Vaidlustaja täiendav seisukoht

Riigihangete Vaidlustuskomisjon 21.04.2026 Tartu mnt 85, Tallinn Tallinn Edastatud e-posti teel [email protected] Digiallkirjastatud Riigihanke viitenumber: 306597 Vaidlustaja: Aktsiaselts Kihnu Veeteed Registrikood: 10867071 Kurase, 88005 Sääre küla, Kihnu vald, Pärnu maakond Vaidlustaja esindajad: vandeadvokaadid Gerli Helene Gritsenko ja Mario Sõrm Advokaadibüroo Sorainen OÜ Aadress: Rotermanni 6, 10111 Tallinn Tel: 640 0900 E-post: [email protected]; [email protected] Hankija: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Registrikood: 70000734 Suur-Ameerika tn 1, 10122 Tallinn Tel: 6256101 VAIDLUSTAJA SEISUKOHT  Sorainen – 2/5 – 1. ATL-I PUNKTID 5.9 JA 5.14 ON VASTUOLULISED 1. Vaidlusalused ATL-i punktid 5.9 ja 5.14 on sätestatud järgmiselt: 1.1. ATL p 5.9 järgi on tellijal õigus suurendada või vähendada sõiduplaanijärgsete reiside arvu vastavalt ATL-i punktile 5.14. 1.2. ATL punkt 5.14. sätestab: Pooltel on õigus kokku leppida lisareisides aga ka vähendades reise kuni 20% ATL punktis 5.4 alusel kokku lepitud põhireiside koguarvust tingimusel, et seda võimaldab õigusaktides sätestatud laevapere liikmete töö- ja puhkeaja regulatsioon. 2. Vaidlustaja põhiväide on, et eeltoodud tingimused ei ole läbipaistvad RHS § 3 p 1 mõttes osas, milles need ei näe ette täpseid tingimusi ja korda teenuse mahu suurenemisele 20% ulatuses. Hankija seisukoht on, et kuivõrd ATL p-i 5.14 alusel on pooltel õigus kokku leppida lisareisides, st tegemist ei ole hankija ühepoolse õigusega, ei ole tingimus ebaselge (vastus vaidlustusele p-d 7-9). Teisisõnu on vaidlustaja põhiväide see, et kuna ATL p 5.14 kohaselt võib pakkuja alati lisareisidest keelduda, siis on tingimus juba ainuüksi sellest tulenevalt selge. Vaidlustaja selle käsitlusega ei nõustu. 3. Nimelt, ATL p-i 5.9 järgi on tellija õigus suurendada reiside arvu. Teisisõnu, ATL p 5.9 sätestab mahu suurendamise ja vähendamise ainult hankija õigusena. Sellisena on, vastupidiselt hankija väidetele, tegemist hankija ühepoolse õigusega, mille osas ei ole vaja poolte kokkulepet ja mille osas töövõtjal sõnaõigus puudub. 4. Poolte kokkuleppe võimalus tuleneb alles p-st 5.14, millele ka p 5.9 viitab. St alles p-s 5.14 on esitatud viide kokkuleppele ja laevapere liikmete töö- ja puhkeaja regulatsioonile. Sellisest kahe lepingupunkti koosmõjust nähtub vastuolu selles osas, kas lisareiside mahu suurendamine on tellija ehk hankija õigus või on selleks siiski vajalik poolte kokkulepe. Kui hankijat uskuda selles, et vedaja saab lisareisidest keelduda, siis puudub ATL p-l 5.9 üldse mingi mõte ja eesmärk ning tegemist on sisutühja ja ebavajaliku regulatsiooniga. 5. Kahe lepingupunkti vastuolulisust ilmestab ka hankija enda vastus vaidlustusele. Nimelt, hankija seisukoht on, et lisareisid saavad toimuda poolte kokkuleppel. Seda on hankija ka eriliselt rõhutanud oma vastuse p-s 9: Sõnastus „pooltel on õigus kokku leppida” ei anna hankijale ühepoolset õigust lepingut muuta ega kohustada vaidlustuse esitajat kui vedajat tegema sõiduplaaniväliseid lisareise. Seevastu p-s 21 leiab hankija järgmist: Paindlikkuse vajadus reiside mahu kokkuleppimisel tuleneb objektiivsest vajadusest reageerida sõidunõudluse muutumistele (nt rahvarohked üritused, turismihooaja tipud, erandolukorrad), tagada teenuse järjepidevus väikesaarte elanikele ja säilitada avaliku teenuse kvaliteet. 6. Selliselt ütleb ka hankija ise sisuliselt seda, et teatud olukordades on kindlasti vaja lisareise. Lähtudes aga ATL p-st 5.14 ja hankija vastusest, saavad lisareisid toimuda siiski vaid poolte kokkuleppel ning seega on pakkujal igal ajal võimalus ka kokkuleppe sõlmimisest loobuda. Riigihangete seaduse kommentaarides on seejuures rõhutatud: On äärmiselt oluline, et hanketingimustes sätestatut mõistetaks võimalikult sõna-sõnalt ning igasugused ootamatud ja vastuolulised tõlgendused ning hankija suva oleksid välistatud.1 7. Kokkuvõtlikult on ATL-i p-d 5.9 ja 5.14 omavahel vastuolus, kuivõrd ühelt poolt on reiside mahu suurendamine hankija õigus, teisalt on aga selleks vajalik poolte kokkulepe. 1 Kuusmann, T. RHS kommenteeritud väljaanne, § 3 p 1, p 26, lk 57.  Sorainen – 3/5 – 2. ATL-I PUNKTID 5.9 JA 5.14 EI OLE KOOSKÕLAS RHS § 123 LG 1 P 2 EELDUSTEGA 8. Lisaks eespool kirjeldatud vastuoludele ATL-i punktide ja hankija seisukohtade vahel, peitub veelgi tõsisem probleem hankija vastuses esitatud tõdemuses, et ATL p-de 5.9 ja 5.14 kohaldamise näol on tegemist RHS § 123 lg 1 p 2 alusel hankelepingu muutmisega (vt selle kohta vastus vaidlustusele p-d 13-16). Teisisõnu näib hankija olema vaidlusalused ATL-i sätted kehtestanud eeldusel, et nende alusel toimub hankelepingu muutmine RHS § 123 lg 1 p 2 alusel. 9. Vaidlustaja selle seisukohaga aga nõustuda ei saa ning seda juba lihtsal põhjusel, et RHS § 123 lg 1 p 2 kohaldamise eeldused ei ole hankija viidatud normide kohaselt täidetud. Nimelt eeldab RHS § 123 lg 1 p 2 kohaldamine lihtsustatult seda, et muudatuse ulatus, sisu ja kohaldamistingimused on riigihanke alusdokumentides selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud. Selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt tähendab antud kontekstis seda, et RHAD-s oleks sätestatud muudatuse sisu (mida muudetakse), muudatuse asjaolud (millisel juhul muudetakse), muudatuse ulatus (millises ulatuses muudetakse) ja kuidas muudatus vormistatakse (muudatuse viis). Seda kõike ka võimalikult vähese läbirääkimiste ruumiga. 10. Näiteks kui väidetava RHS § 123 lg 1 p 2 kohase muutmisklausli sisuks on hankelepingu maksumuse või tähtaja muutmine on võimalik tugevate sademete tõttu, siis ei vasta selline alus RHS § 123 lg 1 p-le 2 põhjusel, et puudub teave selle kohta, milliste sademetega on tegemist, millistes kogustes peavad need sademed olema, millise aja jooksul peavad sademed esinema ja millised peaksid olema saju tagajärjed. 11. Antud juhul koosneb hankija väidetav muutmisklausel sisuliselt punktis 5.14 sätestatust, mille kohaselt võivad hankija ja pakkuja kokku leppida hankelepingu mahu muutmise kuni 20% ulatuses ja seda üksnes eeldusel, et järgitakse õigusaktides sätestatud laevapere liikmete töö- ja puhkeaja regulatsiooni. Laevapere liikmete töö- ja puhkeaja regulatsiooni kohaldamine antud juhul ju muudatuse ulatust ega kohaldamistingimusi läbipaistvalt ja lõplikult ei piiritle, kuivõrd hankija vastusest lähtudes peaks iga pakkuja varumeeskonna olemasolu või lausa vastupidi selle puudumise jätma oma riskihimu sisustada (vt hankija vastuse p 30-31). 12. Seega on hankija vastust uskudes tegemist RHS § 123 lg 1 p 2 kohase alusega, mille ulatus on sisuliselt piiritletud üksnes võimalusega kokku leppida mahu muutmises 20% võrra. Kui see on nii, siis peaks olema ju selge, et selline ATL-i regulatsioon ei vasta RHS § 123 lg 1 p 2 eeldustele, kuna muudatuse ulatus ja kohaldamistingimused ei ole RHAD-s selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt määratletud. Õigupoolest ei ole antud juhul muudatuse kohaldamistingimused üldse millegagi piiratud, vaid hankijat uskudes võivad pooled selles vabalt kokku leppida, kui pakkuja on arvestanud vajadusega varumeeskonna olemasolu parasjagu tagada. 13. Sellise hankija tõlgendusega nõustumise korral osutuksid RHS § 123 lg 1 p 2 eeldustele vastavaks ka muutmisklauslid stiilis pooltel on õigus kokku leppida hankelepingu mahu muutmises 30%, 50%, 100%, 500% või 1000% ulatuses, kuniks pakkuja järgib selleks näiteks mõnda tööõigusest tulenevat kohustust. Samale seisukohale on jõutud ka õiguskirjanduses, milles on asutud seisukohale, et RHS § 123 lg 1 p 2 eeldustele ei saa vastata muutmisklausel, mille sisuks on „lepingu tähtaega võib pikendada pooltevahelise kirjaliku kokkuleppega“.2 14. Vaidlustaja ei usu, et seadusandja on RHS § 123 lg 1 p 2 tingimuste koostamisel sellist vabadust silmas pidanud nagu hankija on enda arvates ATL-is ette näinud, kuivõrd sellisel juhul muutuvad kõik muud RHS § 123 lg 1 alused oma sisus mõttetuteks ja ebavajalikeks. Teisisõnu, miks peaks nt eksisteerima RHS § 123 lg 1 p 1 alus, kui hankija võib kohe algselt RHAD-sse kirjutada, et pooled võivad kokku leppida teenuse mahu suurendamises nt kuni 100% ulatuses. 2 Simovart, M ja Sõrm, M. RHS kommenteeritud väljaanne, § 123/27. Kirjastus Juura 2025.  Sorainen – 4/5 – 15. Kui nüüd lähtuda eeldusest, et vaidlustatud ATL-i sätted ei võimalda lisareiside mahu suurendamises või vähendamises RHS § 123 lg 1 p 2 eeldustele vastavalt kokku leppida, siis ei saa vaidlustatud tingimused olla ju läbipaistvad RHS § 3 p 1 mõttes. Hankija ei saa lisareiside mahu muutmist läbipaistvalt ja arusaadavalt RHAD-s kehtestada nii, et selle teostamine eeldab hankelepingu õigusvastast muudatust. Seda enam olustikus, milles õigusvastase hankelepingu muudatuse tulem võib olla RHS § 124 lg 1 p 1 mõttes hankelepingu lõpetamine. 3. HANKIJA VASTUS KÄSITLEB VAIDLUSE SEISUKOHAST EBAOLULISI ASJAOLUSID 16. Hankija esitab vastuses vaidlustusele ka väiteid, mis ei oma vaidlustuse lahendamisel tähtsust. 17. Hankija leiab, et kuna teised registreeritud ettevõtjad ei ole esitanud väidet, et RHAD-s oleks midagi ebaselget, siis järelikult midagi ebaselget pole (vastus vaidlustusele p 18 ja 19). See, et teised pakkujad ei ole vaidlustaja tõstatatud probleemi tähele pannud või tõstatanud saab näidata, et teised ettevõtjad ei ole antud liinide argipäeva ja konkreetsete liinilepingute juriidiliste nüanssidega kursis võrdselt vaidlustajaga. Samuti ei muuda tingimusi läbipaistvaks asjaolu, et teised ettevõtjad pole vaidlustust esitanud. 18. Hankija käsitleb olulises ulatuses oma vastuses vaidlustusele ka seda, et vaidlustatud tingimused ei kahjusta konkurentsi ega loo ebavõrdset kohtlemist (vastus vaidlustusele p-d 17- 21). Mistahes tingimuse kooskõla RHS § 3 p-s 1 sätestatud läbipaistvuse põhimõttega on eraldiseisev väärtus, mille puudumist on võimalik vaidlustusmenetluses ka tõstatada. Mõistagi võib tingimuse ebaselgus kaasa tuua ka konkurentsi kahjustamise või ebavõrdse kohtlemise, kuid need ei ole vaidlustuse esitamise õiguse eeldusteks ega ole selleks ka antud vaidlustusasjas. 19. Kui tingimus on oma sisus ebaselge ja läbipaistmatu, ei ole võimalik tagada teiste RHS §-s 3 sätestatud väärtuste kaitset, sh hankija rahaliste vahendite säästlikku ja otstarbekat kasutamist või lõppastmes isegi seda, et hankija saaks omavahel võrreldavad pakkumused. Nii ei oma hankija väited sellest, kuidas vaidlusalused tingimused tema väitel konkurentsi ei kahjusta või pakkujate võrdset kohtlemist ei riku, antud vaidluses tähendust. Kui hankija väidetega nõustuda, siis peaks sellest järeldama, et ükski ettevõtja ei saagi RHAD-d vaidlustada lähtudes vastuolust RHS § 3 p-s 1 sätestatud läbipaistvuse põhimõttega, kuid VaKo praktikast lähtudes see ometigi nii ei ole. 20. Hankija väidab, et senine statistika kinnitab, et hankija ei ole kordagi varem kasutanud reiside mahu suurendamist sellises ulatuses, mis läheneks 20% piirile, kuivõrd muudatused on piirdunud alla 11%-ga kokkulepitud mahust (vastus vaidlustusele p 23). Esmalt ei oma praeguse vaidluse seisukohalt tähtsust, mida on või ei ole seni teinud hankija oma praktikas. Lepingupooled peavad toimetama riigihanke nr 306597 tulemusel sõlmitava lepingu järgi, mitte varasema hankija praktika järgi. Lisaks jääb arusaamatuks selliselt ka kuni 20% mahu suurenemise tingimus ATL-is, kui hankija selgitab, et seda tegelikkuses vaja ei ole ja sisuliselt sellega pakkumuse koostamisel arvestama ei pea. 21. Hankija leiab, et teenuse mahu suurenemine on pakkuja äririsk (vastus vaidlustusele p-d 30 ja 31). Kui lähtuda aga hankija vastusest vaidlustusele tervikuna, siis on hankija seisukoht see, et kõik lepingumuudatused on võimalikud vaid poolte kokkuleppel. Seetõttu ei ole asjakohane ka rääkida pakkuja äririskist, kuivõrd kui hankijat uskuda, siis sellist riski justkui ei eksisteerigi, kui pakkuja keeldub kõikvõimalikest muudatustest, sh teenuse mahu vähenemisest või suurenemisest. 22. Hankija selgitab vaidlustuse vastuse p-s 27 periooditasu loogikat. Selline selgitus tekitab seejuures veelgi ebaselgust. Nimelt, hankija ütleb sisuliselt jällegi seda, et mahu suurenemine on pakkuja äririsk. Seda seeläbi, et pakkuja võib selle pakkumuse maksumusse hinnastada või  Sorainen – 5/5 – üldsegi mitte, kuivõrd pakkuja saab arvestada periooditasuga. Kui üks pakkuja arvestab aga pakkumust tehes puhvriga 20% ja teine pakkuja nt puhvriga 0% või miks mitte hoopiski mahu vähendamisega 20%, siis saab hankija pakkumused, mis ei ole võrreldavad, kuna põhinevad täiesti erinevatel eeldustel. See ilmestab veelgi, miks on oluline, et ATL p-d 5.9 ja 5.14 oleks selgelt ja ühemõtteliselt sisustatud ja esitatud. 4. MENETLUSLIKUD TEATED 23. Riigihangete Vaidlustuskomisjon määras täiendavate seisukohtade esitamise tähtajaks 24.04.2026. Vaidlustaja esitas täiendava seisukoha 21.04.2026, vältimaks võimalikke vaidlusi sellest, kas käesolevas menetlusdokumendis on RHS § 191 lg 1 teise lause tähenduses uusi asjaolusid. Olustikus, milles seisukoht on VaKo-le ja teistele menetlusosalistele esitatud RHS § 191 lg 1 teises lauses sätestatud tähtaega järgides, ei saa eeltoodus igal juhul vaidlust olla. 24. Vaidlustaja esitab menetluskulude nimekirja VaKo kirjaliku menetluse teates esitatud tähtpäevaks, st hiljemalt 24.04.2026. Lugupidamisega Gerli Helene Gritsenko Mario Sõrm vandeadvokaat vandeadvokaat