dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Detailplaneeringu kehtestamine

Rahandusministeerium · 6. aprill 2022
Viit
15-3/3137-1
Registreeritud
6. aprill 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rapla Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Aire Müürsepp (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Lääne talitus (Hiiu_ Lääne ja Saare maakond))

Failid

  • 📎Detailplaneeringu kehtestamine (Rapla linn, Nelgi ja Niidu elamu.asice3717 KB

Sisu (failidest)

KORRALDUS Rapla 4. aprill 2022 nr 159 Detailplaneeringu kehtestamine (Rapla linn, Nelgi ja Niidu elamuala) Rapla Vallavolikogu 28. aprilli 2017 otsusega nr 23 „Detailplaneeringu algatamine“ algatati Nelgi ja Niidu elamuala detailplaneeringu koostamine. Detailplaneeringu eesmärk on üksikelamupiirkonna terviklik arendamine. Detailplaneeringuga on hõlmatud Rapla linnas Nelgi tn 2 (katastritunnus 67001:010:0032) ja Niidu tn 1 (katastritunnus 67001:010:0031) maaüksused. Osaliselt kuuluvad planeeringualale 6692093 Nelgi tänav L1 (katastritunnus 66801:001:0265), 6692093 Nelgi tänav L2 (katastritunnus 66801:001:0266), 6692041 Niidu tänav (katastritunnus 66901:001:0237) ja 6692048 Puukooli tänav (katastritunnus 66901:001:0575). Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangu järeldustele tuginedes ei peetud keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist vajalikuks. 2019. aastal anti hinnang olemasoleva puittaimestiku ja haljastuse ning selle seisundi kohta. Hinnangule tuginedes kavandati üksikelamukruntide juurdepääsud Niidu tänavalt selliselt, et väärtuslikumaid puid oleks võimalik säilitada. Rapla valla üldplaneeringu kohaselt on piirkonna kavandatav maakasutus pere- ja ridaelamumaa. Detailplaneering järgib üldplaneeringu põhilahendust. Detailplaneeringu koostamine venis planeerija vahetamisest tingitud asjaoludel. Esimese kahe aasta jooksul sai detailplaneering üldjoontes valmis ning alustati kooskõlastamisega. Töö takerdus kooskõlastuste faasis. Detailplaneeringu kehtestamine ei olnud seetõttu kolme aasta jooksul kuidagi võimalik, samuti polnud kooskõlastuste faasis otstarbekas planeeringu koostamist lõpetada või uuesti alustada. Detailplaneering on koostatud koostöös piirkonna kinnistuomanike ja puudutatud kogukonnaga. Detailplaneeringu algatamise kohta avaldati 09.05.2017 teade Ametlikes Teadaannetes, maakonnalehe „Raplamaa Sõnumid“ 10.05.2017 numbris ning valla infolehe „Rapla Teataja“ 2017. aasta maikuu numbris. Huvitatud ja puudutatud isikuid kaasati Rapla Vallavalitsuse 21.10.2021 kirjaga 6-2/35-1. Planeeringulahenduse koostamisel osalesid Telia Eesti AS, Elektrilevi OÜ, Maa-amet ja Rapla Vesi AS. Päästeamet kooskõlastas planeeringu 24.01.2022. Rahandusministeerium andis 25.01.2022 kirjaga nr 14-11/43-2 arvamuse. Ettepanekute alusel lisati perspektiivne kergtee Nelgi tänavale, kajastati planeeringus Puukooli tänava perspektiivne pikendus ning nähti ette kõrghaljastuse rajamise tingimused planeeringuala põhjaosas. Rahandusministeeriumi ettepanekute põhjal tehti vormistuslikke muudatusi. Rapla Vallavalitsuse 7. veebruari 2022 korraldusega nr 51 „Detailplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku korraldamine (Rapla linn, Nelgi ja Niidu elamuala)“ võeti detailplaneering vastu. Avalik väljapanek toimus 25. veebruarist kuni 11. märtsini 2022 Rapla valla ametlikul veebilehel ja Rapla vallamaja fuajees. Avaliku väljapaneku jooksul esitas naaberkinnistu omanik ettepaneku näha planeeringuga ette juurdepääsu võimalus talle kuuluvale kinnisasjale ka Mooni tänavalt. Ettepaneku alusel lisati detailplaneeringu seletuskirja peatükki 4.6 täiendav tingimus järgmises sõnastuses: „Haljastuslahenduse kavandamisel arvestada juurdepääsudega Tulbi tn 4/4, 4/6 ja 4/7 olevatele kuuridele ja hoovialadele“. Ettepaneku esitaja on ettepaneku arvestamise viisiga rahul. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Rapla Vallavalitsus, detailplaneeringust on huvitatud AmEst Haldus OÜ, planeerija on Ingrid Saaroja (Inomatic OÜ). Detailplaneering vastab õigusaktidele ja Rapla valla ruumilise arengu eesmärkidele. Tuginedes nimetatud asjaoludele, planeerimisseaduse § 124 lõikele 10, § 139 lõigetele 1, 3 ja 4 ning Rapla Vallavolikogu 25. jaanuari 2018 otsusele nr 12 „Volituste andmine vallavalitsusele planeerimisseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks“: 1. Kehtestada Nelgi ja Niidu elamuala detailplaneering. 2. Vallaarhitektil korraldada teate avaldamine punktis 1 nimetatud detailplaneeringu kehtestamise kohta Ametlikes Teadaannetes, Rapla valla ametlikul veebilehel, maakonnalehes „Raplamaa Sõnumid“ ja valla infolehes „Rapla Teataja“, samuti teavitada huvitatud, puudutatud ning kaasatud isikuid ja asutusi. 3. Korralduse peale võib esitada Rapla Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul, arvates korralduse teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul, arvates korralduse teatavakstegemisest. 4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Gert Villard vallavanem Ülle Eesik-Pärn vallasekretär Inomatic OÜ Äriregistri kood 1174393 Kesktee 75, Tallinn 12113 Tel 503 6499 Planeerija: Ingrid Saaroja [email protected] Rapla linnas Nelgi ja Niidu elamuala detailplaneering Töö nr 21057 Huvitatud isik: AmEst Haldus OÜ Viljandi mnt 84 79514 Rapla linn Rapla maakond Huvitatud isiku esindaja: Mery Visnu [email protected] Koostaja: Inomatic OÜ Ingrid Saaroja planeerija tel 666 2662 /allkirjastatud digitaalselt/ Märts 2022 Rapla linnas Nelgi ja Niidu elamualadetailplaneering Inomatic OÜ 2022 planeerija: Ingrid Saaroja I Sisukord I SISUKORD ............................................................................................................................ 2 II SELETUSKIRI ........................................................................................................................ 3 1. Koostamise alused, lähtedokumendid ja teostatud uuringud ............................................................ 3 2. Detailplaneeringu koostamise eesmärk............................................................................................. 4 3. Olemasolev situatsioon ja analüüs, olemasoleva olukorra kirjeldus ................................................... 4 3.1. Kehtiv üldplaneering ............................................................................................................................................. 4 3.2. Maakasutust kitsendavad tingimused .................................................................................................................. 5 3.3. Planeeritava maa-ala asukoha kirjeldus ............................................................................................................... 5 3.4. Planeeritava maa-ala olemasoleva olukorra kirjeldus ......................................................................................... 6 3.5. Olemasolev haljastus ja keskkond ........................................................................................................................ 6 4. Planeeringuga kavandatav ................................................................................................................ 7 4.1. Planeeringuala ja selle mõjuala ruumilised seosed ning lahenduse kirjeldus .................................................... 7 4.2. Krundijaotus........................................................................................................................................................... 8 4.3. Kavandatu mõju lähipiirkonna keskkonnale ja selle arenguvõimalustele .......................................................... 8 4.4. Hoonestusalade paiknemise ja suuruse kavandamise põhimõtted ................................................................... 9 4.5. Krundi ehitusõigus ................................................................................................................................................. 9 4.6. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele ........................................10 4.7. Tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted .........................................................................................11 4.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ...........................................................................................................12 4.10. Tehnovõrkude ja – rajatiste paigutus ...............................................................................................................13 4.11. Tuleohutuse tagamine ......................................................................................................................................15 4.12. Keskkonnakaitse abinõud .................................................................................................................................15 4.14. Kuritegevuse ennetamine .................................................................................................................................17 4.15. Servituutide vajadus ..........................................................................................................................................17 4.16. Tehnovõrkude valdajate tingimused projekteerimiseks .................................................................................21 III JOONISED ........................................................................................................................ 22 Joonis 1. – Situatsiooniskeem ....................................................................................................................................22 Joonis 2. – Tugiplaan M 1:500 ..........................................................................................................................22 Joonis 3. – Kontaktvöönd M 1:4000 ..................................................................................................................22 Joonis 4. – Põhijoonis M 1:500 ..........................................................................................................................22 Joonis 5. –Tehnovõrkude koondplaan M 1:500 .................................................................................................22 DETAILPLANEERINGU LISAD ................................................................................................................... 23 Menetlusdokumendid ................................................................................................................................................23 Koostöö detailplaneeringu koostamisel ....................................................................................................................24 Planeeringu elluviimise tegevuskava .........................................................................................................................27 Ruumiline illustratsioon .............................................................................................................................................28 Võrguvaldajate tehnilised tingimused .......................................................................................................................29 Puittaimestiku ja haljastuse seisundi uuring .............................................................................................................30 2 Rapla linnas Nelgi ja Niidu elamualadetailplaneering Inomatic OÜ 2022 planeerija: Ingrid Saaroja II Seletuskiri 1. Koostamise alused, lähtedokumendid ja teostatud uuringud Detailplaneeringu koostamise alusteks on: − Planeerimisseadus; − Taotlus detailplaneeringu algatamiseks, 17.10.2016; − Rapla Vallavolikogu 28.04.2017 otsus nr 23 „Detailplaneeringu algatamine“. Detailplaneeringu koostamise lähtedokumentideks on: − Rapla valla üldplaneering (kehtestatud 01.03.2011 a Rapla Vallavolikogu otsusega nr 6). − Rapla Vallavolikogu 29.01.2004 a määrus nr 5 „Rapla valla ehitusmääruse kinnitamine“. − Riigihalduse ministri 17.10.2019 a määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. − Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 a määrus nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ − Muinsuskaitseseadus. − Rapla Vallavolikogu 26.11.2015 a määrus nr 21 „Rapla valla jäätmehoolduseeskiri“. − EVS 809-1:2002 standard „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“. − EVS 843:2016 standard „Linnatänavad“. − Tuleohutuse seadus. − EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. − EVS 812-7:2018 „Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. − Siseministri 30.03.2017 a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. − Siseministri 18.02.2021 a määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“. − EVS 894:2008 standard „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“; − teised kehtivad õigusaktid ja normdokumendid. Detailplaneeringu koostamiseks on tehtud järgmised uuringud: − Planeeritava ala topo-geodeetiline mõõdistus, koostaja KT Geodeesia OÜ, 07.2018, töö nr 40/18. 3 Rapla linnas Nelgi ja Niidu elamualadetailplaneering Inomatic OÜ 2022 planeerija: Ingrid Saaroja 2. Detailplaneeringu koostamise eesmärk Detailplaneeringu eesmärk on Niidu tn 1 ja Nelgi tn 2 kinnistute jagamine üksikelamu kruntideks ja kruntidele ehitusõiguse sätestamine. Detailplaneeringuga lahendatakse vähemalt järgmised ülesanded vastavalt planeerimisseaduse § 126: • planeeringuala kruntideks jaotamine; • krundi hoonestusala määramine; • krundi ehitusõiguse määramine; • juurdepääsude, liikluskorralduse, tehnovarustuse ja teiste planeeringuala toimimiseks; • vajalike ehitiste lahenduspõhimõtete andmine ja võimalike asukohtade määramine; • ehitiste arhitektuursete, ehituslike ja kujunduslike tingimuste määramine; • haljastuse ja heakorrapõhimõtete määramine; • kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine; • keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine; • servituutide vajadusega alade määratlemine; • avalikult kasutatavate teede ja avalikult kasutatavate alade piiritlemine. 3. Olemasolev situatsioon ja analüüs, olemasoleva olukorra kirjeldus 3.1. Kehtiv üldplaneering Üldplaneeringu kohasel peab uute elamukruntide suuruseks Rapla linnas olema vähemalt 1000 m². Pere- ja ridaelamute maksimaalseks kõrguseks on ette nähtud 9-10 m. Reserveerida maad puhkeotstarbeliseks kasutuseks, kavandada rohelised puhkenurgad. Tiheasustusega alal, kus puudub kõrghaljastus, haljastada elamukrundid puude ja põõsastega. Parkimisvajadused tuleb lahendada oma krundi piires. Vältimaks hoonetes kõrgendatud radoonisisalduse tekkimist on soovituslik enne ehitustegevust teostada radoonimõõtmised. Väljavõte Rapla valla üldplaneeringu kaardist: 4 Rapla linnas Nelgi ja Niidu elamualadetailplaneering Inomatic OÜ 2022 planeerija: Ingrid Saaroja Pere- ja ridaelamumaa kruntide hoonestamiseks on antud üldplaneeringus järgmised arhitektuursed nõuded: • Igasuguse ehitustegevuse puhul tuleb tagada hoonete ja piirdeaedade arhitektuurne ja esteetiline sobivus konkreetsesse asukohta. • Nii uute hoonete projekteerimisel, kui olemasolevate hoonete laiendamisel ja/või rekonstrueerimisel, tuleb lähtuda konkreetses piirkonnas väljakujunenud ehituslaadist, hoonestus peab olema kooskõlas vahetus naabruses olevate ehitistega, lähtuda tuleb ehitiste kõrgusest ning asukoha looduslikust eripärast. • Ühes piirkonnas või elamukvartalis tuleb kasutada piiratud arvu katusekaldeid, kõrvuti rajatavate hoonete puhul vältida väikeseid katusekallete erinevusi (näiteks 45° ja 30°) või suurt katusekallete vahelduvust (näiteks kõrvuti viilkatus ja madalakaldeline või 0-kaldeline katus). • Tiheasustusega alal ei ole väljakujunenud hoonestuse alale lubatud rajada hooneid, mille välisviimistluses on domineeriv osa ümarpalgil. • Piirdeaedu ja -hekke võib rajada teekatte äärest minimaalselt 2 m kaugusele, ristmikel tagada aedade ja hekkide rajamisel nn nähtavuskolmnurk. • Tiheasustusega aladega elamute tänavapoolses küljes on lubatud rajada kuni 1,5 m kõrguseid piirdeaedu, tagades kooskõla olemasolevate aedadega ja nn nähtavuskolmnurga. 3.2. Maakasutust kitsendavad tingimused Planeeritaval alal asuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused: − Elektri madalpinge kaabel ja selle kaitsevöönd, 1 m kaablist mõlemale poole. − Elektri keskpinge kaabel ja selle kaitsevöönd, 1 m kaablist mõlemale poole. 3.3. Planeeritava maa-ala asukoha kirjeldus Planeeritav ala asub Rapla linna idaosas ja külgneb lõunast linna piiriga. Ala piirneb mitmest küljes olemasolevate elamumaadega – põhjas olemasolevad ridaelamud ning läänes Puukooli ja Niidu tänavate äärsed üksikelamud. Alast loodes on naabriks üldkasutatava maa kinnistu (Elmari). Üldplaneeringu kohaselt on sellele kinnistule ette nähtud üldkasutatava hoone ehitamine ning selle kõrvale (sellest põhjas olevale) kinnistule on kavandatud puhke- ja virgestusmaa. Idas külgneb ala ärimaa kinnistutega, mis on hetkel hoonestamata. Lõunas on naabriks Juula külas paiknevad maatulundusmaa kinnistud. Planeeritavast alast 500 m põhjas on Rapla rongijaam ning läheduses on olemas ka bussipeatsed (Rapla jaam), mis paiknevad alast ca 280 m kaugusel, Viljandi mnt ääres. Lähipiirkonnas on olemas ka toidupood (Jaama Konsum) ja apteek, mis paiknevad alast ca 400 m idas. Rapla Vesiroosi gümnaasium asub 1,3 km kaugusel loodes, Viljandi maantee ääres. Lähim lasteaed on Lasteaed Naksitrallid, mis paikneb alast ca 800 m kaugusel loodes, Võsa tänaval. Rapla kesklinn on 2,5-3 km kaugusel, kus paiknevad kõik muud eluks vajalikud teenused – haigla, perearstikeskused, hambaarstid, erinevad kauplused jne. Planeeritava ala moodustavad: • Niidu tn 1 kinnistu (maakasutuse sihtotstarve: 100% elamumaa), suurusega 9 370 m2, katastritunnus 67001:010:0031, mille omanik on AmEst Haldus OÜ. • Nelgi tn 2 kinnistu (maakasutuse sihtotstarve: 100% elamumaa), suurusega 10 772 m2, katastritunnus 67001:010:0032, mille omanik on AmEst Haldus OÜ. Lähialana kaasatakse planeeringusse kinnistutega külgnevad tänavate maa-alad: 5 Rapla linnas Nelgi ja Niidu elamualadetailplaneering Inomatic OÜ 2022 planeerija: Ingrid Saaroja • 6692093 Nelgi tänav L1 (katastritunnus: 66801:001:0265); • 6692093 Nelgi tänav L2 (katastritunnus: 66801:001:0266); • 6692041 Niidu tänav (katastritunnus: 66901:001:0237); • 6692048 Puukooli tänav (katastritunnus: 66901:001:0575) – osaliselt. 3.4. Planeeritava maa-ala olemasoleva olukorra kirjeldus Planeeritav maa-ala asub Rapla linna idaosas ning külgneb lõunas linna piiriga. Kesklinnast on ala ca 2,5- 3 km kaugusel. Maa-ala külgneb mitmest küljest tänavatega, millest mõned on olemasolevad, väljaehitatud tänavad (Niidu tn, Puukooli tn) ning teised on tänavamaa krundid, mille ulatuses tänavaid veel ehitatud pole (Nelgi tn ja osaliselt Puukooli tn). Lisaks Puukooli tänavale (läänes) on alale juurdepääs ka Tulbi tänavalt (kirdest). Planeeritav ala külgneb mitmest küljest olemasolevate elamumaadega – põhjas on olemasolevad ridaelamumaa krundid ning läänes on olemasolevad ühepereelamute krundid. Kuna planeeritav ala külgneb vahetult olemasolevate elamumaadega ning sellele on olemasoleva tänavavõrgustiku kaudu juurdepääs ja tehnovõrkudega varustamise võimalused, on see ala hästi sobiv elamupiirkonnaks. Planeeritav ala on praeguseni säilinud loodusliku rohumaana, kus kasvavad ka mõned isetekkelised puud. Samasugusena on säilinud alad planeeringuala naabruses – idas, lõunas ja loodes. Perspektiivselt (kehtiva üldplaneeringu kohaselt) on idas paiknevad alad ette nähtud hoonestada ärihoonetega. Alast loodes paiknev kinnistu on üldplaneeringu kohaselt kavandatud hoonestada sotsiaalhoonega ning selle kõrvale on ete nähtud ühiskasutatav pargiala. Alast lõunas paiknevad maad jäävad väljapoole Rapla linna piiri ja säilivad maatulundusmaadena. Planeeritava ala pindala on kokku 2,8 ha. Kinnistud on hoonestamata. Olemasolevat olukorda vt täpsemalt jooniselt nr 2 „Tugiplaan“. 3.5. Olemasolev haljastus ja keskkond Planeeritav ala on praeguseni säilinud loodusliku rohumaana: Kuna alal kasvavad ka isetekkelist võsa, võib järeldada, et see on olnud mõnda aega hooldamata ning seda ei ole sel ajal põllumajandusmaana kasutatud. Nelgi tn 2 kinnistu läänepiiril, ca 3000 m² suurusel maa-alal, paikneb tihedam isetekkeline puistu. Olemasolevate Puukooli ja Niidu tänavate ääres paikneb tihe kõrghaljastus, millele on 09.05.2019 a, OÜ Metsabüroo (Pille Mäerand) poolt läbi viidud olemasoleva puittaimestiku ja haljastuse seisundi uuring. Järgnev kaldkirjas tekst on kohandatud nimetatud uuringust. Vastavalt uuringule on Niidu tn 1 ja Nelgi tn 2 tänavaäärsel alal üsna tihe haljastus, kus kasvavad valdavalt vanad, veidi üle 60 aasta vanused lehtpuud, mis on istutatud 1963. aastal ridadena kohalike elanike poolt. Istutusmaterjali juhuslikkuse tõttu koosnevad puuderead nii soo-, kui ka arukaskedest, mille seas on ka mõned pihlakad ja üks pärn. Umbes 15 aastat hiljem (kui kased olid veel noored ja väikeste võradega), on puude alla istutatud samuti juhuslikult loodusest hangitud istutusmaterjalist 0,5 meetrise sammuga, maleruudus, kahest puudereast koosnevad kuusehekid kaitseks tuulte ja tuiskude eest. Niidu tänava äärset kuusehekki kärbiti, kuna see hakkas varjama hommikuvalgust, Puukooli tänava äärne hekk oli põhjapoolne, see lasti kärpimatult kõrgeks kasvada. Kärpimisi tehti aga ebaregulaarselt, sest iga majaomanik hoolitses oma elumaja aia ees oleva hekilõigu eest. Nii on tänaseks välja kujunenud täiesti ebaühtlases seisundis kuuskede rida, mis on kohati vaid 2 m kõrge ja kidur ning kohati isegi üle 10 m kõrguste üksikute kuuskedega, mis hõivavad lopsakate kaskede kasvuruumi. 6 Rapla linnas Nelgi ja Niidu elamualadetailplaneering Inomatic OÜ 2022 planeerija: Ingrid Saaroja Objektile jäävatest puudest on III väärtusklassi (olulisteks) hinnatud 16 puud (15 arukaske ja 1 pärn). IV väärtusklassi (väheväärtuslikeks) on hinnatud 22 puud (13 sookaske, 5 arukaske ja 4 pihlakat) ning mõlemad kuusehekid. Kuusehekkide säilitamine olemasoleval kujul ei ole mõistlik. Sellised seest kuivanud hekid on tuleohtlikud. Samuti on kuuse kooreürsaki levimise korral raske piiri panna kahjustuskolde levikule. Üksikute kuuskede väljavõtmisel väheneb veelgi hekina istutatud puude dekoratiivsus, sest paljastuvad allesjäävate puude kuivanud okstega või oksteta küljed. Ka ei ole kuusehekk lehtpuuhekkide kombel uuendatav nende mahasaagimise teel, kuna nad ei anna kännu- ega juurevõsu. Kui tahetakse haljastuses näha kuusehekki, siis tuleb see uuesti rajada ja kindlustada selle iga-aastane hoolduslõikus, mis korraliku kuuseheki saamiseks ülioluline. Ettepanekutena on edasiste tööde käigus silmas pidada, et esteetiliselt väärtuslikud puud, mis otseselt ei ole haigustunnustega ja ei takista planeeritavate rajatiste ehitamist, tuleks säilitada. Mida rohkem suudetakse säilitada olemasolevat puittaimestikku, seda tervislikum on elukeskkond nii inimesele, kui teistele alal levinud liikidele. Olemasolevatest puudest peaks likvideerima äärmiselt halva tüvekuju või armetu võraga puud. Kuusehekke olemasoleval kujul perspektiivset haljastuslikku rolli täitvana ei ole võimalik säilitada – seetõttu tuleks need olemasolevad likvideerida. Kui vajadus dekoratiivse kuuseheki järel olemas, on see suhteliselt kiiresti taastekitatav. 4. Planeeringuga kavandatav 4.1. Planeeringuala ja selle mõjuala ruumilised seosed ning lahenduse kirjeldus Planeeringuala asub Rapla linna idaosas, olemasoleva elamupiirkonna servas, mis on hoonestatud enamuses ühepereelamutega. Lisaks paiknevad naabruses ka mõned ridaelamud. Ala on hästi sobiv elamupiirkonna edasiarendamiseks, kuna olemas on kõik vajalik infrastruktuur ja läheduses vajalikud teenused. Ala külgneb ühest küljest (idas) olemasolevate ärimaa kruntidega, mis on hetkel hoonestamata. Planeeritaval alal paiknevad mitmed transpordimaa kinnistud, kuhu nähakse planeeringuga ette tänavate rajamine, mis tagavad juurdepääsud planeeritud kruntidele ning ühendavad olemasolevad Puukooli ja Tulbi tänavad. Lisaks on planeeritud täiendav transpordimaa krunt (pos 17) olemasolevate ridaelamute ja planeeritud üksikelamumaa kruntide vahelisele alale, mille kaudu tagatakse juurdepääs kruntidele pos 1, 2, 3 ja 4. Kokku on planeeritud 16 üksikelamumaa krunti ning 1 transpordimaa krunt. Kuuele üksikelamumaa krundile on ette nähtud juurdepääs olemasolevatelt tänavatelt – kruntidele nr 7 ja 8 Puukooli tänavalt ning kruntidele nr 10, 11 ja 12 Niidu tänavalt. Kruntidele nr 1, 2, 3 ja 4 rajatakse juurdepääsuks uus tänav algusega Tulbi tänavalt. Välja ehitatakse ka tänav Nelgi tänava maale, kustkaudu saavad juurdepääsu planeeritud krundid nr 13, 14 ja 15. Lisaks pikendatakse Puukooli tänavat kuni Nelgi tänavani, kust on ette nähtud juurdepääsud kruntidele nr 5, 6, 9 ja 16. Juurdepääsude asukohad on põhimõttelised ning need võivad täpsustuda projekteerimise staadiumis. Planeeritud hoonestuse kavandamisel on aluseks võetud kehtiv üldplaneering ja olemasolev hoonestus lähialal. Kavandatav uushoonestus peab sobituma keskkonda. Täpsemad tingimused kruntide hoonestamiseks on toodud ptk 4.5. „Krundi ehitusõigus“ ja ptk 4.6. „Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele“. 7 Rapla linnas Nelgi ja Niidu elamualadetailplaneering Inomatic OÜ 2022 planeerija: Ingrid Saaroja 4.2. Krundijaotus Planeeringuala on jagatud 17-ks krundiks, millest 16 on üksikelamumaa krundid (EP) ning üks on tee- ja tänavamaa krunt (LT). Elamukruntide suurused on kavandatud lähtuvalt lähialal olevatest üksikelamute kruntide struktuurist ja suurustest. Arvestatud on, et krundi suurus vastaks kehtivale üldplaneeringule, mille kohaselt on uute üksikelamumaa kruntide minimaalseks suuruseks 1000 m². Pos nr Maakasutuse sihtotstarve Maakasutuse sihtotstarve Krundi suurus [m2] detailplaneeringu liikide alusel katastriüksuse liikide alusel 1 EP 100% E 100% 1000 2 EP 100% E 100% 1019 3 EP 100% E 100% 1032 4 EP 100% E 100% 1273 5 EP 100% E 100% 1000 6 EP 100% E 100% 1032 7 EP 100% E 100% 1020 8 EP 100% E 100% 1078 9 EP 100% E 100% 1083 10 EP 100% E 100% 1198 11 EP 100% E 100% 1099 12 EP 100% E 100% 1311 13 EP 100% E 100% 1100 14 EP 100% E 100% 1195 15 EP 100% E 100% 1292 16 EP 100% E 100% 1092 17 LT 100% L 100% 2318 Detailplaneeringu alal krunditud maa bilanss: • Elamumaa 17 824 m2 – 88 % • Transpordimaa 2318 m² – 12 % Vastavalt Siseministeeriumi poolt 2013 a välja antud Detailplaneeringute krundi kasutamise sihtotstarvete leppemärkidele on üksikelamu maa (EP) ühele leibkonnale (perele) kavandatud elamu maa. Vastavalt Maakatastriseadusele § 181 lg 1 on elamumaa (E) alaliseks või perioodiliseks elamiseks ettenähtud ehitiste maa ja garaažide maa. Elamumaa on elamualune, sealhulgas korterelamu-, suvila- ja aiamajaalune, ning selle juurde kuuluv majapidamis- ja abiehitise alune ja ehitist teenindav maa. Transpordimaa (T) on liiklemiseks ja transpordiks kasutatav maa koos ohutuse tagamiseks ja selle maa korrashoiuks vajalike ehitiste aluse ning neid ehitisi teenindava maaga. 4.3. Kavandatu mõju lähipiirkonna keskkonnale ja selle arenguvõimalustele Planeeringu lahendusega nähakse ette olemasoleva elamupiirkonna laiendamine, mille tulemusena ühendatakse uue planeeritud teedevõrgustiku abil olemasolevad tänavad ja ümbritsevast piirkonnast kujundatakse üks tervik. Planeeritud hoonestus on ette nähtud arhitektuursete võtetega sobitada olemasoleva hoonestusega. Samuti on planeeritud krundistruktuur ja kruntide suurused sarnased olemasolevate üksikelamukruntidega lähipiirkonnas, mille tulemusena haakub uus arendatav ala hästi olemasoleva elamualaga. 8 Rapla linnas Nelgi ja Niidu elamualadetailplaneering Inomatic OÜ 2022 planeerija: Ingrid Saaroja Tänavate ühendamine muudab liiklemise sujuvamaks ka olemasolevatele elanikele ning samuti muutub keskkond korrastatuks ja turvaliseks – rajatakse kõvakattega tänavad ja tänavavalgustus. Samuti aitab turvalisusele kaasa uute elanike lisandumine piirkonda, kuna suureneb inimeste kohalolu ja kontroll ümbritseva üle. Mõnevõrra suureneb piirkonna liikluskoormus, kuid võttes arvesse seda, et alale on juurdepääs mitmelt poolt, on liiklus mõnevõrra hajutatud. Haljastuse säilitamise ja rajamise põhimõtted on planeeringus kajastatud (ptk. 4.8) ning nende järgimisel säilitatakse kinnistutel võimalikult suures ulatuses olemasolev haljastus ning halvas seisukorras olevad kuusehekid on lubatud asendada uute hekkidega. Nõuded jäätmekäitlusele ja muud keskkonnakaitse abinõud on toodud ptk 4.12. 4.4. Hoonestusalade paiknemise ja suuruse kavandamise põhimõtted Planeeringu lahendusega on ette nähtud hoonestusalade paiknemine selliselt, et hooned ehitatakse vähemalt 4 m kaugusele kvartali välisest piirist. Planeeritud elamukruntide omavahelistel piiridel ulatub hoonestusala krundi piirini. Projekteerimisel tuleb järgida tuleohutusnõudeid, mille kohaselt tuleb tagada 8 m laiune hoonetevaheline nõutud tuleohutuskuja. Abihooneid on lubatud ehitada üksteisele lähemale aga sel juhul tuleb kasutada tulemüüri, tuleseina või plokistada naaberkinnistute abihooned omavahel. Hoonete projekteerimisel krundi piirile lähemale kui 4 m tuleb projekt kooskõlastada naaberkinnistu omanikuga. Hoonete suuruse kavandamisel on aluseks olemasolev hoonestus lähialal, mille tulemusena on maksimaalseks eluhoone kõrguseks antud 9 m maapinnast ning abihoone kõrguseks kuni 5 m maapinnast. 4.5. Krundi ehitusõigus Planeeringuga nähakse ette kruntide hoonestamine kuni 2-korruseliste, piirkonda sobivate ühepereelamutega. Lisaks on antud igale krundile ühe abihoone ehitamise õigus. Kõik ehitatavad uued hooned peavad sobima olemasolevasse miljöösse ja keskkonda – sobiva lahenduse leidmiseks tuleb teha koostööd ehitusprojekti eskiisi staadiumis Rapla valla majandus-, arengu- ja planeeringuosakonnaga. Planeeritud kruntide täisehituse osakaal on maksimaalselt 20%. Vältimaks planeeringuala risustamist väikeehitistega, tuleb prügimajad ja tehnoseadmed lahendada planeeritud hoonestuse mahus. Kui väikeehitiste rajamine on tehnoloogiliselt möödapääsmatu või kujunduslikult taotluslik, siis kooskõlastada lahendus Rapla valla majandus-, arengu- ja planeeringuosakonnaga. Kokku on planeeritavale alale kavandatud kuni 16 eluhoonet ja kuni 16 abihoonet. Kokku on hoonete ehitisealune pind kuni 3554m². Planeeringu lahendusega nähakse kruntidele ette järgmine ehitusõigus: Krundi Suurim lubatud Max korruselisus Max hoone Max Max suletud pos nr hoonete (abihoone (abihoone) kõrgus lubatud brutopind krundil ehitisealune pind korruselisus) olemasolevast hoonete (maa-alause [m²] maapinnast [m] arv krundil hooneosa maa peal (eluhoone+ brutopind) abihooned) 1 200 2 (1) 9 (5) 1+1 400 (200) 2 205 2 (1) 9 (5) 1+1 410 (205) 3 205 2 (1) 9 (5) 1+1 410 (205) 4 255 2 (1) 9 (5) 1+1 510 (255) 9 Rapla linnas Nelgi ja Niidu elamualadetailplaneering Inomatic OÜ 2022 planeerija: Ingrid Saaroja 5 200 2 (1) 9 (5) 1+1 400 (200) 6 205 2 (1) 9 (5) 1+1 410 (205) 7 205 2 (1) 9 (5) 1+1 410 (205) 8 215 2 (1) 9 (5) 1+1 430 (215) 9 215 2 (1) 9 (5) 1+1 430 (215) 10 240 2 (1) 9 (5) 1+1 460 (230) 11 215 2 (1) 9 (5) 1+1 430 (215) 12 260 2 (1) 9 (5) 1+1 520 (260) 13 215 2 (1) 9 (5) 1+1 430 (215) 14 240 2 (1) 9 (5) 1+1 480 (240) 15 260 2 (1) 9 (5) 1+1 520 (260) 16 220 2 (1) 9 (5) 1+1 440 (220) 17 - - - - - 4.6. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele Arhitektuurinõuded hoonetele: • Rajatavad hooned peavad olema kaasaegse ja kõrge arhitektuurse tasemega. • Elamu juurde võib rajada 1 abihoone. • Elamu korruselisus on 2 (1 põhikorrus ja 1 katusekorrus) ja kõrgus kuni 9 m. • Abihoonete korruselisus on 1 ja kõrgus kuni 5 m. • Põhihoonel peab olema kahepoolne viilkatus või kelpkatus. • Katusekalle on lubatud 30-45º. Väiksemad katuse osad ja osa hoonest võivad olla madalama kaldega, samuti abihoone katus. • Ühes piirkonnas tuleb kasutada piiratud arvu katusekaldeid, kõrvuti rajatavate hoonete puhul vältida väikeseid katusekallete erinevusi (näiteks 45° ja 30°). • Hoonete projekteerimisel järgida hoone energiatõhususe miinimumnõudeid (Ettevõtlus- ja tehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63). • Hoonestustingimuste väljatöötamisel tuleb arvestada olemasoleva hoonestuse arhitektuurse vormikeelega ning kasutada sellele sobivaid viimistlusmaterjale näiteks puitu, tellist ja krohvipinda. Võib kasutada ja omavahel kombineerida erinevaid materjale. • Keelatud on rajada hooneid, mille välisviimistluses on domineeriv osa ümarpalgil. • Keelatud on kasutada imiteerivaid viimistlusmaterjale. • Värvilahenduses eelistada sooje värvitoone. • Katusekatte värviks valida tume toon (must, tumehall, tumepruun, tumepunane). • Igasuguse ehitustegevuse puhul tuleb tagada hoonete ja piirdeaedade arhitektuurne ja esteetiline sobivus konkreetsesse asukohta. Arhitektuurinõuded piiretele: • Piirdeaiad on lubatud. • Rajatav piirdeaed ja hekk peab paiknema min 2 m kaugusel teekatte servast. • Piirdeaiad ja hekid ei tohi takistada ristmikel liiklusnähtavust. • Tänavapoolsed piirdeaiad võivad olla kuni 1,5 m kõrgused. 10 Rapla linnas Nelgi ja Niidu elamualadetailplaneering Inomatic OÜ 2022 planeerija: Ingrid Saaroja Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks: • Ehitatavad tänavad peavad olema kõvakattega, lähtetasemega „hea“. • Krundisisesed teed peavad olema kõvakattega. • Haljastuslahenduse kavandamisel arvestada juurdepääsudega Tulbi tn 4/4, 4/6 ja 4/7 olevatele kuuridele ja hoovialadele • Vt lisaks keskkonnakaitselisi nõudeid ptk 4.12 „Keskkonnakaitse abinõud“. Nõuded olemasoleva haljastuse kaitseks • Ehitustööde ajal tuleb olemasolevate puude juurestikku, tüve ja võra kaitsta. Säilivate puude juurestiku kaitseala ulatuses kaevetööde tegemise korral võtta tarvitusele vajalikud meetmed vastavalt asjakohastele juhendmaterjalidele (nt EVS 939-3:2020 „Puittaimed haljastuses. Osa 3: Ehitusaegne puude kaitse“). • Puu juurestiku kaitseala ulatuses ehitusseadmetega liiklemise või materjalide ladustamise vajaduse korral tuleb rajada puu juurestiku ja tüve kaitse. Puu juurestiku kaitseala ulatus (m) on puu tüve läbimõõt (cm) x 0,12. • Kaevetööde tegemisel säilitamisele kuuluvate puude juurestiku kaitsealade ulatuses tuleb kaevetööd teostada käsitsi, vajadusel kasutades õhklabidat (air spade), et ei vigastataks puude juuri. Tuleb arvestada, et kõige tihedamalt on puude juuri 40 cm paksuses maapinnalähedases mullakihis, kus on juurtele kõige paremad toitumis- ja õhustamistingimused. • Maapinna kõrgus säilivate puude juurestiku kaitsealade ulatuses peab jääma üldjuhul samaks. Maapinna tõstmise korral säiliva puu juurestiku peal peab täitematerjalina kasutatav kiht olema õhuline (jäme ja kerge), et juurtele oleks tagatud vee ja õhu juurdepääs ka pärast täitmist. • Pinnase täitmisel või tõstmisel puude juurestike kaitsealadel ei tohi kasutada mulla happesust muutvaid materjale – nt paekillustikku, aluselist savi või betooni. • Pinnase tõstmisel ning puu juurestiku ja tüve kaitsmise vajaduse korral võtta tarvitusele vajalikud meetmed vastavalt asjakohastele juhendmaterjalidele (nt EVS 939-3:2020 „Puittaimed haljastuses. Osa 3: Ehitusaegne puude kaitse“). • Soovitatav on arboristi poolt peale ehitustööde lõppemist üle vaadata kõik alal olevad säilinud (ja istutatud) puud ning vajadusel teostada hoolduslõikus kõigil, millistel see vajadus ilmneb. Istutatud puudel, juurdumise perioodil (esimesed 2-3 aastat), võib lõigata oksi vaid äärmise vajaduse korral (nt eemaldada istutamise käigus rebenenud oksad). Puude võrade hooldustöid võib teostada õppinud arborist. • Ehitusprojekti koostamisel märkida asendiplaanile likvideeritavad puud ja lisada seletuskirja likvideeritavate puude arv ja liik (märkida tuleb puud, mille tüve läbimõõt, mõõdetuna 1,3 meetri kõrguselt juurekaelast, on üle 8 cm). • Ehitusprojekti kohaselt likvideerimisele määratud puude raiumiseks loetakse luba antuks koos ehitusloaga ning raieloa taotlust selleks esitama ei pea (Rae Vallavalitsuse 22.02.2011 a määrus nr 17 "Puu raieloa andmise kord Rae vallas" § 1 lg 6) 4.7. Tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted Sõidukiga juurdepääs planeeritud kruntidele on ette nähtud olemasolevalt Puukooli tänavalt (kruntidele nr 7 ja 8) ja Niidu tänavalt (kruntidele nr 10, 11 ja 12). Lisaks planeeritakse üks uus tänav (krunt nr 17), algusega Tulbi tänavalt (juurdepääsud kruntidele nr 1, 2, 3 ja 4) ning ehitatakse välja tänav Nelgi tänava 11 Rapla linnas Nelgi ja Niidu elamualadetailplaneering Inomatic OÜ 2022 planeerija: Ingrid Saaroja maale (juurdepääsud kruntidele nr 13, 14 ja 15). Lisaks pikendatakse Puukooli tänavat kuni Nelgi tänavani (juurdepääsud kruntidele nr 5, 6, 9 ja 16). Parkimine lahendatakse omal krundil, vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“ parkimisnormatiivile, mille alusel on väikeelamute alal parkimise normatiiv 3 kohta/eramule. Kokku on planeeritava ala normatiivne parkimiskohtade arv 36 kohta. Planeeringuga on kogu alale ette nähtud kokku 48 parkimiskohta. Normatiivne parkimiskohtade arv on tagatud. Planeeritud juurdepääsude lahendus on põhimõtteline ning täpsustub projekteerimise staadiumis. Lisaks on Nelgi tänava äärde ette nähtud asukoht perspektiivsele kergliiklusteele, mis ehitatakse välja siis, kui realiseeritakse planeeritava alaga külgnevad, üldplaneeringuga ette nähtud, elamualad planeeringualast lõunas ja kagus ja/või ärihoonestus planeeringualast idas. Ärimaade kasutuselevõtu korral jätkatakse ka Puukooli tänavat ida suunas. Vt „perspektiivne kergliiklustee“ ja „perspektiivne tee“ joonisel nr 4 „Põhijoonis“. 4.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted Kruntidel nr 1, 2, 7 ja 8 paikneb isetekkeline mets. Nende kruntide kasutuselevõtu korral on lubatud teha ehitusalast välja jäävas, säilivas metsa osas hooldusraiet, mille käigus puhastatakse mets võsast ja eemaldatakse haiged ja perspektiivitud puud, et anda ruumi ja paremad kasvutingimused alles jäävatele puudele. Säilitada tuleks võimalikult suur osa puistust ning kogu ehitusalast välja jääv puistu osa peab säilima kompaktse ja terviklikuna. Mida rohkem suudetakse säilitada olemasolevat puittaimestikku, seda tervislikum on elukeskkond nii inimesele, kui teistele alal levinud liikidele (OÜ Metsabüroo, 2019). Samuti tuleb säilitada olemasolevad üksikpuud teistel kruntidel, mis geodeetilisel alusplaanil ei kajastu. Hooldusraiet teha ja puid likvideerida tohib vaid raieloa alusel, Rapla Vallavolikogu 28.04.2016 a määruses nr 11 „Puude raiumiseks loa andmise kord Rapla vallas“ toodud tingimustel. Puukooli ja Niidu tänavate ääres kasvavad kuuse- ja kase segahekid, millele on 09.05.2019 a läbi viidud olemasoleva puittaimestiku ja haljastuse seisundi uuring (OÜ Metsabüroo, Pille Mäerand). Uuringu kohaselt ei ole hekkide säilitamine olemasoleval kujul mõistlik, kuna need on seest kuivanud (tuleohtlikud) ning üksikute kuuskede väljavõtmisel väheneb veelgi hekina istutatud puude dekoratiivsus, sest paljastuvad alles jäävate puude kuivanud okstega või oksteta küljed. Seetõttu on lubatud väheväärtuslikud hekid likvideerida ning nende likvideerimise korral tule need asendada kinnistu piiridele istutatavate uute hekkidega. Kuuseheki rajamise korral tuleb kindlustada selle iga-aastane hoolduslõikus või kasutada kuuse vorme, mille kasvukõrgus on hekile sobivam ning ei vaja nii tihedat hoolduslõikust (nt harilik kuusk 'Columnaris', 'Edith', 'Fat Albert' või 'Will's Zwerg'). Kuna tegemist on suhteliselt suurte üksikelamu kruntidega, siis on igal krundil piisavalt maad puhkenurkade kavandamiseks. Ühiskasutatavat puhkeala planeeringuga ei kavandata, kuna lähialal on perspektiivsed ühiskasutusega alad olemas (Elmari ja Võsavillemi kinnistud). Planeeritud krundid (v.a. krundid pos 1 ja 8, kus säilitatakse võimalikult suur osa olemasolevast metsast) tuleb haljastada alale sobivate, pikaealiste ja/või dekoratiivsete puude ja põõsaste noorte ja elujõuliste eksemplaridega. Planeeritud Mooni tänava äärde on ette nähtud puuderea istutamine. Täpne haljastuse lahendus ja krundisisene haljastuse lahendus antakse hoonete ja tänavate ehitusprojektide koostamisel. Haljastuse, hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõuetele. Istutatavad istikud peavad vastama Eesti Standardile EVS 939-2:2020 „Puittaimed haljastuses. Osa 2: Ilupuude ja -põõsaste istikute kvaliteedinõuded“, puude istutamisel tuleb lähtuda Eesti Standardist EVS 939-4:2020 „Puittaimed haljastuses. Osa 4: Puuhooldustööd“. Ehitamisel säilivate puude läheduses võtta tarvitusele meetmed 12 Rapla linnas Nelgi ja Niidu elamualadetailplaneering Inomatic OÜ 2022 planeerija: Ingrid Saaroja olemasolevate puude kaitseks vastavalt Eesti Standardile EVS 939-3:2020 „Puittaimed haljastuses. Osa 3: Ehitusaegne puude kaitse“. Prügikonteinerid on planeeritud kruntide juurdepääsude lähedale, et tagada võimalikult lihtne liikluskorralduslik ligipääs, järgides Viljandi linna jäätmehoolduseeskirja ning jäätmevedaja kehtestatud nõudeid konteineri ja selle asukoha suhtes. Konteinerite asukohad võivad täpsustuda ehitusprojekti koostamise staadiumis. Jäätmete kogumine lahendada vastavalt Viljandi linna jäätmehoolduseeskirjale ning jäätmevedaja kehtestatud nõuetele. Kinnistute vertikaalplaneeringut ei muudeta. Hoonete katustelt ja platsidelt kogunev sademevesi hajutatakse ja immutatakse omal krundil. Vajadusel rajatakse krundile sademevee kompensatsiooni kogurid ja/või immutusalad. Täpne lahendus antakse ehitusprojekti koostamisel. 