Kehtna Vallavalitsus Teie 11.01.2022 nr 7-6/2020/220-60
[email protected] Meie 06.04.2022 nr 14-11/433-5
Arvamus Kehtna valla
üldplaneeringu ja KSH aruande
eelnõule
Austatud vallavanem
Kehtna Vallavalitsus on esitanud Rahandusministeeriumile Kehtna valla üldplaneeringu
(edaspidi ka üldplaneering) eelnõu koos keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
aruande eelnõuga planeerimisseaduse (PlanS) § 85 lõike 1 alusel arvamuse andmiseks.
Kehtna valla üldplaneeringu ja KSH koostamine algatati Kehtna Vallavolikogu 21.11.2018
otsusega nr 69. Üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on tagada elukvaliteet valla erinevates
piirkondades ning toetada valla keskuse jätkuvat mitmekülgset arengut. Üldplaneeringu
konsultantideks on Hendrikson & KO (planeering) ning Lemma OÜ (KSH).
Rahandusministeerium esitas 26.09.2021 e-kirja teel Kehtna valla üldplaneeringu kohta
ettepanekud ja märkused. Täname, et olete esitatud ettepanekutega arvestanud ja seletuskirja
vastavalt täiendanud.
Kehtna Vallavalitsuse spetsialistide, üldplaneeringut koostava konsultandi, ja
Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna spetsialistide osavõtul toimus Rapla
riigimajas 14. märtsil 2022 Kehtna valla üldplaneeringu eelnõule tehtud ettepanekute ja
arvamuste arutelu.
Tuginedes koosolekul arutatule anname omapoolse täiendava arvamuse üldplaneeringu ja
KSH aruande eelnõule. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 lõikest 1 peab
haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav.
1. Tähelepanekud jooniste osas:
1.1. Peame vajalikuks, et koostatav üldplaneering on esitatud hästi ja kergelt loetavalt nii
digitaalsetes kaardirakendustes, kui ka *pdf failivormingus (loodetavasti trükitakse
mõned eksemplarid ka paberile).
1.2. Teeme ettepaneku täiendada jooniseid nii, et oleks selgelt hoomatav valla
territooriumil paiknev rohevõrgustik (palume eraldada tähekombinatsioonide lisamisega
rohekoridorid „K“ ja rohevõrgustiku tugialad „T“). Soovitav on näidata ka suuremad nn
konfliktikohad, kus on võimalik oht rohevõrgustiku toimimisele.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] /
www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272
1.3. Teeme ettepaneku selgemalt esitada Rapla Maakonnaplaneeringust 2030+ (edaspidi
maakonnaplaneering) tulenevad väärtuslikud maastikud ja need vastavalt nummerdada,
tuues välja eraldi tabelina numbritele vastavad nimetused joonise leppemärkides.
1.4. Joonisele palume kanda maakonnaplaneeringust tulenevad kauni vaatega teelõigud.
Maakonnaplaneeringus lk 28 on selgitatud: „2003. aastal kehtestatud Raplamaa
maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus ”Asutust ja maakasutust suunavad
keskkonnatingimused” käsitleti ka Raplamaa väärtuslike maastike reservalasid ja ilusaid
teelõike. Käesoleva planeeringuga ei ole tehtud muudatusi Raplamaa ilusate teelõikude
käsitlemisel“.
1.5. Juhime tähelepanu, et seletuskirja peatükis 5.11 on Kaerepere aleviku lõunaossa ette
nähtud hobi- ja mudellennundusega tegelemiseks liikluse maa-ala (L). Kaerepere aleviku
joonisel aga paikneb märgistatud liikluse maa-ala (L) Kumma küla põhjaservas. Palume
seletuskiri ja joonis ühtlustada.
1.6. Joonistel on kajastatud kahesugune taustainfo: taustainfo ja praegune taustainfo.
Palume selgitada, milleks on kajastatud kahesugune taustainfo.
2. Tähelepanekud seletuskirja osas:
2.1. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 1 „Planeeringus kasutatud mõisted ja lühendid“
on toodud mitmed keskustega seotud mõisteid: piirkondlik keskus, kohalik keskus,
lähikeskus. Palume avada mõistete sisu vastavalt maakonnaplaneeringus toodule.
