dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Sissetulev kiriAvalik

Justiitsministeerium_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 9. märts 2020
Viit
7-4/191357/2001239
Registreeritud
9. märts 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle
Sari
7-4 Isiku kaebuse alusel riigiorgani või -asutuse tegevuse kontroll
Toimik
7-4/191357
Vastutaja
Marje Kask (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond)

Failid

  • 📎Justiitsministeerium, 6.03.2020.bdoc328 KB

Sisu (failidest)

Ülle Madise Teie 31.01.2020 nr 7-4/191357/2000531 Õiguskantsleri Kantselei Meie 06.03.2020 nr 10-4/724-2 [email protected] Vastus pöördumisele Lugupeetud Õiguskantsler Pöördusite Justiitsministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole seoses kodanikelt saabunud kaebustega selle kohta, et riik on teinud ebaselgete piiridega kinnisasjadega toiminguid külgnevate kinnisasjade omanikke kaasamata. Justiitsministeerium selgitab, kuidas on hetkel lahendatud kinnistusraamatu ja maakatastri vahel vastuoluliste katastriüksuste piiriandmete nähtavaks tegemine. Maakatastriseaduse § 9 lõike 25 kohaselt kantakse katastripidaja märge „Vajadus piiri asukoht kindlaks teha” ja märge „Pindala on ebatäpne” kinnistusraamatu esimesse jakku. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 13 lõige 1 sätestab, millised andmed kantakse kinnistusregistriosa esimesse jakku ehk mis andmed on kinnistu koosseisu andmed. Nendeks andmeteks on kinnistu katastritunnus, sihtotstarve, asukoht, kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused, kinnistu pindala, kinnistute ühendamine ja jagamine, samuti kinnistuga kinnistu osa liitmine ja kinnistu osa eraldamine. KRS § 13 ei sätesta, et katastripidaja märkused tuleb kanda registriosa I jao andmestikku kandena. Justiitsministeeriumi, Registrite ja Infosüsteemide Keskuse ja Maa-ameti töörühm arutas enne 01.07.2018. a jõustuvat seadusemuudatust infotehnoloogilisi lahendusi ning kuidas oleks kõige parem teha nähtavaks katastriandmete vastuolulised või ebatäpsed piiriandmed ja pindala. Maa-amet hindas, et ebatäpsete piiriandmete ja pindalaga katastriüksuseid on ca 400 000. Märked tuleks esmalt kinnistusraamatusse kanda ning märgete infot peaks hoidma ajakohasena, st muudatuste korral tuleb teha kinnistusraamatus automaatkanne. Sellises mahus muudatused oleksid koormavad nii kinnistusraamatu kui ka katastri infosüsteemidele. Töörühm leidis, et kõige optimaalsem lahendus on lisada e-kinnistusraamatus kõikide kinnisasjade registriosade I jao andmete juurde viide „Katastripidaja märkeid vaata maakatastrist“. Tegemist on lingitava kirjega, mis viib seotud katastriüksuse maakatastri kiirpäringu vaatesse, kus kajastub kõige ajakohasem info nii katastriüksuse andmete kui ka katastripidaja märgete kohta. Maakatastri kiirpäringu vaatesse viib samuti registriosal katastritunnuse link ja viide „Vaata Maa-ameti kaart“. Kuna kinnisasja I jao koosseisu andmed tulevad maakatastrist, siis tuleks alati nii katastriandmed kui ka katastripidaja märkused notaril ja osapooltel vahetult enne kinnisasjaga tehingut või muu toimingu tegemist üle kontrollida. Selliste olukordade, kus kinnisasjade vahelise piiri osas esineb segadust, peamiseks põhjuseks on asjaolu, et maareformi käigus moodustati katastriüksusi eri viisidel, sh kaardi- ja plaanimaterjali alusel. Seega võib olla tekkinud kinnisasju, kus sama maad peavad enda omaks mitu isikut. Juhul, kui on tegemist ebaselgete piiridega kinnisasjadega, saab seatud servituudi alusel kasutatav ala olla üksnes selleks nõusoleku andnud kinnistu omanikule kuuluv ala. Kui piiride täpsustamise tulemusena selgub, et isiklik kasutusõigus peaks koormama ka naabrile kuuluvat kinnisasja, on selleks vajalik eraldi naabri nõusolekut. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 Isiklik kasutusõigus on piiratud asjaõigus, mille seadmisel kinnisasja omanik piirab oma omandiõigust selliselt, et piiratud osas saab seda teostada teine isik (piiratud asjaõiguse omaja). Omandiõigust saab piirata ainult selles ulatuses, milles see omanikule kuulub ehk teise isiku kasutusse saab anda ainult oma kinnisasja. See tähendab, et piiratud asjaõigus saab ulatuda ainult konkreetsele isikule kuuluvale kinnisasjale. Kui kasutusõigus on tehingu osaks oleval joonisel ekslikult tähistatud selliselt, et see ulatub kolmanda isiku kinnisasjale, mille omaniku nõusolekut ei ole küsitud, ei ole vastava kinnisasja kasutamine õigustatud isiku poolt õiguspärane ning sellise kinnisasja omanikul on õigus nõuda kasutuse lõpetamist. Justiitsministeeriumi hinnangul peaksid notarid sellistes olukordades juhtima inimeste tähelepanu registrisse kantud märkele ja lisama ka lepingusse vastavad selgitused. Kui tegemist on küsitavate olukordadega, peaks notar lisaks suulistele selgitustele ka lepingus kirjalikke selgitusi jagama. Kui notari selgitustest, mh märkega tekkida võivatest tagajärgedest on notariaalse tehingu osapooled teadlikud, oskavad nad otsustada, kas soovivad sellist tehingu sõlmida. Kui tehingu osalised siiski soovivad lepingu sõlmida, ei saa notar keelduda tehingu tõestamisest. See haakub tõestamisseaduse (TõS) §-s 18 sätestatud kohustusega selgitada välja mh osalejate tahe. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Viljar Peep asekantsler Lisaadressaadid: Maa-amet Notarite Koda Kadri Laud 680 3122 [email protected] Maria Sutt 6208128 [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel