Konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu

Konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 Kooskõla stustabel 1. Rahandusministeerium Jrk nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mitte-arvestatud Kommentaarid 1 Rahandusministeerium kooskõlastab konkurentsiseaduse täiendamise seaduse eelnõu järgmise märkusega. Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et muudatusega võivad kaasneda täiendavad kulud. Selgitamata on jäetud nende täiendavate kulude katteallikad. Kui ei ole planeeritud muid katteallikaid, siis selgitustes tuleb selgesõnaliselt märkida, et leitakse vahendid enda sisemisest eelarvest. Seletuskirjas on välja toodud, et kohtule ja politseile võib kaasneda töökoormus. Ka nende puhul pole selgesõnaliselt väljendatud, et juhul kui tekivad täiendavad kulud, kaetakse need vastava institutsiooni enda eelarvest. Palume seletuskirja kulude katteallika selgitusi täiendada. Arvestatud Seletuskiri on täiendatud punktiga 6 , milles on täpsustatud, et kõik võimalikud kavandatud muudatustest tingitud kulud kaetakse iga asjaomase institutsiooni enda eelarvest. Eelnõu kirjutamise ajal ei ole eelarvedesse täiendavaid ressurse planeeritud. 2. Siseministeerium Jrk nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mitte-arvestatud Kommentaarid 1 Eelnõu punkti 2 sõnastusest jääb mulje, et Euroopa Komisjon võib pöörduda ametiabi saamiseks vahetult politsei poole. Leiame, et selline lähenemine ei ole kooskõlas nõukogu määruse (EL) 2022/1925 artikli 23 lõigete 7 ja 8 ega nõukogu määruse (EL) 2022/2560 artikli 14 lõigete 5 ja 6 loogikaga. Nimetatud sätete kohaselt on komisjoni esmane koostööpartner liikmesriigi pädev asutus, kelleks Eestis on Konkurentsiamet. Alles olukorras, kus komisjoni volitatud ametnikud ja teised kaasasolevad isikud leiavad, et ettevõtja või ettevõtjate ühendus ei nõustu kontrolliga, peab liikmesriik tagama vajaliku abi, sealhulgas vajaduse korral politsei kaasamise. Politsei roll on abistav ning politsei kaasamine tuleb kõne alla üksnes juhul, kui kontrolli läbiviimiseke on vajalik vahetu sunni kohaldamine (nt läbiotsimine). Korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 6 lg 6 kohaselt osutab politsei teisele korrakaitseorganile abi ametiabi korras, eelkõige olukorras, kus haldusakti täitmine eeldab vahetu sunni kohaldamist. Samas ei kohaldu KorS Konkurentsiameti tegevusele automaatselt, mistõttu tuleb politsei kaasamise kord selgesõnaliselt sätestada KonkS-s. Eelnõu seda piisava selgusega ei tee, mistõttu teeme ettepaneku eelnõu selle osas täiendada. Palume kaaluda KonkS-i § 79 23 lõike 2 sõnastamist järgmiselt: „(2) Kui nõukogu määruse (EL) 2022/1925 artikli 23 alusel läbiviidava kontrolli tegemisel on vajalik vahetu sunni kohaldamine, tagab Konkurentsiamet artikli 23 lõike 8 kohaselt politsei kaasamise ametiabi korras. Politsei kohaldab vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud korras.“ Samuti palume kaaluda sõnastada KonkS-i § 79 24 lõige 2 järgmiselt: „(2) Kui nõukogu määruse (EL) 2022/2560 artikli 14 alusel läbiviidava kontrolli tegemiseks on vajalik vahetu sunni kohaldamine, tagab Konkurentsiamet artikli 14 lõike 6 kohaselt politsei kaasamise ametiabi korras. Politsei kohaldab vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud korras.“ Peale SiMi /PPA ja JDMi vahel toimunud arutelu tegi SiM uue sõnastuse ettepaneku: „ Konkurentsiamet kaasab politsei ametiabi korras, kui nõukogu määruse (EL) [...] artikli [...] alusel läbiviidava kontrolli tagamiseks on vajalik kohaldada vahetut sundi. Politsei võib kohaldada vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras üksnes ulatuses, mis on vältimatult vajalik kontrollitoimingute tegemise tagamiseks. “. Arvestatud Eelnõu ga kavandatud § 78 23 lõige 2 ja § 78 24 lõige 2 on muudetud vastavalt SiMi ja PPA ettepanekule. Kuna ka kehtiv KonkS § 78 13 lõige 4 on sõnastatud samamoodi nagu eelnõuga kavandatud sätete esialgsed versioonid, siis muudetakse eelnõuga täiendavalt ka kehtiva õiguse sätet. 2 Eelnõus ei ole piisavalt selgelt määratletud, milliste konkreetsete toimingute täitmiseks politsei kaasatakse. Euroopa Komisjoni kontroll võib hõlmata erineva intensiivsusega toiminguid, sealhulgas ruumidesse sisenemist, dokumentide ja andmete kontrolli ning juurdepääsu nõudmist IT-süsteemidele. Nende toimingute õiguslik iseloom on riigisisese õiguse kohaselt erinev ning mõnel juhul, näiteks ruumidesse sisenemisel läbiotsimise tähenduses, eeldab see halduskohtu eelnevat luba. Ka kehtiva KonkS-i § 53 15 kohaselt eeldab läbiotsimine halduskohtu eelnevat luba. Eelnõu sõnastusest võib jääda mulje, et Euroopa Komisjoni kontrolli raames võiks politsei kaasabil saavutada samaväärse tulemuse ilma riigisisese kohtuliku loata. Kuigi Euroopa Liidu määruse (EL) 2022/1925 artikli 23 lõige 9 näeb ette, et liikmesriigi õiguse kohaselt nõutava loa olemasolul tuleb see taotleda, ei kajastu see põhimõte eelnõus piisava selgusega. Õigusselguse huvides palume kaaluda § 78 23 täiendamist sarnaselt § 78 24 lõikes 3 sätestatule, et oleks selge, et vajaduse korral tuleb taotleda kohtulik luba. Mittearvestatud (selgitatud) Mõlemad politsei koostööd sätestavad lõiked sisaldavad viidet asjaomasele määruse sättele – digiturgude määruse puhul on selleks artikli 23 lõige 8 ja välisriigi subsiidiumide määruse puhul - artikli 14 lõige 6. Asjaomased artiklid 23 ja 14 sisaldavad ka komisjoni kontrolli menetlustoimingu regulatsiooni ning millised volitused komisjonil selle raames on. Samas ei erista viidatud lõiked, milliste ülesannete teostamiseks saab ja milliste jaoks ei saa riigisisest korrakaitseorganit kaasata, vaid see peab olema võimalik kontrolli kui terviktoimingu tagamiseks . Määrused on otsekohalduvad ja liikmesriik ei saa riigisisese õiguse ga oma koostöökohustusi piira ta . Erinevalt riigisisest läbiotsimisest, ei ole Euroopa Komisjoni läbiotsimise (kontrolli) jaoks kohtuluba vaja. Määrused on otsekohalduvad ja ei jäta liikmesriigile kaalutlusõigust, mis lubaks komisjoni läbiotsimist ära keelata või selle ulatust piirata. Digiturgude määruse artikli 23 lõikes 9 ja välisriigi subsiidiumide määruse artikli 14 lõikes 6 mainitud „ riigisisene kohtuluba “ ei tähenda mitte luba läbiotsimiseks (mis oleks sarnane sellega, mida taotleb Konkurentsiamet KonkS § 53 15 alusel), vaid kohtuluba politsei või muu korrakaitseorgani kaasamiseks – mõnedes liikmesriikides on vaja politsei kaasamiseks taotleda kohtuluba, kuid Eestis see nii ei ole. Erand on sätestatud kehtivas KonkS § 78 13 l õikes 3, mille järgi vajab ka Euroopa Komisjoni läbiotsimine Eesti halduskohtu luba, kuid see puudutab olukorda, kus soovitakse määruse 1/2003 artikli 21 alusel läbi otsida ettevõtja muid ruume (mitte tema äriruume, vaid nt juhatuse liikme kodu). Kuna selline toiming eeldab palju intensiivsemat põhiõiguste riivet, siis sätestab määruse 1/2003 artikli 21 lõige 3, et sell ise toimingu läbiviimiseks on vaja taotleda riigisisest kohtuluba. Digiturgude määruse ega välisriigi subsiidiumide määruse järgi komisjonil muude ruumide läbiotsimise volitusi ei ole. 3 Eraldi probleemina tuleb esile tõsta teabenõuete esitamise regulatsioon. Eelnõus on ette nähtud, et Konkurentsiamet võib osutada abi ka teabenõuete esitamisel, kuid KorS § 76 lõike 3 kohaselt ei ole vahetu sund lubatud ütluste, arvamuste või seletuste saamiseks. Seetõttu vajab täpsustamist, kas ja millises ulatuses saab politsei osaleda teabenõuete täitmise tagamisel. Praegune sõnastus võib jätta mulje, et politsei kaasamine ja vahetu sunni kasutamine laieneb ka teabenõuetele, kuigi sisuliselt tegeleb teabenõuete esitamisega Konkurentsiamet. Ebaselgus tuleneb sellest, et eelnõus viidatakse Euroopa Liidu määruse (EL) 2022/1925 artikli 23 lõikele 8, samas kui sama artikkel hõlmab ka selgituste küsimist, mille puhul vahetu sunni kohaldamine ei ole lubatud. Õigusselguse huvides tuleks selgelt eristada kontrollitoimingud ja teabenõuded ning sätestada, et politsei kaasamine ja vahetu sunni kohaldamine ei laiene teabenõuete esitamisele ega selgituste saamisele. Mittearvestatud (selgitatud) Eelnõus on kontrollitoimingud ja teabenõuded juba selgelt eristatud. Teabenõuete jaoks ei ole politsei koostööd ega vahetu sunni kasutamise õigust määrustes ega eelnõus ette nähtud – nii määrused, kui nende rakendamiseks mõeldud eelnõu sätted viitavad politsei kaasabi võimalusele ainult kontrolli teostamise raames. 4 Eelnõu kohaselt kohaldatakse vahetut sundi KorS-s sätestatud korras, arvestades määruse erisusi. Seletuskirjas ei ole aga sisuliselt avatud, milles need erisused seisnevad. Palume seletuskirja selle osas täiendada Arvestatud Eelnõuga kavandatud § 78 23 lõige 2 ja § 78 24 lõige 2 on muudetud vastavalt SiMi ja PPA ettepanekule, uus sõnastus ei sisalda enam viidet määruses sätestatud erisustele. 5 Seletuskirjas lk 7 on „vajaliku abi“ all muu hulgas viidatud ametnike turvalisuse tagamisele. Selline käsitlus ei ole õiguslikult täpne, kuna politsei ülesandeks ei ole turvateenuse osutamine ning turvalisuse tagamine ei tulene KorS-st. Õigusselguse huvides tuleks politsei roll siduda konkreetsete toimingute täitmise tagamisega ning vältida üldsõnalisi ja mitmeti tõlgendatavaid mõisteid. Arvestatud „Turvalisuse tagamise“ all mõeldakse eelkõige olukordi, kus esineb oht ametnike tervisele või elule . Sellises olukorras saab politsei proportsionaalses mahus vahetu sunni õigusega hõlmatud füüsilist jõudu kasutada ja ametnike turvalisuse tagada. Mitmetimõistetavuse vältimiseks on aga seletuskirja sõnastus muudetud ja selle uus versioon sisaldab viidet ainult vahetu sunni kohaldamisele , mis on seadusest tulenev politsei pädevus. 