Vaidlustus

RIIGIHANGETE VAIDLUSTUSKOMISJONILE Vaidlustaja: Kavepro Kinnisvarateenused OÜ registrikood: 16314158 aadress: Kasti keskus 9-3, Kasti küla, 78221 Märjamaa vald, Rapla maakond e-post: [email protected] telefon: 5544665 Hankija: Kohila Vallavalitsus registrikood: 75018851 aadress: Vabaduse tn 1, Kohila alev, 79804 Kohila vald, Rapla maakond e-post: [email protected] Riigihange: „Kohila valla haljasalade niitmine 2026–2028“ viitenumber 306414 Vaidlustatav otsus: Kohila Vallavalitsuse 06.04.2026 korraldus nr 2-2/120 „Riigihankes „Kohila valla haljasalade niitmine 2026–2028“ pakkuja kõrvaldamine, pakkujate kõrvaldamata jätmine ja kvalifitseerimine“ VAIDLUSTUS Kavepro Kinnisvarateenused OÜ esitab riigihangete seaduse § 185 lg 1 alusel käesoleva vaidlustuse, kuna hankija 06.04.2026 korraldus nr 2-2/120 rikub vaidlustaja õigusi ja kahjustab tema huve. Vaidlustaja kõrvaldati hankemenetlusest RHS § 95 lg 4 p 8 alusel, mistõttu vaidlustaja jäeti ilma võimalusest osaleda edasises hankemenetluses ja konkureerida hankelepingu sõlmimisele. RHS § 185 lg 1 annab pakkujale õiguse vaidlustada hankija tegevuse, kui see rikub tema õigusi või kahjustab tema huve. 1. Vaidlustuse ese Vaidlustatakse Kohila Vallavalitsuse 06.04.2026 korralduse nr 2-2/120 punkt 1.1, millega kõrvaldati Kavepro Kinnisvarateenused OÜ hankemenetlusest RHS § 95 lg 4 p 8 alusel. Vaidlustaja ei nõustu hankija järeldusega, et tema suhtes esines RHS § 95 lg 4 p 8 kohane kõrvaldamise alus, ning leiab, et kõrvaldamise otsus on õigusvastane nii menetluslikult kui ka sisuliselt. 2. Asjaolud Hankija korraldas avatud hankemenetluse riigihankes „Kohila valla haljasalade niitmine 2026– 2028“ (viitenumber 306414), mille pakkumuste esitamise tähtpäev oli 13.03.2026 kell 09:00. 06.04.2026 korraldusega nr 2-2/120 otsustas hankija muu hulgas kõrvaldada Kavepro Kinnisvarateenused OÜ hankemenetlusest, viidates RHS § 95 lg 4 p-le 8. Otsuse põhjenduste kohaselt tugines hankija eelkõige sellele, et riigihangete registrist nähtuvat avaliku sektori hankelepingute täitmisel esinenud olulisi rikkumisi ning et Tori Vallavalitsuse lepingu nr 11- 21.3/20 puhul olevat hankeleping lõpetatud ennetähtaegselt hankija algatusel. Samuti märgitakse, et hankija võttis ühendust Tori valla ja Kehtna valla esindajatega, kes kinnitasid, et rikkumised olid korduvad ja piisavalt olulised. Vaidlustajale ei ole enne kõrvaldamise otsuse tegemist antud võimalust nende asjaolude kohta selgitusi esitada, vastuväiteid anda, tõendeid esitada ega selgitada väidetavate rikkumiste tegelikke asjaolusid, põhjuseid, vaidlustatust, vabandatavust või hilisemaid heastamismeetmeid. 3. Õiguslikud alused ja põhjendused 3.1. Hankija otsus on ebapiisavalt põhjendatud RHS § 95 lg 4 p 8 kohaselt võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi. Sellist alust saab kohaldada üksnes siis, kui hankija tuvastab konkreetsed faktilised asjaolud, mis selle koosseisu täidavad. RHS § 96 lg 5 järgi peab kõrvaldamise otsus olema põhjendatud kirjalik otsus. Vaidlustatav otsus seda nõuet ei täida. Otsusest ei nähtu: • milline konkreetne lepingu tingimus varasema lepingu täitmisel rikuti; • miks see tingimus oli „oluline“ RHS § 95 lg 4 p 8 tähenduses; • kas rikkumine oli oluline või pidev; • millal väidetavad rikkumised aset leidsid; • milline õiguskaitsevahend täpselt ja millal kohaldati; • kas asjaolud jäävad RHS § 95 lg 5 kolmeaastase ajavahemiku sisse; • milliste konkreetsete dokumentide, kirjavahetuse, aktide, leppetrahviotsuste, ülesütlemisavalduste või muude tõendite alusel hankija oma järelduseni jõudis. Pelgalt viitest, et „riigihangete registrist nähtub“ ning et teiste omavalitsuste esindajad „kinnitasid“ rikkumiste olemasolu, ei piisa. RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamine eeldab sisulist ja individualiseeritud hinnangut, mitte üldsõnalist viidet varasematele probleemidele või abstraktsele usaldusväärsuse kahtlusele. Riigikohus on rõhutanud, et RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamiseks ei anna alust mistahes lepingurikkumine ning hankija peab ettevõtja tegevust hoolikalt ja erapooletult analüüsima, arvestades kõiki asjakohaseid tõendeid. 3.2. Hankija ei tuvastanud RHS § 95 lg 4 p 8 koosseisu elemente nõuetekohaselt Riigikohus on selgitanud, et RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamiseks ei piisa üksnes varasema hankelepingu lõppemisest või probleemide esinemisest. Tuleb kontrollida, kas rikkumine oli tegelikult oluline või pidev, kas see puudutas lepingu olulist tingimust ning kas ettevõtja vastutas rikkumise eest. Samuti tuleb hinnata ka vabandatavaid asjaolusid ja proportsionaalsust. Käesolevas asjas seda tehtud ei ole. Hankija viitab Tori Vallavalitsusega sõlmitud lepingu nr 11-21.3/20 ennetähtaegsele lõpetamisele ja väidab, et tegelik täitmine oli 0 eurot. Sellest üksi ei saa automaatselt järeldada RHS § 95 lg 4 p 8 kohast olulist või pidevat rikkumist. Lepingu lõpetamise alused võivad olla erinevad ning need tuleb välja selgitada. Ennetähtaegse lõpetamise fakt ei asenda rikkumise olulise iseloomu sisulist analüüsi. Samuti ei selgu otsusest, kas lõpetamine oli vaidlustamata, millistel asjaoludel see toimus, kas rikkumine oli ettevõtjale etteheidetav või oli tegemist vaieldavate või vabandatavate asjaoludega. Veelgi enam, hankija põhjenduses on märgitud, et Tori lepingu lõpetamine „viitab RHS § 95 lg 1 p 4 tähenduses olulisele või korduvatele puudustele“. RHS § 95 lg 1 p 4 käsitleb aga maksuvõlga, mitte varasema hankelepingu rikkumist. See näitab, et hankija põhjendus on õiguslikult ebatäpne ja sisemiselt vastuoluline, mis omakorda seab kahtluse alla kogu kaalutlusotsuse korrektsuse. RHS § 95 lg 1 p 4 puudutab maksuvõlga, samas kui varasema hankelepingu oluline või pidev rikkumine on sätestatud RHS § 95 lg 4 p-s 8. 3.3. Hankija rikkus uurimispõhimõtet ja ärakuulamisõigust Kuigi RHS § 96 lg 4 võimaldab teatavaid kõrvaldamise aluseid tõendada „mis tahes viisil“, ei vabasta see hankijat kohustusest tuvastada asjaolud õigesti, täielikult ja erapooletult ning anda ettevõtjale võimalus esitada omapoolseid selgitusi. RHS § 96 lg 4 ja lg 5 koosmõjus eeldavad, et hankija teeb põhjendatud otsuse ning selleks tuleb hinnata olemasolevaid asjaolusid tasakaalustatult. Käesoleval juhul tugines hankija sisuliselt: 1. riigihangete registris olevale infole; 2. teiste hankijate esindajate suulistele või kirjalikult refereeritud kinnitustele. Vaidlustajalt endalt ei küsitud enne otsuse tegemist selgitusi. See on oluline menetlusviga, sest just vaidlustaja saab selgitada: • kas väidetavad rikkumised olid tegelikult aset leidnud; • kas rikkumine puudutas lepingu olulist tingimust; • kas rikkumine oli vabandatav; • kas hankija enda tegevus aitas olukorra tekkimisele kaasa; • kas väidetavad meetmed olid vaidlustatud; • milliseid heastamismeetmeid on ettevõtja vahepeal rakendanud. Riigikohus on rõhutanud, et hankija peab ettevõtja tegevust hoolikalt ja erapooletult analüüsima ning kohus peab kontrollima, kas pakkuja õiguste piiramise alusena näidatud oluline või pidev rikkumine on tegelikult aset leidnud. Kui hankija ei kuula enne ettevõtjat ära ega hinda tema vastuväiteid, ei saa sellist analüüsi pidada piisavaks. 3.4. Otsus rikub proportsionaalsuse põhimõtet RHS § 95 lg 4 p 8 annab hankijale õiguse, mitte automaatset kohustust, ettevõtja kõrvaldada. Seega tuleb seda sätet kohaldades teha kaalutlusotsus ning järgida proportsionaalsuse põhimõtet. Riigikohus on selgitanud, et oluline on hinnata rikkumise raskust, ettevõtja vastutust ning ka võimalikke vabandatavaid asjaolusid. Samuti ei oleks proportsionaalne lugeda oluliseks rikkumist, mis on vabandatav VÕS § 103 mõttes. Käesoleval juhul hankija piirdus üldise väitega, et ta ei saa võtta „põhjendatud riski“. Selline abstraktne riskiviide ei asenda tegelikku proportsionaalsuse analüüsi. Otsusest ei nähtu, et hankija oleks kaalunud: • rikkumiste vanust ja täpseid asjaolusid; • rikkumiste tegelikku raskust; • vaidlustaja hilisemat tegevust ja usaldusväärsuse taastamist; • seda, kas väidetavad rikkumised on seotud käesoleva hankelepingu esemega piisavalt vahetult; • kas vähem riivavad meetmed oleksid olnud võimalikud. Üldsõnaline viide avalikule huvile ja teenuse olulisusele ei asenda individuaalset ja tõenduspõhist kaalumist. 3.5. Hankija ei ole näidanud, et kõrvaldamise alus esineb RHS § 95 lg 5 ajalises raamistikus RHS § 95 lg 5 järgi kohaldatakse § 95 lg 4 punktides 2–11 sätestatud aluseid riigihanke menetlustes, mis on alanud kolme aasta jooksul teo toimepanemisest või aluse esinemisest arvates. Vaidlustatavast otsusest ei nähtu: • millal väidetavad rikkumised täpselt aset leidsid; • millal kohaldati väidetavad õiguskaitsevahendid; • kas need asjaolud jäävad hankemenetluse algusest tagasi arvestades kolmeaastase tähtaja sisse. Juba ainuüksi seetõttu on otsus kontrollimatu ja ebapiisavalt põhjendatud. 3.6. Hankija tugines ebamäärastele ja kontrollimatutele väidetele Hankija märgib, et „võttis ühendust Tori valla ning Kehtna valla esindajatega, kes kinnitasid, et lepingute rikkumised antud ettevõtja osas olid korduvad“. Samas ei ole otsusest võimalik aru saada: • kes konkreetselt sellise info andis; • millal info anti; • kas see oli kirjalik või suuline; • millistele dokumentidele või lepingutingimustele see tugines; • kas vaidlustajale anti võimalus selle info õigsust kontrollida või sellele vastu vaielda. Selliselt kujunenud tõendikogum ei ole piisav ettevõtja usaldusväärsuse kohta nii intensiivse negatiivse otsuse tegemiseks nagu hankemenetlusest kõrvaldamine. 3.7. Väidetav lepingurikkumine on vaidlustatud ning ei saa olla kõrvaldamise aluseks Hankija on oma otsuses tuginenud muu hulgas Kehtna vallaga sõlmitud lepingu väidetavale rikkumisele. Vaidlustaja juhib tähelepanu, et nimetatud lepingu lõpetamise õiguspärasus ei ole lõplikult tuvastatud ning see on hetkel kohtuvaidluse esemeks. Vaidlustaja on esitanud vastava lepingu lõpetamise vaidlustamiseks hagi kohtusse ning menetlus on pooleli. Seega ei ole tegemist lõplikult tuvastatud rikkumisega, vaid vaieldava õigussuhtega, mille osas puudub jõustunud kohtulahend. Sellises olukorras ei ole hankijal lubatav käsitada väidetavat rikkumist kui tuvastatud fakti RHS § 95 lg 4 p 8 tähenduses. Nimetatud säte eeldab, et: • rikkumine on tegelikult aset leidnud; • rikkumine on oluline või pidev; • rikkumine on ettevõtjale omistatav. Kui lepingu lõpetamise õiguspärasus on vaidlustatud, ei ole need eeldused täidetud. Riigikohtu praktika kohaselt peab hankija RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamisel kontrollima, kas rikkumine on tegelikult aset leidnud, mitte piirduma üksnes hankija või kolmanda isiku väidetega. Käesoleval juhul ei ole hankija sellist sisulist kontrolli teinud, vaid on tuginenud vaidlustatud ja tõendamata asjaoludele. Lisaks rikub selline lähenemine süütuse presumptsiooni analoogiat haldusmenetluses ning õiguspärase ootuse põhimõtet – ettevõtjat ei saa lugeda ebausaldusväärseks pelgalt vaidlusaluste ja lahendamata asjaolude alusel. Seega on hankija tuginemine Kehtna lepingu väidetavale rikkumisele õigusvastane ning ei saa olla aluseks vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamiseks. 