelnevalt rekonstrueerida. Samuti tuleb arvestada, et maaparan-
dussüsteemi lisavee juhtimisel tuleb lisavee juhtijal osaleda maaparandushoiu-
kulude katmisel. Lisavesi on väljastpoolt maaparandussüsteemi koondatud
vesi, mis juhitakse maaparandussüsteemi eesvoolu või kuivenduskraavi või kui-
vendusvõrgu maa-alusesse torustikku.
• Koondatud sademevee ja muu vee juhtimine maaparandussüsteemi rajatis-
tesse on lubatud vaid Põllumajandus- ja Toiduameti loal või kooskõlastusel.
Ka muude tegevuste korral peale ehitiste kavandamise ( lisavee juhtimine maa-
parandussüsteemidesse, maade metsastamise…jne.) on vajalik Põllumajandus-
ja Toiduametiga kooskõlastamine.
Põllumajandus-ja Toiduamet jääb ootama Lääne-Nigula Vallavalitsuse tagasisi-
det tuginedes Planeerimisseaduse § 87 lõige 9-le.
13 Riigi Kinnis- Riigi Kinnisvarale kuulub Pürksi keskuse 10b (52001:005:0176) kinnistu. Palume Arvamust ei arvestata. Lähtutakse kehtivast detailp-
vara, koostamisel oleva üldplaneeringuga antud kinnistu maa-ala juhtfunktsiooniks laneeringust, millega on kavandatud ühiskondlikud
20.09.2021 määrata segahoonestusega maa-alaks. Riigi Kinnisvara AS-i arvates võimaldab hooned.
segahoonestuse maa-ala määramine kinnistu paindliku kasutamise ja arenda-
mist olukorras, kus ei ole selge riigi vajadus antud kinnisu suhtes. Hetkel puu-
dub vajadus antud kinnistut kasutada ühiskondlike ehitiste maana.
14 Ain Talviste, 1. Planeerida Allikmaa külas Allikmaa tee äärde KÜ 43601:001:0405 1,82 ha Arvamust arvestatakse osaliselt. Korrigeeritakse
01.09.2021 suurusele osale elamumaa, 4 elamukrunti + juurdesõiduee Allikmaa teelt. väärtuslike põllumajandusmaa piirjoont. Ala ei mää-
Kruntide suurus ca 4550 m2 - juurdesõidutee. rata tiheasustusega alaks, kuid sellele jääb maalise
Selleks muuta maatulundusmaa (looduslik rohumaa) 1, 82 ha elamumaaks. asustuse juhtotstarve, mis võimaldab kavandada
Allikmaa tee äärde on kujunenud elamumaad kuni loodava üksuseni. Kõrval elukondlike hoonetega hoonestatavaid maaüksu-
Tooma tänava 5 elamukrunti. See jätkaks elamute ehitust Allikmaa tee äärde seid minimaalse suurusega 0,5 ha.
kuna mõlemal pool teed on elamud ja kaks vana talu südant, Aru, Aaviku.
Raudtee poole Aru ja Aaviku ning raudtee vahele on planeeritud kaks elamu
27
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
krunti. See moodustaks terviku. Kogu piirkond jääb bussipeatuse ja tulevase
raudteejaama lähedale.
2. Ülejäänud 1,31 ha maale saab rajada päikesepargi, mis varustaks rohelise Arvamust ei arvestata. Üldplaneeringus ei määrata
energiaga ümbruskonna majapidamisi. päikeseparkide alust maad. Päikesepargi rajamine
saab toimuda päikeseenergia rajamise nõuete ko-
haselt.
15 Tenno Laane- 1. Palun määrata Liikluse maa-alana Lisal 1 punaste joontega märgitud planee- Arvamust arvestatakse osaliselt. Väärtusliku põllu-
mets, ritavad juurdepääsu tagavad erateed Hansu-kalda talule, Kala talule, Kase ta- majandusmaa piiri korrigeeritakse. Erateid ei mää-
30.09.2021 lule ja Kaltre talule. Palun korrigeerida väärtusliku põllumajandusmaa piire ka- rata üldplaneeringuga, samuti liikluse maa-ala juh-
tastril 34202:002:0470, et eemaldada võimalik vastuolu planeeritava juurde- totstarvet väljaspool tiheasustust.
pääsuteega, mis on toodud Lisal 1.
2. Palun eemaldada väärtusliku põllumajandusmaa määratlus katastritelt Arvamust arvestatakse osaliselt. 0363-katastriüksus
34202:002:0363 ja 34201:001:0472. on aeg-ajalt osaliselt üleujutatav, sellelt eemalda-
takse väärtusliku põllumajandusmaa tähistus. 0472-
katastriüksus on tootmise maa-ala, millele polegi
väärtuslikku põllumajandusmaad planeeritud.
3. Palun määrata Liikluse maa-alana Lisal 2 märgitud planeeritav avalik parkla, Arvamust ei arvestata. Parklad on esitatud punkt-
mis on toodud Üldplaneeringus paatide veeskamise koha tarbeks Laastre paisu leppemärgina, neid ei esitata liikluse maa-alana.
piirkonnas.
4. Palun määrata Lisal 3 Selli katastril toodud ala Segahoonestusalana. Arvamust arvestatakse.
16 Nõva osavalla- 1. Muuta Nõmmemaa külas osad põllud väärtuslikeks põllumaadeks, et säili- Arvamust arvestatakse osaliselt. Viidatud maa-alad
kogu ettepane- tada külas põllu-, heina- või karjamaad (küla piirneb mõlemalt poolt rabaga määratakse väärtuslikuks põllumajandusmaaks. Vii-
kud, ning seega ei ole võimalik põllumaa osa juurde tekitada), samuti säilitada sel- datud rajad määratakse üldplaneeringus matkara-
13.09.2021 lega külale iseloomulik vaade. Kaart manuses. jana.
2. Merele juurdepääse võiks olla rohkem. Rannakülas on mitmed endised juur- Arvamust arvestatakse, tootmismaa juhtotstarve
depääsuteed suletud eramaade omanike poolt. Hetkel on seal veel maid, kus võetakse maha. Tegemist ei ole tiheasustusalaga,
on metsaradade näol merele juurdepääsud olemas. Kui kunagi tulevad nendele seega elamumaad ei määrata, tegu on maalise asu-
maadele peale arendused, siis oleks osa teedest juurdepääsudena võimalik säi- tuse alaga.
litada, kui need teed on üldplaneeringus ära märgitud.
17 Lääne-Nigula Variku töökojas vastas on üks tootmismaa katastriüksus üldplaneeringus ela- Arvamust arvestatakse. Maaüksusele määratakse
Vallavalitsuse mumaaks muutmata. See muudatus tuleks sisse viia. (katastriüksus maalise asustuse juhtotstarve, mis muuhulgas või-
ettepanek, 44101:001:0748) maldab elamute püstitamist.
22.07.2021
28
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
18 Vallavalitsuse Lääne-Nigula Vallavalitsus teeb ettepaneku muuta vastuvõetud Lääne-Nigula Arvamust arvestatakse ning lahendust korrigeeri-
13.07.2021 is- valla üldplaneeringu punkte 3.6.2 „Kohalike teede määramine“; 3.25 Avalikes takse vastavalt esitatud redaktsioonile.
tungi protokol- huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise
liline otsus vajaduse märkimine“ ja 4 „Üldplaneeringu elluviimine“ vastavalt allpool esita-
tud redaktsioonile (ettepanek lisatud protokollile).
19 Aino Konrad, Üldplaneeringu eelnõus on kavandatud planeerida Marimetsa Looduskaitsea- Arvamust ei arvestata. Kullamaa Osavallakogu on
21.05.2021 lale KLO 1000215 erametsamaale kergliiklustee, mustkattega tee, matkarajad, menetlenud analoogset ettepanekut 11.11.2020
20 Tiiu Korpus, vaatetornid, infotahvlid või muud tegevused. Kustutada üldplaneeringus minu koosolekul ja otsustas jätta 3420009 Liivamäed-Silgi
20.05.2021 erametsamaale kavandatud planeeritavad kergliiklusteed, mustkattega teed, tee 5,16 km avalikult kasutatavate erateede nime-
21 Eidi Maripuu, matkarajad, vaatetornid, infotahvlid ja muud sarnast – erametsamaa omanikud kirja. Ettepanekust ei selgu millistest objekte (kerg-
21.05.2021 ei soovi eraomandi koormamist ja ei sõlmi lepinguid. Tuleb lähtuda säästvast liiklustee, mustkattega tee, matkarajad, vaatetor-
22 Andres looduskeskkonna ja majanduskeskkonna tekkivatest negatiivsete mõjude kait- nid, infotahvlid...) või erametsamaid on silmas pee-
Saalmaa, sevajadusest. tud. Üldplaneering määrab võimalike avalike objek-
20.05.2021 tide üldised asukohad ning on saanud seejuures
Keskkonnaameti kooskõlastuse. Objektide (nt avalik
puhketaristu) elluviimiseks algatatakse eraldi ehi-
tusprojekti/planeeringu menetlus ning selle käigus
lahendatakse muuhulgas maasuhteid puudutav.
23 Uno Korpus Lääne- Nigula valla üldplaneeringu eelnõus on minu kinnistule, põllumaale Nimetatud tegevusi antud kinnistutele ei ole märgi-
20.05.2021 44101:001:0701 ja 44101:001:0022, kantud planeeritav kergliiklustee, mat- tud, seega saab lugeda et arvamust arvestatakse.
karada või muud tegevused.
Kustutada minu kinnistutelt planeeritav kergliiklustee, matkarada ja muud ka-
vandatavad tegevused . Põllumaal puudub tee vajadus ja samu lepingu vajadus
puudub.
24 Keskkonnami- Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 3.5. Detailplaneeringu koostamise kohus- Arvamust arvestatakse. Asendame "tolm" mõistega
nisteerium, tusega alade või juhtude määramine on toodud detailplaneeringu koostamise "saasteained välisõhus".
13.10.2021 nr kohustusega juhud punktide kaupa. Teeme ettepaneku lisada punkti 2 kahju-
liku välismõju näidete loetelusse ka välisõhu saasteained.
29
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
7-15/19/2885- Teeme ettepaneku täpsustada üldplaneeringu seletuskirja peatükis 3.18. Met- Arvamust arvestatakse. Ptk 3.18. lisati viimaseks
14 sade majandamise üldised põhimõtted toodud lõigu viimast lauset Juhul, kui lauseks "Juhul, kui metsaala ei käsitleta üldplanee-
metsaala ei käsitleta üldplaneeringus või mõnes teises arengudokumendis ringus või mõnes teises arengudokumendis väärtus-
väärtusliku metsa või KAH (kõrgendatud avalik huvi) alana, ei piirata metsa ma- liku metsa või KAH (kõrgendatud avalik huvi) alana,
jandamist, vaid seatakse tingimused raie järgseteks tegevustest nagu laoplat- ei piirata metsa majandamist."
side korrastamine, kokkuveo teede tasandamine ja metsa uuendamine. Hetkel
jääb see mõnevõrra ebaselgeks – kas mingeid tingimusi kavatsetakse seada pla-
neeringuga või mingi muu korraga. Sealjuures juhime tähelepanu sellele, et
laoplatside korrastamine, metsa uuenemise tagamise kohustus ning paljud
muud aspektid on juba reguleeritud metsaseadusega.
Et tagada metsade majandamise kohta seatavate täiendavate tingimuste täit- Arvamust arvestatakse osaliselt. Üldplaneering vor-
mine, soovitame asjassepuutuvaid metsaomanikke teavitada ning tagada tingi- mistatakse ja esitatakse vastavalt vormistamis-
mustega kaetud alade ruumiandmete jõudmine Keskkonnaametisse, kelle üle- nõuete määrusele. Peale üldplaneeringu kehtesta-
sanne on metsaressursi arvestuse riikliku registri ehk metsaregistri haldamine. mist saavad ruumiandmed vastavalt korrale amet-
Selgitame, et kui metsa omanik soovib metsa majandada, siis teatud tegevuste kondadele kättesaadavaks ja vastavast kaardikihist
osas (näiteks v.a valgustusraie) tuleb omanikul esitada Keskkonnaametile met- saab vastavad alad. Eraldi kõiki katastriüksuste tea-
sateatis (metsaseadus § 41). Teisalt on juhtumeid, kus väikesemahulise raie pu- vitamist ei tehta, kuna kehtiv õigus seda ei nõua.
hul seda teha pole vaja (metsaseadus § 41 lõige 14). Üldplaneeringu elluviimise
seisukohast on oluline, et üldplaneeringus sätestatu oleks vajadusel ühildatud
metsaregistriga ning omanikud tingimustest teadlikud.
Teeme ettepaneku peatükis 3.17.2. Väärtuslike maastike määramine toodud Arvamust arvestatakse. Viidatud lõik sõnastatakse
väärtuslike loodus- ja kultuurmaastike säilitamise üldise põhimõtte - tööstus-ja järgnevalt: "tööstus-ja majandushooned planeeri-
majandushooned planeeritakse ning ehitatakse piirkonda, kus nad avaldavad takse ning ehitatakse piirkonda, kus nad avaldavad
võimalikult vähe negatiivset mõju väärtusliku maastiku üldilmele lõppu lisada võimalikult vähe negatiivset mõju väärtusliku maas-
ning tagavad keskkonnakvaliteedi nõudeid. tiku üldilmele ja tagavad keskkonnakvaliteedi nõu-
ded".
KSH aruande peatükis 3.4.4 Jäätmemajandus ja jääkreostusobjektid on käsitle- Arvamust ei arvestata. Tegemist on informatiivse
tud Saksamaa norme lõhnahäiringu reguleerimisel. Soovitav on need esitada andmestikuga, mida ei kehtestata üldplaneerin-
ainult viitena või eraldi lisana, tekstis käsitletuna on need normid eksitavad. guga. Eelnevast lähtuvalt ei leia KSH koostaja, et
andmestik tuleks esitada eraldi lisana.
Juhime tähelepanu, et KSH aruande peatükis 3.5 Sotsiaalmajanduslik keskkond Arvamust arvestatakse. Atmosfääriõhu kaitse sea-
(lk 171) toodul lausest Soomes teostatud peenosakeste mõõtmistulemuste… ei duse ja ka viidatud allikate kohaselt on
ole aru saada, millise suurusega osakesi on mõeldud. Palume täpsustada
30
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
peenosakesed PM10 (osakesed diameetriga kuni 10
μm). Aruannet täiendatakse.
Palume korrigeerida KSH aruande peatükis 3.5 Sotsiaalmajanduslik keskkond Arvamust arvestatakse. Sõnastust korrigeeritakse
(lk 172) toodul lause Lõhna osa ei ole Eestis kehtestatud piirväärtust… sõnas- järgnevalt:
tust Lõhna osas ei ole Eestis kehtestatud piirväärtust,
määratletud on lõhnaaine häiringutase, milleks loe-
takse olukorda, mil vastuvõtja juures esineb aasta
jooksul lõhnatunde rohkem kui 15 % aastatundidest
st 1314 h/a ehk rohkem kui 54,75 d/a.
31
L-N ÜP avalik arutelu 6. november 2021. a.
LÄÄNE-NIGULA VALLAVALITSUS
Taeblas
Algus kell 11.00, lõpp kell 12.13
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu
Seisukohad avaliku väljapaneku kestel ja kohapeal laekunud arvamustele
Osalejad (6). Registreerimisleht protokolli lisa koos avaliku väljapaneku käigus laekunud
ettepanekutega (nende arvestamisega või mittearvestamisega ning täiendav parandus SA Põhja-
Läänemaa Turismi- ja Tervisespordi Halduskeskuselt)
Korraldajad: üldplaneeringu koostaja esindajad Heiki Kalberg AB Artes Terrae OÜ,
Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa, Lääne-Nigula ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja
Heikki Salm, Lääne-Nigula maa- ja planeerimisspetsialist Marika Meister ja Lääne-Nigula
maanõunik Sirje Selart.
Koosoleku juhataja: Lääne-Nigula ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja Heikki Salm;
Protokollija: Lääne-Nigula maanõunik Sirje Selart.
Päevakord
1. Koosoleku avasõnad Lääne-Nigula ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja Heikki
Salmilt;
2. Lääne-Nigula valla üldplaneeringu eskiislahenduse ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande avaliku väljapaneku tulemused. Laekunud arvamuste/ettepanekute
läbivaatamine.
1. Koosoleku avasõnad
Heikki Salm avas koosoleku, tervitas kohaletulnuid. Päevakorras on valla üldplaneeringu avaliku
väljapaneku käigus laekunud arvamuste ja nende kohta kujundatud seisukohtade üle vaatamine
punktide kaupa. Üks lisaettepanek laekus täna SA Põhja-Läänemaa Turismi-ja Tervisespordi
Halduskeskuse esindajalt Mati Kallemetsalt.
2. Lääne-Nigula valla üldplaneeringu eskiislahenduse ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande avaliku väljapaneku tulemused. Laekunud
arvamuste/ettepanekute läbivaatamine.
Koosoleku juhataja andis sõna planeeringu koostaja Heiki Kalbergile.
Heiki Kalberg: alustame koostatud laekunud arvamuste/ettepanekute tabelit otsast, punktist 1.
Priit Isok arvamusi (2) arvestati osaliselt; AS Elering arvamust osaliselt arvestati; Enefit Greeni
osasid arvamusi arvestati, osasid ei arvestatud. Eilsel koosolekul avaldati arvamust, et
olemasolevaid tuuleparke ei peaks võimaldama kergesti rekonstrueerida ja kompromissi ei
saavutatud.
Energiaühistu (tüüpkiri kõigile saadeti) arvamusi arvestati osaliselt; Kaitseministeeriumi arvamusi
arvestati; Keskkonnaameti arvamusi arvestati osaliselt; Priit Kotkas esitas erinevaid arvamusi: 4
osas ei arvestatud ja ühest oli ta valesti aru saanud (Vormsi ühendus); Maa-ametil erinevad
L-N ÜP avalik arutelu 6. november 2021. a.
arvamused, eelkõige arvestati maavaradega seonduvat; Maaeluministeerium arvamusi arvestati
osliselt; füüsilised isikud (Saarniidid) juhtotstarbe muutmise osas seda arvestati- Nagimäe kool,
kus ei peaks jääma tootmismaa juhtotstarvet, jääb maaline asustus; Põllumajandus-ja Toiduamet
arvestati osaliselt nende arvamustega; Riigi Kinnisavara arvamust ei arvestatud; Ain Talviste
arvamust arvestati osaliselt, võimalik ehitada maalises asustuses; Tenno Laanemets arvestati
osaliselt; Nõva osavallakogu ettepanekuid arvestati osaliselt (määrati väärtuslik põllumaa ja
merele juurdepääs osaliselt); vallavalitsuse arvamust (juhtotstarvet ja teede käsitlust) arvestati; 4
füüsilise isiku vastulauset Marimetsa LK kergliiklusteede ja matkaraja ehitamiseks ei arvestatud;
Uno Korpus oli saanud valesti aru, tema maale ei olnud tegevusi kavandatud;
Keskkonnaministeeriumi tähelepanekut terminoloogia kohta arvestati.
Heikki Salm küsis kas kohaletulnuil on arvamusi või ettepanekuid tabeli osas. Neid ei olnud.
Mati Kallemets esitas SA Põhja-Läänemaa Turismi-ja Tervisespordi Halduskeskuselt 3
ettepanekut turvalise juurdepääsu parandamiseks Palivere Turismi- ja Tervisespordikeskuse
rajatistele alljärgnevalt:
1. Palivere alevikus kergliiklustee 830 m pikendamine Kooli tänavalt piki Lähtru teed kuni
Pikajala tänava alguseni.
2. Pontoonsilla 34 m ehitamine Taebla jõel asuva Salvina jalakäijate silla pikendamiseks
matkarajal parandamaks Palivere elanike juurdepääsu Kalda tänava kaudu Palivere Turismi- ja
Tervisespordikeskuse rajatistele.
3. Matkaraja rajamine ja viidastamine Kalda tänavalt Pikajalamäele 437 m
Mati Kallemets ei leidnud üldplaneeringust Palivere kergliiklusteed, seetõttu pani selle
ettepanekusse kirja. Toimus arutelu….. eskiislahendi avalikul arutelul aasta tagasi pikendati
kavandatavat kergliiklusteed kahes osas, olemasolevast mõlemale poole. Punktis 1 toodu on
kantud nii joonisele kui seletuskirja peatükis olevasse tabelisse 3.6.8 alljärgnevalt:
Lähtru tee kergliiklustee pikendamine piki Palivere-Oonga kõrvalmaanteed pikkusega 0.8 km
Marika Meister: Mati tahab kogu olemasolevat laudsilda vahetada pontoonsilla vastu, kas on
üldplaneeringu teema.
Heiki Kalberg: silda siin ei näitaks, kuna see on kavandatav ja lahendatav ehitusdokumentidega,
samamoodi viidastamine ei peaks olema üldplaneeringus. Matkarada saab korrigeerida ja
täpsustada.
Heiki Kalberg võttis kokku toimunid arutelu: kergliiklustee olemas, silla kohapeale näitame
matkaraja (pikendame joonistatut).
Sõna sai Raul Koitla, Jagas-Matsi kinnisasja omanik: üldplaneeringus joonistatud valla tee (Einbi
külas) üle erakinnistute, siin ei tohiks olla suurt avalikku huvi- mitte avalikuks (valla) teeks
määrata. Mis saab Sääsemetsa teest, mis on rajatud ja kulgeb paralleelselt kavandatava teega.
Marika Meister: ei ole plaanis avalikuks teeks kuulutada, Sääsemetsa tee on kehtestatud Alvari
detailplaneeringu alusel rajatud eratee.
Kuna Tokkroosi on hetkel valla maa (enne see ei olnud) ja sinna on kavandatud parkla, sealt on
ette nähtud avalik juurdepääs kallasrajale (jalgtee) ning kavandatud avalik tee metsa äärest.
Sääsemetsa teelt ei saa Tokkroosi kinnisasjale, alumisel teel külaselts ja valla huvi.
Raul Koitla ei nõustu kavandatava avaliku tee rajamisega, vallal on rohkem võimalusi
läbirääkimiste pidamiseks. Mis seal toimub? Kõik sõidavad autodega randa, järelevalve?
Marika Meister: muud toimingud, vald on nii arvestanud. See on külaseltsi teema, et autodega
randa ei minda. Vald peaks kontrollima mis seal toimub.
Marika Meister: see on uus ettepanek millega ei osanud arvestada, tuleb osapooltega läbi rääkida.
Plaan oli täiendavalt pinnata ja korda teha.
2
L-N ÜP avalik arutelu 6. november 2021. a.
Raul Koitla: teed tegelikult ei ole. 2 ettepanekut: tee Jagas-Matsi kinnisasjalt arvata välja ja
avalikuks kavandada kõvakattega Sääsemetsa tee. Oleks praegu õige teha. Toimus arutelu.
Heiki Kalberg: kui avalikustamise käigus ei tulnud arvamust/ettepanekut, ei peaks arvestama kui
on omavalitsusel soov probleem lahendada, saab avaliku arutelu alusel seda teha.
Marika Meister: tuleb läbi rääkida Alvari Sääsemetsa omanikega. Kehtestatud DP ei näinud ette
avalikku teed, sest valla huvi puudus. Arutame osavallavanemaga teemat.
Einbi külavanemaga toimus kinnisasja omanikel kirjavahetus, tänu survele võeti DP tagasi.
Marika Meister: Kuidas ise saad kohale? Miks ühed eraomanikud peaksid rohkem lubama, räägin
ja kuidas saaks lahendada.
Raul Koitla: olen selle vastu, et kavandatud tee läheks läbi minu kinnisasja. Plaan on endal ehitama
hakata.
Siin piirkonnas on rannaalade planeeringust tulenevalt ehituskeeluvööndit vähendatud.
Marika Meister: tee kasutus ei tohiks igapäevaelu segada. Kas olete nõus ise panustama, valik
minna teest kaugemale…. Osapooli palju lisaks veel osavalla kogu. Kas oled selle lahendusega
kui tee tuleks üle Sinu maa Sääsemetsa teelt, selles osas avaliku tee kavandamisega?
Raul Koitla: kui valla tee tuleks väärtusliku põllumaa servast Sääsemetsa teelt alla, olen nõus. Mis
Tokkroosiga plaanis on? Toimus arutelu: külaseltsile on antud maa kasutada, nende tegevus on
ajaga raugenud, Paslepa Külaselts oli selle kinnisasja kasutamisest huvitatud sest neil ei ole
kooskäimise kohta.
Koosoleku juhataja kuulutas koosoleku lõppenuks 12.13
/allkirjastatud digitaalselt/
Heikki Salm
ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja
/allkirjastatud digitaalselt/
Sirje Selart
protokollija
3
LÄÄNE-NIGULA VALLAVALITSUS
Keskkonnaamet 29.11.2021, nr 7-1/21-208-1
[email protected]
Ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine üldplaneeringus toodud asukohtades ja
ulatuses
Lääne-Nigula Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 29 võeti vastu Lääne-Nigula valla
üldplaneering. Vastavalt planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punktile 12 on üldplaneeringu üheks
ülesandeks ranna ja kalda ehituskeeluvööndi suurendamine ja vähendamine.
Lääne-Nigula valla üldplaneeringuga kavandatud ehituskeeluvööndi vähendamised on toodud
üldplaneeringu seletuskirjas tabelis nr 5 ning üldplaneeringu kaartidel. Enamus
üldplaneeringus toodud vähendamistest on varasemate üldplaneeringutega (ka
teemaplaneeringutega) ja detailplaneeringutega vähendatud ehituskeeluvööndi kajastamine.
Kuid on ka seitse piirkonda, kus erinevatel põhjustel ei ole Keskkonnaameti varasemat
vähendamise nõusolekut.
Vastavalt looduskaitseseaduse § 40 lõigetele 3 ja 4 on ehituskeeluvööndi vähendamiseks
vajalik Keskkonnaameti nõusolek ja selleks tuleb kohalikul omavalitsusel esitada
Keskkonnaametile vastav taotlus ja vallavolikogu poolt vastuvõetud üldplaneering.
Looduskaitseseaduse § 40 lõike 1 alusel võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndit vähendada
arvestades ranna ja kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja
kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest.
Looduskaitseseaduse § 34 kohaselt on ranna ja kalda kaitse eesmärk rannal või kaldal asuvate
looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või
kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vabaliikumise ja juurdepääsu tagamine.
Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletakse üldplaneeringu seletuskirjas tabelis 5 toodud
järgmistel aladel:
1. Ala nr 1 asukohaga Rannakülas (lisatud skeem nr 1)
Taotletav vähendus tugineb hetkel kehtivale Nõva valla üldplaneeringule (kehtestatud 2011),
millega on lubatud ehitada ajaloolise asustusega alale. Tegemist on endise kalurikülaga (nn
„Käbiküla“), kus ajalooliselt on hoonestus asunud rannale lähedal. Ehituskeeluvööndi
vähendamise eesmärk on tagada kõigile maaüksustele võrdsed võimalused õuealade
laiendamiseks. Vähendamise alal ei asu kaitse- ega hoiualasid ning kaitsealuste liikide elu-
ega kasvukohti. Vastavalt üldplaneeringule koostatud KSH aruandes toodule ei ole
ehituskeeluvööndi vähendamine vastuolus ranna kaitse eesmärkidega.
2. Ala nr 3 asukohaga Rannakülas (lisatud skeem nr 3)
___________________________________________________________________________
Haapsalu mnt 6 Telefon 472 0300 Arvelduskontod
90801 TAEBLA E-post:
[email protected] EE021010602005778000 SEB Pank
Lääne-Nigula vald www.laanenigula.ee EE722200001120149659 Swedbank
Lääne maakond Registrikood 75038598 EE831700017003565658 Luminor
Vähendust taotletakse kolme hoonestatud maaüksuse osas maaüksusi läbiva 10 kV
elektriõhuliinini. Eesmärk on võimaldada olemasoleva hoonestuse laiendamist arvestades 1,5
m samakõrgusjoont, millest lähtumist on soovitatud ka Lääne maakonnaplaneeringu 2030+
lisaks olevas teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“.
Hetkel kehtiva Nõva valla üldplaneeringu järgi asub vähendatav ala väljaspool
ehituskeeluvööndit. Vähendamise alal ei asu kaitse- ega hoiualasid ning kaitsealuste liikide
elu- ega kasvukohti. Vastavalt üldplaneeringule koostatud KSH aruandes toodule ei ole
ehituskeeluvööndi vähendamine vastuolus ranna kaitse eesmärkidega.
3. Ala nr 9 asukohaga Paslepa külas / Pasklepis (lisatud skeem nr 9)
Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletakse jooneni, mis on määratud ehituskeeluvööndi
jooneks hetkel kehtivas Noarootsi valla rannaalade teemaplaneeringus (kehtestatud 2006).
Tegemist oli sel ajal ehituskeeluvööndi suurendamisega looduskaitseseaduse § 40 lõige 2
tähenduses. Rannaalade teemaplaneeringus võeti ehituskeeluvööndi määramise lähtejooneks
1,5 m samakõrgusjoon, mida soovitati ka Lääne maakonnaplaneeringu 2030+ lisaks olevas
teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Läänemaa
Keskkonnateenistus (nüüdne Keskkonnaamet) kooskõlastas rannaalade teemaplaneeringu
12.01.2006 kirjaga nr 35-12-3/2053. Täiendavalt on taotletud ehituskeeluvööndi vähendamist
ka Peedu katastriüksusel, et tagada piirkonnas võrdsed võimalused ehitamiseks Telise teest
vasakule. Ehituskeeluvööndi vähendamine ei ole vastuolus ranna kaitse eesmärkidega.
4. Ala nr 11 asukohaga Österby külas (lisatud skeem nr 11)
Alal paiknevad aktiivses kasutuses olev Österby sadam ning olemasolevad ehitised (lisaks
sadamaehitistele ka ranniku matkarada toetav puhketaristu). Alale on kehtestatud Österby
puhkeala ja sadama detailplaneering (kehtestatud 2006). Ehituskeeluvööndi vähendamise
eesmärgiks on sadamaehitiste ehitamisele lisaks võimaldada mitmekesine areng Österby
sadama territooriumil ja selle lähialal, näiteks luues täiendavad sportimis- ja
puhkamisvõimalused. Vastavalt üldplaneeringule koostatud KSH aruandes toodule ei ole
ehituskeeluvööndi vähendamine vastuolus ranna kaitse eesmärkidega.
5. Alad nr 12 ja nr 13 asukohaga Tahu külas / Skåtanäsis (lisatud skeem nr 12,13)
Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletakse jooneni, mis on määratud ehituskeeluvööndi
jooneks hetkel kehtivas Noarootsi valla rannaalade teemaplaneeringus (kehtestatud 2006).
Tegemist oli sel ajal ehituskeeluvööndi suurendamisega. Rannaalade teemaplaneeringus võeti
ehituskeeluvööndi määramise lähtejooneks 1,5 m samakõrgusjoon, mida soovitati ka Lääne
maakonnaplaneeringu 2030+ lisaks olevas teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust
suunavad keskkonnatingimused“. Läänemaa Keskkonnateenistus (nüüdne Keskkonnaamet)
kooskõlastas rannaalade teemaplaneeringu 12.01.2006 kirjaga nr 35-12-3/2053.
Alal paikneb olemasolev hoonestus, tegemist on ajalooliste talukohtadega. Ehituskeeluvööndi
vähendamise eesmärgiks on võimaldada alal hoonestuse laiendamist ning tagada järjepidevus
eelneva üldplaneeringuga. Vähendamise alal ei asu kaitse- ega hoiualasid ning kaitsealuste
liikide elu- ega kasvukohti. Vastavalt üldplaneeringule koostatud KSH aruandes toodule ei ole
ehituskeeluvööndi vähendamine vastuolus ranna kaitse eesmärkidega.
6. Ala nr 21 asukohaga Saunja külas (lisatud skeem nr 21)
Taotletav vähendus tugineb Oru valla Kirimäe poolsaare üldplaneeringule (kehtestatud 1997),
kus ehituskeeluvööndi ulatus oli ranna ja kalda kaitse seadusest tulenevalt 100 meetrit
rannajoonest. Joont on korrigeeritud 1,5 m samakõrgusjoonest lähtuvalt. Ehituskeeluvööndi
vähendamist taotletakse, et tagada järjepidevus eelneva üldplaneeringuga. Ehituskeeluvööndi
vähendamine ei ole vastuolus ranna kaitse eesmärkidega.
___________________________________________________________________________
Haapsalu mnt 6 Telefon 472 0300 Arvelduskontod
90801 TAEBLA E-post:
[email protected] EE021010602005778000 SEB Pank
Lääne-Nigula vald www.laanenigula.ee EE722200001120149659 Swedbank
Lääne maakond Registrikood 75038598 EE831700017003565658 Luminor
7. Ala nr 24 asukohaga Kasari külas (lisatud skeem nr 24)
Ettepanek on vähendada kalda ehituskeeluvööndit Kasari küla Jõekalda maaüksusel
(katastritunnus 45201:001:0479) eesmärgiga rajada Kasari jõe kaldale avalik paatide
sildumiskoht ja vajaminev taristu. Matsalu rahvuspargi ja Kasari jõe lähialade kasutuse
uuringus (2020) on tehtud ettepanek rajada alale parkla ning pääs kallasrajale.
Ehituskeeluvööndi vähendamise alal ei paikne keskkonnakaitselisi piiranguid. Vastavalt
üldplaneeringule koostatud KSH aruandes toodule ei ole ehituskeeluvööndi vähendamine
vastuolus kalda kaitse eesmärkidega.
Üldplaneering ja KSH aruanne on leitavad: https://www.laanenigula.ee/uldplaneering .
