Pr Ülle Madise Teie: 26.02.2020 nr 6-1/200291/2001037
Õiguskantsleri Kantselei
Meie: 16.03.2020 nr 3-11/36-2
Vastus arvamuse küsimisele
politseiteenistuses olevale isikule Kaitseväe
tegevteenistuspensioni maksmise kohta
Austatud õiguskantsler
Olete pöördunud Siseministeeriumi poole küsimusega politseipensioni ja Kaitseväe
tegevteenistuspensioni maksmise erisuse kohta isikutele, kes pensioniõiguse tekkimisel
jätkavad teenistust politseis. Märgite, et kehtiv seadus näeb ette, et samaaegselt
politseiteenistuses töötamisega makstakse küll politseipensioni, aga ei maksta
tegevteenistuspensioni. Selline olukord tekkis, kui jõustus politsei ja piirivalve seaduse
(edaspidi PPVS) muudatus, millega tunnistati kehtetuks säte, mis välistas politseipensioni
maksmise politseiteenistuses, kaitseväeteenistuses ja prokuröriteenistuses oleku ajal. Samas
aga kehtib jätkuvalt kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduses (edaspidi KVTRS) säte,
mille kohaselt ei maksta tegevteenistuspensioni tegevteenistuses või politseiteenistuses olemise
ajal.
Leiate, et PPVS-i muutmise eesmärki, tagada politseiteenistuses kvalifitseeritud tööjõu
olemasolu, ning teatud grupi isikute võimalikku ebavõrdset kohtlemist silmas pidades on
taoline vahetegemine küsitav. Eeldatavasti võib see otseselt puudutada näiteks neid Politsei- ja
Piirivalveameti töötajaid, kes on tegevteenistuspensioni välja teeninud piirivalvurina enne
PPVS-i jõustumisega aset leidnud kahe ameti liitmist. Raske on pidada eesmärgipäraseks ka
olukorda, mis võimaldab kaitseväeteenistuses olles politseipensioni saada, kuid välistab
politseiteenistuses olevale isikule omakorda tegevteenistuspensioni maksmise. Sisuliselt
motiveerib see politseipensioni saajaid pigem siirduma kaitseväeteenistusse, aga mitte
vastupidi. Õiguskantsleri ametkonnale ei ole teada, miks ja millistel kaalutlustel selline erisus
seaduses ette on nähtud. Ettepanek PPVS-is sisaldunud vastava piirangu kaotamiseks lisati
PPVS-i muutmise eelnõusse Riigikogus teise lugemise ajal ning KVTRS-i § 397 lõike 3
muutmata jätmist ei ole analüüsitud ega põhjendatud.
Palute Siseministeeriumil anda hinnang seadustes sisalduva erisuse põhjendatusele ning vastata
küsimusele kuivõrd haakub PPVS-i muutmise eesmärgiga KVTRS-i § 397 lõikes 3 kehtestatud
piirang, mis keelab politseiteenistuses olevale isikule tegevteenistuspensioni maksmise.
Piirang, mis ei lubanud samal ajal olla politseiteenistuses ja saada politseipensioni, kaotati
politsei ja piirivalve seaduse, päästeteenistuse seaduse ning kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste
seaduste muutmise seaduse muutmise seadusega 768 SE. Muudatus jõustus 2020. aasta
1. jaanuaril. Muudatuse tingis asjaolu, et Politsei- ja Piirivalveameti prognooside kohaselt läheb
aastatel 2019–2025 pensionile 1235 politseiametnikku, seega keskmiselt 176 politseiametnikku
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
aastas. Prognooside järgi lahkub kõige rohkem teenistusest uurijaid (271 politseiametnikku,
sihtgrupist 36%), piirivalvureid (164, sihtgrupist 24%) ja patrullpolitseinikke (127, sihtgrupist
24%). Muudatuse eesmärk oli hoida teenistuses neid 50- või 55-aastaseid politseiametnikke,
kes muidu politseipensioni vormistamisel lahkuksid politseiteenistusest.
Seisuga 1. november 2019. aastal ehk kuus kuud pärast muudatuse jõustumist oli
muudatuse mõju järgmine. PPA prognoosis, et 2019. aastal lahkub teenistusest 112
politseinikku, aasta lõpuks lahkus teenistusest 76 politseiametnikku. 2019. aasta algusest kuni
1. maini, s.o nelja kuuga vormistas politseipensioni 36 politseinikku, kellest lahkus teenistusest
36 politseinikku. PPVS-i järgi ei saanud nad politseipensioni vormistamisel politseiteenistuses
jätkata. Alles 1. mail 2019. aastal jõustunud seadusmuudatus võimaldas vormistada
politseipensioni ja jätkata teenistust politseiametnikuna. Alates 1. maist 2019. aastal kuni aasta
lõpuni vormistas politseipensioni 245 politseiametnikku, kellest lahkus teenistusest 40
politseiametnikku (14 politseiametnikku lahkus kohe pärast pensioniõiguse tekkimist ja 26
politseiametnikku hiljem). Seega on seadusmuudatus praeguseks oma eesmärgi täitnud ning me
ei ole täheldanud, et politseipensioni saajad oleks kaitseväeteenistusse siirdunud, nagu
õiguskantsleri pöördumises leitakse. Miks peakski politseipensioni saav politseiametnik
suunduma kaitseväeteenistusse, kui tal on võimalik jätkata teenistust alal, milles tal on
teadmised, oskused ja kogemused ning milleks ta on saanud vastava väljaõppe?
Seadusmuudatuse eesmärk ei olnud erisuse kehtestamine teiste eripensionäride suhtes.
See tähendab, et eesmärk ei olnud võimaldada saada politseipensioni kaitseväeteenistuses ega
välistada tegevteenistuspensioni saamine politseiteenistuses. Nii Riigikogus seadusmuudatuse
menetlemisel kui ka 2018. aastal samasisulise muudatuse kooskõlastamisel ministeeriumidega
oli arutelu ka selle üle, et pärast muudatuse jõustumist jääb piirang tegevteenistuspensionäridele
kehtima. Kaitseministeerium ei olnud sellel ajal valmis muudatust tegema. Siseministeeriumi
pädevuses aga ei olnud ega ole tegevteenistujate personalipoliitikaga tegelemine ega
kaitseväeteenistuse seaduse ja KVTSRS-i muutmiseks ettepanekute tegemine. Seda ainuüksi
seepärast, et muudatusega võivad kaasneda kulud ning Kaitseväe rahastamine kuulub
Kaitseministeeriumi vastutusalasse. Kaitseministeeriumi valitsemisalas on riigikaitse
korraldamine ja seoses sellega ettepanekute tegemine riigikaitsepoliitika kujundamiseks,
riigikaitse elluviimine, rahvusvahelise kaitsealase koostöö koordineerimine, mobilisatsiooni
ettevalmistamine ja läbiviimine, kutsealuste kutsumine ajateenistusse, Kaitseväe reservi
arvestuse ja väljaõppe korraldamine, Kaitseväe ja Kaitseliidu rahastamine ja varustamine,
kaitsetööstuse arendamine, Kaitseväe ja Kaitseliidu tegevuse kontrollimine ning vastavate
õigusaktide eelnõude koostamine1.
Eeltoodud põhjustel ei analüüsinud Siseministeerium KVTRS-i § 397 lõike 3 muutmata jätmist.
Küll aga analüüsiti, millist mõju avaldab seadusmuudatus Politsei- ja Piirivalveametile ja nii
teenistuses olevatele kui ka pensioneerunud politseiametnikele.
Mis puudutab eripensionide regulatsioonide piiranguid ja ebavõrdset kohtlemist, siis nii
kehtivas kui ka kehtetuks tunnistatud õigusaktides on eripensionide, sh ametnike pensionide
suurendamist reguleeritud erinevalt. See aga ei tähenda, et pensionide saajaid oleks koheldud
või koheldakse ebavõrdselt.
Enne seadusmuudatust sätestas PPVS, et politseiniku väljateenitud aastate pensioni ei maksta
kaitseväeteenistuses, politseiteenistuses või prokuröriteenistuses oleku ajal. Isikule, kes jätkab
töötamist mõnel muul kutsealal või ametikohal, makstakse politseiametniku pensioni täies
1
Vabariigi Valitsuse määrus „Kaitseministeeriumi põhimäärus“
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
ulatuses, sõltumata sissetuleku suurusest. Kehtiva KVTSRS-i järgi ei maksta
tegevteenistuspensioni, kui isik on tegevteenistuses või politseiteenistuses, ja välislepingus
ettenähtud juhul. Kehtiva prokuratuuriseaduse järgi ei maksta prokuröri vanaduspensioni
prokurörina töötamise ajal. Seega reguleerivad ka kehtivad seadused piirangut erinevalt.
Võrdluseks avaliku teenistuse seaduse alusel vanaduspensioni suurendamise eelduseks ei ole
avalikust teenistusest lahkumine. Avaliku teenistuse seadus reguleerib ametniku riikliku
vanaduspensioni suurendamist teenistusstaaži alusel 10– 50%. Sarnane regulatsioon on ka
päästeteenistujatele kehtestatud päästeteenistuse seaduses ning ka nemad ei pea
pensionisuurenduse saamiseks päästeteenistusest lahkuma. 2018. aasta alguses oli Eestis kokku
58 710 töötajat või ametnikku, kes saavad samal ajal pensioni, neist 2885 vanaduspensioni
suurenduse saajat, 1100 politseiametnikku, päästeteenistujat ja vanglaametnikku, kes saavad
väljateenitud aastate pensionide seaduse alusel pensioni ning 1252 politsei- ja
tegevteenistuspensioni saajat. Vanaduspensioni suurenduse saajaid võib sisuliselt pidada
samuti eripensioni saajateks, kuid kui vanaduspensioni suurenduse saaja jätkab teenistust
ametnikuna, siis temal säilib õigus pensionisuurendusele. Siinjuures ei ole oluline ka see, et
ametnikel suurendatakse vanaduspensioni, mis määratakse pärast vanaduspensioniea
saabumist, mis on praegu 63 aastat, s.t oluliselt kõrgem, kui politseipensioni saamise eelduseks
olev 50 või 55 aastat. Nagu ametnikud on vanaduspensioni välja teeninud pikaajalise staaži ja
vanusega, on ka politseinikud oma pensioni välja teeninud pikaajalise staaži ja vanusega.
Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 12 kohaselt on seaduse ees kõik võrdsed. Kedagi
ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse,
poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude
tõttu.
PS kommenteeritud väljaandes selgitatakse: „/---/ Soovitatav on kohaldada üldist
võrdsuspõhiõigust võrdses olukorras olevate isikute prima facie (õiguslikult) võrdset
kohtlemist nõudva õigusena. Kõige õnnestunumalt on selle sõnastanud RKHK: „Võrdse
kohtlemise põhimõtte kohaselt käsitletakse ühetaoliselt kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes
ning samadel eeldustel. Ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud ühesuguste asjaolude
korral.” (RKHKo 20.12.2001, 3-3-1-61-01, p 5; 12.12.2006, 3-3-1-65-06, p 25.) /---/“
Võrdse kohtlemise põhimõtet on rikutud juhul, kui sarnases olukorras olevaid gruppe
koheldakse meelevaldselt erinevalt.2
Praegusel juhul on võrreldavateks gruppideks politseipensioni saajad ja tegevteenistuspensioni
saajad. Politseipensioni reguleerib PPVS ja selle järgi on kõigil politseiametnikel, sh ka neil,
kes on politseiteenistusest pensionile jäänud, kuid naasevad politseiteenistusse, õigus saada
politseipensioni ja töötada edasi politseis. Tegevteenistuspensioni reguleerib KVTSRS ja selle
järgi ei saa ükski tegevteenistuspensioni saaja jätkata teenistust politseis ega Kaitseväes. Seega
koheldakse võrdselt kõiki politseipensioni saamise õigusega isikuid ja võrdselt koheldakse
kõiki tegevteenistuspensioni õigusega isikuid.
Ebavõrdse kohtlemisega võib olla tegemist juhul, kui ühe teenistuse sees oleks kehtestatud
erinev pensionide saamise regulatsioon. Näiteks, kui kehtima oleks jäänud piirang, et
politseipensioni ei ole õigus saada tegevteenistuses või prokuröriteenistuses olles, oleks võinud
öelda, et politseipensioni saajaid koheldakse ebavõrdselt. See piirang aga kaotati samuti
kõnealuse muudatusega. Seega on pensioniküsimused politseiteenistuses reguleeritud
ühtemoodi.
2
RKPJKo 27.12.2011, 3-4-1-23-11, p 42, RKÜKo 22.04.2014, 3-3-1- 51-13, p 69.
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Kohtud on mitmel korral leidnud, et „eripensionite kehtestamine mingile ametnikegrupile ei
ole diskriminineeriv teise ametnikegrupi suhtes, sest tegu on eelkõige poliitikakujundamise
valdkonda jääva ja eelkõige poliitilise otstarbekuse küsimusega. Sisuliselt on mingis
valdkonnas eripensionite ettenägemise puhul tegu just selle valdkonna personalipoliitika
valikuga, mille peamiseks põhjuseks on enamasti vajadus luua võimalus vastavas valdkonnas
riigiorganites töötavatele spetsialistidele konkurentsivõimelised töö(tasustamis)tingimused või
hoida juba seal töötavaid spetsialiste konkurentsis erasektoriga. Selliste soodustusi sätestavate
positiivsete otsuste tegemine mingi ühe riigiorgani ametnike suhtes ei ole kuidagi käsitatav
diskrimineerimisena teise riigiorgani ametnike suhtes. Seadusandjal on nii avaliku teenistuse
palgakorralduse reformi teostamisel kui ka ametipensionisüsteemi kujundamisel avar
otsustusruum (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 29. mai 2015. aasta otsus
nr 3-4-1-1-15)“3.
Ka õiguskantsler on 5. aprilli 2019. aasta kirjas nr 6-1/190428/1901736 „Politseiametnike
väljateenitud aastate pension ja võrdne kohtlemine“ leidnud samas küsimuses järgmist:
„Diskrimineerimise probleem võib tekkida juhul, kui ühe riigiorgani ametnike
pensioniküsimusi lahendatakse erinevalt, ilma et selleks oleks põhjendatult alust.4
Pensioniküsimused on politseiteenistuses reguleeritud ühtmoodi. Alates 1. maist 2019 tekib aga
PPA-s olukord, kus osa ametnikke saab lisaks töötasule ka eripensioni, kuigi nende ametikoht
ja tööülesanded võivad olla samasugused kui neil teenistujatel, kes eripensioni ei saa. Seega
tekib sama tööd tegevate ametnike sissetulekutes märkimisväärne erinevus.
Ka sellist olukorda ei saa siiski pidada meelevaldselt ebavõrdseks kohtlemiseks. Pensioni
mittesaavatel politseiametnikel pole veel tekkinud õigust politseipensioni saada ehk teisisõnu,
nad ei ole pensioni saavate ametnikega veel sama kaua politseiteenistuses töötanud ega seda
hüvet välja teeninud. Politseijuhtide ülesanne on leida lahendused, kuidas motiveerida noori
politseinikke ja tagada järelkasv.“
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Helme
siseminister
Svetlana Meister 6125012
[email protected]
3
Tallinna Halduskohtu 20. juuni 2017. aasta otsus nr 3-16-619 (Tallinna Ringkonnakohus on 11. jaanuari
2018. aasta otsuses halduskohtu seisukohaga nõustunud).
4
Tallinna halduskohtu 20.06.2017 otsus nr 3-16-619.
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562