Ülle Madise
Teie 31.01.2020 nr 7-4/191357/2000531
Õiguskantsleri Kantselei
Meie 06.03.2020 nr 10-4/724-2
[email protected]
Vastus pöördumisele
Lugupeetud Õiguskantsler
Pöördusite Justiitsministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi poole seoses kodanikelt saabunud kaebustega selle kohta, et riik on
teinud ebaselgete piiridega kinnisasjadega toiminguid külgnevate kinnisasjade omanikke kaasamata.
Justiitsministeerium selgitab, kuidas on hetkel lahendatud kinnistusraamatu ja maakatastri vahel
vastuoluliste katastriüksuste piiriandmete nähtavaks tegemine.
Maakatastriseaduse § 9 lõike 25 kohaselt kantakse katastripidaja märge „Vajadus piiri asukoht kindlaks
teha” ja märge „Pindala on ebatäpne” kinnistusraamatu esimesse jakku. Kinnistusraamatuseaduse
(KRS) § 13 lõige 1 sätestab, millised andmed kantakse kinnistusregistriosa esimesse jakku ehk mis
andmed on kinnistu koosseisu andmed. Nendeks andmeteks on kinnistu katastritunnus, sihtotstarve,
asukoht, kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused, kinnistu pindala, kinnistute ühendamine ja
jagamine, samuti kinnistuga kinnistu osa liitmine ja kinnistu osa eraldamine.
KRS § 13 ei sätesta, et katastripidaja märkused tuleb kanda registriosa I jao andmestikku kandena.
Justiitsministeeriumi, Registrite ja Infosüsteemide Keskuse ja Maa-ameti töörühm arutas enne
01.07.2018. a jõustuvat seadusemuudatust infotehnoloogilisi lahendusi ning kuidas oleks kõige parem
teha nähtavaks katastriandmete vastuolulised või ebatäpsed piiriandmed ja pindala.
Maa-amet hindas, et ebatäpsete piiriandmete ja pindalaga katastriüksuseid on ca 400 000. Märked
tuleks esmalt kinnistusraamatusse kanda ning märgete infot peaks hoidma ajakohasena, st
muudatuste korral tuleb teha kinnistusraamatus automaatkanne. Sellises mahus muudatused oleksid
koormavad nii kinnistusraamatu kui ka katastri infosüsteemidele.
Töörühm leidis, et kõige optimaalsem lahendus on lisada e-kinnistusraamatus kõikide kinnisasjade
registriosade I jao andmete juurde viide „Katastripidaja märkeid vaata maakatastrist“. Tegemist on
lingitava kirjega, mis viib seotud katastriüksuse maakatastri kiirpäringu vaatesse, kus kajastub kõige
ajakohasem info nii katastriüksuse andmete kui ka katastripidaja märgete kohta. Maakatastri
kiirpäringu vaatesse viib samuti registriosal katastritunnuse link ja viide „Vaata Maa-ameti kaart“.
Kuna kinnisasja I jao koosseisu andmed tulevad maakatastrist, siis tuleks alati nii katastriandmed kui
ka katastripidaja märkused notaril ja osapooltel vahetult enne kinnisasjaga tehingut või muu toimingu
tegemist üle kontrollida.
Selliste olukordade, kus kinnisasjade vahelise piiri osas esineb segadust, peamiseks põhjuseks on
asjaolu, et maareformi käigus moodustati katastriüksusi eri viisidel, sh kaardi- ja plaanimaterjali alusel.
Seega võib olla tekkinud kinnisasju, kus sama maad peavad enda omaks mitu isikut. Juhul, kui on
tegemist ebaselgete piiridega kinnisasjadega, saab seatud servituudi alusel kasutatav ala olla üksnes
selleks nõusoleku andnud kinnistu omanikule kuuluv ala. Kui piiride täpsustamise tulemusena selgub,
et isiklik kasutusõigus peaks koormama ka naabrile kuuluvat kinnisasja, on selleks vajalik eraldi naabri
nõusolekut.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
Isiklik kasutusõigus on piiratud asjaõigus, mille seadmisel kinnisasja omanik piirab oma omandiõigust
selliselt, et piiratud osas saab seda teostada teine isik (piiratud asjaõiguse omaja). Omandiõigust saab
piirata ainult selles ulatuses, milles see omanikule kuulub ehk teise isiku kasutusse saab anda ainult
oma kinnisasja. See tähendab, et piiratud asjaõigus saab ulatuda ainult konkreetsele isikule kuuluvale
kinnisasjale. Kui kasutusõigus on tehingu osaks oleval joonisel ekslikult tähistatud selliselt, et see
ulatub kolmanda isiku kinnisasjale, mille omaniku nõusolekut ei ole küsitud, ei ole vastava kinnisasja
kasutamine õigustatud isiku poolt õiguspärane ning sellise kinnisasja omanikul on õigus nõuda
kasutuse lõpetamist.
Justiitsministeeriumi hinnangul peaksid notarid sellistes olukordades juhtima inimeste tähelepanu
registrisse kantud märkele ja lisama ka lepingusse vastavad selgitused. Kui tegemist on küsitavate
olukordadega, peaks notar lisaks suulistele selgitustele ka lepingus kirjalikke selgitusi jagama. Kui
notari selgitustest, mh märkega tekkida võivatest tagajärgedest on notariaalse tehingu osapooled
teadlikud, oskavad nad otsustada, kas soovivad sellist tehingu sõlmida. Kui tehingu osalised siiski
soovivad lepingu sõlmida, ei saa notar keelduda tehingu tõestamisest. See haakub tõestamisseaduse
(TõS) §-s 18 sätestatud kohustusega selgitada välja mh osalejate tahe.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Viljar Peep
asekantsler
Lisaadressaadid:
Maa-amet
Notarite Koda
Kadri Laud 680 3122
[email protected]
Maria Sutt 6208128
[email protected]