Kultuuriministeerium
[email protected] Meie: 16.09.2025 nr 54
Eesti Puuetega Inimeste Koja pöördumine Meediateenuste seaduse eelnõule
Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) on üle-eestiline puuetega inimeste ja krooniliste
haigete huvikaitse organisatsioon, mille tegevusvaldkondadeks on puuetega inimeste kaasatuse
ja heaolu edendamine, ligipääsetavus ja võrdsete võimaluste tagamine jm.
EPIKoda märkas, et meediateenuste seaduse eelnõu analüüsis on välja jäänud Eesti Vaegkuuljate
Liidu ettepanekud ja soovid. Palume need ootused ja seisukohad analüüsi lisada.
Meediateenuste analüüsis oli huvirühmade tagasisidena välja toodud, et „Vaegkuuljad peavad
väga oluliseks ERR-i viipekeelsete uudiste olemasolu. Positiivsena toodi välja ERR-is
Eurovisiooni lauluvõistlusele viipekeelse tõlke lisamine.“ Kuulmispuudega inimesed jagunevad
kaheks: kuulmislangusega inimesed ja viipekeelsed kurdid. Vaegkuuljate all peetakse silmas
kuulmislangusega inimesi (igapäevaselt uuenev statistika Terviseameti kodulehel), seega
viipekeeletõlke üle rõõmustavad enamjaolt viipekeelsed kurdid. Palume täiendada analüüsi
õigete nimetustega, et vältida segadust.
Rõhutame, et seaduses on puudu oluline eestikeelsed subtiitreid puudutav säte: kõigil filmidel,
eeskätt Eesti mängufilmidel peavad olema eestikeelsed subtiitrid. Täna sõltub subtiitrite
olemasolu liialt kanalite vabatahtlikust soovist, samuti on olnud juhtumeid, kus subtiitrid on
jäetud lisamata või unustatud lisada ning keset filmi olukorda enam parandada ei saa. Vastutus
ja kontroll peavad olema selgelt määratletud, ja seda nii tootjate, kanalite kui ka
järelevalveasutuste vahel. Subtiitrite edastamisel on olemas nö poolpositiivseid näiteid: ERRi
sari Õnne 13 on varustatud subtiitritega (kuigi sellest hoolimata lähevad kordussaated mingil
põhjusel eetrisse ainult automaatsubtiitritega, mida ei saa kindlasti mõistlikuks ja kaasavaks
lahenduseks pidada).
Filmide puhul on olukord veelgi kehvem. Sageli on nii, et isegi kui eesti filmile on loodud
eestikeelsed subtiitrid, siis neid televaatajale tihtilugu ei pakutagi. Televaataja näeb sellisel juhul
filmi automaatsubtiitritega, mis tingituna kehvast helikvaliteedist on reeglina suurte vigadega.
Toompuiestee 10, Tallinn 10137 e-post:
[email protected]
tel. 6616629 Kodulehekülg: www.epikoda.ee
Isegi, kui filme on subtiitritega varustanud nii Eesti Filmiinstituut, Kultuuriministeerium või
mõni mittetulundusühingute eest veetud projekt, ei pruugi need alati vaatajani jõuda, sest
subtiiter ei liigu edasi koos filmiga. Samuti on TV3 puhul endiselt tehniline takistus, mis ei
võimalda lisada valitavaid subtiitreid. Kui vastavaid arendusi ei tehta, jäävad kuulmislangusega
inimesed süsteemselt ligipääsust ilma.
Juhime tähelepanu, et oluline ja kohustuslik osa teenuse kirjeldusest on ligipääsetavuse info
andmine veebilehtedel ja telekavades. Näiteks süsteemselt info andmine subtiitrite, eesti
viipekeelse tõlke ja kirjeldustõlke kohta. Vajalik on lihtsustada info leidmist otsingu kaudu, mis
tähendab saadete tähistamist vastavasisulise ligipääsetavuse elemendi kirjeldusega (nt teleseriaal
von Fock kirjeldustõlkega; valimisväitlus eesti viipekeelse tõlkega jne).
EPIKoja ettepanekud on seega:
• Kui filmile, telesaatele on loodud subtiitrid, siis tuleb subtiitreid ka näidata ehk on
lubamatu näidata telesaateid või filme ilma subtiitriteta, sh kordussaadete puhul.
• Pakkuda automaatsubtiitreid kõikidele saadetele ja filmidele, kus see on tehniliselt
võimalik.
• Kohustada Eesti filmide ja telesaadete loojaid tootma eestikeelseid subtiitreid
filmidele ja telesaadetele etc.
• Anda asjakohast infot veebilehtedel ja otsingumootorites.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarja Krais-Leosk
tegevjuht
Külliki Bode
Eesti Vaegkuuljate Liit
esinaine
Mari Puuram
Eesti Puuetega Inimeste Koja nõunik
[email protected]
tel +372 5401 0437
Toompuiestee 10, Tallinn 10137 e-post:
[email protected]
tel. 6616629 Kodulehekülg: www.epikoda.ee