4.10. Tehnovõrkude ja – rajatiste paigutus Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja täpsustub ehitusprojekti koostamisel, milleks väljastatakse võrguvaldajate poolt täiendavad tehnilised tingimused. Vee- ja kanalisatsioonilahendus Planeeritava ala vee- ja kanalisatsiooni lahendus on kavandatud vastavalt aktsiaselts Rapla Vesi 07.09.2018 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 1-8/693 „Ettepanekud Rapla Nelgi 2 ja Niidu 1 detailplaneeringu vee- ja kanalisatsioonivarustuse planeerimiseks“. Planeeringuala veevarustuse tagamiseks on ette nähtud ühendus Niidu ja Puukooli tänavate ristimikul oleva veetorustiku PE d90 mm ja Uue tänava veetorustiku PE d90 mm vahel. Niidu tn äärsete kinnistute (krundid pos 9, 10, 11 ja 12) veevarustus on ette nähtud Niidu tänava olemasolevast veetorustikust PE d90 mm. Kruntide pos 7 ja pos 8 kinnistute veevarustus on kavandatud Puukooli tänava olemasolevast veetorustikust PE d90 mm. Ülejäänud kruntide ühendus veevarustusega on ette nähtud uutest, tänavamaale planeeritud veetorudest. Kõigile planeeritud kruntidele on ette nähtud liitumispunkt kuni 1m kaugusele krundi piirist. Veevarustuse projekteerimisel tuleb arvestada Eesti standardi EVS 921:2014 „Veevarustuse välisvõrk“ tingimustega. Niidu tn äärsete kruntide (pos 9, 10, 11 ja 12) reovete juhtimine on ette nähtud Niidu tänava olemasolevasse kanalisatsioonitorustikku PVC d160 mm. Kruntide pos 7 ja 8 reovete juhtimine on planeeritud Puukooli tänava olemasolevasse kanalisatsioonitorustikku PVC d160 mm. Ülejäänud kruntide reovete juhtimine on ette nähtud Tulbi tänava LVV-979 kanalisatsioonikaevu. Igale kinnistutele on ette nähtud liitumiskaev, kuni 1m kaugusele kinnistu piirist. Ühiskanalisatsiooni projekteerimisel tuleb arvestada Eesti standardi EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“ tingimustega. Ühisveevärk ja –kanalisatsioon on planeeritud selliselt, et torustikud paiknevad olemasolevatel ja planeeritud tänavamaa kinnistutel. Planeeritud torustikule ja liitumispunktidele on ette nähtud servituudi vajadusega alad võrgu valdaja kasuks. Vt täpsemalt joonis nr 5 „Tehnovõrkude koondplaan“. Lõplik veevarustuse ja reovee ärajuhtimise tehniline lahendus selgub liitumisrajatiste projekteerimistööde käigus. Sademevee kanalisatsiooni lahendus Nii planeeringu alal kui ka sellega piirnevatel tänava maa-aladel puudub sademevee kanalisatsioonitorustik. Hoonete katustelt ja platsidelt kogunev sademevesi on ette nähtud hajutada ja immutada omal krundil. Krundi maapinna planeerimisel on keelatud sademevee suunamine naaberkinnistutele. Vajadusel rajada 13 Rapla linnas Nelgi ja Niidu elamualadetailplaneering Inomatic OÜ 2022 planeerija: Ingrid Saaroja kruntidele sademevee kompensatsiooni kogurid. Drenaaži- ja sademevee juhtimine reovee ühiskanalisatsiooni on keelatud. Elekter Kinnistute elektrivarustus on planeeritud vastavalt Elektrilevi OÜ poolt 20.09.2021 a väljastatud tehnilistele tingimustele nr 386466. Planeeritava ala elektrivarustuse vajadus on prognoositavalt 3x25A. Planeeringuga on ette nähtud toiteliinid alates Tulbi alajaama F1 olemasolevast maakaablist Objektide elektrivarustuseks on planeeritud kinnistute piiridele, tänava maale, mitmekohalised 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Olemasolevatele ja planeeritud elektrikaablitele ning planeeritud liitumis- ja jaotuskilpidele on ette nähtud servituudi vajadusega alad võrgu valdaja kasuks. Täiendavalt on kõikide planeeritud tänavate äärde ette nähtud perspektiivsete keskpinge (10 kV) maakaablite koridorid. (Vt joonis nr 5 „Tehnovõrkude koondplaan“.) Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid. Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu. Liitumispunktist elektripaigaldise peakilpi ehitab Tarbija oma vajadustele vastava maakaabelliini. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Tänavavalgustus Kõigi planeeritud uute tänavate äärde on ette nähtud tänavavalgustuse kaablikoridor. Olemasolevate tänavate ääres (niidu tn ja Puukooli tn olemasolevas lõigus) on tänavavalgustus olemas. Uute tänavavalgustuse kaablite toiteks on need ette nähtud ühendada nii Tulbi tänava nurgal oleva tänavavalgustusega, kui ka Puukooli tänaval oleva tänavavalgustusega. Side Sideühendus on planeeritud vastavalt Telia Eesti AS 25.08.2021 a telekommunikatsioonialastele tehnilistele tingimustele nr 35482784. Planeeringuala sidevarustus on planeeritud alates Tulbi tänaval paiknevast sidekaevust „tulbi3“. Igale planeeritud krundile on ette nähtud individuaalne sidekanalisatsiooni sisend planeeritud põhitrassist. (Vt joonis nr 5 „Tehnovõrkude koondplaan“.) Vastavalt vajadusele tuleb kasutada KKS tüüpi sidekaevusid. Sidetrassi nõutav sügavus pinnases on 0,7 m ja teekatte all on 1 m. Projekteerimisel jälgida, et sidekaevud ei jääks sõidutee alale ning näha ette kõik meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti liinirajatiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus. Tööprojekti koostamiseks tuleb taotleda täiendavad tehnilised tingimused Telia Eesti AS-ilt. Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega. Telia Eesti AS ei võta väljastatud tehniliste tingimustega sideehitiste väljaehitamise ega omandamise kohustust. Küte 14 Rapla linnas Nelgi ja Niidu elamualadetailplaneering Inomatic OÜ 2022 planeerija: Ingrid Saaroja Planeeritud hoonete kütmine on võimalik lahendada lokaalselt (puit, elekter, maaküte jm kütteliigid). Täpne lahendus antakse ehitusprojekti koostamisel. Maakütte puhul võib kasutada nii horisontaalset- vertikaalset kui ka kombineeritud maakütet ning valitud lahendusega tuleb arvestada juba hoone projekteerimisel ja hoone asendiplaanilisel paigutamisel. Paigaldatava maakütte torustiku kaugus naaberkinnistu piirist peab olema min 2 m. Torustiku kavandamisel tuleb võtta arvesse küttesüsteemide omavahelist mõju naaberkinnistutel olemasolevate/kavandatavate küttevõrkudega ning torustiku paiknemine tuleb külgnevate elamumaade omanikega kooskõlastada. Säilivate puude juurestiku kaitseala ulatuses järgida ptk 4.6. toodud nõudeid „Nõuded olemasoleva haljastuse kaitseks“. 4.11. Tuleohutuse tagamine Tuletõrje veevõtu vajadus on lahendatud vastavalt Eesti Standardi EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ nõuetele. Planeeritud eluhoonete minimaalne tulepüsivusklass on TP3. Hoonetevaheline nõutud tuleohutuskuja on 8 m. Hoonete ehitamisel krundi piirile lähemale, kui 4 m tuleb tagada tuleohutuskuja (8 m) naaberkinnistu hoonetega. Abihoone on lubatud ehitada naaberkinnistu abihoonele lähemale aga sel juhul tuleb kasutada tulemüüri, tuleseina või plokistada naaberkinnistute abihooned omavahel. Elamute või abihoonete ehitamise korral krundi piirile lähemale kui 4 m, tuleb ehitusprojekt kooskõlastada Päästeametiga ja naaberkinnistu omanikuga. Päästesõidukite juurdepääs planeeritud kruntidele on tagatud. Tuletõrjevee varustus on lahendatud ühe olemasoleva ja ühe planeeritud hüdrandi baasil. Olemasolev hüdrant paikneb Puukooli tänaval, Puukooli tn 6 kinnistu ees, tänava maal. Planeeritav hüdrant on ette nähtud planeeritud Puukooli ja Nelgi tänavate ristmiku lähedusse. Hüdrantide asukohad on kujutatud joonisel nr 5 „Tehnovõrkude koondplaan“. Planeeringuga on tagatud vastavus Siseministri 18.02.2021 a määruses nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“, § 6 lg 3 toodud nõudele, mille kohaselt peab tuletõrje veevõtukoht paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel. Olemasolevast hüdrandist on tagatud ja planeeritud hüdrandist tagatakse tuletõrjevee vooluhulk 10 l/s, 3 h jooksul. Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb lähtuda Tuleohutuse seadusest ning Eesti Standardist EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ning Siseministri 30.03.2017 a määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. Tuletõrjeveevarustuse projekteerimisel tuleb arvestada Siseministri määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ nõuetega. 4.12. Keskkonnakaitse abinõud Detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Kavandatav tegevus ei sea eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ümbritsevale keskkonnale ei ole teadaoleva info põhjal oluline ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet. Sademevesi Nii planeeringu alal kui ka sellega piirnevatel tänava maa-aladel puudub sademevee kanalisatsioonitorustik. Planeeritavate (sh rekonstrueeritavate) hoonete katustelt ja platsidelt kogunev 15 Rapla linnas Nelgi ja Niidu elamualadetailplaneering Inomatic OÜ 2022 planeerija: Ingrid Saaroja sademevesi hajutada ja immutada maksimaalselt krundil. Krundi maapinna planeerimisel on keelatud sademevee suunamine naaberkinnistutele. Vajadusel rajada krundile sademevee kompensatsiooni kogurid. Drenaaži- ja sademevee juhtimine reovee ühiskanalisatsiooni on keelatud. Jäätmekäitlus Nii detailplaneeringuga kavandatud ehitustegevuse kui hilisema hoonete/rajatiste kasutamise käigus tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale seadusandlusele. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatava ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud jäätmeseaduses ning Rapla valla jäätmehoolduseeskirjas. Lahendada nii ehitustegevuse ajal tekkivate jäätmete kogumine ja käitlemine, kui hilisem heakorrastus ja olmeprügi kogumine vastavalt jäätmeseaduses ja Rapla valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nõuetele. Prügikonteineritele tagada võimalikult lihtne liikluskorralduslik ligipääs, järgides muu hulgas jäätmevedaja kehtestatud nõudeid konteinerile ja selle asukohale. Valgustus ja valgusreostus Vältida ehitusaegset häirivat valgusreostust tekitavaid valgustuslahendusi. Valguslahendus tuleb projekteerida selline, et see ei avaldaks mõju naabruses olevatele elamualadele. Planeeritavate hoonete rajamisel peab arvestama Eesti Standardi EVS 594:2008/A2:2015 Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides. ja Projekteerimisel tagada piisav insolatsioon vastavalt kehtivale standardile „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ arvestades lähiümbruses olevate ja sinna planeeritud hoonetega. Müra ja vibratsioon Detailplaneeringu elluviimise tulemusel ning hoonete ja parkimiskohtade rajamisega suureneb mõnevõrra liikluskoormus. Kuna alale juurdepääs on läbi olemasolevate elamupiirkondade, kus tänavate liikluskoormus on väike, toob planeeringu realiseerimine endaga kaasa mõningal määral täiendavat liiklust (48 sõidukit). Kuna alale on juurdepääs kahelt poolt, on liiklus hajutatud, mis omakorda vähendab mõju olemasolevale elamupiirkonnale. Hoonete projekteerimisel lähtuda standardi EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ nõuetest ning sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud normidest. Tagada, et nii ehitustegevusega kui ka edaspidise kasutamise ja liiklusega kaasnevad müra- ja vibratsioonitasemed ei ületaks ümbruskonnas keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ja sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ ning sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud piirväärtusi. Ehitustööde kavandamisel tuleb läbi mõelda ja tööohutuse plaanis kirjeldada ehitusplatsi vahetusse naabrusesse levida võiva tolmu, müra ja vibratsiooni tõkestamise abinõud. Radoon 16 Rapla linnas Nelgi ja Niidu elamualadetailplaneering Inomatic OÜ 2022 planeerija: Ingrid Saaroja Eesti Geoloogiakeskuse Eesti esialgse radooniriski levilate kaardi (2004) kohaselt jääb planeeringuala normaalse radooniriski ala piirkonda, kus lokaalselt võib esineda kõrge ja madala radoonisisaldusega pinnaseid. Lisaks on sama kaardi kohaselt planeeringuala karstipiirkonnas, mis on tuntud, kui potentsiaalselt radooniohtlikud alad. 2016. aastal Eesti Geoloogiakeskuse koostatud uurimustöö andmetele tuginedes on Eestis 36 haldusüksust kõrgendatud radooniriskiga alal. Rapla linn nende hulka ei kuulu, kuid ohu võimalikkust on Keskkonnaministeeriumi hinnangul veel aastatel 2019-2024 tarvis uurida. Ennetava meetmena tuleb hoonete siseruumides tagada õhu radoonisisalduse normtase. Vajadusel rakendada meetmeid vastavalt EVS 840:2017, „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Väljavõte Eesti Geoloogiakeskuse Eesti esialgse radooniriski levilate kaardist (2004): 4.14. Kuritegevuse ennetamine Kuritegevuse ennetamise abinõud on määratud EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur“ soovituste alusel. Planeeritav ala asub olemasolevate elamualade kõrval, mis loob eeldused ühtse naabrivalve tekkeks ja toimimiseks. Planeeritud elamumaa kruntide juurdepääsuteed ja juurdepääsud on turvalisuse huvides ette nähtud valgustada ja krundid on lubatud ümbritseda piirdeaiaga. 4.15. Servituutide vajadus Planeeringuga on ette nähtud järgmised servituudi vajadusega alad kruntidele pos 1-17 (SV: servituudi vajadusega ala): Pos 1 SV: planeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooni liitumispunktile, kaitsevööndi ulatuses (2m liitumispunktist), võrgu valdaja kasuks SV: planeeritud side liitumispunktile, kaitsevööndi ulatuses (1m liitumispunktist), võrgu valdaja kasuks SV: planeeritud elektri liitumiskilbile, kaistevööndi ulatuses (2 m kilbist), võrgu valdaja kasuks Pos 2 SV: planeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooni liitumispunktile, kaitsevööndi ulatuses (2m liitumispunktist), võrgu valdaja kasuks SV: planeeritud side liitumispunktile, kaitsevööndi ulatuses (1m liitumispunktist), võrgu valdaja kasuks 17 Rapla linnas Nelgi ja Niidu elamualadetailplaneering Inomatic OÜ 2022 planeerija: Ingrid Saaroja SV: planeeritud elektri liitumiskilbile, kaistevööndi ulatuses (2 m kilbist), võrgu valdaja kasuks Pos 3 SV: planeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooni liitumispunktile, kaitsevööndi ulatuses (2m liitumispunktist), võrgu valdaja kasuks SV: planeeritud side liitumispunktile, kaitsevööndi ulatuses (1m liitumispunktist), võrgu valdaja kasuks SV: planeeritud elektri liitumiskilbile, kaistevööndi ulatuses (2 m kilbist), võrgu valdaja kasuks Pos 4 SV: planeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooni liitumispunktile, kaitsevööndi ulatuses (2m liitumispunktist), võrgu valdaja kasuks SV: planeeritud side liitumispunktile, kaitsevööndi ulatuses (1m liitumispunktist), võrgu valdaja kasuks SV: planeeritud elektri liitumiskilbile, kaistevööndi ulatuses (2 m kilbist), võrgu valdaja kasuks SV: olemasolevale elektri MP kaablile, kaistevööndi ulatuses (1 m kaablist), võrgu valdaja kasuks Pos 5 SV: planeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooni liitumispunktile, kaitsevööndi ulatuses (2m liitumispunktist), võrgu valdaja kasuks SV: planeeritud side liitumispunktile, kaitsevööndi ulatuses (1m liitumispunktist), võrgu valdaja kasuks SV: planeeritud elektri liitumiskilbile, kaistevööndi ulatuses (2 m kilbist), võrgu valdaja kasuks SV: olemasolevale elektri MP kaablile, kaistevööndi ulatuses (1 m kaablist), võrgu valdaja kasuks Pos 6 SV: planeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooni liitumispunktile, kaitsevööndi ulatuses (2m liitumispunktist), võrgu valdaja kasuks SV: planeeritud side liitumispunktile, kaitsevööndi ulatuses (1m liitumispunktist), võrgu valdaja kasuks SV: planeeritud elektri liitumiskilbile, kaistevööndi ulatuses (2 m kilbist), võrgu valdaja kasuks Pos 7 SV: planeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooni liitumispunktile, kaitsevööndi ulatuses (2m liitumispunktist), võrgu valdaja kasuks SV: planeeritud side liitumispunktile, kaitsevööndi ulatuses (1m liitumispunktist), võrgu valdaja kasuks SV: planeeritud elektri liitumiskilbile, kaistevööndi ulatuses (2 m kilbist), võrgu valdaja kasuks Pos 8 SV: planeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooni liitumispunktile, kaitsevööndi ulatuses (2m liitumispunktist), võrgu valdaja kasuks SV: planeeritud side liitumispunktile, kaitsevööndi ulatuses (1m liitumispunktist), võrgu valdaja kasuks SV: planeeritud elektri liitumiskilbile, kaistevööndi ulatuses (2 m kilbist), võrgu valdaja kasuks Pos 9 SV: planeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooni liitumispunktile, kaitsevööndi ulatuses (2m liitumispunktist), võrgu valdaja kasuks SV: planeeritud side liitumispunktile, kaitsevööndi ulatuses (1m liitumispunktist), võrgu valdaja kasuks 18 Rapla linnas Nelgi ja Niidu elamualadetailplaneering Inomatic OÜ 2022 planeerija: Ingrid Saaroja SV: planeeritud elektri liitumiskilbile, kaistevööndi ulatuses (2 m kilbist), võrgu valdaja kasuks Pos 10 SV: planeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooni liitumispunktile, kaitsevööndi ulatuses (2m liitumispunktist), võrgu valdaja kasuks SV: planeeritud side liitumispunktile, kaitsevööndi ulatuses (1m liitumispunktist), võrgu valdaja kasuks SV: planeeritud elektri liitumiskilbile, kaistevööndi ulatuses (2 m kilbist), võrgu valdaja kasuks Pos 11 SV: planeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooni liitumispunktile, kaitsevööndi ulatuses (2m liitumispunktist), võrgu valdaja kasuks SV: planeeritud side liitumispunktile, kaitsevööndi ulatuses (1m liitumispunktist), võrgu valdaja kasuks SV: planeeritud elektri liitumiskilbile, kaistevööndi ulatuses (2 m kilbist), võrgu valdaja kasuks Pos 12 SV: planeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooni liitumispunktile, kaitsevööndi ulatuses (2m liitumispunktist), võrgu valdaja kasuks SV: planeeritud side liitumispunktile, kaitsevööndi ulatuses (1m liitumispunktist), võrgu valdaja kasuks SV: planeeritud elektri liitumiskilbile, kaistevööndi ulatuses (2 m kilbist), võrgu valdaja kasuks Pos 13 SV: planeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooni liitumispunktile, kaitsevööndi ulatuses (2m liitumispunktist), võrgu valdaja kasuks SV: planeeritud side liitumispunktile, kaitsevööndi ulatuses (1m liitumispunktist), võrgu valdaja kasuks SV: planeeritud elektri liitumiskilbile, kaistevööndi ulatuses (2 m kilbist), võrgu valdaja kasuks SV: olemasolevale elektri MP kaablile, kaistevööndi ulatuses (1 m kaablist), võrgu valdaja kasuks Pos 14 SV: planeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooni liitumispunktile, kaitsevööndi ulatuses (2m liitumispunktist), võrgu valdaja kasuks SV: planeeritud side liitumispunktile, kaitsevööndi ulatuses (1m liitumispunktist), võrgu valdaja kasuks SV: planeeritud elektri liitumiskilbile, kaistevööndi ulatuses (2 m kilbist), võrgu valdaja kasuks SV: olemasolevale elektri MP kaablile, kaistevööndi ulatuses (1 m kaablist), võrgu valdaja kasuks Pos 15 SV: planeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooni liitumispunktile, kaitsevööndi ulatuses (2m liitumispunktist), võrgu valdaja kasuks SV: planeeritud side liitumispunktile, kaitsevööndi ulatuses (1m liitumispunktist), võrgu valdaja kasuks SV: planeeritud elektri liitumiskilbile, kaistevööndi ulatuses (2 m kilbist), võrgu valdaja kasuks SV: olemasolevale elektri MP kaablile, kaistevööndi ulatuses (1 m kaablist), võrgu valdaja kasuks Pos 16 SV: planeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooni liitumispunktile, kaitsevööndi ulatuses (2m liitumispunktist), võrgu valdaja kasuks 19 Rapla linnas Nelgi ja Niidu elamualadetailplaneering Inomatic OÜ 2022 planeerija: Ingrid Saaroja SV: planeeritud side liitumispunktile, kaitsevööndi ulatuses (1m liitumispunktist), võrgu valdaja kasuks SV: planeeritud elektri liitumiskilbile, kaistevööndi ulatuses (2 m kilbist), võrgu valdaja kasuks SV: olemasolevale elektri MP kaablile, kaistevööndi ulatuses (1 m kaablist), võrgu valdaja kasuks Pos 17 SV: planeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooni torule ja liitumispunktile, kaitsevööndi ulatuses (2m torust ja liitumispunktist), võrgu valdaja kasuks SV: planeeritud sidekanalisatsioonile ja liitumispunktile, kaitsevööndi ulatuses (1m kanalisatsioonist ja liitumispunktist), võrgu valdaja kasuks SV: planeeritud elektri liitumiskilbile, kaistevööndi ulatuses (2 m kilbist), võrgu valdaja kasuks SV: planeeritud elektri MP kaablile ja tänavavalgustuse kaablile kaistevööndi ulatuses (1 m kaablist), võrgu valdaja kasuks Lisaks nähakse ette servituudi vajadusega alad järgmistele katastriüksustele: 6692093 Nelgi tänav L1 ja 6692093 Nelgi tänav L2: SV: planeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooni torule ja liitumispunktile, kaitsevööndi ulatuses (2m torust ja liitumispunktist), võrgu valdaja kasuks SV: planeeritud sidekanalisatsioonile ja liitumispunktile, kaitsevööndi ulatuses (1m kanalisatsioonist ja liitumispunktist), võrgu valdaja kasuks SV: planeeritud tänavavalgustuse kaablile kaistevööndi ulatuses (1 m kaablist), võrgu valdaja kasuks 6692048 Puukooli tänav: SV: planeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooni torule ja liitumispunktile, kaitsevööndi ulatuses (2m torust ja liitumispunktist), võrgu valdaja kasuks SV: planeeritud sidekanalisatsioonile ja liitumispunktile, kaitsevööndi ulatuses (1m kanalisatsioonist ja liitumispunktist), võrgu valdaja kasuks SV: planeeritud elektri liitumiskilbile, kaistevööndi ulatuses (2 m kilbist), võrgu valdaja kasuks SV: planeeritud elektri MP kaablile ja tänavavalgustuse kaablile kaistevööndi ulatuses (1 m kaablist), võrgu valdaja kasuks 6692041 Niidu tänav: SV: planeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooni torule ja liitumispunktile, kaitsevööndi ulatuses (2m torust ja liitumispunktist), võrgu valdaja kasuks SV: planeeritud sidekanalisatsioonile ja liitumispunktile, kaitsevööndi ulatuses (1m kanalisatsioonist ja liitumispunktist), võrgu valdaja kasuks SV: planeeritud elektri liitumiskilbile, kaistevööndi ulatuses (2 m kilbist), võrgu valdaja kasuks SV: planeeritud elektri MP kaablile kaistevööndi ulatuses (1 m kaablist), võrgu valdaja kasuks Tulbi tn 2b // 6692067 Tulbi tänav: SV: planeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooni torule, kaitsevööndi ulatuses (2m torust), võrgu valdaja kasuks 20 Rapla linnas Nelgi ja Niidu elamualadetailplaneering Inomatic OÜ 2022 planeerija: Ingrid Saaroja SV: planeeritud sidekanalisatsioonile, kaitsevööndi ulatuses (1m kanalisatsioonist), võrgu valdaja kasuks SV: planeeritud tänavavalgustuse kaablile, kaistevööndi ulatuses (1 m kaablist), võrgu valdaja kasuks Tulbi tn 7a: SV: planeeritud kanalisatsiooni torule, kaitsevööndi ulatuses (2m torust), võrgu valdaja kasuks 4.16. Tehnovõrkude valdajate tingimused projekteerimiseks Telia Eesti AS tingimused: • Tööde teostamisel tuleb lähtuda sideehitise kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast. • Töid võib teostada ainult Telia volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel. Info tööloa saamiseks telefoninumbril +3725078216. • Telia sideehitise kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS § 70 ja § 78 nõuetele. • Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest. • Antud kooskõlastus ei ole tegutsemisluba Telia sideehitise kaitsevööndis tegutsemiseks. • Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist. • Tegutsemisluba taotleda hiljemalt 5 tööpäeva enne planeeritud tegevuste algust ja soovitud väljakutse aega Telia Ehitajate portaalis: portaalis: https://www.telia.ee/ehitajate-portaal. • Kooskõlastus kehtib kuni 17.10.2022. Elektrilevi OÜ • Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. • Tööjooniste staadiumiks taotleda uued tehnilised tingimused täpsustatud koormustega. 21 Rapla linnas Nelgi ja Niidu elamualadetailplaneering Inomatic OÜ 2022 planeerija: Ingrid Saaroja III Joonised Joonis 1. – Situatsiooniskeem Joonis 2. – Tugiplaan M 1:500 Joonis 3. – Kontaktvöönd M 1:4000 Joonis 4. – Põhijoonis M 1:500 Joonis 5. –Tehnovõrkude koondplaan M 1:500 22 Rapla linnas Nelgi ja Niidu elamualadetailplaneering Inomatic OÜ 2022 planeerija: Ingrid Saaroja DETAILPLANEERINGU LISAD Menetlusdokumendid 07.12.2016 Detailplaneeringu algatamise ettepanek. 28.04.2017 Rapla Vallavolikogu otsus nr 23 „Detailplaneeringu algatamine“. 27.04.2017 „Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad“. 09.05.2017 Detailplaneeringu algatamise teade ametlikes teadaannetes. 10.05.2017 Detailplaneeringu algatamise teade ajalehes Raplamaa Sõnumid. 11.05.2017 Rapla Vallavalitsuse kiri nr 7-1.3/1641 „Kaasamine Nelgi ja Niidu elamuala detailplaneeringu koostamisele“ 12.05.2017 Detailplaneeringu algatamise teade ajalehes „Rapla Teataja“ 05.2017 Detailplaneeringu algatamise teade Rapla valla veebilehel 20.03.2018 Haldusleping 21.10.2021 Rapla Vallavalitsuse kiri nr 6-2/35-1 „Kaasamine detailplaneeringu koostamisele“ 21.10.2021 Rapla Vallavalitsuse kiri nr 6-2/35-2 Maa-ametile „Kaasamine detailplaneeringu koostamisele“ 10.11.2021 Elmar Purge ettepanek 11.11.2021 Ülle Tali ettepanek 03.01.2022 vastus Ülle Talile 04.01.2022 Rapla Vallavalitsuse kiri nr 6-2/35-9 Päästeametile ja Rahandusministeeriumile 24.01.2022 Päästeameti Lääne päästekeskuse kiri nr 7.2-3.4/8358-3 „Detailplaneeringu kooskõlastamine“ 25.01.2022 Rahandusministeeriumi kiri „Rapla linnas Nelgi ja Niidu elamuala detailplaneeringule arvamuse andmine“ 23 Rapla linnas Nelgi ja Niidu elamualadetailplaneering Inomatic OÜ 2022 planeerija: Ingrid Saaroja Koostöö detailplaneeringu koostamisel Jrk Organisatsioon / isik Kooskõlastuse Kooskõlastuse / arvamuse Kooskõlastuse Projekteerija nr /arvamuse nr täielik ärakiri /arvamuse märkused ja kuupäev originaali asukoht kooskõlastaja /arvamuse esitaja tingimuste täitmise kohta 1. Telia Eesti AS 18.10.2021 Telia Eesti AS (edaspidi „Telia“) Detailplaneeringu Tingimused lisatud nr 35693964 seisukohad esitatud digikaust ptk 4.16 dokumentide „Tehnovõrkude kooskõlastamisel: valdajate Tööde teostamisel tuleb tingimused lähtuda sideehitise projekteerimiseks“ kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast. Töid võib teostada ainult Telia volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel. Info tööloa saamiseks telefoninumbril +3725078216. Maa-alal paikneb Teliale kuuluv kaablikanalisatsioon, side maakaabel ja sidekaevud. Projekt kooskõlastatakse märkustega: Telia sideehitise kaitsevöönds tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS § 70 ja § 78 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest. Antud kooskõlastus ei ole tegutsemisluba Telia sideehitise kaitsevööndis tegutsemiseks. Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist. Tegutsemisluba taotleda 24 Rapla linnas Nelgi ja Niidu elamualadetailplaneering Inomatic OÜ 2022 planeerija: Ingrid Saaroja hiljemalt 5 tööpäeva enne planeeritud tegevuste algust ja soovitud väljakutse aega Telia Ehitajate portaalis: portaalis: https://www.telia.ee/ehitajate- portaal. Kooskõlastus kehtib kuni 17.10.2022. 2. Elektrilevi OÜ 22.10.2021 KOOSKÕLASTATUD Detailplaneeringu Tingimused lisatud nr4073618367 TINGIMUSTEL digikaust ptk 4.16 * Tööjoonised kooskõlastada „Tehnovõrkude täiendavalt. valdajate * Tööjooniste staadiumiks tingimused taotleda uued tehnilised projekteerimiseks“ tingimused täpsustatud koormustega. 3. Maa-amet 25.10.2021 /Vt tervikteksti lisatud Maa- Detailplaneeringu Planeeringu Nr 6- ameti kirjast/… digikaust joonistel on 3/21/16593-2 Teeme ettepaneku kavandada kajastatud turvaliseks liiklemiseks Nelgi perspektiivne tänavale kergliiklustee. kergliiklustee Nelgi Maa-ametil ei ole põhimõttelisi tänaval. vastuväiteid Nelgi ja Niidu elamuala detailplaneeringu osas. 4. aktsiaselts Rapla Vesi 05.11.2021 Nelgi ja Niidu detailplaneeringu Detailplaneeringu Kooskõlastatud vee- ja kanalisatsioonitorustike digikaust märkusteta. kavandamisel on arvestatud AS Rapla Vesi ettepanekutega. 5. Planeeringuala 05.11.2021 Detailplaneeringu Kooskõlastatud kinnistute omanik digikaust märkusteta. AmEst Haldus OÜ 6. Päästeamet 24.01.2022 nr Päästeseaduse § 5 lg 1 p 7 Detailplaneeringu Kooskõlastatud Lääne päästekeskus 7.2-3.4/8358- alusel annab Päästeameti digikaust märkusteta. (Margo Kubjas) 3 Lääne päästekeskus kooskõlastuse Inomatic OÜ poolt koostatud töö nr 21057 Rapla maakond, Rapla vald, Rapla linn, Nelgi ja Niidu maa- ala detailplaneeringu tuleohutusosale. Kooskõlastus on registreeritud Päästeameti infosüsteemis numbriga 2392-2022-2 7. Rahandusministeerium 25.01.2022 Tutvunud esitatud Detailplaneeringu 1. Servituudid on (Kaia Sarnet) 14-11/43-2 detailplaneeringu digikaust kantud täiendavalt materjalidega märgime ka seletuskirja. järgmist. 2. Elluviimise 1. Detailplaneeringu tegevuskavasse on seletuskirjas on toodud eraldi lisatud planeeritud peatükk servituutide kohta. üldkasutatava Asjakohane on servituutide haljastuse rajamise 25 Rapla linnas Nelgi ja Niidu elamualadetailplaneering Inomatic OÜ 2022 planeerija: Ingrid Saaroja näitamine planeeringujoonisel nõue. ja servituutidega seonduva 3. Olemasolevad kirjeldamine seletuskirjas. teerajad on 2. Seletuskirja peatüki 4.8 joonistel märgitud „Haljastuse ja heakorrastuse likvideeritavaks. põhimõtted“ kohaselt on 4. Planeeringu planeeritud Mooni tänava materjalide hulgas äärde puuderea istutamine. on eraldi välja Palume detailplaneeringu toodud PlanS elluviimise kavasse lisada nõue, kohased lisad. milles fikseeritakse kellele kohustus on suunatud ja millal kohustus täidetakse. 3. Alusplaanil kajastatud olemasolevad teerajad on tõenäoliselt likvideeritavad. Palume näidata seda ka joonistel. 4. PlanS § 3 lõike 4 kohaselt kuuluvad planeeringu juurde lisad, mis sisaldavad teavet planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende järjekorra kohta. Palume lisada seaduses nõutud teave detailplaneeringule. 8. Aime Peets 03.03.2020 … /Vt terviktekst lisatud kirjast/ Detailplaneeringu Detailplaneeringu Tulbi 4-7 elanik Põhijoonisel on kogu Tulbi 4 digikaust seletuskirja ptk maja tagune osa aiamaade 4.6. on lisatud lõpus tähistatud märkus: kõrghaljastusega? Haljastuslahenduse Küsimus – kas Mooni tänavalt kavandamisel on juurdepääs, sh sõidukiga arvestada Tulbi 4 korter 7 alal asuva juurdepääsudega puukuuri juurde või kuuri taha. Tulbi tn 4/4, 4/6 ja Korterid 6 ja 7 ladustavad 4/7 olevatele kuuris küttepuid. kuuridele ja hoovialadele. Põhijoonisel on puude asukohti korrigeeritud. Aime Peets 18.03.2022 Allpool kirjeldatud täiendused Detailplaneeringu Kooskõlastatud Tulbi 4-7 elanik sobivad. digikaust märkusteta 26 Rapla linnas Nelgi ja Niidu elamualadetailplaneering Inomatic OÜ 2022 planeerija: Ingrid Saaroja Planeeringu elluviimise tegevuskava Pärast detailplaneeringu kehtestamist ja enne ehitusloa saamist tehakse maakorralduslikud toimingud ning antakse moodustatud transpordimaa krundid tasuta linnale üle. Arendaja kohustub välja ehitama omal kulul Planeeringus ette nähtud ehitised, sealhulgas avalikult kasutatava tee, üldkasutatava haljastuse (puuderida Mooni tn ääres), välisvalgustuse, sademeveekanalisatsiooni, tuletõrje veevarustuse ja teisi tehnovõrke. Detailplaneeringu kehtestamise eel tuleb kohustuste täpsustamiseks sõlmida vallaga notariaalne leping. Avalikuks kasutuseks mõeldud transpordimaa antakse pärast tee ja taristu valmimist, haljastuse rajamist ning kasutusloa saamist vallale tasuta üle. Avalikult kasutatavate teedega seotud kohustused peavad olema täidetud enne elamukruntide ükshaaval võõrandamist. Samuti peavad olema välja ehitatud ühiskasutamiseks mõeldud tehnovõrgud. Planeeringuga ettenähtud servituudid seatakse vastavalt asjaõigusseadusele notariaalselt enne kasutusloa saamist. 27 Rapla linnas Nelgi ja Niidu elamualadetailplaneering Inomatic OÜ 2022 planeerija: Ingrid Saaroja Ruumiline illustratsioon 28 Rapla linnas Nelgi ja Niidu elamualadetailplaneering Inomatic OÜ 2022 planeerija: Ingrid Saaroja Võrguvaldajate tehnilised tingimused aktsiaselts Rapla Vesi 07.09.2018 „Ettepanekud Rapla Nelgi 2 ja Niidu 1 detailplaneeringu vee- ja kanalisatsioonivarustuse planeerimiseks“ nr 1-8/693. Telia Eesti AS 25.08.2021 a tehnilised tingimused nr 35482784. Elektrilevi OÜ 20.09.2021 a tehnilised tingimused nr 386466. 29 Rapla linnas Nelgi ja Niidu elamualadetailplaneering Inomatic OÜ 2022 planeerija: Ingrid Saaroja Puittaimestiku ja haljastuse seisundi uuring 30 tulbi4 tulbi3 17 LT 100% - - 64.30 64.30 - 64.4 - - 0 64.5 0 2318 m² - 64 .70 64 .80 64 .9 65 4,0 0 .0 0 4,0 1 PK Mo PK on i tä 65.00 4,0 EP 100% na 9 m 200 1+1 v 64.90 2 200 2 20 1000 m² 3 0 64.80 EP 100% 4,0 9 m 205 1+1 64.70 4,0 2 205 8 4,5 1019 m² 3 64.60 EP 100% 4,0 4,0 3 PK 3,06 64 9 m 215 1+1 PK .6 64 EP 100% 0 .9 64 2 215 0 7 .70 9 m 205 1+1 65. 64 00 1078 m² 4,0 3 .80 2 205 64 64.90 64 .9 0 1 .9 EP 100% 1032 m² 3 64.90 0 2 3 4,0 9 m 205 1+1 4 4 1 PK 2 205 .80 64 5 PK 1020 m² 3 4,0 EP 100% 6 4,0 9 m 255 1+1 7 6 2 255 64 .70 1273 m² 4,0 8 3 EP 100% 4, 9 0 10 9 m 205 1+1 2 205 a.6v0 11 1032 m² 5 64 3 än 12 0 .0 it 65 0 .9 EP 100% Ne64.70 lg .9064 4,0 .80 64 64 9 m 200 1+1 64.80 PK 2 200 4, 13 PK 5 0 1 4, 0 5. 1000 m² 64.8 3 0 6 0 15, 14 64.90 4,0 0 64.9 4,5 15 65.00 4,0 16 Pu TINGMÄRGID 65.00 17 uko 65.10 4, 0 9 oli Plan. ala piir tän 65.10 65.20 PK 18 PK av Katastriüksuse piir 4,0 EP 100% .30 Plan. krundi piir 19 65 9 m 215 1+1 65.20 20 2 215 Olemasolev naaberhoone 21 1083 m² 3 16 Olemasolev autoliikluse ala 65.30 Varemprojekteeritud tee PK 15 22 EP 100% ,5 Perspektiivne tee 9 m 220 1+1 23 4, 0 10 2 220 65.40 v Perspektiivne kergliiklustee na 1167 m² 3 4,0 24 Plan. maapealne hoonestusala EP 100% tä 65.50 25 9 m 240 1+1 u 1 id 2 2 240 Krundi pos. nr nav Ni 26 1198 m² 3 15 tä65.60 SIHTOTSTARVE % DET.PLAN.LIIKIDES 27 PK KÕRGUS MAAPEALNE HOONEALUNE HOONETE EP 100% MEETRITES PIND ARV KRUNDIL Krundi ehitusõigus lgi SUURIM MAA-ALUNE HOONEALUNE Ne65.70 4,0 KORRUSELISUS 28 9 m 260 1+1 PIND n Plan. parkimiskohtade arv hoones KRUNDI SUURUS 2 260 n Plan. parkimiskohtade arv õues 4,0 29 4, 11 1217 m² 3 EP Üksikelamu maa 65.80 30 0 4,5 LT Tee- ja tänava maa 31 EP 100% 15, Juurdepääs krundile 0 4,0 9 m 215 1+1 65.90 2 215 Tulemüüri vajadus 32 14 4,0 PK 1099 m² 3 Tehnovõrguservituudi vajadusega ala 33 PK EP 100% Olemasolev III klassi puu eksplikatsiooni numbriga 66.00 0 34 9 m 240 1+1 35 4, 0 12 2 240 0 Olemasolev IV klassi puu eksplikatsiooni numbriga 1195 m² 3 66.10 2 Olemasolev IV klassi kuusehekk (lubatud likvideerida) 36 EP 100% 9 m 260 1+1 Likvideeritav puu 37 2 260 13 4,0 Likvideeritav osa kuusehekist 66.20 1311 m² 3 38 EP 100% 66.30 Geodeetiline punkt ja selle kaitsevöönd (3 m) PK 9 m 215 1+1 2 215 66.40 PK 4,0 Plan. kõrghaljastus 1100 m² 3 MÄRKUSED: 4,0 66.50 · Teede, juurdepääsude, haljastuse lahenduse ja servituudi vajadusega alade lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojekti koostamise käigus. 4,0 66.60 · Geodeetilise alusplaani koostas KT Geodeesia OÜ 24.07.20218, töö nr 40/18. Koodrinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH 2000 süsteemis. · Niidu ja Nelgi tänava teeprojekt on peale kantud vastavalt OÜ KESKKONNAPROJEKT töö nr 2209 "Rapla linnas, Niidu ja Nelgi tänavate teede osa projekteerimine" joonisele nr TL-4-02 "Asendiplaan". · Haljastuslik hinnang on peale kantud vastavalt Metsabüroo OÜ poolt 17.05.2019 koostatud tööle "Niidu tn 1 ja Nelgi tn 2 piirneva ala puude paiknemise ja seisundite skeem" . Inomatic OÜ Planeerija Tellija AmEst Haldus OÜ Kesktee 75 Ingrid Saaroja Töö nimetus Tallinn 12113 Rapla linnas Nelgi ja Niidu elamuala tel 666 2662 detailplaneering [email protected] Staadium Joonis DETAILPLANEERING Põhijoonis Inomatic Kuupäev 04.03.2022 Töö nr 21057 Mõõt 1:500 Joonise nr 4 tulbi4 Ühendus sidega kaevust tulbi3 av tulbi3 tän 17 64.30 64.30 hu av 64.4 0 64.5 Ro Ühendus kanalisatsiooniga 0 i tän 64. LVV-979 64. 70 64 80 .9 Tulb MP 64,5 65 4,0 0 .0 LP kanalisatsiooniga 0 4,0 LP veevarustusega PK Mo toru 62,1 PK on LP sidega i tä 65.00 4 ,0 na 1 LP elektriga v 07 i=0,0 64.90 pos 1 ja 2 20 Olemasolev ,13; 0 tuletõrjehüdrant LP kanalisatsiooniga 64.80 ühendus ol.ol. L=99 LP veevarustusega tänavavalgustuse 4,0 LP kanalisatsiooniga 64.70 Ühendus 4,0 Pu LP sidega mastist 8 4,5 uko LP sidega LP veevarustusega 64.60 ol.ol. veetoruga oli 2 4,0 LP sidega PE d90 mm tän LP kanalisatsiooniga 4,0 PK 3,06 av 64 MP 64,4 3 PK .6 64 LP elektriga 0 .9 64 Uus 0 toru 63,36 .70 65. pos 7 ja 8 64 00 LP elektriga täna 4,0 .80 7 v 64 LP veevarustusega LP sidega pos 3 ja 4 64.90 64 .9 0 1 .9 0 64.90 2 LP kanalisatsiooniga TINGMÄRGID 4,0 3 4 1 PK MP 64,6 4 64 .8 0 5 PK toru 63,48 4,0 4 Tu Plan. ala piir 6 LP kanalisatsiooniga lbi 07 MP 64,29 LP,0kanalisatsiooniga t än L=8,19; i=0,0 7 LP vee- Katastriüksuse piir toru 63,3 varustusega MP 64,75 LP veevarustusega 64 .70 av 4,0 8 Plan. krundi piir toru 63,64 4, ühendus 9 0 7 LP sidega 0 MP 64,45 Olemasolev naaberhoone 0 10 i=0, LP veevarustusega toru 62,79 ol.ol. veetoruga ; ,96 6 Olemasolev autoliikluse ala 60 =8 11 LP sidega LP elektriga . PE d90 mm 64 L L1 Varemprojekteeritud tee 12 pos 5 ja 6 5 ühendus ol.ol. 00 . av 65 0 MP kaabliga Perspektiivne tee 064.9 ühendus ol.ol. 0 i t 007 64.7 än LP kanalisatsiooniga 4,0 9 .80 . Perspektiivne kergliiklustee 4 tänavavalgustuse lg ; i=0, 64 6 MP 64,56 PK LP veevarustusega 4, NeL=75,2 mastist 13 64.80 PK 5 Plan. maapealne hoonestusala 0 .1 4, 0 toru 63,42 65 64.8 0 0 LP sidega 15, MP 64,51 14 64.90 1 Krundi pos. nr 4,0 0 64.9 4,5 15 L= toru 63,69 65.00 56 Juurdepääs krundile ,09 4,0 ; i= 16 Pu 0,0 0 Tulemüüri vajadus 65.00 17 LP sidega 65.10 uko 7 4, 0LP veevarustusega oli Planeeritud 0 Olemasolev III klassi puu eksplikatsiooni numbriga tän 65.10 65.20 PK tuletõrjehüdrant 18 LP kanalisatsiooniga PK av 0 Olemasolev IV klassi puu eksplikatsiooni numbriga 4,0 19 MP 64,9 .30 65 2 Olemasolev IV klassi kuusehekk (lubatud likvideerida) MP 64,80 65.20 20 toru 63,71 MP 64,97 toru 63,32 Plan. kõrghaljastus toru 63,81 LP elektriga 21 9 16 LP sidega Likvideeritav puu 65.30 pos 9 ja 10 PK 15 22 Likvideeritav osa kuusehekist L= ,5 ühendus ol.ol. 12 4, LP kanalisatsiooniga Geodeetiline punkt ja selle kaitsevöönd (3 m) , 5; 23 0 MP kaabliga 65.40 v i= LP kanalisatsiooniga 10 na 0, 4,0 MP 65,22 24 007 LP veevarustusega Tehnovõrguservituudi vajadusega ala MP 65,4 tä toru 63,97 2 65.50 25 Plan. veetorustik toru 63,9 u L id 2 Plan. reovee kanalisatsioonitorustik Ni LP elektriga av L= 26 LP veevarustusega 65.60 pos 15 ja 16 Plan. sidekanalisatsioon tän 12 , 14 27 LP sidega PK ;i Plan. madalpinge kaablikoridor =0 ,0 15 lgi MP 65,47 07 LP sidega 65.70 4,0 28 Perspektiivne keskpinge kaablikoridor toru 64,14 LP kanalisatsiooniga Ne 4,0 29 LP kanalisatsiooniga Plan. tänavavalgustuse kaablikoridor 4, MP 65,44 65.80 30 0 LP veevarustusega 4,5 Plan. elektri-mõõtekilp toru 64,06 L= Olemasolev veetoru 31 LP veevarustusega 12 15, 65.90,007 0 ,5 4,0 Olemasolev reovee kanalisatsioon ; i= LP sidega 0 11 ; i= 0, 32 4,0 00 LP elektriga Olemasolev sidekanalisatsioon ,12 PK 7 66.00 104 33 pos 11 ja 12 Olemasolev madalpingekaabel PK 14 L= 34 LP sidega Olemasolev madalpingekaabel vastavalt teostusjoonisele 4, LP sidega Olemasolev kõrgepingekaabel 35 0 LP kanalisatsiooniga LP kanalisatsiooniga Olemasolev 10 kV kaabel kaablikaitsetorus, vastavalt projektile 66.10 MP 65,57 nav 36 toru 64,23 12 LP veevarustusega 4,0 Olemsolev tuletõrjehüdrant tä 37 LP veevarustusega LP elektriga 66.20 MÄRKUSED: pos 13 ja 14 13 se · Tehnovõrkude ja servituudi vajadusega alade paigutus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojekti 38 66.30 koostamise käigus. PK oku LP sidega · Geodeetilise alusplaani koostas KT Geodeesia OÜ 24.07.20218, töö nr 40/18. Koodrinaadid L-Est 97 süsteemis, 66.40 PK 4,0 kõrgused EH 2000 süsteemis. LP veevarustusega · Niidu ja Nelgi tänava teeprojekt on peale kantud vastavalt OÜ KESKKONNAPROJEKT töö nr 2209 "Rapla linnas, Kro 4,0 66.50 Niidu ja Nelgi tänavate teede osa projekteerimine" joonisele nr TL-4-02 "Asendiplaan". LP kanalisatsiooniga · Haljastuslik hinnang on peale kantud vastavalt Metsabüroo OÜ poolt 17.05.2019 koostatud tööle "Niidu tn 1 ja Nelgi MP 66,26 4,0 66.60 tn 2 piirneva ala puude paiknemise ja seisundite skeem" . toru 64,05 · "Olemasolev madalpingekaabel vastavalt teostusjoonisele" on peale kantud vastavalt OÜ G.E.Point 23.07.2020 a tööle nr 20-048 "Uuetammsalu kinnistu elektrivarustuse teostusjoonis". · "Olemasolev 10 kV kaabel kaablikaitsetorus" on peale kantud vastavalt LEONHARD WEISS OÜ projektile "Kaeva PAJ kaotamine ja toitepiirkonna optimeerimine etapp 1 Rapla linn, Raplamaa" , joonisele nr IP3468-E1-1 "Asendiplaan". Inomatic OÜ Planeerija Tellija AmEst Haldus OÜ Kesktee 75 Ingrid Saaroja Töö nimetus Tallinn 12113 Rapla linnas Nelgi ja Niidu elamuala tel 666 2662 detailplaneering [email protected] Staadium Joonis DETAILPLANEERING Tehnovõrkude koondplaan Inomatic Kuupäev 04.03.2022 Töö nr 21057 Mõõt 1:500 Joonise nr 5
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel