Saatja: Piret Kõo <
[email protected]>
Saadetud: 05.04.2022 14:08
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Koopia: Stina Metsis <
[email protected]>; Heiki Silm
<
[email protected]>
Teema: Viimsi, Pärnamäe tee 170, 172, Niine DP järelevalve
Tere.
Edastan vastuskirja Teie 9.03.2022 kirjale nr 14-11/9204-5.
Lugupidamisega
Piret Kõo
Planeeringute vanemspetsialist
Viimsi Vallavalitsus
Nelgi tee 1, Viimsi alevik,
Viimsi vald, Harjumaa
tel +372 6028881
VIIMSI VALLAVALITSUS
Regionaalhalduse osakond Meie: 21.12.2021 nr 10-10/6734
Rahandusministeerium Teie: 21.01.2022 nr 14-11/9204-2
[email protected] 9.03.2022 nr 14-11/9204-5
Meie: 5.04.2022 nr 10-10/6734-3
Viimsi vald, Pärnamäe küla, Pärnamäe tee 170 ja 172 ning Lubja küla, Niine kinnistute
detailplaneeringu järelevalve teostamiseks esitamine (heakskiit)
Viimsi Vallavalitsuse 15.10.2018 korraldusega nr 592 algatatud ja Viimsi Vallavalitsuse
28.04.2021 korraldusega nr 187 vastu võetud Viimsi vald, Pärnamäe küla, Pärnamäe tee 170 ja
172 ning Lubja küla, Niine kinnistute detailplaneeringu järelevalve läbiviimisel palusite 9.03.2022
kirjaga nr 14-11/9204-5 tõlgendada Viimsi vallas kehtivatest üldplaneeringutest (mandriosa
üldplaneering, teemaplaneering „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse
põhimõtted.“, teemaplaneering „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik.“) tulenevate põhimõtete
rakendamist menetluses olev detailplaneeringus.
Anname oma selgitused vastavalt Teie kirjas toodud järjestusele.
Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk
eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine, mis
on ka menetletava detailplaneeringu eesmärk.
Detailplaneeringuga planeeritakse üldplaneeringukohasele kaitsemetsa- (KM), põllumajandus-
(MP) ja haljasmaa (H) juhtotstarvetega alale muu loodusliku maa (ML), kaitseotstarbelise metsa
maa (MK) ja haljasala maa (HP) sihtotstarbega krundid ning üldplaneeringukohasele
väikeelamute maale hajaasustusviisil (EHR) ridaelamumaa (ER) ja muu loodusliku maa (ML)
sihtotstarbega krundid; lisaks tee ja tänava maa krundid. Lähtuvalt eeltoodust on
detailplaneeringuga planeeritud maakasutus üldplaneeringule vastav.
Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Viimsi vald, 74001 Harju maakond | Registrikood 75021250
Tel: +372 602 8800 | E-post:
[email protected]
Swedbank EE182200221010936477
2
PlanS § 142 kohaselt on kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga
muutmine:
1) üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine;
2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse
vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine;
3) muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine.
Menetletavas detailplaneeringus ei ole tegemist maakasutuse juhtotstarbe ulatusliku
muutmisega, sest ala, kuhu elamud planeeritakse, on määratud üldplaneeringuga elamualaks
(EHR). Perspektiivse elamualana nägi vald planeeringuala klindipealset osa juba enam kui 22
aastat tagasi, kui kehtestati valla mandriosa üldplaneering (vallavolikogu 11.01.2000 otsus nr 1).
Üldplaneeringu ülesandena näeb PlanS § 75 lõige 1 punkt 18 teiste seas ette planeeringuala
maakasutuse juhtotstarbe määramise, mille kohta PlanS § 6 punkt 9 defineerib: maakasutuse
juhtotstarve on üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu
määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad. Selles kontekstis ei räägita
katastriüksustest, üldplaneeringu lahendus on üldine ning annab üldised suunised täpsema
arengudokumendi koostamiseks. Üldplaneering määrab maakasutuse juhtotstarbe, mis annab
kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad. Üldplaneeringu-järgne
maakasutuse juhtotstarve võimaldab ala juhtotstarvet toetavaid maakasutusi eeldusel, et
juhtotstarbele vastav kasutus on valdav ja see ei moonuta ega mõjuta oluliselt planeeringu
põhilahendust.
Pärnamäe tee 172 kinnistu näol on tegemist alaga, mis jääb kogu ulatuses juba olemasolevate
hoonestatud alade vahele, klindiastangu pealsele. Hoonestatud on ka Pärnamäe teest itta jääv
ala, ehk siis planeeringuala vastas, teisel pool Pärnamäe teed paiknevad samuti elamud. Tuleb
ära märkida, et planeeringuala vastas, Pärnamäe teest läänes paiknevad hooned (10 hoonet
Kuremarja tee 1-19) on nelja korteriga elamud. Sealne keskmine elamukrundi suurus on ca 2500
m2 , mis teeb ühe elamuühiku kohta 625 m2 krundi pindala. Planeeringualal POS 1 elamukrundil
suurusega 19800 m2 on krundi pindala elamuühiku kohta 1650 m2 (19800/12) ja POS 2
elamukrundil suurusega 10010 m2 on krundi pindala elamuühiku kohta 1668 m2 (10010/6) ehk
hoonestustiheduse suurusjärgu vahe on ligi 3-kordne.