2.2. Üldplaneeringu vastavus maakonnaplaneeringule.
Planeering peab olema hästi loetav ja üheselt mõistetav ning moodustama ühtse terviku.
Üldplaneeringu heakskiitmisel on oluline, et materjalidest selguks üheselt mõistetavalt,
kas üldplaneeringus on täpsustatud maakonnaplaneeringut või tehakse sellega
ettepanek maakonnaplaneeringu muutmiseks ning millises ulatuses. Sealjuures peavad
maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekud olema sisuliselt ja ammendavalt
põhjendatud. Soovitame seletuskirja viia sisse eraldi peatükk „Ettepanek
maakonnaplaneeringu muutmiseks“, kui üldplaneering sisaldab maakonnaplaneeringut
muutvat ettepanekut.
2.3. Peatükis 3 „Ruumilise arengu põhimõtted“ on mõisted paikkond ja paikkonna keskus.
Üheselt mõistetavuse huvides on asjakohane täpsustada nimetatud mõistete suhet
maakonnaplaneeringuga määratud keskuste võrgustikuga.
2.4. Peatükk 4.1 “Tiheasustusalad“. Sõnastusest ei selgu, kas planeerimisseadusest
tulenev ülesanne määrata maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses
tiheasustusalaga alad (§ 75 lg 1 p 27), on täidetud.
2.5. Peatükk 4.3 „Hajaasustusala“. Maakonnaplaneeringuga seose loomiseks soovitame
lisada maakonnaplaneeringust tuleneva mõiste maaline piirkond (näiteks: hajaasustusala
ehk maaline piirkond).
2.6. Peatükis 4.4 punktis 3 „Detailplaneeringu koostamine on nõutav järgmistel juhtudel“
on detailplaneering nõutav tootmisalade kavandamisel. Selgusetuks jääb, kas tingimus
kehtib ka hajaasustuses väikese tootmisala kavandamise puhul. Samuti tuleb
2
detailplaneeringute koostamist kaaluda miljööaladel ja väärtuslikel maastikel
päikseparkide, vesiehitiste, mobiilimastide jms domineerivate rajatiste kavandamisel.
Tundub ebareaalne, et läbi detailplaneerimise protsessi päikeseparkide visuaalne
kahjustav mõju väheneks, mistõttu soovitame hinnata ja kaaluda, kas väärtuslikule
maastikule ja miljööväärtuslikule alale päikesepaneelide maapinnale paigutamist lubada.
2.7. Peatükk 5 „Maakasutuse juhtotstarbed“ on toodud, et valdav otstarve peab
moodustama vähemalt 51% maa-alast. Palun lisada, kuidas on üldplaneeringus
tõlgendatud maa-ala, millest edaspidi protsenti arvestatakse.
2.8. Peatükk 5.1 „Väikeelamu maa-ala“ (EV). Tingimustes, kus vallavalitsus otsustab
kaalutletult ridaelamute ehitamise, võiks täpsustada milline on sobiv ridaelamu
väikeelamute maa-alale. Soovitame mõistet ridaelamu sisustada täpsemini. Näiteks:
ruumiliselt sobiv kuni nelja korteriga rida- ja/või korterelamu. Seletuskirjas põhineb
ridaelamu jaotus põhisissepääsude arvule. Soovitame kaaluda, kas otstarbekam ei oleks
korterite/leibkondade põhine jaotus (vt Majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a
määrus nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu”).
2.9. Peatükk 5.1.2 „Hajaasustusala“. Üldiste kasutus- ja ehitustingimuste punkt 7 lubab
väärtuslikele põllumajandusmaadele kavandada üksikut elamut ja kuni 4 abihoonet.
Soovitame kaaluda, kas põhjendatud juhul (näiteks põllumajanduslikku tootmistegevust
toetava tegevuse puhul) võiks lubada ka rohkem abihooneid (laudad, küünid jmt).
2.10. Peatükis 5.4 „Tootmise maa-ala“. Üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste punktile 3
soovitame lisada: „Tundlike aladega piirnevalt uue tootmise rajamisel, millega kaasnevad
negatiivsed häiringud, on tootmismaa arendaja kohustus häiringute leevendamiseks
rajada kaitsehaljastus tundliku ala ning tootmismaa vahele“.
2.11. Peatükk 5.9 ”Roheala” on toodud, et alade hoonestamist ei planeerita.
Hoonestamisvajadus kooskõlastatakse vallavalitsusega. Palume asendada
kooskõlastamise tingimus vallavalitsuse põhjendatud kaalutlusotsusega.
2.12. Peatükk 5.2 ”Korterelamu maa-ala”. Soovitame tabelis ”Tingimused detailsemaks
planeerimiseks ja/või projekteerimistingimuste andmiseks” parkimistingimusi kajastavas
lahtris tuua ära minimaalne parkimiskohtade arv tulenevalt korterite arvust.
2.13. Peatükk 5.11 “Liikluse ja liiklust teenindava ehitise maa-ala (L)“. On toodud, et
hobilennunduse lennuväljaku arendamiseks Kaerepere aleviku juures nähakse ette maa-
ala ülikergsõidukite (ülikerglennukite, gürokopterite ja -plaanide) lennurajaks ja
sõidukite hooldusalaks. Kaerepere aleviku joonisel on näidatud väike liiklusala (L)
Kumma küla territooriumil, Kumma küla põhjapiiril. Küsitav on, kas see maa-ala on
piisav eelpoolkirjeldatud tegevuseks.
2.14. Peatükis 6.2.1 „Väärtuslikud maastikud“ on tehtud maakonnaplaneeringu muutmise
ettepanek. Üldplaneeringuga soovitakse vähendada Paluküla–Kädva väärtusliku
maastiku piire. Tegu on maakondliku tähtsusega (osaliselt kohaliku tähtsusega)
väärtusliku maastikuga. Maakonnaplaneeringuga maastike määramisel lähtuti viiest
väärtuste kategooriast - esteetilisest, kultuurilis-ajaloolisest, looduslikust, identiteedi- ja
puhkeväärtusest (rekreatiivne ja turismipotentsiaal). Selgitame, et
maakonnaplaneeringute hoidjana ei pea me võimalikuks kaaluda väärtusliku maastiku
3
vähendamist ilma mõjuva ja sisulise põhjenduseta. Põhjendus saab tugineda
maakonnaplaneeringus väärtuslike maastike määratlemisel kasutatud metoodika (või ka
muu analoogilise metoodika) alusel korraldatud analüüsil, mille käigus tõesti
tuvastatakse, et maakonnaplaneeringuga kirjeldatud väärtused ei ole enam konkreetsel
alal maastikus säilinud. Ettepaneku tegemiseks palun viia läbi vastav analüüs ja esitada
tulemused ning põhjendused. Palume lisada peatükki 6.2.1, millist maakonnaplaneeringu
punkti muutmise ettepanek puudutab.
2.15. Peatükis 5.14 „Aianduse maa-ala“ on toodud, et: „aianduse maa-ala on linnalise
asustusega aladel väikesemahuline aiasaaduste kasvatamise maa“. Palume kasutada
linnalise asustusega ala asemel tiheasustusala.
2.16. Peatükk 6.2.1 „Väärtuslikud maastikud“. Soovitame lisada seletuskirja selge ja
ülevaatliku skeemi, kus oleksid kajastatud roheline võrgustik, nummerdatud väärtuslikud
maastikud, kauni vaatega teelõigud ja valla poolt määratavad miljööväärtuslikud alad.
Samal skeemil soovitame kajastada ka potentsiaalsed tuuleparkide alad.
2.17. Peatükk 6.3.1 „Roheline võrgustik“. Soovitame tuua seletuskirjas ära rohelise
võrgustiku elementide hierarhia ja üldised määratlemise alused, analoogiliselt
maakonnaplaneeringus lk 38 tabeliga 3. Maakonnaplaneeringu seletuskirjas (lk 38 -39)
on toodud „rohelise võrgustiku üldised kasutustingimused“. Palume erilist tähelepanu
pöörata punktile 6, kus selgitatakse ehitiste/rajatiste kavandamist rohevõrgustikku ja kus
uute majapidamiste arendamisel on ette nähtud tingimus nendevaheliseks kauguseks 400
- 500 m. Rohevõrgustiku säilimise ja loomade liikumise huvides palume sellega
arvestada. Palun lisada ka tingimus, et rohevõrgustikus võib tarastada vaid hoonestatud
õuealasid.
