dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Viru-Nigula valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamata jätmine

Rahandusministeerium · 6. aprill 2022
Viit
15-3/2536-2
Registreeritud
6. aprill 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Janika Merisalu (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Virumaa talitus (Ida-Viru ja Lääne-Viru maakond))

Failid

  • 📎Viru-Nigula valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamata jätmine.asice475 KB

Sisu (failidest)

Viru-Nigula Vallavalitsus Teie 07.03.2022 nr 7-7/1063-19 [email protected] Meie 05.04.2022 nr 6-5/22/6574 Viru-Nigula valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamata jätmine Keskkonnaamet on tutvunud Viru-Nigula valla üldplaneeringu (ÜP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (KSH) kooskõlastamiseks esitatud eelnõuga. Planeerimisseaduse (PlanS) § 85 lg 3 kohaselt hinnatakse ÜP ja KSH kooskõlastamisel eelnõude õigusaktidele vastavust ning lisaks KSH aruande eelnõus sisalduvate hinnangute piisavust ja objektiivsust. Keskkonnaamet jätab Viru-Nigula valla ÜP ja KSH eelnõu kooskõlastamata, tuginedes PlanS § 4 lg-le 4, § 85 lg-le 1 ja 3, looduskaitseseaduse (LKS) § 14 lg 1 p-le 5, § 14 lg-le 2, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) §-le 40, 42, 45 lg- le 2 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 p-le 2, kuna see on vastuolus seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega (vastuolu esineb p 1.1, 1.2, 1.3 märgitud õigusaktide osas). Keskkonnaamet on varasemalt1 toonud välja mitmed täpsustamist ja korrigeerimist vajavad asjaolud, paljud neist on jätkuvalt täiendamata, toome need välja allpool valdkondade kaupa: 1. Kunda vesiveski kompleks ja Kunda mõisa pais 1.1. Viru-Nigula valla ÜP-le ja KSH-le laekunud ettepanekute tabelis on Keskkonnaameti ettepanekule 1.2 vastuseks märgitud „Märkusega ei arvestataˮ ning ettepanekule 1.3 „Võetud teadmiseks, vajadus ÜP ja selle KSH aruande eelnõu muutmiseks puudub. ÜP ülesanne ei ole tegeleda keskkonnalubade ega konkreetsete tegevuste õigusaktide nõuetele vastavuse küsimusega.ˮ Siinkohal märgime, et just seetõttu, et ÜP ei tegele keskkonnalubade andmisega, ei saa ÜP seada eesmärgiks säilitada olukorda, mis vajab keskkonnaluba, kuid millel seda pole. ÜP ei saa seada eesmärgiks ebaseadusliku tegevuse jätkamist, veel vähem seda väärtustada. Keskkonnaamet ei kooskõlasta ÜPd, millega väärtustatakse ebaseaduslikku tegevust või mis on aluseks tegevusele, millel puudub keskkonnaluba. ÜPga ei saa planeerida kanalite süsteemi taastamist ja teisi jõe veetaset reguleerivaid tegevusi, kui selleks puudub keskkonnaluba. Seda eriti olukorras, kus Keskkonnaamet on keeldunud keskkonnaloa andmisest2 ja selgitanud, et loa saamisel ei ole perspektiivi, kuna tegevus on vastuolus Natura ala kaitse- 1 Keskkonnaameti 11.01.2021 kirjas nr 6-5/20/19652-2 „Viru-Nigula valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõust“ ja 01.12.2021 kirjas nr 6-5/21/23467-2 „Viru-Nigula valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamata jätmine“ 2 otsus registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 15.10.2020 