dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Viimsi vald, Pärnamäe küla, Pärnamäe tee 170 ja 172 ning Lubja küla, Niine kinnistute detailplaneeringu järelevalve teostamiseks esitamine (heakskiit)

Rahandusministeerium · 5. aprill 2022
Viit
14-11/9204-6
Registreeritud
5. aprill 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Viimsi Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Lea Teeääre (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Harju talitus)
Lahendamise tähtaeg
4. juuni 2022

Failid

  • 📎E-kiri.pdf69 KB
  • 📎image001.png
  • 📎Kiri_Rahandusmin_Pärnamäe tee 170 172 Niine_ vastusk.asice165 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Piret Kõo <[email protected]> Saadetud: 05.04.2022 14:08 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Koopia: Stina Metsis <[email protected]>; Heiki Silm <[email protected]> Teema: Viimsi, Pärnamäe tee 170, 172, Niine DP järelevalve Tere. Edastan vastuskirja Teie 9.03.2022 kirjale nr 14-11/9204-5. Lugupidamisega Piret Kõo Planeeringute vanemspetsialist Viimsi Vallavalitsus Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Viimsi vald, Harjumaa tel &#43;372 6028881 VIIMSI VALLAVALITSUS Regionaalhalduse osakond Meie: 21.12.2021 nr 10-10/6734 Rahandusministeerium Teie: 21.01.2022 nr 14-11/9204-2 [email protected] 9.03.2022 nr 14-11/9204-5 Meie: 5.04.2022 nr 10-10/6734-3 Viimsi vald, Pärnamäe küla, Pärnamäe tee 170 ja 172 ning Lubja küla, Niine kinnistute detailplaneeringu järelevalve teostamiseks esitamine (heakskiit) Viimsi Vallavalitsuse 15.10.2018 korraldusega nr 592 algatatud ja Viimsi Vallavalitsuse 28.04.2021 korraldusega nr 187 vastu võetud Viimsi vald, Pärnamäe küla, Pärnamäe tee 170 ja 172 ning Lubja küla, Niine kinnistute detailplaneeringu järelevalve läbiviimisel palusite 9.03.2022 kirjaga nr 14-11/9204-5 tõlgendada Viimsi vallas kehtivatest üldplaneeringutest (mandriosa üldplaneering, teemaplaneering „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted.“, teemaplaneering „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik.“) tulenevate põhimõtete rakendamist menetluses olev detailplaneeringus. Anname oma selgitused vastavalt Teie kirjas toodud järjestusele. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine, mis on ka menetletava detailplaneeringu eesmärk. Detailplaneeringuga planeeritakse üldplaneeringukohasele kaitsemetsa- (KM), põllumajandus- (MP) ja haljasmaa (H) juhtotstarvetega alale muu loodusliku maa (ML), kaitseotstarbelise metsa maa (MK) ja haljasala maa (HP) sihtotstarbega krundid ning üldplaneeringukohasele väikeelamute maale hajaasustusviisil (EHR) ridaelamumaa (ER) ja muu loodusliku maa (ML) sihtotstarbega krundid; lisaks tee ja tänava maa krundid. Lähtuvalt eeltoodust on detailplaneeringuga planeeritud maakasutus üldplaneeringule vastav. Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Viimsi vald, 74001 Harju maakond | Registrikood 75021250 Tel: +372 602 8800 | E-post: [email protected] Swedbank EE182200221010936477 2 PlanS § 142 kohaselt on kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine: 1) üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine; 2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine; 3) muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. Menetletavas detailplaneeringus ei ole tegemist maakasutuse juhtotstarbe ulatusliku muutmisega, sest ala, kuhu elamud planeeritakse, on määratud üldplaneeringuga elamualaks (EHR). Perspektiivse elamualana nägi vald planeeringuala klindipealset osa juba enam kui 22 aastat tagasi, kui kehtestati valla mandriosa üldplaneering (vallavolikogu 11.01.2000 otsus nr 1). Üldplaneeringu ülesandena näeb PlanS § 75 lõige 1 punkt 18 teiste seas ette planeeringuala maakasutuse juhtotstarbe määramise, mille kohta PlanS § 6 punkt 9 defineerib: maakasutuse juhtotstarve on üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad. Selles kontekstis ei räägita katastriüksustest, üldplaneeringu lahendus on üldine ning annab üldised suunised täpsema arengudokumendi koostamiseks. Üldplaneering määrab maakasutuse juhtotstarbe, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad. Üldplaneeringu-järgne maakasutuse juhtotstarve võimaldab ala juhtotstarvet toetavaid maakasutusi eeldusel, et juhtotstarbele vastav kasutus on valdav ja see ei moonuta ega mõjuta oluliselt planeeringu põhilahendust. Pärnamäe tee 172 kinnistu näol on tegemist alaga, mis jääb kogu ulatuses juba olemasolevate hoonestatud alade vahele, klindiastangu pealsele. Hoonestatud on ka Pärnamäe teest itta jääv ala, ehk siis planeeringuala vastas, teisel pool Pärnamäe teed paiknevad samuti elamud. Tuleb ära märkida, et planeeringuala vastas, Pärnamäe teest läänes paiknevad hooned (10 hoonet Kuremarja tee 1-19) on nelja korteriga elamud. Sealne keskmine elamukrundi suurus on ca 2500 m2 , mis teeb ühe elamuühiku kohta 625 m2 krundi pindala. Planeeringualal POS 1 elamukrundil suurusega 19800 m2 on krundi pindala elamuühiku kohta 1650 m2 (19800/12) ja POS 2 elamukrundil suurusega 10010 m2 on krundi pindala elamuühiku kohta 1668 m2 (10010/6) ehk hoonestustiheduse suurusjärgu vahe on ligi 3-kordne. Kompaktsed hoonestatud alad paiknevad ka vahetult planeeringualast põhjas ja lõunas klindi serval (samuti hajaasustus), kus elamukruntide suurused varieeruvad (1327 m2 – 3039 m2), sealjuures on need elamukrundid piiretega ümbritsetud ning sulgevad täielikult võimaluse klindiservale minna. Planeeringualale kavandatud elamukrunte täies ulatuses ei piirata: piirdeaiad on planeeritud distantsiga nii Pärnamäe teest kui ka klindiservast. Säilib võimalus klindiserval liikuda ning tee äärde on planeeritud maa-ala puhverhaljastusele. Planeeritud elamukruntide hoonestustihedus on väga madal: POS 1 suurusega 19800 m2 võib hoonestada 1800 m2 ja POS 2 suurusega 10010 m2 võib hoonestada 900 m2 , mis teeb krundi täisehitusprotsendiks mõlemal juhul vaid 9% krundi pindalast. Teemaplaneering „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted.“ kohaselt on maksimaalne üksikelamukrundi täisehitusprotsent 20% krundi pindalast, mis on vallas väikeelamukruntide planeerimisel/projekteerimistingimuste andmisel pigem reegel. Kui planeerida alale 3300 m2 elamukrundid (maksimaalselt võimalik 9) ja võimaldada 20% täisehitatust, siis on maksimaalne lubatud ehitisealune pindala 5945 m2 (660x9) kõigi kruntide peale kokku praegu planeeringulahenduses lubatud 2700 m2 (1800+900) asemel. Isegi kui täisehitusprotsenti vähendada 15 %-le, oleks hoonestatud ala suurem (495x9=4455 m2). Lisaks on 3 üksikelamukruntide planeerimisel väga keeruline kui mitte võimatu takistada nende piiramist ning tagada osaliseltki avalikku kasutamist elamukruntide arvelt. Kuigi elamuühikute arv on suurem, kui see oleks üksikelamukruntide puhul, on planeeringulahendusega tagatud väiksem hoonestusala ning ulatuslikum looduslikuna säiliv vaba ala ning pääs klindiservale. Alale on tagatud hea juurdepääs ja tehnilise taristu olemasolu, samuti head logilistilised võimalused liikumiseks nii kergliiklusteid mööda kui ühistranspordiga. Detailplaneeringu ala asub alevikule väga lähedal, kus on olemas sotsiaalne taristu ja teenused. Seega on igati loogiline antud ala hoonestamine. Ala kompaktsemal hoonestusel on võimalik vastupidiselt üksikelamu kruntidele säilitada suuremad alad loodulike avamaastikena või haljasaladena, mis ei ole tarastatavad. Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga (kehtestatud vallavolikogu 11.01.2000 otsusega nr 1) planeeriti planeeringuala klindipealne osa valdavas ulatuses perspektiivseks väikeelamute maaks hajaasutusviisil (EHR). Üldplaneeringu seletuskirja (pt 6 lk 67) kohaselt: hajaasustusviisil elamu piirkonnas tohib rajada maksimaalselt kolm elamut hektarile. Üldplaneering ei täpsusta elamu tüüpi, suurust ega elanike arvu. Teemaplaneering „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted.“ (kehtestatud vallavolikogu 13.09.2005 määrusega nr 32) täpsustab valla mandriosa üldplaneeringut elamuehituse põhimõtete osas. Seletuskirja peatükis 4.3 öeldu, mida tsiteerisite, võib segaseks jääda, kuid mõeldud on sama põhimõtet, mis on välja toodud mandriosa üldplaneeringus: kolm elamut hektari kohta ehk siis sellest lähtuvalt kujunebki elamukrundi minimaalseks suuruseks 3300 m2. Teemaplaneeringu lisaks on skeem (Skeem: elamuehituse piirkonnad), kus on piirkonniti ära toodud minimaalne lubatud uue krundi suurus m2 -tes üksikelamu krundil. Siinkohal tuleb märkida, et selle skeemi kohaselt on planeeringualal minimaalne elamukrundi suurus 1500 m2, kuid detailplaneeringut algatades lähtus vald mandriosa üldplaneeringus toodud maakasutusest (EHR ala) ja põhimõttest 3 elamut hektari kohta ehk minimaalsest krundi suurusest 3300 m2. Teemaplaneeringu seletuskirjas peatükis 4.3 on toodud välja, et Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kaardil on elamumaana tähistatud korruselamute, väikeelamute ning suvilate ja aiamajade maa. Neid alasid käsitleb ka teemaplaneering elamu ehitamiseks mõeldud maana. Lisaks tiheasustusviisil ehitamisele nähakse teemaplaneeringuga ette puhverala hajaasustusviisil uuselamu piirkondadena. Viimane ei välista siiski ridaelamute rajamist piirkonda, vaid peatükk 4.2 „Elamukrundi suurus valla mandriosas“ sätestab seejuures, et ridaelamute krundi suurusi arvutatakse järgmiselt: sektsioonide arv x 0,5 x minimaalne lubatud uue üksikelamukrundi suurus m2 -tes. See kehtib nii tiheasustus- kui hajaasustusaladel olevatel elamumaadel, erinevus tuleneb vaid konkreetses kohas määratud minimaalkrundi suurusest. Üldine põhimõte ongi see, et ridaelamuid reeglina hajaasustuspiirkondadesse rajada ei ole mõttekas, sest krundi suurus selleks peab olema oluliselt suurem tiheasustuses olevast. Teemaplaneering kehtestati 2005. aastal, seega enam kui 16 aastat tagasi ning selle aja jooksul on vald väga palju panustanud infrastruktuuri arengusse: lasteaia- ja koolikohad, sotsiaalhoolekanne, teedeehitus jm. Olukord võrreldes toonase aja ning käesoleva ajahetkega võrreldes on palju muutunud. 4 Teemaplaneering „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ (kehtestatud vallavolikogu 13.10.2009 määrusega nr 22) lubab rohevõrgustiku puhveraladel valla mandriosa üldplaneeringu kohast maakasutust, millega detailplaneeringus arvestatakse. Selleks, et looduskeskkonna ja metsade osakaal ei väheneks, tuleks ala täielikult ehitustegevusest puutumata jätta, kuid alade puhul, mis on elamualaks määratud üldplaneeringuga juba enam kui 22 aastat tagasi, pole see põhjendatud. Üldplaneeringus nähti ette elamuehituse laiendamise piirkonnad ette juba toona selleks loogilistesse kohtadesse, lähtudes väljakujunenud infrastruktuurist. Detailplaneeringus on määratud hoonestusalad, mille sees võib planeeritud hoonete asukohta vabalt valida. Põhijoonisel toodud elamute asukohad on soovituslikud. Lõplik lahendus töötatakse välja arhitektuursel projekteerimisel, kui koostatakse elamukrundi asendiplaaniline lahendus koostöös haljastuse spetsialistiga. Kuivõrd detailplaneeringus ei ole kindlaks määratud ka elamute täpseid asukohti (seda nt elamuehituse teemaplaneering ei kohusta tegema), siis abihoonete täpsete asukohtade määramine ei ole loogiline ega põhjendatud. Elamud ja abihooned peavad planeeringualal moodustama ühtse tervikliku arhitektuurse kompleksi, mis töötatakse välja korraga; elamu määrab abihoone asukoha, mitte vastupidi. Hoonestuse täpset paigutust mõjutab ka hoonete arhitektuur, kuid detailplaneeringu koostamise etapis ei ole ega pea veel olema valmis planeeritavate hoonete arhitektuurseid projektid. Detailplaneeringus võib ja sageli peabki määrama abihoonete ehitamise põhimõtted ja isegi täpse asukoha, kui see on planeeringualal (reeglina tihedas linnalises keskkonnas) oluline, kuid antud vabaplaneeringulise lahenduse puhul, kui hooned paiknevad vabalt looduses, ei ole see põhjendatud. Riigikohtu lahendis 3-18-1901/36 on jõutud seisukohale, et kohalik omavalitsus peab lisaks üldplaneeringule arvestama ka taotleja huvide ja omandipõhiõigusega ning leidma tasakaalu, järgides proportsionaalsuse põhimõtet ja ehitise sobivust ümbrusesse. Planeerimisel peab võimaluse korral soodustama varem kasutuses olnud või ebapiisavalt kasutatud alade otstarbekamat kasutamist. Vastavalt arendaja ja valla vahel sõlmitud lepingule on arendaja kohustuseks planeeritavate transpordimaade koos vajaliku taristuga väljaehitamine ja vallale üleandmine (klindiservani viiv tee koos parkimiskohtadega, Pärnamäe tee äärne kergliiklustee, Mäealuse tee lõik). Samuti rajatakse ühendus – trepp/jalgrada klindi ülemise osa ja Mäealuse tee vahel. Kõrguste vahe on seal ca 25 m ning ühendusi liikumiseks väga vähe. Seega rajatakse detailplaneeringu elluviimisel ka mitmeid valla elanikele tarvilikke ehitisi. Kokkuvõtvalt ehitatakse välja vallale vajalikku taristut ning võrreldes olukorraga, kui planeeritaks üksikelamukrundid, hoonestatakse väiksem maa-ala ja jäetakse ulatuslikum maa-ala vabaks liikumiseks. Palume lähtuvalt kõigest eeltoodust anda heakskiit Pärnamäe küla, Pärnamäe tee 170 ja 172 ning Lubja küla, Niine kinnistute detailplaneeringule. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) 5 Elvis Tõnnison keskkonna- ja planeerimisosakonna juhataja Piret Kõo 6028881; [email protected]
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →