Elering AS 2025. aasta majandusaasta aruande kinnitamine

AINUAKTSIONÄRI OTSUS Tallinn 18.04.2026 nr 1-3/26/13 ELERING AS Registrikood: 11022625 Aadress: Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Eesti Vabariik Aktsiaseltsi ainuaktsionär on Eesti Vabariik Ainuaktsionäri esindaja on osalust valitsev minister – energeetika- ja keskkonnaminister Häälte arv: 274 890 Elering AS 2025. aasta majandusaasta aruande kinnitamine Tutvunud Elering AS 2025. majandusaasta aruandega, audiitori järeldusotsusega, kasumi jaotamise ettepanekuga, aktsiaseltsi nõukogu esitatud kirjaliku aruandega ning lähtudes äriseadustiku § 298 lg 1 punktis 7 ja riigivaraseaduse § 98 lg 6 sätestatust: 1. Kinnitada 2025. majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus. 2. Kinnitada Elering AS 2025. aasta puhaskasum summas 21 741 911 eurot ja jaotamatata kasum kokku seisuga 31.12.2025 summas 164 985 436 eurot ning jaotada see järgmiselt: (i) kanda 1 087 096 eurot eraldisena kohustuslikku reservkapitali (ii) maksta eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt dividendidena riigieelarvesse 8 403 000 eurot (iii) jätta ülejäänud jaotamata kasum summas 155 495 340 eurot jaotamata. 3. Otsusepunktis 2 nimetatud kasumi jaotamise otsus jõustub tingimusel, et Vabariigi Valitsus kinnitab dividendide summad 2026. aastaks ainuaktsionäri poolt vastu võetud otsusega samadel tingimustel. 4. Maksta dividendidena välja 8 403 000 eurot 14 päeva jooksul Vabariigi Valitsuse poolt korralduse vastuvõtmisest, millega kinnitatakse dividendisummad 2026. aastaks. 5. Osaluse valitseja hinnang omaniku ootustega määratud strateegiliste/valdkondlike ja finantseesmärkide täitmise kohta 2025. aastal on väga hea. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister Lisad: 1. Elering AS 2025. aasta majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus. 2. Audiitori aruanne seoses korruptsioonivastase seaduse ja seotud osapooltega. 3. Nõukogu aruanne 2025. aasta majandusaasta aruande kohta. Saata: Elering AS, Rahandusministeerium, nõukogu liikmed Gunnar Okk, Jaanus Uiga, Sirli Männiksaar, Janek Stalmeister, Merike Saks  MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025 Juriidiline aadress: Kadaka tee 42 12915 Tallinn, Eesti Äriregistri kood: 11022625 Telefon: +372 715 1222 E-post: [email protected] Koduleht: www.elering.ee Põhitegevusala: Elektri ja gaasi ülekanne Juhatuse esimees: Kalle Kilk Omanik: Eesti Vabariik Audiitor: AS PricewaterhouseCoopers  Sisukord Juhatuse esimehe pöördumine 5 Tegevusaruanne 9 Eleringi missioonist strateegiliste eesmärkideni 9 1. Elektri ja gaasi varustuskindlus 9 2. Energiajulgeolek 11 3. Energiahindade konkurentsivõime 12 4. Tipptasemel kliendikogemus 14 Majandustegevuse ülevaade ja 2025. aasta tulemused 17 Pühendunud töötajad 27 Ühingu juhtimine 31 Kestlikkuse põhimõtete järgimine Eleringi tegevuses 47 Raamatupidamise aastaaruanne 55 3 4  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025 KALLE KILK juhatuse esimees JUHATUSE ESIMEHE PÖÖRDUMINE Külmal ja pimedal talvepäeval on veidi lihtsam võimalikesse inimtekkelistesse ootamatustesse. mõista ning väärtustada seda head tööd, mida Ärevus ühiskonnas oli selgelt tajutav ja energia- energeetikud ühiskonna jaoks teevad. Elekter ja taristu ümbruses paljudele oma silmaga näha gaas ei pea kindlasti olema teemad, mille peale olnud turvalisuse tagamise lisameetmed, mida inimene igapäevaselt peaks mõtlema, pigem on Elering koos riigi institutsioonidega rakendas, see just märk sellest, et asjad on korras, kui ei ole võisid isegi täiendavaid küsimärke tekitada, et tarvis muret tunda ei energiavarustuse kindluse kas ikka kõik on hästi. ega talumatult kõrge maksumuse üle. Nüüdseks võime täie kindlusega öelda, et kõiki- Aasta 2025 hoidis energeetikat ja elektrivarus- de sünkroniseerimise etappide tegevused, mis tuse teemasid laiema tähelepanu all eelkõige teostati planeerimise, elluviimise ja ka uude Baltimaade elektrisüsteemide ümberühenda- süsteemi sisse elamise tähe all, on osutunud mise tõttu Vene süsteemist Euroopa süsteemi edukaks. Süsteem on olnud tehniliselt stabiilne, veebruarikuus. Pikki aastaid ette valmistatuna uued sagedusreservide turud on käivitunud ja olid selle ettevõtmise tehnilised riskid üpris nende esmased suuremad hinnafluktuatsioonid hästi ette teadaolevad ja läbi selle ka piisavalt vaibumas. Selle uudse ja huvitava taustal aga hästi maandatavad. Küll aga tegi olukorra olu- toimisid energeetika baasasjad, nagu elektri ja liselt keerulisemaks laiem julgeolekukeskkond gaasi põhivõrk kogu aeg märkamatult ja väga ja teema politiseeritus, mistõttu tuli lisaks töökindlalt. Tormid ega rikked Eleringi võrgus tehnilistele aspektidele väga tõsiselt suhtuda ka muresid ei valmistanud, klientideni toimeta- 5  JUHATUSE ESIMEHE PÖÖRDUMINE mata jäänud energia kogus oli veel märgatavalt kui näiteks ootamatult katkevad mitmed Eestit väiksemgi, kui me endale hea töö mõõdupuuks naabritega ühendavad elektriliinid. Hanke ko- oleme seadnud. haselt maksame me kõik tarbijatena selleks ko- halikele elektrijaamadele aastas ligi 60 miljonit. Nüüdseks võime täie kindlusega öelda, et Vastu saame aga kindluse selliste sündmuste kõikide sünkroniseerimise etappide tegevu- tagajärgede vastu, mille sarnane juhtus vahetult sed, mis teostati planeerimise, elluviimise ja enne 2025. aasta algust, kui järjekordse hooletu ka uude süsteemi sisse elamise tähe all, on meremehe tõttu sai viga Eesti ja Soome vaheline osutunud edukaks. elektrikaabel Estlink 2. Selliste vigastuste paran- damiseks kulub pikki kuid, aga tänu siin Eestis Lisaks töökindlale võrgule on energiasüsteemi kohapeal varuks olevatele elektrijaamadele ei toimimisele oluline, et oleks olemas piisavalt kuku sel ajal varustuskindluse tase alla lubatava. elektrijaamasid. Kahjuks ei ole ei soodsa hinnaga taastuvenergiat tootvate ega ka neid vajadusel Sagedusreservide hanke tulemusena saame tasakaalustavate juhitavate elektrijaamade tu- lähematel aastatel süsteemi juurde ligi 200 me- rupõhise arendamisega lood hästi. Eestis ega ka gavati koguses uusi gaasil töötavaid, kiirelt käivi- ülejäänud Euroopas pole realiseerunud kunagine tatavaid ja väga paindlikke elektrijaamasid ning lootus, et küll turg ise tekitab piisava koguse samuti märkimisväärse koguse akusalvesteid. vajalikku elektritootmist. Elering analüüsib Hankel edukaks osutunud pakkujatele garantee- elektrijaamade piisavust lähema kümne aasta rime 2033. aasta lõpuni kindla rahavoo oma in- perspektiivis ja sealt kumab vastu väga selge oht vesteerimisotsuse tegemiseks, mis on piiritletud varustuskindluse märgatavaks halvenemiseks, 50 miljoni euroga aastas. Vastu saame kindluse, kuna täna harva turule pääsevad vanad ja kalli et ootamatutes olukordades, kus on vaja kiiresti tootmiskuluga elektrijaamad on piisavate tulude süsteemi tasakaalu säilitamiseks elektritoot- puudumise tõttu ennast sulgemas ja asenduseks mist juurde saada või vähemaks võtta, on olemas uusi elektrijaamasid arenduses pole. Seega on piisavad reservid. Seda, mis juhtub, kui reservide Elering võtnud selle enda ülesandeks, et vajalike pakkujaid piisava varuga pole, saime 2025. aasta toetusmeetmete kaudu olukorda parandada. jooksul korduvalt tunda selle kaudu, et nägime 2025 aasta jooksul viisime läbi kaks Eesti veebruaris käivitunud reservide turul väga suuri mõistes erakordset hanget – hanke piisava saar- hüppeid reservide maksumuses. Ka aasta peale talitlusvõimekuse jätkuvaks tagamiseks tänu kokku prognoositud reservide ostmise kulud olemasolevatele Eestis asuvate elektrijaamadele kujunesid veidi suuremaks just tänu sellele, et ja hanke uute elektri sagedusturgudel osalevate pakkujaid ei tekkinud turule niipalju, kui algselt jaamade ning salvestite ehitamiseks. Mõlemad oli arvata. Algselt prognoositud 60 miljoni euro hanked olid edukad ja vähemalt esialgu ei ole asemel ostis Elering 2025. aasta jooksul reser- vaja tulede põlema jäämise pärast muret tunda. ve ligi 74 miljoni eest ja üleminekumeetmena rahastas Elering reservide ostmist sel aastal Saartalitluse teenuse hanke kaudu garanteerime, riikidevaheliselt elektrikaubanduselt kogutava et Eestis on vähemalt 1036 megavatti kohalikku ülekoormustuluga. juhitavat elektritootmist, mida on vaja sel juhul, 6  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025 Lisaks energia varustuskindlusele on Eleringi ühendus lõuna suunas on hädavajalik mõistlike ülesanne juba pikki aastaid olnud hoolitseda, et kulude hoidmisel, kuna tavapärasele päev-ette teeme kõiki oma tegevusi, pidades silmas ener- kaubandusele lisaks peab peale sagedusreservi- gia taskukohasust. Eelkõige tähendab see seda, de turu avamist samadesse liinidesse mahtuma et arendame elektrivõrku võimalikult madalate ka reservide Baltimaade vahel jagamiseks ette kuludega, kaalume investeeringute mõju hin- nähtud võimsus. Ka 2025. aasta jooksul tekkis nale, võimaldame elektriturul toimida selliselt, päris palju hetki, kus Eesti-Läti vahelised võim- et võrgu piirangud ei põhjustaks hindade kasvu. sused jäid ebapiisavaks ning ei taha mitte mõel- Kõige suurema hinnamõjuga on olnud meie dagi, kui suured oleks olnud piirangud ja sellest tegevused riikidevaheliste ühenduste ehitami- tulenevad kulud lõpptarbijale, kui me oleks sel ja töös hoidmisel. Soome ja Eesti vaheliste jätnud Läti suunalise võimsuse suurendamise ühenduste puhul on see olnud kõigile arusaadav, investeeringud tegemata. mismoodi nad võimaldavad põhja poolt meile päris tihti soodsamat elektrit tuua ja sellega Energeetika on valdkond, kus otsused, mida hinnale kasulikud olla. Küll aga on vähem selge tegime 5–10 aastat tagasi, määravad selle, kui olnud, miks Elering ehitas mõned aastad tagasi kindlalt tunneme ennast täna. Samamoodi tee- lõuna suunas kolmanda ühenduse ja rekonst- me täna otsuseid, mis tagavad järgmiste aasta- rueeris olemasolevad kaks vana liini oluliselt tu- kümnete jooksul meelerahu nii energeetikutele gevamaks. Ühest küljest on vastus seal, et peale kui ka tervele ühiskonnale. Soovin tänada kõiki, Vene ühendelektrisüsteemist lahtiühendamist kes on hoidnud tänaseni Eestis tulesid põlemas on puhtalt tehnilise varustuskindluse jaoks vaja ja kodusid soojas ning soovin meile kõigile tar- vähemalt kolme tugevat liini Eestist Läti poole. kust teha õigeid valikuid ja meelekindlust, et Aga teisest küljest nägime ka seda, et tugevam need ellu viia. 7 8  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025 TEGEVUSARUANNE ELERINGI MISSIOONIST STRATEEGILISTE EESMÄRKIDENI Sellest lähtuvalt on Elering seadnud endale neli Hoiame Eestis igas olukorras tuled põlemas ja kodud soojas strateegilist eesmärki. Eleringi visioon on Eesti, kus energia loob kindlus- 1. Elektri ja gaasi varustuskindlus tunnet, kestvat heaolu ja uusi võimalusi. Eleringi strateegia aastani 2035 kirjeldab teekonda, mille Esimene eesmärk on elektri ja gaasi varustuskind- eesmärk on kujundada usaldusväärne, ühendatud lus, mille keskmes on võrkude töökindlus, süstee- ja tulevikukindel Eesti energiasüsteem. Muutuv mi juhtimise võimekused ja piisavate tootmisvõi- kliima, geopoliitiline pidetus ning tehnoloogia mekuste ning ülekandevõimekuste olemasolu. kiire areng toovad energiasüsteemile kaasa nii Varustuskindlus tähendab Eleringi jaoks võimet uusi ootusi kui ka senisest keerukamaid riske. tagada tarbijatele energia ka siis, kui turuolukord, Nendes tingimustes peab Elering suutma sama- ilmastik või väliskeskkond on ebasoodsad. aegselt tagada süsteemi igapäevase töökindluse, valmisoleku kriisideks ning luua eeldused pika- Elektri ja gaasi varustuskindlus on Eleringi ajaliseks kestlikuks arenguks. Just seetõttu on põhitegevuse keskmes ja põhineb võrkude töö- Eleringi strateegia keskmes selged prioriteedid, kindlusel, energia olemasolul ja energiasüsteemi mis seovad operatiivse kindluse, julgeoleku, turu juhtimisvõimekustel. Elektrivõrgu töökindlust toimimise ja kliendikesksuse ühtseks tervikuks. iseloomustab andmata jäänud elektrienergia Elektri ja gaasi Energiajulgeolek Energiahindade Tipptasemel varustuskindlus konkurentsivõime kliendikogemus 9  ELERINGI MISSIOONIST STRATEEGILISTE EESMÄRKIDENI maht. 2025. aastal oli riketest ja katkestustest aastas ning andmata jäänud elektrienergia kogus tulenevalt andmata jäänud elektrienergia kogus (Expected Energy Not Served – EENS) 6 giga- 25 megavatt-tundi (MWh) (2024: 71 MWh), sa- vatt-tundi (GWh) aastas. 2024. aastal viidi riigi mal ajal kui kümne aasta keskmine andmata jää- tasandil ellu regulatiivsed muudatused, mille tu- nud elektrienergia jäi 59 MWh tasemele (2024: lemusel kehtestati uus LOLE miinimumeesmärk 59 MWh). Võrreldes seda ülekandesüsteemi – 8 tundi aastas, aidates kindlustada varustus- kaudu edastatud elektrienergia kogusega, mis kindluse normidele vastav elektrisüsteem ka oli ligikaudu 8,3 miljonit MWh, kujunes elektri- tulevikus. Varustuskindluse ja energiajulgeoleku võrgu töökindluseks 2025. aastal 99,99% (2024: tagamiseks valmistasime ette ja viisime läbi 99,99%). See näitab põhivõrgu väga kõrget töö- saartalitluse hanke, millega lõime eeldused vähe- kindlust ning kinnitab, et oleme suutnud hoida malt 1000 megavati (MW) juhitava tootmisvõim- rikete mõju tarbijatele minimaalsena. suse olemasoluks olukordades, kus turupõhine pakkumine ei ole piisav. Tänu antud hankele saa- Gaasivõrgu töökindlus oli 2025. aastal maksi- me olla kindlad, et Eesti riigi kehtestatud LOLE maalne. Klientidele ei jäänud andmata ühtegi miinimumeesmärk on järgmisel aastal tagatud. megavatt-tundi gaasi ning kümne aasta kesk- Teenus 1036 megavati tootmisvõime tagamiseks mine andmata jäänud gaasi kogus on jätkuvalt maksab 2026. aastal maksimaalselt 59,5 miljonit 0 MWh (2024: 0 MWh). Sellest tulenevalt oli eurot. gaasi põhivõrgu töökindlus 2025. aastal 100% (2024: gaasivarustuskindlus oli kogu aasta vältel 2025. aastal viidi läbi mitmeid taaste- ja kait- tagatud), mis kinnitab gaasiülekandevõrgu suut- semeetmetega seotud hankeid. Näiteks sõl- likkust tagada katkematu varustus ka muutlikus miti leping mobiilsete kõrgepingealajaamade tarne- ja turuolukorras. tootmiseks ja tarnimiseks. Euroopa Liidu ja liikmesriikide ambitsioonikad Lisaks korraldasime ja viisime edukalt lõpule kliimapoliitika eesmärgid on tõstatanud elekt- sagedusreservide pikaajalise teenuse hanke, mis risüsteemi varustuskindluse seisukohalt olulise tagab süsteemi juhtimisreservide piisavust, et küsimuse – kuidas tagada energiasüsteemi pii- tagada pikaajalisem süsteemi sageduse juhti- savus olukorras, kus süsinikuintensiivsed, paind- mine pärast sünkroniseerimist Mandri-Euroopa liku reguleerimisvõimega tootmisvõimsused sagedusalaga. tõrjutakse turult välja? Kliimapoliitika suunab energiaturgu taastuvenergia poole, kuid see toob Heameelt valmistab hankele laekunud pakku- kaasa vajaduse uute lahenduste järele, et kind- muste suur hulk ning tihe konkurents – kokku lustada pidev ja usaldusväärne elektrivarustus. laekus 13 pakkumust 677 megavatile. Hankel edukaks osutunud pakkujad tuvastati muuhul- Selle väljakutse lahendamiseks oleme seadnud gas hindamismetoodika alusel, mille järgi ei tohi miinimumeesmärgiks tagada, et kolme aasta teenuse kogukulu (turuhind pluss Eleringi maks- perspektiivis vastaks Eesti elektrivarustuse tase tav kompensatsioon) ületada 50 miljonit eurot varustuskindluse normile. 2025. aasta alguses oli aastas. Selle hankega lisandub Eestisse juurde varustuskindluse sihtväärtuse piirangutundide 186 MW gaasijaamasid ja 50 MW akusid. arv (Loss of Load Expectation – LOLE) 9 tundi 10  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025 2. Energiajulgeolek Energiajulgeoleku vaatest oli 2025. aasta kõige olulisemaks saavutuseks elektrisüsteemi viimine Teiseks eesmärgiks on energiajulgeolek, mis uude energiajulgeoleku arhitektuuri. 2025. aasta hõlmab lisaks tehnilisele töökindlusele ka krii- veebruaris eraldusime BRELL-i sagedusalast, sivalmidust, taristu kaitset, küberturvalisust viisime läbi elektrisüsteemi saartalitluse etapi ning sõltumatust geopoliitilistest riskidest ning ning sünkroniseerisime Balti elektrisüsteemi tugevamat sidusust Euroopa energiasüsteemi- Mandri-Euroopa sagedusalaga. See tähistas ga. Energiajulgeolek tähendab võimet ennetada, Eesti elektrisüsteemi operatiivset iseseisvumist taluda ja kiiresti taastuda nii füüsilistest kui ka ja tõstis kogu süsteemi kindluse uuele tasemele. digitaalse iseloomuga ohtudest ning arendada energiasüsteemi viisil, mis vähendab haavata- Viimastel aastatel muutunud julgeolekukesk- vust tulevikus. kond on ilmestanud, kuidas sõjalisi ja hübriidseid rünnakuid energeetikataristu vastu kasutatakse ühiskondliku ebastabiilsuse tekitamiseks. Tule- nevalt sellest alustas Elering 2025. aastal kriisi- valmiduse investeeringute programmiga, mille eesmärk on parandada kriitilise infrastruktuuri hukukindlust ja taastevõimet. Muuhulgas esitas Elering üheskoos Läti, Leedu ja Poola põhivõrgu- operaatoritega septembris 2025 rahastustaot- luse Euroopa Ühendamise Rahastusse (CEF). Taotluse tulemusena soovitakse EL-i kaasrahas- tust sünkroniseerimise raames rajatud kriitilise taristu kaitse ja seiremeetmete tugevdamiseks. 2025. aastal viidi läbi mitmeid taaste- ja kait- semeetmetega seotud hankeid. Näiteks sõlmiti leping mobiilsete kõrgepingealajaamade tootmi- seks ja tarnimiseks. Organisatoorse poole pealt loodi Eleringis keva- del 2025 kriisivalmiduse üksus. Üksuse eesmärk on tagada Eleringi säilenõtkus, kriitilise vara kaitse ning töötajate turvalisus kriisisituatsioo- nides. Selleks koordineerib loodud üksus kõiki- de üksuste üleselt kriisivalmidust edendavate meetmete väljatöötamist ja rakendamist, juhib kriisivalmiduse investeeringute programmi ning teeb ettepanekuid kriisivalmiduse tõstmi- seks (tegevuskavad, programmid, koolitused, treeningud). 11  ELERINGI MISSIOONIST STRATEEGILISTE EESMÄRKIDENI 2025. aastal taastasime EstLink 2 elektriühen- 3. Energiahindade duse, mis tugevdas Eesti ja Põhjamaade vahelist konkurentsivõime elektrivarustuse töökindlust ning suurendas re- gionaalset varustuskindlust. Kolmandaks strateegiliseks eesmärgiks on energiahindade konkurentsivõime. Eleringi roll Energiajulgeoleku pikaajalise mõõtmena tehti on luua sellised võrgulahendused, turureeglid 2025. aastal olulisi samme ka uute energi- ja süsteemiteenused, mis toetavad toimivat ja alahenduste ettevalmistamisel, sealhulgas tõhusat energiaturgu ning aitavad kaasa kulude Põhjamaade–Balti vesiniku transiidikoridori kontrolli all hoidmisele pikemas vaates. Läbi- teostatavusuuringu elluviimisel, vastava CEF-ra- paistvad analüüsid ja prognoositavad hinnasig- hastuse saamisel ning vesinikutransiiditoru riigi naalid on eelduseks investeeringutele, varustus- eriplaneeringu algatamise taotluse esitamisel. kindlusele ja tarbijate usaldusele. Samuti algas Eesti-Läti neljanda elektriühenduse merekaabli rajamise keskkonnamõju hindamise Veebruaris käivitasid Balti süsteemihaldurid ettevalmistus, mille raames esitasime Tarbija- (TSO-d) sünkroniseerimise eel sagedusreservide kaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile kooskõlas- võimsusturu. Sagedusreservid on teenus, mida tamiseks plaanitava Eesti – Läti elektriühenduse TSO-d ostavad elektrisüsteemi tasakaalustami- mereosa keskkonnamõju hindamise programmi. seks. Oksjonid toimuvad iga päev ning nende käi- gus tellivad operaatorid järgmiseks 24-tunniseks perioodiks sagedusreservide valmisolekut ja seda pakuvad sagedusreservide eelkvalifitseerimise läbinud tootjad, tarbijad ja salvestid. Vajaduse korral kasutavad TSO-d tellitud reserve sageduse hälvete juhtimiseks läbi sagedusreservide ener- giaturu. Süsteemihaldurid kasutavad vastavalt Euroopa tasakaalustamise võrgueeskirja turupõ- hisele metoodikale riikidevahelist ülekandevõim- sust sagedusreservide omavahel jagamiseks. Sagedusreservide valmisoleku kogukulu Eestis ulatus möödunud aastal 74 miljoni euroni, jäädes süsteemihaldurite prognoositu lähedale. Konku- rentsiameti loal kaeti kulu erandkorras ülekoor- mustulu arvelt ega kandunud otseselt tarbijate elektriarvetele. Samuti stabiliseerusid bilansienergia hinnad ning lähenesid börsihindadele kõigis Balti rii- kides, mis viitab elektrimüüjate kulude vähe- nemisele. See loob eeldused ka elektrihindade müügimarginaalide alanemiseks. 12  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025 Energiahindade konkurentsivõime toetamiseks keskendus Elering 2025. aastal turu raamtin- gimuste ja süsteemiteenuste arendamisele. Olulise sammuna lepiti kokku bilansiteenuse tasude struktuuri uus metoodika, mille eesmärk on tagada kulude õiglasem jaotus ning paremini prognoositavad hinnasignaalid turuosalistele. Pikaajaliste sagedusreservide hanke läbiviimine loob samuti eeldused süsteemikulude stabiil- semaks juhtimiseks ja aitab vähendada hinna- kõikumistest tulenevaid riske pikemas vaates. Need tegevused toetavad toimivat ja tõhusat energiaturgu ning aitavad kaasa Eesti ener- giahindade konkurentsivõime säilitamisele. 2028. aastal lõpeb Euroopa Liidu Eesti jaoks an- tud erand arvestada Kiisa jaama sagedusreser- vide hulka, nii et seda ei pea turult ostma ja selle võrra on tarbijatel kulud väiksemad. 10. aprillil Süsteemihaldurite hinnangul on põhjust loota, toetas valitsus energeetika ja keskkonnaminis- et positiivne hinnatrend jätkub ning sagedus- ter Andres Sutti ettepanekut valmistada ette reservide ostmise kulud langevad veelgi. Pike- Eleringi Kiisa avariireservelektrijaama müük ja mas perspektiivis on eesmärk saavutada Balti viia enampakkumine läbi hiljemalt 2028. aasta riikide tasakaalustamise hindade võrreldav tase esimeses pooles. Põhjamaade hinnatasemega. 2025. aastal viidi läbi mitmeid taaste- ja Alates 30. septembrist läks päev-ette elektri- kaitsemeetmetega seotud hankeid. Näiteks turg üle 15-minutilisele kauplemisintervallile. sõlmiti leping mobiilsete kõrgepingealajaa- Üleminek tulenes Euroopa Liidu elektrituru made tootmiseks ja tarnimiseks. reeglitest, mis nõuavad täpsemat tootmise ja tarbimise arvestust. Lühem ajaintervall aitab paremini kajastada tegelikke muutusi nõudlu- Aprillis ühines Eleringi üleeuroopalise kiiresti ses ja pakkumises ning vähendada kulusid, mis käivituvate sagedusreservide (aFRR) energia- tekivad süsteemi tasakaalustamisel. Eelnevast turu platvormiga PICASSO. Seoses PICASSO tulenevalt toimus tarbimise ja tootmise ülemi- platvormiga liitumisega alustasid Balti süstee- nek 15-minutilistele andmetele aprillis. Alates mihaldurid aprillis ühisel BBCM sagedusreser- 1. aprillist hakati Eleringi andmevahetusplat- vide võimsusplatvormil aFRR võimsuse hanki- vormile edastama 15 minuti mõõteandmeid ja misega. Samuti avati aprillis aFRR energiaturu tarbijad saavad tarbimis- ja tootmisandmeid kauplemiseks ning ebabilansi saldeerimiseks lisaks eelnevatele valikutele vaadata ka 15 mi- Eesti ja Soome piir. nuti kaupa. 13  ELERINGI MISSIOONIST STRATEEGILISTE EESMÄRKIDENI Balti ja Soome gaasiturgude kauplemine viidi 4. Tipptasemel kliendikogemus üle Euroopa energiabörsi platvormile, mis või- maldab Eesti turuosalistele tihedamat sidet Neljandaks eesmärgiks on tipptasemel kliendiko- Balti ja Soome turgudega ning ligipääsu Euroo- gemus, mille fookuses on selged, lihtsad ja usal- pa turgudele, sealhulgas võimalust kaubelda dusväärsed teenused nii tootjatele, tarbijatele nende turgude vaheliste hinnavahelepingutega. kui ka turuosalistele. See tähendab arusaadavaid Tarbija jaoks tähendab see, et gaasi hind Eestis liitumis- ja tasustruktuure, sujuvaid protsesse liigub sarnasemalt Euroopa hinnatrendidega ning partnerlust, kus Elering tegutseb mitte üks- ning hinnavahelepingute toel on gaasimüüjatel nes võrguettevõtjana, vaid ka koostööd väärtus- võimalik oma riske maandada, mis peaks vä- tava süsteemioperaatorina. hendama müügimarginaale. Tipptasemel kliendikogemuse saavutamiseks 2025. aasta elektriturg Eestis oli hinnatasemelt tegi Elering 2025. aastal sisulisi muudatusi eel- mõõdukam kui kriisiaastatel, kuid lühiajaliselt kõige võrgu kasutamise ja liitumise raamistikus. endiselt kõikuv: keskmine hind oli 80 €/MWh, Töötati välja uus elektrivõrguga liitumise hin- samal ajal kui kõrgeim pooltunnine hind ulatus nametoodika, mis põhineb arenduskohustusel 1051 €/MWh-ni ja madalaim tund jäi –22 €/ ja fikseeritud liitumistasul ning mille eesmärk MWh juurde. Euroopa keskmine oli samal aas- on muuta liitumisprotsessid selgemaks, läbi- tal 86 €/MWh, mis näitab, et Eesti püsis üldises paistvamaks ja prognoositavamaks. Metoodika hinnapildis veidi madalamal tasemel. Oluliselt esitati Konkurentsiametile ning see kinnitati, kasvas süsteemi stabiilsuse tagamise roll, sest luues kindlama aluse klientide ja turuosaliste sagedusreservide turg ja sellega seotud kulud investeerimisotsustele. Uued Eleringi ülekande- kujunesid Balti elektrisüsteemis märkimisväär- võrguga liitumise tingimused ja uue liitumistasu seks teguriks. metoodika alusel arvutatud hinnad hakkasid kehtima 31. juulist. Samuti valmistati ette uusi Aprillis ühines Eleringi üleeuroopalise kiiresti hanke- ja tarneahela juhtimise põhimõtteid, mis käivituvate sagedusreservide (aFRR) energia- toetavad teenuste kvaliteeti ja sujuvamat koos- turu platvormiga PICASSO. tööd klientidega. Järelevalves uuriti 32 juhtumit ja Euroopa Liidu Energeetikaregulaatorite Koostööameti (ACER) andmetel tehti 2025. aastal seitse energia hulgiturgu käsitleva aususe ja läbipaistvuse määruse (REMIT) rikkumise otsust, mis viitab küll paremale turudistsipliinile, kuid jätkuvale vajadusele turukäitumist jälgida. 