nr DM-108734-19 all Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 eesmärkidega. Kavandatava tegevusega ei ole võimalik saavutada veekaitse eesmärke ega Kunda jõe hoiuala ja Natura 2000 võrgustikku kuuluva Sirtsi loodusala kaitse-eesmärke. Lähtudes LKS § 14 lg 1 p 5 ei või hoiualal ilma kaitseala valitseja nõusolekuta kehtestada üldplaneeringut, LKS § 14 lg 2 kohaselt kaitstava loodusobjekti valitseja ei kooskõlasta käesoleva paragrahvi lõikes1 nimetatud tegevust ja muud tegevust, mis vajab kaitse- eeskirja kohaselt kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. 1.2. ÜP KSH-s on mitmel korral välja toodud lause: „Keskkonnaameti hinnangul on aktsepteeritav, kui ÜP-s sätestatakse Natura kaitse-eesmärkide täitmise vajadus, kui pärast ÜP kehtestamist otsustakse paisu rekonstrueerimine.“ Antud hinnangut on valesti tõlgendatud ning selgitame, et kui Kunda vesiveski kompleks määratakse ÜP-ga miljööväärtuslikuks alaks ja Kunda mõisa pais kavandatakse pärandkultuuriobjektiks, siis tuleb analüüsida ÜP rakendamise võimalikkust ehk mis kohustused miljööväärtusliku ala ja pärandkultuuriobjektiga seoses tekivad (nt kas on võimalik pais ja paisutus säilitada?) ja selle kooskõla teiste kohustustega ning selle kaudu realiseeritavust. Selleks, et oleks veendumus, et need tegevused pole vastuolus LKS- ga ja ei kahjusta Sirtsi loodusala, Kunda jõe hoiuala kaitse-eesmärke tuleb ÜP-s läbi viia Natura hindamine. Siinkohal on oluline taaskord tähelepanu juhtida sellele, et Keskkonnaamet on keeldunud Kunda IV (Kunda mõisa) paisul paisutamiseks keskkonnaloa andmisest, kuna tegevus on muuhulgas vastuolus Natura 2000 võrgustikku kuuluva Sirtsi loodusala kaitse-eesmärkidega. Tuginedes Sirtsi looduskaitseala ja Kunda jõe hoiuala (Sirtsi loodusala) kaitsekorralduskava3 aluseks olevatele töödele, on kaitse- eesmärkide saavutamisel parimaks meetmeks peetud hüdroenergia tootmise lõpetamist, paisude likvideerimist, kalade rändeteede avamist ja paisjärvede all olevate jõeosade taastamist looduslähedasel kujul. Hüdrobioloogi eksperthinnangu4 kohaselt puuduvad Kunda IV paisu juures kaitse-eesmärkide saavutamisel lahendusvariandid, mis võimaldaks paisu ja paisutuse säilitamist. KeHJS § 45 lg 2 kohaselt, strateegilise planeerimisdokumendi võib kehtestada juhul, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning strateegilise planeerimisdokumendi kehtestaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki. 1.3. Veeseadusega (VeeS) on sätestatud, et vee paisutamine on vee erikasutus, mille jaoks on vaja taotleda veeluba vastavalt VeeS-le (187 p 7). VeeS § 175 lg 4 kohaselt, kui paisu omanik või valdaja ei ole taotlenud õigusaktiga nõutavat veeluba või ka veeloa andja keeldub loa andmisest, peab paisu omanik või valdaja paisutuse likvideerima. Keskkonnaamet on pädev asutus, kes otsustab veeloa andmise või sellest keeldumise üle (VeeS § 191 lg 1). Seega, kuna paisutamiseks on vajalik keskkonnaluba, mille osas on otsustajaks Keskkonnaamet, ei saa üldplaneeringuga otsustada olemasolevate paisutuste säilitamist – see on vastuolus kehtiva õigusaktiga (VeeS). 