Angelika Timusk Teie 13 .04.202 6 nr 12.2-10/6 5 Riigihangete vaidlustuskomisjon
[email protected] Meie kuupäev digitaalallkirjas nr JV- HAN-1/1535-4 Riigihanke nimetus ja viitenumber: Liinikoridoride laiendus- ja hooldustööde teostamine Harjumaal, Järvamaal, Tallinna ja Maardu linnas ning Viimsi vallas , 304 161 Vaidlustaja: EK KV SPV3 OÜ Registrikood: 17100148 Asukoht: Tuisu 19, Tallinn Esindaja: vandeadvokaat Kärt Saar Advokaadibüroo BLESSNER Asukoht: Toom-Kuninga 15-18, 10122 Tallinn e-post:
[email protected] Hankija: E lektrilevi OÜ Registrikood: 11050857 Asukoht: Veskiposti 2, 10138 Tallinn Esindaja: jurist Hellis Võsu e-post:
[email protected] Vastus vaidlustaja täiendavatele seisukohtadele riigihanke s viitenumbriga 3041 61 Lugupeetud Angelika Timusk Elektrilevi OÜ (edaspidi hankija) sai kätte EK KV SPV3 OÜ (edaspidi vaidlustaja) riigihan ke viitenumbriga 3041 61 vaidlustusmenetluses esitatud täiendava seisukoha 13.04.2026 . Käesolev vastus seisukohale on esitatud vaidlustuskomisjoni määratud tähtpäevaks 21.04 .202 6 . Hankija on jätkuvalt seisukohal, et vaidlustus on põhjendamatu ja palub vaidlustuskomisjonil jätta vaidlustus rahuldamata. Hankija seisukoht Hankija on seisukohal, et vaidlustaja täiendavates seisukohtades esitatu ei anna alust vaidlustuse rahuldamiseks. Hankija jääb oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde ning selgitab lisaks järgnevat. Hankija ei nõustu vaidlustaja arvamusega, et p akkumuse sisu sellest ei muutu, kas pakkuja saab nõutud isikut kasutada vabas vormis muu kokkuleppe alusel või töö võtu lepingu alusel. Hankija kehtestatud vastavustingimus oli sõnastatud ühemõtteliselt ning tingimuse täitmisest sõltus pakkumuse koosseis, st mis dokumente pidi pakkuja koos pakkumusega esitama : kui c-isiku puhul on tegemist pakkuja töötajaga, ei olnud vaja täiendavaid dokumente esitada; kui c-isik aga ei ole pakkuja töötaja, pidi pakkuja lisaks koos pakkumusega esitama ka vastava (eel)kokkuleppe. Vaidlustaja seda kokkulepet koos pakkumusega ei esitanud, vaid tegi seda alles täiendava teavevahetuse käigus . Vaidlustaja käsitlus, mille kohaselt töösuhte liigist ei sõltu pakkumuse sisu, viiks olukorrani, kus pakkuja saab valida enda jaoks soodsama lahenduse , vältida nõutud dokumentide esitamist ning esitada need alles pärast pakkumuste esitamise tähtaega. Selline lähenemine ei ole kooskõlas võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega. Seega on hankija endiselt veendunud, et on õiguspäraselt tunnistanud vaidlustaja pakkumuse mittevastavaks ja seda ei muuda ka asjaolu, et hankija küsis teabevahetuse käigus selgitusi. Hankija ei nõustu pakkuja väitega, et hankija ei võtnud pakkuja selgitust arvesse ega ka sellega, justkui oleks hankija käitumine olnud vastuoluline , vastupidi, hankija on pakkuja esitatud selgitused läbi vaadanud ning nende pinnalt esitanud täiendava täpsustava küsimuse eesmärgiga kontrollida esitatud teabe usaldusväärsust. Algse teabepäringu käigus esitas pakkuja hankijale PDF-vormingus dokumendi, milles on kuupäev 01.11.2024. Kuna dokumendil toodud kuupäev ei olnud hankija jaoks kontrollitav, esitas hankija pakkujale täiendava täpsustava küsimuse, eesmärgiga kontrollida, et esitatud kokkulepe on varasem kui pakkumuste esitamise tähtaeg (Riigikohtu 20.12.2019 otsus 3-19-1501, p 17; Euroopa Kohtu 11.05.2017 otsus kohtuasjas C-131/16, Archus ja Gama , p 36; 10.10.2013 otsus kohtuasjas C-336/12, Manova , p-d 36–37 ja 39). Hankija täpsustas teabepäringus ka võimalikud tõendamisviisid, et pakkuja saaks täpsemalt ja paremini aru, mida hankija ootab. Pakkuja esitas hankijale vastuseks: Seega ei tõendanud vaidlustaja oma vastuses hankijale, et dokument eksisteeris juba pakkumuse esitamise ajal . Kindlust vastava kokkuleppe olemasolu kohta ei anna ka vaidlustaja vaidlustuses esitatud viide lepingu aluseks olnud Wordi faili metaandmetele , mille järgi loodi dokument 30.10.2024 (vaidlustuse lisa 3), kuna see ei tõenda, et allkirjastati ja esitati sama dokument (vaidlustaja esitas hankijale teabevahetuse käigus dokumendi PDF-vormingus, kus ei olnud võimalik aluseks oleva Wordi faili metaandmeid kontrollida). Hankija on hankemenetluses täitnud oma selgituse küsimise kohustuse (korduvalt) ning h ankija ei ole kohustatud selgituste küsimist jätkama piiramatu arv kordi ega täitma pakkuja kohustust esitada nõuetele vastav pakkumus/ selge ja kontrollitav vastus teabevahetuses . Vastupidine käitumine võiks viia pakkumuse sisulise muutmise või menetluse ebamõistliku venimiseni ning oleks vastuolus riigihangete üldpõhimõtetega, eelkõige võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttega. Seega ei esine hankija tegevuses vastuolu, vaid järjepidev kontroll pakkumuse vastavuse üle , järgides riigihankeõiguse põhimõtteid. Seega on h ankija vaadanud sisuliselt läbi vaidlustaja esitatud selgitused ning nende pinnalt esitanud täiendava täpsustava küsimuse eesmärgiga kontrollida esitatud teabe usaldusväärsust ning teinud otsuse tuginedes nii pakkumuses esitatu kui ka teabevahetuse käigus saadud infole . Asjaolu, et otsus ei olnud vaidlustajale meelepärane, ei anna alust hankija otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Ka asjaolu, et vaidlustaja esitas hankija nõutud tähtajaks vastuse selgitusele ja lisas ka kokkuleppe Kalev Puusepaga, ei tähenda automaatselt, et hankija oleks kohustatud arvestama kõiki hiljem esitatud dokumente sõltumata nende sisust ja kontrollitavusest ning pakkumuse vastavaks tunnistama. Selgituste küsimise eesmärk on mh esitatud teabe kontrolli mine , mitte pakkumuse sisuliste puuduste kõrvaldamine või nõutud tingimuse tagantjärele täitmine . Hankija täitis selgituste küsimisega oma pakkumuste kontrollimise kohustust, et veenduda esitatud pakkumuse vastavuses riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustega. Kuna vaidlustaja esitatud kokkuleppe puhul ei olnud võimalik objektiivselt tuvastada selle olemasolu pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga, ei saanud hankija seda käsitada nõuetekohase tõendina ega olnud kohustatud seda pakkumuse vastavuse hindamisel arvesse võtma üksnes põhjusel, et selle esitamiseks anti võimalus teabepäringu raames. Seega ei olnud hankijal mitte kuidagi võimalik ka teabevahetuses saadud info põhjal veenduda vastavustingimustes nõutud kokkuleppe tegelikus olemasolus pakkumuse esitamise hetkel , mistõttu otsustas hankija õiguspäraselt, et vaidlustaja esitatud pakkumus ei vastanud hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele. Õige ei ole ka vaidlustaja seisukoht, et tema pakkumuses ei esinenud sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest, kuna ta kasutab töö tegemisel ikka sama isikut, olenemata sellest, kas temaga on sõlmitud tööleping või töövõtuleping või millal ta vastava kokkuleppe hankijale esitas. P akkumuse koosseis olenes just määratlusest, kas c-isiku puhul on tegemist pakkuja töötajaga või mitte ja vastavalt kehtestatud tingimusele pidi täieõiguslik C-isik (vähemalt üks) olemas olema pakkumuse esitamise hetkel ja hankija rõhutab, et hankijal pidi olema võimalik seda esitatud pakkumuse põhjal ka kontrollida. Hilisem töövõtulepingu esitamine lisab pakkumusele elemendi, mis pidi sisalduma juba pakkumuse esitamise hetkel . Selline muudatus ei ole käsitatav selgitusena, vaid pakkumuse sisulise muutmisena, mis ei ole lubatav. Vaidlustaja antud selgitused kinnitasid hankija kahtlusi, et esitatud isiku puhul ei ole tegemist pakkuja töötajaga ning kuna vastavustingimustes nõutud dokumenti ei olnud lisatud pakkumusele ja ka täiendava teabe alusel ei olnud vastavustingimuse täitmine objektiivselt kontrollitav, sai hankija ainsaks õiguspäraseks otsuseks olla pakkumuse mittevastavaks tunnistamine. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hellis Võsu Jurist