Kultuuriministeerium Teie: 31.07.2025
[email protected]
Meie kuupäev digiallkirjas nr 1-16/1937-1
Arvamus energiamajanduse arengukava aastani 2035 eelnõu kohta
Täname Teid võimaluse eest esitada arvamus „Energiamajanduse arengukava aastani 2035
eelnõu“ (edaspidi ENMAK 2035 eelnõu) kohta. Märgime, et Muinsuskaitseamet osales 17.12.2024
toimunud ENMAK 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande avalikul
arutelul ja edastas samas päeval ka kirjalikult Kliimaministeeriumile (edaspidi KLIM) oma
arvamuse KSH aruande suhtes. Peame ENMAK 2025 eelnõu koostamisel kultuuripärandiga
arvestamist väga oluliseks, mistõttu edastame varem KLIM-le saadetud tähelepanekud (lisa) ja
täiendavalt toome välja järgmist.
1) Eelnõust ei nähtu, et ENMAK 2035 arvestaks üleriigilise planeeringuga „Eesti 2050“, mida
ka samal ajal koostatakse. Üleriigilises planeeringus seatakse Eesti lähituleviku ruumilise
arengu perspektiive ja elukeskkonna arendamise printsiipe, kuid eelnõust ei tule välja, et
need kaks väga olulist strateegilist sihti teineteist toetama hakkaks. Näeme siin kitsaskohta
valdkonna strateegiliste dokumentide sidumisel laiema vaatega, sh kvaliteetse ruumiga ning
leiame, et arengukavas tuleb ruumimõjudega arvestada ja neid rohkem esile tuua.
2) Lk 7 „Energiamajanduse arenguvisioon aastaks 2050“ – Energiamajanduse arengukava on
erinevaid eluvaldkondi, sh elukeskkonda oluliselt mõjutav strateegiline dokument, mistõttu
peame oluliseks, et energiamajanduse lähiaja areng arvestaks mh kvaliteetse elukeskkonna
põhimõtetega ning arengukava sisaldaks ülevaadet, mida toob see kaasa elukeskkonna
kvaliteedi ja arendamise kontekstis. Teeme ettepaneku täiendada lk 7 ülalt teist lõiku
lausega: „Eesti energiamajandust arendatakse kvaliteetse elukeskkonna põhimõtteid
arvestades, tagades väärtusliku looduskeskkonna ja kultuuripärandi säilimise.“.
3) Lisa 4, lk 46 on toodud, et ENMAK 2035 ei põhjusta olulist mõju ainelisele
kultuuripärandile. Muinsuskaitseamet ei saa sellega nõustuda, kuna KSH ei sisaldanud
sellise järelduse tegemiseks piisava põhjalikkusega analüüsi. Oleme seisukohal, et
ENMAK 2035 kavandatavate tegevuste mõju kultuuripärandile on ilmne. Seda näitavad
ainuüksi juba mitmed ENMAK eelsed tuuleparkide arendused, mille tulemusel muutub
oluliselt riikliku tähtsusega kultuuriväärtuslike objektide iseloomulik keskkond.
Seetõttu palume asendada lisa 4 lk 46 lause järgmise lõiguga
„ENMAK 2035 mõju kultuuripärandile avaldub objektipõhiselt. Mõjusid kultuuripärandile
on võimalik oluliselt leevendada, kui olulise ruumilise mõjuga ENMAK tegevuste
Pikk 2 / 10123 Tallinn / +372 640 3050 /
[email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee /
Registrikood 70000958
planeerimisel:
• tehakse koostööd Muinsuskaitseametiga;
• tegevusi ei kavandata mälestistel ja muinsuskaitsealadel ning nende
kaitsevööndites. Ruumilised muutused kavandatakse välja mälestiste ja
muinsuskaitsealadega visuaalselt seotud kontaktaladest;
• viiakse läbi põhjalikud keskkonnamõju hindamised koos vajalike analüüsidega
(visuaalne, müra, vibratsioon jms), mille käigus hinnatakse mõju kultuuripärandile,
kaasates hindamise läbiviimisesse valdkonna eksperte.
Kultuuriväärtustega arvestamine juba planeerimise algfaasis aitab jõuda lahendusteni, mis
toetavad ühtaegu nii kestlikku energiatootmist kui ka Eesti ajaloolise maastiku ja
kultuurilise järjepidevuse säilimist.“.
4) Uue taristu rajamise planeerimise faasis tuleb arvestada ka riikliku kaitse all oleva
kultuuripärandiga ja kavandada tööd viisil, mis pärandit ei kahjusta. Ühtlasi on
muinsuskaitseseadusest (edaspidi MuKS) tulenevate põhimõtete kohaselt kultuuripärandi
väärtustamine ja säilitamine ühiskonna ühine kohustus (§ 3 lg 1). Kui mistahes paigas
avastatakse ehitamisel, teede, kraavide ja trasside rajamisel või muude mulla- ja kaevetööde
tegemisel arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse
mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid, on leidja kohustatud tööd peatama, säilitama
koha muutmata kujul ning viivitamata teavitama sellest ametit (MuKS § 31 lg 1), kes muu
hulgas teeb kindlaks uuringute vajalikkuse (MuKS § 31 lg 2). Seetõttu on soovitatav
võimalikult varajases tööde planeerimise etapis konsulteerida Muinsuskaitseametiga ja
vajadusel tellida arheoloogilised eeluuringud, et arhiiviandmete analüüsi ja maastikuleire
käigus välja selgitada, kas kavandatavate tööde alal on säilinud või võib olla säilinud
arheoloogiapärandit. Eeluuringute tulemuste alusel saab hinnata edasiste uuringute
vajadust, mahtu, metoodikat ja maksumust ning seda, kuhu oleks mõistlik rajatised
planeerida, et kahju arheoloogiapärandile, sh väljakaevamistega seotud kulu, oleks
minimaalne.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kädi Streff
Õigusosakond
jurist
5305 2863
[email protected]
Lisa: KSH aruande avalik arutelu kirjalik Muinsuskaitseameti arvamus
2(2)
17.12.2024 toimuva KSH aruande avalik arutelu kirjalik Muinsuskaitseameti arvamus
Energiamajanduse arengukava (ENMAK):
• Lk 10 põhimõte nr 10 ütleb, et kavandatavate tegevuste elluviimine toimub arvestades
mh kultuuriväärtusi – kuid selleks, et see ei jääks paljasõnaliseks, tuleks
kultuuriväärtusi dokumendis läbivalt käsitleda. Vastasel juhul ei taju rakendusasutus,
milliste tegevuste korral ja millises etapis neil kultuuriväärtustega puutumus tekib ja
siis võib jääda pärandispetsialistide kaasamine liiga hiljaks. Sellest on ajendatud ka
järgnevad tähelepanekud.
• Lk 3 „Selleks, et meie elektri varustuskindlus oleks tagatud, on Eestisse vaja piisavas
mahus juhitavaid, kiirelt või aeglaselt üles ja alla reguleeritavaid võimsusi“ – teadmata
liiga palju erinevat tüüpi elektritootmiste reguleeritavusest võiks siin ehk arvesse võtta
hüdroelektrijaamasid (Kategooria:Eesti hüdroelektrijaamad – Vikipeedia). Nii vähe, kui
neid meile veel alles on jäänud ning mõni, teatavasti, on mingis osas mälestis või asub
mälestisel. Jägala jõel on kaks HEJ, neist Jägala Energy HEJ on 2MW ja Linnamäe HEJ
1,15MW (mälestis, maksimaalne elektrienergia toodang Wikipedia andmetel 7
GWh/aastas). Lähikonna tarbeks ja kriisiolukordade leevendamiseks on see piisav (st
panus nii energiajulgeolekusse kui kliimaeesmärkidesse). Kundas on 400kW ja
Tudulinna HEJ on pisike, 150kW koguvõimsusega ning mõlemad on mälestised.
Hüdroenergia on aastaringselt kasutatav, vastupidiselt päikeseenergiale ning
stabiilsem kui tuuleenergia. Lk 23 tabeli kohaselt on hüdroenergia maht Eestis kokku
8MW, mis küll kogumahust on köömes, kuid lokaalses vaates oluline. Seda lokaalset
olulisust tegelikult võiks (paluda) analüüsida, nt kas seda toodangut saab sihitatult
ümbersuunata elutähtsate teenuste tagamiseks kriisiolukorras (haiglad). NB! Lk 13
energiajulgeoleku väljakutsete all on nimetatud „hajapiirkonna võimekuse tõstmine
toota lokaalselt energiat“ ning tootmisvõimsuste kavandamise all „kohalike
omatarbeks ja tarbimise lähedal paiknevate elektritootmisvõimsuste olemasolu ja
suurendamine“, mida hüdroenergia just täidab, olles ühtlasi ka juhitav võimsus (mida
arengukava tähtsustab)! Lisa 1 lk 36 lisab kliimakindluse sisustamisel „hajatootmise
arendamine vähendab tsentraliseeritud tootmise haavatavust“. Seega leiame, et
lokaalsete, juhitavate ja aastaringselt suhteliselt stabiilsete energiatootmisallikatena
võiks HEJ-e rohkem tähtsustada.
• Hoonete renoveerimisel tagada valmidus madalatemperatuurilisele kaugküttele
üleminekuks ja soojuspumpade kasutusele võtuks, keskkonna- ja heitsoojuse ning
soojussalvestuse integreerimiseks – see kõik on tervitatav, kuid siin oleks kindlasti vaja
toetusmeetmeid, et vähendada majaomanike investeeringu mahtu, vastasel juhul ei
ole see eesmärk näiteks muinsuskaitsealade ajalooliste hoonete kontekstis realistlik
(sissetulekute tase on madal ning hoonete remondivõlast tingitud
investeeringuvajadus kokku on niikuinii omanikele ülejõukäiv. Kaugküttega liitumise
rahaline toetamine vabastaks nende ressursse hoone energiatõhusamaks
rekonstrueerimise tarbeks).
• Tuuleparkide ja päikeeseelektrijaamade rajamise kavandamisel tuleb asukoha valikul
arvestada riikliku ja kohaliku kultuuripärandiga, st nii ehitatud keskkond, kaitsevööndid
kui väärtuslikud maastikud ja arheoloogia (sh maa- ja veealune). Selleks tuleks
protsessi aegsasti kaasata KOV (just kultuuripärandi spetsialisti mõttes) ja
Muinsuskaitseamet, et võimalikud kitsendused ei ilmneks alles menetluse hilises
etapis. Näiteks on hiljuti tekkinud selline olukord Lääne-Virumaal Vinni vallas Muuga
mõisa juures, kus kavandatakse tuuleparki mõisast 2,5km kaugusele. Muuga mõis on
nii arhitektuuri kui ajaloo poolest Eestis erakordselt väärtuslik ning tuulepargi rajamine
sedavõrd lähedale muudaks ajaloolist väärtuslikku maastikku märkimisväärselt,
mistõttu vajaks plaan mõju analüüsi kultuuriväärtuste säilimisele.
• Torustike rekonstrueerimisel ja kaugjahutuse rajamisel tuleb kaevetöödel arvestada
arheoloogiaga ning ajalooliste hoonete stabiilsuse tagamisega. Nende töödega
kaasnevalt tuleks tänavate rekonstrueerimisel kaaluda võimalusi aja jooksul tõusnud
tänavapinna langetamiseks, et tänavaäärsete hoonete soklid taastada algsel või
võimalikult lähedasel kõrgusel (see aitab taastada keldrite niiskustasakaalu ning tagada
hoone konstruktsioonide säilimist). Samuti tuleks majaomanikega alustada aegsasti
koostööd, et neil oleks võimalus ajastada hoonete soklite niiskustõke ja soojustamine
ajale, mil tänav on niikuinii lahti kaevatud.
• Lk 9 põhimõtetesse võiks lisada põhimõtte, et kaugküttega liitumine on kodutarbijale
taskukohane, analoogselt elektrihinnaga (põhimõte nr 1). Samaga võiks täiendada ka
lk 13 loetelu. See oleks alus toetusmeetmete väljatöötamiseks.
• lk 29 joonis 5.1, millest nähtub, et soojustarbimise vähenemine prognoositakse olema
kõige suurem maa-asula eramutel ja maa-asula kortermajadel ning niivõrd üldse mitte
linna korterelamutel, nagu energiatõhusust eestvedavad starteegiadokumendid on
deklareerinud (väide, et NL-aegsete korterelamute tehaselisest rekonstrueerimisest
on saadav kõige suurem energiasääst). Maa-asula eramud hõlmavad eelduslikult just
nn määratlemata pärandit, mille ajaloolise välisilme kadumise pärast on mures
ICOMOS Eesti, Vabaõhumuuseum jt. Selle diagrammi alusel on mure seniarvatust
akuutsem. Siin tahaks küll teada, kuidas selline diagramm on saadud ja mida tuleb
mõista maa-asula või linna all (st kumba jäävad muinsuskaitsealad?). Samuti, kui nii
ENMAK kui nt kliimakindla majanduse seadus adresseerivad avalikus kasutuses olevate
(st riigile või KOV-ile kuuluvate) hoonete energiatõhustamist eeskujuna teistele, siis
miks paistab sellel diagrammil ärihoonete soojustarbimise vähenemine nii napp. Vrdl
nt hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia lk 2 ja lk 4 ning ENMAK vastava
diagrammi alusena viidatud D3 report lk 18 mahtusid. Üksteisele viitavad siseriiklikud
strateegiadokumendid peaksid strateegiate väljatöötamiseks kasutama samadel
alustel valminud või samu uuringuid või siis selgitama erisused.
• Selleks, et arengukava tegevuste elluviimisel kultuuripärandit säästvaid põhimõtteid
igakülgselt arvestada, tuleb suuremate maa-alaliste rajatiste (eelkõige tuulepargid ja
päikeseelektrijaamad) kavandamisel lisaks kaitsealusele kultuuripärandile arvestada
ka seni avastamata arheoloogiapärandiga.
• Mistahes toetusmeetmete väljatöötamisse palume kaasata Muinsuskaitseameti, et
tagada toetuse tingimuste kooskõla kultuuripärandi säilimise eesmärkidega.
Keskkonnamõju strateegilisest hindamisest:
Mõjuanalüüs kultuuripärandile on mahutatud napile ühele leheküljele. Riskide
maandamismeetmed on pärandi kaardistamine, kaitse alla võtmine ja kaitseks piirangute
kehtestamine. On teadvustatud, et osa pärandobjekte on uurimata ja nende tähtsus
määratlemata. On kirjas, et ENMAK tulemusel ehitiste püstitamise mõju hinnatakse
konkreetse projekti käigus ja seda haldab MuKS. On käsitletud hoonete soojustamist ja
vajadus vaadelda neid juhtumipõhiselt ning nimetatud ära kultuuriväärtuslike avaliku sektori
hoonete renoveerimise toetamine. Tehtus on järeldus – ENMAK ei põhjusta olulist mõju
ainelisele kultuuripärandile. Tuleb märkida, et aruande koostajate seas ei ole kultuuripärandi
eksperti.
Järeldusega ei saa nõustuda, kuivõrd arvesse ei ole võetud näiteks tegevusi, mis ei nõua
projekti, kohaliku kaitse all olevat kultuuripärandit (st kohaliku omavalitsuse
üldplaneeringutega kehtestatud miljööväärtuslike alasid ja väärtuslikke üksikobjekte, mis ei
kajastu kultuuripärandi registris ega maa-ameti kultuuripärandi kaardil), väärtuslikke
maastikke ja arheoloogiat. Mõjude analüüsi tuleks kindlasti täiendada ning palume selleks, et
kõik ENMAK eesmärkidest hargnevad seosed oleksid läbi kaalutud, kaasata sellesse
Muinsuskaitseamet.
KSH-s tuleks kindlasti mõjusid kultuuripärandile põhjalikumalt hinnata, kaasates selleks nii
Muinsuskaitseamet kui asjakohased valdkonna spetsialistid.
Arheoloogiapärandi puhul on suur osa sellest kaitse alla võtmata ning infot
arheoloogiapärandi kohta tuleb arheoloogide, koduloohuviliste ja hobiotsijate tegevuse
käigus pidevalt juurde. Samuti on osa arheoloogiapärandist veel avastamata, kuid selle
võimalikku esinemist saab prognoosida.
Muinsuskaitseamet on prognoosiva meetodina analüüsinud ja kaardistanud valdade kaupa
arheoloogiatundlikud alad, kus on suurem tõenäosus nii mitte kaitse all oleva kui seni
avastamata arheoloogiapärandi esinemiseks. Alad on kaardistatud ning nendega tuleb
arvestada ehitustegevuse planeerimisel (nii KMH-d või detailplaneeringut nõudvate
projektide kui ka 500 m2 suuremate ehitiste kavandamisel). Tegemist on leevendavate
meetmetega kultuuripärandi säilimisele.
Arheoloogiapärandile avaldavad suuremaid maa-alasid hõlmavad tegevused nii maal kui
meres, eriti kui nendega kaasneb kaevetegevus, negatiivset mõju. Mälestistel, nende
kaitsevööndites, kuid ka arheoloogiatundlikel aladel, on esmaseks leevendavaks meetmeks
leida võimalused arheoloogiapärandi säilitamiseks. Kui see pole võimalik, on võimalik
negatiivset mõju leevendada ka arheoloogilise kaevamise läbi. Selle juures tuleb arvestada
sellega, et arheoloogiapärandi täiemahuline läbi uurimine ajamahukas ja sõltuvalt pärandi
liigist ka kulukas. Mh kaasnevad arheoloogilise kaevamisega ka täiendavad probleemid riigi
võimekusega tagada arheoloogilise materjali konserveerimine ja hoiustamine.
Näiteks on lk 75 nimetatud, et tarbimise juhtimisel puudub mõju kultuuripärandile, kuid see
ei ole tõsi, kuna tarbimise juhtimise all mõeldakse nii esemeid kui ka hooneid (nagu tuleb välja
veerust „Inimese tervis“, kus on viidatud rajatiste püstitamisele) ning seega hõlmab tarbimise
juhtimine ka juba olemasolevate hoonete kasutuse jätkamist uute hoonete ehitamise asemel
ning see vaieldamatult puudutab ajaloolisi hooneid, sh kultuuripärandit. Vastutustundlik
tarbimine ja tootmine (sh hooned ja ehitusmaterjalid) on ENMAK-ki ülevõetud „Eesti 2035“
mõõdik. Lisaks arvestab ENMAK ka ringmajanduse põhimõtetega, mis on samuti
kultuuripärandi säilimist toetav kontseptsioon.
Samuti lk 78 on märgitud, et maakütte olulist mõju kultuuripärandile ette näha ei ole, kuid siin
tuleb juhtida tähelepanu, et ka osa mõisaparke on ehitismälestised ja neis asuvate hoonete
(nt algsest erinevalt nüüd eluhoonena kasutatavad mõisakompleksi kõrvalhooned) juurde
maakütte kavandamine puudutab kultuuripärandit (pargi koosseisu ja struktuuri) kindlasti.
Samuti võib maakütte rajamine seada ohtu arheoloogilise kultuurkihi näiteks
muinsuskaitsealadel või hajaasustuse piirkondades. Ka näiteks eelpoolnimetatud
mõisaparkides on väga sageli mõisate varasemate etappidega seotud arheoloogiline
kultuurkiht maa sees säilinud, sh hoonete struktuuride jäänused jmt. Pinnasetöödel
ajalooliselt asustatud piirkondades tuleb kindlasti arvestada selle võimaliku mõjuga maa-
alusele kultuuripärandile. ENMAK eesmärgina sõnastatud kaugküttevõrgu eelisarendamine
mõjutab samuti ehitatud kultuuripärandit nii läbi elutingimuste parendamise ja küttekulude
alandamise (seega aitab hoida jätkuvas kasutuses või võtta uuesti kasutusse suure
remondivõlaga ning kaasaegsetest elamismugavustest mahajäänud ajaloolisi hooneid) kui ka,
taaskord, kaevetöödega seotud riskide näiteks muinsuskaitsealadel. Selliste mõjude analüüsi
ammendavaks teostamiseks on vaja kaasata Muinsuskaitseamet.
Lisas 1 on kirjeldatud kavandatavad tegevused. Palju on regulatiivseid meetmeid aga mõni
puudutab otseselt ka ehitatud keskkonda, näiteks kaugküttevõrgu eelisarendamine (ptk
1.1.3.1), soojuspumpade kasutus (ptk 1.1.3.2) kaugküttevõrgu renoveerimine (ptk 1.1.3.3),
jahutusvõrkude rajamine (ptk 1.1.3.6) – nende puhul tuleks mainida kultuuripärandiga
arvestamist, et rakendavate tegevustega seotud osapooled oleksid sellest vajadusest
teadlikud. Äärmiselt oluline on teadvustada kultuuripärandi ja pärandiekspertide rolli TAI
(teadus, arendus, innovatsioon; ptk 1.2.2) tegevustes vältimaks olukorda, kus keerulisemaid
lahendusi eeldavad pärandkeskkonnad ja -hooned jäävad teistest maha, mis omakorda
hakkab mõjutama kultuuriväärtuslike piirkondade atraktiivsust elukeskkonnana ja seeläbi
nende säilimise võimalikkust – nii on juba juhtunud hoonete energiatõhususe tõstmise
lahenduste väljatöötamises.
Teie 16.07.2025 nr 1-4/25/3271
Kliimaministeerium
[email protected] Meie 15.09.2025 nr 1-12/765-3
Energiamajanduse arengukava aastani 2035
eelnõu
Kultuuriministeerium kooskõlastab energiamajanduse arengukava aastani 2035 (ENMAK2035)
eelnõu järgmise märkusega.
Palume täiendavalt kaaluda, kas nimetatud arengukava rakendamisega ainelisele kultuuripärandile
kaasnevat mõju saab pidada ENMAK2035 koostamise käigus läbiviidud mõjude hindamise alusel
mitteoluliseks. Usume, et pärandit ei tohiks käsitleda takistusena energiamajanduse arendamisel,
aga mõju pärandile on siiski vaja objektipõhiselt iga kord hinnata. Lisame Kultuuriministeeriumi
valitsemisalas asuva Muinsuskaitseameti arvamuse ENMAK2035 eelnõu kohta, milles olevaid
märkuseid palume arvestada ning vastavad täiendused ENMAK2035 eelnõusse sisse viia.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heidy Purga
minister
Lisa: Muinsuskaitseameti arvamus energiamajanduse arengukava aastani 2035 eelnõu kohta
Karin Närep 628 2230
[email protected]
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 /
[email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941