2. Looduskaitse 2.1. Keskkonnaamet palus enda 01.12.2021 saadetud kirjas nr 6- 5/21/23467-2 täiendada KSH aruannet analüüsiga, kas ja millist mõju avaldab veemotosõidukite ala Toolse linnualale. 3 kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 31.12.2015 käskkirjaga nr 1 4.2/15/549 „Sirtsi looduskaitseala ja Kunda jõe hoiuala kaitsekorralduskava kinnitamine aastateks 2016 2025“, muudetud Keskkonnaameti peadirektori 20.07.2017 käskkirjaga nr 1 2/17/21 „Sirtsi looduskaitseala ja Kunda jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2016 2025 muutmine“. 4 Rein Järvekülg, Ökokonsult OÜ. ,,Soome lahte suubuvate rannakalandusele oluliste jõgede kalandusliku väärtuse arvutamine ning jõgedel asuvate tõkestusrajatiste eemaldamise alternatiivide kirjeldamine ja visioonide loomine’’ Tartu 2019. 2 (4) Laekunud ettepanekute tabelis vastate, et täiendasite KSH aruande eelnõud hinnanguga võimaliku mõju kohta Toolse linnualale. KSH ptk-s 6.2.7 on kirjas, et tegemist on olemasoleva veemotosõidukite kasutamise kohaga, mis ÜPga kantakse kaardile ning olemasoleva tegevuse mõjusid ÜPga ei hinnata. Sisulist analüüsi võimaliku mõju kohta Natura alale ei ole KSHs tehtud ning ÜP ptk-s 4.2.5.2 on kirjutatud, et kui muutub veesõidukite kasutamise koht, sõidukite olemus ja kasutusintensiivsus, tuleb läbi viia Natura eelhindamine. Kui alal on harjutud sõitma, ei tähenda see, et mõju linnu- ja loodusalale puudub. Enne isetekkelise (harjumuspärase) veemotosõidukite koha kinnitamist ÜPga, peab olema veendumus, et ka juba see tegevus, mida seal ilma edasiarenduseta tehakse, ei mõjuta negatiivselt Natura ala kaitse-eesmärke. Seega tuleb ÜP KSHs teha analüüs, kas ja kuidas veemotosõidukite ala mõjutab Natura ala seisundit ja kaitse-eesmärke. Analüüsi on vaja kaasata linnustikuekspert. Lisaks tuleb välja tuua (arvuliselt) kui intensiivselt olemasolevat veemotosõidukite kohta kasutatakse, samuti kus on piir (sõidukite olemus, kasutamise intensiivsus), millest alates viiakse läbi Natura hindamine, kes seda otsustab ja läbi viib. Kui ÜPga mõjusid Natura alale ei hinnata, siis ei saa tekkida õigustatud ootust, et sõitmist saab sarnaselt jätkata või arendada. Kuna ka olemasoleva olukorra mõju pole analüüsitud, kuid ÜPga plaanitakse veemotosõidukite koht muuta ametlikuks, siis ei ole õige KSH ptk-s 6.2.7 lõpus toodud väide: „Kokkuvõttes puudub ÜP rakendamisel tõenäoliselt negatiivne mõju loodusalale ja selle terviklikkusele.ˮ 2.2. KSH ptk-s 6.2.7 on kirjas: „Kaitse-eeskirjast juhindumisel, kui loodusalale ujuvvahendiga ei minda, siis ebasoodsaid mõjusid loodusalale ka tegevuse edasiarendamise korral eeldada ei ole.ˮ Siinkohal on tegemist vale tõlgendusega. Kaitse-eeskirjaga saab tegevusi piirata ainult Toolse looduskaitseala piirides, kuid mõjusid loodusalale (Natura alale) tuleb vajadusel hinnata ka tegevustele, mida tehakse väljaspool Natura ala. Lubada saab selliseid tegevusi, mille kohta on kindel veendumus, et need ei mõjuta negatiivselt Natura ala kaitse-eesmärke ja ala terviklikkust. 2.3. KSH ptk-s 6.2.3 on kirjas „Lähim tundliku veerežiimiga ala kaitse-eesmärgiks olev elupaigatüüp soostuvad ja soolehtmetsad (*9080) paikneb tuuleenergeetika arendamiseks põhimõtteliselt sobivast alast (ca 6,2 ha suurune ala Unukse külas, kuhu saaks ilmselt rajada vaid ühe tuuliku) 0,4 km kaugusel. See on antud maastikus piisav vahemaa välistamaks mõjud elupaigatüübile veerežiimi muutuste kaudu juhul, kui tuulikute rajamisega kaasneb kuivendus.ˮ KSHst ei selgu, kuidas sellisele järeldusele jõuti. Palume täpsustada, mis on see „antud maastikˮ. Lisada analüüs ja tõendatud faktid, millele tuginetakse ja mille alusel saab väita, et antud maastikus on kuivenduse mõju elupaigatüübile välistatud. 3. Rohevõrgustik ÜP ptk-s 4.2.3. on kirjas „Jõgede ja ojade kaldad hoitakse põllumajanduslikus kasutuses ning soovitav on neid niita peale jaanipäeva, kui enamus linde on pesitsenud.“ Miks tuleb kaldaid hoida põllumajanduslikus kasutuses? Need maad on seotud vähemal või rohkemal määral intensiivse maakasutusega, mis ei toeta elurikkust, puhkefunktsiooni ega mõnd muud rohevõrgustiku olulist eesmärki. Lisaks on antud soovitus vastuolus samas peatükis oleva lõiguga, kus on kirjas: „Ojade, jõgede ja järvede kaldad tuleb rohelise võrgustiku alal säilitada võimalikult looduslikuna, et oleks tagatud bioloogiliselt mitmekesise ökotoni olemasolu ja säiliks seisu- ja vooluveekogude tähtsus ökoloogiliste koridoridena. Veekogude kallaste hooldamine ja kasutamine peab olema selline, et see muudaks võimalikult vähe veekogude looduslikku seisundit.“ 3 (4) 4. Ehituskeeluvööndi vähendamine Lisas 6 „Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekud“ on välja toodud ettepanek: „Ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik maa-ala ehitusjoone määramiseks või ühtlustamiseks, elamute püstitamiseks (vastavuses ÜP seletuskirja tabelis 1 toodud hajaasustuse ehitustingimustega) ja teiste õue- ja avalike alade funktsionaalsemat kasutamist võimaldavate ehitiste rajamiseks (sh abihoone, väliköök, terrass, sillutatud tee, väikevormid jms).“ Juhime tähelepanu, et hajaasustuses on ka praegustel elamu õuemaadel lubatud abihoone, terrassi, väliköögi jms püstitamine, kui see ei jää veekaitsevööndisse (§ 38 lg 4 p 1). Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et ehituskeeluvööndi vähendamine ei ole asjakohane aladel ja juhtudel, mis kuuluvad LKS § 38 lg-s 4 ja 5 sätestatud erandite alla. 5. Kõrgendatud avaliku huviga (KAH) alad Joonisel 3 „Väärtused ja piirangud“ on märgitud Kunda linnast loodes asuv ala KAH alaks, mis kattub rohevõrgustikuga ja on märgitud ka väärtuslikuks maastikuks. Suures osas paikneb KAH ala ka Toolse looduskaitsealal, mis on ühtlasi Natura 2000 võrgustiku Toolse linnu- ja loodusala. Juhime tähelepanu, et Toolse looduskaitseala mandriossa jääb Toolse sihtkaitsevöönd, kus on keelatud igasugune raie (Toolse looduskaitseala kaitse-eeskiri § 8 p 2). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse juhataja keskkonnakorralduse büroo Teadmiseks: Rahandusministeerium ([email protected]) Marilin Palmist 5906 5684 (keskkonnakorraldus) [email protected] Krista Pukk 5699 5021 (looduskasutus) [email protected] Liggi Namm 5226894 (looduskaitse) [email protected] Imbi Mets 3295543 (looduskaitse) [email protected] Egle Avi 56992345 (vesi) [email protected] 4 (4)
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →