Angelika Timusk Teie 13 .04.202 6 nr 12.2-10/6 5 Riigihangete vaidlustuskomisjon
[email protected] Meie kuupäev digitaalallkirjas nr JV- HAN -1/1536-4 Riigihanke nimetus ja viitenumber: Liinikoridoride laiendus- ja hooldustööde teostamine Pärnumaal, Raplamaal ja Viljandimaal , 304183 Vaidlustaja: EK KV SPV3 OÜ Registrikood: 17100148 Asukoht: Tuisu 19, Tallinn Esindaja: vandeadvokaat Kärt Saar Advokaadibüroo BLESSNER Asukoht: Toom-Kuninga 15-18, 10122 Tallinn e-post:
[email protected] Hankija: E lektrilevi OÜ Registrikood: 11050857 Asukoht: Veskiposti 2, 10138 Tallinn Esindaja: jurist Hellis Võsu e-post:
[email protected] Vastus vaidlustaja täiendavatele seisukohtadele riigihanke s viitenumbriga 304183 Lugupeetud Angelika Timusk Elektrilevi OÜ (edaspidi hankija) sai kätte EK KV SPV3 OÜ (edaspidi vaidlustaja) riigihan ke viitenumbriga 304183 vaidlustusmenetluses esitatud täiendava seisukoha 13.04.2026 . Käesolev vastus seisukohale on esitatud vaidlustuskomisjoni määratud tähtpäevaks 21.04 .202 6 . Hankija on jätkuvalt seisukohal, et vaidlustus on põhjendamatu ja palub vaidlustuskomisjonil jätta vaidlustus rahuldamata. Hankija seisukoht Hankija on seisukohal, et vaidlustaja täiendavates seisukohtades esitatu ei anna alust vaidlustuse rahuldamiseks. Hankija jääb oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde ning selgitab lisaks järgnevat . Hankija ei nõustu vaidlustaja arvamusega, et pakkumuse sisu sellest ei muutu, kas pakkuja saab nõutud isikut kasutada vabas vormis muu kokkuleppe alusel või töölepingu alusel. Hankija kehtestatud vastavustingimus oli sõnastatud ühemõtteliselt ning raadionupu valikust „JAH/EI“ sõltus pakkumuse koosseis, st mis dokumente pidi pakkuja koos pakkumusega esitama : kui c-isiku puhul on tegemist pakkuja töötajaga, ei olnud vaja täiendavaid dokumente esitada; kui c-isik aga ei ole pakkuja töötaja, pidi pakkuja lisaks koos pakkumusega esitama ka vastava (eel)kokkuleppe. Vaidlustaja seda kokkulepet koos pakkumusega ei esitanud, vaid tegi seda alles täiendava tea b evahetuse käigus . Vaidlustaja käsitlus, mille kohaselt töösuhte liigist ei sõltu pakkumuse sisu, viiks olukorrani, kus pakkuja saab valida enda jaoks soodsama vastuse, vältida nõutud dokumentide esitamist ning esitada need alles pärast pakkumuste esitamise tähtaega. Selline lähenemine ei ole kooskõlas võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega. Seega on hankija endiselt veendunud, et on õiguspäraselt tunnistanud vaidlustaja pakkumuse mittevastavaks ja seda ei muuda ka asjaolu, et hankija küsis teabevahetuse käigus selgitusi. Hankija ei nõustu vaidlustaja seisukoha ga, et hankija käitumine hankemenetluses on olnud vastuoluli ne , kuna ühelt poolt võimaldati vaidl ustaja hinnangul täiendavate dokumentide esitamist ja teisalt ei võtnud hankija esitatud dokumenti otsuse tegemisel arvesse. Vaidlustaja seisukoht, et hankija peab teabevahetuse käigus saadut arvestama, on iseenesest õige ja seda hankija ka tegi, lihtsalt mitte vaidlustajale meelepärasel viisil. Vaidlustuses esitatud väide selle kohta, et hankija sai veenduda, et kokkulepe vaidlustaja ja Kalev Puusepa vahel oli olemas enne pakkumuste esitamist, kuna sellel on kuupäevaks märgitud 01.11.2024, ei anna hankijale kindlust, et see ka päriselt nii oli, kuna kokkulepe esitati tagantjärele pärast pakkumuste esitamise tähtaega. Kuna dokumendil toodud kuupäev ei olnud hankija jaoks kontrollitav, esitas hankija pakkujale täiendava täpsustava küsimuse, eesmärgiga kontrollida, et esitatud kokkulepe on varasem kui pakkumuste esitamise tähtaeg (Riigikohtu 20.12.2019 otsus 3-19-1501, p 17; Euroopa Kohtu 11.05.2017 otsus kohtuasjas C-131/16, Archus ja Gama, p 36; 10.10.2013 otsus kohtuasjas C-336/12, Manova, p-d 36–37 ja 39). Hankija täpsustas teabepäringus ka võimalikud tõendamisviisid, et pakkuja saaks täpsemalt ja paremini aru, mida hankija ootab. Hankija täiendavale täpsustavale küsimusele vaidlustaja lisaandmeid ei esitanud, vaid vastas lakooniliselt järgmiselt: Seega ei tõendanud vaidlustaja oma vastuses hankijale, et dokument eksisteeris juba pakkumuse esitamise ajal . Kindlust vastava kokkuleppe olemasolu kohta ei anna ka vaidlustaja vaidlustuses esitatud viide lepingu aluseks olnud Wordi faili metaandmetele, mille järgi loodi dokument 30.10.2024 (vaidlustuse lisa 3), kuna see ei tõenda, et allkirjastati ja esitati sama dokument (vaidlustaja esitas hankijale teabevahetuse käigus dokumendi PDF-vormingus, kus ei olnud võimalik aluseks oleva Wordi faili metaandmeid kontrollida). Hankija on hankemenetluses täitnud oma selgituse küsimise kohustuse (korduvalt) ning h ankija ei ole kohustatud selgituste küsimist jätkama piiramatu arv kordi ega täitma pakkuja kohustust esitada selge ja kontrollitav vastus teabevahetuses . Vastupidine käitumine võiks viia pakkumuse sisulise muutmise või menetluse ebamõistliku venimiseni ning oleks vastuolus riigihangete üldpõhimõtetega, eelkõige võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttega. Seega ei esine hankija tegevuses vastuolu, vaid järjepidev kontroll pakkumuse vastavuse üle , järgides riigihankeõiguse põhimõtteid. Seega on h ankija vaadanud sisuliselt läbi vaidlustaja esitatud selgitused ning nende pinnalt esitanud täiendava täpsustava küsimuse eesmärgiga kontrollida esitatud teabe usaldusväärsust ning teinud otsuse tuginedes nii pakkumuses esitatu kui ka teabevahetuse käigus saadud infole . Asjaolu, et otsus ei olnud vaidlustajale meelepärane, ei anna alust hankija otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Vaidlustaja tugineb täiendavates seisukohtades asjaolule, et kui hankija on teabevahetuse käigus vaidlustajalt selgitusi küsinud ja võimaldanud täiendavate dokumentide esitamist, oleks hankija pidanud vastavat dokumenti ka arvestama. Hankija selgitas juba ka oma 27.03.2026 otsuses (vaidlustuse lisa 1), et teabepäringu eesmärgiks ei olnud võimaldada vaidlustajal oma pakkumust muuta ega täiendada, vaid täita hankijale kehtestatud kohustust kontrollida, kas pakkumuses antud kinnitused (sh vastus „JAH“ töötaja staatuse kohta) vastavad tõele , et teha õiguspärane otsus. Teabevahetuse käigus ilmnes, et: a) pakkumuses esitatud kinnitus isiku töötajastaatuse kohta ei olnud kooskõlas hiljem tuvastatud faktilise olukorraga (Kalev Puusepp ei ole vaidlustaja töötaja) ; b) pakkumuse koosseisus puudus hankedokumentides nõutud (eel)kokkulepe ( Vastavustingimuse osa: "Kas vormil 5 toodud isikud on pakkuja töötajad? "EI" vastuse korral esitada koos pakkumusega vabas vormis (eel)kokkuleppe vastavate isikute kasutamiseks raamlepingu täitmisel" ) . Seega ilmnes teabevahetuse käigus , et pakkumuses esitatud kinnitus ei olnud kooskõlas hiljem tuvastatud faktilise olukorraga ning vaidlustaja püüdis tagantjärele esitada dokumenti, mille esitamise kohustus oli tal tegelikult koos pakkumusega. Pakkumuses esitatud kinnitus töötaja staatuse kohta („JAH“) ja hilisem viide töövõtulepingule (.pdf-vormingus esitatult) kujutavad endast teineteist välistavaid faktilisi aluseid, mistõttu ei saa töövõtulepingut käsitada esialgse kinnituse täpsustusena . Hankemenetluses on pakkumuse sisu kindlaks määratud pakkumuste esitamise tähtajaga ning hankijal ei ole õigust ega võimalust lubada pakkumuse sisulist täiendamist või parandamist pärast nimetatud tähtaja möödumist (RHS § 114 lg 2) . Vaidlustaja hiljem esitatud dokumendi arvesse võtmine tähendaks pakkumuse sisulist täiendamist pärast tähtaja möödumist ning rikuks võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtteid, kuna annaks vaidlustajale võimaluse viia oma pakkumus tagantjärele vastavusse nõuetega, mida teised pakkujad pidid täitma pakkumuse esitamise hetkel. See muudaks pakkumuse vastavustingimused sisuliselt formaalseks - kui pakkujal oleks lubatud pärast pakkumuste esitamise tähtaega muuta oma varasemat kinnitust ning esitada selle alusel uusi dokumente, kaotaks vastavustingimus oma eesmärgi – võimaldada hankijal hinnata pakkumuse vastavust pakkumuste esitamise tähtajaks esitatud kujul. Ka asjaolu, et vaidlustaja esitas hankija nõutud tähtajaks vastuse selgitusele ja lisas töövõtulepi ngu Kalev Puusepa ga , ei tähenda automaatselt, et hankija oleks pidanud pakkumuse vastavaks tunnistama. Hankija kohustus on kontrollida, kas esitatud pakkumus vastab riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ja