Jaak Aab Teie 14.02.2020 nr 12.4-7/1174-1
Rahandusministeerium
[email protected] Meie 03.03.2020 nr 6-1/200257/2001162
Ameti ja inspektsiooni ühendamine
Lugupeetud riigihalduse minister Jaak Aab
Küsisite, kas ameti ja inspektsiooni ühendamisel on tagatud järelevalve sõltumatus. See probleem
on üles kerkinud Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamisel, millega liidetaks
loamenetluse ja järelevalve ülesanded.
Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) kohaselt on ametid ja inspektsioonid valitsusasutused,
täidesaatva riigivõimu ametiasutused. Nii ametil kui ka inspektsioonil tuleb teha riiklikku
järelevalvet ning kohaldada riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses (VVS § 70 lg 1
ja § 71 lg 1). Ametit eristab inspektsioonist täiendav juhtimisfunktsioon (VVS § 70 lg 1). Seadus
ei defineeri juhtimisfunktsiooni mõistet, kuid praktikas tähendab see valdkonda korraldavate
ülesannete täitmist. See on näiteks tegevuslubade väljaandmine või riigieelarveliste toetuste
jagamise üle otsustamine.
Seaduse järgi ei ole seega üks asutus sõltumatum kui teine. Nii amet kui ka inspektsioon on
loamenetluses ja järelevalvetegevuses sõltumatud, arvestades seaduses sätestatud piiranguid.
Täitevvõimu tegevust ja otsuseid saab seaduses sätestatud korras ja ulatuses kontrollida kohus.
VVS § 93 lg 6 sätestab teenistusliku järelevalve piirangud, mis on ette nähtud otsustatava küsimuse
sisust lähtudes. Teenistuslikku järelevalvet ei saa teha mh riikliku järelevalve toimingute ning
riikliku sunni kohaldamisel antud otsuste üle (§ 93 lg 6 p 1). Sellised toimingud on kõik
korrakaitseseaduse alusel tehtavad toimingud, mis on vajalikud korrarikkumise või ohu
väljaselgitamiseks, või riikliku järelevalve üld- ja erimeetmed KorS 3. peatükis või eriseadustes.
Nende toimingute hulka ei kuulu loamenetlused.
Loamenetluses ei ole amet seega otsesõnu sõltumatu, vaid toimib tavapärase täitevvõimu osana.
Keskkonnaloa taotluse menetlemisel saab haldusorgan lähtuda teabest, mis on kogutud menetluse
käigus, mida on üldjuhul arutatud avatud menetluses ja mida saavad kontrollida nii
menetlusosalised kui ka laiem avalikkus. Haldusorganil tuleb oma otsuseid põhjendada ning neid
otsuseid saab kontrollida ka kohus.
Loamenetluse ja järelevalvemenetluse eesmärk on üldjuhul sama: ühel juhul kontrollitakse
eelnevalt, kas nõuded on täidetud, ja teisel juhul tagantjärele, kas nõudeid järgitakse.
Loamenetluses määrab riik kindlaks loa saaja käitumisjuhised ning nende juhiste täitmist
kontrollib riik järelevalvefunktsioone täites. Need ülesanded ei välista üksteist ning neid on
võimalik täita ka ühes asutuses. Kui mõnes valdkonnas (nt Euroopa Liidu soovitus eraldada
tururegulaatorid tehnilisest järelevalvest) tuleb funktsioone siiski lahus hoida, saab seda teha ka
2
ühe asutuse sees või viia konkreetne funktsioon mõne muu asutuse juurde (näiteks ministeeriumi
tasemele).
Eesti riigikorralduses on tavapärane ja isikute seisukohast mõistlik, et üks ja sama amet täidab nii
loamenetluse kui ka järelevalve ülesandeid. Nõnda ei vaidle riigiasutused isikute kulul näiteks
seadusetõlgenduste üle. Isikul peab hea halduse põhimõttest tulenevalt olema selge, mida temalt
nõutakse. Näiteks Muinsuskaitseamet määrab mälestistele muinsuskaitse eritingimused ja annab
töödeks loa ning hiljem kontrollib seatud tingimuste täitmist. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA)
annab välja turvaettevõtja tegevusloa ning teostab järelevalvet turvaettevõtete ja turvatöötajate
tegevuse üle. PPA väljastab ka välismaalasele elamisloa ja kontrollib Eestis viibimise seaduslike
aluste täitmist, väljastab relvaloa ja kontrollib relvaseaduse nõuete täitmist. Maanteeamet täidab
teede omaniku ülesandeid (nt tellib ehitus- ja korrahoiutöid, määrab liikluskorralduse), teeb
riiklikku järelevalvet teede ning teede ehitamise ja korrashoiu teenuseid pakkuvate isikute üle ning
annab riigitee ehitamiseks ka ehitusloa.
Ameteid ja inspektsioone on liidetud ka varem. Näiteks 2010. aastal loodud Põllumajandusametiga
ühendati teiste asutuste hulgas Taimetoodangu Inspektsioon. 2007. aastal ühendati
Konkurentsiametiga Energiaturu Inspektsiooni funktsioonid ning Tehnilise Järelevalve Amet
võttis üle Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni ning Raudteeinspektsiooni ülesanded. 2003. aastal
oli Raudteeamet muudetud Raudteeinspektsiooniks.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Külli Taro 693 8441
[email protected]
Evelin Lopman 693 8431
[email protected]