Vastavalt looduskaitseseaduse § 40 lõigetele 3 ja 4 palume Keskkonnaameti nõusolekut
Lääne-Nigula valla üldplaneeringuga ehituskeeluvööndi vähendamiseks eelpool toodud
asukohtades ja ulatuses.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Janno Randmaa
vallavanem
Lisad: ehituskeeluvööndite vähendamise alade täpsemad skeemid (7 tk)
Marika Meister 47 24354
[email protected]
___________________________________________________________________________
Haapsalu mnt 6 Telefon 472 0300 Arvelduskontod
90801 TAEBLA E-post:
[email protected] EE021010602005778000 SEB Pank
Lääne-Nigula vald www.laanenigula.ee EE722200001120149659 Swedbank
Lääne maakond Registrikood 75038598 EE831700017003565658 Luminor
LÄÄNE-NIGULA VALLAVALITSUS
Rahandusministeerium
[email protected]
Priit Isok
Elering AS
[email protected]
Enefit Green AS
[email protected]
TÜ Energiaühistu
[email protected]
Kaitseministeerium
[email protected]
Keskkonnaamet
[email protected]
Priit Kotkas
[email protected]
Maaeluministeerium
[email protected]
Põllumajandusja Toiduamet
[email protected]
Riigi Kinnisvara AS
[email protected]
Ain Talviste
Tenno Laanemets
[email protected]
Nõva osavallakogu
[email protected]
Aino Konrad
Tiiu Korpus
Eidi Maripuu
Andres Saalmaa
Keskkonnaministeerium
[email protected] Meie 08.12.2021 nr 7-1/21-213-1
Lääne-Nigula valla üldplaneeringule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele
esitatud kirjalikud arvamused/ettepanekud mida üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalik
väljapanek toimus 09.08.2021 kuni 30.09.2021.
Haapsalu mnt 6 Telefon 472 0300 Arvelduskontod:
90801 Taebla E-post
[email protected] EE021010602005778000 SEB Pank
Lääne-Nigula vald www.laanenigula.ee EE722200001120149659 Swedbank
Lääne maakond EE831700017003565658 Luminor
Reg.kood 75038598
Üldplaneeringu avaliku väljapaneku jooksul ja sellele eelneval ajal esitati 24 arvamust. Esitatud
arvamused ja valla seisukohad on saadaval valla kodulehel üldplaneeringu menetluse
alamlehel https://www.laanenigula.ee/uldplaneering.
Üldplaneeringu avalikud arutelud toimusid Taebla vallamajas 05. ja 06. novembril 2021. a.
Vastavalt planeerimisseaduse § 90 lõikele 1 esitatakse üldplaneering heakskiitmiseks
Rahandusministeeriumile.
Vastavalt planeerimisseaduse § 90 lõikele 3 üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel
valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametnik kuulab ära avalikul väljapanekul
kirjalikke arvamusi esitanud isikud, kelle arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud ja
üldplaneeringu koostamise korraldaja.
Palun andke hiljemalt 23. detsembriks 2021 teada, kas Te jääte oma arvamuste juurde või olete
mõnest vastuväitest nõus loobuma (planeerimisseadus § 88 lõige 5).
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Heikki Salm
ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja
51910519
2
06. november 2021. a. nr P – 28/2021
Austatud Janno Randmaa
Lääne-Nigula Vallavalitsus
Haapsalu mnt 6, Taebla alevik
Lääne maakond 90801
e-mail:
[email protected]
Ettepanek Lääne-Nigula valla üdplaneeringu täiendamiseks.
Esitame käesolevaga ettepaneku Lääne-Nigula valla üldplaneeringu täiendamiseks,
mille eesmärk on Palivere aleviku elanike turvalise juurdepääsu parandamine Palivere
Turismi- ja Tervisespordikeskuse rajatistele alljärgnevalt:
1. Palivere alevikus kergliiklustee 830 m pikendamine Kooli tänavalt piki Lähtru
teed kuni Pikajala tänava alguseni.
2. Pontoonsilla 34 m ehitamine Taebla jõel asuva Salvina jalakäijate silla
pikendamiseks matkarajal parandamaks Palivere elanike juurdepääsu Kalda
tänava kaudu Palivere Turismi- ja Tervisespordikeskuse rajatistele.
3. Matkaraja rajamine ja viidastamine Kalda tänavalt Pikajalamäele 437 m.
Lugupidamisega
Mati Kallemets
Sihtasutus Põhja-Läänemaa Turismi- ja
Tervisespordi Halduskeskus
Juhatuse liige
Mob 5052 565
[email protected]
Haapsalu mnt 6 Mob 5052565 Konto EE662200221027644639
Taebla alevik 90801, Lääne-Nigula vald E-post:
[email protected] Swedbank
Eesti Vabariik
Sihtasutus Põhja-Läänemaa Turismi- ja Spordiobjektide Halduskeskus
Reg nr 90008844
6. november 2021
Kergliiklustee pikendamine Pikajala tänavani
Palivere alevikus kergliiklustee pikendamine Kooli tänava algusest kuni Pikajala tänavani pikki Lähtru
teed
Mõõtkava: 1:5000 X = 6537261, Y = 494567
X = 6536020, Y = 493599
Leht 1/2 X-GIS2. Maa-amet. Kõik õigused kaitstud.
Legend:
Leht 2/2 X-GIS2. Maa-amet. Kõik õigused kaitstud.
6. november 2021
Pontoonsilla 34 m ehitamine Salvina maaüksusele
Pontoonsilla ehitamine 34 m Taebla jõel asuva Salvina jalakäijate silla pikendamiseks matkarajal
parandamaks juurdepääsu Palivere aleviku elanikele Palivere Turismi- ja Tervisespordikeskusele Kalda
tänava kaudu. Kevadise suurvee ja kopra tammide tõttu on Taebla jõe lammiala üle ujutatud
Mõõtkava: 1:300 X = 6536194, Y = 494335
X = 6536121, Y = 494277
Leht 1/2 X-GIS2. Maa-amet. Kõik õigused kaitstud.
Legend:
Leht 2/2 X-GIS2. Maa-amet. Kõik õigused kaitstud.
6. november 2021
Matkarada Kalda tänavalt Pikajalamäele
Matkarada 437 m Kalda tänavalt Palivere alevikust juurdepääsuks Palivere Turismi- ja
Tervisespordikeskuse liikumisradadele.
Mõõtkava: 1:2000 X = 6536509, Y = 494515
X = 6536012, Y = 494128
Leht 1/2 X-GIS2. Maa-amet. Kõik õigused kaitstud.
Legend:
Leht 2/2 X-GIS2. Maa-amet. Kõik õigused kaitstud.
Heikki Salm Teie 08.12.2021 nr 7-1/21-213-1
ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja
Lääne-Nigula Vallavalitsus Meie 17.12.2021 nr 6-5/21/5795-7
[email protected]
Seisukoht Lääne-Nigula valla üldplaneeringu
ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruande avalikul väljapanekul esitatud
kirjaliku arvamusega arvestamise kohta
Austatud Heikki Salm
Keskkonnaamet esitas Lääne-Nigula valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande valiku väljapaneku käigus 30.09.2021 kirjaga nr 6-5/21/5795-4 kirjaliku
arvamuse. Lääne-Nigula Vallavalitsus arvestas üldplaneeringu koostamisel Keskkonnaameti
arvamusega osaliselt. Soovisite teada, kas Keskkonnaameti jääb oma arvamuste juurde või on
nõus mõnest vastuväitest loobuma (planeerimisseadus § 88 lõige 5).
Keskkonnaamet on tutvunud Lääne-Nigula Vallavalitsuse põhjendustega1 ettepanekute ja
märkuste arvestamise ning arvestamata jätmise kohta. Keskkonnaamet nõustub nimetatud
põhjendustega ning ei tee täiendavaid märkusi Lääne-Nigula valla üldplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Manguse
juhataja
keskkonnakorralduse büroo
Kadri Tamm 5300 2210
[email protected]
1
Seisukohad on saadaval valla kodulehel üldplaneeringu menetluse alamlehel
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Heikki Salm
Lääne-Nigula Vallavalitsus
[email protected]
Teie 08.12.2021 nr 7-1/21-213-1
Meie 27.12.2021 nr 7-15/21/1690-5
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu kohta esitatud
ettepanekud
Austatud härra Salm
Lääne-Nigula Vallavolikogu võttis 28.06.2021 otsusega nr 29 vastu Lääne-Nigula valla üldplaneeringu
(edaspidi üldplaneering) ning üldplaneeringu avalik väljapanek toimus 09.08.2021 kuni 30.09.2021
vastavalt Lääne-Nigula Vallavalitsuse 13.07.2021 antud korraldusele nr 2-3/21-295.
Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 86 ja § 87 lõigete 1 kohaselt pärast keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande tulemuste lisamist üldplaneeringusse teeb kohaliku omavalitsuse volikogu
üldplaneeringu vastuvõtmise otsuse ja pärast vastuvõtmist korraldab planeeringu koostamise korraldaja
üldplaneeringu avaliku väljapaneku. PlanS § 3 lõike 4 kohaselt on keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruanne üldplaneeringu juurde kuuluv lisa.
Viidates PlanS § 90 lõikele 1 ja lõike 3 punktile 2, mille kohaselt üldplaneeringu esitamisel heakskiitmiseks
Rahandusministeeriumile esitatakse koos üldplaneeringuga avalikul väljapanekul esitatud kirjalikud
arvamused, mida planeeringu koostamisel ei arvestatud ning heakskiidu andmise otsustamisel kuulatakse
ära vastavaid arvamusi esitanud isikud ja üldplaneeringu koostamise korraldaja, palute anda hiljemalt 23.
detsembriks 2021 teada, kas Keskkonnaministeerium jääb oma arvamuste juurde või oleme mõnest
vastuväitest nõus loobuma. PlanS § 88 lõike 5 kohaselt avaliku väljapaneku käigus kirjalikult arvamust
esitanud isik võib loobuda oma arvamusest, teatades sellest üldplaneeringu koostamise korraldajale
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Keskkonnaministeerium esitas üldplaneeringu kohta ettepanekuid 13.10.2021 kirjaga nr 7-15/19/2885-14.
Teatate, et esitatud arvamused ja valla seisukohad on saadaval valla kodulehel üldplaneeringu menetluse
alamlehel https://www.laanenigula.ee/uldplaneering. Oleme tutvunud vastustega ja ainuke ettepanek, mille
kohta on märgitud, et sellega ei arvestata on meie kirjas KSH aruande peatüki 3.4.4 Jäätmemajandus ja
jääkreostusobjektid kohta tehtud ettepanek nr 5. Nõustume ettepaneku mittearvestamisega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Meelis Münt
Kantsler
Reet Pruul, 626 0731,
[email protected]
Antti Pääsukene, 626 2854,
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
Saatja: Aino Konrad <
[email protected]>
Saadetud: 20.12.2021 22:58
Adressaat: <
[email protected]>
Teema: Marimetsa looduskaitseala
Tere
Esitasin Lääne-Nigula vallavalitsusele üldplaneeringu koostamisele Ettepanekud ,
28.10.20. 7-1/20-122-1; Ettepanekud 24.05.2021 7-1/21-122-1; Ettepanekud on esitatud
erametsamaale 34201:001: 0088; mis asub Marimetsa looduskaitsealal KLO 1000215
piiranguvööndis, kehtib Looduskaitseseadus, Marimetsa looduskaitse kaitse-eeskiri ja EV
Põhiseadus.Ettepanekuid ei arvestatud.
Minu poolt esitatud Ettepanekud, on seadusega kooskõlas ja on õiged, jään eelpool
esitatud Ettepanekute juurde, ei muuda neid. Soovin Rahandusministeeriumi seisukohta,
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu koostamise kohta seisukohta, mis asub Marimetsa
looduskaitse alal erametsamaaga seotult, Ettepanekute osa on kooskõlas seadustega.
Aino Konrad 20.12.2021
Heikki Salm Teie: 08.12.2021 nr 7 1/21 213 1
Lääne-Nigula Vallavalitsus
Meie: 15.12.2021 nr 4.1-5/1436-4
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande
eelnõu kooskõlastamine
Austatud härra Salm
Maaeluministeerium esitas 13.09.2021 kirjaga nr 4.1-5/1436-1 Lääne-Nigula valla
üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu avalikul
väljapanekul oma seisukohad, märkides seejuures, et üldplaneeringu seletuskirja jaotises
3.3.1.16 „Maalise asustuse maa-ala (MA)“, jaotises 3.3.2 „Üldised põhimõtted
hajaasustuses“ ja jaotises 3.17.1 „Väärtuslike põllumajandusmaade määramine“ väärtusliku
põllumajandusmaa kohta toodud tingimused ja põhimõtted on üldises vastavuses väärtuslikku
põllumajandusmaad käsitlevas seaduse eelnõus toodud eesmärgi ja põhimõtetega.
Lääne-Nigula Vallavalitsus andis 29.10.2021 kirjaga 7-1/21-200-1 esitatud koostöötabelis
Maaeluministeeriumi esitatud seisukohtade kohta selgitused. Maaeluministeerium peab
selgitusi piisavaks ja nõustub antud seisukohtadega. Üldplaneeringu seletuskirja jaotises 3.17.1
„Väärtuslike põllumaandusmaade määramine“ on märgitud tingimus, et väärtuslikku
põllumajandusmaad käsitleva õigusakti kehtestamisel tuleb järgida sellega sätestatavaid
tingimusi ja nõudeid.
Maaeluministeerium kooskõlastab Lääne-Nigula valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiina Saron
Kantsler
Teadmiseks: Rahandusministeerium
Helve Hunti
625 6511
[email protected]
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
LÄÄNE-NIGULA VALLAVOLIKOGU
MAJANDUS- JA PLANEERIMISKOMISJON
KOOSOLEKU PROTOKOLL
Kullamaa 01.12.2021 nr 21-1
Koosoleku algus kell 16.00
Koosoleku lõpp 18.20.
Koosolekut juhatas komisjoni esimees Marek Topper.
Protokollis osavallasekretär Lilith Raudsepp.
Osa võttis 7 komisjoni liiget. Osavõtuleht lisatud.
Koosolekult puudusid: Lea Lai, Risto Roomet (eelnevalt teatanud).
Kutsutud: vallavanem Janno Randmaa, ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja Heikki Salm, AB
Artes Terrae esindaja Heiki Kalberg (Teams), arendusnõunik Maila Pardla, Martna
osavallavanema kt Kairi Seiton.
Koosolekul osales: Neeme Suur.
Marek Topper juhatas koosoleku sisse, tutvustas komisjoni koosoleku päevakorda ja küsis, kas
kellelgi on ettepanekuid päevakorra muutmiseks. Ettepanekuid päevakorra muutmiseks ei tehtud.
Einar Pärnpuu: Kas komisjoni koosolekud jäävad Kullamaal toimuma?
Marek Topper: Me võime liikuda, aga algselt prooviks siin toimetada, aga kui kellelgi on häid
ettepanekuid ja kui keegi meid mõnes osavalla territooriumil/majades vastu võtab, siis miks mitte
pidada komisjoni koosolekut valla erinevates piirkondades.
Arutusel olnud küsimused ja nende kohta tehtud otsused:
1. Lääne-Nigula valla üldplaneeringu eelnõu avalikul väljapanekul laekunud arvamuste
kohta seisukoha andmine. Ettekandjad Heikki Salm ja AB Artes Terrae esindaja Heiki Kalberg.
Heikki Salm: Avalikul koosolekul, kus arutati Lääne-Nigula valla üldplaneeringu eelnõud, tekkis
vastuolu Enefit Greeni vastusega ja ühe meie koostaja Aivo Hirmo arvamusega. Protokollid ja
materjalid on eelnevalt teile saadetud, loodan et olete nendega tutvunud. Koosolekul tuli käsitlusele
kolm varianti.
Einar Pärnpuu: Kus maal selle üldplaneeringuga ollakse?
Heikki Salm: Üldplaneering on volikogu poolt vastu võetud ja saadetud kooskõlastamisele arvamuste
andmiseks. Laekus paarkümmend erinevat ettepanekut ja kooskõlastust, kõigile nendele on tabelis
vastused välja toodud (tabel lisatud protokollile) v.a Enefit Green ja Aivo Hirmo avaldus ja arvamus.
Vastuolu on selles, et Enefit Green soovib, et tuulepargid ja alad, kus need võiksid olla, oleksid ka
üldplaneeringus kajastatud. Hetkel on eriplaneering kohtus ja eriplaneeringu menetlus on lõpetatud
volikogu poolt, tema maht on sama, mis üldplaneeringul ja vastuolusid on oluliselt enam. Neid kahte
asja kokku pannes ei oleks võimalik meil üldplaneeringuga ühele poole saada. Sellepärast on
üldplaneeringu tuuleparkide kohta üks väike rida, mis tähendab seda, et suuremad kõrgusega kuni 30
m tuulikud või üle ühe kuni 30 m tuuliku puhul on vajalik eriplaneering.
Jaanek Loorents saabus koosolekule 16.13.
Heikki Salm: Teemaks oli kolm varianti kas jätta sõnastus, mis sai volikogu poolt vastuvõetud, siis
sõnastus mida lisada juurde esialgsele variandile ja kompromiss- sõnastus, mida proovisime leida
koosolekul, mis ei õnnestunud. Tulime ettepanekutega vallavalitsusse ja vallavalitsusest ei saadud
konsensust. Seetõttu saatsin teema koos materjalidega arutlusele majandus- ja planeerimiskomisjonile.
Marek Topper: Siin on kaks peatükki- üks tuuleenergia ja teine päikeseenergia. Arutaks tuuleenergia
kohta laekunud ettepanekud läbi ja siis päikeseenergia. Kas kellelgi on ettepanekuid või küsimusi
ettekandjale?
Einar Pärnpuu: Juhin tähelepanu, et need mõlemad on põhimõtteliselt seotud. Kas teha muudatusi nii
suures hulgas? Kui muudatusi teha, siis ta on võrdväärne tuule -või päikeseenergiaga, siis kas ta peab
minema uuesti suurele ringile ja volikogule või mitte? Kui me hakkame arutama, siis siin selgub palju
põhimõttelisi erinevusi ja see on päris suur muudatus.
Marek Topper: Mõte on selles, et kuidas meie näeme seda päikese- ja tuuleenergia kajastamist
üldplaneeringus. Ja Heikki Kalberg oskab meile vastata, kas vajab täiendavalt avalikku väljapanekut
või mitte.
Heiki Kalberg: Ei ole üheselt paika pandud, kus maalt on muudatus nii suur, et peaks tegema uue
avaliku väljapaneku, see on kohaliku omavalitsuse otsustada. Lisan Heikki Salmi selgitusele veel
juurde, et Enefit Green esitas avalikul väljapanekul oma seisukohad, millele vald tegi oma
vastuseisukoha ja Enefit Green ei nõustunud valla seisukohtadega ja esitas avalikul arutelul oma
seisukoha miks ta ei nõustu. Püüdsime avalikul arutelul leida kompromissi kohta, sellest tuli ka eri
sõnastus. Kui me ei tee väga põhimõttelist muutust, siis ei ole vaja täiendavat avalikku väljapanekut.
Siiamaani oleme olnud tuule-kui päikeseparkidega selle piires. Avalikul arutelul kompromissi
leidmisel, puudutas see Aulepa tuuleparkide edasist planeerimismenetlust. Enne oli öeldud, et kuni
10% kõrgemaks võib rekonstrueerida niisama. Enefit Green soovis seda, et juhul kui nad sooviksid
rekonstrueerida rohkem kui 10% kõrgemaks, et siis see käiks läbi detailplaneeringu menetluse. Kui
tulevikus järgneb uus planeerimismenetlus, siis see on avalik protsess ja sellele tehakse KSH ja see ei
ole oluline muudatus. Kui teine pool, kohalikud elanikud, leiavad et üldplaneeringu järgi võib
rekonstrueerimisel teha tuulikud kuni 10% kõrgemaks, võimaldatakse detailplaneeringuga teha
rohkem, nad võivad öelda, et see on oluline muutus ja seda peaks uuesti avalikustama. Kui me ei ütle
üldplaneeringuga, et te saate detailplaneeringuga kindlasti rohkem kui 10% ,saate 15% kui teete
detailplaneeringu, siis see oleks sama detailplaneeringu protsessi kaalutlusotsus. Kokkuvõtteks arvan,
et kui me püüame kompromissi leida, tulla vastu ja öelda, et kui tahetakse suurendada
rekonstrueerimisel rohkem kui 10%, siis ainus võimalik menetlus selleks on planeeringumenetlus ja
selle planeeringumenetlusega otsustatakse kas see on võimalik või mitte, siis minu meelest oleks see
kirik keset küla. Ei ole esialgsest üle mindud.
Marek Topper: Kui vaadata päikeseenergia peatükki, siis siin on seda vallavalituse pakutud osa
oluliselt rohkem, kas see ei nõua täiendavat avalikustamist?
Einar Pärnpuu: Võrdlesin olemasolevat üldplaneeringu peatükki ja nüüd seda täiendatud osa
mis juurde tuleb. Lisandunud on väärtuslikud põllumaad, et kas hajaasustuses olevale väärtuslikule
põllumaale ei saa tööstuslikku päikseparki rajada?
Heiki Kalberg: Sõnastus väärtuslikud põllumajandusmaad tuli avaliku väljapaneku käigus. Jah,
väärtuslikele põllumajandusmaadele suuri päikeseparke rajada ei saa.
Einar Pärnpuu: See on ikka väga suur muudatus, oleks tootmisalad ära määranud, teinud ettepanekud,
nüüd ei ole võimalik ettepanekut ka teha.
Marek Topper: Milline on seisukoht, kui me lähtume tuuleenergiast, siin väga palju erinevusi ei teki,
aga päikeseenergia osas tekib sedavõrd erinevused eelmise ülevaatega, et kas oleks mõistlik panna
avalikustamisele?
Heiki Kalberg: Olen kahtlev, see on teie enda otsustada, siin ei ole ühte õiget lahendust. Kui Einar
ütles oma sõnastuses, et küllalt suur muutus, millest peaksid maaomanikud olema teadlikud, siis on see
volikogu otsus, ja siis tuleb teha uus avalik väljapanek.
Einar Pärnpuu: Küsimus vallavalitsuse esindajatele, kas praeguse regulatsiooni alusel, mis meil oli, ei
suudeta arendust paika panna?
Heikki Salm: Ikka suudetakse.’
2
Einar Pärnpuu: Miks me siis nii peeneks ajame? Kirjutame, et põllumassiiv peab säilitama
terviklikkuse, katastriüksustega on põllumassiiv niikuinii lõhki löödud: osa on söödis, osa haritakse,
erinevad peremehed, erinevad harimisviisid, ja siin paneme, et peab jääma ühte massiivi, ilus küll, aga
kas on mõtet piirata? Täna me ei ole seda saavutanud, et üks massiiv oleks ühtemoodi haritud või
ühtemoodi nähtav. Meil on palju piiranguid sees rohkem, aga samas eelmises üldplaneeringus on kõik
öeldud. Kui me räägime kultuuriväärtustest ja eraldi nimetame militaarobjektid. Kas militaarobjekt on
meile väga tähtis asi võrreldes kultuuriobjektiga ja kas see ei ole üks osa kultuurist? Üldplaneering ei
peaks olema nii täpselt välja toodud, pärast oleme hädas.
Janno Randmaa: Hajaasustuses (väljapool tiheasustusalasid) on tööstuslike päikeseparkide rajamine
lubatud väljaspool miljööväärtuslikke alasid, väärtuslikke maastikke, väärtuslikke põllumajandusmaid
ja väljapool määratud tootmise maa-ala, kui sellest tulenevad mõjutused (peegeldused, varjamine) ei
vähenda liiklusohutust. Erandkorras viidatud alale päikesepargi kavandamisel tuleb koostada
väärtuste säilimise analüüs. Milline sõnastus siin välistas päikesepargi rajamise väärtuslikule
põllumaale?
Einar Pärnpuu: Saan aru, et kõigile välistab. Kas ta tahab rõhuda ainult liiklusohutuse peale?
Janno Randmaa: Liiklusohutuse peale ja erandkorras viidatud alale päikesepargi kavandamisel tuleb
koostada väärtuste säilimise analüüs.
Einar Pärnpuu: Hajaasustuses on tööstuslike päikeseparkide rajamine lubatud väljaspool
miljööväärtuslikke alasid. Kas siis miljööväärtuslikule alale on kogu aeg lubatud teha?
Marek Topper: Kas me saame seda muuta, et see oleks üheselt arusaadav?
Heiki Kalberg: Ma olen nõus, et sõnastus peab olema selline, et ei ole kaksipidi mõistmist. Mina loen
sõnastusest välja selle, et välistatud on üldjuhul miljööväärtuslikud alad, väärtuslikud maastikud ja
väärtuslikud põllumajandusmaad ja erandkorras viidatud alale päikesepargi kavandamisel tuleb
koostada väärtuste säilimise analüüs.
Marek Topper: Einar kas see oleks sinu ettepanek see punkt siit välja võtta?
Einar Pärnpuu: Minu ettepanek on jätta nii nagu senini tehtavas üldplaneeringus. Kõik see lisatud
jätta tähelepanuta, sest enamus asjad on öeldud. Ma ei teeks mingeid muudatusi.
Janek Loorents: Kas seda üldse ühildada ei saa taastuvenergia all? Tänasel päeval loome
päikesepaneelidele ala, aga on aja küsimus kui väikesed tuulikud tulevad juurde. Miks käsitleda seda
erinevalt?
Neeme Suur: Kui Einar tõi välja, et kõik on üleüldse liiga piirav ja ei peaks nii täpselt kirjas olema
üldplaneeringus, siis tegelikult on see garantii omavalitsusele, juhul kui seda mingil moel ei kirjeldata,
siis minnakse lõputututesse vaidlustesse ja minnakse kohtusse. See määratlemine on oluline ja on
ainult mõned aspektid, mis on liigselt piiravad.
Marek Topper: Ma toetan Neeme mõtet ja see juurde täiendatud osa meeldib ja tegelikult saab
detailplaneeringuga igal pool edasi toimetada, kui maade peale tehakse detail. Täna vallutatakse
Kullamaa ümbrust nende päikesepaneelidega, siis minul on ettepanekud sisse tuua:
naaberkinnistu omanikul on oma maale õigus istutada kõrghaljastust- ettepanek õuealast
määrama kauguse päikesepaneelipargile, omanikuga kokkuleppel 50 m õuealast.
Toimus arutelu, mille käigus komisjoni liikmed tegid ettepanekud vallavalitsusele:
1. Väärtuslikud põllumajandusmaad – eelnõust välja võtta.
2. Liita juurde punkt- 50 m päikesepark õuealast, mis lahendatakse detailplaneeringuga
kokkuleppel õueala omanikuga (täna 4 m õuealast).
3. Tööstuslike päikeseparkide rajamine lahendatakse detailplaneeringuga, elu- või
ühiskondlikule hoonele lähemale kui 250 m, tuleb päikesepargi rajajal hankida nende
hoonete omanike nõusolekud.
Marek Topper: Tuuleenergia punkti 3.8.4.1 on vallavalitsuse ettepanek-kõrgemate tuulikute
kavandamiseks olemasolevates tuuleparkides tuleb koostada detailplaneering koos keskkonnamõju
strateegilise hindamisega. Detailplaneeringuga määratakse nii tuulikute kõrgused kui ka
asukohad parima hetkel oleva teadmise kohaselt (eeldatavasti asuvad kõrgemad tuulikud
majapidamistest ja loodusobjektidest kaugemal).
3
Kompromissettepanek on: Kõrgemate tuulikute kavandamise soovi korral olemasolevates
tuuleparkides võib kohalik omavalitsus kaalutleda, kas olemasoleva tuulepargi piires algatada
detail- või eriplaneering koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega; omavalitsusel ei ole
kohustust planeeringu algatamiseks. Detailplaneeringuga määratakse nii tuulikute kõrgused kui
ka asukohad parima hetkel oleva teadmise kohaselt (eeldatavasti asuvad kõrgemad tuulikud
majapidamistest ja loodusobjektidest kaugemal).
Minu ettepanek on toetada vallavalitsuse ettepanekut, mis on komisjoni liikmete ettepanek.
Neeme Suur: Peatükk 3.8.4 räägib, et edaspidi tuuleparke planeeritakse meil teemaplaneeringu või
eriplaneeringuga. Mainitud on nii teemaplaneering kui eriplaneering. Ja järgmine punkt 3.9 kus
räägitakse vormobjektidest, kus on mainitud ainult eriplaneering, tegelikult saab vormobjekte
määratleda ka teemaplaneeringuga. Punktis 3.9 on mõlemad nimetatud aga punkt 9 on ainult
eriplaneering nimetud. Tegelikult saab 3.9 nimetada ka nii teema- kui eriplaneering.
Marek Topper: Seda punkti ei ole meile esitatud 3.9.
Einar Pärnpuu: Protokollida, vallavalitsus arvestab, kui see on tehniline küsimus.
Marek Topper pani vallavalitsuse poolt esitatud üldplaneeringu eelnõu (Tuuleenergia osa), koos
komisjonis tehtud ettepanekutega hääletusele:
1. Eelnõus välja jätta- „Väärtuslikud põllumaad“
2. Lisada päikesepargi rajamisel kaugus: „elamu-ja ühiskondlikust hoonest päikesepargi kaugus
250 m“
3. Muuta lauset : maastikupildi liigendamiseks peab tööstuslike päikeseparkide vähim
omavaheline vahekaugus olema avamaastikul vähemalt 500 m. Kohalik omavalitsus võib
tuginedes maastikuanalüüsile ja eelhinnangule nimetatud nõuet vähendada detailplaneeringuga
vähendada 400 meetrini;
Poolt: 6
Vastu: 1
Otsustati: Kiita eelnõule tehtud ettepanekud heaks ja suunata vallavalitsusele.
Vaheaeg 5 minutit (17.37-14.42).
Maila Pardla tegi ettepaneku käsitleda päevakorrapunkte 2 ja 3 koos.
2. Volikogu otsuse eelnõu „AS-le Eesti Post vallavara tasuta kasutusse andmine“ (Omniva
pakiautomaadi paigaldamine Taeblasse) ja Volikogu otsuse eelnõu „DPD Eesti AS-ile
vallavara tasuta kasutusse andmine“ (DPD Eesti AS pakiautomaadi paigaldamine Ristile
vallale kuuluvale maale). Ettekandja Maila Pardla.
Maila Pardla: Väga sageli pöördutakse vallavalitsuse poole paikautomaatide paigaldamise osas.
Pakiautomaadi paigaldab ettevõtja ja igal ettevõtjal on omad seisukohad kuhu ta pakiautomaati
soovib paigaldada ja, et see oleks majanduslikult otstarbekas. Suvel me võtsime ühendust DPD ja
AS Eesti Postiga ja pakkusime kõikidest piirkondadest välja erinevaid pakiautomaatidele sobivaid
asukohti, nii neid kohti, mis olid valla maadel kui neid kohti, mis eramaadel. DPD ja Omnivaga
just sellepärast, et nende pakiautomaadid paiknevad õues.
Eesti Post soovib oma pakiautomaati panna valla maale, meie poolt pakutavale Taebla
bussipeatuse tagusele maa-alale. Pakume välja, et vald annab maa tasuta kasutada ja ettevõtja
kanda jäävad elektrikulud. Sinna konkreetsesse kohta tuleb elektriühendus ja videovalve.
Marek Topper: Millal on teil plaanis bussijaama elektrivalgustus ja valvekaamera rajada, kas peale
seda tuleb pakiautomaat?
Maila Pardla: Pakiautomaat tuleb kohe, kui elektriühendus valmis saab, etapiliselt.
4
Maila Pardla: Teine eelnõu puudutab Ristile pakiautomaadi paigaldamist DPD poolt. DPD valis
välja valla maal oleva Risti uue bussipeatuse.
Andrus Eilpuu: Kuidas Ristil parkimine on bussipeatuses korraldatud, eraldi parkimiskohad?
Maila Pardla: Eraldi parkimiskohti ei ole mõeldud. Bussijaama arenduse käigus tuleb eraldi
bussijaama tasku.
Marek Topper pani eelnõu „AS-le Eesti Post vallavara tasuta kasutusse andmine“ hääletusele.
Otsustati (kõik poolt): Kiita otsuse eelnõu heaks ja suunata volikogule.
Marek Topper pani eelnõu „DPD Eesti AS-ile vallavara tasuta kasutusse andmine“ hääletusele.
Otsustati (kõik poolt): Kiita otsuse eelnõu heaks ja suunata volikogule.
4. Volikogu otsuse eelnõu „Vara tasuta kasutusse andmine“ (Martna Lasteaia hoones asuvad
ruumid tasuta kasutusse MTÜ Martna Päevakeskusele).
Ettekandja Kairi Seiton.
Kairi Seiton: MTÜ Martna Päevakeskusele on oma tegevusteks antud tasuta kasutada ruumid, mis
asuvad Martna Lasteaia hoones. Leping on antud tähtajaga kuni 31.12.2021 ja MTÜ on esitanud
avalduse, et nad soovivad lepingut pikendada veel viis aastat. Kuna kehtiv leping on üle 10 aasta
vana, siis on mõistlik sõlmida pikendamise lisa asemel uus leping. Ettepanek on anda Martna
Lasteaia hoones asuvad ruumid 211 m2 tasuta kasutusse Martna Päevakeskusele.
Marek Topper pani eelnõu hääletusel.
Otsustati ( kõik poolt): Kiita otsuse eelnõu heaks ja suunata volikogule.
5. Volikogu otsuse eelnõu „Mitteeluruumi tasuta kasutusse andmise lepingu pikendamine“
(Pikendada MTÜ Spordiklubi Martnaga mitteeluruumide kasutusse andmise lepingut).
Ettekandja Kairi Seiton.
Kairi Seiton: MTÜ Martna Spordiklubile on antud kasutada kaarhalli kinnistu, leping on kehtiv
kuni 07.04.2024. MTÜ Spordiklubi Martna esitas taotluse lepingu pikendamiseks kuni
31.12.2031, kuna MTÜ-l on plaan osaleda projektitaotluse voorus, kus on vajalik vähemalt viis
aastat peale projekti lõppu kehtiv omandiõigust või õiguslikul alusel kasutamist tõendav
dokument. Ettepanek on lepingut pikendada.
Marek Topper: Kui palju seal kasutust on?
Kairi Seiton: Maadlus on korrapärane, lisaks on jõusaal, erinevad treeningud.
Janek Loorents: Kuidas hoone amortisatsiooni seisukorrast on? On soojustatud?
Kairi Seiton: Kui ehitati, siis ta soojustati.
Janno Randmaa: Minimaalne soojustus.
Marek Topper: Kuidas see olukord on lahendatud, et kaarhall on kasutusse antud spordiklubile ja
keegi kolmas ühing tahab tulla seda kasutama. Kas siis rendi maksab konkreetselt spordiklubile
või osavallale?
Kairi Seiton: Spordiklubile.
Marek Topper: Siin ongi küsimus, kas edasi rentimise õigusega või edasi rentimise õiguseta.
Kairi Seiton: Seda tuleks lepingus täpsustada.
Marek Topper: Kes kannab seal kommunaal- ja majandamiskulud?
Kairi Seiton: Spordiklubi eelarvest.
Marek Topper pani eelnõu hääletusele.
5
Otsustati (kõik poolt): Kiita otsuse eelnõu heaks ja suunata volikogule.
Einar Pärnpuu lahkus koosolekult 18.04.
6. Info ja koosolekul algatatud küsimused.
Marek Topper: Palun Heikki Salmil anda infot Enefit Greeni kirja osas.
Heikki Salm: Enefit Greeni kiri tuli hiljem pärast avalikku arutelu. Nemad on üheselt seda meelt,
et me peaksime käima täpselt nii nagu nemad meile selle tee ette annavad. Üldplaneeringuga
peaks määratlema ära need tuuleenergeetika arendamise alad, need on põhimõttelised ja suured
teemad, et neid ei saa koos käsitleda.
Marek Topper: Lääne Elust lugesin, et Enefit Green soovib, et vald maksaks kinni kohtukulud, kas
see on sellest kohtuistungist, mis oli eelmine?
Janno Randmaa: Eelmine, kus jäeti kulud poolte enda kanda ja nüüd nad on taotlenud, et kulud
kannab vald.
Neeme Suur: Täpsustan, see on seotud esimese kohtuotsusega, esimene kohtuotsus oli Enefit
Greeni kasuks. Nüanss oli see, et kohtukulud jäeti kummagi enda kanda just sellepärast, et
kohtunik nägi ja kirjeldas ka Enefit Greeni enda vigu. Kuigi otsus oli tema kasuks, kaebas Enefit
Green edasi selle määratuse osas just.
Marek Topper: Meil on siis kaks Enefit Greeniga kohut tulemas? Üks kohtukulude osas ja teine
edasikaebamise osas.
Andres Eilpuu: Ma tulen selle pakiautomaadi teema juurde tagasi. Valla poolt oli välja toodud
kohad, kus need võiksid paikneda. Kas see on avalik info? Mis kohad asulates välja toodi?
Maila Pardla tutvustas (näitas koostatud tabelit) pakiautomaatide plaanitavaid asukohti vallas.
Andres Eilpuu: Kas vallal on see info olemas piirkonniti, kes kasutab pakiautomaadi saatmise
teenust, kui palju üldse vallas on selle e-kaubandusega tegelejaid?
Maila Pardla: Nii me ei ole infot kogunud.
Info võeti teadmiseks.
Marek Topper tänas komisjoni liikmeid ja ettekandjaid koosolekul osalemise eest ja lõpetas
koosoleku .
/allkirjastatud digitaalselt/
Marek Topper
majandus- ja planeerimiskomisjoni esimees
6
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
Nr Kirja saatja Kirja sisu Valla seisukoht
1 Priit Isok, Palun eemaldada 3.19.4. Kohaliku tähtsusega kultuuripärandi objektide nimis- Arvamust arvestatakse ja nimekirjast eemaldatakse
30.06.2021 tust nr 26 Rehemaja, Maantee talu Saunja küla, kuna tingimus ...neile peab objekt nr 26. Tabeli numeratsiooni korrigeeritakse
olema tagatud avalik juurdepääs vähemalt jalgsi... ei ole meile vastuvõetav. kogu tabeli osas.
2 Priit Isok, Kuidas saab kehtestada nii tagurlikud ja passeistlikud piirangud? Pastelsed too- Arvamust ei arvestata. Esitatud tingimused on keh-
30.06.2021 nid, ruudukesega aknad, tuulekoda jne??? Katusekalle 30 kraadi on siinses arhi- tinud ka varasemates teemaplaneeringutes ja on
tekturiajaloos võõras ja imporditud siia Soome tehasemajadega. Ka klaas ja toiminud. Järjepidevust ei soovita katkestada, vara-
plastik (valmistatud naftast) on looduslikud materjalid. Tingimused uute hoo- semalt pole keegi mitmekümne aasta pikkuse aja-
nete ehitamiseks: ▪ põhihoone suurim ehitusalune pind on 120 m2 (abihoonel loo puhul pidanud neid valeks.
vähem); ▪ suurim lubatud hoone kõrgus on 8,5 m ja korruselisus 2; ▪ hoonete
põhiplaan peab olema ristkülikukujuline; ▪ põhihoonel on soovitavalt tuule-
koda; ▪ materjalidest eelistada looduslikke materjale (puit, kivi) ning viimistlu-
ses kasutada tagasihoidlikke pastelseid toone; ▪ kasutada traditsioonilisi ruutu-
dega aknaid (lubatud on puitimitatsioon); ▪katusematerjalina on soovitatud
puit, roog, kivi (lubatud pole läikiv tsinkplekkkatus ja erksad toonid); ▪ Katusena
on lubatud viilkatus kaldega 30- 45 kraadi.
3 Elering AS, Lääne-Nigula valla üldplaneeringu seletuskirjas ptk 3.8.2 Elektrivõrk on kirjas Arvamust arvestatakse osaliselt. Varasem tekst
22.09.2021 „Uute liinide ehitamisel või olemasolevate rekonstrueerimisel need viia maa- asendatakse järgnevaga "Tiheasustusega aladel ja
kaablisse või ümber asulate“. Elering AS rekonstrueerib tulevikus Lääne-Nigula nendega piirnevatel lähialadel uute liinide ehitami-
valla territooriumil paiknevad liinid nende olemasoleval trassil samal kujul ehk sel või olemasolevate rekonstrueerimisel tuleb kaa-
õhuliinidena. Kaabelliine kavas ei ole. Palun korrigeerige kõnealust punkti luda nende viimist maakaablisse". Tiheasustusala-
üldplaneeringu seletuskirjas. del on esteetilisest huvist oluline vähendada õhulii-
nide hulka. Mis asukohas täpselt ja missuguse ma-
jandusliku mõjuga muudatused on saab arutada
igal üksikjuhtumil. Nii nagu Tallinnas ja Tartus re-
konstrueeritakse õhuliine maaliinideks, nii soovi-
takse ka Lääne-Nigula vallas tiheasustusalade ruumi
korrastada. Oluline on, et seda ei soovita kõikjal
vaid tihedamates piirkondades.
1
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
4 Enefit Green, Enefit Green AS on vallale varasemalt korduvalt esitanud ettepaneku Selgituseks, et kohaliku omavalitsusena oleme vara-
27.09.2021; (i) kaardistada täiendavad tuulepargi alad, mille osas on tänaseks info olemas; semalt otsustanud, et täiendavaid tuuleparkide ala-
TO-JUH-6/210 (ii) kavandada uusi tööstusparkide asukohti koos elektriühenduse otseliini raja- sid üldplaneeringuga ei kavandata. Planeeringu läh-
mise võimalusega, et luua sümbioose taastuvenergia arendustega teseisukohtades jäeti sisse võimalus siduda üldpla-
neeringuga kov-eriplaneeringuga selgitatavad tuu-
leenergia tootmise alad - ei üldplaneeringu kooskõ-
lastamise, vastu võtmise ega avaliku väljapanaku
ajaks ei ole eriplaneering jõudnud sellisesse staa-
diumisse, et see võimaldaks kanda sisu üldplanee-
ringusse.
Ettevõtluse- ja tootmise arengualad märgiti Jaakna
ning Koluvere-Kullamaa piirkondadesse joonisel
ning nende olemus on sisustatud ptk 3.1-s.
Teeme üldplaneeringusse järgmised ettepanekud: Arvamust ei arvestata. Koostatav eriplaneering ei
1. Arvestada koostatavas üldplaneeringus aastatel 2019 – 2021 valla poolt alga- ole jõudnud oma menetluses nii kaugele, et sealt
tatud tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu kohaliku omavalitsuse saaks üldplaneeringusse ja selle mõjude hindamisse
eriplaneeringu pooleli jäänud esimese etapi tulemustega ja planeerida eripla- sisse viidatud alad.
neeringus käsitletud alad (ala nr 1, nr 2 ja nr 3) tuuleenergeetika arendusala-
dena ka üldplaneeringus.
2. Täiendada üldplaneeringut uute potentsiaalsete tuuleparkide ja tööstuspar- Arvamust ei arvestata. Olulise ruumilise ehitisena
kide aladega. käsitletavaid tuuleparkisid üldplaneeringuga ei pla-
neerita, neid on võimalik kavandada eriplaneerin-
guga. Ettevõtluse- ja tootmise arengualad märgiti
Jaakna ning Koluvere-Kullamaa piirkondadesse joo-
nisel ning nende olemus on sisustatud ptk 3.1-s.
3. Täiendada üldplaneeringu seletuskirja lk 32 punkti 3.8.4.1 Tuuleenergia: 3.1. Arvamust arvestatakse. Peatükki 3.8.4.1. lisa-
3.1. Tuuleenergia peatükk kirjeldab ainult üksikute väiketuulikute rajamise tin- takse järgnev tekst: "Olemasolevate laiendatavate
gimusi ja kahte olemasolevat tuuleparki. Tuuleparke kui olulise ruumilise mõ- tuuleparkide (st laienemine toimub väljaspoole ole-
juga objektide rajamist käsitletakse eraldi peatükis 3.9 „Olulise ruumilise mõ- masolevat tuuleparki) või uute planeeritavate tuu-
juga ehitiste asukoha valimine“. Samas, pannes peatükile nimeks laia mõiste leparkide, mis on käsitletavad olulise ruumilise mõ-
„tuuleenergia“, tuleks selles käsitleda tuuleenergialt mitte kitsalt, vaid kogu juga ehitisena, kavandamise käsitlus on esitatud ptk
pealkirjas toodud mõiste ulatuses. Kui soovitakse kajastada uute tuuleparkide 3.9-s."
arendamise küsimusi ainult peatüki 3.9 all, on vajalik lisada peatükki 3.2. Selgitame. Aulepa tuulepark on toimiv
2
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
„Tuuleenergia“ vastav viide. Kui viidet ei ole, saab tuuleenergia peatükist välja elektrijaam koos oma kaasnevate nähtustega, sh
lugeda, et tuuleenergeetikat võib vallas arendada ainult väiketuulikutena ja ai- häiringuid tekitava müraga, mis tuleneb lisaks pide-
nukesed lubatud tuulepargid on olemasolevad Aulepa ja Vanaküla. Kahe pea- vale tiiviku pöörlemisele muuhulgas ka tuuliku
tüki vahel on tekitatud vastuolu. peade pööramisest. Tehnoloogia areng on olnud aja
3.2. Peatükis sätestatakse, et olemasolevate tuulikute kõrgust (olemasolevast jooksul selline, et praegu kavandatakse maismaale
maapinnast laba tipuni) on lubatud suurendada (sh tuuliku asendamisega) kuni kordades kõrgemaid tuulikuid, kui on Aulepas. Ko-
10%. Palume selgitada, millistel energeetika arengut käsitlevatel uuringutel, halik omavalitsus võimaldab Aulepa tuulepargi re-
teaduslikel argumentidel või põhjendustel selline tuuleenergeetika kaasajasta- konstrueerimist samas suurusjärgus tuulikutega,
mist takistav üldine, mitte konkreetsetest asjaoludest lähtuv, piirang peetakse selleks ongi võimaldatud kõrguse kasvu 10%. Kui
õigeks kehtestada. soovitakse suuremat kasvu, siis selleks tuleks teha
3.3. Planeeringus on viidatud vajadusele võtta arvesse Kaitseministeeriumi re- avaliku menetlusega planeering, et kaasata kohalik
gulatsioone. Tänaseks päevaks on olukord võrreldes üldplaneeringu algatami- kogukond tuulepargi võimalikku suurendamisse.
sega oluliselt muutunud. Vabariigi Valitsus on valmistamas ette olulisi täiendusi 10% on hinnanguline seisukoht, millele annab tuge
nii seadusandluses kui kaitsepoliitikas selleks, et Eestis oleks võimalik tuu- ka ehitusseadustik. Ehitusseadustikus võimalda-
leenergeetikat suuremas mahus arendada, sealhulgas uue Läänemaa radari ra- takse lihtsamas korras juurde ehitada 33% ulatuses
jamine koos erinevate võimalike rahastamise mudelitega ja kohaliku kasu mu- ehitise mahust. Ehitise maht koosneb pikkusest,
deli väljatöötamine. Hetkel on kõik tuuleenergeetika arenguvõimalused Lääne- laiusest ja kõrgusest. Kui tuuliku puhul võimaldada
Nigula valla koostatavas üldplaneeringus välistatud ja seetõttu oluliselt piiratud igat mõõtu suurendada 1,1 korda, siis tulemuseks
valdkonna arengupotentsiaal tulevikus. Oluliste arenguvõimaluste välja too- ongi 33%. Võime täpsustada antud küsimuses ptk-ki
mata jätmine muudab kavandatava üldplaneeringu juba algstaadiumis aegu- 3.8.4.1.
nuks ja ebarelevantseks. Uue üldplaneeringu koostamisel tuleb arvestada lähi- 3.3. Selgitame. Kaitseministeerium on soovinud
tulevikus vaid tõusvat riikliku huvi taastuvenergia arendamise vastu. On kahel- kooskõlastades, et igasuguse elektrituuliku püstita-
dav, kas kliimapoliitika arendamise eest vastutavad ministeeriumid saavad mine tuleb ministeeriumiga kooskõlastada. See on
kooskõlastada dokumendi, milles olulise valdkonna arengut on põhjendamatult ka üldplaneeringu tekstis ptk 3.8.4.1. sätestatud ja
pärsitud. seda ei saa muuta. Ptk 3.9. on esitatud käsitlus seo-
ses maakonnaplaneeringu arendusalaga L1. Koos-
kõlastavad ministeeriumid on kooskõlastanud pla-
neeringu vaatamata esitatud kahtlustele.
4. Täiendada üldplaneeringu seletuskirjas lk 32 punkti 3.8.4.1 Tuuleenergia. Pa- Arvamust arvestatakse. Ptk 3.4.1. lisati järgnev lõik:
lume nimetatud lõiku lisada viide alapeatükile 3.9 „Olulise ruumilise mõjuga "Olemasolevate laiendatavate tuuleparkide (st laie-
ehitiste asukoha valimine“. nemine toimub väljaspoole olemasolevat tuule-
parki) või uute planeeritavate tuuleparkide, mis on
3
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
käsitletavad olulise ruumilise mõjuga ehitisena, ka-
vandamise käsitlus on esitatud ptk 3.9-s."
5. Jätta välja kitsendus, et olemasolevate tuulikute kõrgust (olemasolevast Arvamust arvestatakse. Ptk 3.8.4.1. esimest lõiku
maapinnast laba tipuni) on lubatud suurendada (sh tuuliku asendamisega) kuni täiendatakse järgnevalt: "Kõrgemate tuulikute ka-
10%. Täiendada üldplaneeringut nii, et olemasolevate tuulikute ja tuuleparkide vandamiseks olemasolevates tuuleparkides tuleb
muutmine toimub läbi detailplaneeringu. koostada detailplaneering koos keskkonnamõju
strateegilise hindamisega. Detailplaneeringuga
määratakse nii tuulikute kõrgused kui ka asukohad
parima hetkel oleva teadmise kohaselt (eeldata-
vasti asuvad kõrgemad tuulikud majapidamistest ja
loodusobjektidest kaugemal)."
6. Näha ette üldplaneeringus tuuleenergia tootmiseks vajalikud maa-alad, nagu Arvamust ei arvestata. Kooskõlastamiseks esitatud
need olid kajastatud dokumendis, mis esitati Majandus- ja Kommunikatsiooni- planeeringulahenduses ei olnud tuuleenergeetika
ministeeriumile kooskõlastamiseks. Vastasel juhul palume kirjalikult selgitust, tootmiseks vajalikke alasid. Kooskõlastamiseks esi-
millisel moel teema üldplaneeringus käsitletakse. tatud lahendis oli sätestatud, et uute tuuleparkide
kavandamiseks on vajalik eriplaneering. Üldplanee-
ringus käsitletaksegi teemat selliselt, nagu see oli
esitatud avalikul väljapanekul.
Kohaliku omavalitsusena oleme varasemalt otsusta-
nud, et täiendavaid tuuleparkide alasid üldplanee-
ringuga ei kavandata. Planeeringu lähteseisukohta-
des jäeti sisse võimalus siduda üldplaneeringuga
kov-eriplaneeringuga selgitatavad tuuleenergia
tootmise alad - ei üldplaneeringu kooskõlastamise,
vastu võtmise ega avaliku väljapanaku ajaks ei ole
eriplaneering jõudnud sellisesse staadiumisse, et
see võimaldaks kanda sisu üldplaneeringusse.
7. Täpsustada lk 36 punkti 3.9 Olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha vali- Arvamust arvestatakse. Ptk 3.9. esimese lõigu vii-
mine. Täpsustada peatükis kasutatavat mõistet „eriplaneering“, kuna eripla- mane lause muudetakse järgnevaks: "Võimaliku
neeringuks liigitatakse seaduses nii riiklikud eriplaneeringud kui ka kohaliku olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamise vajaduse
omavalitsuse eriplaneeringud. Palume täpsustada, kumba planeeringuliiki teks- korral lahendatakse kõik sellega seonduv läbi koha-
tis mõeldakse. liku omavalitsuse eriplaneeringu, kui kohalik
4
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
omavalitsus peab vajalikuks eriplaneeringut alga-
tada, või riigi eriplaneeringuga."
8. Lisada punkti 3.8.4.1 viide tuuleenergeetika arendamisele vastavalt peatükis Arvamust arvestatakse. Ptk 3.4.1. lisati järgnev lõik:
3.9 sätestatule, et välistada võimalust, nagu oleks vallas tuuleenergeetika vald- "Olemasolevate laiendatavate tuuleparkide (st laie-
konnas lubatud ainult väiketuulikute arendamine. nemine toimub väljaspoole olemasolevat tuule-
parki) või uute planeeritavate tuuleparkide, mis on
käsitletavad olulise ruumilise mõjuga ehitisena, ka-
vandamise käsitlus on esitatud ptk 3.9-s."
9. Näha üldplaneeringus ette, et Aulepa ja Vanaküla tuuleparkide muutmine Arvamust arvestatakse osaliselt. Peatükki täienda-
toimub läbi detailplaneeringu. Näha ette Aulepa ja Vanaküla tuuleparkide takse selliselt, et kui olemasolevas Aulepa ja Vana-
laiendatud detailplaneeringute alad vastavalt nelja maakonna tuuleenergeetika küla tuulepargis soovitakse teha enam kui 10% suu-
teemaplaneeringus välja toodule: täiendavat tähelepanu vajavad alad (kollane remaid tuulikud, siis on vajalik detailplaneering ja
ja oranž), vastavalt joonisele 1. KSH. Detailplaneeringuga määratakse nii tuulikute
kõrgused kui ka asukohad parima hetkel oleva tead-
mise kohaselt (eeldatavasti asuvad kõrgemad tuuli-
kud majapidamistest ja loodusobjektidest kauge-
mal). Olemasolevate tuuleparkide laiendamine ei
ole üldplaneeringuga võimalik, kui selleks on vaja-
dus, siis tehakse seda eriplaneeringuga. Vt ka vastu-
seid kirja punktidele 4. ja 5.
5 TÜ Energia- Pöördume teie poole seoses valla üldplaneeringu koostamisega, millel on väga Saadetud kiri on tüüpkiri, mis saadeti kõigile Eesti
ühistu, oluline roll lähiperioodi taastuvenergia elektrijaamade rajamisel. Taastuvener- omavalitsustele, sellel kirjal puudub otsene seos
06.07.2021 gia arendamine on oluline avalik huvi ning leiame, et kogukondadel peaks konkreetse üldplaneeringuga - puuduvad konkreet-
olema siinjuures lai võimalus kaasa rääkida, kuhu ja kuidas taastuvenergiat ka- sed arvamused. Energeetika valdkonda on üldpla-
sutusele võetakse. TÜ Energiaühistu tegutseb eesmärgiga soodustada kogukon- neeringu koostamisel varasemalt põhjalikult käsitle-
dadel ise taastuvelektri tootmist ning koondab tänaseks ligi 70 erinevat inimest tud. Avalikul väljapanekul tulnud arvamuste (nii
erinevatest piirkondadest üle kogu Eesti. Seetõttu palume teil meid kaasata käesolev kui teise isiku arvamus) alusel on taastuve-
üldplaneeringu koostamise protsessi kui huvitatud osapool. nergeetika peatükki täiendatud nii päikese- kui tuu-
Leiame, et kohalike omavalitsuste üldplaneeringutes tuleb kindlasti kajastada leenergia osas - palun tutvuda täiendatud peatükiga
nii tuule- kui päikeseparkide rajamist ning saadame teile omapoolsed ettepane- 3.8.4. Kui arvamuse esitajal on täiendavat
kud:
5
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
1. Tuuleparkide rajamine konkreetset arvamust, palun see esitada arutelul.
Tuuleparkide rajamisega kaasnev keskkonnamõju pole kaugeltki nii suur kui Eelnevast lähtuvalt loeme arvamuse arvestatuks.
fossiilsetel või tuumakütusel põhinevate elektrijaamade oma, kuid sellegipoo-
lest kaasneb tuulikutega erinevaid mõjusid, peamiselt maastiku muutus. Kogu-
konna aktsepteering sellistele infrastruktuuri objektidele on suurem kui neil on
võimalik kaasa rääkida, kuhu tuulepargid tulevad, ning kogukonnana neist ka
reaalselt kasu saada. Kogukondliku energiatootmise toetamiseks on oluline, et
üldplaneeringutesse jääks sisse piisav paindlikkus täpsemate uuringutega mää-
rata elektrituulikute asukohad tulevikus. Seetõttu soovitame, et üldplaneeringu
tasemel ei pandaks pikaks ajaks esialgse analüüsi põhjal paika liiga täpselt ala-
sid, kuhu ei tohiks elektrituulikuid rajada. Tuulikute – ja salvestustehnoloogiate
areng ning kohaliku kasu arvestamise meetodite ja kogukonnaenergeetika vor-
mide areng võimaldab tulevikus tuuleenergia tootmiseks kasutada ka selleks
praegu mittesobivaid alasid.
Nagu eelpool mainitud kaasneb tuuleparkide tulekuga meid ümbritseva ruumi
muutus. Tuuleparkide visuaalset aspekti ei saa aga kirjeldada ega väärtustada
maastikuväliselt. Seepärast soovitame üldplaneeringu faasis kaardistada ja kir-
jeldada maastikud teie vallas, et siis tuulepargi arendusfaasis saaks visuaalset
mõju korrektselt hinnata.
2. Päikeseparkide rajamine
Möödunud aastal suurenes märkimisväärselt päikeseparkide rajamine nii oma
tarbeks kui ka eesmärgiga toota päikeseelektrit üldisesse võrku. See on väga
tervitatav ning suurendab muuhulgas ka regionaalset arengut, pakkudes koha-
peal töökohti ja täiendavat sissetulekut ettevõtetele ja majapidamistele. Soo-
dustamaks kogukondlike päikeseparkide teket peame oluliseks, et seadused ja
planeeringud nende rajamist liigselt kitsendama ei hakkaks. Näiteks võiks päi-
keseparkide rajamine olla lubatud ka väljapool üldplaneeringus määratud toot-
mise maa-ala projekteerimistingimuste alusel kui on täidetud teatud tingimu-
sed. Kuigi igas vallas tuleb kohandada vastavalt asukohale ja kogukonnale sobi-
vad tingimused, siis hea näitena toome välja vastava peatüki sõnastuse Vinni
valla üldplaneeringust:
Punkt 7.4.3 Päikeseparkide rajamine Tööstuslikku päikeseparki (enam kui ka-
hekordne kinnistu enda tarbeks olev vajadus) tohib tiheasustusalal rajada
6
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
ainult tootmismaale ja hoonete katustele, fassaadidele ning parklatesse (kui
see ei riku hoone välisilmet ning sobitub ümbritseva ehitatud keskkonnaga).
Hajaasustuses (väljapool tiheasustusalasid) on tööstuslike päikeseparkide raja-
mine lubatud ka väljapool üldplaneeringus määratud tootmise maa-ala (ptk
4.1.12) projekteerimistingimuste alusel, kui:
▪ päikesepark vastab kehtivatele normdokumentidele (sh elektripaigaldise stan-
dard);
▪ päikesepargist tulenevad mõjutused (peegeldused, varjamine) ei vähenda liik-
lusohutust teedele;
▪ säilib väärtusliku põllumajandusmaa terviklikkus ja mullaviljakus (väärtuslikul
põllumajandusmaal ei muudeta katastriüksuse sihtotstarvet tootmismaaks, et
oleks tagatud maaüksuse kasutamine põllumajandusmaana peale päikesepa-
neelide eemaldamist);
▪ päikesepark ei vähenda väärtusliku maastiku väärtust, sobivuse otsustab val-
lavalitsus kaasates maastikuarhitektuuri ja miljööalaste teadmistega spetsia-
listi.
Mikrotootmiseks, st ühe majapidamise tarbeks (kuni kahekordne kinnistu enda
tarbeks olev vajadus) päikesepaneelide paigutamine on lubatud väljaspool
õueala, kui paneelide paigutus maastikul ei too kaasa negatiivset visuaalset
mõju. Vajadusel võib kohalik omavalitsus anda ehitusloa tähtajaliselt, võttes ar-
vesse päikesepaneelide eeldatavat eluiga. Päikesepargi rajamisel või päikesepa-
neelide paigutamisel peab tegevuse tegija arvestama, et naaberkinnistu omani-
kul on oma maale õigus ehitada hooneid ja istutada kõrghaljastust ning naaber-
kinnistu omanikul ei ole kohustust hüvitada võimaliku tekkiva varjuga seondu-
vat, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Miljööväärtuslikel aladel/hoonetel on luba-
tud sellised lahendused, kus päikeseenergia tootmise vahend sobitub kokku
hoone arhitektuuriga, sobivuse otsustab vallavalitsus kaasates arhitektuuri ja
miljööalaste teadmistega spetsialisti.
Loodame, et eelpooltoodud ettepanekud täiendavad üldplaneeringuid viisil,
mis lubab sujuvalt ja kogukondasid kaasavalt kasutusele võtta kiirelt arenevaid
taastuvenergia tehnoloogiaid ja kogukonnaenergeetika vorme.
7
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
6 Kaitseministee- 1. Palume korrigeerida ja täiendada üldplaneeringu seletuskirja peatükki 3.21. 1.1. Arvamust arvestatakse, tekst korrigeeritakse.
rium, „Riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus 1.2. Arvamust arvestataks osaliselt. Tekst korrigee-
23.09.2021 nr määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine“ järgmiselt. ritakse järgnevalt: "Osmussaare küla Saare maaük-
12-3/21/1049 1. 1 Palume korrigeerida teksti sissejuhatavat lausel ning sõnastada see: „Pla- sus (52001:001:0988) ja sellega piirnev riigikaitse
neeringus on esitatud järgmised piiranguvööndiga riigikaitseliste ehitiste maa- maa-ala vastavalt põhijoonisele". Ptk 3.3.1.9. ja Ta-
alad“. bel 1 kohaselt on antud seletus, mis võimaldab riigi-
Praegu kasutatud mõiste „riigikaitsealane ehitis“ ei tulene õigusaktidest ning kaitsega seonduvat riigikaitse maa-alale ehitada.
võib olla seetõttu eksitav. Seaduste tsiteerimist üldplaneeringus ei soovita,
1. 2 Palume täiendada Osmussaarel asuva riigikaitselise otstarbega maa-ala seetõttu ei lisata ka väljavõtteid seadusest - need
kohta märgitut vastavalt Kaitseministeeriumi 19.04.2021 kirjale nr 12- kehtivad sõltumata sellest, kas need on üldplanee-
3/21/1049. ringus esitatud või mitte.
Praegu on seletuskirjas märgitud riigikaitselise ehitise maana Osmussaarel asuv
Saare maaüksus (katastriüksus 52001:001:0988). Kaitseministeerium palus
üldplaneeringus kavandada riigikaitsemaa juhtotstarve nimetatud katastriük-
sust ümbritsevale suuremale maa-alale ning esitas vastava kaardikihi.
Üldplaneeringu põhjjooniselt (joonis 1/18) nähtub, et Kaitseministeeriumi ette-
panekuga on arvestatud ja soovitud maa-ala on joonisel riigikaitse maa-ala lep-
pemärgiga tähistatud.
Palume sama maa-ala kajastada ka seletuskirjas ning sõnastada maa-alade loe-
telu viimane punkt järgmiselt: „Osmussaare küla, Saare maaüksus ( katastriük-
sus 52001:001:0988) ja sellega piirnev riigikaitse maa-ala vastavalt põhijooni-
sele. Maa-alale on lubatud püstitada riigikaitselisi ehitisi. Ranna ja kalda ehitus-
keeluvööndisse ehitamise korral ei kohaldu neile ehitistele ehituskeeld loodus-
kaitseseaduse § 38 lõike 5 punkti 6 alusel. Piiranguvöönd kehtestatakse ehiti-
sele ehitusseadustiku § 120 lõigetes 2 ja 4 sätestatud alustel ja korras.“
8
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
2. Kaitseministeerium juhtis 19.04.2021 kirjas nr 12-3/21/1049 tähelepanu KSH aruannet on varasemalt esitatud kirja alusel
üldplaneeringu seletuskirja ja KSH aruande vastuolule Lääne maakonnaplanee- korrigeeritud. Tuuleenergia arendusala L1 on käsit-
ringu teemaplaneeringus „Tuuleenergeetika“ kavandatud elektrituulikute aren- letud KSH aruandes ulatuses, mis toetab täienda-
dusala L1 käsitlemise osas. Avalikul väljapanekul olevatest üldplaneeringu do- valt selle MP-st välja võtmist:
kumentidest nähtub nüüd, et üldplaneeringus elektrituulikute arendusala ei Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus Tuu-
planeerita ning üldplaneeringuga tehakse ettepanek nimetatud arendusala ka leenergeetika on esitatud võimalik tuuleenergia
maakonnaplaneeringust välja jätta. arendusala L1, mis paikneb Nõva osavalla territoo-
Arvestades eeltoodut palume veelkord üle vaadata ja korrigeerida KSH aruande riumil. Teemaplaneeringust lähtub, et olulisi loodus-
teksti, kuna mõnedes tekstiosades leidub jätkuvalt eksitavat teavet, nagu oleks kaitselisi piiranguid alale ei esine, küll aga paikneb
maakonnaplaneeringus kavandatud elektrituulikute arendusala üldplaneerin- must-toonetkure püsielupaik alale lähemal kui 5 km
gusse kantud (näiteks lk 79, 82, 85). ning tedre elupaik 10 m kaugusel arendusala piirist.
/--/ Eelnevast lähtuvalt leiab KSH koostaja, et vas-
tav tuuleenergia arendusala on looduskaitselistest
aspektidest ebasobiv ning teeb ettepaneku muuta
maakonnaplaneeringut võttes sellest välja kavan-
datud elektrituulikute arendusala L1.
7 Keskkon- Keskkonnaamet on tutvunud avalikustatud Lääne Nigula valla üldplaneeringu
naamet, (edaspidi ÜP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande
30.09.2021 nr eelnõuga. Keskkonnaamet teeb järgenvad märkused ja ettepanekud.