kuna pakkuja kinnitas vastava kokkuleppe esitamisega teabevahetuse käigus, et Kalev Puusepp ei ole tema töötaja, tuvastas hankija, et vaidlustaja esitatud pakkumus ei vastanud hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele, kuna nõutud kokkulepe ei olnud lisatud algsele pakkumusele. Lisaks ei võimaldanud vaidlustaja poolt teabevahetuse käigus esitatud dokument hankijal tuvastada vastavustingimuse täitmist ka sisuliselt , kuna : esitatud töövõtuleping oli PDF-vormingus ning selle põhjal ei olnud hankijal võimalik ajaliselt usaldusväärselt tuvastada lepingu sõlmimise aega; töövõtuleping ei sisaldanud andmeid, mis võimaldaksid hankijal kontrollida, kas isik on andnud nõusoleku just hankelepingu esemeks olevate tööde (st täieõigusliku C-isiku rollis) täitmiseks; lepingu viide lisadele (nt töö täpsem kirjeldus) jäi sisuliselt kontrollimata, kuna vastavaid lisasid ei esitatud. Seega ei olnud hankijal mitte kuidagi võimalik ka teabevahetuses saadud info põhjal veenduda vastavustingimustes nõutud kokkuleppe tegelikus olemasolus pakkumuse esitamise hetkel ega kontrollida, kas see kokkulepe hõlmas hankelepingu täitmist nõutud mahus , st pakkumuse vastavuses hanke alusdokumentides nõutule . Hankija rõhutab, a ntud juhul ei olnud hankija hinnangul enam tegemist selgitusega, vaid puuduva dokumendi esmakordse esitamisega , mis tulenes varasema vastuse („JAH“) muutmisest. Seetõttu ei võimalda RHS § 114 lg 2 käesolevas olukorras võtta arvesse dokumenti, mida pakkumuse koosseisus ei esitatud ning mille lisamine muudaks pakkumuse sisulist ülesehitust . Vaidlustaja antud selgitused kinnitasid hankija kahtlusi, et esitatud c-isiku puhul ei ole tegemist pakkuja töötajaga ning kuna vastavustingimustes nõutud dokumenti ei olnud lisatud pakkumusele ja ka täiendava teabe alusel ei olnud vastavustingimuse täitmine objektiivselt kontrollitav , sai hankija ainsaks õiguspäraseks valikuks olla pakkumuse mittevastavaks tunnistamine. Õige ei ole ka v aidlustaja seisukoht , et tema pakkumuses ei esinenud sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest , kuna ta kasutab töö tegemisel ikka sama isikut, olenemata sellest, kas temaga on sõlmitud tööleping või töövõtuleping või millal ta vastava kokkuleppe hankijale esitas. Nagu juba eespool öeldud, olenes pakkumuse koosseis just määratlusest, kas c-isiku puhul on tegemist pakkuja töötajaga või mitte ja vastavalt kehtestatud tingimusele pidi täieõiguslik C-isik (vähemalt üks) olemas olema pakkumuse esitamise hetkel ja hankija rõhutab, et hankijal pidi olema võimalik seda esitatud pakkumuse põhjal ka kontrollida. Vaidlustaja tehtud valiku tõttu puudus hankijal pakkumuse vastavuse hindamisel igasugune tõend c- isiku nõusoleku kohta. Hilisem töövõtulepingu esitamine muudab sisuliselt varasema „JAH“ vastuse „EI“-ks ning lisab pakkumusele elemendi, mis pidi sisalduma juba pakkumuse esitamise hetkel . Selline muudatus ei ole käsitatav selgitusena, vaid pakkumuse sisulise muutmisena, mis ei ole lubatav. Hankija ei nõustu ka vaidlustaja väitega, et kvalifitseerimis- ja vastavustingimuste eristamine ei ole oluline . Hankija on kõnealuse nõude selgelt kujundanud pakkumuse vastavustingimusena, nähes ette, et vastava isiku olemasolu ning vajadusel ka (eel)kokkulepe peavad olema tõendatud pakkumuse esitamise hetkel ja pakkumuse koosseisus. Vaidlustaja lähenemine tähendaks sisuliselt hankedokumentide ümberkujundamist pärast pakkumuste esitamise tähtaega ning annaks talle põhjendamatu eelise võrreldes teiste pakkujatega, kes pidid järgima hankija kehtestatud tingimusi nende tegelikus sõnastuses. Käesoleval juhul kontrolliti konkreetse lepingu täitmisel kasutatava isiku olemasolu ja kättesaadavust pakkumuse esitamise hetkel, mistõttu ei kohaldu kvalifitseerimise praktika automaatselt vastavustingimustele . Vaidlustaja käsitlus tooks kaasa olukorra, kus pakkuja saab pärast pakkumuste esitamise tähtaega valida, kas käsitleda konkreetset nõuet kvalifitseerimis- või vastavustingimusena, sõltuvalt sellest, kumb on talle soodsam. Selline lähenemine ei ole kooskõlas hankemenetluse põhimõtetega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hellis Võsu Juris t