dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kehtestatud detailplaneeringu edastamine

Rahandusministeerium · 5. aprill 2022
Viit
15-3/3100-1
Registreeritud
5. aprill 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Luunja Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Peep Männiksaar (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Tartu talitus (Jõgeva ja Tartu maakond))
Lahendamise tähtaeg
5. mai 2022

Failid

  • 📎Väljaminev_Maa-amet_Rah min_nr 7-2844.asice7708 KB

Sisu (failidest)

Lp Jaak Aab 05.04.2022 nr 7-2/844 Riigihalduse minister [email protected] Maa-amet [email protected] Kehtestatud detailplaneeringu edastamine Edastame Teile kehtestatud detailplaneeringu: 1. Luunja Vallavalitsuse 30.03.2022 korraldusega nr 111 kehtestatud Lohkva külas Kiu (43201:003:0421) maaüksuse detailplaneering. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Evelin Karjus planeeringute nõunik 7417217, [email protected] Lisa: 1. Luunja Vallavalitsuse 30.03.2022 korraldus nr 111 koos lisaga. Puiestee tn 14 Telefon 741 7319 [email protected] Luunja alevik Fax 741 7398 www.luunja.ee 62222 TARTUMAA Reg. nr. 75003476 a/a EE982200001120133283 LUUNJA VALLAVALITSUS KORRALDUS Luunja 30. märts 2022 nr 111 Lohkva külas Kiu (43201:003:0421) maaüksuse detailplaneeringu kehtestamine Lohkva külas Kiu (43201:003:0421) maaüksuse detailplaneering on algatatud Luunja Vallavolikogu 25.03.2021 otsusega nr 25 eesmärgiga kaaluda võimalusi maaüksusele täiendava elamukrundi moodustamiseks ja ehitusõiguse andmiseks üksikelamule ja abihoonele. Detailplaneeringu lahendusega moodustatakse Kiu maaüksusele üks täiendav elamukrunt ja antakse krundile ehitusõigus üksikelamu ja abihoonete rajamiseks. Uuele ehituskrundile on lubatud üks üksikelamu ja kuni kaks abihoonet ehitisealuse pindalaga kokku kuni 400 m², põhihoone on lubatud kuni 8,5 m ja abihoone kuni 5 m kõrge. Põhihoone lubatud katusekalde vahemik on 20-45 kraadi. Veevarustus ja reoveekanalisatsioon on lahendatud AS Tartu Veevärk ühisvõrkudest. Olemasoleval elamukrundil säilib esialgu olemasolev hoonetus: üksikelamu ja viis abihoonet, lubatud on ka lammutamine ja uute rajamine, kokku on lubatud üks elamu ja kuni kuus abihoonet. Juurdepääs uuele ehituskrundile on kavandatud olemasoleva elamukompleksiga ühiselt olemasolevast asukohast Kabina teelt. Viu tee väljaehitamise järgselt on lubatud rajada juurdepääs uuele ehituskrundile ka Viu teelt. Kabina tee äärde on kavandatud perspektiivsed kergliiklustee krundid nr 3 ja nr 4. Kergliiklustee väljaehitamine ei ole käesoleva detailplaneeringu elluviimise eelduseks, vaid annab tulevikus võimaluse üldplaneeringu kohase kergliiklustee aluse maa eraldamiseks, tee projekteerimiseks ja rajamiseks. Planeeritud kruntide nr 3 ja 4 kohta on sõlmitud notariaalselt tõestatud leping, mille kohaselt kantakse kinnistusraamatusse asjaõigusseaduse § 63 lg 1 alusel eelmärge, mille kohaselt jalg- ja jalgrattateeks moodustatud kruntide nr 3 ja 4 ala igakordne omanik on kohustatud andma kruntide ulatuses oleva maa tasuta Luunja vallale pärast Luunja valla eelarve vastu võtmist, milles on eraldatud vastava jalg- ja jalgrattatee ehitamiseks eelarvelised vahendid. Planeeringuga seatakse selle elluviimiseks järgmised tingimused: • katastriüksused peavad olema moodustatud enne esimese hoone püstitamiseks ehitusloa taotlemist; • katastriüksuste moodustamise kulud kannab planeeringust huvitatud isik. Planeeringu on kooskõlastanud Päästeamet (24.09.2021), Transpordiamet (28.09.2021) ja Terviseamet (28.09.2021). Planeeringu on heaks kiitnud Elektrilevi OÜ (24.09.2021) ja Tartu Veevärk AS (29.09.2021). Luunja Vallavolikogu võttis 15.12.2021 otsusega nr 65 detailplaneeringu vastu. Planeeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 10.-23.01.2022. Avaliku väljapaneku kestel planeeringu kohta kirjalikke arvamusi ei laekunud. Planeering on kooskõlas Luunja valla üldplaneeringuga ning muude õigusaktidega. Planeeritud krundid ja ehitised sobituvad mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi ning krundijaotust rikkumata seejuures olemasolevat keskkonda. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, planeerimisseaduse § 139 lg 1, Luunja Vallavolikogu määruse 30.08.2018 nr 42 „Ehitusseadustikus, planeerimisseaduses ja ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses sätestatud ülesannete delegeerimine“ § 2 ning Lohkva külas Kiu (43201:003:0421) maaüksuse detailplaneeringu toimiku (OÜ Hendrikson & Ko töö nr 21003981) alusel Luunja Vallavalitsus o t s u s t a b: 1. Kehtestada Lohkva külas Kiu (43201:003:0421) maaüksuse detailplaneering vastavalt lisale 1*. 2. Planeeringu elluviimisega ei kaasne kohalikule omavalitsusele kohustust avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ning sademeveekanalisatsiooni välja ehitamiseks või rekonstrueerimiseks või vastavate kulude kandmiseks. 3. Teatada detailplaneeringu kehtestamisest ajalehes Postimees ja valla infolehes Kodu Uudised, Ametlikes Teadaannetes ja Luunja valla veebilehel. 4. Saata teade detailplaneeringu kehtestamise kohta ja kehtestatud planeering valdkonna eest vastutavale ministrile ja riigi maakatastri pidajale. 5. Teatada detailplaneeringu kehtestamisest planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele. 6. Korraldus jõustub selle teatavakstegemisest. 7. Korralduse peale võib esitada Luunja Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul teatavakstegemisest või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. *Lisa 1: Lohkva külas Kiu (43201:003:0421) maaüksuse detailplaneering. /allkirjastatud digitaalselt/ Aare Anderson /allkirjastatud digitaalselt/ vallavanem Marko Jaeger vallasekretär Versioon 28.09.2021 /// Töö nr 21003981 Luunja vallas Lohkva külas Kiu (43201:003:0421) maaüksuse detailplaneering Seletuskiri ja joonised Töö nr 21003981 Tartu 2021 Jaana Veskimeister Projektijuht-planeerija Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 163363) Veiko Kärbla Keskkonnakorralduse spetsialist Inga Kiudorf Planeeringu koostamisest huvitatud isik Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko 51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee tel +372 740 9800 tel +372 617 7690 [email protected] Luunja vallas Lohkva külas Kiu (43201:003:0421) maaüksuse detailplaneering Sisukord A - SELETUSKIRI ....................................................................................................... 5 1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK ........................................... 5 2 OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS ............................................................. 5 2.1 Olemasoleva olukorra ja planeeringuala mõjuala kirjeldus ning analüüs ..........................................5 2.2 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele .......................................................................8 3 DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK ......................................... 10 3.1 Planeeringuala kruntideks jaotamine .............................................................................................. 10 3.2 Kruntide hoonestusala ..................................................................................................................... 10 3.3 Kruntide ehitusõigus ........................................................................................................................ 10 3.4 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus ...................................................... 11 3.5 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused ........................................... 11 3.6 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine ............................................................................. 12 3.7 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad ............................................................................................... 13 3.7.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi ..................................................................... 13 3.7.