3.8. Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine (Andiamo OÜ näide) Vaidlustaja juhib tähelepanu, et hankija on rikkunud riigihangete seaduse aluspõhimõtet – pakkujate võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtet –, kuna on käsitlenud erinevaid pakkujaid põhjendamatult erinevalt. Hankija on kõrvaldanud vaidlustaja RHS § 95 lg 4 p 8 alusel, tuginedes väidetavale varasemate hankelepingute rikkumisele ning usaldusväärsuse kahtlusele. Samal ajal on hankija jätnud kõrvaldamata ja kvalifitseerinud muu hulgas Andiamo OÜ, kelle puhul esinevad samuti tõsised viited varasemate hankelepingute olulistele rikkumistele. Vaidlustajale teadaolevalt on Andiamo OÜ-l esinenud järgmised asjaolud: • Kehtna valla haljasalade hooldus 2023–2025 lepingu täitmisel esinenud probleemid; lepingu ülesütlemine • mitmete lepingute ennetähtaegne lõpetamine või sisuliselt täitmata jäämine Riigi Tugiteenuste Keskuse hankes „Üldhooldustööde teostamine riigimaadel (Maa-amet)“, sealhulgas: o lepingud, mille maksumus oli mitmetuhande euro suurusjärgus, kuid tegelik täitmine jäi marginaalseks (nt 4 191,33 € vs 68,41 €; 5 237,15 € vs 35,42 €; 14 103,00 € vs 159,00 €; 5 515,63 € vs 11,21 € jms); Sellised asjaolud viitavad vähemalt samaväärsele, kui mitte oluliselt suuremale riskile hankelepingute mittenõuetekohase täitmise osas võrreldes vaidlustajaga. Hankija ei ole oma otsuses selgitanud: • kas ja kuidas ta hindas Andiamo OÜ varasemaid lepingurikkumisi; • miks ei peetud neid RHS § 95 lg 4 p 8 tähenduses kõrvaldamise aluseks; • millistel kaalutlustel loeti Andiamo OÜ usaldusväärseks, samas kui vaidlustajat mitte. Selline erinev kohtlemine ei ole objektiivselt põhjendatud ning rikub RHS üldpõhimõtteid, eelkõige: • võrdse kohtlemise põhimõtet; • läbipaistvuse põhimõtet; • proportsionaalsuse põhimõtet. Kui hankija leiab, et varasemate lepingute rikkumine annab aluse pakkuja kõrvaldamiseks, tuleb seda kriteeriumi kohaldada ühetaoliselt kõigi pakkujate suhtes. Vastupidine praktika – ühe pakkuja kõrvaldamine ja teise sarnases olukorras pakkuja kvalifitseerimine – on meelevaldne ja õigusvastane. Seega on hankija otsus vaidlustaja kõrvaldamiseks õigusvastane ka seetõttu, et see rikub pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet. 4. Vaidlustaja õiguste rikkumine Vaidlustaja kõrvaldati hankemenetlusest õigusvastaselt. Sellega võeti vaidlustajalt võimalus osaleda edasises hankemenetluses, konkureerida edukale pakkumusele ning saada hankeleping. Seega rikub otsus otseselt vaidlustaja subjektiivseid õigusi ja kahjustab tema huve RHS § 185 lg 1 tähenduses. 5. Taotlus Eeltoodust lähtudes palub Kavepro Kinnisvarateenused OÜ riigihangete vaidlustuskomisjonil: 1. rahuldada vaidlustus; 2. tunnistada õigusvastaseks ja tühistada Kohila Vallavalitsuse 06.04.2026 korralduse nr 2-2/120 punkt 1.1, millega kõrvaldati Kavepro Kinnisvarateenused OÜ hankemenetlusest; 3. tunnistada õigusvastaseks ja tühistada Kohila Vallavalitsuse 06.04.2026 korralduse nr 2-2/120 punktid 2 ja 3, millega jäeti pakkujad kõrvaldamata ja kvalifitseeriti pakkujad 4. mõista hankijalt vaidlustaja kasuks välja vaidlustusmenetluse kulud. 6. Taotlus hankemenetluse peatamiseks Vaidlustaja palub vajadusel kohaldada ajutist õiguskaitset või võtta tarvitusele meetmed, mis välistavad hankemenetluse pöördumatud tagajärjed kuni käesoleva vaidlustuse lahendamiseni, kuna vastasel juhul võib vaidlustaja õiguste kaitse muutuda illusoorseks. 7. Lisad 1. vaidlustatav korraldus; 2. muud tõendid ja dokumendid, millele vaidlustaja tugineb. Kavepro Kinnisvarateenused OÜ soovib asja arutamist kirjalikus menetluses. Lugupidamisega Ülle Liivat Kavepro Kinnisvarateenused OÜ Juhatuse liige //digiallkirjastatud//