Kiri

Teema: Vastus küsimusele 2026. a. riigieelarve palgateemal From: Liisi Rohtung Sent: Tuesday, September 23, 2025 5:31 PM To: '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: RE: küsimusi 2026. a. riigieelarve palgateemal Tere! Aitäh küsimuste eest. Saadan Kultuuriministeeriumi vastused: 1. Kas lubatud summa on „tööandja kulu“ ja sisaldab kõiki makse, sh sotsiaalmaks, või käib jutt töövõtja vaates brutopalgast? Kultuuriministeerium eraldab raha kogukulu katmise jaoks ehk 7,5 miljonit eurot sisaldab ka raha sotsiaalmaksu ja tööandja töötuskindlusmakse kulu katmiseks, 1720 eurot on brutopalk. 2. Kuidas see summa 7,5 mlj täpselt kokku on saadud ja kuidas jaguneb nn miinimumpalgaliste ja sellest enam palka saavate vahel (jutt on olnud „rusikareeglist“ 1/3 vs 2/3, aga tahaks täpseid summasid)? 1. kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimum 1600-lt 1720ni summas 1,5 miljonit eurot. 2. lisaks 6% tugitöötajate palgafondilt summas 1,9 miljonit eurot. 3. lisaks 7% nende kõrgharidusega kultuuritöötajate, kelle tasu on üle 1610 euro (kaasa arvatud), palgafondilt summas 4,1 miljonit eurot. 3. Seega, mitu „kõrgharidust nõudval ametikohal miinimumpalgalist“ on arvestuse aluseks? Ja mitu inimest on „neid muid“, kelle palgafond kasvab? Ja millise kehtiva keskmise pealt neile viimastel laekuv lisa on kokku arvutatud? Kultuuritöötajad, keda puudutab töötasu kasv 1600 eurolt 1720 eurole, täidavad 745 täistööajale taandatud ametikohta. Rõhutame igaks juhuks ka üle – toodud andmed ei näita töötajate kogupalka ehk ei võta arvesse võimalikke lisatasusid, vaid tähendab brutotöötasu, alla mille ei tohiks asutus kultuuritöötajaga töösuhet sõlmida. Tegelikus elus on kultuuritöötaja miinimumi teenivaid inimesi vähem, kuna üldjuhul maksavad meie haldusala tööandjad ka lisatasusid, mis lähevad samuti statistilise keskmise palga arvestusse. Keskmise palga leidmiseks kasutatakse asutuste koosseisude ja palgainfot, mida kogutakse otse asutustest või kui asutusele pakub raamatupidamis- ja personaliarvestuseks Riigi Tugiteenuste Keskus, siis on andmed ministeeriumile kättesaadavad läbi finantsarvestustarkvara SAP. 4. Kelle ja millistele andmetele tuginedes see keskmine on kokku saadud (maksuamet või statistikaamet või … ja mis aastast/kuust andmed on), kes on hõlmatud (kas ainult avaõiguslikud ja riigi asutatud sihtasutused või ka omavalitsus- ja erasektori palgasaajad? Lühidalt, millises töösuhtes ja millise arvu inimeste pealt see tulemus on saadud ja kas see on taandatud lepingulisele normkoormusele või sisaldan nt ületunde, lisatöid jmt? Kultuuriministeeriumi haldusalas (hõlmatud ei ole omavalitsuste ja erasektorite palgasaajad) on täistööajale taandatud kultuuritöötajate ametikohti 2025. a alguse seisuga ca 2440 ja tugitöötajaid ca 1180. Meie haldusala kultuuritöötajate keskmine brutokuupalk asutuste enda ja SAPi andmete põhjal oli 2024. aastal 2047 eurot. 2025. aastaks prognoosime selle tõusu 2070 eurole ja peale täiendavate palgavahendite lisandumist aastaks 2026 on prognoosiks 2200 eurot. Keskmine palk sisaldab ka muutuvtasusid, nii nagu sisaldab seda ka Statistikaameti poolt välja antav Eesti keskmise palga statistika <https://stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/tooelu/palk-ja-toojoukulu/keskmine-brutokuupalk> . See tähendab, et mõiste „keskmine palk“ ei võrdu inimese töölepingujärgse brutokuupalgaga. See, kuidas palgafond organisatsioonis jaotub, on asutuse juhi otsus ja erinevad asutused maksavad erinevatele ametikohtadele vastavalt võimalusele erinevaid lisatasusid. Kultuuriministeerium eraldab vahendeid ainult töölepingu seaduse alusel sõlmitud töösuhete alusel ehk arvesse võetakse koosseisulised ametikohad. 5. Mis on nende „detailide“ erinevus ja milliste reeglite alusel neid on välja arvutatud? Detailide erinevuse lause mõte on see, et iga asutus ei pruugi saada täpselt 7% diferentseerimisfondiks lisaks miinimumpalga tõusu vahenditele. Valdkonniti on tegevustoetuse eraldamise süsteem ja metoodikad erinevad. Lisaks ka vastus teie teisele küsimusele, mis oli seotud AK märgetega dokumentidel: 23.09.2025 ajakohastas Kultuuriministeerium dokumendiregistris dokumendi 16.06.2025 nr 6-2/662-1 juurdepääsupiirangu õigusliku aluse järgmiselt: AvTS § 35 lg 2 p 2, kehtiv alates 10.06.2025 kuni 10.06.2030 (või kuni 2026. aasta riigieelarve ja 2026–2029 riigi eelarvestrateegia vastuvõtmiseni). Varasemalt määratud juurdepääsupiirang „AvTS § 35 lg 1 p 2“ oli ilmselge inimlik eksimus. Riigi eelarvestrateegia 2026–2029 ja 2026. aasta riigieelarve koostamise kavand on enne Vabariigi Valitsuse poolt kinnitamist või valitsuses arutamist asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud dokument (AK), kuna tegemist on tööversioonide ja kooskõlastusmaterjalidega, millele kohaldub AvTS § 35 lg 2 p 2. Juurdepääsupiirang kehtib kuni dokumendi kinnitamiseni Vabariigi Valitsuse poolt või eelnõu esitamiseni Riigikogule, seejärel on dokument avalik. Mis puudutab varasemate aastate dokumente, siis soovi korral saate nendega tutvumiseks esitada meile teabenõude. Selle alusel hindame, kas ja mis alusel nende dokumentide AK alus veel kehtib ning kas pikendame AK märke kehtivust või teeme dokumendid avalikuks. Juurdepääsupiirangu lõppemisel dokumendid paraku tehnilistel põhjustel automaatselt avalikuks ei lähe (eelkõige need, mis pole seotud kuupäevaga, vaid spetsiifilise sündmuse saabumisega), seega vaatamegi nende dokumentide juurdepääsupiirangud üle vajaduspõhiselt - näiteks teabenõude alusel - või perioodilise, käsitsi tehtava kontrolli käigus. Kõike head soovides Liisi Rohtung kommunikatsiooninõunik Kommunikatsiooni- ja rahvusvahelise koostöö osakond Kultuuriministeerium [email protected] <mailto:[email protected]> 5901 9260 Suur-Karja 23|15076 Tallinn |Eesti www.kul.ee <http://www.kul.ee/> From: Kaarel Tarand <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Monday, September 22, 2025 2:47 PM To: Diana Lorents <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: küsimusi 2026. a. riigieelarve palgateemal Tere! Nagu telefonitsi lühidalt räägitud, vajan selguse huvides natuke alusandmeid valitsemisalas kavandatud palgafondi kasvu rehkenduse kohta, mis kõigi eelduste kohaselt ministeeriumis kenasti olemas. Lihtsuse huvides panen siia kultuuriministri tsitaadid valitsuse pressikonverentsilt ja siis oma küsimused iga tsitaadi järele sappa. „Valitsemisala kultuuritöötajate palgafondi tõusuks eraldatakse 2026. aastal vahendeid 7,5 miljonit, mis lubab kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalka tõsta 7,5%. See on kokku 120 eurot, mis tähendab, et miinimumpalk tõuseb 1600-lt 1720-ni.“ * Kas lubatud summa on „tööandja kulu“ ja sisaldab kõiki makse, sh sotsiaalmaks, või käib jutt töövõtja vaates brutopalgast? * Kuidas see summa 7,5 mlj täpselt kokku on saadud ja kuidas jaguneb nn miinimumpalgaliste ja sellest enam palka saavate vahel (jutt on olnud „rusikareeglist“ 1/3 vs 2/3, aga tahaks täpseid summasid)? * Seega, mitu „kõrgharidust nõudval ametikohal miinimumpalgalist“ on arvestuse aluseks? Ja mitu inimest on „neid muid“, kelle palgafond kasvab? Ja millise kehtiva keskmise pealt neile viimastel laekuv lisa on kokku arvutatud? Edasi: „Kultuurivaldkonnas kõrgharidusega töötajale välja makstav keskmine palk on tõusnud koos riigi ja erinevate muude tulude abil juba üle 2000 euro piiri.“ * Kelle ja millistele andmetele tuginedes see keskmine on kokku saadud (maksuamet või statistikaamet või … ja mis aastast/kuust andmed on), kes on hõlmatud (kas ainult avaõiguslikud ja riigi asutatud sihtasutused või ka omavalitsus- ja erasektori palgasaajad? Lühidalt, millises töösuhtes ja millise arvu inimeste pealt see tulemus on saadud ja kas see on taandatud lepingulisele normkoormusele või sisaldan nt ületunde, lisatöid jmt? Ja lõpuks: „See 7% on haldusala palgafondi keskmine kasv lisaks miinimumpalga tõusule ja selle palgafondi lisandumise täpsed detailid on haldusala sees valdkonniti erinevad.“ * Mis on nende „detailide“ erinevus ja milliste reeglite alusel neid on välja arvutatud? Lühidalt kokku võttes, kõige lihtsam oleks, kui mul oleks kasutada seesama tabel, mille alusel ministeerium eelarvetaotluse rahandusministeeriumile palgateemal koostas või täpsemalt, millega seal nõusse jäädi. Eeldades veelkord, et alusandmed on olemas, loodan need ka hiljemalt homme pärastlõunaks ka saada, sest eks nädalalehe töös peab ju iga nädal ka tulemus sündima ja reedese Sirbi viimane viimistluspäev on kolmapäev. Ette tänades, Kaarel Tarand 56804453