Lp Inge Varblas Teie nr
Harju Piirkonnajuht
Vääna-Viti Kodu Meie 23.03.2020 nr 7-9/191508/2001540
AS Hoolekandeteenused
[email protected]
Kontrollkäik Vääna-Viti Kodusse
Austatud Inge Varblas
Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 23.10.2019 ette teatamata AS Hoolekandeteenused Vääna-
Viti Kodu (edaspidi: hooldekodu) tegevust ja inimeste elamistingimusi.
Paljud hooldekodu elanikud on majutatud liikumisraskustega elanike vajadustele kohandatud
(ilma lävepakuta laiad ukseavad) peremajadesse. Hangitud on mitmeid vajalikke abivahendeid
(lingtõstuk, käimisraamid, pesuraam jm). Hooldekodu töötajad jätsid kokkuhoidva ja koostööalti
meeskonna mulje – üksteist abistatakse ja toetatakse keerulisemates olukordades. Tihedat
koostööd tehakse Marienthali kliiniku psühhiaatrite ja vaimse tervise õdedega ning Tabasalu
hambaarstiga.
Vääna-Viti Kodu elanikud osalevad aktiivselt kogukondlikus elus ja teevad koostööd külaseltsiga.
Käiakse külakeskuses, rannas ja poes. Hooldekodus toimuvad kliendiesinduse koosolekud, kus
hooldekodu elanikud saavad kaasa rääkida oma elu korraldamises ning muredest teada anda. On
tore, et hooldekodu elanikud saavad kasvatada taimi ning käia regulaarselt basseinis ujumas ja
spordisaalis grupitreeningutel.
Rahul ei saa olla sellega, et rohkem kui pooled tegevusjuhendajad pole seni läbinud kohustuslikku
koolitust. Tegevusjuhendajaid on küll seadusega ette nähtud arv, kuid selleks, et tagada ka suurema
hooldus- ja abivajadusega inimestele ning keeruliste psüühikahäiretega elanikele individuaalne
lähenemine ja turvaline elukeskkond, peaks tegevusjuhendajaid olema rohkem.
Hügieeniruumid peavad olema puhtad. Hooldekodul tuleb pingutada, et rohkem elanikke
kaasataks aktiivsesse ja tööoskusi kujundavasse tegevusse, mis aitaks päevi sisustada neile sobival
moel. Hooldekodu peab hoolitsema selle eest, et meditsiiniõe abi oleks tagatud seaduses
kehtestatud ulatuses.
2
Kontrollkäigu ajal sai hooldekodus ööpäevaringset erihooldusteenust 90 inimest, kellest 60 on
majutatud peremajadesse ning 30 nn mõisamajja. Vääna-Viti Kodus elab nii vaimupuudega kui ka
psüühikahäirega inimesi. Suurema hooldus- ja abivajadusega inimesed elavad teises ja viiendas
peremajas. Meditsiiniõe tööruum asub mõisahoones. Videovalvet kasutatakse nii peremajade kui
ka mõisamaja üldruumides (elutoas ja söögitoas). Kliendid osalevad oma võimete kohaselt ka
hooldekodu igapäevatoimetustes, näiteks aitavad tube koristada, pesu pesta ning toitu valmistada
ja jagada.
Õiguskantsleri nõunikud tegid koos eksperdiga ringkäigu hooldekodu ruumides, tutvusid asutuse
dokumentidega ning vestlesid töötajate ja hooldekodu elanikega.
1. Tegevusjuhendajate arv ja kvalifikatsioon
Päeval töötab hooldekodu igas peremajas vähemalt üks tegevusjuhendaja. Mõisamajas on päeval
kohal kaks tegevusjuhendajat. Õhtuti ja öösiti (tavapäraselt kella 20.00–08.00) on hooldekodus
kolm tegevusjuhendajat: töötaja on kohal mõisamajas ning II ja V peremajas, milles elavad kõige
suurema järelevalve- ja abivajadusega inimesed. Õhtuti ja öösiti peavad tegevusjuhendajad
jälgima (mh videokaamera abil) ka teiste peremajade elanikke, kelle majas töötajat ei ole. Näiteks,
II maja tegevusjuhendaja ülesanne on jälgida ka I ja III maja olukorda ning V maja
tegevusjuhendaja peab valvama ka IV maja elanikke. Öösiti teevad tegevusjuhendajad ringkäigu
iga kahe tunni tagant nendes peremajades, kus töötajat ei ole.
Tööpäeviti (kella 8.00–16.00) tegeleb hooldekodu elanikega ka tegevusjuhendaja, kelle
ülesandeks on abistada transpordi küsimustes ning sõidutada inimesi arsti juurde. Hooldekodu
elanike terviseseisundit jälgib ja ravimeid jagab õde, kes on majas esmaspäeviti, kolmapäeviti ja
reedeti (kella 8.30–18.30).
Erihooldusteenuse osutaja peab kindlustama hooldekodu elanike turvalisuse, abistama neid enese
eest hoolitsemisel, arendama iseseisvaks toimetulekuks vajalikke oskusi ning täitma muid
seadusega ettenähtud ülesandeid (SHS § 100 lg 1 ja lg 2). Selleks et tagada nõuetekohane teenus,
peab hooldekodus olema piisavalt palju töötajaid.
Ööpäevaringset erihooldusteenust saavatele inimestele tuleb tagada ühe tegevusjuhendaja
kohalolek 30 hooldekodu elaniku kohta (SHS § 104 lg 1). Seadus näeb ette, et olenevalt klientide
vajadustest peab olema väljaspool ööaega tööl veel vähemalt üks tegevusjuhendaja. Seadus
sätestab vaid miinimumnõude. Teenuseosutaja peab personali suhtarvu määrates lähtuma klientide
tegelikest järelevalve- ja juhendamisvajadustest.
Päevasel ajal on hooldekodus töötajaid rohkem, kui miinimumnõuded ette näevad. Hooldekodu
töökorraldust, peremajadesse majutust, eraldi paiknevat mõisamaja ja klientide eripära silmas
pidades jäi siiski kahtlus, kas olemasolevast töötajate hulgast piisab klientide turvalisuse
tagamiseks ning nende vajadustega arvestamiseks. Piinamise ja Ebainimliku või Alandava
Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee on seisukohal1, et kui töötajaid on
vähe, satuvad nad liiga suure pinge alla, mis võib ohustada nende tervist ning mõjutada ka klientide
heaolu. Kontrollkäigul kaasas olnud tervishoiuekspert osutas, et hooldekodu elanikke tuleks
rohkem kaasata juhendatud tegevustesse. See eeldab, et hooldekodus on rohkem
tegevusjuhendajaid.
1
Vt p 186.
3
Kontrollkäigul selgus, et tegevusjuhendajate töökoormus on suur, sest hooldekodus on palju
individuaalset lähenemist vajavaid inimesi ning tegevusjuhendajatel on ka selliseid tööülesandeid,
mille täitmiseks tuleb neil majast ajutiselt lahkuda ja majaelanikud omaette jätta. Näiteks sellises
olukorras, kui on vaja mõnd klienti saata väljaspool peremaja või kolleege keerulisemate
hooldustoimingute tegemisel abistada. Lisaks mõjutavad tegevusjuhendajate töökoormust
lisakohustused: näiteks peab tegevusjuhendaja ka toitu valmistama (kõigiks toidukordadeks).
Toiduvalmistamise oskus on inimeste iseseisva toimetuleku tagamisel oluline, mistõttu tuleb
tegevusjuhendajal kliente toiduvalmistamisel juhendada. Toitu valmistatakse igas majas eraldi
(kolm põhilist toidukorda ning kaks vahepala). Selles on abiks ka toitlustusteenindajad, kes
töötavad iga päev kella 8.00–16.00. Tavapäraselt on hooldekodus tööl kaks toitlustusteenindajat:
üks mõisas ja teine peremajades. Toitlustusteenindaja valmistab toitu peamiselt II ja V maja
elanikele, keda toidutegemisse kaasata on keerulisem. Kuigi toitlustusteenindajad käivad aeg-ajalt
abiks ka teistes peremajades, tuleb arvestada seda, et töögraafiku järgi on palju ka selliseid päevi,
kus hooldekodus on kohal vaid üks toitlustusteenindaja. Nii oli 2019. aasta septembri graafiku
järgi 12 päeval ning oktoobri graafiku järgi 9 päeval hooldekodus tööl vaid üks toitlustusteenindaja
(oktoobris ei olnud ühel päeval tööl ühtegi toitlustusteenindajat). See aga suurendab
tegevusjuhendajate töökoormust märkimisväärselt.
Kontrollkäigul võis märgata, et toiduvalmistamine võtab suure osa tegevusjuhendaja tööpäevast.
Paljud kliendid vajavad söögi tegemisel pidevat juhendamist ja motiveerimist ning nad võivad
sellest tegevusest kiiresti tüdineda. Selleks, et hooldekodu elanikud toiduvalmistamisse ka
tegelikult kaasatud oleksid, vajavad nad erilist tähelepanu. Samas peavad tegevusjuhendajad
vastutama selle eest, et toit õigeks ajaks valmis saaks, mistõttu kaasatakse hooldekodu elanikke
toidutegemisse harva. Kuigi teenuse üks osa on klientide tööoskuste kujundamine ja töötamise
harjutamine, ei ole selline olukord seatud eesmärkidega kooskõlas. Töö harjutamisel peab inimesi
individuaalselt juhendama, kuid kontrollkäigul jäi mulje, et kuigi tegevusjuhendajad püüavad
hooldekodu elanikke toidutegemisse kaasata, on abistajaid pigem vähe ja toitu valmistavad
peamiselt tegevusjuhendajad ise.
Erihoolekandeteenust saab vahetult osutada vaid nõuetekohase kvalifikatsiooniga
tegevusjuhendaja (SHS § 86), kes peab esmajoones täitma teenuse sisuks olevaid tööülesandeid.
Muude lisakohustuste (nt toidu valmistamine) tegevusjuhendajatele panemine ei pruugi olla
otstarbekas. Toiduvalmistamise ajal ei jõua tegevusjuhendaja inimesi juhendada ega rakendada
individuaalse lähenemise meetodeid, süveneda hoolealuse muredesse ega end tema vajadustega
kursis hoida. Hooldekodu elanike kaasamiseks saab leida sobivamaid lahendusi, mis ei kahanda
ülemäära nende iseseisvust igapäevatoimingutes ja töiste tegevuste harjutamisel. Olukorda
parandaks võibolla see, kui hooldekodu võtaks tööle rohkem toitlustusteenindajaid – see
võimaldaks tegevusjuhendajatel tegeleda rohkem individuaalse juhendamisega.
Õhtusel ja öisel ajal (tavaliselt alates kella 20) kolmes peremajas tegevusjuhendajat ei ole, mis
tähendab, et 36 hooldekodu elanikku on ilma tegevusjuhendaja otsese järelevalveta. Ka
mõisamajas peab tegevusjuhendaja turvalise elukeskkonna tagamiseks jälgima kahe korruse
elanikke ning liikuma korruste vahel. Tegevusjuhendajad jälgivad videokaamera abil ka neid
hooldekodu elanikke, kelle majas töötajat ei ole, kuid sellest ei pruugi turvalisuse tagamiseks
piisata.
Videokaamerad on paigaldatud majade üldruumidesse (v.a tualett- ega pesemisruumid), kuid need
edastavad ainult pilti, mitte heli. Seega ei pruugi tegevusjuhendajad majaelaniku abivajadust õigel
4
ajal märgata. Majadesse häirenuppe paigaldatud ei ole. Tegevusjuhendajad kinnitasid, et igas
majas on vähemalt mõni elanik, kes suudab abi kutsuda. Turvalisuse tagamiseks ei pruugi sellest
piisata. Ööpäevaringset erihooldusteenust saavad psüühikahäirega inimesed vajavad
igapäevaeluga toimetulekuks pidevalt kõrvalabi ja juhendamist. Sellises olukorras ei ole võimalik
turvalist elukeskkonda tagada muude (nt vähema töötajate toe ja järelevalvega) sotsiaalteenustega.
Samuti ei ole õige panna õigeaegse abi kutsumise eest vastutust hooldekodu elanikele. Näiteks
selgus vestlustest, et kliendid olid isikliku mobiiltelefoniga helistades kutsunud kõrvalmajas oleva
tegevusjuhendaja appi lahendama olukorda, kus üks hooldekodu elanik teist lõi.
Kuigi SHS § 104 lg 1 sätestatud töötajate miinimumnõue on täidetud, kui 90 hooldekodu elaniku
kohta nn tööl vaid 3 tegevusjuhendajat, ei ole erihoolekandeteenuse osutajal võimalik nii täita
turvalise elukeskkonna tagamise ja vahetu järelevalve nõudeid (SHS §102 lg 1). Seda tõendab ka
juhtum, kus hooldekodu elanik on tegevusjuhendajate teadmata õhtul või öösel hooldekodust
lahkunud ning tema lahkumine on avastatud suure viivitusega (30.09.2019 juhtum). Samuti on
tegevusjuhendajate eemaloleku ajal ette tulnud vägivallajuhtumeid (14.07.2019 ja 28.07.2019
juhtumid).
Seadusega kehtestatud minimaalne töötajate arv ei pruugi olla piisav selleks, et tagada
peremajadesse majutatud inimeste turvalisus, sest peremaja elanikud peavad ajuti hakkama saama
tegevusjuhendajata. Seejuures on erihoolekandeteenuse hinna kujundamisel arvesse võetud, et
peremajades võib nõuetekohase teenuse osutamine olla kulukam kui suuremates teenuseüksustes
(vt ka Uuemõisa Kodu kontrollkäigu kokkuvõte, lk 2).
Väljaõppinud tegevusjuhendajatest sõltub otseselt hooldekodu elanike ohutus ja heaolu. Vääna-
Viti Kodu juhtkond soosib töötajate koolitustel osalemist. Kutseoskuste parandamist soodustab
asutusesisene ergutussüsteem ning ka töötajad ise on koolitustest huvitatud. Sellegipoolest ei vasta
majandustegevuse registri andmetel2 rohkem kui poolte tegevusjuhendajate kutsekvalifikatsioon
SHS §-s 86 sätestatud nõuetele. Majandustegevuse registri andmetel on koolitustele registreeritud
kõik tegevusjuhendajad. Mitu neist on koolitusele registreeritud märkimisväärselt ammu (nt 5
tegevusjuhendajat juba 2017. aastal), aga koolituse läbimise kohta teave puudub. Hea on see, et
hooldekodus on korraldatud sisekoolitusi (nt ravimite käitlemise kohta).
Tegevusjuhendajana töötamiseks ei piisa vaid kohustuslikule koolitusele registreerimisest3.
Hooldekodu elanike huve ja psüühikahäiretega inimeste eripärast hooldus- ja abivajadust silmas
pidades on hooldekodude töötajatele kehtestatud spetsiifilised koolitusnõuded. Koolitamata
töötajad ei pruugi teadmatuse tõttu osata olukordi adekvaatselt hinnata, nad ei pruugi toimida
ärevatel hetkedel kliendi parimates huvides ega valida kliendi heaolu ja turvalisuse tagamiseks
õigeid meetodeid. Koolitatud personal oskab süsteemselt arendada ja toetada ka keerulise
käitumisega psüühikahäirega ja vaimupuudega inimesi ning valida selleks kohased võtted.
Töötajatele peab kindlasti tagama võimaluse saada seadusega nõutud koolitust.
Õiguskantsler palub korraldada nii, et Vääna-Viti Kodu tegevusjuhendajad saaksid osaleda
seadusega ette nähtud koolitusel. Palun hoolitsege ka selle eest, et kõigis peremajades oleks
pidevalt kohal piisavalt töötajaid, et elanikke ei jäetaks järelevalveta. Õigusaktiga kehtestatud
hoolekandeasutuse minimaalsest töötajate arvust ei pruugi alati piisata kvaliteetse teenuse
osutamiseks ja inimeste põhiõiguste tagamiseks. Õiguskantsler palub inimeste heaolu ja
turvalisuse huvides üle vaadata Vääna-Viti Kodu töökorralduse.
2
Teenuseostaja peab tagama, et registris kajastuksid õiged andmed (MSÜS § 30 lg 5).
3
SHS § 160 lõigete 3, 4 ja 5 järgi võis kuni 31.12.2019 osutada teenust ka tegevusjuhendaja, kes on end vajalikule
koolitusele registreerinud.
5
2. Olmetingimused ja teenuse kvaliteet
Hooldekodus on viis 12-kohalist peremaja ja mõisamaja, mille II ja III korrusele on majutatud 30
hooldekodu elanikku. Peremajades on ühe- ja kahekohalised magamistoad (igas peremajas kaks
kahekohalist magamistuba) ning kööginurgaga ühistegevuse ruum. Mõisamajas on avatud
planeeringuga puhkeruumid, söögisaal, meditsiiniõe tööruum ning ühe- ja kahekohalised
magamistoad.
Hooldekodu on osaliselt kohandatud liikumisraskustega inimeste vajadustele. Rahule võib jääda
peremajadega, mille ruumid on hästi ligipääsetavad ning üldiselt asjakohaselt kohandatud.
Mõisamajas teevad liikumise keeruliseks trepid ja uksepakud, kuid hooldekodu elanike
majutamisel on seda silmas peetud: mõisamajja on paigutatud need hooldekodu elanikud, kellele
mööda treppi liikumine on jõukohane.
Peremajades on algselt töötajate jaoks planeeritud tuba kohandatud magamistoaks.
Tegevusjuhendajate töölaud, dokumendid, ravimipinalid ja muu tööks vajalik on viidud peremaja
ühistegevuse tuppa ja paigutatud lükandustega töötamisnurka. Nii jääb tegevusjuhendaja
dokumentidega töötamise ajal ühistegevuse ruumi poole seljaga ega saa jälgida, kas inimestel on
turvaline olla (SHS §102 lg 1) ning abivajadust võidakse märgata viivitusega. See võib olla
tegevusjuhendajale ka ohtlik. Õiguskantsler soovitab tegevusjuhendajate töönurga sisse seada nii,
et ka arvutiga töötades oleks tal võimalik jälgida ühistegevuse ruumis toimuvat.
Osa mõisamaja tualettruume ei olnud piisavalt puhtad. Hügieeniruumid peavad olema puhtad.
Hooldekodu õuealal on treeningvahendite väljak, jalgpalli- ja korvpalliplatsid, grillimajake,
kasvuhoone ja mänguväljak. Loodud on igati head võimalused selleks, et inimesed saaksid
hooldekodu hoovis meeldivalt aega veeta. Kaaluda võiks erivajadustega inimestele kohandatud
kiigeistme kasutamist.
Mitmes mõisahoone magamistoas puudus ruloo või tihedast kangast kardin, millega saaks akna
täielikult katta. On oluline, et magamistoas oleks loomulik valgus, kuid igas toas peab saama soovi
korral akna kinni katta, et ere päikesevalgus toaelanikke ei segaks ning suvel ei läheks toas
palavaks. Aknakatted puudusid ka neis tubades, mille elanikud oleksid soovinud neid kasutada.
Soovitatav on paigaldada igasse magamistuppa valguse reguleerimist võimaldavad aknakatted või
kaaluda inimese eripärast lähtudes muud sobivat lahendust.
Hooldekodu elanikele pakutakse mitmesuguseid huvitegevusi: tegutseb muusika- ja kunstiring,
tehakse loovtunde, toolivõimlemist, loetakse ette uudiseid ja raamatuid. Igapäevaoskuste
omandamist toetava tegevuse ja huviringide korraldamine on tegevusjuhendajate ülesanne, kuid
hooldekodu on selleks kasutanud ka vabatahtlike abi. Iganädalased huviringid toimuvad mitmes
majas, mis soodustab ka hooldekodu elanike omavahelist suhtlust. Huviringides võivad osaleda
kõik soovijad, samas ei saa tegevusjuhendaja ringitöö ajal tegeleda teiste oma üksuse inimestega.
Kalenderplaanidest ja vestlustest selgus, et huviringides osalejaid on vähe. Silma jäi ka see, et
peremajade päevaplaanid ei langenud kokku huvitegevuste nädalakavaga. Mõnele hooldekodu
elanikule oli koostatud individuaalne nädalaplaan, mis samuti ei langenud kokku üksuse
päevaplaani ja huvitegevuste nädalakavaga. Hooldekodu töötajad selgitasid, et individuaalsete
päeva- ja nädalakavade koostamisega alles tegeletakse. Hooldekodu elanikud pakkusid välja, et
6
nädalavahetustel võiks olla tööpäevadest erinev päevakava (nt hommikusöök veidi hiljem ja kavas
teist laadi tegevused), et nädalavahetuse saabumine oleks selgemini tunnetatav.
On hea, et hooldekodu on võimaldanud parema toimetulekuga elanikel käia basseinis ujumas ning
koolimajas jooga- ja aeroobikatreeningutel. Vestlustest selgus, et inimesed on sellega väga rahul.
Samuti kiideti võimalust tööl käia. Sihtasutus Hea Hoog pakub tööd 10–15 hooldekodu elanikule
ning mõned on töötamise võimaluse leidnud ka mujal (nt haljastusettevõttes). Hea mulje jättis see,
et kasutatakse ära hooldekodu looduskaunist asukohta ning jalustuskäike tehakse ka väljaspool
hooldekodu territooriumi. Paraku on paljud hooldekodus elavad inimesed üsna passiivsed, nende
tegevusse haaramiseks tuleks hooldekodul rohkem pingutada. Sellele juhtis tähelepanu ka
kontrollkäigule kaasatud tervishoiuekspert.
Mitmele inimesele oli rehabilitatsiooniplaani kohaselt tervisliku seisundi säilitamiseks ette nähtud
tegevusteraapia või füsioteraapia. Füsioterapeut käib hooldekodus kord nädalas. Vestlustest
selgus, et hooldekodu elanikud vajaksid füsioteraapiat suuremas mahus, kui seda praegu
pakutakse. Teenuse osutamine ei tohi kahjustada inimese tervist (rahvatervise seaduse § 4 p 10).
See tähendab, et koostatud plaane tuleb järgida, et inimeste tervis vajaliku teraapiata ei halveneks.
Kontrollkäigul jäi silma, et ravimite käitlemise kord oli läbimõeldud ja töötajad olid ravimite
käitlemise nõuetega kursis. Siiski selgus, et ühe keerulise olukorra lahendamisel oli ravimi
andmiseks kasutatud jõudu (jõudu kasutas politsei, kelle kaasabil ravim manustati; 07.10.2019
juhtum). Kui olukord nõuab jõuga ravimite manustamist, siis võib seda teha ainult psühhiaatrilise
abi seaduses sätestatud korras (vältimatut psühhiaatrilist abi saab osutada kiirabi).
Sotsiaalhoolekande seadus ei anna hoolekandeasutusele õigust ravida hooldekodu elanikke nende
tahte vastaselt ning manustada inimestele ravimeid ilma nende nõusolekuta. Riigikohus on
märkinud,4 et ööpäevaringsel erihooldusteenusel ei tohi inimest tahtevastaselt ravida. SHS § 100
lg 2 p 4 näeb ette, et ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja peab järgima tervishoiuteenuse
osutaja määratud raviskeemi. Seda kohustust saab täita üksnes meetoditega,5 mida kasutades võtab
inimene talle määratud ravimeid vabatahtlikult ja teadlikult. Vältimatu psühhiaatrilise abi
tarviduse korral tuleb kutsuda kiirabi ja kui vaja, peab toimetama inimese haigla
psühhiaatriaosakonda.
3. Õendusabiteenus
Vääna-Viti Kodus pakub õendusteenust CitoMed OÜ. Lepingu järgi osutab ettevõte teenust 135
tundi kuus. Meditsiiniõde on hooldekodus tavapäraselt esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti kella
8.30–18.30. Muul ajal on võimalik õega ühendust võtta telefoni teel. Hooldekodule osutab
õendusabiteenust üks õde.
Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja peab kindlustama iseseisva õendusabiteenuse
kättesaadavuse 40 kliendile vähemalt 40 tundi nädalas (SHS § 102 lg 4), mis tähendab ühe kliendi
kohta üks tund nädalas. Seadus sätestab vaid nõutava miinimumi, kuid asutuse eripärast lähtudes
(nt olenevalt klientide diagnoosidest) võib kvaliteetse ja nõuetekohase teenuse osutamiseks olla
õendusteenus vajalik oluliselt suuremas mahus.
Kontrollkäigul selgus, et õendusabi ei olnud seadusega nõutud ulatuses kättesaadav. Kontrollkäigu
ajal elas hooldekodus 90 inimest. Sellist klientide hulka arvestades peaks õendusabiteenus olema
4
Vt p 14.
5
Vt punktid 18–18.4.
7
tagatud vähemalt 90 tundi nädalas. Meditsiiniõde on hooldekodus iga nädal tavapäraselt vaid 30
tundi, seega oluliselt väiksemas mahus, kui seadus ette näeb. Ometi on erihoolekandeteenuse
maksumusse arvestatud õendusabiteenuse tasu kogu SHS § 102 lg 4 sätestatud mahus.
Vääna-Viti Kodus elavad psüühikahäiretega inimesed, kes ei suuda oma terviseseisundi tõttu
kaebusi alati selgelt väljendada ning võivad valu kannatades ärrituda, muutudes seejuures endale
ja teistele ohtlikuks. On ka selliseid inimesi, kelle tervislik seisund võib olla väga muutlik.
Õendusabi korraldus peab arvestama hooldekodu elanike eripära ning terviseseisundiga ning
olema neile kõigile piisavalt kättesaadav.
Õiguskantsler kordab oma varasemaid AS Hoolekandeteenused hooldekodudele antud soovitusi
(vt Uuemõisa Kodu ja Sillamäe Kodu kontrollkäikude kokkuvõtted) ja palub Vääna-Viti Kodul
tagada hooldekodu elanikele õendusteenus, mis arvestab asutuse eripära ja seaduse nõudeid.
4. Tervishoiueksperdi hinnang
Kontrollkäigule kaasatud tervishoiueksperdi arvamuse koopia on lisatud käesolevale kirjale.
Tervishoiueksperdi arvamuses toodud tähelepanekute ja soovituste osas palun kujundada
hooldekodul oma seisukoht ning edastada see õiguskantslerile koos vastustega kirjas toodud
tähelepanekute kohta.
Teie seisukohta ootan võimalusel hiljemalt 15.06.2020.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Lisa: Tervishoiueksperdi arvamus 4 lehel
Koopia: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, AS Hoolekandeteenused
Eva Lillemaa 693 8439
[email protected]