Aleksei Jevgrafov Teie nr
Narva Linnavalitsus
[email protected] Meie 06.03.2020 nr 7-5/200318/2001218
Rahvaküsitlus psüühilise erivajadusega inimeste hooldekodu ehitamise kohta
Lugupeetud linnapea
Õiguskantslerilt kui seaduse kohaselt puuetega inimeste õiguste kaitse eest seisjalt paluti
hinnangut Narva Linnavalitsuse korraldatud küsitlusele psüühilise erivajadusega inimeste
hooldekodu ehitamise kohta.
Küsitlus toimus 17.02.−02.03.2020 elektroonilises keskkonnas VOLIS, samuti Narva Linna
Sotsiaalabiametis aadressil Malmi tn 5a ja Linda tn 4, kus küsimustikud asusid spetsialistide juures
ja infolaual. Küsimus oli järgmine: „Kas tuleb lubada hooldekodu psüühikahäiretega inimestele
ehitamist elamute, ravi- ja kultuuriasutuste, kaupluste ja teiste avalike kohtade läheduses? Kui Teie
vastus on JAH, siis millist asukohta valiksite? Sepa tänav 18 piirkond, Tiigi tänava piirkond
(Kadastiku karjääri ümbrus), A. Puškini tänava piirkond (territoorium poe „Kaupmees“ lähedal),
Rahu tänava piirkond (territooriumid Rahu tänava ja A. Puškini tänava vahel).“
Vaieldamatult tuleb kohaliku kogukonna liikmete huvid ja arvamused planeerimise ja
projekteerimistingimuste andmise käigus välja selgitada. Kohalikel elanikel on õigus avatud
menetluses osaleda. Nõnda on see ka erivajadustega inimeste kodu rajamise korral. Kohalikul
omavalitsusel tuleb kaaluda kõiki huve ja teha õiguspärane otsus. Ühelgi argumendil, ka küsitluse
tulemustel, ei ole ainumääravat kaalu ei detailplaneeringu algatamisel, sellest keeldumisel ega
muude kaalutlusotsuste langetamisel. Avalikul võimul tuleb hoiduda inimeste eksitamisest ja
selliste olukordade tekitamisest, mis võivad võimendada eelarvamusi, hirme ja halvustavat
suhtumist kaaskodanikesse.
Inimesed, kelle vabadust pole alust piirata, tohivad vabalt liikuda. See õigus on ka psüühilise
erivajadusega inimestel, kes ei ole endale ega teistele ohtlikud, kuid vajavad toimetulekuks tuge.
Psüühilise erivajadusega laps võib sündida igasse perre ja psüühiline erivajadus võib elu jooksul
tekkida haiguse või trauma tõttu igaühel.
Kui Narva Linnavalitsus soovis välja selgitada, millised on elanike hirmud seoses psüühilise
erivajadusega inimeste koduga, olnuks kohane korraldada näiteks sotsioloogiline uuring ja selle
tulemuste alusel otsustada, kuidas hajutada linlaste asjatuid hirme ning kaitsta haavatavate
inimeste turvalisust. Linnavalitsuse korraldatud elanike küsitlus seda eesmärki ei täida.
Küsitlus ei olnud vajalik ka ruumilise planeerimise seisukohast: korrektne kaasamine, arvamuste
kogumine ja huvide kaalumine on planeeringuid ja ehitusõigust käsitlevate otsuste tegemisel
jätkuvalt vajalik. Omavalitsusorgan peab rahvaküsitluse küsimuse sõnastama alati ausameelselt
2
ning inimestele tuleb aegsasti ja selgelt öelda, mis küsitluse tulemusest sõltub. Rahvaküsitlus ja
-hääletus on olulised ühiskonnaelu korraldamise viisid. Seega tuleb kohaliku rahvaküsitluse
korraldamisel olla vastutustundlik, esitada oluline küsimus neutraalses selges põhiseaduspärases
sõnastuses.
Narva rahvaküsitlus seekord neile põhimõtetele ei vastanud.
Üksikasjalikumad põhjendused
1. Õiguskantsler analüüsis rahvaküsitluse küsimust ja veebilehel sellele lisatud teavet. Seda, kas
vallavalitsus järgis volikogu kehtestatud linnaelanike küsitluse läbiviimise korra nõudeid,
õiguskantsler ei hinnanud. Kui rahvaküsitluse korraldamist otsustatakse volikogus, on küsimuse
sõnastuse arutellu kaasatud rohkem poliitilisi jõude kui täitevorganis, seetõttu on küsimuse
probleemset sõnastust võimalik paremini ära hoida.
2. Õiguste ja vabaduste tagamine on kohaliku omavalitsuse põhiseaduslik kohustus (PS § 14).
Põhiõiguste kaitse tuleb kooskõlas põhiseadusega tagada ka siis, kui avaliku arvamuse uuringute
(küsitluste) tulemused seda ei toeta (RKHKo 07.06.2019, 3-16-1191, p 8.2).
3. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 2 lg 2 p 2 kohaselt teostub kohalik
omavalitsus demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu
asjus korraldatava rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. Kui seadus ei sätesta teisiti, on kohaliku
rahvaküsitluse korraldamine kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus.
4. Rahvaküsitluse tulemus ei ole kohaliku omavalitsuse organitele ega riigiorganitele õiguslikult
siduv, sellega üksnes selgitatakse välja rahvaküsitlusel osalevate inimeste arvamus (RKPJKo-d
11.08.1993, III-/A-2; 06.09.1993, III-/A-3).
5. Elanike küsitluse tulemus ei saa planeerimismenetluses ega projekteerimistingimuste andmisel
olla ainumäärava tähtsusega. Hea halduse tavast (PS § 14) tulenevalt peab linn või vald valima
erivajadusega linlaste erihooldekodude ehitamiseks koostöös AS-ga Hoolekandeteenused sobiva
koha, algatama detailplaneeringu või projekteerimistingimuste andmise, selgitama igakülgselt ja
erapooletult asukohavaliku mõjusid kohalikule kogukonnale, kuulama ausas avatud menetluses
ära arvamused ja seejärel langetamata kaalutletud otsuse.
6. Elanike küsitlus ei ole küsimuse ebaõnnestunud sõnastuse tõttu ka põhiseaduspärane. Sellises
sõnastuses küsitlus võib võimendada eelarvamusi ja hirme ning suunata inimesi arvama, et
psüühilise erivajadusega kaaslinlased peaks elama teistest eemal ka siis, kui nad käivad tööl ja
nende vabaduse piiramiseks pole põhiseaduslikku alust, kuivõrd nad pole endale ega teistele
ohtlikud. Sellest vaatenurgast analüüsides läheb küsimuse sõnastus vastuollu ka erivajadustega
inimeste teistest inimestest halvemini kohtlemise keeluga (PS § 12).
7. Narva Linnavalitsus sõnastas rahvaküsitluse küsimuse järgmiselt: „Kas tuleb lubada
hooldekodu psüühikahäiretega inimestele ehitamist elamute, ravi- ja kultuuriasutuste, kaupluste ja
teiste avalike kohtade läheduses? Kui Teie vastus on JAH, siis millist asukohta valiksite?“
Küsimusele eelnes veebikeskkonnas VOLIS lühike selgitav tekst ja üleskutse rahvaküsitlusel
aktiivselt osaleda: „Viimasel aastakümnel osaleb Eesti aktiivselt Euroopa erinevates projektides
struktuurfondide toel. Antud projektide käigus plaanitakse ehitada Narva linna hooldekodu
psüühikahäiretega inimestele. Projekti eeltingimuseks on see, et kodu peab paiknema
linnakeskkonnas, jalutuskäigu kaugusel elamutest, ravi- ja kultuuriasutustest, kauplustest. Seoses
3
sellega korraldab Narva linnavalitsus linnaelanike küsitlust. Palume võtta sellest aktiivselt osa.“
Lisatud oli selgitav materjal (vt „Küsimuse ajalugu“).
8. Rahvaküsitlusele pandud liitküsimuse esimese küsimuse ebaõnnestunud sõnastus („Kas tuleb
lubada hooldekodu psüühikahäiretega inimestele ehitamist elamute, ravi- ja kultuuriasutuste,
kaupluste ja teiste avalike kohtade läheduses?“) ei võimalda linnavalitsusel rahvaküsitluse
negatiivset tulemust kasutada hooldekodu ehitamise projekti tagasilükkamise argumendina.
Selline kaalutlusotsuse põhjendamise argument oleks õigusvastane vastuolu tõttu puuetega
inimeste diskrimineerimise keeluga (PS § 12 lg 1; vt ka puuetega isikute õiguste konventsiooni
art 3 punktid b ja e; art 5; art 9 lg 1 jm).
9. Kohalikul omavalitsusel tuleb rahvaküsitluse küsimuse sõnastamisel olla eriti hoolikas, et mitte
võimendada eelarvamusi haavatavas olukorras olevate inimeste suhtes. Selle rahvaküsitluse
küsimuse sõnastus ei olnud neutraalne, vaid suunav.
10. Inimestes võib segadust tekitada mõiste „erihoolekanne“. Vahel ei tajuta, et see hõlmab ka
näiteks kogukonnas toetatud elamise teenust neile psüühikahäirega inimestele, kes pole ohtlikud.
Sotsiaalkindlustusametil tuleb alati enne inimesele sobiva abi valimist selgeks teha, kas ta võib
olla endale või teistele ohtlik (sotsiaalhoolekande seaduse § 70 lg-d 2 ja 5). Psüühilise
erivajadusega inimeste kodusse tohib suunata inimesed, kes pole ohtlikud ja saavad üldjoontes
hakkama, kuid vajavad igapäevase elu ja töö korraldamise juures mõningast abi. Raske
psüühikahäirega täiskasvanutele, kes ei suuda oma tegevust mõista ega juhtida ja on ohtlikud, on
ette nähtud kinnised asutused.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Vallo Olle 693 8445,
[email protected]
Juta Saarevet 693 8446,
[email protected]