dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus Five Wind Energy OÜ tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programmi kohta

Rahandusministeerium · 6. aprill 2022
Seotud ettevõtted
OÜ Inseneribüroo STEIGER (adressaat)
Viit
15-1/1047-5
Registreeritud
6. aprill 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-7 Mereplaneeringutega seotud hoonestusloa taotlused
Toimik
15-7/22-007
Vastutaja
Triin Lepland (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Planeeringute osakond)
Lahendamise tähtaeg
26. aprill 2022

Failid

  • 📎E-kiri.pdf72 KB
  • 📎Vastuskiri RM Nasva KMH programm_20220404_01 (1).asice26 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Yllar Rammul <[email protected]> Saadetud: 06.04.2022 10:57 Adressaat: RAM Info <[email protected]>; Aire Müürsepp <[email protected]> Koopia: Nele Väits <[email protected]>; Nalmond Meri <[email protected]>; Aadu Niidas <[email protected]> Teema: Vastuskiri Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programmi kohta Tere! Edastan Five Wind Energy OÜ juhatuse liikme hr Nalmond Meri vastuskirja Teie e-kirjale Nasva sadama lähistele kavandatava tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programmi kohta. Lugupidamisega Üllar Rammul Keskkonnaspetsialist OÜ Inseneribüroo STEIGER Männiku tee 104, 11216 Tallinn Telefon: &#43;372 66 81 013 Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Rahandusministeerium Teie Meie 09.02.2022 nr 15-1/1047-2 M eie 04.04 .2022 nr 20220404_01 Arvamus Five Wind Energy OÜ tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programmi kohta Austatud pr Sarnet Esitasite 09.02.2022 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ile (TTJA) arvamuse Five Wind Energy OÜ tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programmi kohta. Teie kirjas toodud seisukoha d on esitatud kaldkirjas . Rahandusministeerium on avalikul väljapanekul oleva KMH programmi läbi vaadanud ja seoses üleriigilise mereala planeeringuga toome välja planeeringus sätestatud tingimused, mida KMH programmis meie hinnangul hetkel käsitletud ei ole: 1. Hinnata eralduva soojusenergia ning võimaliku magnetvälja ja rajatistega seotud vibratsiooni võimalikku olulist ebasoodsat mõju. Vajadusel viia läbi modelleerimised ja arvestada modelleerimisel ka teiste piirkonnas asuvate ja võimalusel planeeritavate tuuleparkide ja taristuga. Meretuulepargi opereerimise aegne merekaablite soojenemisest tulenev mõju merepõhja setetele ja seeläbi vee temperatuurile on pigem teoreetiliseks mõjuks. Kaablid maetakse merepõhja ja kaablitest eralduv soojushulk on ka lokaalsel tasandil eeldatavasti tühine , kuid temaatikat käsitletakse KMH aruandes. Eeltoodud täiendus on viidud KMH programmi punkti „Mõju vee kvaliteedile“. Keskkonn a mõju hindamise käigus antakse hinnang merekaabli elektromagnetvälja võimaliku mõju kohta kalastikule ning määratakse vajalikud leevendavad keskkonnameetmed. KMH programmi Tabelit 4.1 on täiendatud. KMH pr o gra m mis on kajasta tud vibratsiooni peatüki s 3.8 (Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju, eeldatavad mõjuallikad, mõjuala suurus ning mõjutatavad keskkonnaelemendid), põhjalikumalt punkt is „ Välisõhus leviv (madalsageduslik) müra ja selle vastavus normidele “ ning punktis „Veealu ne müra “. KMH programmi Tabelit 4.1 on täiendatud. 2. Viia läbi geoloogilised uuringud. Lähtekohad uuringute teostamiseks annab 2021. a valminud Eesti Geoloogiateenistuse poolt koostatud „Ülevaade meregeoloogilisest andmestikust meretuuleparkide planeerimiseks“. Seoses Nasva sadama arendusega on planeeritava tuulegeneraatori vahetus läheduses teostatud mitmeid ehitusgeoloogilisi uuringuid (Kupits 1992, Rei Geotehnika 2004, Rei Geotehnika 2012 ja Reib 2015) ja tulenevalt mäenduslikust huvist Nasva mereliiva kasutuseks on läbi viidud ka mitmeid maavarade geoloogilisi uuringuid (Perens jt. 1973, Maves 2002 ja Steiger 2010). Sealjuures, Inseneribüroo Steigeri 2010 aastal läbi viidud Nasva liivakarjääri geoloogiliste uuringute käigus (Nasva liivakarjääri ja tuuliku asukohad on näidatud KMH programmi joonisel 2) tehti Nasva liivakarjääri uuringuruumi merepõhjas topograafiline mõõdistamine, rajati puuraugud ning kirjeldati purdmaterjali omadusi, võeti proovid laboratoorseteks katseteks. Mereliiva ohutuks kasutamiseks ehitustegevuses määrati kolmes proovis ka naftaproduktide ja raskmetallide sisaldus. Analüüside tulemused näitavad, et merepõhjasetete raskemetallide sisaldused jäävad uuritud alal alla Keskkonnaministri määruses nr 26 “ Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases “ ( RT I, 04.07.2019, 6 ) ohtlikele ainetele määratud sihtväärtuste . Naftasaaduste sisaldus jäi kõigis proovides alla määramispiiri 100 mg/kg, mis on ka ühtlasi vastavalt määrusele nr 26 naftasaaduste sisalduse sihtarvuks. Tulenevalt eelpoolmainitud varasematest uuringutest on Nasva sadama piirkonna merepõhja geoloogiline ehitus (merepõhja reljeef, põhjasetete koostis, paksus ja aluspõhja pinna sügavus) teada. Sama geoloogilise ehituse informatsiooni välja selgitamine on peamiseks eesmärgiks ka Eesti Geoloogiateenistuse poolt koostatud töös „Ülevaade meregeoloogilisest andmestikust meretuuleparkide planeerimiseks“. Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse piirkonnas teosta t ud varasematesse uuringute tulemustest. KMH programmi , sh peatüki 3.6 punkti „Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused ja maastik“ ning peatüki 3.8 punkti „Mõju vee kvaliteedile“ on vastavalt täiendatud. Nasva tuulegeneraatori projekteerimiseks ja ehituseks vajalik info selgitatakse välja ehitusgeoloogiliste uuringutega, mis teostatakse vahetult peale KMH heakskiitu kui tuuliku asukoht on lõplikult fikseeritud. 3. Hinnata kavandatava tegevuse ja võimalike jäämurdmistööde mõju jääkatte muutustele ja merejää liikuvusele; samuti arvestada jääoludest tuleneva riskiga rajatiste vastupidavusele. Jäämurdmistöödega seotu ei ole a s jakohane kuna jäämur d mistöid tuuliku kavandatava s asukohas ei ole vaatamata Nasva sadama lähedusele teostat ud ja ei ole ette näha nende teostamist ka tulevikus . Nasva sadamas ei toimu kaupade laadimist, lossimist. Navigatsiooniperiood lõppeb peale mereala kinnikülmumist. Kinnist sadamat kasutab omanikfirma Baltic Workboats laevaehituseks. Küll aga arvestame jääoludest tulenevate riskidega tuuleelektrijaama planeerimisel. Vastav täiendus on tehtud KMH programmi peatükki 2.1 (Kavandatav tegevus). 4. Hinnata heljumi levikut ehitustööde ajal (võimalik mõju elupaikadele, taimedele, kalade koelmualadele). Mõju hindamine kalade koelmualadele – KMH programmi punktis „Mõju kalandusele, kalade elukeskkonnale, sh koelmualadele ja rändeteedele“ on mõju hindamist kirjeldatud järgnevat: „ Süvendamisel tekkiva heljumi leviku määramiseks kasutatakse modelleerimist, KMH käigus modelleeritakse heljumi levikut süvendamisel, lähtudes süvendtava piirkonna täpsemast asukohast Nasva sadama akvatooriumis ning hinnatakse süvendamise ja heljumi mõju, sh kalade elukeskkonnale ja nende koe l mualadele . “ Ühtlasi o leme täiendanud KMH programmi punkti „Mõju merepõhja elustikule ja elupaikadele “ ja sõ nastanud selle järgnevalt: „Hinnatakse kavandatava tegevuse (sh sellega kaasneva heljumi leviku) mõju merepõhja elupaikadele (sh Natura mereelupaigatüüpidele) ja elustikule (taimestikule, loomastikule).“ 5. Seada tingimused tuulikute lammutamiseks, sh kaaludes tuulikute vundamentide eemaldamisega kaasnevat täiendavat kahju põhjaelustiku biotoopidele. KMH aruande kokkuvõtvas peatükis esitatakse mh ka tingimused tuulikute lammutamiseks, sh kaaludes tuulikute vundamentide eemaldamisega kaasnevat mõju põhjaelustiku biotoopidele. Vastavad täiendused on viidud KMH programmi peatükki 3.12 ja Tabelisse 4.1. Lisaks 5-le eeltoodud punkti le esitasite veel kaks seisukohta (alljärgnevas esitatud kaldkirjas). Lisame, et materjalidest ei tule välja ka ühenduskaablitega seonduv. Tuuliku ühenduskaabli kavandamisel palume arvestada üleriigilise mereala planeeringu ptk 5.6.6 toodud tingimusi (seletuskirjas lk 57-59). Tuuliku ühenduskaabli kavandamisel arvestatakse üleriigilise mereala planeeringus ptk 5.6.6 toodud tingimusi. Oleme täiendanud KMH programmi peatükki 2.1 (Kavandatav tegevus). Juhime tähelepanu, et ka tulevikus ehitusloa menetluses (vastavalt EhS § 109 lg 2) tuleb kehtivas mereala planeeringus sätestatut järgida. Vastasel korral võib tekkida olukord, kus hoonestusluba või ehitusluba ei ole võimalik välja anda, kuna esinevad vastuolud kehtiva planeeringuga. Sestap on tulevikus võimalike vastuolude tekkimise vältimiseks igati mõistlik võimalikult varajases etapis tingimustega arvestama asuda. Oleme täiendanud KMH programmi üleriigilise mereala planeeringu osas ja lisanud mereala planeeringu peamiste keskkonnamõju hindamisel kasutatavate infoallikate nimekirja (ptk 4). Lugupidamisega Nalmond Meri / digitaalselt allkirjastatud / Juhatuse liige T e l: + 372 516 7657 E-post: [email protected]
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel