Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine

Riigikantselei Meie 22.04.2026 nr 1.1-10.1/1799-1 Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Lisad: 1. MKR PM 2026 I EN 2. MKR PM 2026 I SK 3. MKR PM 2026 I SK_lisa 1 Artur Lundalin 5885 1321 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri lisa 1 Kooskõlastusringil esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel Nr Märkuse esitaja Kooskõlastamise tulemus, märkused ja ettepanekud Märkuste ja ettepanekute arvestamine ja arvestamata jätmise põhjendus 1 Justiits- ja Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastas eelnõu järgnevate märkustega: Digiministeerium „Eelnõu § 1 p 11 – juhime tähelepanu, et muudatuses nimetatud lapse isikuandmed ei näi ARVESTATUD OSALISELT mahtuvat Riigikogu menetluses oleva eelnõuga ettenähtud isikuandmete koosseisu alla. Kui Mööname, et nüüdseks välja kuulutatud maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse Rahandusministeeriumi hinnangul mahuvad maksukohustuslase lapse või tema eestkostja seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduses (halduskoostöö direktiivi ülevõtmine) ettenähtud andmed eelnõuga ettenähtud isikuandmete koosseisu alla, siis palume sellekohane selgitus isikuandmete koosseis ei sisalda sõnaselgelt maksukohustuslase last ning tema eeskostjat, kuid seletuskirjas välja tuua. Juhul kui need väljuvad seadusega ette nähtud töödeldavate sellest ei saa tingimata järeldada seda, et õiguslik alus nimetatud isikute isikuandmete töötlemiseks isikuandmete kategooriate alt, siis palume esimesel võimalusel seaduse tasandi regulatsiooni puudub. täpsustada.“ Seletuskirja on lisatud viide mootorsõidukimaksu § 16 lõikele 4, mille kohaselt saab Maksu- ja Tolliamet (edaspidi: MTA) „/l/apse eest mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamise arvutamiseks vajalikud andmed, sealhulgas üldandmed ning andmed lapse, vanema ja hooldusõiguse kohta /…/ rahvastikuregistrist.“ Kõnealune säte fikseerib nii kõnealuste andmete allika kui ka õigusliku aluse töödelda nimetatud andmeid mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamise arvutamiseks. Märgime, et maksukorralduse seaduse (edaspidi: MKS) § 101 sätestab ka üldise õigusliku aluse isikuandmete töötlemiseks MTA seadusest tulenevate ülesannete täitmisel. Rahandusministeerium on siiski nõus, et õigusselguse mõttes oleks optimaalsem, kui nimetatud isikud oleksid fikseeritud ka loodavas MKS §-s 17, mistõttu markeerime ettepaneku ära ning analüüsime viise, kuidas vastavat parandust ellu viia. „Eelnõu 1 p 13 – kõnealuse muudatusega nähakse ette, et § 42 lõike 2 punkti 1 täiendatakse SELGITAME pärast sõnu „sisestamise kuupäev“ tekstiosaga „, samuti viide rahalise või varalise karistuse Rahandusministeerium on kõnealusest muudatusest loobunud. tinginud kuriteo raskusastmele“. Juhime tähelepanu, et muudatuses nimetatud karistuse andmed ei näi mahtuvat Riigikogu menetluses oleva eelnõuga ettenähtud isikuandmete koosseisu alla. Kui Rahandusministeeriumi hinnangul on karistuse andmed siiski seaduse tasandi regulatsiooniga kaetud, palume see seletuskirjas välja tuua. Juhul kui need väljuvad seadusega ette nähtud töödeldavate isikuandmete kategooriate alt, siis palume esimesel võimalusel seaduse tasandi regulatsiooni täpsustada.“ „Mõju – palume täpsustada seletuskirjas infotehnoloogiale ja infoühiskonnale kaasnevat mõju ARVESTATUD osa. Punktis 6.2.1. tuuakse seonduvalt uue alamregistriga TJMR välja Maksu- ja Tolliameti Seletuskirja punktis 5.17 on hinnatud infotehnoloogiale ja infoühiskonnale kaasnevat mõju. kulud ja allikas, kuid ei ole nimetatud tegevusi, mis selle summa eest tehakse. Samuti tuleks lisada teiste osapoolte (sh PPA) kulud, rahastusallikad ja tegevused, mis selle summa eest Niisamuti on seletuskirja kuuendat osa täiendatud täpsemate selgitustega arenduste rahastamise ja tehakse. Punktis 6.2.2 tuuakse välja alamregistri APEX-TELLER kulud, kuid pole aru saada, neid puudutavate tegevuste osas. Lisatud on ka täiendav käsitlus MTVR-i mõjust. milline asutus kulud kannab ja mida 174 096 euro eest arendatakse. Punktis 6.2.3 on välja toodud alamregistri MORE kulud, kuid pole aru saada, millised arenduskulud tekivad ehk mida 1  täpsemalt arendatakse. Punktis 6.2.4. võiks tuua kokkuvõtlikult paari lausega välja MTVR mõju.“ „Kuna muudatus vajab RIHA-s andmekogu andmekoosseisude muutmist ja TJMR TEADMISEKS VÕETUD registreerimist, siis soovitame saata eelnõu ka kaasamisringil kõikidele RIHA määruse § 7 Kõnealune eelnõu edastati Andmekaitse Inspektsioonile ning Riigi Infosüsteemi Ametile. Nende kooskõlastajatele (s.o. Riigi Infosüsteemi Ametile, Andmekaitse Inspektsioonile, arvamused on kajastatud käesolevas kooskõlastustabelis. Eelnõu edastati vahetult veel arvamiseks Statistikaametile, Maa- ja Ruumiametile ning Rahvusarhiivile).“ ka Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Politsei- ja Piirivalveametile, Rahapesu Andmebüroole, Keskkonnaametile, Transpordiametile ning Eesti Hasartmängude Korraldajate Liidule. Seega on vahetult kaasatud osapoolte ring üpriski suur võttes arvesse eelnõu mahtu. Kuigi eelnõud Statistikaametile, Maa- ja Ruumiametile ning Rahvusarhiivile vahetult ei edastatud, oli neil siiski mõistlik aeg ka ise eelnõuga tutvuda läbi eelnõude infosüsteemi. Eelnõu oli avalikul kooskõlastamisel 15 tööpäeva, mis on kooskõlas Vabariigi Valitsuse reglemendi § 7 lõikes 1 sätestatud üldreegliga. Rahandusministeeriumi hinnangul oli seega kõikidele huvitatud osapooltele tagatud piisav aeg eelnõust teada saamiseks ning sellega tutvumiseks. Sellel põhjusel ei teosta Rahandusministeerium enam täiendavat kaasamisringi antud eelnõu osas. Küll aga peab Rahandusministeerium edaspidiselt silmas Statistikaametit, Maa- ja Ruumiametit ning Rahvusarhiivi, ning vajadusel edastab järgnevad maksukohustuslaste registri põhimäärust puudutavad eelnõud arvamiseks ka neile. 2 Andmekaitse Andmekaitse Inspektsioon edastas arvamuse järgmiste ettepanekutega: Inspektsioon „Eelnõu punktiga 18 muudetakse põhimääruse § 46 lõike 2 punkti 2, tehes keelelise muudatuse. ARVESTATUD Samas juhime tähelapanu ka sättes loetletud andmekoosseisule, mille järgi kuuluvad kogutavate Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud. andmete hulka ka käendaja andmed, kuid sättest ei selgu, milliseid andmeid käendaja kohta tagatiste haldamise rakendusse kogutakse. Palume selles osas sätet täiendada.“ „Juhime tähelepanu seletuskirja 6. lehekülje esimeses lõigus toodud selgitustele, mis ARVESTATUD puudutavad laste eest sõidukimaksu vähendamist. Nimelt on lõigus selgitatud, et laste eest Seletuskirja on korrigeerud. sõidukimaksu vähendamist saavad automaatselt vanemad või hooldusõigusega täiskasvanud, kelle on vähemalt üks 18-aastane laps. Ilmselt on siiski silmas peetud isikuid, kellel on vähemalt üks kuni 18-aastane laps.“ 3 Riigi Infosüsteemi Riigi Infosüsteemi Amet edastas arvamuse järgmise ettepanekuga: Amet „Maksu- ja Tolliamet on RIHAs maksukohustuslaste registri alamaregistrite registreerimisel SELGITAME meile selgitanud, et on arendanud maksutulude jälgimiseks eraldi rakenduse ning ette Kõnealune küsimus on jätkuvalt töös ning see lahendatakse järgmises maksukohustuslaste registri valmistanud selle normimist maksukohustuslaste registri põhimääruses. Praegusest eelnõust me põhimääruse muudatuste paketis kõnealuseid muudatusi ei leidnud. Palume eelnõud sellekohaste sätetega täiendada.“ 2  EELNÕU 21.04.2026 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse § 17 lõike 2 alusel. Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruses nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambulis asendatakse tekstiosa „lõike 1“ tekstiosaga „lõike 2“; 2) paragrahvi 1 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „lõike 11“ tekstiosaga „lõike 1“; 3) paragrahvi 3 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „lõikes 2“ tekstiosaga „lõikes 4“; 4) paragrahvist 5 jäetakse välja tekstiosa „36,“ ning tekstiosa „ja 49–51“ asendatakse tekstiosaga „, 50 ja 51“; 5) paragrahv 10 sõnastatakse järgmiselt: „§ 10. Tulu- ja kapitalialase teabe automaatse vahetuse rakendus (1) Tulu- ja kapitalialase teabe automaatse vahetuse rakenduse ametlik lühend on AITA. (2) Tulu- ja kapitalialase teabe automaatse vahetuse rakendusse kantakse: 1) Euroopa Liidu liikmesriigi või lepinguosalise jurisdiktsiooni (edaspidi partnerriik) pädevalt asutuselt Maksu- ja Tolliametile maksualase teabevahetuse seaduse § 4 lõike 3 rakendamiseks laekunud andmed nõukogu direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.03.2011, lk 1–12) artikli 8 lõikes 1 ette nähtud koosseisus; 2) teave andmete edastamise kohta Maksu- ja Tolliameti poolt partnerriigi pädevale asutusele maksualase teabevahetuse käigus punktis 1 märgitud koosseisus – registri subjekti nimi, andmeid saanud partnerriigi nimi ja andmete edastamise kuupäev.“; 6) paragrahvi 20 lõike 2 punktist 1 jäetakse välja sõnad „nimi ja“; 7) paragrahvi 321 lõiget 2 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: 1 „21) maamaksu summa aastase suurenemise piirmäär (piirmäära protsent ning kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu asjaomase määruse number ja kuupäev);“; 8) paragrahvi 321 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) maksusoodustused (maamaksuseaduse § 11 lõigetest 1, 5 ja 6 tulenevate maksusoodustuste määrad ning kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu asjaomase määruse number ja kuupäev);“; 9) paragrahvi 33 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Maksualase teabevahetuse rakenduse ametlik lühend on MTVR. (2) Maksualase teabevahetuse rakendus koosneb järgmistest alam-alamregistritest: 1) finantskontode maksualase teabe automaatse vahetuse rakendus (DAC2/CRS/FATCA); 2) riikidepõhise aruande alase automaatse teabevahetuse rakendus (DAC4/CbC); 3) piiriüleste skeemide alase automaatse teabevahetuse rakendus (DAC6); 4) platvormialase teabe automaatse vahetuse rakendus (DAC7); 5) krüptovara teabe automaatse vahetuse rakendus (DAC8/CARF). (3) Finantskontode maksualase teabe automaatse vahetuse rakendusse kantakse: 1) maksualase teabevahetuse seaduse §-s 83 sätestatud teabeandjatelt Maksu- ja Tolliametile laekunud andmed sama seaduse § 82 lõike 5 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud deklaratsioonide vormidel ette nähtud koosseisus; 2) partnerriigi pädevalt asutuselt Maksu- ja Tolliametile maksualase teabevahetuse seaduse 11. peatüki rakendamiseks laekunud andmed nõukogu direktiivi 2011/16/EL artikli 8 lõikes 3a ja OECD CRS-standardi II osa artikli 2 lõikes 2 nimetatud koosseisus; 3) teave andmete edastamise kohta Maksu- ja Tolliameti poolt partnerriigi pädevale asutusele maksualase teabevahetuse käigus punktis 2 märgitud koosseisus – registri subjekti nimi, andmeid saanud partnerriigi nimi ja andmete edastamise kuupäev; 4) maksualase teabevahetuse seaduse §-s 10 sätestatud teabeandjatelt Maksu- ja Tolliametile laekunud andmed sama seaduse § 18 lõike 3 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud deklaratsioonide vormidel ette nähtud koosseisus; 5) Ameerika Ühendriikide pädevalt asutuselt Maksu- ja Tolliametile maksualase teabevahetuse seaduse 2. peatüki rakendamiseks laekunud andmed FATCA kokkuleppe (RT II, 29.06.2014, 2) artikli 2 lõike 2 punktis b ette nähtud koosseisus; 6) teave andmete edastamise kohta Maksu- ja Tolliameti poolt Ameerika Ühendriikide pädevale asutusele FATCA kokkuleppe artikli 2 lõike 2 punktis a ette nähtud koosseisus – registri subjekti nimi ja andmete edastamise kuupäev. (4) Riikidepõhise aruande alase automaatse teabevahetuse rakendusse kantakse: 1) maksualase teabevahetuse seaduse §-s 204 sätestatud teabeandjatelt Maksu- ja Tolliametile laekunud andmed sama seaduse § 203 lõike 4 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud deklaratsioonide vormidel ette nähtud koosseisus; 2) partnerriigi pädevalt asutuselt Maksu- ja Tolliametile maksualase teabevahetuse seaduse 22. peatüki rakendamiseks laekunud andmed nõukogu direktiivi 2011/16/EL artikli 8aa lõikes 3 ette nähtud koosseisus; 3) teave andmete edastamise kohta Maksu- ja Tolliameti poolt partnerriigi pädevale asutusele maksualase teabevahetuse käigus punktis 2 märgitud koosseisus – registri subjekti nimi, andmeid saanud partnerriigi nimi ja andmete edastamise kuupäev. (5) Piiriüleste skeemide alase automaatse teabevahetuse rakendusse kantakse: 2 1) maksualase teabevahetuse seaduse §-s 2010 sätestatud teabeandjatelt Maksu- ja Tolliametile laekunud andmed sama seaduse § 2013 lõike 6 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud deklaratsioonide vormidel ette nähtud koosseisus; 2) partnerriigi pädevalt asutuselt Maksu- ja Tolliametile maksualase teabevahetuse seaduse 23. peatüki rakendamiseks laekunud andmed nõukogu direktiivi 2011/16/EL artikli 8ab lõikes 14 ette nähtud koosseisus; 3) teave andmete edastamise kohta Maksu- ja Tolliameti poolt partnerriigi pädevale asutusele maksualase teabevahetuse käigus punktis 2 märgitud koosseisus – registri subjekti nimi, andmeid saanud partnerriigi nimi ja andmete edastamise kuupäev. (6) Platvormialase teabe automaatse vahetuse rakendusse kantakse: 1) maksualase teabevahetuse seaduse §-s 2023 sätestatud teabeandjatelt Maksu- ja Tolliametile laekunud andmed sama seaduse § 2026 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega ette nähtud koosseisus; 2) partnerriigi pädevalt asutuselt Maksu- ja Tolliametile maksualase teabevahetuse seaduse 24. peatüki rakendamiseks laekunud andmed nõukogu direktiivi 2011/16/EL artikli 8ac lõikes 2 ette nähtud koosseisus; 3) teave andmete edastamise kohta Maksu- ja Tolliameti poolt partnerriigi pädevale asutusele maksualase teabevahetuse käigus punktis 2 märgitud koosseisus – registri subjekti nimi, andmeid saanud partnerriigi nimi ja andmete edastamise kuupäev; 4) maksualase teabevahetuse seaduse § 2028 lõike 4 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud liiduvälise platvormihalduri registreerimise taotluses ette nähtud andmed, liiduvälisele platvormihaldurile väljastatud identifitseerimisnumber ja märge registreeringu kehtetuks tunnistamise kohta. (7) Krüptovara teabe automaatse vahetuse rakendusse kantakse: 1) maksualase teabevahetuse seaduse §-s 811 sätestatud teabeandjatelt Maksu- ja Tolliametile laekunud andmed sama seaduse § 810 lõike 4 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud deklaratsioonide vormidel ette nähtud koosseisus; 2) partnerriigi pädevalt asutuselt Maksu- ja Tolliametile maksualase teabevahetuse seaduse 12. peatüki rakendamiseks laekunud andmed nõukogu direktiivi 2011/16/EL artikli 8ad lõikes 3 ja OECD CARF-i aruandluse raamistiku II osa punktis A ette nähtud koosseisus; 3) teave andmete edastamise kohta Maksu- ja Tolliameti poolt partnerriigi pädevale asutusele maksualase teabevahetuse käigus punktis 2 märgitud koosseisus – registri subjekti nimi, andmeid saanud partnerriigi nimi ja andmete edastamise kuupäev; 4) maksualase teabevahetuse seaduse § 816 lõikega 4 krüptovarateenuse osutaja registreerimise taotluses ette nähtud andmed, krüptovarateenuse osutajale antud registreerimisnumber ning märked registreeringu kehtetuks tunnistamise ja kehtetuks tunnistatud registreeringu taastamise kohta.“; 10) paragrahvi 34 lõike 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) andmed tagastustaotluse, samuti tagastatavaid summasid saama õigustatud isikute kohta – dokumendi liik, taotluse number ja kuupäev, kinnitaja, kinnitamise kuupäev, summa ja selgitus, ühtlasi (eeltäidetuna) tagastatavate summade saaja nimi, registri- või isikukood ja tema pangakonto number ning teave selle kohta, kes ja millal on eelnimetatud rekvisiidid süsteemi lisanud;“; 11) paragrahvi 36 lõike 2 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „artiklites 116 ja 178 sätestatud arvestuse väljavõtete ning selle määruse“; 3 12) paragrahvi 36 lõike 2 punktid 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahvi 361 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõnad „kere nimetus ning sõiduki kategooria ja alamkategooria“ tekstiosaga „liiklusregistri toimingu kuupäev, kere nimetus, sõiduki kategooria ja alamkategooria ning istekohtade arv“; 14) paragrahvi 361 lõiget 2 täiendatakse punktidega 51 ja 52 järgmises sõnastuses: „51) mootorsõidukimaksu seaduse §-de 151 ja 152 kohaselt lapse eest mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamise arvutamiseks vajalikud andmed – lapse nimi ja isikukood, lapse vanema nimi ja isikukood, füüsilisest isikust eestkostja nimi, isikukood ja hooldusõiguse periood, samuti maksukohustust vähendav summa ning selle summa jääk; 52) mootorsõidukimaksu seaduse §-s 71 sätestatud maksustamisperioodi lühendamiseks vajalikud andmed – sõiduki riiklik registreerimismärk, lühendatav periood, Maksu- ja Tolliameti sellekohane otsus ning maksustamisperioodi lühendamise faktiline alus;“; 15) paragrahvi 361 lõike 2 punktis 9 asendatakse tekstiosa „§ 88 lõike 2“ tekstiosaga „§ 100 lõike 1“; 16) paragrahvi 42 lõike 2 punktis 4 asendatakse tekstiosa „äri- ja ühinguregistri infosüsteemist“ sõnaga „äriregistrist“; 17) paragrahvi 42 lõike 2 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „maksekäsu“ sõnaga „kiirmenetluse“; 18) paragrahvi 42 lõike 2 punktis 7 asendatakse sõnad „täitemenetlusregistrist ja kohtutäiturite infosüsteemidest“ tekstiosaga „täitemenetluse seadustiku §-s 632 nimetatud infosüsteemist“; 19) paragrahvi 42 lõiget 2 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) andmed kohtumajas riigilõivu tasumisel vormistatud sularahamakse kohta – riigilõivu tasuja nimi ja isikukood või mitteresidendi kood, kassatehingu vormistanud kohtuteenistuja nimi ja isikukood ning kassatehingu sooritamise aeg ja kviitungi number, ühtlasi makse viitenumber, selgitus ja summa.“; 20) paragrahvi 46 lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „käendaja“ tekstiosaga „nimi ja registri- või isikukood“ ning asendatakse sõna „kehtivusperiood“ sõnaga „kehtivusaeg“; 21) paragrahvi 46 lõiget 2 täiendatakse punktidega 4–6 järgmises sõnastuses: „4) andmed tekkida võiva tollivõla üldtagatise taseme ja aktsiisilaopidaja tagatissumma määramisel rakendatud protsendi kohta – kohaldatud määr, sellekohase otsuse number, kuupäev ja kehtivusaeg ning otsuse põhjendatuse lisakontrollimise tulem ja kuupäev; 5) andmed deposiidi tagastamise taotluse kohta – saaja nimi ja pangakonto, deposiidi summa, viitenumber, dokumendi number, kuupäev ja sisestaja ning ühtse euromaksete piirkonna välise makse puhul ka saaja panga BIC-kood ja saaja aadress; 6) andmed deposiidi ümberkande- ja realiseerimistaotluse kohta – saaja nimi ja registri- või isikukood, deposiidi summa, ettemaksukonto tüüp, viitenumber ning dokumendi number, kuupäev ja sisestaja.“; 22) määrust täiendatakse §-ga 522 järgmises sõnastuses: „§ 522. Tööjõumaksude riskianalüüsi rakendus 4 (1) Tööjõumaksude riskianalüüsi rakenduse ametlik lühend on TJMR. (2) Tööjõumaksude riskianalüüsi rakendusse kantakse välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogust laekunud andmed järgmises koosseisus: 1) andmed välismaalase kohta, kelle lühiajalise Eestis töötamise registreerimist on taotletud – ees- ja perekonnanimi, Eesti isikukood, sünniaeg, sugu, kodakondsus või kodakondsused ning Eestis viibimise alus ja kontaktandmed, sealhulgas kontaktaadress ja sidevahendid; 2) andmed tööandja kohta, kes on taotlenud välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimist – ärinimi, registrikood ja kontaktaadress; 3) andmed välismaalase lühiajalise Eestis töötamise kohta – kasutajaettevõtja või vastuvõtva üksuse ärinimi ja registrikood, välisriigi tööandja ärinimi või ees- ja perekonnanimi ja registri- või isikukood, samuti töötamise asukoha aadress, töötamise alus välismaalaste seaduse järgi, töötamise eest makstav brutotöötasu eurodes ja välismaalase poolt täidetava töökoha nimetus; 4) andmed välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreeringu kohta – registreeringu number, selle kehtivuse algus- ja lõppkuupäev ning staatus.“; 23) paragrahvi 53 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „§ 202 lõikes 2 ning § 251 lõigetes 4 ja 5“ tekstiosaga „§ 251 lõigetes 4–51“; 24) paragrahvi 53 lõiget 2 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses: „41) selle teise isiku registri- või isikukood ja nimi, kes teeb tööd võimaldava isiku asemel väljamakseid;“; 25) paragrahvi 53 lõike 2 punktis 6 asendatakse tekstiosa „§ 251 lõikes 4 või 5“ tekstiosaga „§ 251 lõigetes 4–51“; 26) paragrahvi 53 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „§ 202 lõikes 2 ega § 251 lõike 4 punktides 2, 3, 16 ja 17“ tekstiosaga „§ 251 lõike 4 punktides 2, 3 ja 16 ega lõikes 51“; 27) paragrahvi 531 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „3–8“ tekstiosaga „3–82“; 28) paragrahvi 531 täiendatakse lõigetega 81 ja 82 järgmises sõnastuses: „(81) Tuvastusvahendiks olevaid kaarte väljastav isik edastab andmekogusse järgmised andmed: 1) kaardi tellija nimi ning tellimuse esitanud isiku ees- ja perekonnanimi; 2) kaardi kasutaja ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg ning tema isikut tõendava dokumendi number; 3) kaardi kood ja kehtivusaeg. (82) Elektroonilisest registreerimissüsteemist laekuvad andmekogusse ehitusplatside pääsulogide andmed järgmises koosseisus: 1) registreerimissüsteemi puhul kasutatavad koodid, ehitusplatsile sisenemiste ja sealt väljumiste kellaajad ning tuvastusvahendiks olevate kaartide koodid; 2) summaarne viibimine ehitusobjektil (sekundites) ühes kalendripäevas; 3) isiku roll ehitusobjektil; 4) sõiduki registreerimisnumber; 5) logikirje tüüp (kas andmed on algsed või on neid hiljem parandatud); 6) esindatava ettevõtte või asutuse registrikood.“; 5 29) paragrahvi 531 lõikes 10 asendatakse sõnad „käesolevas paragrahvis“ tekstiosaga „lõigetes 3–8“; 30) paragrahvi 62 lõiget 1 täiendatakse punktiga 81 järgmises sõnastuses: „81) elektroonilise hasartmängu aruandluse süsteemi andmeid hasartmänguseaduse § 57 lõikes 4 sätestatud alustel;“; 31) paragrahvi 62 lõiget 3 täiendatakse punktidega 12 ja 13 järgmises sõnastuses: „12) Politsei- ja Piirivalveametil kui korrakaitseorganil §-s 50 nimetatud alamregistri andmetele; 13) Keskkonnaametil kui korrakaitseorganil §-s 50 nimetatud alamregistri andmetele;“; 32) paragrahvi 62 lõike 3 punktis 3 asendatakse tekstiosa „22, 31, 36, 421 ja 44“ tekstiosaga „22, 221, 31, 421, 44 ja 51“; 33) paragrahvi 62 lõike 3 punktis 5 asendatakse sõnad „kohtueelse uurimise asutusel“ sõnaga „uurimisasutusel“; 34) paragrahvi 63 lõike 2 punktis 2 asendatakse tekstiosa „ja 44“ tekstiosaga „, 44 ja 522“; 35) paragrahvi 63 lõike 2 punktis 3 asendatakse tekstiosa „ja 521–531“ tekstiosaga „, 521, 53 ja 531“; 36) paragrahvi 63 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Paragrahvides 161 ja 21 nimetatud alamregistrite andmed hävitatakse nende säilitamise tähtaja möödumisel viivitamata.