-866140 -147320 0 0 Lp Taivo Kivistik Riigihangete vaidlustuskomisjon
[email protected] Teie: 10 .0 4 .202 6 Meie: 20 .0 4 .202 6 Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus registrikood 70007340
[email protected] Esindaja : Riina Loorpuu riigihangete talituse juhataja tel +372 56975666 e-post:
[email protected] ;
[email protected] Teenuse tellijad: Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus registrikood 70009244 Maksu- ja Tolliamet registrikood 70000349 Vaidlustaja: Cybernetica AS registrikood 10140133 Vaidlustaja esindaja d : Oliver Väärtnõu ja Arne A n sper e-post:
[email protected] Kolmas isik: Askend Estonia OÜ registrikood 14133207 Kolmanda isiku esinda d: Kadri Matteus e-post:
[email protected] Merily Tamm e-post:
[email protected] VASTUS VAIDL USTAJA TÄIEND A VATELE SELGITUSTELE riigihankes „Kaupade sisenemis- ja transiidiformaalsuste haldamist toetava teenuse arendus- ja hooldustööd (RmIT)“ (viitenumber 298210) Hankija taotlus ed : Jätta vaidlustaja esitatud vaidlustus rahuldamata. Jätta kõik vaidlustusmenetluse kulud vaidlustaja kanda. ASJAOLUD Riigihangete vaidlustuskomisjon ( VAKO ) edastas hankijale 10 .0 4 . 202 6 kirjaliku menetluse teate riigihanke s „Kaupade sisenemis- ja transiidiformaalsuste haldamist toetava teenuse arendus- ja hooldustööd (RmIT)“ (viitenumber 298210). Samas teates informeeris VAKO , et menetlusosalistel on võimalik esitada VAKO-le täiendavaid selgitusi ja dokumente, sh menetluskulude taotlusi kuni 15 .0 4 .202 6 ning laekunud seisukohtadele on menetlusosalistel võimalik vastata kuni 20 .0 4 .202 6 . Hankija on tutvu nud vaidlustaja esitatud täiendavate seisukohtadega ja esitab alljärgnevalt oma täiendavad seisukohad. HANKIJA SEISUKOHAD Hankija ei nõustu vaidlustaja väidetega ning jääb enda seisukoha juurde, mille hankija tõi välja oma 0 9 .0 4 .2026 edastatud vastuses vaidlustusele, kuid peab vajalikuks lisada alljärgnevad täpsustused vaidlustaja 15.04.2026 esitatud täiendavas seisukohas toodud asjakohaste argumentide osas. Lisaks leiab hankija, et vaidlustaja on oma täiendavas seisukohas sisuliselt korranud oma esialgses vaidlustuses toodud hindamismetoodika t ja - kriteerium e puudutavaid argumente. Vaidlustaja täiendavad väited ei anna alust järeldada, et hankija oleks hindamismetoodikat kohaldanud õigusvastaselt või kaldunud kõrvale riigihanke alusdokumentidest (RHAD). Hankija hinnangul ei sisalda täiendavad seisukohad uusi asjaolusid, mis muudaksid varasemat õiguslikku hinnangut või tõendaksid hindamise vastuolu RHAD-ga. Vaidlustaja väidab, et alakriteeriumid nr 2 ja nr 3 on sisuliselt samaväärsed ning neid tulnuks hinnata sama loogika alusel. Hankija sellega ei nõustu. Hankija selgitab , et järgis RHAD-is toodud proovitöö hindamismetoodikat tervikuna , milles iga hindamiskriteerium täitis oma eesmärki. Vaidlusalused p roovitöö hindamiskriteeriumid nr 2 ja nr 3 on oma sisult erinevad. Nende kokkupanemine ja võrdsustamine vaidlustaja poolt on meelevaldne. Kui hankija oleks soovinud kriteeriume nr 2 ja nr 3 käsitleda samana, oleks need ka hindamismetoodikas olnud üheks liidetud. Alakriteerium nr 3 sisaldab lisaks selgesõnalist elementi – puudustega ettepanekute arvestamist –, mis eristab seda alakriteeriumist nr 2 ning määrab ka erineva hindamis metoodika . Puudustega ettepanekute arvestamine ei ole sanktsioon, vaid hindamiskriteeriumi sisuline osa, mille eesmärk on eristada erineva kvaliteeditasemega pakkumusi ning hinnata pakkumust tervikuna, mitte vaid selle tugevamaid osi. Hankija rõhutab, et proovitöö hindamiskriteeriumid nr 2 ja nr 3 olid sellisena RHAD -is sätestatud hanke algusest peale. Seega olid need kõikidele pakkujatele teada pakkumuse koostamise etapis, mitte alles pärast hindamistulemuste avalikustamist. Hoolsa l RHAD-iga tutvumise l oleks vaidlustaja pidanud aru saama, et hindamiskriteeriumid on metoodiliselt erinevad. Vaidlustajal oli võimalus esitada enne pakkumuse esitamist küsimusi või teha ettepanekuid hindamismetoodika kohta, kuid seda ta ei teinud. H ankija rakendatud h indamismetoodika mõju pakkumuste hindamistulemustele oli mõistlikult ettenähtav professionaalsele konkreetses valdkonnas tegutsevale pakkujale, arvestades nii kriteeriumite sõnastust kui ka nende eesmärki. Lisaks tuleb arvestada, et vaidlustaja näol on tegemist kogenud IT-valdkonna turuosalisega, kellelt saab eeldada tavapärasest kõrgemat hoolsust RHAD sisust arusaamisel. Hankija ei nõustu vaidlustaja väitega, et hindamismetoodika oli mitmetähenduslik. Oluline on, et ükski pakkuja ei esitanud enne pakkumuste esitamise tähtaega küsimusi metoodika kohta ning ka pärast hindamist on ainult vaidlustaja tõstatanud väite ebaselgusest. Hankija hinnangul oleks mõistlik pakkuja tajutava ebaselguse korral kindlasti küsimuse esitanud. Ainuüksi asjaolu, et üks pakkuja tõlgendab hindamismetoodikat talle ebasoodsal hindamistulemusel erinevalt, ei muuda hindamismetoodikat objektiivselt mitmetähenduslikuks. Asjaolu, et mitte ükski pakkuja ei tõstatanud hindamismetoodika kohta küsimusi enne pakkumuste esitamist, kinnitab, et metoodika oli pakkujatele mõistlikult arusaadav ega tekitanud tegelikku tõlgendamisprobleemi. Lisaks on vaidlustaja seisukoht ise vastuoluline: ühelt poolt väidab ta, et metoodika ei olnud üheselt arusaadav; teiselt poolt väidab, et metoodika oli selge ja seetõttu ei olnud põhjust seda vaidlustada; kolmandaks väidab, et metoodika oli mitmetähenduslik ja tuleb tõlgendada hankija kahjuks. Selline argumentatsioon ei ole järjepidev ega usaldusväärne. Lisaks ei saa mitmetähenduslikkust tuletada üksnes sellest, et vaidlustaja jaoks ei realiseerunud oodatud hindamistulemus. Vaidlustaja väidab, et hindamis kriteerium nr 3 hindamisel piisab kolme kvaliteetse ettepaneku olemasolust ning ülejäänud ettepaneku te puuduseid ei tohi arvesse võtta. Hankija leiab, et see tõlgendus on ekslik. Hindamiskriteeriumi nr 3 tervikuna lugemisel tuleneb selgelt, et punktisumma kujuneb ka puudustega ettepanekute arvestamisel. Hankija hinnangul hindamism etoodikas toodud sõnastus ed „üks või kaks muudatust on puudulikud“ ning „kolm või rohkem muudatust on puudulikud“ näita vad selgelt, et hindamisel ei piirduta üksnes kolme parima ettepaneku valikuga, vaid hinnatakse kõiki esitatud muudatusi nende kvaliteedi ja põhjendatuse alusel. Seega mõjutab punktisummat ka puudulike ettepanekute osakaal kogu esitatud lahenduses. Vaidlustaja on oma täiendavates seisukohtades viidanud teabevahetuses esitatud küsimusele #1046984, kus küsija (kes ei ole vaidlustaja) on küsinud, kas „paari lehekülje ületamine toob kaasa diskvalifitseerimise“. Vaidlustaja on püüdnud sellest järeldada, et hankija oleks justkui andnud pakkujatele loa esitada piiramatus mahus ettepanekuid ilma sisuliste kvaliteedinõueteta. Hankija ei nõustu sellise tõlgendusega. Küsimus puudutas üksnes töö mahu formaalset piiri . H ankija selgitas vastus es , et 10 lehekülge ei ole absoluutne diskvalifitseerimise alus, kuid töö peab olema kokkuvõtlik ja mahuliselt mõistlik. Seega ei saa sellest teabevahetusest järeldada, et pakkujatele oleks antud õigus esitada piiramatul hulgal ettepanekuid või et hankija oleks loobunud hindamiskriteeriumis sätestatud kvaliteedinõuete kohaldamisest. Vastupidine tõlgendus on meelevaldne ning ei põhine ei RHAD-il ega teabevahetuse sisul. Vaidlustaja toob näite, et mahukas ja valdavalt kvaliteetne töö võib saada madala punktisumma. Hankija hinnangul on see näide meelevaldne ning ei arvesta hindamismetoodika tegelikku loogikat . Samaväärselt võib esineda olukord, kus pakkuja esitab valdavalt puudustega ettepanekuid ja vaid üksikud head ettepanekud. Sellisel juhul ei oleks põhjendatud maksimaalse punktisumma andmine üksikute korrektsete ettepanekute a lusel . Hindamismetoodika eesmärk on hinnata pakkumuse terviklikku kvaliteeti, mitte üksikute tugevate ettepanekute olemasolu. Seega ei ole tegemist „kvantiteedi karistamisega“, vaid kvaliteedi tervikhindamisega, nagu RHAD seda ette näeb. Selline tulemus oleks vastuolus ka võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttega, kuna see võimaldaks sisuliselt neutraliseerida puudused pelgalt miinimumnõude täitmise kaudu. Vaidlustaja on oma seisukohtades korduvalt rõhutanud, et hankija lähenemine „karistab pakkujat põhjalikkuse eest“ ning et suurem ettepanekute arv vähendab juba nõuetekohaste ettepanekute väärtust. Hankijale jääb selline käsitlus arusaamatuks, kuna hindamismetoodika kohaselt vähendatakse punkte puudustega ettepanekute arvestamise kaudu. Kui pakkuja esitatud kuuest ettepanekust oleksid kõik olnud nõuetekohased, oleks olnud võimalik anda maksimaalne punktisumma. Seega ei ole määrav mitte ettepanekute arv kui selline, vaid puudustega ettepanekute esinemine ja osakaal kogu lahenduses . Tegemist ei ole „karistamisega põhjalikkuse eest“, vaid objektiivse kvaliteedierinevuse arvestamisega hindamisel. Vaidlustaja väidab, et ei vaidlusta metoodikat, vaid selle kohaldamist. Hankija märgib, et vaidlustaja tegelik argument seisneb selles, et puudustega ettepanekuid ei tohiks arvesse võtta, mis tähendab sisuliselt hindamismetoodika konstruktsiooni vaidlustamist (sh punktiskaala 25/10/1 loogikat). Seega ei ole tegemist üksnes kohaldamisveaga, vaid metoodika sisulise ümbertõlgendamisega, mis ei ole lubatav pärast pakkumuste esitamist. Pakkujal lasub kohustus hinnata pakkumuse koostamisel ka hindamiskriteeriumidest tulenevaid riske, sealhulgas seda, kuidas esitatud lahenduste kvaliteet mõjutab punktisummat. Sellise riskijaotuse muutmine tagantjärele kahjustaks oluliselt hankemenetluse õiguskindlust. Hankija ei nõustu vaidlustaja väitega, et äriprotsessi muudatusi ei tohiks hinnata nende mõju kaudu süsteemi jõudlusele. Proovitöö lähteülesandes oli selgelt sätestatud, et äriprotsessi muudatused peavad toetama süsteemi jõudluse kasvu ning andmete esitamise ja töötlemise kiirust. Seetõttu oli hankijal kohustus hinnata, kas esitatud ettepanekul on selge ja põhjendatud seos nende eesmärkidega. Hankija hinnang ei tuginenud sellele, et vaidlustaja ei esitanud kvantitatiivset analüüsi, vaid sellele, et ettepaneku mõju süsteemi jõudlusele ei olnud selgelt, hinnatavalt ja kontrollitavalt põhjendatud. Vaidlustaja keskendus [ÄRISALADUS] ning nagu hankija on oma varasemas vastuses selgitanud, jäi vaidlustaja ettepanekute puhul seos süsteemi jõudluse paranemisega üldiseks ja hüpoteetiliseks ning ei olnud esitatud viisil, mis võimaldaks selle mõju objektiivselt hinnata. H ankija toob veelkord välja, et h indamise keskne küsimus ei olnud analüüsi teostamise praktiline võimekus, vaid esitatud ettepanekute sisuline põhjendatus ja kontrollitava loogilise seose olemasolu hanke eesmärkidega. Seega ei olnud määrav mitte kasutatud andmete maht või tüüp, vaid esitatud põhjenduse sisuline jälgitavus ja järeldatavus. Hankija hinnang ei tuginenud üksnes üksikule tehnilisele detailile ( [ÄRISALADUS] ), vaid ettepaneku mõjule äriloogikale tervikuna. Hankija leidis põhjendatult, et ettepanek ei säilita kehtivat äriloogikat proovitöö lähteülesandes eeldatud viisil. Hankija on varasemalt selgitanud, et ettepanek eeldab [ÄRISALADUS] . MRN on tolli poolt deklaratsioonile omistatav registreerimisnumber, mille mõiste, kasutus ja tehniline struktuur tulenevad Euroopa Liidu õigusaktidest (Euroopa Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/2446 ja rakendusmäärus (EL) 2015/2447). Nimetatud õigusaktidest tulenevalt kasutatakse MRN-i tollisüsteemides ühtsel ja standardiseeritud kujul ning see ei ole käsitatav paindliku siseriikliku identifikaatorina, mida saaks äriprotsessi lihtsustamise eesmärgil vabalt ümber kujundada. Hankija hinnang proovitöö punkti 6.3 osas ei tuginenud üksnes konkreetse tehnilise detaili ( [ÄRISALADUS] ) käsitlusele. Hindamine põhines ettepaneku sisulisel mõjul äriloogikale tervikuna ning küsimusel, kas ettepanek säilitab proovitöö lähteülesandes eeldatud äriloogika. Vaidlustaja väide, et hankija nõudis analüüsi, mida ei olnud võimalik teha, ei vasta tõele. Hankija ei nõudnud tootmiskeskkonna andmetel põhinevat kvantitatiivset analüüsi , vaid selget ja loogilist põhjendust, kuidas ettepanek toetab süsteemi jõudlust. Lisaks tegi hankija kõigile pakkujatele kättesaadavaks rakenduse lähtekoodi ja andmebaasi hägustatud koopia, mis võimaldas soovi korral pakutavaid lahendusi ka testida . Vaidlustaja väide, et hankija on segamini ajanud tehnilised ja ärilised hindamis kriteeriumid, ei ole põhjendatud. Hankija on seisukohal, et ei ole hinnanud äriprotsessi muudatus ettepanekuid tehniliste lahendustena, vaid kontrollinud, kas nende mõju süsteemi jõudlusele on selgitatud ja põhjendatud, nagu on sätestatud proovitöö lähteülesan des . Vaidlustaja käsitlus põhineb ekslikul eeldusel, et äriprotsessi muudatusi ei tohi hinnata nende mõju kaudu süsteemi toimimisele. Seega oli pakkuja ülesanne esitada sisuline ja loogiline põhjendus, mitte andmepõhine või arvutuslik tõendus. K OKKUVÕTE Hankija on seisukohal, et: hindamiskriteeriumid nr 2 ja nr 3 on sisuliselt erinevad ning nende erinev hindamis metoodika on põhjendatud; hindamismetoodika oli selge, üheselt mõistetav ning kõigile pakkujatele ette teada; ükski pakkuja ei vaidlustanud hindamis metoodikat ega esitanud selle kohta küsimusi enne pakkumuste esitamist; „vähemalt kolme“ nõue ei välista kõigi ettepanekute hindamist tervikuna; puudustega ettepanekute arvestamine on hindamis metoodika s toodud hindamiskriteeriumi nr 3 keskne osa; vaidlustaja ettepanekute (sh punktid 6.2 ja 6.3) hindamine oli põhjendatud ja kooskõlas hindamis metoodikaga. Seetõttu puudub alus järeldada, et hankija oleks rikkunud riigihangete üldpõhimõtteid või kohaldanud hindamismetoodikat õigusvastaselt. Hankija jääb seisukohale, et vaidlustus tuleb jätta rahuldamata ning edukaks tunnistamise otsus tuleb jätta jõusse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Loorpuu Riigihangete talituse juhataj a