dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Rahandusministeerium · 6. aprill 2022
Viit
14-11/433-5
Registreeritud
6. aprill 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Kehtna Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Piret Kivi (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Pärnu talitus (Pärnu ja Rapla maakond))

Failid

  • 📎14-11433-5 06.04.2022 Väljaminev kiri.asice569 KB

Sisu (failidest)

Kehtna Vallavalitsus Teie 11.01.2022 nr 7-6/2020/220-60 [email protected] Meie 06.04.2022 nr 14-11/433-5 Arvamus Kehtna valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõule Austatud vallavanem Kehtna Vallavalitsus on esitanud Rahandusministeeriumile Kehtna valla üldplaneeringu (edaspidi ka üldplaneering) eelnõu koos keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõuga planeerimisseaduse (PlanS) § 85 lõike 1 alusel arvamuse andmiseks. Kehtna valla üldplaneeringu ja KSH koostamine algatati Kehtna Vallavolikogu 21.11.2018 otsusega nr 69. Üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on tagada elukvaliteet valla erinevates piirkondades ning toetada valla keskuse jätkuvat mitmekülgset arengut. Üldplaneeringu konsultantideks on Hendrikson & KO (planeering) ning Lemma OÜ (KSH). Rahandusministeerium esitas 26.09.2021 e-kirja teel Kehtna valla üldplaneeringu kohta ettepanekud ja märkused. Täname, et olete esitatud ettepanekutega arvestanud ja seletuskirja vastavalt täiendanud. Kehtna Vallavalitsuse spetsialistide, üldplaneeringut koostava konsultandi, ja Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna spetsialistide osavõtul toimus Rapla riigimajas 14. märtsil 2022 Kehtna valla üldplaneeringu eelnõule tehtud ettepanekute ja arvamuste arutelu. Tuginedes koosolekul arutatule anname omapoolse täiendava arvamuse üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõule. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 lõikest 1 peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. 1. Tähelepanekud jooniste osas: 1.1. Peame vajalikuks, et koostatav üldplaneering on esitatud hästi ja kergelt loetavalt nii digitaalsetes kaardirakendustes, kui ka *pdf failivormingus (loodetavasti trükitakse mõned eksemplarid ka paberile). 1.2. Teeme ettepaneku täiendada jooniseid nii, et oleks selgelt hoomatav valla territooriumil paiknev rohevõrgustik (palume eraldada tähekombinatsioonide lisamisega rohekoridorid „K“ ja rohevõrgustiku tugialad „T“). Soovitav on näidata ka suuremad nn konfliktikohad, kus on võimalik oht rohevõrgustiku toimimisele. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 1.3. Teeme ettepaneku selgemalt esitada Rapla Maakonnaplaneeringust 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) tulenevad väärtuslikud maastikud ja need vastavalt nummerdada, tuues välja eraldi tabelina numbritele vastavad nimetused joonise leppemärkides. 1.4. Joonisele palume kanda maakonnaplaneeringust tulenevad kauni vaatega teelõigud. Maakonnaplaneeringus lk 28 on selgitatud: „2003. aastal kehtestatud Raplamaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus ”Asutust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” käsitleti ka Raplamaa väärtuslike maastike reservalasid ja ilusaid teelõike. Käesoleva planeeringuga ei ole tehtud muudatusi Raplamaa ilusate teelõikude käsitlemisel“. 1.5. Juhime tähelepanu, et seletuskirja peatükis 5.11 on Kaerepere aleviku lõunaossa ette nähtud hobi- ja mudellennundusega tegelemiseks liikluse maa-ala (L). Kaerepere aleviku joonisel aga paikneb märgistatud liikluse maa-ala (L) Kumma küla põhjaservas. Palume seletuskiri ja joonis ühtlustada. 1.6. Joonistel on kajastatud kahesugune taustainfo: taustainfo ja praegune taustainfo. Palume selgitada, milleks on kajastatud kahesugune taustainfo. 2. Tähelepanekud seletuskirja osas: 2.1. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 1 „Planeeringus kasutatud mõisted ja lühendid“ on toodud mitmed keskustega seotud mõisteid: piirkondlik keskus, kohalik keskus, lähikeskus. Palume avada mõistete sisu vastavalt maakonnaplaneeringus toodule. 2.2. Üldplaneeringu vastavus maakonnaplaneeringule. Planeering peab olema hästi loetav ja üheselt mõistetav ning moodustama ühtse terviku. Üldplaneeringu heakskiitmisel on oluline, et materjalidest selguks üheselt mõistetavalt, kas üldplaneeringus on täpsustatud maakonnaplaneeringut või tehakse sellega ettepanek maakonnaplaneeringu muutmiseks ning millises ulatuses. Sealjuures peavad maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekud olema sisuliselt ja ammendavalt põhjendatud. Soovitame seletuskirja viia sisse eraldi peatükk „Ettepanek maakonnaplaneeringu muutmiseks“, kui üldplaneering sisaldab maakonnaplaneeringut muutvat ettepanekut. 2.3. Peatükis 3 „Ruumilise arengu põhimõtted“ on mõisted paikkond ja paikkonna keskus. Üheselt mõistetavuse huvides on asjakohane täpsustada nimetatud mõistete suhet maakonnaplaneeringuga määratud keskuste võrgustikuga. 2.4. Peatükk 4.1 “Tiheasustusalad“. Sõnastusest ei selgu, kas planeerimisseadusest tulenev ülesanne määrata maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusalaga alad (§ 75 lg 1 p 27), on täidetud. 2.5. Peatükk 4.3 „Hajaasustusala“. Maakonnaplaneeringuga seose loomiseks soovitame lisada maakonnaplaneeringust tuleneva mõiste maaline piirkond (näiteks: hajaasustusala ehk maaline piirkond). 2.6. Peatükis 4.4 punktis 3 „Detailplaneeringu koostamine on nõutav järgmistel juhtudel“ on detailplaneering nõutav tootmisalade kavandamisel. Selgusetuks jääb, kas tingimus kehtib ka hajaasustuses väikese tootmisala kavandamise puhul. Samuti tuleb 2 detailplaneeringute koostamist kaaluda miljööaladel ja väärtuslikel maastikel päikseparkide, vesiehitiste, mobiilimastide jms domineerivate rajatiste kavandamisel. Tundub ebareaalne, et läbi detailplaneerimise protsessi päikeseparkide visuaalne kahjustav mõju väheneks, mistõttu soovitame hinnata ja kaaluda, kas väärtuslikule maastikule ja miljööväärtuslikule alale päikesepaneelide maapinnale paigutamist lubada. 2.7. Peatükk 5 „Maakasutuse juhtotstarbed“ on toodud, et valdav otstarve peab moodustama vähemalt 51% maa-alast. Palun lisada, kuidas on üldplaneeringus tõlgendatud maa-ala, millest edaspidi protsenti arvestatakse. 2.8. Peatükk 5.1 „Väikeelamu maa-ala“ (EV). Tingimustes, kus vallavalitsus otsustab kaalutletult ridaelamute ehitamise, võiks täpsustada milline on sobiv ridaelamu väikeelamute maa-alale. Soovitame mõistet ridaelamu sisustada täpsemini. Näiteks: ruumiliselt sobiv kuni nelja korteriga rida- ja/või korterelamu. Seletuskirjas põhineb ridaelamu jaotus põhisissepääsude arvule. Soovitame kaaluda, kas otstarbekam ei oleks korterite/leibkondade põhine jaotus (vt Majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a määrus nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu”). 2.9. Peatükk 5.1.2 „Hajaasustusala“. Üldiste kasutus- ja ehitustingimuste punkt 7 lubab väärtuslikele põllumajandusmaadele kavandada üksikut elamut ja kuni 4 abihoonet. Soovitame kaaluda, kas põhjendatud juhul (näiteks põllumajanduslikku tootmistegevust toetava tegevuse puhul) võiks lubada ka rohkem abihooneid (laudad, küünid jmt). 2.10. Peatükis 5.4 „Tootmise maa-ala“. Üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste punktile 3 soovitame lisada: „Tundlike aladega piirnevalt uue tootmise rajamisel, millega kaasnevad negatiivsed häiringud, on tootmismaa arendaja kohustus häiringute leevendamiseks rajada kaitsehaljastus tundliku ala ning tootmismaa vahele“. 2.11. Peatükk 5.9 ”Roheala” on toodud, et alade hoonestamist ei planeerita. Hoonestamisvajadus kooskõlastatakse vallavalitsusega. Palume asendada kooskõlastamise tingimus vallavalitsuse põhjendatud kaalutlusotsusega. 2.12. Peatükk 5.2 ”Korterelamu maa-ala”. Soovitame tabelis ”Tingimused detailsemaks planeerimiseks ja/või projekteerimistingimuste andmiseks” parkimistingimusi kajastavas lahtris tuua ära minimaalne parkimiskohtade arv tulenevalt korterite arvust. 2.13. Peatükk 5.11 “Liikluse ja liiklust teenindava ehitise maa-ala (L)“. On toodud, et hobilennunduse lennuväljaku arendamiseks Kaerepere aleviku juures nähakse ette maa- ala ülikergsõidukite (ülikerglennukite, gürokopterite ja -plaanide) lennurajaks ja sõidukite hooldusalaks. Kaerepere aleviku joonisel on näidatud väike liiklusala (L) Kumma küla territooriumil, Kumma küla põhjapiiril. Küsitav on, kas see maa-ala on piisav eelpoolkirjeldatud tegevuseks. 2.14. Peatükis 6.2.1 „Väärtuslikud maastikud“ on tehtud maakonnaplaneeringu muutmise ettepanek. Üldplaneeringuga soovitakse vähendada Paluküla–Kädva väärtusliku maastiku piire. Tegu on maakondliku tähtsusega (osaliselt kohaliku tähtsusega) väärtusliku maastikuga. Maakonnaplaneeringuga maastike määramisel lähtuti viiest väärtuste kategooriast - esteetilisest, kultuurilis-ajaloolisest, looduslikust, identiteedi- ja puhkeväärtusest (rekreatiivne ja turismipotentsiaal). Selgitame, et maakonnaplaneeringute hoidjana ei pea me võimalikuks kaaluda väärtusliku maastiku 3 vähendamist ilma mõjuva ja sisulise põhjenduseta. Põhjendus saab tugineda maakonnaplaneeringus väärtuslike maastike määratlemisel kasutatud metoodika (või ka muu analoogilise metoodika) alusel korraldatud analüüsil, mille käigus tõesti tuvastatakse, et maakonnaplaneeringuga kirjeldatud väärtused ei ole enam konkreetsel alal maastikus säilinud. Ettepaneku tegemiseks palun viia läbi vastav analüüs ja esitada tulemused ning põhjendused. Palume lisada peatükki 6.2.1, millist maakonnaplaneeringu punkti muutmise ettepanek puudutab. 2.15. Peatükis 5.14 „Aianduse maa-ala“ on toodud, et: „aianduse maa-ala on linnalise asustusega aladel väikesemahuline aiasaaduste kasvatamise maa“. Palume kasutada linnalise asustusega ala asemel tiheasustusala. 2.16. Peatükk 6.2.1 „Väärtuslikud maastikud“. Soovitame lisada seletuskirja selge ja ülevaatliku skeemi, kus oleksid kajastatud roheline võrgustik, nummerdatud väärtuslikud maastikud, kauni vaatega teelõigud ja valla poolt määratavad miljööväärtuslikud alad. Samal skeemil soovitame kajastada ka potentsiaalsed tuuleparkide alad. 2.17. Peatükk 6.3.1 „Roheline võrgustik“. Soovitame tuua seletuskirjas ära rohelise võrgustiku elementide hierarhia ja üldised määratlemise alused, analoogiliselt maakonnaplaneeringus lk 38 tabeliga 3. Maakonnaplaneeringu seletuskirjas (lk 38 -39) on toodud „rohelise võrgustiku üldised kasutustingimused“. Palume erilist tähelepanu pöörata punktile 6, kus selgitatakse ehitiste/rajatiste kavandamist rohevõrgustikku ja kus uute majapidamiste arendamisel on ette nähtud tingimus nendevaheliseks kauguseks 400 - 500 m. Rohevõrgustiku säilimise ja loomade liikumise huvides palume sellega arvestada. Palun lisada ka tingimus, et rohevõrgustikus võib tarastada vaid hoonestatud õuealasid. Samas peatükis 6.3.1 „Roheline võrgustik“ on toodud tingimus, et looduslike alade osatähtsus rohelise võrgustiku tugialadel ei tohi langeda alla 90% pindalast ning koridorides alla 70% koridori keskmisest läbimõõdust, /…/. Juhime tähelepanu, et ainuüksi looduslike ja poollooduslike alade protsent ei võimalda üldplaneeringu tasandil tagada rohevõrgustiku toimivust. Ka „Rohevõrgustiku planeerimisjuhendis“ (2018) lk 54 on toodud, et: “heaks ei saa pidada üksnes nõuet säilitada 90% tugialast looduslikuna, kuna tugialal asuva kinnistu omanikul pole ülevaadet sellest, mida on teinud või plaanivad teha teised kinnistuomanikud; samuti ei pruugi sellist ülevaadet olla näiteks Transpordiametil teede planeerimisel. Tegemist on üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ seatud üldprintsiibiga, mida tuleks konkreetsemate tingimuste abil täpsustada“. Palun tuua seletuskirjas välja, kuidas rohelise võrgustiku pindala protsentuaalset tingimust rakendatakse ja üldplaneeringu elluviimise ajal seiratakse. 2.18. Peatükk 6.3.4 „Väärtuslikud põllumajandusmaad“. Palume üldplaneeringu elluviimise vaatest kaaluda, kas üldplaneeringuga soovite väärtuslike põllumajandusmaade kaardikihi kehtestada või jätta informatiivseks. Kui kiht on kehtestatav, siis väärtuslikele põllumajandusmaade peatükis toodud arendustingimused on selgemalt rakendatavad. 2.19. Peatükk 6.5.8 „Taastuvenergeetika“. Tuuleenergeetika ala (so ORME) osaks on ka elektriühendus liitumispunktiga. Üldplaneeringu seletuskirjas tuleks minimaalselt märkida, et tuuleparkide arendamiseks koostatava detailplaneeringu kohustuslikuks 4 osaks on elektrituulikute ja kogu tuuleparki teenindava tehnilise taristu sh liinide, seadmete, alajaamade, liitumispunktide ja juurdepääsuteede kavandamine. Ühtlasi peame vajalikuks määrata kriteeriumid, millest tuleb lähtuda detailplaneeringus liitumispunktini elektriühenduse täpsemal kavandamisel. Soovitame kaaluda, kas tuulegeneraatorite paigaldamise lubamine väärtuslikele põllumajandusmaadele (seletuskirja peatükk 6.3.4 „Väärtuslikud põllumajandusmaad“) on otstarbekas. Kuna see toob kaasa põllumassiivi tükeldamise juurdepääsuteede rajamise näol, samuti on keeruline säilitada võimalike maaparandussüsteemide toimimist. Kehtna valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande lisana koostatud uuringus „Kehtna valla üldplaneeringus tuuleenergia arendusalade kavandamine ja kaasnevad mõjud“ on toodud joonis 2, mis näitab potentsiaalsed tuuleenergia tootmiseks sobilikud alad Kehtna vallas. Soovitame selle joonise/skeemi lisada ka seletuskirja taastuvenergeetikat käsitlevasse peatükki. Täiendavalt juhime tähelepanu, et PlanS § 87 lõikest 3 lähtuvalt avalikustatakse koos üldplaneeringuga ka üldplaneeringu kohta PlanS § 85 lõike 1 alusel antud kooskõlastused ja arvamused. Palun saata vastus eeltoodud ettepanekute ja märkustega arvestamise kohta ning hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Pärnu talitust kursis üldplaneeringu menetlusega ja teavitada kõikidest avalikest aruteludest. Teavitused saata e-posti aadressile [email protected]. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Piret Kivi 715 5871 [email protected] 5
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel