dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Sissetulev kiriAvalik

Siseministeerium_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 16. märts 2020
Viit
6-1/200291/2001389
Registreeritud
16. märts 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
6 Järelevalve õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse üle
Sari
6-1 Isiku avalduse alusel seaduse põhiseaduspärasuse kontroll
Toimik
6-1/200291
Vastutaja
Odyn Vosman (Õiguskantsleri Kantselei, Õiguskorra kaitse osakond)

Failid

  • 📎Siseministeerium, 16.03.2020_vastus.asice461 KB

Sisu (failidest)

Pr Ülle Madise Teie: 26.02.2020 nr 6-1/200291/2001037 Õiguskantsleri Kantselei Meie: 16.03.2020 nr 3-11/36-2 Vastus arvamuse küsimisele politseiteenistuses olevale isikule Kaitseväe tegevteenistuspensioni maksmise kohta Austatud õiguskantsler Olete pöördunud Siseministeeriumi poole küsimusega politseipensioni ja Kaitseväe tegevteenistuspensioni maksmise erisuse kohta isikutele, kes pensioniõiguse tekkimisel jätkavad teenistust politseis. Märgite, et kehtiv seadus näeb ette, et samaaegselt politseiteenistuses töötamisega makstakse küll politseipensioni, aga ei maksta tegevteenistuspensioni. Selline olukord tekkis, kui jõustus politsei ja piirivalve seaduse (edaspidi PPVS) muudatus, millega tunnistati kehtetuks säte, mis välistas politseipensioni maksmise politseiteenistuses, kaitseväeteenistuses ja prokuröriteenistuses oleku ajal. Samas aga kehtib jätkuvalt kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduses (edaspidi KVTRS) säte, mille kohaselt ei maksta tegevteenistuspensioni tegevteenistuses või politseiteenistuses olemise ajal. Leiate, et PPVS-i muutmise eesmärki, tagada politseiteenistuses kvalifitseeritud tööjõu olemasolu, ning teatud grupi isikute võimalikku ebavõrdset kohtlemist silmas pidades on taoline vahetegemine küsitav. Eeldatavasti võib see otseselt puudutada näiteks neid Politsei- ja Piirivalveameti töötajaid, kes on tegevteenistuspensioni välja teeninud piirivalvurina enne PPVS-i jõustumisega aset leidnud kahe ameti liitmist. Raske on pidada eesmärgipäraseks ka olukorda, mis võimaldab kaitseväeteenistuses olles politseipensioni saada, kuid välistab politseiteenistuses olevale isikule omakorda tegevteenistuspensioni maksmise. Sisuliselt motiveerib see politseipensioni saajaid pigem siirduma kaitseväeteenistusse, aga mitte vastupidi. Õiguskantsleri ametkonnale ei ole teada, miks ja millistel kaalutlustel selline erisus seaduses ette on nähtud. Ettepanek PPVS-is sisaldunud vastava piirangu kaotamiseks lisati PPVS-i muutmise eelnõusse Riigikogus teise lugemise ajal ning KVTRS-i § 397 lõike 3 muutmata jätmist ei ole analüüsitud ega põhjendatud. Palute Siseministeeriumil anda hinnang seadustes sisalduva erisuse põhjendatusele ning vastata küsimusele kuivõrd haakub PPVS-i muutmise eesmärgiga KVTRS-i § 397 lõikes 3 kehtestatud piirang, mis keelab politseiteenistuses olevale isikule tegevteenistuspensioni maksmise. Piirang, mis ei lubanud samal ajal olla politseiteenistuses ja saada politseipensioni, kaotati politsei ja piirivalve seaduse, päästeteenistuse seaduse ning kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seadusega 768 SE. Muudatus jõustus 2020. aasta 1. jaanuaril. Muudatuse tingis asjaolu, et Politsei- ja Piirivalveameti prognooside kohaselt läheb aastatel 2019–2025 pensionile 1235 politseiametnikku, seega keskmiselt 176 politseiametnikku Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 aastas. Prognooside järgi lahkub kõige rohkem teenistusest uurijaid (271 politseiametnikku, sihtgrupist 36%), piirivalvureid (164, sihtgrupist 24%) ja patrullpolitseinikke (127, sihtgrupist 24%). Muudatuse eesmärk oli hoida teenistuses neid 50- või 55-aastaseid politseiametnikke, kes muidu politseipensioni vormistamisel lahkuksid politseiteenistusest. Seisuga 1. november 2019. aastal ehk kuus kuud pärast muudatuse jõustumist oli muudatuse mõju järgmine. PPA prognoosis, et 2019. aastal lahkub teenistusest 112 politseinikku, aasta lõpuks lahkus teenistusest 76 politseiametnikku. 2019. aasta algusest kuni 1. maini, s.o nelja kuuga vormistas politseipensioni 36 politseinikku, kellest lahkus teenistusest 36 politseinikku. PPVS-i järgi ei saanud nad politseipensioni vormistamisel politseiteenistuses jätkata. Alles 1. mail 2019. aastal jõustunud seadusmuudatus võimaldas vormistada politseipensioni ja jätkata teenistust politseiametnikuna. Alates 1. maist 2019. aastal kuni aasta lõpuni vormistas politseipensioni 245 politseiametnikku, kellest lahkus teenistusest 40 politseiametnikku (14 politseiametnikku lahkus kohe pärast pensioniõiguse tekkimist ja 26 politseiametnikku hiljem). Seega on seadusmuudatus praeguseks oma eesmärgi täitnud ning me ei ole täheldanud, et politseipensioni saajad oleks kaitseväeteenistusse siirdunud, nagu õiguskantsleri pöördumises leitakse. Miks peakski politseipensioni saav politseiametnik suunduma kaitseväeteenistusse, kui tal on võimalik jätkata teenistust alal, milles tal on teadmised, oskused ja kogemused ning milleks ta on saanud vastava väljaõppe? Seadusmuudatuse eesmärk ei olnud erisuse kehtestamine teiste eripensionäride suhtes. See tähendab, et eesmärk ei olnud võimaldada saada politseipensioni kaitseväeteenistuses ega välistada tegevteenistuspensioni saamine politseiteenistuses. Nii Riigikogus seadusmuudatuse menetlemisel kui ka 2018. aastal samasisulise muudatuse kooskõlastamisel ministeeriumidega oli arutelu ka selle üle, et pärast muudatuse jõustumist jääb piirang tegevteenistuspensionäridele kehtima. Kaitseministeerium ei olnud sellel ajal valmis muudatust tegema. Siseministeeriumi pädevuses aga ei olnud ega ole tegevteenistujate personalipoliitikaga tegelemine ega kaitseväeteenistuse seaduse ja KVTSRS-i muutmiseks ettepanekute tegemine. Seda ainuüksi seepärast, et muudatusega võivad kaasneda kulud ning Kaitseväe rahastamine kuulub Kaitseministeeriumi vastutusalasse. Kaitseministeeriumi valitsemisalas on riigikaitse korraldamine ja seoses sellega ettepanekute tegemine riigikaitsepoliitika kujundamiseks, riigikaitse elluviimine, rahvusvahelise kaitsealase koostöö koordineerimine, mobilisatsiooni ettevalmistamine ja läbiviimine, kutsealuste kutsumine ajateenistusse, Kaitseväe reservi arvestuse ja väljaõppe korraldamine, Kaitseväe ja Kaitseliidu rahastamine ja varustamine, kaitsetööstuse arendamine, Kaitseväe ja Kaitseliidu tegevuse kontrollimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine1. Eeltoodud põhjustel ei analüüsinud Siseministeerium KVTRS-i § 397 lõike 3 muutmata jätmist. Küll aga analüüsiti, millist mõju avaldab seadusmuudatus Politsei- ja Piirivalveametile ja nii teenistuses olevatele kui ka pensioneerunud politseiametnikele. Mis puudutab eripensionide regulatsioonide piiranguid ja ebavõrdset kohtlemist, siis nii kehtivas kui ka kehtetuks tunnistatud õigusaktides on eripensionide, sh ametnike pensionide suurendamist reguleeritud erinevalt. See aga ei tähenda, et pensionide saajaid oleks koheldud või koheldakse ebavõrdselt. Enne seadusmuudatust sätestas PPVS, et politseiniku väljateenitud aastate pensioni ei maksta kaitseväeteenistuses, politseiteenistuses või prokuröriteenistuses oleku ajal. Isikule, kes jätkab töötamist mõnel muul kutsealal või ametikohal, makstakse politseiametniku pensioni täies 1 Vabariigi Valitsuse määrus „Kaitseministeeriumi põhimäärus“ Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 ulatuses, sõltumata sissetuleku suurusest. Kehtiva KVTSRS-i järgi ei maksta tegevteenistuspensioni, kui isik on tegevteenistuses või politseiteenistuses, ja välislepingus ettenähtud juhul. Kehtiva prokuratuuriseaduse järgi ei maksta prokuröri vanaduspensioni prokurörina töötamise ajal. Seega reguleerivad ka kehtivad seadused piirangut erinevalt. Võrdluseks avaliku teenistuse seaduse alusel vanaduspensioni suurendamise eelduseks ei ole avalikust teenistusest lahkumine. Avaliku teenistuse seadus reguleerib ametniku riikliku vanaduspensioni suurendamist teenistusstaaži alusel 10– 50%. Sarnane regulatsioon on ka päästeteenistujatele kehtestatud päästeteenistuse seaduses ning ka nemad ei pea pensionisuurenduse saamiseks päästeteenistusest lahkuma. 2018. aasta alguses oli Eestis kokku 58 710 töötajat või ametnikku, kes saavad samal ajal pensioni, neist 2885 vanaduspensioni suurenduse saajat, 1100 politseiametnikku, päästeteenistujat ja vanglaametnikku, kes saavad väljateenitud aastate pensionide seaduse alusel pensioni ning 1252 politsei- ja tegevteenistuspensioni saajat. Vanaduspensioni suurenduse saajaid võib sisuliselt pidada samuti eripensioni saajateks, kuid kui vanaduspensioni suurenduse saaja jätkab teenistust ametnikuna, siis temal säilib õigus pensionisuurendusele. Siinjuures ei ole oluline ka see, et ametnikel suurendatakse vanaduspensioni, mis määratakse pärast vanaduspensioniea saabumist, mis on praegu 63 aastat, s.t oluliselt kõrgem, kui politseipensioni saamise eelduseks olev 50 või 55 aastat. Nagu ametnikud on vanaduspensioni välja teeninud pikaajalise staaži ja vanusega, on ka politseinikud oma pensioni välja teeninud pikaajalise staaži ja vanusega. Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 12 kohaselt on seaduse ees kõik võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. PS kommenteeritud väljaandes selgitatakse: „/---/ Soovitatav on kohaldada üldist võrdsuspõhiõigust võrdses olukorras olevate isikute prima facie (õiguslikult) võrdset kohtlemist nõudva õigusena. Kõige õnnestunumalt on selle sõnastanud RKHK: „Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt käsitletakse ühetaoliselt kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ning samadel eeldustel. Ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud ühesuguste asjaolude korral.” (RKHKo 20.12.2001, 3-3-1-61-01, p 5; 12.12.2006, 3-3-1-65-06, p 25.) /---/“ Võrdse kohtlemise põhimõtet on rikutud juhul, kui sarnases olukorras olevaid gruppe koheldakse meelevaldselt erinevalt.2 Praegusel juhul on võrreldavateks gruppideks politseipensioni saajad ja tegevteenistuspensioni saajad. Politseipensioni reguleerib PPVS ja selle järgi on kõigil politseiametnikel, sh ka neil, kes on politseiteenistusest pensionile jäänud, kuid naasevad politseiteenistusse, õigus saada politseipensioni ja töötada edasi politseis. Tegevteenistuspensioni reguleerib KVTSRS ja selle järgi ei saa ükski tegevteenistuspensioni saaja jätkata teenistust politseis ega Kaitseväes. Seega koheldakse võrdselt kõiki politseipensioni saamise õigusega isikuid ja võrdselt koheldakse kõiki tegevteenistuspensioni õigusega isikuid. Ebavõrdse kohtlemisega võib olla tegemist juhul, kui ühe teenistuse sees oleks kehtestatud erinev pensionide saamise regulatsioon. Näiteks, kui kehtima oleks jäänud piirang, et politseipensioni ei ole õigus saada tegevteenistuses või prokuröriteenistuses olles, oleks võinud öelda, et politseipensioni saajaid koheldakse ebavõrdselt. See piirang aga kaotati samuti kõnealuse muudatusega. Seega on pensioniküsimused politseiteenistuses reguleeritud ühtemoodi. 2 RKPJKo 27.12.2011, 3-4-1-23-11, p 42, RKÜKo 22.04.2014, 3-3-1- 51-13, p 69. Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Kohtud on mitmel korral leidnud, et „eripensionite kehtestamine mingile ametnikegrupile ei ole diskriminineeriv teise ametnikegrupi suhtes, sest tegu on eelkõige poliitikakujundamise valdkonda jääva ja eelkõige poliitilise otstarbekuse küsimusega. Sisuliselt on mingis valdkonnas eripensionite ettenägemise puhul tegu just selle valdkonna personalipoliitika valikuga, mille peamiseks põhjuseks on enamasti vajadus luua võimalus vastavas valdkonnas riigiorganites töötavatele spetsialistidele konkurentsivõimelised töö(tasustamis)tingimused või hoida juba seal töötavaid spetsialiste konkurentsis erasektoriga. Selliste soodustusi sätestavate positiivsete otsuste tegemine mingi ühe riigiorgani ametnike suhtes ei ole kuidagi käsitatav diskrimineerimisena teise riigiorgani ametnike suhtes. Seadusandjal on nii avaliku teenistuse palgakorralduse reformi teostamisel kui ka ametipensionisüsteemi kujundamisel avar otsustusruum (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 29. mai 2015. aasta otsus nr 3-4-1-1-15)“3. Ka õiguskantsler on 5. aprilli 2019. aasta kirjas nr 6-1/190428/1901736 „Politseiametnike väljateenitud aastate pension ja võrdne kohtlemine“ leidnud samas küsimuses järgmist: „Diskrimineerimise probleem võib tekkida juhul, kui ühe riigiorgani ametnike pensioniküsimusi lahendatakse erinevalt, ilma et selleks oleks põhjendatult alust.4 Pensioniküsimused on politseiteenistuses reguleeritud ühtmoodi. Alates 1. maist 2019 tekib aga PPA-s olukord, kus osa ametnikke saab lisaks töötasule ka eripensioni, kuigi nende ametikoht ja tööülesanded võivad olla samasugused kui neil teenistujatel, kes eripensioni ei saa. Seega tekib sama tööd tegevate ametnike sissetulekutes märkimisväärne erinevus. Ka sellist olukorda ei saa siiski pidada meelevaldselt ebavõrdseks kohtlemiseks. Pensioni mittesaavatel politseiametnikel pole veel tekkinud õigust politseipensioni saada ehk teisisõnu, nad ei ole pensioni saavate ametnikega veel sama kaua politseiteenistuses töötanud ega seda hüvet välja teeninud. Politseijuhtide ülesanne on leida lahendused, kuidas motiveerida noori politseinikke ja tagada järelkasv.“ Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Helme siseminister Svetlana Meister 6125012 [email protected] 3 Tallinna Halduskohtu 20. juuni 2017. aasta otsus nr 3-16-619 (Tallinna Ringkonnakohus on 11. jaanuari 2018. aasta otsuses halduskohtu seisukohaga nõustunud). 4 Tallinna halduskohtu 20.06.2017 otsus nr 3-16-619. Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel