Max Kaur
Eduard East
Jõhvi vald Meie 25.03.2020 nr 6-11/200499/2001630
[email protected]
Jõhvi valla ehitusmäärusest
Austatud vallavolikogu esimees ja vallavanem
1. juulil 2015 jõustunud ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kohaselt ei ole
linnadel ja valdadel enam õigust kehtestada ehitus- ja planeerimisvaldkonda korraldavaid
määruseid (ehitusmääruseid). Seoses sellega pidid vallad ja linnad hiljemalt 1. juuliks 2017 oma
ehitus- ja planeerimisvaldkonna määrused üle vaatama ja vajaduse korral seadusega kooskõlla
viima (ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 7 lg 2). EhSRS § 7
lõige 1 võimaldas jätta kehtima üksnes need ehitusmääruste sätted, mis ei ole seadusega vastuolus.
Jõhvi Vallavolikogu 29.01.2015 määrus nr 39 „Jõhvi valla ehitusmäärus“ (edaspidi ehitusmäärus)
ei ole kehtivate seadustega kooskõlas.
See ehitusmäärus on koostatud varem kehtinud planeerimisseadust ja ehitusseadust silmas
pidades. Need seadused võimaldasid kohalikul omavalitsusel planeerimis- ja ehitusküsimusi
määruses ulatuslikult reguleerida. Praegu kehtivad seadused nii ulatuslikku volitust enam ei anna.
Ehitusmäärus on vastuolus seaduslikkuse põhimõttega (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 3), sest
selles on sätestatud regulatsioon, mille kehtestamiseks seadus volitust ei anna ja mis EhSRS § 7 lg
2 kohaselt tulnuks kehtetuks tunnistada. Kohalik omavalitsus saaks PS § 154 lõikest 1 tuleneva
enesekorraldusõiguse alusel ja seadustega kooskõlas määrusega reguleerida näiteks oma asutuste
pädevuse jaotuse ja töökorralduse ning teisi kohaliku elu küsimusi. Maakasutus- ja ehitustingimusi
saaks vald seada planeeringus (PlanS § 3 lg 1, § 75 lg 1 p 18).
Ehitusmääruses on sätteid, mida ei ole enam vaja või mida ei saa seadusega kooskõlas rakendada.
Selles on viiteid kehtetutele õigusaktidele, mistõttu on mitmed sätted sisult arusaamatud. Näiteks
on ehitusmääruse § 16 lg-s 1 automaatse muudatuskäsuga asendatud viide ehitusseaduse §-le 15
(väikeehitis) viitega ehitusseadustiku §-le 15 (ehitamise dokumenteerimine), ilma et oleks
arvestatud viidatud normi sisuga.
Ehitusmääruses on teistsugused menetlustähtajad ja haldusaktide kehtivusajad, kui on seaduses.
Näiteks ehitusmääruse § 12 lg 3 kohaselt kehtivad projekteerimistingimused kaks aastat,
ehitusseadustiku § 33 kohaselt aga viis aastat. Samuti on reguleeritud menetlusi, mida seadustes
enam pole: kirjaliku nõusoleku menetlus (ehitusmääruse § 19), detailplaneeringu lihtsustatud
menetlust (ehitusmääruse § 5 p 3, § 9 lg 5 p 4). Ka ei saa vallavalitsus detailplaneeringut täiendada
2
eraldi haldusaktiga antavate arhitektuursete lisatingimustega (ehitusmääruse § 3 p 7, § 11 lg 4, lg
5).
Ehitusmääruse §-s 11 on sätestatud üksikasjalikud maakasutus- ja ehitustingimused, millel on
otsene mõju isikute õigustele ja kohustustele, need riivavad PS §-s 32 sätestatud
omandipõhiõigust. Isikute põhiõigusi saab kohalik omavalitsus piirata üksnes kooskõlas
seadusega, sealhulgas seadusest tuleneva volituse alusel ja ettenähtud vormis ja menetluse alusel.
Seaduses puudub volitusnorm, mis annaks õiguse sellise sisuga nõuete kehtestamiseks
ehitusmäärusega.
Kehtivad seadused reguleerivad ehitus- ja planeerimisküsimusi teisiti, mistõttu on ehitusmääruses
palju sätteid, mis on seadustega vastuolus. Selles kirjas tõime välja vaid mõned vastuolud. Kõigi
vastuolude kõrvaldamiseks võib olla otstarbekas ehitusmäärus tervikuna kehtetuks tunnistada.
Palun andke teada, kuidas otsustate kõnealuse määruse seadusega kooskõlla viia. Ootan Teie
vastust 1. juuniks 2020.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Ago Pelisaar 693 8407
[email protected]