Kompaktsed hoonestatud alad paiknevad ka vahetult planeeringualast põhjas ja lõunas klindi
serval (samuti hajaasustus), kus elamukruntide suurused varieeruvad (1327 m2 – 3039 m2),
sealjuures on need elamukrundid piiretega ümbritsetud ning sulgevad täielikult võimaluse
klindiservale minna. Planeeringualale kavandatud elamukrunte täies ulatuses ei piirata: piirdeaiad
on planeeritud distantsiga nii Pärnamäe teest kui ka klindiservast. Säilib võimalus klindiserval
liikuda ning tee äärde on planeeritud maa-ala puhverhaljastusele.
Planeeritud elamukruntide hoonestustihedus on väga madal: POS 1 suurusega 19800 m2 võib
hoonestada 1800 m2 ja POS 2 suurusega 10010 m2 võib hoonestada 900 m2 , mis teeb krundi
täisehitusprotsendiks mõlemal juhul vaid 9% krundi pindalast. Teemaplaneering „Viimsi valla
üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted.“ kohaselt on maksimaalne
üksikelamukrundi täisehitusprotsent 20% krundi pindalast, mis on vallas väikeelamukruntide
planeerimisel/projekteerimistingimuste andmisel pigem reegel. Kui planeerida alale 3300 m2
elamukrundid (maksimaalselt võimalik 9) ja võimaldada 20% täisehitatust, siis on maksimaalne
lubatud ehitisealune pindala 5945 m2 (660x9) kõigi kruntide peale kokku praegu
planeeringulahenduses lubatud 2700 m2 (1800+900) asemel. Isegi kui täisehitusprotsenti
vähendada 15 %-le, oleks hoonestatud ala suurem (495x9=4455 m2). Lisaks on
3
üksikelamukruntide planeerimisel väga keeruline kui mitte võimatu takistada nende piiramist ning
tagada osaliseltki avalikku kasutamist elamukruntide arvelt.
Kuigi elamuühikute arv on suurem, kui see oleks üksikelamukruntide puhul, on
planeeringulahendusega tagatud väiksem hoonestusala ning ulatuslikum looduslikuna säiliv vaba
ala ning pääs klindiservale.
Alale on tagatud hea juurdepääs ja tehnilise taristu olemasolu, samuti head logilistilised
võimalused liikumiseks nii kergliiklusteid mööda kui ühistranspordiga. Detailplaneeringu ala asub
alevikule väga lähedal, kus on olemas sotsiaalne taristu ja teenused. Seega on igati loogiline
antud ala hoonestamine. Ala kompaktsemal hoonestusel on võimalik vastupidiselt üksikelamu
kruntidele säilitada suuremad alad loodulike avamaastikena või haljasaladena, mis ei ole
tarastatavad.
Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga (kehtestatud vallavolikogu 11.01.2000 otsusega nr 1)
planeeriti planeeringuala klindipealne osa valdavas ulatuses perspektiivseks väikeelamute
maaks hajaasutusviisil (EHR). Üldplaneeringu seletuskirja (pt 6 lk 67) kohaselt: hajaasustusviisil
elamu piirkonnas tohib rajada maksimaalselt kolm elamut hektarile. Üldplaneering ei täpsusta
elamu tüüpi, suurust ega elanike arvu.
Teemaplaneering „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted.“
(kehtestatud vallavolikogu 13.09.2005 määrusega nr 32) täpsustab valla mandriosa
üldplaneeringut elamuehituse põhimõtete osas. Seletuskirja peatükis 4.3 öeldu, mida tsiteerisite,
võib segaseks jääda, kuid mõeldud on sama põhimõtet, mis on välja toodud mandriosa
üldplaneeringus: kolm elamut hektari kohta ehk siis sellest lähtuvalt kujunebki elamukrundi
minimaalseks suuruseks 3300 m2. Teemaplaneeringu lisaks on skeem (Skeem: elamuehituse
piirkonnad), kus on piirkonniti ära toodud minimaalne lubatud uue krundi suurus m2 -tes
üksikelamu krundil. Siinkohal tuleb märkida, et selle skeemi kohaselt on planeeringualal
minimaalne elamukrundi suurus 1500 m2, kuid detailplaneeringut algatades lähtus vald
mandriosa üldplaneeringus toodud maakasutusest (EHR ala) ja põhimõttest 3 elamut hektari
kohta ehk minimaalsest krundi suurusest 3300 m2.
Teemaplaneeringu seletuskirjas peatükis 4.3 on toodud välja, et Viimsi valla mandriosa
üldplaneeringu kaardil on elamumaana tähistatud korruselamute, väikeelamute ning suvilate ja
aiamajade maa. Neid alasid käsitleb ka teemaplaneering elamu ehitamiseks mõeldud maana.
Lisaks tiheasustusviisil ehitamisele nähakse teemaplaneeringuga ette puhverala
hajaasustusviisil uuselamu piirkondadena. Viimane ei välista siiski ridaelamute rajamist piirkonda,
vaid peatükk 4.2 „Elamukrundi suurus valla mandriosas“ sätestab seejuures, et ridaelamute
krundi suurusi arvutatakse järgmiselt: sektsioonide arv x 0,5 x minimaalne lubatud uue
üksikelamukrundi suurus m2 -tes. See kehtib nii tiheasustus- kui hajaasustusaladel olevatel
elamumaadel, erinevus tuleneb vaid konkreetses kohas määratud minimaalkrundi suurusest.
Üldine põhimõte ongi see, et ridaelamuid reeglina hajaasustuspiirkondadesse rajada ei ole
mõttekas, sest krundi suurus selleks peab olema oluliselt suurem tiheasustuses olevast.
Teemaplaneering kehtestati 2005. aastal, seega enam kui 16 aastat tagasi ning selle aja jooksul
on vald väga palju panustanud infrastruktuuri arengusse: lasteaia- ja koolikohad,
sotsiaalhoolekanne, teedeehitus jm. Olukord võrreldes toonase aja ning käesoleva ajahetkega
võrreldes on palju muutunud.
4
Teemaplaneering „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ (kehtestatud vallavolikogu
13.10.2009 määrusega nr 22) lubab rohevõrgustiku puhveraladel valla mandriosa üldplaneeringu
kohast maakasutust, millega detailplaneeringus arvestatakse.
Selleks, et looduskeskkonna ja metsade osakaal ei väheneks, tuleks ala täielikult
ehitustegevusest puutumata jätta, kuid alade puhul, mis on elamualaks määratud
üldplaneeringuga juba enam kui 22 aastat tagasi, pole see põhjendatud. Üldplaneeringus nähti
ette elamuehituse laiendamise piirkonnad ette juba toona selleks loogilistesse kohtadesse,
lähtudes väljakujunenud infrastruktuurist.
Detailplaneeringus on määratud hoonestusalad, mille sees võib planeeritud hoonete asukohta
vabalt valida. Põhijoonisel toodud elamute asukohad on soovituslikud. Lõplik lahendus töötatakse
välja arhitektuursel projekteerimisel, kui koostatakse elamukrundi asendiplaaniline lahendus
koostöös haljastuse spetsialistiga. Kuivõrd detailplaneeringus ei ole kindlaks määratud ka
elamute täpseid asukohti (seda nt elamuehituse teemaplaneering ei kohusta tegema), siis
abihoonete täpsete asukohtade määramine ei ole loogiline ega põhjendatud. Elamud ja
abihooned peavad planeeringualal moodustama ühtse tervikliku arhitektuurse kompleksi, mis
töötatakse välja korraga; elamu määrab abihoone asukoha, mitte vastupidi. Hoonestuse täpset
paigutust mõjutab ka hoonete arhitektuur, kuid detailplaneeringu koostamise etapis ei ole ega pea
veel olema valmis planeeritavate hoonete arhitektuurseid projektid.
Detailplaneeringus võib ja sageli peabki määrama abihoonete ehitamise põhimõtted ja isegi täpse
asukoha, kui see on planeeringualal (reeglina tihedas linnalises keskkonnas) oluline, kuid antud
vabaplaneeringulise lahenduse puhul, kui hooned paiknevad vabalt looduses, ei ole see
põhjendatud.
Riigikohtu lahendis 3-18-1901/36 on jõutud seisukohale, et kohalik omavalitsus peab lisaks
üldplaneeringule arvestama ka taotleja huvide ja omandipõhiõigusega ning leidma tasakaalu,
järgides proportsionaalsuse põhimõtet ja ehitise sobivust ümbrusesse. Planeerimisel peab
võimaluse korral soodustama varem kasutuses olnud või ebapiisavalt kasutatud alade
otstarbekamat kasutamist.
Vastavalt arendaja ja valla vahel sõlmitud lepingule on arendaja kohustuseks planeeritavate
transpordimaade koos vajaliku taristuga väljaehitamine ja vallale üleandmine (klindiservani viiv
tee koos parkimiskohtadega, Pärnamäe tee äärne kergliiklustee, Mäealuse tee lõik). Samuti
rajatakse ühendus – trepp/jalgrada klindi ülemise osa ja Mäealuse tee vahel. Kõrguste vahe on
seal ca 25 m ning ühendusi liikumiseks väga vähe. Seega rajatakse detailplaneeringu elluviimisel
ka mitmeid valla elanikele tarvilikke ehitisi.
Kokkuvõtvalt ehitatakse välja vallale vajalikku taristut ning võrreldes olukorraga, kui planeeritaks
üksikelamukrundid, hoonestatakse väiksem maa-ala ja jäetakse ulatuslikum maa-ala vabaks
liikumiseks.
Palume lähtuvalt kõigest eeltoodust anda heakskiit Pärnamäe küla, Pärnamäe tee 170 ja 172
ning Lubja küla, Niine kinnistute detailplaneeringule.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
5
Elvis Tõnnison
keskkonna- ja planeerimisosakonna juhataja
Piret Kõo
6028881;
[email protected]