Lp Jaak Aab 05.04.2022 nr 7-2/844
Riigihalduse minister
[email protected]
Maa-amet
[email protected]
Kehtestatud detailplaneeringu edastamine
Edastame Teile kehtestatud detailplaneeringu:
1. Luunja Vallavalitsuse 30.03.2022 korraldusega nr 111 kehtestatud Lohkva külas Kiu (43201:003:0421)
maaüksuse detailplaneering.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Evelin Karjus
planeeringute nõunik
7417217,
[email protected]
Lisa:
1. Luunja Vallavalitsuse 30.03.2022 korraldus nr 111 koos lisaga.
Puiestee tn 14 Telefon 741 7319
[email protected]
Luunja alevik Fax 741 7398 www.luunja.ee
62222 TARTUMAA Reg. nr. 75003476 a/a EE982200001120133283
LUUNJA VALLAVALITSUS
KORRALDUS
Luunja 30. märts 2022 nr 111
Lohkva külas Kiu (43201:003:0421) maaüksuse detailplaneeringu kehtestamine
Lohkva külas Kiu (43201:003:0421) maaüksuse detailplaneering on algatatud Luunja
Vallavolikogu 25.03.2021 otsusega nr 25 eesmärgiga kaaluda võimalusi maaüksusele täiendava
elamukrundi moodustamiseks ja ehitusõiguse andmiseks üksikelamule ja abihoonele.
Detailplaneeringu lahendusega moodustatakse Kiu maaüksusele üks täiendav elamukrunt ja
antakse krundile ehitusõigus üksikelamu ja abihoonete rajamiseks. Uuele ehituskrundile on
lubatud üks üksikelamu ja kuni kaks abihoonet ehitisealuse pindalaga kokku kuni 400 m²,
põhihoone on lubatud kuni 8,5 m ja abihoone kuni 5 m kõrge. Põhihoone lubatud katusekalde
vahemik on 20-45 kraadi. Veevarustus ja reoveekanalisatsioon on lahendatud AS Tartu
Veevärk ühisvõrkudest. Olemasoleval elamukrundil säilib esialgu olemasolev hoonetus:
üksikelamu ja viis abihoonet, lubatud on ka lammutamine ja uute rajamine, kokku on lubatud
üks elamu ja kuni kuus abihoonet. Juurdepääs uuele ehituskrundile on kavandatud olemasoleva
elamukompleksiga ühiselt olemasolevast asukohast Kabina teelt. Viu tee väljaehitamise järgselt
on lubatud rajada juurdepääs uuele ehituskrundile ka Viu teelt. Kabina tee äärde on kavandatud
perspektiivsed kergliiklustee krundid nr 3 ja nr 4. Kergliiklustee väljaehitamine ei ole käesoleva
detailplaneeringu elluviimise eelduseks, vaid annab tulevikus võimaluse üldplaneeringu kohase
kergliiklustee aluse maa eraldamiseks, tee projekteerimiseks ja rajamiseks. Planeeritud kruntide
nr 3 ja 4 kohta on sõlmitud notariaalselt tõestatud leping, mille kohaselt kantakse
kinnistusraamatusse asjaõigusseaduse § 63 lg 1 alusel eelmärge, mille kohaselt jalg- ja
jalgrattateeks moodustatud kruntide nr 3 ja 4 ala igakordne omanik on kohustatud andma
kruntide ulatuses oleva maa tasuta Luunja vallale pärast Luunja valla eelarve vastu võtmist,
milles on eraldatud vastava jalg- ja jalgrattatee ehitamiseks eelarvelised vahendid.
Planeeringuga seatakse selle elluviimiseks järgmised tingimused:
• katastriüksused peavad olema moodustatud enne esimese hoone püstitamiseks ehitusloa
taotlemist;
• katastriüksuste moodustamise kulud kannab planeeringust huvitatud isik.
Planeeringu on kooskõlastanud Päästeamet (24.09.2021), Transpordiamet (28.09.2021) ja
Terviseamet (28.09.2021). Planeeringu on heaks kiitnud Elektrilevi OÜ (24.09.2021) ja Tartu
Veevärk AS (29.09.2021).
Luunja Vallavolikogu võttis 15.12.2021 otsusega nr 65 detailplaneeringu vastu. Planeeringu
avalik väljapanek toimus ajavahemikul 10.-23.01.2022. Avaliku väljapaneku kestel
planeeringu kohta kirjalikke arvamusi ei laekunud.
Planeering on kooskõlas Luunja valla üldplaneeringuga ning muude õigusaktidega. Planeeritud
krundid ja ehitised sobituvad mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda,
arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi ning krundijaotust rikkumata seejuures
olemasolevat keskkonda.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, planeerimisseaduse § 139 lg 1, Luunja
Vallavolikogu määruse 30.08.2018 nr 42 „Ehitusseadustikus, planeerimisseaduses ja
ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses sätestatud ülesannete
delegeerimine“ § 2 ning Lohkva külas Kiu (43201:003:0421) maaüksuse detailplaneeringu
toimiku (OÜ Hendrikson & Ko töö nr 21003981) alusel Luunja Vallavalitsus
o t s u s t a b:
1. Kehtestada Lohkva külas Kiu (43201:003:0421) maaüksuse detailplaneering vastavalt
lisale 1*.
2. Planeeringu elluviimisega ei kaasne kohalikule omavalitsusele kohustust avalikult
kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ning
sademeveekanalisatsiooni välja ehitamiseks või rekonstrueerimiseks või vastavate
kulude kandmiseks.
3. Teatada detailplaneeringu kehtestamisest ajalehes Postimees ja valla infolehes Kodu
Uudised, Ametlikes Teadaannetes ja Luunja valla veebilehel.
4. Saata teade detailplaneeringu kehtestamise kohta ja kehtestatud planeering valdkonna
eest vastutavale ministrile ja riigi maakatastri pidajale.
5. Teatada detailplaneeringu kehtestamisest planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2
nimetatud isikutele ja asutustele.
6. Korraldus jõustub selle teatavakstegemisest.
7. Korralduse peale võib esitada Luunja Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses
sätestatud korras 30 päeva jooksul teatavakstegemisest või esitada kaebuse Tartu
Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul
arvates otsuse teatavakstegemisest.
*Lisa 1: Lohkva külas Kiu (43201:003:0421) maaüksuse detailplaneering.
/allkirjastatud digitaalselt/
Aare Anderson /allkirjastatud digitaalselt/
vallavanem Marko Jaeger
vallasekretär
Versioon 28.09.2021 /// Töö nr 21003981
Luunja vallas Lohkva külas Kiu
(43201:003:0421) maaüksuse
detailplaneering
Seletuskiri ja joonised
Töö nr 21003981 Tartu 2021
Jaana Veskimeister
Projektijuht-planeerija
Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 163363)
Veiko Kärbla
Keskkonnakorralduse spetsialist
Inga Kiudorf
Planeeringu koostamisest huvitatud isik
Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko
51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee
tel +372 740 9800 tel +372 617 7690
[email protected]
Luunja vallas Lohkva külas Kiu (43201:003:0421) maaüksuse detailplaneering
Sisukord
A - SELETUSKIRI ....................................................................................................... 5
1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK ........................................... 5
2 OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS ............................................................. 5
2.1 Olemasoleva olukorra ja planeeringuala mõjuala kirjeldus ning analüüs ..........................................5
2.2 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele .......................................................................8
3 DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK ......................................... 10
3.1 Planeeringuala kruntideks jaotamine .............................................................................................. 10
3.2 Kruntide hoonestusala ..................................................................................................................... 10
3.3 Kruntide ehitusõigus ........................................................................................................................ 10
3.4 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus ...................................................... 11
3.5 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused ........................................... 11
3.6 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine ............................................................................. 12
3.7 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad ............................................................................................... 13
3.7.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi ..................................................................... 13
3.7.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus ..................................................................................................... 13
3.7.3 Soojavarustus ............................................................................................................................... 14
3.7.4 Telekommunikatsioonivarustus .................................................................................................... 14
3.8 Tuleohutus ....................................................................................................................................... 14
3.9 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused .................................................................................... 15
3.10 Keskkonnatingimuste seadmine ................................................................................................... 16
3.10.1 Heitvee ärajuhtimine ................................................................................................................... 16
3.10.2 Jäätmed ...................................................................................................................................... 16
3.10.3 Energiatõhusus .......................................................................................................................... 16
3.10.4 Radoon ....................................................................................................................................... 17
3.10.5 Insolatsioon ................................................................................................................................ 17
3.10.6 Müra ja vibratsioon ..................................................................................................................... 17
3.11 Servituudi seadmise vajadus ........................................................................................................ 18
3.12 Planeeringu elluviimine ................................................................................................................. 19
B - KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED .......... 21
C - JOONISED .......................................................................................................... 23
Luunja vallas Lohkva külas Kiu (43201:003:0421) maaüksuse detailplaneering 5
A - SELETUSKIRI
1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA
EESMÄRK
Planeeringu koostamise lähtedokumendiks on Luunja Vallavolikogu 25.03.2021 otsus nr 25
Lohkva külas Kiu (43201:003:0421) maaüksuse detailplaneeringu algatamine,
lähtetingimuste, planeeringuala piiri ja suuruse kinnitamine . Planeeringu koostamise eesmärk
on kaaluda võimalusi Kiu kinnistule täiendava elamukrundi moodustamiseks ja ehitusõiguse
andmiseks üksikelamule ja abihoonetele.
Planeeringu koostamisel on aluskaardina kasutatud Elker RMT OÜ poolt aprillis-mais 2021
koostatud maa-ala geodeetilist alusplaani (töö nr Tartu2115GA). Geodeetilise alusplaani
koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava M 1:500.
Planeeringuala ei ole seotud ühegi kehtiva detailplaneeringuga, mis seaks piiranguid
lahenduse koostamisel.
Lahenduse koostamisel on alusdokumentatsioonina arvestatud ja asjakohasel juhul
kasutatud:
▪ Tartumaa maakonnaplaneeringut 2030+ (kehtestatud Riigihalduse ministri 27.02.2019
käskkirjaga nr 1.1-4/29);
▪ Luunja valla üldplaneeringut (kehtestatud Luunja Vallavolikogu 26.06.2008 määrusega nr 8-1);
▪ Projekti Viu põik 1, 2, 3, 4 kinnistute liitumine 0,4 kV elektrivõrguga (E-Service AS, töö nr
21/THR758312, 2021);
▪ Projekti Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Viu põik kinnistute vee- ja
reoveekanalisatsioonitorustik (Altren Projekt OÜ, töö nr VK2056, 2020);
▪ Viu maaüksuse ja lähiala detailplaneeringut (Rain Kesperi, kehtestatud Luunja Vallavolikogu
31.03.2016 otsusega nr 18);
▪ Projekti Kõrvalmaantee nr 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa jalg- ja jalgrattatee (AS Teede
Tehnokeskus, töö nr P0045, 2012);
▪ Planeerimisseadust ning teisi Eesti Vabariigis kehtivaid käesolevale detailplaneeringule
kohalduvaid õigusakte ja standardeid.
Planeeringu käigus toimunud kirjavahetus, dokumendid ja kooskõlastused asuvad lisade
kaustas.
2 OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS
2.1 Olemasoleva olukorra ja planeeringuala mõjuala
kirjeldus ning analüüs
Planeeringualaks on maaüksus Kiu (kt 43201:003:0421) pindalaga 18 454 m², sihtotstarve on
elamumaa 100%.
6 Luunja vallas Lohkva külas Kiu (43201:003:0421) maaüksuse detailplaneering
Planeeringuala asub Luunja vallas Lohkva külas kõrvalmaantee nr 22252
Lohkva – Kabina – Vanamõisa ääres.
Kiu maaüksus on hoonestatud elamu ja abihoonetega ning erinevate ehitistega (varjualused,
alla 20 m² suuruse ehitisealuse pinnaga väikehooned) . Hoonestus maaüksusel paikneb
vabakujuliselt, st pole välja kujunenud ehitusjoont ja seotust tee(de)ga.
Ehitisregistri andmetel asuvad maaüksusel kahekorruseline üksikelamu (ehr kood
104031461, ehitisealune pind 141 m²), kahekorruseline saun (ehr kood 121269910,
ehitisealune pind 51,4 m²), muusikamaja (ehr kood 121269917, ehitisealune pind 17,6 m²),
kuur (ehr kood 121269923, ehitisealune pind 22 m²) ja kasvuhoone (ehr kood 104031462,
ehitisealune pind 73 m²). Kasvuhoonet tegelikkuses ei eksisteeri.
Maaüksus on heakorrastatud ja liigirikka haljastusega, esindatud on erinevad lehtpuud ja -
põõsad ning okas- ja viljapuud. Muruala vaheldub hekkide ja puude gruppide ning ridadega .
Haljastusega on moodustatud erineva ilmega väliruumid ja eraldatud erinevad alad (nt
viljapuu- ja köögiviljaaed, puhkealad, sauna ümbrus jne). Ala idaosas asub tiik ning kraavid.
Juurdepääs Kiu maaüksusele toimub ala edelanurgust otse kõrvalmaanteelt nr 22252
Lohkva – Kabina – Vanamõisa (teeregistris, riigitee km 1,682); elamuni viib maaüksuse
sisene kruusatee (teetammi laius on ca 3,5 m, rattarööbaste laius ca 2 m). Riigiteelt mahasõit
(riigitee km ca 1,634) on ka maaüksuse keskosast pinnasteena, kuid tegemist on ajutise
iseloomuga teega, mida on aastaid kasutatud n-ö majandusliku juurdepääsuna (puude vedu,
põllutöömasinad jm).
Planeeringualale ulatub kõrvalmaantee nr 22252 Lohkva – Kabina – Vanamõisa 50 m laiune
kaitsevöönd 1.
Olemasoleva hoonestuse elektriühenduse tagab põhjasuunast elamuni rajatud elektri
madalpinge õhuliin, mille kaitsevööndi laius on 2 m mõlemale poole liini. Veega varustamine
toimub lokaalsest salvkaevust, mille hooldusala ulatus on 10 m. Reovesi suunatakse
omapuhastisse (biopuhasti).
Planeeringuala piirneb põhja suunal kehtiva Viu maaüksuse ja lähiala detailplaneeringuga ,
mis annab võimaluse nelja üksikelamukompleksi (üks põhi - ja üks abihoone) ehitamiseks.
Detailplaneeringu lahenduse kohaselt on moodustatud katastriüksused ja projekteeritud vee-,
kanalisatsiooni- ning elektriühendus. Juurdepääs planeeritud elamukruntidele on ette nähtud
kõrvalmaanteelt nr 22252 Lohkva – Kabina – Vanamõisa planeeritud uut tänavat pid i (Viu
tee). Tehniline taristu (tee ja tehnovõrgud) on välja ehitamisel, mille järel on võimalik alustada
hoonestamist. Planeeritud põhihoone te kõrgus on lubatud kuni 8 m, abihoone tel kuni 5 m.
Krundi täisehitus on kuni 15%. Hoonete katusekaldeks on määratud 30-45 kraadi,
katusetüübiks kas viil- või kelpkatus. Välisviimistluse osas on määratud, et tuleb kasutada
kaasaegseid, ümbruskonda sobivaid materjale: fassaadikivi, laudvooder, fassaadivineer,
krohv, klaas kuni 25% fassaadi pinnast, sh kombineeritult.
Viu maaüksuse detailplaneeringuga on eraldatud maa-ala jalg- ja jalgrattatee rajamiseks, mis
on ette nähtud jätkuma ka Kiu maaüksusel (vastavalt AS Teede Tehnokeskuse tööle nr P0045
Kõrvalmaantee nr 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa jalg- ja jalgrattatee). Tänaseks on
nimetatud projekti järgi kergliiklustee välja ehitatud kuni Lõuendi tänava ristmikuni. Projektis
on märgitud, et edasist projektis toodud jalg - ja jalgrattateed käsitletakse eskiisina, kuna seal
on tuvastatud kaitsealuseid liike ning see vajab täpsemaid uuringuid ja vastavat projekti
korrigeerimist. 2012 aastal koostatud projekt on ka käesolevaks ajaks aegunud, st ei vasta
kehtivatele normidele. Jalg- ja jalgrattatee ehitamise soovi korral (kui selle asukoht nt uue
koostatava üldplaneeringuga ei muutu) on eeldatavalt vajalik koostada uus projekti .
1 Luunja valla üldplaneeringu alusel, ehitusseadustiku kohane kaitsevöönd on 30 m.
Luunja vallas Lohkva külas Kiu (43201:003:0421) maaüksuse detailplaneering 7
Olemasolev situatsioon mõjualas on erinev ühel ja teisel pool kõrvalmaanteed nr 22252
Lohkva – Kabina – Vanamõisa (vt foto 1 lk 7).
Planeeringualast teisele poole maanteed (maanteest läänepoole) jääv hoonestus on tihe nii
Tartu linnas kui Luunja vallas Veibri külas. Valdavalt on tegemist väiksemate
(ca 800 - 1 000 m²) üksikelamukruntidega, kuid esineb ka rida- (Tartu linna piires) ja
korterelamute krunte (Luunja valla piires Lohkva – Kabina – Vanamõisa ääres). Tihedad
elamupiirkondade grupid on eraldatud metsamassiividega. Ruumiliselt eraldab maantee selle
ühele ja teisele poole jäävad alad, mistõttu ei ole lahenduse koostamisel asjakohane lähtuda
maanteest läände jäävast hoonestuslaadist.
Maanteest idapoole (planeeringuala poole) jääv hoonestus on hõre, domineerivad veel
maatulundusmaad. Elamuarendus on seni olnud mõõdukas, kuid eeldada võib lähiaastatel
selle kasvu. Kruntide suuruste osas ei ole ette näha sellist tihedust nagu on seda maanteest
läände jääval alal. Üldplaneeringu kohaselt on vähim lubatud krundi suurus 1 500 m ² (vt ka
ptk 2.2), kuid Viu maaüksuse ja lähiala detailplaneeringuga moodustatud Viu põik
elamukruntide suurused jäävad ca 2 000 m² juurde. Viu põik elamukruntidega põhjapool
piirnevad Kulliraja tee elamukrundid on samuti ca 2000 m² ja suuremad (ca kuni 4 500 m²).
Kiu maaüksuse jagamine kaheks arvestab seega piirkonna linnalisest keskkonnast vähem
tiheda hoonestuslaadiga.
Foto 1. Vaade planeeringualale lõuna poolt kõrvalmaantee nr 22252 Lohkva – Kabina – Vanamõisa kohalt.
Planeeringuala on tähistatud punase joonega. Foto: Maa-ameti fotoladu, pildistuse aeg: 2020-03-23.
Piirkonnas on välja ehitatud tehniline taristu, sh teedevõrk ja tehnovõrgud. Kiu maaüksuse
jagamisel tihendatakse olemasolevat asustust selle iseloomulikku mustrit järgides ja
olemasolevat/rajatavat taristut (teed, tehnovõrgud) kasutades .
Planeeringulahenduse koostamisel tuleb arvestada kõrvalmaanteest nr 22252
Lohkva – Kabina – Vanamõisa lähtuvate mõjutustega (hoonestusala piiramine, liiklusmüra
leevendavad meetmed) ja vajadusel võimaldada tulevikus maanteeäärse jalg- ja jalgrattatee
rajamine (reserveerida vastav maa-ala).
8 Luunja vallas Lohkva külas Kiu (43201:003:0421) maaüksuse detailplaneering
Planeeringuala ruumilise arengu eesmärgid tuginevad käesolevas peatükis toodud
planeeringuala ja selle mõjuala analüüsile ning analüüsil põhinevatele järeldustele.
Planeeringu ruumilise arengu eesmärgid ja järeldused on:
Luunja valla üldplaneeringu elluviimine, st elamuehituse arenduseks eelduste loomine
piirkonna hoonestuslaadi arvestavalt (sobiva suurusega krun tide moodustamine,
piirkonda sobiva hoonestuse jaoks ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste
määramine;
Kõrvalmaantee nr 22252 Lohkva – Kabina – Vanamõisa äärde jalg- ja jalgrattatee
ehitamise võimaldamine ja selleks vajaliku maa -ala reserveerimine .
Planeeringuala paiknemine on vaadeldav joonisel nr 1. Olemasolev olukord on kajastatud
joonisel nr 2.
2.2 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele
Detailplaneeringu alal planeeritava tegevusega seotud asjakohased strateegilised
planeerimisdokumendid on Tartu maakonnaplaneering 2030+ (2018) ja Luunja valla
üldplaneering (2008).
Maakonnaplaneeringu kohaselt, vt skeem 1, jääb planeeringuala tiheasumi laienemisalale.
Maakonnaplaneering näeb asustuse arendusaladeks ette olemasolevad tiheasumid koos
nende võimaliku laienemisalaga.
Maakonnaplaneeringu kohaselt ei kuulu planeeringuala r ohelise võrgustiku toimimise
tagamise alade hulka.
Skeem 1. Väljavõte Tartu maakonnaplaneeringust 2030+. Planeeringuala asukoht on tähistatud punase
kontuuriga. Tiheasumi laienemisala on tähistatud oranžiga; roheline värv tähistab ala rohelise võrgustiku toimimise
tagamiseks; heleroheline ala püstise triibutusega markeerib puhke-eeldustega piirkondi; sinine joon märgib jalg- ja
jalgrattatee vajadust.
Luunja valla üldplaneeringu kohaselt on tegemist elamumaa juhtotstarbega alaga (vt skeem
2) ja asustuse tüübiks on tiheasustatud ala (vt skeem 3).
Luunja vallas Lohkva külas Kiu (43201:003:0421) maaüksuse detailplaneering 9
Skeem 2. Väljavõte Luunja valla üldplaneeringu maakasutuse kaardist. Planeeringuala on tähistatud sinise
kontuuriga. Kollase tooniga on tähistatud elamumaa juhtotstarve.
Üldplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala tiheasustusalale (vt skeem 3), kus krundi
minimaalne lubatud suurus on 1 000 m². Ehitamisel tuleb hoone fassaad (arhitektuurselt
liigendatud hoone esinduskülg) ehitada avaliku tee poole, kuid siinjuures on kruntimisel ja
hoone asukoha määramisel (seotus teedevõrguga) asjakohane tugineda ka piirkonna
hoonestuslaadile (vt ptk 2.1).
Tiheasustatud aladele ehitise rajamiseks tuleb keskkonnakaitselistel kaalutlustel enne hoone
kasutuselevõtmist liituda ühisveevärgi- ja reoveesüsteemiga.
Skeem 3. Väljavõte Luunja valla üldplaneeringu ehitustingimuste kaardist. Planeeringuala on
tähistatud sinise kontuuriga. Roosa tooniga on tähistatud tiheasustusala.
Planeeringuga taotletud tegevus vastab nii üldplaneeringule kui maakonnaplaneeringule.
Täiendava elamukrundi kavandamisega Kiu k atastriüksusele ei kaasne piirkonna
ebaproportsionaalset tihenemist, piirkonnale mitteomast hoonestuslaadi ega ületa ta
eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust, kuna tehniline taristu on olemas (teedevõrk) või juba
varasemalt kavandatud (Viu tee, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriühendus on projekteeritud
varem planeeritud lahenduse elluviimiseks).
Planeeritud lahenduse koostamisel on arvestatud piirkonna olemasoleva ja varem planeeritud
hoonestuse iseloomulikkusega, järgitakse varem koostatud detailplaneeringu ja
strateegilistes planeerimisdokumentides toodud põhimõtteid. Planeeritud lahendus on toodud
peatükis 3.
10 Luunja vallas Lohkva külas Kiu (43201:003:0421) maaüksuse detailplaneering
3 DETAILPLANEERINGU
PLANEERIMISETTEPANEK
3.1 Planeeringuala kruntideks jaotamine
Detailplaneeringu lahendusega moodustatakse Kiu maaüksusest vastavalt võimalikule
elluviimisele kas kaks üksikelamumaa krunti: krunt nr 1 (olemasolevale hoonestusele) ja krunt
nr 2 (uushoonestuse ehitamiseks) või neli krunti: krunt nr 1a olemasolevale hoonestusele,
krunt nr 2a uushoonestusele, krundid nr 3 ning 4 perspektiivsele võimalikule jalg- ja
jalgrattateele.
Kruntide moodustamine ja pindalad on nähtavad joonisel nr 3.
3.2 Kruntide hoonestusala
Kruntide hoonestusala (krundi osa, kuhu võib rajada ehitusõigusega lubatud hoonestuse)
piiritlemisel on lähtutud maksimaalsest hoonestamise võimalusest arvestades
tuleohutusnõudeid, olemasolevaid ehitisi ja krundile nr 2/2a ulatuvat kõrvalmaantee nr 22252
Lohkva – Kabina – Vanamõisa 30 m laiust kaitsevööndit.
Kruntide hoonestusala on antud suurem kui hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, mis
võimaldab projekteerimise käigus vabamalt valida hoonestuse, sh väikehooned ja rajatised
paiknemist ning konfiguratsiooni. Hoonestusalasse võib rajada parkimisala ja istutada puid
ning põõsaid.
Hoonestusala sidumine krundipiiridega on näidatud joonisel nr 3.
3.3 Kruntide ehitusõigus
Kruntide ehitusõigus on toodud joonisel nr 3 tabeli tes.
Kruntide ehitusõiguse kohaselt säilib krundil nr 1/1a olemasolev hoonestus, kuid ehitusõigus
võimaldab ka täiendavat hoonestust. Olemasolevaid hooneid võib remontid a ja parendada,
lubatud on ka ümberehitus ja vajadusel lammutamine . Ümberehitamisel või uushoonete
rajamisel tuleb lähtuda planeeritud ehitusõigusest. Lubatud on üks põhihoone (üksikelamu)
ja kuni kuus abihoonet.
Krundil nr 2/2a on planeeritud uushoonestus: üks põhihoone (üksikelamu) ja kuni kaks
abihoonet.
Kruntidele nr 3 ja 4 on võimalik rajada jalg- ja jalgrattatee.
Lisaks ehitusõiguses toodud hoonestusele on elamukruntidel lubatud täiendavalt
kasvuhoonete, varjualuste jmt rajatiste ning kuni 5 m kõrguste ja kuni 20 m ² suuruste
väikehoonete püstitamine (ei kuulu ehitusõiguse näitajate hulka) .
Kruntide nr 1/1a ja 2/2a kasutamise sihtotstarve on üksikelamu maa 2 ja kruntide nr 3 ja 4
kasutamise sihtotstarve on kergliiklusmaa; neile vastavad katastriüksuse sihtotstarbed on
vastavalt elamumaa ja transpordimaa 3.
Ehitusõigusega lubatud hoonestus, sh võimalikud rajatised ja väikehooned tuleb püstitada
hoonestusala piirides.
2 Planeeritud krundi kasutamise sihtotstarbed on määratud vastavalt ruumilise planeerimise leppemärkidele 2013
3 Maakatastriseaduse § 181
Luunja vallas Lohkva külas Kiu (43201:003:0421) maaüksuse detailplaneering 11
3.4 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning
parkimiskorraldus
Juurdepääs krundile nr 1/1a säilib olemasolevas, teeregistris registreeritud asukohas krundi
edelanurgast (riigitee km 1,682). Planeeritud krundi nr 2/2a juurdepääs on planeeritud samuti
nimetatud mahasõidu kaudu. Viu tee väljaehitamise järgselt on teine juurdepääs krundile
nr 2/2a võimalik lahendada Viu teelt ja soovi korral loobuda juurdepääsust läbi krundi nr 1 /1a.
Ajutise juurdepääsuna (ehitusaegne transport) on lubatud kasutada krundile nr 2 /2a
juurdepääsuks ka olemasolevat pinnasteed (olemasolev mahasõit riigiteelt krundi nr 2/2a
maantee poolse külje keskosas riigitee km ca 1,634). Pärast krundi nr 2/2a hoonete valmimist
ei ole lubatud nimetatud mahasõidu kasutamine. Ajutise mahasõidu ehitusaegseks
kasutamiseks tuleb ristumiskoht rekonstrueerida nii, et ehitustegevuse käigus ei kahjustataks
riigitee katte serva.
Krundi nr 1/1a parkimislahendus omal krundil säilib olemasolevana, planeeritud krundi nr 2/2a
parkimine tuleb samuti lahendada krundisiseselt, nähes ette vähemalt kolm kohta.
Parkimiskohtade täpne lahendus tuleb anda projekteerimise käigus, kui on teada hoonestuse
paiknemine.
Krundid nr 3 ja 4 on moodustatud võimaliku jalg- ja jalgrattatee projekteerimiseks ning
ehitamiseks. Maa-ala ulatuse määramisel on arvestatud majandus- ja taristuministri
05.08.2015 määruses nr 106 Tee projekteerimise normid lisa Maanteede
projekteerimisnormid tabeleid 7.4 ja 7.5 ning varem koostatud Viu põik 1-4 kinnistute vee- ja
reoveekanalisatsioonitorustik e ning elektriliitumise projekte.
Juurdepääsude põhimõtteline lahendus on graafiliselt nähtav joonisel nr 3 . Samal joonisel on
näidatud ka ristumiskoha nähtavuskolmnurk ja riigiteele vajalik külgnähtavus vastavalt
majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 Tee projekteerimise normid lisa
Maanteede projekteerimisnormid punktile 5.2.7, tabelitele 2.14 ja 2.17 lähtetasemel rahuldav.
3.5 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning
ehituslikud tingimused
Krundi nr 1/1a hooned säilivad olemasolevatena. Hoonete remontimisel või parendamisel ning
uute võimalike hoonete ehitamisel tuleb tagada, et need sobiksid piirkonda ja ole masolevate
hoonetaga.
Krundi nr 2/2a uushoonete arhitektuur peab olema kaasaegne, kõrgetasemeline ja keskkonna
arhitektuurset kvaliteeti parandav. Hooned peavad oma suuruse, kõrguse ja asukohaga
moodustama ruumilise rütmi.
Elamukrundi nr 2/2a olulisemad arhitektuurilised ja kujunduslikud nõuded *:
Korruselisus: kuni kaks;
Katusetüüp: põhihoonel põhimahus viil-, kelp- või poolkelpkatus, põhimahtu võib
ilmestada muu katusetüübiga; abihoonetel vaba;
Katusekalded: põhihoone põhimahul 20-45 kraadi, abihoonetel vaba;
Katuseharja suund: vaba, kuid soovitatavalt risti või paralleelne Viu tee
ümberpööramiskohaga;
Katusekattematerjalid*: plekk, kivi, sindel, asbestivaba eterniit;
Välisviimistlusmaterjalid*: kivi, laudvooder, fassaadivineer, klaas, krohv (ka
kombineeritult); keelatud on imiteerivad viimistlusmaterjalid ;
12 Luunja vallas Lohkva külas Kiu (43201:003:0421) maaüksuse detailplaneering
Kohustuslik ehitusjoon: ei määrata;
+/- 0.00 sidumine: lahendada projekteerimise käigus arvestades, et sokli kõrgus on
kuni 60 cm.
*Ühe krundi elamukompleksi kuuluvad hooned peavad omavahel stiililt sobima (moodustama
arhitektuurse terviku).
Arvestades ptk-s 3.10 tooduga, on lubatud projekteerimisel näha ette päikeseenergia
kasutamise võimalusi. Paneelid või nendega kaetavad osad kavandada osaks
arhitektuursetest elementidest või kavandada need hoone osade külge (katus, fassaad). Kui
rikkalikkust haljastusest tulenevalt on haljastust oluliselt likvideerimata võimalik paneelide
rajamine maapinnale, on see lubatud. Mistahes tüüpi päikesepaneelide kasutamisel peavad
olema tagatud järgmised nõuded ja tingimused:
Päikesepaneelid ei tekita kõrvalolevatele hoonetele valgusreostust ;
Päikesepaneelid ei kahjusta naaberhooneid, väliruumis liiklejaid ja looduskeskkonda;
Päikesepaneelid ei häiri liiklust ja teel liiklejaid.
3.6 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine
Planeeringualal kasvab rikkalikult säilitamist väärivat haljastust. Arhitektuurse projekti alusel
on lubatud hoonestuse, tee ja parkimisala rajamiseks ning õueala kujundamisele ette jäävad
puud minimaalselt vajalikus ulatuses likvideerida, kuid olulisemaks tuleb pidada nende
säilitamist ja hoonestuse sobitamist olemasolev a haljastuse vahele, kuna olemasolev
kõrghaljastus omab võrreldes istutatava haljastusega kohest roheefekti. Samuti pakub
kohene kõrghaljastus looduskeskkonnale jahutavat mõju (sh inimestele).
Arvestades kliimamuutustest põhjustatud sademete hulga suurenem ist (ekstreemsete
sademete sageduse kasvu) ja suviseid tihenevaid põuaperioode, tuleb hoonestusest,
parkimiskohtadest ja teedest/platsidest vabad pinnad haljastada, et tagada hea õhukvaliteet
ja anda võimalus sademevee hajutamiseks. Vähemalt 20% elamukrundi territooriumist peab
olema kõrghaljastatud.
Võimalik uushaljastus lahendatakse vastava lt vastava krundi omaniku soovile. Haljastuse
kavandamisel tuleb arvestada tehnovõrkude - ja rajatiste asukohtadega.
Likvideerida on lubatud kahjustuste vm haigustunnustega või ohtlikud puud -põõsad ning teha
hooldusraiet. Soovitatav on likvideerida ka krundile nr 4 jääv olemasoleva juurdepääsu kõrval
kasvav põõsas, kuna see piirab vasakule nähtavust.
Planeeringulahendus ei näe ette riigitee külgnähtavusalasse jääva haljastuse likvideerimist,
kuna tegemist on säilitamist vääriva haljastusega ning planeer itud krunt nr 2/2a on lubatud
piirdega piirata.
Elamukruntidel on piirded lubatud rajada mööda krundi piiri. Piirete kõrgus on lubatud kuni
1,5 m. Piirded peavad olema hoone arhitektuurse lahendusega sobivat tüüpi ja antud hoone
arhitektuurse projekti koosseisus. Piirdeaedadena on lubatud kasutada puitaeda,
metallprofiilidest võreaeda, pöetud hekki ja/või võrkaeda. Naaberkruntide omavahelistel
piiridel tuleb lahendus kooskõlastada piirinaabriga.
Jäätmete sorteeritult kogumiseks tuleb projektis ette näha su letav kogumiskonteiner.
Konteiner peab asetsema tasasel, horisontaalsel ning vastupidaval alusel (nt betoonkate) ja
hoonestusest vähemalt 2 m kaugusel. Prügikonteineri võib paigutada ka jäätmemajja või
Luunja vallas Lohkva külas Kiu (43201:003:0421) maaüksuse detailplaneering 13
varjualuse alla. Jäätmemaja puhul tuleb arvestada, et selle asukoht peab hoonestusest jääma
vähemalt 8 m kaugusele.
Maapinna kõrguse olulist ja põhimõttelist muutmist ei kavandata (arvestama peab
olemasoleva pinnase reljeefiga). Lubatud on tasandamine ja tõsta võib ainult hoonealust
maapinda kuni 1 m. Põhjendatud juhul ja kooskõlas omavalitsuse ning piirnaabriga on lubatud
eeltoodust erinevad lahendused.
Täpne vertikaalplaneerimine tuleb lahendada projekteerimise käigus tulenevalt hoonestuse
asukohast. Vertikaalplaneerimisel arvestada, et sademevesi ei valguks naaberkruntidele
ja -kinnistutele ning tänava alale.
3.7 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad
Planeeringuala on hoonestatud üksikelamukompleksiga ja kavandatud on lisaks teine
üksikelamu koos abihoonetega, mis vajab elektri- ja veeühendust ning tagatud peab olema
reovee kogumine ning sademevee kogumine/immutamine.
Tehnovõrkude lahendus on kajastatud joonisel nr 3. Planeeritud lahendus on põhimõtteline,
mida täpsustatakse projekteerimise käigus tulenevalt hoonete asendiplaanist ja
ruumiprogrammist. Projekteerimisel tuleb arvestada juurdepääsude (nii hoonesse kui
krundile) asukohtade ja haljastusega.
3.7.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi
Veevarustuse ja reoveekanalisatsiooni lahendamisel on aluseks Tartu Veevärk AS tehnilised
tingimused 24.05.2021 nr INF/447.
Detailplaneeringu lahendus on seotud Altren Projekt OÜ koostatud Viu põik kinnistutele
veevarustuse ja kanalisatsiooni tööprojekti lahendusega (töö nr VK2056).
Altren Projekt OÜ koostatud veevarustuse ja kanalisatsiooni projektis on Kiu maaüksusele
projekteeritud De 63 veetoru ja De 200 kanalisatsioonitorustik. Planeeritud krunt nr 2 /2a on
ette nähtud varustada veega projekteeritud peatorustikust planeeritud ühendustoruga. Krunt
nr 2/2a tuleb varustada veega ühe veeühenduse ja veemõõdusõlme kaudu. Planeeritud krun di
nr 2/2a reovesi on planeeritud juhtida projekteeritud reoveekanalisatsioonitorustikku
planeeritud ühendustoruga.
Krundil nr 1/1a säilivad olemasolevad lahendused (salvkaev ja biopuhasti).
Piirkonnas puuduvad sademeveesüsteemid. Kuna suuri kõvakattega pindu alale ei planeerita,
puudub eeldatavalt vajadus sademevee kogumiseks. Sademevee pinnasesse imbumine tuleb
võimaldada oma krundi piires.
Sademevett on soovitatav ka korduvkasutada. Hoonete katustelt formeeruv sademevesi on
puhas ning selle võib koguda sademeveemahutisse ja taaskasutada.
Sademe- ja võimaliku drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku ning
naaberkinnistutele ja tee alale on rangelt kee latud.
3.7.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus
Elektrivarustuse lahendamisel on aluseks Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 377576 ja
hilisem koostöö.
14 Luunja vallas Lohkva külas Kiu (43201:003:0421) maaüksuse detailplaneering
Planeeringualale jääb Elektrilevi OÜ-le kuuluv elektri madalpinge õhuliin, mis tagab
elektriühenduse krundil nr 1/1a. Planeeringuga ei muudeta olemasoleva elamukompleksi
elektriühenduse lahendust.
Planeeritud krundi nr 2/2a elektrivarustuse kindlustamine on võimalik 7728 (Ülej õe) 10/0,4 kV
alajaama fiidri F-4 baasil. Detailplaneeringu lahendus on seotud E-Service AS koostatud Viu
põik 1, 2, 3, 4 kinnistute liitumine 0,4 kV elektrivõrguga lahendusega (töö nr 21/THR758312).
Elektriühendus on ette nähtud eelnimetatud projektis pro jekteeritud kõrvalmaantee äärsest
jaotuskilbist. Planeeritud krundi nr 2 /2a Viu tee poolsele krundi piirile on planeeritud 0,4 kV
liitumiskilp. Projekteerimisel on lubatud liitumiskilbi asukohta täpsustada arvestades, et see
peab olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist objektini tuleb ette näha
maakaabliga.
Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus on tagatud servituudialana.
Projekteerimisel arvestada, et elektrikaablite kavandamine piki sõiduteed ei ole lubatud.
Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.
Kruntide sisene välisvalgustus lahendatakse projekteerimisel vastavalt krundiomaniku
soovidele ja vajadustele.
3.7.3 Soojavarustus
Piirkonnas ei ole kaugküte välja arendatud ja puudu b võimalus sellega liitumiseks. Sellest
tulenevalt peab hoonestuse soojavarustuse lahendama lokaalselt. Võimalikud on
soojuspumbad (sh maaküte), elektriküte ja taastuvenergia lahendused (päikesepaneelid , vt
ptk 3.5 ja 3.10) või muud projekteerimise ajal võimalikud keskkonnasäästlikud lahendused.
Täpne lahendus, sh võimalikud kombinatsioonid tuleb anda projekteerimise käigus.
Maaküttesüsteemi korral tuleb see lahendada vastava krundi piires ning vastavalt kehtivatele
normatiividele ja praktikatele. Maaküttel ahenduste lõplikul valikul ja ellu viimisel tuleb
arvestada dokumentatsiooniga Maaküte Tartus (Maves OÜ, 2019), tulenevalt kohalike
omavalitsuste kontakttsoonist ning ühiselt kasutatavatest põhjaveevarudest ja nende
kvaliteedi hoidmiskohustusest.
3.7.4 Telekommunikatsioonivarustus
Sideühendus on kavandatud mobiil- või raadioside näol.
3.8 Tuleohutus
Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud siseministri 30.03.2017 määrusega
nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10
Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetus e
nõuded, tingimused ning kord ning Eesti Standarditega: EVS 812-6:2012+A1:2013 Ehitiste
tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus (kehtib koos Eesti Standardiga EVS 812-
6:2012/A2:2017).
Alale planeeritud tegevus liigitub I (eluhooned) kasutusviisi alla.
Määruse nr 10 kohaselt peab veevõtukoht üldjuhul paiknema ehitisest vähemalt 30 m
kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus ja paiknema ehitise sissepääsust ning
tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 m kaugusel. Veevõtukoha
Luunja vallas Lohkva külas Kiu (43201:003:0421) maaüksuse detailplaneering 15
kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid. Standardi kohane
vajalik suurim tuletõrjevee normvooluhulk I kasutusviisi korral on 10 l/s 3 tunni jooksul.
Planeeringualale lähim olemasolev hüdrant asub Lõuendi tänaval Lõuendi tn 16 juures jäädes
mööda teed (Viu tee, kõrvalmaantee ja Lõuendi tänav) liikudes ca 250 m kaugusele. Altren
Projekt OÜ poolt projekteeritud hüdrant on ette nähtud kõrvalmaantee äärde Viu põik 3 juurde
jäädes mööda teed (Viu tee, kõrvalmaantee) liikudes ca 220 m kaugusele. Hüdrantide
asukohad on nähtavad joonistel nr 1 ja 3. Kuigi olemasoleva ja projekteeritud hüdrandi
asukohad jäävad kaugemale kui 200 m, võib projekteeritud hüdranti pidada nõutud
kaugusjärgusele vastavaks ja väline tuletõrjevesi on võimalik tagada kõrvalmaantee äärsest
hüdrandist.
Ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste alusel on hoonestuse minimaalseks
tuleohutusklassiks TP-3, mis ei keela kõrgema tuleohutusklassiga hoone projekteerimist.
Vastavalt tuleohutusnõuetele peab vältima tule levimist teisele eh itisele, välja arvatud
piirdeaiale, postile ja muule sarnasele nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja
keskkonna ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt kaheksa
meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheks a meetrit, tuleb piirata tule levikut
ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule
levikut. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole
meetri pikkuseid eenduvaid põlevmat erjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast.
Eelnimetatud kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks
hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. TP 3 klassi hoonete
puhul on hoonete kogupindala lubatud kuni 400 m², mil ei pea tule levikut takistama ehituslike
abinõudega. Krundi nr 2/2a suurim lubatud ehitisealune pind on 400 m². Krundi nr 1/1a
suurimat lubatud ehitisealust pinda on võrreldes olemasoleva olukorraga lubatud tõsta, mis
tähendab, et võimalike uushoonete kavandamisel peab arvestama, et kui hoonete
kogupindala ületab 400 m², peab hoonete vaheline kau gus olema vähemalt 8 m.
Planeeritud hoonestusalad jäävad üksteisest ja varem planeeritud hoonestusaladest
normikohasele kaugusele.
Hoonestusalade vahelised normatiivkujad on nähtavad joonisel nr 3.
Päästeautode juurdepääs on tagatud olemasolevalt kõrvalmaanteelt ja varem planeeritud
tänavalt (Viu tee).
Projekteerimisel ja planeeringu realiseerimisel tuleb arvestada kehtivate normide j a
nõuetega, sh ehitisesisese tuletõrjeveevärgi lahendamisel. A rvestada tuleb ka päästetehnika
juurdepääsu tagamisega hoonetesse ja päästetehnika raskusega (min 25 t).
3.9 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused
Kuritegevuse riskide vähendamiseks on oluline:
Tagada hea nähtavus (nii territooriumi valgustatus kui vaated naaberaladelt, n-ö
naabrivalve võimalus);
Piirata krundile sissepääsu (selgelt eristatavad autotranspordi sissepääsud) ja
kasutada lukustatavaid väravaid;
Eristada selgelt avalik ja eramaa, st eramaa piiramine piirdega.
Hoone projekteerimisel ja hilisemal rajamisel on kuriteohirmu vähendamiseks ja
vandalismiaktsioonide ärahoidmiseks soovitatav arvestada lisaks veel järgnevaga:
16 Luunja vallas Lohkva külas Kiu (43201:003:0421) maaüksuse detailplaneering
Paigaldada videovalve ja kohtvalgustid;
Kasutada atraktiivseid arhitektuuri elemente ja maastikukujundust;
Kasutada atraktiivseid materjalide ja värve;
Hoida ala korras;
Kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud).
3.10 Keskkonnatingimuste seadmine
Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju
hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju kui
järgitakse detailplaneeringus ette nähtut ja planeeritud krundi igakordne omanik peab rangelt
kinni seadusega sätestatud keskkonnakaitse põhimõtetest. Tegevusega kaasnevad
võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus
piirneb peamiselt planeeringualaga.
3.10.1 Heitvee ärajuhtimine
Planeeringuala asub suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Krundi nr 1/1a omapuhasti lahendus
vastab kehtivatele õigusaktidele. Planeeritud uushoonestatava krundil nr 2 /2a tekkiv reovesi
juhitakse vastava(te) lepingu(te) alusel ühiskanalisatsiooni. Seega kavandatav tegevus
põhja- ega pinnavee seisundit ei ohusta.
3.10.2 Jäätmed
Olmejäätmete kogumine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele ja Luunja valla
jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete sorteeritult kogumiseks tuleb projektis ette näha suletavad
kogumiskonteinerid, mis võib paigutada kas jäätmemajja/varjualuse alla.
Prügikonteinerite või jäätmemajade kasutamine ja täpne asukoht tuleb anda projekteerimise
käigus.
3.10.3 Energiatõhusus
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2010/31/EL hoonete energiatõhususe
kohta (Euroopa Parlament, 19.05.2010) peavad uusehitised pärast 31.12.2020. a olema
liginullenergiahooned. Liginullenergiahoone tähendab, et hoone on parima võimaliku
ehituspraktika kohaselt energiatõhusus ‐ ja taastuvenergiatehnoloogiate lahendusi kasutades
tehniliselt mõistlikult ehitatud hoone, mille energiat õhususarv (ETA) on suurem kui 0
kWh/(m²∙a), kuid mitte suurem kui asjakohases määruses sätestatud näitaja.
Vastavalt direktiivile 2010/31/EL on Eesti kehtestanud liginullenergia standardi nõuded.
Energiatõhususe nõuded on toodud ehitusseadustikus ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
11.12.2018 määruses nr 63 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded 1 . Uute hoonete
projekteerimisel tuleb tähelepanu pöörata energia säästmisele ja võimalusel lokaalsele
tootmisele ning võimalusel näha ette võimalusi e nergiatarbe vähendamiseks ja alternatiivsete
energiaallikate kasutamiseks. Vastavalt kehtivale määrusele ei kohaldata
liginullenergiahoone nõuet väikeelamule köetava pinnaga kuni 220 m².
Energiatõhususe põhinäitajaid on otstarbekas jälgida nii energiabilan si komponentide kui ka
projekteerimise protsessis tehtavate valikute osas. Energiatõhusust mõjutab oluliselt hoone
mahuline lahendus ehk hoone kompaktsus ja orientatsioon. Olulisusest järgmine on hoone
fassaadide kujundamine, mis hõlmab endas soojapidavust , valgusläbivust ja varjestust.
Lisaks mahule, vormile ja piirdetarindite lahendustele mõjutavad hoone energiatõhusust
tehnosüsteemid. Hoone tehnosüsteemid on seotud energiavarustuse lahendustega, mis
Luunja vallas Lohkva külas Kiu (43201:003:0421) maaüksuse detailplaneering 17
sõltuvad hoone ühendustest erinevate võrkudega (gaas, k augküte, elekter jne).
Tehnosüsteemidest on kõige suurem ruumivajadus ventilatsioonisüsteemil. Võimalikult
vähese energiakasutusega ventilatsioonisüsteemi rajamine eeldab õigesti valitud
ventilatsiooniseadmeid ja ‐torustikku ning arhitektuurse projekteerim ise käigus nende hoolikat
hoonesse sobitamist.
Kuna liginullenergiahoones kompenseeritakse optimeeritud energiakasutust taastuvenergia
allikatest lokaalse soojuse ja elektri tootmisega, tuleb hoone kavandamisel arvestada ka
vastavate soojuse ja elektri too tmise süsteemidega. Taastuvenergia allikatest soojuse ja
elektri tootmise lihtsaimad viisid on soojuspumpade, päikesekollektorite (sooja vee
tootmiseks) ja päikesepaneelide (toodavad elektrit) kasutamine.
Päikesepaneelide kasutamise nõuded on välja toodud ptk-s 3.5.
3.10.4 Radoon
Inimese tervise mõjude seisukohalt on oluline piirkonnas olev radoonirisk. Eesti
Geoloogiateenistuse poolt koostatud pinnase radooniriski kaardi 4 kohaselt on piirkonnas
pinnase õhu interpoleeritud Rn-risk 50-100 kBq/m3. Keskkonnaministri 30.07.2018 määruse
nr 28 Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja
tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel lisas 1 nimetatakse
kõrgendatud radooniriskiga alana ka Luunja valda.
Rajatavate hoonete siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond. Projekteerimise
käigus, kui selgub hoonete täpne asukoht ja hoonetesse kavandatavad tegevused, tuleb läbi
viia radooniuuring. Uuringu tulemuste alusel vajadusel rakendada ehituslikke meetmeid
vastavalt EVS 840:2017 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja
olemasolevates hoonetes toodule.
3.10.5 Insolatsioon
Planeeritud hoonete ehitisealuse pinna suurus suhtes krundi pindalaga (täisehitus) ja krundi
lubatud maksimaalne hoone kõrgus võimaldavad rajada uushoonestuse, millega on tagatud
normatiivne insolatsioon päevas nii planeeritud kui olemasolevates ja varem planeeritud
hoonetes.
3.10.6 Müra ja vibratsioon
Planeeringuala mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse keskkonnaministri 16.12.2016
määruse nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid nõuetest. Planeeringuala (elamumaa) tuleb määruse kohaselt müra
hindamisel lugeda II kategooria alaks (haridusasutuste, tervishoiu - ja
sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa -alad).
Planeeringuala piirneb Lohkva - Kabina - Vanamõisa teega, mille liikluskoormus
planeeringualaga piirnevas teelõigus on Maanteeameti 2019 -2020 andmete kohaselt ligi 2000
sõidukit ööpäevas (sh 4% raskeliiklust). Arvestades, et vastava liikluskoormusega
Transpordiameti loenduspunkt (asukohaga tee kilomeetripunkt 0,99) jääb pla neeringualast
põhjasuunas (kus paiknevad tihedamalt asustatud hoonestusalad ning erinevate teede
ristumised, sh Kasesalu ja E. Wiiralti teega ristumine, mis toob ka Ihaste liikluse antud teele)
võib planeeringualaga piirneva teelõigu tegelikku liikluskoorm ust paremini iseloomustada tee
kilomeetripunktis 2,6 asuv loenduspunkt, mille viimaste aastate liikluskoormus on olnud
suurusjärgus 1200 sõidukit ööpäevas (sh ca 1,5% raskeliiklust). Tee kiiruspiirang
vaadeldavas lõigus on 50 km/h.
4 https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138ca8f6dcd
18 Luunja vallas Lohkva külas Kiu (43201:003:0421) maaüksuse detailplaneering
Lähtudes tegelikust eeldatavasti mõnevõrra suuremast liikluskoormusest (ehk 2000 autot
ööpäevas) võib arvutuslikult 5 kavandatud hoonestusaladeni (ca 30 m kaugusel äärmise
sõiduraja servast) ulatuda müra hinnatud tase ca 54 dB päeval (L d ) ning ca 45…46 dB öösel
(L n ). Liiklusmüra tase kavandatud hoonestusaladel vastab nii II kategooria alade liiklusmüra
piirväärtuse (60 dB päeval/55 dB öösel, sh hoonete teepoolsel küljel vastavalt 65/60 dB) kui
ka sihtväärtuse (55 dB päeval/50 dB öösel) nõuetele. Samaväärsed tingimused on
tõenäoliselt tagatud ka perspektiivsete liikluskoormuste (liikluskoormuste kasv nt 50%), kuna
kontrollarvutuseks kasutatud liikluskoormused kirjeldavad vaadeldava teelõigu
liikluskoormusi tõenäoliselt mõnevõrra ülehinnatuna (suuremana kui tegelik teelõigu
liiklussagedus hetkeolukorras).
Seega ei ole liiklusmüra piiramise meetmed välisõhus otseselt vajalikud, samuti ei kujune
suhteliselt tagasihoidlikust liikluskoormusest ning piisavast puhverala suurusest tingituna
planeeringualal probleemseks liiklusest tingitud s aasteainete kontsentratsioonid ega ka
võimalik vibratsioon. Tervisekaitsenormidele vastavad tingimused on tagatud ka kavandatud
hoonestusala piiril, mistõttu rangeid piiranguid projekteerimiseks või arhitektuurilahenduse
väljatöötamiseks ei ole otstarbekas seada.
Müratase hoonete siseruumides ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42
Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme
mõõtmise meetodid esitatud piirnorme ehk eluruumides 40 dB päeval ning magamisruumides
30 dB öösel. Uute hoonete rajamisel tuleb järgida standardit EVS 842:2003 Ehitiste
heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest, mille kohaselt kavandades eluruume kuni 55 dB
müratsooni on standardi kohane välispiirde (välissein koos akendega) ühisisolatsiooni nõue
(R’tr,s,w) 30 dB. Samas on uute headele tingimustele vastavate eluruumide kavandamisel
soovituslik rakendada mõnevõrra suuremat ühisisolatsiooni väärtust (vaatamata
planeeringuala suhteliselt madalale müratasemele) ehk välispiirde ühi sisolatsiooni vahemikus
35…40 dB.
Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale
tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon ja
tolm ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Ehitustööde toimumisel võib ilmneda
müra ja tolmamine, mida saab leevendada vastavaid töövõtteid kasutades :
Soovitav on müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid teostada ainult tööpäevadel
ajavahemikus kell 8.00 - 18.00 (vältida tavapäraseid puhkeaegasid (varahommik,
hilisõhtu, nädalavahetus);
Tolmuemissioonide vähendamiseks ehitustöödel tuleb vähendada materjalide
langemiskõrgust, katta ehitusmaterja lid veol ja ladustamisel, vajadusel niisutada
lenduvat materjali, perioodiliselt puhastada ehitusplatsi teid ja seadmeid ning vältida
ehitusmaterjalide laadimist tugeva tuulega;
Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme.
Ehitusprojektiga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks vibrokiirenduse
väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele.
3.11 Servituudi seadmise vajadus
Servituudi seadmise vajadus on krundil nr 2/2a tehnovõrkude rajamiseks ja hooldamiseks
tehnovõrkude koridori ulatuses ning krundil nr 1/1a krundi nr 2/2a kasuks juurdepääsu
tagamiseks. Servituudi seadmise vajadus on näidatud joonisel nr 3.
Tehnovõrkudele kehtivad isiklikud kasutusõigused võrguvaldajate kasuks vastavalt
kehtivatele õigusaktidele.
5 Liiklusmüra levik arvutati spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN 8.2, kasutades EL-i heakskiidetud ning Eestis
siseriiklikult kasutatavat arvutusmeetodit "NMPB-Routes-96“.
Luunja vallas Lohkva külas Kiu (43201:003:0421) maaüksuse detailplaneering 19
Tehnovõrkude kaitsevööndid:
Tegevuse piirangud elektripaigaldiste kaitsevööndis (vastavalt ehitusseadustikule,
majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus,
kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded ):
maakaabelliinidel 1 m kaablist; alajaamadel ja jaotusseadmetel 2 m piirdeaiast, seinast või
nende puudumisel seadmest;
Tegevuse piirangud vee- ja kanalisatsioonitorustike kaitsevööndis (vastavalt ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni seadusele, keskkonnaministri 16.12.2005 määrusele nr 76 Ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus): maa-alustel survetorustikel telgjoonest mõlemale
poole: alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul 2 m; maa-alustel vabavoolsetel torustikel
telgjoonest mõlemale poole: alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul ja mis on paigaldatud
kuni 2 m sügavusele – 2 m.
3.12 Planeeringu elluviimine
Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb
tagada, et rajatavad ehitised ei kahjustaks naaberkinnistute kasutamise võimalusi ei
ehitamise ega kasutamise käigus.
Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab kinnistu igakordne omanik, kelle
poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus.
Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojekti koostamisel ja maakorralduslike
toimingute teostamisel. Ehitusõigus realiseeritakse krundi omaniku poolt tema tahte kohaselt.
Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis
kehtivatele projekteerimisnormidele, heale projekteerimistavale ja ehitusseadustikule.
Planeeringuga seatakse selle elluviimiseks järgmised tingimused:
1. Planeeringukohaste kruntide nr 1 ja 2 alusel katastriüksuste moodustamine.
Katastriüksused peavad olema moodustatud enne esimese mistahes hoone
püstitamiseks ehitusloa taotlemist.
Planeeritud kruntide nr 3 ja 4 kohta kantakse enne detailplaneeringu kehtestamist
kinnistusraamatusse asjaõigusseaduse § 63 lg 1 alusel eelmärge, mille kohaselt jalg- ja
jalgrattateeks moodustatud kruntide nr 3 ja 4 ala igakordne omanik on kohustatud andma
kruntide ulatuses oleva maa tasuta vallale pärast Luunja valla eelarve vastu võtmist, milles
on eraldatud vastava jalg- ja jalgrattatee ehitamiseks eelarvelised vahendid.
Eelmärge tagab nõuet kinnistusraamatust nähtuva õigusliku olukorra muutmiseks ja see on
asjaõigusseaduse § 63 lg 1 p-st 1 tulenevalt tagatud nõudega lahutamatult (aktsessoorselt)
seotud. See tähendab seda, et vastava eelmärke kinnistusraamatusse kandmise eelduseks
on notariaalselt tõestatud leping Luunja valla ja katastriüksuse omaniku vahel, mille kohaselt
lepivad pooled kokku, et katastriüksuse igakordne omanik annab moodustatud kruntide nr 3
ja 4 aluse maa tasuta vallale jalg- ja jalgrattatee ehitamiseks pärast seda, kui Luunja
Vallavolikogu on vastu võtnud eelarve, milles on eraldatud vastava tee rajamiseks
vajaminevad eelarvelised vahendid. Kokkuleppe järel moodustatakse krundid nr 3 ja 4.
Planeeringulahendusest huvitatud isikul on kohustus kanda planeeritud kruntide nr 1 ja 2
katastriüksuste moodustamise kulud. Kruntide nr 3 ja 4 katastriüksuste moodustamise k ulud
kannab Luunja vald.
20 Luunja vallas Lohkva külas Kiu (43201:003:0421) maaüksuse detailplaneering
Planeeringulahendusest huvitatud isikul on kohustus oma kulul välja ehitada
detailplaneeringukohane lahendus ja sellega seonduvad (tehno)rajatised (sh väljaspool
planeeringuala jäävad, kui need on vajalikud planeeritud kruntide tee nindamiseks. Kohalik
omavalitsus ei võta kohustust rajatiste väljaehitamiseks ja sellega seotud kulutuste
kandmiseks.
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee
kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile n õusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul
tuleb taotleda ehitusseadustiku § 99 lg 3 alusel Transpordiameti käest nõuded ristumiskoha
projekti koostamiseks.
Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi ehitusseadustiku § 27
alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, tuleb menetlusse kaasata
Transpordiamet.
Krundi nr 2/2a ehitusaegse tegevuse ajutise mahasõidu kasutamise peab huvitatud isik
täiendavalt kooskõlastama Transpordiametiga esitades vastava taotluse
[email protected].
Luunja vallas Lohkva külas Kiu (43201:003:0421) maaüksuse detailplaneering 21
B - KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA
KOOSKÕLASTUSED
Elektrilevi OÜ kooskõlastus 24.09.2021, nr 2101993857, kooskõlastaja Maie Erik.
Kooskõlastatud digitaalselt seletuskiri ja põhijoonis tehnovõrkude lahendusega ning
kooskõlastuskiri. Kooskõlastatud tingimusel: tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.
Kooskõlastus paikneb digitaalsete materjalide hulgas.
Tartu Veevärk AS, üle vaadatud 29.09.2021, nr 873, arendusjuht Peeter Pindma.
Seletuskiri ja põhijoonis tehnovõrkude lahendusega digitaalselt allkirjastatud. Üle
vaatamise kinnitus paikneb digitaalsete materjalide hulgas .
Transpordiameti projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus e
juhtivspetsialist Marek Lind. Kooskõlastatud 28.09.2021 kirjaga nr 7.1-2/21/4165-6
seletuskiri ja põhijoonis tehnovõrkude lahendusega. Kooskõlastusega antud
planeeringu elluviimise tingimused on planeeringu seletuskirja peatükki 3.12 lisatud
28.09.2021. Kooskõlastus paikneb digitaalsete materjalide hulgas.
Terviseameti Lõuna regionaalosakonna inspektor Väino Ratasepp. Kooskõlastatud
28.09.2021 kirjaga nr 9.3-1/21/11489-3. Kooskõlastus paikneb digitaalsete materjalide
hulgas.
Päästeameti Lõuna päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo nõunik Margo Lempu,
kooskõlastus nr K-ML/38. Kooskõlastatud digitaalselt 24.09.2021 situatsiooniskeem,
seletuskiri, tugijoonis ja põhijoonis tehnovõrkude lahendusega. Kooskõlastus paikneb
digitaalsete materjalide hulgas.
Luunja vallas Lohkva külas Kiu (43201:003:0421) maaüksuse detailplaneering 23
C - JOONISED
1. Situatsiooniskeem. Mõjuala funktsionaalsed
ja ehituslikud seosed M 1 : 5 000
2. Tugijoonis M 1 : 500
3. Põhijoonis tehnovõrkude lahendusega M 1 : 500
EHITUSÕIGUSE TABEL:
N
S
LEPPEMÄRGID:
Planeeringuala piir
Katastriüksuse piir
Planeeritud krundipiir
Vajadusel moodustatava krundi piir
1 Planeeritud krundi number
1a+4
1a 4 Planeeritud vajadusel moodustatava krundi number
Kiu
43201:003:0421 Katastriüksuse nimetus, tunnus
Elamumaa 100% sihtotstarve ja pindala
18 454 m²
Planeeritud hoonestusala
Olemasolev
hüdrant X= 6472100
Uushoonestuse suurim lubatud ehitisealune pind
Y=
(hoonete võimalik paiknemine, vt märkus 3)
Projekteeritud
hüdrant
663700
Olemasolev ehitis
22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee L6
43201:001:2007
Varem planeeritud hoonestusala
172 m²
Transpordimaa 100% Viu põik 3
Varem planeeritud suurim lubatud ehitisealune pind
43201:001:2006
1 997 m² (hoonete võimalik paiknemine)
Elamumaa 100%
40.02 Leht-/vilja-/okaspuu
40.30
40
.53
Puuderivi/hekk
39
.98
39.90
m Muru/põõsas(tik)/võsa
10 0
40.11 =1
R
Viu tee
39
Viu põik 4 Puude grupp
.79 40.13
43201:001:2023
43201:001:2020
A
2 488 m²
2 223 m²
Projekteeritud haljastus (vt märkus 9)
40.23
39.93
Transpordimaa 100%
39.77 Elamumaa 100%
40.48
4
4 0.
0 04
40
39.63
40.09
101
. Võrk-/puitaed
K õrvalm
.82
39 39.
90 39
5
.90
.7
9
Kõvakattega ala (asfalttee, betoonkivi)
3
3
39.68
9
.9
X= 6472050
1
39
305
. .99 39.91
Kullipesa
10
41.56
Kruusakattega tee
3
aan tee
Y=
4
.6
5 43201:003:0020
.8
6
9
1.
9
3
40.35
40.12
4
3
13 235 m²
1. 4
39.73
3
4 .3
39.67
663850
4
Veekogu
1
Elamumaa 100%
4
72
39. 3 39
9 .82
.7
6
2
9
n r 2225
.6
.8
Sõidusuunad
120
39
39.27
0
77
39.
4
39.80
40
1
39.48
.6
54 39 39
Olemasolev juurdepääs krundile (vt märkus 7)
39. .60 .26
9
3
39.34 põ
39.52 l
39.53 38 d Planeeritud perspektiivne võimalik juurdepääs krundile (vt märkus 7)
3
39.70 .96
2 Loh
39.79
9
40.20
.7
5
.5 Planeeritud ajutine juurdepääs krundile (vt märkus 8)
39.98
2
9 39.11 38
3 39.71 .74
39.88
4
39.43 39.59
39.65 .5 39.75
3
9 38
9
3 Likvideerida lubatud objekt
3
. 39.66 .41
kva-
1
.
3
5
39.33
3 38.98
38.61
.5
39.40 39.55
39
39.61 38.
39.68 39.73 11
38.36
39.
70 Olemasolev veetorustik
87
37.
K abin
39.07
pi
nnas 38.19
39.
48 39.
29 39.
5 39.59
38.52 Olemasolev kanalisatsioonitorustik
s 38.64
7
39.
29 39.31 39.65 a
.0
51
39. u
39.27 K Olemasolev salvkaev 10 m hooldusalaga
8
40.0
5
39. 39.37 n
39
39.32 50
3
.2
39. pi
9
42 nnas
38
39.
a- Va
.3
61
Olemasolev omapuhasti (biopuhasti) 5 m kujaga
3
3
39.06 38.69
8
39.
27 39.24 39.22
49
39.
48 Olemasolev elektri maakaabelliin
39.35 39.
47 38.44
38.14
39
3
39.
45 Olemasolev elektri õhuliin kaitsevööndiga 2 m mõlemal pool liini
7
n
39
.6
39.07 39.
.31 25
am õi
5
6
38.79
.
39.51
Olemasolev hüdrant
2
38
39.33 39.37 39 38.
.20
39.7
7 09
2a+3 .3
39
9
5
38.13
39.
3 38.29 3
4 7
7
.24
38 .8
22 39.15
. 39.12 39.22 .87
3 7. 7
1 4
sa
39.09 4 38 Projekteeritud veetorustik (vt märkus 4)
2a
7
39.9
.
3
86 38.00
.5 3
39.19 39.20
3
.16
39.15 H
7
7
2
Projekteeritud kanalisatsioonitorustik (vt märkus 4)
.6
39.16
38
3
39.
07
39.24
k
Projekteeritud reoveepumpla 10 m kujaga (vt märkus 4)
ra
37.95
5
39.21 39.23
ar
pi
4
.1
.13
38.70 nn
ku
.0
39.12 39.21
a
38.89 as
9
ur en
v
Projekteeritud reoveepumpla liitumis- ja automaatikakilp (vt märkus 4)
3
39
38
38
39 9
.27 0
pe
B .