Samas peatükis 6.3.1 „Roheline võrgustik“ on toodud tingimus, et looduslike alade
osatähtsus rohelise võrgustiku tugialadel ei tohi langeda alla 90% pindalast ning
koridorides alla 70% koridori keskmisest läbimõõdust, /…/. Juhime tähelepanu, et
ainuüksi looduslike ja poollooduslike alade protsent ei võimalda üldplaneeringu tasandil
tagada rohevõrgustiku toimivust. Ka „Rohevõrgustiku planeerimisjuhendis“ (2018) lk 54
on toodud, et: “heaks ei saa pidada üksnes nõuet säilitada 90% tugialast looduslikuna,
kuna tugialal asuva kinnistu omanikul pole ülevaadet sellest, mida on teinud või
plaanivad teha teised kinnistuomanikud; samuti ei pruugi sellist ülevaadet olla näiteks
Transpordiametil teede planeerimisel. Tegemist on üleriigilises planeeringus Eesti 2030+
seatud üldprintsiibiga, mida tuleks konkreetsemate tingimuste abil täpsustada“. Palun
tuua seletuskirjas välja, kuidas rohelise võrgustiku pindala protsentuaalset tingimust
rakendatakse ja üldplaneeringu elluviimise ajal seiratakse.
2.18. Peatükk 6.3.4 „Väärtuslikud põllumajandusmaad“. Palume üldplaneeringu
elluviimise vaatest kaaluda, kas üldplaneeringuga soovite väärtuslike
põllumajandusmaade kaardikihi kehtestada või jätta informatiivseks. Kui kiht on
kehtestatav, siis väärtuslikele põllumajandusmaade peatükis toodud arendustingimused
on selgemalt rakendatavad.
2.19. Peatükk 6.5.8 „Taastuvenergeetika“. Tuuleenergeetika ala (so ORME) osaks on ka
elektriühendus liitumispunktiga. Üldplaneeringu seletuskirjas tuleks minimaalselt
märkida, et tuuleparkide arendamiseks koostatava detailplaneeringu kohustuslikuks
4
osaks on elektrituulikute ja kogu tuuleparki teenindava tehnilise taristu sh liinide,
seadmete, alajaamade, liitumispunktide ja juurdepääsuteede kavandamine. Ühtlasi peame
vajalikuks määrata kriteeriumid, millest tuleb lähtuda detailplaneeringus liitumispunktini
elektriühenduse täpsemal kavandamisel.
Soovitame kaaluda, kas tuulegeneraatorite paigaldamise lubamine väärtuslikele
põllumajandusmaadele (seletuskirja peatükk 6.3.4 „Väärtuslikud põllumajandusmaad“)
on otstarbekas. Kuna see toob kaasa põllumassiivi tükeldamise juurdepääsuteede
rajamise näol, samuti on keeruline säilitada võimalike maaparandussüsteemide toimimist.
Kehtna valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande lisana
koostatud uuringus „Kehtna valla üldplaneeringus tuuleenergia arendusalade
kavandamine ja kaasnevad mõjud“ on toodud joonis 2, mis näitab potentsiaalsed
tuuleenergia tootmiseks sobilikud alad Kehtna vallas. Soovitame selle joonise/skeemi
lisada ka seletuskirja taastuvenergeetikat käsitlevasse peatükki.
Täiendavalt juhime tähelepanu, et PlanS § 87 lõikest 3 lähtuvalt avalikustatakse koos
üldplaneeringuga ka üldplaneeringu kohta PlanS § 85 lõike 1 alusel antud kooskõlastused ja
arvamused.
Palun saata vastus eeltoodud ettepanekute ja märkustega arvestamise kohta ning hoida
Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Pärnu talitust kursis üldplaneeringu
menetlusega ja teavitada kõikidest avalikest aruteludest. Teavitused saata e-posti aadressile
[email protected].
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Piret Kivi 715 5871
[email protected]
5