Hr Ilmar Köök Teie nr
juhatuse liige
OÜ Häcke Kohtla-Järve hooldekodu Meie 23.03.2020 nr 7-9/191758/2001541
[email protected]
Kontrollkäik OÜ Häcke Kohtla-Järve hooldekodusse
Austatud Ilmar Köök
Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 06.11.2019 OÜ Häcke Kohtla-Järve hooldekodu (edaspidi:
hooldekodu).
Väärib kiitust, et hooldekodu elanikele on tagatud iga päev meditsiiniabi ning inimeste
terviseandmed dokumenteeritakse hoolikalt. Personali sõnul on hooldekodu meeskond üksteise
suhtes toetav ning juhtkond soosib täienduskoolitustel osalemist. Töötajate omavaheline
infovahetus on hästi organiseeritud. Pesemis- ja tualettruumid on remonditud ning kohandatud
abivahendiga liikujate jaoks. Hoonetest pääseb välja ka kaldtee kaudu. Paljudel hooldekodu
elanikel on toas väike külmkapp toiduainete hoidmiseks. Inimesed saavad lugeda värskeid eesti-
ja venekeelseid ajalehti. Hooldekodu peahoone hoovis on suur varjualune, kuhu pääseb ka
ratastooliga. Hooldekodu elanike kinnitusel on hooldajad ja meditsiinitöötajad sõbralikud ja
abivalmid.
Kahjuks ei ole alati tagatud klientide privaatsus hügieeni- ja hooldustoimingute tegemise ajal.
Privaatsust ei võimalda ka magamistuppa paigaldatud videovalve. Magamistubade vineerist
vaheseinad ei taga piisavat eraldatust. Magamistoad tuleks muuta hubasemaks ning vajaduse
korral peavad töötajad aitama inimestel tube ja asju korras hoida. Igas tualettruumis peavad olema
kätepesuks vajalikud seep ja käterätid. Olmetehnikat tuleb kasutada turvaliselt. Hooldekodu
elanikele tuleks pakkuda rohkem mõtestatud ajaveetmise võimalusi, samuti tuleks
liikumisraskustega kliente sagedamini õue aidata.
Hooldekodul tuleks kaaluda võimalust võtta tööle rohkem inimesi, et kõigile hooldekodu elanikele
oleks tagatud abi õigel ajal ning oleks võimalik inimesi ka individuaalselt juhendada. Abi
kutsumiseks võiks majadesse paigaldada kutsungisüsteemi.
Keerulise käitumisega või alkoholijoobes inimeste rahustamiseks tuleb kasutada õiguspäraseid
abinõusid.
Hooldusplaanis peab hindama inimese tervishoiuteenuse vajadust ning märkima ära tegevused,
mis aitavad kliendil paremini toime tulla.
Hooldekodu peab ravimite käitlemisel järgima eeskirju ja kinni pidama põhimõttest, et
retseptiravimeid tohib inimestele anda vaid arsti ettekirjutuse kohaselt.
2
OÜ Häcke Kohtla-Järve hooldekodu paikneb kolmes hoones. Kahekorruselises peahoones
(Järveküla tee 30) on 68 voodikohta (esimesel korrusel 26 ning teisel korrusel 42 kohta). Selles
hoones asuvad ka õdede kabinet, administratsiooniruumid, sisevalvetöötaja tööruum, pesumaja,
köök ja ladu. Kaks väiksemat kahekorruselist hoonet asuvad Torujõe tänaval. Torujõe 13 hoonesse
on majutatud 21 inimest ning Torujõe 15 hoonesse 17 inimest. Kontrollkäigu päeval oli
hooldekodus üks vaba koht (peahoones).
Õiguskantsleri nõunikud tegid koos eksperdiga ringkäigu hooldekodu ruumides, tutvusid asutuse
dokumentidega ning vestlesid töötajate ja klientidega.
1. Olmetingimused
Hooldekodu peahoones elavad kliendid on majutatud ühe- kuni viiekohalistesse
magamistubadesse. Toad on erineva suuruse ja sisustusega ning suuremad toad on jagatud
kergvaheseintega väiksemateks aladeks. Vaheseinad ei ulatu laeni, ukseavasse on pandud nii
kardinaid, voldikuksi kui ka siinidel liikuvaid vineeruksi. Tubade suurust mõõtes selgus, et mitmes
kergvaheseintega magamistoas on pindala ühe voodikoha kohta väiksem, kui tervisekaitsenõuded
ette näevad. Näiteks kolme voodiga toas mõõdeti kontrollkäigu päeval pindalaks 13,85 m2.
Kehtestatud nõuete kohaselt peaks see olema vähemalt 18 m2. Kitsastes tubades ei saa kliendid
vabalt liikuda ning ei ole mugav kasutada vajalikke abivahendeid (nt potitooli ja ratastooli) ega
sirmi. Vaheseinte paigaldamise tõttu oli mõni tuba muutunud läbikäidavaks. Ühes suuremas
esimese korruse magamistoas paiknes ka hooldajate tööala, kus hooldajad hoiavad tööriideid ja -
vahendeid. Samasse tuppa oli paigaldatud valvekaamera, mille vaatevälja jäid ka klientide voodid.
Videovalve on üles seatud ka hooldekodu õuealale ning üldruumidesse (koridorid, söögialad).
Kaamerapilti jälgib sisevalvetöötaja.
Peahoone magamistoad on puhtad, kuid napi sisustusega. Üldjuhul on tubades vaid voodi, öökapp,
väike külmkapp ja riidenagid, mõnes toas ka üks suurem riidekapp, mida inimesed omavahel
jagavad. Kohtvalgustit igal hooldekodu elanikul ei ole. Mõnes magamistoas on raadio või
televiisor. Telerit on võimalik vaadata ka ühises söögi-eluruumis.
Torujõe tänava majades on kliendid majutatud ühe- kuni kolmekohalistesse tubadesse. Ka seal ei
vasta mõne magamistoa pindala ühe voodikoha kohta kehtestatud miinimumnõuetele. Torujõe
elanike tubades on võrreldes peamaja magamistubadega rohkem mööblit ja klientide isiklikke asju.
Mitmes toas olid inimeste asjad korrapäratult kuhjatud voodi juurde või öökapi peale. Riiete ja
muude asjade seas oli näha toiduainete avatud pakendeid ning toidujääke. Inimesed kasutavad oma
tubades olmetehnika (veekeetja, raadio) vooluvõrku ühendamiseks pikendusjuhtmeid. Mõned
pikendusjuhtmed olid veetud üle voodite, mõni juhe jäi ka padja alla.
Hooldekodu hoonetes ei ole lifti. Välisuste juurde on paigaldatud kaldteed. Inimeste liikumise
toetamiseks ning kukkumise vältimiseks on koridoride ja pesemisruumide seintele kinnitatud
käsipuud.
Tualett- ja pesemisruumid asuvad koridorides. Osa tualettruumidest on kohandatud ratastooliga
liikujate jaoks. Mõnda neist ei ole võimalik seestpool sulgeda. Peahoone teise korruse WC-
kabiinidel oli ukse asemel ees kardin, ühel kabiinil puudus ka see. Hügieeniruumid ja magamistoad
olid vaatluse põhjal puhtad, kuid tunda oli tugevat uriinilõhna, eriti Torujõe 15 hoones. Enamikus
WC-des ei ole tualettpaberit, seepi ega käterätte. Igale kliendile antakse oma tualettpaberirull ning
3
muu vajalik. Personali kinnitusel ei ole hügieenitarvete kogus piiratud, kuid neid antakse
inimestele vajaduse järgi.
Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa
Komitee (CPT) on märkinud1, et kui magamistoad ei ole üksteisest korralikult eraldatud (nt
vahesein on poolik), ei ole inimestele tagatud privaatsust ega rahu, sest kõrvaltoast kostab vestlust
ja müra. CPT on rõhutanud2, et inimese voodi peab asuma privaatses majutusüksuses. Isegi kui
hooldekodu elanikud ei ole väljakujunenud elukorralduse vastu, peab nende eraelu kaitseks ja
väärikuse tagamiseks leidma parima majutusviisi. Üldjuhul tuleb inimesed majutada ühe- või
kahekohalistesse magamistubadesse. Suure abivajaduse ja sügava liitpuudega inimeste
magamistoas võib olla kõige rohkem neli kohta. Ruumikitsikus võib tekitada pingeid ja
turvalisusprobleeme. Magamistoa vähima pindala ning voodikohtade arvu nõue on kehtestatud ka
selleks, et kaitsta inimeste tervist ja tõkestada haiguste levikut.
Hooldekodu elanikule on magamistuba tema privaatne ala ka siis, kui ta jagab tuba kellegi teisega.
Magamistoas ei tohiks olla samas ka hooldajate töö- või puhkeala. Samuti ei ole enamasti
põhjendatud paigutada inimese magamistuppa videovalvet. Isikuandmete töötlemine (sh
videojärelevalvele allutamine) peab olema proportsionaalne, eesmärgipärane ning minimaalne,
mis on vajalik konkreetse teenuse osutamiseks3. Videojälgimist võib kasutada siis, kui muude,
inimese privaatsust vähem riivavate meetmetega ei ole võimalik soovitud eesmärki saavutada. Nii
ulatusliku valvega, nagu on videojälgimine inimese magamistoas, peab olema nõus ka inimene
ise. Kontrollkäigul jäi selgusetuks, mis on magamistubadesse paigaldatud videovalve eesmärk.
Paljud inimesed elavad hoolekandeasutuses pikka aega, seetõttu on oluline luua seal kodune
õhkkond. Näiteks võiks inimestel lubada tuua oma tuppa rohkem isiklikke asju, võimaluse korral
ka väikseid mööbliesemeid. Toaseinu võiks kaunistada näiteks piltide või seinamaalingutega. Ka
CPT on rõhutanud4, et ruumide kaunistamine on hoolekandeasutuse elanikele oluline.
Tuba sisustades tuleb jälgida, et mööbli paigutus võimaldaks õendusabi osutajal vajaduse korral
voodi juurde pääseda mõlemalt poolt. Samuti peab klientidel olema piisavalt ruumi isiklike asjade
ja riiete hoidmiseks. Sotsiaalministri määrusega sätestatud tervisekaitsenõuete kohaselt peavad
igal hooldekodu elanikul olema vähemalt oma öökapp ja riidekapp ning kohtvalgusti.
Üldhooldusteenus määratakse inimestele, kes ei ole võimelised kodus iseseisvalt toime tulema
(SHS § 20 lg 1). Seetõttu peavad hooldekodu töötajad hooldekodu elanikke igati abistama. See
tähendab, et vajaduse korral tuleb ka inimeste magamistube ja isiklikke asju korrastada. Kui
magamistoas on ebameeldiv lõhn, asjad on korratult kokku kuhjatud, toidujäägid on lahtiselt laual
või öökapil, peab personal aitama inimesel tuba koristada.
Magamistubades tuleb olmetehnikat kasutada turvaliselt. Hooldekodu töötajate ülesanne on
tagada, et pikendusjuhtmed oleksid toas paigutatud ohutult ning et pistikupesi üle ei koormataks5.
Elektrijuhtmeid ei tohi vedada üle voodite.
1
Vt p 114.
2
Vt p 113-115.
3
Vt Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse art 5 jj. Vt ka õiguskantsleri 05.05.2018 kontrollkäik SA Tartu
Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku laste- ja noorukite osakonda (p 2).
4
CPT aruanne, p 150; vt ka CPT 2008. aastal tehtud Leedu visiit (p 96).
5
Vt ka Päästeameti veebilehe juhised; Päästeamet: Ehitusnõuete analüüs vastavalt haiglate ja hooldekodude
eripäradele (lk 7, 25).
4
Paljud hooldekodu elanikud kasutavad mähkmeid ja potitoole. Privaatsuse tagamiseks tuleb
mitmekohalistes magamistubades kasutada sirme või kardinaid.6 Oluline on kindlustada privaatsus
hügieenitoimingute tegemisel (nt mähkmete ja uriinikoti vahetamine, sidumine), ka siis, kui
inimene ise sirmi või kardinat ei nõua. Kui mõnes toas napib sirmi või kardina jaoks ruumi, tuleks
võimaluse korral mööbel ümber paigutada või majutada tuppa vähem inimesi.
Inimesed peavad saama tualett- ja pesemisruumi ust lukustada. Kõrvaliste inimeste tualettruumi
sisenemine või selle pärast muretsemine võib inimesi väga häirida. WC-kabiinide ette riputatud
kardinad ei taga privaatsust.7 Klientide privaatsuse paremaks tagamiseks ning nende elu ja tervise
kaitseks võib paigaldada tualettruumide ustele näiteks sellised lukud (nn liblikaga), mida töötajad
saavad vajaduse korral väljastpoolt avada. Samuti saab tualettruumidesse paigaldada abi
kutsumise seadmed.
Tualettruumides peab olema käte pesemise ja kuivatamise võimalus. Hooldekodu elanikele küll
antakse seepi ja käterätte, kuid need peaksid olema pidevalt kättesaadavad ka tualettruumides.
Sellele juhtis tähelepanu ka kontrollkäigul osalenud ekspert. Hooldekodus elavad mäluhäiretega
ning liikumisraskustega inimesed, kes võivad unustada tualetti minnes hügieenivahendid kaasa
võtta ning nende toast toomine võib olla inimesele vaevarikas. Kui inimestel ei ole võimalust
pärast tualeti kasutamist käsi pesta, viib see mustuse ja haiguste levikuni.
Õiguskantsler palub kasutusele võtta sobivad abinõud, et paremini tagada hooldekodu elanike
privaatsus. Videovalve inimeste magamistoas ei ole põhjendatud. Hooldajad ei tohi töövahendeid
hoida klientide magamistoas. Magamistubade sisustus ja suurus peab vastama õigusaktides
sätestatud nõuetele. Hooldekodu ruumid tuleks muuta hubasemaks ning töötajad peaksid aitama
Torujõe tänava hoonetes elavatel inimestel magamistube koristada. Olmetehnikat tuleb kasutada
turvaliselt.
2. Personal ja turvalisus
Hooldekodu peahoones on ööpäev läbi tööl kaks hooldajat (päevane vahetus 08.00–20.00; öine
vahetus 20.00–08.00). Tööpäeviti on peahoones ka vannitaja (08.00–16.00), kes aitab inimesi
pesemisel, ning igal korrusel koristaja (08.00–16.00). Peahoones asub õdede kabinet. Õde on tööl
iga päev (08.00–19.00), tööpäeviti on kohal ka õendusjuht (08.00–16.00). Pidevalt on peahoones
sisevalvetöötaja.
Torujõe tänava hoonetes on kahe maja peale ööpäev läbi üks hooldaja (päevane vahetus 08.00–
20.00; öine vahetus 20.00–08.00). Tööpäeviti on kohal koristaja-hooldaja abi (08.00-16.00).
Hooldekodus on ka juuksur-sotsiaaltöötaja (tööpäeviti 08.00–16.00), kes tegeleb kõigi hooldekodu
elanikega. Õed teevad visiite ka Torujõe tänava majadesse.
Hooldekodu peahoones ja ka Torujõe tänava majades on videovalve, mis hõlmab õueala,
ühisruume (söögisaalid, koridorid) ning üht peahoone magamistuba, mis on ühtlasi hooldajate
tuba. Torujõe hoonete hooldaja viibib öösiti enamjaolt Torujõe 13 majas ning jälgib kõrvalmajas
toimuvat valvekaamera vahendusel. Peahoone valvekaamera pilt edastatakse sisevalvetöötaja
arvutisse. Sisevalvetöötaja aitab lahendada erakorralisi olukordi, teda saavad kohale kutsuda ka
6
Õpik-käsiraamat „Hoolides ja hoolitsedes“ juhib samuti hooldaja tähelepanu abivajaja privaatsuse austamisele ning
sirmide või kardinate kasutamisele intiim- ja hügieenitoimingute tegemisel. (M. Jaanisk jt, „Hoolides ja hoolitsedes“.
Õpik-käsiraamat hooldustöötajatele. Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Kirjastus Argo, 2015.)
7
Vt ka õiguskantsleri 27.10.2018 kontrollkäik Ahtme Haigla akuutraviosakonda (p 1).
5
Torujõe tänava hoonete hooldajad. Ühtlasi jälgib sisevalvetöötaja, et hooldekodus ei oleks võõraid
inimesi ning aitab kliente tõsta.
Vestlustes ütlesid hooldekodu elanikud, et tunnevad ennast üldiselt turvaliselt. Öörahu segavad
vahel mäluhäiretega kliendid, kes eksivad majas ära ja satuvad võõrasse tuppa. Suuremaid
konflikte elanike vahel ei ole tekkinud. Töötajad mainisid, et mõnikord on probleeme inimestega,
kes tarvitavad alkoholi, kuid neid inimesi on väga vähe.
Hooldekodus ei ole kasutusel kutsungisüsteemi. Seetõttu tuleb inimestel abi kutsuda hõikudes või
paluda seda teha kaaslastel. Öösiti on kõige halvemas olukorras Torujõe 15 elanikud, sest sel ajal
ei ole majas ühtegi hooldajat. Kuigi hooldaja teeb öösiti ringkäike ka selles majutusüksuses, ei
pruugi sellest piisata, et inimese muret märgataks õigel ajal. Valvekaamera pilt, mida hooldaja
Torujõe 13 majas jälgib, ei edasta heli ning see muudab hõikumisega abi kutsumise kasutuks. Ka
päeval võib Torujõe tänava majades abi hilineda, kuna kõik töötajad võivad parasjagu olla
kõrvalmajas.8
Hõikumine võib olla mõnele inimesele kurnav või alandav ning rikkuda teiste rahu. Peahoone
elanikud mainisid, et hooldajad alati ei kuule hõikumist (näiteks kui inimene vajab mähkme
vahetamist või ei ulatu veetopsini) ning sel juhul tuleb neil oodata, millal hooldaja järgmise
ringkäigu ajal abivajajani jõuab. Inimesed rõhutasid samas, et kui mõni töötaja märkab abivajajat
varem, aidatakse mure lahendada kiiresti. Kuna hooldekodus pole abi kutsumise süsteemi, võib
mõni inimene siiski jääda abita või märgatakse tema abivajadust liiga hilja.
Üldhooldusteenuse üks eesmärk on tagada inimestele turvaline keskkond (SHS § 20 lg 1), mis
muu hulgas tähendab seda, et muresid märgatakse aegsasti ning need lahendatakse võimalikult
ruttu. Abivajaja ei peaks sõltuma oma kaaslaste võimalustest töötajaid kutsuda. Ka CPT on
rõhutanud9 tõhusa abi kutsumise süsteemi tähtsust, eriti lamajate jaoks. Mõistagi tuleb
kutsungisüsteemi paigaldamisel arvestada tõsiasjaga, et see ei asenda personali tähelepanelikkust,
sest hooldekodus on alati inimesi, kelle terviseseisund ei võimalda neil tehnikaseadmeid kasutada
(näiteks halvatuse või mäluhäirete tõttu).
Õiguskantsler palub hooldekodul kaaluda abi kutsumise seadmete kasutuselevõtmist. Samuti
peaks hooldekodu kaaluma personali koosseisu suurendamist, et Torujõe tänava hoonete elanike
turvalisus oleks alati tagatud.
3. Hooldamine ja vaba aja tegevused
Hooldekodus elab palju liikumisraskustega inimesi ja ka lamajaid. Enamik neist kasutab
mähkmeid, paljud vajavad abi pesemisel ja riietumisel, lamajad ka asendi muutmisel. Suuremate
liikumisraskustega inimesed on majutatud peahoonesse. Torujõe tänava hoonetes elab ka
ratastooliga liikujaid ning insuldijärgse halvatusega inimesi. Hooldekodu elanike sõnul suhtuvad
hooldajad ja õed neisse sõbralikult. Samas mainisid kliendid, et hooldajatel on väga palju tööd
ning iga mure või sooviga ei taheta neid tülitada.
Hooldusplaanides oli märgitud, et klienti abistatakse üldpesemisel kord nädalas.
Hooldustoiminguid kirjeldavatest dokumentidest selgus, et osa suurema abivajadusega kliente
(kes ei ole võimelised end ise pesema) pestakse üle keha siiski kümne päeva tagant. See ei ole
8
Vt nt ka õiguskantsleri 09.03.2018 kontrollkäik Polli Hooldekodusse (p 1); õiguskantsleri 17.04.2019 kontrollkäik
Tapa Kodusse (p 1).
9
CPT aruanne, p 94.
6
piisav. Naha- ja nahaaluse koe infektsioonide vältimiseks on peale igapäevaste hügieenitoimingute
vaja kogu keha pesta vähemalt kord nädalas. Sama tihti tuleb tervisekaitsenõuete kohaselt
vahetada voodipesu.10 Pesemisel abistab inimesi eraldi töötaja (vannitaja), vajaduse korral aitavad
ka hooldajad. Liikumisraskustega inimeste pesemisel kasutatakse selleks kohandatud dušitooli,
lamajate pesemiseks mõeldud pesemisraami hooldekodus ei ole. Personali sõnul on kõik
hooldekodu elanikud võimelised pesemistoolis istuma. Pesemisraami jaoks on hooldekodu
koridorid liiga kitsad ning sellega ühest ruumist teise liikuda oleks keeruline.
Hooldekodu elanikud võivad kanda isiklikke või hooldekodu pakutud rõivaid. Klientide riideid
pestakse peahoone pesumajas. Riided on sorteeritud majade kaupa. Suurema osa peahoonesse
majutatud inimeste riided ei ole markeeritud. See tähendab, et neil ei ole võimalik pärast riiete
pesemist samu rõivaid (sh aluspesu) tagasi saada, sest need on ühiskasutuses. Töötajate sõnul
kaasneks hooldekodu elanike riiete personaliseerimisega personali töökoormuse märgatav kasv.
Sellisel juhul peavad töötajad hakkama riideid enne pesemist sorteerima ning määratud kandjatele
pärast pesemist tagasi toimetama. Torujõe tänava hoonete elanike hulgas on rohkem neid, kelle
riided on nimega markeeritud ning pärast pesemist tuuakse need inimestele tagasi. Peahoone
keldris asuvas riidelaos on palju heas seisus või ka täiesti uusi rõivaid ja jalatseid, mida hooldekodu
annab inimestele kasutamiseks.
Kui inimene on sunnitud leppima ühiskasutuseks mõeldud riietega, võib see panna teda end
tundma väheväärtuslikuna. Kodustes tingimustes ei ole inimestel üldjuhul kombeks isiklikke
rõivaid teistega jagada. Vähemalt ihupesu ringlust peab vältima. Üks võimalik lahendus on näiteks
pesta ihupesu eraldi pesukottides või rõivad märgistada, et pesu jõuaks pärast pesemist taas sama
inimese kätte.11 Osaliselt on selline praktika hooldekodus juba kasutusel. Ka paljudes teistes
hooldekodudes on riiete märgistamine tavapärane. CPT hinnangul12 on edukaks
rehabilitatsiooniks muu hulgas oluline, et inimesel oleks võimalik kanda vaid temale määratud
rõivaid.
Vaba aja sisustamisega hooldekodus süsteemselt ei tegelda: huviringe ega ühiseid ettevõtmisi ei
korraldata. Tähistatakse suuremaid pühi ning paar korda aastas käivad hooldekodus esinejad.
Võimalik on lugeda eesti- ja venekeelseid raamatuid ja ajalehti. Hooldekodu elanikud mainisid, et
otsivad endale ise tegevust: vaatavad televiisorit, loevad, lahendavad ristsõnu, kuulavad raadiot,
pikutavad, jalutavad hooldekodu hoovis või istuvad hoovi varjualuses. Paar inimest mainis, et
hooldekodus käinud sotsiaaltöö praktikandid korraldasid joonistusringe ja mõni inimene hoidis
joonistustarbeid öökapi peal. Hooldekodus elavad ka mäluhäirete- ja dementsusega inimesed, kes
vajavad vaba aja sisustamisel tihti individuaalset tähelepanu, näiteks tuleb neid jalutuskäikudel
saata ja käsitöös juhendada.
Mõned hooldekodu elanikud tunnistasid, et sooviksid abi insuldi või muu haiguse tõttu halvenenud
liikumisvõime parandamiseks. Üks inimene mainis, et teeb ise lihastoonuse säilitamiseks
harjutusi. Ühe elaniku soovil aitas hooldekodu tal leida ning rentida oma raha eest trenažööri, kuid
see oli juba mitu kuud seisnud kasutuna. Kontrollkäigu ajal tööl olnud hooldajad ei osanud näidata,
kuidas treeninguseadet kasutada. Kui inimene ei oska abivahendit kasutada, tuleb teda juhendada.
Kui selgub, et abivahend inimesele ei sobi, tuleb ebavajalike kulutuste vältimiseks aidata inimesel
see tagastada või teavitada inimese eestkostjat, et abivahend ei sobi.
10
Vt ka õiguskantsleri 25.05.2017 kontrollkäik Tootsi Hooldekodusse, lk 3.
11
Vt ka õiguskantsleri 22.02.2017 kontrollkäik Koeru Hooldekeskusesse, lk 2.
12
Vt p 179.
7
Kui hooldekodu elanike vaba aja sisustamisele ja nende aktiveerimisele ei pöörata piisavalt
tähelepanu, võivad inimesed muutuda oma elu ja käekäigu suhtes passiivseks. Huvitegevus aitab
inimestel säilitada ja parandada funktsionaalseid võimeid.13 Et ennetada liikumisvaegusest
põhjustatud probleeme, tuleb rohkem pakkuda tegevust just piiratud liikumisvõimega klientidele.
Kontrollkäigul osalenud tervishoiuekspert soovitas samuti pakkuda klientidele rohkem aktiivset ja
mõtestatud tegevust. Mõistagi tuleks seejuures arvestada iga inimese terviseseisundit ja vanust.
Näiteks aitavad korrapärased juhendatud vestlusringid leevendada klientide suhtlusvajadust ning
stimuleerida mälutegevust.
Vestlustest klientidega selgus, et paljud teise korruse elanikest õue ei pääse, sest kõrvalise abita
on võimatu ratastooliga trepist alla saada. Ka esimesele korrusele majutatud kliendid ei pruugi
hooldekodu hoonetest iseseisvalt välja pääseda, paljud vajavad abi ratastooli istumiseks ja sellega
liikumiseks. Õueminekut takistab ka see, et paljude peahoone elanike üleriideid ja välisjalatseid ei
hoita magamistoas, vaid keldris asuvas garderoobis. Personali sõnul hoiavad oma üleriideid toas
ainult need inimesed, kes saavad õue minna kõrvalise abita.
CPT on märkinud, et haigla patsiendid peaksid oma üleriided ja jalatsid hõlpsalt kätte saama. 14
Samuti peab asutuses olema piisavalt töötajaid, kes saaksid vajaduse korral patsiente
jalutuskäikudel saata.15 Ka hoolekandeasutus võiks lähtuda samast soovitusest ning võimaldada
inimestele värskes õhus jalutada.
Töötajad tunnistasid, et kuna nad on hõivatud hooldustegevusega (hügieenitoimingud, klientide
söötmine ja sööma suunamine jms), pole neil võimalik suurema abivajadusega kliente
korrapäraselt õue viia. Suvel on seda lihtsam korraldada, kuid külmal ajal on see aeganõudev. Osa
hooldekodu elanikke jalutab väljas koos külla tulnud lähedastega. Samas on hooldekodu teinud
pingutusi selle nimel, et liikumisraskustega inimestel oleks võimalik hoonest õue pääseda:
paigaldatud on kaldteed ning sujuvat üleminekut võimaldavad uksepakkude tasandajad. Ometi ei
piisa paljudele hooldekodude elanikele õue pääsemiseks üksnes keskkonna kohandamisest, sest
nad vajavad liikumiseks personali abi.
CPT standardite16 kohaselt peab teenusel või ravil olevatel inimestel olema võimalus iga päev
vähemalt tund aega värskes õhus viibida. CPT rõhutab17, et ka ratastooliga liikujad peavad saama
õues käia ning vajaduse korral tuleb neid selles igakülgselt abistada. Liikumisraskustega kliente
tuleb üldjuhul ka tõsta ja toetada ning vajaduse korral peavad töötajad saama kasutada selleks
sobivaid abivahendeid.
Kuna hoonetes ei ole lifti, peaks hooldekodu kaaluma nüüdisaegsete seadmete soetamist või
rentimist (näiteks trepironijad) – see võimaldaks ratastooliga trepil liikuda. Samuti peaks inimesi
majutades silmas pidama seda, kas nad on suutelised omal jõul õues käima või vajavad selleks abi:
näiteks võiks kaaluda, kas on võimalik suuremate liikumisraskustega inimesed majutada esimesele
korrusele.
Üldhooldusteenust saavate klientide toimetulek ja inimväärne elu oleneb paljuski nendega vahetult
tegelevatest hooldekodu töötajatest. Hooldekodu peab looma kõigile elanikele turvalise keskkonna
13
M. Jaanisk jt, „Hoolides ja hoolitsedes“. Õpik-käsiraamat hooldustöötajatele. Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Kirjastus
Argo, 2015, lk 51.
14
CPT 2012. aastal tehtud Horvaatia visiit (p 96); CPT 2016. aastal tehtud Läti visiit (p 111).
15
CPT 2014. aastal tehtud Gruusia visiit (p 148).
16
Vt p 37.
17
Vt p 121.
8
ja tagama nende toimetuleku (SHS § 20 lg 1). Töötajad on kohustatud tegema hooldusplaanis
määratud hooldustoiminguid ning kliente igati aitama. Selleks peab hooldekodus olema piisavalt
palju töötajaid. Hinnangu selle kohta, kui palju peab olema töötajaid, et sellest piisaks, peab
teenuseosutaja kujundama hooldusplaanide põhjal (SHS § 22 lg 1).
Seadus ei kehtesta hooldekodule nõutavat minimaalset töötajate arvu. Niisiis tuleb selle
määramisel arvestada hooldekodu kohtade arvu, klientide abivajaduse, hoonete, territooriumi ja
asutuse muude eripäradega. Kui hooldajad peavad liikuma mitme korruse või hoone vahel,
hoolitsema suurema hooldusvajadusega inimeste eest, lahendama probleemseid olukordi ning
tegelema ka individuaalset tähelepanu vajavate inimestega, on neil keeruline igaühe vajadustega
arvestada, kui töötajaid ei ole piisavalt.
CPT on seisukohal,18 et kui töötajaid on vähe, satuvad nad liiga suure pinge alla, mis võib ohustada
nende tervist ning mõjutada ka klientide heaolu. Samuti rõhutab19 CPT, et töötajate puudusega ei
saa õigustada seda, et patsiendid või hooldekodu elanikud ei pääse õue.
Õiguskantsler tunnustab hooldekodu personali tööd, kuid palub pakkuda üldhooldusteenust
saavatele klientidele mitmekesisemaid võimalusi vaba aja veetmiseks. Inimestel peab olema
võimalik õues käia ning nende üleriideid ning õuejalatseid peaks hoidma nende endi toas
riidekapis või hõlpsasti ligipääsetavas garderoobis. Selleks et iga elanik saaks abi ning hooldust
õigel ajal ning oleks võimalik tegeleda ka individuaalset juhendamist vajavate inimestega, tuleb
tööle võtta rohkem hooldajaid.
4. Liikumisvabadus
Hooldekodu sisekorraeeskirjas on muu hulgas sätestatud ohjeldusmeetmete rakendamise kord,
samuti võimalus inimese teistest eraldamiseks ning meditsiiniliseks sekkumiseks20.
Sisevalvetöötaja üks ülesanne on viia agressiivselt käituv inimene isolaatorisse21.
Mõned inimesed meenutasid, kuidas nad viidi eraldi tuppa, kui nad ebasobivalt käitusid, või olid
nad näinud, kuidas nende kaaslasi majast välja viidi. Klientide sõnul on nn isolaator hooldekodu
peamajas, kuid nad ei mäletanud täpselt, kus see asub ning kas selle uks oli lukustatud. Tavaliselt
veetsid inimesed seal terve öö. Kui elanik tuli toimetada peamajja mõnest Torujõe tänava hoonest,
siis sõitis sisevalvetöötaja talle autoga järele.
Personali infovahetuse märkmetest selgub, et agressiivse käitumisega inimesi „isoleeriti teistest“
või „paigutati ajutiselt Järveküla korpusesse“. Märkmetest selgub veel, et elanike ohtlik käitumine
oli tingitud alkoholi tarvitamisest. Töötajad selgitasid, et vahel on vaja joobeseisundis klient
teistest eraldada, et ta ülejäänuid ei häiriks. Hooldekodus ei ole spetsiaalset eraldamiseks ette
nähtud ruumi, mistõttu kasutatakse selleks otstarbeks mõnd peamaja tühja magamistuba.
Väidetavalt ei lukustata teistest eraldatud inimest tuppa. Töötajate sõnul soovitakse eraldamisega
anda inimesele võimalus rahuneda ja ennast välja magada. Politsei kutsutakse vaid siis, kui
hooldekodu töötajatel ei õnnestu inimest rahustada. Töötajate märkmetes oli kirjas, et mõnel korral
on toonud alkoholijoobes elaniku hooldekodusse politsei.
18
Vt p 186; vt ka CPT 2017. aastal tehtud Bulgaaria visiit (p 120).
19
Vt p 125–126.
20
OÜ Häcke hooldekodu sisekorraeeskiri klientidele (lk 12−13).
21
OÜ Häcke sisevalvetöötaja ametijuhend (punkt 3, kohustused).
9
Kuigi hooldekodus tehtud ringkäigul õiguskantsleri nõunikud eraldusruumi ei tuvastanud, annab
kogutud info alust arvata, et inimeste liikumisvabadust võidakse nende ebasobiva käitumise korral
piirata.
Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 20 kohaselt võib isiku vabaduspõhiõigust piirata muu hulgas
psüühikahäirega inimese kinnipidamisel (kui ta on endale või teistele ohtlik), ent see on võimalik
ainult siis, kui seadus seda selgelt lubab (PS § 20 lg 2). Praegu on see võimalik vaid
sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) §-des 105–107 ning psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) §-des
11 ja 14 sätestatud juhtudel.
Õiguslik alus vabaduse piiramiseks peab tulema seadusest, mitte asutuse sisedokumendist –
näiteks sisekorraeeskirjast. SHS ega PsAS ei anna alust piirata üldhooldekodu elaniku õigust
vabadusele ja isikupuutumatusele. Seega ei tohi hooldekodu elanikku tema nõusolekuta ruumi
lukustada nii, et too ei saa sealt soovi korral lahkuda. Samuti ei ole lubatud üldhooldekodus elavat
inimest füüsiliselt ega mehaaniliselt ohjeldada või talle tema tahte vastaselt rahustavaid ravimeid
anda.
Mõistagi võib hooldekodusse sattuda ka väga keerulise käitumisega inimesi (nt alkohoolikud,
dementsuse diagnoosiga inimesed), ent hoolekandeasutus peab tagama kõigile hooldekodu
elanikele turvalise keskkonna õiguspärasel ja ohutul moel.
Juhul kui üldhooldekodu elaniku käitumisprobleemid on tingitud alkoholisõltuvusest, peaks talle
ennekõike pakkuma sõltuvusest vabanemiseks ravi ja rehabilitatsiooni. Inimene tuleks suunata
esmalt perearsti juurde, kes hindab probleemi ulatust ning annab juhiseid edasiseks tegutsemiseks.
Võib juhtuda, et elanik siiski ei soovi sõltuvusest vabaneda ning tema tervis halveneb sedavõrd, et
üldhooldusteenus ei taga enam tema enda ega teiste ohutust. Sel juhul peab teenuseosutaja sellest
teavitama inimese elukohajärgset valla- või linnavalitsust ja eestkostjat, et talle määrataks
teistsugune teenus. Inimest saab ilma tema nõusolekuta hooldusele paigutada vaid SHS § 105 lg 1
sätestatud alustel, kinnisesse hoolekandeasutusse paigutamise otsustab kohus.
Kui inimese käitumine muutub teistele ohtlikuks, tuleb hooldekodu personalil kutsuda politsei
(KorS § 6 lg 2). Politsei saab toimetada joobes inimese kainenema arestimajja või arestikambrisse
(KorS § 42 lg 1) ning vajaduse korral kasutada selleks ka vahetut sundi (KorS § 42 lg 5). Juhul kui
politsei leiab hooldekodu joobes elaniku tänavalt, tohib ta hooldekodusse viia vaid siis, kui inimese
käitumine ei ole teistele ohtlik. Seejuures tuleb silmas pidada, et hooldekodus elab palju suure
abivajadusega inimesi ning joobes ja äreva elaniku sinna viimine võib ohustada teiste turvalisust.
Õiguskantsler palub, et hooldekodu töötajatega arutataks läbi olukorrad, mis võivad ette tulla
keeruliste klientidega tegelemisel. Inimeste ohutus tuleb tagada igal juhul õiguspärasel ja sobival
viisil. Ilma seadusliku aluseta ei tohi inimeste liikumisvabadust piirata, muu hulgas inimesi
osakonda, magamistuppa või eraldusruumi lukustada ega muid piiravaid abinõusid kasutada.
Tühistada tuleb sisekorraeeskirja sätted, mis lubavad kasutada ohjeldamismeetmeid ning inimese
tahte vastast meditsiinilist sekkumist. Samuti ei saa üldhooldekodu töötaja ametijuhend näha
töökohustusena ette inimeste eraldamist.
5. Infovahetus ja hooldusteenuse dokumenteerimine
Personali infovahetus on hästi organiseeritud. Toimuvad koosolekud, peetakse valvevihikuid,
olulisem töökorraldust puudutav teave pannakse välja stendidele. Töötajad ise hindasid
omavahelist koostööd ja infovahetust hästi toimivaks.
10
Hooldajad ja õed teevad igapäevase tegevuse kohta märkmeid vihikutesse. Õdede infovahetuse
märkmed on üsna põhjalikud: kirjeldatakse olulisi sündmusi ning elanike enesetunde ja
terviseseisundi muutusi, samuti pannakse kirja tehtud protseduurid (nt sidumine, stoomi hooldus)
ning veresuhkrutaseme, kehatemperatuuri ja vererõhu näitajad. Elulised andmed kirjutatakse
eraldi žurnaali, sinna märgitakse jälgimist vajavate inimeste vererõhu ning vajadusel muud
mõõdetud näitajad. Eraldi päevik on diabeedi diagnoosiga inimeste veresuhkrutaseme
ülesmärkimiseks. Õdede valvevihikusse pannakse kirja ka n-ö vajaduse korral (pro re nata) antud
retsepti- või käsimüügiravimid. Igale hooldekodu elanikule on koostatud oma raviskeem.
Hooldajad dokumenteerivad hügieeniprotseduurid, klientide vedelikutarbimise, söögiisu ja teised
käitumise muutused. Samuti teevad hooldajad vihikusse märkmeid valu või palaviku korral antud
käsimüügiravimite kohta. Suuremat abi vajavate inimeste pesemise kohta peab tabelit vannitaja.
Mähkmete vahetamise ja lamajate asendi muutmise kohta päevikut ei peeta, kuid märgitakse
üldsõnaliselt, et õhtul on kõikidel mähkmed vahetatud.
Kontrollkäigul osalenud tervishoiuekspert märkis, et dokumenteerida tuleks ka lamajate
keeramine. Parandada võiks vajadusel antud ravimite dokumenteerimist. Valvevihikutes on peale
ravimite manustamise veel palju muud teavet. Infot vajadusel antud ravimite kohta on nii
hooldajate kui ka õdede žurnaalides, mis või tekitada segadust ning näiteks kiirabi võib inimesele
seetõttu kogemata anda ravimit rohkem kui vaja. Seetõttu on soovitatav, et info inimesele vajaduse
korral ettenähtud retsepti- ja käsimüügiravimite andmise kohta kantaks ka koondtabelisse. Nii on
see ka kiirabile hõlpsamini kättesaadav.
Kõikidel üldhooldusteenust saavatel inimestel on oma hooldusplaan, mis on üsna napisõnaline.
Hooldusplaane koostab õendusjuht. Inimest ennast hooldusplaani koostamisse üldjuhul ei kaasata.
Hooldusplaani vormil on küll lahter inimese enda kommentaari/allkirja jaoks, kuid kontrollitud
plaanidel oli see täitmata.
Hooldusplaanis on loetletud toimingute kõrval lahter, kuhu saab märkida, milliseid
hooldustoiminguid ja kui tihti on inimesele tarvis teha (nt üldine vannitamine, suu- ja silmade
hooldus) ning kas ta vajab selleks hooldaja abi. Samuti on märgitud tervisenäitajate mõõtmise
sagedus (nt vererõhu mõõtmine) ning ravimite manustamine. Peale selle on hooldusplaanis
hinnatud inimese igapäevast abivajadust (nt tualeti kasutamisel, söömisel, riietumisel). Neis
hinnangutes oli ka vastuolusid. Näiteks ühe inimese kohta oli märgitud „sööb iseseisvalt“, kuid
samas ka „vajab toitmist kõikidel söögikordadel“.
Tervishoiuteenuste vajadust hooldusplaanides ei kajastatud. Ometi on see vajalik, näiteks selleks,
et kavandada krooniliste haigustega inimeste visiite eriarstide juurde. Seadus ei sätesta
hooldusplaani vormi, kuid näeb ette, et plaani koostades tuleb hinnata nii inimese hooldus- kui ka
tervishoiuteenuse vajadust, ning seda peaks tegema vastava kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja
(SHS § 21 lg 3).
Hooldusplaanis peaks senisest rohkem kirjeldama ka neid toiminguid, mis aitavad inimesel
säilitada elukvaliteeti, võimaldavad toime tulla igapäevatoimingutega (nt hügieen) ning osaleda
aktiivses tegevuses (nt võimlemine, õues jalutamine, huviringid). Hooldusplaani koostamisse
võiks rohkem kaasata ka inimesi endid ja nende lähedasi, et saaks täpsemat teavet inimese
huvitegevuste, harjumuste jm olulise kohta. Hooldusplaani koostamisel ja hindamisel võib abi
saada sotsiaalhoolekande seaduse eelnõu seletuskirjast, milles on selgitatud hooldusplaani
koostamise põhimõtteid.
11
Õiguskantsler palub hooldusplaanis hinnata, milline on inimese tervishoiuteenuse vajadus, ning
kirjeldada, kuidas on võimalik kõige paremini tagada tema toimetulek ja mis tegevust võiks talle
ajaviiteks pakkuda. Kogu info inimestele vajaduse korral antud ravimite kohta võiks kanda ka
koondtabelisse.
6. Ravimite käitlemine
Originaalpakendites retseptiravimeid hoitakse peahoones õdede kabinetis. Suurem osa ravimitest
on nii-öelda ühiskasutuses, mis tähendab, et ravimipakenditele ei märgita inimeste nimesid.
Üksikutel ravimikarpidel oli siiski patsiendi nimi, kellele see oli välja kirjutatud, mõnel
ravimikarbil oli ka kaks nime. Hooldekodust lahkunud inimeste ravimeid säilitakse ning antakse
teistele.
Õed jagavad ravimeid dosaatoritesse vastavalt raviskeemile. Dosaatoritena kasutatakse väikeseid
värvilisi topse. Torujõe tänava hoonetesse viivad õed viieks päevaks dosaatoritesse jagatud
ravimid, nii et topsikutest tekib üsna kõrge torn, mille kõige ülemises topsis on väike paber inimese
nimega. Mõned ravimid olid topsis purustatud kujul.
Kontrollkäigul osalenud ekspert märkis, et ravimite dosaatoritesse jaotamise kord tuleb muuta
turvalisemaks. Ta selgitas, et topsikutorn võib kergesti ümber kukkuda ning samuti on oht, et
ravimit võidakse anda valel ajal ja valele inimesele, sest topsikule pole märgitud inimese nime.
Torujõe 13 ravimite toas oli ka nimedeta retseptiravimeid22. Ravimite hoiukarbis oli käsitsi
kirjutatud juhend selle kohta, mis olukorras ja kuidas ravimeid tuleks inimestele anda. Tegemist
ei olnud konkreetsetele inimestele manustamiseks mõeldud ravimitega, vaid need olid mõeldud
ühiskasutamiseks. Tabletilehed olid originaalpakendist välja võetud ning mõni tablett oli välja
lõigatud selliselt, et säilivusaega oli võimatu tuvastada.
Selleks et hooldekodu elanike tervis oleks kaitstud, peab hoolekandeasutusel olema pidevalt
ülevaade olemasolevatest ravimitest. Tarbetud ravimid tuleb nõuetekohaselt hävitada.
Ravimijääkide kogumine ei ole põhjendatud, sest nii võib tekkida ravimite kuritarvitamise oht ning
samuti on see vastuolus ravimiarvestuse eeskirjadega.23
Oluline on jälgida, et retseptiravimeid antaks vaid arsti ettekirjutuse kohaselt. Retseptiravimite
väljakirjutamise õigust omavate tervishoiutöötajate nimekiri on sätestatud sotsiaalministri
määrusega. Kui ravim ei ole kliendi raviskeemis, s.t arst ei ole konkreetset ravimit kliendile välja
kirjutanud, ei ole hooldekodu töötajatel õigust retseptiravimit inimesele anda. Seda rõhutas ka
kontrollkäigul osalenud meditsiiniekspert. Paljudele hooldekodu elanikele on raviarst määranud
mitmeid ravimeid ning kui sel juhul antakse ravimeid raviskeemi mitte arvestades, võib see seada
ohtu inimese tervise. Juhul kui inimese tervis halveneb ning temale määratud ravimid ei aita, tuleb
pöörduda raviskeemi korrigeerimiseks raviarsti poole, kriitilises olukorras kutsuda kiirabi.
Õiguskantsler palub hooldekodu töötajatel jälgida, et retseptiravimit (ka vajadusel) antaks
hooldekodu elanikele vaid arsti ettekirjutuse järgi. Jaotatud ravimite säilitamine ja transportimine
peab muutuma ohutumaks. Ravimite käitlemisel peab hooldekodu järgima selleks kehtestatud
nõudeid.
22
Muu hulgas oli selliste nimetustega retseptiravimeid: Nitresan, Bloxazok, Ampril, Leponex, Tramadol.
23
Vt ka Ravimiameti juhendmaterjali ravimite käitlemisest hooldekodus.
12
7. Tervishoiueksperdi hinnang
Kontrollkäigule kaasatud tervishoiueksperdi arvamus on lisatud käesolevale kirjale.
Tervishoiueksperdi arvamuses toodud tähelepanekute ja soovituste osas palun kujundada
hooldekodul oma seisukoht ning edastada see õiguskantslerile koos vastustega kirjas toodud
tähelepanekute kohta.
Teie seisukohta ootan võimalusel hiljemalt 14.05.2020.
Austusega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Lisa: Tervishoiueksperdi arvamus
Koopia: Sotsiaalkindlustusamet
Ravimiamet
Terviseamet
Päästeamet
Politsei- ja Piirivalveamet
Kohtla-Järve Linnavalitsus
Maria Sults 693 8448
[email protected]