“; 37) paragrahvi 68 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 38) paragrahvi 74 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast arvu „45“ tekstiosaga „, 522“; 39) paragrahvi 74 lõike 2 punktis 7 asendatakse tekstiosa „ja 49–531“ tekstiosaga „, 49–521, 53 ja 531“; 40) paragrahvi 74 lõiget 21 täiendatakse pärast sõna „lõpetamisel“ tekstiosaga „, samuti üldandmete andmestikust“. (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal Peaminister (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi Rahandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Keit Kasemets Riigisekretär 6  Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse § 17 lõike 2 alusel. Nimetatud sätte kohaselt asutab maksukohustuslaste registri (edaspidi MKR) ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus. Sama seaduse § 17 lõike 6 järgi on MKR-i vastutav töötleja Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA). Eelnõuga luuakse MKR-i uus alamregister – tööjõumaksude riskianalüüsi rakendus. Seejuures sätestatakse nimetatud alamregistri andmekoosseis, andmeallikad, andmete säilitamise tähtaeg ja infosüsteemi turvaklass. Kavandatu jõustumisel kuulub MKR-i koosseisu kokku 62 alamregistrit (tänaselt – 61). Samuti korrigeeritakse alamregistrite1 AITA, APEX-TTK, MARE, MTVR, APEX-TELLER, MIKO, MORE, NAP, TAGATISED, TÖR ja TTKI andmekoosseise. Lisaks korrastatakse viiteid maksukorralduse seaduse §-le 17 selle sätte 25.aprillist 2026.a kehtivas redaktsioonis, samuti üldise andmehalduse norme (infosüsteemi turvaklassi kohaldamist ja e-tolli koosseisu puutuvas) ning alamregistrite EVK, HAMPI ja TÖR andmete haldust sätestavat. Ühtlasi laiendatakse kolme korrakaitseorgani juurdepääsu MKR-i andmetele – seda küll üksikute rakenduste osas. Tehakse ka terminoloogilisi ja keelelisi parandusi. Paljud muudatused – eeskätt alamregistrite andmekoosseisudes – tulenevad AKI ja RIA poolt nende andmekogude andmete teabeväravas (endine RIHA) registreerimise menetluse käigus esitatud märkustest, samuti MTA teenusejuhtide tähelepanekutest teenuste kureerimisel. Samas tuleb rõhutada, et oluline muudatus alamregistri MTVR puhul lähtub maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadusest (halduskoostöö direktiivi ülevõtmine) (edaspidi maksualase halduskoostöö seadus; ka 795 SE)2. Isikute halduskoormus ei kasva (küll ei saa välistada mõnda üksikjuhtumit – vt täpsemalt siinse dokumendi p 5.1.) Arvestades MKR-i põhimääruse olemust – tegemist on eeskätt MTA-le suunatud ameti andmehaldust reguleeriva õigusaktiga – saab isikute halduskoormus objektiivselt kasvada või väheneda ainult alamregistritega TÖR ja TTKI seoses. Eelöeldu tuleneb asjaolust, et seadusega on pandud tööd võimaldavatele isikutele oma töötajate registreerimise kohustus ning ehitusvaldkonnas tegevatele ettevõtjatele töövõtuahelast teatamise ja ehitusplatsil viibimise registreerimise kohustus – esitatavad andmed eelnimetatud kohustuste täitmiseks kehtestatakse aga MKR-i põhimäärusega. Kuigi käesolevalt lisatakse alamregistrisse TÖR esitamisele kuuluvate andmete hulka küll üks uus tingimuslik andmeelement, on antud tingimus eeldatavalt kohaldatav – millest tulenevalt ka kohustus täita 1 Siin ja edaspidi kasutatakse käesolevas tekstis valdavalt MKR-i alamregistrite ametlikke lühendeid, mis on sätestatud Maksukohustuslaste registri põhimäärus §-de 6–56 lõigetes 1. 2 Vastu võetud 25.märtsil 2026.a. Kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2d47a57c-aa7a- 4146-9263-93d4c830540f/maksualase-teabevahetuse-seaduse-maksukorralduse-seaduse-ja-tulumaksuseaduse- muutmise-seadus-halduskoostoo-direktiivi-ulevotmine/. vastav andmeväli – seoses valitsussektoriga. Seesama situatsioon erasektoris on pigem harvaesinev, millest tulenevalt ei oleks põhjendatud jätta ära (vastukaaluna uue andmevälja kehtestamisele) mõni olemasolev andmeväli. Samuti ei oleks põhjendatud uue andmeelemendi kehtestamisest loobumine, kuna kõnealuse kohustusega minimeeritakse riski, et maksuhaldur tülitab mitteasjaomast isikut – tekitades talle põhjendamatut halduskoormust. Vt ka siinse dokumendi osa 2 alamregistri TÖR muudatusi käsitleva punkti juures. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna peaspetsialist Artur Lundalin (e-post [email protected]) ning MTA juriidilise osakonna õigusloome jurist Eero Kosk (e-post [email protected]). Ühtlasi osalesid eelnõu ja seletuskirja koostamisel MTA juriidilise osakonna õigusloome juristid Hannele Hummel (e- post [email protected]) ja Reelika Tammiste (e-post [email protected]) vastavalt alamregistreid TÖR ja TTKI käsitlevas, samuti mitmed teised MTA teenistujad ameti erinevatest osakondadest. Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (e-post [email protected]). Eelnõu toimetas keeleliselt personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Heleri Piip (e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määrust nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ (siinses dokumendis MKR-i põhimäärus) 23. veebruari 2026. a redaktsioonis (RT I, 20.02.2026, 21). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõus tehakse MKR-i põhimääruses järgmised muudatused: Punktides 1–3 korrigeeritakse MKR-i põhimääruse preambulit ning § 1 punkti 1 ja § 3 punkti 1 sissejuhatavaid lauseosasid tulenevalt 25.aprillil 2026.a jõustunud maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse (halduskoostöö direktiivi ülevõtmine)3 § 2 punktist 1, millise sättega kehtestati maksukorralduse seaduse § 17 maksukohustuslaste registri kohta uues redaktsioonis. Käesolevalt on eesmärk viia MKR-i põhimääruses sisalduvad viited MKS §-le 17 vastavusse nimetatud sätte tänase tekstiga. Punktiga 4 muudetakse MKR-i põhimääruse § 5, eemaldades e-tolli alamregistrite seast alamregistrid MIKO ja LUBA. Mitterahaliste kohustuste rakenduse (MIKO) ning tolli-, aktsiisi- ja käibemaksu valdkonna lubade süsteemi (LUBA) eemaldamine MKR-i põhimääruse §-s 5 (E-toll) sätestatud alamregistrite kataloogist tuleneb asjaolust, et võrreldes 2019.aastaga, mil kehtestati MKR-i põhimääruse tänane redaktsioon, on aja jooksul oluliselt vähenenud MIKO ja LUBA roll tollivaldkonna teenindamisel. Vt siinkohal näiteks MKR-i põhimääruse § 812, millise sättega viidi 2022.aastal LUBA andmekoosseisu hulgast välja suur hulk tollivaldkonna andmekategooriaid, samuti käesoleva eelnõu punkte, millega vähendatakse tollivaldkonna andmekategooriaid MIKO andmekoosseisus. Kuivõrd MIKO ja LUBA on minetamas oma algset tähendust tollivaldkonna teenindamisel, siis (andme)halduse läbipaistvuse vaates ei ole 3 Maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadus (halduskoostöö direktiivi ülevõtmine). 2 kohane käsitleda neid alamregistreid jätkuvalt osana e-tolli andmekogust (tolliseaduse § 13). Praktikas taandub küsimus MTA sisepädevusele, kuivõrd siinse muudatuse järgselt on MIKO ja LUBA eest vastutav osakond MTA-s mitte tollikorralduse osakond, vaid aktsiiside osakond, millisel osakonnal on kõnealustesse alamregistritesse kogutavate andmete töötlemisega suurem kokkupuude. Alamregistritesse MIKO ja LUBA kogutavate andmete töötlemise regulatsioonis ei muutu põhimõtteliselt midagi, st andmete turvaklass ja nende säilitamise tähtaeg jääb samaks. Küll võib tuua esile, et kui seni said selleks õigustatud asutused kõnealustest alamregistritest andmeid MKR-i põhimääruse § 62 lõike 3 alusel (koostoimes tolliseaduse § 13 lõikega 2), siis edaspidi on juurdepääsu aluseks MKR-i põhimääruse § 62 lõike 1 punkt 4 (koostoimes MKS §-ga 29) – milline muutus ei ole aga sisuline, vaid tehniline4. Punktiga 5 muudetakse MKR-i põhimääruse § 10, milles tehakse automaatse teabevahetuse rakenduse puhul järgmised muudatused:  muudetakse alamregistri nimetus tulu- ja kapitalialase teabe automaatse vahetuse rakenduseks, rõhutades selle alamregistri fookust, vältimaks segadusi koostoimes MKR-i põhimääruse §-s 33 nimetatud maksualase teabevahetuse rakendusega, mille puhul toimib samuti automaatne teabevahetus. Rakenduse ametlik lühend (AITA) jääb samaks.  lõike 2 punktis 1 sedastatakse partnerriikide pädevatelt asutustelt laekuvad andmed mitte andmeelementide loetlemise kaudu, vaid viitena konkreetse direktiivi artiklile ja lõikele, mis võimaldab paremini tagada ette nähtud andmekoosseisu ajakohasust (kooskõla EL reeglitega). Eelöeldut toetab asjaolu, et alamregistrisse AITA laekuvad andmed ainult välisriikide maksuasutustelt – isikutelt mitte – ja seda direktiiviga sedastatud vormingus.  lõike 2 punktis 2 nähakse ette, et rakenduses töödeldakse mitte ainult partnerriikide pädevatelt asutustelt laekuvat teavet, vaid ka seda teavet, mis on edastatud MTVS alusel Eesti maksuhaldurilt välisriigi maksuasutusele. Punktis 6 jäetakse MKR-i põhimääruse § 20 lõike 2 punktis 1 alamregistri APEX-TTK andmekoosseisust välja viide deklaratsiooni esitanud füüsilise isiku nimele, kuna baastabelites salvestatakse vaid isikukood. Punktidega 7 ja 8 muudetakse MKR-i põhimääruse § 321 lõiget 2, millega viiakse MKR-i põhimääruse § 51 kohaselt maamaksu infosüsteemi kuuluva alamregistri MARE andmekoosseis kooskõlla maamaksuseaduse (edaspidi MaaMS) alltoodud sätete alusel kogutavate andmete vaates: a) andmekoosseisu hulka lisatakse maamaksu summa aastase suurenemise piirmäär (piirmäära protsent ning kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu asjaomase määruse number ja kuupäev)  MaaMS § 81 lõige 1 – Kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu kehtestab määrusega maamaksu aastase suurenemise maksimaalse piirmäära vahemikus 10−100 protsenti hiljemalt maksustamisperioodile eelneva aasta 1. oktoobriks. ja sellest tulenevalt –  MaaMS § 81 lõige 21 – Maamaksu summa aastase suurenemise piirmäära kehtestamise või muutmise korral sisestab kohaliku omavalitsuse üksus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maamaksu summa aastase suurenemise piirmäära maamaksu infosüsteemi hiljemalt maksustamisperioodile eelneva aasta 2. oktoobriks. /.../; 4 Vrdl siinkohal MKR-i põhimääruse § 62 lõike 3 punktid 4 ja 5 ning MKS § 29 punktid 1 ja 2. 3 b) andmekoosseisu hulka kuuluva maksusoodustuste alase teabe puhul tuuakse lisaks esile viide MaaMS § 11 lõikes 1 sätestatud alusele ning sedastatakse ka kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu asjaomase määruse number ja kuupäev  MaaMS § 11 lõige 1 – Kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud tingimustel kodualuse maa maksusoodustuse kuni 1000 eurot hiljemalt maksustamisperioodile eelneva aasta 1. oktoobriks. ja sellest tulenevalt –  MaaMS § 11 lõige 81 – Maksusoodustuse kehtestamise või muutmise korral sisestab kohaliku omavalitsuse üksus käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 5 ja 6 nimetatud maksusoodustuse maamaksu infosüsteemi hiljemalt maksustamisperioodile eelneva aasta 2. oktoobriks. /…/ Kõik eeltoodud seadusesätted kehtivad MaaMS-s alates 1.märtsist 2025.a vastavalt 19.juunil 2024.a vastu võetud maamaksuseaduse muutmise seaduse5 § 2 lõikele 4. Punktis 9 tehakse maksualase teabevahetuse rakenduse puhul (MKR-i põhimääruse § 33) järgmised muudatused:  lõikes 1 muudetakse alamregistri ametlikku lühendit, kehtestades lühendina kirjamärkide võimalikult lühikese järjendi (FATCA/DAC2/CRS/CbC/DAC6/DAC7 > MTVR), mis võrreldes tänasega peaks olema põhimääruse lugejale hoomatav. Samas ei saa eitada, et nn dac`id6 hõlbustavad puudutatud isikutel ja ametnikel arusaamist, millega ühel või teisel puhul tegemist on. Sellest tulenevalt tuuakse need akronüümid esile järgmises lõikes.  lõikes 2 struktureeritakse alamregistri jaotised loogiliselt alam-alamregistritesse. Seejuures lähtutakse MKR-i põhimääruse § 2 lõikest 1, mille kohaselt alamregistri koosseisu võivad kuuluda selle alamregistri alamregistrid. Samas on perspektiivis (MKR-i põhimääruse uue teksti koostamisel 2027.a) kavas siinsed alam-alamregistrid sätestada eraldi alamregistritena, st MKR-i põhimääruse eraldi paragrahvides.  lõigetes 3–7 tuuakse detailselt esile, et rakendustesse kogutakse mitte ainult MTVS alusel vastavalt rahandusministri asjaomasele määrusele7 Eesti isikutelt laekuvat teavet, samuti teatud juhtudel isikute registreerimise kohta käivat infot, vaid ka partnerriikide pädevatelt asutustelt laekuvat teavet. Samuti talletatakse rakendustes seda teavet, mis on edastatud MTVS alusel Eesti maksuhaldurilt välisriigi maksuasutusele.  võrreldes alamregistri MTVR senise sisulise andmekoosseisuga tuuakse lõikes 7 esile uus valdkond – krüptovara teabe automaatse vahetusega seonduv. See tuleneb maksualase halduskoostöö seadusest, millega võetakse üle võetakse üle Nõukogu direktiiv (EL) 2023/2226, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta (ELT L, 2023/2226, 24.10.2023)8. Täpsemalt vt seaduseelnõu 795 SE Seletuskiri docx , lk 5–30. Punktis 10 muudetakse MKR-i põhimääruse § 34 lõike 2 punkti 2 alamregistri APEX- TELLER kohta, luues maksukohustuslasele võimaluse määrata, millistele õigustatud isikutele 5 Maamaksu muutmise seadus. RT I, 30.06.2024, 1. Kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/130062024001DAC 6 DAC on lühend ingliskeelsest terminist Directive on Administrative Cooperation (halduskoostöö direktiiv). Arv lühendi DAC järel tähistab täiendust nõukogu direktiivile 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta. Iga uus arv laiendab seda, millist teavet maksuasutused omavahel automaatselt jagama peavad. 7 Rahandusministri 19.mai 2015.a määrus nr 16 Maksualase teabevahetuse seadusest tulenevate deklaratsiooni vormide ja andmekoosseisude ning nende esitamise ja täitmise korra kehtestamine 8 Direktiiv on kättesaadav Eur-Lex andmebaasis aadressil: Direktiiv - EL - 2023/2226 - EN - EUR-Lex 4 ja kontodele saab esitada taotlusi tagastamisele kuuluvate summade tagastamiseks. Muudatus puudutab nii maksukohustuslast ennast kui ka tema esindajat. Õigustatud isikute määramise eesmärk on eeltäita taotluse andmed ja piirata taotluse esitamine ainult eelnevalt kinnitatud isikutega. Kasutajad, kellel on õigustatud isikute haldamise õigus, saavad lisada rakendusse nii juriidilisi kui ka füüsilisi isikuid, kelle panga- ja ettemaksukontole soovitakse raha kanda. Eelnimetatud õigusega kasutajad vastutavad listi kantud andmete õigsuse ja ajakohasuse eest. Tänaselt kehtiva lahendusega tuleb MTA e-teenuste keskkonnas (e-MTA) tagastus- ja ümberkandetaotlusi esitades täita iga taotlus käsitsi selleks vajalike andmetega. See suurendab vigade riski, mis võib takistada summa jõudmist õigesse kohta. Praeguse lahendusega saab maksukohustuslane otsustada, kas lubada oma esindajal tagastus- ja ümberkandetaotlusi esitada. Kui lubab, saab ta määrata, kas taotlused esitatakse ainult tema enda pangakontole või ka vabalt valitud kontole. Taotluse vormidel saab saaja pangakonto numbri täita oma äranägemise järgi nii isikule endale tagastamisel kui ka juhul, kui on antud õigus tagastada vabalt valitud kontole. Kuigi alates 9. oktoobrist 2025.a peavad euroala pangad kontrollima, et saaja nimi vastaks kontonumbrile, on esindajal kui taotluse vahetul esitajal võimalus kuritarvitada talle antud õigust ja väärkasutada esindatava isiku rahalisi vahendeid. Praktikas on tuvastatud juhtumeid, kus raamatupidajad on kasutanud neile antud õigust ebaausalt, kandes ettevõtte ettemaksukontolt raha endaga seotud ettevõtete või kolmandate isikute pangakontodele. Kui maksukohustuslasel on võimalik määrata, millistele õigustatud isikutele ja kontodele tema esindajad taotlusi esitavad, siis juhul, kui esindaja isikutuvastusvahendid peaksid sattuma kolmandate isikute valdusesse, ei ole võimalik maksukohustuslase raha kanda mujale kui eelnevalt määratud kontodele (v.a juhul, kui esindajale ei ole antud õigustatud isikute haldamise õigust). Täna isikute ja kontode ettemääramise võimalus puudub, mistõttu esineb risk, et kelmid vm ebaausalt tegutsejad saavad maksukohustuslase raha tema ettemaksukontolt kätte. Kokkuvõttes vähendab muudatus kuritarvituste riski, kuna tagastatavate summade taotlusi saab esitada üksnes ette määratud õigustatud isikutele ja kontodele. Ühtlasi lihtsustab muudatus taotluste vormide täitmist, tagab suurema läbipaistvuse ja kontrolli tagastatavate summade taotluste üle ning kaitseb maksukohustuslase varalisi huve. Punktid 11 ja 12 käsitlevad MKR-i põhimääruse § 36 lõikes 2 alamregistri MIKO andmekoosseisu. See viiakse vastavusse tegeliku olukorraga, kuivõrd erinevate tollivaldkonna ladude – ajutise ladustamise koha, tollilao ja vabatsoonis tegutsemise koha – arvestuse aruandeid MIKO-sse enam ei esitata. Need aruanded esitatakse rahandusministri kehtestatud täpsustavate juhiste9 kohaselt alamregistrisse LAAK (MKR-i põhimääruse § 32). Punktidega 13–15 muudetakse MKR-i põhimääruse § 361 lõikes 2 alamregistri MORE andmekoosseisu. Muudatused tulenevad kahest 12.novembril 2025.a vastu võetud seadusest:  mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seadus10 (677SE), millega loodi alus mootorsõidukimaksu maksustamisperioodi lühendamiseks. Õigus lühendamiseks tekib kahel juhul. Kui sõiduk liiklusregistrist kustutatakse, lühendatakse jooksva aasta 9 Rahandusministri 3.juuli 2017.a määrus nr 58 „Täpsustavad juhised ajutise ladustamise, tolliladustamise ja vabatsoonis tegutsemise kohta“. 10 Mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seadus. RT I, 14.11.2025, 20. Kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/114112025020. Seadus jõustus 15.novembril 2025.a (v.a § 1 punkt 3 – jõustumine 1.jaanuaril 2027.a). 5  maksustamisperioodi kuni selle ajani. Samuti peatatakse maksukohustus sõiduki ajutisel kustutamisel ajaks, mil see on varguse tõttu PPA poolt tagaotsitavaks kuulutatud. Sellega on viidud mootorsõidukimaks kooskõlla põhiseadusega ja tagatud proportsionaalne omandipõhiõiguse piirang.  mootorsõidukimaksu seaduse ja liiklusseaduse muutmise seadus11 (694SE), millega loodi alus laste eest mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamiseks. Vähendamist saavad automaatselt vanemad või hooldusõigusega täiskasvanud, kellel on vähemalt üks kuni 18-aastane laps. Iga lapse eest vähendatakse vanema mootorsõidukimaksu kohustust ühe maksustamisperioodi jooksul kuni 100 euro võrra, kuid mitte rohkem kui tema maksukohustus kokku. Kui lapsel on mitu vanemat, kellel igaühel on ka sõiduk, jagatakse vähendus nende vahel. Alamregistri MORE andmekoosseisus edaspidi kajastatavad mootorsõidukimaksu seaduse §- de 151 ja 152 kohaselt lapse eest mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamise arvutamiseks vajalikud andmed on andmete saamise ja nende järgneva töötlemise mõttes korrelatsioonis mootorsõidukimaksu seaduse § 16 lõikega 4, mille kohaselt lapse eest mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamise arvutamiseks vajalikud andmed, sealhulgas üldandmed ning andmed lapse, vanema ja hooldusõiguse kohta, saab Maksu- ja Tolliamet rahvastikuregistrist. Punktidega 16–19 muudetakse MKR-i põhimääruse § 42 lõikes 2 sätestatud alamregistri NAP andmekoosseisu järgmiselt:  ajakohastatakse viide äri- ja ühinguregistri infosüsteemile viitega äriregistrile  korrigeeritakse viidet maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemile12  viidatakse täitemenetlusregistri13 ja kohtutäiturite infosüsteemide14 asemel täitemenetluse seadustiku §-s 632 nimetatud infosüsteemile  tuuakse esile NAP-i laekuv teave kohtumajas riigilõivu tasumisel vormistatud sularahamaksete kohta. Punktis 20 tehakse MKR-i põhimääruse § 46 lõike 2 punktis 2, mis käsitleb alamregistrit TAGATISED, järgmised muudatused:  täpsustatakse15 andmekoosseisus sedastatud andmeelementi „käendaja“, märkides, et silmas peetakse käendaja nime ja registri- või isikukoodi  ühe andmeelemendi puhul asendatakse sõna „kehtivusperiood“ sõnaga „kehtivusaeg“. Edaspidi kasutatakse MKR-i põhimäärust läbivalt sõna „kehtivusaeg“, mis esineb põhimääruse eri paragrahvides täna ühtekokku kuuel korral, olles ka keeleliselt korrektsem. 11 Mootorsõidukimaksu seaduse ja liiklusseaduse muutmise seadus. RT I, 14.11.2025, 19. Kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/114112025019. Seadus jõustus 15.novembril 2025.a (v.a § 1 punkt 4 ja § 2 punkt 1 – jõustumine 1.jaanuaril 2026.a). 12 Justiitsministri 5.augusti 2015.a määrus nr 26 „Maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi asutamine ja infosüsteemi pidamise põhimäärus,“ § 1. 13 Tänaselt NAP täitmisregistrist (varasema nimetusega „täitemenetlusregistrist“; TMS § 63) andmeid ei saa. 14 NAP-i andmekoosseisu algsel kehtestamisel 2019.a peeti silmas võimalust, et NAP-i laekub mh teave ühe või teise kohtutäituri poolt eraldi peetavast infosüsteemist. Samas vt TMS § 632 tänast lõiget 3, millise sätte kohaselt kohtutäiturid kasutavad teiste andmekogudega andmevahetuseks ainult sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud (s.o keskset) infosüsteemi. 15 Täpsustus lähtub eelnõu kooskõlastamisprotsessis AKI poolt tehtud märkusest (AKI 19.märtsi 2026.a kiri nr 2.3-5/26/862-2; punkt 1). 6 Punktis 21 täiendatakse MKR-i põhimääruse § 46 lõike 2 alamregistri TAGATISED andmekoosseisu, sätestades uued punktid 4–6. Lisatakse viited tekkida võiva tollivõla üldtagatise taseme16 ja aktsiisilaopidaja tagatissumma määramisel rakendatud protsendi ning deposiidi tagastustaotluse ja deposiidi ümberkandetaotluse, sh realiseerimistaotluse kohta. Punktiga 22 täiendatakse MKR-i põhimäärust uue §-ga 522, millega luuakse uus alamregister – tööjõumaksude riskianalüüsi rakendus. MKS § 10 lõike 2 punkti 1 kohaselt on maksuhalduri ülesandeks kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras. Selleks on maksuhalduril muuhulgas tarvis Eestis lühiajalise töötamise õigust omavate välismaalastest füüsiliste isikute ja nende tööandjate andmeid. Neid andmeid hakkab MTA saama X-tee vahendusel PPA hallatavast välismaalaste lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogust (edaspidi LTR). Kõnealuste andmete töötlemiseks on ette nähtud luua MKR-i uus alamregister – tööjõumaksude riskianalüüsi rakendus (edaspidi TJMR). Rakenduse nimetuse valikul on lähtutud sellest, et tulevikus – sellekohase arendusvõimekuse ja rahastamisvõimaluste ning teisalt MKR-i põhimääruse sellekohase muutmise korral – hakatakse seal töötlema ka muid andmed, mis aitavad maandada riske tööjõumaksude arvestamisel ja tasumisel. Eraldi tasub rõhutada järgmist:  kõik PPA poolt MTA-le edastatavad ning MTA poolt vastu võetavad ja järgnevalt TJMR-s töödeldavad LTR-i andmed on sellised, mis kajastuvad LTR-i põhimääruses17 (2. ptk Andmekogu andmed; §-d 7–111)  TJMR kohta on selle rakenduse MTA-sisene omanik (tulumaksu osakond) koostanud andmekaitsealase mõjuhinnangu18  TJMR on ette nähtud MTA-siseselt ametialaseks kasutamiseks selgelt kindlaks määratud teenistusülesande täitmiseks vastavalt MTA infovarade kasutamise ja andmete töötlemise korrale19. TJMR kasutamine logitakse. Juurdepääs TJMR-le on vaid piiratud hulgal MTA ametnikkonnast. Need ametnikud peavad TJMR kasutamiseks ennast autentima, teisalt – osalema erinevatel andmekaitse- ja infoturbekoolitustel. Lisaks on tagatud MTA andmekaitsespetsialisti ja -eksperdi tugi.  TJMR-s olevate andmete säilitamisel ei piirata registri subjektide andmekaitsealaseid õiguseid – näiteks õigust saada teada, kas ja kes on nende kohta käivate andmetega tutvunud  enne PPA ja MTA vahelise andmevahetuse käivitamist vajab üle vaatamist ja vajadusel korrigeerimist PPA ja MTA vaheline andmevahetusleping  eelnõu määrusena jõustumise järel algatab MTA uue andmekogu registreerimise ka RIA poolt hallatavas andmete teabeväravas (endine RIHA). Sellealased toimingud teostab andmekogu eest vastutava osakonna teenusejuht koostöös ameti arendusosakonnaga. Punktidega 23–26 tehakse muudatused MKR-i põhimääruse §-s 53 seonduvalt alamregistri TÖR andmekoosseisuga. 16 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2447, 24. november 2015, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad. Artikkel 158 lõige 1. Kättesaadav https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32015R2447 17 Siseministri 18.detsembri 2023.a määrus nr 27 „Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu põhimäärus“. 18 TJMR andmekaitseline mõjuhinnang on registreeritud MTA dokumendihaldussüsteemis (7.11.2025.a nr 1.5- 3.2/00023). 19 MTA peadirektori 3.oktoobri 2025.a käskkiri nr 85-P „Infovarade kasutamise ja andmete töötlemise korra kinnitamine“. 7 Neljast muutmiskäsust kolm (punktid 23, 25 ja 26) teevad redaktsioonilisi muudatusi tekstisisestes viidetes maksukorralduse seaduse §-le 251. Nii näiteks viidatakse MKR-i põhimääruse § 53 lõikes 4 jätkuvalt MKS § 251 lõike 4 punktile 17 – kuigi see punkt on alates 1.jaanuarist 2025.a kehtetu. Neljas muutmiskäsk (punkt 24) on sisuline, kehtestades tööd võimaldava isiku asemel väljamakseid tegeva isiku registri- või isikukoodi ja nime fikseerimise. Vajadus on tingitud asjaolust, et kuna tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmakse arvestamise, deklareerimise ja tasumise ning asjakohase deklaratsiooni (TSD) esitamise kohustus on tööd võimaldaval isikul, siis töötamise registri andmete pealt hinnates tekib seega vastav kohustus isikule, kes ei tee tegelikult väljamakseid. Selleks, et mitte koormata isikut TSD esitamise kohustusega ja valesti hinnata maksude tasumise kohustust (nt sotsiaalmaksukohustuse miinimum) on vaja koguda ka infot juhtude kohta, mil tööd võimaldava isiku eest teeb väljamakseid teine isik. Täiendavalt on eeltoodut avatud siinse dokumendi punktis 5.1. Punktides 27–29 tehakse muudatused MKR-i põhimääruse §-s 531 seonduvalt alamregistri TTKI andmekoosseisuga. Kolme muutmiskäsu puhul käsitleb üks (punkt 28) muutmiskäsk kahe uue lõike lisamist (lõiked 81 ja 82) ning ülejäänud kaks (punktid 27 ja 29) – redaktsioonilisi muudatusi tekstisisestes viidetes tulenevalt uute lõigete 81 ja 82 lisamisest. Uued lõiked 81 ja 82 lisatakse alamregistri TTKI andmekoosseisu hulka vastusena AKI etteheitele TTKI andmete teabeväravas (endine RIHA) registreerimise menetluse käigus. AKI märkis õigustatult, et TTKI tehnilises kirjelduses on küll nimetatud, kuid MKR-i põhimääruses puudu järgmised andmekategooriad:  andmed, mis laekuvad tuvastusvahendiks olevaid kaarte väljastavalt isikult20  ehitusplatside pääsulogide andmed, mis laekuvad elektroonilisest registreerimissüsteemist. Kuivõrd kõnealune on ette nähtud ka rahandusministri asjaomases määruses21, siis käesolevalt AKI poolt viidatud puudus kõrvaldatakse. Punktiga 30 MKR-i põhimääruse § 62 lõikes 1 tehtav muudatus sedastab, et MKR-st võib väljastada elektroonilise hasartmängu aruandluse süsteemi andmeid hasartmänguseaduse § 57 lõikes 4 sätestatud alustel. Siinpuhul on tegemist sättega, mis on ette nähtud rakendama HasMS § 57 lõiget 4. Nimetatud lõige kehtib alates 1.jaanuarist 2026.a22. Lõike kohaselt Rahapesu Andmebürool on õigus Maksu- ja Tolliametilt saada hasartmängukorraldaja aruandluse andmeid oma käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks ning rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide regulaarseks kontrollimiseks. 20 Tänaselt on tuvastusvahendiks olevate kaartide (nn pääsukaartide) keskne väljastaja Hansab AS. 21 Rahandusministri 14.novembri 2023.a määrus nr 41 „Ehitusplatsil viibimise andmete kogumise tehnilised nõuded elektroonilisele registreerimissüsteemile ja erijuhud, nõuded ehitusplatsil viibimise registreerimissüsteemile ning tuvastusvahendi taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord“. 22 Hasartmänguseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus. RT I, 30.12.2025, 2. Kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/130122025002. Vt § 1 p 44. 8 Hasartmängukorraldaja aruandlus HasMS mõttes tähendab HasMS §-ga 58 ette nähtud elektroonilist arvestus- ja kontrollsüsteemi, mille puhul kehtivad § 58 lõigetes 1, 2, 8 ja 9 sätestatud nõuded, samuti kohustus esitada sama paragrahvi lõike 10 alusel rahandusministri asjaomase määrusega23 ette nähtud andmeid. Eelnimetatud määrusega ette nähtud andmed kantakse MKR-i põhimääruse §-s 13 nimetatud alamregistrisse EHMA (Elektroonilise hasartmängu aruandluse süsteem). Nende andmete saamiseks ongi mõeldud HasMS § 57 lg 4. Küll aga õigus andmeid saada peab olema korrelatsioonis õigusega andmeid väljastada. Viimati nimetatud õiguse sedastamiseks tehaksegi MKR-i põhimäärusesse siinne täiendus. Punktiga 31 MKR-i põhimääruse § 62 lõikes 3 tehtavate täiendustega antakse Politsei- ja Piirivalveametile ning Keskkonnaametile juurdepääs e-tolli rakenduse TOTS2 andmetele. Eelmise MKR-i põhimääruse muutmise määruse24 § 1 punktiga 23 anti PPA-le ja KeA-le kui süüteomenetlusi teostavatele asutustele juurdepääsuõigus kõigile e-tolli andmetele nende poolt läbiviidavate kriminaalmenetluste ja väärteomenetluste raames. Ühtlasi sedastati antud eelnõu seletuskirja punktis 2.4.1. järgmist: Küsimus siinselt puudutatud asutuste (nt Politsei- ja Piirivalveamet ning Keskkonnaamet) kui korrakaitseorganite juurdepääsust e-tolli andmetele ohutõrje eesmärkidel vajab täiendavat analüüsi, sh põhjendatuse hindamist alamregistrite lõikes. Vajadusel reguleeritakse neid küsimusi MKR-i põhimääruse järgmiste muudatuste raames. Tänaselt on analüüsi käigus ilmnenud, et PPA ja KeA vajavad juurdepääsuõigust e-tolli rakenduse tollikontrolli ülesannete lahendamise süsteem (TOTS2; MKR-i põhimääruse § 50) andmetele – seda siis korrakaitseorgani rollis. Kuigi edastatava teabe fookust jm üksikasju ei ole siinkohal otstarbekas esile tuua, siiski tuleb tõdeda, et tänaselt andmete edastamine MTA Teabejuhtimiskeskuse poolt PPA-le ja KeA-le juba toimib – näiteks PPA suunal nii andmeid nende andmekogusse sisestades kui ka (juhtumite esinemisel) üks kord ööpäevas aruande vormis (pdf). Küll aga on praeguseks selgunud, et õiguslikud alused, millest seni on lähtutud – politsei ja piirivalveseaduse § 77 lõige 1 ning keskkonnajärelevalve seaduse § 8 lõige 1 – on antud juhul ebapiisavad25. Kuivõrd suheldes PPA ja KeA asjaomaste ametnikega on ilmnenud, et PPA ja KeA on neile seadusega ülesandeks pandud ohutõrje eesmärkidel jätkuvalt huvitatud neile MTA Teabejuhtimiskeskuse kaudu laekuvast teabest, siis selleks, et saaks olla kindel teabeedastuse õiguspärasuses, on vajalik MKR-i põhimääruse täiendus. Pärast kõnealuse täienduse vastu võtmist vaadatakse üle ja vajadusel täiendatakse MTA ja PPA ning MTA ja KeA vahel sõlmitud andmevahetuslepinguid. 23 Rahandusministri 19.juuni 2012.a määrus nr 26 Hasartmängukorraldaja elektroonilises arvestus- ja kontrollisüsteemis registreeritavate andmete loetelu ja sisestamise kord ning elektroonilise arvestus- ja kontrollisüsteemi Maksu- ja Tolliameti infosüsteemiga ühendamise kord 24 Siin ja edaspidi peetakse eelmise MKR-i põhimääruse muutmise määruse all silmas Vabariigi Valitsuse 8.augusti 2025.a määrust nr 62 „Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus” muutmine“. RT I, 12.08.2025, 1. 25 Tolliseaduse § 13 lõike 2 kohaselt sätestatakse maksukohustuslaste registri põhimääruses valitsusasutused, kellele antakse nende ülesannete täitmiseks juurdepääs e-tolli andmetele. Vt ka järgmist joonealust viidet. 9 Punktiga 32 MKR-i põhimääruse § 62 lõike 3 punktis 3 tehtava muudatusega antakse Rahapesu Andmebüroole juurdepääs26 e-tolli rakenduste IMPULSS ja NCTS andmetele. Vastavalt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-le 54 on RAB ülesanneteks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine ning sellele viitava teabe vastuvõtmine, kogumine, väljanõudmine, registreerimine, töötlemine, analüüsimine ja edastamine (lõike 1 punkt 1) ja strateegiline analüüs, mis käsitleb rahapesu ja terrorismi rahastamise riske, ohte, suundumusi, mustreid ning toimimisviise (lõike 1 punkt 2). Kuna pankade poolt maksete seire ja järk-järgult ka virtuaalvääringu teenuse pakkujate poolt maksete seire üha paranevad, siis kasutatakse kuritegelikult saadud raha edastamiseks üha keerulisemaid skeeme. Ühe sellise meetodina võidakse kasutada rahvusvahelist kaubavedu. Samas võivad kaubatehingud olla ka legaalsete piiriüleste maksete aluseks Mõlemal juhul peab RAB analüüsima, kas kahtlustäratava makse osapool on seotud rahvusvahelise kaubatehinguga. Eelkõige võivad tähtsust omada kõik tehinguga seotud isikud ja arved või kauba ligikaudne väärtus, aga ka muud kaubadeklaratsioonil kajastatud andmed. Seetõttu on RAB-le oluline, et oma seadusejärgsete ülesannete täitmiseks oleks asutusel võimalus kasutada tolli andmeid. MKR-i põhimääruse järgi on RAB-l ka täna õigus mitme e-tolli rakenduse andmete saamiseks. Näiteks kaupade siseneval suunal alamregistrid ICS, IMF ja NES, kuid loetelust on välja jäänud suhteliselt uue rakendusena kasutusele võetud impordi tollideklaratsioonide töötlemise süsteem IMPULSS. Samuti on RAB-le kasutamiseks lubatud rakenduste hulgast täna puudu transiidi andmevahetuse süsteem NCTS. Aastaid tagasi MKR-i põhimäärust täiendades27 nähti RAB-le küll ette mitme e-tolli alamregistri andmete kasutamise õigus, aga ei tollal ega ka järgnevate muudatuste käigus osatud ammendavalt ette näha kõiki RAB tulemuslikuks tööks tarvilikke rakendusi. Vastavad korrektiivid tehakse nüüd. Samas jäetakse MKR-i põhimääruse § 62 lõike 3 punktis 3 seonduvalt e-tolliga sätestatud RAB juurdepääsuõiguste kataloogist välja viide alamregistrile MIKO, kuivõrd käesolevalt MIKO eemaldatakse e-tolli alamregistrite hulgast. RAB juurdepääs alamregistri MIKO andmetele säilib MKS § 29 punkti 8 alusel. Punktiga 33 kõrvaldatakse MKR-i põhimääruse § 62 lõike 3 punktis 5 eelmise MKR-i põhimääruse muutmise määruse § 1 punktiga 23 kaasnenud terminoloogiline ebatäpsus. Määruseandja on näinud ette kohtueelse uurimise asutuste jaoks juurdepääsu e-tolli alamregistritele kriminaalmenetluse raames. Kuigi viidatud terminit kohtab näiteks krediidiasutuste seaduses (§ 88 lõike 5 punkt 2) ja väärteomenetluse seadustikus (§ 61 lõige 1), on normi üheselt mõistetavuse huvides, kui siinpuhul kohaldatakse sellist terminit, mida kasutab valdkondlik eriseadus – uurimisasutus. Vt kriminaalmenetluse seadustiku 2.ptk 3.jagu. Täpsemalt on uurimisasutused loetletud KrMS §-s 212. Punktidega 34 ja 35 muudetakse MKR-i põhimääruse § 63 lõiget 2, millega kehtestatakse alamregistri TJMR andmete säilitamise tähtajaks viis kalendriaastat. Seejuures korrigeeritakse 26 MKR-i põhimääruse § 61 lõige 1 sätestab: Juurdepääs registri andmetele võimaldatakse registri kasutamise õiguse andmise, andmete avaldamise või Maksu- ja Tolliametilt andmete edastamisega. /…/. Eeltoodust tuleneb, et „juurdepääs“ ei tähenda tingimata otsest ligipääsu MTA süsteemidele – „juurdepääs“ võib realiseeruda ka MTA vastustega üksikpäringutele. Registri (antud juhul e-tolli) andmetele juurdepääsu meetodid nähakse ette MTA ja juurdepääsuõigust omava asutuse andmevahetuslepinguga. 27 Vabariigi Valitsuse 18.detsembri 2020.a määrus nr 99 „Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus” muutmine“, § 1 punkt 5. RT I, 23.12.2020, 3. Kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/123122020003 10 nende alamregistrite loetelu, mille andmeid säilitatakse seitse kalendriaastat – vastasel juhul kehtiks alamregistrile TJMR kaks erinevat andmete säilitamise tähtaega. Punktiga 36 täiendatakse MKR-i põhimääruse §-i 63 lõikega 41, milles käsitletakse alamregistrite EVK ja HAMPI andmete hävitamist. Andes tagasisidet eelmise MKR-i põhimääruse muutmise määruse eelnõu menetlusprotsessis, märkis AKI oma 18.juuni 2025.a kirja nr 2.3-5/25/1728-2 punktis 1 järgmist: /…/ maksukohustuslaste registri (MKR) põhimääruse § 63 lõige 4 näeb ette, et andmekogusse kogutud andmed hävitatakse nende säilitamise tähtaja möödumisele järgneva kalendriaasta jooksul. Siinkohal on seaduse volitusnormis andmete säilitamise maksimaalse tähtaja kehtestamisel oluline silmas pidada, et kui andmete maksimaalne säilitustähtaeg on näiteks kolm kalendriaastat alates andmete registrisse kandmisest ja need tuleb hävitada järgneva kalendriaasta jooksul, siis ei saa volitusnormis olev andmete säilitamise maksimaalne tähtaeg olla kolm aastat. Andmete hävitamata jätmine kohe pärast tähtaja saabumist tähendab nende edasist töötlemist, kuid seda siis juba ilma õigusliku aluseta. Analüüsinud tänaselt MKR-i koosseisu kuuluva 61 alamregistri (andmekogu tähenduses) andmete säilitamise tähtaegadesse puutuvat seaduste tasandil, on tuvastatud, et selliseid andmekogusid on kaks:  ettevõtlustulu maksu andmekogu (EVK; MKR-i põhimääruse § 161), mille kohta ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse § 71 lõige 4 sedastab, et antud andmekogu andmeid säilitatakse kuni seitse kalendriaastat ja millist tähtaega kordab MKR-i põhimääruse § 63 lõike 2 punkt 3;  hasartmängu mängimise piirangutega isikute nimekiri (HAMPI; § 21), mille kohta hasartmänguseaduse § 39 lõikest 9 tuleneb, et antud andmekogu andmeelemente säilitab MTA ühe aasta isiku nimekirjast kustutamisest arvates ja millist tähtaega kordab MKR- i põhimääruse § 63 lõike 2 punkt 1 koostoimes lõike 3 esimese lausega. On tõsi, et vaadates MKR-i põhimääruse § 63 (Andmete säilitamine ja hävitamine) tervikuna, võib järeldada, et ka alamregistrite EVK ja HAMPI andmete puhul on võimalik kohaldada pärast andmete säilitamise tähtaja möödumist ja enne andmete hävitamist MKR-i põhimääruse § 63 lõikega 4 lubatud ajalist lõtku (Andmed hävitatakse nende säilitamise tähtaja möödumisele järgneva kalendriaasta jooksul) – mis aga ei ole kooskõlas eelviidatud seadustega ja seega väär. Käesolevalt antud puudus kõrvaldatakse, sätestades erinormi, et alamregistrite EVK ja HAMPI andmed hävitatakse nende säilitamise tähtaja möödumisel viivitamata28. Andmete hävitamisel teeb MTA koostööd Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskusega (RMIT). Punktis 37 korrigeeritakse alamregistri TÖR eriosa (MKR-i põhimääruse § 68). MKR-i põhimääruse § 68 lõige 1 sätestab, et § 53 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud andmed saadakse riigi infosüsteemi andmevahetuskihi kaudu rahvastikuregistrist. Tööd tegeva isiku ja Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga või pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasoleva abikaasa või registreeritud elukaaslase, kellele makstakse abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu, isikukoodi annab teada andmeesitaja ja sellele vastavad andmed, sh ees- ja perekonnanimi, saadakse MKR-i põhimääruse §-s 4 nimetatud üldandmete andmestikust. Isikukoodi mitteomavate isikute andmed saadakse andmeesitajatelt. Kuivõrd töötamise register saab § 53 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud 28 Vrdl siinkohal MKR-i põhimääruse §§ 811–815. 11 andmed üldandmete andmestikust ja tööd võimaldavalt isikult, ei ole õige viidata § 68 lõikes 1 rahvastikuregistrile, millest tulenevalt on põhjendatud tunnistada antud säte kehtetuks. Punktides 38 ja 39 määratakse MKR-i põhimääruse § 74 lõikes 2 alamregistri TJMR infosüsteemi turvaklassiks29 K1T2S2. Seejuures korrigeeritakse turvaklassiga K2T2S2 hõlmatud alamregistrite loetelu, kuivõrd vastasel juhul kehtiks alamregistrile TJMR kaks erinevat turvaklassi. Punktis 40 kõrvaldatakse MKR-i põhimääruse § 74 lõikes 21 eelmise MKR-i põhimääruse muutmise määruse § 1 punktiga 30 kaasnenud puudus. Määruseandja on näinud küll ette, et alamregistri lõpetamisel või alamregistrist andmete eemaldamisel kohaldatakse asjaomastele andmetele kuni nende hävitamiseni andmete senist turvaklassi, kuid ei ole näinud ette, et sama kohaldatakse ka juhul, kui andmeid peaks eemaldatama üldandmete andmestikust (MKR-i põhimääruse § 4). MKR-i põhimääruse § 74 lõike 1 kohaselt on üldandmete andmestiku IS-turvaklass K2T2S2. Juhul, kui määruseandja eemaldaks üldandmete andmestikust andmekategooriaid, mis on oma aktuaalsuse minetanud – samas nähes ette, et seni kogutud andmeid tuleb siiski säilitada teatud tähtaja jooksul –, siis on need andmed jätkuvalt maksukohustuslaste registri koosseisus ning sellest tulenevalt peab MKR-i vastutav töötleja jätkuvalt tagama nende käideldavuse (K), tervikluse (T) ja konfidentsiaalsuse (S). Teisisõnu – ka üldandmete andmestiku aktiivosast eemaldatud andmetele on põhjendatud kuni nende andmete hävitamiseni kohaldada IS- turvaklassi K2T2S2. Andmehalduslikud muudatused MKR-i sees ei tohi tuua kaasa infoturbe taseme langust neist muudatustest puudutatud andmete vaates. 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 5. Määruse mõjud Eelnõuga luuakse üks uus alamregister. Nii eelnimetatud kui muudes aspektides reguleerib eelnõu kitsalt MTA andmehaldust. 5.1. Füüsiliste ja juriidiliste isikute, s.o maksukohustuslaste, registreerimiskohustusega isikute ja tolliklientide30 halduskoormus ei kasva. Arvestades MKR-i põhimääruse olemust – tegemist on eeskätt MTA-le suunatud ameti andmehaldust reguleeriva õigusaktiga – saab isikute halduskoormus objektiivselt kasvada või väheneda ainult alamregistritega TÖR ja TTKI seoses. Seda põhjusel, et seadusega on pandud tööd võimaldavatele isikutele oma töötajate registreerimise kohustus ning ehitusvaldkonnas tegevatele ettevõtjatele töövõtuahelast teatamise ja ehitusplatsil viibimise registreerimise kohustus. Registreeritavate andmete loetelu 29 Nimetatud turvaklassi määramine on kooskõlastatud MTA turvanõukogus (6.novembri 2025.a koosoleku protokoll nr 1.1-3.1/020). 30 Tolliklientidena käsitletakse nii siinses dokumendis kui ka varasemate MKR-i põhimääruse muudatuste seletuskirjades juriidilisi ja füüsilisi isikuid, kes lävivad MTA-ga tolliformaalsuste käigus. 12 sätestatakse vastavalt MKS § 254 lõikele 1 ja MKS § 2510 lõikele 4 MKR-i põhimääruses (vastavalt § 53 lõige 2 ja 531 lõiked 3–8). Seega saavad MKR-i põhimääruse puhul halduskoormuse kontekstis omada tähendust vaid need muudatused, mida tehakse § 53 lõikes 2 ja § 531 lõigetes 3–8. Viimati nimetatud sätetesse käesoleva eelnõuga tehtavad muudatused, mis mõjutavad füüsilisi ja juriidilisi isikuid, on redaktsioonilist laadi ja/või formaalsed. Kui üldse, siis esile võib tuua järgmise alamregistrit TÖR puudutava muutmiskäsu:  paragrahvi 53 lõiget 2 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses: „41) selle teise isiku registri- või isikukood ja nimi, kes teeb tööd võimaldava isiku asemel väljamakseid;“. Antud täiendus toimib praktikas juba täna, seda valdavalt valitsusasutuste kontekstis. Kuid isegi kui eelviidatud täiendus peaks puudutama ka ettevõtluses tegevaid isikuid – MTA tulumaksu osakonna hinnangul on see iseenesest võimalik –, on need väga üksikud juhtumid. Pigem on siinpuhul mõjutatud valitsussektor, tulenevalt riigi tsentraliseeritud raamatupidamise eripäradest. Näide: MTA teenistujate jaoks on tööd võimaldav isik Maksu- ja Tolliamet, kuid väljamaksete tegija – Riigi Tugiteenuste Keskus (Rahandusministeeriumi kontsernikontolt). Eeltoodu pinnalt võib teha järelduse, et eelnõu ei too haldusevälistele isikutele kaasa negatiivseid tagajärgi (isikute õiguste kitsenemist, vabaduste vähenemist ega kohustuste või vastutuse suurenemist). 5.2. seonduvalt alamregistriga TJMR Sihtrühmad: MTA, PPA, isikud, kelle andmed sisalduvad LTR-is ja selle kaudu TJMR-s Mõju kirjeldus: MTA hakkab saama PPA-lt X-tee kaudu LTR-i andmeid, et neid andmeid saaks kasutada riskianalüüsides tööjõumaksudest kõrvalehoidjate tuvastamiseks Eestis lühiajalise töötamise õigust omavate välismaalastest füüsiliste isikute ja nende tööandjate lõikes. Nii suurendatakse võimalust tuvastada antud sektoris maksudest kõrvalehoidjaid efektiivsemalt ja hoitakse kokku nii ametnike kui ka maksuhalduri fookuses asuvate isikute aega (kontaktivõtt vaid põhjendatud juhtudel). Alamregister TJMR, kuhu hakatakse talletama LTR-st laekuvaid andmeid, on väljundina proportsionaalne meede nii laiema avaliku huvi kui ka maksumenetluse eesmärkide (menetlusökonoomika)31 vaates. Väärib ka märkimist, et lisaks ülaltoodule kasutab MTA alamregistri TJMR andmeid nii, et kokkuvõttes oleks PPA-l võimalik saada infot, kui lühiajalise Eestis töötamise registreeringut (nn LTR-luba) omava isiku töötamine lõpetati vm. Teisisõnu – PPA õigustatud andmehuvi tagamiseks32 töötleb MTA LTR-lubade andmeid, et filtreerida töötamise registris (TÖR) välja töötamiste „sündmused“ LTR-luba omavate isikutega seoses. Täpsemalt – kui MKR-i koosseisu kuuluvas TÖR-is leiab aset teatud sündmus, mis võib olla käsitletav alusena LTR- loa kehtivuse ümber otsustamiseks, siis MTA seostab antud sündmuse ja TJMR andmed ning kui vastus on positiivne, edastab vastava info PPA-le teadmiseks ja võimalikeks sealpoolseteks menetlusteks välismaalaste seaduse järgi. Mõju olulisus: oluline Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. 31 Vt siinkohal MKS § 10 lõige 3, mille kohaselt maksuhaldur viib menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. 32 Vt LTR-i põhimääruse § 12 punkt 10 – MKR (mille koosseisu kuulub TÖR) on LTR-i üks andmeandjaid. 13 5.3. seonduvalt alamregistriga MTVR Sihtrühmad: registri subjektid, MTA Mõju kirjeldus: kuivõrd sisuline laiendus alamregistri MTVR andmekoosseisus (seonduvalt krüptovarateenuse pakkujate maksualase aruandluskohustuse ja sellealase teabevahetusega) tuleneb maksualase halduskoostöö seadusest, siis selle muudatuse mõju siinpuhul ei analüüsita. Asjaomase seaduse mõjude kohta vt seaduseelnõu 795 SE Seletuskiri docx, lk 36–41. Alamregistri MTVR andmekoosseisu täpsustamine (näiteks Eesti maksuhaldurilt välisriikide pädevatele asutustele edastatava teabe talletamise osas) aitab tagada andmehalduse läbipaistvust ja õigusselgust. Lisaks võib tuua esile, et alamregistri MTVR struktuuri korrastamine annab MTA-le laiema ja selgema õigusliku aluse töödelda MTVS alusel kogutavaid andmeid ühtse konstruktsiooni raames, mis omakorda tähendab MTVS alusel tehtavate toimingute süsteemi loogilisemat haldamist. Mõju olulisus: oluline Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. 5.4. seonduvalt alamregistriga MARE Kuna muudatused alamregistri MARE andmekoosseisus tulenevad seadusest, siis nende muudatuste mõju siinkohal ei analüüsita. Asjaomase seaduse mõjude kohta vt seaduseelnõu 437SE seletuskirja33. 5.5. seonduvalt alamregistriga APEX-TELLER Sihtrühmad: tagastatavaid summasid taotlevad isikud, MTA Mõju kirjeldus: muudatuse peamine mõju on maksukohustuslasele endale, kes saab senisest suurema kontrolli ja turvalisuse oma rahaliste vahendite üle. Tal tekib võimalus kindlaks määrata, millistele õigustatud isikutele ja kontodele ta ise esitab või lubab oma esindajal esitada taotlusi tagastamisele kuuluvate summade tagastamiseks. Maksukohustuslasel tuleb küll hoolitseda ette määratud isikute andmete õigsuse ja ajakohasena hoidmise eest, kuid see-eest saab ta vältida olukordi, kus tema esindaja sisestab kontonumbri oma äranägemise järgi – mis praegu on võimalik ja misläbi esineb kuritarvituste risk. Uue lahenduse abil väheneb oluliselt oht, et kelmid vm ebaausalt tegutsejad saavad isiku raha kätte, kuna edaspidi saab ülekandeid teha ainult eelnevalt kinnitatud kontodele. Lisaks lihtsustab muudatus taotluste vormide täitmist, kuna andmed eeltäidetakse automaatselt, vähendades näpuvigade vmt eksimuste riski. Eraldi tasub siinse muudatuse kaudse mõjuna tuua esile võimalust avaliku usalduse tugevnemiseks, kuivõrd üldsus tajub, et MTA töötab välja ja rakendab meetmeid maksukohustuslaste rahaliste vahendite kaitseks. Mõju olulisus: oluline Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. 5.6. seonduvalt alamregistriga MORE Kuna muudatused alamregistri MORE andmekoosseisus tulenevad seadustest, siis nende muudatuste mõju siinkohal ei analüüsita. Asjaomase seaduse mõjude kohta vt: 33 Kättesaadav seaduseelnõu 437 SE materjalide juures Riigikogu veebilehel https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/6f5b83e6-e182-461a-a16b-ca6a58b2da7b/ 14   mootorsõidukimaksu maksustamisperioodi lühendamisse puutuvas – seaduseelnõu 677 SE seletuskirja34  laste eest mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamisse puutuvas – seaduseelnõu 694 SE seletuskirja35 5.7. seonduvalt alamregistritega AITA, APEX-TTK, MIKO, NAP ja TAGATISED, samuti TÖR ja TTKI Sihtrühmad: registri subjektid, MTA Mõju kirjeldus: kitsamalt – tagatakse kõnealustes alamregistrites sisalduvate andmete läbipaistvam töötlemine andmekaitse perspektiivist; laiemalt – tagatakse õigusselgus, st alamregistri kõik andmeelemendid on andmekogu põhimääruses täpselt üles loetletud. Mõju olulisus: oluline Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. 5.8. seonduvalt alamregistri EHMA andmete väljastamisega Rahapesu Andmebüroole Sihtrühmad: RAB; isikud, kelle andmeid töödeldakse alamregistris EHMA Mõju kirjeldus: esmalt tuleb rõhutada, et siinpuhul realiseeritakse seaduseandja poolt HasMS § 57 lõikes 4 väljendatud tahet. Viimane on kantud asjaolust, et RAB-l puudub otsene ligipääs hasartmängukorraldajate aruandlusele. Samas on hasartmängukorraldajate aruandluse andmed RAB-le vajalikud selleks, et jooksvalt hinnata hasartmängusektori rahapesu ja terrorismi rahastamise, samuti sanktsioonidega seotud riske ning planeerida riskipõhist järelevalvet. Kuid isegi olukorras, kus määruseandjal puudub otsustusautonoomia, on asjaolu, et andmekogu põhimääruses kodifitseeritakse, milliseid andmeid ja millistel tingimustel andmekogust väljastatakse, nii registri subjektidele tarviliku selguse (mis nende andmetega toimuda võib?) kui laiemalt andmetöötluse läbipaistvuse huvides. Et andmekogu põhimääruses oleks sätestatud täpsem andmete väljastamise kord, on varasemalt rõhutanud ka Justiits- ja Digiministeerium. Mõju olulisus: oluline Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. 5.9. seonduvalt Politsei- ja Piirivalveameti ning Keskkonnaameti juurdepääsuga e-tolli rakenduse TOTS2 andmetele Sihtrühmad: PPA, KeA, isikud, kelle andmeid töödeldakse alamregistris TOTS2 Mõju kirjeldus: formaalselt kodifitseeritakse küll praegune olukord, st teatud infomatsiooni saavad PPA ja KeA kui korrakaitseorganid MTA Teabejuhtimiskeskuse vahendusel alamregistrist TOTS2 ka täna, kuid sisuliselt tähendab siinselt antav volitus TOTS2 andmetele juurdepääsuks, et TOTS2 andmete väljastamine toimub küllaldasel õiguslikul alusel ning et isikutele, kelle andmed on nimetatud alamregistrisse kantud, nähtub andmekogu põhimäärusest terviklikult, millised valitsusasutused ja millises rollis omavad õigust nende kohta käivaid andmeid saada. Mõju olulisus: oluline Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. 34 Kättesaadav seaduseelnõu 677 SE materjalide juures Riigikogu veebilehel https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/20afb8e9-3598-46f5-acfa-21d604246f48/ 35 Kättesaadav seaduseelnõu 694 SE materjalide juures Riigikogu veebilehel https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/d62afe1c-3c4c-4d52-b023-8f10e3a16574/ 15 5.10. seonduvalt Rahapesu Andmebüroo juurdepääsuga e-tolli rakenduste IMPULSS ja NCTS andmetele Sihtrühmad: RAB; isikud, kelle andmeid töödeldakse alamregistrites IMPULSS ja NCTS Mõju kirjeldus: MKR-i põhimääruse täiendamise järel tekib RAB-l parem võimalus rahvusvahelise kaubaveo kaudu ebaseadusliku päritoluga vara edastamise avastamiseks, kuna saab võrrelda isikuga seotud maksete ja kaubatehingute vastavust, lisaks veel tehingu teiste osapoolte võimalikku seotust RAB-le varasemalt esitatud kahtluse teadete andmetega. Väärib rõhutamist, et erinevalt paljudest teistest riigiasutustest ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-s 2 nimetatud kohustatud isikutest on RAB-l praktilistel põhjustel probleemne küsida (lisa)infot rahapesu kahtlusega isikult otse. Nimelt avalikustaks selline toiming isiku jaoks tema sattumise RAB tähelepanu alla, millele võib koheselt järgneda ebaseaduslike varade kiire liigutamine kolmandatesse riikidesse, vältimaks vara võimalikku külmutamist. Teisalt tuleb riigiasutusel lähtuda avaliku teabe seaduse § 431 lõikest 3, mis sätestab andmete küsimise ühekordsuse põhimõtte. Kui isik on kaubadeklaratsiooni kaudu rahvusvahelise kaubatehingu kohta riigile juba andmed esitanud, siis üldjuhul ei tohiks riigiasutus isikult samu andmeid uuesti küsida, vaid peaks kasutama asjaomast riiklikku andmekogu sellealastes regulatsioonides sätestatud korras ja ulatuses. Eraldi tasub siinse täienduse kaudse mõjuna tuua esile võimalust Eesti rahvusvahelise maine tugevnemiseks, kuivõrd RAB saab välisriikide rahapesu andmebüroode poolt kahtlaste tehingute kohta küsitud juhtumite siinpoolsel selgitamisel täiendada päringule antavat vastust vajadusel tolli asjakohaste andmetega. Andmekaitse seisukohast saab RAB küll õiguse senisest rohkemate andmeelementide töötlemiseks, kuid need kõik on seotud ühe ja sama andmekategooriaga – rahvusvahelise kaubavahetuse andmestik. Eriliigiliste isikuandmete töötlemist ei lisandu. Mõju olulisus: oluline Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. 5.11. seonduvalt alamregistrite MIKO ja LUBA eemaldamisega e-tolli alamregistrite seast Sihtrühmad: MKR-i põhimäärusega juhuslikus puutumuses olevad isikud Mõju kirjeldus: kuna käesoleval ajal on alamregistrite MIKO ja LUBA kokkupuude tollivaldkonnaga vähene ning et sellest tulenevalt on vahetunud MIKO ja LUBA ametisisene vastutav struktuuriüksus (tollikorralduse osakond > aktsiiside osakond), siis siinne muudatus suurendab õigusselgust, samuti MTA andmehalduse läbipaistvust. Mõju olulisus: väheoluline Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. 5.12. seonduvalt TÖR-i eriosaga Sihtrühmad: MKR-i põhimäärusega juhuslikus puutumuses olevad isikud Mõju kirjeldus: tunnistades kehtetuks MKR-i põhimääruse § 68 lõike 1, saab kõrvaldatud aktuaalsuse minetanud säte, mis ühelt poolt aitab kaasa MKR-i põhimääruse teksti hoidmisele ajakohasena, teisalt – kasvatab MTA andmehalduse läbipaistvust. Mõju olulisus: väheoluline Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. 16 5.13. seonduvalt alamregistrite EVK ja HAMPI andmete hävitamisega Sihtrühmad: isikud, kelle andmeid töödeldakse alamregistrites EVK ja HAMPI, samuti MTA Mõju kirjeldus: saab kõrvaldatud konflikt erinevate õigusaktide vahel (ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seadus ja hasartmänguseadus vrs MKR-i põhimäärus). Lisaks vastab kavandatav paremini andmete minimaalse säilitamise põhimõttele (Storage Limitation Principle). Kavandatu elluviimisel väheneb ka koormus MTA-le, kuna vajadus tagada (kuluks taandatavate) organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehnoloogiliste meetmete abil kõnealuste tundlike andmemahtude turvalisust kestab senisest lühemat aega. Mõju olulisus: oluline Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. 5.14. seonduvalt infosüsteemi turvaklassiga andmete eemaldamisel üldandmete andmestikust Sihtrühmad: registri subjektid, MTA Mõju kirjeldus: muudatuse eesmärk on kindlustada avaliku sektori põhifunktsioonide täitmiseks vajalike andmete turvaline säilitamine ja et ka registri subjektidel oleks kindlustunne, et nende andmed on turvaliselt hoitud. Viimati öeldu mõjutab isikuid digitaalseid teenuseid rohkem usaldama, tagades ühtlasi teenuste toimimise jätkusuutlikkuse nende suureneva kasutamise kaudu. Mõju olulisus: oluline Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. 5.15. seonduvalt viiteliste täpsustuste ning terminoloogilise ja keelelise parandusega Sihtrühmad: MKR-i põhimäärusega juhuslikus puutumuses olevad isikud Mõju kirjeldus: tagatakse õigusselgus, viies MKR-i põhimääruses sisalduvad viited MKS §- le 17 vastavusse antud sätte tänase tekstiga36. Samuti on õigusselguse tagamise huvides see, kui MKR-i põhimääruses kasutatakse sama terminit, mida kasutab valdkondlik eriseadus – uurimisasutus; teisalt – ühtesama sõna (kehtivusaeg) põhimäärust läbivalt. Mõju olulisus: väheoluline Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. 5.16. Muudatustega ei kaasne olulist sotsiaalset mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale, mõju regionaalarengule ega kohaliku omavalitsuse korraldusele. Nagu on sedastatud siinse dokumendi punktis 5.1., siis halduseväliste isikute halduskoormus kavandatavate muudatuste tulemusel ei kasva ega ole ka ette näha muid negatiivseid tagajärgi. Pigem on muudatused nende vaates positiivse mõjuga – näiteks:  norm, mille kohaselt on maksukohustuslasel võimalik määrata rakenduses APEX- TELLER ette, millistele isikutele ja kontodele esitavad tema esindajad taotlusi tagastamisele kuuluvate summade tagastamiseks. Niimoodi saab kõrvaldatud oht, et maksukohustuslase rahaliste vahendite suhtes pannakse toime kelmus või omastamine.  norm, mille kohaselt alamregistrite EVK ja HAMPI andmete hävitamisele tuleb asuda pärast andmete säilitamise tähtaja möödumist viivitamata. Niimoodi saab kõrvaldatud 36 Ühtlasi tasub osundada vajadusele seostada omavahel õigusaktide aktuaaltekstid Riigi Teataja võrguväljaandes. 17  oht passiivses olekus ladustatavate (samas aga andmesubjektide vaates tundliku sisuga) andmemahtude volitamata töötlemiseks. Kõige eelloetletu puhul ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. 5.17. Täiendavalt37 selle kohta, kas eelnõu mõjutab infoühiskonna arengut. Eelnõu koostajad leiavad, et kuigi eelnõuga kavandatav ei mõjuta ühiskonna elutähtsate funktsioonide sõltuvust infotehnoloogiast või andmesidevõrkudest ning et eelnõuga kavandatav ei mõjuta infoühiskonna teenuste pakkumist, kasutamist ega kättesaadavust, siiski on mõju infoühiskonna arengule ette näha. See mõju on positiivset laadi ja väljendub selles, et maksukohustuslaste, registreerimiskohustusega isikute ja tolliklientide asjaajamine MTA-ga, samuti andmevahetus MTA ja teiste valitsusasutuste vahel ning MTA-sisene andmehaldus muutub üha digitaalsemaks (andmepõhisemaks). Riskina võib siinjuures esile tuua andmeside ja -halduse süsteemide potentsiaalset haavatavust, võttes arvesse nii praegust julgeolekuolukorda kui ka küberkuritegevuse levikut, kuid nende riskide maandamisega (täpsemalt – süsteemide kahjustamise ja volitamata juurdepääsu vältimisega) MTA kui MKR-i vastutav töötleja koos oma partneritega igapäevaselt tegeleb. 6. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad tulud ja kulud 6.1. Kõigi seletuskirja osas 2 nimetatud alamregistrite andmekoosseisudes muudatuste tegemise järel vaatab MTA üle kanded RIA poolt hallatavas andmete teabeväravas (endine RIHA) ja vajadusel algatab muudatused ühe või teise andmekogu kohta. Sellealased toimingud teostab andmekogu eest vastutava osakonna (tulumaksu osakond, tulude osakond või aktsiiside osakond) teenusejuht koostöös ameti arendusosakonnaga. 6.2. Kulusid on teada (ette näha) seonduvalt alamregistri TJMR loomise ning alamregistrite APEX-TELLER ja MORE, samuti MTVR andmekoosseisude laiendamisega. Täpsemalt vt allpool. Muudel puhkudel kulu puudub või on ette näha saavutatavat tulu – näiteks tulenevalt uuest normist, mis sedastab, et alamregistrite EVK ja HAMPI andmete hävitamisele peab asuma nende andmete säilitamise tähtaja möödumisel viivitamata, ilma seni kehtinud ajalise lõtkuta. Nõnda väheneb koormus MTA serveritele, vähesel määral ka paberdokumentide hoidlale, aga ka koormus turvameetmete rakendamiseks – millel kõigel on rahaline mõõde. 6.2.1. seonduvalt alamregistriga TJMR MTA vaates: alamregistri TJMR arenduse rahastamiseks on kasutatud Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondi rahalisi vahendeid, milline summa ilma käibemaksuta on kuni 83 333 eurot. Turvateste puudutav selgumisel. Arendajad on Helmes AS, Askend Estonia OÜ ja Nortal AS. Eelmainitud summa arvelt on loodud:  X-tee andmevahetuslahendus, mille kaudu edastatakse TÖR-st andmed LTR-loa kehtetuks tunnistamiseks ilma et LTR-loa saaja peaks PPA-t eraldi teavitama  X-tee andmevahetuslahendus ja rakendus, mis võimaldab MTA-l LTR-i andmeid vastu võtta ja talletada, et neid andmeid saaks kasutada riskianalüüsides tööjõumaksudest kõrvalehoidjate tuvastamiseks. 37 Täiendus lähtub eelnõu kooskõlastamisprotsessis Justiits- ja Digiministeeriumi 30.märtsi 2026.a kirjas nr 8- 2/1630 esitatud märkusest. 18 PPA vaates: MTA hallatava TJMR rakendamine, kuhu hakkavad X-tee vahendusel laekuma välismaalase Eestis töötamisega seotud andmed PPA hallatavast LTR-st, toob PPA-le kaasa infosüsteemide arendamise ja haldamise kulud ning koolitus- ja teavitustegevuste kulud. Muudatused on seotud PPA rändemenetlusinfosüsteemi arendusprojektiga (RIS II etapi teine osa), mille tulemusena valmivad:  LTR-i andmevahetuslahendused MTA ja Tööinspektsiooni (TI) andmekogudega  ühe-akna-lahendus nii lähetatud töötajate andmete edastamiseks TI-le kui ka MTA-le vajalike andmete edastamiseks töötamise registreerimisel MTA hallatavas TÖR-s. RIS II etapi teise osa arendustööde maksumus on 417 000 eurot ilma käibemaksuta, millest PPA ja MTA andmevahetust puudutava osa maksumus on 62 550 eurot ilma käibemaksuta. Arendustöid rahastatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondi meetme „Digiriik“ tegevustest ja Siseministeeriumi olemasolevast eelarvest. Kuni 2026.aasta lõpuni on RIS arendustöödeks katteallikad olemas. Muudatuse rakendamisega kaasnevad kulusid on kirjeldatud välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (rändemenetluste tõhustamine) eelnõu38 seletuskirjas (548 SE), lk 73–75. 6.2.2. seonduvalt alamregistriga APEX-TELLER Alamregistri APEX-TELLER puhul vajaliku arenduse rahastamiseks kasutatakse riigieelarvelisi vahendeid (need olemas). Arenduse maksumus ilma käibemaksuta on kokku 174 096 eurot, millele lisanduvad turvatestid orienteeruva maksumusega 25 000 eurot. Turvatestide teostaja selgumisel. Arendajad on Helmes AS ja Askend Estonia OÜ. Eelmainitud summa arvelt on tehtud järgmist:  muudatuste analüüsid  uue komponendi loomine koos UI-vaadetega (kliendile/ametnikule)  rakenduste (klient/ametnik) UI-vaadete muutmine  rakenduste funktsionaalsuste täiendamine  andmemudeli täiendamine  olemasolevate andmete migratsioon. Siinmainitud kulud kannab MTA ise, kasutades selleks investeeringute baaseelarvet. 6.2.3. seonduvalt alamregistriga MORE MTA vaates: alamregistri MORE puhul vajaliku arenduse rahastamiseks on kasutatud riigieelarvelisi vahendeid (need olemas). Arenduse maksumus ilma käibemaksuta on kokku 1 055 000 eurot, millest 2025.a – 505 000 eurot ja 2026.a – 550 000 eurot. Kuna rakenduses muutub vaid mootorsõidukimaksu arvutamiseks vajalike andmete kasutamise loogika, siis turvateste ei teostata. Arendajad on Helmes AS ja Askend Estonia OÜ. Eelmainitud summa arvelt on tehtud järgmist: maksuperioodi lühendamise arvutamine liiklusregistrist kustutatud sõidukitele –  muudatuste analüüsid  rakenduse andmemudeli muutmine  maksuarvutuse valemi muutmine 38 Eelnõu seadusena vastu võetud 26.märtsil 2025.a. RT I, 17.04.2025, 2. Kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/117042025002 19   rakenduste (klient/ametnik) UI-täiendamine ja muutmine  haldusdokumentide vormide muutmine lastega peredele maksuvähenduse arvutamine –  muudatuse analüüsid  uue funktsionaalsuse loomine  rakenduse andmemudeli muutmine  rakenduse täiendavate andmete pärimine ja kasutamine (hooldusõigused)  maksuarvutusse uue valemi loomine  rakenduste (klient/ametnik) UI-täiendamine ja muutmine  haldusdokumentide vormide muutmine lisaks, kuna mõlemad muudatused ja teavituste kanali muutmine on tulnud üheaegselt realiseerida –  tagasiulatuvatest muudatustest teavitamiseks eraldi teavituse malli loomine  rakendustesse uute funktsionaalsuste lisamine (nt kliendile võimalus liikuda otse rakendusest mootorsõidukimaksu ettemaksukontole tagastust taotlema)  rakendamise tugi. Transpordiameti vaates: arendused, mis on vajalikud Transpordiameti ja MTA vahelise andmevahetuse uuendamiseks mootorsõidukimaksu rakendamise eesmärgil, on maksumuses 70 000 eurot. Sellekohased rahalised vahendid Transpordiametil olemas39. 6.2.4. seonduvalt alamregistriga MTVR Kulusid, mis kaasnevad alamregistri MTVR andmekoosseisu sisulise laiendamisega (seonduvalt krüptovarateenuse pakkujate maksualase aruandluskohustuse ja sellealase teabevahetusega), on analüüsitud 795 SE Seletuskiri docx, lk 43–44. Seevastu alamregistri MTVR struktuuri korrastamine arendusi ega sellega seostuvaid kulusid ei tingi. Alamregistri MTVR struktuuri ja sellest tulenevalt ka andmekoosseisu selgem määratlemine toetab andmehalduse läbipaistvust. Samuti loob alamregistri MTVR struktuuri korrastamine MTA-le tugevama õigusliku aluse töödelda MTVS alusel kogutavaid andmeid ühtse ja koordineeritud süsteemi osana. Siiski on perspektiivis (MKR-i põhimääruse uue teksti koostamisel 2027.a) ette näha, et käesoleva eelnõuga sätestatavad alam-alamregistrid sedastatakse eraldi alamregistritena, st MKR-i põhimääruse eraldi paragrahvides. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, st kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Määruse jõustumiseks ei ole ette nähtud konkreetset kuupäeva, kuivõrd muudatusi – eeskätt selliseid, mis tulenevad juba kehtivatest seadustest – soovitakse rakendada kohe esimesel võimalusel. 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude kooskõlastamissüsteemi EIS kaudu ametlikuks kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, samuti Siseministeeriumile. 39 Vt ka Vabariigi Valitsuse 20.novembri 2025.a korraldus nr 218 „Raha eraldamine“. Kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/321112025002 20 Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega. Siseministeerium kooskõlastas eelnõu märkega EIS-s. Ühtlasi esitati eelnõu arvamuse saamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Riigi Infosüsteemi Ametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Keskkonnaametile, Rahapesu Andmebüroole ning Transpordiametile, samuti Eesti Kaubandus-Tööstuskojale ja Eesti Hasartmängude Korraldajate Liidule. Kirjalikud arvamused (märkustega) laekusid Andmekaitse Inspektsioonilt ja Riigi Infosüsteemi Ametilt. Justiits- ja Digiministeeriumi, Andmekaitse Inspektsiooni ja Riigi Infosüsteemi Ameti märkuste ja nendega arvestamise kohta saab ülevaate kooskõlastustabelist (seletuskirja lisa 1). Kokkuvõttes on eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamise ettevalmistamise käigus tehtud eelnõu tekstis järgmised muudatused:  vaadates läbi Justiits- ja Digiministeeriumi märkust alamregistri NAP andmekoosseisu täiendamise osas (eelnõu algteksti p 13) on eelnõu koostajad otsustanud sellekohase muutmiskäsu eelnõust üldsegi välja jätta  tulenevalt 15.aprillil 2026.a Riigi Teatajas avaldatud ja 25.aprillil 2026.a jõustunud maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse (halduskoostöö direktiivi ülevõtmine) § 2 punktist 1, millise sättega kehtestati maksukorralduse seaduse § 17 maksukohustuslaste registri kohta uues redaktsioonis, on lisatud eelnõusse uued punktid 1–3 korrastamaks MKR-i põhimääruses sisalduvaid viiteid MKS §-le 17. Eelmainitud muudatuste tulemusel on muutunud ka eelnõu numeratsioon. 21