Valga Vallavolikogu Teie 21.02.2020 nr 2-2.2/333-3
Valga Vallavalitsus
[email protected] Meie 03.03.2020 nr 7-5/200165/2001141
Liikumiserivajadusega inimeste ligipääs vallavolikogu ja -valitsuse ruumidele
Lugupeetud Valga Vallavolikogu ja -valitsus
Õiguskantsleril paluti hinnata, kas on õiguspärane, et liikumiserivajadusega inimestel puudub
ligipääs Valga Vallavolikogu ja -valitsuse ruumidele, mis asuvad aadressil Kesk 11 ja Puiestee 8.
Vallavalitsuse selgitustest ilmneb, et vallavolikogu ja -valitsuse tööruumid Kesk 11 ja Puiestee 8
hoonetes on liikumiserivajadusega inimestele osaliselt ligipääsmatud. Selline olukord ei ole
õiguspärane. Samas on positiivne, et vallavalitsus otsib kirjeldatud probleemidele lahendust.
Palun Teil õiguskantslerit vähemalt kahe kuu tagant teavitada, mida on vallavolikogu ja -valitsus
teinud selleks, et liikumiserivajadusega inimestel oleks volikogu ja valitsuse tööruumidele
takistusteta ligipääs. Palun selgitage ka seda, kuidas on neis hoonetes korraldatud
liikumisraskustega inimeste evakuatsioon tulekahju või muu ohu korral.
Puudega inimeste osalemist ühiskonnaelus, sh kohaliku omavalitsuse juhtimisel, reguleerivad
mitmed õigusaktid.
1. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 12 sätestab üldise võrdsuspõhiõiguse: kõik on seaduse ees
võrdsed ja kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu,
usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või
muude asjaolude tõttu.
PS § 28 lg 4 järgi on lasterikkad pered ja puuetega inimesed riigi ja kohalike omavalitsuste erilise
hoole all. See nõuab puuetega inimeste vajadustele erilise tähelepanu pööramist. Puuded
põhjustavad üksikisikutele inimväärikuse ning teiste põhiõiguste ja -vabaduste realiseerimisel
olulisi takistusi (nt võib liikumispuue takistada PS § 29 lg-s 1 sätestatud elukutse või töökoha
valimise õiguse teostamist).
2. Puuetega inimeste õiguste konventsiooni (PIÕK) art 29 kohaselt tagavad osalisriigid puuetega
inimestele poliitilised õigused ja võimaluse teostada neid õigusi teistega võrdsetel alustel. Samuti
kohustuvad riigid tagama, et puuetega inimesed saavad teistega võrdsetel alustel tõhusalt ja
täielikult, otse või vabalt valitud esindajate kaudu osaleda poliitilises ja avalikus elus, sh et neil on
õigus ja võimalus valida ja olla valitud (punkt a).
PIÕK art 9 lg 1 järgi tuleb rakendada asjakohaseid meetmeid, et tagada puuetega inimestele
teistega võrdsetel alustel juurdepääs füüsilisele keskkonnale, sh avalikele ehitistele ja teenustele
nii linna- kui ka maapiirkondades.
2
PIÕK art 2 sätestab, et kui mõistlike abinõude rakendamisest keeldutakse, on tegu
diskrimineerimisega. Mõistlikud abinõud on vajalikud ja asjakohased teisendused ja kohandused,
mis ei ole ebaproportsionaalselt ega alusetult koormavad ning on konkreetsel juhul vajalikud, et
tagada puuetega inimestele kõigi inimõiguste ja põhivabaduste teostamine või kasutamine teistega
võrdsetel alustel (alalõigud 3 ja 4).1 Euroopa Kohus on öelnud, et mõistlike abinõude rakendamise
kohustust tuleb mõista kui nõuet kõrvaldada takistused, mis raskendavad puuetega isikute täielikku
ja tõhusat osalemist tööelus teiste töötajatega võrdsetel alustel.2 Sellised meetmed võivad olla muu
hulgas kas füüsilised või töökorralduslikud.3
3. Euroopa Liidu põhiõiguste harta art 21 lg 1 kohaselt on keelatud igasugune diskrimineerimine
puude tõttu. Liit tunnustab ja austab puuetega inimeste õigust saada kasu meetmetest, mis peavad
tagama nende iseseisvuse, sotsiaalse ja tööalase integratsiooni ning ühiskonnaelus osalemise
(art 26).
4. Euroopa kohaliku omavalitsuse harta art 7 lg 1 sätestab, et valitud kohalike esindajate
töötingimused peavad võimaldama neil vabalt oma ülesandeid täita. See tähendab kohaliku
omavalitsuse esinduskogu kõigile liikmetele võrdsete võimaluste tagamist oma mandaadi
teostamiseks, sh takistusteta ligipääsu esinduskogu ruumidele. Euroopa kohaliku omavalitsuse
harta kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuses osalemise õigust käsitleva lisaprotokolli art 2 lg 1
sätestab, et osalisriigid võtavad kasutusele kõik abinõud, et tagada õigus osaleda kohaliku
omavalitsuse üksuse tegevuses (vt sama artikli 2. lõike punkti II alapunkt c).
Vallavolikogul tuleb korraldada oma töö nii, et volikogu liikumiserivajadusega liikmetel, samuti
volikogu istungit jälgida soovivatel liikumiserivajadusega inimestel oleks volikogu istungiruumile
takistusteta ligipääs. Ka vallavalitsuse töö peab olema korraldatud selliselt, et
liikumiserivajadusega inimesele oleks tagatud takistamatu ligipääs tööruumidele.
On mõistetav, et Kesk 11 ja Puiestee 8 hoonete renoveerimine on kulukas, tehniliselt keerukas ja
aeganõudev, kuid hoonete ümberehitamine ei ole ainus viis, kuidas tagada volikogu ja valitsuse
tööruumidele takistusteta ligipääs. Volikogul ja valitsusel on õigus muuta ka oma töökorraldust ja
ümber asuda ruumidesse, millele liikumiserivajadusega inimestel on takistusteta ligipääs.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Juta Saarevet 693 8404
[email protected]
Vallo Olle 693 8445
[email protected]
1
Vt ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee üldkommentaar nr 6 (2018) võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise
kohta, CRPD/C/GC/6, 26.04.2018, p 23−27, lk 6−8.
2
EKo C-335/11 (HK Danmark) ja C-337/11, 11.04.2013, p 54.
3
Sama, p 49, 55−56.