22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee 9 B
39.49
39.10 3 38.76
39.60 38 Projekteeritud hüdrant (vt märkus 4)
3
39. .1
2 37
43201:003:0262 Kiu 1
9
23 .72
9
.1
39 wc 38.02
. 39 Projekteeritud liitumis- ja jaotuskilp (vt märkus 5)
9
39.15 34 .08 1a+4
11
2.59 ha 43201:003:0421
38.91
3
39.06 38.59
39
39.
39.
.18
38
3
Transpordimaa 100% 85
.93 o 18 454 m² Projekteeritud elektri maakaabelliin (vt märkus 5)
7
. r Keldriaugu
3
39.
38
i
07
38 ent 37.73
37
.2
38.08
1a
7
.01
A
38.100%
2
Elamumaa
.2
.06
39.
5
.5
39 85
.
83
.08 43201:003:0070
2
39
4
38
38.10
38.99 39.61
39
38.
63
39. 98 38.27
Planeeritud veetorustik (vt märkus 6)
26
39.21 39.02 26 55 992 m²
orient
39
38.
39.
9
39 74 38. 37.56 .5
39.40
3
7 Maatulundusmaa 100%
39.2
53
Planeeritud kanalisatsioonitorustik (vt märkus 6)
.1
38.09 3
7
37.85
H
.4
0
.5
39.01 39.
4
.10
38
3
21
38
38 .39 38.14 Planeeritud elektri maakaabelliin (vt märkus 6)
.
9
38.92 38.76 60 or pink 37.47
i
ent
39
38.85 38.88
30 38.95 38.71
Planeeritud elektri liitumiskilp (vt märkus 6)
B
39.20 38.02
38.48 38.
38.84 38.61
49 pink
39.
2H
39.
38.96
53
39.00 39.11 38. 38.
43
k
22 37.61
39
38.
ra
39
81
38.72
0
34
E 38.23
a
.9
Servituudi seadmise vajadus (vt märkus 7)
39.
38.59 38.27 38.07
4
37.
v
84 37.43
38
postk 39.
38.81
38.45
38
22 38.51
1
38.91 39.31
3
harj
a kõrgus 46.
3
78
.2
53
4
8
39 38. 37.41
8
72
9
57
.
.1
.5
31 39.20 38. 38
3
94
1
38. 41 .41
38.
38.
vu h
3
02
39. 73
44 pee Perspektiivseks jalg- ja jalgrattateeks reserveeritud maa-ala (põhim.)
7
kr
ar
39. nar
39.
.0
27 39.
17
B
si
38.71 38.71 37.48 3
1
39. 38.49
en
12
31 38.36 7
kas
37.99
3
w
lt
38. 38.37 .5
5
.35
66 39
.
3 8.0
8 57
38.97
or
B
39. 38.36
pe
c
1 .
7
8
3
90
7
3
.0
38.
70 19 ien
37
39. 39.07
. 2
3
37.80
7.
393 08 t
t
8
38
9.
38.
24 39 Riigitee kaitsevöönd 30 m (ehitusseadustiku kohane)
2
ien
39. 36.65
.7
1
6 39.
02 38.72 4
H
3
8
39
0 38.93
6
1
3
4
38.83
k
39
39.
or
.07
.9
6
38.86
B
1 Riigitee kaitsevöönd 50 m (Luunja valla üldplaneeringu kohane)
ra
8
.85
39.
B
.6
07
6
37
.60
38.80
3
a
5
38.82 39.
70
38
K
.35
6 25
v
3
08 kr 37.69
3
37
39 Riigitee külgnähtavus 10 m (tase rahuldav, sõidukiirus 50 km/h)
.5
6
38.48
3
38.
7
3 7.2 0
.
38.
6
.1
8
3
93
38
38.21
7
.6
ar
3 .8
39.09
37.
.6
6
6
3
38
38.32
.6 7
.77
38. 36.94
.8
7
39.05
1
2
92 38.28
7
en
1
.68
38.27
70
38.99
.23
38.
38
85
36.
pe
38.97 38. 37.20 Nähtavuskolmnurk (tase rahuldav)
8
72 38. 3
75
38
3
8
38. 38.
38. 32
3
96
.5 44
k
75
7
38.89
ra
.5
kr 38. 37.83
38. 22 38. 37.12 H
3
5
a
72
36.
3
24 36.89
v
36.92
38.
7
3
38 34
3
38
.4
38.
3
7
.65 .63 82 38.09
7
38.77
7
.4
1
.2
38.
.4
7
5
1
5
7 36
.
3
8
.
0
38. 91
7
20 99
36.
3 5
3
35 8.
38. 37.
.82
94
ku
3
36.82
ur
6
X= 6471950
37
37
36.56
.4
36.61
3
3
.1
37.02
6
37.37
3
.3
9
.5
6
5
36.
7
38
0
36
.0
Y=
3
.1 35
37.
7
3
37.76
2
38.62 37
6
.96
.99 1
36.0
.3
37.62 0
1
.1
6
4
8 8
663650
3 3 3
38.38 46
38. 36.74
k
ra
a
12
36
Märkused:
v
tiik
.1
0
veepinna kõrgus 36.10 - 19.04.2021
0
5
1. Planeeringualaks on Kiu katastriüksus (kt 43201:003:0421) suurusega 18 454 m².
.
7 3
37
3 6 36
36.62
3
38.16
.6 .1 2. Planeeringuala aluskaardina on kasutatud Elker RMT OÜ poolt aprillis-mais 2021 koostatud maa-ala geodeetilist alusplaani
6
6 0
.2
1
36.89
(töö nr Tartu2115GA). Geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava M 1:500.
5
37.26
.
3
37.09
6
36
Geodeetiline alusplaan sisaldab märkust: Maa-alused tehnovõrgud on alusplaanile kantud kinnistu omaniku ütluste järgi. Enne kaeve-
6
37.41 36
3
.1
3
36.17 .1
.4
0
0
6
.5
9
36.51 3 tööde teostamist täpsustada maa-aluste tehnovõrkude asukohad. Katastriüksuse piirid on Maa-amet 06.05.2021 seisuga.
3 .3
6
3
6
6
.1
6
.3 6
37.98 0
Katastriüksuse andmed on esitatud 26.05.2021 seisuga.
6
36.
10 .32
36
5
36.
.5
37 36.50
.42 3. Illustreeriv lahendus kajastab maksimaalset ehitusõigust. Täpne lahendus antakse projekteerimise käigus.
36
k
3
3
ra
36.52
6
37.90
4. Lahendus vastavalt Altren Projekt OÜ tööle nr VK2056.
3
6
7
.5
a
6
.5
3
3
6
v
Püti 36.16
.2
3
6
0 5. Lahendus vastavalt E-Service AS tööle nr 21/THR758312.
.5
36.55
43201:003:0382 36.
41
3
36.
39
36 6. Planeeritud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse projekteerimise käigus.
16.28 ha .
3
41
6
36.34
.0
Maatulundusmaa 100%
3
36 7. Olemasolev juurdepääs on juurdepääsuks nii krundile nr 1/1a kui krundile nr 2/2a. Krundile nr 2/2a juurdepääsuks läbi krundi nr 1/1a
3
36
6
38.05 .43 .
.3
27
36
.
5
22
on vajalik servituudi seadmine. Viu tee väljaehitamise järgselt on võimalik krundi nr 2/2a juurdepääs tagada ka Viu teelt. Tehnovõrkude
36
.07
36.47 koridoriks vajalik servituudiala on määratud projekteeritud tehnovõrkude asukoha alusel ja täpsustub vajadusel servituudi seadmisel.
36.
30
8. Ajutine juurdepääs on lubatud ehitusaegseks transpordiks.
36
.30
Planeeringu koostamisest huvitatud isik Asukoht
OÜ Hendrikson & Ko
36.
Projektijuht
Inga Kiudorf Luunja vald
Raekoja plats 8
30
X= 6471900 Jaana Veskimeister Lohkva küla
Tartu 51004
Töö nimetus
Y=
Koostaja
Jaana Veskimeister Kiu (
43201:003:0421) maaüksuse
DETAILPLANEERING
663750
tel 740 9800
[email protected] Kuupäev
27.08.2021 Joonis
Põhijoonis tehnovõrkude lahendusega
Töö nr 21003981 Mõõt 1:500 Joonise nr 3
Luunja vallas Lohkva külas Kiu maaüksuse detailplaneeringu
jooniste üldine info
PlanID 104572
Kihi/faili nimetus Sisu kirjeldus Muu oluline info
Plan_ala Planeeringuala
DP_krunt Planeeritud krunt Tärkandmed seotud krundi numbriga, mis
asub kihil DP_krunt_objectID.
DP_krunt_teine_variant Planeeritud krunt, Tärkandmed seotud krundi numbriga, mis
alternatiivvariant asub kihil
(perspektiivne DP_krunt_teine_variant_objectID.
võimalik
lahendus) Krundid nr 3 ja 4 on moodustatud
perspektiivse kergliiklustee rajamiseks.
Kuni puudub vajadus kruntide nr 3 ja 4
moodustamiseks, moodustub krunt nr 1
kruntidest nr 1a ja 4 ning krunt nr 2
kruntidest 2a ja 3.
DP_hoonestus Planeeritud Tärkandmed seotud krundi numbriga, mis
hoonestusala asub kihil DP_krunt_objectID.
DP_hoonestus_teine_variant Planeeritud Tärkandmed seotud krundi numbriga, mis
hoonestusala asub kihil
alternatiivvariandi DP_krunt_teine_variant_objectID.
krundi korral
Kihtide koostamiseks kasutati MicroStation PowerDraft V8i
Esitluskujude mõõtkava 1:500
Digitaalsete kihtide koostaja Jaana Veskimeister