3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Jrk nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mitte-arvestatud Kommentaarid 1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastab Konkurentsiseaduse täiendamise seaduse eelnõu märkusteta. Teadmiseks võetud 4. Riigiko h us Jrk nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mitte - arvestatud /teadmiseks võetud Kommentaarid 1 Muudatuse eesmärk on täiendada konkurentsijärelevalvemenetluse algatamata jätmise ja lõpetamise aluseid, nähes ette, et Konkurentsiamet ei algata konkurentsijärelevalvemenetlust või lõpetab selle konkurentsijärelevalvemeedet kohaldamata, kui selleks tuleneb alus määrusest (EL) 2022/1925 (nn Digital Services Act ehk DSA määrus) või määrusest (EL) 2022/2560 (nn Foreign Subsidies Regulation ehk FSR määrus). DSA määrust puudutavalt on seletuskirjas selgitatud, et eeskätt on aluseks, mille esinemisel Konkurentsiamet ei algata konkurentsijärelevalvemenetlust või lõpetab selle, art 38 lg 7. Selle kohaselt juhul, kui liikmesriigi pädeval asutusel, kes tagab DSA määruse art 1 lg-s 6 osutatud reeglite täitmise, on liikmesriigi õiguse kohaselt selleks pädevus ja uurimisvolitused, võib ta omal algatusel uurida DSA määruse art 5–7 võimalikku täitmata jätmist oma territooriumil. Sama sätte teise taande kohaselt aga juhul, kui Euroopa Komisjon algatab vastavalt DSA määruse art-le 20 ise menetluse, pole liikmesriigi nimetatud pädeval asutusel õigust uurimist korraldada või see lõpule viia. Kõnesolev DSA määruse art 38 lg 7 on seletuskirjas välja toodud kui relevantne alus, sest eelnõusse on kavandatud KonkS täiendamine §-ga 78 23 . Selle lg 4 kohaselt saabki Konkurentsiametil olema õigus uurida DSA määruse art-te 5–7 võimalikku täitmata jätmist, algatades selleks konkurentsijärelevalvemenetluse. Seega on kavandatud KonkS § 53 6 lg 2 p 2 1 seletuskirja kohaselt vajalik, et vältida Konkurentsiameti ja Euroopa Komisjoni paralleelselt toimetatavaid menetlusi. K onkurentsijärelevalvemenetluse eesmärk kehtiva KonkS § 53 5 lg 3 kohaselt on tuvastada keelatud teo toimepanemine ning vajaduse korral kohaldada keelatud teo toime pannud ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele konkurentsijärelevalvemeetmeid, et taastada ja säilitada moonutamata konkurents. Seejuures võib eeldada, et keelatud tegu nimetatud KonkS sätte tähenduses on KonkS 2. või 4. ptk-s või ELTL art-s 101 või 102 sätestatud keelatud tegu – seda saab vaid eeldada, sest ühisnimetaja „keelatud tegu“ defineerib KonkS § 78 lg 1, s.o säte, mis kasutab seda ühisnimetajat 76ndal korral pärast selle esmakordset kasutamist KonkS § 53 5 lg-s 3. Seega saab Konkurentsiamet kehtivast KonkS § 53 5 lg-st 3 tulenevalt konkurentsijärelevalvemenetluse algatada üksnes ettevõtjatevahelise keelatud koostöö või ettevõtja turgu valitseva seisundi kuritarvitamise kahtlusel. Sellele viitab ka kehtiv KonkS § 53 6 lg 1 p 1, mis sätestab, et Konkurentsiamet saab esimese konkurentsijärelevalvemenetlust algatava menetlustoimingu teha siis, kui ilmnenud teave viitab keelatud teo toimepanemisele. DSA määruse reguleerimisalas olevad pääsuvalitseja kohustused võivad küll täitmata jätmisel kujutada endast ka KonkS tähenduses keelatud tegu, kuid ei pruugi (vt DSA määruse põhjenduspunkte 5, 10 ja 11). Seega selleks, et DSA määruse art 5–7 täitmise tagamise eesmärgil osutuks asjakohaseks menetluseks konkurentsijärelevalvemenetlus, tuleks õigusselguse põhi mõttest lähtuvalt hinnata, kas oleks mõistlik või vajalik kehtivas KonkS § 53 5 lg-s 3 sätestatud konkurentsijärelevalvemenetluse eesmärki täiendada. Arvestatud Riigikohtu arvamuses on nõukogu määruse le (EL) 2022/1925 viidatud kui Digital Services Act ehk DSA määrus ele , mille puhul on aga tegemist teise ELi õigusaktiga – nõukogu määrus ega 2022/2065 ( digiteenuste määrus). Eelnõu reguleerib Konkurentsiameti koostööd Euroopa Komisjoniga digiturgude määruse järgi (ingl Digital Markets Act ehk DMA määrus). Kuna edaspidi kasutatakse arvamuses õigeid viiteid digiturgude määruse sätetele, siis eeldame, et mõtlesite siiski seda määrust. „Keelatud teo“ mõiste on defineeritud KonkS § 78 lõikes 1 . Selguse huvides on m inisteerium teinud eelnõusse täiendava muudatuse, millega tuuakse keelatud teo mõiste definitsiooni § 53 5 lõikesse 3. Samut i täpsustatakse, et seaduses sätestatud juhtudel võib Konkurentsiamet konkurentsijärelevalvemenetlust läbi viia või selle uurimismeetmeid kohaldada ka muul eesmärgil (kui keelatud teo tuvastamiseks ja vajadusel konkurentsijärelevalvemeetmete kohaldamiseks) . Peale käesoleva eelnõu ga kavandatud muudatuste jõustumist saab selliseks olukorraks olema KonkS § 78 23 lõige 3, mille järgi võib Konkurentsiamet viia konkurentsijärelevalvemenetlust läbi digiturgude määruse artiklite 5, 6 ja 7 Eesti territooriumil võimalikku täitmata jätmis e kontrollimisek s. Nagu Riigikohus on oma arvamuses õigesti märkinud, ei pruugi selline mittetäitmine vastata keelatud teo tunnustustele . Samuti täpsustatakse , et Konkurentsiamet saab KonkS §-des 53 15 ja 53 17 sätestatud uurimismeetmeid kohaldada muul eesmärgil – siin on mõeldud eelnõuga kavandatud § 78 24 lõikes 3 sätestatud olukorda , kus Konkurentsiamet saab Euroopa Komisjoni taotlusel riigisiseste uurimismeetmetega teostada ettevõtja või ettevõtjate ühenduse kontrollimist või muu faktide tuvastamise toimingu t välisriigi subsiidiumide määrus es sätestatud eesmärkidel. 2 Lähtuvalt uuest eesmärgist tuleks ka hinnata, kas menetluses seni ette nähtud uurimisvolitused on asjakohased ja proportsionaalsed või vajavad täiendavast eesmärgist tingitult muutmist või täiendamist. Eelduslikult ei saa DSA määruse art 5–7 täitmise tagamise eesmärgil toimetatavas menetluses eesmärgiks olla kehtivas KonkS-is sätestatud konkurentsijärelevalvemeetmete kohaldamine, sest need eeldavad samuti keelatud teo toimepanemise tuvastamist või vähemalt keelatud teo toimepanemise kahtlust. Viimast kohustuse võtmise heakskiitmisel kehtiva KonkS § 53 22 alusel. Lisaks, võttes arvesse, et konkurentsijärelevalvemenetluse tervikregulatsioon kehtestati Eesti õiguses direktiivi (EL) 2019/1 (nn ECN+ direktiiv) ülevõtmiseks, tuleks hinnata, kas selle rakendamisel DSA määruse täitmise tagamise eesmärgil rakenduks ja kui, siis millisel määral ka ECN+ direktiivi tõlgendav Euroopa Liidu Kohtu praktika. Seletuskiri vastavasisulist analüüsi ei hõlma. T uleks hinnata, kas välisriigi subsiidiumist tingitud siseturu moonutuste tuvastamiseks, on kõnesolevad uurimismeetmed asjakohased ja proportsionaalsed. Samuti, sarnaselt eespool väljatooduga, kuna KonkS § 53 15 ja § 53 17 on ECN+ direktiivi ülevõtmismeetmed, tuleks hinnata, kas nende rakendamisele FSR määruse täitmise tagamise eesmärgil rakenduks ja kui, siis millisel määral ECN+ direktiivi tõlgendav Euroopa Liidu Kohtu praktika. Ka vastavasisulist analüüsi seletuskiri ei hõlma. Osaliselt arvestatud Euroopa Komisjoni digiturgude määruses ja välisriigi subsiidiumide määruses sätestatud uurimisvolitused on otseselt inspireeritud nõukogu määrus est 1/200 3 , millest on omakorda saanud inspiratsiooni ECN+ direktiivis sätestatud uurimisvolitused. K ui võrrelda kolme määruse läbiotsimist (kontrolli) ja teabe nõudeid reguleerivaid sätteid (määruse 1/2003 artiklid 18 , 20 ja 21 , digiturgude määruse artiklid 21 ja 23 ning välisriigi subsiidiumide määruse artiklid 13 ja 14), siis need on oma sisult suuresti identsed. Ü hte erinevus t võib küll leida digiturgude määruse artikli 23 lõikest 2 punktist d– mis sätestab otsesõnu komisjoni õigust, lisaks raamatupidamis- ja muudele äridokumentidele, nõuda kontrolli teostamise käigus juurdepääsu ka ettevõtja organisatsioonile, toimimisele, IT-süsteemile ja algoritmidele . Samas, oli ka ECN+ direktiivi eesmärk anda konkurentsiasutustele õigus saada uurimise all oleva ettevõtja kohta kogu teavet, sealhulgas digitaalsel kujul, sõltumata teabe hoidmise kandjast ( direktiivi põhjenduspunkt 4). Seega võib eeldada, et ECN+ direktiivi uurimismeetmed tagavad ka sellise teabe kättesaamise võimalust, mida võib vaja minna digiturgude määruse alusel ettevõtja või ettevõtjate ühenduse suhtes toimetatavas menetluses. Ka Eesti seadusandja ei piiranud direktiivi ülevõtmisel nende andmete koosseisu, mida Konkurentsiamet saab läbiotsimisel üle vaadata või teabenõude korras nõuda ainult raamatupidamis- ja muu de äridokumenti dega, vaid Konkurentsiametil on õigus saada juurdepääsu ka „ läbiotsimisele allutatud isikule arvutivõrgu vahendusel kättesaadavatele andmetele, kui halduskohus on seda oma loas märkinud “ (KonkS § 53 15 lõike 4 punkt 3) ning teabenõude korras on võimalik nõuda „ [kogu] teavet, mis on isikule kättesaadav, sealhulgas selgitusi “ (KonkS § 53 1 7 lõige 1). Seetõttu on , ministeeriumi hinnangul , KonkS §-des 53 15 ja 53 1 7 sätestatud uurimismeetmed sobivad ka selliste uurimistoimingute läbiviimiseks, mi s on vajalikud muul eesmärgil kui keelatud teo tuvastamine – sh digiturgude määruses ja välisriigi subsiidiumide määruses sätestatud eesmärkide täitmiseks. Konkreetse määruse eesmärke tuleb võtta uurimistoimingu ettevalmistamisel ja läbiviimisel arvesse. Kuna komisjoni uurimis volitused erinevates määrustes on sisuliselt samasugused, siis ei vaja antud küsimus täiendavat analüüsi. Küll aga täiendasime seletuskirja siin olevate selgitustega. 3 FSR määrust puudutavalt on seletuskirjas selgitatud, et konkurentsijärelevalvemenetluse algatamata jätmise ja lõpetamise aluseid on vaja täiendada, et välistada olukord, kus Konkurentsiameti menetlustoiming, mille amet teeb tingitult FSR määruse art 14 lg-s 7 nimetatud Euroopa Komisjoni taotlusest, algataks konkurentsijärelevalvemenetluse. Seda põhjusel, et kehtiv KonkS § 53 6 lg 1 p 1 sätestab, et konkurentsijärelevalvemenetlus algab Konkurentsiameti esimese menetlustoiminguga. Kuna aga FSR määrus ei anna liikmesriigi pädevale asutusele määruse iseseisvat rakendamise pädevust, on eelnõusse kavandatud KonkS täiendamine §-ga 78 24 , mille lg 3 näeb ette, et kui Euroopa Komisjon taotleb Konkurentsiametilt ettevõtja või ettevõtjate ühenduse kontrollimist või muu faktide tuvastamise toimingu tegemist, teeb Konkurentsiamet seda kehtivates KonkS § 53 15 (läbiotsimine) ja § 53 17 (teabe nõudmine) sätestatu kohaselt. Selle selgitusega ei saa nõustuda. Olukorras, kus Konkurentsiametile on eelnõukohase KonkS § 78 24 lg-ga 3 ette nähtud õigus rakendada konkurentsijärelevalvemenetluse uurimisvolitusi konkurentsijärelevalvemenetluse väliselt, ei ole tegemist kehtivas KonkS § 53 6 lg 1 p-s 1 sätestatud olukorraga. Nagu eespool juba viidatud, on Konkurentsiametil õigus konkurentsijärelevalve eesmärgil menetlustoiminguid teha vaid juhul, kui on ilmnenud teave, mis viitab keelatud teo toimepanemisele. Kui Euroopa Komisjon taotleb välisriigi subsiidiumist tingitud siseturu moonutuse väljaselgitamise eesmärgil Konkurentsiametilt uurimisvolituste rakendamist ja seadusandja on selliseks puhuks ette näinud õiguse rakendada konkurentsijärelevalvemenetluse uurimisvolitusi, ei saa nende rakendamine algatada konkurentsijärelevalvemenetlust, mis on suunatud keelatud teo toimepanemise tuvastamisele ja vajadusel konkurentsijärelevalvemeetmete kohaldamisele . Arvestatud Kuna eelnõu täiendatakse KonkS § 53 5 lõi ke 3 muutmisega, mille raames täpsustatakse, et s eaduses sätestatud juhtudel võib Konkurentsiamet viia konkurentsijärelevalvemenetlust läbi või kohaldada konkurentsijärelevalvemenetluse uurimismeetmeid ka muul eesmärgil , siis ei ole § 53 6 lõikega 2 2 täiendamine enam tingimata vajalik. 4 Eelnõukohane KonkS § 78 23 lg 1 sätestab, et Konkurentsiamet võib Euroopa Komisjonile osutada abi DSA määruse art 21 lg-s 5 ja art 23 lg-s 3 sätestatud alustel ettevõtjate ja ettevõtjate ühenduste suhtes kontrollide tegemisel ja neile teabenõuete esitamisel. Sätte pinnalt jääb arusaamatuks, millistele kriteeriumitele tuginevalt Konkurentsiamet otsustab, kas ta osutab komisjonile abi või mitte. Seejuures näib aga DSA määruse art 21 lg 5 olevat liikmesriigi pädevale asutusele kohustust, mitte õigust loov, sätestades, et liikmesriikide pädevad asutused esitavad komisjoni taotluse korral talle kogu nende valduses oleva teabe, mis on vajalik DSA määrusega komisjonile pandud ülesannete täitmiseks. Eelnõukohane KonkS § 78 23 lg 3 sätestab, et Konkurentsiamet võib abistada Euroopa Komisjoni DSA määruse art 16 lg-s 5 sätestatud turu-uuringu tegemisel. DSA määruse art 16 lg 5 omakorda sätestab, et komisjon võib paluda ühel või mitmel liikmesriigi pädeval asutusel teda turu-uuringus abistada. Kuigi tuleb möönda, et DSA määruse art 16 lg 5 sõnastus tekitab küsimuse, kas liikmesriigi pädevale asutusele on abi osutamine õigus või kohustus, ei ole siiski liikmesriigi seadusandja pädev otsustama, kas DSA määruse art 16 lg 5 loob liikmesriigi pädevale asutusele Euroopa Komisjoni taotluse korral kohustuse või õiguse (vt nt EKo 16.07.2009 asjas Infopaq International , C-5/08, p 27 ja seal viidatud kohtupraktika). Eelnõukohane KonkS § 78 24 lg 1 sätestab, et Konkurentsiamet võib FSR määruse artikli 13 lg - s 5 ja art 14 lg-s 5 sätestatud alustel osutada Euroopa Komisjonile viimase taotluse korral abi ettevõtjate ja ettevõtjate ühenduste suhtes kontrollide tegemisel ja neile teabenõuete esitamisel. Ka selle sätte pinnalt jääb arusaamatuks, millistele kriteeriumitele tuginevalt Konkurentsiamet otsustab, kas ta osutab komisjonile abi või mitte. Seejuures nii FSR määruse art 13 lg 5 kui ka art 14 lg 5 näivad olema kohustust, mitte õigust loovad sätted, mis tähendab, et juhul, kui komisjon neile tuginevalt liikmesriigilt abi taotleb, on liikmesriigil kohustus abi osutada. Sellest lähtuvalt võiks veelkord hinnata, kas sõna „võib“ kasutamine on asjakohane . Mittearvestatud Nii digiturgude määrus, kui välisriigi subsiidiumite määrus on otsekohalduvad liikmesriigile . Liikmesriigil on omakorda kohustus määrata pädev asutus või asutused , ke lle kaudu konkreetsest määrusest tulenevaid koostöökohustusi täi ta . Siinkohal määratakse pädev asutus või asutused reeglina de facto juba enne seaduse s vastava pädevusnormi sätestamist. Digiturgude määruse puhul on selliseks asutuseks määratud Konkurentsiamet . Samas, sätestab nt digiturgude määruse artikli 16 lõige 5, et „komisjon võib paluda ühel või mitmel liikmesriigi pädeval asutusel teda turu-uuringus abistada.“. Seega ei ole välistatud, et konkreetsel juhul võib liikmesriik lisaks põhipädevust omavale asutusele kaasata turu-uuringu tegemisse ka muu asutus, kelle käes võib olla selleks vajalik ekspertiis ja teave. V älisriigi subsiidiumide määruse puhul on Eestis määratud kaks kontaktpunkti ehk pädevat asutust, kes saavad vajadusel komisjoni määruse rakendamisel abistada – koondumiste kontrolli valdkonna eest vastutab Konkurentsiamet, kuid r iigihangete valdkonna eest vastutab Rahandusministeerium . Siinkohal ei ole välistatud, et riigiasutuste pädevused võivad ajas muutuda. Jagatud pädevuse puhul on tähtis tagada, et Konkurentsiametile ei tekiks igal juhul kohustust komisjoniga määruse rakendamisel koostööd teha – nt välisriigi subsiidiumie määruse puhul nii komisjoni koondumiste kontrolli, riigihankemenetluse, kui ka kõikide ex officio menetluste puhul. Selline kohustus saab ametil ol la ainult siis kui konkreetne komisjoni menetluses olev asi on Konkurentsiameti pädevuses. Viimane ongi ainus kriteerium otsustamaks, kas Konkurentsiamet teeb määruse rakendamisel komisjoniga koostööd või mitte. Juhul kui Konkurentsiamet komisjoniga konkreetse s asjas koostööd ei tee , siis teeb seda muu selleks pädev riigiasutus – st liikmesriigi määrusest tulenev ad kohustus ed pea vad igal juhul täidetud saama . 5 Eelnõukohane KonkS § 78 23 lg 4 sätestab, et Konkurentsiametil on õigus omal algatusel uurida DSA määruse artiklite 5–7 võimalikku täitmata jätmist Eesti territooriumil, algatades selleks konkurentsijärelevalvemenetluse. Sätte teise lause kohaselt, enne esimese menetlustoimingu tegemist, tuleb Konkurentsiametil sellest kirjalikult Euroopa Komisjoni teavitada. Seletuskirja kohaselt on tegemist DSA määruse art 38 lg 7 rakendusmeetmega. Lisaks eespool öeldule, võiks kõnesoleva lg 4 osas veelkord mõelda sätte sõnastusele. Praegune sõnastus on suurel määral DSA määruse artikli enda sõnastus, mis ei ole Eesti õigusele omane . Nt kas viide omal algatusel uurimispädevusele on vajalik ning kas Euroopa Komisjoni teavitamise osas on asjakohane sätestada kirjalik vorminõue, mis TsÜS §-st 78 tulenevalt eeldab isiku omakäelist allkirja. Seejuures tasuks ka mõelda, kas lg 4 teise lause sätestamine KonkS - is on üldse vajalik ja lubatud (vt nt EKo 14.06.2012 asjas ANAFE, C-606/10, p-d 72 ja 73). EL määrus on vahetult kohalduv ja seeläbi üldjuhul ka vahetut õigusmõju omav õigusakt, mille ümberkirjutamine riigisisesesse õigusesse ei ole vajalik ega lubatud. Seega tuleks hinnata, kas DSA määruse art 38 lg 7 esimese taande teine lause eeldab vahetu õigusmõju omamiseks riigisisest rakendamist. Mittearvestatud Digiturgude määruse artikli 38 lõike 7 kohaselt on liikmesriigi pädeval asutusel õigus omal algatusel uurida määruse artiklite 5, 6 ja 7 võimalikku täitmata jätmist oma riigi territooriumil ainult siis, kui talle on liikmesriigi õiguse kohaselt antud selleks pädevus ja uurimisvolitused . Sama lõike teises lauses täpsustatakse, et e nne esimese ametliku uurimistoimingu tegemist teavitab kõnealune asutus sellest kirjalikult komisjoni. Tegemist on seega olukorraga, kus määruse kõnealuse rakendamise võimaldamiseks ei piisa vaid määruse vahetust mõjust, vaid riigisiseses õiguses on vaja sätestada vastav pädevusnorm. Siinkohal ei saa õigusselguse vaatest selline pädevusnorm olla poolik – kus osa sellest on sätestatud riigisiseses seaduses ja osa on tuletatav otsekohalduvast määrusest . Konkurentsiameti ku normi adressaadi jaoks peab olema arusaadav, milline pädevus on talle riigi poolt antud ning millised on selle pädevuse piirid (antud juhul komisjoni teavitamise kohustus). Komisjoni teavitamine toimub siinkohal komisjoni poolt selleks kehtestatud korras ja vormis. 5 . Eesti Kaubandus- Tööstuskoda Jrk nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mitte - arvestatud Kommentaarid 1 Suur tänu, et kaasasite Kaubandus-Tööstuskoda seoses konkurentsiseaduse täiendamise seaduse eelnõuga. Oleme eelnõu sisuga tutvunud, kuid meil ei ole hetkel täiendavaid kommentaare ja ettepanekuid eelnõu kohta. Teadmiseks võetud EELNÕU 20 .0 4 .202 6 Konkurentsiseaduse muutmise seadus 1) Konkurentsiseaduse § 53 5 lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Konkurentsijärelevalvemenetluse eesmärk on tuvastada käesoleva seaduse 2. või 4. peatükis või Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 101 või 102 sätestatud keelatud teo (edaspidi keelatud tegu ) toimepanemine ning vajaduse korral kohaldada keelatud teo toime pannud ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele konkurentsijärelevalvemeetmeid, et taastada ja säilitada moonutamata konkurents . Seaduses sätestatud juhtudel võib Konkurentsiamet viia konkurentsijärelevalvemenetlust läbi või kohaldada käesolevas peatükis sätestatud uurimis meetmeid ka muul eesmärgil . “. 2) Konkurentsiseaduse § 5 3 6 lõiget 2 täiendatakse punkti ga 2 1 järgmises sõnastuses: „ 2 1 ) selleks tuleneb alus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 2022/1925, mis käsitleb konkurentsile avatud ja õiglaseid turge digisektoris ning millega muudetakse direktiive (EL) 2019/1937 ja (EL) 2020/1828 (ELT L 265, 12.10.2022, lk 1–66); “. 3) Konkurensisseaduse § 63 5 tunnistatakse kehtetuks. 4) Konkurentsiseaduse § 78 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Igaühel on õigus talle keelatud teo toimepanemisega tekitatud varalise kahju hüvitamisele. “. 5 ) Konkurentsiseaduse § 78 13 lõiget 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Konkurentsiamet kaasab politsei ametiabi korras, kui nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 20 või artikli 21 alusel läbiviidava kontrolli tagamiseks on vajalik kohaldada vahetut sundi. Politsei võib kohaldada vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras üksnes ulatuses, mis on vältimatult vajalik kontrollitoimingute tegemise tagamiseks. “. 6 ) Konkurentsiseaduse 9 2 . peatüki täiendatakse §-dega 78 23 ja 78 24 järgmises sõnastuses: „ § 78 23 . Nõukogu määruse (EL) nr 2022/1925 rakendamine (1) Konkurentsiamet võib osutada Euroopa Komisjonile viimase taotlusel abi nõukogu määruse (EL) nr 2022/1925 artikli 21 lõikes 5 ja artikli 23 lõikes 3 sätestatud alustel ettevõtjate ja ettevõtjate ühenduste suhtes kontrollide läbiviimisel ja neile teabenõuete esitamisel. (2) Konkurentsiamet kaasab politsei ametiabi korras, kui nõukogu määruse (EL) nr 2022/1925 artikli 2 3 alusel läbiviidava kontrolli tagamiseks on vajalik kohaldada vahetut sundi. Politsei võib kohaldada vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras üksnes ulatuses, mis on vältimatult vajalik kontrollitoimingute tegemise tagamiseks . ( 3 ) Konkurentsiamet võib abistada Euroopa Komisjoni nõukogu määruse (EL) nr 2022/1925 artikli 16 lõikes 5 sätestatud turu-uuringu läbiviimisel . ( 4 ) Konkurentsiametil on õigus omal algatusel uurida nõukogu määruse (EL) nr 2022/1925 artiklite 5, 6 ja 7 võimalikku täitmata jätmist Eesti territooriumil algatades selleks konkurentsijärelevalvemenetlust. Enne esimese menetlustoimingu tegemist teavitab Konkurentsiamet sellest kirjalikult Euroopa Komisjoni. § 78 24 . Nõukogu määruse (EL) nr 2022/2560 rakendamine (1) Konkurentsiamet võib nõukogu määruse (EL) nr 2022/2560 artikli 13 lõikes 5 ja artikli 14 lõikes 5 sätestatud alustel osutada Euroopa Komisjonile viimase taotlusel abi ettevõtjate ja ettevõtjate ühenduste suhtes kontrollide läbiviimisel ja neile teabenõuete esitamisel. (2) Konkurentsiamet kaasab politsei ametiabi korras, kui nõukogu määruse (EL) nr 2022/2560 artikli 14 alusel läbiviidava kontrolli tagamiseks on vajalik kohaldada vahetut sundi. Politsei võib kohaldada vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras üksnes ulatuses, mis on vältimatult vajalik kontrollitoimingute tegemise tagamiseks . ( 4 ) Kui Euroopa Komisjon on nõukogu määruse (EL) nr 2022/2560 alusel taotlenud Konkurentsiametilt sama määruse artikli 14 lõike 7 alusel ettevõtja või ettevõtjate ühenduse kontrollimist või muu faktide tuvastamise toimingu tegemist , teeb Konkurentsiamet seda käesoleva seaduse §-des 53 15 ja § 53 17 sätestatu kohaselt. “. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, „.....“....................202 6 . a A lgatab Vabariigi Valitsus „.....“.......................202 6 . a allkirjastatud digitaalselt Konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskir i 1. S issejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Käesoleva eelnõu eesmärk on võimaldada Konkurentsiametil täita Euroopa Komisjoni (edaspidi komisjon ) ees koostöökohustusi kahe E uroopa Liidu n õukogu määruse – Euroopa Parlamendi ja n õukogu määrus e (EL) 2022/1925, mis käsitleb konkurentsile avatud ja õiglaseid turge digisektoris ning millega muudetakse direktiive (EL) 2019/1937 ja (EL) 2020/1828 (edaspidi digiturgude määrus või määrus ) , ning Euroopa Parlamendi ja n õukogu määrus e (EL) 2022/ 2560, mis käsitleb siseturgu moonutavaid välisriigi subsiidiume (edaspidi välisriigi subsiidiumide määrus või määrus ) – rakendamisel , kehtestades selleks riigisises esse õigusesse vajalikud pädevus normid ja täpsustades nende õiguslik ud alused . Peale kooskõlastusringi on eelnõu sse tehtud ka täiendavad muudatused, mille eesmärgiks on täpsustada ja ühtlustada sätted, mis puudutavad koostööd komisjoniga erinevate ELi määruste rakendamisel ja politsei kaasamist komisjoni toimingute toetamiseks . Muudatuste eesmär k on luua nii riigiorganite kui Eesti ettevõtjate jaoks suuremat õigusselgust ja ai data paremini mõista kehtivaid reegleid. Eelnõuga ettevõtete ja inimeste halduskoormus ei suurene. Kohustus teha komisjoniga viimase nõudmisel asjakohast koostööd on olnud Eesti jaoks digiturgude määruse ja välisriigi subsiidiumide määruse puhul otsekohalduv alates nende määrus t e jõustumisest , kuid eelnõuga täpsustatakse Konkurentsi ametile antud volitusi ning luuakse selge riigisisene raamistik komisjoni tõhusaks toetamiseks määruste rakendamisel. Koostöö kahe määruse rakendamisel on sisult väga sarnane ja seisneb eelkõige Eesti terri tooriumil ettevõt jate või ettevõtjate ühendust e suhtes tehta vate uurimistoimingute toetamises. Konkurentsiseadusesse ( edaspidi KonkS ) luuakse pädevus normid, milles täpsustatakse olukord i , kus Konkurentsiamet peab uurimistoimingute tege mise ks toetuma asjaomase määruse sätetele , ja olukordi, kus amet peab kasutama hoopis riigisisesest õigusest pärinevaid uurimismeetmeid. Digiturgude määruse puhul luuakse Konkurentsiameti jaoks lisaks volitus toetada vajaduse korra l komisjoni turu-uuringuid ja alustada määruse s sätestatud pääsuvalitsejate kohustuste võimaliku täitmata jätmise suhtes Eestis konkurentsijärelevalvemenetlus , mi lle komisjon saab hiljem üle võtta . Konkurentsiameti volituste õ iguslik e alus t e eristamine on oluline eelkõige uurimistoimingule allutatud isiku jaoks – nimelt peab tema jaoks ole ma üh e selt arusaadav , mi llised õigused ja kohustused iga konkreetse uurimistoiminguga kaasnevad , samuti mis õiguse alusel ja millises kohtus on tal võimalik vajaduse korra l asutuste otsuseid ja menetlustoiminguid vaidlustada. Samuti aitavad uued normid Konkurentsiameti ametnikel paremini mõista, millised uurimisvolitused on neil määruste rakendamise erinevatel juhtudel, ja korraldada oma tegevusi vastavalt . 1. 2 . Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse talituse nõunik Natalia Mäekivi (5880 6031; [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Moonika Kuusk ( teenistussuhe lõppenud ) . 1. 3 . Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga . Eelnõuga muudetakse KonkS i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 18.11.2025, 2 . Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärk on võimaldada Konkurentsiametil toetada Euroopa Komisjoni digiturgude määruse ja välisriigi subsiidiumide määruse rakendamisel, tagades teabe kogumise ja edastamise ning muu vajaliku koostöö vastavalt määrustes sätestatud liikmesriikide kohustustele. Selleks kehtestatakse riigisisesesse õigusesse vajalikud pädevus normid ja täpsusta takse nende õiguslikud alused. Mõlema määruse kohaselt on komisjonil ulatuslikud volitused, mille kohaldamisel võib komisjon paluda liikmesriigi pädeva asutuse abi. Peale kooskõlastusringi on eelnõu sse lisatud ka täiendavad tehnilised muudatused , mille eesmärgiks ka ühtlustada ja täpsustada sätted, mis puudutavad koostööd komisjoniga erinevate ELi määruste rakendamisel ja politsei kaasamist komisjoni toimingute toetamiseks. V astavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 1 lõike 2 punktile 5 ei eelnenud e elnõule väljatöötamiskavatsust, kuna eelnõu rakendami ne ei too olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju. Muudatused on tehnilised ja tulenevad otseselt EL i määruste rakendamise vajadusest. 2.1. Digiturgude määrus Digiturgude määrus jõustus 1. novembr il 2022 ja seda kohaldatakse alates 2. maist 2023. Regulatsioon on suunatud suurtele tehnoloogiaettevõtetele, kes haldavad digiplatvorme ja pakuvad põhiplatvormiteenuseid , nagu sotsiaalmeediateenused, veebibrauserid, sõnumiteenused, otsingumootorid ja muud veebipõhised teenused. Põhiplatvormiteenused on suurte kasutajaskondadega platvormid, mille kaudu pääsuvalitsejad on saanud digiturge oma huvides mõjutada. Mõni neist ettevõtjatest kontrollib digimajanduses terveid platvormide süsteeme ning teistel asjaomasel kauba turu l tegutsevatel või uutel ettevõtjatel on nendega struktuuriliselt äärmiselt raske konkureerida . Pääsuvalitsejate selliste omaduste kombinatsioon põhjustab paljudel juhtudel tõenäoliselt suurt ebavõrdsust läbirääkimis tel ning seega ebaausate tavade ja ebaõiglaste tingimuste rakendamist pääsuvalitsejate osutatavaid põhiplatvormiteenuseid kasutavate ärikasutajate ja lõppkasutajate suhtes, mis mõjutab digisektoris negatiivselt hindu, kvaliteeti, ausat konkurentsi, valikuvõimalusi ja innovatsiooni . Digiturgude m ääruse ga kehtestati pääsuvalitsejate kohustused, mille eesmärk on tagada, et digiplatvormide turud toimiksid õiglaselt, avatult ja konkurentsipõhiselt ning et pääsuvalitsejate positsiooni tugevdamist ja kuritarvitamist ennetataks juba varase s etapis. Digiturgude määruse artikli 3 lõike 1 kohaselt määratakse ettevõtja pääsuvalitsejaks, kui: (a) tal on märkimisväärne mõju siseturule; (b) ta osutab põhiplatvormiteenust, mis on ärikasutajate jaoks oluline juurdepääsutee lõppkasutajateni jõudmiseks, ning (c) tal on oma tegevuses kindel ja püsiv positsioon või on tõenäoline, et ta saavutab sellise positsiooni lähitulevikus. Määruse artikli 3 lõige 3 sätestab siinkohal kvantitatiivsed ning sama artikli lõige 8 kvalitatiivsed kriteeriumid, mida komisjon pääsuvalitseja määramisel arvesse võtab. Digiturgude määruse olemusest, pääsuvalitsejate määramise protsessist ning komisjoni järelevalve- ja menetlusvolitustest saab täpsemalt lugeda digiturgude määrusest ja selle rakendusmäärusest . Pääsuvalitsejate hulka kuuluvad praegu sellised suurettevõtjad nagu Alphabet, Amazon, Apple, Booking.com, Bytedance (TikTok), Meta ja Microsoft. See nimekiri võib tulevikus laieneda. Komisjon korraldab regulaarselt turu-uuringuid, mis võimaldavad tal liigitada ettevõtjaid pääsuvalitsejateks, ajakohastada pääsuvalitsejate kohustusi ning töötada välja parandusmeetme i d digiturgude määruse s sätestatud kohustuste täitmata jätmisele reageerimiseks . Eestis ei ole ühtegi pääsuvalitsejast ettevõtjat, sest meie ettevõtjate rahalised näitajad ja kasutajate arv jäävad komisjoni kehtestatud kõrgetest lävenditest tunduvalt alla. Seega on digiturgude määruse eeldatav mõju Eestile pigem väike . Otseselt võib määrus mõjutada Eestis tegutsevaid ja pääsuvalitsejaga valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjaid. Kuigi ühegi pääsuvalitseja peakorter ei ole Eestis, pakuvad nad Eesti turul oma põhiplatvormiteenuseid ning võivad asutada siia tütarettevõtjaid või filiaale. Kaudselt mõjutab määrus Eesti füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes on pääsuvalitsejate põhiplatvormiteenuste lõpp või ärikasutajad – nimelt võib mõni digiturgude määruse alusel toimetatav menetlus puudutada nende ligipääsu mõne pääsuvalitseja platvormile ja selle ligipääsu tingimusi. Siinkohal tuleb arvestada, et määruse kohaselt on k omisjon il õigus talle määrusega pandud ülesannete täitmiseks esitada teabenõudeid ning küsitleda kõiki ettevõtjaid ja ettevõtjate ühendus i ning neid kontrollida. Seega, kuigi põhilised menetlustoimingute adressaadid on pääsuvalitsejad ja nendega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjad, ei ole põhjendatud juhtudel välistatud ka olukorrad, kus menetlustoimingutele allutatakse kolmandatest isikutest ettevõtjaid ja ettevõtjate ühendusi. Digiturgude määruse kohaselt on komisjon ainuke pädev asutus, kes võib algatada määruse artikli 20 järgi menetluse pääsuvalitseja kohustuste täitmise kontrollimiseks või nende täitmata jätmise tuvastamiseks , samuti pääsuvalitsejale trahvi määramiseks. Nii e nne menetluse algatamist kui ka menetluse ajal võib komisjon kasutada talle määrusega antud uurimisvolitusi, sealhulgas esitada teabe nõudeid (art ikkel 21), korraldada küsit lusi ja koguda ütlusi (art ikkel 22) ning teha ettevõtja või ettevõtjate ühenduse suhtes kõik vajalikud kontrollid (artikkel 23). Siinkohal nõuavad liikmesriikide territooriumitel tehtavad uurimistoimingud komisjoni ja liikmesriikide asutuste vahelist koostööd ja koordineerimist nende pädevuse piires. Määruse artikli 23 lõike 7 kohaselt võib komisjon taotleda, et liikmesriigi pädeva asutuse ametnikud ja teised isikud abistaksid teda aktiivselt asjaomase liikmesriigi territooriumil kontrolli (st läbiotsimise) tegemisel. Sama artikli lõige 8 sätestab, et k ui komisjon leiab, et ettevõtja või ettevõtjate ühendus ei nõustu kontrolliga, peab asjaomane liikmesriik andma talle vajalikku abi, taotledes kontrolli tegemiseks asjakohasel juhul abi politseilt või samaväärselt täitevasutuselt . Määruse artikli 21 lõige 5 sätestab l iikmesrii gi pädeva asutuse kohustuse esita da komisjoni taotluse korral talle kogu nende valduses oleva teabe, mis on vajalik digiturgude määrusega komisjonile pandud ülesannete täitmiseks. Määruse artikli 16 lõike 5 kohaselt võib k omisjon paluda ühel või mitmel liikmesriigi pädeval asutusel abistada teda turu-uuringus . Lisaks annab määruse artikli 38 lõige 7 liikmesriikidele õiguse sätestada oma riigisiseses õiguses konkurentsiasutuse pädevus ja uurimisvolitus ed , mille järgi võiks asutus omal algatusel uurida määruse artiklite 5, 6 ja 7 võimalikku täitmata jätmist oma riigi territooriumil. Eelnõu ga luuakse KonkS-i pädevusnormid, mille eesmärk on võimaldada Konkurentsiametil teha komisjoniga eelnimetatud koostööd . Kehtivas õiguses asjaomas eid norm e ei ole . Kuigi digiturgude määrus on otsekohalduv, peab riigisisene õigus siiski andma Konkurentsiametile selged õiguslikud alused komisjoni menetlustoimingute ja turu-uuringute toetamiseks ning täpsustama, milliseid uurimismeetmeid peab amet seejuures kasutama . Samuti sätestatakse Konkurentsiameti pädevus uurida Eestis omal algatusel digiturgude määruse artiklite 5, 6 ja 7 võimalikku täitmata jätmist . 2.2 . Välisriigi subsiidiumide määrus Välisriigi subsiidiumide määrus jõustus 1 2. jaanuaril 202 3 ja seda kohaldatakse alates 1 2. juulist 2023 . Määrus võimaldab komisjonil uurida rahalisi toetusi, mida kolmandate riikide ametiasutused on andnud EL is tegutsevatele äriühingutele. Määrusega kehtestati kohustus, et ettevõtjad peavad komisjonile ette teatama riigihankemenetlusest ja koondumisest, kui asjaomane pakkumus või tehing sisaldab kolmanda riigi rahastust ning täidetud on määruses sätestatud rahaline künnis. Välisriigi subsiidiumide olemuse, nende hindamise korra ning komisjoni menetluste detailse regulatsiooniga saab tutvuda välisriigi subsiidiumide määruses ja selle rakendusmääruses . Arvestades, et määruses sätestatud kriteeriumide järgi on ettevõtja käive, mille korral tuleb komisjoni oma tehingutest teavitada, suhteliselt suur , mõjutab määrus Eesti ettevõtjaid eeldatavasti pigem vähesel määral. Siiski tuleb arvestada sellega , et komisjon võib omal algatusel sekkuda ka piirmäära alla jäävatesse koondumistesse, mis hõlmavad välisriigi toetusi , samuti sellega, et sarnaselt digiturgude määrusega on komisjonil ka välisriigi subsiidiumide määrusega õigus talle määrusega pandud ülesannete täitmiseks esitada teabenõudeid peale uurimise all olevatele isikutele ka teistele ettevõtjatele ja ettevõtjate ühendustele ning neid kontroll ida . Välisriigi subsiidiumide määruse põhjenduspunkt is 58 sätesta takse , et liikmesriigid peavad määruse kohaldamisel tegema komisjoniga tulemuslikku koostööd. Seetõttu palus komisjon pärast määruse jõustumist liikmesriikidel määrata riiklikud kontaktpunktid, kes osutaksid vajaduse korral komisjonile määruse rakendamisel abi. Riigihangete valdkonnas määrati Eesti kontaktpunktiks Rahandusministeerium, koondumiste kontrolli kontaktpunkt on Konkurentsiamet. KonkS i § 21 lõige 5 jõustus 28. novembril 2025 ja sellega anti Konkurentsiametile üldine pädevus teha komisjoniga koostööd välisriigi subsiidiumide määruse artiklis 20 ja artikli 21 lõikes 5 sätestatud koondumise hindamisel. Nagu digiturgude määruse puhul, on komisjon ainus asutus, kel on pädevus välisriigi subsiidiumide määrust kohaldada. Selleks võib komisjon kasutada talle määrusega antud uurimisvolitusi, milleks on artiklis 13 sätestatud teabenõuded ja artiklis 14 sätestatud kontrollid. Siinkohal on liikmesriikide territooriumitel uurimistoimingu te tõhusaks tegemiseks vajalik komisjoni ja liikmesriikide asutuste vahel ine koostöö ja koordineerimi ne nende pädevuse piires. Välisriigi subsiidiumide määruse artikli 13 lõige 5 annab komisjonile õiguse nõuda , et liikmesriigid esitaksid talle kogu teabe, mis on vajalik komisjonile määrusega pandud ülesannete täitmiseks . See tähendab, et liikmesriigi pädeval asutusel on komisjoniga analoogne õigus esitada oma riigi ettevõtjatele ja ettevõtjate ühendusele määruses sätestatud teabenõudeid. Samuti näeb määruse artikli 14 lõige 6 ette liikmesriiki de kohustuse toetada komisjoni ettevõtjate ja ettevõtjate ühenduste suhtes kontrollide tege misel, sealhulgas vajaduse korral politsei kaasami s e tagamine . Lisaks annab määruse artikli 14 lõige 7 komisjonil e õiguse taotleda liikmesriigi ametiasutuselt kontrolli või muu faktide tuvastamise toimingu tegemist oma riigisisese õiguse kohaselt . Erinevalt komisjoni kontrollist on tegemist Konkurentsiameti enda menetlustoiminguga , mis tuleb teha Eesti õiguse alusel ning mis eeldab halduskohtu luba KonkS i § s 53 16 sätestatud korras. Selliste toimingute tegemiseks peab Konkurentsiametil olema üh i selt mõistetav õiguslik alus, mis võimaldab rakendada riigisiseseid uurimismeetmeid ja tagada menetluslike garantiide järgimise. Eelnõuga luuakse KonkS-i pädevus norm id , mille eesmärk on võimaldada Konkurentsiametil teha komisjoniga eelnimetatud koostööd. Kehtiv õigus sätestab Konkurentsiameti üldise pädevuse kontaktpunkti na, mille järgi saab amet teha komisjoniga koostööd määruses sätestatud koondumiste kontrollimisel, kuid ei täpsusta, mis uurimismeetmete abil ja millistel õiguslikel alustel saab sellist koostööd praktikas teha. Koostöö komisjoniga antud määruse rakendamisel on üsna ulatuslik ning hõlmab nii teatamisele kuuluvaid koondumisi, mis vastavad määruses sätestatud rahalistele k ünnistele , kui ka teatamisele mittekuuluvaid koondumisi, mille puhul komisjon võib algatada uurimise omal algatusel ( ex officio ), kui tal tekib kahtlus, et asjaomastele ettevõtjatele on antud välisriigi subsiidiume. Lisaks on võimalikud ka juhtumid, kus komisjon hakkab omal algatusel uurima ükskõik millisest allikast, sealhulgas liikmesriikidelt, füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning ühendustelt pärit teavet väidetavate siseturgu moonutavate välisriigi subsiidiumide kohta , mis tingimata ei kujuta endast ei riigihankemenetlust ega koondumise uurimist (määruse artiklis 9 sätestatud ex officio menetlus). Ka sellisel juhul võib (aga ei pruugi) komisjoni jaoks sobiv koostööpartner olla Konkurentsiamet. Loetletud juhtumite menetlemine nõuab selgust ja õiguskindlust nii Konkurentsiameti kui ka ettevõtjate ja ettevõtjate ühenduste jaoks, kelle suhtes võidakse uurimismeetmeid kohaldada. Seega, vaatamata sellele, et välisriigi subsiidiumide määrus on otsekohalduv, peab riigisisene õigus andma Konkurentsiametile selged õiguslikud alused nii komisjoni menetlustoimingute toetamiseks kui ka enda menetlustoimingute tegemiseks ja täpsustama, milliseid uurimismeetmeid peab amet seejuures kasutama. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 1) Punktiga 1 muudetakse KonkS § 53 5 lõiget 3 ja sõnastatakse see järgmiselt: „Konkurentsijärelevalvemenetluse eesmärk on tuvastada käesoleva seaduse 2. või 4. peatükis või Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 101 või 102 sätestatud keelatud teo (edaspidi keelatud tegu) toimepanemine ning vajaduse korral kohaldada keelatud teo toime pannud ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele konkurentsijärelevalvemeetmeid, et taastada ja säilitada moonutamata konkurents. Seaduses sätestatud juhtudel võib Konkurentsiamet viia konkurentsijärelevalvemenetlust läbi või kohaldada käesolevas peatükis sätestatud uurimismeetmeid ka muul eesmärgil .“. Kehtiva õiguse järgi on „ k eelatud teo“ mõiste defineeritud KonkS § 78 lõikes 1 , mis jääb konkurentsijärelevalvemenetluse regulatsiooni sätestavast 7 2 . peatükist tahapoole. Muudatusega t õstetatakse asjaomane definitsioon KonkS § 53 5 lõikesse 3 ehk seaduse sät t esse, kus seda mõistet esimest korda kasutatakse . Lõike 3 viimases lauses täpsustatakse, et seaduses sätestatud juhtudel võib Konkurentsiamet viia konkurentsijärelevalvemenetlust läbi ka muul eesmärgil kui keelatud teo tuvastamiseks ja vajadusel konkurentsijärelevalvemeetmete kohaldamiseks. Peale käesoleva eelnõuga kavandatud muudatuste jõustumist saab selliseks olukorraks olema KonkS § 78 23 lõige 3, mille järgi võib Konkurentsiamet viia konkurentsijärelevalvemenetlust läbi ka digiturgude määruse 2022/1925 artiklite 5, 6 ja 7 Eesti territooriumil võimalikku täitmata jätmise kontrollimiseks – seejuures ei pruugi selline mittetäitmine tingimata vastata keelatud teo tunnus t ele. Samuti täpsustatakse, et Konkurentsiamet saab seaduses sätestatud juhtudel kohaldada muul (kui keelatud teo tuvastamise) eesmärgil ka 7 2 . peatükis sätestatud uurimismeetmeid (st läbiotsimine ja teabe nõudmine). S iin kohal on mõeldud eelnõuga kavandatud § 78 24 lõikes 3 sätestatud olukorda, kus Konkurentsiamet saab komisjoni taotlusel riigisiseste uurimismeetmetega teostada ettevõtja või ettevõtjate ühenduse kontrollimist või muu faktide tuvastamise toimingut konkurentsijärelevalvemenetluse väliselt, välisriigi subsiidiumide määruses sätestatud eesmärkidel. 2) Punktiga 2 täiendatakse KonkS § 5 3 6 lõi get 2 punkt iga 2 1 : „selleks tuleneb alus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2022/1925 , mis käsitleb konkurentsile avatud ja õiglaseid turge digisektoris ning millega muudetakse direktiive (EL) 2019/1937 ja (EL) 2020/1828 (digiturgude määrus) (ELT L 265, 12.10.2022, lk 1–66) ;“ . Uue punk t i kohaselt ei algata Konkurentsiamet konkurentsijärelevalvemenetlust või lõpetab menetluse konkurentsijärelevalvemeedet määramata, kui selleks tuleneb alus digiturgude määrusest. Selli ne alus on eeskätt määruse artikli 38 lõige 7 . Ühelt poolt annab nimetatud säte liikmesriigi konkurentsiasutusele õiguse (eeldusel, et tal on olemas selleks riigisisese õiguse kohaselt pädevus ja uurimisvolitused) omal algatusel uurida määruse artiklite 5, 6 ja 7 võimalikku täitmata jätmist oma territooriumil. Teiselt poolt ei ole liikmesriigi konkurentsiasutusel aga õigust sama rikkumise suhtes menetlust alustada või see lõpule viia, kui seda menetleb komisjon ise. Eelnõuga luuakse Konkurentsiameti jaoks pädevus alustada määruse artikli 38 lõike ga 7 ettenähtud uurimi ne omal algatusel , alustades selleks konkurentsijärelevalvemenetlust ( KonkS § 78 23 lõige 3 ) . Samas tuleb jätta selline menetlus siiski alustamata või lõpetada juhul, kui asjaomast rikkumist juba menetleb või hakkab menetlema komisjon ise. Juhul, kui konkurentsijärelevalvemenetlus oli juba alustatud , peab Konkurentsiamet menetluse lõpetama ja esitama oma uurimise tulemused komisjonile, et toetada komisjoni kui ainsat digiturgude määruse täitmise tagajat . 3 ) Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks KonkS § 63 5 . Asjaomane säte reguleerib kohtult loa taotlemist selleks, et komisjon saaks teostada Eestis nõukogu määruse 139/2004/EÜ ( edaspidi ELi ühinemismäärus ) artiklis 13 sätestatud kontrolli. Samas, sätestab ELi ühinemismääruse artikli 13 lõige 7 liikmesriigi kohustust taotleda komisjoni kontrolli läbiviimiseks kohtuluba ainult siis, kui see on riigisisese õiguse järgi vajalik politsei või samaväärse täitevasutuse kaasamiseks . Analoogselt digiturgude määruse ja välisriigi subsiidiumide määrusega, ei tähenda ELi ühinemism ääruses sätestatud „ riigisisene kohtuluba “ mitte luba konrolli kui toimingu läbiviimiseks (mis oleks sarnane sellega, mida taotleb Konkurentsiamet KonkS § 53 15 alusel), vaid kohtuluba politsei kaasamiseks . Eesti õigus ei sätesta nõuet taotleda politsei kaasamiseks kohtuluba, vaid kaasamine toimub halduskoostöö seaduse (HKTS) 3. peatüki ametiabi sätete alusel. Se aduandja on sellisest arusaamast lähtunud ka KonkS § 78 13 loomisel , kus komisjoni poolt n õukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 alusel Eestis kontrolli teostamiseks on kohtuloa nõue kehtestatud ainult mää r use artiklis 21 sätestatud muude ruumide kontrolli puhul , kuid mitte määruse artiklis 20 sätestatud äriruumide kontrolli jaoks. Toiming, mille raames komisjon soovib määruse 1/2003 artikli 21 alusel kontrollida ettevõtja muid ruume ( st mitte ettevõtja äriruume, vaid nt juhatuse liikme kodu) eeldab võrreldes äriruumide kontrolliga intensiivsemat põhiõiguste riivet . Seetõttu sätestab määruse 1/2003 artikli 21 lõige 3, et sellise toimingu läbiviimiseks on vaja taotleda riigisisest kohtuluba. Äriruume saab aga komisjon kontrollida otsekohalduva määruse alusel ja seda toimingu t ei saa riigisisese kohtuloaga piirata. Digiturgude määrus , välisriigi subsiidiumide määrus ega ka ELi ühinemismäärus komisjonil e muude ruumide läbiotsimise volitus t ei anna . Seega ei ole nende määruste alusel komisjoni poolt Eestis kontrolli läbiviimiseks vaja taotleda kohtult luba. Sarnast olukorda puudutavate seaduse sätete ühtlustamiseks on vaja tunnistada KonkS § 63 5 kehtetuks. 4) Punktiga 4 muudetakse K onkS § 78 lõiget 1 ja sõnastatakse see järgmiselt: „Igaühel on õigus talle keelatud teo toimepanemisega tekitatud varalise kahju hüvitamisele.“. Tegemist on tehnilise muudatusega, mille vajadus on tingitud „keelatud teo“ mõiste definitsiooni tõstmisega KonkS § 53 5 lõikesse 3 . 5 ) Punktiga 5 muudetakse KonkS § 78 13 lõiget 4 ja sõnastatakse see järgmiselt: „Konkurentsiamet kaasab politsei ametiabi korras, kui nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 20 või artikli 21 alusel läbiviidava kontrolli tagamiseks on vajalik kohaldada vahetut sundi. Politsei võib kohaldada vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras üksnes ulatuses, mis on vältimatult vajalik kontrollitoimingute tegemise tagamiseks.“. Muudatus lisati eelnõusse peale kooskõlastusringi , mille raames esitasid Siseministeerium ning Politsei- ja Piirivalveamet tagasiside eelnõuga kavandatud ning politsei kaasamist puudutava te KonkS § 78 23 lõike 2 ja KonkS § 78 24 lõ i ke 2 sõnastuse kohta. Sätete sõnastusest oli jäänud mulje, et komisjon võib pöörduda ametiabi saamiseks vahetult politsei poole. Selline lähenemine ei ole kooskõlas nõukogu määruse (EL) 2022/1925 artikli 23 lõigete 7 ja 8 ega nõukogu määruse (EL) 2022/2560 artikli 14 lõigete 5 ja 6 loogikaga. Nimetatud sätete kohaselt on komisjoni esmane koostööpartner liikmesriigi pädev asutus, kelleks Eestis on Konkurentsiamet . Alles olukorras, kus on alust arvata , et ettevõtja või ettevõtjate ühendus ei nõustu kontrolliga, peab Konkurentsiamet vajaduse l tagama politsei kaasamise . Korrakaitseseaduse (edaspidi KorS ) § 6 lg 6 kohaselt osutab politsei teisele korrakaitseorganile abi ametiabi korras eelkõige riikliku järelevalve haldusakti täitmisel, kui täitmine seisneb vahetu sunni kohaldamise s . Samas ei ole kogu Konkurentsiameti tegevuse puhul tegemist riikliku järelevalvega, vaid peale 05.07.2025 jõustunud KonkS muudatuste jõustumist teostab amet riiklik k u järelevalvet ainult KonkS 5. peatükis (koondumise kontroll) sätestatu täitmise üle . Järelevalvet KonkS 2. ja 4.peatüki s sätestatu täitmise üle teostatakse aga 7 2 . peatük ki loodud konkurentsijärelevalvemenetluse eriregulatsiooni järgi. Seega ei ole KorS -i sätted kogu Konkurentsiameti tegevusele automaatselt kohal dat a vad , mistõttu tuleb väljaspool riiklikku järelevalvet toimuv politsei kaasamise kord selgesõnaliselt sätestada KonkS- i s. Eeltoodust tulenevalt lepiti osapoolte vahel politsei koostööd puudutavate sätete jaoks kokku uus sõnastus. Kuna ka kehtiv KonkS § 78 13 lõige 4 on sõnastatud samamoodi nagu eelnõuga esialgselt kavandatud KonkS § 78 23 lõike 2 ja KonkS § 78 24 lõ i ke 2 , siis muudetakse eelnõuga täiendavalt ka antud sätte sõnastust . Eesmärgiks on ühtlustada KonkS-is sätestatud politsei kaasabi puudutavaid sätteid tagamaks ühest selgust kirjeldatud olukorras ning selgeid käitumisjuhiseid osapooltele. 6) Punktiga 4 täiendatakse KonkS i § -dega 78 23 ja 78 24 . KonkS § 78 23 lõige 1 : „Konkurentsiamet võib osutada Euroopa Komisjonile viimase taotlusel abi nõukogu määruse (EL) 2022/1925 artikli 21 lõikes 5 ja artikli 23 lõikes 3 sätestatud alustel ettevõtja te ja ettevõtjate ühenduste suhtes kontrollide tege misel ja neile teabe nõuete esitamisel.“ Säte näeb ette, et juhul kui komisjon soovib Eestis digiturgude määruse alusel ettevõtja t või ettevõtjate ühendus t kontrolli da (läbi otsi da ) või esitada ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele teabe nõu de ning vajab mõne sellise toiminguga abi, siis on Konkurentsiamet pädev asutus sellise abi osutamiseks. Kehtivas õiguses selline pädevusnorm puudub. Komisjoni kontrolli m isel abistades on Konkurentsiametil digiturgude määruse artikli 23 lõigetes 2 ja 4 sätestatud volitused. See tähendab, et Konkurentsiameti ametnikel on kontrollimisel õigus: a) siseneda ettevõtjate ja ettevõtjate ühenduste ruumidesse, territooriumile ja transpordivahenditesse; b) kontrollida raamatupidamis- ja muid äridokumente olenemata sellest, millisel andmekandjal neid hoitakse; c) teha või saada mis tahes kujul koopiaid või väljavõtteid kõnealustest raamatupidamis- või muudest dokumentidest; d) nõuda, et ettevõtja või ettevõtjate ühendus võimaldaks juurdepääsu oma organisatsioonile, toimimisele, IT-süsteemile, algoritmidele, andmete töötlemisele ja äritavadele ning selgitaks neid, ja jäädvustada või dokumenteerida antud selgitused mis tahes tehniliste vahenditega; e) pitseerida äriruume ning raamatupidamis- või muid dokumente kontrolli tegemise ajaks ja selleks vajalikus ulatuses; f) küsida ettevõtja või ettevõtjate ühenduse esindajalt või töötajalt selgitusi kontrolli sisu ja eesmärgiga seotud asjaolude või dokumentide kohta ning vastused mis tahes tehniliste vahenditega jäädvustada. Konkurentsiamet saab kontrolli käigus nõuda, et ettevõtja või ettevõtjate ühendus annaks juurdepääsu oma organisatsioonile, toimimisele, IT-süsteemile, algoritmidele, andmete töötlemisele ja äritavadele ning selgitaks neid ; samuti saab amet esitada ettevõtja või ettevõtjate ühenduse esindajale või töötajale küsimusi. Kontrolli ta kse igal juhul komisjon i otsuse alusel, milles märgitakse kontrolli sisu ja eesmärk, määratakse selle alguskuupäev, antakse teavet võimalike trahvide ja sunniraha kohta ning osutatakse õigusele esitada kõnealune otsus läbivaatamiseks Euroopa Kohtule. Komisjoni abistamisel ettevõtjatele ja ettevõtjate ühendustele teabe nõuete esitamisel on Konkurentsiametil määruse artiklis 21 sätestatud õigus nõuda, et ettevõtjad või ettevõtjate ühendused esitaksid kogu vajaliku teabe , ja samuti on õigus nõuda juurdepääsu ettevõtjate andmetele ja algoritmidele ning testidega seotud teabele ja nõuda nende kohta selgitusi. KonkS § 78 23 lõige 2: „ Konkurentsiamet kaasab politsei ametiabi korras, kui nõukogu määruse (EL) nr 2022/1925 artikli 23 alusel läbiviidava kontrolli tagamiseks on vajalik kohaldada vahetut sundi. Politsei võib kohaldada vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras üksnes ulatuses, mis on vältimatult vajalik kontrollitoimingute tegemise tagamiseks.“ Kavandatud l õige 2 on digiturgude määruse artikli 23 lõike 8 rakendussät e . Nimetatud artikkel näeb ette, et kui komisjoni volitatud ametnikud ja nendega kaasas olevad isikud leiavad, et kontrollile allutatud isik ei nõustu nõutava kontrollimisega, peab asjaomane liikmesriik osutama komisjonile vajalikku abi, taotledes kontrollimiseks vajaduse korral abi politseilt või samaväärselt täitevasutuselt. Kuigi määrus ei sisusta, mida peetakse silmas „vajaliku abiga“, võib eeldada, et mõeldakse vahetu sunni kohaldamist selleks, et komisjoni (ja Konkurentsiameti) ametnikud saaksid määrusekohase kontrolli läbi viia ja selle eesmärki saavutada . KorS i § 75 lõike 1 alusel on vahetu sunni kasutamise põhipädevus antud politseile. Komisjon pöördub digiturgude määruse alusel kontrolli läbiviimise ks (sh ka võimaliku politsei kaasabi saamise ks ) Eestis esmalt Konkurentsiameti poole, k es omakorda kaasab vajadusel politsei. Politsei kaasabi taotleb Konkurentsiamet HKTS 3. peatüki ametiabi sätete alusel. Sarnaselt osutab p olitsei Konkurentsiametile kaasabi ka riigisisese läbiotsimise tege misel (KonkS § 53 15 lõige 11). KonkS § 78 23 lõige 3 : „ Konkurentsiamet võib abistada Euroopa Komisjoni nõukogu määruse (EL) 2022/1925 artikli 16 lõikes 5 sätestatud turu-uuringu tege misel. “ M ääruse kohaselt on komisjonil õigus te h a järgmisi turu-uuringuid: t uru-uuring pääsuvalitseja määramiseks , mida komisjon teeb selleks, et selgitada välja, kas põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja tuleks määrata pääsuvalitsejaks, või selleks, et teha kindlaks põhiplatvormiteenused määruse tähenduses (digiturgude määruse artikkel 17) ; süsteemse kohustuste mittetäitmisega seotud turu-uuring , mida komisjon teeb selleks , et selgitada välja, kas pääsuvalitseja on jätnud kohustused süsteemselt täitmata (digiturgude määruse artikkel 18) ; uusi teenuseid ja tavasid käsitlev turu-uuring , mida komisjon teeb selleks, et selgitada välja, kas üks või mitu digisektori teenust tuleks lisada põhiplatvormiteenuste loetellu , või selleks, et teha kindlaks tavad, mis piiravad põhiplatvormiteenuste avatust konkurentsile või mis on ebaausad ning mida ei ole määruses tõhusalt käsitletud (digiturgude määruse artikkel 19) . Digiturgude määruse artikli 16 lõike 5 kohaselt võib k omisjon paluda ühel või mitmel liikmesriigi pädeval asutusel teda turu-uuringus abistada. Kavandatud § 78 23 lõikega 3 antakse selline komisjoni turu-uuringuga abistamise põhipädevus Konkurentsiametile , kellel on omakorda riigisisese õiguse kohaselt võimalik kaasata vajaduse korra l teisi Eesti pädevaid asutusi, ke s saavad konkreetse turu-uuringu raames abiks olla. Turu-uuringu ga abistamisel on Konkurentsiametil määruse IV. peatükist tulenevad komisjoni volitused. KonkS § 78 23 lõige 4 : „ Konkurentsiametil on õigus omal algatusel uurida nõukogu määruse (EL) 2022/1925 artiklite 5, 6 ja 7 võimalikku täitmata jätmist Eesti territooriumil , algatades selleks konkurentsijärelevalvemenetlus e . Enne esimese menetlustoimingu tegemist teavitab Konkurentsiamet sellest kirjalikult Euroopa Komisjoni. “ Artikli 38 lõige 7 annab liikmesrii gi pädeval e asutusel e õiguse algatada omal algatusel uurimisi määruse artiklite 5 (pääsuvalitsejate kohustused) , 6 (pääsuvalitsejate kohustused, mida võidakse artikli 8 kohaselt täpsustada) ja 7 (pääsuvalitsejate kohustus seoses numbrivaba isikutevahelise side teenuste koostalitlusvõimega) võimaliku täitmata jätmise korral eeldusega, et asjaomasel asutusel on liikmesriigi õiguse kohaselt olemas selleks pädevus ja uurimisvolitused . Paragrahvi 78 23 lõike 4 eesmärk on luua Konkurentsiameti jaoks selline pädevus ja täpsustada, et sellise uurimise puhul oleks Eestis tegemist konkurentsijärelevalvemenetlusega. Uurimisele kohalduksid seega kõik KonkS i 7 2 . peatüki sätted. D igiturgude määruses sätestatud komisjoni uurimisvolitused on otseselt inspireeritud nõukogu määrusest 1/2003, millest on omakorda saanud inspiratsiooni Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2019/1 ( ECN+ direktiivis ) sätestatud uurimisvolitused (mille võeti Eesti õigusesse üle KonkS §-de 53 15 ja 53 17 loomisega). Kui võrrelda määrustes sätestatud kontrolli ( läbiotsimist ) ja teabe nõudeid reguleerivaid sätteid , siis need on oma sisult suuresti identsed. Ühte erinevust võib küll leida digiturgude määruse artikli 23 lõikest 2 punktist d – mis sätestab otsesõnu komisjoni õigust, lisaks raamatupidamis- ja muudele äridokumentidele, nõuda kontrolli teostamise käigus juurdepääsu ka ettevõtja organisatsioonile, toimimisele, IT-süsteemile ja algoritmidele. Samas, oli ka ECN+ direktiivi eesmärk anda konkurentsiasutustele õigus saada uurimise all oleva ettevõtja kohta kogu teavet, sealhulgas digitaalsel kujul, sõltumata teabe hoidmise kandjast (direktiivi põhjenduspunkt 4). Seega võib eeldada, et ECN+ direktiivi uurimismeetmed tagavad ka sellise teabe kättesaamise võimalust, mida võib vaja minna digiturgude määruse alusel ettevõtja või ettevõtjate ühenduse suhtes toimetatavas menetluses. Ka Eesti seadusandja ei piiranud direktiivi ülevõtmisel nende andmete koosseisu, mida Konkurentsiamet saab läbiotsimisel üle vaadata või teabenõude korras nõuda ainult raamatupidamis- ja muude äridokumentidega, vaid Konkurentsiametil on õigus saada juurdepääsu ka „ läbiotsimisele allutatud isikule arvutivõrgu vahendusel kättesaadavatele andmetele, kui halduskohus on seda oma loas märkinud “ (KonkS § 53 15 lõike 4 punkt 3) ning teabenõude korras on võimalik nõuda „[kogu] teavet, mis on isikule kättesaadav, sealhulgas selgitusi“ (KonkS § 53 17 lõige 1). Seetõttu on konkurentsijärelevalvemenetluse uurimismeetmed sobivad ka selliste uurimistoimingute läbiviimiseks, mis on vajalikud muul eesmärgil kui keelatud teo tuvastamine – sh digiturgude määruses sätestatud pääsuvalitseja kohustuste mittetäitmise kontrollimiseks . Konkreetse määruse eesmärke tuleb võtta uurimistoimingu ettevalmistamisel ja läbiviimisel arvesse. KonkS § 78 23 lõikega 4 loodav pädevus võib olla asjakohane eelkõige juhul, kui ei ole võimalik algusest peale kindlaks teha, kas pääsuvalitseja tegevus võib rikkuda digiturgude määrust, riigisiseseid konkurentsireegleid (KonkS) või mõlemaid. Uurimise algatamisest tuleb enne esimese menetlustoimingu tegemist teavitada komisjoni, et vältida paralleelmenetlusi ja tagada asutuste koordineeritud tegevus . Konkurentsiamet peab teatama komisjonile oma järeldustest, et komisjon saaks algatada oma menetluse täitmata jätmise uurimiseks, kui on võimalus, et pääsuvalitseja jätab täitmata teatavad määrusest tulenevad kohustused. Kui komisjon algatab ise m enetluse vastavalt määruse artiklile 20 , vabastab see Konkurentsiameti võimalusest selline uurimine korraldada või see lõpule viia, kui see on juba pooleli. Seega tuleb sellisel juhul juba alustatud konkurentsijärelevalvemenetlus lõpetada kavandatava KonkS i § 53 6 lõike 2 punkti 2 alusel ja esitada oma uurimise tulemused komisjonile . KonkS § 78 2 4 lõige 1 : „ Konkurentsiamet võib nõukogu määruse (EL) 2022/2560 artikli 13 lõikes 5 ja artikli 14 lõikes 5 sätestatud alustel osutada Euroopa Komisjonile viimase taotlusel abi ettevõtjate ja ettevõtjate ühenduste suhtes kontrollide tegemisel ja neile teabenõuete esitamisel. “ Välisriigi subsiidiumide määruse artikli 13 lõike 1 kohaselt võib k omisjon talle määrusega pandud ülesannete täitmiseks nõuda ettevõtjatelt või ettevõtjate ühendustelt teavet . Sama artikli lõige 5 kohustab liikmesriike esitama komisjoni nõudmisel kogu teabe, mis on vajalik komisjonile määrusega pandud ülesannete täitmiseks. Sellisel juhul on Konkurentsiametil õigus esitada Eesti ettevõtjatele või ettevõtjate ühendustele teabenõudeid määruse artikli 13 alusel. T eabenõudes peab olema märgitud: a) selle õiguslik alus ja eesmärk, täpsustus selle kohta, millist teavet nõutakse, ning asjakohane tähtaeg teabe esitamiseks; b) märge selle kohta, et kui esitatud teave on ebaõige, mittetäielik või eksitav, võib määrata määruse artiklis 17 sätestatud trahve või sunniraha; c) märge selle kohta, et artikli 16 kohaselt on komisjonil koostöö puudumise korral võimalik teha otsus talle kättesaadava teabe põhjal. Välisriigi subsiidiumide määruse artikli 14 lõike 1 alusel võib k omisjon talle määrusega pandud ülesannete täitmiseks teha ettevõtjate ja ettevõtjate ühenduste puhul vajalikke kontrolle (läbiotsimisi) . Sama artikli lõige 5 sätestab, et s elle liikmesriigi, kelle territooriumil kontroll toimub, volitatud või määratud ametnikud ja muud isikud peavad kõnealuse liikmesriigi või komisjoni taotluse korral komisjoni volitatud ametnikke ja teisi kaasasolevaid isikuid aktiivselt abistama. Selleks on neil sama artikli lõikes 2 sätestatud õigused . See tähendab, et Konkurentsiameti ametnikel , kes abistavad komisjoni määruse alusel kontrolli tege misel, on õigus: a) siseneda ettevõtjate või ettevõtjate ühenduste ruumidesse, territooriumile ja transpordivahenditesse; b) vaadata läbi raamatupidamis- ja muid äridokumente, olenemata andmekandjast, millel neid säilitatakse, pääseda juurde kontrollitavale üksusele kättesaadavale teabele ning teha või nõuda kõnealustest raamatupidamis- ja muudest dokumentidest koopiaid või väljavõtteid; c) küsida ettevõtja või ettevõtjate ühenduse esindajalt või töötajalt selgitusi kontrolli eseme ja eesmärgiga seotud asjaolude või dokumentide kohta ning vastused salvestada; d) pitseerida äriruume ning raamatupidamis- ja muid dokumente sellise aja jooksul ja sellises ulatuses, mis on kontrolli tegemiseks vajalik. KonkS § 78 2 4 lõige 2 : „ Konkurentsiamet kaasab politsei ametiabi korras, kui nõukogu määruse (EL) nr 2022/2560 artikli 14 alusel läbiviidava kontrolli tagamiseks on vajalik kohaldada vahetut sundi. Politsei võib kohaldada vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras üksnes ulatuses, mis on vältimatult vajalik kontrollitoimingute tegemise tagamiseks.“. Lõige 2 on välisriigi subsiidiumide määruse artikli 14 lõike 6 rakendussät e . Sarnaselt digiturgude määruse artikli 23 lõike ga 8 näeb ka see artikkel ette, et kui komisjoni volitatud ametnikud ja nendega kaasas olevad isikud leiavad, et kontrollile allutatud isik ei nõustu nõutava kontrollimisega, peab asjaomane liikmesriik osutama komisjonile vajalikku abi, taotledes kontrolli m iseks vajaduse korral abi politseilt või samaväärselt täitevasutuselt. Kuigi määrus ei sisusta, mida peetakse silmas „vajaliku abiga“, võib eeldada, et mõeldakse vahetu sunni kohaldamist selleks, et komisjoni (ja Konkurentsiameti) ametnikud saaksid määrusekohase kontrolli läbi viia ja selle eesmärki saavutada . KorS i § 75 lõike 1 alusel on vahetu sunni kasutamise põhipädevus antud politseile. Komisjon pöördub välisriigi subsiidiumide määruse alusel kontrolli läbiviimiseks Eestis esmalt Konkurentsiameti poole (kui komisjoni menetluses olev asi kuulub Konkurentsiameti KonkS § 21 lõikes 3 sätestatud pädevusse) , k e s omakorda kaasab vajadusel politsei. Politsei kaasabi taotleb Konkurentsiamet HKTS 3. peatüki ametiabi sätete alusel. Sarnaselt osutab p olitsei Konkurentsiametile kaasabi ka riigisisese läbiotsimise tege misel (KonkS § 53 15 lõige 11). KonkS § 78 2 4 lõige 3 : „ Kui Euroopa Komisjon on nõukogu määruse (EL) 2022/2560 alusel taotlenud Konkurentsiametilt sama määruse artikli 14 lõike 7 alusel ettevõtja või ettevõtjate ühenduse kontrollimist või muu faktide tuvastamise toimingu tegemist , teeb Konkurentsiamet seda käesoleva seaduse §-des 53 15 ja § 53 17 sätestatu kohaselt.“ Välisriigi subsiidiumide määruse artikli 14 lõike 7 kohaselt teeb liikmesriik k omisjoni taotluse korral oma territooriumil riigisisese õiguse kohase kontrolli või muu faktide tuvastamise toimingu, et teha kindlaks, kas tegemist on välisriigi subsiidiumiga, mis moonutab siseturgu. Erinevalt komisjoni määruse sätete alusel toimuvatest kontrollidest ja teabenõuetest on siin tegemist Konkurentsiameti enda uurimismeetmetega , millele kohaldatakse KonkS -i sätteid. Samas tegutseb Konkurentsiamet ne id rakendades ikka komisjoni nimel ja huvides – välisriigi subsiidiumi d e määruse põhjenduspunkt is 8 sätesta takse selgelt, et komisjon on ainus asutus, kel on pädevus määrust kohaldada . Eesmärk on siinkohal tagada võrdsed tingimused kogu siseturul ja määruse järjepidev kohaldamine , mis oleks raskendatud juhul, kui lubatud oleksid sama de tegude suhtes toimetatavad paralleelmenetlused liikmesriikides. Sarnaselt kehtiva KonkS i § 78 13 lõike ga 2 (Konkurentsiamet kontrollib ettevõtja t või ettevõtjate ühendus t komisjoni taotlusel nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 22 lõike 2 alusel ) ja § 78 14 lõikega 1 (Konkurentsiamet kohaldab uurimismeetme id teise liikmesriigi konkurentsiasutuse nimel ja huvides ) on kavandatud KonkS i § 78 24 lõike 3 puhul seega tegemist erivolitusega KonkS i §-des 53 15 ja 53 17 sätestatud uurimismeetmete kohaldamiseks ilma konkurentsijärelevalvemenetlust algatamata. Tegemist on seega eelnõuga kavandatud KonkS § 53 5 lõikes 3 sätestatud konkurentsijärelevalvemenetluse uurimismeetmete kohaldamisega muul eesmärgil kui keelatud teo tuvastamine, millega ei algatata konkurentsijärelevalvemenetlust. Analoogselt digiturgude määrusega, on ka välisriigi subsiidiumide määruses sätestatud uurimisvolitused otseselt inspireeritud nõukogu määrusest 1/2003, millest on omakorda saanud inspiratsiooni ECN+ direktiivis sätestatud uurimisvolitused (mille võeti Eesti õigusesse üle KonkS §-de 53 15 ja 53 17 loomisega ) . Seetõttu on kõnealused uurimismeetmed sobivad ka selliste uurimistoimingute läbiviimiseks, mis on vajalikud muul eesmärgil kui keelatud teo tuvastamine – sh välisriigi subsiidiumide määruses sätestatud eesmärkide täitmiseks. Konkreetse määruse eesmärke tuleb võtta uurimistoimingu ettevalmistamisel ja läbiviimisel arvesse. Komisjoni taotlusel KonkS-i sätete järgi kohaldatavatele uurimismeetmete le kohalda takse Eesti õigust ning nii Konkurentsiametil kui ka uurimismeetmele allutatud isikul on seejuures kõik need õigused ja kohustused , mis neil oleksid juhul, kui Konkurentsiamet kohaldaks uurimismeetmeid isiku suhtes enda nimel ja huvides konkurentsijärelevalvemenetluse käigus . Konkurentsiameti - pool ne läbiotsimi n e eeldab KonkS i §-s 53 16 sätestatud halduskohtu luba , mida halduskohus annab halduskohtumenetluse seadustiku ( HKMS ) haldustoiminguks loa andmise sätete alusel . Erinevalt riigisise sest läbiotsimisest saab halduskohus antud juhul aga ainult kontrollid a läbiotsimise proportsionaalsust ning mär kida loas ära , kus ja mille otsimiseks ning millistele andmetele juurdepääsuks läbiotsimise luba on antud , kuid kohus ei saa seada kahtluse alla läbiotsimise vajalikkust kui sellist, sest see põhineb komisjoni otsusel. Viimast on võimalik vaidlustada ainult Euroopa Kohtus Euroopa Liidu t oimimise l epingu (edaspidi ELTL ) artikli 263 alusel. Samamoodi jääb halduskohtu pädevusse kontrollida vajaduse korra l Konkurentsiameti menetlustoimingute vastavust seadusele ja proportsionaalsus e põhimõttele , kuid vaidlused, mis puudutavad menetlustoimingute aluseks oleva komisjoni otsuse seaduslikkust , samuti komisjoni lõplik ku otsust välisriigi subsiidiumi de määruse kohaldamise menetluses , jäävad Euroopa Kohtu jurisdiktsiooni alla. Kui isik ei allu läbiotsimisel Konkurentsiameti korraldusele või ameti esitatud teabenõude korraldusele, sealhulgas mõjuva põhjuseta ei ilmu kutse peale, võib Konkurentsiamet isiku moodustatavale ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kohaldada sunniraha riigisisese õiguse kohaselt ehk KonkS i §-s 53 27 sätestatud korras ja määras . 5 . Seaduse mõjud Eelnõuga ei kaasne märkimisväärseid mõjusid, kuna nii digiturgude määrus kui ka välisriigi subsiidiumide määrus on olnud alates nende jõustumisest Eestile otsekohalduvad ning ilmselt oleks Konkurentsiamet pidanud nendest tulenevaid koostöökohustusi (kui vastavaid taotlusi oleks komisjonilt tulnud) täitma juba enne eelnõu koostamist . Eelnõu eesmärk on määratleda Konkurentsiameti pädevuse täp ne ul atus ja täpsustada koostöökohustuste õiguslik ud alus ed . Eelnõuga ei kehtesta ta uusi sisulisi kohustusi ettevõtjatel e ja riigiasutustele . Erand on eelnõuga kavandatud KonkS i § 78 23 lõige 3 , millega luuakse Konkurentsiameti jaoks uu s volitus alustada digiturgude määruses sätestatud pääsuvalitsejate kohustuste võimaliku täitmata jätmise suhtes Eestis konkurentsijärelevalvemenetlus, mi lle komisjon saab hiljem üle võtta. Eelnõuga tehtavad muudatused mõjutavad seega põhiliselt Konkurentsiametit. Konkurentsiameti konkurentsiteenistuses tegelevad digiturgude määruse ja välisriigi subsiidiumide määrusega seotud teemadega teiste ametiülesannete kõrvalt kaks inimest. Kuigi p raeguste prognooside kohaselt ei ole oodata, et juhtumite arv, mis puudutab Konkurentsiameti koostööd komisjoniga digiturgude määruse ja välisriigi subsiidiumide määruse rakendamisel, oleks suur, ei ole sellised juhtumid lähitulevikus siiski välistatud. Komisjoni toetamine Eesti ettevõtjate suhtes menetlustoimingute tegemisel ja eriti välisriigi subsiidiumide määruse artikli 14 lõikes 7 sätestatud ameti iseseisvad menetlustoimingud (kavandatud KonkS § 78 24 lõige 3) toovad Konkurentsiameti jaoks kaasa lisakoormuse ja võivad seega nõuda rohkem inimvara ja raha. Samuti võib amet vajada lisaressurssi selleks, et nad saaksid tõhusalt kasutada eelnõuga loodavat KonkS i § 78 23 lõi k e 3 volitust: alustada digiturgude määruses sätestatud pääsuvalitsejate kohustuste võimaliku täitmata jätmise suhtes Eestis oma menetlust ning toetada sellega digiturgude määruse regulatsiooni toimimist ja praktilist rakendamist. Välisriigi subsiidiumide määruse puhul tuleb arvestada, et lisaks teatamisele kuuluvate koondumiste uurimisele (mille käibelävendid on väga kõrged) võib komisjon uurida ka teatamisele mittekuuluvaid koondumisi, kui tal tekib kahtlus, et asjaomastele ettevõtjatele on antud välisriigi subsiidiume. Lisaks on võimalikud ka juhtumid, kus komisjon hakkab omal algatusel uurima ükskõik millisest allikast, sealhulgas liikmesriikidelt, füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning ühendustelt pärit teavet väidetavate siseturgu moonutavate välisriigi subsiidiumide kohta, mis tingimata ei kujuta endast ei riigihankemenetlust ega koondumise uurimist . Ka sellisel juhul võib komisjoni jaoks sobivaks koostööpartneriks osutuda Konkurentsiamet. Kuigi eelnõu kirjutamise ajal ei ole võimalike lisa kulude täpne suurus mõistlikult prognoositav, võib tulevase praktika ja komisjoni taotluste tegeliku arvu valguses tekkida vajadus suurendada Konkurentsiameti ressursse. Arvestades, et mõlemad määrused puudutavad eelkõige väga suuri ettevõtjaid , on eeldatav mõju Eesti ettevõtluskeskkonnale pigem väike . Digiturgude määruse puhul on siiski tähtis silmas pidada, et k uigi ühegi pääsuvalitseja peakorter ei ole Eestis, pakuvad nad Eesti turul oma põhiplatvormiteenuseid ning võivad asutada siia tütarettevõtjaid või filiaale . Eelnõuga ei muudeta ettevõtjate õigusi ega menetlusgarantiisid, sest uurimistoimingute tegemine toimub ka edaspidi kas määruste alusel või konkurentsijärelevalvemenetluse sätete järgi. Kaudselt mõjutab määrus Eesti füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes on pääsuvalitsejate põhiplatvormiteenuste lõpp- või ärikasutajad – nimelt võib mõni digiturgude määruse alusel toimetatav menetlus puudutada nende ligipääsu mõne pääsuvalitseja platvormile ja selle ligipääsu tingimusi. Samuti tuleb arvestada, et nii digiturgude määrus kui ka välisriigi subsiidiumi d e määrus annavad komisjonile (ja seega eelnõus kirjeldatud juhtudel ka Konkurentsiametile) volituse allutada menetlustoimingutele (st kontrollidele, küsitlustele ja teabenõuetele) peale uurimise all olevate isikute vajaduse korra l ka teisi ettevõtjaid ja ettevõtjate ühendusi. Igal juhul tuleneb mõju ettevõtjatele otse määrustest ja on kirjeldatud komisjoni poolt tehtud mõjuanalüüsides. Eelnõuga kavandatud muudatused mõjutavad mõnevõrra ka halduskohtu ja politsei tegevust. Mõju halduskohtutele avaldub selles, et lisaks riigisisestele konkurentsijärelevalvemenetlustele peab Konkurentsiamet küsima halduskohtult läbiotsimiseks loa ka siis, kui amet peab komisjoni taotlusel läbi viima riigisisese läbiotsimise komisjoni toetamiseks välisriigi subsiidiumide määruse kohaldamisel ( KonkS § 78 24 lõige 3 ). Siiski ei ole praeguste prognooside järgi selle tõttu oodata halduskohtute töökoormuse olulist kasvu. Kavandatud KonkS i § 78 23 lõike 2 ja § 78 24 lõike 2 kohaselt peab Konkurentsiamet oma digiturgude määrusest ja välisriigi subsiidiumide määrusest tulenevate kohustuste täitmiseks kaasa m a komisjoni kontrollide juurde politsei juh ul , k u s komisjon leiab, et ettevõtja või ettevõtjate ühendus ei nõustu kontrolliga . Politsei kaasamine on siinkohal vajalik kontrolli eesmärgi saavutamiseks, eelkõige vahetu sunni kohaldamiseks . Kuigi politsei jaoks ei ole tegemist olemuslikult uue kohustusega, sõltub avalduv mõju sellest, kui palju on praktikas selliseid juhtumeid, kus Eestis on vaja teha määruse alusel komisjoni te h tavaid või komisjoni taotletud kontrolle ning kui paljud neist on sellised, kus vajatakse ka politsei kaasabi . Praeguste prognooside järgi ei ole nende juhtumite eeldatav arv pigem suur. 6. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Riigile ei kaasne kavandatavate muudatustega kulusid ega tulusid. Kõik v õimalikud kavandatud muudatustest tingitud kulud kaetakse asjaomaste riigiasutuste enda eelarvest. 7 . Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras, s.o hakkab kehtima kümnendal päeval pärast kehtivas korras avaldamist. Hilisema jõustumisaja määramine ei ole vajalik, sest nagu eespool selgitatud, ei too eelnõuga tehtavad muudatused kaasa muudatusi tegelikus olukorras ning puudutatud isikutel ei ole vaja teha kohandus i . 8 . Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ning arvamuse avaldamiseks Konkurentsiametile, Eesti Advokatuuri konkurentsiõiguse komisjonile , Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Teenusmajanduse Kojale , Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon ile, Eesti Kaupmeeste Liidule, Eesti E-kaubanduse Liidule, Eesti Otsemüügi Assotsiatsioonile, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Tööandjate Keskliidule , Eesti Tarbijakaitse Liidule , Eesti Kohtunike Ühingule, Harju Maakohtule, Tartu Maakohtule , Pärnu Maakohtule, Viru Maakohtule, Tallinna Halduskohtule, Tartu Halduskohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule , Riigikohtule, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Eesti Juristide Liidule ja Õiguskantsleri Kantseleile . Vastus saadi Rahandusministeeriumilt ja Siseministeeriumilt , kes kooskõlastas id eelnõu märkus t ega; samuti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, kes kooskõlastas eelnõu ilma märkusteta. Omapoolseid märkusi esitas ka Riigikoh us. Vastus saadi ka Eesti Kaubandus- Tööstuskojalt, kellel ei olnud eelnõu kohta kommentaare. Saatja: "Natalia Mäekivi - JUSTDIGI" <[email protected]> Saaja: "Konkurentsiamet Info - KA" <[email protected]>, "Eugen Elison Kask - KA" <[email protected]>, [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], "ejl" <[email protected]>, "Kohtute Infoteenistus - KOHTUD" <[email protected]>, [email protected], [email protected], [email protected], "Õiguskantsleri Kantselei - OKK" <[email protected]>, "HM - HTM" <[email protected]>, "Kaitseministeerium - RAM" <[email protected]>, [email protected], "min - KUM" <[email protected]>, "info - MKM" <[email protected]>, [email protected], "Info - SOM" <[email protected]>, "Info - RAM" <[email protected]>, [email protected] Teema: Konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu (DMA ja FSR) Kuupäev: 2026-04-20 11:24 Tere! Annan teada, et 06.03.2026 kooskõlastamisele esitatud konkurentsiseaduse täiendamise seaduse eelnõusse ja seletuskirja said kooskõlastusringi raames kogutud tagasiside tagajärjel tehtud muudatused - sh mõned täiendavad muudatused, mida ei olnud märtsi kuu seisuga eelnõus olemas, kuid mis teenivad siiski jätkuvalt sama eesmärki ja on suuresti tehnilist laadi. Manuses on eelnõu ja seletuskirja uued täiendatud tekstid ning kooskõlastustabel. Juhul kui teil tekib muudatuste osas uusi märkusi või kommentaare, siis palume edastada need hiljemalt selle nädala reedel 24.04. Heade soovidega Natalia Mäekivi Nõunik Intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse talitus Justiits- ja Digiministeerium 58806031 <mailto:%7BE-mail%7D> [email protected] <https://www.justdigi.ee/> www.justdigi.ee | Suur-Ameerika 1, Tallinn