14 15 16  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025 MAJANDUSTEGEVUSE ÜLEVAADE JA 2025. AASTA TULEMUSED Majanduskeskkond aastal positiivset SKP-d 0,7% ning 2026-2028. aastal prognoositakse SKP muutust 2,5-3,6%. Elering on sõltumatu ja iseseisev Eesti elektri ja gaasi ühendsüsteemihaldur, mille põhieesmärk 6 kuu EURIBORi tase on olnud langustrendis, on tagada Eesti tarbijatele igal ajahetkel usaldus- kui 2024. aasta alguses ulatus 6 kuu EURIBOR väärne ja kvaliteetne energiavarustus. 3,9%ni, siis 2025. aasta alguses oli see 2,6% ning 2026. aasta alguses 2,1%. EURIBORi lan- Venemaa jätkuv agressioon Ukraina vastu on ka gusel on mitmetahuline mõju majandusele ja 2025. aastal oluliseks teguriks, mis mõjutab Eesti finantsotsustele. Madalam intressitase vähen- majandus- ja julgeolekukeskkonda ning suunab dab laenuteenindamise kulusid ettevõtetele poliitilisi valikuid. Julgeolekuolukord avaldab ot- suurendades seeläbi investeerimisvõimekust. sest mõju investeerimisotsustele, riskihinnangu- tele ja kaitsevalmidusele nii riigi kui ka ettevõtete Sarnaselt eelmisele aastale iseloomustab tööjõu- tasandil. turgu jätkuvalt vastuoluline olukord: ühelt poolt püsivad raskused kvalifitseeritud tööjõu leidmisel, Aastatel 2024 ja 2025 moodustasid Eesti teisalt on töötuse määr endiselt suhteliselt kõrge. kaitsekulutused ligikaudu 3% sisemajanduse 2025. aasta kolmanda kvartali lõpus ulatus töötu- koguproduktist, peegeldades vajadust tugevdada se määr 7,1%-ni, mis kajastab ka hinnangulist aasta riigikaitset muutunud julgeolekuolukorras. Alates lõpu taset (2024. aastal oli töötuse määr 7,6%). 2026. aastast suurendatakse kaitsekulutusi veel- gi, tõstes nende taseme vähemalt 5%-ni SKPst. 2025. aastal jätkus hinnatõusu mõju palgasurvele, kuid palgakasv on võrreldes varasemaga aeglustu- Kui 2024. aastal oli SKP (sisemajanduse kogutoo- nud. Kui 2024. aastal kasvas keskmine brutopalk dangu) kasv püsihindades negatiivne -0,1%, siis 8,3%, siis 2025. aasta kolmandas kvartalis oli kesk- Eesti Panga prognoosi kohaselt eeldatakse 2025. mise brutopalga kasv võrreldes 2024. aasta sama 17  MAJANDUSTEGEVUSE ÜLEVAADE JA 2025. AASTA TULEMUSED perioodiga 5,9% (2024. aasta kolmandas kvartalis Üldine hinnataseme tõus avaldab märkimisväär- 8,1%). Prognooside kohaselt kujuneb 2025. aasta set mõju ka võrguinvesteeringute maksumusele. brutopalga kasv samuti 5,9% tasemele. Edaspidi Investeeringute kallinemist tingivad eeskätt prognoositakse brutopalga kasvu edasist aeglus- tööjõukulude kasv, ehituse ja materjalide hin- tumist 2026. aastal 5,3% ning 2027. aastal 5,0%. natõus ning tarneahelate pingestatus. Lisaks süvendab hinnasurvet taristuehituse pakkujate 2025. aastal on inflatsioon võrreldes 2024. aas- piiratud konkurents, samal ajal kui nõudlus taga kiirenenud. Kui 2024. aasta inflatsioonitase energeetikasektori investeeringute järele on oli 3,5%, siis Eesti Panga prognoosi kohaselt kõrge. Nende tegurite koosmõju suurendab võr- ulatub 2025. aasta keskmine inflatsioon 4,9%- guinvesteeringute maksumust. ni. Hinnakasvu kiirenemist mõjutavad eeskätt maksutõusud ja regulatiivsed muudatused ning jätkuv kulusurve, kuid samas on viiteid Majandustegevuse olemus inflatsioonisurve järkjärgulisele taandumisele ja hinnatõusu stabiliseerumisele. Eleringi majandustegevus jaguneb suuresti kaheks: Eesti Panga hinnangul aeglustub inflatsioon järg- nevatel aastatel ning püsib perioodil 2026–2028 a. reguleeritud elektri ja gaasi võrgutegevus; vahemikus 2,4–2,9%. Vaatamata sellele jääb Eesti b. mittereguleeritud tegevusalad. inflatsioonitase ka keskpikas vaates euroala kesk- misest kõrgemaks, kus hinnakasv on madalam. Reguleeritud võrgutegevus seisneb elektri ja gaasi ülekandmises ühingu omanduses olevate Euroalaga võrreldes kõrgem inflatsioon tähendab elektri- ja gaasi ülekandevõrkude kaudu. Võrgu- Eestile ebasoodsamat hinnadünaamikat, mis tegevus on olulisem kui muud tegevusalad just avaldab mõju konkurentsivõimele ning võib pidur- kasumlikkuse aga ka varade osas, nagu on näha dada investeeringuid ja majanduskasvu tervikuna. järgnevalt graafikult. 120% 100% 63% 45% 44% 56% 55% 22% 20% 41% 53% 53% 49% 48% 80% 60% 40% 20% 37% 55% 56% 44% 45% 78% 80% 59% 47% 47% 51% 52% 0% 2025 2024 2023 2022 2025 2024 2023 2022 2025 2024 2023 2022 Äritulud Ärikasum Vara kokku Reguleeritud Mittereguleeritud 18  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025 Võrgutegevus on reguleeritud tegevus ning lu- reserve pakuvad reguleerimisteenuse pakkujad, batud võrgutasud kinnitab Konkurentsiamet. kelleks on juhitavate sagedusreservide ressursse Regulaator hindab sealjuures võrgutasude taot- omavad või koondavad (ehk agregaatorid) turu- luses esitatud kulude põhjendatust ning annab osalised, sealhulgas elektrijaamad, salvestus- ette põhjendatud tootluse, mis on arvutatud seadmed, paindliku tarbimise pakkujad. Reservi- Capital Asset Pricing Model’i alusel. Võrgutasud de aktiveerimine toimub nii automaatselt kui ka koosnevad nii elektri kui gaasi ülekande osas manuaalselt üleeuroopaliste platvormide kaudu. vajalikest tegevuskuludest, kapitalikulust ning lubatud tulukusest. Ärikasum saadakse regu- leeritud vara ja kapitali põhjendatud tootluse (WACC) korrutisena. Ettevõttel on kokku 41 elektri võrguteenuse klienti ning 9 gaasi võrguteenuse klienti. (2024: 36 elektri võrguteenuse klienti ning 9 gaasi võr- guteenuse klienti). Suurim osa ehk 89,2% võrgu- teenuse tuludest (2024: 92,2%) tuleb klientidelt, kes on loomulike monopolidena tegutsevad reguleeritud jaotusvõrguettevõtjad. Võrgutee- nuse osas on suurimaks kliendiks Elektrilevi OÜ, kelle osa võrguteenuse tuludest ulatub 75,9%-ni (2024: 67,5%). Elektrilevi on Eesti riigi omandu- ses oleva Eesti Energia AS-i kontserni kuuluv jaotusvõrguettevõte. Eleringi mittereguleeritud tegevusalad seisne- vad peamiselt elektri ja gaasi bilansiteenuse osutamises. Elektri- ja gaasisüsteemi bilansiteenus hõlmab tegevusi ja turupõhiseid mehhanisme, mille abil tagatakse energiasüsteemi tasakaalustatud ja töökindel toimimine olukorras, kus tootmine ja tarbimine ei kattu igal ajahetkel. Süsteemihal- durina vastutab Elering nii elektri- kui ka gaa- sisüsteemi tehnilise tasakaalu ning vastavate turgude toimimise eest. Turuosaliste tootmise ja tarbimise prognoosimise ning sellest tulenevate ebabilansside eest vastutavad süsteemihalduri ees bilansihaldurid, kelleks on eelkõige suuremad elektrimüüjad. Tasakaalustamiseks vajalikke 19  MAJANDUSTEGEVUSE ÜLEVAADE JA 2025. AASTA TULEMUSED Elektrisüsteem Baltic Gridiga, kuid süsteemi tasakaalustamine toimub ühise bilansitsooni raamistikus. Gaa- Pärast 2025. aasta veebruaris toimunud Balti sisüsteemi tasakaalustamise põhimõtted on elektrisüsteemide sünkroniseerimist Mandri-Eu- sarnased elektrisüsteemi tasakaalustamise roopa sagedusalaga vastutab Elering Eesti elekt- põhimõtetega, kuid erinevalt elektrisüstee- risüsteemi sageduse juhtimise eest. Tasakaalus- mist ei pea gaasisüsteem olema igal ajahetkel tamine toimub turupõhiselt sagedusreservide täpselt tasakaalus. Lühiajalised erinevused abil, kasutades sageduse hoidmise (FCR) ning gaasi juurdevoolu ja tarbimise vahel kajastuvad sageduse taastamise (aFRR ja mFRR) reserve. gaasivõrgu rõhu muutustes. Eesti ja Läti süs- Uute sagedusreservide turgude käivitumine teemihaldurite ülesandeks on hoida võrgu rõhk suurendas märkimisväärselt osalejate arvu bi- lubatud tehnilistes piirides, kasutades selleks lansiteenuse turul. 2025. aasta lõpu seisuga oli turupõhiseid bilansimehhanisme. Selleks osta- Eleringil 25 lepingulist bilansihaldurit, kellest ak- vad ja müüvad süsteemihaldurid bilansihaldu- tiivselt tegutses 17, ning 27 reguleerimisteenuse ritele bilansigaasi ning süsteemi tasakaalusta- pakkujat, kellest aktiivseid oli 15 (2024: bilansi- miseks vajalik gaas hangitakse kas gaasibörsilt haldureid ja reguleerimisteenuse osutajaid 18). või tasakaalustamisteenuse lepingute alusel. Eesti-Läti ühises bilansitsoonis tegutses 2025. Gaasisüsteem aastal kokku 84 bilansihaldurit, kellest 13 oli sõlmitud leping Eleringiga (2024: 12). Eesti ja Läti moodustavad ühise gaasi bilansit- sooni, mis tähendab, et mõlemas riigis kehtivad Bilansiteenuse mõju Eleringi kasumile on vä- samad bilansireeglid ja ühtsed tingimused. heoluline, kuna bilansiteenuse hind arvutatakse Bilansihaldurid võivad sõlmida bilansilepinguid selliselt, et sellest teenitav tulu kataks ära selle nii Eleringi kui ka Läti süsteemihalduri Conexus osutamiseks vajalikud kulud. 20  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025 Majandustulemused Olulisemad finantsnäitajad 2025 2024 2023 2022 2021 Müügitulu (mln €) 300,5 214,3 244,7 387,0 201,4 Muud äritulud (mln €) 28,0 11,6 10,1 11,1 6,7 Ärikulud (mln €) 303,3 208,2 226,5 378,2 199,1 Ärikasum (mln €) 25,2 17,6 28,3 19,9 9,0 Kulumieelne ärikasum (mln €) 80,5 70,8 81,8 67,5 54,6 Finantstulud / -kulud (neto) 0,9 2,3 2,0 -2,5 -2,3 (mln €) Tulumaks (mln €) -4,4 -4,3 -2,3 0,0 -1,6 Puhaskasum (mln €) 21,7 15,7 28,0 17,4 5,1 Ärikasumi marginaal 8,4% 8,2% 11,6% 5,1% 4,5% Kulumieelse ärikasumi 26,8% 33,0% 33,4% 17,5% 27,1% marginaal Puhaskasumi marginaal 7,2% 7,3% 11,4% 4,5% 2,5% Omakapitali tootlus 5,0% 3,8% 7,1% 4,5% 1,3% Omakapitali suhe varadesse 27,2% 25,3% 28,2% 27,3% 32,3% Neto laenukohustus / -0,2 -0,4 0,1 1,2 4,8 kulumieelne ärikasum (mln €) Investeeringud põhivarasse 182,5 233,1 183,6 118,8 78,8 (mln €) Dividendid (mln €) 15,7 20,0 13,5 0,0 10,0 Kulumieelne ärikasum= Ärikasum+kulum Omakapitali tootlus=Puhaskasum/keskmine omakapital Omakapitali suhe varadesse=Omakapital/Varad kokku Neto laenukohustus= Võlakohustused – raha ja raha ekvivalendid 21  MAJANDUSTEGEVUSE ÜLEVAADE JA 2025. AASTA TULEMUSED Tulud Kulud Tulud kokku moodustasid 328,5 miljonit eurot Ärikulud kokku moodustasid 303,3 miljonit eurot (2024: 225,9 miljonit eurot). Ettevõtte oluliseks (2024: 208,2 miljonit eurot). Bilansiteenuste tuluallikaks on võrguteenuste müük, mis moo- müügi langusega kaasnes ka vastav vähenemine dustas müügitulust 40,1% või 120,4 miljonit bilansiteenuse ostukuludes. Bilansiteenuse eurot (2024: 57,9% või 124,1 miljonit eurot). Võr- energia ostukulud ja reguleerimisteenuse va- gu ülekandeteenuste tulust moodustas 76,3% henduskulud kasvasid seoses uute turgude ava- elektrivõrgu ülekandeteenuse tulud, 20,9% nemisega 121,7% ehk 91,8 miljonit eurot (2024. gaasi ülekande võrguteenuste tulud ning 2,8% aastal langesid need 8,7% ehk 7,2 miljonit eurot). muud võrguteenusetulud (2024: 68,8%, 22,6% ja 8,6%). Kokku võrguteenuste tulust 97,2% 2025. aastal jäid elektrivõrgukaod 2024. aastaga moodustas võrgutariifidega reguleeritud tulu võrreldavale tasemele ulatudes 26,2 miljoni euroni. (2024: 91,4%). Suuremaid kaokoguseid tasakaalustas 9,0% ma- dalam hind. Gaasivõrgukaod vähenesid võrreldes Võrreldes 2024. aastaga langesid 2025. aastal 2024. aastaga 0,6 miljoni võrra ja seda peamiselt gaasi võrguteenuste tulud 10,4% seoses väikse- tänu 39,7% võrra väiksematele kogustele. mate ülekandemahtudega. Elektrivõrguteenuste tulud kasvasid 2025. aastal võrreldes 2024. Tööjõukulud suurenesid 2025. aastal 11,4% ehk aastaga 7,7%. Gaasiteenuste tulud märkimis- 1,9 miljonit eurot, ulatudes 18,9 miljoni euroni väärselt, samal ajal kui elektri võrguteenuste (2024. aastal kasv 12,5% ehk 1,8 miljonit eurot, tulud kasvasid 7,6%. Kuigi aktiivenergia ülekan- kokku 16,9 miljonit eurot). Palgakulude tõus demahud langesid 3,0%, siis seoses üleminekuga tulenes nii töötajate arvu suurenemisest kui ka pelgalt ülekandemahupõhiselt arvelduselt kas tasude kasvust. osaliselt või täielikult püsitasudele, on Eleringi tulud vähem avatud ülekandemahtude langusele. Amortisatsioonikulu kasvas võrreldes 2024. aastaga 0,4% ehk 2,2 miljonit eurot ulatudes Bilansi- ja reguleerimisteenuse tulud kasva- 55,3 miljoni euroni. Kasv on seotud uute inves- sid 112,4% ehk 91,3 miljonit eurot, ulatudes teeringute arvele võtmisega (2024: kahanemine 172,4 miljoni euroni (2024: vähenesid 10,8% ehk 0,6% või 0,3 miljonit eurot, kulum 53,1 miljonit 9,8 miljonit eurot, ulatudes 81,2 miljoni euroni). eurot). Samal ajal bilansi- ja reguleerimisteenuse tulude kasvuga suurenesid ka bilansi- ja reguleerimis- Aruandeaasta ärikasumiks kujunes 25,2 miljonit teenustega seotud kulud. eurot (2024: 17,6 miljonit eurot). 2025. aastal laekus Eleringile kindlustushüvitis 2025. aastal teenis ettevõte jätkuvalt soodsate Baltic Connectori purunemise eest 13,6 miljonit intressiturutingimuste tulemusena netofinants- eurot, mis on kajastatud muude äritulude koos- tulu 0,9 miljonit eurot, mis samas jäi 2024. seisus. aastale alla seoses väiksema keskmise rahalise saldole. 2024. aasta netofinantstulu ulatus 2,3 miljoni euroni. 22  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025 2025. aastal maksis ettevõte omanikele dividen- on keskmiselt ligikaudu 15-50 miljonit eurot aas- de summas 15,7 miljonit eurot, millega kaasnes tas. 2025. aastal tegime asendusinvesteeringuid tulumaksukulu 4,4 miljonit eurot. 2024. aastal mahus 54,1 miljonit (2024. aastal 47,5 miljonit ulatusid dividendid 20,0 miljoni euroni, millega eurot). kaasnev tulumaksukulu oli 4,3 miljonit eurot. 2026. aastal teeb juhatus ettepaneku maksta di- 2025. aastal olid suurimateks investeeringuteks vidende summas 8,4 miljonit eurot. Aruandeaas- sünkroniseerimisega seonduvate investee- ta puhaskasum oli 21,7 miljonit eurot (2024: 15,7 ringute lõpetamine, Euroopa Liidu taaste – ja miljonit eurot). vastupidavusrahastusest osaliselt rahastata- vad investeeringud ja Estlink- 2 ga seonduvad Investeeringud investeeringud. Kokku moodustasid eelpool nimetatud investeeringud 45,3% 2025. aasta Ühingu investeeringud võib jaotada tavapäras- investeeringute mahust. teks ning piiriülesteks. Lisaks tavapärastele investeeringutele on Tavapärased investeeringud tehakse eelkõige Eleringil alanud ka intensiivne erakorraliste amortiseerunud elektri- ja gaasivõrgu osade väl- investeeringute programm ühenduste ning va- javahetamisse. Asendusinvesteeringute mahuks rustuskindluse tugevdamiseks. Investeering 2026– Investee- (miljonit eurot) kokku <= 2023 2024 2025 2030 ring Sünkroniseerimine 318 208 74 12 24 2018-2027 Estlink 3 658 0 0 1 112 2023-2038 Eesti-Läti 4 liin 713 0 0 1 217 2024-2038 RRF 128 23 48 50 6 2025-2030 Kriisivalmiduse 232 0 0 11 221 2025-2030 tõstmine Vesiniku 1 370 0 0 0 10 2026-2037 investeeringud Kokku 3 419 231 122 75 590 23  MAJANDUSTEGEVUSE ÜLEVAADE JA 2025. AASTA TULEMUSED Finantseerimine laenuraha kui ka võrgutasust laekuvaid vahen- deid. Ettevõte on oma investeeringuid rahastanud erinevate finantseerimisallikate kaudu, kasuta- Ühingu intressikandvad kohustused bilansipäe- des Euroopa Liidu toetusi, võimsusjaotustasu, va seisuga on järgmised: (miljonit eurot) 2025 2024 Pikaajaliste pangalaenude lühiajaline osa keskmise 8,2 10,6 intressimääraga 2,97% (2024: 4,27%) Intressivõlad 0,3 0,5 Kokku lühiajalised intressikandvad võlakohustused 8,5 11,1 Pikaajalised pangalaenud keskmise efektiivse intressimääraga 47,5 55,6 3,0% (2024: 4,4%) Kokku pikaajalised intressikandvad kohustused 47,5 55,6 Kokku intressikandvad võlakohustused 56,0 66,7 Pangalaenud on võetud Euroopa Investe- Lisaks intressikandvatele kohustustele finant- erimispangalt ning Põhjamaade Investeeri- seerib Elering investeeringuid ka allikatest, mispangalt. Seisuga 31.12.2025 on nende millega ei kaasne intressikulu. Peamine allikas laenude jääki põhiosa vastavalt 49,4 miljonit on Euroopa Liidu tagastamatu abi. Elering on eurot ja 6,3 miljonit eurot (31.12.2024: 56,6 mil- sõlminud finantseerimislepingud Euroopa Li- jonit eurot ja 9,6 miljonit eurot). Nii Euroopa idu agentuuriga CINEA (European Climate In- Investeerimispangalt kui Põhjamaade Inves- frastructure and Environment Executive Agen- teerimispangalt võetud laenud on amortise- cy) järgmiste projektide finantseerimiseks: eruvad. Euroopa Investeerimispangalt võetud laenude viimane tagasimakse toimub aastal a. Eesti ja Läti vaheline elektri ülekande- 2033 ja Põhjamaade Investeerimispangalt liin; võetud laenude tagasimakseks planeeritud b. Eesti ja Soome gaasivõrke ühendav aastale 2032. merealune gaasitoru koos kaasneva inf- rastruktuuriga; 24  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025 c. Eesti ja Läti gaasivõrkude vahelise Kokkuvõte prognoositavast EL ja taastera- ühenduse tugevdamine; hastu allikad piiriülestele suurematele inves- d. Sünkroniseerimiseks vajalikud inves- teeringutele: teeringud. EL abi EL abi Miljonites EL abi laekumine, laekumine, eurodes laekumine kokku <=2023 2024 2025 2026–2030 Kokku 501,8 321,1 83,1 27,8 69,8 Teine finantseerimisallikas, millega ei kaas- eurot, sidumata 31.12.2024 336,7 miljonit eurot) ne intressikulusid, on ülekoormustulu. See (täiendav info raamatupidamise aastaaruande tekib olukordades, kus elektribörsi erinevate lisa 14). hinnapiirkondade (riikide) vahel tekivad hin- naerinevused ning elektribörs kannab hin- Nii EL abi kui ka ülekoormustulu eest ehitatud naerinevuste tõttu laekunud raha vastavate varasid ei lisata reguleeritud varade arvestusse, riikide põhivõrguettevõtjatele. Vastavalt seega nende kapitalikulusid ei lülitata võrguta- Euroopa Liidu seadusandlusele tuleb sel vii- riifidesse. sil saadud raha kasutada eelkõige piiriüleste ülekandevõimsuste suurendamiseks. Ele- Aruandeaastal suurendati Eleringi aktsiaka- ring on 2025. aasta lõpu seisuga sel viisil pitali 45 miljoni ulatuses, et tagada strateegi- kogunud 539,1 miljonit eurot, millest veel liste investeeringute elluviimine keskendudes aruandekuupäevaga sidumata 278,4 miljonit eeskätt kriisivalmiduse ja varustuskindluse eurot (2024. aasta lõpu seisuga 535 miljonit investeeringutele. 25 26  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025 PÜHENDUNUD TÖÖTAJAD Eleringi suurim väärtus oma missiooni elluvii- Elering toetab töö ja õppimise tasakaalu ning misel ja visiooni saavutamisel on meie inimesed ühendamist ja innustab oma töötajaid pidevale koos oma teadmiste ja oskustega. erialasele ja isiklikule arengule. Hariduse oman- dajatele ja edasiõppijatele võimaldab Elering Eleringis töötas 2025. aasta lõpu seisuga 335 õppekavast lähtuvalt paindlikku töökorraldust, inimest (2024: 322 inimest). Töötajate keskmine et soodustada nende professionaalset arengut. tööstaaž oli pisut üle 10 aasta ning keskmine Tudengite seas energeetikasektori tööandjana vanus 42 eluaastat (2024: tööstaaž pisut üle 11 tuntuse suurendamiseks pakume Eleringis aasta ning keskmine vanus 42 eluaastat). Mehed stipendiume, praktikavõimalusi ja objektikülas- moodustasid töötajaskonnast 73%, naised 27% tusi ning osaleme erinevatel karjäärimessidel. (sama, mis 2024 aastal: mehed 73%, naised Stipendiumiprogramm toetab Eesti ülikoolides 27%). õppivaid bakalaureuse- ja magistriõppe tu- dengeid, kellel on huvi energeetika ja infoteh- Eleringi iseloomustab väike tööjõu voolavus. noloogia valdkonda panustamisse. See on osa 2025. aastal ulatus vabatahtlik voolavus 5,4%ni Eleringi laiemast tegevusest, mille eesmärk on (2024: 4,9%ni). Eleringi jaoks on oluline hoida edendada energeetika ja IT arengut Eestis. Prak- tööjõu voolavus võrdlemisi madalal tasemel, tikaprogramm on suunatud reaalteaduste ja IT et säilitada põhitegevuseks vajalik kõrge tudengitele, kes on omandanud oma eriala põhi- kompetentsitase. Tööjõu voolavuse madalal teadmised ja soovivad saada praktilist kogemust hoidmiseks keskendume nii töötajate heaolu kui energeetikavaldkonnas. Praktika hõlmab tutvus- rahulolu suurendamisele, arengu toetamisele tavaid seminare ja väljasõite Eleringi objektidele kui ka töötingimuste pidevale arendamisele. (nt alajaamad, gaasi- ja mõõtejaamad). Lisaks Enamik meie töötajatest on kõrgharidusega ning tutvustatakse ettevõtet gümnaasiumiõpilastele ligi pooled Eleringi töötajatest on omandanud ja tudengitele nii töövarjutamise kui ka koolides magistri- või doktorikraadi. läbiviidavate tundide kaudu. Eleringi inimeste 27  PÜHENDUNUD TÖÖTAJAD juhtimise ja personalivaldkonna tegevusi suunab ning valdkondlike poliitikate elluviimiseks oleme Eleringi inimeste juhtimise poliitika, mis kesken- loonud Eleringi struktuuris alalised juhtrüh- dub järgmistele põhimõtetele: ühtne ettevõte ja mad, kuhu kuulub spetsialiste ja juhte Eleringi tugev maine tööandjana, kaasav juhtimiskultuur erinevatest struktuuriüksustest. Juhtrühmad ning süsteemne talendijuhtimine. võimaldavad ettevõttel luua sünergiat erinevate teemade ja valdkondade vahel ning laiemat Eleringi jaoks on oluline töötajate pühendumus vaadet ja väljakutseid töötajale. Koostöö tugev- ning just seetõttu oleme selle väärtuse seadnud damiseks korraldame regulaarselt koostöö- ja Eleringi üheks strateegiliseks eesmärgiks. Kord meeskonnapäevi, mis soodustavad suhtlust nii aastas viime läbi töötajate pühendumuse uu- meeskondade sees kui ka nende vahel. Ühtsus- ringut, kus uurime pühendumusindeksi kompo- tunde hoidmiseks ja meeskonnavaimu tugevda- nentide koosmõju rahuloluaspektidega. Uurime miseks on Eleringis pikaajaline ühistegevuste ja rahulolu oluliste töömotivatsiooni kujundavate koostöö traditsioon, mis toob kokku nii uued kui teguritega nagu töö sisu ja töökorraldus, tööõhk- ka kogenud töötajad, aidates neil kogemusi va- kond, koostöö ja juhtimiskvaliteet, muudatuste hetada ja üksteiselt õppida. Heaks traditsiooniks juhtimine ja eesmärkide kommunikatsioon, on saanud iga-aastased ühisüritused, näiteks arenguvõimalused ja motivatsioonipakett. aastaseminar, spordipäev ja suveseminar. Need ettevõtmised tugevdavad meie meeskonna- Töötajate pühendumuse uuringu tulemuste jä- tunnet ning aitavad kaasa avatud ja toetava reltegevuste väljatöötamiseks ja koordineerimi- töökeskkonna loomisele. seks on loodud juhtrühm „Meie Elering". „Meie Eleringi" juhtrühm koostab uuringu tagasiside Eleringi suurim väärtus oma missiooni ellu- ning juhtide ja töötajate ettepanekute põhjal te- viimisel ja visiooni saavutamisel on meie ini- gevuskava „Meie Elering". Tegevuskava loomise mesed koos oma teadmiste ja oskustega. eesmärgiks on tööandjana tugevuste hoidmine ja nende arendamine ning selgunud pühendumust pärssivate kitsaskohtade lahendamine. 2024. Elering väärtustab tervislikke eluviise ning toetab aastal hakkasime kasutama rahvusvahelist pü- oma töötajaid nii füüsilise kui ka vaimse heaolu hendumuse koondindeksit nimega TRI*M. 2025. hoidmisel. Toetame lisaks spordikompensat- aastal oli eleringlaste pühendumus kõrgem Eesti sioonile ka erinevatel spordiga seotud üritustel juhtide ja tippspetsialistide keskmisest. 2025. ning võistlustel osalemist. 2025. aastal pälvisime aastal oli pühendumus 74 punkti (2024: 82 Peaasi.ee poolt välja antava vaimset tervist väär- punkti), pühendumuse koondnäitaja TRI*M oli tustava organisatsiooni Õitseja märgise. See tun- 82 indeksipunkti (2024: 86 punkti). Usume, et nustus peegeldab meie järjepidevat panustamist pidev töötajate kaasamine ja tagasiside küsi- töötajate heaolusse ja toetavasse töökeskkonda. mine aitab meil kujundada toetav ja motiveeriv Töötajatele suunatud kohustuslik tervisekontroll töökeskkond ning tagada kõrge pühendumus. toimub iga kahe aasta järel. 2025. aastal liitus Eleringiga 46 uut töötajat (2024: 52 uut töötajat), Eleringis väärtustame meeskonnatööd ja mistõttu tähtsustame läbimõeldud värbamise, valdkondadevahelist sünergia loomist. Selle sisseelamise ja töötajate arendus-koolituste- loomiseks erinevate tegevussuundade vahel gevuste korraldust. Kiiremaks ja tõhusamaks 28  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025 värbamiseks võtsime kasutusele värbamistark- Elering toetab juhtide arengut, olles koos nende- vara. Sisseelamisprogrammi kestus on Eleringis ga sõnastanud juhtimise hea tava ning korralda- ligikaudu 2 kuud. Programmi vältel kohtub uus des juhtidele suunatud arendavaid koolitusi ning töötaja erinevate üksuste esindajatega ning saab arenguprogramme. Lisaks teeme töökeskkonna ülevaate ettevõtte tegevusvaldkondadest ning pidevaks parendamiseks tihedat koostööd oma üksuste tööst, ettevõtte väärtustest, kultuurist töötajatega, kogudes jooksvalt ideid ja vajadusi ning Eleringi rollist ja vastutusest ühiskonnas. ning korraldades vähemalt kaks korda aastas Mentorlus ja juhendamine on osa ettevõtte koostöövestlusi. Kõikidele kontoritöötajatele kultuurist. Lisaks erialase pädevuse loomisele on loodud avarad, valgusküllased ja hea siseklii- ja hoidmisele suunatud koolitustele pakume ka maga kaasaegsed töökohad. Liinidel töötavatel muid, üldiste kompetentside kasvatamiseks inimestel on spetsiifilised riided, mugavad vajalikke koolitusi alates vaimse ja füüsilise lisaruumid pesemiseks ja riietumiseks ning riiete tervise toetamisest kuni rahatarkuse andmiseni. kuivatamiseks. Kontoris on võimalik kasutada Fookuses on IT ja energeetika kompetentside ergonoomilisi laudu ja toole. Samuti on ettevõt- ühendamine ning teadmuse jagamine ettevõtte tes juurdunud kaugtöö tegemine, milleks oleme sees. Organisatsioonisisese teadmuse paremaks võimaldanud mugavad digitaalsed töövahendid, levitamiseks toimuvad seminarireeded, kus et- et sõltumata töö tegemise asukohast oleks tevõttesisesed ja -välised esinejad tutvustavad töö tegemine turvaline ja kaasaegne. Eleringis oma valdkonna aktuaalseid või huvipakkuvaid usume, et toetav töökeskkond ja pidev areng teemasid. Eleringis väärtustame pidevat õppimist on võtmetegurid motiveeritud ja pühendunud ja arengut, et tagada meie töötajate erialane meeskonna loomiseks. pädevus ning uuendusmeelsus kiiresti arenevas energeetikasektoris. 29 30  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025 ÜHINGU JUHTIMINE Eleringi ühingu juhtimine tugineb äriseadusti- tagab, et ühingujuhtimine on organisatsioonis kul, riigivaraseadusel, Eleringi põhikirjal ning alati kõrgeimal tasemel. Tõhus ühingujuhtimi- Heal Ühingujuhtimise Taval (HÜT), mille on ne loob kindla aluse strateegiliste eesmärkide koostanud Finantsinspektsioon ja OMX Tallinna saavutamiseks ning ühtse ja väärtuspõhise Väärtpaberbörs. organisatsioonikultuuri kujunemiseks. Ühingu- juhtimise põhimõtted ja praktika on Eleringis ku- Elering rakendab järjepidevalt häid ühingujuh- jundatud viisil, mis suunab kõiki töötajaid ühiselt timise tavasid, arendab neid süsteemselt ning panustama ühingu eesmärkide täitmisse. Ühingu juhtimise struktuur Aktsionäride Välisaudiitor üldkoosolek 100% Eesti Auditi- Nõukogu komitee Siseaudiitor Juhatus 31  ÜHINGU JUHTIMINE Aktsionäride üldkoosolek 5. septembril 2025 kinnitas ainuaktsionär ühingu audiitoriks AS PricewaterhouseCoopers. Üldkoosolek on Eleringi kõrgeim juhtimisorgan, kelle pädevusse kuulub otsuste tegemine põhi- kirja muutmise, aktsiakapitali suurendamise ja Nõukogu vähendamise, nõukogu liikmete valimise ja ta- gasikutsumise, audiitorite valimise ning erikont- Omaniku huvid ettevõttes on esindatud ja ta- rolli määramise üle. Samuti kinnitab üldkoosolek gatud nõukogu liikmete kaudu. Nõukogu annab majandusaasta aruande ja otsustab kasumi juhatusele suuniseid ettevõtte juhtimise korral- jaotamise. Üldkoosoleku pädevuses on ka otsuste damiseks ja teostab järelevalvet juhatuse te- tegemine ettevõtte ühinemise, jagunemise, üm- gevuse üle. Lisaks vaatab nõukogu regulaarselt berkujundamise või lõpetamise kohta ning muude üle ja hindab ühingu strateegiat, põhitegevusi, seaduse ja põhikirjaga tema pädevusse antud riskihinnanguid, aastaaruannet ja eelarveid. küsimuste lahendamine. Ettevõtte põhikirja kohaselt toimuvad nõukogu Elering AS-i ainuomanik on Eesti Vabariik. Ainu- korralised koosolekud vastavalt vajadusele, kuid omanikku esindab üldkoosolekul alates 25.03.2025 mitte harvemini kui kord kolme kuu jooksul. energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt. Perioodil 23.07.2024–24.03.2025 esindas ainu- Nõukogu koosseis ja tasustamine omanikku kliimaminister Yoko Alender ning perioodil 17.04.2023–23.07.2024 kliimaminister Nõukogu koosneb kolmest kuni seitsmest Kristen Michal. Aktsionär teeb otsuseid üldkoos- liikmest. Nõukogu liikmete arvu otsustab ning olekul või koosolekut kokku kutsumata vastavalt nõukogu liikmed valib ja kutsub tagasi omaniku äriseadustikule ja Elering AS-i põhikirjale. esindaja ehk energeetika- ja keskkonnaminister sõltumatu nimetamiskomitee soovituse alusel. Aasta jooksul toimus üks korraline üldkoosolek 29. aprillil 2025. Üldkoosolekul anti ülevaade nõu- Nõukogu tööd korraldab nõukogu esimees. kogu ja juhatuse tegevusest, kinnitati 2024. aasta Nõukogu esimees määrab nõukogu koosolekute majandusaasta aruanne, otsustati 2024. aasta päevakorra, juhatab koosolekuid, jälgib nõuko- kasumi jaotamine ning seati omaniku ootused gu töö tõhusust, korraldab teabe operatiivset 2025. aastaks. edastamist nõukogu liikmetele, tagab piisava aja otsuste ettevalmistamiseks ja materjalidega Ainuaktsionär otsustas 14. märtsil 2025 valida tutvumiseks ning esindab nõukogu suhtlemisel Merike Saks nõukogu liikmeks ning kutsuda Eleringi juhatusega. seoses volituste lõppemisega alates 07.03.2025 nõukogu liikme kohalt tagasi Kaie Karniol. Nõukogu töö korraldamiseks on üldkoosolek kehtestanud nõukogu töökorra. 4. septembril 2025 kinnitas ainuaktsionär Elering AS-ile uued omaniku ootused, milles on määrat- 2025. aastal toimus kaheksa korralist ja üks letud ühingu üldised, valdkondlikud ja finantsees- elektrooniline koosolek. Nõukogu kinnitas märgid. 2024. aasta majandusaasta aruande enne selle 32  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025 esitamist kinnitamiseks aktsionäride korralisele taja, volitused kehtisid kuni 07.03.2025, üldkoosolekule, kinnitas Eleringi strateegia osales kahel korralisel koosolekul. aastateks 2026-2035 ning kinnitas 2026. aasta äritegevuse ning investeeringute eelarved. • Janek Stalmeister alates 22.05.2023 – ettevõtja, volitused kehtivad kuni Tavapäraselt käsitleb nõukogu oma koosolekutel 22.05.2026, osales kaheksal korralisel regulatsioonidest ja seadustest tulenevaid küsi- koosolekul ning ühel elektroonilisel hää- musi, finantsküsimusi, riskijuhtimise, sisekont- letamisel. rolli ning teisi põhitegevusega seonduvaid olulisi küsimusi. 2025. aasta alguses käsitleti nõukogu • Sirli Männiksaar alates 04.03.2024 – Erics- koosolekutel põhjalikult ka elektrisüsteemi son Eesti tegevjuht, alates 04.03.2024, sünkroniseerimise valmisolekut Mandri-Euroopa volitused kehtivad kuni 04.03.2027, osa- sagedusalaga. les kaheksal korralisel koosolekul ja ühel elektroonilisel hääletamisel. 2025. aastal kuulusid Eleringi nõukogu koosseisu järgmised liikmed: • Jaanus Uiga alates 09.10.2024 – Kliima- ministeeriumi asekantsler energeetika ja • Gunnar Okk, nõukogu esimees alates maavarade valdkonnas, volitused kehti- 04.03.2024, volitused kehtivad kuni vad kuni 09.10.2027, osales kaheksal kor- 04.03.2027, varasemad kogemused ralisel koosolekul ja ühel elektroonilisel energeetikasektoris, hetkel Põhjamaade hääletamisel. Investeerimispanga nõukogu liige. Osa- les kaheksal korralisel koosolekul ning • Merike Saks alates 14.03.2025 – Rahan- elektroonilisel hääletamisel. dusministeeriumi kantsler, volitused kehtivad kuni 14.03.2028, osales kolmel • Kaie Karniol alates 07.03.2022 – Rahan- korralisel ning kahel elektroonilisel hääle- dusministeerium riigivara osakonna juha- tamisel. 2025. aastal arvestati nõukogu liikmetele tasu (ei sisalda tasu komiteede liikmelisuse eest) järgmiselt: Nõukogu liige Tasu kokku 2025 (tuhat eurot) Tasu kokku 2024 (tuhat eurot) Gunnar Okk 18,0 16,5 Sirli Männiksaar 9,0 8,3 Janek Stalmeister 9,0 9,0 Kaie Karniol 2,3 9,0 Jaanus Uiga 9,0 2,3 Rein Vaks 0,0 8,3 Merike Saks 7,5 0,0 33  ÜHINGU JUHTIMINE Lahkumishüvitusi või muid makstavaid hüvesid Eleringi põhikirja kohaselt on ühingul õiguslik nõukogu liikmetele ette nähtud ei ole. 2025. aas- esindusõigus kahel juhatuse liikmel ühiselt või tal lahkus nõukogust Kaie Karniol. (2024. aastal juhatuse esimehel üksinda. lahkus nõukogust Rein Vaks). Uueks nõukogu liikmeks valiti Merike Saks (2024. valiti uueks Juhatuse liikmetega sõlmib nõukogu poolt voli- nõukogu liikmeks Jaanus Uiga). tatud isik lepingud, milles sätestatakse juhatuse liikmete õigused ja kohustused ühingu suhtes Nõukogu liikmed peavad vastama Äriseadustikus ning nende tasustamise põhimõtted. ja Riigivaraseaduses sätestatud nõuetele ning täitma neis seadustes nõukogu liikmetele keh- Nii 2025. kui ka 2024. aastal koosnes juhatus testatud kohustusi. neljast liikmest. Juhatus Juhatuse liikmed: Juhatus on Eleringi juhtimisorgan, kes vastutab • Kalle Kilk täidab juhatuse esimehena ühingu igapäevase juhtimise ja esindamise eest ühtlasi Eleringi tegevjuhi igapäevaseid ning tegutseb kooskõlas kehtivate õigusaktide ülesandeid. Ta juhib ja esindab ettevõ- ja ettevõtte põhikirjaga. Juhatus korraldab ette- tet, vastutab tegevuse vastavuse eest võtte raamatupidamist ning tagab selle vastavu- lepingutele ja õigusaktidele, korraldab se kehtivatele nõuetele. juhatuse tööd ning koordineerib ühingu strateegia väljatöötamist ja selle elluvii- Juhatusel on igapäevastes juhtimisotsustes mist. Kalle Kilgi juhatuse esimehe volitu- iseseisev otsustusõigus ning otsused tehakse sed kehtivad kuni 31.12.2029; ilma omaniku või nõukogu otsese sekkumiseta. Nõukogu nõusolek on vajalik tehingute ja toi- • Riina Käi täidab juhatuse liikmena mingute puhul, mis ei kuulu ühingu igapäevase finantsjuhi rolli. Tema vastutusalasse majandustegevuse raamidesse. kuuluvad Eleringi finantstegevuse juhti- mine, haldus, riskijuhtimine (sh füüsiline Juhatus tagab nõukogu liikmetele regulaarse ja turve) ning küberturvalisus. Riina Käi piisava teabe ettevõtte majandusliku olukorra ja juhatuse liikme volitused kehtivad kuni majandustegevuse oluliste asjaolude kohta ning 31.12.2026; teavitab nõukogu viivitamata olulistest muutus- test, mis mõjutavad ühingu tegevust. • Erkki Sapp vastutusvaldkondadeks on taastuvenergia, energiaturgude arenda- Juhatuse koosseis ja tasustamine mine ning süsteemijuhtimine. Erkki Sapi juhatuse liikme volitused kehtivad kuni Vastavalt põhikirjale võib juhatus koosneda 31.12.2026; ühest kuni neljast liikmest. Juhatuse liige vali- takse nõukogu poolt kuni viieks aastaks. • Reigo Kebja asus juhatuse liikme ame- tikohale 5. veebruaril 2024 ning täidab lisaks juhatuse liikme ülesannetele vara- 34  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025 haldusjuhi igapäevaseid kohustusi. Reigo lemustasu võib määrata aasta tulemuste alusel Kebja juhatuse liikme volitused kehtivad või muudel alustel vastavalt nõukogu otsusele. kuni 05.02.2029. Juhatuse liikmete tasud on fikseeritud ning sä- Tasustamine: testatud juhatuse liikme lepingutes. Eleringis ei ole kehtestatud pikaajalisi preemiasüsteeme. Põhikirja kohaselt makstakse juhatuse liikmele tasu üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist lepingu alusel. Juhatuse liikmele võib maksta üksnes juhul, kui ta kutsutakse enne volituste täiendavat tulemustasu kuni nelja kuutasu ula- tähtaja möödumist tagasi nõukogu algatusel, tuses, arvestades tema töö tulemuslikkust. Tu- ning sellisel juhul kuni kolme kuutasu ulatuses. 2025. aastal olid Elering AS-i juhatuse liikmetele arvestatud tasud järgmised: Tasu kokku 2025 Tasu kokku 2024 Juhatuse liige (tuhat eurot) (tuhat eurot) Kalle Kilk 180,0 180,0 Riina Käi 152,7 157,5 Erkki Sapp 153,0 120,9 Reigo Kebja 152,8 98,4 35  ÜHINGU JUHTIMINE Huvide konflikti vältimine Juhatuse liikmed deklareerivad nendega seotud osapooled ning nendega tehtud tehingute sum- Juhatuse liikmed tegutsevad alati ühingu hu- mad avalikustatakse majandusaasta aruandes. vides ning langetavad otsuseid erapooletult, lähtumata isiklikest huvidest. Juhatuse liikmed Elering AS ei ole 2025. aastal juhatuse liikme- ei kasuta Eleringile suunatud ärilisi pakkumisi tega juhatuse liikme lepingu kehtivuse ajal ega isiklikes huvides. juhatuse liikmetega seotud osapooltega ühtegi tehingut teinud. Samuti ei tehtud juhatuse liik- Huvide konflikti tekkimisel on juhatuse liige ko- mete ega nendega seotud osapooltega tehinguid hustatud sellest viivitamata teavitama nõukogu 2024. aastal. ning teisi juhatuse liikmeid. Huvide konflikti võimalikkusest teavitatakse ka enne juhatuse Auditikomitee liikme ametilepingu sõlmimist. Nõukogu valib kuni viieliikmelise auditikomitee, Juhul kui juhatuse liikmele, tema lähedasele mille ülesandeks on teostada järelevalvet ühingu või temaga seotud isikule tehakse Eleringi ma- riskijuhtimise, sisekontrolli ja finantsaruandluse jandustegevusega seotud äriline pakkumine, üle. Auditikomitee tegutseb nõukogu nõuand- teavitab juhatuse liige sellest viivitamata teisi va organina ning käsitleb raamatupidamise ja juhatuse liikmeid ja nõukogu esimeest, tagades finantsaruandlusega seotud küsimusi, vande- juhtimise läbipaistvuse ja usaldusväärsuse. audiitori sõltumatuse hindamist, riskijuhtimise Juhatuse liikmete huvide konflikti vältimise kohustus on selgesõnaliselt sätestatud juhatuse liikme lepingus, tagades, et juhatuse liikmed tegutsevad alati ühingu huvides ning väldivad isiklike huvide vastuolu ühingu huvidega. Juhatuse liige on kohustatud vältima huvide konflikti tekkimist enda ja ühingu huvide vahel ning teavitama viivitamata Eleringi nõukogu oma otsesest või kaudsest huvist ühingu tehta- vate tehingute suhtes. Samuti teavitab juhatuse liige nõukogu viivitamata olukordadest, mis võivad põhjustada huvide konflikti. Juhatuse liikmega tehtavate tehingute ning tehingute, milles juhatuse liikmel on isiklik huvi, üle otsustab nõukogu, määrates tehingute tin- gimused viisil, mis tagab läbipaistvuse ja ühingu huvide kaitse. 36  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025 ja sisekontrolli toimimist, siseauditi tegevust, • Kaupo Raag (Rahandusministeeriumi eelarve koostamist ning ühingu tegevuse vasta- riigi osaluspoliitika ja riigiabi valdkon- vust õigusaktidele. na juht), auditikomitee liige perioodil 01.04.2025–01.04.2028. Komitee liikmed valitakse kolmeks aastaks. 2025. aastal kogunes auditikomitee 8 korda: Komitee liikmed valivad endi seast esimehe, kes 14.02, 20.03, 05.06, 26.08, 17.09, 21.10, 10.11, korraldab auditikomitee tööd. Auditikomitee 01.12 (2024. aastal 4 korda). Auditikomitee esimeheks ei või olla nõukogu esimees. käsitles järgmisi teostatud siseauditeid: elektri võrguteenuste audit, füüsilise turvalisuse audit, Auditikomitee liikmed 2025. aastal olid järgmised: päritolutunnistuste audit, elektri bilansihalduse audit. Lisaks vaadati üle auditikava, hinnati väli- • Janek Stalmeister (ettevõtja), auditiko- saudiitori tööd, kiideti heaks välisaudiitori hanke mitee liige alates 25.06.2020, volitusi tulemus, käsitleti riskihindamise ning sisekont- pikendati pärast tähtaja möödumist; rolli teemasid ning finantsaruandluse teemasid, • Kaie Karniol (Rahandusministeeriumi samuti siseaudiitori valikukriteeriume, kiideti riigivara osakonna juhataja), auditiko- heaks siseaudiitori kandidaat, samuti vaadati mitee liige alates 07.03.2022, volitused üle ESG aruandluse temaatika. Siseauditi teenus lõppesid 01.04.2025; on ostetud sisse välise teenuse pakkuja poolt. Siseaudiitorile maksti siseauditi teenuse osuta- • Villem Vohu (Ettevõtluse ja Innovatsiooni mise eest 2025. aastal 34,6 tuhat eurot (2024: Sihtasutuse energeetika valdkonna juht), 44,6 tuhat eurot) ja vihjeliini monitooringutee- auditikomitee liige alates 25.10.2024; nuste osutamise eest 4,7 tuhat eurot (2024: • Jaanus Uiga (Kliimaministeeriumi ener- 5,5 tuhat eurot). geetika ja maavarade asekantsler), auditi- komitee liige alates 25.10.2024; 2025. aastal maksti auditikomitee liikmetele tasu järgmiselt: Tasu kokku 2025. aastal Tasu kokku 2024. aastal Auditikomitee liige (tuhat eurot) (tuhat eurot) Janek Stalmeister 1,3 0,8 Kaie Karniol 0,4 0,8 Villem Vohu 1,3 0,2 Jaanus Uiga 2,0 0,3 Rein Vaks 0,0 0,8 Kaupo Raag 0,9 0,0 37  ÜHINGU JUHTIMINE Juhatuse ja nõukogu koostöö Teabe avaldamine Juhatus ja nõukogu teevad tihedat koostööd, et Eleringi kodulehel www.elering.ee on välja tagada Eleringi huvide parim kaitse. Juhatus ja toodud õigusaktidest tulenevalt avaldamisele nõukogu töötavad ühiselt ettevõtte strateegia kuuluvate andmete loetelu. Veebilehelt leiab arendamisel. Juhatus lähtub juhtimisotsuste majandusaasta aruanded, majandustulemused, tegemisel nõukogu poolt antud strateegilistest tegevusnäitajad, põhitegevuse ülevaate, struk- juhistest. tuuri, strateegia kokkuvõtte, uudised, teated ja muu olulise informatsiooni, mis on vajalik inves- Juhatus teavitab nõukogu regulaarselt kõigist toritele ja üldsusele. olulistest asjaoludest, mis mõjutavad ettevõtte tegevuse planeerimist ja äritegevust, ning juhib Veebileht on kättesaadav ka inglise keeles. Kogu eraldi tähelepanu olulistele muutustele Eleringi veebilehel avaldatavat teavet, sealhulgas uudi- äritegevuses. Juhatus edastab nõukogule asja- seid ja teateid, ajakohastatakse regulaarselt, et kohased andmed, sealhulgas finantsaruanded, tagada informatsiooni õigsus ja ajakohasus. piisava ajavaruga enne nõukogu koosoleku toimumist. Nõukogu nõudmisel annab juhatu- Finantsaruandlus ja se liige teavet ettevõtte ja juhatuse tegevuse auditeerimine kohta kas suuliselt või kirjalikult ning tagab nõukogule juurdepääsu ettevõtte tegevust Eleringi juhatus avalikustab igal aastal majandu- kajastavale teabele. saasta aruande ning majandusaasta jooksul ka kvartaalsed finantstulemused. Majandusaasta Ettevõtte juhtimisel lähtutakse seadustest, aruanne koostatakse vastavalt rahvusvahe- Eleringi põhikirjast, üldkoosoleku ja nõukogu listele finantsaruandluse standarditele (IFRS) koosolekute otsustest ning püstitatud eesmär- ning auditeeritakse kooskõlas rahvusvaheliste kidest. auditeerimisstandarditega (ISA). 38  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025 Nõukogu koosolekul, kus majandusaasta aru- Riskijuhtimine ja riskid anne läbi vaadatakse, osaleb nõukogu kutsel ka ettevõtte audiitor. Majandusaasta aruanne Elering täidab väga olulist avalikku ülesannet esitatakse üldkoosolekule kinnitamiseks juha- – osutada elektri- ning gaasi võrguteenust üle- tuse liikmete allkirjadega ning koos nõukogu kandevõrgu kaudu üle kogu riigi, mis on seaduse aruandega majandusaasta aruande kohta. kohaselt elutähtis teenus. Seetõttu koosneb ühingu riskijuhtimine kahest osast: Eleringi kodulehel www.elering.ee on välja toodud õigusaktidest tulenevalt avaldamisele • Äriühingu riskijuhtimine kuuluvate andmete loetelu Eleringi kui äriühingu riskijuhtimise eesmärgiks on tuvastada riskid, mis Elering valib välisaudiitori avaliku hanke menet- võivad ohtu seada ühingu strateegiliste luse kaudu, kaasates üksnes rahvusvaheliselt eesmärkide saavutamise ning seejärel tunnustatud ja kvaliteetseid auditeerimisteenu- viia need riskid ühingu poolt aktsep- seid pakkuvaid audiitorühinguid. teeritavale tasemele. Seega tegeleb ühingu riskijuhtimine riskidega ühingu Välisaudiitor määratakse üldkoosoleku otsu- perspektiivist. Äriühingu riskijuhtimisel sega, mille järel sõlmib juhatus audiitortee- kasutab ühing COSO ERM riskijuhtimise nuse lepingu. Lepingus sätestatakse audiitori raamistikku. tööülesanded, ajakava ja tasu ning tagatakse, et lepingu tingimused ei piira audiitori sõltumatust • Elutähtsa teenuse riskijuhtimine ega objektiivset hinnangut Eleringi tegevusele. Eleringi kui elutähtsa teenuse osutaja 2025. aastal viidi läbi uus hange audiitori leid- riskijuhtimine tegeleb energiavarustuse miseks aastateks 2025-2027, võimalusega riskidega elektri ja gaasi lõpptarbija pikendada kuni 2029. Hanke võitis AS Pricewa- perspektiivist. Täpsemalt on eesmär- terhouseCoopers. Ettevõte juhindub välisau- giks hinnata hädaolukorrani viia võiva diti teostamisel Eesti Vabariigi õigusaktidest, võrguühenduse katkemise tõenäosust ja rahvusvahelistest auditeerimisstandardidest ja ulatust energiatarbijatele. Seejärel koos- audiitorühingu riskijuhtimise reeglitest, sealhul- tatakse taasteplaanid taolisteks olukor- gas 2016. aastal jõustunud Euroopa Liidu audii- dadeks, mis võimaldavad võrguühendust tortegevuse valdkonna alasest määrusest. 2025. kiirelt ja efektiivselt taastada. Elutähtsa aastal maksis Elering majandusaasta aruande teenuse riskijuhtimisel kasutab ühing auditeerimise eest vastavalt esitatud arvetele hädaolukorraseaduses sätestatud riski- 56 tuhat eurot (2024: 41,0 tuhat eurot) (näidatud juhtimise raamistikku. tasu ei sisalda käibemaksu). Välisaudiitori tegevuse üle teostab järelevalvet auditikomitee vastavalt audiitortegevuse seadu- sele. 39  ÜHINGU JUHTIMINE Äriühingu riskijuhtimine Töörühmade antud riskihinnangud vaatab üle riskikomitee ning kinnitab juhatus. Riskijuhtimise toimimise eest vastutab juhatus, andes selle tulemustest aru auditikomiteele ja Koos riskihinnangutega esitatakse juhatusele ka nõukogule. Igapäevaselt korraldab riskijuhtimist nimekiri täiendavatest maandavatest meetme- ühingu riskijuht, kes allub finants- ja riskijuhti- test, mis on vajalikud riskide lubatud tasemele mise eest vastutavale juhatuse liikmele. Riske viimiseks ning seal hoidmiseks. Need vormis- hindavad eelkõige valdkonnapõhised riskide tatakse kas juhatuse koosoleku otsuse alusel töörühmad: tööülesannetena (kui on tegemist ühekordsete tegevustega) või ühingu kordade muudatustena • Energiasüsteemi riskide töörühm (kui on tegemist pidevate tegevustega). • Tegevusriskide töörühm Ühingu sisekontrolli süsteemi (sh kordade täit- • Finantsriskide töörühm mist) hindab sõltumatu siseaudiitor, kes annab hindamise tulemustest perioodiliselt aru audi- • Vastavusriskide töörühm tikomiteele. Siseaudiitoriks oli aruandeaastal • IT riskide töörühm. Ernst & Young Baltic AS. Riskijuhtimine on pidev protsess, mida iseloomustab järgnev pilt: 1. Riskide tuvastamine 7. 2. Korrigeerimine Riskide hindamine 3. 6. Riskitasemete Seire võrdlus riski- valmidusega 5. 4. Sisekontrolli Riskihalduse meetmete meetodite valik rakendamine 40  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025 1. Riskide tuvastamine – kirjeldatakse 7. Korrigeerimine tähendab muudatuste eesmärkide täitmist ohustada võivad sisseviimist sisekontrolli meetmetesse stsenaariumid ning paigutatakse need koheselt, kui seire tulemusena selgub, et kategooriatesse; mõni meede ei saavuta seatud eesmärki või on tekkinud võimalus sama eesmärki 2. Riskide hindamine – analüüsitakse riski saavutada sobivamate meetmetega. tõenäosust ja mõju, mille alusel määra- takse riski tase vastava maatriksi abil; Riskide hindamise käigus kinnistus teadmine, et välised ohud on endiselt suured. 3. Riskide taset võrreldakse ühingu riski- valmidusega. Ühing on defineerinud ris- Jätkus Venemaa algatatud sõda Ukraina vastu kivalmiduse taseme, mida ollakse valmis koos sellest tulenevate geopoliitiliste pingete- võtma ilma täiendavaid riskimaandami- ga. Ajaloolistel ning geograafilistel põhjustel on se meetmeid kasutusele võtmata. Ühing meie regiooni energiataristu olnud tihedalt seo- ei pea põhjendatuks aktsepteerida kõrge tud Venemaa taristuga, mistõttu on Venemaal ja väga kõrge taseme jääkriske seoses võimalik Eesti energiataristut mõjutada mitmel oma erilise rolliga ühiskonnas, milleks on moel. Seoses Eesti elektrisüsteemi eduka elutähtsa teenuse osutamine; eraldamisega Venemaa elektrisüsteemist ning liitmisega Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga 4. Riskihalduse meetodid valitakse vasta- ei ole Venemaa energiasüsteemi kaudu enam valt eelmises punktis kirjeldatud riski võimalik Eesti energiasüsteeme tehniliselt häi- võrdlusele ühingu riskivalmidusega. Kui rida. Geopoliitilise ohu jätkuvalt kõrge tase on uue riski puhul on riski tase kõrgem ühingu peamiseks põhjuseks suurimatele riskidele: riskivalmidusest, siis otsitakse sobivaid maandamise meetodeid, milleks võib olla • Füüsiline rünne energiasüsteemi taristule; riski vältimine või riski vähendamine. Kui • Küberrünnak. riski tase on madal või keskmine, siis võib olla meetodiks ka riskiga leppimine; Aastal 2025 põhines Balti ja Soome regiooni gaasivarustus täielikult LNG-l. Kütteperioodi 5. Sisekontrolli meetmed tagavad ühingu alguseks sügisel oli Lätis asuvasse maa-aluses- eesmärkide saavutamist takistavate se gaasihoidlasse Incukalnsis varutud piisavalt sündmuste ennetamise, õigeaegse gaasi kogu regiooni talvise gaasitarbimise avastamise, nendele kiire reageerimise katmiseks. Lisaks töötasid LNG terminalid: Soo- ja tekkiva kahju minimeerimise; mes Inkoos ja Haminas ning Leedus Klaipedas. Paldiskisse on loodud tehniline võimekus LNG 6. Seire seisneb sisekontrollimeetmete regasifitseerimise laeva (FSRU) kiireks vastu- kohta andmete kogumises, nende ana- võtuks. Poola ja Leedu vahelise gaasiühenduse lüüsimises ning aruandluses juhtorgani- GIPL kaudu on samuti võimalik gaasi importida, tele; mistõttu aitab see ühendus kaasa regiooni gaasi varustuskindlusele. 41  ÜHINGU JUHTIMINE Väliste ohtude endiselt kõrge tase väljendub ka jääkriskides: tk Madal Keskmine Kõrge Väga kõrge Kokku Energiasüsteemi riskid 3 6 0 3 12 Finantsriskid 1 4 0 0 5 IT riskid 2 6 1 1 10 Tegevusriskid 4 5 1 0 10 Vastavusriskid 1 4 1 0 6 Kokku 11 25 3 4 43 Ühingu riskitaluvus ei luba aktsepteerida kõrge Elutähtsa teenuse riskijuhtimine ja väga kõrge tasemega jääkriske. Nagu tabelist näha, osutusid 7 riski ühingu riskitaluvuse piirist Elutähtsa teenuse riskijuhtimine põhineb hädaolu- kõrgemaks. Nende maandamiseks on juhatus korraseaduses ning selle alamaktides sätestatud kinnitanud mitmeaastase tegevuskava, mille nõuetel ja põhimõtetel. Seaduse kohaselt peab tulemusena langevad jääkriskid lähiaastatel iga elutähtsa teenuse osutaja koostama elutähtsa lubatud tasemele. teenuse riskianalüüsi ja toimepidevuse plaani ning esitama need kinnitamiseks seaduses sätestatud elutähtsat teenust korraldavale asutusele, milleks on Eleringi puhul kliimaministeerium. Riskianalüüs käsitleb: • Elutähtsa teenuse sisu ja nõutavat taset; • Elutähtsa teenuse osutamiseks vajalikke ressursse; • Võimalikke ohte, mis võivad kaasa tuua elutähtsa teenuse katkemise; • Riskistsenaariumite kirjeldusi ning nen- dele riskiklasside omistamist õigusakti- des etteantud kriteeriumite alusel; • Ennetavaid meetmeid, mille eesmärgiks on riskistsenaariumite realiseerumise tõenäosuse ja/või mõju vähendamine. Toimepidevuse plaani kõige olulisemaks osaks on riskianalüüsis leitud olulisemate riskist- 42  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025 senaariumite taasteplaanide kirjeldus. Igale Eetilised põhimõtted ja riskistsenaariumile koostatakse üks või mitu korruptsiooni ennetamine taasteplaani, milles kirjeldatakse, kuidas toimub Elering on äriühing, kus valitseb null-tolerants kor- energiavarustuse taastamine ning kui kaua see ruptsiooni suhtes. võib aega võtta olukorras, kui see riskistsenaa- rium realiseeruks. Lisaks on toimepidevuse plaa- ÜRO Global Compact pakt toob välja neli peamist nis veel kirjeldatud ühingu kriisikomisjoni tööd, korruptsiooni tagajärge äriühingutele: hädaolukorras infovahetust kliimaministeeriu- • Risk rikkuda seadusi, kuna korruptsioon on miga, olulisemate energiavarustuse taastamisel selgelt seadusevastane tegevus osalevate lepingupartnerite võimekusi jms. Elering soovib olla ühiskonnas õiguskuule- Riskistsenaariumid käsitlevad järgmiste ohtude kuse mõttes eeskujuks teistele äriühingu- realiseerumist: tele ning seda saab teha ainult täites ise õigusaktide nõudeid. • Ilmastik (torm, erakordne külmalaine jms); • Mainerisk • Elektri tootmisvõimsuste ebapiisavus; Eleringi ülesannete hulka kuulub mitmeid • Gaasitarnete katkemine; tegevusi, mille mõju ulatub väljaspoole tavapärast äritegevust. Me peame oma • Inimlikud eksitused; erapooletu ja läbipaistva tegevusega ta- • Füüsilised rünnakud taristu vastu; gama toimivad ja efektiivsed elektri- ning gaasiturud, korraldame taastuvelektri • Küberrünnakud; toetuste kogumist ja väljamaksmist, • Seadmete tehnilise seisukorra halvene- soovime kaasa rääkida riigi energia- ning mine; kliimapoliitikate kujundamisel jne. Seda kõike on võimalik teha ainult omades • Naaberelektrisüsteemide mõju; laitmatut reputatsiooni. • Jms. • Finantsrisk Kokkuvõte Korruptsiooni tulemusena on võimalik kanda märkimisväärselt suurt majandus- Vaatamata endiselt kõrgele ohutasemele vä- likku kahju. See võib avalduda näiteks liskeskkonnas on juhatus veendunud, et riski- suuremates ostukuludes, ostetud sead- juhtimise tulemusel on riskid hästi hallatud nii mete madalamas kvaliteedis jne. äriühingu strateegiliste eesmärkide saavutamise • Ühingusisese usalduse kadumine kui ka elutähtsa teenuse klientide energiavarus- tuse seisukohalt. See ei tähenda, et riskistsenaa- Kui töötajad märkavad, et ühingus või- riumite realiseerumine oleks täiesti välistatud. maldatakse ebaeetilist käitumist, siis Elering on teinud ning teeb ka edaspidi tööd selle see toob kaasa tõsise usalduse kaotuse nimel, et viia riskide realiseerumise tõenäosus ühingu vastu, lojaalsuse vähenemise ning ning mõjud aktsepteeritavale tasemele. üldise firmakultuuri languse. 43  ÜHINGU JUHTIMINE Selleks, et loetletud negatiivseid tagajärgi välti- kuks huvide konfliktist teatamine. da, tuleb korruptsiooni tekkimist ennetada. • Toetused ja annetused Ühingu nõukogu on kinnitanud dokumendi Eleringil on lubatud toetusi ja annetusi „Korruptsioonivastase tegevuse poliitika“, mis anda ainult kooskõlas Riigivaraseaduse- keskendubki eelkõige korruptsiooni ennetusele. ga ning ühingu vastava korraga. Poliitika käsitleb järgmisi korruptsiooni enneta- mise aspekte: • Kingitused ja külalislahkus • Altkäemaks/korruptiivne tulu Kingitused ning külalislahkus on lubatud ainult hea äritava piires, mis on poliitikas Poliitika defineerib altkäemaksu ja kor- defineeritud. ruptiivse tulu ning välistab juhtorganite ning töötajate igasuguse seotuse sellega. • Kahtlustest teavitamise kohustus ja kord • Huvide konflikt Kõik töötajad on kohustatud viivitama- tult teavitama ühingut Korruptsiooni- Sätestatud on kohustus vältida igasugust vastase tegevuse poliitika rikkumise või huvide konflikti, defineeritud on seotud rikkumise kahtluse korral. osapoole mõiste ning tehtud kohustusli- 44  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025 Lisaks korruptsioonivastase tegevuse poliitikale kiire äratundmine. Ühiskonnas on tihti esinenud on ühingu üheksas erinevas korras korruptsioo- korruptsioonijuhtumeid, milles osalised panid niohu tekke võimalust takistavaid sätteid. toime seadusevase teo, ise sellest aru saamata ja isiklikku kasu mitte saades. Koolituse läbi- Riskianalüüs tuvastas, et kõige tõenäolisem mine võimaldab Eleringi töötajatel paremini ära korruptsiooniohuga kokkupuutekoht on hanked. tunda võimalikke korruptsiooniohtlikke olukordi Seetõttu on vastavas hangete korras tehtud ja reageerida neile ennetavalt. töötajatele kohustuslikuks paljude ennetavate meetmete järgimine. Näiteks on seatud ko- Audiitorbüroo EY teostas meie tellimusel aastal hustus esitada juhatuse koosolekule eelnevalt 2022 konsultatsioonitöö, mille eesmärgiks oli hanke dokumentatsioon ning pakkumuste lae- selgitada välja nõrgad kohad Eleringi korrupt- kumise järel juhatus kinnitab hanke tulemused. siooni ennetuses. Selleks nad viisid läbi töötajate Sõlmitud hankelepingutesse on õigus muudatusi küsitluse, uurisid sisekordasid ning tegid interv- teha ainult juhatuse otsusega. Laekunud arvete juusid võtmeisikutega. Tulemusi võrreldi mh EY menetlemisel on infotehnoloogiliste vahendite- Global Integrity Report 2022 tulemustega. EY ga tagatud „nelja silma“ printsiibi kasutamine. järeldus: „Läbiviidud korruptsiooniriskide hinda- mise tulemuste kohaselt on Eleringi korruptsiooni Kõik töötajad on kohustatud viivitamatult jääkriski tase: madal.“ teavitama ühingut Korruptsioonivastase tegevuse poliitika rikkumise või rikkumise Ühing ostab sõltumatult osapoolelt vihjeliini kahtluse korral. teenust, millele saavad nii ühingu töötajad kui ka kõik teised inimesed anonüümselt vihjeid esita- Ühingu majandustarkvaras on täpne arvepida- da võimalikest korruptsioonikahtlustest. Aastal mine kõigi varade üle, ka nende varade, mis on 2025 laekus vihjeliinile kolm vihjet. Järgnev uuri- küll kasutuses, kuid mille raamatupidamislik mine tuvastas, et neist ühelgi juhul siiski ei olnud jääkväärtus on null. Varasid saab maha kanda tegemist korruptsiooniga. Ka ei tuvastatud Ele- ainult vastava akti koostamisel, mille peavad ringis muul viisil ühtegi korruptsioonijuhtumit kinnitama nii vara omanik, tema otsene juht kui ja juhatus on veendunud, et kasutuselevõetud valdkonna eest vastutav juhatuse liige. korruptsiooni ennetavad abinõud aitavad ka tu- levikus korruptsiooniriskil jääda minimaalseks. Ühingu siseveebis on rubriik „Korruptsiooni ennetamine“, milles töötajad leiavad juhendma- Eelpool kirjeldatud korruptsiooni ennetamise terjale korruptsiooni äratundmise ning vältimise meetmetel on küll väga tähtis roll korruptsiooni kohta. Kõik töötajad on andnud elektroonilise riski vähendamisel, kuid mitte vähem oluline pole kinnituse juhendmaterjalidega tutvumise kohta. töötajate enda suhtumine ning eetilised tõekspi- damised. Töötajate suhtumist saab suunata nii Regulaarselt toimuvad korruptsiooni ennetami- kesk- kui tippjuhtide isikliku eeskujuga. Samuti se koolitused, milles osalemine on kohustuslik on siseveebis saadaval ühingu eetikakoodeks. kõigile töötajatele. Koolituse pearõhk on või- See sisaldab üldisi tõekspidamisi ja põhimõtteid, malike potentsiaalsete korruptsiooniolukordade mida töötajatelt eeldatakse. 45 46  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025 KESTLIKKUSE PÕHIMÕTETE JÄRGIMINE ELERINGI TEGEVUSES Panus ÜRO säästva arengu jätkusuutlikule ja kaasaegsele energiale. Elering eesmärkidesse lähtub põhimõttest, et sotsiaalmajanduslikult kõige soodsam energia on saavutatav toimiva ja Eleringi tegevusel on oluline mõju paljudele ÜRO läbipaistva regionaalse energiaturu kaudu, mida säästva arengu eesmärkidele, kuid tulenevalt toetab töökindel ja nutikas energiavõrk. ettevõtte rollist Eesti elektri- ja gaasisüsteemi haldajana ning visioonist „Eesti, kus energia loob SDG 13 kontekstis on Eleringi kliimapoliitika ees- kindlustunnet, kestvat heaolu ja uusi võimalusi“, märk tagada Eesti varustuskindlus kliimaneut- on Eleringi kestlikkustegevuste põhifookus kahel raalsel viisil ning toetada Euroopa Liidu ja Pa- eesmärgil: SDG 7 – Jätkusuutlik energia ja SDG 13 riisi kliimakokkuleppest tulenevate eesmärkide – Kliimameetmed. saavutamist. Elering on eestvedajaks elektri- ja gaasisüsteemide kliimaneutraalseks muutmisel, SDG 7 raames on Eleringi eesmärk tagada tugevdades samal ajal energiasüsteemi konku- juurdepääs taskukohasele, usaldusväärsele, rentsivõimet ja varustuskindlust. 47  KESTLIKKUSE PÕHIMÕTETE JÄRGIMINE ELERINGI TEGEVUSES Vastutustundliku ettevõtluse Vastutustundliku ettevõtluse põhimõtted, fookusteemad ja fookusteemad ja nende nende juhtimine juhtimine Eleringil on kehtestatud vastutustundliku ESG teemade juhtimine toimub tegevuskavade, ettevõtluse põhimõtted, mis on integreeri- poliitikate ja strateegiate kaudu. Elering on tud ettevõtte juhtimissüsteemi ja strateegia koostanud ESG tegevuskava, milles määrat- kujundamisse. Põhimõtted on kinnitanud letakse aastapõhised eesmärgid ning mida juhatus ning need määratlevad Eleringi rolli ajakohastatakse vastavalt muutuvatele oludele ühiskonnas, seose vastutustundliku ettevõtluse ja prioriteetidele. ESG tegevuskava kinnitatakse kontseptsiooniga ning ettevõtte jaoks olulised ettevõtte eelarve osana juhatuses, tagades ESG raamistikud. Vastutustundliku ettevõt- kestlikkuspõhimõtete sidumise strateegilise luse fookusteemad on jaotatud keskkonna juhtimise ja ressursikasutusega. (E), sotsiaalse mõju (S) ja juhtimispraktikate (G) valdkondadesse. Põhimõtete dokument on avalik ja kättesaadav Eleringi veebilehel https://elering.ee/vastutustundlik-ettevotlus. 48  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025 Eleringi ESG valdkonnad ja fookusteemad: Keskkonnamõju Sotsiaalse mõju Vastutustundlik juhtimine (E) juhtimine (S) juhtimispraktika (G) 1. Kliimamõju vähendamine Ühiskondlik mõju majanduse- 1. Läbipaistvus ja avatus 2. Taastuvenergiale le ja kogukonnale 2. Aus ja eetikapõhimõtteist orienteeritud võrgu 1. Varustuskindlus ja majan- lähtuv juhtimine arendamine duse konkurentsivõime 3. Vastutustundlikud 3. Keskkonnareostuse tugevdamine kriteeriumid tarnijatele ärahoidmine ja jäätmed 2. Põhitegevusest tuleneva ja koostööpartneritele 4. Elurikkuse suurendamine negatiivse mõju vähenda- 4. Andmekaitse ja elusloodusele negatiivse mine kogukonnale 5. Küberturvalisus mõju vähendamine 3. Taristu ohutus 5. Kontoritegevusest 4. Innovatsioon ja teaduse tuleneva keskkonnamõju edendamine vähendamine 5. Kvaliteetne klienditeenindus Positiivne mõju Eleringi töötajatele 1. Tervist toetav ja ohutu töökeskkond 2. Mitmekesisus ja võrdne kohtlemine 3. Kaasav juhtimiskultuur 4. Koolitus ja arendus- tegevus 5. Järelkasv 49  KESTLIKKUSE PÕHIMÕTETE JÄRGIMINE ELERINGI TEGEVUSES Kahese olulisuse hindamine ja musena leiti, et füüsilised kliimariskid võivad kliimariskid suurendada investeerimisvajadust ning teatud juhtudel mõjutada teenuste toimepidevust. 2025. aastal viis Elering koostöös Sustinere OÜ- Üleminekuriskidest tõusis esile kasvuhoone- ga läbi kahese olulisuse hindamise vastavalt gaaside heite vähendamise eesmärkide saa- Euroopa Liidu kestlikkusaruandluse direktiivile vutamise risk, millel võib olla mõju ettevõtte (CSRD). Hindamisel lähtuti põhimõttest, et kliimaneutraalsuse sihile, krediidireitingule ja kestlikkusteema on ettevõtte jaoks oluline investeerimisvõimekusele. Samuti hinnati riske, juhul, kui sellel on oluline mõju või majanduslik mis tulenevad taastuvenergia osakaalu kasvust olulisus või mõlemad. Analüüsi käigus hinnati ja hajatootmise suurenemisest. ESRS standardites käsitletud teemadega seotud mõjusid, riske ja võimalusi ning arvestati EFRAGi Hindamise tulemustele tuginedes viidi 2025. rakendusjuhistega. aasta jooksul läbi põhjalikum kliimariskide analüüs, mille käigus hinnati riskide avaldumise Kahese olulisuse hindamise osana analüüsiti tõenäosust ja mõju erinevates ajahorisontides ka elektri- ja gaasipõhivõrgu teenusega seotud ning töötati välja leevendusmeetmeid. füüsilisi ja üleminekuriske. Hindamise tule- 50  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025 Keskkonnamõju juhtimine Peamised tegevussuunad hõlmavad SF6 ja maa- gaasi heite vähendamist, autopargi emissioonide Elering arvutab igal aastal oma kasvuhoonegaa- vähendamist ning elektritarbimise optimeerimist side jalajälge GHG Protocoli standardi alusel, Eleringi objektidel. Igapäevases tegevuses raken- hõlmates otseseid, kaudseid ja väärtusahela datakse mitmeid praktilisi meetmeid, sealhulgas emissioone. 2024. aasta jalajälg on toodud al- jäätmete sorteerimist, digijalajälje vähendamist, loleval joonisel, 2025. aasta jalajälje arvutamist taastuvenergia kasutamist, vihmavee kogumist alustatakse 2026. aasta kevadel. ning vastutustundlikku hankimist. Kliimaneutraalse varustuskindluse tagamiseks Elering AS 2024 – Elering AS on Eleringi fookuses ülekandevõrgu arendamine, Eesti et võimaldada suuremahulist taastuvenergia liitumist. Tegevused hõlmavad elektrivõrgu aren- gukava elluviimist, uue liitumiskontseptsiooni rakendamist, liitumisprotsesside arendamist ning elektrisüsteemi juhtimise võimekuse tugev- 27,74% damist. Taristu arendamine ja 158744,41 keskkonnariskide vähendamine t CO2 e Elering töötab järjepidevalt selle nimel, et vähen- 70,16% dada taristu rajamise ja käitamisega kaasnevat keskkonnamõju. Alajaamades pööratakse tähe- lepanu ohtlike jäätmete nõuetekohasele käit- lemisele, vananenud seadmete asendamisele ning uute tehnoloogiate kasutuselevõtule. Uute jaotlate hangetes on võetud suund fluoritud Mõjuala 1 Mõjuala 2 Mõjuala 3 kasvuhoonegaase mittekasutavate lahenduste eelistamisele ning uuritakse mineraalõlide alter- 2,1% 70,16% 27,74% natiive. 3340,74 t CO2 ekv 111386,75 t CO2 ekv 44038,92 t CO2 ekv Kõrgepingeliinide arendamisel ja rekonstruee- rimisel on eesmärgiks süsteemi töökindluse ja varustuskindluse tugevdamine, samal ajal Keskkonnamõju juhtimise keskmes on kasvu- vähendades visuaalset ja keskkonnamõju. Õhu- hoonegaaside heite vähendamine, energiatõhu- liinide maakaablisse viimine tiheasustusega suse parandamine ning keskkonnasõbralikuma- aladel ning uuenduslikud mastilahendused põl- te tehnoloogiate kasutuselevõtt. lumajandusmaadel toetavad paremat maakasu- tust ja kogukondade heaolu. 51  KESTLIKKUSE PÕHIMÕTETE JÄRGIMINE ELERINGI TEGEVUSES Gaasivõrgus keskendutakse torustike uuenda- Eleringi vastutustundlikku tegutsemist kinnitab misele, korrosioonikaitsele, diagnostikale ning Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi kuldmär- metaanilekete ennetamisele ja tuvastamisele. gis, mille ettevõte on pälvinud korduvalt alates Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt võimaldab 2019. aastast, näidates pühendumust kestlikule, hooldus- ja remonditööde käigus oluliselt vähen- läbipaistvale ja vastutustundlikule juhtimisele. dada gaasi sattumist atmosfääri. Sotsiaalne mõju, energia- julgeolek ja teadus- ning arendustegevus Eleringi sotsiaalse mõju juhtimine hõlmab töötajate heaolu, kogukondadega arvestamist, klientide rahulolu ning energiajulgeoleku tugev- damist. Viimastel aastatel on varustuskindluse kõrval tõusnud esile taristu kaitse ja julgeoleku- mõõde, mille tugevdamiseks on tehtud koostööd erinevate asutustega ning arendatud avariitaas- tevõimekust. Elering panustab järjepidevalt teadus- ja aren- dustegevusse, investeerides vähemalt 1% käibest innovatsiooni. Fookuses on toimepideva ja kestli- ku energiasüsteemi arendamine, sealhulgas vesi- nikutaristu perspektiivide analüüs. Elering osaleb Põhjamaade-Balti vesinikukoridori arendamises, nähes selles võimalust suurendada energiajul- geolekut, vähendada sõltuvust energiatarnetest ning luua majanduslikku lisandväärtust Eestis. Vastutustundlik juhtimispraktika ja läbipaistvus Elering järgib hea ühingujuhtimise tavasid ning tagab läbipaistva ja kaasava töökorraldu- se. Turuosalistega korraldatakse regulaarselt nõukodasid ja avalikke konsultatsioone, et kaasata sidusrühmi otsustusprotsessidesse. Riskijuhtimine, andmekaitse, küberturvalisus ning korruptsiooni ennetamine on integreeritud ettevõtte juhtimissüsteemi. 52 53 54  Raamatupidamise aastaaruanne 2025 Sisukord Finantsseisundi aruanne 56 Koondkasumiaruanne 57 Rahavoogude aruanne 58 Omakapitali muutuste aruanne 59 Lisa 1. Elering AS ja selle äritegevus 60 Lisa 2. Ülevaade olulistest arvestuspõhimõtetest 60 Lisa 3. Arvestuspõhimõtete kasutamisel rakendatud olulised raamatupidamislikud hinnangud ja eeldused 70 Lisa 4. Uued arvestuspõhimõtted 71 Lisa 5. Finantsriskide juhtimine 72 Lisa 6. Hoiused ja deposiidid pankades 79 Lisa 7. Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 80 Lisa 8. Varud 82 Lisa 9. Materiaalne põhivara 83 Lisa 10. Immateriaalne põhivara 85 Lisa 11. Võlakohustused 86 Lisa 12. Võlad tarnijatele ja muud võlad 88 Lisa 13. Lepingulised kohustused ja tulevaste perioodide tulud 90 Lisa 14. Omakapital 91 Lisa 15. Müügitulu 92 Lisa 16. Muud äritulud 93 Lisa 17. Kaubad, toore, materjal ja teenused 94 Lisa 18. Mitmesugused tegevuskulud 95 Lisa 19. Tööjõukulud 96 Lisa 20. Finantstulud ja -kulud 97 Lisa 21. Kasutusrent 98 Lisa 22. Saldod ja tehingud seotud osapooltega 99 Lisa 23. Tingimuslikud kohustused, siduvad tulevikukohustused ja bilansijärgsed sündmused 101 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne 103 Kasumi jaotamise ettepanek 106 Tegevjuhtkonna allkirjad 2025. aasta majandusaasta aruandele 107 Eleringi müügitulu vastavalt EMTAK 2008-le 108 55  RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2025 Finantsseisundi aruanne tuhandetes eurodes Lisa 31.12.2025 31.12.2024 VARAD Käibevara Raha ja raha ekvivalendid 5,6 75 700 94 330 Lühiajalised deposiidid 5,6 20 000 40 000 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 5,7 53 202 65 785 Varud 8 20 050 20 537 Käibevara kokku 168 952 220 652 Põhivara Investeering sidusettevõttesse 77 99 Pikaajalised nõuded 1 116 1 366 Materiaalne põhivara 9 1 497 003 1 371 743 Immateriaalne põhivara 10 29 520 25 362 Põhivara kokku 1 527 716 1 398 570 VARAD KOKKU 1696 668 1 619 222 KOHUSTUSED Lühiajalised kohustused Võlakohustused 11 8 501 11 124 Võlad tarnijatele ja muud võlad 12 111 796 103 616 Lühiajalised kohustused kokku 120 297 114 740 Pikaajalised kohustused Võlakohustused 11 47 468 55 637 Muud pikaajalised kohustused 1 026 1 251 Liitumistasudest tulenev lepinguline kohustus 13 142 232 135 364 Tulevaste perioodide tulud 13 924 864 902 532 Pikaajalised kohustused kokku 1 115 590 1 094 784 KOHUSTUSED KOKKU 1 235 887 1 209 524 56  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025 OMAKAPITAL Aktsiakapital 14 229 890 229 890 Registreerimata aktsiakapital 14 45 000 0 Kohustuslik reservkapital 14 20 906 20 123 Jaotamata kasum 14 164 985 159 685 OMAKAPITAL KOKKU 460 781 409 698 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 1 696 668 1 619 222 Lisad lehekülgedel 60 kuni 101 on käesoleva raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. Koondkasumiaruanne tuhandetes eurodes Lisa 2025 2024 Müügitulu 15 300 514 214 282 Muud äritulud 16 27 968 11 606 Kaubad, toore, materjal ja teenused 17 -218 658 -128 044 Mitmesugused tegevuskulud 18 -10 430 -10 146 Tööjõukulud 19 -18 863 -16 932 Põhivara kulum 9, 10 -55 317 -53 112 Ärikasum 25 214 17 654 Finantstulud 20 2 106 4 564 Finantskulud 20 -1 161 -2 242 Kasum enne tulumaksustamist 26 159 19 976 Tulumaksukulu 14 -4 417 -4 317 Aruandeaasta kasum 21 742 15 659 Aruandeaasta koondkasum 21 742 15 659 Lisad lehekülgedel 60 kuni 101 on käesoleva raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. 57  RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2025 Rahavoogude aruanne tuhandetes eurodes Lisa 1.01.2025- 1.01.2024- 31.12.2025 31.12.2024 Rahavood äritegevusest Kasum enne tulumaksu 26 159 19 976 Korrigeerimised: ‚ Kasum materiaalse põhivara müügist 16 -43 -28 ‚ Materiaalse põhivara kulum ja väärtuse langus, immateriaalse 9, 10 55 317 53 112 põhivara amortisatsioon ‚ Kasutatud ja amortiseeritud toetused, liitumistasud ja ülekoormustasu 13, 16 -16 708 -13 486 ‚ Intressikulud 20 1 161 1 947 ‚ Intressitulu 20 -2 075 -4 495 ‚ Kasum kapitaliosaluse meetodil -31 -26 Rahavood äritegevusest enne käibekapitali muutust 63 780 57 000 ‚ Varude muutus 8 487 -290 ‚ Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 7 2 116 -2 105 ‚ Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 12 16 440 10 165 ‚ Liitumis- ja muude teenustasude tulevaste perioodide tulu 13 10 111 4 134 muutus Käibekapitali muutused 29 154 11 904 Makstud tulumaks 14 -4 417 -4 317 Makstud intressid 12, 20 -2 380 -3 586 Saadud intressid 7, 20 2 320 5 321 Kokku rahavood äritegevusest 88 457 66 322 Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetused 9, 10, 12 -180 973 -240 842 Raha paigutamine üle 3-kuuliste deposiitidele 6 -80 000 -180 000 Üle 3-kuuliste deposiitide lõppemisel raha tagastus arveldusarvele 6 100 000 250 000 Põhivara soetamiseks saadud sihtfinantseerimine 13 27 837 83 026 Laekunud materiaalse põhivara müügist 9, 16 526 31 Laekunud ülekoormustasu 7, 12, 13 6 687 80 825 Laekunud sidusettevõtte dividendid 53 0 Kokku rahavood investeerimistegevusest -125 870 -6 960 Rahavood finantseerimistegevusest Aktsiakapitali suurendamine 45 000 0 Saadud laenud ja kasutatud arvelduskrediit 11 19 837 0 Tagasimakstud pangalaenud ja arvelduskrediit 11 -30 395 -10 558 58  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025 Tagasimakstud rendikohustused 11 0 -7 Makstud dividendid 14 -15 659 -20 000 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 18 783 -30 565 Raha ja raha ekvivalentide netomuutus -18 630 28 797 Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi alguses 6 94 330 65 533 Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lõpus 6 75 700 94 330 Lisad lehekülgedel 60 kuni 101 on käesoleva raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. Omakapitali muutuste aruanne tuhandetes eurodes Aktsiakapital Registreerimata Kohustuslik Jaotamata Kokku aktsiakapital reservkapital kasum Saldo seisuga 31.12.2023 229 890 0 18 721 165 428 414 039 Aruandeaasta koondkasum 0 0 0 15 659 15 659 Kokku aruandeaasta koondkasum 0 0 0 15 659 15 659 Tehingud omanikega: Kohustusliku reservkapitali 0 0 1 402 -1 402 0 suurendamine Makstud dividendid 0 0 0 -20 000 -20 000 Kokku tehingud omanikega 0 0 1 402 -21 402 -20 000 Saldo seisuga 31.12.2024 229 890 0 20 123 159 685 409 698 Aruandeaasta koondkasum 0 0 0 21 742 21 742 Kokku aruandeaasta koondkasum 0 0 0 21 742 21 742 Tehingud omanikega: Sissemakstud aktsiakapital 0 45 000 0 0 45 000 Kohustusliku reservkapitali 0 0 783 -783 0 suurendamine Makstud dividendid 0 0 0 -15 659 -15 659 Kokku tehingud omanikega 0 45 000 783 -16 442 29 341 Saldo seisuga 31.12.2025 229 890 45 000 20 906 164 985 460 781 Täpsem informatsioon aktsiakapitali ja muude omakapitali kirjete kohta on esitatud lisas 14. Lisad lehekülgedel 60 kuni 101 on käesoleva raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. 59  RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2025 Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1. Elering AS ja selle äritegevus Elering AS, edaspidi „Elering,“ 31. detsembril 2025 lõppenud majandusaasta raamatupidamise aastaa- ruanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Elering AS on registreeritud Eesti Vabariigis ja juriidiline aadress on Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Eesti. Elering AS-i põhitegevus on elektri ja gaasi ülekanne Eesti Vabariigis. Eleringi majandustegevust reguleerivad Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu seadused. Konkurentsiamet teostab järelevalvet Eleringi võrgutegevuse ning bilansiteenuse osutamise üle, sh kinnitab võrgutarii- fid ning vastavate lepingute tüüptingimused. Eleringi ainuaktsionär on Eesti Vabariik. Eleringi raamatupidamise aastaaruande on juhatus kinnitanud 16.03.2026. Vastavalt Eesti Vabariigi Äriseadustikule esitatakse majandusaasta aruanne heakskiitmiseks Eleringi nõukogule ja kinnitami- seks aktsionäride üldkoosolekule. Lisa 2. Ülevaade olulistest arvestuspõhimõtetest Koostamise alused. Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega („IFRS“), nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, lähtudes soe- tusmaksumuse printsiibist. Käesoleva raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud peamised arvestuspõhimõtted on esitatud alljärgnevalt. Neid arvestuspõhimõtteid on rakendatud järjepidevalt kõikidele aruandes esitatud perioodidele, välja arvatud juhul, kui on viidatud teisiti. Arvestus- ja esitusvaluuta. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes, mis on arvestus- ja esitusvaluuta. Eleringi aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes. Välisvaluuta ümberarvestus. Välisvaluutas toimunud tehingud arvestatakse ümber arvestusvaluutasse tehingupäeval kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. 60  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025 Finantsvarad Klassifitseerimine Elering klassifitseerib finantsvarad järgmises mõõtmiskategoorias: • varad, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Klassifitseerimine sõltub Eleringi ärimudelist finantsvarade haldamisel ning rahavoogude lepingulis- test tingimustest. Võlainstrumendid. Võlainstrumentide edasine kajastamine sõltub Eleringi ärimudelist finantsvarade haldamisel ning finantsvara lepingulistest rahavoogudest. Eleringi kõik võlainstrumendid on klassifit- seeritud korrigeeritud soetusmaksumuse mõõtmiskategooriasse. Varad, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks ning mille rahavood on ainult põhiosa ja ta- sumata põhiosalt arvestatud intress, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Nendest varadest saadav intressitulu kajastatakse finantstuludes sisemise intressimäära meetodil. Kajastamise lõpeta- misel kajastatakse saadud kasum või kahjum kasumiaruandes muudes tuludes/kuludes. Valuutakursi kasumid ja kahjumid ning krediidikahjumid kajastatakse kasumiaruandes eraldi ridadel. Seisuga 31. detsember 2025 ja 31. detsember 2024 olid järgnevad Eleringi finantsvarad klassifitseeritud järgmistes kategooriates: • nõuded ostjate vastu, • pangadeposiidid, • raha ja raha ekvivalendid. Väärtuse langus Elering hindab korrigeeritud soetusmaksumuses kajastavate võlainstrumentide oodatavat krediidi- kahjumit tuleviku informatsiooni baasil. Rakendatav väärtuse languse metoodika sõltub sellest, kas krediidirisk on oluliselt suurenenud. Nõuetele ostjate vastu rakendab Elering IFRS 9 järgi lubatud lihtsustatud lähenemist ning arvestab nõuete allahindlust nõuete pikkuse oodatava krediidikahjumina nõuete esmasel kajastamisel. Elering kasutab allahindluste maatriksit, kus allahindlus arvutatakse nõuetele lähtudes erinevatest aegumiste perioodidest. 61  RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2025 Investeerimisreitinguga raha ja raha ekvivalentide ja pangadeposiitide osas on hinnatud, et krediidirisk ei ole märkimisväärselt suurenenud. Varud. Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muu- dest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mit- tetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid. Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto reali- seerimisväärtus. Neto realiseerimisväärtus leitakse, arvates tavapärases äritegevuses kasutatavast hinnangulisest müügihinnast maha hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. Materiaalne põhivara. Materiaalset põhivara kajastatakse jääkväärtuses, mis on saadud vara ajaloo- lise soetusmaksumuse vähendamisel akumuleeritud kulumi ja väärtuse languse võrra. Vara ajalooline soetusmaksumus sisaldab kulutusi, mis on otseselt seotud vara omandamisega. Kui materiaalne põhivara koosneb oluliselt erineva kasuliku tööeaga koostisosadest, võetakse osad arvele iseseisvate põhivaraobjektidena. Materiaalse põhivara kajastamiskriteeriumitele vastavate maa kasutusõiguste eest tehtud maksed kajastatakse materiaalse põhivarana. Maa kasutusõiguste kulutused amortiseeritakse lepinguperioodi jooksul, mis ei ületa 99 aastat. Maad ei amortiseerita. Muude materiaalse põhivara objektide kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit, et kajastada soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahet kuluna varade hinnanguliste eluigade jooksul: Kasulik eluiga aastates Ehitised 25–40 Rajatised – elektriliinid, gaasitrassid 30–60 Masinad ja seadmed – elektriülekandeseadmed, gaasi seadmed 7–40 Muu materiaalne põhivara 3–20 Maa kasutusõigused 99 62  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025 Müügist ja mahakandmisest saadavad kasumid ja kahjumid, mis leitakse müügist saadud tulu ja vara jääkväärtuse vahena, kajastatakse kasumiaruandes kirjel „Muud äritulud“ või „Muud ärikulud“. Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara võetakse esmalt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara otstarbekohasesse seisundisse vii- miseks, ning laenukasutuse kulutustest, mis on seotud varadega, mille kasutusvalmidusse viimine vältab pikema perioodi jooksul. Pärast esmast arvele võtmist kajastatakse immateriaalset põhivara soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Omandatud tarkvara litsentse kapitaliseeritakse nende omandamiseks ja tööseisundisse viimiseks tehtud kulutuste põhjal. Immateriaalseid põhivarasid amortiseeritakse lineaarsel meetodil nende kasulike eluigade jooksul: Kasulikud eluead aastates Tarkvara litsentsid 3–5 aastat Rendilepingud. Rendilepingud on lepingud, millega antakse üle õigus mingi vara kasutamist teatud ajavahemikul tasu eest kontrollida. Selliste lepingute puhul nõuab IFRS16 rentnikult kasutusõiguse alusel kasutatava vara ja rendikohustuse kajastamist. Kasutusõiguse alusel kasutavat vara amorti- seeritakse ja kohustuse pealt arvestatakse intressi. Erandina on rendilepingud, mille rendiperiood on 12 kuud või lühem ja ei sisalda ostuoptsioone ja rendilepingud, mille alusvara väärtus on madal (väheolulised rendilepingud). Selliste lepingute tasutud kasutusrendimakseid kajastatakse kasu- miaruandes lineaarselt rendiperioodi jooksul. IFRS 16 põhimõtted rendileandjate jaoks jäävad sisuli- selt samaks IAS 17 põhimõtetega ehk et rendileandja jagab jätkuvalt oma rendilepingud kasutus- ja kapitalirentideks ning kajastab neid rendiliike erinevalt. Finantskohustused. Finantskohustused liigitatakse järgmistesse kategooriatesse: (a) kauplemisees- märgil hoitavad, mis hõlmab ka tuletisinstrumente ja (b) muud finantskohustused. Eleringil on ainult „Muude finantskohustuste“ kategoorias olevaid finantskohustusii. Muud finantskohustused võetakse esmalt arvele nende õiglases väärtuses, millest on maha arvatud te- hingukulutused, ning kajastatakse hiljem korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste finantskohus- tuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiaja- lisi finantskohustusi kajastatakse finantsseisundi aruandes maksmisele kuuluvas summas. Pikaajalisi kohustusi kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse 63  RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2025 vahe kajastatakse kasumiaruandes intressikuluna laenukohustuste lepinguperioodi jooksul, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Tingimustele vastavate varade laenukasutuse kulutused kapitalisee- ritakse varade soetusmaksumusse. Kohustuslik reservkapital. Vastavalt äriseadustikule on moodustatud kohustuslik reservkapital. Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest. Igal majandusaastal tuleb re- servkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab 1/10 aktsiakapitalist. Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapita- list ei või teha väljamakseid aktsionäridele. Tulude arvestus Tulude arvestus. Müügitulu on tulu, mis tekib Eleringi tavapärase äritegevuse käigus. Müügitulu kajas- tatakse tehinguhinnas. Tehinguhind on kogutasu, mida Eleringil on õigus saada lubatud kaupade või teenuste kliendile üleandmise eest ja millest on maha arvatud kolmandate isikute nimel kogutavad summad. Elering kajastab müügitulu siis, kui kontroll kauba või teenuse üle antakse üle kliendile. Elektri ülekandeteenus. Elering mõõdab ülekantud elektri koguseid kaugloetavate arvestitega klientide liitumispunktides. Nendes punktides ülekantud elektri mahtude ning reguleeritud ülekandetariifide alu- sel arvutatakse ülekandeteenuse maksumus. Müügitulu teenuste osutamisest kajastatakse perioodil, millal teenuseid osutatakse. Gaasi ülekandeteenus. Elering mõõdab ülekantud gaasi koguseid kaugloetavate arvestitega klientide liitumispunktides. Nendes punktides ülekantud gaasi koguste ning reguleeritud ülekandetariifide alusel arvutatakse ülekandeteenuse maksumus. Müügitulu teenuste osutamisest kajastatakse perioodil, millal teenuseid osutatakse. Elektri bilansiteenus. Elering koostab igatunniselt Eesti elektrisüsteemi elektribilansi, mis koosneb Ele- ringi enda ning Eleringiga bilansilepingu sõlminud bilansihaldurite elektribilanssidest kilovatt-tundides (kWh). Elektribilansid koostakse Eleringi enda ning jaotusvõrguettevõtjatelt saadud mõõteandmete võrdlemisel bilansihaldurite bilansiplaanidega. Kauplemisperioodidel, mil bilansihaldurite bilansipiir- konnas tegelik elektri tarbimine mõõteandmete alusel ületab nende bilansiplaanides esitatud elektri koguseid, müüb Elering bilansihalduritele puudujääva energia. Kauplemisperioodidel, mil olukord on vastupidine, ostab Elering bilansihalduritelt üle jääva elektri. Bilansienergia ostu- ja müügihinnad arvutab Elering igaks kauplemisperioodiks Konkurentsiameti poolt heakskiidetud metoodika alusel. Elering käsitleb ennast bilansienergiat müües teenuse põhiosutajana, kuna Elering on vastutav Eesti elektribilansi tasakaalus hoidmise eest. Müügitulu teenuste osutamisest kajastatakse perioodil, millal teenuseid osutatakse. 64  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025 Gaasi bilansiteenus. Elering koostab igapäevaselt Eesti gaasisüsteemi bilansi, mis koosneb Eleringi enda ning Eleringiga bilansilepingu sõlminud bilansihaldurite gaasibilanssidest kilovatt-tundides (kWh). Gaasibilansid koostakse Eleringi enda ning jaotusvõrguettevõtjatelt saadud mõõteandmete võrdlemisel bilansihaldurite bilansiplaanidega. Kauplemisperioodidel, mil bilansihaldurite bilansipiirkonnas tegelik gaasi tarbimine mõõteandmete alusel ületab nende bilansiplaanides esitatud koguseid, müüb Elering bilansihalduritele puudujääva gaasi. Kauplemisperioodidel, mil olukord on vastupidine, ostab Elering bilansihalduritelt üle jääva gaasi. Bilansigaasi ostu- ja müügihinnad arvutab Elering igaks kauplemispe- rioodiks Konkurentsiameti poolt heakskiidetud metoodika alusel. Elering käsitleb ennast bilansienergiat müües teenuse põhiosutajana, kuna Elering on vastutav Eesti gaasibilansi tasakaalus hoidmise eest. Müügitulu teenuste osutamisest kajastatakse perioodil, millal teenuseid osutatakse. Elektri põhivõrguettevõtjate vaheline piiriüleste transiidivoogude hüvitamise mehhanism. Põhivõr- guettevõtjate vaheline hüvitamise mehhanism (ITC) on EL määruse nr 838/2010 kohaselt ette nähtud piiriüleste energiavoogude kompenseerimiseks, milles osalevad üle 30 Euroopa riigi põhivõrguettevõt- jad. Mehhanism töötab selliselt, et Euroopa põhivõrguettevõtjad hüvitavad ITC fondi kaudu teistele põhivõrguettevõtjatele piiriülestest energiavoogudest põhjustatud lisakulud. Süsteemihaldur saab fondist hüvitist kui riiki on läbinud teiste riikide turuosaliste põhjustatud transiidivood ning maksab fondi juhul, kui vastav riik on aruandeperioodil eksportinud või importinud elektrit. Vastavat arvestust peetakse selleks volitatud administraatorite poolt Šveitsis, kes esitavad andmed mehhanismi liikmetele igakuiselt maksmisele kuuluvate netosummadena. Nimetatud netosummad kajastab Elering koond- kasumiaruandes vastavalt sellele, kas tegu on netotuluga või netokuluga „Müügitulu“ lisas muude elektrivõrguteenuste hulgas või „Kaubad, toore, materjal ja teenused“ lisas muude kulude koosseisus. Gaasi põhivõrguettevõtjate vaheline piiriüleste transiidivoogude hüvitamise mehhanism. 01. jaanua- rist 2020 alustas tegevust Eesti ja Läti gaasisüsteeme ühendav gaasitsoon, mis tõi muudatused ka gaasivõrguga ülekandeteenuse pakkumise tasude osas. Seni on ülekandeteenuse eest tasu kogutud ainult ülekandesüsteemist väljuva gaasi mahu pealt ning ülekandeteenuse tasu maksjad on olnud võrgulepingute alusel ülekandevõrguga ühendatud kliendid, enamasti jaotusvõrgud. Alates jaanuarist liigub osa ülekandeteenuse tasudest gaasivõrgu sisendpunktidesse. Sellised sisendpunktide tasud on ühtlustatud kolmes riigis: Eestis, Soomes ja Lätis. See tähendab, et turuosalise vaatest on gaasi sises- tamine Soome, Eesti või Läti sisendpunktidest võrdse kuluga ning gaasi liikumine kolme riigi siseselt toimub ilma täiendavate ülekandetasudeta. Tagamaks ülekandetulude sõltumatuse turuosaliste poolt eelistatud sisendpunktist, sõlmisid Eesti, Soome ja Läti põhivõrguettevõtjad omavahelise kompensat- sioonilepingu (gaasi ITC). Kompensatsioonileping sätestab, et kolme riigi sisendpunktidest kogutud ülekandetulu kuulub omavahelisele jaotamisele proportsionaalselt riigi gaasitarbimisega. See tagab põ- hivõrguettevõtjate sisendtulude suhtelise stabiilsuse olenemata sellest, millist sisendpunkti gaasiturg mingil konkreetsel ajaperioodil eelistab. Nimetatud summad kajastab Elering koondkasumiaruandes netotuluna „Müügitulu“ lisas muude gaasivõrguteenuste hulgas. 65  RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2025 Liitumistasude kajastamine. Elektrivõrguga liitumisel peavad kliendid tasuma liitumistasu, mille mää- ramise aluseks on võrguga liitumiseks ehitatavale infrastruktuurile tehtavad tegelikud kulutused. Ju- hatus on jõudnud järeldusele, et liitumistasud ei kujuta endast võrguteenuse osutamisest eraldiseisvat teostamiskohustust ja seega ei kajastata müügitulu liitumistasudelt kohe. Klientidelt saadud liitumis- tasud kajastatakse lepingulise kohustusena ja kajastatakse ühtlaselt tuluna kliendisuhte hinnangulise kestvuse jooksul, milleks on 25 aastat. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Ülekoormustasu. Olukordades, kus riikidevaheliseks elektri ülekandeks on turuosalistelt soove rohkem kui on tehniliselt võimalik elektrit üle kanda, müüakse piiriülese elektri ülekandeõigusi vastavatel oks- jonitel. Kõigi oksjonitulude jagamisel on kasutusel printsiip, mille kohaselt 50% neto oksjonituludest kuulub kummagi riigi põhivõrguettevõtjale. Oksjonite liigid on: 1. Järgmise päeva turu oksjonitulu on sisuliselt elektribörsi Nord Pool Eesti ja naaberhinnapiirkon- dade börsihindade vahe igal tunnil. Elektribörs kogub oma kauplemismehhanismi kaudu nimeta- tud hinnavahe ja kannab selle üle vastavatele põhivõrguettevõtjatele. 2. Pikaajalise ülekandevõimsuse oksjon, mille eesmärgiks on ülekandevõimsuse puudujäägist tuleneva piirkondadevahelise hinnariski maandamine. Eesti ja Läti süsteemihaldurid Elering AS ja AS „Augstsprieguma tikls“ pakuvad rahalist ülekandeõigust optsiooni kujul FTR- Forward Transmission Rights aasta, kvartali ja kuu ette. FTR ostnud turuosalisel on õigus samas mahus järgmise-päeva turu (vt. p.1) tunnioksjoni tulule. Oksjoneid korraldab ja tulu jaotab süsteemihal- durite volitusel üleeuroopaline ühtne jaotamiskeskkond (Single Allocation Platform - SAP), mida opereerib Joint Allocation Office (JAO). Järgmise päeva turu ja FTR oksjonitelt laekunud tulude netosumma kajastamisel võetakse arvesse EL määruse 943/2019 artikkel 19 nõudeid, mille kohaselt tuleb ülekoormustasu kasutada eelkõige uute riikidevaheliste ühendusvõimsuste ehitamiseks ja jaotatud ülekandevõimsuse tegeliku kättesaadavuse tagamiseks. Kui nendel eesmärkidel ei ole võimalik saadud tulu kasutada, võetakse tulu arvesse võrgu- teenuse tariifi vähendamisel. Kui saadud tulu kasutatakse uute ühendusvõimsuste ehitamiseks, kajastatakse seda analoogselt siht- finantseerimisega algselt bilansis edasilükkunud tuluna, mis hiljem amortiseeritakse tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul. Kui saadud tulu kasutatakse tariifide vähendamiseks, kajastatakse tulu ülekoormuse tekkimise perioodis, ehk perioodis, mil ettevõttel tekkis nõudeõigus järgmise päeva turu ja FTR oksjonitel tekkiva netotulu osas. Vt lisa 3. 66  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025 Sihtfinantseerimine. Sihtfinantseerimine võetakse arvele selle õiglases väärtuses, kui eksisteerib pii- sav kindlus, et Elering vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ning sihtfinantseerimine leiab aset. Kulude kompenseerimiseks ette nähtud sihtfinantseerimise tulu kajastatakse vastavate kulude kajastamise perioodil. Varade sihtfinantseerimist kajastatakse finantsseisundi aruandes brutomeetodil, mille kohaselt võe- takse vara üles selle soetusmaksumuses. Juhul kui sihtfinantseerimine on saadud mitterahalise vara üleandmise teel, siis kajastatakse sihtfinantseerimine õiglases väärtuses. Saadud sihtfinantseerimine võetakse arvele kohustusena kui edasilükkunud tulu sihtfinantseerimisest. Soetatud vara amortiseeri- takse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustus tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul. Toetused elektritootjatele. Vastavalt seadusele peab Elering osalema seaduses sätestatud tingimuste- le vastavate elektritootjate (eelkõige taastuvaid energiaallikaid kasutavate elektrijaamade) toetamise skeemis. Elering kogub toetusi tarbijatelt ning jaotusvõrguettevõtjatelt ja maksab need tingimustele vastavatele elektritootjatele välja. Vastavalt regulatsioonile koostab Elering hinnangu toetuste suuruse kohta järgmise kalendriaasta jooksul, lähtudes hinnangutest, millised on nende tootjate poolt toodetava elektri hulk ning milline on lõpptarbijatele osutatavate võrguteenuste maht Eestis. Elering kasutab seda hinnangut, et määrata järgmise kalendriaasta toetusesumma tarbitava võrguteenuse ühe kWh (kilovatt-tunni) kohta, võttes arvesse ka erinevused prognoositud ja tegelike makstud toetuste summade vahel eelmisel perioodil (novembrist oktoobrini), üle laekunud summalt teenitud intressi või alalaekunud summalt tasutud intressi ning toetuste haldamiseks tehtavaid põhjendatud kulutusi. Erinevatel põhjustel erineb klientidelt saadud taastuvenergia tasu alati väljamakstud toetuste sum- mast. Väljamakstavast summast rohkem või vähem kogutud tasude summad kajastatakse bilansis kas real „Võlad tarnijatele ja muud võlad“ (ülejäägi korral) või real „Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded“ (puudujäägi korral). Need saldod võetakse arvesse järgmise perioodi tasumäära arvestamisel, nagu eelpool kirjeldatud. Toetuste kogumine ja maksmine ei mõjuta oluliselt Eleringi koondkasumit. Vaata ka lisa 7 ja 12. Toetused biogaasi tootjatele. Vastavalt seadusele peab Elering osalema seaduses sätestatud tingimus- tele vastavate biogaasi tootjate toetamise skeemis. Biogaasi toetused kompenseerib Eleringile Majan- dus- ja kommunikatsiooniministeerium. Elering kui süsteemihaldur organiseerib biogaasi tootjatega lepingute sõlmimist, toetuste kasutamise järelevalvet ja toetuste väljamaksmist. 67  RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2025 Lepingu elluviimiseks vajalike tegevuste rahastamine toimub ettemaksena Eleringi poolt esitatud kvartaalsete kulude prognoosi alusel. Erinevatel põhjustel erineb biogaasi tootjatelt saadud tegelike kulude summad kulude prognoosist. Saadud ettemakse summast rohkem või vähem väljamakstavad toetuse summad kajastatakse bilansis kas real „Võlad tarnijatele ja muud võlad“ (ülejäägi korral) või real „Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded“ (puudujäägi korral). Toetuste kogumine ja maksmine ei mõjuta oluliselt Eleringi koondkasumit. Vaata ka lisa 7 ja 12. Maksustamine. Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis Eleringi aruan- deaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Jaotatud kasumi maksumääraks on 22% ehk 22/78 väljamakstavalt netosummalt. Teatud tingimustel on võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma täiendava tulumaksukuluta. Maksuvabastuse eeldu- seks on tingimus, et dividendi saanud ja edasi maksval äriühingul oli dividendide saamisel vastavas äriühingus vähemalt 10% suurune osalus. Varasemalt regulaarsetele dividendidele kehtinud madalam maksumäär 14% ehk 14/86 dividendide netosummast ei ole enam kohaldatav alates 1. jaanuarist 2025. Enne antud kuupäeva saadud madalama maksumääraga maksustatud dividendide edasi jao- tamisel on võimalik rakendada üleminekusätet. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat tulumaksu kajastatakse kohustusena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegeli- kult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval. Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõttel erinevusi vara maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel ning sellest tulenevalt ka edasilükkunud tulu- maksunõudeid ega -kohustusi. Bilansis ei kajastata tingimuslikku tulumaksukohustust, mis tekiks jaotamata kasumist dividendide väljamaksmisel. Maksimaalne tulumaksukohustus, mis kaasneks jaotamata kasumi dividendidena väljamaksmisel, on esitatud aastaaruande lisas 14. 68  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025 Maksumäärad. Aastal 2025 kehtisid järgmised maksumäärad: Maks Maksumäär Sotsiaalmaks 33% töötajatele tehtud väljamaksetelt ja erisoodustustelt Töötuskindlustusmakse 0,8% töötajatele tehtud väljamaksetelt Erisoodustuste tulumaks 22/78 töötajatele tehtud erisoodustustelt 0,1–2,0% maa maksustatavalt väärtuselt aastas Maamaks (varasemalt 0,1–2,5%) 2,1 eurot/MWh elektrienergia kohta alates 01.05.2025 Aktsiisimaks elektrilt (1,45 eurot/MWh elektrienergia kohta perioodil 01.05.2024 kuni 30.04.2025 ja 1,0 eurot/MWh kohta kuni 30.04.2024) 56,42 eurot/tuhat m3 alates 01.05.2025 (47,81 eurot/tuhat m3 Aktsiisimaks gaasilt alates 01.05.2024 kuni 30.04.2025 ja 40,0 eurot/tuhat m3 kuni 30.04.2024) Ettevõtja tulumaks ettevõtlusega 22/78 ettevõtlusega mitteseotud kuludelt mitteseotud kuludelt 69  RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2025 Lisa 3. Arvestuspõhimõtete kasutamisel rakendatud olulised raamatupidamislikud hinnangud ja eeldused Elering kasutab hinnanguid ja eeldusi, mis mõjutavad raamatupidamise aastaaruandes kajastatud summasid ning varade ja kohustuste bilansilist maksumust järgmisel majandusaastal. Hinnanguid ja eeldusi vaadatakse pidevalt üle ja need põhinevad juhtkonna kogemusel ja muudel teguritel, kaasa arvatud eeldatavatel tulevastel sündmustel, mida peetakse mõistlikuks antud olukorras. Lisaks hin- nangutele kasutab juhtkond eeldusi ka arvestuspõhimõtete rakendamise protsessis. Eeldused, millel on kõige olulisem mõju raamatupidamise aastaaruandes kajastatud summadele, ja hinnangud, mis võivad põhjustada olulisi korrigeerimisi varade ja kohustuste bilansilises maksumuses järgmisel ma- jandusaastal, hõlmavad: Materiaalse põhivara kasulikud eluead. Materiaalse põhivara (lisa 9) objektide hinnangulised kasuli- kud eluead põhinevad juhtkonna hinnangutel vara kasutamise perioodi kohta. Majanduslike eluigade hinnang põhineb ajaloolisel kogemusel ning võtab arvesse kasutatavust äritegevuses ja varade füüsilist seisundit. Aruandeaastal oli materiaalse vara kulum 51 700 tuhat eurot (2024: 49 488 tuhat eurot). Kui amortisatsioonimäärasid suurendatakse/vähendatakse 10% võrra, suureneks/väheneks amortisat- sioonikulu aastas 5 170 tuhande euro (2024: 4 949 tuhat eurot) võrra. Ülekoormustasu (ÜKT) kajastamine. Vastavalt lisas 2 kirjeldatud arvestuspõhimõttele sõltub üle- koormustasu kajastamine sellest, kummal EL määruse 714/2009 artiklis 16 toodud eesmärgil saadud tulu tulevikus kasutatakse - kas uute ülekandevõimsuste ehitamiseks (sel juhul kajastatakse seda tulevaste perioodide tasu kohustusena kuni ehituse lõpuleviimiseni, kui ehitis valmib, siis alustatakse tuluarvestust vastavalt vara amortisatsiooniperioodile) või võrgutariifide jooksvaks vähendamiseks (sel juhul kajastatakse ÜKT tasu kasumiaruandes). Ülekoormustasude raamatupidamislik kajastamine nõuab juhtkonna hinnangute tegemist. Juhtkond on hinnanud, et alates 1. juulist 2014 kasutatakse saadud ülekoormustasu uute ühendusvõimsuste ehitamiseks. Alates 2022 kasutatakse ülekoormus- tasu ka kadude ja tegevuskulude katteks. 2025. aastal tekkinud ülekoormustasu summas 82 138 tuhat eurot (2024. a 98 559 tuhat eurot) on kajastatud tulevaste perioodide tasu kohustusena (lisa 13). Alates 1. juulist 2014 kogutud summasid kasutatakse ülepiirilise ülekandevõimsuse suurendamise finantsee- rimiseks, näiteks Eesti ja Läti vahelise kolmanda elektri ülekandeliini ehitamiseks. Konkurentsiameti otsusega lubati kuni 31.12.2024 katta hinna vahe ülekoormustasu (võimsusjaotustulu) vahenditest ning osaliselt 2023. aastal ka elektrienergia ülekande võrguteenuse osutamisega seotud põhjendatud kulude katmiseks. Pärast Mandri-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimist 2025. aastal kaeti ülekoor- mustulust sagedusreservide soetamise kulusid summas 72 341 tuhat eurot lisaks teisi reserve summas 1 096 tuhat eurot (2024: teisi reserve 4 124 tuhat eurot) . Alates 2026.aastast katavad sagedusreservi kulu tarbijad ja tootjad. 70  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025 Lisa 4. Uued arvestuspõhimõtted Uute või muudetud standardite ja tõlgenduste rakendamine Uutel või muudetud IFRS standarditel või tõlgendustel, mis hakkasid esmakordselt kehtima 01. jaanuaril 2025. algaval aruandeaastal, Eleringile olulist mõju ei ole. 2024. aasta aprillis andis Rahvusvaheline Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) välja uue stan- dardi IFRS 18 finantsaruannetes esitamise ja neis avalikustatava teabe kohta, keskendudes kasumiaru- ande uuendamisele. IFRS 18-s kasutusele võetud peamised uued mõisted on seotud: • kasumiaruande struktuuriga; • kohustusliku avalikustamisega finantsaruannetes teatud kasumi või kahjumi tulemuslikkuse näitajate kohta, mis on esitatud väljaspool ettevõtte finantsaruandeid (st juhtkonna määratle- tud tulemusnäitajad); ja • täiustatud agregeerimise ja jaotamise põhimõtetega, mida kohaldatakse peamiste finantsaru- annete ja lisade suhtes üldiselt. IFRS 18 asendab IAS 1; paljud teised standardis IAS 1 olemasolevad põhimõtted jäetakse väheste muudatustega alles. IFRS 18 ei mõjuta finantsaruannete kirjete kajastamist ega mõõtmist, kuid see võib muuta seda, mida ettevõte kajastab oma „ärikasumi või -kahjumina“. IFRS 18 rakendub 1. jaa- nuaril 2027 või hiljem algavatele aruandeperioodidele ja seda kohaldatakse ka võrdlusandmetele. Ettevõte hindab praegu IFRS 18 mõju oma finantsaruannetele. Seni tehtud esialgse analüüsi põhjal eeldatakse, et IFRS 18 rakendamine mõjutab peamiselt finantsaruannete esitusviisi ja avalikustamisi, sealhulgas kasumiaruande struktuuri ja sellega seotud lisasid. Ettevõte ei eelda praegu, et standardil oleks oluline mõju varade, kohustiste, tulude või kulude kajastamisele või mõõtmisele. Ettevõte jätkab võimalike mõjude hindamist sisemistele aruandlusprotsessidele, tulemusnäitajatele ja seotud avalikustamistele seoses IFRS 18 rakendamise ettevalmistustega. Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis veel ei kehti, olulist mõju Eleringile ei ole. 71  RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2025 Lisa 5. Finantsriskide juhtimine Eleringis teostatakse riskijuhtimise funktsiooni vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud Enterprise Risk Management Model’i metoodikale, mis on välja töötatud Treadway komisjoni toetavate organi- satsioonide komitee (COSO) poolt. Eleringi riske hinnatakse neljas kategoorias: strateegia-, tegevus-, finants-, ja väliste riskide suhtes. Finantsriskid hõlmavad tururiski (sh elektri ja gaasi hinna risk, valuutarisk, intressimäära risk), krediidiriski ja likviidsusriski. Finantsriskide juhtimise funktsiooni peamised eesmärgid on kehtestada riskidele avatud positsioonide piirmäärad ja seejärel tagada, et avatus riskidele jääb nende piirmäärade raamesse. Riskijuhtimist jälgitakse juhatuse tasemel ning tulemustest kantakse ette auditikomiteele. Eleringi finantsriske juhitakse Eleringi finantsosakonnas. Alljärgnevas tabelis on toodud Eleringi finantsvarade ja finantskohustuste klassid vastavalt IFRS 9 mõõtmiskategooriatele: Finantsvarad tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024 Finantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuses Raha ja raha ekvivalendid (lisa 6) 75 700 94 330 Lühiajalised deposiidid (lisa 6) 20 000 40 000 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded (lisa 7) 43 928 64 673 Pikaajalised nõuded 1 116 1 366 Finantsvarad kokku 140 744 200 369 Finantskohustused tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024 Finantskohustused korrigeeritud soetusmaksumuses Võlad tarnijatele ja muud võlad (lisa 12) 105 649 89 527 Võlakohustused (lisa 11) 55 969 66 761 Finantskohustused kokku 161 618 156 288 72  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025 Krediidirisk Elering on avatud krediidiriskile, mis seisneb selles, et finantsinstrumendi üks pool võib põhjustada finantskahju teisele poolele oma kohustuse täitmata jätmise tõttu. Avatus krediidiriskile tuleneb Eleringi müügitegevusest krediiditingimustel ja vastaspooltega tehtavatest muudest tehingutest, mille tulemusena Elering kajastab finantsvarasid. Eleringi riskijuhtimise põhimõtete kohaselt on Ele- ringi lühiajaliselt vabu rahalisi vahendeid lubatud paigutada järgmistesse finantsinstrumentidesse: kriteeriumitele vastavate krediidiasutuste üleöödeposiidid ja tähtajalised deposiidid. Lühiajaliselt va- bade rahaliste vahendite paigutamisel juhindutakse järgmistest printsiipidest: likviidsuse tagamine, kapitali säilitamine, intressitulu teenimine. Krediidiriskile avatud finantsvarad olid bilansipäevadel järgmised: tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024 Raha ja raha ekvivalendid (lisa 6) 75 700 94 330 Lühiajalised deposiidid (lisa 6) 20 000 40 000 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded (lisa 7) 43 928 64 673 Pikaajalised nõuded 1 116 1 366 Finantsseisundi aruandes kajastatud varade avatus krediidiriskile kokku 140 744 200 369 Elering struktureerib enda poolt võetavat krediidiriski taset, kehtestades tehingupartneritele või te- hingupartnerite rühmadele aktsepteeritavad riskipiirangud või abinõud krediidiriski maandamiseks. Elering on kehtestanud kriteeriumid krediidiasutustele finantsvarade hoidmiseks. Nimetatud kriteeriu- mid sätestavad maksimaalsed lubatavad limiidid sõltuvana krediidiasutuse krediidireitingust, kapitali adekvaatsusest ning omakapitalist. Krediidiriski taseme piirangud kinnitatakse regulaarselt juhtkonna poolt. Selliseid riske jälgitakse jooksvalt ning aruanne esitatakse juhatusele üks kord aastas. Eleringi raamatupidamistalitus koostab laekumata nõuete aruande iganädalaselt ning esitab selle Ele- ringi finantsjuhile. Informatsioon krediidiriski kohta on avalikustatud lisas 6 ja 7. Oodatava krediidikahjumi mõõtmiseks rühmitatakse nõuded ostjatele lähtudes krediidiriski ühistest tunnustest ning aegumise perioodist. Oodatavad krediidikahjumi määrad põhinevad viimase 12 kuu kuni 31. detsember 2025 või vastavalt kuni 31. detsember 2024 maksedistsipliinil ning vastavatel perioodidel esinenud ajaloolistel krediidikahjumitel. Ajaloolised kahjumid on korrigeeritud eesmärgiga kajastada jooksvat ning tuleviku informatsiooni, mis puudutab makromajanduslikke faktoreid ning ostjate võimet nõuete maksmiseks. Elering on hinnanud, et SKP ja töötuse määr riikides, kus toimub selle kaupade ja teenuste müük, on kõige relevantsemad näitajad ning korrigeerib vastavalt ajaloolisi kahjumäärasid, lähtudes nende näitajate oodatavast muutusest. 73  RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2025 Ülevalpool kirjeldatud põhimõtete alusel nõuete allahindlused seisuga 31. detsembri 2025 olid ebaoluli- sed ja seisuga 31. detsember 2024 ei olnud. Kuigi raha ja raha ekvivalendid ja pangadeposiidid kuuluvad samuti IFRS 9 oodatava krediidikahjumi mudeli alla, siis tuvastatud väärtuse langus oli ebaoluline 31. detsembri 2025 ja 31. detsembri 2024 seisuga. Krediidiriski kontsentratsioon. Elering on avatud krediidiriski kontsentratsioonile. Juhtkond jälgib ja avalikustab krediidiriski kontsentratsiooni aruannete põhjal, kus on loetletud riskid seoses vastas- poolega, mille puhul nõuete saldode kogusumma ületab 5% Eleringi omakapitalist. Seisuga 31.12.2025 oli Eleringil üks vastaspool (31.12.2024: üks vastaspool), mille puhul nõuete saldode kogusumma oli 14 748 tuhat eurot (31.12.2024: 17 061 tuhat eurot) ehk 34% ostjate laekumata arvetest (31.12.2024: 27%). Nii 2025 kui ka 2024 oli kõige suurema nõuete summaga vastaspooleks 100% riigile kuuluva grupi tütarfirma, mis on loomuliku monopolina tegutsev elektri jaotusvõrguettevõtja. Seega ei pea juhatus krediidiriski kontsentratsioonist tulenevaid riske kuigi olulisteks. Raha on paigutatud kuute panka. Informatsioon pankade krediidireitingute kohta on toodud lisas 6. Seisuga 31.12.2025 ületas kahes pangas hoitav summa 5% (2024: kahes pangas). Tururisk Elering on avatud tururiskile. Tururisk tuleneb peamiselt elektri hinna muutusest, avatud positsioonidest välisvaluutades ning intressikandvates varades ja kohustustes. Juhtkond kehtestab aktsepteeritavate avatud positsioonide piirmäärad, mida jälgitakse igapäevaselt. Selle meetodi kasutamine ei välista aga täielikult kahjumeid, vaid ainult piirab nende maksimaalset ulatust. Sensitiivsus allpool loetletud tururiskide suhtes põhineb ühe teguri muutusel, eeldades, et kõik üle- jäänud tegurid jäävad konstantseks. Praktikas on see ebatõenäoline ja muutused mõnedes tegurites võivad olla omavahel seotud, näiteks intressimäära muutused ja valuutakursside muutused. Elektri hinnarisk. Elering ostab elektrit võrgukadude kompenseerimiseks peamiselt elektribörsilt. Võrgutasude arvutamisel kasutatakse eelmise perioodi keskmist elektri börsihinda. Olukorras, kus börsihind erineb tariifide arvutamisel kasutatust, ei kompenseerita vahet järgmisel tariifiperioodil. Eleringi hinnangul võib antud risk põhjustada küll kasumi kõikumist lühiajaliselt, kuid siiski ei ohusta ühingu jätkusuutlikkust. Seetõttu ei ole selle riski maandamiseks kasutatud finantsinstrumente. 2024. aastal ja 2025. aastal kõrgete energiahindade valguses kasutati tariifis mittesisalduva kaoelektri kulu katmiseks võimsusjaotustulu. Gaasi hinnarisk. Elering ostab gaasi võrgukadude kompenseerimiseks. Olukorras, kus võrgutariifide ar- vutamisel eeldatud gaasi hind erineb tegelikust hinnast, ei kompenseerita vahet järgmisel tariifiperioo- dil. Tulemuseks on olukord, kus gaasi hinna muutudes võib Elering saada kas kasu või kahju gaasi ostul lühiajalises perspektiivis. Eleringi hinnangul ei ole risk võimaliku kahju tekitamiseks suur ja seetõttu ei ole selle riski maandamiseks kasutatud finantsinstrumente. 74  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025 Valuutarisk. Valuutarisk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tule- vikus vahetuskursi muutuste tõttu. Kuna enamike Eleringi tehingute ja saldode alusvaluutaks on euro, ei ole Elering avatud olulisele valuutariskile. Eleringis on seatud eraldi piirmäärad avatud valuutaposit- sioonidele sõltuvalt valuutast ning kestvusest. Tehingud muudes valuutades on ebaolulise suurusega: seisuga 31.12.2025 kui ka 31.12.2024 ei olnud Eleringil finantsinstrumente muudes valuutades. Intressimäära risk. Muutuva intressimääraga finantsinstrumendid tekitavad Eleringile rahavoogude intressimäära riski, st riski, et turuintressimäärade suurenedes kasvavad Eleringi intressikulud. Sa- mas, lühiajaliste deposiitide puhul mõjutab turuintressimäärade muutus Eleringi intressitulu vabade vahendite investeerimisel uutesse deposiitidesse. Elering on teataval määral kaitstud intressimäärade muutuse vastu tänu sellele, et vastavalt regulatsioonile arvestatakse tariifide arvutamisel viimase viie aasta turu keskmist intressimäära. Kuna Elering ei kajasta intressikandvaid finantsinstrumente õigla- ses väärtuses, ei mõjuta turuintressimäärade muutus olemasolevate varade ega kohustuste bilansilist väärtust ega nendest tulenevat intressitulu ega -kulu. Seisuga 31.detsember 2025 moodustasid Eleringi võlakohustustest 100% korrigeeritud soetusmaksu- muses kajastatud muutuva intressimääraga pikaajalised pangalaenud (31.12.2024: moodustasid 100% Eleringi korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud muutuva intressimääraga pikaajalised pangalae- nud). Laenukohustuste kirjeldus on toodud lisas 11. Pangalaenude ujuv intress põhineb vastavalt lepingule 3 või 6 kuu Euriboril ning see fikseeritakse vasta- valt kas kvartaalselt või kaks korda aastas. Seisuga 31.12.2025 moodustasid muutuva intressiga pangalaenud 55 645 tuhat eurot (31.12.2024: 66 195 tuhat eurot). Kui seisuga 31.12.2025 oleks Eleringi võlakohustuste, mis on avatud rahavoogude intressimäära riskile, intressimäärad olnud 50 baaspunkti (2024: 50 baaspunkti) võrra kõrgemad ja kõik teised muutujad oleksid jäänud konstantseks, oleks majandusaasta kasum olnud 308 tuhande euro (2024: 357 tuhande euro) võrra väiksem. Eleringi intressikandvateks finantsvaradeks on üleöödeposiidid ja tähtajalised deposiidid. Üleööde- posiitidel fikseeritakse intress iga päev, tähtajalistel deposiitidel fikseeritakse intress kogu deposiidi perioodiks. Seetõttu ei ole Elering avatud finantsvaradest tuleneva intressimäära muutuse riskile. Eleringil ei olnud muid intressimäära muutusele avatud riskiga finantsinstrumente. 75  RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2025 Likviidsusrisk. Likviidsusrisk on risk, et Eleringil võib tekkida raskusi finantskohustuste täitmisel. Eleringil on igapäevane vajadus vabade rahaliste vahendite järele. Eleringi eesmärk on saavutada stabiilne finant- seerimisbaas, mis koosneb peamiselt kohustustest pankade ees ja võlakirjadest. Likviidsusriski juhib Eleringi finantsosakond, jälgides likviidsuspositsiooni ning teostades regulaarseid likviidsuse stressiteste erinevate stsenaariumite korral, mis hõlmavad nii tavapäraseid kui ka keerulisemaid turutingimusi. Järgnevas tabelis esitatakse finantskohustused seisuga 31.12.2025 ja 31.12.2024 nende lepinguliste täht- aegade järgi. Likviidsustabelis avaldatud summad on lepingulised diskonteerimata rahavood. Järgnevate perioodide laenude rahavoogude arvestuse aluseks on kasutatud bilansipäeva seisuga kehtivaid laenuint- ressimäärasid. Finantskohustuste likviidsusanalüüs seisuga 31.12.2025 on alljärgnev: Nõudmiseni 1 kuni 12 kuud Üle tuhandetes eurodes ja kuni 1 kuu 12 kuud kuni 5 aastat 5 aasta Kokku Kohustused Võlad tarnijatele ja muud võlad (lisa 12) 63 519 42 130 0 0 105 649 Võlakohustused (lisa 11)* 0 9 601 35 087 16 699 61 387 Tulevased maksed kokku 63 519 51 731 35 087 16 699 167 036 *Koos intressidega Finantskohustuste likviidsusanalüüs seisuga 31.12.2024 on alljärgnev: Nõudmiseni 1 kuni 12 kuud Üle tuhandetes eurodes ja kuni 1 kuu 12 kuud kuni 5 aastat 5 aasta Kokku Kohustused Võlad tarnijatele ja muud võlad (lisa 12) 68 219 21 308 0 0 89 527 Võlakohustused (lisa 11)* 1 246 12 085 46 130 16 810 76 271 Tulevased maksed kokku 69 465 33 393 46 130 16 810 165 798 *Koos intressidega Elering hoiab raha likviidsetel pangadeposiitidel ja hoiustel. Seisuga 31.12.2025 oli Eleringil raha ja raha ekvivalente mahus 75 700 tuhat eurot ja lühiajalisi deposiite mahus 20 000 tuhat eurot (31.12.2024 seisuga oli raha ja raha ekvivalente mahus 94 330 tuhat eurot ning lühiajalisi deposiite mahus 40 000 tuhat eurot). Lisainformatsioon on toodud lisas 6. 76  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025 Kapitali juhtimine Eleringi peamiseks eesmärgiks kapitaliriski juhtimisel on tagada Eleringi jätkusuutlikkus, et kind- lustada tulu aktsionärile ja tagada kindlustunne kreeditoridele ning säilitada seejuures optimaalne kapitali struktuur, vähendamaks kapitali hinda. Selleks, et säilitada või parandada kapitali struktuuri, on Eleringil võimalik reguleerida aktsionäridele makstavaid dividende, tagastada aktsionäridele osa sissemakstud aktsiakapitalist, emiteerida uusi aktsiaid või võlakirju ning võtta uusi laene. Vastavalt majandusharus levinud praktikale kasutab Elering kapitali struktuuri jälgimiseks omakapita- li ja varade suhet, mis saadakse jagades omakapitali kogusumma varade kogusummaga bilansipäeva seisuga. Eleringi eesmärgiks on säilitada omakapitali ja varade suhe vahemikus 20% - 45%. Omakapitali osakaal koguvaradest on toodud järgnevas tabelis: tuhandetes eurodes Lisa 31.12.2025 31.12.2024 Omakapital 14 460 781 409 698 Varad kokku 1 696 668 1 619 222 Omakapitali ja varade suhe 27,2% 25,3% Finantsinstrumentide õiglane väärtus Õiglane väärtus on summa, mille eest võib finantsinstrumenti vahetada huvitatud osapoolte vahelises jooksvas tehingus, mis ei ole sundmüük või likvideerimine ning mida väljendab kõige paremini aktiivne noteeritud turuhind. Alljärgnevalt on toodud õiglases väärtuses kajastatavate finantsinstrumentide analüüs väärtuse hindamise meetodi järgi. Erinevaid tasemeid defineeritakse sõltuvalt hindamisel kasutatavatest si- senditest järgmiselt: Tase 1: identsete varade või kohustuste (korrigeerimata) noteeritud hinnad aktiivsetel turgudel. Tase 2: muud sisendid kui 1. tasemele liigitatavad noteeritud hinnad, mis on vara või kohustuse puhul kas otseselt või kaudselt jälgitavad. Tase 3: vara või kohustuse puhul mittejälgitavad sisendid. 77  RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2025 Finantsinstrumentide hinnangulised õiglased väärtused on määratud kindlaks Eleringi poolt, kasuta- des kättesaadavat turuinformatsiooni selle olemasolu korral ja asjakohaseid hindamismetodoloogiaid. Lisaks kasutatakse hinnanguid turuandmete tõlgendamiseks, et määrata kindlaks õiglane väärtus. Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad. Ostjate vastu nõuete ja muude finants- nõuete bilansilised maksumused on ligilähedased nende õiglastele väärtustele (tase 3). Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud kohustused. Tarnijatele võlgnevuste ja muude võlgade bilansilised maksumused on ligilähedased nende õiglastele väärtustele (tase 3). Muutuva intressimääraga pikaajaliste laenukohustuste (tase 3) õiglane väärtus määratakse kindlaks, kasutades hindamistehnikaid, mis põhinevad eeldatavatel rahavoogudel, mis on diskonteeritud sarnase krediidiriski (2025: 3,105% ja 2024: 3,568%) ja järelejäänud lunastustähtajaga instrumentide turuintressimääradega. Finantskohustuste õiglase väärtuse analüüs seisuga 31.12.2025 on alljärgnev: tuhandetes eurodes Õiglane väärtus Jääkväärtus Pangalaenud 50 169 55 645 Finantskohustuste õiglase väärtuse analüüs seisuga 31.12.2024 on alljärgnev: tuhandetes eurodes Õiglane väärtus Jääkväärtus Pangalaenud 57 964 66 195 78  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025 Lisa 6. Hoiused ja deposiidid pankades tuhandetes eurodes Lisa 31.12.2025 31.12.2024 Raha ja raha ekvivalendid 5 75 700 94 330 Lühiajalised deposiidid 5 20 000 40 000 Seisuga 31.12.2025 on sõlmitud Coop Pank AS-iga kaks lühiajalist lepingut summas 20 000 tuhat eurot. Hoiuste tähtaeg on alla 3 kuu ja need kajastatakse raha ja raha ekvivalentide all. Üks leping on sõlmitud deposiidileping Luminor Bank AS-iga summas 20 000 tuhat eurot. Lepingute tähtajad on jaanuar – märts 2026 ning intressimäärad 2,37-2,45%. Kõik lepingud on eurodes. Seisuga 31.12.2025 on sõlmitud järgmine lühiajaline deposiidi leping: Pank Tuhandetes eurodes Intress Tähtaeg Luminor 20 000 2,45% märts 2026 Seisuga 31.12.2024 oli sõlmitud kaks lühiajalist deposiidi lepingut: Pank Tuhandetes eurodes Intress Tähtaeg Coop Pank AS 20 000 3,46% aprill 2025 Coop Pank AS 20 000 3,46% mai 2025 Hoiused ja deposiidid pankades: tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024 Hoiused ja deposiidid pankades: mis omavad Moody 'se krediitreitingut A2 482 10 272 mis omavad Moody 'se krediitreitingut Aa2* 29 132 9 228 mis omavad Moody 'se krediitreitingut Aa3* 5 791 58 025 mis omavad Moody 'se krediitreitingut A3 3 15 972 mis omavad Moody 'se krediitreitingut Baa1 40 292 833 Kokku hoiused ja deposiidid pankades 75 700 94 330 *Kaks krediidireitinguta panka, milles Elering raha hoidis, on Moody’se krediidireitinguga Aa2 ja Aa3 rahvusvaheliste pankade Eestis registreeritud tütarfirmad. 79  RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2025 Lisa 7. Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024 Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved 43 031 63 412 ‚ sh nõuded ülekoormustasu eest 0 10 472 ‚ sh ebatõenäoliselt laekuvate nõuete reserv -2 -26 Muud nõuded 897 1 261 ‚ sh arvestuslikud nõuded ITC maksjate vastu 634 1 003 ‚ sh tagatistasud 259 9 ‚ sh intressinõuded 4 249 Finantsvarad kokku finantsseisundi aruande saldol 43 928 64 673 „nõuded ostjate vastu ja muud nõuded“ (lisa 5) Maksunõuded 8 241 277 Ettemaksud 1 033 835 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded kokku 53 202 65 785 Ostjate vastu esitatud nõuete krediidikvaliteedi analüüs: tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024 Ostjatelt laekumata arved, mille tähtaeg ei ole veel saabunud ‚ Jaotusvõrguettevõtjad 19 221 22 319 ‚ Muud kliendid 23 102 40 047 Ostjatelt laekumata arved kokku, mille tähtaeg ei ole veel saabunud 42 323 62 366 Ostjatelt laekumata arved, mille laekumistähtaeg on möödas, kuid mis ei ole ebatõenäoliselt laekuvad ‚ laekumistähtajast on möödas 1 kuni 90 päeva jaotusvõrgu ettevõtjad 2 0 ‚ laekumistähtajast on möödas 1 kuni 90 päeva muud kliendid 706 1 046 80  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025 Ostjatelt laekumata arved kokku, mille laekumistähtaeg on möödas, 708 1 046 kuid mis ei ole ebatõenäoliselt laekuvad Ebatõenäoliselt laekuvad 2 26 Ostjatelt laekumata arved kokku, mille laekumistähtaeg on möödas 710 1 072 Ebatõenäoliselt laekuvate arvete reserv -2 -26 Nõuded ostjate vastu kokku 43 031 63 412 Eleringi arvestuspõhimõtete kohaselt hinnatakse reeglina nõuded, mille maksetähtajast on möö- dunud üle 90 päeva, alla täies ulatuses. Üle 90 päeva maksetähtaega ületavate nõuete allahindluse kogusummat korrigeeritakse tuginedes varasemale kogemusele selle kohta, kui palju ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuetest hilisemal perioodil laekub ning kui palju nõuetest, mille maksetähtajast polnud aruandeperioodi lõpu seisuga möödunud üle 90 päeva, jääb hilisemal perioodil laekumata. Sa- muti võetakse nõuete hindamisel arvesse muid individuaalseid ja erakorralisi mõjusid nagu globaalne majandusolukorra halvenemine. Aruandeaastal vähendati ebatõenäoliselt laekuvate nõuete reservi 24 tuhande euro ulatuses (2024: 92 tuh EUR). Andmed seotud osapooltele esitatud nõuete kohta on avalikustatud lisas 22. 81  RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2025 Lisa 8. Varud tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024 Diislikütus 8 843 9 265 Mahuvarugaas 499 579 Gaas maagaasihoidlas 10 708 10 708 Varud kokku 20 050 20 537 Elering hoiab avariireservelektrijaamade jaoks reservkütuse varu, gaasi võrguteenuste osutamise jaoks mahuvarugaasi varu ja gaasi bilansiteenuse jaoks bilansigaasi. Elering hoiab gaasi varustuskindluse tagamiseks gaasi Inčukalnsi maagaasihoidlas. 82  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025 Lisa 9. Materiaalne põhivara tuhandetes eurodes Maa Maa Ehitised Rajatised Masinad Muu Lõpeta- Kokku kasutus- ja mata õigused seadmed ehitus Materiaalne põhivara 1.01.2024 Soetusmaksumus 01.01.2024 7 220 7 641 78 521 750 000 704 120 546 164 981 1 713 029 Akumuleeritud kulum 0 -538 -18 939 -231 637 -266 544 -469 0 -518 127 Jääkmaksumus 01.01.2024 7 220 7 103 59 582 518 363 437 576 77 164 981 1 194 902 Ettemaksed 0 0 0 0 1 732 0 0 1 732 Materiaalne põhivara kokku 7 220 7 103 59 582 518 363 439 308 77 164 981 1 196 634 01.01.2024 Liikumised 1.01.2024–31.12.2024 Lisandumised 36 0 0 0 0 0 222 508 222 544 Ümberliigitatud lõpetamata 0 183 11 302 71 302 60 098 149 -143 034 0 ehitusest Kapitaliseeritud 0 0 0 0 0 0 1 456 1 456 laenukulutused (lisa 20) Müük ja mahakandmine 0 0 0 0 -3 0 0 -3 jääkväärtuses Ettemaksed 0 0 0 0 600 0 0 600 Arvestatud kulum 0 -79 -3 340 -20 475 -25 563 -31 0 -49 488 Liikumised kokku 36 104 7 962 50 827 35 132 118 80 930 175 109 1.01.2024–31.12.2024 Materiaalne põhivara 31.12.2024 Soetusmaksumus 31.12.2024 7 256 7 823 89 799 803 715 760 937 695 245 911 1 916 135 Akumuleeritud kulum 0 -616 -22 255 -234 525 -288 828 -500 0 -546 724 Jääkmaksumus 31.12.2024 7 256 7 207 67 544 569 190 472 109 195 245 911 1 369 412 Ettemaksed 0 0 0 0 2 331 0 0 2 331 Materiaalne põhivara 7 256 7 207 67 544 569 190 474 440 195 245 911 1 371 743 kokku 31.12.2024 83  RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2025 Liikumised 1.01.2025–31.12.2025 Lisandumised 2 0 0 0 0 0 173 766 173 768 Ümberliigitatud lõpetamata 0 238 2 203 183 986 47 544 62 -234 033 0 ehitusest Kapitaliseeritud 0 0 0 0 0 0 985 985 laenukulutused (lisa 20) Müük ja mahakandmine 0 0 0 -60 -423 0 0 -483 jääkväärtuses Ettemaksed 0 0 0 0 2 690 0 0 2 690 Arvestatud kulum 0 -81 -2 664 -21 692 -27 199 -64 0 -51 700 Liikumised kokku 2 157 -461 162 234 22 612 -2 -59 282 125 260 1.01.2025–31.12.2025 Soetusmaksumus 7 258 8 061 92 003 973 284 806 553 757 186 629 2 074 545 31.12.2025 Akumuleeritud kulum 0 -697 -24 920 -241 860 -314 522 -564 0 -582 563 Jääkmaksumus 31.12.2025 7 258 7 364 67 083 731 424 492 031 193 186 629 1 491 982 Ettemaksed 0 0 0 0 5 021 0 0 5 021 Materiaalne põhivara 7 258 7 364 67 083 731 424 497 052 193 186 629 1 497 003 kokku 31.12.2025 Lõpetamata ehitus sisaldab peamiselt seadmete, alajaamade, elektrienergia ülekandeliinide ja gaa- sitorustiku ehitusi. Lõpetamisel kantakse nende varade maksumus masinate ja seadmete, ehitiste ja rajatiste soetusmaksumuse hulka. Lõpetamata ehituse lisandumised sisaldavad kapitaliseeritud laenukulutusi aruandeaastal summas 985 tuhat eurot (2024: 1 456 tuhat eurot). Kapitaliseerimismäär oli 3,21% (2024: 4,29%). Informatsioon materiaalse vara kasutusrendi kohta on toodud lisas 21. 84  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025 Lisa 10. Immateriaalne põhivara tuhandetes eurodes Omandatud tarkvara, Kokku litsentsid Immateriaalne põhivara 1.01.2024 Soetusmaksumus 1.01.2024 27 014 27 014 Akumuleeritud amortisatsioon -14 525 -14 525 Jääkmaksumus 1.01.2024 12 489 12 489 Kasutusele võtmata immateriaalne põhivara 7 390 7 390 Immateriaalne põhivara kokku 1.01.2024 19 879 19 879 Liikumised 1.01.2024-31.12.2024: Lisandumised 9 107 9 107 Amortisatsioonikulu -3 624 -3 624 Liikumised kokku 1.01.2024-31.12.2024 5 483 5 483 Immateriaalne põhivara 31.12.2024 Soetusmaksumus 31.12.2024 34 810 34 810 Akumuleeritud amortisatsioon -18 107 -18 107 Jääkmaksumus 31.12.2024 16 703 16 703 Kasutusele võtmata immateriaalne põhivara 8 659 8 659 Immateriaalne põhivara kokku 31.12.2024 25 362 25 362 Liikumised 1.01.2025-31.12.2025 Lisandumised 7 775 7 775 Amortisatsioonikulu -3 617 -3 617 Liikumised kokku 1.01.2025-31.12.2025 4 158 4 158 Immateriaalne põhivara 31.12.2025 Soetusmaksumus 31.12.2025 34 813 34 813 Akumuleeritud amortisatsioon -20 412 -20 412 Jääkmaksumus 31.12.2025 14 401 14 401 Kasutusele võtmata immateriaalne põhivara 15 119 15 119 Immateriaalne põhivara kokku 31.12.2025 29 520 29 520 85  RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2025 Lisa 11. Võlakohustused tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024 Lühiajalised võlakohustused Pikaajalise pangalaenu lühiajaline osa 8 177 10 558 Intressivõlad 324 566 Lühiajalised laenukohustused kokku 8 501 11 124 Pikaajalised võlakohustused Pikaajaline pangalaen 47 468 55 637 Pikaajalised võlakohustused kokku 47 468 55 637 Ettevõtte laenukohustuste alusvaluutad on järgmised: Võlakohustused eurodes 55 969 66 761 Võlakohustused kokku (Lisa 5) 55 969 66 761 Võlakohustuste liikumine tuhandetes eurodes Lühiajalised võlakohustused Pikaajalised võlakohustused Saldo Panga- Intressi- Arveldus- Rendi- Panga- Võla- laenud võlad krediit kohustused laenud kohustused kokku Saldo seisuga 01.01.2024 10 558 758 0 7 66 186 77 509 Võlakohustuste -10 558 0 0 -7 0 -10 565 tagasimakse Ümberklassifitseerimine 10 558 0 0 0 -10 558 0 Mitterahalised liikumised 0 0 0 0 9 9 Arvestatud intressid 0 3 394 0 0 0 3 394 Makstud intressid 0 -3 586 0 0 0 -3 586 Saldo seisuga 31.12.2024 10 558 566 0 0 55 637 66 761 86  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025 Võetud võlakohustused 0 0 19 837 0 0 19 837 Võlakohustuste tagasi- -10 558 0 -19 837 0 0 -30 395 makse Ümberklassifitseerimine 8 177 0 0 0 -8 177 0 Mitterahalised liikumised 0 0 0 0 8 8 Arvestatud intressid 0 1 823 0 0 0 1 823 Makstud intressid 0 -2 065 0 0 0 -2 065 Saldo seisuga 31.12.2025 8 177 324 0 0 47 468 55 969 Laenukapitali keskmine efektiivne intress oli 2025. aastal 3,04% (2024: 4,40%). Elering on finantseerimiseks kasutanud järgmiseid vahendeid: 1. Pangalaenud Euroopa Investeerimispangalt Eleringil on kaks amortiseeruvat laenu jääkväärtuses 49 361 tuhat eurot (2024: 56 565 tuhat eurot). Tagastamise tähtajad on 2030 ja 2033, intress koosneb 6 kuu Euriborist, millele lisandub marginaal. Aruandeaastal tagastati laene Euroopa Investeerimispangale 7 204 tuhande euro ulatuses (2024. aastal 7 209 tuhat eurot). 2. Pangalaenud Põhjamaade Investeerimispangalt Eleringil on üks amortiseeruvat laenu jääkväärtuses 6 284 tuhat eurot (2024: kaks laenu jääkväärtuses 9 630 tuhat eurot) tagasimaksmise tähtajaga 2032. aastal. Intress koosneb 3 kuu Euriborist, millele lisandub marginaal. Aruandeaastal tagastati laene Põhjamaade Investeeri- mispangale summas 3 346 tuhat eurot (2024. aastal 3 349 tuhat eurot). 3. Arvelduskrediidilepingud Eleringil on sõlmitud kolm arvelduskrediidi lepingut kogusummas 100 miljonit eurot, intressi- määraga 1 kuu EURIBOR, millele lisandub marginaal 0,92-1,07%. Arvelduskrediidilepingud on sõlmitud kuni aprillini 2026. Aruandeaastal kasutati mais 19 837 tuhat eurot, mis tagastati juunis (2024: seisuga ei olnud välja võetud). Eleringi poolt sõlmitud laenulepingutes on kehtestatud piirmäärad Eleringi finantsnäitajatele (omakapitali suhe kogu varadesse ja netovõlg/EBITDA). Piirmäärasid ei ole ületatud. 87  RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2025 Lisa 12. Võlad tarnijatele ja muud võlad tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024 Võlad tarnijatele 44 917 52 894 sh võlad FTR tehingute eest 0 11 520 Võlad ostetud materiaalse ja immateriaalse põhivara eest 18 585 15 325 Kogutud tasud elektrienergiatootjatele 11 533 18 771 Muud võlad 30 614 2 537 sh bilansiteenused 27 289 0 Finantskohustused kokku finantsseisundi aruande saldol 105 649 89 527 „Võlad tarnijatele ja muud võlad“ (lisa 5) Maksuvõlad: Käibemaks 0 1 172 Sotsiaalkindlustusmaks 870 808 Üksikisiku tulumaks 500 475 Töötuskindlustusmaks 57 53 Kohustusliku kogumispensioni sissemaksed 64 46 Ettevõtte ja erisoodustuste tulumaks 17 16 Aktsiisimaks 474 314 Saastemaks 1 1 Maksuvõlad kokku 1 983 2 885 Viitvõlad - töötajate hüvitised: Palk 995 897 Preemia 1 452 1 564 Puhkusetasu 509 448 Sotsiaalkindlustuse ja töötuskindlustuse maks 663 680 Viitvõlad - töötajate hüvitised kokku 3 619 3 589 Muud võlad: 545 7 615 sh kindlustushüvitis 0 7 500 Võlad tarnijatele ja muud võlad kokku 111 796 103 616 88  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025 Kogutud ettemaksed elektritootjatele tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024 Kogutud ettemaksed elektritootjatele perioodi alguses 18 771 20 439 Arvestatud taastuvenergia tasud 66 111 82 171 Arvestatud taastuvenergiatoetused ja haldustasud -73 349 -83 839 Kogutud ettemaksed elektritootjatele perioodi lõpul 11 533 18 771 Andmed seotud osapooltele võlgade kohta on avalikustatud lisas 22. 89  RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2025 Lisa 13. Lepingulised kohustused ja tulevaste perioodide tulud Liitumis- ja muudest teenustasudest tulenev lepinguline kohustus tuhandetes eurodes 2025 2024 Lepingulised kohustused liitumis- ja muudelt teenustasudelt perioodi algul 135 364 133 183 Saadud liitumis- ja muud teenustasud 10 336 4 588 Tuludena kajastatud liitumis- ja muud teenustasud (lisa 16) -3 468 -2 407 Lepingulised kohustused liitumis- ja muudelt teenustasudelt perioodi lõpul 142 232 135 364 Sihtfinantseerimine tuhandetes eurodes 2025 2024 Sihtfinantseerimise edasilükkunud tulu perioodi algul 367 549 292 922 Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks 27 837 83 026 Sihtfinantseerimise amortiseerimine muudes ärituludes (lisa 16) -9 651 -8 399 Sihtfinantseerimise edasilükkunud tulu perioodi lõpul 385 735 367 549 Ülekoormustasu tuhandetes eurodes 2025 2024 Ülekoormustasu kohustus perioodi algul 534 983 454 795 Tekkepõhiselt arvestatud perioodi jooksul* 82 138 98 559 ÜKT uute ülekandevõimsuste ehitamiseks arvestatud tulud (lisa 16) -3 589 -2 680 ÜKT kasutus sagedus- ja muude reservide katteks (lisa 15) -73 436 0 ÜKT kasutus kadude katteks 0 -4 389 ÜKT kasutus tegevuskulude katteks -967 -11 302 Ülekoormustasu kohustus perioodi lõpul 539 129 534 983 Sh sidumata ülekoormustulu 278 373 336 704 Tulevaste perioodide tulud kokku 924 864 902 532 Lepingulised kohustused liitumis- ja muudelt teenustasudelt ja tulevaste 1 067 096 1 037 896 perioodide tulud kokku * Investeerimistegevuse rahavoogudes kajastatakse ülekoormustasu laekunud tasude brutosummas, millest on maha lahutatud ülekoormustasu kasutus kadude, sagedus- ja muude reservide ning tege- vuskulude katteks, mis kajastuvad netomeetodil äritegevuse rahavoogudes. 90  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025 Lisa 14. Omakapital Eleringi aktsiakapital koosneb 274 890 aktsiast nimiväärtusega 1 000 eurot (31.12.2024: 229 890 aktsiat nimiväärtusega 1 000 eurot). Aktsiate eest on täielikult makstud. Vt lisa 5 ja lisa 6. Aruandeaastal otsustas ainuosanik suurendada aktsiakapitali, emiteerides 45 000 uut aktsiat nimi- väärtusega 1000 eurot. Aktsiad registreeriti jaanuaris 2026. 2025. aastal maksti välja dividende 15,66 miljonit eurot, dividendid aktsia kohta olid 68,10 eurot ja kaas- nes tulumaksukulu summas 4,42 miljonit eurot (2024. aastal maksti dividende 20 miljonit eurot ehk 87,00 eurot aktsia kohta, dividendimaksega kaasnes dividendide tulumaksukulu summas 4,32 miljonit eurot). Seisuga 31.12.2025 moodustas Eleringi kohustuslik reservkapital 20 906 tuhat eurot (31.12.2024: 20 123 tuhat eurot). Seisuga 31.12.2025 on Eleringil kohustus kanda täiendavalt üle 1 087 tuhat eurot (31.12.2024: 783 tuhat eurot). 2025. aastal kandis Elering täiendavalt kohustuslikku reservkapitali 783 tuhat eurot (2024. aastal 1 402 tuhat eurot). Seisuga 31.12.2025 oli Eleringi jaotamiseks kõlbulik jaotamata kasum 163 898 tuhat eurot (31.12.2024: 158 902 tuhat eurot). Seisuga 31.12.2025 oleks võimalik netodividendidena jaotada 127 840 tuhat eu- rot (31.12.2024: 123 944 tuhat eurot) ning vastav tulumaksu kulu oleks 36 057 tuhat eurot (31.12.2024: 34 958 tuhat eurot), arvestades kohustust kanda osa jaotamata kasumist reservkapitali. 91  RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2025 Lisa 15. Müügitulu Müügitulu analüüs tegevusvaldkondade lõikes tuhandetes eurodes 2025 2024 Bilansi- ja reguleerimisteenuste müük Bilansienergia* 163 796 73 316 Bilansigaas 8 633 7 886 Bilansi- ja reguleerimisteenuste müük kokku 172 429 81 202 Elektrivõrgu ja gaasivõrgu teenuste müük Elektrivõrgu teenuste müük 91 881 85 330 Gaasivõrgu teenuste müük 25 147 28 077 Muud elektrivõrguteenused 1 293 7 919 Muud gaasivõrguteenused 2 042 2 759 Elektrivõrgu ja gaasivõrgu teenuste müük kokku 120 363 124 085 Muude kaupade ja teenuste müük Müügitulu liitumistasudest (lisa 13) 4 099 2 658 Ülekandeseadmete rent (lisa 21) 1 077 945 Muude teenuste müük 2 529 5 337 Muude kaupade müük 17 55 Muude kaupade ja teenuste müük kokku 7 722 8 995 Müügitulu kokku 300 514 214 282 *Bilansienergia tulud hõlmavad ülekoormustulu, mida kasutati 2025. aastal sagedus- ja muude reser- vide kulude katmiseks kogusummas 73 436 tuhat eurot. Alates 2026. aastast määratletakse varustus- kindlusega seotud kulud ning neid ei kaeta enam ülekoormustulust. 92  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025 Lisa 16. Muud äritulud tuhandetes eurodes 2025 2024 Põhivara soetamiseks saadud sihtfinantseerimine (lisa 13) 9 607 8 354 Ülekoormustasu amortisatsioon (lisa 13) 3 589 2 680 Kasum materiaalse põhivara müügist 43 28 Saadud viivised, trahvid ja hüvitised* 638 123 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 0 6 Muud äritulud 14 091 415 Kokku 27 968 11 606 Muudes ärituludes kajastub ühekordne kindlustushüvitis summas 13,6 miljonit eurot. 93  RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2025 Lisa 17. Kaubad, toore, materjal ja teenused tuhandetes eurodes 2025 2024 Ostetud elektrienergia ja gaas bilansiteenuse osutamiseks Ostetud bilansienergia (vt ka lisa 15) 158 550 68 225 Ostetud bilansigaas 7 946 7 215 Avariielektrijaama kulud elektribilansi tagamiseks 744 0 Bilansiteenuse osutamiseks ostetud elektrienergia kokku 167 240 75 440 Süsteemiteenused Reaktiivenergia 185 249 Avariielektrijaama püsikulud 676 215 Süsteemiteenuste kulud kokku 861 464 Elektrivõrgu ja gaasivõrgu kaod Elektrivõrgu kaod 26 228 26 089 Gaasivõrgu kaod 1 394 1 933 Elektrivõrgu ja gaasivõrgu kaod kokku 27 622 28 022 Hooldus- ja remonditööd Põhitegevuse rajatistele ja seadmetele 13 136 10 852 Tootmishoonetele ja -territooriumitele 833 960 Demontaažitööd ja jäätmete käitlemine 442 163 Muud hooldus- ja remonditööde kulud 1 241 871 Hooldus- ja remonditööd kokku 15 652 12 846 Muud kulud Muud kulud 6 770 10 723 Operatiivkäidu- ja dispetšerjuhtimiskulud 513 549 Muud kulud kokku 7 283 11 272 Kaubad, toore, materjal ja teenused kokku 218 658 128 044 94  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025 Lisa 18. Mitmesugused tegevuskulud tuhandetes eurodes 2025 2024 Infotehnoloogia kulud 2 613 2 733 Koolitus- ja muud tegevuskulud 827 815 Uurimistööde ja konsultatsioonide kulud 2 566 2 353 Telekommunikatsioonikulud 1 376 1 158 Valve-, kindlustus- ja töökaitsealased kulud 1 653 1 497 Bürookulud 815 755 Teadus- ja arendustegevuse kulud (R&D) 331 560 Transpordi- ja töövahendite kulud 102 115 Muud ärikulud 147 160 Mitmesugused tegevuskulud kokku 10 430 10 146 Eleringi koondkasumiaruandes on kajastatud lühiajaliste rendilepingute ja väikese väärtusega rentidega seotud kulu summas 214 tuhat eurot (2024. aastal summas 326 tuhat eurot). 95  RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2025 Lisa 19. Tööjõukulud tuhandetes eurodes 2025 2024 Põhitasud, lisatasud, preemiad, puhkusetasud 13 567 12 195 Töölepingu lõpetamise hüvitised 26 0 Muud tasud 493 445 Töövõtjatele arvestatud kokku 14 086 12 640 Sotsiaalmaks 4 674 4 201 Töötuskindlustusmaks 103 91 Tööjõukulud kokku 18 863 16 932 sh hüvitised juhatuse ja nõukogu liikmetele Põhitasud, lisatasud, preemiad, puhkusetasud 699 613 Sotsiaalmaks 263 232 Erisoodustused 77 73 Erisoodustuste tulumaks 22 18 Hüvitised juhatuse ja nõukogu liikmetele kokku 1 061 936 Töötajate keskmine arv 326 309 Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa: Töölepingu alusel töötavad isikud 322 307 Võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutavad isikud 4 2 Juhtimis- või kontrollorgani liikmed 11 4 Töötajate keskmine töötasu taandatud täistööajale kuus (eurodes) 3 597 3 878 Neljal juhatuse liikmel on õigus hüvitisele nende teenistuslepingu ennetähtaegse lõpetamisel, mis võrdub kolme kuu teenistustasuga. 96  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025 Lisa 20. Finantstulud ja -kulud tuhandetes eurodes 2025 2024 Finantstulud Intressitulu 2 075 4 495 Kasum kapitaliosaluse meetodil 31 26 Kasum valuutakursi muutustest 0 43 Kokku finantstulud 2 106 4 564 Finantskulud Intressikulu -2 145 -3 394 Kahjum valuutakursi muutustest 1 -302 Muud finantskulud -2 -2 Kokku finantskulud -2 146 -3 698 Miinus: Kapitaliseeritud finantskulud (lisa 9) 985 1 456 Koondkasumiaruandes kajastatud finantskulud kokku -1 161 -2 242 Neto finantstulud (-kulud) (lisa 6) 945 2 322 97  RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2025 Lisa 21. Kasutusrent Elering kui rendileandja Kasutusrendi tulud tuhandetes eurodes 2025 2024 Ehitised 125 258 Rajatised 1 077 943 Muu vara rent 9 2 Kasutusrendi tulu kokku 1 211 1 203 Rajatised. Eleringil on kasutusrendileping, mille kohaselt renditakse välja liinimastidele kinnitatud kiu- doptilise kaabli vabu kiude. See kaabel toimib ka liinide piksekaitsetrossina ja Elering kasutab kiude oma tehniliseks sideks. Vabad kiud on antud rendile Tele2 Eesti AS-le. Rendileping sisaldab piirangut, mille kohaselt ei tohi Elering anda oma ülekandeseadmeid kasutuseks teistele telekommunikatsioonivaldkon- nas tegutsevatele ettevõtetele. Leping kehtib kuni 31.12.2034. Andmed varade (rajatiste) kohta, mis on antud rendile kasutusrendi tingimustel tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024 Soetusmaksumus 5 678 7 020 Akumuleeritud kulum perioodi lõpus -5 135 -6 051 Jääkmaksumus 542 969 Arvestatud kulum tuhandetes eurodes 2025 2024 Arvestatud kulum 73 1 243 Hinnanguline järgmiste perioodide renditulu kasutusrendi lepingutest tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024 sh kuni 1 aasta 1 254 1 137 1-5 aastat 6 648 6 017 Üle 5 aasta 4 258 5 269 Järgmiste perioodide rendimaksed kokku 12 160 12 423 98  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025 Lisa 22. Saldod ja tehingud seotud osapooltega Üldjuhul loetakse seotud osapoolteks osapooli, kui nad on ühise kontrolli all või kui ühel osapoolel on võime kontrollida teist osapoolt või tal on oluline mõju või ühine kontroll teise osapoole üle finantsiliste ja tegevusalaste otsuste tegemisel. Iga võimaliku seotud osapoole suhet käsitledes pööratakse tähelepanu suhte sisule, mitte üksnes juriidilisele vormile. Majandusaasta aruande koostamisel olid seotud osapoolteks: (i) Riik ja riigi kontrolli või olulise mõju all olevad ettevõtted; (ii) Eleringi juhatus ja nõukogu; (iii) Eespool loetletud isikute lähedased pereliikmed ja nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted. Tasumata saldod seotud osapooltega olid järgmised: tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024 Nõuded ostjate vastu Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad ettevõtted 19 146 22 148 Nõuded ostjate vastu kokku 19 146 22 148 sh võrguettevõtjad 15 018 18 457 Võlad tarnijatele ja muud võlad Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad ettevõtted 1 868 4 875 Võlad tarnijatele ja muud võlad kokku 1 868 4 875 99  RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2025 Tulud ja kulud seotud osapooltega tehingutest: tuhandetes eurodes Seotud osapool 2025 2024 Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad Tulu kaupade müügist 17 504 16 192 ettevõtted Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad Tulu teenuste müügist 92 145 87 073 ettevõtted Tulu kaupade ja teenuste 109 649 103 265 müügist kokku Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad Kaupade ost 16 227 11 767 ettevõtted Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad Teenuste ost 39 755 10 817 ettevõtted Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad Lõivud ja tasud 532 118 ettevõtted Kaupade ja teenuste ost kokku 56 514 22 702 Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad 1 944 1 688 Investeeringud põhivarasse ettevõtted Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad 11 384 21 949 Taastuvenergia toetused ettevõtted Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad 56 367 69 961 Taastuvenergia tasud ettevõtted • Tulu kaupade müügist on saadud bilansienergia ja bilansigaasi müügist. • Tulu teenuste müügist on saadud peamiselt elektri- ja gaasivõrguteenuste müügist. • Kulu kaupade ostust tuleneb bilansienergia ja gaasi ostust. • Teenuste ost sisaldab peamiselt reguleerimisteenuseid, operatiivkäidu- ja dispetšerjuhtimise teenuseid ning hooldus ja -remonditeenuseid. Ettevõte on rakendanud vabastust tema jaoks ebaoluliste tehingute ja saldode avalikustamise osas valitsuse ja teiste seotud osapooltega, kuna riigil on kontroll, ühine kontroll või oluline mõju nende osapoolte üle. Tehinguid äriühingutega, milles nõukogu ja juhatuse liikmed või nende lähedased omavad olulist mõju- võimu, aruandval aastal ei olnud. Tegevjuhtkonnale ja juhatuse liikmetele arvestatud kompensatsioonid on avalikustatud lisas 19. Seotud osapoolte vastu olevate nõuete osas ei ole 2025. aastal nii nagu ka 2024. aastal moodustatud allahindluseid. Potentsiaalne palgakulu kohustis oleks 130,5 tuhat eurot ilma sotsiaalmaksuta (31.12.2024: 130,5 tuhat eurot) , kui nõukogu peaks välja vahetama kõik juhatuse liikmed. 100  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025 Lisa 23. Tingimuslikud kohustused, siduvad tulevikukohustused ja bilansijärgsed sündmused Siduvad tulevikukohustused investeeringuteks. Võrguettevõtjal on kohustus arendada võrku viisil, mis tagab oma teeninduspiirkonnas võimaluse järjepidevalt osutada ettenähtud tingimuste kohast võrgutee- nust. Seisuga 31.12.2025 oli Eleringil materiaalse põhivara suhtes lepingujärgsed siduvad tulevikukohustu- sed kapitalikulutusteks summas 187 221 tuhat eurot (31.12.2024: 199 867 tuhat eurot). Maksualased kohustused. Maksuhalduril on õigus kontrollida Eleringi maksuarvestust kuni 5 aasta jook- sul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intress ja trahvid. Eleringi juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata Eleringile olulise täiendava maksusumma. Tingimuslikud kohustused pooleliolevatest kohtuvaidlustest. Ettevõtte vastu on esitatud hagi summas 2,9 miljonit eurot. Vaidlus puudutab läbirääkimisi, mida peeti seoses gaasitoru ehitamisega. Äriühing ei pea nõudeid põhjendatuks, kuna pooled ei sõlminud kunagi nimetatud ehitustööde realiseerimiseks lepingut. Hageja ei osutunud riigihankel edukaks ning ehitustööde leping sõlmiti riigihankel edukaks tunnistatud töövõtjaga. Elering on tegutsenud kooskõlas riigihangete seadusega. BAB INTER RAO LIETUVA on teinud hagiavalduse arbitraažimenetluses LITGRID AB, AS “Augstprieguma tikls” ja Eleringi vastu elektrisüsteemide bilansienergia ostu-müügilepingu alusel. Kuni 31.12.2022 osutas INTER RAO Baltikumi süsteemihalduritele bilansienergia ostu- ja müügiteenuseid seoses Baltikumi süs- teemihaldurite osalemisega BRELL süsteemis. 2022. aastal lõpetasid Baltikumi süsteemihaldurid INTER RAO-le sanktsioonide tõttu maksete tegemise. INTER RAO nõuab seetõttu süsteemihalduritelt vahenda- tud elektrienergia eest kokku 12,5 miljonit eurot perioodi eest kuni 31.12.2022. Vastav nõue on kajastatud bilansis võlgnevusena tarnijatele. Maksed peatati seoses Venemaa agressiooniga Ukrainale ning sellega seonduvate sanktsioonidega. Täiendavalt nõuab INTER RAO üle 38 miljoni euro hüvitamist perioodi eest pärast ostu-müügilepingu lepingu lõppu. Põhinõuetele lisandub viivis. Kostjad on esitanud vastuväited vahekohtu jurisdiktsioonile. Kui vahekohus peab sellest hoolimata võimalikuks teha asjas sisuline otsus, kas 12,5 miljoni ja viivise nõude või ka 38 miljoni ja viivise nõude osas, siis on vaidlusel otsene rahaline mõju Eleringi ja Balti süsteemihaldurite jaoks ulatuses, mille osas tehakse kaebaja kasuks otsus ning mis ületab juba kajastatud kohustust 12,5 miljonit eurot. Elering vastutab solidaarselt kaaskostjatest Balti- kumi süsteemihalduritega vahekohtuotsusega võimaliku väljamõistetud hüvitise eest. Kuna ülejäänud nõue on lepinguväline (Elering koos teiste TSO-dega on lepingu ülesse öelnud), siis Elering peab nõuet alusetuks. Pooltele oli selge, et Balti TSO-d ei soovi teenuse osutamisega jätkata. Nõue jaguneb Baltikumi süsteemihaldurite vahel järgmiselt: LITGRID 42%, Elering 32% and AST 26%. 101  RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2025 Elering AS-I ja Fingrid Oyj vastu on esitatud hagi seoses pikaajaliste ülekandevõimsuste oksjoni raames müüdud ning hiljem piiratud finantsiliste ülekandevõimsustega (financial transmission rights – FTR). Elering AS ja Fingrid müüvad eelviidatud FTR-e ühiselt (ülekandevõimsusi müüakse Eesti-Soome piiril elektrienergia hinnavaheriski maandamiseks). Seoses EstLink kaabli lõhkumisega laeva ankru poolt piirasid Elering ja Fingrid müüdud õigusi kooskõlas FCA määrusega. Elering ja Fingrid on seisukohal, et kaabli lõhkumine meres on käsitletav vääramatu jõuna, mille tulemusena maksti FTR-ide ostjatele tagasi oksjoni raames makstu, kuid ei hüvitatud hinnavahet Eesti ja Soome hinnapiirkondade vahel. Eleringi ja Fingridi vastu esitatud nõude suurus on ca 3 MEUR. 102 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne Elering AS-i aktsionärile eie arvamus Meie arvates kajastab raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Elering AS-i (Ettevõte) Sõltumatu finantsseisundit vandeaudiitori seisuga 31. detsember 2025 ning aruanne sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Elering AS-i Euroopa aktsionärile Liidu poolt. eieme Mida arvamus auditeerisime Meie arvates Ettevõtte kajastab raamatupidamise raamatupidamise aastaaruanneaastaaruanne sisaldab: kõigis olulistes osades õiglaselt Elering AS-i (Ettevõte) •finantsseisundit finantsseisundiseisuga 31. detsember aruannet seisuga 31.2025 ning sellel detsember 2025;kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse • koondkasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta standarditega, nagu need on vastu võetud kohta; Euroopa Liidu poolt. • rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja Mida me auditeerisime • raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulist teavet arvestuspõhimõtete kohta ja muud selgitavat Ettevõtte infot. raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: • finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2025; Arvamuse alus • koondkasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (Eesti) (ISA-d (EE)). Meie • omakapitali kohustused muutuste vastavalt aruannet nendele eeltoodud standarditele kuupäeval lõppenud on täiendavalt kirjeldatudmajandusaasta meie aruandekohta; ja osas „Audiitori • raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga“. olulist teavet arvestuspõhimõtete kohta ja muud selgitavat infot. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane alus meie arvamuse avaldamiseks. Arvamuse alus Sõltumatus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (Eesti) (ISA-d (EE)). Meie Me oleme Ettevõttest kohustused sõltumatud vastavalt nendele kooskõlas on standarditele kutseliste arvestusekspertide täiendavalt eetikakoodeksiga kirjeldatud meie (Eesti) aruande osas „Audiitori kohustused sõltumatuse (sealhulgas seoses raamatupidamise aastaaruande standarditega), auditiga“. mille on vastu võtnud Audiitortegevuse järelevalve nõukogu (eetikakoodeks (Eesti)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (Eesti) Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane alus meie arvamuse avaldamiseks. nõuetele. Sõltumatus uu in ormatsiooni, sealhulgas tegevusaruande, aruandlus Me oleme Juhatus Ettevõttest vastutab muusõltumatud kooskõlas informatsiooni kutseliste eest. Muu arvestusekspertide informatsioon eetikakoodeksiga hõlmab peatükki (Eesti) „Juhatuse esimehe (sealhulgas sõltumatuse standarditega), mille on vastu võtnud Audiitortegevuse järelevalve nõukogu pöördumine“, tegevusaruannet („Eleringi missioonist strateegiliste eesmärkideni“, „Majandustegevuse (eetikakoodeks ülevaade (Eesti)), ja 2025. ja oleme täitnud aasta tulemused“, oma muud „Pühendunud eetikaalased töötajad“, kohustused „Ühingu vastavalt juhtimine“, eetikakoodeksi „Kestlikkuse (Eesti) põhimõtete nõuetele. Eleringi tegevuses“) ja „Eleringi müügitulu vastavalt EMTAK 2008-le“ (kuid ei hõlma järgimine raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet). uu in ormatsiooni, sealhulgas tegevusaruande, aruandlus Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni, sealhulgas Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab peatükki „Juhatuse esimehe tegevusaruannet. pöördumine“, tegevusaruannet („Eleringi missioonist strateegiliste eesmärkideni“, „Majandustegevuse ülevaade ja 2025. aasta tulemused“, „Pühendunud töötajad“, „Ühingu juhtimine“, „Kestlikkuse põhimõtete järgimine Eleringi tegevuses“) ja „Eleringi müügitulu vastavalt EMTAK 2008-le“ (kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet). Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni, sealhulgas tegevusaruannet. 3 www.pwc.ee 103 Raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi raamatupidamise aastaaruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Tegevusaruande osas teostasime ka audiitortegevuse seaduses sätestatud protseduurid. Nimetatud protseduuride hulka kuulub kontroll, kas tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ning on koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Sõltumatu vandeaudiitori aruanne Tuginedes auditi käigus tehtud töödele, on meie arvates: •Elering tegevusaruandes toodud informatsioon olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega selle AS-i aktsionärile aasta osas, mille kohta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud; ja • eie arvamus koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. tegevusaruanne Kui Meieenne sõltumatu arvates kajastabvandeaudiitori aruande raamatupidamise kuupäeva kõigis aastaaruanne saadudolulistes tegevusaruande või muuElering osades õiglaselt informatsiooni osas AS-i (Ettevõte) tehtud töö põhjalseisuga finantsseisundit järeldame, et tegevusaruandes 31. detsember 2025 ningvõi muus sellel informatsioonis kuupäeval lõppenudonmajandusaasta oluline väärkajastamine, oleme finantstulemust kohustatud selle kooskõlas ja rahavoogusid tõsiasja avaldama. Meil ei finantsaruandluse rahvusvaheliste ole sellega seoses midagi välja tuua. standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on Ettevõtte valitsemine, kohustused seoses Mida me auditeerisime raamatupidamise aastaaruandega Ettevõttevastutab Juhatus raamatupidamise aastaaruanne raamatupidamise sisaldab:koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas aastaaruande • finantsseisundi rahvusvaheliste aruannet seisuga finantsaruandluse 31. detsember standarditega, 2025; nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, ja sellise • koondkasumiaruannet sisekontrollisüsteemi eeltoodud rakendamise kuupäeval eest, lõppenud nagu juhatus peabmajandusaasta kohta; vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast • rahavoogude tulenevate olulistearuannet eeltoodud kuupäeval väärkajastamisteta lõppenud raamatupidamise majandusaasta aastaaruande kohta; koostamist. • omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja Raamatupidamise • raamatupidamise aastaaruande aastaaruandekoostamisel on sisaldavad lisasid, mis juhatus kohustatud hindama olulist teavet Ettevõtte jätkusuutlikkust, arvestuspõhimõtete kohta ja muud avalikustama selgitavat vajadusel infot. infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal Arvamuse puudub alus realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele. Need, kelle Viisime ülesandeks auditi on valitsemine, läbi kooskõlas vastutavad rahvusvaheliste Ettevõtte finantsaruandlusprotsessi auditeerimisstandarditega (Eesti) (ISA-d üle järelevalve (EE)). Meie teostamise eest. kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Audiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane alus meie arvamuse avaldamiseks. Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest Sõltumatusvõi veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-dega (EE) kooskõlas Me oleme Ettevõttest läbiviidud sõltumatud audit garantiid, kooskõlas et oluline kutselistealati väärkajastamine arvestusekspertide eetikakoodeksiga avastatakse. Väärkajastamised (Eesti) võivad tuleneda (sealhulgas pettusest võisõltumatuse veast ja neidstandarditega), millesiis, peetakse oluliseks on vastu võtnud kui võib Audiitortegevuse põhjendatult järelevalve eeldada, et nõukogu need võivad kas üksikult (eetikakoodeks või koos mõjutada(Eesti)), ja oleme kasutajate poolttäitnud oma muud eetikaalased raamatupidamise aastaaruande kohustused vastavalt alusel tehtavaid eetikakoodeksi majanduslikke (Eesti) otsuseid. nõuetele. Kooskõlas ISA-dega (EE) läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase uu in ormatsiooni, skeptitsismi. Samuti me: sealhulgas tegevusaruande, aruandlus • tuvastame ja hindame riske, et raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi Juhatus vastutab tulenevalt muu informatsiooni pettusest eest. Muu või veast, kavandame informatsioon ja teostame hõlmab peatükki auditiprotseduurid „Juhatuse vastavalt esimehe tuvastatud riskidele pöördumine“, ning kogume tegevusaruannet („Eleringi piisava ja asjakohase missioonist auditi strateegiliste tõendusmaterjali meieeesmärkideni“, „Majandustegevuse arvamuse avaldamiseks. Pettusest ülevaade ja 2025. aasta tulemused“, „Pühendunud töötajad“, „Ühingu juhtimine“, „Kestlikkuse põhimõtete järgimine Eleringi tegevuses“) ja „Eleringi müügitulu vastavalt EMTAK 2008-le“ (kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet). Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni, sealhulgas tegevusaruannet. 104  tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist; • omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Ettevõtte sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta; • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike Sõltumatu hinnangute ja nendevandeaudiitori kohta avalikustatud infoaruanne põhjendatust; • otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud Elering AS-i auditi aktsionärile põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tõendusmaterjali tekitada märkimisväärset kahtlust Ettevõtte jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline eie arvamus ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis Meie arvates kajastab modifitseerima raamatupidamise oma arvamust. Meie aastaaruanne kõigis olulistes järeldused tuginevad audiitoriosades õiglaselt aruande Eleringkogutud kuupäevani AS-i (Ettevõte) auditi finantsseisundit seisuga tõendusmaterjalil. 31. detsember Tulevased 2025 ning sündmused sellel kuupäeval või tingimused võivadlõppenud majandusaasta siiski põhjustada finantstulemust Ettevõtte tegevuse ja rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud jätkumise lõppemist; Euroopa Liidu poolt. • hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi Mida me auditeerisime viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Ettevõtte raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: Me • vahetame infot nendega, finantsseisundi aruannetkelle ülesandeks seisuga on Ettevõtte 31. detsember 2025; valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste • koondkasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; sisekontrollisüsteemi puuduste kohta. • rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja • raamatupidamise AS-i aastaaruande PricewaterhouseCoopers nimel lisasid, mis sisaldavad olulist teavet arvestuspõhimõtete kohta ja muud selgitavat infot. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (Eesti) (ISA-d (EE)). Meie kohustused Jüri Koltsov vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses Vandeaudiitor, raamatupidamise litsents nr 623 aastaaruande auditiga“. Usume, 16. märtset2026 kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane alus meie arvamuse avaldamiseks. Tallinn, Eesti Sõltumatus Me oleme Ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sealhulgas sõltumatuse standarditega), mille on vastu võtnud Audiitortegevuse järelevalve nõukogu (eetikakoodeks (Eesti)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (Eesti) nõuetele. uu in ormatsiooni, sealhulgas tegevusaruande, aruandlus Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab peatükki „Juhatuse esimehe pöördumine“, tegevusaruannet („Eleringi missioonist strateegiliste eesmärkideni“, „Majandustegevuse ülevaade ja 2025. aasta tulemused“, „Pühendunud töötajad“, „Ühingu juhtimine“, „Kestlikkuse põhimõtete järgimine Eleringi tegevuses“) ja „Eleringi müügitulu vastavalt EMTAK 2008-le“ (kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet). Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni, sealhulgas tegevusaruannet. 3 105  RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2025 Kasumi jaotamise ettepanek Eleringi jaotamata kasum seisuga 31.12.2025 oli 164 985 tuhat eurot. Elering AS juhatus teeb ainuaktsionärile ettepaneku jaotada Eleringi jaotamata kasum järgmiselt: Maksta aktsionärile dividendidena 8 403 tuhat eurot Kohustuslikku reservkapitali 1 087 tuhat eurot Jaotamata kasumisse 155 495 tuhat eurot 106  ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025 Tegevjuhtkonna allkirjad 2025. aasta majandusaasta aruandele Elering AS 2025.a. majandusaasta aruande allkirjastamine 16.03.2026. Kalle Kilk Riina Käi Juhatuse esimees Juhatuse liige Erkki Sapp Reigo Kebja Juhatuse liige Juhatuse liige 107  RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2025 Eleringi müügitulu vastavalt EMTAK 2008-le Eleringi müügitulu jaguneb suuremate tegevusalade lõikes järgnevalt: EMTAK* Tegevusala 1.1.2025–31.12.2025 1.1.2024–31.12.2024 35131 Ülekande teenus - edastamine põhivõrgu kaudu 95 797 93 365 35221 Maagaasi ülekanne 27 189 30 836 35151 Elektrienergia müük (bilansienergia) 163 796 73 316 35231 Bilansigaasi müük 8 633 7 886 77399 Mujal liigitamata masinate ja seadmete rentimine 1 077 946 47799 Muude kasutatud kaupade jaemüük 176 880 68201 Enda või renditud kinnisvara üürile andmine ja käitus 134 260 82991 Muud mujal liigitamata äritegevust abistavad tegevused 3 712 6 794 * EMTAK – Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 108  Elering AS 2025. aasta auditi tähelepanekud Juhatus Elering AS Kadaka tee 42 12915 Tallinn 8. aprill 2026 Elering AS-i 2025. aasta auditi tähelepanekud tulenevalt suunistest vandeaudiitorile raporteerimise osas seoses korruptsioonivastase seaduse ja seotud osapooltega Oleme teostanud Elering AS-i (edaspidi “Ettevõte”) 31. detsembril 2025 lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande auditi. Järgnevalt toome Teieni auditi protseduuride teostamise käigus tekkinud kommentaarid ja tähelepanekud seoses www.audiitorkogu.ee lehel avaldatud dokumendiga „Suunised vandeaudiitorile raporteerimise osas Riigikontrollile ja/või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas oleva äriühingu või sihtasutuse juhtorganile seoses korruptsioonivastase seaduse ja seotud osapooltega“ (23. aprilli 2015 versioon) (edaspidi „Juhend“). Teostasime kontrollprotseduurid, mida pidasime vajalikuks arvamuse avaldamiseks raamatupidamise aastaaruande kohta vastavalt rahvusvahelistele auditeerimise standarditele. Auditi tõendusmaterjali kogumisel Ettevõtte vastavuse kohta seadustele ja regulatsioonidele teostasime ka Juhendis kirjeldatud protseduurid järgnevalt: 1. Teostasime järelepärimised Ettevõtte juhtkonnalt, mille käigus uurisime korruptsioonivastase seaduse (KVS) asjakohaste põhimõtete rakendamist Ettevõttes, mh kas on kehtestatud sisemine regulatsioon (sisekord), mis oleks kooskõlas kõikide KVS-i asjakohaste nõuetega ja mille tulemusena: • on Ettevõttes kujundatud teadlikkus, kes on ametiisikud, kellele rakendub KVS; • on olemas protseduur tuvastamaks ametiisikutega seotud osapooli ja võimalikke tehtud tehinguid nendega; • on olemas protseduurid tagamaks KVS-i toimingupiirangutest kinnipidamine. 2. Teostasime järelepärimisi ja pistelisi kontrollprotseduure kehtestatud sisekorra rakendamise osas. 3. Tuvastatud seotud osapoolte tehingute puhul teostasime pistelist testimist saamaks kinnitust, kuidas on tagatud KVS-i peatükis 3 kirjeldatud toimingupiirangutest kinnipidamine. Ettevõtte juhatus on vastutav adekvaatsete sisekontrollisüsteemide väljatöötamise ja rakendamise, korrektse ja regulaarse raamatupidamisarvestuse tagamise ning raamatupidamise aastaaruande koostamise eest. Samuti peab Ettevõtte juhatus esitama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ülevaate vandeaudiitori poolt teostatud kontrolli tulemustest, mis hõlmavad tehinguid seotud osapooltega. Aktsiaselts PricewaterhouseCoopers Tatari 1, Tallinn 10116, Eesti www.pwc.ee Tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 +372 6141 800, [email protected]  Elering AS 2025. aasta auditi tähelepanekud Käesoleva aruande eesmärgiks on anda Ettevõtte juhatusele informatsiooni kirjeldatud kohustuste täitmise kohta ning selles aruandes sisalduv informatsioon ei ole mõeldud mistahes eesmärgil kasutamiseks teiste isikute poolt peale Ettevõtte juhatuse ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi. Käesolevat aruannet ega selle koopiaid ei tohi ei tervikuna ega ka osadena teha kättesaadavaks ühelegi kolmandale osapoolele ilma AS-i PricewaterhouseCoopers vastava kirjaliku loata. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Jüri Koltsov Vandeaudiitor, litsents nr 623 2  Elering AS 2025. aasta auditi tähelepanekud Auditi käigus tuvastatud tehingud seotud osapooltega Punktis 1 kirjeldatud tegevuste tulemusena oleme saanud ülevaate, et: • Ettevõttes on kujundatud teadlikkus, kes on ametiisikud, kellele rakendub KVS; • eksisteerib protseduur tuvastamaks ametiisikutega seotud osapooli ja võimalikke tehtud tehinguid nendega; • on olemas protseduurid tagamaks KVS-i toimingupiirangutest kinnipidamine. Nimetatud tegevuste tulemusena ei tuvastanud me olulisi puudusi Ettevõtte protseduurides. Nimetatud tegevuste tulemusena ei tuvastanud me olulisi puudusi Ettevõtte protseduurides. Ühe tähelepanekuna oleme soovitanud Ettevõttes juurutada automaatsed kontrolliprotseduurid KVS-st kinnipidamiseks. Ettevõtte otsene kontrolliprotseduur seotud isikute tehingute kontrollimisel (lisaks muudele kaudsetele kontrolliprotseduuridele läbi hangete korraldamise, ostuarvete kinnitamise jm) on seotud isikute deklaratsioonide kogumine ning nende põhjal teostatav tehingute kontroll tervele aruandeaastale. Kehtiva kontrolliprotseduuri käigus ei ole meie hinnangul piisavalt maandatud risk, et toimingupiirangust kinnipidamine toimuks operatiivselt. Oleme omandanud arusaama, et ettevõtte on finantstarkvarasse juurutanud vastavalt meie soovitusele funktsionaalsuse seotud osapoolte tehingute automaatseks tuvastamiseks, kasutusse on plaanis funktsionaalsus võtta 2026. aasta jooksul. Punkti 2 osas teostasime järelepärimisi ja pistelisi kontrollprotseduure kehtestatud sisekorra rakendamise osas. Nimetatud tegevuste tulemusena ei tuvastanud me olulisi puudusi, millele pidasime vajalikuks tähelepanu juhtida. Punkti 3 osas oleme teostanud järgmised auditiprotseduurid: 1) palusime juhtkonnal tuvastada kõik seotud osapooled, esitada meile nimekiri seotud osapooltest (sh KVS-ist lähtuvalt) ning 31. detsembri 2025 saldodest/ 2025. aastal seotud isikutega teostatud tehingutest; 2) kontrollisime seotud osapoolte nimekirja täielikkust juhatuse ja nõukogu liikmete ning nendega seotud isikute osaluste osas teistes äriühingutes võrdlusena äriregistriga, tuvastamaks nimekirjas kajastamata seotud osapooli ja nendega sooritatud tehinguid; 3) oleme vaadanud Ettevõtte raamatupidamise tarkvarast äriregistri seostest tulenevate seotud osapoolte tehingute osas raamatupidamise väljavõtteid osutatud teenuste ja müüdud kaupade ning ostetud kaupade ja teenuste osas. Tehingu Seotud Tehingu Summa Vandeaudiitori sooritatud Järeldused tegija** osapool kirjeldus* (EUR) toimingud Tehingud Tehingud Tehingud Tehingud Oleme teostanud järgmised Vt tabeli all puudusid puudusid puudusid puudusid auditiprotseduurid: 1) palusime juhtkonnal tuvastada kõik seotud osapooled, esitada meile nimekiri seotud osapooltest (sh KVS-ist lähtuvalt) ning 31. detsembri 2025 saldodest ja 2025. aastal seotud isikutega teostatud tehingutest; 2) kontrollisime seotud osapoolte nimekirja täielikkust juhatuse ja nõukogu liikmete ning nendega seotud isikute osaluste osas 3  teistes äriühingutes võrdlusena äriregistriga, tuvastamaks nimekirjas kajastamata seotud osapooli ja nendega sooritatud tehinguid; 3) vaatasime Ettevõtte raamatupidamise süsteemist seotud osapoolte tehingute osas raamatupidamise väljavõtteid osutatud teenuste, kaupade ja ostetud kaupade ning teenuste osas ning kontrollisime nende vastavust raamatupidamise aastaaruandes avalikustatule; 4) teostasime auditi käigus pisteliselt müügi- ja ostuarvete kontrolli. *Ülaltoodud tabelis ei kajastu tehingud riigi kontrolli all olevate organisatsioonidega (v.a need organisatsioonid, kus seotus tekib läbi Ettevõtte juhatuse või nõukogu liikme seotuse). **Esitatud loetelus ei ole toodud tehinguid ettevõttega Baltic RCC OÜ, mille nõukogusse kuulub ettevõtte juhatuse liige, kuid kes ettevõtte hinnangul ei oma individuaalselt olulist mõjuvõimu nimetatud ettevõtte tehingute üle. Teatud isikute osas ei olnud Ettevõtte poolt meile esitatud seotud osapoolte nimekiri täielik võrrelduna äriregistris toodud seostega. Juhtkonna ja nõukogu liikmete B-kaardi väljavõtete järgsed seosed sisaldasid osapooli, mis ei sisaldunud meile esitatud seotud osapoolte nimekirjas. Sellest tulenevalt on meie soovitus rakendada täiendav kontrolliprotseduur lõpliku seotud osapoolte nimekirja täielikkuse valideerimiseks. Siiski, kuna oleme teostanud testimise vastavalt äriregistri osapoolte seostele, siis riski 2025. aasta tehingutele hindame madalaks, kuna me ei tuvastanud tehinguid selliste osapooltega, mis ei sisaldunud Ettevõtte poolt meile esitatud nimekirjas. Teostatud protseduuride tulemusena ei tuvastanud me Ettevõtte sisestest toimingupiirangutest mitte kinnipidamist, korruptsioonijuhtumitele viitavaid tunnusmärke ega ka tehinguid seotud osapooltega, mida ei oleks kajastatud Ettevõtte raamatupidamise aastaaruandes. 4  Elering AS nõukogu aruanne 2025. majandusaasta aruande kohta Vastavalt äriseadustiku §-le 333 sätestatule esitab nõukogu üldkoosolekule enda poolse aruande Elering AS 2025. majandusaasta aruande kohta. Elering AS nõukogu vaatas juhatuse poolt koostatud 2025. majandusaasta aruande läbi ja leidis: 1. Ettevõtte saavutas 97% strateegias 2025. aastaks seatud eesmärkide sihttasemed (vaata lisa 1. Eleringi strateegiliste eesmärkide mõõdikute täitmine). Ettevõte suutis hoida enda peamist ülesannet mõõtvat sihttaset, tagada Eesti tarbijate elektri varustatus 10 aasta keskmise andmata energia kogusena 59 MWh juures. Kogu aasta jooksul kanti üle ca. 8,3 miljoni MWh elektrienergiat, see tähendab, et Eleringi elektrivõrgu töökindlus 2025. aastal oli 99,99%. 2. Gaasivõrgu töökindlus oli 2025. aastal maksimaalne. Klientidele ei jäänud andmata ühtegi megavatt-tundi gaasi ning kümne aasta keskmine andmata jäänud gaasi kogus on jätkuvalt 0 MWh (2024: 0 MWh). Sellest tulenevalt oli gaasi põhivõrgu töökindlus 2025. aastal 100%, mis kinnitab gaasiülekandevõrgu suutlikkust tagada katkematu varustus ka muutlikus tarne- ja turuolukorras. 3. Energiajulgeoleku vaatest oli 2025. aasta kõige olulisemaks saavutuseks elektrisüsteemi viimine uude energiajulgeoleku arhitektuuri. 2025. aasta veebruaris eraldus Eesti koos Läti ja Leeduga BRELL-i sagedusalast, läbiti edukalt elektrisüsteemi saartalitluse etapp ning sünkroniseeriti Balti elektrisüsteem Mandri-Euroopa sagedusalaga. Sünkroniseerimisega samaaegselt avas Elering koos naaber TSO-dega Baltimaades reservide turu, millega tagatakse süsteemi tasakaalus püsimine ja võimekus hakkama saada nii tavapärases kui ka saartalitluse olukorras. See kõik tervikuna tähendas elektrisüsteemi operatiivset iseseisvumist ja kogu süsteemi kindluse tõstmist uuele tasemele. 4. Ettevõte tulud kokku moodustasid 328,5 miljonit eurot, olulisim tuluallikas oli võrguteenuste müük, mis moodustas müügitulust 40,1% või 120,4 miljonit eurot. Võrgu ülekandeteenuste tulust moodustasid 76,3% elektrivõrgu ülekandeteenuse tulud, 20,9% gaasi ülekande võrguteenuste tulud ning 2,8% muud võrguteenusetulud. Võrgutariifidega reguleeritud tulu moodustas võrguteenuste tulust kokku 97,2%. Aruandeaasta ärikasumiks kujunes 25,2 miljonit eurot ning puhaskasumiks 21,7 miljonit eurot. Nõukogu jäi majandusaastaga rahule ning otsustas majandusaasta aruande heaks kiita ning esitada üldkoosolekule kinnitamiseks. 2025. aastal toimus 8 korralist ja 2 elektroonilist nõukogu koosolekut, mille peamised teemad olid:  27.01 - sünkroniseerimise hetkeseisu ülevaade;  14.02 – ülevaade sünkroniseerimisest, võrgutasude korrigeerimise vajaduse tutvustamine, siseaudiitori kinnitamine;  01.04 - majandusaasta aruande kinnitamine, nõukogu tegevusaruande heaks kiitmine, juhatusele seatud eesmärkide täitmine, auditikomitee otsuste ülevaade, 2025. aasta olulisemate teemade ülevaade, ülevaade Kiisa AREJ tulevikustsenaariumitest, tehingud registrivaraga, auditikomitee koosseisu muutmine;  27.06 - 4 kuu majandustulemuste ülevaade, 5 aasta finantsprognoos, auditikomitee otsuste ülevaade, 2025- 2035 strateegia ülesehitus, tehingud registrivaraga;  30.06 (elektrooniline) – finantsprognoos aastateks 2025-2029;  14.07 (elektrooniline) – auditikomitee liikmetele tasu määramine;  04.09 – audiitorteenuse hanke tulemuste kinnitamine ja audiitori nimetamise ettepanek;  26.09 – Elering AS-i strateegia 2026-2035, 7 kuu majandustulemused, auditikomitee otsuste ülevaade, nõukogu tööplaan;  14.11 – investeeringute ja äritegevuse eelarve kavand, varustuskindluse aruande kokkuvõte ja järeldused, riskide ülevaade, 2026. aasta siseauditi plaan;  11.12 - äritegevuse eelarve ja investeeringute eelarve kinnitamine, Kiisa AREJ võõrandamise tegevuskava, olulisemate tegevuste ülevaade, 10 kuu majandustulemuste ülevaade. 2025. aastal kuulusid Eleringi nõukogu koosseisu järgmised liikmed:  Gunnar Okk, nõukogu esimees alates 04.03.2024 kuni 04.03.2027;  Kaie Karniol, nõukogu liige alates 07.03.2022 kuni 07.03.2025;  Janek Stalmeister, nõukogu liige alates 22.05.2023 kuni 22.05.2026;  Sirli Männiksaar, nõukogu liige alates 04.03.2024 kuni 04.03.2027;  Jaanus Uiga, nõukogu liige alates 09.10.2024 kuni 09.10.2027;  Merike Saks, nõukogu liige alates 14.03.2025 kuni 14.03.2028. Nõukogu tööd kajastavad nõukogu koosolekute protokollid. 2025. aastal kogunes auditikomitee 8 korda: 14.02, 20.03, 05.06, 26.08, 17.09, 21.10, 10.11 ja 01.12. Auditikomitee käsitles järgmisi teostatud siseauditeid: elektri võrguteenuste audit, füüsilise turvalisuse audit, päritolutunnistuste audit, elektri bilansihalduse audit. Lisaks vaadati üle auditikava, hinnati välisaudiitori tööd, kiideti heaks välisaudiitori hanke tulemus, käsitleti riskihindamise ning sisekontrolli teemasid ning finantsaruandluse teemasid, samuti siseaudiitori valikukriteeriume, kiideti heaks siseaudiitori kandidaat, samuti vaadati üle ESG aruandluse temaatika. Auditikomitee tööd kajastavad vastavad protokollid. 2025. aastal arvestati Eleringi AS-i nõukogu liikmetele tasusid koos sotsiaalmaksudega summas 74 tuhat eurot. Auditikomitee liikmetele maksti auditikomitees osalemise eest tasusid koos sotsiaalmaksudega summas 6,6 tuhat eurot. Tasud jagunesid nõukogu ja auditikomitee liikmete vahel alljärgnevalt: Nõukogu Brutotasu sh Sots.maks sh Kokku auditikomitee auditikomitee brutotasu sots.maks Gunnar Okk 18 000 0 5 940 0 23 940  Janek Stalmeister 10 313 1 313 3 403 433 13 716 Kaie Karniol 2 625 375 866 124 3 491 Merike Saks 7 500 0 2 475 0 9 975 Sirli Männiksaar 9 000 0 2 970 0 11 970 Jaanus Uiga 10 969 1 969 3 620 650 14 588 Villem Vohu 1 313 1 313 433 433 1 746 Kaupo Raag 938 938 309 309 1 247 Kokku 60 656 4 969 20 017 1 640 80 673 2025. aastal arvestati Elering AS-i juhatuse liikmetele tasusid koos sotsiaalmaksuga summas 850 tuhat eurot. Tasud jagunesid juhatuse liikmete vahel alljärgnevalt: Juhatus Püsitasu sh tulemustasu Tasud kokku Sotsmaks Kalle Kilk 144 000 36 000 180 000 59 400 Riina Käi 126 420 26 250 152 670 50 381 Reigo Kebja 126 743 26 250 152 993 50 488 Erkki Sapp 126 554 26 250 152 804 50 425 Kokku 523 717 114 750 638 467 210 694 /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Gunnar Okk Sirli Männiksaar Merike Saks Nõukogu esimees Nõukogu liige Nõukogu liige /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Stalmeister Jaanus Uiga Nõukogu liige Nõukogu liige Lisa 1: Eleringi strateegiliste eesmärkide mõõdikute täitmine Eesmärgi sihtväärtus Tegelik Eesmärk Mõõdik: Ühik 2025 2025 Eesmärk 1. Tagada igal ajahetkel elektri ja gaasi varustuskindlus Andmata jäänud elektrienergia 1.1 Hästi töötav elektri põhivõrk MWh <135 59 (10 a. keskmine) Andmata jäänud gaas MWh (10 1.2 Hästi töötav gaasi ülekandevõrk MWh 0 0 a. keskmine) 1.3 Kolme aasta perspektiivis on 3 aasta varustuskindluse h/a LOLE < 9 Meetmetega täidetud Eesti elektri varustuskindluse prognoos ületab Eesti SoS GWh/a EENS < 4,5 tagatud standard standardit Olulisemad tegevused lõpule viidud (nõukogu poolt heaks 1.4 Kriisivalmiduse tõstmine kiidetud koos iga-aastase % 95 95 eelarve lisaga "Peamised tulemused") Eesmärk 2. Tagada elektri- ja gaasihind, mis toetab Eesti majanduse konkurentsivõimet % tundidest ilma piiriüleste 2.1 Tagada Eesti hinnapiirkonnas liinide pudelikaelteta (piirile EE-FI: >75 Läänemere äärsete riikidega sama % EstLink2 rike allokeeritud vähem, kui EE-LV: >95 elektrihind nimivõimsus) Suhtearv: Järgmise 5 aasta investeeringute eelarve/ 2.2 Õhuke elektrivõrk % <100 94 järgmise 5 aasta kulum RAB-is (va sünkroniseerimine)  % tundidest ilma piiriüleste 2.3 Tagada Eestis FI-3B liinide pudelikaelteta (piirile EE-FI: >95 % 98 turupiirkonnaga sama gaasi hind allokeeritud vähem, kui EE-LV: >95 nimivõimsus) Suhtearv: Järgmise 5 aasta investeeringute eelarve/ 2.4 Õhuke gaasivõrk % <100 82 järgmise 5 aasta kulum RAB-is (peale BC) Olulisemad tegevused lõpule 2.5 Konkurentsitihe energiaturg (sh. viidud (nõukogu poolt heaks piiriüleste pudelikaelte kiidetud koos iga-aastase % 95 100 eliminineerimine) eelarve lisaga "Peamised tulemused") Eesmärk 3. Eesti kliimaneutraalsuse saavutamine Eesti elektrivõrgu 3.1 Piisav ülekandevõrgu tootmissuunaline võimekus MW 3800 3910 tootmissuunaline võimekus vähemalt (võttes arvesse Eesti taastuvenergia 2030 eesmärki) Eleringi otsesed (skoop1 ja 2) emissioonid on neutraliseeritud 3.2 Eleringi kliimaneutraalsus % >25 43 (sh.kompenseerimine) võrreldes baasplaaniga Eesmärk 4. Pühendunud töötajad Töötajate pühendumuse indeks % >70 82 Eesmärk 5. Kliendirahuolu Kliendirahulolu indeks % >65 75 Eesmärk 6. Majandusliku Majanduslik lisandväärtus EUR >0 0,6 lisandväärtuse loomine (EVA)