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus ..................................................................................................... 13 3.7.3 Soojavarustus ............................................................................................................................... 14 3.7.4 Telekommunikatsioonivarustus .................................................................................................... 14 3.8 Tuleohutus ....................................................................................................................................... 14 3.9 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused .................................................................................... 15 3.10 Keskkonnatingimuste seadmine ................................................................................................... 16 3.10.1 Heitvee ärajuhtimine ................................................................................................................... 16 3.10.2 Jäätmed ...................................................................................................................................... 16 3.10.3 Energiatõhusus .......................................................................................................................... 16 3.10.4 Radoon ....................................................................................................................................... 17 3.10.5 Insolatsioon ................................................................................................................................ 17 3.10.6 Müra ja vibratsioon ..................................................................................................................... 17 3.11 Servituudi seadmise vajadus ........................................................................................................ 18 3.12 Planeeringu elluviimine ................................................................................................................. 19 B - KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED .......... 21 C - JOONISED .......................................................................................................... 23 Luunja vallas Lohkva külas Kiu (43201:003:0421) maaüksuse detailplaneering 5 A - SELETUSKIRI 1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK Planeeringu koostamise lähtedokumendiks on Luunja Vallavolikogu 25.03.2021 otsus nr 25 Lohkva külas Kiu (43201:003:0421) maaüksuse detailplaneeringu algatamine, lähtetingimuste, planeeringuala piiri ja suuruse kinnitamine . Planeeringu koostamise eesmärk on kaaluda võimalusi Kiu kinnistule täiendava elamukrundi moodustamiseks ja ehitusõiguse andmiseks üksikelamule ja abihoonetele. Planeeringu koostamisel on aluskaardina kasutatud Elker RMT OÜ poolt aprillis-mais 2021 koostatud maa-ala geodeetilist alusplaani (töö nr Tartu2115GA). Geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava M 1:500. Planeeringuala ei ole seotud ühegi kehtiva detailplaneeringuga, mis seaks piiranguid lahenduse koostamisel. Lahenduse koostamisel on alusdokumentatsioonina arvestatud ja asjakohasel juhul kasutatud: ▪ Tartumaa maakonnaplaneeringut 2030+ (kehtestatud Riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29); ▪ Luunja valla üldplaneeringut (kehtestatud Luunja Vallavolikogu 26.06.2008 määrusega nr 8-1); ▪ Projekti Viu põik 1, 2, 3, 4 kinnistute liitumine 0,4 kV elektrivõrguga (E-Service AS, töö nr 21/THR758312, 2021); ▪ Projekti Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Viu põik kinnistute vee- ja reoveekanalisatsioonitorustik (Altren Projekt OÜ, töö nr VK2056, 2020); ▪ Viu maaüksuse ja lähiala detailplaneeringut (Rain Kesperi, kehtestatud Luunja Vallavolikogu 31.03.2016 otsusega nr 18); ▪ Projekti Kõrvalmaantee nr 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa jalg- ja jalgrattatee (AS Teede Tehnokeskus, töö nr P0045, 2012); ▪ Planeerimisseadust ning teisi Eesti Vabariigis kehtivaid käesolevale detailplaneeringule kohalduvaid õigusakte ja standardeid. Planeeringu käigus toimunud kirjavahetus, dokumendid ja kooskõlastused asuvad lisade kaustas. 2 OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS 2.1 Olemasoleva olukorra ja planeeringuala mõjuala kirjeldus ning analüüs Planeeringualaks on maaüksus Kiu (kt 43201:003:0421) pindalaga 18 454 m², sihtotstarve on elamumaa 100%. 6 Luunja vallas Lohkva külas Kiu (43201:003:0421) maaüksuse detailplaneering Planeeringuala asub Luunja vallas Lohkva külas kõrvalmaantee nr 22252 Lohkva – Kabina – Vanamõisa ääres. Kiu maaüksus on hoonestatud elamu ja abihoonetega ning erinevate ehitistega (varjualused, alla 20 m² suuruse ehitisealuse pinnaga väikehooned) . Hoonestus maaüksusel paikneb vabakujuliselt, st pole välja kujunenud ehitusjoont ja seotust tee(de)ga. Ehitisregistri andmetel asuvad maaüksusel kahekorruseline üksikelamu (ehr kood 104031461, ehitisealune pind 141 m²), kahekorruseline saun (ehr kood 121269910, ehitisealune pind 51,4 m²), muusikamaja (ehr kood 121269917, ehitisealune pind 17,6 m²), kuur (ehr kood 121269923, ehitisealune pind 22 m²) ja kasvuhoone (ehr kood 104031462, ehitisealune pind 73 m²). Kasvuhoonet tegelikkuses ei eksisteeri. Maaüksus on heakorrastatud ja liigirikka haljastusega, esindatud on erinevad lehtpuud ja - põõsad ning okas- ja viljapuud. Muruala vaheldub hekkide ja puude gruppide ning ridadega . Haljastusega on moodustatud erineva ilmega väliruumid ja eraldatud erinevad alad (nt viljapuu- ja köögiviljaaed, puhkealad, sauna ümbrus jne). Ala idaosas asub tiik ning kraavid. Juurdepääs Kiu maaüksusele toimub ala edelanurgust otse kõrvalmaanteelt nr 22252 Lohkva – Kabina – Vanamõisa (teeregistris, riigitee km 1,682); elamuni viib maaüksuse sisene kruusatee (teetammi laius on ca 3,5 m, rattarööbaste laius ca 2 m). Riigiteelt mahasõit (riigitee km ca 1,634) on ka maaüksuse keskosast pinnasteena, kuid tegemist on ajutise iseloomuga teega, mida on aastaid kasutatud n-ö majandusliku juurdepääsuna (puude vedu, põllutöömasinad jm). Planeeringualale ulatub kõrvalmaantee nr 22252 Lohkva – Kabina – Vanamõisa 50 m laiune kaitsevöönd 1. Olemasoleva hoonestuse elektriühenduse tagab põhjasuunast elamuni rajatud elektri madalpinge õhuliin, mille kaitsevööndi laius on 2 m mõlemale poole liini. Veega varustamine toimub lokaalsest salvkaevust, mille hooldusala ulatus on 10 m. Reovesi suunatakse omapuhastisse (biopuhasti). Planeeringuala piirneb põhja suunal kehtiva Viu maaüksuse ja lähiala detailplaneeringuga , mis annab võimaluse nelja üksikelamukompleksi (üks põhi - ja üks abihoone) ehitamiseks. Detailplaneeringu lahenduse kohaselt on moodustatud katastriüksused ja projekteeritud vee-, kanalisatsiooni- ning elektriühendus. Juurdepääs planeeritud elamukruntidele on ette nähtud kõrvalmaanteelt nr 22252 Lohkva – Kabina – Vanamõisa planeeritud uut tänavat pid i (Viu tee). Tehniline taristu (tee ja tehnovõrgud) on välja ehitamisel, mille järel on võimalik alustada hoonestamist. Planeeritud põhihoone te kõrgus on lubatud kuni 8 m, abihoone tel kuni 5 m. Krundi täisehitus on kuni 15%. Hoonete katusekaldeks on määratud 30-45 kraadi, katusetüübiks kas viil- või kelpkatus. Välisviimistluse osas on määratud, et tuleb kasutada kaasaegseid, ümbruskonda sobivaid materjale: fassaadikivi, laudvooder, fassaadivineer, krohv, klaas kuni 25% fassaadi pinnast, sh kombineeritult. Viu maaüksuse detailplaneeringuga on eraldatud maa-ala jalg- ja jalgrattatee rajamiseks, mis on ette nähtud jätkuma ka Kiu maaüksusel (vastavalt AS Teede Tehnokeskuse tööle nr P0045 Kõrvalmaantee nr 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa jalg- ja jalgrattatee). Tänaseks on nimetatud projekti järgi kergliiklustee välja ehitatud kuni Lõuendi tänava ristmikuni. Projektis on märgitud, et edasist projektis toodud jalg - ja jalgrattateed käsitletakse eskiisina, kuna seal on tuvastatud kaitsealuseid liike ning see vajab täpsemaid uuringuid ja vastavat projekti korrigeerimist. 2012 aastal koostatud projekt on ka käesolevaks ajaks aegunud, st ei vasta kehtivatele normidele. Jalg- ja jalgrattatee ehitamise soovi korral (kui selle asukoht nt uue koostatava üldplaneeringuga ei muutu) on eeldatavalt vajalik koostada uus projekti . 1 Luunja valla üldplaneeringu alusel, ehitusseadustiku kohane kaitsevöönd on 30 m. Luunja vallas Lohkva külas Kiu (43201:003:0421) maaüksuse detailplaneering 7 Olemasolev situatsioon mõjualas on erinev ühel ja teisel pool kõrvalmaanteed nr 22252 Lohkva – Kabina – Vanamõisa (vt foto 1 lk 7). Planeeringualast teisele poole maanteed (maanteest läänepoole) jääv hoonestus on tihe nii Tartu linnas kui Luunja vallas Veibri külas. Valdavalt on tegemist väiksemate (ca 800 - 1 000 m²) üksikelamukruntidega, kuid esineb ka rida- (Tartu linna piires) ja korterelamute krunte (Luunja valla piires Lohkva – Kabina – Vanamõisa ääres). Tihedad elamupiirkondade grupid on eraldatud metsamassiividega. Ruumiliselt eraldab maantee selle ühele ja teisele poole jäävad alad, mistõttu ei ole lahenduse koostamisel asjakohane lähtuda maanteest läände jäävast hoonestuslaadist. Maanteest idapoole (planeeringuala poole) jääv hoonestus on hõre, domineerivad veel maatulundusmaad. Elamuarendus on seni olnud mõõdukas, kuid eeldada võib lähiaastatel selle kasvu. Kruntide suuruste osas ei ole ette näha sellist tihedust nagu on seda maanteest läände jääval alal. Üldplaneeringu kohaselt on vähim lubatud krundi suurus 1 500 m ² (vt ka ptk 2.2), kuid Viu maaüksuse ja lähiala detailplaneeringuga moodustatud Viu põik elamukruntide suurused jäävad ca 2 000 m² juurde. Viu põik elamukruntidega põhjapool piirnevad Kulliraja tee elamukrundid on samuti ca 2000 m² ja suuremad (ca kuni 4 500 m²). Kiu maaüksuse jagamine kaheks arvestab seega piirkonna linnalisest keskkonnast vähem tiheda hoonestuslaadiga. Foto 1. Vaade planeeringualale lõuna poolt kõrvalmaantee nr 22252 Lohkva – Kabina – Vanamõisa kohalt. Planeeringuala on tähistatud punase joonega. Foto: Maa-ameti fotoladu, pildistuse aeg: 2020-03-23. Piirkonnas on välja ehitatud tehniline taristu, sh teedevõrk ja tehnovõrgud. Kiu maaüksuse jagamisel tihendatakse olemasolevat asustust selle iseloomulikku mustrit järgides ja olemasolevat/rajatavat taristut (teed, tehnovõrgud) kasutades . Planeeringulahenduse koostamisel tuleb arvestada kõrvalmaanteest nr 22252 Lohkva – Kabina – Vanamõisa lähtuvate mõjutustega (hoonestusala piiramine, liiklusmüra leevendavad meetmed) ja vajadusel võimaldada tulevikus maanteeäärse jalg- ja jalgrattatee rajamine (reserveerida vastav maa-ala). 8 Luunja vallas Lohkva külas Kiu (43201:003:0421) maaüksuse detailplaneering Planeeringuala ruumilise arengu eesmärgid tuginevad käesolevas peatükis toodud planeeringuala ja selle mõjuala analüüsile ning analüüsil põhinevatele järeldustele. Planeeringu ruumilise arengu eesmärgid ja järeldused on: Luunja valla üldplaneeringu elluviimine, st elamuehituse arenduseks eelduste loomine piirkonna hoonestuslaadi arvestavalt (sobiva suurusega krun tide moodustamine, piirkonda sobiva hoonestuse jaoks ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste määramine; Kõrvalmaantee nr 22252 Lohkva – Kabina – Vanamõisa äärde jalg- ja jalgrattatee ehitamise võimaldamine ja selleks vajaliku maa -ala reserveerimine . Planeeringuala paiknemine on vaadeldav joonisel nr 1. Olemasolev olukord on kajastatud joonisel nr 2. 2.2 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele Detailplaneeringu alal planeeritava tegevusega seotud asjakohased strateegilised planeerimisdokumendid on Tartu maakonnaplaneering 2030+ (2018) ja Luunja valla üldplaneering (2008). Maakonnaplaneeringu kohaselt, vt skeem 1, jääb planeeringuala tiheasumi laienemisalale. Maakonnaplaneering näeb asustuse arendusaladeks ette olemasolevad tiheasumid koos nende võimaliku laienemisalaga. Maakonnaplaneeringu kohaselt ei kuulu planeeringuala r ohelise võrgustiku toimimise tagamise alade hulka. Skeem 1. Väljavõte Tartu maakonnaplaneeringust 2030+. Planeeringuala asukoht on tähistatud punase kontuuriga. Tiheasumi laienemisala on tähistatud oranžiga; roheline värv tähistab ala rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks; heleroheline ala püstise triibutusega markeerib puhke-eeldustega piirkondi; sinine joon märgib jalg- ja jalgrattatee vajadust. Luunja valla üldplaneeringu kohaselt on tegemist elamumaa juhtotstarbega alaga (vt skeem 2) ja asustuse tüübiks on tiheasustatud ala (vt skeem 3). Luunja vallas Lohkva külas Kiu (43201:003:0421) maaüksuse detailplaneering 9 Skeem 2. Väljavõte Luunja valla üldplaneeringu maakasutuse kaardist. Planeeringuala on tähistatud sinise kontuuriga. Kollase tooniga on tähistatud elamumaa juhtotstarve. Üldplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala tiheasustusalale (vt skeem 3), kus krundi minimaalne lubatud suurus on 1 000 m². Ehitamisel tuleb hoone fassaad (arhitektuurselt liigendatud hoone esinduskülg) ehitada avaliku tee poole, kuid siinjuures on kruntimisel ja hoone asukoha määramisel (seotus teedevõrguga) asjakohane tugineda ka piirkonna hoonestuslaadile (vt ptk 2.1). Tiheasustatud aladele ehitise rajamiseks tuleb keskkonnakaitselistel kaalutlustel enne hoone kasutuselevõtmist liituda ühisveevärgi- ja reoveesüsteemiga. Skeem 3. Väljavõte Luunja valla üldplaneeringu ehitustingimuste kaardist. Planeeringuala on tähistatud sinise kontuuriga. Roosa tooniga on tähistatud tiheasustusala. Planeeringuga taotletud tegevus vastab nii üldplaneeringule kui maakonnaplaneeringule. Täiendava elamukrundi kavandamisega Kiu k atastriüksusele ei kaasne piirkonna ebaproportsionaalset tihenemist, piirkonnale mitteomast hoonestuslaadi ega ületa ta eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust, kuna tehniline taristu on olemas (teedevõrk) või juba varasemalt kavandatud (Viu tee, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriühendus on projekteeritud varem planeeritud lahenduse elluviimiseks). Planeeritud lahenduse koostamisel on arvestatud piirkonna olemasoleva ja varem planeeritud hoonestuse iseloomulikkusega, järgitakse varem koostatud detailplaneeringu ja strateegilistes planeerimisdokumentides toodud põhimõtteid. Planeeritud lahendus on toodud peatükis 3. 10 Luunja vallas Lohkva külas Kiu (43201:003:0421) maaüksuse detailplaneering 3 DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK 3.1 Planeeringuala kruntideks jaotamine Detailplaneeringu lahendusega moodustatakse Kiu maaüksusest vastavalt võimalikule elluviimisele kas kaks üksikelamumaa krunti: krunt nr 1 (olemasolevale hoonestusele) ja krunt nr 2 (uushoonestuse ehitamiseks) või neli krunti: krunt nr 1a olemasolevale hoonestusele, krunt nr 2a uushoonestusele, krundid nr 3 ning 4 perspektiivsele võimalikule jalg- ja jalgrattateele. Kruntide moodustamine ja pindalad on nähtavad joonisel nr 3. 3.2 Kruntide hoonestusala Kruntide hoonestusala (krundi osa, kuhu võib rajada ehitusõigusega lubatud hoonestuse) piiritlemisel on lähtutud maksimaalsest hoonestamise võimalusest arvestades tuleohutusnõudeid, olemasolevaid ehitisi ja krundile nr 2/2a ulatuvat kõrvalmaantee nr 22252 Lohkva – Kabina – Vanamõisa 30 m laiust kaitsevööndit. Kruntide hoonestusala on antud suurem kui hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, mis võimaldab projekteerimise käigus vabamalt valida hoonestuse, sh väikehooned ja rajatised paiknemist ning konfiguratsiooni. Hoonestusalasse võib rajada parkimisala ja istutada puid ning põõsaid. Hoonestusala sidumine krundipiiridega on näidatud joonisel nr 3. 3.3 Kruntide ehitusõigus Kruntide ehitusõigus on toodud joonisel nr 3 tabeli tes. Kruntide ehitusõiguse kohaselt säilib krundil nr 1/1a olemasolev hoonestus, kuid ehitusõigus võimaldab ka täiendavat hoonestust. Olemasolevaid hooneid võib remontid a ja parendada, lubatud on ka ümberehitus ja vajadusel lammutamine . Ümberehitamisel või uushoonete rajamisel tuleb lähtuda planeeritud ehitusõigusest. Lubatud on üks põhihoone (üksikelamu) ja kuni kuus abihoonet. Krundil nr 2/2a on planeeritud uushoonestus: üks põhihoone (üksikelamu) ja kuni kaks abihoonet. Kruntidele nr 3 ja 4 on võimalik rajada jalg- ja jalgrattatee. Lisaks ehitusõiguses toodud hoonestusele on elamukruntidel lubatud täiendavalt kasvuhoonete, varjualuste jmt rajatiste ning kuni 5 m kõrguste ja kuni 20 m ² suuruste väikehoonete püstitamine (ei kuulu ehitusõiguse näitajate hulka) . Kruntide nr 1/1a ja 2/2a kasutamise sihtotstarve on üksikelamu maa 2 ja kruntide nr 3 ja 4 kasutamise sihtotstarve on kergliiklusmaa; neile vastavad katastriüksuse sihtotstarbed on vastavalt elamumaa ja transpordimaa 3. Ehitusõigusega lubatud hoonestus, sh võimalikud rajatised ja väikehooned tuleb püstitada hoonestusala piirides. 2 Planeeritud krundi kasutamise sihtotstarbed on määratud vastavalt ruumilise planeerimise leppemärkidele 2013 3 Maakatastriseaduse § 181 Luunja vallas Lohkva külas Kiu (43201:003:0421) maaüksuse detailplaneering 11 3.4 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus Juurdepääs krundile nr 1/1a säilib olemasolevas, teeregistris registreeritud asukohas krundi edelanurgast (riigitee km 1,682). Planeeritud krundi nr 2/2a juurdepääs on planeeritud samuti nimetatud mahasõidu kaudu. Viu tee väljaehitamise järgselt on teine juurdepääs krundile nr 2/2a võimalik lahendada Viu teelt ja soovi korral loobuda juurdepääsust läbi krundi nr 1 /1a. Ajutise juurdepääsuna (ehitusaegne transport) on lubatud kasutada krundile nr 2 /2a juurdepääsuks ka olemasolevat pinnasteed (olemasolev mahasõit riigiteelt krundi nr 2/2a maantee poolse külje keskosas riigitee km ca 1,634). Pärast krundi nr 2/2a hoonete valmimist ei ole lubatud nimetatud mahasõidu kasutamine. Ajutise mahasõidu ehitusaegseks kasutamiseks tuleb ristumiskoht rekonstrueerida nii, et ehitustegevuse käigus ei kahjustataks riigitee katte serva. Krundi nr 1/1a parkimislahendus omal krundil säilib olemasolevana, planeeritud krundi nr 2/2a parkimine tuleb samuti lahendada krundisiseselt, nähes ette vähemalt kolm kohta. Parkimiskohtade täpne lahendus tuleb anda projekteerimise käigus, kui on teada hoonestuse paiknemine. Krundid nr 3 ja 4 on moodustatud võimaliku jalg- ja jalgrattatee projekteerimiseks ning ehitamiseks. Maa-ala ulatuse määramisel on arvestatud majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 Tee projekteerimise normid lisa Maanteede projekteerimisnormid tabeleid 7.4 ja 7.5 ning varem koostatud Viu põik 1-4 kinnistute vee- ja reoveekanalisatsioonitorustik e ning elektriliitumise projekte. Juurdepääsude põhimõtteline lahendus on graafiliselt nähtav joonisel nr 3 . Samal joonisel on näidatud ka ristumiskoha nähtavuskolmnurk ja riigiteele vajalik külgnähtavus vastavalt majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 Tee projekteerimise normid lisa Maanteede projekteerimisnormid punktile 5.2.7, tabelitele 2.14 ja 2.17 lähtetasemel rahuldav. 3.5 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused Krundi nr 1/1a hooned säilivad olemasolevatena. Hoonete remontimisel või parendamisel ning uute võimalike hoonete ehitamisel tuleb tagada, et need sobiksid piirkonda ja ole masolevate hoonetaga. Krundi nr 2/2a uushoonete arhitektuur peab olema kaasaegne, kõrgetasemeline ja keskkonna arhitektuurset kvaliteeti parandav. Hooned peavad oma suuruse, kõrguse ja asukohaga moodustama ruumilise rütmi. Elamukrundi nr 2/2a olulisemad arhitektuurilised ja kujunduslikud nõuded *: Korruselisus: kuni kaks; Katusetüüp: põhihoonel põhimahus viil-, kelp- või poolkelpkatus, põhimahtu võib ilmestada muu katusetüübiga; abihoonetel vaba; Katusekalded: põhihoone põhimahul 20-45 kraadi, abihoonetel vaba; Katuseharja suund: vaba, kuid soovitatavalt risti või paralleelne Viu tee ümberpööramiskohaga; Katusekattematerjalid*: plekk, kivi, sindel, asbestivaba eterniit; Välisviimistlusmaterjalid*: kivi, laudvooder, fassaadivineer, klaas, krohv (ka kombineeritult); keelatud on imiteerivad viimistlusmaterjalid ; 12 Luunja vallas Lohkva külas Kiu (43201:003:0421) maaüksuse detailplaneering Kohustuslik ehitusjoon: ei määrata; +/- 0.00 sidumine: lahendada projekteerimise käigus arvestades, et sokli kõrgus on kuni 60 cm. *Ühe krundi elamukompleksi kuuluvad hooned peavad omavahel stiililt sobima (moodustama arhitektuurse terviku). Arvestades ptk-s 3.10 tooduga, on lubatud projekteerimisel näha ette päikeseenergia kasutamise võimalusi. Paneelid või nendega kaetavad osad kavandada osaks arhitektuursetest elementidest või kavandada need hoone osade külge (katus, fassaad). Kui rikkalikkust haljastusest tulenevalt on haljastust oluliselt likvideerimata võimalik paneelide rajamine maapinnale, on see lubatud. Mistahes tüüpi päikesepaneelide kasutamisel peavad olema tagatud järgmised nõuded ja tingimused: Päikesepaneelid ei tekita kõrvalolevatele hoonetele valgusreostust ; Päikesepaneelid ei kahjusta naaberhooneid, väliruumis liiklejaid ja looduskeskkonda; Päikesepaneelid ei häiri liiklust ja teel liiklejaid. 3.6 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine Planeeringualal kasvab rikkalikult säilitamist väärivat haljastust. Arhitektuurse projekti alusel on lubatud hoonestuse, tee ja parkimisala rajamiseks ning õueala kujundamisele ette jäävad puud minimaalselt vajalikus ulatuses likvideerida, kuid olulisemaks tuleb pidada nende säilitamist ja hoonestuse sobitamist olemasolev a haljastuse vahele, kuna olemasolev kõrghaljastus omab võrreldes istutatava haljastusega kohest roheefekti. Samuti pakub kohene kõrghaljastus looduskeskkonnale jahutavat mõju (sh inimestele). Arvestades kliimamuutustest põhjustatud sademete hulga suurenem ist (ekstreemsete sademete sageduse kasvu) ja suviseid tihenevaid põuaperioode, tuleb hoonestusest, parkimiskohtadest ja teedest/platsidest vabad pinnad haljastada, et tagada hea õhukvaliteet ja anda võimalus sademevee hajutamiseks. Vähemalt 20% elamukrundi territooriumist peab olema kõrghaljastatud. Võimalik uushaljastus lahendatakse vastava lt vastava krundi omaniku soovile. Haljastuse kavandamisel tuleb arvestada tehnovõrkude - ja rajatiste asukohtadega. Likvideerida on lubatud kahjustuste vm haigustunnustega või ohtlikud puud -põõsad ning teha hooldusraiet. Soovitatav on likvideerida ka krundile nr 4 jääv olemasoleva juurdepääsu kõrval kasvav põõsas, kuna see piirab vasakule nähtavust. Planeeringulahendus ei näe ette riigitee külgnähtavusalasse jääva haljastuse likvideerimist, kuna tegemist on säilitamist vääriva haljastusega ning planeer itud krunt nr 2/2a on lubatud piirdega piirata. Elamukruntidel on piirded lubatud rajada mööda krundi piiri. Piirete kõrgus on lubatud kuni 1,5 m. Piirded peavad olema hoone arhitektuurse lahendusega sobivat tüüpi ja antud hoone arhitektuurse projekti koosseisus. Piirdeaedadena on lubatud kasutada puitaeda, metallprofiilidest võreaeda, pöetud hekki ja/või võrkaeda. Naaberkruntide omavahelistel piiridel tuleb lahendus kooskõlastada piirinaabriga. Jäätmete sorteeritult kogumiseks tuleb projektis ette näha su letav kogumiskonteiner. Konteiner peab asetsema tasasel, horisontaalsel ning vastupidaval alusel (nt betoonkate) ja hoonestusest vähemalt 2 m kaugusel. Prügikonteineri võib paigutada ka jäätmemajja või Luunja vallas Lohkva külas Kiu (43201:003:0421) maaüksuse detailplaneering 13 varjualuse alla. Jäätmemaja puhul tuleb arvestada, et selle asukoht peab hoonestusest jääma vähemalt 8 m kaugusele. Maapinna kõrguse olulist ja põhimõttelist muutmist ei kavandata (arvestama peab olemasoleva pinnase reljeefiga). Lubatud on tasandamine ja tõsta võib ainult hoonealust maapinda kuni 1 m. Põhjendatud juhul ja kooskõlas omavalitsuse ning piirnaabriga on lubatud eeltoodust erinevad lahendused. Täpne vertikaalplaneerimine tuleb lahendada projekteerimise käigus tulenevalt hoonestuse asukohast. Vertikaalplaneerimisel arvestada, et sademevesi ei valguks naaberkruntidele ja -kinnistutele ning tänava alale. 3.7 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad Planeeringuala on hoonestatud üksikelamukompleksiga ja kavandatud on lisaks teine üksikelamu koos abihoonetega, mis vajab elektri- ja veeühendust ning tagatud peab olema reovee kogumine ning sademevee kogumine/immutamine. Tehnovõrkude lahendus on kajastatud joonisel nr 3. Planeeritud lahendus on põhimõtteline, mida täpsustatakse projekteerimise käigus tulenevalt hoonete asendiplaanist ja ruumiprogrammist. Projekteerimisel tuleb arvestada juurdepääsude (nii hoonesse kui krundile) asukohtade ja haljastusega. 3.7.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi Veevarustuse ja reoveekanalisatsiooni lahendamisel on aluseks Tartu Veevärk AS tehnilised tingimused 24.05.2021 nr INF/447. Detailplaneeringu lahendus on seotud Altren Projekt OÜ koostatud Viu põik kinnistutele veevarustuse ja kanalisatsiooni tööprojekti lahendusega (töö nr VK2056). Altren Projekt OÜ koostatud veevarustuse ja kanalisatsiooni projektis on Kiu maaüksusele projekteeritud De 63 veetoru ja De 200 kanalisatsioonitorustik. Planeeritud krunt nr 2 /2a on ette nähtud varustada veega projekteeritud peatorustikust planeeritud ühendustoruga. Krunt nr 2/2a tuleb varustada veega ühe veeühenduse ja veemõõdusõlme kaudu. Planeeritud krun di nr 2/2a reovesi on planeeritud juhtida projekteeritud reoveekanalisatsioonitorustikku planeeritud ühendustoruga. Krundil nr 1/1a säilivad olemasolevad lahendused (salvkaev ja biopuhasti). Piirkonnas puuduvad sademeveesüsteemid. Kuna suuri kõvakattega pindu alale ei planeerita, puudub eeldatavalt vajadus sademevee kogumiseks. Sademevee pinnasesse imbumine tuleb võimaldada oma krundi piires. Sademevett on soovitatav ka korduvkasutada. Hoonete katustelt formeeruv sademevesi on puhas ning selle võib koguda sademeveemahutisse ja taaskasutada. Sademe- ja võimaliku drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku ning naaberkinnistutele ja tee alale on rangelt kee latud. 3.7.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus Elektrivarustuse lahendamisel on aluseks Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 377576 ja hilisem koostöö. 14 Luunja vallas Lohkva külas Kiu (43201:003:0421) maaüksuse detailplaneering Planeeringualale jääb Elektrilevi OÜ-le kuuluv elektri madalpinge õhuliin, mis tagab elektriühenduse krundil nr 1/1a. Planeeringuga ei muudeta olemasoleva elamukompleksi elektriühenduse lahendust. Planeeritud krundi nr 2/2a elektrivarustuse kindlustamine on võimalik 7728 (Ülej õe) 10/0,4 kV alajaama fiidri F-4 baasil. Detailplaneeringu lahendus on seotud E-Service AS koostatud Viu põik 1, 2, 3, 4 kinnistute liitumine 0,4 kV elektrivõrguga lahendusega (töö nr 21/THR758312). Elektriühendus on ette nähtud eelnimetatud projektis pro jekteeritud kõrvalmaantee äärsest jaotuskilbist. Planeeritud krundi nr 2 /2a Viu tee poolsele krundi piirile on planeeritud 0,4 kV liitumiskilp. Projekteerimisel on lubatud liitumiskilbi asukohta täpsustada arvestades, et see peab olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist objektini tuleb ette näha maakaabliga. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus on tagatud servituudialana. Projekteerimisel arvestada, et elektrikaablite kavandamine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Kruntide sisene välisvalgustus lahendatakse projekteerimisel vastavalt krundiomaniku soovidele ja vajadustele. 3.7.3 Soojavarustus Piirkonnas ei ole kaugküte välja arendatud ja puudu b võimalus sellega liitumiseks. Sellest tulenevalt peab hoonestuse soojavarustuse lahendama lokaalselt. Võimalikud on soojuspumbad (sh maaküte), elektriküte ja taastuvenergia lahendused (päikesepaneelid , vt ptk 3.5 ja 3.10) või muud projekteerimise ajal võimalikud keskkonnasäästlikud lahendused. Täpne lahendus, sh võimalikud kombinatsioonid tuleb anda projekteerimise käigus. Maaküttesüsteemi korral tuleb see lahendada vastava krundi piires ning vastavalt kehtivatele normatiividele ja praktikatele. Maaküttel ahenduste lõplikul valikul ja ellu viimisel tuleb arvestada dokumentatsiooniga Maaküte Tartus (Maves OÜ, 2019), tulenevalt kohalike omavalitsuste kontakttsoonist ning ühiselt kasutatavatest põhjaveevarudest ja nende kvaliteedi hoidmiskohustusest. 3.7.4 Telekommunikatsioonivarustus Sideühendus on kavandatud mobiil- või raadioside näol. 3.8 Tuleohutus Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud siseministri 30.03.2017 määrusega nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetus e nõuded, tingimused ning kord ning Eesti Standarditega: EVS 812-6:2012+A1:2013 Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus (kehtib koos Eesti Standardiga EVS 812- 6:2012/A2:2017). Alale planeeritud tegevus liigitub I (eluhooned) kasutusviisi alla. Määruse nr 10 kohaselt peab veevõtukoht üldjuhul paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus ja paiknema ehitise sissepääsust ning tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 m kaugusel. Veevõtukoha Luunja vallas Lohkva külas Kiu (43201:003:0421) maaüksuse detailplaneering 15 kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid. Standardi kohane vajalik suurim tuletõrjevee normvooluhulk I kasutusviisi korral on 10 l/s 3 tunni jooksul. Planeeringualale lähim olemasolev hüdrant asub Lõuendi tänaval Lõuendi tn 16 juures jäädes mööda teed (Viu tee, kõrvalmaantee ja Lõuendi tänav) liikudes ca 250 m kaugusele. Altren Projekt OÜ poolt projekteeritud hüdrant on ette nähtud kõrvalmaantee äärde Viu põik 3 juurde jäädes mööda teed (Viu tee, kõrvalmaantee) liikudes ca 220 m kaugusele. Hüdrantide asukohad on nähtavad joonistel nr 1 ja 3. Kuigi olemasoleva ja projekteeritud hüdrandi asukohad jäävad kaugemale kui 200 m, võib projekteeritud hüdranti pidada nõutud kaugusjärgusele vastavaks ja väline tuletõrjevesi on võimalik tagada kõrvalmaantee äärsest hüdrandist. Ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste alusel on hoonestuse minimaalseks tuleohutusklassiks TP-3, mis ei keela kõrgema tuleohutusklassiga hoone projekteerimist. Vastavalt tuleohutusnõuetele peab vältima tule levimist teisele eh itisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheks a meetrit, tuleb piirata tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmat erjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast. Eelnimetatud kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. TP 3 klassi hoonete puhul on hoonete kogupindala lubatud kuni 400 m², mil ei pea tule levikut takistama ehituslike abinõudega. Krundi nr 2/2a suurim lubatud ehitisealune pind on 400 m². Krundi nr 1/1a suurimat lubatud ehitisealust pinda on võrreldes olemasoleva olukorraga lubatud tõsta, mis tähendab, et võimalike uushoonete kavandamisel peab arvestama, et kui hoonete kogupindala ületab 400 m², peab hoonete vaheline kau gus olema vähemalt 8 m. Planeeritud hoonestusalad jäävad üksteisest ja varem planeeritud hoonestusaladest normikohasele kaugusele. Hoonestusalade vahelised normatiivkujad on nähtavad joonisel nr 3. Päästeautode juurdepääs on tagatud olemasolevalt kõrvalmaanteelt ja varem planeeritud tänavalt (Viu tee). Projekteerimisel ja planeeringu realiseerimisel tuleb arvestada kehtivate normide j a nõuetega, sh ehitisesisese tuletõrjeveevärgi lahendamisel. A rvestada tuleb ka päästetehnika juurdepääsu tagamisega hoonetesse ja päästetehnika raskusega (min 25 t). 3.9 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused Kuritegevuse riskide vähendamiseks on oluline: Tagada hea nähtavus (nii territooriumi valgustatus kui vaated naaberaladelt, n-ö naabrivalve võimalus); Piirata krundile sissepääsu (selgelt eristatavad autotranspordi sissepääsud) ja kasutada lukustatavaid väravaid; Eristada selgelt avalik ja eramaa, st eramaa piiramine piirdega. Hoone projekteerimisel ja hilisemal rajamisel on kuriteohirmu vähendamiseks ja vandalismiaktsioonide ärahoidmiseks soovitatav arvestada lisaks veel järgnevaga: 16 Luunja vallas Lohkva külas Kiu (43201:003:0421) maaüksuse detailplaneering Paigaldada videovalve ja kohtvalgustid; Kasutada atraktiivseid arhitektuuri elemente ja maastikukujundust; Kasutada atraktiivseid materjalide ja värve; Hoida ala korras; Kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud). 3.10 Keskkonnatingimuste seadmine Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju kui järgitakse detailplaneeringus ette nähtut ja planeeritud krundi igakordne omanik peab rangelt kinni seadusega sätestatud keskkonnakaitse põhimõtetest. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. 3.10.1 Heitvee ärajuhtimine Planeeringuala asub suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Krundi nr 1/1a omapuhasti lahendus vastab kehtivatele õigusaktidele. Planeeritud uushoonestatava krundil nr 2 /2a tekkiv reovesi juhitakse vastava(te) lepingu(te) alusel ühiskanalisatsiooni. Seega kavandatav tegevus põhja- ega pinnavee seisundit ei ohusta. 3.10.2 Jäätmed Olmejäätmete kogumine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele ja Luunja valla jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete sorteeritult kogumiseks tuleb projektis ette näha suletavad kogumiskonteinerid, mis võib paigutada kas jäätmemajja/varjualuse alla. Prügikonteinerite või jäätmemajade kasutamine ja täpne asukoht tuleb anda projekteerimise käigus. 3.10.3 Energiatõhusus Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (Euroopa Parlament, 19.05.2010) peavad uusehitised pärast 31.12.2020. a olema liginullenergiahooned. Liginullenergiahoone tähendab, et hoone on parima võimaliku ehituspraktika kohaselt energiatõhusus ‐ ja taastuvenergiatehnoloogiate lahendusi kasutades tehniliselt mõistlikult ehitatud hoone, mille energiat õhususarv (ETA) on suurem kui 0 kWh/(m²∙a), kuid mitte suurem kui asjakohases määruses sätestatud näitaja. Vastavalt direktiivile 2010/31/EL on Eesti kehtestanud liginullenergia standardi nõuded. Energiatõhususe nõuded on toodud ehitusseadustikus ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded 1 . Uute hoonete projekteerimisel tuleb tähelepanu pöörata energia säästmisele ja võimalusel lokaalsele tootmisele ning võimalusel näha ette võimalusi e nergiatarbe vähendamiseks ja alternatiivsete energiaallikate kasutamiseks. Vastavalt kehtivale määrusele ei kohaldata liginullenergiahoone nõuet väikeelamule köetava pinnaga kuni 220 m². Energiatõhususe põhinäitajaid on otstarbekas jälgida nii energiabilan si komponentide kui ka projekteerimise protsessis tehtavate valikute osas. Energiatõhusust mõjutab oluliselt hoone mahuline lahendus ehk hoone kompaktsus ja orientatsioon. Olulisusest järgmine on hoone fassaadide kujundamine, mis hõlmab endas soojapidavust , valgusläbivust ja varjestust. Lisaks mahule, vormile ja piirdetarindite lahendustele mõjutavad hoone energiatõhusust tehnosüsteemid. Hoone tehnosüsteemid on seotud energiavarustuse lahendustega, mis Luunja vallas Lohkva külas Kiu (43201:003:0421) maaüksuse detailplaneering 17 sõltuvad hoone ühendustest erinevate võrkudega (gaas, k augküte, elekter jne). Tehnosüsteemidest on kõige suurem ruumivajadus ventilatsioonisüsteemil. Võimalikult vähese energiakasutusega ventilatsioonisüsteemi rajamine eeldab õigesti valitud ventilatsiooniseadmeid ja ‐torustikku ning arhitektuurse projekteerim ise käigus nende hoolikat hoonesse sobitamist. Kuna liginullenergiahoones kompenseeritakse optimeeritud energiakasutust taastuvenergia allikatest lokaalse soojuse ja elektri tootmisega, tuleb hoone kavandamisel arvestada ka vastavate soojuse ja elektri too tmise süsteemidega. Taastuvenergia allikatest soojuse ja elektri tootmise lihtsaimad viisid on soojuspumpade, päikesekollektorite (sooja vee tootmiseks) ja päikesepaneelide (toodavad elektrit) kasutamine. Päikesepaneelide kasutamise nõuded on välja toodud ptk-s 3.5. 3.10.4 Radoon Inimese tervise mõjude seisukohalt on oluline piirkonnas olev radoonirisk. Eesti Geoloogiateenistuse poolt koostatud pinnase radooniriski kaardi 4 kohaselt on piirkonnas pinnase õhu interpoleeritud Rn-risk 50-100 kBq/m3. Keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel lisas 1 nimetatakse kõrgendatud radooniriskiga alana ka Luunja valda. Rajatavate hoonete siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond. Projekteerimise käigus, kui selgub hoonete täpne asukoht ja hoonetesse kavandatavad tegevused, tuleb läbi viia radooniuuring. Uuringu tulemuste alusel vajadusel rakendada ehituslikke meetmeid vastavalt EVS 840:2017 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes toodule. 3.10.5 Insolatsioon Planeeritud hoonete ehitisealuse pinna suurus suhtes krundi pindalaga (täisehitus) ja krundi lubatud maksimaalne hoone kõrgus võimaldavad rajada uushoonestuse, millega on tagatud normatiivne insolatsioon päevas nii planeeritud kui olemasolevates ja varem planeeritud hoonetes. 3.10.6 Müra ja vibratsioon Planeeringuala mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid nõuetest. Planeeringuala (elamumaa) tuleb määruse kohaselt müra hindamisel lugeda II kategooria alaks (haridusasutuste, tervishoiu - ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa -alad). Planeeringuala piirneb Lohkva - Kabina - Vanamõisa teega, mille liikluskoormus planeeringualaga piirnevas teelõigus on Maanteeameti 2019 -2020 andmete kohaselt ligi 2000 sõidukit ööpäevas (sh 4% raskeliiklust). Arvestades, et vastava liikluskoormusega Transpordiameti loenduspunkt (asukohaga tee kilomeetripunkt 0,99) jääb pla neeringualast põhjasuunas (kus paiknevad tihedamalt asustatud hoonestusalad ning erinevate teede ristumised, sh Kasesalu ja E. Wiiralti teega ristumine, mis toob ka Ihaste liikluse antud teele) võib planeeringualaga piirneva teelõigu tegelikku liikluskoorm ust paremini iseloomustada tee kilomeetripunktis 2,6 asuv loenduspunkt, mille viimaste aastate liikluskoormus on olnud suurusjärgus 1200 sõidukit ööpäevas (sh ca 1,5% raskeliiklust). Tee kiiruspiirang vaadeldavas lõigus on 50 km/h. 4 https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138ca8f6dcd 18 Luunja vallas Lohkva külas Kiu (43201:003:0421) maaüksuse detailplaneering Lähtudes tegelikust eeldatavasti mõnevõrra suuremast liikluskoormusest (ehk 2000 autot ööpäevas) võib arvutuslikult 5 kavandatud hoonestusaladeni (ca 30 m kaugusel äärmise sõiduraja servast) ulatuda müra hinnatud tase ca 54 dB päeval (L d ) ning ca 45…46 dB öösel (L n ). Liiklusmüra tase kavandatud hoonestusaladel vastab nii II kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse (60 dB päeval/55 dB öösel, sh hoonete teepoolsel küljel vastavalt 65/60 dB) kui ka sihtväärtuse (55 dB päeval/50 dB öösel) nõuetele. Samaväärsed tingimused on tõenäoliselt tagatud ka perspektiivsete liikluskoormuste (liikluskoormuste kasv nt 50%), kuna kontrollarvutuseks kasutatud liikluskoormused kirjeldavad vaadeldava teelõigu liikluskoormusi tõenäoliselt mõnevõrra ülehinnatuna (suuremana kui tegelik teelõigu liiklussagedus hetkeolukorras). Seega ei ole liiklusmüra piiramise meetmed välisõhus otseselt vajalikud, samuti ei kujune suhteliselt tagasihoidlikust liikluskoormusest ning piisavast puhverala suurusest tingituna planeeringualal probleemseks liiklusest tingitud s aasteainete kontsentratsioonid ega ka võimalik vibratsioon. Tervisekaitsenormidele vastavad tingimused on tagatud ka kavandatud hoonestusala piiril, mistõttu rangeid piiranguid projekteerimiseks või arhitektuurilahenduse väljatöötamiseks ei ole otstarbekas seada. Müratase hoonete siseruumides ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid esitatud piirnorme ehk eluruumides 40 dB päeval ning magamisruumides 30 dB öösel. Uute hoonete rajamisel tuleb järgida standardit EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest, mille kohaselt kavandades eluruume kuni 55 dB müratsooni on standardi kohane välispiirde (välissein koos akendega) ühisisolatsiooni nõue (R’tr,s,w) 30 dB. Samas on uute headele tingimustele vastavate eluruumide kavandamisel soovituslik rakendada mõnevõrra suuremat ühisisolatsiooni väärtust (vaatamata planeeringuala suhteliselt madalale müratasemele) ehk välispiirde ühi sisolatsiooni vahemikus 35…40 dB. Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon ja tolm ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Ehitustööde toimumisel võib ilmneda müra ja tolmamine, mida saab leevendada vastavaid töövõtteid kasutades : Soovitav on müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid teostada ainult tööpäevadel ajavahemikus kell 8.00 - 18.00 (vältida tavapäraseid puhkeaegasid (varahommik, hilisõhtu, nädalavahetus); Tolmuemissioonide vähendamiseks ehitustöödel tuleb vähendada materjalide langemiskõrgust, katta ehitusmaterja lid veol ja ladustamisel, vajadusel niisutada lenduvat materjali, perioodiliselt puhastada ehitusplatsi teid ja seadmeid ning vältida ehitusmaterjalide laadimist tugeva tuulega; Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme. Ehitusprojektiga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks vibrokiirenduse väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele. 3.11 Servituudi seadmise vajadus Servituudi seadmise vajadus on krundil nr 2/2a tehnovõrkude rajamiseks ja hooldamiseks tehnovõrkude koridori ulatuses ning krundil nr 1/1a krundi nr 2/2a kasuks juurdepääsu tagamiseks. Servituudi seadmise vajadus on näidatud joonisel nr 3. Tehnovõrkudele kehtivad isiklikud kasutusõigused võrguvaldajate kasuks vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 5 Liiklusmüra levik arvutati spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN 8.2, kasutades EL-i heakskiidetud ning Eestis siseriiklikult kasutatavat arvutusmeetodit "NMPB-Routes-96“. Luunja vallas Lohkva külas Kiu (43201:003:0421) maaüksuse detailplaneering 19 Tehnovõrkude kaitsevööndid: Tegevuse piirangud elektripaigaldiste kaitsevööndis (vastavalt ehitusseadustikule, majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded ): maakaabelliinidel 1 m kaablist; alajaamadel ja jaotusseadmetel 2 m piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest; Tegevuse piirangud vee- ja kanalisatsioonitorustike kaitsevööndis (vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele, keskkonnaministri 16.12.2005 määrusele nr 76 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus): maa-alustel survetorustikel telgjoonest mõlemale poole: alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul 2 m; maa-alustel vabavoolsetel torustikel telgjoonest mõlemale poole: alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul ja mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele – 2 m. 3.12 Planeeringu elluviimine Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et rajatavad ehitised ei kahjustaks naaberkinnistute kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab kinnistu igakordne omanik, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus. Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojekti koostamisel ja maakorralduslike toimingute teostamisel. Ehitusõigus realiseeritakse krundi omaniku poolt tema tahte kohaselt. Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele, heale projekteerimistavale ja ehitusseadustikule. Planeeringuga seatakse selle elluviimiseks järgmised tingimused: 1. Planeeringukohaste kruntide nr 1 ja 2 alusel katastriüksuste moodustamine. Katastriüksused peavad olema moodustatud enne esimese mistahes hoone püstitamiseks ehitusloa taotlemist. Planeeritud kruntide nr 3 ja 4 kohta kantakse enne detailplaneeringu kehtestamist kinnistusraamatusse asjaõigusseaduse § 63 lg 1 alusel eelmärge, mille kohaselt jalg- ja jalgrattateeks moodustatud kruntide nr 3 ja 4 ala igakordne omanik on kohustatud andma kruntide ulatuses oleva maa tasuta vallale pärast Luunja valla eelarve vastu võtmist, milles on eraldatud vastava jalg- ja jalgrattatee ehitamiseks eelarvelised vahendid. Eelmärge tagab nõuet kinnistusraamatust nähtuva õigusliku olukorra muutmiseks ja see on asjaõigusseaduse § 63 lg 1 p-st 1 tulenevalt tagatud nõudega lahutamatult (aktsessoorselt) seotud. See tähendab seda, et vastava eelmärke kinnistusraamatusse kandmise eelduseks on notariaalselt tõestatud leping Luunja valla ja katastriüksuse omaniku vahel, mille kohaselt lepivad pooled kokku, et katastriüksuse igakordne omanik annab moodustatud kruntide nr 3 ja 4 aluse maa tasuta vallale jalg- ja jalgrattatee ehitamiseks pärast seda, kui Luunja Vallavolikogu on vastu võtnud eelarve, milles on eraldatud vastava tee rajamiseks vajaminevad eelarvelised vahendid. Kokkuleppe järel moodustatakse krundid nr 3 ja 4. Planeeringulahendusest huvitatud isikul on kohustus kanda planeeritud kruntide nr 1 ja 2 katastriüksuste moodustamise kulud. Kruntide nr 3 ja 4 katastriüksuste moodustamise k ulud kannab Luunja vald. 20 Luunja vallas Lohkva külas Kiu (43201:003:0421) maaüksuse detailplaneering Planeeringulahendusest huvitatud isikul on kohustus oma kulul välja ehitada detailplaneeringukohane lahendus ja sellega seonduvad (tehno)rajatised (sh väljaspool planeeringuala jäävad, kui need on vajalikud planeeritud kruntide tee nindamiseks. Kohalik omavalitsus ei võta kohustust rajatiste väljaehitamiseks ja sellega seotud kulutuste kandmiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile n õusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda ehitusseadustiku § 99 lg 3 alusel Transpordiameti käest nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi ehitusseadustiku § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, tuleb menetlusse kaasata Transpordiamet. Krundi nr 2/2a ehitusaegse tegevuse ajutise mahasõidu kasutamise peab huvitatud isik täiendavalt kooskõlastama Transpordiametiga esitades vastava taotluse [email protected]. Luunja vallas Lohkva külas Kiu (43201:003:0421) maaüksuse detailplaneering 21 B - KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED Elektrilevi OÜ kooskõlastus 24.09.2021, nr 2101993857, kooskõlastaja Maie Erik. Kooskõlastatud digitaalselt seletuskiri ja põhijoonis tehnovõrkude lahendusega ning kooskõlastuskiri. Kooskõlastatud tingimusel: tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. Kooskõlastus paikneb digitaalsete materjalide hulgas. Tartu Veevärk AS, üle vaadatud 29.09.2021, nr 873, arendusjuht Peeter Pindma. Seletuskiri ja põhijoonis tehnovõrkude lahendusega digitaalselt allkirjastatud. Üle vaatamise kinnitus paikneb digitaalsete materjalide hulgas . Transpordiameti projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus e juhtivspetsialist Marek Lind. Kooskõlastatud 28.09.2021 kirjaga nr 7.1-2/21/4165-6 seletuskiri ja põhijoonis tehnovõrkude lahendusega. Kooskõlastusega antud planeeringu elluviimise tingimused on planeeringu seletuskirja peatükki 3.12 lisatud 28.09.2021. Kooskõlastus paikneb digitaalsete materjalide hulgas. Terviseameti Lõuna regionaalosakonna inspektor Väino Ratasepp. Kooskõlastatud 28.09.2021 kirjaga nr 9.3-1/21/11489-3. Kooskõlastus paikneb digitaalsete materjalide hulgas. Päästeameti Lõuna päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo nõunik Margo Lempu, kooskõlastus nr K-ML/38. Kooskõlastatud digitaalselt 24.09.2021 situatsiooniskeem, seletuskiri, tugijoonis ja põhijoonis tehnovõrkude lahendusega. Kooskõlastus paikneb digitaalsete materjalide hulgas. Luunja vallas Lohkva külas Kiu (43201:003:0421) maaüksuse detailplaneering 23 C - JOONISED 1. Situatsiooniskeem. Mõjuala funktsionaalsed ja ehituslikud seosed M 1 : 5 000 2. Tugijoonis M 1 : 500 3. Põhijoonis tehnovõrkude lahendusega M 1 : 500 EHITUSÕIGUSE TABEL: N S LEPPEMÄRGID: Planeeringuala piir Katastriüksuse piir Planeeritud krundipiir Vajadusel moodustatava krundi piir 1 Planeeritud krundi number 1a+4 1a 4 Planeeritud vajadusel moodustatava krundi number Kiu 43201:003:0421 Katastriüksuse nimetus, tunnus Elamumaa 100% sihtotstarve ja pindala 18 454 m² Planeeritud hoonestusala Olemasolev hüdrant X= 6472100 Uushoonestuse suurim lubatud ehitisealune pind Y= (hoonete võimalik paiknemine, vt märkus 3) Projekteeritud hüdrant 663700 Olemasolev ehitis 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee L6 43201:001:2007 Varem planeeritud hoonestusala 172 m² Transpordimaa 100% Viu põik 3 Varem planeeritud suurim lubatud ehitisealune pind 43201:001:2006 1 997 m² (hoonete võimalik paiknemine) Elamumaa 100% 40.02 Leht-/vilja-/okaspuu 40.30 40 .53 Puuderivi/hekk 39 .98 39.90 m Muru/põõsas(tik)/võsa 10 0 40.11 =1 R Viu tee 39 Viu põik 4 Puude grupp .79 40.13 43201:001:2023 43201:001:2020 A 2 488 m² 2 223 m² Projekteeritud haljastus (vt märkus 9) 40.23 39.93 Transpordimaa 100% 39.77 Elamumaa 100% 40.48 4 4 0. 0 04 40 39.63 40.09 101 . Võrk-/puitaed K õrvalm .82 39 39. 90 39 5 .90 .7 9 Kõvakattega ala (asfalttee, betoonkivi) 3 3 39.68 9 .9 X= 6472050 1 39 305 . .99 39.91 Kullipesa 10 41.56 Kruusakattega tee 3 aan tee Y= 4 .6 5 43201:003:0020 .8 6 9 1. 9 3 40.35 40.12 4 3 13 235 m² 1. 4 39.73 3 4 .3 39.67 663850 4 Veekogu 1 Elamumaa 100% 4 72 39. 3 39 9 .82 .7 6 2 9 n r 2225 .6 .8 Sõidusuunad 120 39 39.27 0 77 39. 4 39.80 40 1 39.48 .6 54 39 39 Olemasolev juurdepääs krundile (vt märkus 7) 39. .60 .26 9 3 39.34 põ 39.52 l 39.53 38 d Planeeritud perspektiivne võimalik juurdepääs krundile (vt märkus 7) 3 39.70 .96 2 Loh 39.79 9 40.20 .7 5 .5 Planeeritud ajutine juurdepääs krundile (vt märkus 8) 39.98 2 9 39.11 38 3 39.71 .74 39.88 4 39.43 39.59 39.65 .5 39.75 3 9 38 9 3 Likvideerida lubatud objekt 3 . 39.66 .41 kva- 1 . 3 5 39.33 3 38.98 38.61 .5 39.40 39.55 39 39.61 38. 39.68 39.73 11 38.36 39. 70 Olemasolev veetorustik 87 37. K abin 39.07 pi nnas 38.19 39. 48 39. 29 39. 5 39.59 38.52 Olemasolev kanalisatsioonitorustik s 38.64 7 39. 29 39.31 39.65 a .0 51 39. u 39.27 K Olemasolev salvkaev 10 m hooldusalaga 8 40.0 5 39. 39.37 n 39 39.32 50 3 .2 39. pi 9 42 nnas 38 39. a- Va .3 61 Olemasolev omapuhasti (biopuhasti) 5 m kujaga 3 3 39.06 38.69 8 39. 27 39.24 39.22 49 39. 48 Olemasolev elektri maakaabelliin 39.35 39. 47 38.44 38.14 39 3 39. 45 Olemasolev elektri õhuliin kaitsevööndiga 2 m mõlemal pool liini 7 n 39 .6 39.07 39. .31 25 am õi 5 6 38.79 . 39.51 Olemasolev hüdrant 2 38 39.33 39.37 39 38. .20 39.7 7 09 2a+3 .3 39 9 5 38.13 39. 3 38.29 3 4 7 7 .24 38 .8 22 39.15 . 39.12 39.22 .87 3 7. 7 1 4 sa 39.09 4 38 Projekteeritud veetorustik (vt märkus 4) 2a 7 39.9 . 3 86 38.00 .5 3 39.19 39.20 3 .16 39.15 H 7 7 2 Projekteeritud kanalisatsioonitorustik (vt märkus 4) .6 39.16 38 3 39. 07 39.24 k Projekteeritud reoveepumpla 10 m kujaga (vt märkus 4) ra 37.95 5 39.21 39.23 ar pi 4 .1 .13 38.70 nn ku .0 39.12 39.21 a 38.89 as 9 ur en v Projekteeritud reoveepumpla liitumis- ja automaatikakilp (vt märkus 4) 3 39 38 38 39 9 .27 0 pe B . 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee 9 B 39.49 39.10 3 38.76 39.60 38 Projekteeritud hüdrant (vt märkus 4) 3 39. .1 2 37 43201:003:0262 Kiu 1 9 23 .72 9 .1 39 wc 38.02 . 39 Projekteeritud liitumis- ja jaotuskilp (vt märkus 5) 9 39.15 34 .08 1a+4 11 2.59 ha 43201:003:0421 38.91 3 39.06 38.59 39 39. 39. .18 38 3 Transpordimaa 100% 85 .93 o 18 454 m² Projekteeritud elektri maakaabelliin (vt märkus 5) 7 . r Keldriaugu 3 39. 38 i 07 38 ent 37.73 37 .2 38.08 1a 7 .01 A 38.100% 2 Elamumaa .2 .06 39. 5 .5 39 85 . 83 .08 43201:003:0070 2 39 4 38 38.10 38.99 39.61 39 38. 63 39. 98 38.27 Planeeritud veetorustik (vt märkus 6) 26 39.21 39.02 26 55 992 m² orient 39 38. 39. 9 39 74 38. 37.56 .5 39.40 3 7 Maatulundusmaa 100% 39.2 53 Planeeritud kanalisatsioonitorustik (vt märkus 6) .1 38.09 3 7 37.85 H .4 0 .5 39.01 39. 4 .10 38 3 21 38 38 .39 38.14 Planeeritud elektri maakaabelliin (vt märkus 6) . 9 38.92 38.76 60 or pink 37.47 i ent 39 38.85 38.88 30 38.95 38.71 Planeeritud elektri liitumiskilp (vt märkus 6) B 39.20 38.02 38.48 38. 38.84 38.61 49 pink 39. 2H 39. 38.96 53 39.00 39.11 38. 38. 43 k 22 37.61 39 38. ra 39 81 38.72 0 34 E 38.23 a .9 Servituudi seadmise vajadus (vt märkus 7) 39. 38.59 38.27 38.07 4 37. v 84 37.43 38 postk 39. 38.81 38.45 38 22 38.51 1 38.91 39.31 3 harj a kõrgus 46. 3 78 .2 53 4 8 39 38. 37.41 8 72 9 57 . .1 .5 31 39.20 38. 38 3 94 1 38. 41 .41 38. 38. vu h 3 02 39. 73 44 pee Perspektiivseks jalg- ja jalgrattateeks reserveeritud maa-ala (põhim.) 7 kr ar 39. nar 39. .0 27 39. 17 B si 38.71 38.71 37.48 3 1 39. 38.49 en 12 31 38.36 7 kas 37.99 3 w lt 38. 38.37 .5 5 .35 66 39 . 3 8.0 8 57 38.97 or B 39. 38.36 pe c 1 . 7 8 3 90 7 3 .0 38. 70 19 ien 37 39. 39.07 . 2 3 37.80 7. 393 08 t t 8 38 9. 38. 24 39 Riigitee kaitsevöönd 30 m (ehitusseadustiku kohane) 2 ien 39. 36.65 .7 1 6 39. 02 38.72 4 H 3 8 39 0 38.93 6 1 3 4 38.83 k 39 39. or .07 .9 6 38.86 B 1 Riigitee kaitsevöönd 50 m (Luunja valla üldplaneeringu kohane) ra 8 .85 39. B .6 07 6 37 .60 38.80 3 a 5 38.82 39. 70 38 K .35 6 25 v 3 08 kr 37.69 3 37 39 Riigitee külgnähtavus 10 m (tase rahuldav, sõidukiirus 50 km/h) .5 6 38.48 3 38. 7 3 7.2 0 . 38. 6 .1 8 3 93 38 38.21 7 .6 ar 3 .8 39.09 37. .6 6 6 3 38 38.32 .6 7 .77 38. 36.94 .8 7 39.05 1 2 92 38.28 7 en 1 .68 38.27 70 38.99 .23 38. 38 85 36. pe 38.97 38. 37.20 Nähtavuskolmnurk (tase rahuldav) 8 72 38. 3 75 38 3 8 38. 38. 38. 32 3 96 .5 44 k 75 7 38.89 ra .5 kr 38. 37.83 38. 22 38. 37.12 H 3 5 a 72 36. 3 24 36.89 v 36.92 38. 7 3 38 34 3 38 .4 38. 3 7 .65 .63 82 38.09 7 38.77 7 .4 1 .2 38. .4 7 5 1 5 7 36 . 3 8 . 0 38. 91 7 20 99 36. 3 5 3 35 8. 38. 37. .82 94 ku 3 36.82 ur 6 X= 6471950 37 37 36.56 .4 36.61 3 3 .1 37.02 6 37.37 3 .3 9 .5 6 5 36. 7 38 0 36 .0 Y= 3 .1 35 37. 7 3 37.76 2 38.62 37 6 .96 .99 1 36.0 .3 37.62 0 1 .1 6 4 8 8 663650 3 3 3 38.38 46 38. 36.74 k ra a 12 36 Märkused: v tiik .1 0 veepinna kõrgus 36.10 - 19.04.2021 0 5 1. Planeeringualaks on Kiu katastriüksus (kt 43201:003:0421) suurusega 18 454 m². . 7 3 37 3 6 36 36.62 3 38.16 .6 .1 2. Planeeringuala aluskaardina on kasutatud Elker RMT OÜ poolt aprillis-mais 2021 koostatud maa-ala geodeetilist alusplaani 6 6 0 .2 1 36.89 (töö nr Tartu2115GA). Geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava M 1:500. 5 37.26 . 3 37.09 6 36 Geodeetiline alusplaan sisaldab märkust: Maa-alused tehnovõrgud on alusplaanile kantud kinnistu omaniku ütluste järgi. Enne kaeve- 6 37.41 36 3 .1 3 36.17 .1 .4 0 0 6 .5 9 36.51 3 tööde teostamist täpsustada maa-aluste tehnovõrkude asukohad. Katastriüksuse piirid on Maa-amet 06.05.2021 seisuga. 3 .3 6 3 6 6 .1 6 .3 6 37.98 0 Katastriüksuse andmed on esitatud 26.05.2021 seisuga. 6 36. 10 .32 36 5 36. .5 37 36.50 .42 3. Illustreeriv lahendus kajastab maksimaalset ehitusõigust. Täpne lahendus antakse projekteerimise käigus. 36 k 3 3 ra 36.52 6 37.90 4. Lahendus vastavalt Altren Projekt OÜ tööle nr VK2056. 3 6 7 .5 a 6 .5 3 3 6 v Püti 36.16 .2 3 6 0 5. Lahendus vastavalt E-Service AS tööle nr 21/THR758312. .5 36.55 43201:003:0382 36. 41 3 36. 39 36 6. Planeeritud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse projekteerimise käigus. 16.28 ha . 3 41 6 36.34 .0 Maatulundusmaa 100% 3 36 7. Olemasolev juurdepääs on juurdepääsuks nii krundile nr 1/1a kui krundile nr 2/2a. Krundile nr 2/2a juurdepääsuks läbi krundi nr 1/1a 3 36 6 38.05 .43 . .3 27 36 . 5 22 on vajalik servituudi seadmine. Viu tee väljaehitamise järgselt on võimalik krundi nr 2/2a juurdepääs tagada ka Viu teelt. Tehnovõrkude 36 .07 36.47 koridoriks vajalik servituudiala on määratud projekteeritud tehnovõrkude asukoha alusel ja täpsustub vajadusel servituudi seadmisel. 36. 30 8. Ajutine juurdepääs on lubatud ehitusaegseks transpordiks. 36 .30 Planeeringu koostamisest huvitatud isik Asukoht OÜ Hendrikson & Ko 36. Projektijuht Inga Kiudorf Luunja vald Raekoja plats 8 30 X= 6471900 Jaana Veskimeister Lohkva küla Tartu 51004 Töö nimetus Y= Koostaja Jaana Veskimeister Kiu ( 43201:003:0421) maaüksuse DETAILPLANEERING 663750 tel 740 9800 [email protected] Kuupäev 27.08.2021 Joonis Põhijoonis tehnovõrkude lahendusega Töö nr 21003981 Mõõt 1:500 Joonise nr 3 Luunja vallas Lohkva külas Kiu maaüksuse detailplaneeringu jooniste üldine info PlanID 104572 Kihi/faili nimetus Sisu kirjeldus Muu oluline info Plan_ala Planeeringuala DP_krunt Planeeritud krunt Tärkandmed seotud krundi numbriga, mis asub kihil DP_krunt_objectID. DP_krunt_teine_variant Planeeritud krunt, Tärkandmed seotud krundi numbriga, mis alternatiivvariant asub kihil (perspektiivne DP_krunt_teine_variant_objectID. võimalik lahendus) Krundid nr 3 ja 4 on moodustatud perspektiivse kergliiklustee rajamiseks. Kuni puudub vajadus kruntide nr 3 ja 4 moodustamiseks, moodustub krunt nr 1 kruntidest nr 1a ja 4 ning krunt nr 2 kruntidest 2a ja 3. DP_hoonestus Planeeritud Tärkandmed seotud krundi numbriga, mis hoonestusala asub kihil DP_krunt_objectID. DP_hoonestus_teine_variant Planeeritud Tärkandmed seotud krundi numbriga, mis hoonestusala asub kihil alternatiivvariandi DP_krunt_teine_variant_objectID. krundi korral Kihtide koostamiseks kasutati MicroStation PowerDraft V8i Esitluskujude mõõtkava 1:500 Digitaalsete kihtide koostaja Jaana Veskimeister
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel