Viru-Nigula Vallavalitsus Teie 07.03.2022 nr 7-7/1063-19
[email protected]
Meie 05.04.2022 nr 6-5/22/6574
Viru-Nigula valla üldplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruande kooskõlastamata jätmine
Keskkonnaamet on tutvunud Viru-Nigula valla üldplaneeringu (ÜP) ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruande (KSH) kooskõlastamiseks esitatud eelnõuga.
Planeerimisseaduse (PlanS) § 85 lg 3 kohaselt hinnatakse ÜP ja KSH kooskõlastamisel
eelnõude õigusaktidele vastavust ning lisaks KSH aruande eelnõus sisalduvate hinnangute
piisavust ja objektiivsust.
Keskkonnaamet jätab Viru-Nigula valla ÜP ja KSH eelnõu kooskõlastamata, tuginedes
PlanS § 4 lg-le 4, § 85 lg-le 1 ja 3, looduskaitseseaduse (LKS) § 14 lg 1 p-le 5, § 14 lg-le 2,
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) §-le 40, 42, 45 lg-
le 2 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö
tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 p-le 2, kuna see on vastuolus
seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega (vastuolu esineb p 1.1, 1.2, 1.3 märgitud
õigusaktide osas).
Keskkonnaamet on varasemalt1 toonud välja mitmed täpsustamist ja korrigeerimist vajavad
asjaolud, paljud neist on jätkuvalt täiendamata, toome need välja allpool valdkondade kaupa:
1. Kunda vesiveski kompleks ja Kunda mõisa pais
1.1. Viru-Nigula valla ÜP-le ja KSH-le laekunud ettepanekute tabelis on Keskkonnaameti
ettepanekule 1.2 vastuseks märgitud „Märkusega ei arvestataˮ ning ettepanekule 1.3
„Võetud teadmiseks, vajadus ÜP ja selle KSH aruande eelnõu muutmiseks puudub. ÜP
ülesanne ei ole tegeleda keskkonnalubade ega konkreetsete tegevuste õigusaktide nõuetele
vastavuse küsimusega.ˮ Siinkohal märgime, et just seetõttu, et ÜP ei tegele
keskkonnalubade andmisega, ei saa ÜP seada eesmärgiks säilitada olukorda, mis vajab
keskkonnaluba, kuid millel seda pole. ÜP ei saa seada eesmärgiks ebaseadusliku tegevuse
jätkamist, veel vähem seda väärtustada. Keskkonnaamet ei kooskõlasta ÜPd, millega
väärtustatakse ebaseaduslikku tegevust või mis on aluseks tegevusele, millel puudub
keskkonnaluba. ÜPga ei saa planeerida kanalite süsteemi taastamist ja teisi jõe
veetaset reguleerivaid tegevusi, kui selleks puudub keskkonnaluba. Seda eriti
olukorras, kus Keskkonnaamet on keeldunud keskkonnaloa andmisest2 ja selgitanud,
et loa saamisel ei ole perspektiivi, kuna tegevus on vastuolus Natura ala kaitse-
1
Keskkonnaameti 11.01.2021 kirjas nr 6-5/20/19652-2 „Viru-Nigula valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruande eelnõust“ ja 01.12.2021 kirjas nr 6-5/21/23467-2 „Viru-Nigula valla
üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamata jätmine“
2
otsus registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 15.10.2020 nr DM-108734-19 all
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
eesmärkidega. Kavandatava tegevusega ei ole võimalik saavutada veekaitse eesmärke ega
Kunda jõe hoiuala ja Natura 2000 võrgustikku kuuluva Sirtsi loodusala kaitse-eesmärke.
Lähtudes LKS § 14 lg 1 p 5 ei või hoiualal ilma kaitseala valitseja nõusolekuta kehtestada
üldplaneeringut, LKS § 14 lg 2 kohaselt kaitstava loodusobjekti valitseja ei kooskõlasta
käesoleva paragrahvi lõikes1 nimetatud tegevust ja muud tegevust, mis vajab kaitse-
eeskirja kohaselt kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada
kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit.
