Martin Helme Teie 07.05.2019 nr
Rahandusministeerium
[email protected] Meie 10.03.2020 nr 6-1/191286/2001261
Märgukiri põhimakseteenuste tagamise kohta
Austatud minister
Õiguskantsleri poole on pöördunud mitmed inimesed kaebusega, et pangad on piiranud nende
põhimakseteenuste (internetipank, kaardimaksed ja sularahaautomaat) kasutamist1 või sulgenud
pangakonto ning keeldunud uut kontot avamast.2
Mõistagi paneb see inimesed väga raskesse olukorda. Pangakontota ei saa tasuda
kommunaalteenuste ega ka näiteks lasteaia kohatasu eest või teha muid taolisi igapäevaelu juurde
kuuluvaid makseid. Samuti piirab kontode sulgemine inimeste õigust pöörduda oma õiguste
kaitseks kohtusse, sest ka selleks tuleb pangaülekandega tasuda riigilõiv.
Pankade soov maandada võimalikke riske on mõistetav. Rahapesu vastu tuleb süstemaatiliselt
võidelda. Selle kattevarjus pole õiguspärane võtta osadelt inimestelt ligipääs põhimakseteenustele
ja õiguskaitsele ning seeläbi luua alus nende sotsiaalseks ja majanduslikuks tõrjutuseks.
Seetõttu jagan Teiega kogutud teavet ja palun Teil analüüsida, kas ja kuidas on vaja muuta seadust,
et põhiõiguste teostamiseks oleks tarbijatele tagatud vähemalt ühe pangakonto kaudu juurdepääs
kõikidele põhimakseteenustele. Ei saa välistada, et mitmed selles märgukirjas kirjeldatud
probleemid saab lahendada ka normide rakenduspraktika (ja riskide haldamise) muutmisega.
Makseteenus kui elutähtis teenus
1. Sularaha kasutamine üha väheneb. Seetõttu on põhimaksekonto tänapäeva ühiskonna majandus-
ja ühiskondlikus elus osalemisel hädavajalikuks eeltingimuseks. Makseteenused on ka
hädaolukorra seaduse § 36 lg 3 tähenduses elutähtsad, mille toimepidevust korraldab Eesti Pank.
Makseteenuse ja sularaharingluse kirjelduse ja toimepidevuse nõuetes on kehtestatud
makseteenuse ja sularaharingluse kui elutähtsate teenuste kirjeldus ja nende toimepidevuse nõuded
1
Vt ka õiguskantsleri kirja „Krediidiasutuste tegevus põhimakseteenuste piiramisel“.
2
Eesti Panga andmete kohaselt oli 2018. aastal 1 924 072 nõudmiseni hoiust (arvelduskontod), millele oli
juurdepääs internetipanga kaudu (2017. aastal oli kontosid 1 856 396). 2018. aastal suleti 178 287 arvelduskontot
(2017. aastal 203 241). Täpsem statistika sulgemise põhjuste kohta Eesti Pangal puudub.
2
ning elutähtsa teenuse osutajate loetelu. 2020. aasta märtsi seisuga on elutähtsa makseteenuse
osutajad AS SEB Pank, Swedbank AS, AS LHV Pank ja Luminor Bank AS.
2. Põhimakseteenuste piiramine (sh pangakontode sulgemine) tähendab seega isiku juurdepääsu
piiramist elutähtsale teenusele. Erilise tähtsusega on teenuse kättesaadavus kriisiolukorras (sh nt
haiguse ja seda enam haiguspuhangu korral), mil inimesel ei pruugi ollagi muid võimalusi
mistahes ostude tegemiseks kui pangaülekandega. Põhimakseteenuste piiramine tähendab
järelikult isiku nende põhiõiguste olulist piiramist, mille teostamiseks on vajalik pangakonto
olemasolu.
Põhimaksekontole juurdepääsu tagamine
3. Pangal on krediidiasutuste seaduse (KAS) § 89 lg 9 kohaselt lubatud ise valida, keda ta soovib
teenindada ja keda mitte, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Panga valikuõigust piirab
võlaõigusseaduse (VÕS) § 7101. VÕS §-s 7101 sätestatud piirang pankadele on KAS § 89 lg 9
suhtes erinorm. Selle normiga võttis Eesti üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2014/92/EL (maksekonto direktiivi art 16).
4. VÕS § 7101 lg 2 kohustab panka sõlmima põhimakseteenuste osutamiseks lepingu Euroopa
Liidus seaduslikul alusel viibiva tarbijaga, kui tarbijal on selle vastu põhjendatud huvi. Pank peab
sõlmima makseteenuse lepingu ja avama pangakonto isikule, kelle suhtes ei ole rahapesu ja
terrorismi rahastamise kahtlust ning kui isik ja tema taotletavad lepingutingimused vastavad
seaduses sätestatule ja makseteenuse pakkuja kehtestatud teenuste üldtingimustele või
makseteenuse osutamise tüüptingimustele (VÕS § 7101 lg 1 ja 5).
5. Kuigi viidatud maksekonto direktiivi kohaselt on oluline, et pangad tagaksid, et nende kliendid
ei kasuta finantssüsteemi sellistel ebaseaduslikel eesmärkidel nagu pettus, rahapesu, ei tohiks nad
seada tõkkeid tarbijatele, kes soovivad maksekonto piiriülese avamise ja kasutamise teel saada
kasu siseturu eelistest. Seetõttu ei tohi rahapesu tõkestamisega seotud nõudeid kasutada
ettekäändena äriliselt vähem atraktiivsete tarbijate (sh nt täitemenetluse võlglased)
tagasilükkamiseks. Äriliselt vähem atraktiivne võib panga jaoks olla ka riikliku taustaga isikule
pangakonto avamine, kuivõrd sellega kaasneb pangale kõrgendatud hoolsuskohustus, mille
täitmiseks tuleb pangal teha tavapärasest enam kulusid.
6. Kui pangad on sulgenud olemasoleva pangakonto või keeldunud uut kontot avamast, siis on
küsitud tarbijalt teise pangakonto olemasolu kohta. Euroopa Liidu liikmesriikidel on lubatud
põhimaksekontot pakkuvatel pankadel konto avamise taotlus tagasi lükata, kui tarbijal juba on
asjaomase liikmesriigi territooriumil tegutsevas pangas pangakonto, mis võimaldab kasutada
põhimaksekontoga seotud teenuseid (maksekonto direktiivi art 16 lg 5). Taotlust ei tohi tagasi
lükata juhul, kui tarbija teatab, et ta on saanud teatise selle teise pangakonto sulgemise kohta.
Pangad võivad seejuures toetuda tarbija kirjalikule kinnitusele. Kuna Eesti ei ole pidanud
vajalikuks selle maksekonto direktiivi sätet üle võtta, on pangad (lähtudes VÕS §-st 7101)
kohustatud teise pangakonto olemasolust olenemata füüsiliste isikutega põhimakseteenuste
osutamiseks makseteenuse lepingu sõlmima (v.a rahapesu kahtlusega seotud erand).
7. Ka Euroopa Komisjon on oma soovitustes leidnud, et tarbija, kes seaduslikult elab Euroopa
Liidus ja kellel veel ei ole pangakontot oma residentsuse liikmesriigis, peaks selle saama avada ja
seda kasutada. Liikmesriigid peavad seejuures olenemata tarbija finantsolukorrast (k.a töötus või
isiklik pankrot) tagama põhimaksekontole võimalikult laialdase juurdepääsu. Läbipaistvuse ja
tarbijate õiglase kohtlemise tagamiseks on pangad kohustatud tarbijat kirjalikult teavitama, miks
nad keelduvad põhimaksekontole juurdepääsu andmast, ning tarbija peab saama seda otsust
3
vaidlustada. Sellise teabe saamise õigust võidakse piirata üksnes juhul, kui piirang on hädavajalik
ja proportsionaalne meede julgeoleku või avaliku korra tagamiseks.
8. Euroopa Parlamendi esitatud raportis (istungidokument) on eelnimetatud Euroopa Komisjoni
soovituste juures täpsustatud järgmist: põhimaksekonto avamisel ei tohiks võtta arvesse selliseid
kriteeriume nagu sissetulekute suurus või regulaarsus, töökoha olemasolu, varasemad
laenuandmed, võlakoormus, võimalik pankrot või kontoomaniku eeldatav käive. Põhimaksekonto
avamisest võib keelduda või selleks antud loa tühistada Euroopa Liidu või liikmesriigi asjaomaste
õigusaktide alusel ainult objektiivsetel põhjustel, mis puudutavad näiteks rahapesu ja terrorismi
rahastamist käsitlevate õigusaktide mittetäitmist, pettust, usalduse kuritarvitamist või
dokumentide võltsimist ning põhimaksekontoga seotud nõuete pidevat rikkumist.
9. Eespool viidatud materjalidest ja normidest nähtub, et õigusaktidega (VÕS § 7101, maksekonto
direktiivi art 16) on soovitud tagada füüsiliste isikute juurdepääs põhimakseteenustele.
Põhimakseteenuseid ei saa kasutada pangakontota, kuid ometi ei ole pangakonto ja
põhimakseteenused inimestele alati kättesaadavad. Õiguskantsleri praktikas on olnud juhtumid,
mil kontole juurdepääs on piiratud täitemenetluse võlgnikele ja seoses panga riskiisu või ärimudeli
muutusega.
Täitemenetluse võlgnike ja (maksu)võlgnike pangakontodele juurdepääsu piiramine
10. Pank peab tagama, et füüsiline isik saaks põhimakseteenuseid kasutada arestimata jäetud
summa ulatuses. Põhimakseteenuste osutamist ei tohi mingil moel piirata (sh tehingute arvu) ning
makseteenuse lepinguga pakutavate teenuste ulatus peab jääma samaks (VÕS § 7101 lg 9 ja lg 10).
Sestap ei ole õiguspärane piirata täitemenetluse võlgniku õigust teha deebetkaardiga makseid,
internetipangas ülekandeid ja võtta sularahaautomaadist raha.
11. Tarbijakaitse ja Tehnilisejärelevalve Amet on järelevalve tulemusena tuvastanud, et üksnes
üks elutähtsat makseteenust pakkuv pank (AS SEB Pank) tagab arestimata jäetud summade
ulatuses füüsilisele isikule kõik nõutud põhimakseteenused. Põhimakseteenuseid on erinevalt
piiranud nii Luminor Bank AS, Swedbank AS kui ka AS LHV Pank.
12. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 115 lg 5 sätestab, et kui kohtutäitur on saatnud pangale
täitmiseks võlgniku pangakonto arestimisakti, loetakse arestimisakt kehtivaks ka võlgniku poolt
edaspidi avatava pangakonto suhtes. Sama paragrahvi lõige 51 täpsustab, et pank võib ka keelduda
pangakonto avamisest võlgnikule, kelle konto arestimise kohta on samas pangas täitmisel
kohtutäiturilt saadud arestimisakt. Samas ei keela TMS § 115 lõige 51 pangal avada pangakontot,
kui isikul selles pangas kontot pole. Vastupidiselt aga TMS-le sätestab maksukorralduse seadus
(MKS § 131 lg 5), et pangal on keelatud avada kontot maksukohustuslasele, kelle pangakonto
arestimise kohta on saadud maksuhalduri korraldus.
13. Seega on kehtivad õigusnormid vastuolulised – TMS § 115 lg 51 lubab põhimõtteliselt
võlgnikule konto avada, kuid MKS § 131 lg 5 selle teatud isikute osas välistab. Seejuures ei näe
VÕS ette võimalust keelduda konto avamisest või konto sulgeda täitemenetluse ega ka
maksuvõlgnikul või piirata juurdepääsu põhimakseteenustele.
14. Pangakontoga seotud piirangud suurendavad veelgi enam võlgniku finantsilist tõrjutust ning
raskendavad võla tasumist, mida tuleb maksekonto direktiivist ja Euroopa Komisjoni soovitustest
lähtudes vältida. Eriliselt raskeks muutub inimeste olukord mistahes laiaulatusliku kriisi korral.
Eelnevat arvestades tuleb üle vaadata TMS ja MKS tulenevad pangakonto avamisest keeldumist
4
puudutavad normid ja tagada, et nii täitemenetluse kui ka maksuvõlgnikel oleks juurdepääs
kontole ning seda saaks ka põhimakseteenuste osas tegelikult kasutada.
Pankade riskipõhine rahapesu kahtluse hindamine
15. Rahapesu tõkestamiseks on mõistagi oluline kehtestada selged põhimõtted ja
kontrollimehhanismid, mis välistaksid ebaseaduslike ja läbipaistmatute finantsskeemide
kasutamise.
16. Lähtudes KAS § 89 lg-st 9, tuginevad pangad põhimakseteenuse piiramisel RahaPTS §-s 20
ja § 42 lg-s 1 sätestatule, mille järgi on makseteenuse lepingu lõpetamise aluseks panga riskiisu
või n-ö ärimudeli muutumine.
17. Pangad koostavad riskiisudokumendid, kus riskiisu määramisel võetakse aluseks
Finantsinspektsiooni soovituslikud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise juhised,
Rahapesu Andmebüroo juhised ja Pangaliidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise
poliitika ja suunised. Seega tähendab riskiisu panga enda poolt määratletud riski tüüpi ja taset,
mida pank on valmis võtma.
18. Rahvusvaheliste standardite kohaselt peaksid rahapesu tõkestamise juhised keskenduma
eelkõige riskide haldamisele ja juhtimisele. Pole siiski välistatud, et riskide haldamise ja juhtimise
asemel asutakse riske vältima.
19. Näiteks Finantsinspektsiooni juhiste (p 7.7) kohaselt peab pangal tekkima rahapesu või
terrorismi rahastamise kahtlus isegi siis, kui panga teatamiskohustuse täitmise aluseks ei ole
rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus, vaid n-ö kahtlane või ebaharilik tehing.
20. Seda arvestades võib põhjendamatult ja lihtsalt tekkida rahapesukahtlus väga paljude isikute
suhtes. Kui pangad rakendavad juhist sel viisil, et sulgevad kõik need pangakontod, mille kaudu
tehakse ebaharilik tehing, siis on pank järginud talle suunatud reegleid. Eraldi analüüsi vajab, kas
Finantsinspektsiooni juhis jääb selles küsimuses seadusega sätestatud piiridesse.
21. Rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid ei ole kõikidel juhtudel samad, mistõttu on oluline
FATF soovituste kohaselt terviklik riskipõhine lähenemisviis. Selleks et kontrollida võimalikke
rahapesuriske, mis on seotud potentsiaalselt kõrge riskiga klientidega, tuleb kasutada kliendisuhte
lõpetamise asemel RahaPTS kohaselt tugevdatud hoolsusmeetmeid. Kuigi klient võib olla kõrge
riskiastmega, ei pruugi ta tingimata tegeleda rahapesu või terrorismi rahastamisega. FATF
soovituste ja Moneyvali raporti kohaselt tuleb pankadel riskide vältimise asemel tegeleda riskide
juhtimisega. FATF standardite ja selgituste kohaselt ei tohiks riskide vähendamine olla ühelgi
juhul pangale vabanduseks, et vältida riskipõhist lähenemisviisi. Kliendisuhete lõpetamist tuleb
hinnata igal üksikjuhul eraldi ning see saab olla põhjendatud üksnes siis, kui rahapesu ja terrorismi
rahastamise riske ei saa vähendada (p 7).
22. Moneyvali hinnangul (p 5) võib pankade riskide vähendamisega kaasneda uusi riske ja
läbipaistmatust ülemaailmses finantssüsteemis. Näiteks võib kliendisuhete lõpetamine sundida
inimesi kasutama vähem reguleeritud või reguleerimata kanaleid. Raha liikumine reguleeritud ja
jälgitavate kanalite kaudu teeb rahapesu tõkestamise hõlpsamaks, mistõttu ei aita kliendisuhete
lõpetamine sageli kaasa rahapesu tõkestamisele. Pangad peavad hindama riskide realiseerumise
tõenäosust ning sellega kaasnevaid tagajärgi. Selleks et tuvastada rahapesuriski, on asutustel
võimalik rakendada proportsionaalseid meetmeid ja kontrolli, et neid riske vähendada kontot
sulgemata.
5
Kokkuvõte ja võimalikud lahendused
23. Pangakonto kasutamise võimalus mõjutab oluliselt inimeste põhiõigusi, sest tänapäeval on
pangakontota võimatu või väga keeruline põhiseaduse (PS) alusel teostada omandiõigust (PS §
32), osaleda ettevõtluses (PS § 31), tegeleda eneseteostusega (PS § 19), hoolitseda oma pere ja
laste eest (PS § 27) või pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse (PS § 15).
24. VÕS § 7101 näeb küll ette, et tarbijale tuleb maksekonto avada ning selle kaudu peab ta saama
kasutada põhimakseteenuseid. Teisalt KAS § 89 lg 9 järgi on pank vaba otsustama, keda
teenindada või keda mitte, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
25. VÕS § 7101 on küll KAS § 89 lg 9 suhtes erinorm, kuid lubab erandina konto sulgeda või
keelduda pangakonto avamisest isikutele, kelle osas pank saab viidata rahapesu kahtlusele.
VÕS § 7101 lg 5 kohustab krediidiasutust makseteenuse lepingu sõlmimisest keelduma RahaPTS
§ 42 lg 1 sätestatud alustel, kuid keeldumine peab olema põhjendatud (VÕS § 7101 lg 6). Seejuures
ei ole rahapesu kahtlus kuigi selgepiiriline olukord. Lähtudes kasvõi Finantsinspektsiooni
juhendist selgub, et rahapesu kahtlusena tuleks juhendi järgimiseks käsitleda mistahes
ebaharilikku tehingut.
26. Õiguskantsleri praktikas olnud juhtudel ei ole inimesele tema konto sulgemist põhjendatud
kuigi sisuliselt. Pank on teadaolevatel juhtudel viidanud üksnes muutustele riskiisus või
ärimudelis. Inimesel ei ole sellise põhjenduse vastu end võimalik ka kuidagi kaitsta, sest põhjendus
ei lähtu inimesest endast või vähemalt ei esitata vastavaid sisulisi selgitusi, mida oleks võimalik
kuidagi ümber lükata. Üksnes riskiisu või ärimudeli muutumine ei ole piisav põhjendus tarbija
pangakonto sulgemiseks. See tähendab, et inimestel, kes on mingil põhjusel kõrgema
riskitasemega või keda kahtlustatakse inimese enda teadmata nt ebahariliku tehingu tõttu
rahapesus, suletakse konto ja neil on väga keeruline uuesti pangakontot avada. Ühtlasi puudub
sellel inimesel juurdepääs põhimakseteenustele.
27. Seega tuleb nentida, et VÕS § 7101 ja KAS § 89 lg 9 ei ole koostoimes piisavalt selged, et
tagada kõigile tarbijatele juurdepääs pangakontole ja selle kaudu põhimakseteenustele.
VÕS § 7101 ei pane pankadele sõnaselgelt ka kohustust tagada tarbijale põhimakseteenused
olenemata tema finantsolukorrast. Samuti ei ole õigusnormiga välistatud, et pangad lõpetavad kõik
ühe füüsilise isiku makseteenuse lepingud, eeldades, et sel füüsilisel isikul on konto mõnes teises
pangas.
28. Puudub ka tõhus vaidlustamise kord. Arvestades seda, kui oluline on inimesele pangakonto
olemasolu, tuleb selle sulgemisega seotud vaidlused lahendada võimalikult kiiresti. Samuti on
oluline, et säärase vaidluse algatamiseks poleks inimesel vaja tasuda riigilõivu pangaülekandega,
sest pärast konto sulgemist tal seda võimalust ei ole.
29. Euroopa Komisjoni mõjuhinnangu kohaselt on finantsilise tõrjutuse välistamiseks mitu
võimalust. Näiteks võib pakkuda äriliselt vähem atraktiivsetele tarbijatele lihtsustatud ja piiratud
võimalustega põhimaksekontot. Kui pangad ei paku põhimakseteenust vabatahtlikult, võib riik
määrata ühe või mitu panka, kes tagavad kõigile tarbijatele piiratud põhimakseteenuste pakkumise
(maksekonto direktiiv art 16).
6
30. Arvestades makseteenuse olulisust, oleks ka Eestis võimalik seadusega sätestada, et näiteks
elutähtsat teenust osutavad pangad on kohustatud pakkuma kõikidele tarbijatele piiratud
võimalustega põhimakseteenust.
31. Füüsiliste isikutega kliendisuhete lõpetamine peaks tervikliku riskipõhise käsitlemise korral
olema äärmuslik lahendus või sootuks välistatud. Ka väga kõrge riskitasemega füüsilisel isikul
peab olema võimalik saada pangakonto. Riigil on võimalik sellisteks juhtudeks seadusega
kehtestada pangakonto kasutamise piirangud, mis võimaldavad inimesel saada oma pangakontole
töötasu ning maksta konto kaudu arveid. Seetõttu oleks mõistlik kaaluda pangakontode sulgemist
puudutavate normide muutmist selliselt, et tarbijale oleks üldjuhul tagatud pangakonto kasutamine
ning konto sulgemiseks tuleb pangal alati riigilt eelnev luba saada.
32. Palun pakkuge lahendusi, mis võimaldaksid kõigil füüsilistel isikutel saada juurdepääs
pangakontole (elutähtsale teenusele) ja selle kaudu kasutada põhimakseteenuseid.
Põhimakseteenuse piiramine tekitab finantsilist tõrjutust, mis toob omakorda kaasa sotsiaalse
tõrjutuse ning vähendab haavatavamate ühiskonnagruppide (väikese sissetulekuga inimesed,
töötud jt) heaolu.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Teadmiseks: Riigikogu õiguskomisjon ja rahanduskomisjon, Finantsinspektsioon.
Rait Sannik 693 8438
[email protected]
Evelin Lopman 693 8431
[email protected]