6 5/21/5795 4 1. Üldised teemad 1. Arvamust ei arvestata. Tegemist on EELISest tu-
1. KSH aruande joonise 3.12. tingmärk „kaitseala objektina“ on arusaamatu. Pa- leva andmekihiga, kus teatud juhtudel on kaitseala
lume tingmärk legendist eemaldada kui pole asjakohane. esitatud punktobjektina. KSH aruannet ei korrigee-
2. Soovitame KSH aruandes Tabel 3.9 ja 3.10 kokku viia ja tuua vaid määrusega rita.
kinnitatud (tabel 3.10) ja keskkonnaregistris olevad kaitstavad looduse üksikob- 2. Arvamust ei arvestata. Lähtuvalt asjaolust, et KSH
jektid. aruandes on kehtiv andmestik kättesaadav ning te-
3. KSH aruande tabel 3.8. pealkirja kohaselt, on tabelis esitatud valla halduster- gemis on informatiivse ja mitte kehtestatava infoga,
ritooriumil paiknevad kaitse- ja hoiualad. Mitmed nimetatud aladest on osali- mille kehtivuse seis on tabelite pealdises fikseeritud
selt või valdavas osas naabervallas. Nii on tabelis toodud ala kogupindala valla ning andmed keskkonnaregistris võivad aja jooksul
piires oleva kaitsealuse maa-ala osas eksitav. Ka on eksitav praegune sõnastus veel muutuda, siis täiendavat tabelite ühendamist
(pt 3.2.5, lk 56), et valla haldusterritooriumile jääb 5 looduskaitseala ja 4 pro- KSH aruandes ei teostata, kuna sellest ei sõltu KSH
jekteeritavat looduskaitseala (sarnaselt ka hoiualade kohta) ning ei tule välja, sisu, ega järeldused või üldplaneeringu põhilahen-
mis on uued kaitstavad alad ja mille osas on kavas piiride ja/või kaitsekorra dus.
muutmine. Keskkonnaamet teeb ettepaneku sõnastust täpsustada. 3. Arvamust arvestatakse. KSH aruandes
9
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
4. KSH aruandes lk 143 viite nr 56 link ei tööta. korrigeeritakse üheselt mõistetavuse eesmärgil sõ-
5. KSH aruandes lk 72 on üldiste leevendavate meetmetena nimetatud: „Dir- nastust järgnevalt:
hami sadama laienduse ehitustegevuse käigus on vaja arvestada põldtsiitsitaja - Lääne-Nigula valla haldusterritooriumile jääb osa-
võimaliku pesitsusajaga ning rakendada sellega seoses piiranguid ehituse ajale. liselt või täielikult /--/.
Mürarikkaid ehitustegevusi vältida mai keskpaigast juuli lõpuni.“ Keskkon- - Tabel 3.8. Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil
naameti hinnangul ei ole suuremaks ja olulisemaks ohuks müra vaid reaalne osaliselt või täielikult paiknevad kaitse- ja hoiualad
pesade ja poegade hävimine tööde käigus. Põldtsiitsitaja teeb pesa maapinnale (Allikas: Keskkonnaregister, 2020. Seisuga
põõsaste või rohu varju. 30.11.2020).;
6. KSH aruandes lk 78 on kirjutatud: „Isendid, mille elupaiku kaitstakse, on saar- 4. Arvamust arvestatakse. Link korrigeeritakse.
mas….“. Keskkonnaamet soovitab kasutada mõistet „liigid“ ja isendi kohta kir- 5. Arvamust arvestatakse. KSH aruandes on selgita-
jutada „kes“ (mitte „mis“). Sama kordub tabelis. tud põldtsiitsitaja elutegevust ning esitatud vajadus
piirata ehitustegevust pesitsusajal. Seejuures ei ole
sadama-ala põldtsiitsitaja jaoks ideaalseks elupai-
gaks, kuid on alternatiiviks intensiivse põllumajan-
duse käigus hävinud elupaikadele. Põldtsiitsitajale
sobivaimad elupaigad on seega valdavalt planeeri-
tud tegevuse lääneosa naabruses. DP ala hõlmab
olemasolevaid tootmismaa ja ärimaa sihtotstarbega
alasid, kus peal paiknevad olemasolev hoonestus ja
liikumisteed ning kus toimub aktiivne sadamaala te-
gevus. Selle tõttu ei ole ette näha ehitustegevuse
tõttu reaalset pesade hävitamist. KSH aruannet
täiendatakse viitega, et ehitustööde käigus ei tohi
väljuda lääne osas ehitusmasinatega
52001:001:2860 kinnistu piirest. Sama lisatakse ka
planeeringu seletuskirja ptk 4.
6. Arvestatakse. Mõistet "liigid" või "isendid" kasu-
tatakse KSH aruandes ka taimeliikide käsitlemiseks,
millede puhul on sobilik kasutada ka "mis", eelne-
vast lähtuvalt KSH aruannet ei korrigeerita.
KSH aruannet korrigeeritakse järgnevalt: "Isendid,
mille elupaiku.." asendatakse "Liigid, mille elu-
paiku..".
10
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
2. Teed ja juurdepääsud 1. Arvamust ei arvesta. Tegu on Kasari jõe uuringu
1. Palume kaardimaterjali kaardikihilt YP_transp_tee_parkimine eemaldada kohase asukohaga. Liikumispiirangu info on võima-
punkt nr 25. „Kiisaoja“. Parkimise korraldamine Kiisaojal (Mäeotsa tee lõpus) ei lik välja tuua parkimisala juures infotahvlil. Parki-
ole otstarbekas ega vajalik. Maahooldaja jaoks on juurdepääs hooldatavale miskorralduse lahendamine tagab positiivse mõju
alale piisav ning parkimise tagamine külastajatele pole vajalik, sest seal ei ole luha kaitsele. Parkimise korraldamisega suunatakse
ettenähtud kevadist kalapüügivõimalust ning kehtiva ja uue kaitse-eeskirja eel- ala kasutavad kalurid parkima konkreetsele alale ja
nõu järgi on liikumispiirang ränd- ja haudelindude ning luhakoosluse kaitseks. välditakse luhaalal kaootilist liikumist, mis vähen-
2. Nõva looduskaitseala Rooslepa sihtkaitsevööndisse on kavandatud kaks ko- dab koormust luhaaladele ja omab seeläbi positiiv-
halikku teed Rooslepa (Rooslepa rannatee) ja Elbiku (Roosta tee) külast randa. set mõju.
Tegemist on tupikteedega. Nõva looduskaitseala kaitsekorralduskava 2018– 2. Arvamust ei arvesta. Liikluskorraldust üldplanee-
2027 kohaselt on kavandatud neile teedele mootorsõidukitega liiklemist keelav ringuga ei lahendata. Täpsed korralduslikud lahen-
märk (lisatahvlil erand kaluritele) metsas paralleelselt rannaga kulgeva põhja- dused leitakse edasise (üldplaneeringust sõltumatu)
lõunasuunalise pinnasrajaga ristumiskohale, kuhu näib olevat (ÜP kaardimõõtu koostöö käigus.
arvestades) kavandatud ka kohaliku tee lõpp-punkt. Keskkonnaamet teeb ette-
paneku märkida kaardil, et rannani pääs ei ole võimalik ega lubatud.
3. Hara lahe ja Haapsalu Tagalahe ühenduskanal 1. Arvamust arvestatakse. Seletuskirja ptk 3.8.9.
1. KSH aruande lk 42 kohaselt: „KSHga ei teostata kanali rajamise keskkonna- muudeti järgnevaks: "Üldplaneeringu kaartidel on
mõjude hindamist, kuivõrd lähtuvalt Skepast & Puhkim OÜ (2019) tööst on va- näidatud Vööla ja Sutlepa merd ühendavad kanalid,
jalik läbi viia veel täiendavaid uuringuid ja vajadusel koostada kanali rajamiseks mille eesmärk on läbi veevahetuse suurendamise
keskkonnamõju hindamine“. Keskkonnaameti hinnangul tuleb ka ÜP ptks-s parandada veekogude ökoloogilist seisundit. Edasi-
3.8.9. selgitada keskkonnamõju hindamise vajadust. sed tegevused pannakse paika ehitusprojektiga,
2. Keskkonnaamet soovitab lisada KSH aruandesse ka teised Vööla mere kesk- millele tuleb koostata keskkonnamõju hindamine."
konnaseisundi uurimistööde ja nende tulemused („Lääne maakonna ranniku- 2. Arvamust ei arvestata. Skepast & Puhkimi töö on
lõugaste uuringud. Lõpparuanne“, EMÜ, 2011; „Täiendavad uuringud Vööla 2019. aastast, see peaks juba olema arvesse võtnud
mere tervendamiseks“, EMÜ, 2014;). Lääne maakonna rannikulõugaste uurin- varasemaid uuringuid ja ÜP kontekstis on oluline
gud lõpparuande järgi: „Vööla mere ökoseisundi parandamine, sellega veeliste viidata viimase uuringu järeldustele. KSH aruandes
elupaikade säilimise pikendamine saab olla vaid ajutine. Rahaliste ressursside, tuuakse muude varasemate uuringute nimekiri,
teadmiste, inimjõu ja oskuste olemasolul on seda võimalik teha“. kuid ei käsitleta põhjalikumalt nende järeldusi.
11
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
4. Haapsalu linna ja Noarootsi vaheline sild Selgitame. Üldplaneeringusse on oluliselt muude-
Keskkonnaameti hinnangul ei välista KSH aruande lk 105 viimas enanimetatud tava ühendusena kantud Haapsalu-Noarootsi silla
leevendav meede („Perspektiivse ühendustee...) emaputke ümberasustamine eskiislahenduses esitatud trass. Trassiga seonduvale
ebasoodsat mõju. Liigi soodsa seisundi tagab just elupaiga piisav suurus ja sood maa-alale üldplaneeringuga täiendavaid kitsendusi
ne sei sund. Isendeid ei saa väiksele elupaigalaigule kokku koguda ja loota, et seatud ei ole.
tal seal sa ma hästi läheb kui enne seda suurel alal. Peamine probleem kait- Planeeringus kajastatud trassikoridori laius on 350
sealuste liikide jaoks on elupaikade pindala vähenemine ja killustumine ning lõ- m, mille sees valitakse sobivaim tee asukoht - st so-
puks isolatsiooni jäämine. Kui rannaniidu pindala vähendada ja seda killustada, biva kasvukoha vähenemine ei toimu kogu kaardile
siis selle väärtus väheneb ja sell est teed läbi ehitades tekivad servaefektist tin- määratud trassikoridori ulatuses. Skepast & Puhkim
gitud mõjud (tee servas on erinev pinnas ja seal hakkavad levima kohalikule OÜ poolt 2017. a koostatud Noarootsi silla tehnilise
kooslusele ebatüüpilised liigid ja tõenäoliselt ka võõrliigid). teostatavuse analüüsi alusel on rajatava silla laius
Keskkonnaameti hinnangul ei ole isendite ümberasustamine tõhus abi nõu . Pi- 14,3 m. Kui arvestada teetammi, mis sillale viib laie-
gem tasuks kaaluda võimalusi planeerida teetrassi nii, et see läbiks elupaiku mana, siis reaalne vajalik trassikoridor on hinnangu-
võimalikult lühikesel lõigul. Teine võimalus on kompenseerivalt taastada liigi liselt 30-40 m lai. Kui Väinamere loodusala piires
elupaika lähipiirkonnas ja tagada selle soodus seisund ka tulevikus. emaputke kasvualal paigutada tee postidele (ehk
teetamm jääb väljapoole loodusala), siis on 30-40 m
asemel vajalik sama laius, mis sillal, ehk 14,3 m. Ar-
vestades asjaolu, kus emaputke kasvukoht hõlmab
EELISe andmetel kogu Noarootsi poolset potent-
siaalset silla rajamiskohta. Kasvukoha pindala on
EELIS andmetel 93,35 hektarit, ei näe KSH koostaja,
et sellisel viisil ümberasustamisega kaasneks olu-
kord, kus isendid viiakse väiksele elupaigalaigule
ning kaasneks oluline kasvukoha vähenemine.
Täpsemas planeerimisetapis (tõenäoliselt eripla-
neering), mil on teada silla täpsemad parameetrid
ja asukoht, tuleb läbi viia liigiinventuur ja keskkon-
namõju strateegiline hindamine. Liigiinventuuri tu-
lemusena kaardistatakse tegevuse poolt ohustatud
isendid, mille säilimiseks tuleb läbi viia ümberasus-
tamine. Võimalik on emaputke levikualal kasutada
teetammi asemel maantee tugipostidele rajamist.
Ümberasustamise vajadus võib kaasneda sellisel
12
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
juhul vundamendipostide ehitustööde teostamise
alal, mitte kogu trassikoridori ulatuses. Kuna täpne
trassi paigutus ja tehniline lahendus ei ole üldpla-
neeringu koostamise hetkel selge, siis tuleb ühen-
dustee rajamiseks läbiviidava eriplaneeringu raa-
mes koostada täiendav Natura asjakohane hinda-
mine.
Üldplaneeringuga ei ole võimalik määrata trassi
asukohta täpsemalt - tegemist on mitut omavalit-
sust ja omavalitsuste piiride välist ala mõjutava ob-
jektiga ning selleks tuleb koostada riigi eriplanee-
ring ja mõjude hindamine millega määratakse sobiv
silla asukoht. Üldplaneering seab piirangud võimali-
kuks ehitustegevuseks koridori piires ja juhib tähe-
lepanu, et praegu puudub teehoiukavas viidatud
objekt.
13
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
5. Ehituskeeluvööndi vähendamine 1. Dirhami sadama-alal on ehituskeeluvöönd vara-
1. Soovitame juba ÜP-s selgitada, miks on vajalik ehituskeeluvööndi vähenda- sema ÜPga vähendatud ning keskkonnaministee-
mine ja erandi tegemine kehtivale normatiivile ning miks ei ole võimalik kavan- riumi 12.03.2003 nr 16-6/937 kinnitatud. Ehituskee-
dada tegevust väljaspool ehituskeeluvööndit. Ehituskeeluvööndi vähendamise luvööndi vähenduse eesmärgiks on sadamaala
vajadust ei ole asjakohane põhjendada ehituskeeluvööndi määramise metoo- laiendamine ja mitmekesise arengu võimaldamine.
dika muutumisega (KSH aruanne lk 33, Dirhami küla), sest praegu kehtiv ehitus- Looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 2 kohaselt ei laiene
keeluvööndi ulatust määrav looduskaitseseadus (LKS) kehtib alates 2004 (LKS § ehituskeeluvöönd kehtestatud detailplaneeringuga
35 lg 3 prim). või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sada-
2. ÜP p 3.14. tabeli 5 punkt 30. nähakse ette Riguldi külas Urva kinnistul maehitisele ja veeliiklusrajatisele. Sadama arenda-
(52001:001:3100) pukktuulikut meenutava ehitise püstitamine, mis võib kanda misel soovitakse, et sadama alal saaks toimida nii
ka suvemaja funktsiooni. Ala on Nõva-Osmussaare hoiualal ning ühtlasi Nõva- otseselt veeliiklusega seonduvad tegevused, kui ka
Osmussaare loodus- ja linnualal. Mõju hindamisel (KSH Tabel 3.14; lk 84) on seda toetavad tegevused nagu merepääste, maju-
lähtutud asjaolust „on säilinud nn vundamendikivid ja alumine osa tuuliku ema- tus, söögikoht, muuseum vms. Et vältida võimalikke
puust, siis selle mahu taastamine negatiivset keskkonnamõju kaasa ei too ning hilisemaid vastuolusid looduskaitseseaduse erisuse
elupaiga 6210* seisundi säilimist ei ohusta“. Keskkonnaregistri andmetel tõlgendamisel vähendatakse sadama ehituskee-
(KR_plk, natura_elupaik) on ala lausaliselt poollooduslike kooslustega kaetud. luvöönd sadama maa-ala ulatuses. Lisaks vähenda-
Ehitise püstitamise ja kasutamisega kaasneb laiem keskkonnamõju ning prae- takse ehituskeeluvööndit sadmaga piirnevale elamu
gune KSH kohane mõju hinnang loodusala kaitse-eesmärkidele ei ole piisav, et maa-alal - ei ole põhjendatud, et sadamast sisemaa
järeldada negatiivse mõju puudumist kaitstavale elupaigatüübile. poole jääb kehtima riba ehituskeeluvööndit. KSH
aruandes on esitatud, et vähendamise alale on keh-
testatud DP-d, seejuures on esitatud hinnang ehi-
tuskeeluvööndi vähenduse võimalikkusele. Kuivõrd
ÜP KSH aruandes esitatud ehituskeeluvööndi vä-
henduse hinnang on eelkõige tugiinfo hilisemaks ot-
sustusprotsessiks, palume Keskkonnaametil ehitus-
keeluvööndi vähenduse taotlusprotsessis sellega ar-
vestada.
2. Arvamust arvestatakse. Pukktuulikule EKV vähen-
dust ei taotleta.
14
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
6. Mets Mitte arvestada. Metsandusspetsialistid on välja
Teeme ettepaneku tiheasutusala ümbruses piirangute seadmisel määrata mak- toonud, et lageraielangi pindala oleneb metsa kas-
simaalne lageraielangi pindala. Kuna paljude tiheasutusalade ümbruses on hall vukohatüübist, seega ei ole see ühe väärtusena ra-
lepik uid ja haigeid saarikuid, siis määrata, et lageraielank ei või olla suurem kui kendatav - igal üksikjuhtumil tuleks määrata mis on
x ha välja arvatud hall lepikutes ja KeA poolt tehtud metsakaitseekspertiisi akti vastava koha puhul sobilik väärtus. Kohalik omava-
alusel. litsus peab metsa teemat oluliseks teemaks ja see-
Märkused ja ettepanekud ÜP p tk i 3.17.2. Väärtuslike maastike määramine tõttu on metsaraiega seonduvat täpsustatud võrrel-
(lk.46) kohta des metsaseaduses esitatuga. Samas ei ole üldpla-
1. Põhimõte: „Raied planeeritakse maastikku sobitatud lankidena ja raielangid neeringu täpsusastmes võimalik määrata detailseid
sobitatakse maastikku vältides suurte avatud vaadete tekkimist.“ Keskkon- kvantitatiivseid määranguid vaid peab jääma kvali-
naameti hinnangul võib selline sõnastust tekkida võib olla isemoodi nägemus. tatiivsete kirjelduste juurde, kus edasise töö käigus
Kui oleks seda kuidagi soov piirata, siis peaks määrama lageraielangile pindala- tuleb kohapõhiselt lähtuvalt üldplaneeringus too-
lise piirangu. dud põhimõtetest teha otsus.
2. Põhimõte: „Metsa raiumisel alustatakse metsast, mis on metsa mõistes va-
nem või mille tervislik seisund on halb.“ Kas see käib ühe kinnistu kohta või
kogu väärtusliku metsa kohta konkreetse tiheasutusala ümbruses? Kes seda ot-
sustab, milline neist metsa on mõistes vanem või mille tervislik seisund halb?
Mida tähendab metsa mõistes vanem? Siin peaks selgelt kirjeldama, kes otsus-
tab ja mille alusel?
3. Põhimõte: „Lageraie lankidega ei ületata väljakujunenud metsaradasid ja
teid.“ Seda on väga raske määrata, milline see metsarada või tee on, mida ei
või ületada. Kas loomarada on ka metsarada? Pigem võiks olla kohustus koris-
tada inimeste poolt kasutuses olevate metsarajad peale raiet ja mitte kasutada
neid kokkuveoteedena.
4. Põhimõte: „Uuel langil ei alustata lageraiega enne, kui kõrval oleval langil
kasvava metsauuenduse keskmine kõrgus on üks meeter.“ Kas sellega on ka-
vandatud metsaseadusest erinev nõue sisse tuua? Metsa majandamise eeskirja
§ 16 lg 1 kohaselt loetakse metsa uuenenuks kui hektaril kasvab vähemalt 1500
0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku mändi või vähemalt 1000 0,5 m kõrgust ja
kõrgemat harilikku kuuske või vähemalt 1500 0,5 m kõrgust ja kõrgemat hari-
likku tamme või vähemalt 1500 1,0 m kõrgust ja kõrgemat muud metsa uuene-
nuks lugemisel arvesse võetavat puuliiki.
5. Põhimõte: „Uus mets pannakse lankidel kasvama hiljemalt kahe aasta
15
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
jooksul pärast raiet.“ Keskkonnaamet soovitab kasutada metsauuendamise pu-
hul metsaseaduse § 24 lg 3 sõnastust: Metsaomanik on kohustatud rakendama
metsa uuendamise võtteid ulatuses, mis hiljemalt viis aastat ning loo, siirdesoo,
madalsoo, raba, osja, tarna ja lodu metsakasvukohatüüpides kümme aastat pä-
rast raiet või metsa hukkumist tagab uuenenud metsa. Sellega on sobilikes kas-
vukohatüüpides lubatud ka looduslik uuenemine.
6. Põhimõte: „Noortes ja keskealistes metsades tehakse hooldusraiet vastavalt
metsade vajadustele.“ Keskkonnaamet soovitab kasutada sõnastust: noortes ja
keskealistes metsades on lubatud hooldusraiet teha vastavalt metsade vajadus-
tele.
7. Sadamad Arvamust arvestatakse. Ptk 3.3.1.6. tekst muudetud
Keskkonnaamet esitas 29.09.2020 kirjas nr 6 5/20/13380 2 ettepaneku täpsus- järgnevaks: "Sadamateenuste osutamiseks ja laeva-
tada ÜP s s adama maa-ala mõistet . Lääne Nigula Vallavalitsus oli 15.10.2020 liikluse ohutuse tagamiseks kavandatud maa-ala.
kirjaga nr 7 1/20 111 1 saadetud tabeli „Arvamused ja seisukohad Lääne Nigula Sadama maa-alale võib ehitada üldplaneeringu
valla üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruandele“ kohaselt nõus nimetatud Kesk- ja/või detailplaneeringuga ette nähtud sadamaehi-
konnaameti ettepanekuga arvestama , kuid muudatus ei ole üldplaneeringusse tisi."
sisse viidud. Palume sõnastada ÜP ptk 3.3 .1.6 Sadama maa-ala (LS) järgnevalt:
„Sadama maa-ala (LS). Sadamateenuste osutamiseks ja laevaliikluse ohutuse
tagamiseks kavandatud maa-ala. Sadama maa-alale võib ehitada üldplanee-
ringu ja/või detailplaneeringuga ette nähtud sadamaehitisi.“
8 Priit Kotkas, 1. Üldplaneeringu eskiisi kaardil on meie perele, s.o. allakirjutanule ning minu Arvamust ei arvestata. Valla seisukoht on, et nime-
30.09.2021 abikaasale Signe Kotkasele kuuluvale Einbi külas asuva Ramsholmi kinnistule tatud tee peaks olema avalikult kasutatav, valla sei-
märgitud avalikult kasutatav tee. Sellist teed meie kinnistul pole, samuti ei sukohad on esitatud samas haldusasjas. Kuni riigi-
soovi me sellist teed oma kinnistule. Teed saab avalikult kasuatavaks kuulutada kohtu lahend ei too teistsugust lahendit jätkatakse
juhul, kui omanik sellega nõustub või kui kinnistusraamatusse on kantud kinnis- nimetatud tee avalikuks teeks planeerimisega.
tut koormav, valla kasuks seatud piiratud asjaõigus. Käesoleval hetkel ei ole
omanik andnud Lääne-Nigula vallale oma nõusolekut kinnistule avalikult kasua-
tava tee tegevmiseks, ka pudub vallal mistahes muu õigusilik alus selle tegemi-
seks. Seega tuleb Ramsholmi knnistult eemaldada avalikult kasuatava tee ting-
märk. Palun näidata avalikult kasutatav tee kuni Ramsholmi kinnistu piirini.
16
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
2. Üldplaneeringu eskiisi kaardil on märgitud Ramsholmi kinnistule Ramsi pool- Arvamust ei arvestata. Lautrikoht ei ole planeeritud
saare tippu lautrikoht. Omanikud ei nõustu lautrikoha rajamisega Ramsholmi Ramsholmi kinnistule vaid Ramsi puhkekoht katast-
kinnistule, Lääne-Nigula vallal puudub võõrale maale ilma omaniku nõusole- riüksusele, võimalik et mõõtkvast tulenevalt ei
kuta lautri planeerimiseks ka igasugune õiguslik alus. Ka ei ole lautrikoha loo- paista see hästi välja. Sideehitise kaitsevöönd ei vä-
mine Ramsi poolsaare tippu, s.h. Lääne-Nigula vallale kuuluvale, Einbi külas lista lautrikoha toimimist, seega ettepanekut ei ar-
asuvale kinnistule nr 1125132, katastrinumbriga nr. 52001:005:0008 võimalik. vestata selles osas. Pääs kallasrajale ja lautrikoht on
Nimelt läheb poolsaare tipust Vormsi suunas merre ELASA-le kuuluv Vormsit ja olulised sellele piirkonnale, mistõttu on nende pla-
Hiiumaad mandriga ühendav valguskaabel. Valguskaablile kohaldub kaitse- neerimine avalik huvi.
vöönd, mis Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2015. a määruse nr 73 „Ehitise kait-
sevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele
esitatavad nõuded“ § 14 lg 2 kohaselt on merel 0,25 meremiili so 463 meetrit
sideehitise keskjoonest. Kaabel läheb merre vallale kuuluvalt kinnistult, mille
merepiir on napilt 40 meetrit. Lautrikoht tähendab autode ja paadikärude
pikka vette tagurdamist ning merre kinnijäänud autode traktoritega meremu-
dast väljatõmbamist, milline tegevus sidekaabli kaitsevööndis pole võimalik.
Seega ei saa Ramsi poolsaare tippu, s.h. vallale kuuluvale kinnistule lautrikohta
rajada. Palume lautrikoha tingmärk kaardilt eemaldada.
3. Üldplaneeringu kaardil on Ramsholmi kinnistul asuv elamu ja selle õueala Arvamust ei arvestata. Vastavalt LKS § 38 lg 4 p 1-le
jäänud ehituskeelu alasse. Teeme ettepaneku ehituskeelu alast välja jätta ei laiene olemasolevale õuealale ehituskeeld ja see-
õueala ja talu majandushoov, mis on majandushoonete ehitamiseks sobiv ala. tõttu ei ole vajalik ehituskeeluvööndi täiendav vä-
Uus ehituskeelu joone ettepanek on lisatud kirjale Lisa 1 näidatud sinisega, ole- hendamine üldplaneeringuga.
masolev ehituskeelu joon punasega.
4. Meile kuuluvale Einbi külas asuval Voosi kinnistul on olemasolev kasutuses Arvamust ei arvestata. Varasema koostöö käigus
lautrikoht, mille palume märkida ka üldplaneeringu kaardile. Kuna lautrikoha esitasite 24.11.20 oma nägemuse (sama nägemus
juurde on vajalik rajada ka merenduse ja kalandusega seotud ehitisi, teeme et- mis nüüdki) lautrikohast ja see oli pigem sadam kui
tepaneku näidata lautrikogha kõrvale praeguse ehituskeelu ala sisse ehitusala, lautrikoht, mis nõuaks suuremamahulisi väljaehitus-
mis võimaldaks ehitada lautrikohte võrgu- ja paadikuure ning muid merenduse töid, parkla ehitamist ja muu teenindava taristu ehi-
ja kalandusega seotus hooneid. Kirja Lisas 2 on lautrikoha ettepanek näidatud tamist. Taotletud võrgu- ja paadikuuride rajamiseks
mustaga ning ehitusala ettepanek näidatud punasega. puudub teadaolevalt avalik huvi (taotluse on teinud
vaid üks perekond, puudub info, et kohalik kogu-
kond seda taotleks), mistõttu ei ole põhjendatud
nende kavandamist sinna üldplaneeringuga. Kui ko-
haliku kogukonna poolt soovitakse arvamuse andja
17
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
poolt küsitut, siis on tulevikus võimalik algatada
üldplaneeringut muutev detailplaneering.
5. Üldplaneeringuga on ette nähtud püsiühendus mandri ja Vormsi vahel, pla- Juhime tähelepanu, et ÜP-ga ei planeerita Vormsi
neeringu eskiisile on märgitud ka selleks ettenähtud maa-ala. Saan aru, et silda ning kitsendusi ei seata. Üldplaneeringusse on
üldplaneeringuga soovitakse ette näha vähemalt 3 km pikkuse silla ehitust üle kantud perspektiivne maakonnaplaneeringu ko-
Voosi kurgu Vormsile. Selleks, et silda saaks üldplaneeringuga kavanda, tuleks hane trassikoridori kulgemine informatiivse infona.
üldplaneeringusse kindlasti lisada ka sotsiaal-majanduslikud põhjendused, mil- Ühenduse elluviimine on mastaapne riiklik projekt
lega sellist investeeringut põhistatakse. Eeldusel, et Voosi kurku, sissesõitu ja huvi (riigiteede ühendamiseks), mistõttu algata-
Haapsalu lahele ei plaanita sulgeda purjelaevadele, saab tegemist olema mas- takse projekti elluviimiseks vajadusel riigi eriplanee-
siivse, kõrge ehitusega, mille ehituse ning ekpluatatsiooniga kaasneb ka ulatus- ring ja keskkonnamõju strateegiline hindamine.
lik keskkonnamõju. Suur mõju saab olema kalastikule ning linnustikule. Kind- Üldplaneeringu koostamise hetkel ei ole ühendus
lasti oleks oluline ära tuua ka silla eskiis ning selle ehituslikud põhimõtted, mil- riiklikus teehoiukavas ning ühendusele ei ole omis-
lest nähtudes saaks hinnata rajatava silla mõju muuhulgas ka lindude pesitsu- tatud riiklikku huvi.
sele ja rändele – tegemist on olulise pesitsuala ning rändekoridoriga, mida
kõrge vantsild saaks oluliselt takistama. Arvestada tuleb ka kavandatava tege-
vuse vastavusega Euroopa Linnudirektiivile. Seega tuleb keskkonnamõjude
strateegilises hindamise aruandes kindlasti hinnata Vormsi püsiühenduse raja-
mise keskkonnamõju, mis praegu on jäänud täies mahus hindamata.
9 Maa-amet, 1. Palusime oma kirjas 08.04.2021 nr 6 3/20/11255 8 seletuskirjas ja KSH Arvamust arvestatakse. Ptk 3.20. lisatakse järgnev
08.04.2021 nr aruandes üheselt se lgitada, mis on võimalik mäetööstusmaa. Joonisel Põhijoo- tekst: "Lisaks on üldplaneeringu põhijoonisel kajas-
6 3/20/11255- nis on Keskkonnaametis menetluses olevatele taotletavatele mäeeraldistele ja tatud võimaliku mäetööstusmaana üldplaneeringu
8 nende teenindusmaadele märgitud „taotletav mäeeraldis 27.04.2021 (võimalik koostamise ajal menetluses olnud taotluste mäee-
28.09.2021 nr mäetööstusmaa)“, kuid seletuskirjas ei ole raldiste ja nende teenindusmaade alad. Nimetatud
6 3/20/11255 jätku valt selgitatud, millega on täpsemalt tegu. Vältimaks muid tõlgendusi pa- alad võivad üldplaneeringu elluviimise perioodil
11 lume seletuskirja lisada selgitus, et võimaliku mäetööstusmaana on märgitud olenemata kohaliku omavalitsuse planeerimissuu-
üldplaneeringu koostamise ajal menetluses olnud taotluste mäeeraldiste ja nistest muutuda kaevanduslubade alusel kujuneda
nende teenindusmaade alad. mäetööstusmaaks."
18
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
2. Joonis e Üldplaneeringu põhijoonis kohaselt asuvad maardlatel ning Kaopalu Arvamust arvestatakse. Ptk 3.20. lisati järgnev
kruusakarjäär (loa nr L.MK/330426; loa omaja Lääne Teed OÜ) mäeeraldise tekst: "Planeeringuga määratud virgestusrajatiste
teenindusmaal, Jaakna III kruusakarjäär (loa nr L.MK/321798; loa omaja Sand- ümbrusesse ei ole lubatud kavandada müra tekita-
pit OÜ), Jaakna II liivakarjäär (loa nr L .MK/319163; loa omaja EMG Arendus vaid ehitisi või tegevusi välja arvatud maavara juur-
OÜ), Jaakna kruusakarjäär (loa nr L.MK/327728; loa omaja Lääne Teed OÜ) depääsu tagamiseks ja kaevandamiseks antud kesk-
mäeeraldistel ja nende teenindusmaadel olemasolevad puhketaristu objektid konnaloaga määratud tegevused.". Samuti lisati
ning planeeritud matkarada. peatükis olevasse loetellu: "uusi matkaradu, infos-
Seletuskirja peatükis 3.22. Puhke ja virgestusalade asukoha ja nendest tekki- tende, suunaviitasid, teabetahvleid ei ole ilma kae-
vate kitsenduste määramine on kirjeldatud (tsiteerin): „Planeeringuga määra- vandamisloa omaja nõusolekuta mäeeraldistele ja
tud virgestusrajatiste ümbrusesse ei ole lubatud kavandada müra tekitavaid nende teenindusmaadele lubatud rajada, kuna
ehitisi või tegevusi“ ning „Kullamaa puhkealast Kaopalu karjäärini kavandatak nende paigaldamine takistab nimetatud objektide
se matkarada“. Puhke ja virgestusalade arendamise põhimõtete ja soovituste alt ja ümbrusest maavara väljamist".
all on toodud, et tuleks paigaldada infostende, suunaviitasid, teabetahvleid.
Selgitame, et kaevandamise käigus toimuvate
tegevuste tulemusena tekib paratamatult mõnevõrra müra. Tagamaks maava-
rale juurdepääsu palume seletuskirjas märkida, et kaevandamiseks antud kesk-
konnaloaga määratud aladel on virgestusrajatiste ümbruses müra tekitavad te-
gevused lubatud. Samuti lisame, et matkaradu, infostende, suunaviitasid, tea-
betahvleid ei ole ilma kaevandamisloa omaja nõusolekuta mäeeraldistele ja
nende teenindusmaadele lubatud rajada, kuna nende paigaldamine takistab ni-
metatud objektide alt ja ümbrusest maavara väljamist ja on seega vastuolus
MaaPS § 14. Lisaks selgitame, et kaevandamisel tuleb tagada vastavalt MaaPS §
78 ohutusnõuded, mida matkaja puhul ei ole võimalik tagada, kui matkaja sa-
tub mäetööde alale või korrastamata maastikule. Tulenevalt MaaPS sätestatud
vajadusest tagada juurdepääs maavarale palume nimetatud rajatisi mäeeraldis-
tele ja nende teenindusmaadele mitte planeerida, kui selleks ei ole saadud loa
omajate (Lääne Teed OÜ, Sandpit OÜ, EMG Arendus OÜ) nõusolekuid. Nõuso-
lekute saamisel palume need esitada Maa ametile.
19
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
KSH aruande peatükis 3.2.1.1. Planeeringulahenduse elluviimi sega kaasnevad Arvamust arvestatakse.
mõjud on kirjeldatud (tsiteerin): „Eelnevat arvesse võttes tegi KSH koostaja et- Lähtuvalt Maa-ameti varasemast kirjast, eemaldati
tepaneku üldplaneeringu protsessist eraldiseisvalt alustada kohalikul omavalit- esmane meede (mis hõlmas endas mh geoloogilist
susel Palivere aleviku uuringut) ning meede asendati KSH aruandes järg-
aktiivse reservvaru passiivseks reservvaruks muutmise protsessiga. Maa amet mise meetmega: /--/ tulevikus, mil algab menetlus
esitas oma 08.04.2021 kirjaga nr 6 3/20/11255 8 seisukoha, milles seisis: „Maa maavaravaru kaevandatavaks ja kasutatavaks tun-
ametile kui keskkonnaregistri kande tegemise otsustajale teadaolevalt ei ole nistamisel arvestada tiheasustusalale avalduvate
Palivere alevikus asuva Palivere liivamaardla (registrikaart nr 574) aktiivse re- mõjudega, sh viia läbi keskkonnamõjude hinda-
servv aru passiivseks reservvaruks ümberhindamiseks alust.“ Lähtuvalt eelne- mine.
vast eemaldatakse KSH aruandest vastav meede, küll aga tuleb tulevikus, mil Määrus nr 224 täpsustab keskkonnamõju hinda-
algab menetlus maavaravaru kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistamisel ar- mise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõi-
vestada tiheasustusalale avalduvate mõjudega, sh viia läbi keskkonnamõjude kes 2 esitatud tegevusvaldkondade loetelu, mille §
hindamine“ (sarnase mõtte leiab ka KSH aruande peatükist ARUANDE JA HIN- 3 lg 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise va-
DAMISTULEMUSTE KOKKUVÕTE, sh leevendavad meetmed ). Selgitame, et jalikkuse eelhinnang anda pealmaakaevandamise
oma kirjas 08.04.2021 nr 6 3/20/11255 8 märkisime, et MaaPS § 23 lõike 7 ko- korral kuni 25 hektari suurusel alal. Palivere liiva-
haselt tarbevaru ja reservvaru eristamise aktiivseks ja passiivseks otsustab maardla pindala on Maa-ameti maardlate kaardira-
keskkonnaregistri kande tegemise otsustaja, tuginedes geoloogilise uuringu tu- kenduse kohaselt 19.68 ha.
lemustele ja muule keskkonnaregistri kande tegemise ajal saada olevale tea- KSH aruannet täpsustatakse üheselt mõistetavuse
bele. Konkreetselt Palivere alevikus asuvale aktiivsele reservvarule ei kohaldu eesmärgil:
kõik MaaPS § 24 loetletud tingimused, et oleks võimalik ilma geoloogilist uurin- /--/ tulevikus, mil algab menetlus maavaravaru kae-
gut nõudmata reservvaru kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistada, seega tu- vandamiseks, arvestada tiheasustusalale avalduvate
leks läbi viia geoloogiline uuring . Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhti- mõjudega, sh viia läbi keskkonnamõjude eelhin-
missüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 11 lg 3 kohaselt on keskkonnamõju nang ning vajadusel algatada keskkonnamõjude
hindamine (edaspidi KMH) kohustuslik KeHJS § 6 lg 1 nimetatud tegevuste kor- hindamine (aluseks kehtiv seadusandlus).
ral, KeHJS § 6 lg 2 nimetatud tegevuste korral tuleb kaaluda KMH algatamist või
algatamata jätmist lisades otsusele KeHJS § 6 lg 3 kohase eelhindamise tulemu-
sed.
KeHJS § 6 lg 2 loetelu on § 6 lg 4 alusel täpsustatud Vabariigi Valitsuse
29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu¹“ (edas-
pidi määrus nr 224).
Geoloogiline uuring ei kuulu KeHJS § 6 lg 1 ega ka määruse nr 224 loendisse,
mistõttu KeHJS § 3, § 6, § 11 lg 3 ning määruse nr 224 alusel ei ole antud juhul
20
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
KMH algatamine kohustuslik, samuti ei ole vajalik eelhindamine ega KMH vaja-
likkuse kaalumine.
Eeltoodust tulenevalt ei ole Palivere alevikku jääva aktiivse reservvaru ümber-
hindamisel keskkonnamõju hindamine kohustuslik ja seega Maa amet ei
nõustu KSH sõnastusega.
Palume KSH aruandes selgitada, et kui tulevikus hinnatakse geoloogilise uurin-
guga maavara ümber aktiivseks tarbevaruks ning seda hakatakse kaevandama ,
siis hinnatakse keskkonnamõju hindamise vajalikkust vastavalt KeHJS le.
Maa-amet nõustub ajavahemikul 09.08.2021 30.09.2021 avalikul väljapanekul Arvamusega arvestatakse.
olnud Lääne Nigula valla üldplaneeringuga tingimusel, et täpsustatakse planee-
ringu dokumente vastavalt eeltoodud märkustele. Märkustega arvestamata jät-
misel halveneb maavarale juurde pääsu osas olemasolev olukord ja planeering
on vastuolus MaaPS § 14.
Maavarale juurdepääs halveneb, kui üldplaneeringuga seatakse kaevandamist
piiravaid tingimusi, mille järgi toimides pole võimalik maavara kaevandada, näi-
teks kui kaevandamisloa omaja ei saa realiseerida kaevandamisloaga antud õi-
gusi või kui kaevandamine muutub piiravate tingimuste tõttu märkimisväärselt
keerulisemaks võrreldes olemasoleva olukorraga.
Palume hoida Maa-ametit kursis planeeringu edasise menetlemisega ning
edastada üldplaneering peale täpsustuste tegemist teadmiseks Maa-ametile.
10 Maaeluminis- Maaeluministeerium on oma 12.04.2021 kirjaga nr 4.1-5/614-1 kooskõlastanud
teerium, üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu, kuna Maaeluministeeriumi varasemad
13.09.2021 nr märkused on võetud teadmiseks ning üldplaneeringu dokumente on vastavalt
4.1-5/1436-1 korrigeeritud. Maaeluministeerium on seisukohal, et üldplaneeringu seletus-
kirja jaotises 3.3.1.16 „Maalise asustuse maa-ala (MA)“, jaotises 3.3.2 „Üldised
põhimõtted hajaasustuses“ ja jaotises 3.17.1 „Väärtuslike põllumajandus-
maade määramine“ väärtusliku põllumajandusmaa kohta toodud tingimused ja
põhimõtted on üldises vastavuses väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlevas
seaduse eelnõus toodud eesmärgi ja põhimõtetega.
21
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
Maaeluministeerium analüüsis üldplaneeringuga kavandatud väärtuslike põllu- Arvamust ei arvestata.
majandusmaade kaardikihti ja võrdles saadud tulemeid Põllumajandusuurin- Üldplaneering lähtub kohalikust teadmisest, mis
gute Keskuse poolt koostatud põllumajandusmaa massiive kajastava kaardiand- hõlmas planeeringumenetluses kohalike põlluma-
metega (2017. aasta seis). Analüüsi tulemustest selgus järgmist: jandusettevõtjate ja kogukondade kaasamist. Välja
- Põllumajandusuuringute Keskuse poolt koostatud kaardikihi andmetel on arvati vaid sellised väärtuslikud põllumajandus-
Lääne-Nigula vallas väärtuslikke põllumajandusmaid (kahe hektari suuruse või maad, mis olid tiheasustusaladel, liiga väikesed või
suurema põllumajandusmaa massiivi kaalutud keskmine boniteet on 34 hinde- kuhu kavandati muud maakasutust. Juurde arvati
punkti või enam) ligi 17 500 hektarit, millest u 1500 hektarit ei kavandata alasid, mida toodi välja sihtgrupiga tehtud kohtu-
üldplaneeringuga väärtuslikuks põllumajandusmaaks arvata. Samas on aga mistel. Ptk 3.17.1. on neid põhimõtteid ka kirjelda-
üldplaneeringuga kavandatud määrata väärtuslikuks põllumajandusmaaks roh- tud. Kuivõrd üldplaneeringu koostamise ajal ei ole
kem kui 2000 hektarit põllumajandusmaa massiive, mille kaalutud keskmine võimalik tugineda kehtivale väärtuslikke põlluma-
boniteet on alla 34 hindepunkti. Kokkuvõtvalt kavandatakse Lääne-Nigula vallas jandusmaid reguleerivale seadusandlusele, siis tule-
määrata väärtuslikuks põllumajandusmaaks üle 18 300 hektari põllumajandus- nevalt maakonnaplaneeringu suunistest ja Plans §
maad; 75 lg 1 p 14 kasutab kohalik omavalitsus oma täie-
- KSH aruande eelnõu jaotises 3.2.3 „Väärtuslik põllumajandusmaa“ on toodud likku otsustusõigust määrata üldplaneeringuga
väärtuslike põllumajandusmaade kohta põhjalik analüüs, lahates planeeringula- väärtuslikud põllumajandusmaad ja nende tingimu-
henduse elluviimisega kaasnevaid mõjusid erinevate külade kaupa. Märgime, sed olenemata võimalikest tulevikus vastu võetava-
et Maaeluministeeriumi poolt tehtud analüüsi põhjal nähtub, et üldplaneerin- test riiklikest seadustest ning neis sisalduvatest kri-
guga ei kavandata määrata väärtuslikeks põllumajandusmaadeks rida suure- teeriumitest. Üldplaneeringu kohasel tasemel on
maid põllumajandusmaa massiive, mis paiknevad soode läheduses (Hindaste KSH-s seda ka hinnatud. Üldplaneeringu ja selle
külas paiknev massiiv), metsamassiivide keskel (Elbiku ja Keedika külas paikne- juurde kuuluva KSH on kooskõlastanud erinevad
vad massiivid), samuti tiheasustusalade läheduses (Kärbla, Saunja, Võntküla, koostöötegijad, sh ka Maaeluministeerium.
Vidruka külades ja Risti aleviku lähistel olevates külades paiknevad massiivid).
Väärtuslike põllumajandusmaade kaitsel on maakasutusküsimuste hilisemal kä-
sitlemisel oluline mõju. Sellest tulenevalt on Maaeluministeerium seisukohal,
et üldplaneeringut käsitlevates dokumentides tuleks väärtuslikuks põllumajan-
dusmaaks mittemääramist põhjendada, käsitledes seejuures võimalikult üksi-
kasjalikult põhjuseid ja huvisid, sealhulgas avalikke huvisid, mis kaaluvad üles
väärtusliku põllumajandusmaa säilitamise avaliku huvi. Lisaks palume hinnata
sellega kaasnevaid mõjusid ka KSH aruande jaotises 3.2.3. See annab meie ar-
vates nii kohaliku omavalitsuse üksusele kui ka riigile selguse ja kindluse, et
üldplaneeringuga määratavad väärtuslikud põllumajandusmaad saavad ajatu
kaitse ning nende võimalik hõlmamine muul otstarbel oleks minimeeritud.
22
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
2) Seletuskirja jaotises 3.8.8 „Sademeveesüsteemid“ on toodud põhimõtted sa- Arvamust arvestatakse osaliselt. Ptk 3.24. lisatakse
demeveesüsteemide edasisel arendamisel. Ühe tingimusena on ette nähtud, et järgnevad laused: "Ehitamist puudutavates menet-
sellega seotud arengute kavandamisel tuleb kombineerida maaüksusepõhised lustes tuleb igakordselt lähtuda konkreetse aja-
sademeveelahendused piirkondlike lahendustega. Jaotises on märgitud, et üld- hetke maaparandusobjektide seisust, mida tuleb
juhul ei ole võimalik juhtida arendusalade sademevett riigitee kraavidesse, kuid vaadata asjakohasest registrist või Maa-ameti kaar-
see on võimalik vaid põhjendatud juhtudel koostöös Transpordiametiga dirakendusest. Lisavee (väljapool maaparandussüs-
Soovime preventatiivselt juhtida tähelepanu viimasel ajal palju probleeme teki- teemi koondatud vesi) juhtimine maaparandussüs-
tanud küsimusele, mis on seotud lisavee maaparandussüsteemi juhtimisega. teemi eesvoolu või kuivenduskraavi tuleb kooskõ-
Selgitame, et maaparandusseaduse § 53 kohaselt võib tulla kõne alla ka väljas- lastada Põllumajandus- ja Toiduametiga.". Juhime
pool maaparandussüsteemi koondatud vee ehk lisavee juhtimine maaparan- tähelepanu, nagu oleme teinud seda juba alates
dussüsteemi. Peame vajalikuks osundada, et sellisel juhul peab ehitusloa või lähteseisukohtade staadiumist, et üldplaneeringu
muu loa andja kooskõlastama ehitusprojekti või taotluse, mille kohaselt soovi- koostamisel on arvestatud võimalikult suures ulatu-
takse juhtida väljaspool maaparandussüsteemi koondatud vesi (lisavesi) ees- ses põhimõtet mitte esitada tekstis ja joonistel ei
vooluvõi kuivenduskraavi, Põllumajandus- ja Toiduametiga. esitata kehtivaid õigusakte ja piirnaguid kuna neid
Lisaks sellele tuleb lisavee maaparandussüsteemi juhtimise puhul arvestada ei kehtestata üldplaneeringuga. Varasemast prakti-
maaparandussüsteemi hoiutööde mahu ning sellega seotud hoiukulude suure- kast on mitmeid näiteid, kus seadusesäte muude-
nemisega. Maaparandusseaduse § 53 lõikes 9 on sätestatud, et kui selle maa- takse, kuid selle varasem sissekandmine üldplanee-
parandussüsteemi, millesse lisavett juhitakse, ühishoiuks on moodustatud ringusse tektitab kas segadust või selle edasi kehti-
maaparandusühistu, osaleb maaparandussüsteemi lisavett juhtiv isik maapa- mise.
randushoiukulude katmisel Põllumajandus- ja Toiduameti määratud ulatuses.
Samas muul juhul ehk olukorras, kus maaparandusühistut ei ole moodustatud,
peab lisavett juhtiv isik arvestama kohustusega korraldada maaparandushoiu-
tööde eest tasumise muudel asjaõigusseadusest tulenevatel alustel. See tähen-
dab, et igal juhul peaks isik, kes ehitustegevuse käigus või ehitamise tulemu-
sena hakkab juhtima sadevett maaparandussüsteemi, teadma, et tal lasub ko-
hustus tasuda lisavee juhtimisega kaasnevad maaparandushoiu kulud. Eelnevat
silmas pidades ning juhuks, kui lisavee maaparandussüsteemi juhtimise vajadus
peaks tekkima, soovitame üldplaneeringus käsitleda ka lisavee maaparandus-
süsteemi juhtimisega seotud nõudeid ning sellega kaasnevaid maaparandus-
hoiu kulude tasumise kohustusi.
11 Diana Saarniit, Palume muuta Läne-Nigula valla üldplaneeringus maa juhtotstarvet tootmis- Arvamust arvestatakse. Viidatud katastriüksusele
Mairo Saarniit, maast elamumaaks, meile kuuluva Nagimäe kool katastriüksuse osas, katastri- kavandatakse üldplaneeringus maalise asustuse
15.09.2021 tunnusega 55201:001:0214. Kuna plaanime sinna endale elumaja ehitada.
23
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
maa-ala juhtotstarve mis muuhulgas võimaldab ela-
mute kavandamist.
12 Põllumajandus- Oleme seisukohal, et planeering ei kajasta maaparandussüsteeme ja nendest Kogu arvamust arvestatakse osaliselt. Ptk 3.24. lisa-
ja Toiduamet, tulenevaid nõudeid vajalikul määral. Alljärgnevalt selgitame oma seisukohta. takse järgnevad laused: "Ehitamist puudutavates
06.08.2021 nr Üldplaneeringu alusel, vastavalt sellele, kas ehitamist kavandatakse detailpla- menetlustes tuleb igakordselt lähtuda konkreetse
6.2-1/6788-1 neeringu kohustusega alale või mitte, koostatakse detailplaneeringuid või an- ajahetke maaparandusobjektide seisust, mida tuleb
takse projekteerimistingimusi. Seetõttu on oluline, et lisaks üldplaneeringuga vaadata asjakohasest registrist või Maa-ameti kaar-
kavandatavatele tegevustele kajastaks üldplaneering ka olemasolevat olu- dirakendusest. Lisavee (väljapool maaparandussüs-
korda. Olemasoleva olukorra kirjeldamine on vajalik eelõige kohalikele elani- teemi koondatud vesi) juhtimine maaparandussüs-
kele ja teistele isikutele, kes planeeringu alal tegevusi kavandavad kui ka pla- teemi eesvoolu või kuivenduskraavi tuleb kooskõ-
neeringu korraldajale ehk kohalikule omavalitsusele edasises loamenetluses. lastada Põllumajandus- ja Toiduametiga.".
Juhime tähelepanu, et maaparandusseadusest tulenevalt kehtib maaparandus- Juhime tähelepanu, nagu oleme teinud seda juba
süsteemide reguleeriva võrgu maa-alal ja maaparandussüsteemide eesvoolu alates lähteseisukohtade staadiumist, et üldplanee-
kaitsevööndis mitmeid piiranguid, millega tuleb maakasutajal juba oma tege- ringu koostamisel on arvestatud võimalikult suures
vuste kavandamise varajases staadiumis arvestada. ulatuses põhimõtet mitte esitada tekstis ja joonistel
Maaparandusseadusest ei tulene mitte ainult ehitusõiguse andmisega seotud ei esitata kehtivaid õigusakte ja piiranguid kuna
nõuded. Kõik tegevused, mis võiksid kahjustada maaparandussüsteemi toimi- neid ei kehtestata üldplaneeringuga. Varasemast
mist, on vaja eelnevalt kooskõlastada PTA-ga. Ka selliste ehitiste kavandamine, praktikast on mitmeid näiteid, kus seadusesäte
milleks ehitusluba ei anta ja ehitusteatist ei esitada, tuleb maaparandussüs- muudetakse, kuid selle varasem sissekandmine
teemi reguleeriva võrgu maa-alal ja eesvoolu kaitsevööndis kooskõlastada PTA- üldplaneeringusse tekitab kas segadust või sätte
ga. Need tegevused on vaja kajastada üldplaneeringu seletuskirjas. edasi kehtimise.
Teavitame, et üldplaneeringus peab olema kajastatud olemasolevate maapa- Samuti selgitame, et üldplaneering kogu ulatuses -
randussüsteemide toimimist tagavad meetmed (sh maaparandussüsteemide igasse peatükki ristviitamine ja tingimuste kooska-
terviklikkuse säilitamine) ning ruumilise planeerimise põhimõtted maaparan- sutuse sissetoomine teeb üldplaneeringu käsitle-
dussüsteemide aladel, kus kavandatakse maakasutuse muutmist ja ehitusõi- mise oluliselt keerulisemkas.
guse laiendamist. Maaparandussüsteemidega hõlmatud maa-alal tuleb arves- Üldplaneeringu ja selle juurde kuuluva KSH on koos-
tada kõlastanud erinevad koostöötegijad.
maaparandusseadusest (edaspidi ka MaaParS) tulenevalt maaparandussüstee-
mide toimimist tagavate meetmetega ning eesvoolude puhul looduskaitse- ja
veeseadusest tulenevate veekogudele kehtivate piirangutega
24
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
Tuginedes planeerimisseaduse § 87 lõikele 2 ja tutvunud Lääne-Nigula valla
üldplaneeringuga ja KSH aruandega esitame alljärgnevad ettepanekud üldpla-
neeringu täiendamiseks selliselt, et see vastaks planeerimisseaduse § 75 lõike 1
punktis 28 sätestatud üldplaneeringu ülesandele.
1. Palume peatükis 3. Planeeringulahendus ja selle alapeatükis 3.3.2. Üldised
ehituspõhimõtted hajaasustusalas viidata maaparandusseadusest tulenevatele
piirangutele. Hajaasustusala käsitledes on oluline tingimustes välja tuua, et
(hoonete) ehitamisel maaparandussüsteemi maaalale peab olema tagatud ole-
masolevate maaparandussüsteemide säilimine ja jätkusuutlik
toimimine. Palume täiendada tingimuse loetelu järgnevalt.
• Hajaasustusalal maaparandussüsteemi maa-alale (ehitus)tegevuse kavanda-
misel tuleb arvestada seal paiknevate maaparandussüsteemidega.
2. Alapeatükis 3.8.4.2. Päikeseenergeetika tuleb viidata ka maaparandusseadu-
sest tulenevatele piirangutele. Päikeseparkide kavandamisel tuleb arvestada
maa-alal paiknevate maaparandussüsteemi rajatistega, sealhulgas drenaažiga
(MaaParS § 47 - § 50).
• Maaparandussüsteemi maa-alale päikeseenergiajaamade kavandamisel tuleb
arvestada, et maaparandussüsteemide töövõime peab säilima.
3. Peatükis 3.17. Väärtuslike põllumajandusmaade ja maastike määramine ning
nende kaitse-ja kasutustingimuste seadmine ja selle alapeatükis 3.17.1. Väär-
tuslike põllumajandusmaade määramine täiendada tingimuse loetelu järgne-
valt.
• Väärtuslikel põllumajandusmaadel paiknevad maaparandussüsteemid tuleb
hoida korras ja tagada nende terviklikkus.
• Väärtuslikule põllumajandusmaale taastuvenergia tootmisalade kavandami-
sel tuleb arvestada maa-alal paiknevate maaparandussüsteemi rajatistega,
sealhulgas drenaažiga.
4. Peatükis 3.24. Maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsen-
duste määramine palume lähtuda üldiste põhimõtete ja tingimuste kirjeldami-
sel maaparandusseadusest.
Teeme ettepaneku lisada tingimuste loetelu järgnevalt.
• Maaparandussüsteemi maa-alal (ala, millel paikneb reguleeriv võrk, vastavalt
kuivendus- või niisutusvõrk) tuleb arvestada maaparandussüsteemide
25
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
toimimist ja terviklikkust tagavate meetmetega vastavalt maaparandusseadu-
ses sätestatule.
• Maavaldaja ei tohi oma tegevusega takistada vee voolu maaparandussüstee-
mis ega tekitada muu tegevusega kahju teistele maavaldajatele. Maaparandus-
süsteem kuulub maa juurde, millel see asub ning maaomanikul lasub kohustus
tagada tema maal paiknevate kraavide (sh eesvoolude), dreenide ja drenaaži-
kollektorite (sh kollektoreesvoolude), drenaažikaevude ja teiste
maaparandussüsteemi rajatiste korrashoid ning toimimisvõime.
• Lähtudes maaparandusseadusest tuleb eesvoolu kaitsevööndis tehtavate
tööde, maaparandussüsteemi maa-alale muu ehitise ehitamise ja heitvee im-
mutamise, maaparandussüsteemi lisavee juhtimise ning maaparandussüsteemi
maa-alal asuva kinnistu maakorraldustoimingu (sealhulgas siht- või kasutusots-
tarbe muutmise) korral saada luba või kooskõlastus Põllumajandus- ja Toidua-
metilt. Samuti on keelatud ilma Põllumajandus- ja Toiduameti loata drenaaži-
süsteemi maa-alale lasta kasvada või istutada puittaimi, sealhulgas rajada lühi-
kese raieringiga madalmetsa.
• Maaparandussüsteemi tohib rekonstrueerida või uut ehitada vaid Põlluma-
jandus- ja Toiduameti loal. Maaparandussüsteemide projektdokumentatsioon
(sealhulgas drenaažkuivenduse teostusjoonised) on leitav Põllumajandus- ja
Toiduameti arhiivist.
• Üldplaneeringu kaardile kantud olemasolevate maaparandussüsteemidega
aladele (nt drenaažkuivendussüsteemid, kraavkuivendus või kogujakraavid)
ehitusõiguse kavandamisel tuleb arvestada eesvoolude ehituskeeluvöönditega.
Kanda kaardile maaparandussüsteemi maa-alale lisaks ka eesvoolud (eraldi
eesvool ja riigi poolt korrashoitav ühiseesvool). Vastav
detailplaneering või ehitusprojekt kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduame-
tiga.
Maaparandussüsteemiga alal peab igasuguse ehitustegevuse puhul olema ta-
gatud kogu maaparandussüsteemi häireteta toimimine.
26
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
6. Alapeatükis 3.8.8. Sademeveesüsteemid tuleb viidata ka maaparandusseadu-
sest tulenevatele piirangutele. Koondatud sademevee juhtimine maaparandus-
süsteemi rajatistesse on lubatud vaid Põllumajandus- ja Toiduameti loal või
kooskõlastusel. (MaaParS § 47 - § 50, § 53).
Sademevee ärajuhtimiseks lahenduste leidmisel tuleb arvestada, et mitmed sa-
demevee juhtimiseks tuleb saada Põllumajandus- ja Toiduameti luba. Vajadusel
tuleb eesvool eelnevalt rekonstrueerida. Samuti tuleb arvestada, et maaparan-
dussüsteemi lisavee juhtimisel tuleb lisavee juhtijal osaleda maaparandushoiu-
kulude katmisel. Lisavesi on väljastpoolt maaparandussüsteemi koondatud
vesi, mis juhitakse maaparandussüsteemi eesvoolu või kuivenduskraavi või kui-
vendusvõrgu maa-alusesse torustikku.
• Koondatud sademevee ja muu vee juhtimine maaparandussüsteemi rajatis-
tesse on lubatud vaid Põllumajandus- ja Toiduameti loal või kooskõlastusel.
Ka muude tegevuste korral peale ehitiste kavandamise ( lisavee juhtimine maa-
parandussüsteemidesse, maade metsastamise…jne.) on vajalik Põllumajandus-
ja Toiduametiga kooskõlastamine.
Põllumajandus-ja Toiduamet jääb ootama Lääne-Nigula Vallavalitsuse tagasisi-
det tuginedes Planeerimisseaduse § 87 lõige 9-le.
13 Riigi Kinnis- Riigi Kinnisvarale kuulub Pürksi keskuse 10b (52001:005:0176) kinnistu. Palume Arvamust ei arvestata. Lähtutakse kehtivast detailp-
vara, koostamisel oleva üldplaneeringuga antud kinnistu maa-ala juhtfunktsiooniks laneeringust, millega on kavandatud ühiskondlikud
20.09.2021 määrata segahoonestusega maa-alaks. Riigi Kinnisvara AS-i arvates võimaldab hooned.
segahoonestuse maa-ala määramine kinnistu paindliku kasutamise ja arenda-
mist olukorras, kus ei ole selge riigi vajadus antud kinnisu suhtes. Hetkel puu-
dub vajadus antud kinnistut kasutada ühiskondlike ehitiste maana.
14 Ain Talviste, 1. Planeerida Allikmaa külas Allikmaa tee äärde KÜ 43601:001:0405 1,82 ha Arvamust arvestatakse osaliselt. Korrigeeritakse
01.09.2021 suurusele osale elamumaa, 4 elamukrunti + juurdesõiduee Allikmaa teelt. väärtuslike põllumajandusmaa piirjoont. Ala ei mää-
Kruntide suurus ca 4550 m2 - juurdesõidutee. rata tiheasustusega alaks, kuid sellele jääb maalise
Selleks muuta maatulundusmaa (looduslik rohumaa) 1, 82 ha elamumaaks. asustuse juhtotstarve, mis võimaldab kavandada
Allikmaa tee äärde on kujunenud elamumaad kuni loodava üksuseni. Kõrval elukondlike hoonetega hoonestatavaid maaüksu-
Tooma tänava 5 elamukrunti. See jätkaks elamute ehitust Allikmaa tee äärde seid minimaalse suurusega 0,5 ha.
kuna mõlemal pool teed on elamud ja kaks vana talu südant, Aru, Aaviku.
Raudtee poole Aru ja Aaviku ning raudtee vahele on planeeritud kaks elamu
27
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
krunti. See moodustaks terviku. Kogu piirkond jääb bussipeatuse ja tulevase
raudteejaama lähedale.
2. Ülejäänud 1,31 ha maale saab rajada päikesepargi, mis varustaks rohelise Arvamust ei arvestata. Üldplaneeringus ei määrata
energiaga ümbruskonna majapidamisi. päikeseparkide alust maad. Päikesepargi rajamine
saab toimuda päikeseenergia rajamise nõuete ko-
haselt.
15 Tenno Laane- 1. Palun määrata Liikluse maa-alana Lisal 1 punaste joontega märgitud planee- Arvamust arvestatakse osaliselt. Väärtusliku põllu-
mets, ritavad juurdepääsu tagavad erateed Hansu-kalda talule, Kala talule, Kase ta- majandusmaa piiri korrigeeritakse. Erateid ei mää-
30.09.2021 lule ja Kaltre talule. Palun korrigeerida väärtusliku põllumajandusmaa piire ka- rata üldplaneeringuga, samuti liikluse maa-ala juh-
tastril 34202:002:0470, et eemaldada võimalik vastuolu planeeritava juurde- totstarvet väljaspool tiheasustust.
pääsuteega, mis on toodud Lisal 1.
2. Palun eemaldada väärtusliku põllumajandusmaa määratlus katastritelt Arvamust arvestatakse osaliselt. 0363-katastriüksus
34202:002:0363 ja 34201:001:0472. on aeg-ajalt osaliselt üleujutatav, sellelt eemalda-
takse väärtusliku põllumajandusmaa tähistus. 0472-
katastriüksus on tootmise maa-ala, millele polegi
väärtuslikku põllumajandusmaad planeeritud.
3. Palun määrata Liikluse maa-alana Lisal 2 märgitud planeeritav avalik parkla, Arvamust ei arvestata. Parklad on esitatud punkt-
mis on toodud Üldplaneeringus paatide veeskamise koha tarbeks Laastre paisu leppemärgina, neid ei esitata liikluse maa-alana.
piirkonnas.
4. Palun määrata Lisal 3 Selli katastril toodud ala Segahoonestusalana. Arvamust arvestatakse.
16 Nõva osavalla- 1. Muuta Nõmmemaa külas osad põllud väärtuslikeks põllumaadeks, et säili- Arvamust arvestatakse osaliselt. Viidatud maa-alad
kogu ettepane- tada külas põllu-, heina- või karjamaad (küla piirneb mõlemalt poolt rabaga määratakse väärtuslikuks põllumajandusmaaks. Vii-
kud, ning seega ei ole võimalik põllumaa osa juurde tekitada), samuti säilitada sel- datud rajad määratakse üldplaneeringus matkara-
13.09.2021 lega külale iseloomulik vaade. Kaart manuses. jana.
2. Merele juurdepääse võiks olla rohkem. Rannakülas on mitmed endised juur- Arvamust arvestatakse, tootmismaa juhtotstarve
depääsuteed suletud eramaade omanike poolt. Hetkel on seal veel maid, kus võetakse maha. Tegemist ei ole tiheasustusalaga,
on metsaradade näol merele juurdepääsud olemas. Kui kunagi tulevad nendele seega elamumaad ei määrata, tegu on maalise asu-
maadele peale arendused, siis oleks osa teedest juurdepääsudena võimalik säi- tuse alaga.
litada, kui need teed on üldplaneeringus ära märgitud.
17 Lääne-Nigula Variku töökojas vastas on üks tootmismaa katastriüksus üldplaneeringus ela- Arvamust arvestatakse. Maaüksusele määratakse
Vallavalitsuse mumaaks muutmata. See muudatus tuleks sisse viia. (katastriüksus maalise asustuse juhtotstarve, mis muuhulgas või-
ettepanek, 44101:001:0748) maldab elamute püstitamist.
22.07.2021
28
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
18 Vallavalitsuse Lääne-Nigula Vallavalitsus teeb ettepaneku muuta vastuvõetud Lääne-Nigula Arvamust arvestatakse ning lahendust korrigeeri-
13.07.2021 is- valla üldplaneeringu punkte 3.6.2 „Kohalike teede määramine“; 3.25 Avalikes takse vastavalt esitatud redaktsioonile.
tungi protokol- huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise
liline otsus vajaduse märkimine“ ja 4 „Üldplaneeringu elluviimine“ vastavalt allpool esita-
tud redaktsioonile (ettepanek lisatud protokollile).
19 Aino Konrad, Üldplaneeringu eelnõus on kavandatud planeerida Marimetsa Looduskaitsea- Arvamust ei arvestata. Kullamaa Osavallakogu on
21.05.2021 lale KLO 1000215 erametsamaale kergliiklustee, mustkattega tee, matkarajad, menetlenud analoogset ettepanekut 11.11.2020
20 Tiiu Korpus, vaatetornid, infotahvlid või muud tegevused. Kustutada üldplaneeringus minu koosolekul ja otsustas jätta 3420009 Liivamäed-Silgi
20.05.2021 erametsamaale kavandatud planeeritavad kergliiklusteed, mustkattega teed, tee 5,16 km avalikult kasutatavate erateede nime-
21 Eidi Maripuu, matkarajad, vaatetornid, infotahvlid ja muud sarnast – erametsamaa omanikud kirja. Ettepanekust ei selgu millistest objekte (kerg-
21.05.2021 ei soovi eraomandi koormamist ja ei sõlmi lepinguid. Tuleb lähtuda säästvast liiklustee, mustkattega tee, matkarajad, vaatetor-
22 Andres looduskeskkonna ja majanduskeskkonna tekkivatest negatiivsete mõjude kait- nid, infotahvlid...) või erametsamaid on silmas pee-
Saalmaa, sevajadusest. tud. Üldplaneering määrab võimalike avalike objek-
20.05.2021 tide üldised asukohad ning on saanud seejuures
Keskkonnaameti kooskõlastuse. Objektide (nt avalik
puhketaristu) elluviimiseks algatatakse eraldi ehi-
tusprojekti/planeeringu menetlus ning selle käigus
lahendatakse muuhulgas maasuhteid puudutav.
23 Uno Korpus Lääne- Nigula valla üldplaneeringu eelnõus on minu kinnistule, põllumaale Nimetatud tegevusi antud kinnistutele ei ole märgi-
20.05.2021 44101:001:0701 ja 44101:001:0022, kantud planeeritav kergliiklustee, mat- tud, seega saab lugeda et arvamust arvestatakse.
karada või muud tegevused.
Kustutada minu kinnistutelt planeeritav kergliiklustee, matkarada ja muud ka-
vandatavad tegevused . Põllumaal puudub tee vajadus ja samu lepingu vajadus
puudub.
24 Keskkonnami- Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 3.5. Detailplaneeringu koostamise kohus- Arvamust arvestatakse. Asendame "tolm" mõistega
nisteerium, tusega alade või juhtude määramine on toodud detailplaneeringu koostamise "saasteained välisõhus".
13.10.2021 nr kohustusega juhud punktide kaupa. Teeme ettepaneku lisada punkti 2 kahju-
liku välismõju näidete loetelusse ka välisõhu saasteained.
29
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
7-15/19/2885- Teeme ettepaneku täpsustada üldplaneeringu seletuskirja peatükis 3.18. Met- Arvamust arvestatakse. Ptk 3.18. lisati viimaseks
14 sade majandamise üldised põhimõtted toodud lõigu viimast lauset Juhul, kui lauseks "Juhul, kui metsaala ei käsitleta üldplanee-
metsaala ei käsitleta üldplaneeringus või mõnes teises arengudokumendis ringus või mõnes teises arengudokumendis väärtus-
väärtusliku metsa või KAH (kõrgendatud avalik huvi) alana, ei piirata metsa ma- liku metsa või KAH (kõrgendatud avalik huvi) alana,
jandamist, vaid seatakse tingimused raie järgseteks tegevustest nagu laoplat- ei piirata metsa majandamist."
side korrastamine, kokkuveo teede tasandamine ja metsa uuendamine. Hetkel
jääb see mõnevõrra ebaselgeks – kas mingeid tingimusi kavatsetakse seada pla-
neeringuga või mingi muu korraga. Sealjuures juhime tähelepanu sellele, et
laoplatside korrastamine, metsa uuenemise tagamise kohustus ning paljud
muud aspektid on juba reguleeritud metsaseadusega.
Et tagada metsade majandamise kohta seatavate täiendavate tingimuste täit- Arvamust arvestatakse osaliselt. Üldplaneering vor-
mine, soovitame asjassepuutuvaid metsaomanikke teavitada ning tagada tingi- mistatakse ja esitatakse vastavalt vormistamis-
mustega kaetud alade ruumiandmete jõudmine Keskkonnaametisse, kelle üle- nõuete määrusele. Peale üldplaneeringu kehtesta-
sanne on metsaressursi arvestuse riikliku registri ehk metsaregistri haldamine. mist saavad ruumiandmed vastavalt korrale amet-
Selgitame, et kui metsa omanik soovib metsa majandada, siis teatud tegevuste kondadele kättesaadavaks ja vastavast kaardikihist
osas (näiteks v.a valgustusraie) tuleb omanikul esitada Keskkonnaametile met- saab vastavad alad. Eraldi kõiki katastriüksuste tea-
sateatis (metsaseadus § 41). Teisalt on juhtumeid, kus väikesemahulise raie pu- vitamist ei tehta, kuna kehtiv õigus seda ei nõua.
hul seda teha pole vaja (metsaseadus § 41 lõige 14). Üldplaneeringu elluviimise
seisukohast on oluline, et üldplaneeringus sätestatu oleks vajadusel ühildatud
metsaregistriga ning omanikud tingimustest teadlikud.
Teeme ettepaneku peatükis 3.17.2. Väärtuslike maastike määramine toodud Arvamust arvestatakse. Viidatud lõik sõnastatakse
väärtuslike loodus- ja kultuurmaastike säilitamise üldise põhimõtte - tööstus-ja järgnevalt: "tööstus-ja majandushooned planeeri-
majandushooned planeeritakse ning ehitatakse piirkonda, kus nad avaldavad takse ning ehitatakse piirkonda, kus nad avaldavad
võimalikult vähe negatiivset mõju väärtusliku maastiku üldilmele lõppu lisada võimalikult vähe negatiivset mõju väärtusliku maas-
ning tagavad keskkonnakvaliteedi nõudeid. tiku üldilmele ja tagavad keskkonnakvaliteedi nõu-
ded".
KSH aruande peatükis 3.4.4 Jäätmemajandus ja jääkreostusobjektid on käsitle- Arvamust ei arvestata. Tegemist on informatiivse
tud Saksamaa norme lõhnahäiringu reguleerimisel. Soovitav on need esitada andmestikuga, mida ei kehtestata üldplaneerin-
ainult viitena või eraldi lisana, tekstis käsitletuna on need normid eksitavad. guga. Eelnevast lähtuvalt ei leia KSH koostaja, et
andmestik tuleks esitada eraldi lisana.
Juhime tähelepanu, et KSH aruande peatükis 3.5 Sotsiaalmajanduslik keskkond Arvamust arvestatakse. Atmosfääriõhu kaitse sea-
(lk 171) toodul lausest Soomes teostatud peenosakeste mõõtmistulemuste… ei duse ja ka viidatud allikate kohaselt on
ole aru saada, millise suurusega osakesi on mõeldud. Palume täpsustada
30
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht arvamuse osas
peenosakesed PM10 (osakesed diameetriga kuni 10
μm). Aruannet täiendatakse.
Palume korrigeerida KSH aruande peatükis 3.5 Sotsiaalmajanduslik keskkond Arvamust arvestatakse. Sõnastust korrigeeritakse
(lk 172) toodul lause Lõhna osa ei ole Eestis kehtestatud piirväärtust… sõnas- järgnevalt:
tust Lõhna osas ei ole Eestis kehtestatud piirväärtust,
määratletud on lõhnaaine häiringutase, milleks loe-
takse olukorda, mil vastuvõtja juures esineb aasta
jooksul lõhnatunde rohkem kui 15 % aastatundidest
st 1314 h/a ehk rohkem kui 54,75 d/a.
31
Saatja: "Priit Kotkas" <
[email protected]>
Saaja:
[email protected]
Teema: RE: [probably spam] Lääne-Nigula valla üldplaneeringule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele esitatud kirjalikud arvamused/ettepanekud mida üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud
Kuupäev: 2021-12-14 12:02
Tere
Teavitan, et jään oma varasemalt saadetud arvemuste ja ettepanekute juurde,
Tervist
Priit Kotkas
From:
[email protected] [mailto:
[email protected]]
Sent: kolmapäev, 8. detsember 2021 11:36
To: Rahandusministeerium <
[email protected]>; Kaitseministeerium <
[email protected]>; Keskkonnaministeerium <
[email protected]>; Maaeluministeerium <
[email protected]>; Priit Isok <
[email protected]>; Elering AS <
[email protected]>; Enefit Green AS <
[email protected]>; TÜ Energiaühistu <
[email protected]>; Priit Koitkas <
[email protected]>; Põllumajandus- ja Toiduamet <
[email protected]>; Riigi Kinnisvara AS <
[email protected]>; Ain Talviste <
[email protected]>; Tenno Laanemets <
[email protected]>; Nõva Osavallakogu <
[email protected]>; Aino Konrad <
[email protected]>; Tiiu Korpus <
[email protected]>; Eidi Maripuu <
[email protected]>; Andres Saalmaa <
[email protected]>
Subject: [probably spam] Lääne-Nigula valla üldplaneeringule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele esitatud kirjalikud arvamused/ettepanekud mida üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud
Untitled Document
Tere!
Teile on saadetud Lääne-Nigula Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument Lääne-Nigula valla üldplaneeringule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele esitatud kirjalikud arvamused/ettepanekud mida üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud , mis on registreeritud 08.12.2021, numbriga 7-1/21-213-1.
Dokument avaneb DigiDoc Client programmi abil, mille saab arvutisse tasuta alla laadida kodulehelt https://installer.id.ee/
Kontaktinfo
Lääne-Nigula Vallavalitsus
Haapsalu mnt 6 Taebla 90801, Läänemaa
Tel: +372 4720 300
e-post:
[email protected] <mailto:
[email protected]>
Lääne- Nigula Vallavalitsus
[email protected] 05.november 2021.a.
Taebla
Tiiu Korpus
e-post:
[email protected]
Erametsa omanik 34201:001:0335
34201 :001:336
Erametsa omanike nimel. (Täiendus lisa-27.102020)
Kullamaal
Lääne-Nigula valla üldplaneering
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande
arutelule suunamine
Lääne-Nigula valla üldplaneeringule esitasid erametsa omanikud Marimetsa looduskaitsealal
KLO1000215 metsaomanike poolt 14 korral Ettepanekud. Esitatud Ettepanekud ei leidnud
planeeringus kaasamise vääriliseks.
Marimetsa looduskaitsealal asuvad juba 100 aastat Kalju küla põlistaludele kuulunud
talumetsa maad, 30 neist on erametsa omanike kinnistuid ja 5 riigikinnistut. Kinnistuomanikud
pääsevad üle teiste kinnistute metsamaalt, looduslikult pinnasteelt, oma kinnistutele. See on
nagu üks tervik ja toimib looduskeskkonna elu hoidvalt. Looduskaitse alale teed inimtegevuse
tulemusena ehitatud ei ole, ei ole ka lubatud rajada ja pole ka vajadust rajada. Antud looduslik
pinnastee kasutamine kohaldub nendele metsakinnistute omanikele, kellel jäävad
katastriüksused vahemikku algusega 34202:001:0060 kuni 34202:001:0204 lõpeb. Tähistatud
´´Eramaa`` keelumärkidega.
Erametsamaale ei saa üldplaneeringuga planeerida tegevusi või koormata sundvaldusega.
Avalik huvi erametsas kasutuses ei ole põhjendatud. Piirangud looduskaitse eeskirjaga välistab
üldplaneeringu ideed.
Erametsaomandike survestamine, valla poolt -millega on planeeritud kinnistute
koormamine, võõrandamine või mustkattega tee rajamine, kergliiklustee-, jalgrattatee-,
matkaraja rajamine, vaatetorni rajamine, reklaami paigaldamine ühel või teisel moel, avaldab
vastuolu heade tavade piiril. Marimetsa looduskaitsealal asuvate kinnistute omanike
omandipõhiõiguse koormamisel või loobumisel ei ole põhjust ei saa ka nõustuda.
Meil peab olema oma kodus, ka siin oma vallas hea elada!
Erametsamaadele paigaldatud vastavad `` Eramaa `` keelumärgid seavad lisaks ka ,
looduskaitse eeskirjadele, piirangud millega keelab omanik kinnisasjal viibimise võõrastel.
Erametsaomanike metsakaitseks on Marimetsa LKA paigaldatud ja dokumenteeritud
``Eramaa`` keelumärgid vastavalt kokkuleppele.
Märgid on kaks korda varastatud. Kes iganes need kaks ´´Eramaa ``märki võttis ja paigaldas
need Kullamaa osavalla lattu, ületas oma ametivolitusi.
Iga maaomanik võib tähistada märkidega, keelumärkidega, vastavalt vajadusele, oma maa,
tee või valduse.
Esitatud Ettepanekutel on Üldplaneeringus puutumus vastavalt 3.2.5 Kergliiklus teed; 3.6.2
Kohalike teede määramine; 3.67 Metsateed; 3.68 Uute kergliiklusteede kavandamine;
3.22 Puhke-ja virgutusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine ( Kullamaa
puhkealast Kaopalu karjäärini kavandatakse matkarada)
Ettepanekud on esitatud Lääne-Nigula Vallavalitsusele
23.10 .2020 nr 7-1/20- Avalik arutelu, Kullamaal … Seisukohad avaliku väljapaneku ja kohapeal
laekunud arvamustele
* Tiiu Korpus tegi ettepaneku arvata avalikust kasutusest välja eratee mis viib Silgilt
Kullamaa järveni. Seal on erametsad ja valla huvi ei peaks olema.
* Einar Pärnpuu tegi ettepaneku sama tee avalikku kasutusse planeerida.
--------------
Tiiu Korpus – Ettepanek 22.09.2020; täiendatud 27.10.2020
/ Arvata erametsakinnistutele kantud metsamaa-alale märgitud valla tee teeregistrist välja number
3420009 Liivamäed – Silgi 5,16 km tee./ .
-----------
Tiiu Korpus-Ettepanek 10.12.2020
/ 2 - Tühistada Teeregistrist õigusliku aluseta Marimetsa LKA erametsamaadele kantud
pinnastee number 3420009 Liivamäed – Silgi 5,16 km tee/ (22.09.2020 ;
täiendatud10.12.2020)
-------
Tiiu Korpus- Ettepanek 20.05.2021
/ Kustutada üldplaneeringus erametsamaadele kavandatud planeeritavad kergliiklusteed,
mustkattega teed, matkarajad, vaatetornid, infotahvlid ja muud sarnast- erametsaomanikud ei
soovi eraomandi koormamist ja ei sõlmi lepinguid. Tuleb lähtuda säästvast looduskeskkonna ja
majanduskeskkonna tekkivatest negatiivsetest mõjude kaitsevajadustest./ (20.05.2021)
-------------
Tiiu Korpuse- Ettepanek 31.07.2021
Ettepanek - Lääne-Nigula valla arengukava muutmiseks või täiendamiseks
1 - Tunnistada kehtetuks Marimetsa LKA planeeritud Kullamaa järv puhkeala
detailplaneering -otsus 2012a, puudub õiguslik alus seadusest tulenevalt. Mõjutab
oluliselt ebasoodsalt Natura 2000 ala, kaitse-eeskirja alusel looduskaitse väärtuste ala.
Avaldab negatiivset mõju erametsaomanike omandile ja ei ole talutav surve
omanikele.
2 Tühistada Teeregistrist õigusliku aluseta Marimetsa LKA erametsamaadele kantud
pinnastee number 3420009 Liivamäed - Silgi 5,16 km tee. Puudub õiguslik alus
Teeregistrisse kandmise avaldamisest alates ( Kullamaa Vallavolikogu 31.10.2008
määrus nr 22 alusel).
Lepingud maaomanikega puuduvad.
3 - Üldplaneeringust ja arengukavast eemaldada Marimetsa LKA planeeritud ja kaardile
1912 ÜP3_4_18 kergliiklustee, mustkattega tee, matkarajad, vaatetornid, infotahvlid ja
muud sarnast. ( 31.07.2021)
Kaasata eelpoolnimetatud ja esitatud Ettepanekud üldplaneeringusse ja arvestada siis
vastavalt metsomanike poolt soovitule ja EV seadustest lähtuvalt. Esitatud arvamused on
põhjendatud ja tuginevad mõistliku lahenduse piirides.
Keskkonda kaitstes, hoiame üheskoos kõigi heaolu, ka tulevikule mõeldes.
Lugupidamisega
Tiiu Korpus
Erametsa omanik
5246093
RAHANDUSMINISTEERIUM
[email protected]
Saaja: Lääne-Nigula Vallavalitsus
[email protected]
19.12.2021
Esitaja:
TIIU KORPUS
e-post:
[email protected]
Lääne-Nigula vald
Kullamaal
Erametsa omanik - 34201:001:0335,
34201:001:0336
Lääne-Nigula valla üldplaneeringust
Lääne- Nigula valla üldplaneeringule arvamused /ettepanekud esitamine ja nende mittearvestamine.
Vastavalt Lääne – Nigula valla üldplaneeringule, olen esitanud kirjalikult arvamused/Ettepanekud ja
mida ei arvestatud üldplaneeringu koostamisel.
- Minu poolt esitatud Ettepanekud on õiged, seadusega kooskõlas ja ma jään esitatud
seisukohtadele, ei muuda oma esitatud Ettepanekuid.
Ettepanekud on esitatud erametsamaadele, mis asuvad Marimetsa looduskaitse alal KLO100215
sihtkaitsevööndis ja piiranguvööndis, seal kehtib Looduskaitseseadus, Marimetsa looduskaitseala
kaitse-eeskiri ja EV Põhiseadus.
Esitatud Ettepanekute loetelu:
1) 22.09.2020. 4-7/20-1374/1
2) 23.10.2020. nr 7-1/20-
3) 28.10.2020. 7-1/20-122-1
4) 11.11.2020. 1-101/20-7 (10.12.2020)
5) 20.05.2021. 7-1/21-117-1
6) 31.07.2021. 02.08.2021 10-1/21-120-1
7) 05.11.2021 7-1/21-203-1, Kiri lisatud manusena
Soovin, Rahandusministeeriumi seisukohta Lääne- Nigula valla üldplaneeringu koostamise
kohta, mis ei ole minu arvamusel seadusega kooskõlas, ja/või viiakse siis seadusega kooskõlla,
või kiidetakse heaks üldplaneering, mis on Marimetsa looduskaitse alal erametsamaadega
seotud Ettepanekute osas.
Lugupidamisega
Tiiu Korpus
Tel.5246093
Kullamaal
Lisa: Tiiu Korpuse 05.11.2021. 7-1/21-203-1 - Ettepanekud ( 22.09.2021 – 05.11.2021)
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu arutelule kaasamiseks .
LÄÄNE-NIGULA VALLAVALITSUS
Rahandusministeerium
[email protected]
[email protected] Meie 03.01.2022 nr 7-1/22-1-1
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu esitamine heakskiitmiseks
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalik
väljapanek toimus 09.08.2021 kuni 30.09.2021.
Üldplaneeringu avaliku väljapaneku jooksul ja sellele eelneval ajal esitati 24 arvamust. Esitatud
arvamused ja valla seisukohad on saadaval valla kodulehel üldplaneeringu menetluse alamlehel
https://www.laanenigula.ee/uldplaneering.
Üldplaneeringu avalikud arutelud toimusid Taebla vallamajas 05. ja 06. novembril 2021. a.
Avalikul arutelul teatas Enefit Green AS, et ei ole rahul valla arvamusega. Avalikul arutelul
arutati olemasolevate tuuleparkide rekonstrueerimise ja planeerimismenetluse võimalikku
kompromisslahendust, küsimus esitati volikogu majandus- ja planeerimiskomisjonile
arutamiseks ja lahendamiseks.
06.11 arutelul esitati arvamus kohalikuks teeks määramise kohta. Arvamust kaaluti arutelu
järgselt ja ei arvestatud. Esitati ka Palivere terviseradade täiendamise ettepanek, ettepanekuga
arvestati.
Üldplaneeringut täiendati lähtuvalt volikogu majandus- ja planeerimiskomisjoni otsusest ja
üldplaneering esitatakse Rahandusministeeriumile heakskiitmiseks.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Heikki Salm
ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja
51910519
Lisad:
Lääne-Nigula Vallavolikogu otsus 28.06.2021 nr 29
Haapsalu mnt 6 Telefon 472 0300 Arvelduskontod:
90801 Taebla E-post
[email protected] EE021010602005778000 SEB Pank
Lääne-Nigula vald www.laanenigula.ee EE722200001120149659 Swedbank
Lääne maakond EE831700017003565658 Luminor
Reg.kood 75038598
Lääne-Nigula valla üldplaneeringule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele
esitatud kirjalikud arvamused/ettepanekud mida üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud
08.12.2021 nr 7 1/21 213 1
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht
arvamuse osas (tabel)
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu eelnõu avalikul väljapanekul laekunud arvamuste kohta
seisukoha andmine. Lääne-Nigula Vallavalitsuse protokoll 16.11.2021 nr 2-1/21-32
Lääne-Nigula Vallavolikogu majandus- ja planeerimiskomisjoni protokoll 01.12.2021 nr 21-1
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu protokoll 5.
november 2021. a.
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu protokoll 6.
november 2021. a.
Palivere Turismi- ja tervisespordi keskus ettepanek 06. november 2021. a. nr P – 28/2021
Keskkonnaameti seisukoht Lääne-Nigula valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande avalikul väljapanekul esitatud kirjaliku arvamusega arvestamise kohta 17.12.2021
nr 6 5/21/5795 7
Keskkonnaministeeriumi Lääne-Nigula valla üldplaneeringu kohta esitatud ettepanekud 27.12.2021
nr 7-15/21/1690-5
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
kooskõlastamine. Maaeluministeerium 15.12.2021 nr 4.1-5/1436-4
Aino Konrad vastuskiri Lääne-Nigula valla üldplaneeringule ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruandele esitatud kirjalikud arvamused/ettepanekud mida üldplaneeringu koostamisel ei
arvestatud 08.12.2021 nr 7 1/21 213 1
Tiiu Korpus vastuskiri Lääne-Nigula valla üldplaneeringule ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruandele esitatud kirjalikud arvamused/ettepanekud mida üldplaneeringu koostamisel ei
arvestatud 08.12.2021 nr 7 1/21 213 1
Tiiu Korpus vastuskiri Lääne-Nigula valla üldplaneeringule ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruandele esitatud kirjalikud arvamused/ettepanekud mida üldplaneeringu koostamisel ei
arvestatud 08.12.2021 nr 7 1/21 213 1
Andres Saalmaa vastuskiri Lääne-Nigula valla üldplaneeringule ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruandele esitatud kirjalikud arvamused/ettepanekud mida üldplaneeringu koostamisel ei
arvestatud 08.12.2021 nr 7 1/21 213 1
Keskkonnaametile 29.11.2021, nr 7-1/21-208-1 taotlus Ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine
üldplaneeringus toodud asukohtades ja ulatuses
Teade Lääne Elu
Teade Postimees
2
Lääne-Nigula Vallavalitsus Teie 03.01.2022 nr 7-1/22-1-1
[email protected] Meie 07.01.2022 nr 14-11/59-2
Lääne-Nigula valla üldplaneering
Lääne-Nigula Vallavalitsus esitas 03.01.2022 Lääne-Nigula valla üldplaneeringu (edaspidi
üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 90 lõike 1
alusel järelevalve teostamiseks ja heakskiidu saamiseks. Koos üldplaneeringuga esitas kohalik
omavalitsus üldplaneeringu menetlemise dokumentatsiooni.
Lääne-Nigula Vallavalitsus on esitanud Keskkonnaametile taotluse ehituskeeluvööndi
vähendamiseks 29.11.2021 (kiri nr 7-1/21-208-1), Keskkonnaamet on pikendanud taotluse
menetlustähtaega kuni 30.01.2022 (29.12.2021 kiri nr 7-13/21/25032-2).
PlanS § 90 lõike 3 kohaselt kuulub üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamise
menetlemisel riigihalduse ministri pädevusse: 1) keskkonnamõju strateegilise hindamise
menetluse ja planeeringu õigusaktidele ning maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine;
2) avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle arvamusi üldplaneeringu
koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise korraldaja ärakuulamine; 3)
maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab vastavat
ettepanekut.
Selleks, et saaksime teostada planeerimisseaduse kohast menetlust Lääne-Nigula valla
üldplaneeringu koostamise üle, sh kuulata ära avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi
esitanud isikud ja üldplaneeringu koostamise korraldaja ning otsustada heakskiidu andmise
võimalikkuse üle, palume esitada Rahandusministeeriumile Keskkonnaameti otsus
ehituskeeluvööndi vähendamisest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Urve Pill 715 5809
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Lääne-Nigula Vallavalitsus Teie 30.11.2021 nr 7-1/21-208-1
[email protected]
Meie 17.03.2022 nr 7-13/21/25032-5
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu alusel
ehituskeeluvööndi vähendamisest
Esitasite Keskkonnaametile looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 40 lg 4 punkti 1 kohase
taotluse1, millega soovite Lääne-Nigula Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 29 „Lääne-
Nigula valla üldplaneeringu vastuvõtmine, keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande
nõuetele vastavaks tunnistamine ning üldplaneeringu avalikule väljapanekule suunamine“
vastu võetud Lääne-Nigula valla üldplaneeringu (edaspidi koostatud üldplaneering) alusel
nõusolekut ranna ja kalda ehituskeeluvööndi (edaspidi EKV) vähendamiseks Lääne-Nigula
vallas.
Ranna ja kalda EKV muutmist puudutav teemakäsitlus on lisaks taotlusele leitav
üldplaneeringu eelnõu seletuskirjast (ptk 3.14 Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi suurendamine
ja vähendamine) ning üldplaneeringu eelnõu jooniselt „Põhijoonis“. Teemat on käsitletud ka
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande ptk-s 3.2.2.1. Taotlusele on lisatud
temaatilised, sh vähendatavate alade piire näitavad digitaalsed kaardikihid.
Keskkonnaamet on tutvunud EKV vähendamise taotlustega ja neis toodud põhjendusega EKV
vähendamise vajalikkuse kohta, kohapealse olukorraga ning taotluse aluseks oleva
üldplaneeringuga.
I OTSUS
Lähtudes Keskkonnaametile esitatud planeeringulahendusest (koostatav üldplaneering),
taotlusest, Lääne-Nigula Vallavalitsuse taotluses esitatud põhjendustest EKV vähendamise
osas, looduskaitseseaduse §-s 40 sätestatust ning käesoleva kirja II peatükis toodud asjaoludest
ja III peatükis toodud kaalutlustest annab Keskkonnaamet nõusoleku EKV vähendamiseks
joonisel „Põhijoonis“ märgitud ulatuses (väljatrükk 21.06.2021) ja taotluses esitatud
põhjendustel, välja arvatud järgmistel aladel ja ulatuses:
1. Keskkonnaamet keeldub alal nr 1 EKV vähendamiseks nõusoleku andmisest Rannakülas
Liiva (53101:001:0340), Loigu (53101:001:0430), Männi (53101:001:0970), Nuudi
(53101:001:1840), Võsa (53101:001:1850), Uustalu (53101:001:0480) ja Ranniku
(53101:001:0500) katastriüksustel veekaitsevööndis ning Ranniku (53101:001:0500)
katastriüksusel õueala idaosas asuvast teest ida suunas. Tegevus kahjustab rannal asuvaid
koosluseid ega ole Ranniku katastriüksusel kooskõlas alale omase asustusstruktuuriga.
Nõusolek antakse EKV vähendamiseks kuni veekaitsevööndini ja Ranniku katastriüksusel
1
Registreeritud Keskkonnaameti dokumendiregistris 30.11.2021 kirjana 7-13/21/25032
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
õuealast ida suunas piirneva teeni (Kalda katastriüksuse idapiiri mööda mõtteline
jätkujoon).
2. Keskkonnaamet keeldub alal nr 9 EKV vähendamiseks nõusoleku andmisest Väliku
katastriüksuse (52001:004:1421) ulatuses. EKV vähendamise ettepaneku ala hõlmab
väikest osa Väliku katastriüksusest ning EKV vähendamine ehitamist sel katastriüksusel
ala väiksuse tõttu ei võimalda. Seetõttu ei ole otstarbekas kitsast ala Väliku katastriüksusel
ehituskeeluvööndist välja jätta. Nõusolek antakse EKV vähendamiseks soovitud ala
ulatuses Smens (52001:004:0078) katastriüksusel, Peedu (52001:004:0082) ja Helmi
(52001:004:0070) katastriüksustel Telise teest kuni soovitud ala ulatuseni ning Hilja ja
Joosepi katastriüksustel Telise teest kuni 100 meetrini 1 m kõrgusjoonest.
3. Keskkonnaamet keeldub alal nr 24 EKV vähendamiseks nõusoleku andmisest Vee,
Tamme, Kolmnurga, Kirimetsa, Kopli, Kirimäe, Mudriku ja Neti tee katastriüksustel –
katastriüksused on hoonestamata, säilinud looduslikuna ja inimtegevuse mõjutuseta (va
Neti tee, kuid teed eraldi ole vajadust EKV-st välja jätta). EKV vähendamine ettepanekus
ei ole selgitatud vajadust sel alal EKV vähendamiseks.
4. Keskkonnaamet keeldub nõusoleku andmisest Jõekääru, Oja, Varsakella, Karukella, Põllu,
Kalda, Raksi, Mandre ja Renee katastriüksustel metsavööndi ulatuses; st lubatud on EKV
vähendamine Eesti põhikaardi järgse metsavööndi piirini.
Selguse huvides märgime, et Keskkonnaamet nõustub taotletud ulatuses EKV vähendamisega
Kirimäesaare tee, Tõru, Abaja puhkebaas, Saare, Suursaare, Kaido, Silde, Mäe ja Neti
katastriüksustel.
II ASJAOLUD
Lääne-Nigula Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile taotluse ranna ja kalda EKV
vähendamiseks järgmistel aladel (taotletud EKV vähendamise ala nimetatud edaspidi ala):
1) Rannakülas endise kaluriküla alal ning asub katastriüksustel Liiva (53101:001:0340),
Loigu (53101:001:0430), Männi (53101:001:0970), Nuudi (53101:001:1840), Võsa
(53101:001:1850), Uustalu (53101:001:0480), Ranniku (53101:001:0500), Kalda
(53101:001:1720), Nõva metskond 4 (53101:001:0526); ettepanek on tehtud vähendada
EKV-d alal 4 meetri ja 147 m ulatuses põhikaardi järgsest veepiirist (ala nr 1);
2) Rannakülas hoonestatud katastriüksustel Vanajõe (53101:001:0810), Pikkoja
(53101:001:0960) ja Põlluääre (53101:001:0076) kuni katastriüksuseid läbiva
elektriliinini; ettepanek on tehtud vähendada EKV-d alal 260 meetrini põhikaardi järgsest
veepiirist (ala nr 3);
3) Paslepa külas katastriüksustel Peedu (52001:004:0082), Helmi (52001:004:0070), Väliku
(52001:004:1421) ja Smens (52001:004:0078), millest viimane on hoonestatud ning lisaks
katastriüksustel Hilja (52001:004:0066) ja Joosepi (52001:004:0081); ettepanek on
vähendada EKV-d alal seni kehtiva Noarootsi valla rannaalade teemaplaneeringus
(kehtestatud 2006) näidatud EKV ulatuseni kuid lisaks ka Peedu, Hilja ja Joosepi
katastriüksustel, et tagada piirkonnas võrdsed võimalused ehitamiseks. EKV vähendamise
ettepaneku ala ulatub 740 meetrini põhikaardi järgsest veepiirist (ala nr 9);
4) Österby külas Österby sadama territooriumil ja selle lähialal, katastriüksustel Österby
sadam (52001:005:0108), Österby puhkeala (52001:005:0115), 16122 Nõmmküla-Aulepa-
Österby tee (52001:005:0018), Posti (52001:005:0900), Kõrtsu (52001:005:2521), Liiva
(52001:005:0821), Kalda (52001:005:0230), Kutteri (52001:005:1790); ettepanek on
tehtud vähendada EKV-d alal põhikaardi järgse veepiirini (ala nr 11);
5) Tahu külas Kadariku (52001:005:2240), Enbacken (52001:005:2862) ning Nina-
Aleksandri (52001:005:0327), Nina-Gustavi (52001:005:0326) hoonestatud
katastriüksustel (alad nr 12 ja 13); ettepanek on vähendada EKV-d ajaloolistel talukohtadel
hoonestuse laiendamise võimaldamiseks ning eelneva üldplaneeringuga järjepidevuse
tagamiseks;
2 (17)
6) Saunja külas Kirimäe poolsaarel 27 katastriüksusel; ettepanek on vähendada EKV-d
eelneva üldplaneeringuga järjepidevuse tagamiseks 1,5 m kõrgusjooneni (ala nr 21);
7) Kasari külas Jõekalda (45201:001:0479) katastriüksusel; ettepanek on vähendada EKV-d
Kasari jõe kaldale avaliku paatide sildumiskoha ja vajamineva taristu rajamiseks (ala nr
24).
EKV vähendamist taotletakse mererannal ja Kasari jõe kaldal. LKS § 38 lg 1 p 2 kohaselt on
mererannal ehituskeeluvööndi ulatuseks 100 m. Kasari jõe kallastel on ehituskeeluvööndi
ulatuseks LKS § 38 lg 1 p 4 järgi 50 m. LKS § 35 lg 2 kohaselt on üldjuhul ehituskeeluvööndi
lähtejooneks Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiir. Kuid
korduvalt üleujutataval mererannal määratakse ehituskeeluvööndi lähtejoon ehk korduva
üleujutusega ala LKS § 35 lg 31 alusel üldplaneeringuga; kui korduva üleujutusega ala piiri ei
ole määratud, loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks üks meeter kaldajoone
kõrgusväärtusest. Kasari jõgi on LKS § 35 lg 3 ja keskkonnaministri 28.05.2004 määruse nr 58
„Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri
määramise kord“ alusel lõigul Teenuse jõe suubumiskohast suudmeni suure üleujutusalaga
siseveekogu, mille kõrgveepiiriks alaliselt liigniiskete alluviaalsete soomuldade leviala piir
veekogu veepiirist arvates. LKS § 35 lg 4 alusel koosnevad korduva üleujutusega veekogude
ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja
looduskaitseseaduse §-des 37–39 sätestatud vööndi laiusest. Rannal ja jõe kaldal metsamaal
metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd LKS § 38 lg 2 alusel ranna või
kalda piiranguvööndi piirini (edaspidi nn metsamaa erisus), mis on mererannal 200 m ja üle 25
ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel 100 meetrit.
Planeeringuala hõlmab 2017. aasta sügisel Lääne-Nigula vallaks liitunud endisi Lääne-Nigula,
Martna, Kullamaa, Nõva ja Noarootsi valdade territooriume. Lääne-Nigula valla territooriumil
kehtib 13 üldplaneeringut (edaspidi nimetatud kehtivad üldplaneeringud), need on loetletud
üldplaneeringu seletuskirjas ptk 1. Üleujutusalad on määratud kehtiva üldplaneeringuga
Noarootsi territooriumil ning kehtiva üldplaneeringu järgi on EKV ulatust kohati laiendatud.
Koostatav üldplaneering vaatleb üleujutusaladega seotud temaatikat põhjalikumalt ning määrab
korduva üleujutusega alad kogu ranniku ulatuses. Üldplaneering määrab mererannal (va
Matsalu lahes) korduva üleujutusala piiriks 1 m samakõrgusjoone (BK77 kõrgussüsteemis).
Matsalu lahega piirnevas vallaosas määrab üldplaneering korduva üleujutusala piiriks 1,5 m
(EH2000 järgi). Määratud korduva üleujutusala piir on ranna ehituskeeluvööndi määramise
lähtejooneks (vt ptk 3.14). Üldplaneering võtab mererannal ehituskeeluvööndi piirina aluseks
määratud korduva üleujutusala + 100 meetrit valla mandriosas ning + 200 meetrit Osmussaarel.
EKV vähendamisel lähtutakse LKS § 40 lõikes 1 sätestatud tingimustest: arvestatakse ranna-
ja kalda kaitse eesmärke ning lähtutakse taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade
piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Vastavalt LKS
§-le 34 on ranna või kalda kaitse eesmärk rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine,
inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse
suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Ranna ja kalda piiranguvööndis
asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine
(LKS § 37 lg 2 järgi).
Ranna kaitse üheks olulisemaks eesmärgiks on seal esinevate looduskoosluste maksimaalne
säilitamine. See tähendab eelkõige rannikule omaste alade säilitamist looduslikuna vältimaks
nende koosluste pindala vähenemist, kuid vähendamaks ka muid inimtegevusega kaasnevaid
mõjusid, näiteks ülemäärane tallamiskoormus. Rannikule omased kooslused on tihti tundlikud,
kuna seal võivad esineda spetsiifiliselt kohastunud liigid, nt soolast merevett taluvad liigid, kes
mujal kasvada ei saa. Rannikule omaseks koosluseks on lisaks vahetutele mereranna
kooslustele (rannavallid ja rannikuluited, roostikud ja rannaniidud) ka sellele alale omane mets
3 (17)
kui ka teised mere poolt vähem mõjutatud poollooduslikud kooslused. Looduskooslustena
vähemväärtuslikud alad on endised ja eriti praegused põllumaad, kus on tugev kultuuristamise
mõju, samuti ei esine koosluseid õuealadel.
Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine tähendab laiemas mõttes rannikule omaste
koosluste säilitamist, tallamiskoormuse vähendamist kui ka näiteks mõjusid, mis võivad
kaasneda mereala aktiivsemast kasutamisest tingituna. Mõju võib olla ka tehnovõrkude
rajamisel, näiteks kui rajatakse lähestikku mitmeid imbsüsteeme ranna EKV-sse, sh
looduskoosluste levikualale. Üheks oluliseks ranna ja kalda kaitse eesmärgiks on ka ranna ja
kalda looduslike koosluste toime puhveralana, mis vähendab inimtegevusest tulenevat survet
(sh hajukoormust) veekogudele. Ranniku hoonestamine ning looduslike alade asendamine
tehis- või inimmõjuliste pindadega (intensiivselt hooldatavad murualad, aia- ja põllumaad)
vähendab oluliselt ranna võimet puhverdada inimtegevuse mõju.
Oluline on tagada ka rannikule omane asustusstruktuur lähtudes välja kujunenud ja ajaloolisest
hoonestusest. Siinjuures on eelkõige oluline arvestada elamukohtade paiknemist. Ranna kaitse-
eesmärkidega on vastuolus asustuse suunamine aladele, kus seda pole tänapäeval ega pole ka
ajalooliselt olnud. Ajaloolise asustuse analüüsis kasutab Keskkonnaamet Maa-ameti ajalooliste
kaartide rakenduses2 olevaid kaarte.
Samuti peab jälgima reljeefi. Ehitamine ei ole enamjaolt põhjendatud üleujutatavatel aladel,
eriti kui sellega kaasneb maapinna reljeefi muutmine. Lääne-Nigula valla koostatavas
üldplaneeringus ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes ei ole korduva
üleujutusega alade määratlemise kõrval käsitlenud ekstreemsete ilmastikutingimuste ning
muutuvate kliimatingimuste korral esineda võivate üleujutuste riski. Üleujutuste poolt
ohustatud aladeks on EKV vähendamisel ning ka senises praktikas (sh Lääne maakonna
planeering 2030+) loetud neid piirkondi, kus maapinna kõrgus asub allpool 1,5 m kõrgusjoont,
kuid väga pika ja mitmesuguse rannajoonega Lääne-Nigula valla rannikul võib üleujutuste
esinemine ja veetasemete ekstreemumid varieeruda märkimisväärses ulatuses.
Keskkonnaagentuuri poolt on arvutatud Eesti rannikualade teatud lõikude üleujutuste
tõenäosusstsenaariumid3. Nende arvutuste kohaselt on näiteks Matsalu lahe rannikul 10%
tõenäosusega esineva üleujutuse tase 1,61 m ning 2% tõenäosusega esineva üleujutuse tase 1,92
m, avamerele avatud Spithami ja Rannaküla rannikul on vastava tõenäosusega veetasemed aga
1,33 ja 1,57 m. Haapsalu lahe äärse Haapsalu üleujutusohuga riskipiirkonna kohta on 10%
tõenäosusega esineva üleujutuse tasemeks hinnatud 1,82 m ning 2% tõenäosusega esinev
üleujutuse tase 2,22 m4. Seega võib arvestada, et muutuva kliima tingimustes võivad Lääne-
Nigula valla rannal veetasemed ulatuda suletud lahtedes suurusjärgus 2 (ekstreemsetel juhtudel
2,5) meetrini, avatud randades suurusjärgus 1,5 (ekstreemsetel juhtudel 2) meetrini.
Ranna ja kalda kaitse eesmärk on tagada rannal ja kaldal vaba liikumine ja sinna juurdepääs.
Oluline on tagada olemasolevate randa ja kaldale minevate teede avatus, samuti kallasrajal
liikumise võimalikkus. Kohalikul omavalitsusel on suur roll tagamaks avalikud ligipääsud
kallasrajale, sh mitte lubada ala hoonestamisel ajalooliste teede sulgemist. Selle ülesande
täitmisel on suur kaal omavalitsuse üldplaneeringul, millega tuleb määrata juurdepääsud
kallasrajale ning lahendada ka avalike puhkealade ja –kohtade juurdepääsetavuse küsimused.
Keskkonnaamet arvestab ka veekaitsevööndi ulatusi ja sellega seotud õiguslikku regulatsiooni.
Veeseaduse (edaspidi VeeS) § 118 lg 1 kohaselt on veekaitsevöönd moodustatud veekogu kalda
või ranna erosiooni ja hajuheite vältimiseks. Läänemere rannal on veekaitsevööndi ulatuseks
20 m põhikaardi veepiirist (VeeS § 118 lg 2 p 1 ja lg 3) või kõrgvee piirist (LKS § 35 lg 4).
2
https://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardirakendused/Ajaloolised-kaardid/Ajalooliste-kaartide-
rakendusekirjeldus-p157.html
3
Aruanne: https://keskkonnaagentuur.ee/media/939/download ning kaardirakendus: https://arcg.is/0yv9Su
4
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/yua
4 (17)
Veekaitsevööndis on ehitustegevus keelatud (VeeS § 119 p 5), kui see kahjustab
veekaitsevööndi ja ranna ning kalda kaitse-eesmärke. Seaduslikul alusel rajatud sadamaalal
veekaitsevöönd puudub (VeeS § 118 lg 5 p 1).
Keskkonnaamet annab oma seisukoha EKV vähendamisele iga nimetatud asjaolu eraldi
kaaludes. Keskkonnaamet arvestab lisaks esitatud taotluses toodud põhjendusi. Valdavas osas
on vähendamise ettepanek seotud hajaasustuses uue hoonestuse rajamiseks nii olemasolevate
elamukohtade tihendamiseks kui ka täiesti uute elamukohtade loomiseks. Keskkonnaamet
arvestab ettepaneku aluseks olevat koostatavat üldplaneeringut ja selle ptk-s 3.2.2 toodud
ehitamise põhimõtteid hajaasustuses. Selle kohaselt on ehitamine üldplaneeringus sätestatud
tingimusi järgides lubatud, kui ehitatav ala ei asu väärtuslikul põllumajandusmaal, liigniiskel
või üleujutusohuga alal; maaüksuselt on tagatud juurdepääs avalikule teele; võimalik on
nõuetekohaselt lahendada joogi- ja/või tarbevee saamine ja nõuetekohane reoveekäitlus; ei ole
ehitust välistavaid õigusaktidest tulenevaid keskkonnapiiranguid. Ehitusõigust saab taotleda
katastriüksusele, mille suurus on vähemalt 0,5 ha (erandina on lubatud ehitamine ka
väiksemale). Hajaasustuses ei tohi elukondlike hoonete suurim hoonete alune pind ületada 10 %
katastriüksuse pindalast.
Üldplaneeringu alusel on muutunud senini kehtiva üldplaneeringuga võrreldes korduva
üleujutusega alade aluseks olevad lähteandmed. Üldplaneeringu alusel esitatud EKV
vähendamise taotluses nimetatud aladel ei ole varem EKV ulatust vähendatud. Vähendamise
kaalumisel on Keskkonnaamet lähtunud peamiselt esitatud kaardimaterjalis (Mapinfo
vormingus kihid ja maakasutusplaan) toodud piiridest ja taotluse tekstilisest kirjeldusest.
Kuna EKV vähendamine üldplaneeringu alusel kehtib konkreetsele üldplaneeringu
lahendusele, on vajalik analüüsida planeeringulahendust ja olukorda looduses ka juba varem
vähendatud aladel. Kehtivatest üldplaneeringutest on varasemalt EKV ulatust
Keskkonnaministri nõusolekul vähendatud Noarootsi valla üldplaneeringu menetluses.
Keskkonnaamet nõustub seniste EKV vähendamistega vähendamise otsuste kaalutluste alusel.
III KAALUTLUS RANNA EKV VÄHENDAMISEKS
1. Rannaküla ala nr 1 (Liiva, Loigu, Männi, Nuudi, Võsa, Uustalu, Ranniku, Kalda,
Nõva metskond)
Faktilised asjaolud
Ranna EKV vähendamise ettepanek hõlmab Läänemere Keibu lahe läänekallast; vähendatav
ala on Liiva katastriüksusest kuni Ranniku katastriüksuse idapiirini. Ettepaneku kohaselt
soovitakse EKV vähendamist minimaalselt kuni 4 meetrini põhikaardi järgsest veepiirist. Antud
rannalõigus kulgeb koostatud üldplaneeringuga määratud korduva üleujutusega ala piir
rannajoonest 5-20 m kaugusel, teatud lõigus taotletakse seega EKV vähendamist ka korduva
üleujutusega alale.
Kohaliku omavalitsuse taotluse järgi on EKV vähendamine vajalik, et tagada kõigile ala piires
olevatele maaüksustele võrdsed võimalused õuealade laiendamiseks. Tegemist on endise
kalurikülaga (nn „Käbiküla“), kus ajalooliselt on hoonestus asunud rannale lähedal. Taotletav
vähendus tugineb hetkel kehtivale Nõva valla üldplaneeringule (kehtestatud 2011), millega on
lubatud ehitada ajaloolise asustusega alale. Kehtiv Nõva valla üldplaneering on kehtestatud
EKV ulatuse vähendamiseks nõusolekut saamata.
Kehtivas üldplaneeringus on alale määratud maakasutuse juhtotstarbena olemasolev elamumaa.
Koostatav üldplaneering määrab ala rohevõrgustiku koridori, maakasutuse juhtotstarbeks on
määratud maaline maa-ala.
5 (17)
Alale jääb 8 valdavalt elamumaa sihtotstarbega katastriüksust. Kõlvikuliselt on tegemist nii
loodusliku rohumaa, metsamaa, muu maa ja õuemaa kõlvikutega. Ala katastriüksused on
hoonestatud, va Nõva metskond katastriüksus. Ala läbivad olemasolevad pinnasteed.
Looduskoosluste säilitamine
Vähendamise taotluses käsitletav ala ei asu looduskaitselisel territooriumil. Alal asuvatel
katastriüksustel on suures ulatuses õuemaa, kus olemasoleva inimmõju tõttu ehitamise
lubamine ei ole vastuolus rannikukoosluste säilitamise põhimõttega. Ehkki Uustalu
katastriüksus on olnud pikaajaliselt hoonestatud, ei ole sellele maakatastris õuemaa kõlvikut
määratletud. Tegelikkuses on hoonestuse ümbruses õuemaa tunnustele vastav kõlvik. EKV-d
soovitakse vähendada õuemaa kõlvikutest (sh hoonetest) ka mere suunas, lisaks Ranniku
katastriüksusel õuemaast ida suunas, mis võimaldaks ehitustegevust loodusliku rohumaa ja
metsamaa kõlvikutel. Samuti soovitakse EKV-d vähendada Nõva metskond katastriüksusel
metsamaa kõlvikul. Keskkonnaagentuuri eestvedamisel toimunud ökosüsteemide seisundi ja
teenuste baastasemete hinnangu5 (edaspidi ELME analüüsi) kohaselt on selle metsamaa puhul
valdavalt kehvas ökoloogilises seisundis oleva salumetsaga. Ehitamine vahetult rannal
kasvavatesse metsadesse on valdavalt vastuolus ranna piiranguvööndi metsade kaitse-
eesmärgiga (milleks on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine). Ranniku
katastriüksuse ja Nõva metskond katastriüksusel loodusliku rohumaa ja metsamaa kõlvikutel
EKV ulatuse vähendamine ei ole kooskõlas looduskoosluste maksimaalse säilitamise
eesmärgiga rannal.
Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine
Ajaloolise kaluriküla alal olemasoleva hoonestuse säilimisel EKV vähendamine rannikul
inimtegevusest lähtuvat kahjulikku mõju eeldatavalt oluliselt ei suurenda. Inimmõju suureneb
juhul kui olemasoleva hoonestuse asemel rajatakse uus suuremahulisem hoonestus.
Üldplaneeringus määratud maakasutus ei luba eeldada antud piirkonna oluliselt intensiivistuvat
arenemist. Valdavalt on alal inimmõju olemas ka praegu. Täiesti uusi majapidamisi saaks alal
rajada eelkõige Ranniku katastriüksuse idaosas metsamaal, kus praegu igasugune hoonestus
puudub. Kui tehnovõrgud (veevarustus, reoveesüsteemid) rajatakse nõuetekohaselt ja
korraldatakse seadustele vastav prügimajandus, siis nendest aspektidest tulenev inimmõju ei
suurene.
Lähtudes koostatud üldplaneeringuga määratud korduva üleujutusega ala piirist taotletakse
EKV vähendamist ka ranna veekaitsevööndisse. Veeseaduse § 118 lg 1 kohaselt on
veekaitsevööndi eesmärgiks kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimine. Vastavalt LKS §
38 lg 4 p 1 ei laiene ehituskeeld hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaale ehitatavale uuele
ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse. Veekaitsevööndisse jäävad Uustalu katastriüksuse
olemasolev elamu ning Männi katastriüksusel paiknev abihoone. Taotluse alusel oleks võimalik
rajada sisuliselt kõigil lõigu piiresse jäävatel katastriüksustel hoonestust veekaitsevööndisse.
Sellises ulatuses hoonestuse rajamist ja sellega kaasnevat õuealade laiendamist ei saa pidada
veekaitsevööndi eesmärkidega kooskõlas olevaks.
Ranna eripära arvestava asustuse suunamine
5
Helm, A., Kull, A., Veromann, E., Remm, L., Villoslada, M., Kikas, T., Aosaar, J., Tullus, T., Prangel, E.,
Linder, M., Otsus, M., Külm, S., Sepp, K., 2020 (täiend 2021). Metsa-, soo-, niidu- ja põllumajanduslike
ökosüsteemide seisundi ning ökosüsteemiteenuste baastasemete üleriigilise hindamise ja kaardistamise
lõpparuanne. ELME projekt. Tellija: Keskkonnaagentuur (riigihange nr 198846).
https://kaur.maps.arcgis.com/apps/MapSeries/index.html?appid=9db1c0379be24a13a94c5ad6e4829320#
6 (17)
Rannaküla on olnud ajaloolistelt hoonestatud, erinevate ajalooliste kaartide andmete põhjal on
ajalooline hoonestus olnud rannajoonele võrdlemisi lähedal. Ajaloolisteks elamukohtadeks
võib pidada nt Ranniku, Männi, Loigu katastriüksust, kus eluhooned jäävad rannajoonest 30-
50 m kaugusele. Hiljem, 1997. aastal on ehitusloa saanud elamu Uustalu katastriüksusel, mis
on rajatud kehtivale põhikaardile kantud rannajoonest minimaalselt 15 m kaugusele. EKV
vähendamine ajaloolise kaluriküla alal on kooskõlas rannikul asuva ajaloolise asustusega.
Ehkki Keibu laht on avamerele avatud, paikneb Rannaküla käesoleval ajal prevaleerivaid
tormituulte suundi (valdavalt läänekaar) arvestades maanina poolt varjatud rannalõigus.
Üldiselt hinnatakse tugevate läänekaarte tormide korral lainetuse jõudu loode-kagusuunaliste
poolsaarte idarannikul suhteliselt tagasihoidlikuks6. Piirkonna ortofotode alusel on Rannakülas
rannajoon viimase paarikümne aasta jooksul olnud võrdlemisi stabiilne, kuid teatavad
muudatused on siiski tuvastatavad.
Koostatud üldplaneeringu kohaselt on antud lõigus rand väheses ulatuses üleujutatav (korduva
üleujutusega ala ulatus on 5-20 m rannajoonest). Maa-ameti lidarandmete põhjal on
olemasolevate elamute õuealadel maapinnakõrgused siiski vaid kõrgusel suurusjärgus 1,5-2 m
üle meretaseme. Kuna Keibu laht on avamerele avatud, on selles rannalõigus tormide aegsed
üleujutused valdavalt tagasihoidlikud, kuid muutuva kliima oludes ei saa välistada, et
ekstreemsetel juhtudel võiks üleujutus ulatuda ka olemasolevatele õuealadele. Siiski võib
eeldada, et olemasolevatel õuealadel ehitamine ei eelda reljeefi muutmise vajadust.
Arvestades, et tegemist on ajalooliselt hoonestatud rannalõiguga, on EKV vähendamine ranna
eripäradega kooskõlas, kuid muutuva kliima tingimusi arvestades (millega kaasneb eeldatavasti
nii tormisuse sagenemine, meretaseme tõus ja sellega seonduv täiendav oht üleujutusteks kui
rannikupurustusteks) tuleb ranna vahetusse lähedusse pikaajaliste uusehitiste rajamist pidada
riskantseks.
Vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine
EKV vähendamine juurdepääsu ranna alale ei mõjuta. Kallasrada on hetkel avatud ja
takistusteta ning EKV vähendamine kallasrajal liikumist ei mõjuta.
Kokkuvõte
Lähtudes eelnevast nõustub Keskkonnaamet soovitud alal ranna EKV vähendamisega, kuid
seda vaid kuni veekaitsevööndini ja Ranniku katastriüksusel õuealast ida suunas piirneva teeni
(Kalda katastriüksuse idapiiri mööda mõtteline jätkujoon). Asustuse laiendamine Ranniku
katastriüksusel olemasolevast õuealast ida suunal toimuks looduskoosluste arvelt ning see ei
ole vastavuses ranna kaitse eesmärgiga. Õuealade ulatuses EKV vähendamine võimaldab
väikeseid kalurimaju laiendada rohkem kui 1/3 mahu ulatuses.
2. Rannaküla ala nr 3 (Vanajõe, Pikkoja ja Põlluääre)
Faktilised asjaolud
Ranna EKV vähendamise ettepanek hõlmab 3 katastriüksuse keskosa. Ettepaneku kohaselt
soovitakse Läänemere Keibu lahe läänekalda EKV vähendamist kuni 260 m kauguseni
põhikaardi järgsest veepiirist, katastriüksuseid läbiva elektriliinini.
Kohalik omavalitsuse põhjenduse järgi on EKV vähendamine vajalik, et võimaldada
olemasoleva hoonestuse laiendamist arvestades 1,5 m samakõrgusjoont. Kehtiva Nõva valla
6
Orviku, K., 2018. Rannad ja rannikud. Õpik kõrgkoolidele. Tallinna Ülikool. lk 37
7 (17)
üldplaneeringu järgi asub vähendatav ala väljaspool ehituskeeluvööndit. Vähendamise ala ei
asu looduskaitselisel territooriumil ja alal ei asu kaitsealuste liikide elupaiku.
Kehtivas üldplaneeringus ei ole alale määratud maakasutuse juhtotstarvet ning ala jääb
väljapoole EKV-d. Koostatav üldplaneering määrab ala rohevõrgustiku tugialana, maakasutuse
juhtotstarbeks on määratud maaline maa-ala. Koostatav planeering määrab EKV ulatuse 1 m
kõrgusjoone järgi, kuid alaga piirneval rannal moodustab 1 m kõrgusjoon erandliku sissepõike
sisemaa suunas. Seetõttu on koostatava üldplaneeringu järgi EKV ulatus seni kehtiva
üldplaneeringu EKV ulatusest suurem.
Maatulundusmaa ja elamumaa sihtotstarbega katastriüksused on hoonestatud, hoonestus
paikneb osaliselt väljaspool ÜP kohast EKV-d. Kõlvikuliselt on tegemist valdavalt metsamaa
kõlvikuga, mis vaheldub haritava maa, lageda ala ja õuemaa kõlvikutega. Piki ala serva on
elektriliin.
Looduskoosluste säilitamine
Vähendamise taotluses käsitletav ala ei asu looduskaitselisel territooriumil, alal ei ole
registreeritud kaitsealuste liikide leiukohti. Alal asuvatel katastriüksustel on olulises ulatuses
õuemaa, kus olemasoleva inimmõju tõttu ehitamise lubamine ei ole vastuolus rannikukoosluste
säilitamise põhimõttega. EKV-d soovitakse vähendada õuemaa kõlvikutest (sh hoonetest) mere
suunas katastriüksuseid läbiva elektriliinini, mis võimaldaks ehitustegevust ka metsamaa
kõlvikul. Lagedal alal ja metsamaa kõlvikutel EKV ulatuse vähendamine ei ole kooskõlas
looduskoosluste maksimaalse säilitamise eesmärgiga rannal. Ehitamine vahetult rannal
kasvavatesse metsadesse on valdavalt vastuolus ranna piiranguvööndi metsade kaitse-
eesmärgiga (milleks vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine). Antud
metsakooslused (keskmises seisundis soovikumets) aga ei oma märkimisväärset
puhkemajanduslikku väärtust, vee ja pinnase kaitse funktsiooni kannab ka korduvalt
üleujutataval alal esinev metsakooslus. Seni on need kooslused säilinud, asudes väljaspool EKV
ulatust. Alal puuduvad tundlikud rannakooslused; ranna looduslikud kooslused säilivad ala ja
veepiiri vahelisel alal puhveralana, mis vähendab inimtegevusest tulenevat survet (sh
hajukoormust) merele.
Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine
Olemasoleva hoonestuse säilimisel EKV vähendamine rannikul inimtegevusest lähtuvat
kahjulikku mõju eeldatavalt oluliselt ei suurenda. Inimmõju suureneb juhul kui olemasoleva
hoonestuse asemel rajatakse suuremahulisemad hooned. Üldplaneeringus määratud maakasutus
ei luba eeldada, et piirkonna kasutusintensiivsus olulisel määra suureneks. Inimmõju on alal
olemas ka praegu. Kui tehnovõrgud (veevarustus, reoveesüsteemid) rajatakse nõuetekohaselt ja
korraldatakse seadustele vastav prügimajandus, siis nendest aspektidest tulenev inimmõju ei
suurene.
Ranna eripära arvestava asustuse suunamine
EKV vähendamine juba asustatud alal on kooskõlas rannikul asuva ajaloolise asustuse
suunamisega. Alal olevad katastriüksused on olnud asustatud juba aastakümneid.
Olemasolevatel õuealadel on maapinna kõrgus enam kui 2,5 m. Elektriliini piirkonnas on
maapinna kõrgused madalamad (kuni 1,5 m) ning muutuva kliima oludes ei saa välistada, et
ekstreemsetel juhtudel võiks üleujutus ulatuda ka vähendatava EKV-ga aladele. Siiski võib
järeldada, et alal ehitamine ei eelda reljeefi muutmise vajadust.
Vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine
8 (17)
EKV vähendamine juurdepääsu ranna alale ei mõjuta, sest EKV vähendamise ala ei piirne
kallasrajaga ja kavandatav ehitusala asub veepiirist vähemalt 260 m kaugusel.
Kokkuvõte
Keskkonnaamet nõustub soovitud alal ranna EKV vähendamisega. Keskkonnaamet arvestab
nõusoleku andmisel ala kaugust rannajoonest, ala paiknemist väljaspool veekaitsevööndit, ala
ja veepiiri vahelist looduskooslustega puhverala säilimist ja et kehtiva üldplaneeringu järgi asub
ala väljaspool EKV ulatust.
3. Paslepa küla ala nr 9 (Joosepi, Hilja, Peedu, Helmi, Väliku ja Smens)
Faktilised asjaolud
Ranna EKV vähendamise ettepanek hõlmab Läänemere Paslepa lahe idakallast Telise tee ääres;
ala ulatub Peedu katastriüksuse põhjapiiri lähedalt kuni Smens katastriüksuse lõunapiirini.
Taotletavale alale jäävad katastriüksused on maatulundusmaa sihtotstarbega ning seni
hoonestamata, välja arvatud Smens. Ettepaneku kohaselt soovitakse EKV vähendamist kuni
700 meetrini põhikaardi järgsest veepiirist, kuid minimaalselt u 3 meetrini korduva
üleujutusega ala piirist.
Kohalik omavalitsuse taotluse järgi on EKV vähendamine vajalik, et tagada piirkonnas võrdsed
võimalused ehitamiseks Telise teest vasakule. Taotletav vähendus tugineb valdavalt (va Hilja
ja Peedu katastriüksuste osas) hetkel kehtivale Noarootsi valla rannaalade teemaplaneeringule
(kehtestatud 2006), millega taotluse kohaselt suurendati ranna EKV-d. Kehtiva üldplaneeringu
järgi asub taotluses käsitletav ala väljaspool EKV-d.
Kohalik omavalitsus on jätnud EKV vähendamise taotlemisel tähelepanuta, et Joosepi
(52001:004:0081), Hilja, Peedu ja Helmi katastriüksused asuvad metsamaa erisuse tõttu
tervikuna ehituskeeluvööndis. Taotletud eesmärgil (tagada piirkonnas võrdsed võimalused
ehitamiseks) ja kohaliku omavalitsuse soovil kaalub Keskkonnaamet EKV vähendamise
võimalust Joosepi, Hilja, Helmi, Peedu ja Smens katastriüksuste ulatuses.
EKV vähendamise ettepaneku ala hõlmab väikest osa Väliku katastriüksusest ning EKV
vähendamine ehitamist sel katastriüksusel ala väiksuse tõttu ei võimalda. Seetõttu ei ole
otstarbekas kitsast ala Väliku katastriüksusel ehituskeeluvööndist välja jätta. Taotluses
käsitletav ala hõlmab ka minimaalse osa Hilja katastriüksusest.
Kehtivas üldplaneeringus ei ole alale määratud maakasutuse juhtotstarvet ning ala jääb
väljapoole EKV-d, va Hilja ja Peedu katastriüksuste ulatuses.
Koostatav planeering määrab EKV ulatuse automaatselt 1 m kõrgusjoone järgi; 1 m kõrgusjoon
ei kulge rannajoont järgides vaid arvestab ranniku jäänukjärvede paiknemist, mistõttu
moodustab 1 m kõrgusjoon olulise sissepõike sisemaa suunas. Antud lõigul teeb 1 m
kõrgusjoon veel täiendava väljasopistuse rannikumadalikule suubuva kuivenduskraavi suudme
piirkonnas, mistõttu EKV piir ulatub ligikaudu 800-900 meetrini rannajoonest.
Koostatav üldplaneering määrab ala rohevõrgustiku tugialana, maakasutuse juhtotstarbeks on
määratud maaline maa-ala. Kõlvikuliselt on tegemist nii metsamaa kui ka õuemaa kõlvikutega.
Looduskoosluste säilitamine
Ala nr 9 asub osaliselt Väinamere hoiualal (Keskkonnaregistri kood KLO2000241), kus kehtib
LKS § 32 ja 33 sätestatud kaitsekord. Samas ulatuses kuulub ala Natura 2000 võrgustikku
9 (17)
Väinamere loodus- ja linnualana (Keskkonnaregistri koodid vastavalt RAH0000605 ja
RAH0000133). Vähendamise taotluses käsitletaval alal ei ole registreeritud kaitstavaid
koosluseid ega kaitstavate taimeliikide elupaiku kuid Peedu katastriüksusel on registreeritud
kaitstava III kategooria loomaliigi väike-kirjurähn (Dendrocopos minor) elupaik.
Ala kõik katastriüksused piirnevad Telise teega, va Väliku katastriüksus, mida eraldab teest
Smensi katastriüksus. Piirkonnas asuvad Telise tee merepoolsed katastriüksused väljaspool
EKV-d, kuid neli katastriüksust paiknevad EKV-s (metsamaal kehtiva LKS § 38 lg 2 erisuse
tõttu). Taotluse järgi soovitakse vähendada EKV ulatust Smens katastriüksuse õuemaa kõlviku
ulatuses ja Telise tee äärsel alal Peedu, Helmi, Hilja ja Joosepi katastriüksustel, et tagada
piirkonnas võrdsed võimalused ehitamiseks.
Alal on hoonestatud vaid Smens katastriüksus, kus õuemaal olemasoleva inimmõju tõttu
ehitamise lubamine ei ole vastuolus rannikukoosluste säilitamise põhimõttega. Olemasoleva
elamu õuemaa kõlvikul kehtib ehituskeelu erand.
Peedu, Helmi, Hilja ja Joosepi katastriüksustel asub EKV vähendamise ala metsamaa kõlvikul,
kus EKV ulatuse vähendamine ei ole kooskõlas looduskoosluste maksimaalse säilitamise
eesmärgiga rannal. ELME analüüsi kohaselt on alal soovikumets, mis kuulub valdavalt
keskmisesse või heasse seisundiklassi, Helmi katastriüksusel ka osaliselt kesisesse
seisundiklassi. Tegemist on eeldatavalt ajalooliste märgade rohumaadega, mis on tänapäevaks
metsastunud. Ehitamine rannal kasvavatesse metsadesse on valdavalt vastuolus ranna
piiranguvööndi metsade kaitse-eesmärgiga (milleks vee ja pinnase kaitsmine ja
puhketingimuste säilitamine). Soovikumets valdavalt ei oma märkimisväärset
puhkemajanduslikku väärtust, vee ja pinnase kaitse funktsiooni kannab ka korduvalt
üleujutataval alal esinev metsakooslus, samuti sealsed märgalakooslused.
Samas asub kogu vähendatav ala ligi 700 meetri kaugusel põhikaardi järgsest veepiirist ja alal
puuduvad tundlikud rannakooslused. Ranna looduslikud kooslused säilivad ala ja veepiiri
vahelisel alal puhveralana, mis vähendab inimtegevusest tulenevat survet (sh hajukoormust)
merele.
Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine
EKV vähendamisel taotletud ulatuses oleks võimalik rajada 4 täiendavat majapidamist. Ligi
700 meetri kaugusel põhikaardi järgsest veepiirist EKV vähendamine ei suurenda rannikul
inimtegevusest lähtuvat kahjulikku mõju. Osaliselt on alal inimmõju olemas ka praegu. Kui
tehnovõrgud (veevarustus, reoveesüsteemid) rajatakse nõuetekohaselt ja korraldatakse
seadustele vastav prügimajandus, siis nendest aspektidest tulenev inimmõju ei suurene.
Ranna eripära arvestava asustuse suunamine
EKV vähendamine ajalooliselt hoonestatud Smens katastriüksusel on kooskõlas rannikul asuva
ajaloolise asustuse suunamisega. Joosepi, Hilja, Peedu, Helmi katastriüksustel ei ole olnud
varasemat hoonestust. EKV vähendamise ala ei jää üleujutusalale, kuid asub 2,5 m
kõrgusjoonel, mistõttu reljeefi muutmise vajadus ei ole välistatud. Katastriüksustel on
juurdepääs Telise teele.
Vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine
EKV vähendamine juurdepääsu rannaalale ja kallasrajal liikumist ei mõjuta, sest EKV
vähendamise ala ei piirne kallasrajaga ja asub veepiirist vähemalt 700 m kaugusel.
Kokkuvõte
10 (17)
Lähtudes eelnevast nõustub Keskkonnaamet soovitud alal ranna EKV vähendamisega, lisaks
annab Keskkonnaamet nõusoleku ranna EKV vähendamiseks Hilja ja Joosepi katastriüksustel
Telise teest kuni 100 meetrini 1 m kõrgusjoonest ning Peedu ja Helmi katastriüksustel Telise
teest kuni soovitud EKV vähendamise alani. Keskkonnaamet ei nõustu ranna EKV
vähendamisega Väliku katastriüksuse ulatuses.
4. Österby küla ala nr 11 (Österby sadam, Österby puhkeala, 16122 Nõmmküla-
Aulepa-Österby tee, Posti, Kõrtsu, Liiva, Kalda, Kutteri)
Faktilised asjaolud
Ranna EKV vähendamise ettepanek hõlmab Läänemere Haapsalu lahe põhjakallast Österby
sadamas, sadamani viivat teed, sadamaga piirnevat munitsipaalomandis Österby puhkeala
katastriüksust (üldkasutatava maa sihtotstarve) kuid ka eraomandis olevaid Posti, Kõrtsu, Liiva,
Kalda katastriüksuseid (elamumaa ja maatulundusmaa) osaliselt ja Kutteri katastriüksust
(ärimaa) tervikuna. Ettepaneku kohaselt soovitakse EKV vähendamist kuni põhikaardi järgse
veepiirini, et võimaldada Österby sadama territooriumil selle lähialal lisaks sadamaehitiste
ehitamisele mitmekesine areng, näiteks luues täiendavad sportimis- ja puhkamisvõimalused.
Kehtivas üldplaneeringus on ala munitsipaalomandis oleva osa maakasutuse juhtotstarbeks
määratud puhke- ja virgestuse reservmaa.
Alale on kehtestatud Österby puhkeala ja sadama detailplaneering (kehtestatud 2006)7, milles
on määratud maa-ala ehitusõigus 2-korruselise sadama- ja rannahoone jaoks,
hoonestustingimused ja juurdepääsutee mereni. Detailplaneering ei hõlma Kutteri
katastriüksust.
Koostatav üldplaneering määrab ala rohevõrgustiku tugialana, maakasutuse juhtotstarbeks on
määratud maaline maa-ala. Kõlvikuliselt on tegemist nii muu maa, loodusliku rohumaa,
metsamaa ja hoonestatud Posti katastriüksusel õuemaa kõlvikutega.
Österby sadam katastriüksus on kantud sadamaregistrisse väikesadamana ning sadama maa-
alaks on määratud katastriüksuse ulatus. Siiski on sadama kõrval, naaberkatastriüksusel
nimetusega Österby puhkeala, püstitatud ehituskeeluvööndis sadamat teenindav rannakohvik.
Looduskoosluste säilitamine
Österby sadama katastriüksusel on looduskooslused inimtegevusest oluliselt mõjutatud toimiva
sadama tõttu, seal on juba juurdepääsutee sadamani, parkla ja muul.
Sadama kõrval asuv munitsipaalomandis Österby puhkeala katastriüksus on alal osalise
puistuga lage ala ning säilinud valdavalt looduslikuna, va hiljuti püstitatud sadamakohviku
ümbrus. Sadamakohviku ümbrus on juba inimmõjuga ala; seal on küll registreeritud kaitstavate
III kategooria taimeliikide Gymnadenia conopsea (harilik käoraamat) ja Thalictrum lucidum
(ahtalehine ängelhein) elupaik, kuid nende liikide kasvuala on piirkonnas ulatuslikum ja
seetõttu ei ohusta olemasolev inimmõju ega ka EKV vähendamine liikide elupaiga säilimist
piirkonnas. Sadamakohviku ehitusala oli inimmõjutustega ka enne ehitustegevust. Sadama
kasutamise tõttu on tekkinud vajadus sadamaehitiste järele, kuid Österby sadama katastriüksuse
piiratud pindala ei võimalda sadamaehitiste ehitamist sadama alal (Österby sadama
katastriüksus on registreeritud sadamana sadamaregistris). Sadamaehitiste vajadusel tuleks
need püstitada naaberkatastriüksustele looduslikule kooslusele. Ranna kalda kaitse eesmärkide
7
https://www.laanenigula.ee/noarootsi2 (nr 31. Österby puhkeala ja sadama detailplaneeringu kehtestamine)
11 (17)
järgi on oluline säilitada maksimaalselt olemasolevat looduskeskkonda, tagada looduskoosluste
areng ning pehmendada, korvata ja seista vastu inimtekkelisele negatiivsele mõjule. Lähtuvalt
eeltoodust on taotletav ehituskeeluvööndi ulatus looduskooslusele negatiivse mõjuga. Samas
arvestab Keskkonnaamet EKV ulatuse vähendamise kaalumisel, et toimiv sadam vajab
sadamaehitisi ning juba toimiva sadama juures on otstarbekas korraldada ka mereäärne
puhkamisvõimalus ning looduskoosluste maksimaalseks säilitamiseks on otstarbeks need
tegevused võimalusel koondada võimalikult väiksele alale.
Ala Posti, Kõrtsu, Liiva, Kalda katastriüksustel asub kitsa teeäärse ulatusega EKV-s, kusjuures
Posti katastriüksuse alal asub osa on juba hoonestatud õuemaa kõlvik. Valdavas ulatuses jäävad
need katastriüksused EKV-st väljapoole. Kuigi Kõrtsu, Liiva, Kalda katastriüksustel asub alal
looduslik rohumaa, ei ole EKV ulatuse terviklahenduse jaoks mõistlik jätta kitsas teeäärne ala
EKV-sse, mis takistaks lisaks juurdepääsuteede rajamist nende katastriüksuste väljaspool EKV-
d paiknevatele osadele.
Eraomandis ärimaa sihtotstarbega Kutteri katastriüksus asub loodusliku rohumaa kõlvikul,
millel kasvab ka puid. Katastriüksus on hoonestamata, kuid 2012 on seal asunud hoone
(nüüdseks on hoone lammutatud); EKV vähendamise ettepaneku järgi on Kutteri katastriüksus
ümbritsetud kolmest küljest EKV-ga. EKV vähendamine ettepanekus ei ole selgitatud vajadust
sel alal EKV vähendamiseks ja üldplaneeringus ei ole sel alal kavandatud ehitisi. Kuna
katastriüksus on olnud varem hoonestatud ning on juba inimtegevusest mõjutatud, siis on
põhjendatud EKV vähendamine Kutteri katastriüksusel.
Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine
Olemasoleva sadama alal EKV vähendamine põhikaardi järgse veepiirini ei suurenda juba
olemasolevat inimtegevusest lähtuvat kahjulikku mõju. Kui tehnovõrgud (veevarustus,
reoveesüsteemid) rajatakse nõuetekohaselt ja korraldatakse seadustele vastav prügimajandus,
siis nendest aspektidest tulenev inimmõju ei suurene. Inimmõju suureneb ehitamise
kavandamisel seni säilinud loodusliku kooslusega aladel, seetõttu tuleb vajaduseta
ehitustegevust neil aladel vältida. Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramise aspektist on
oluline avalikult kasutatavatel puhkealadel tagada ala regulaarne heakord (jäätmete
koristamine, varustamine võimalikele üleujutustele vastupidavate käimlaga jne).
Ranna eripära arvestava asustuse suunamine
Österby sadam on ajalooline sadam, mille ümbrus on ka olnud hoonestatud. EKV vähendamine
on kooskõlas rannikul asuva ajaloolise asustuse suunamisega. Maa-ameti geoportaali
üleujutusalade kaardirakenduses esitatud Haapsalu üleujutuse riskipiirkonna modelleerimise
alusel on sadamaala ja sellega külgnevad alad ekstreemsete üleujutuste aegselt üleujutuste poolt
ohustatud ning üleujutusriskide maandamiseks võib olla vaja rakendada erimeetmeid (sh
maapinna täitmine). Alal on juurdepääs Nõmmküla - Aulepa - Österby teele. Hoolimata alal
esinevast üleujutusriskist on olemasoleva sadama ja selle ümbruse arendamine ranna
asustusega kooskõlas.
Vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine
EKV vähendamine juurdepääsu rannaalale ja kallasrajal liikumist ei mõjuta, sest EKV
vähendamise ala on munitsipaalomandis ja kallasrajal liikumist ei piirata. Antud ala arendamine
on üldpõhimõttelt suunatud ranna avaliku kasutuse parandamisele.
Kokkuvõte
12 (17)
Lähtudes eelnevast nõustub Keskkonnaamet soovitud alal ranna EKV vähendamisega.
Põhjendatud on EKV ulatusest välja arvata kitsas teeäärne ala Posti, Kõrtsu, Liiva, Kalda
katastriüksustel ning Kutteri katastriüksus.
5. Tahu küla ala nr 12 (Kadariku, Enbacken) ja 13 (Nina-Aleksandri, Nina-Gustavi,
Enbacken)
Faktilised asjaolud
Ranna EKV vähendamise ettepanek hõlmab Läänemere Haapsalu Tagalahe põhjakallast;
vähendatavad alad asuvad teineteise vahetus läheduses ja põhikaardi järgsest veepiirist ligi 640
m kaugusel. EKV-d soovitakse vähendada minimaalselt üldplaneeringus määratud korduvalt
üleujutatava ala piirini. Mõlemad alad moodustuvad hoonestatud maatulundusmaa ja elamumaa
sihtotstarbega katastriüksustest õuemaa kõlvikute ja juurdepääsuteedega. Ettepaneku kohaselt
soovitakse EKV vähendamist jooneni, mis on määratud ehituskeeluvööndi jooneks hetkel
kehtivas Noarootsi valla rannaalade teemaplaneeringus (kehtestatud 2006). Tegemist oli sel ajal
ehituskeeluvööndi suurendamisega. Ehituskeeluvööndi vähendamise eesmärgiks on
võimaldada alal hoonestuse laiendamist ning tagada järjepidevus eelneva üldplaneeringuga.
Koostatav üldplaneering määrab ala rohevõrgustiku tugialana, maakasutuse juhtotstarbeks on
määratud maaline maa-ala. Kõlvikuliselt on tegemist nii haritava maa, loodusliku rohumaa,
metsamaa kui ka õuemaa kõlvikutega.
Looduskoosluste säilitamine
Vähendamise taotluses käsitletav ala ei asu looduskaitselisel territooriumil. Kõigi alal asuvate
katastriüksuste õuemaad ja osaliselt juurdepääsuteed asuvad ettepaneku alal (va Enbacken, kus
õuemaa asub mõlema ala vahelisel kitsal alal), kus olemasoleva inimmõju tõttu ehitamise
lubamine ei ole vastuolus rannikukoosluste säilitamise põhimõttega. Alal asuvate tihedalt
paiknevate õuemaa kõlvikute vahelisel alal on väikeses ulatuses loodusliku rohumaa ja
metsamaa kõlvikud (osaliselt inventeeritud kuuluma elupaigatüüpi liigirikkad madalsood –
7230), kuid sealne looduskooslus on säilinud ka seni, asudes väljaspool EKV-d, ning seetõttu
võib eeldada, et need säilivad looduslikuna ka edaspidi.
Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine
Olemasolevatel hoonestatud katastriüksustel EKV vähendamine inimtegevusest lähtuvat
kahjulikku mõju eeldatavalt oluliselt ei suurenda, sest ka seni on need alad asunud
ehituskeeluvööndist väljaspool. Aladel on inimmõju olemas ka praegu. Nina-Aleksandri
katastriüksuse lääneosas on taotletud EKV vähendamist minimaalselt üldplaneeringus
määratud korduvalt üleujutatava ala piirini, seega ka veekaitsevööndisse. Arvestades alal
esineva ulatusliku madala rannaalaga (põhikaardile kantud rannajoon jääb üldplaneeringus
määratud korduva üleujutusega ala piirist u 700 m kaugusele), ei ole EKV vähendamine otseses
vastuolus veekaitsevööndi eesmärgiga. Siiski märgime, et hoolimata EKV vähendamisest jääb
alal kehtima veekaitsevööndi regulatsioon ning veekaitsevööndi piires on võimalik rajada vaid
ehitisi, mis ei põhjusta erosiooni ega suurenda hajuheidet.
Ranna eripära arvestava asustuse suunamine
Antud piirkond on ajalooliselt hoonestatud. EKV vähendamine asustatud alal on kooskõlas
rannikul asuva ajaloolise asustuse suunamisega. Hooned ei jää üldplaneeringus arvestatud 1,5
m kõrgusjoonega piiratud üleujutusalale, kuid kuna olemasolevatel õuealadel maapinna kõrgus
ei ületa valdavalt 2 m kõrgust, ei ole muutuva kliima tingimustes esinevate erakordsete
üleujutuste esinemise korral ka välistatud üleujutuste jõudmine ajaloolistele õuealadele. Seda
13 (17)
kinnitab ka Maa-ameti geoportaali üleujutusalade kaardirakenduses esitatud Haapsalu
üleujutuse riskipiirkonna modelleerimine. Siiski võib eeldada, et kuna EKV vähendamist
taotletakse eelkõige olemasolevate talumajapidamiste arendamiseks, mitte uusarenduste
tarbeks, ei ole otsest tarvidust reljeefi muutvate täitmistööde järele.
Vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine
EKV vähendamine kauguse tõttu veepiirist juurdepääsu ranna alale ei mõjuta.
Kokkuvõte
Lähtudes eelnevast nõustub Keskkonnaamet soovitud alal ranna EKV vähendamisega, sest alad
on hoonestatud, killustatud juurdepääsuteedega. EKV vähendamine võimaldab rajada ehitisi ka
väljapoole praegu määratud õuemaa kõlvikut ning võimaldab olemasolevaid ehitisi vajadusel
laiendada rohkem kui 1/3 mahu ulatuses.
6. Saunja küla Kirimäe poolsaarel ala nr 21 (Mudriku, Kolmnurga, Suursaare, Saare,
Tamme, Abaja puhkebaas, Vee, Oja, Varsakella, Karukella, Põllu, Kalda, Raksi,
Mäe, Neti, Mäepealse, Kolpi, Kirimäe, Silde, Kaido, Mandre, Renee, Tõru,
Jõekääru, Kirimäesaare tee, Neti tee)
Faktilised asjaolud
Ranna EKV vähendamise ettepanek hõlmab Läänemere Saunja lahe kagukallast; EKV vööndi
vähendatav ala asub põhikaardi järgsest veepiirist minimaalselt ligi 103 m kaugusel. Ala
moodustub 26 katastriüksusest (valdavalt elamumaa sihtotstarve), millest 9 on hoonestatud.
Alal on algatatud detailplaneeringuid (Mudriku, Saare-Madise), kuid mitte kehtestatud
detailplaneeringuid.
Taotluse kohaselt tugineb taotletav EKV vähendamine senini kehtival Oru valla Kirimäe
poolsaare üldplaneeringul (kehtestatud 1997), milles oli EKV ulatusena arvestatud 100 m
rannajoonest. Taotletavat EKV joont on korrigeeritud 1,5 samakõrgusjoonest lähtuvalt, mis on
määratud ehituskeeluvööndi jooneks ka hetkel kehtivas Noarootsi valla rannaalade
teemaplaneeringus (kehtestatud 2006). Ehituskeeluvööndi vähendamise eesmärgiks on
võimaldada alal hoonestuse laiendamist ning tagada järjepidevus eelneva üldplaneeringuga.
Koostatav üldplaneering määrab ala rohevõrgustiku tugialana, maakasutuse juhtotstarbeks on
määratud maaline maa-ala. Kõlvikuliselt on tegemist nii haritava maa, loodusliku rohumaa,
metsamaa kui ka õuemaa kõlvikutega.
Looduskoosluste säilitamine
Kirimäe poolsaar on Taebla jõe suudme piirkonnas paiknev ümbritsevatest ranniku- ja
roostikualadest pisut kõrgem (maapinna kõrgused poolsaare keskosas üle 5 m) ala, mille
kaguosas on olnud ajalooline hoonestus (praegused Saare, Suursaare ja Abaja puhkebaas
katastriüksused) ning keskosas on olnud põllumaa. Ajalooliselt (st enne 1995. aastal kehtestatud
ranna ja kalda kaitse seadust) on poolsaarel olnud suvilaid (kujutatud näiteks Maa-ameti
geoportaali ajalooliste kaartide rakenduses toodud katastrikaart 1:10 000 aastatest 1978-1989)
praegustel Saare-Madise, Neti ja Jõekääru katastriüksustel (viimasel olev hoone on praeguseks
hävinud). Hiljem on eelkõige endisele põllumaale hoonestust lisandunud, ehitustegevus on
olnud intensiivsem viimasel mõnel aastal. Hoolimata valminud või valmivast hoonestusest ei
ole hoonete ümbrus maakatastris registreeritud õuemaa kõlvikuna, katastriüksuste lagealad on
siiani valdavalt kaardistatud haritava maa kõlvikuna. Poolsaare madalamad servaalad olid
ajalooliselt eeldatavalt karja- ja rohumaad, nüüdseks on need osaliselt metsastunud. Kirimäe
14 (17)
poolsaare rannikuala kuulub looduskaitse alla Silma looduskaitseala koosseisus, kuid EKV
vähendamist looduskaitsealal ei taotleta. Poolsaare kirde- ja edelaosas olevad puistud on
määratletud metsa vääriselupaikadena. Tamme, Vee ja vähemas ulatuses Oja katastriüksusel on
vääriselupaik nr VEP137043, osaliselt katastriüksustel Varsakella, Karukella, Põllu, Kalda,
Raksi ning Mäe paikneb vääriselupaik nr VEP137041 ning katastriüksustel Kolmnurga ja
Mudriku vääriselupaik nr VEP137063, millised on vääriselupaigaks määratletud eelkõige
laialehise loometsadena. ELME analüüsi kohaselt on need vääriselupaigad kaardistatud A
väärtusklassi ehk heas seisundis ökosüsteemina. Poolsaare madalamatel ning looduslikel
servaaladel on keskosaga võrreldes ehitatud vähem, lisaks varasema hoonestusega Saare-
Madise ja Neti katastriüksusele ka Mäe katastriüksusel (muuhulgas hoonestus vääriselupaigas,
ehitusluba antud 2009) ning Kopli katastriüksusel.
Ehitustegevus poolsaare keskosas endisel haritava maa kõlvikul, Tõru katastriüksusel
registreeritud loodusliku rohumaa kõlvikul (mis on oma olemuselt eelmisega sarnane) ning
ajaloolise asustuse õuemaal ei kahjusta piirkonna ranna looduskooslusi. Kuid võimalik
ehitamine metsamaal, eriti kõrge loodusliku väärtusega vääriselupaikades, ning looduslikel
rannaäärsetel loodusliku rohumaa aladel ei ole kooskõlas rannal looduskoosluste maksimaalse
säilitamise eesmärgiga. Valdaval enamusel katastriüksustest, millel EKV vähendamist
taotletakse, on võimalik ehitustegevus väljaspool looduslikke kooslusi.
Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine
Kirimäe poolsaarel on moodustatud 21 elamumaa sihtotstarbega katastriüksust, neist 10 on kas
hoonestatud või on neil hoonestus rajamisel. Seni hoonestamata elamumaa sihtotstarbega
katastriüksustest viiel on võimalik rajada hoonestust väljapoole üldplaneeringus määratletud
ehituskeeluvööndit. EKV soovitud ulatuses vähendamisel lisanduks hoonestus seega veel 5
elamumaa sihtotstarbega kinnistul ning võimalik, et ka senini maatulundusmaa sihtotstarbega
kinnistutel. Seega võib hinnata, et perspektiivis võib hoonestatud katastriüksuste arv vähemalt
kahekordistuda, mis on ajalooliselt võrdlemisi väheintensiivselt kasutatud alal oluline
inimkoormuse suurenemine. Kuna valdavalt on elamumaa sihtotstarbega katastriüksustel
ehitustegevus võimalik poolsaare keskosas endisel põllumajandusmaal, ei ole neil aladel
inimmõju suurenemine määrav. Küll aga tuleb inimmõju suurenemist pidada oluliseks, kui
soovitud ulatuses EKV vähendamise järgselt hakataks hoonestama seni looduslikus arengus
olnud alasid.
Ranna eripära arvestava asustuse suunamine
Kirimäe poolsaar on olnud ajalooliselt hoonestatud, kehtiva üldplaneeringu toel ning koostatud
üldplaneeringu alusel taotletud EKV vähendamise alusel plaanitakse anda võimalus hoonestuse
oluliseks laienemiseks. Arvestades ajaloolise asustuse olemasolu poolsaarel ning alale viivate
olemasolevate teedega on ala teatud ulatuses hoonestamine kooskõlas ranna eripäraga.
Kirimäe poolsaar on keskosas võrdlemisi kõrge. Poolsaare keskosas, endisel
põllumajanduslikul maal ja ajaloolise hoonestuse alal on maapinna kõrgus valdavalt üle 2-2,5
m, mistõttu on selle ala ohustatus ka ekstreemsete üleujutuste poolt üleujutuste poolt vähene.
Seevastu poolsaare servadel seni looduslikuna säilinud aladel on madalamad ning EKV-d
taotletakse ka aladele, kus maapinna kõrgused ulatuvad vaid 1,5 meetrini (nt Jõekääru, Oja,
Vee, Tamme, Kirimäe ja Kopli katastriüksustel). Selliseid piirkondi tuleb Haapsalu lahega
seotud siselahtede ääres pidada kindlasti üleujutuste poolt ohustatuteks ning neile
uushoonestuse rajamist tuleb pidada ranna eripäradega vastuolus olevaks.
Vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine
EKV vähendamine kauguse tõttu veepiirist juurdepääsu ranna alale ei mõjuta.
15 (17)
Kokkuvõte
Lähtudes eelnevast annab Keskkonnaamet nõusoleku EKV vähendamiseks Eesti põhikaardi
järgse metsavööndi piirini katastriüksustel Varsakella, Karukella, Põllu, Kalda, Raksi, Mandre,
Renee, Tõru, Jõekääru, Oja.
Taotletud ulatuses annab Keskkonnaamet nõusoleku EKV vähendamiseks Kirimäesaare tee,
Abaja puhkebaas, Mäe, Neti, Mäepealse, Kaido, Silde, Mandre (kuni metsavööndini),
Suursaare ja Saare katastriüksustel, sest need katastriüksused on juba hoonestatud või
hoonestuse vööndis ja valdavalt katastriüksuste ulatuses olulise inimmõjuga.
Keskkonnaameti hinnangul ei ole põhjendatud EKV vähendamine Vee, Tamme, Jõekääru, Oja,
Kolmnurga, Kirimetsa, Kopli, Kirimäe, Mudriku ja Neti tee katastriüksustel, sest sealne ala on
säilinud looduslikuna ja inimtegevuse mõjutuseta.
EKV vähendamine lubatud ulatuses võimaldab õuealadel ehitisi vajadusel laiendada rohkem
kui 1/3 mahu ulatuses ja püstitada varasemal hoonestusalal väikesemahulisi ehitisi, kuid tagab
samas looduslike koosluste säilimise õuealadest veepiiri suunas.
7. Kasari külas ala nr 24 (Jõekalda)
Faktilised asjaolud
Kalda EKV vähendamise ettepanek hõlmab Kasari jõe kallast; EKV vööndi vähendatav ala
asub põhikaardi järgsest jõe kaldast ligi 60 m kaugusel, ala on pindalaga ligi 2850 m2. Ala ja
jõe vahelisel alal asub ajalooline paadikanal, mis on põhikaardil kaardistatud Kasari jõe osana
ja millele seeläbi laienevad Kasari jõega seotud kitsendused. Ehkki Kasari jõgi on suurte
üleujutustega siseveekogu, ei ole antud lõigul kaardistatud lammi madalsoomuldi, mistõttu
EKV lähtejooneks on põhikaardile kantud veekogu kaldajoon. Paadikanalini viib
juurdepääsutee.
Kohalik omavalitsuse taotluse järgi on EKV vähendamine vajalik, et rajada Kasari jõe kaldale
avalik paatide sildumiskoht ja vajaminev taristu. Matsalu rahvuspargi ja Kasari jõe lähialade
kasutuse uuringus (2020) on tehtud ettepanek rajada alale parkla ning pääs kallasrajale.
Koostatav üldplaneering määrab ala rohevõrgustiku koridorina, maakasutuse juhtotstarbeks on
määratud maaline maa-ala. Kõlvikuliselt on tegemist nii loodusliku rohumaa kui ka metsamaa
kõlvikutega, viimase ulatuses rakendub ka nn metsamaa erisus.
Looduskoosluste säilitamine
Vähendamise taotluses käsitletav ala ei asu looduskaitselisel territooriumil. Ettepaneku ala
moodustub ühe katastriüksuse osast, kus on rajatud tee ja paadikanal. Ala on inimtegevusest
mõjutatud, kuid rajatiste ümbruses asuvad ka looduskooslused. EKV-d soovitakse vähendada
jõest 60 - 100 m kaugusel. Loodusliku rohumaa ja metsamaa kõlvikutel EKV ulatuse
vähendamine ei ole kooskõlas looduskoosluste maksimaalse säilitamise eesmärgiga kaldal,
kuid siinkohal tuleb arvestada paadikanali tõttu kujunenud ehituskeeluvööndiga kaldal, avalike
puhkekohtade piiratust ja vajadust avalike puhkekohtade ja paadi veeskamise koha järele ning
asjaolu, et kohalik omavalitsus ei kavanda alal hoonete ehitamist. Samuti arvestab
Keskkonnaamet EKV ulatuse vähendamise kaalumisel, et ala on juba puhkajate poolt kasutatav,
sest paadikanalini viib pinnastee. Varasemalt on kanali otsas olnud ka väiksem hoone
(kujutatud nt NSVL c63 desifreeritud fotoplaanil kui ka põhikaartidel), kuid see on tänapäevaks
hävinud. Keskkonnaameti hinnangul on otstarbekas korraldada avalik jõeäärne
16 (17)
puhkamisvõimalus ning looduskoosluste maksimaalseks säilitamiseks on otstarbeks see
koondada võimalikult väiksele alale.
Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine
Alal on mõningane inimmõju olemas ka praegu. Alal kavandatud ulatuses EKV vähendamine
inimtegevusest lähtuvat kahjulikku mõju eeldatavalt oluliselt ei suurenda, sest ka seni on ala
inimeste poolt kasutatav, alal ei kavandata suuremahulisi ega –hulgalisi ehitisi. Piirkonnas on
vajadus avaliku puhkekoha järele ning EKV vähendamine võimaldab kohalikul omavalitsusel
korraldada puhkeala sobivaks avalikult kasutatavaks puhkealaks ja koondada võimalik
inimmõju kitsal alal. Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramise aspektist on oluline
puhkekohas tagada ala regulaarne heakord (jäätmete koristamine, varustamine käimlaga jne).
Kalda eripära arvestava asustuse suunamine
EKV vähendamise alal puudub senine püsiasustus, kuid seda ka ei kavandata. Ala piirneb
paadikanaliga ja teiselt poolt juurdepääsuteega alale, seetõttu arvestab EKV vähendamine kalda
eripäraga ja juba olemasoleva juurdepääsuga.
Vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine
EKV vähendamine soodustab kaldale juurdepääsu ja vaba liikumist kaldal, sest kohalikul
omavalitsusel on plaan rajada alal parkla ja avalik paatide sildumiskoht. EKV vähendamine alal
toetab kalda kaitse-eesmärki tagada kaldal vaba liikumine ja kaldale juurdepääs.
Kokkuvõte
Lähtudes eelnevast annab Keskkonnaamet nõusoleku taotletud ulatuses EKV vähendamiseks.
Kohalik omavalitsus on hinnanud kavandatud tegevust mitte vastuolus olevaks kalda kaitse
eesmärkidega. LKS § 38 lg 6 järgi tohib lautrit ja paadisilda kaldale rajada ka EKV
vähendamiseta, kui see ei ole vastuolus ranna ja kalda kaitse eesmärkidega. Taotletud EKV
vähendamine on kooskõlas kaldal vaba liikumise ja kaldale juurdepääsu tagamisega, kalda
eripära arvestava asustuse suunamisega, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramisega.
EKV vähendamine mõjutab teatud ulatuses kalda looduskooslusi, kuid kalda looduskooslused
on antud asukohas varasema inimtegevuse poolt juba teatud määral mõjutatud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erik Kosenkranius
peadirektori asetäitja
Anne Sula 472 4727
[email protected]
Märt Öövel 5306 8315
[email protected]
17 (17)
LÄÄNE-NIGULA VALLAVALITSUS
Rahandusministeerium Meie 03.01.2022 7-1/22-1-1
[email protected] Teie 07.01.2022 nr 14-11/59-2
[email protected] Meie 04.04.2022 7-1/22-30-1
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu esitamine heakskiitmiseks
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalik
väljapanek toimus 09.08.2021 kuni 30.09.2021.
Üldplaneeringu avaliku väljapaneku jooksul ja sellele eelneval ajal esitati 24 arvamust. Esitatud
arvamused ja valla seisukohad on saadaval valla kodulehel üldplaneeringu menetluse alamlehel
https://www.laanenigula.ee/uldplaneering.
https://www.dropbox.com/sh/47usyrc3itc95jl/AAAybtVO5Lw_Hvms8KjmN3zfa?dl=0
Üldplaneeringu avalikud arutelud toimusid Taebla vallamajas 05. ja 06. novembril 2021. a.
Avalikul arutelul teatas Enefit Green AS, et ei ole rahul valla arvamusega. Avalikul arutelul
arutati olemasolevate tuuleparkide rekonstrueerimise ja planeerimismenetluse võimalikku
kompromisslahendust, küsimus esitati volikogu majandus- ja planeerimiskomisjonile
arutamiseks ja lahendamiseks.
06.11 arutelul esitati arvamus kohalikuks teeks määramise kohta. Arvamust kaaluti arutelu
järgselt ja ei arvestatud. Esitati ka Palivere terviseradade täiendamise ettepanek, ettepanekuga
arvestati.
Üldplaneeringut täiendati lähtuvalt volikogu majandus- ja planeerimiskomisjoni otsusest ja
üldplaneering esitatakse Rahandusministeeriumile heakskiitmiseks
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Heikki Salm
ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja
51910519
Lisad
Lääne-Nigula Vallavolikogu otsus 28.06.2021 nr 29
Haapsalu mnt 6 Telefon 472 0300 Arvelduskontod:
90801 Taebla E-post
[email protected] EE021010602005778000 SEB Pank
Lääne-Nigula vald www.laanenigula.ee EE722200001120149659 Swedbank
Lääne maakond EE831700017003565658 Luminor
Reg.kood 75038598
Lääne-Nigula valla üldplaneeringule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele
esitatud kirjalikud arvamused/ettepanekud mida üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud
08.12.2021 nr 7 1/21 213 1
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud arvamused ja valla seisukoht
arvamuse osas (tabel)
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu eelnõu avalikul väljapanekul laekunud arvamuste kohta
seisukoha andmine. Lääne-Nigula Vallavalitsuse protokoll 16.11.2021 nr 2-1/21-32
Lääne-Nigula Vallavolikogu majandus- ja planeerimiskomisjoni protokoll 01.12.2021 nr 21-1
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu protokoll 5.
november 2021. a.
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu protokoll 6.
november 2021. a.
Palivere Turismi- ja tervisespordi keskus ettepanek 06. november 2021. a. nr P – 28/2021
Keskkonnaameti seisukoht Lääne-Nigula valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande avalikul väljapanekul esitatud kirjaliku arvamusega arvestamise kohta
17.12.2021 nr 6 5/21/5795 7
Keskkonnaministeeriumi Lääne-Nigula valla üldplaneeringu kohta esitatud ettepanekud
27.12.2021 nr 7-15/21/1690-5
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
kooskõlastamine. Maaeluministeerium 15.12.2021 nr 4.1-5/1436-4
Aino Konrad vastuskiri Lääne-Nigula valla üldplaneeringule ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruandele esitatud kirjalikud arvamused/ettepanekud mida üldplaneeringu koostamisel
ei arvestatud 08.12.2021 nr 7 1/21 213 1
Tiiu Korpus vastuskiri Lääne-Nigula valla üldplaneeringule ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruandele esitatud kirjalikud arvamused/ettepanekud mida üldplaneeringu koostamisel
ei arvestatud 08.12.2021 nr 7 1/21 213 1
Tiiu Korpus vastuskiri Lääne-Nigula valla üldplaneeringule ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruandele esitatud kirjalikud arvamused/ettepanekud mida üldplaneeringu koostamisel
ei arvestatud 08.12.2021 nr 7 1/21 213 1
Andres Saalmaa vastuskiri Lääne-Nigula valla üldplaneeringule ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruandele esitatud kirjalikud arvamused/ettepanekud mida üldplaneeringu koostamisel
ei arvestatud 08.12.2021 nr 7 1/21 213 1
Keskkonnaametile 29.11.2021, nr 7-1/21-208-1 taotlus Ehituskeeluvööndi vähendamise
taotlemine üldplaneeringus toodud asukohtades ja ulatuses
Keskkonnaamet 17.03.2022 nr 7 13/21/25032 5 Lääne-Nigula valla üldplaneeringu alusel
ehituskeeluvööndi vähendamisest
Teade Lääne Elu
Teade Postimees
2
Saatja: Lääne-Nigula Vallavalitsus <
[email protected]>
Saadetud: 06.04.2022 15:51
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>; Urve Pill <
[email protected]>
Teema: Lääne-Nigula valla üldplaneeringu esitamine heakskiitmiseks
Tere
Edastame Lääne-Nigula valla üldplaneeringu heakskiitmise - lisame lingi,
kuna dokumentide maht on väga suur
http://delta.andmevara.ee/laane-nigula_vald/dokument/5281801
Lugupidamisega
--
Lääne-Nigula Vallavalitsus
Haapsalu mnt 6, Taebla,
Lääne-Nigula vald,
90801 Läänemaa
Reg nr 75038598
Telefon 472 0300
www.laanenigula.ee
e-post:
[email protected]
www.laanenigula.ee
www.facebook.com/laanenigula