1.2. ÜP KSH-s on mitmel korral välja toodud lause: „Keskkonnaameti hinnangul on
aktsepteeritav, kui ÜP-s sätestatakse Natura kaitse-eesmärkide täitmise vajadus, kui pärast
ÜP kehtestamist otsustakse paisu rekonstrueerimine.“ Antud hinnangut on valesti
tõlgendatud ning selgitame, et kui Kunda vesiveski kompleks määratakse ÜP-ga
miljööväärtuslikuks alaks ja Kunda mõisa pais kavandatakse pärandkultuuriobjektiks, siis
tuleb analüüsida ÜP rakendamise võimalikkust ehk mis kohustused
miljööväärtusliku ala ja pärandkultuuriobjektiga seoses tekivad (nt kas on võimalik
pais ja paisutus säilitada?) ja selle kooskõla teiste kohustustega ning selle kaudu
realiseeritavust. Selleks, et oleks veendumus, et need tegevused pole vastuolus LKS-
ga ja ei kahjusta Sirtsi loodusala, Kunda jõe hoiuala kaitse-eesmärke tuleb ÜP-s läbi
viia Natura hindamine. Siinkohal on oluline taaskord tähelepanu juhtida sellele, et
Keskkonnaamet on keeldunud Kunda IV (Kunda mõisa) paisul paisutamiseks
keskkonnaloa andmisest, kuna tegevus on muuhulgas vastuolus Natura 2000 võrgustikku
kuuluva Sirtsi loodusala kaitse-eesmärkidega. Tuginedes Sirtsi looduskaitseala ja Kunda
jõe hoiuala (Sirtsi loodusala) kaitsekorralduskava3 aluseks olevatele töödele, on kaitse-
eesmärkide saavutamisel parimaks meetmeks peetud hüdroenergia tootmise lõpetamist,
paisude likvideerimist, kalade rändeteede avamist ja paisjärvede all olevate jõeosade
taastamist looduslähedasel kujul. Hüdrobioloogi eksperthinnangu4 kohaselt puuduvad
Kunda IV paisu juures kaitse-eesmärkide saavutamisel lahendusvariandid, mis
võimaldaks paisu ja paisutuse säilitamist.
KeHJS § 45 lg 2 kohaselt, strateegilise planeerimisdokumendi võib kehtestada juhul,
kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning strateegilise
planeerimisdokumendi kehtestaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta
ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki.
1.3. Veeseadusega (VeeS) on sätestatud, et vee paisutamine on vee erikasutus, mille jaoks on
vaja taotleda veeluba vastavalt VeeS-le (187 p 7). VeeS § 175 lg 4 kohaselt, kui paisu
omanik või valdaja ei ole taotlenud õigusaktiga nõutavat veeluba või ka veeloa andja
keeldub loa andmisest, peab paisu omanik või valdaja paisutuse likvideerima.
Keskkonnaamet on pädev asutus, kes otsustab veeloa andmise või sellest keeldumise üle
(VeeS § 191 lg 1). Seega, kuna paisutamiseks on vajalik keskkonnaluba, mille osas on
otsustajaks Keskkonnaamet, ei saa üldplaneeringuga otsustada olemasolevate
paisutuste säilitamist – see on vastuolus kehtiva õigusaktiga (VeeS).
2. Looduskaitse
2.1. Keskkonnaamet palus enda 01.12.2021 saadetud kirjas nr 6- 5/21/23467-2 täiendada KSH
aruannet analüüsiga, kas ja millist mõju avaldab veemotosõidukite ala Toolse linnualale.
3
kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 31.12.2015 käskkirjaga nr 1 4.2/15/549 „Sirtsi looduskaitseala ja
Kunda jõe hoiuala kaitsekorralduskava kinnitamine aastateks 2016 2025“, muudetud Keskkonnaameti
peadirektori 20.07.2017 käskkirjaga nr 1 2/17/21 „Sirtsi looduskaitseala ja Kunda jõe hoiuala kaitsekorralduskava
2016 2025 muutmine“.
4
Rein Järvekülg, Ökokonsult OÜ. ,,Soome lahte suubuvate rannakalandusele oluliste jõgede kalandusliku väärtuse
arvutamine ning jõgedel asuvate tõkestusrajatiste eemaldamise alternatiivide kirjeldamine ja visioonide loomine’’
Tartu 2019.
2 (4)
Laekunud ettepanekute tabelis vastate, et täiendasite KSH aruande eelnõud hinnanguga
võimaliku mõju kohta Toolse linnualale. KSH ptk-s 6.2.7 on kirjas, et tegemist on
olemasoleva veemotosõidukite kasutamise kohaga, mis ÜPga kantakse kaardile ning
olemasoleva tegevuse mõjusid ÜPga ei hinnata. Sisulist analüüsi võimaliku mõju kohta
Natura alale ei ole KSHs tehtud ning ÜP ptk-s 4.2.5.2 on kirjutatud, et kui muutub
veesõidukite kasutamise koht, sõidukite olemus ja kasutusintensiivsus, tuleb läbi viia
Natura eelhindamine.
Kui alal on harjutud sõitma, ei tähenda see, et mõju linnu- ja loodusalale puudub. Enne
isetekkelise (harjumuspärase) veemotosõidukite koha kinnitamist ÜPga, peab olema
veendumus, et ka juba see tegevus, mida seal ilma edasiarenduseta tehakse, ei mõjuta
negatiivselt Natura ala kaitse-eesmärke. Seega tuleb ÜP KSHs teha analüüs, kas ja
kuidas veemotosõidukite ala mõjutab Natura ala seisundit ja kaitse-eesmärke.
Analüüsi on vaja kaasata linnustikuekspert. Lisaks tuleb välja tuua (arvuliselt) kui
intensiivselt olemasolevat veemotosõidukite kohta kasutatakse, samuti kus on piir
(sõidukite olemus, kasutamise intensiivsus), millest alates viiakse läbi Natura hindamine,
kes seda otsustab ja läbi viib. Kui ÜPga mõjusid Natura alale ei hinnata, siis ei saa tekkida
õigustatud ootust, et sõitmist saab sarnaselt jätkata või arendada. Kuna ka olemasoleva
olukorra mõju pole analüüsitud, kuid ÜPga plaanitakse veemotosõidukite koht muuta
ametlikuks, siis ei ole õige KSH ptk-s 6.2.7 lõpus toodud väide: „Kokkuvõttes puudub ÜP
rakendamisel tõenäoliselt negatiivne mõju loodusalale ja selle terviklikkusele.ˮ
2.2. KSH ptk-s 6.2.7 on kirjas: „Kaitse-eeskirjast juhindumisel, kui loodusalale ujuvvahendiga
ei minda, siis ebasoodsaid mõjusid loodusalale ka tegevuse edasiarendamise korral
eeldada ei ole.ˮ Siinkohal on tegemist vale tõlgendusega. Kaitse-eeskirjaga saab tegevusi
piirata ainult Toolse looduskaitseala piirides, kuid mõjusid loodusalale (Natura alale) tuleb
vajadusel hinnata ka tegevustele, mida tehakse väljaspool Natura ala. Lubada saab
selliseid tegevusi, mille kohta on kindel veendumus, et need ei mõjuta negatiivselt
Natura ala kaitse-eesmärke ja ala terviklikkust.
2.3. KSH ptk-s 6.2.3 on kirjas „Lähim tundliku veerežiimiga ala kaitse-eesmärgiks olev
elupaigatüüp soostuvad ja soolehtmetsad (*9080) paikneb tuuleenergeetika arendamiseks
põhimõtteliselt sobivast alast (ca 6,2 ha suurune ala Unukse külas, kuhu saaks ilmselt
rajada vaid ühe tuuliku) 0,4 km kaugusel. See on antud maastikus piisav vahemaa
välistamaks mõjud elupaigatüübile veerežiimi muutuste kaudu juhul, kui tuulikute
rajamisega kaasneb kuivendus.ˮ KSHst ei selgu, kuidas sellisele järeldusele jõuti. Palume
täpsustada, mis on see „antud maastikˮ. Lisada analüüs ja tõendatud faktid, millele
tuginetakse ja mille alusel saab väita, et antud maastikus on kuivenduse mõju
elupaigatüübile välistatud.
3. Rohevõrgustik
ÜP ptk-s 4.2.3. on kirjas „Jõgede ja ojade kaldad hoitakse põllumajanduslikus kasutuses
ning soovitav on neid niita peale jaanipäeva, kui enamus linde on pesitsenud.“ Miks tuleb
kaldaid hoida põllumajanduslikus kasutuses? Need maad on seotud vähemal või rohkemal
määral intensiivse maakasutusega, mis ei toeta elurikkust, puhkefunktsiooni ega mõnd
muud rohevõrgustiku olulist eesmärki. Lisaks on antud soovitus vastuolus samas peatükis
oleva lõiguga, kus on kirjas: „Ojade, jõgede ja järvede kaldad tuleb rohelise võrgustiku
alal säilitada võimalikult looduslikuna, et oleks tagatud bioloogiliselt mitmekesise ökotoni
olemasolu ja säiliks seisu- ja vooluveekogude tähtsus ökoloogiliste koridoridena.
Veekogude kallaste hooldamine ja kasutamine peab olema selline, et see muudaks
võimalikult vähe veekogude looduslikku seisundit.“
3 (4)
4. Ehituskeeluvööndi vähendamine
Lisas 6 „Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekud“ on välja toodud ettepanek:
„Ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik maa-ala ehitusjoone määramiseks või
ühtlustamiseks, elamute püstitamiseks (vastavuses ÜP seletuskirja tabelis 1 toodud
hajaasustuse ehitustingimustega) ja teiste õue- ja avalike alade funktsionaalsemat
kasutamist võimaldavate ehitiste rajamiseks (sh abihoone, väliköök, terrass, sillutatud tee,
väikevormid jms).“ Juhime tähelepanu, et hajaasustuses on ka praegustel elamu õuemaadel
lubatud abihoone, terrassi, väliköögi jms püstitamine, kui see ei jää veekaitsevööndisse (§
38 lg 4 p 1).
Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et ehituskeeluvööndi vähendamine ei ole asjakohane
aladel ja juhtudel, mis kuuluvad LKS § 38 lg-s 4 ja 5 sätestatud erandite alla.
5. Kõrgendatud avaliku huviga (KAH) alad
Joonisel 3 „Väärtused ja piirangud“ on märgitud Kunda linnast loodes asuv ala KAH alaks,
mis kattub rohevõrgustikuga ja on märgitud ka väärtuslikuks maastikuks. Suures osas
paikneb KAH ala ka Toolse looduskaitsealal, mis on ühtlasi Natura 2000 võrgustiku Toolse
linnu- ja loodusala. Juhime tähelepanu, et Toolse looduskaitseala mandriossa jääb Toolse
sihtkaitsevöönd, kus on keelatud igasugune raie (Toolse looduskaitseala kaitse-eeskiri § 8
p 2).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Manguse
juhataja
keskkonnakorralduse büroo
Teadmiseks: Rahandusministeerium (
[email protected])
Marilin Palmist 5906 5684 (keskkonnakorraldus)
[email protected]
Krista Pukk 5699 5021 (looduskasutus)
[email protected]
Liggi Namm 5226894 (looduskaitse)
[email protected]
Imbi Mets 3295543 (looduskaitse)
[email protected]
Egle Avi 56992345 (vesi)
[email protected]
4 (4)