Kultuuriministri 26.11.2014. a määruse nr 9 "Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord" muutmine - Kultuuriministeerium

Failid

Ministri_määrus.asice1789 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 9 Kultuuriministri 26.11.2014. a määruse nr 9 "Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord" muutmine Määrus kehtestatakse spordiseaduse § 91 lõike 7 alusel. Kultuuriministri 26. novembri 2014. a määruses nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: „(12) Treener, kelle treeningrühma suuruse arvutamisel kasutatakse § 6 lõikes 12 sätestatud koefitsienti, peab olema läbinud kutseandja kinnitatud erivajadustega isikute juhendamise õppekava alusel puuetega inimeste spordi ja liikumisharrastuse täiendõppe koolituse.“; 2) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: „(12) Laps või noor, kellel on tuvastatud puue, arvestatakse treeningrühma kahekordse koefitsiendiga, juhul kui treeningrühma treener vastab käesoleva määruse § 5 lõikes 12 sätestatud tingimustele.“; 3) paragrahvi 6 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Treeningrühma koormus peab vastama käesoleva määruse lisas 2 esitatud treeningrühma treeningkoormuse normile. Iga treeningkorra kohta makstakse ettevalmistavas astmes toetust maksimaalselt kahe akadeemilise tunni eest.“; 4) paragrahvi 6 lõiget 6 täiendatakse pärast tekstiosa „keskkonda esitatud“ tekstiosaga „tunniplaanide ja“; 5) paragrahvi 7 lõiked 12 ja 13 sõnastatakse järgmiselt: „(12) Riigieelarves sihtotstarbeliselt treenerite tööjõukulude katteks ettenähtud vahenditest võib toetuse andja kasutada kuni 1% käesoleva määruse § 16 lõike 2 punkti 2 kohase järelevalve teostamisega ja muude haldusülesande täitmisega kaasnevate kulude katteks. (13) Toetust eraldatakse kuni 50% ulatuses toetuse saamisega seotud treeneri tööjõukuludest koos makstavate maksude ja maksetega juhul, kui treeningtundide summa kõigi vastavaks tunnistatud taotluste peale kokku on kuni 1 400 000.“; 6) paragrahvi 7 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „Kultuuriministeeriumi kodulehel,“; 7) paragrahvi 10 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) kontrollida sotsiaalkaitse infosüsteemi andmete alusel kehtiva puude olemasolu.“ 8) paragrahvi 16 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 17 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „käesoleva määruse § 13 lõike 7“ tekstiosaga „käesoleva määruse § 13 lõike 8“; 10) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 11 järgnevas sõnastuses: „ (11) Kui spordialaliidule, spordiklubile või spordikoolile määratud toetust on kasutatud puhkusepäevade või haigushüvitise maksmiseks, mis ületavad paragrahv 3 lõikes 7 sätestatud piirmäära, vähendatakse määratud toetust piirmäära ületava summa ulatuses.“; 11) määruse lisa 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud); 12) määruse lisa 3 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga Kristiina Alliksaar minister kantsler Kultuuriministri 26. novembri 2014. a määrus nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord” Lisa 2 Laste ja noorte vanusepiirid, treeningrühma suuruse ja treeningrühma treeningkoormuse normid spordialade ning ettevalmistava, treening- ja meisterlikkuse astmete kaupa Juhul kui ei ole toodud välja teisiti, arvestatakse paralümpia spordialade treeningrühmad neile vastava mitteparalümpia spordiala treeningrühmana (nt käsitletakse pimelauatennise treeningrühma käesoleva määruse kontekstis lauatennise treeningrühmana, istevõrkpalli võrkpallina jne). 1 Vanuse alampiir peab täituma lapsel või noorel toetuse kasutamise kalendriaastal. Laps või noor ei tohi ületada vanuse ülempiiri taotluse esitamise kalendriaastal. 2 Võistluste perioodil on lubatud treeningrühmade treeningkoormuse optimeerimise eesmärgil asendada planeeritud treeningtunnid osalemisega võistlustel kuni 1/3 ulatuses treenerile nende treeningrühmade juhendamiseks planeeritud nädalakoormuse summast. Treeningtundide hulka ei arvestata võistluspaika ja sealt tagasi jõudmiseks kuluvat aega. Treeneri koormusesse on lubatud arvestada ka treeninglaagrites oma treeningrühmade juhendamisel antud treeningtunde. Ettevalmistav aste Treeningaste Meisterlikkuse aste Ühe Ühe Ühe Lapse ja Laste ja noorte treeningrühma Lapse ja Laste ja noorte treeningrühma Lapse ja Laste ja noorte treeningrühma SPORDIALA noore arv koormus nädalas noore arv koormus nädalas noore arv koormus nädalas 1 vanus treeningrühmas akadeemilistes vanus 1 treeningrühmas akadeemilistes vanus1 treeningrühmas akadeemilistes tundides2 tundides2 tundides2 1 mitte vähem mitte vähem mitte vähem Aerutamine 7-19 4-8 11-19 8-14 15-23 14-24 1 kui 10 kui 8 kui 4 mitte vähem mitte vähem mitte vähem Aikido 6-19 4-8 10-19 8-14 15-23 14-24 2 kui 10 kui 8 kui 4 mitte vähem mitte vähem mitte vähem Allveesport 7-19 4-8 11-19 8-14 15-23 14-24 3 kui 10 kui 8 kui 4 mitte vähem mitte vähem mitte vähem Automudelism 7-19 4-8 11-19 8-14 15-23 14-24 4 kui 10 kui 8 kui 4 mitte vähem mitte vähem mitte vähem Autosport 7-19 4-8 11-19 8-14 15-23 14-24 5 kui 6 kui 4 kui 2 mitte vähem mitte vähem mitte vähem Capoeira 6-19 4-8 10-19 8-14 15-23 14-24 6 kui 10 kui 8 kui 4 mitte vähem mitte vähem mitte vähem Cheerleading 6-19 4-8 10-19 8-14 15-23 14-24 7 kui 10 kui 8 kui 8 mitte vähem mitte vähem mitte vähem Curling 6-19 4-8 10-19 8-14 15-23 14-24 8 kui 10 kui 8 kui 4 mitte vähem mitte vähem mitte vähem Discgolf 6-19 4-8 10-19 8-14 15-23 14-24 9 kui 10 kui 8 kui 4 Freestyle mitte vähem mitte vähem mitte vähem 6-19 4-8 10-19 8-14 15-23 14-24 10 suusatamine kui 6 kui 4 kui 2 mitte vähem mitte vähem mitte vähem Golf 6-19 4-8 10-19 8-14 15-23 14-24 11 kui 10 kui 8 kui 4 mitte vähem mitte vähem mitte vähem Iaido 6-19 4-8 10-19 8-14 15-23 14-24 12 kui 10 kui 8 kui 4 mitte vähem mitte vähem mitte vähem Iluuisutamine 5-19 4-8 9-19 8-14 14-23 14-24 13 kui 10 kui 6 kui 2 mitte vähem mitte vähem mitte vähem Jalgpall 6-19 4-8 10-19 8-14 15-23 14-24 14 kui 10 kui 8 kui 8 2 mitte vähem mitte vähem mitte vähem Jalgrattasport 6-19 4-8 10-19 8-14 15-23 14-24 15 kui 8 kui 6 kui 4 mitte vähem mitte vähem mitte vähem Judo 6-19 4-8 10-19 8-14 15-23 14-24 16 kui 10 kui 8 kui 2 mitte vähem mitte vähem mitte vähem Ju-Jitsu 6-19 4-8 10-19 8-14 15-23 14-24 17 kui 10 kui 8 kui 4 mitte vähem mitte vähem mitte vähem Jõutõstmine 10-19 4-8 14-19 8-14 15-23 14-24 18 kui 10 kui 8 kui 4 mitte vähem mitte vähem mitte vähem Jäähoki 6-19 4-8 10-19 8-14 15-23 14-24 19 kui 10 kui 8 kui 8 mitte vähem mitte vähem mitte vähem Kabe 6-19 4-8 10-19 8-14 15-23 14-24 20 kui 10 kui 8 kui 4 mitte vähem mitte vähem mitte vähem Kahevõistlus 6-19 4-8 10-19 8-14 15-23 14-24 21 kui 8 kui 6 kui 4 mitte vähem mitte vähem mitte vähem Karate 6-19 4-8 10-19 8-14 15-23 14-24 22 kui 10 kui 8 kui 4 mitte vähem mitte vähem mitte vähem Kergejõustik 6-19 4-8 10-19 8-14 15-23 14-24 23 kui 10 kui 8 kui 4 mitte vähem mitte vähem mitte vähem Kick-boxing 6-19 4-8 10-19 8-14 15-23 14-24 24 kui 10 kui 8 kui 4 mitte vähem mitte vähem mitte vähem Kiiruisutamine 6-19 4-8 10-19 8-14 15-23 14-24 25 kui 10 kui 8 kui 4 mitte vähem mitte vähem mitte vähem Kobudo 6-19 4-8 10-19 8-14 15-23 14-24 26 kui 10 kui 8 kui 4 mitte vähem mitte vähem mitte vähem Korvpall 6-19 4-8 10-19 8-14 15-23 14-24 27 kui 10 kui 8 kui 8 mitte vähem mitte vähem mitte vähem Kudo 6-19 4-8 10-19 8-14 15-23 14-24 28 kui 10 kui 8 kui 4 3 mitte vähem mitte vähem mitte vähem Kujundujumine 6-19 4-8 10-19 8-14 15-23 14-24 29 kui 10 kui 8 kui 4 Kulturism ja mitte vähem mitte vähem mitte vähem 7-19 4-8 11-19 8-14 15-23 14-24 30 fitness kui 10 kui 8 kui 4 Käsipall (k.a. mitte vähem mitte vähem mitte vähem pimedate 6-19 kui 10 4-8 10-19 kui 8 8-14 15-23 kui 8 14-24 31 väravpall) mitte vähem mitte vähem mitte vähem Laevamudelism 7-19 4-8 11-19 8-14 15-23 14-24 32 kui 10 kui 8 kui 4 Laskesuusatamine mitte vähem mitte vähem mitte vähem 6-19 4-8 10-19 8-14 15-23 14-24 33 kui 8 kui 6 kui 4 mitte vähem mitte vähem mitte vähem Laskmine 10-19 4-8 14-19 8-14 15-23 14-24 34 kui 8 kui 6 kui 4 mitte vähem mitte vähem mitte vähem Lauatennis 6-19 4-8 10-19 8-14 15-23 14-24 35 kui 10 kui 8 kui 4 mitte vähem mitte vähem mitte vähem Lennumudelism 7-19 4-8 11-19 8-14 15-23 14-24 36 kui 10 kui 8 kui 4 mitte vähem mitte vähem mitte vähem Lumelauasõit 6-19 4-8 10-19 8-14 15-23 14-24 37 kui 8 kui 6 kui 4 mitte vähem mitte vähem mitte vähem Maadlus 6-19 4-8 10-19 8-14 15-23 14-24 38 kui 10 kui 8 kui 2 mitte vähem mitte vähem mitte vähem Maahoki 6-19 4-8 10-19 8-14 15-23 14-24 39 kui 10 kui 8 kui 8 mitte vähem mitte vähem mitte vähem Male 6-19 4-8 10-19 8-14 15-23 14-24 40 kui 10 kui 8 kui 4 mitte vähem mitte vähem mitte vähem Matkasport 8-19 4-8 12-19 8-14 15-23 14-24 41 kui 10 kui 8 kui 4 Moodne mitte vähem mitte vähem mitte vähem 8-19 4-8 12-19 8-14 15-23 14-24 42 viievõistlus kui 8 kui 6 kui 4 4 mitte vähem mitte vähem mitte vähem Mootorrattasport 7-19 4-8 11-19 8-14 15-23 14-24 43 kui 6 kui 4 kui 2 mitte vähem mitte vähem mitte vähem Muaythai 6-19 4-8 10-19 8-14 15-23 14-24 44 kui 10 kui 8 kui 4 Murdmaa- mitte vähem mitte vähem mitte vähem 6-19 4-8 10-19 8-14 15-23 14-24 45 suusatamine kui 10 kui 8 kui 4 mitte vähem mitte vähem mitte vähem Mäesuusatamine 6-19 4-8 10-19 8-14 15-23 14-24 46 kui 8 kui 6 kui 4 mitte vähem mitte vähem mitte vähem Orienteerumine 6-19 4-8 10-19 8-14 15-23 14-24 47 kui 10 kui 8 kui 4 Petank (k.a. mitte vähem mitte vähem mitte vähem 6-19 4-8 10-19 8-14 15-23 14-24 48 boccia) kui 10 kui 8 kui 4 mitte vähem mitte vähem mitte vähem Piljard 6-19 4-8 10-19 8-14 15-23 14-24 49 kui 10 kui 8 kui 4 mitte vähem mitte vähem mitte vähem Poks 6-19 4-8 10-19 8-14 15-23 14-24 50 kui 10 kui 8 kui 2 mitte vähem mitte vähem mitte vähem Purjetamine 7-19 4-8 11-19 8-14 15-23 14-24 51 kui 8 kui 6 kui 4 mitte vähem mitte vähem mitte vähem Raadiosport 8-19 4-8 12-19 8-14 15-23 14-24 52 kui 10 kui 8 kui 4 mitte vähem mitte vähem mitte vähem Ragbi 6-19 4-8 10-19 8-14 15-23 14-24 53 kui 10 kui 8 kui 8 mitte vähem mitte vähem mitte vähem Rannavõrkpall 6-19 4-8 10-19 8-14 15-23 14-24 54 kui 10 kui 8 kui 4 mitte vähem mitte vähem mitte vähem Ratsutamine 8-19 4-8 12-19 8-14 15-23 14-24 55 kui 6 kui 4 kui 2 mitte vähem mitte vähem mitte vähem 56 Ronimissport 6-19 4-8 10-19 8-14 15-23 14-24 kui 10 kui 8 kui 4 5 mitte vähem mitte vähem mitte vähem 57 Rulluisutamine 6-19 4-8 10-19 8-14 15-23 14-24 kui 10 kui 8 kui 4 mitte vähem mitte vähem mitte vähem 58 Saalihoki 6-19 4-8 10-19 8-14 15-23 14-24 kui 10 kui 8 kui 8 mitte vähem mitte vähem mitte vähem 59 Sambo 6-19 4-8 10-19 8-14 15-23 14-24 kui 10 kui 8 kui 4 mitte vähem mitte vähem mitte vähem 60 Sport chanbara 6-19 4-8 10-19 8-14 15-23 14-24 kui 10 kui 8 kui 4 mitte vähem mitte vähem mitte vähem 61 Squash 6-19 4-8 10-19 8-14 15-23 14-24 kui 10 kui 8 kui 4 mitte vähem mitte vähem mitte vähem 62 Sulgpall 6-19 4-8 10-19 8-14 15-23 14-24 kui 10 kui 8 kui 4 mitte vähem mitte vähem mitte vähem 63 Sumo 6-19 4-8 10-19 8-14 15-23 14-24 kui 10 kui 8 kui 4 mitte vähem mitte vähem mitte vähem 64 Suusahüpped 6-19 4-8 10-19 8-14 15-23 14-24 kui 8 kui 6 kui 4 mitte vähem mitte vähem mitte vähem 65 Sõudmine 7-19 4-8 11-19 8-14 15-23 14-24 kui 10 kui 8 kui 4 mitte vähem mitte vähem mitte vähem 66 Taekwondo 6-19 4-8 10-19 8-14 15-23 14-24 kui 10 kui 8 kui 4 mitte vähem mitte vähem mitte vähem 67 Tantsusport 5-19 4-8 9-19 8-14 14-23 14-24 kui 10 kui 8 kui 4 mitte vähem mitte vähem mitte vähem 68 Tennis 5-19 4-8 9-19 8-14 14-23 14-24 kui 8 kui 6 kui 2 mitte vähem mitte vähem mitte vähem 69 Triatlon 6-19 4-8 10-19 8-14 15-23 14-24 kui 10 kui 8 kui 4 mitte vähem mitte vähem mitte vähem 70 Turniiribridž 6-19 4-8 10-19 8-14 15-23 14-24 kui 10 kui 8 kui 4 6 mitte vähem mitte vähem mitte vähem 71 Tõstmine 10-19 4-8 14-19 8-14 15-23 14-24 kui 10 kui 8 kui 4 mitte vähem mitte vähem mitte vähem 72 Ujumine 6-19 4-8 10-19 8-14 15-23 14-24 kui 10 kui 8 kui 4 mitte vähem mitte vähem mitte vähem 73 Veemotosport 10-19 4-8 14-19 8-14 15-23 14-24 kui 6 kui 4 kui 2 mitte vähem mitte vähem mitte vähem 74 Veeremängud 8-19 4-8 12-19 8-14 15-23 14-24 kui 10 kui 8 kui 4 mitte vähem mitte vähem mitte vähem 75 Vehklemine 6-19 4-8 10-19 8-14 15-23 14-24 kui 10 kui 8 kui 2 mitte vähem mitte vähem mitte vähem 76 Vibusport 7-19 4-8 11-19 8-14 15-23 14-24 kui 8 kui 6 kui 4 mitte vähem mitte vähem mitte vähem 77 Võimlemine 5-19 4-8 9-19 8-14 14-23 14-24 kui 10 kui 6 kui 2 mitte vähem mitte vähem mitte vähem 78 Võrkpall 6-19 4-8 10-19 8-14 15-23 14-24 kui 10 kui 8 kui 8 mitte vähem mitte vähem mitte vähem 79 Wu-shu 6-19 4-8 10-19 8-14 15-23 14-24 kui 10 kui 8 kui 4 7 Kultuuriministri 26.11.2014. a määrus nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“ Lisa 3 Treeneri tööjõukulude toetuse taotlemisel esitatavad andmed Toetuse taotlemiseks esitab spordialaliit, spordiklubi või spordikool toetuse andjale elektroonilises keskkonnas järgmised andmed: 1. Andmed taotleja kohta: 1.1. Registrikood 1.2. Spordialaliidu, spordiklubi või spordikooli nimetus (täidetakse keskkonna poolt vastavalt registrikoodile) 1.3. E-posti aadress 1.4. Veebilehe aadress 1.5. Pangakonto number 1.6. Kontaktisiku nimi 1.7. Kontaktisiku telefon 2. Andmed treenerite kohta: 2.1. Isikukood 2.2. Nimi (täidetakse keskkonna poolt vastavalt isikukoodile) 2.3. Spordiala 2.4. Kehtiv kutsetase (täidetakse keskkonna poolt vastavalt isikukoodile ja spordialale) 2.5. Erivajadustega isikute juhendamise täiendõppe koolituse läbimise kinnitus (täidetakse keskkonna poolt vastavalt isikukoodile) 3. Andmed treeningrühmade kohta: 3.1. Treeningrühma nimi 3.2. Treeneri või treenerite nimi/nimed 3.3. Spordiala 3.4. Treeningrühma aste 3.5. Tunniplaan (nädalapäev, treeningu algusaeg, treeningu lõpuaeg) koos treeningu läbiviimise kohaga ja vastutava treeneri nimega (mitme treeneriga treeningrühma puhul) 4. Andmed õpilaste kohta: 4.1. Isikukood 4.2. Nimi (täidetakse keskkonna poolt vastavalt isikukoodile) 4.3. Kuulumine treeningrühma 4.4. Kehtiva puude olemasolu 5. Taotleja esindaja andmed: 5.1. Isikukood (läbi autentimise ID-kaardi, mobiil-ID või pangalingi kaudu) 5.2. Nimi (täidetakse keskkonna poolt vastavalt isikukoodile) 5.3. Taotluse esitamise kuupäev (täidetakse keskkonna poolt taotluse esitamise hetkel) Kultuuriministri määruse „Kultuuriministri 26. novembri 2014. a määruse nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Kultuuriministri 26. novembri 2014. a määruses nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“ (edaspidi määrus) tehakse hulk muudatusi, lähtudes meetme kohta koostatud analüüsist ja Spordikoolituse ja -Teabe SA ettepanekutest. Treenerite tööjõukulu toetusmeetmest on selle üheteist toimimisaasta jooksul kujunenud Eesti spordi üks tugisambaid, mis tagab täiskohaga töötavatele treeneritele sotsiaalgarantiid ning nende tööandjale lisasissetuleku noorte ja laste sportimis- ja liikumistegevuste pakkumisel, aidates hoida teenusehinnad madalad ning andes treenitavatele ja nende lähedastele kindlustunde, et treeneril on oma tööks sobivad oskused, teadmised ja hoiakud. Spordivaldkonnas 2024. aastal tehtud küsitlusest nähtub, et spordiorganisatsioonid on selle meetmega rahul. Vastavalt spordivaldkonna esindajate ettepanekutele tehti 2024. aastal määruses hulk muudatusi, kuid toona ei olnud võimalik rakendada Eesti Paralümpiakomitee (edaspidi EPK) ettepanekut, mille kohaselt arvestataks puudega laps või noor treeningrühma kahekordse koefitsiendiga. Selleks puudus õiguslik alus, kuivõrd terviseandmete, s.t. puude andmete töötlemiseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (edaspidi isikuandmete kaitse üldmäärus) artikli 9 kohaselt vajalik seadusest tulenev selgesõnaline alus. 20. juulil 2025. a jõustunud spordiseaduse muudatusega lisandus spordiseaduse (edaspidi SpS) § 9 lõikesse 5 punkt 3, mille kohaselt võib treeneri tööjõukulu toetuse andmise menetlemiseks töödelda muude isikuandmete hulgas ka „toetust taotlevas spordialaliidus, spordiklubis või spordikoolis treeniva lapse või noore puude andme(i)d“. Õiguslik alus on seega seadusega jõustunud alates 20.07.2025. a ning sellega seonduvalt on nüüd võimalik ka määrust vajalikus määras täiendada ning uut korda alates 2026. aastast väljamakstavate toetuste puhul rakendada. Lisaks on toetusmeetme rakendaja, Spordikoolituse ja -teabe SA (edaspidi SKTSA), teinud mitmeid ettepanekuid määruse muutmiseks, tuginedes meetme rakendamisel ilmnenud kitsaskohtadele. Eelnõuga viiakse määrusesse sisse ka nende ettepanekute põhjal tehtud muudatused. Muudetakse ka laskesuusatamise treeningrühmade laste ja noorte vanuste alampiire määruse teises lisas. Samuti muudetakse seoses EPK ettepanekuga määruse kolmandat lisa, mis kehtestab nimekirja andmetest, mis tuleb treeneri tööjõukulude toetuse taotlemisel esitada. 1 Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik Kaarel Nestor ([email protected], 628 2260) ning õigus- ja haldusosakonna jurist Mari Kõrtsini ([email protected], 628 2254). Eelnõuga muudetakse määruse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 25.10.2024, 5. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu punktiga 1 lisandub määruse §-i 5 lõige 12, mille kohaselt peab treener olema läbinud kutseandja kinnitatud erivajadustega isikute juhendamise õppekava alusel puuetega inimeste spordi ja liikumisharrastuse täiendõppe koolituse, kui tema treeningrühma suuruse arvutamisel kasutatakse eelnõuga lisanduvat § 6 lõikes 12 toodud koefitsienti. See muudatus aitab tagada, et treeneril, kes treenib puudega lapsi või noori, on selleks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. Eelnõu punktiga 2 lisandub määruse §-i 6 lõige 12, mille kohaselt arvestatakse laps või noor, kellel on tuvastatud puue, treeningrühma kahekordse koefitsiendiga. Treeningrühma kuuluv puudega noor või laps võib olenevalt vajada suuremat treeneri tähelepanu, mistõttu peaks tema puhul rakendama ka vastavat koefitsienti. Koefitsiendi rakendamine tähendab seda, et kui treeningrühmas treenib puudega laps või noor, peab treeningrühma suurus olema toetuse saamiseks tema võrra väiksem. Kuigi iga puudega laps või noor ei vaja olenevalt spordialast ja puude astmest treeneri suuremat tähelepanu, tuleb võtta arvesse nii määruse rakendaja töökoormust kui ka taotleja halduskoormust ning seega ei ole eelnõu kehtestamise ajal otstarbekas luua keerulisemat süsteemi puudega lapse või noore treeningrühma arvestamiseks. Koefitsiendi kasutamiseks peab treeningrühma treeniv treener vastama määruse § 5 lõikes 12 toodud tingimustele. Eelnõu punktiga 3 muudetakse paragrahvi 6 lõike 2 sõnastust. Kehtiva määrusega on sätestatud, et ettevalmistavas astmes ei tohi ühe treeningkorra pikkus ületada kahte akadeemilist tundi. Eelnõuga muudetakse regulatsiooni selliselt, et treeningkord võib olla küll pikem, kuid toetust makstakse siiski vaid maksimaalselt kahe akadeemilise tunni eest. Kuna ettevalmistavas astmes antakse toetust ka treeningrühmadele, kus treenivad 5-10 aastased lapsed, siis arvestades nende vanust ei tohiks nende treeningkorra pikkus olla ettevalmistavas astmes liiga suur. Samas kui lapsevanemad ja treener on leidnud, et see on siiski vajalik, siis on neil edaspidi võimalik pikemat treeningkorda rakendada, arvestades seejuures täieneva omakuluga. Eelnõu punktiga 4 muudetakse paragrahvi 6 lõike 6 sõnastust ning sätestatakse, et treeningrühmas treenimine peab toimuma mitte üksnes elektroonilisse keskkonda esitatud nimekirjade, vaid ka sinna lisatud tunniplaanide alusel. Kuigi määruse § 4 lg 4 viitab, et treeningrühmad peavad tegutsema vastavalt tunniplaanile, siis tuleb vastav nõue lisada ka treeningrühma nõudeid käsitlevasse sättesse. Antud muudatus aitab tagada efektiivsema kontrolli, et toetust kasutatakse vastavalt taotlusele. Kui treeningrühma ei ole vastavalt esitatud tunniplaanile kohal, ei ole võimalik kontrollida ka treeneri või treeningrühma vastavust meetmes esitatud nõuetele. Eelnõu punktiga 5 muudetakse paragrahvi 7 lõigete 12 ja 13 sõnastust. 2 Lõikes 12 sätestatakse, et toetuse andja võib kasutada kuni 1% ettenähtud vahenditest määruse § 16 lõike 2 punkti 2 kohase järelevalve teostamisega ja muude haldusülesande täitmisega kaasnevate kulude katmiseks. Laiendatakse nimetatud summa kasutamise otstarvet ning lisaks järelevalve teostamisega seonduvatele kuludele võib edaspidi nimetatud summat kasutada ka teiste haldusülesande teostamisega seotud kulude katmiseks. Toetuse andjal on ka mitmeid teisi kulusid, mis kaasnevad toetusmeetme menetlemisega, nt e-keskkonna töös hoidmine, mis ei ole otseselt seotud järelevalve teostamisega. Seoses nimetatud summa kasutamise otstarbe laienemisega suurendatakse ka vahendite suurust 0,5%-lt 1 %-ni. Lõikes 13 suurendatakse treeningtundide summat, mis on vajalik kokku saada selleks, et määruse alusel eraldavata toetuse ulatus oleks kuni 50% treenerite tööjõukuludest. Muudatusega suureneb summa 1 350 000-lt 1 400 000-ni. Kuna taotluses esitatavate treeningtundide arv on pidevas tõusus, siis tuleb nimetatud arvu vastavalt saadaval olevatele vahenditele kohandada. Eelnõu punktiga 6 muudetakse paragrahvi 7 lõike 3 sõnastust, jättes välja kohustuse avaldada samas lõikes toodud teave Kultuuriministeeriumi kodulehel. 11 aasta jooksul on olukord meetme rakendamisel muutunud ning puudub vajadus toetuse piirsumma avaldamiseks Kultuuriministeeriumi kodulehel, kuna toetuse saajad kasutavad selle meetme osas informatsiooni saamiseks toetuse andja ehk SKTSA infokanaleid. Eelnõu punktiga 7 täiendatakse paragrahvi 10 lõiget 2 punktiga 4. Uue punkti kohaselt on taotluses esitatud andmete kontrollimiseks ja võrdlemiseks toetuse andjal õigus kontrollida sotsiaalkaitse infosüsteemi andmete alusel kehtiva puude olemasolu. Muudatus on seotud eelnõu punktiga 2 lisandunud koefitsiendi rakendamisega, mille jaoks on vajalik tuvastada treeniva lapse või noore kehtiva puude olemasolu. Selleks esitab taotleja toetuse taotluses andmed selle kohta, millistel treeningrühma kuuluvatel lastel ja noortel on kehtiv puue. Toetuse andja teeb vastavate laste ja noorte kohta päringu sotsiaalkaitse infosüsteemi, et taotluses esitatud andmete õigsus üle kontrollida. Päringu vastusena edastatakse sotsiaalkaitse infosüsteemist x-tee andmevahetuse kaudu puude olemasolu fakti andmed jah/ei vastuse kujul ja seda sotsiaalkaitse infosüsteemi päringu tegemise kuupäeva seisuga. Sotsiaalkindlustusametiga sõlmitakse andmevahetuse tarbeks sotsiaalkaitseministri 05.03.2019 määruse nr 12 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus“ § 19 lõike 2 kohane andmevahetusleping (andmevahetuskokkuleppe). Eelnõu punktiga 8 tunnistatakse kehtetuks paragrahvi 16 lõike 2 punkt 3, mis sätestab, et toetuse andja jälgib treenerite töötasudeks suunatud sihtotstarbeliste summade kajastumist Eesti spordiregistrile esitatavate tegevus- ja finantsandmete alusel. 11 aasta jooksul on olukord meetme rakendamisel muutunud ning toetuse andjal puudub vajadus antud andmeid sellisel meetodil jälgida. Eelnõu punktiga 9 parandatakse paragrahvi 17 lõikes 7 senini kehtinud ebatäpne viide määruse §-le 13. Täiendava tähtaja andmine on reguleeritud § 13 lõikes 8, mitte § 13 lõikes 7. 3 Eelnõu punktiga 10 lisatakse paragrahvi 17 lõige 11, mis võimaldab toetuse andjal tagasi küsida spordialaliidule, spordiklubide või spordikoolile määratud toetus, kui saadud toetust on kasutatud enamate puhkusepäevade või haigushüvitise maksmiseks, kui seda võimaldab määruse paragrahv 3 lõige 7. Seni puudus otsene alus antud juhtudel toetust tagasi küsida. Eelnõu punktiga 11 kehtestatakse määruse lisale 2 uus tekst. Muudetakse laskesuusatamise ettevalmistava ja treeningastme treeningrühmade laste ja noorte vanuste alampiire, viies need ettevalmistavas astmes 8ndalt eluaastalt 6-le ja treeningastmes 12ndalt eluaastalt 10-le. Samasugune vanuste alampiir kehtib ka murdmaasuusatamise puhul. Muudatus tehakse Eesti Laskesuusatamise Föderatsiooni sellekohase ettepaneku alusel. Tänapäevane treeningpraktika näitab, et laskmisoskusi on võimalik ohutult ja metoodiliselt arendada juba varases eas, kasutades õhkrelvi kui treeningvahendit. See võimaldab luua turvalise ja mängulise keskkonna, kus lapsed saavad suusatamise kõrval järk-järgult õppida ka laskmise põhitõdesid. Praegused vanusepiirid on jäigad ega võimalda treeningrühmade moodustamist murdmaasuusatamisega sarnases süsteemis. Selle tulemusena jäävad nooremad sportlased sageli laskesuusatamise klubide tööprotsessist välja ning treeneritel on keerulisem tagada järjepidev üleminek murdmaa- ja laskesuusatamise vahel. 2026. aastaks on kavandatud kogu lisa 2 ülevaatamine. Eelnõu punktiga 12 kehtestatakse määruse lisale 3 uus tekst. Lisasse 3 lisatakse punkt 2.5, mille alusel kontrollitakse treeneri isikukoodi alusel Eesti Spordiregistrist, kas treeneril on läbitud erivajadustega isikute juhendamise õppekava alusel läbiviidud spordiala täiendõppe koolitus. See on eelnõu punktiga 1 lisandunud tingimus, et treeningrühma kuuluv puudega laps või noor läheks treeningrühma suuruse arvestamisel arvesse kahekordse koefitsiendiga. Samuti lisatakse lisasse punkt 4.4., mille kohaselt märgitakse toetuse taotluses, et treeningrühma kuuluval õpilasel on kehtiv puue. Selle märke alusel teeb toetuse andja spordiseaduse § 91 lõike 5 punkti 3 ja määruse § 10 lõike 2 punkti 4 alusel päringu sotsiaalkaitse infosüsteemi kontrollimaks esitatud andmete õigsust. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Puudega laste ja noorte andmete töötlemine ning sellega seonduvad määruse muudatused on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega (isikuandmete kaitse üldmäärusega). 4. Määruse mõjud Paraspordialade rühmade lisamine ning puudega laste ja noorte osas koefitsiendi kehtestamine suurendab nende liikumisaktiivsust ning aitab neid paremini ühiskonda lõimida ja treeningrühmadesse arvata. Taotlejate halduskoormus suureneb – edaspidi peab taotleja esitama taotluses teabe selle kohta, millistel treeningrühmas treenivatel lastel ja noortel on kehtiv puue. Samas on selle teabe esitamine taotleja jaoks kasulik, sest selle alusel on võimalik treeningrühmale toetuse saamiseks kohaldada soodsamaid tingimusi. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud 4 Määruse rakendamisega kaasneb kohustus EPK-le töötada välja koolitus erivajadustega laste ja noorte treenimiseks, kuid selle koolituse loomine on plaanis juba varasemast ning vahendid selleks on samuti olemas. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras ehk haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 2 kohaselt kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Justiits- ja Digiministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Spordikoolituse ja -Teabe SA-le, Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Olümpiakomiteele ning Eesti Paralümpiakomiteele. Esitatud märkustega arvestamise või mittearvestamise tabel on lisatud seletuskirjale. 5 Eelnõu seletuskirja lisa Kooskõlastusringil esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel Märkuse tegija Märkuse sisu Arvestamine / mittearvestamine SKA Eelnõu punkti 2 teine lause võimaluse mitmeti mõistmiseks, Arvestatud. Lisatud on uus eelnõu punkt 7, millega kuna eelnõust ei selgu, kuidas täpsemalt andmevahetuse sätestatakse, et taotluse menetlemisel kontrollitakse üle protsessi ette nähakse ja millised andmeid täpsemalt selle raames puude olemasolu kohta esitatud andmed. Seletuskirja on töödeldakse. Meile jääb selgusetuks, kas eelnõu kohast täiendatud ja selgitatud, et taotluses küsitakse lihtsalt andmevahetust soovitakse hakata teostama x-tee kaudu märget selle kohta, millistel lastel või noortel on puue andmekogude vahel (nagu seda võib järeldada 11.07.2025 x-tee tuvastatud. Toetuse andja kontrollib seejärel avamise taotlusest1) või üksikpäringute põhiselt nagu võib seda Sotsiaalkindlustusameti vahendusel, kas esitatud andmed eelnõust välja lugeda. Mõlemal juhul vajab täpsustamist vastavad tõele. Antud juhul ei koguta puude raskusastme töödeldav andmekoosseis, kuna hetkel ei ole arusaadav, kas andmeid, vaid ainult jah/ei kujul märget (nii taotlejalt kui kontrollida soovitakse üksnes puude olemasolu fakti andmeid Sotsiaalkindlustusametilt). Andmevahetus hakkab (jah/ei kujul) või ka puude raskusastmete andmeid ning millisel toimuma X-tee kaudu ning selle töötlemise aluseks on õiguslikul alusel vastavaid andmeid töödeldakse. SpS § 91 lg 5 p 3. Kuivõrd puude andmeid kogutakse ja säilitatakse sotsiaalkaitse Mittearvestatud. Treenerite tööjõukulu menetlemise infosüsteemis (SKAIS-is), mitte rahvastikuregistris, võib SpS § süsteem ei ole osa spordiregistrist, mistõttu ei ole 91 lõikest 6 järeldada, et treeneri tööjõukulu toetuse taotluste asjakohane spordiregistri põhimäärust praegusel ajal menetlemisel soovitakse puude andmete õigsust kontrollida muuta. spordi andmekogu (Eesti spordiregistri) kaudu SKAIS-st. Sellega seonduvalt vajab lahendamist kahe andmekogu vahelise x-tee teenuse avamise ja sellega seotud õigusliku aluse küsimus. Siinkohal on aga oluline, et Eesti spordiregistri põhimääruse §-s 21 küll reguleeritud andmevahetus teiste andmekogudega, kuid viidatud loetelu ei sisalda andmevahetust SKAIS-ga. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku kaaluda ka Eesti Spordiregistri põhimääruse muutmist ning täiendada põhimääruse § 21 ja lisa 1 nii, et SKA ja SKAIS oleks seal kirjas kui andmevahetuse Eelnõu seletuskirja lisa partner ning puudeandmete kontroll oleks selgesõnaliselt reguleeritud. Eesti 1) paragrahv 5 lõige 12 muuta sõnastust: Arvestatud. Sõnastust muudetud. Paralümpiakomitee 2 „(1 ) Treener, kelle treeningrühma suuruse arvutamisel kasutatakse § 6 lõikes 12 sätestatud koefitsienti, peab olema läbinud kutseandja kinnitatud erivajadustega isikute juhendamise õppekava alusel puuetega inimeste spordi ja liikumisharrastuse täiendõppe koolituse.“ Spordikoolituse ja Palume kaaluda eelnõu punkt 2 paragrahv 6 lõige 12 lisada Arvestatud. Sätte sõnastust parandatud ja täpsustatud. -Teabe SA määruses alljärgnevas sõnastuses: “Laps või noor, kellel on tuvastatud keskmine, raske või sügav puue, arvestatakse treeningrühma kahekordse koefitsiendiga, juhul kui treeningrühma treener vastab käesoleva määruse § 5 lõikes 12 sätestatud tingimustele. Puude olemasolu tuvastamiseks kinnitab taotleja puude olemasolu toetuse taotluses ning toetuse andja kontrollib seda Sotsiaalkindlustusametilt andmevahetuse kaudu saadud teabe alusel.“; Selgitus: Ettepanek on taotlejale mitte panna kohustust esitada taotlusel puudetunnistus. Meie hinnangul piisab õpilase juurde vastava märke tegemisest, mille saame aluseks võtta automaatse päringu tegemisel Sotsiaalkindlustusametist. Palume kaaluda eelnõu punkti 3 paragrahv 6 lõige 2 muuta Arvestatud osaliselt. Sõnastust muudetud, kuid lisatud alljärgnevas sõnastuses: oluline täiendus, et kahe treeningtunni piirang kehtib ühe treeningkorra kohta. “paragrahvi 6 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Treeningrühma koormus peab vastama käesoleva määruse lisas 2 Eelnõu seletuskirja lisa esitatud treeningrühma treeningkoormuse normile. Ettevalmistavas astmes makstakse toetust maksimaalselt kahe akadeemilise tunni eest.“; Eesti Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon teeb ettepaneku täiendada Arvestatud. Lisa 2 muudetud (eelnõu punkt 11). Laskesuusatamise ja korrigeerida määruse Föderatsioon „Treeneri tööjõukulu toetuse maksmise tingimused ja kord“ lisa 2, viies laskesuusatamise treeningrühmade vanusepiirid ja astmelise jaotuse vastavusse murdmaasuusatamisega. Laskesuusatamine on oma olemuselt murdmaasuusatamisega tihedalt seotud spordiala, mille eripäraks on laskmise komponent. Tänapäevane treeningpraktika näitab, et laskmisoskusi on võimalik ohutult ja metoodiliselt arendada juba varases eas, kasutades õhkrelvi kui treeningvahendit. See võimaldab luua turvalise ja mängulise keskkonna, kus lapsed saavad suusatamise kõrval järk-järgult õppida ka laskmise põhitõdesid. Praeguses määruse lisas 2 toodud laskesuusatamise vanusepiirid on jäigad ega võimalda treeningrühmade moodustamist murdmaasuusatamisega sarnases süsteemis. Selle tulemusena jäävad nooremad sportlased sageli laskesuusatamise klubide tööprotsessist välja ning treeneritel on keerulisem tagada järjepidev üleminek murdmaa- ja laskesuusatamise vahel. Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon teeb ettepaneku: ühtlustada kõik laskesuusatamise treeningastmete vanusevahemikud murdmaasuusatamisega; Eelnõu seletuskirja lisa säilitada kehtivad miinimumrühma suurused, tagades toetuse määramise põhimõtete järjepidevuse. Leiame, et muudatus toetaks treenerite töö süsteemsust, looks lastele sujuva arengutee murdmaasuusatamisest laskesuusatamiseni ning tagaks spordialade vahelise võrdse kohtlemise riikliku toetuse rakendamisel. JDM 1. Muudetava määruse § 8 lg 1 näeb ette, et taotlus toetuste Mittearvestatud. Treeneri tööjõukulu menetlemise saamiseks järgnevaks kalendriaastaks esitatakse läbi keskkond ei ole osa spordiregistrist, vaid eraldiseisev elektroonilise keskkonna toetuse andjale ajavahemikus 1. toetuste menetlemise süsteem. Selles isikuandmete novembrist kuni 20. novembrini. Nimetatud keskkonda vaadates töötlemine on reguleeritud SpS § 91 lõikes 5. Antud juhul saab järeldada, et elektrooniline keskkond taotluste ei ole asjakohane antud asjaolu eelnõu seletuskirjas menetlemiseks on spordiregistri osa. Juhul, kui tegemist ei ole täpsustada, kuivõrd ei ole seotud ühegi eelnõu punktiga. spordiregistri osaga, siis palume Kultuuriministeeriumil eelnõu seletuskirjas täpsustada, mida elektrooniline keskkond endast kujutab ja mis reguleerib selles keskkonnas isikuandmete töötlemist. 4. SpS § 91 reguleerib treenerite tööjõukulu toetust. Sama paragrahvi lõige 5 näeb ette, milliseid andmeid töödeldakse nimetatud teotuse menetlemisel. Lõike 5 punkti 3 kohaselt töödeldakse selleks ka toetust taotlevas spordialaliidus, spordiklubis või spordikoolis treeniva lapse või noore puude andmed. Eelnõu punkti 2 kohaselt esitab puude olemasolu tuvastamiseks taotleja vastavad andmed toetuse taotluses. Eelnõu punktiga 10 kehtestatud lisa 3 kohaselt tuleb esitada taotluses õpilase kehtiva puudetunnistuse olemasolu. Nagu eelnevalt mainitud, toimub taotluse esitamine muudetava määruse kohaselt elektroonilises keskkonnas, mis on osa spordiregistrist. Juhime tähelepanu, et SpS § 61 lõikes 6 loetletud isikuandmete Eelnõu seletuskirja lisa kategooriad ei võimalda töödelda spordiregistris isiku eriliiki isikuandmeid (st puude andmeid). Seega ei ole Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul spordiregistris võimalik treenerite tööjõukulu toetuse taotlusi menetleda. Spordiregistri põhimääruse alusel ei ole selge, millise alamandmekogu all treenerite tööjõukulu toetusi menetletakse. Põhimääruse §-des 7-12 on ette nähtud alamandmekogude eesmärk ja ülesanne, kuid ükski neid ei hõlma treenerite tööjõukulu toetuse menetlemist. 2. SpS § 61 lg 1 näeb ette, et valdkonna eest vastutav minister Teadmiseks võetud. Puudutavad seaduse muutmist, mida asutab riigi infosüsteemi kuuluva spordi andmekogu, mille käesoleva eelnõuga ei tehta. põhieesmärk on andmete kogumine ja töötlemine spordi korraldamise, juhtimise ja toetamise ning sportimise tõhustamiseks. Juhime tähelepanu, et seaduse tasandi regulatsiooni ette nägemisega on register juba asutatud, seega ei saa asutamist enam edasi delegeerida. Eelnevast tulenevalt palume muuta lõike 1 sõnastust nähes ette, et: „(1) Spordi andmekogu on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille põhieesmärk on andmete kogumine ja töötlemine spordi korraldamise, juhtimise ja toetamise ning sportimise tõhustamiseks.“. Eelnevast tulenevalt tuleb muuta ka Eesti spordiregistri põhimääruse § 1 ja jätta pealkirjast välja „asutamine ja“ ning sõnastada säte: „Eesti spordiregister on riigi infosüsteemi kuuluv spordi andmekogu.“. 3. SpS § 61 lg 6 näeb ette, et isikuandmetena kogutakse järgmisi andmeid, millele järgneb isikuandmete kategooriate loetelu. Esiteks juhime tähelepanu, et andmekogus mitte üksnes ei koguta isikuandmeid, vaid seal töödeldakse isikuandmeid, mis Eelnõu seletuskirja lisa hõlmab ka säilitamist, kustutamist, parandamist jne. Seega tuleks SpS § 61 lõike 6 sissejuhatav lauseosa sõnastada: „(6) Andmekogus töödeldakse järgmisi isikuandmeid:“ 5. Eelnõu punkti 2 kohaselt kontrollib toetuse andja puude Arvestatud osaliselt. Kuivõrd toetuste menetlemise andmete õigsust Sotsiaalkindlustusametilt andmevahetuse kaudu keskkond ei ole osa spordiregistrist, siis ei ole ka saadud teabe alusel. Spordiregistri põhimääruse § 21 näeb ette asjakohane spordiregistri põhimääruse andmevahetuse andmevahetuse teiste andmekogudega, kuid seal ei kajastu, et sätteid täiendada. Andmevahetust puudutav säte on lisatud spordiregister vahetaks andmeid sotsiaalkaitse infosüsteemiga. treenerite tööjõukulu toetuse määrusesse eelnõu punktiga Seega ei ole selge, kuidas andmevahetus toimub ning seda tuleks 7. täpsustada. 6. SpS § 61 lõike 5 alusel kehtestatud spordiregistri põhimäärus Teadmiseks võetud, märkused puudutavad spordiregistri näeb ette andmete arhiveerimise, samas ei nähtu põhimäärusest, põhimääruse muutmist, mis pole seotud käesoleva mis osas erineb juurdepääs arhiveeritud andmetele aktuaalsetele eelnõuga. andmetele juurdepääsust. Juhime tähelepanu, et andmete arhiveerimisel on mõte üksnes juhul, kui arhiveeritud andmete töötluseks on piiratum eesmärk, kui aktuaalsete andmete töötluseks. Juhul, kui arhiveeritud andmeid saab töödelda samal viisil ja neile on samasugune juurdepääs kui aktuaalsetele andmetele, siis puudub vajadus andmete arhiveerimise järele. Palume arhiveerimise vajadus üle hinnata. 7. Põhimääruse § 31 lõike 1 kohaselt vastutab andmekogusse esitatud andmete õigsuse ja ajakohasuse eest andmeandja. Juhime tähelepanu, et andmekogus olevate andmete õigsuse ja ajakohasuse eest vastutab alati vastutav töötleja, st hetkest, mil andmed on andmekogusse esitatud, lasub vastutus vastutaval töötlejal. Põhimäärusega saab panna andmeandjatele kohustuse esitada andmekogusse üksnes õigeid ja ajakohaseid andmeid. Palume täpsustada põhimääruse § 31 lõike 1 sõnastust. Eelnõu seletuskirja lisa 8. Põhimääruse § 33 lõige 3 näeb ette piiratud juurdepääsuga andmed. Selgitame, et avaliku teabe seaduse (AvTS) § 3 kohaselt on avalik teave (edaspidi teave) mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Nimetatud teabele juurdepääsu võib piirata seaduses sätestatud korras. Seega lähtub AvTS eeldusest, et kõik teave, mida riik töötleb oma ülesannete täitmisel, on avalik, välja arvatud juhul, kui teabe suhtes on kehtestatud juurdepääsupiirang. AvTS-is on sätestatud juurdepääsupiirangud §-s 35. Juurdepääsupiirangud ei kohaldu automaatselt, vaid teabevaldajal on igakordne kohustus kaaluda, kas piirangut teabe suhtes kohaldada või mitte (va mõned üksikud n-ö absoluutsed juurdepääsupiirangud). Justiits- ja Digiministeeriumi seisukoht on, et AvTS-is sätestatud juurdepääsupiirangud peaksid katma üldjuhul kõik võimalikud juhud, millal võib olla õigustatud andmetele juurdepääsu piirata. Kuigi AvTS § 35 lg 1 p 19 võimaldab eriseadustes juurdepääsupiiranguid kehtestada, siis seda saab teha üksnes põhjendatud juhtudel (mh tuleb hinnata, kas AvTS § 35 alused ei ole piisavad). Samas ka eriseadustes juurdepääsupiirangute ettenägemisel peab teabevaldajale jääma kaalutlusõigus, st et andmed ei ole automaatselt juurdepääsupiiranguga, vaid teabevaldaja langetab iga kord eraldi otsustuse, kas andmed on avalikud või juurdepääsupiiranguga. Juhime ka tähelepanu, et isegi kui teave on tunnistatud asutusesiseseks (AK) teabeks, siis olukorras, kus selle suhtes esitatakse teabenõue, peab teabevaldaja iga kord hindama, millises osas seda teavet saab siiski avalikustada ja millises osas kehtib mõni Eelnõu seletuskirja lisa juurdepääsupiirang ning enne teabe avalikustamist piiratud osa kinni katma (AvTS § 38 lg 2). AvTS § 438 lõike 1 kohaselt peavad andmekogus töödeldavad andmed olema avalikult kättesaadavad, kui neile ei ole seadusega või selle alusel kehtestatud juurdepääsupiirangut. Andmekogude juhendi kohaselt: „AvTS võimaldab teabele, sh andmekogudele, juurdepääsupiirangu seada kas AvTS § 35 alustel või eriseaduse alusel.“ Seega juhime tähelepanu, et iga juurdepääsupiirangu alus, millest tulenevalt on põhimääruse § 33 lõikes 3 toodud andmed tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks, peab olema sätestatud seaduses. 9. Põhimääruse § 33 lg 3 punktis 1 on ette nähtud, et juurdepääsupiiranguga on spordiorganisatsiooni tegevpersonali andmed, välja arvatud treeneri ja sporditegevust juhendava treenerikutseta isiku tööhõive spordiklubis, spordialaliidus või spordikoolis. Juhime tähelepanu, et kuna üldjuhul on isikuandmed tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks lähtuvalt AvTS § 35 lõikes 1 toodud juurdepääsupiirangu alusest ning tulenevalt isikuandmete kaitse üldmäärusest peab isikuandmete töötlemiseks olema õiguslik alus, siis tuleb selleks, et isikuandmeid avalikustada, näha seaduse tasandil ette norm, mis näeb ette millised isikuandmed, mis eesmärgil ning kui kaua avalikustatakse. Käesoleval juhul, ei ole sellist normi spordiseadusega ette nähtud. SpS §-s 61 ette nähtud andmekogu pidamise eesmärk, mis näeb ette, et andmekogu peetakse ka selleks, et avalikustada teavet sportijate turvalisuse tagamiseks, ei sisalda nõutud isikuandmete loetelu ega avalikustamise Eelnõu seletuskirja lisa tähtaega. Sama märkus kehtib ka põhimääruse § 33 lg 3 punkti 9 kohta. 10. Põhimääruse § 34 lõige 2 näeb ette, et piiratud juurdepääsuga andmeid väljastatakse volitatud töötlejale esitatud kirjaliku taotluse alusel, milles on näidatud milliseid andmeid taotletakse, andmete väljastamist taotleva isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, juriidilise isiku nimi, aadress ja vastava registri kood, taotletavate andmete väljastamise alus ja kasutamise eesmärk ning taotluse esitamise kuupäev. Sama sätte lõike 3 kohaselt otsustab volitatud töötleja andmete väljastamise või sellest keeldumise viie tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse saamise päevast alates, lähtudes andmekogu pidamise eesmärkidest. Justiits- ja Digiministeerium juhib tähelepanu, et nimetatud sättega kitsendatakse õigustatud huvi alusel isikuandmete väljastamist, mis ei ole aga isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt lubatud. 11. Põhimääruse § 36 kohaselt teevad järelevalvet andmekogu pidamise üle vastutav töötleja ja andmekaitse järelevalveasutus vastavalt enda õigusaktides toodud pädevusele. Juhime tähelepanu, et andmekogu vastutav töötleja vastutab andmekogu pidamise eest, seega ei saa ta enda ülesannete teostamise üle järelevalvet teha. Küll aga saab ta teha järelevalvet nende ülesannete teostamise üle, mille ta on delegeerinud volitatud töötlejale. Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul tuleb sätte sõnastust täpsustada.

Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →