Statistikanõukogu_2025._aasta_aruanne

Statistikanõukogu 2025. aasta aruanne 1. Kokkuvõte 2025. aastal keskendus s tatistikanõukogu (edaspidi nõukogu ) riikliku statistika programmi koostamise le ja kvaliteedi le , andmejagamisteenuse arendamise le ning makromajanduslike näitajate metoodika arendusele. Seejuures sai nõukogu ülevaate nii Statistikaameti kui ka Eesti Panga tegevuskavast, arendustest ja väljakutsetest. Statistikaameti 2026 . – 2030 . aasta statistikatööde programmi puhul rõhutas nõukogu kvaliteedi ja kasutajast lähtuva väljundi olulisust, tarbetute näitajate vähendamist, metoodikate ajakohastamist ning halduskoormuse järjepidevat vähendamist uute andmeallikate ja tehnoloogiate abil. Andmehaldus kujunes 2025. aastal keskseks teemaks. Nõukogu juhtis tähelepanu rahastuse ebastabiilsusele, õiguslikele piirangutele ja vastutuse killustatusele ning rõhutas vajadust selgema juhtimise, püsirahastuse ja süsteemsete seoste järele andmehalduse, metoodika ja kvaliteedijuhtimise vahel, et toetada nii statistika kvaliteeti kui ka halduskoormuse edasist vähendamist. Nõukogu peab oluliseks, et Statistikaameti 2026. aasta fookuses on kvaliteedisüsteemi uuendamine , ning soovib edaspidi avaldada arvamust nii põhinäitajate valiku kui ka võimalike kvaliteedi kriteeriumide kohta . Tei ne oluline teema oli metoodikamuudatused, eelkõige tarbijahinnaindeksi (THI) metoodika kaasajastamine, kuid ka riigirahandusega seotud küsimused (sh aruandlus Eurostatile ). Seejuures rõhutas nõukogu riigirahanduse metoodilise selguse ja läbipaistva teavitamise tähtsust. Kokkuvõttes tõi nõukogu aasta jooksul esile andmekvaliteedi olulisust , vajadust süsteemse kvaliteedijuhtimise jär ele (sh põhinäitaja d ), rahastusriskide mõju statistika jätkusuutlikkusele ning statistikavaldkonna asutuste ja poliitikakujundajate vahel ise koostöö tugevdamise vajalikkust . 2. Statistikasüsteem 2.1 . Statistikaameti tehtav riiklik statistika Statistikanõukogu andis hinnangu Statistikaameti 2026.–2030. aasta statistikatööde programmile, leides, et selle ülesehitus ja muudatused on kooskõlas varasemate soovitustega. Programmi fookuses on statistikatööde kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse tagamine piiratud eelarve tingimustes ning väljundnäitajate vastavus kasutajate vajadustele. Oluliseks peetakse süstemaatilist kvaliteedikontrolli, uute statistikatööde mõju hindamist ning tarbetute või vähese kasutusega näitajate vähendamist. Nõukogu toetab andmeesitajate halduskoormuse vähendamist uute andmeallikate ja tehnoloogiliste lahenduste kaudu ning rõhutab vajadust jätkata andmehalduse arendami st ka pärast välisrahastuse lõppu. Samuti peetakse tähtsaks metoodikate ajakohastamist, alternatiivsete andmeallikate kasutuselevõttu ja läbipaistvat teavitamist statistiliste st muudatuste st . Nõukogu tunnustas Statistikaamet it selle eest, et amet on vähendanud ettevõtjate halduskoormust olulisel määral , kuivõrd vaa t as üle küsimustikud (nt Intrastat ), vähenda s valimite mahtu (nt väliskaubanduses) ning võ ttis kasutusele administratiivseid andmeallikaid (nt finantsvahenduse ja -abitegevuse valdkonnas). Eeldatavalt aitab edaspidi halduskoormust vähendada ka andmekogumis protsessi uuendamin e ja rakenduse eSTATi väljavahetamine. Nõukogu leidis, et tegevuste planeerimisel võiks arvestada ka üksikisiku koormust, et vältida andmete korduvat küsimist ja tugevdada andmepõhise aruandluse mõju. Nõukogu hinnangul on oluline, et Statistikaamet on võtnud 2026. aasta üheks peamiseks teemaks kvaliteedisüsteemi tsentraliseerimi s e, metoodika dokumen teerimi s e ja intsidendihaldussüsteemi loomise, sh jätk ab põhinäitajate kvaliteedi näitajate inventuur i . Nõukogu arutelus rõhutati vajadust tugevamate kvaliteedi kriteeriumite ja lävendite järele ning vajadust lisada ka keskkonna- ja kliimanäitajad põhinäitajate alla. Arutelus tõusis esile soovitus, et nõukogu annaks edaspidi hinnangu kvaliteedisüsteemi toimimisele ning avaldaks arvamust põhinäitajate valiku l . 2.2 . Eesti Panga tehtav riiklik statistika Nõukogu sai regulaarselt ülevaateid Eesti Panga statistikatöödest ning peamistest arendussuundadest ja projektidest 2024. ja 2025. aastal (nt ATLAS, IReF ). Regulaarstatistika koostamise protsessid toimisid tõrgeteta ning avaldati kõik 21 kavandatud statistikatööd. Parandati statistikateadete sisu ja esitust, korrigeeriti makrostatistika aegrid u ( üle-euroopalise algatuse raames) ning koos Statistikaametiga algatati andmejagamisteenuse katseprojekt analüüside ja prognooside koostamise toetamiseks. Nõukogu sai ka ülevaate Eesti Panga ja Statistikaameti koostööst, mis tugineb riikliku statistika seadusele ja kahe asutuse selgelt jaotatud vastutusvaldkondadele. Koostöö sai alguse 2010. aastal ning formaalne koostöökokkulepe sõlmiti 2017. aastal, et vältida andmekogumise dubleerimist, vahetada konfidentsiaalseid üksikandmeid ja tagada tõhus statistika tegemine . Koostöö hõlmab mitmeid statistika- ja tugivaldkondi ning põhineb regulaarsel andmevahetusel ja ühisel planeerimisel. Kuigi koostöö on toimi nud , esineb endiselt õiguslikke piiranguid (nt pangasaladus, statistiline konfidentsiaalsus), mis takistavad statistika tegemise efektiivsemaks muutmist. 3. Statistika õigusloome Nõukogu käsitles Eesti Panga ja Statistikaameti koostöö ülevaates ka seda, et statistika tegemise efektiiv i s ta m ise ks on vaja leida õiguslikud lahendused olukorras, kus vajalikke andmeid ei saa statistika tegemiseks jagada eriseaduste tõttu (nt pangasaladus vs statistiline konfidentsiaalsus). Ka andmehalduse valdkonna üks suuri takistus i on õiguslikud piirangud, sh tõstatus vajadus käsitleda isikuandmete kaitse seaduse muudatusi (sh kaasat i Justiits- ja Digiministeeriumi esindaja). 4. Makromajandusstatistika Nõukogus käsitleti aasta jooksul mitmeid olulisi makromajandusstatistika teemasid. Üks neist oli tarbijahinnaindeksi ( THI ) metoodika uuendamine. Nõukogu sai ülevaate sellest , et väljatöötamisel on uus elektrihinnaindeksi mudel ja kasutusele võetakse detailsemad paketiandmed. Statistikaamet tutvustas ettevalmistust kassamüügist saadavale hinnainfole ( scanner data ) ülemineku ks 2026. aastal ning THI koostami s e automatiseerimist ja veebikammimis e laiendamist . Nõukogu rõhutas, et statistika kvaliteet on väga oluline , eriti majandustsükli muutuste ajal. Tähtis on, et statistika oleks võimalikult täpne ja adekvaatne ning toimiks tagasisidestamise mehhanism, kus analüütikud või andmetarbijad saaksid viidata ebamäärasustele ning Statistikaamet reageeriks läbipaistvalt ja teavitaks avalikkust statistiliste muudatuste tegemisest. Nõukogu sai ülevaate ka riigirahanduse reservatsiooni juhtumist , mille keskmes oli kaitsekulutuste kajastamise perioodi määramine. Tegemist oli metoodilise küsimusega. Juhtum sai lahenduse (reservatsioon eemaldati) ning see on ühtlasi aluseks uue kaitsekulutuste kajastamise juhendi väljatöötamisele Euroopa Liidu riikides. Edasiste tegevustena on vajalik luua regulaar n e andmevahetus Kaitseministeeriumiga, jälgida Eurostati uue juhendi rakendumis t , kohandada metoodika t (sh lahendada käibemaksu kajastamise küsimus) ning jätkata selgitustöö d nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Pikemas vaates rõhutati vajadust parandada riigi raamatupidamise, statistika ja andmehalduse vahel ist koordineerimist . Nõukogu arutelus toodi esile, et massandmete laialdasem kasutamine tulevikus võib tuua samasuguseid väljakutseid ka teistes valdkondades, mistõttu tuleb juba praegu luua selged reeglid ja protsessid nende andmete käsitlemiseks. Esile toodi ka see , et Eesti andmete kasutamise ja kvaliteedi potentsiaal on suur , kuid eeldab teadlikku investeeringut koordineerimisse ja metoodika ühtlustamisse. 5. Andmehaldus Nõukogu 2025. aasta kohtumistel oli andmehalduse valdkond üks olulisemaid strateegilisi teemasid, kuivõrd see mõjutab nii statistika kvaliteeti kui ka andmeesitajate halduskoormust. Statistikaamet on olnud alates 2019. aastast riigi andmehalduse koordineerija ning fookuses on olnud metaandmete kvaliteedi parandamine, andmete taaskasutuse soodustamine ning andmete parem kättesaadavus nii teadlastele kui ka poliitikakujundajatele. Olulise sammuna arendatakse turvalist andmetöötlus- ja jagamiskeskkonda ERIKA, mis hõlmab nii andmekataloogi kui ka tellimusmoodulit. Andmehalduse suurimate väljakutsete na nimetati rahastuse ebastabiilsus t ja ajutisus t (sh sõltuvus taaste- ja vastupidavusrahastuse RRF või innovatsioonifondi projektidest), õiguslik ke piirangu i d andmete jagamisel ja kasutusel, vastutuse killustatus t asutuste vahel ja metaandmete ebaühtla st kvaliteet i , mis piirab andmete tegelikku taaskasutust. Sama l ajal ei piisa üksnes tehnilistest lahendustest, kui sisendandmed ja nende metaandmed ei ole süsteemselt korrastatud. Nõukogu juhtis tähelepanu selgema rollijaotuse ja juhtimise vajadusele andmehalduses. Nõukogu hinnangul on oluline, et Statistikaamet määratleks oma rolli andmehalduse koordineerijana veel selgemalt ning esitaks poliitikakujundajatele konkreetsed vajadused ja kirjeldaks jätkutegevus ed , mis peaksid ajutiste rahastusallikate lõppedes jätkuma. Andmehaldus aitab tuvastada dubleerimisi ning seeläbi vähendada ka halduskoormust. Seetõttu rõhutas nõukogu, et teemale tuleb läheneda süsteemselt ning luua selged seosed andmehalduse, metoodika ja kvaliteedijuhtimise vahel (sh põhinäitajate nagu SKP ja THI kvaliteedi toetamiseks) ning seeläbi kirjeldada stabiilse baasrahastuse vajadust. 6. Ülevaade nõukogu tööst ja koosseisust 2025. aastal oli nõukogul kokku viis koosolekut, milles käsitleti põhjalikult ee s pool kirjeldatud teemasid. V alitsuse korralduse alusel on statistikanõukogu koosseis 2025. aasta lõpu seisuga järgmine: Hede Sinisaar, esimees; sotsiaalvaldkonna ekspert, andmeesitajate ja tarbijate esindaja (Mõttekoda Praxis ) Urmet Lee, Statistikaameti esindaja Veiko Tali, Eesti Panga esindaja Pille Lehis, Andmekaitse Inspektsiooni esindaja Tarmo Luumann, andmeesitajate ja tarbijate esindaja (Riigikantselei) Mari-Liis Jakobson, rahvastikuekspert ning andmeesitajate ja tarbijate esindaja (Tallinna Ülikool) Kadri Land, keskkonnaekspert, andmeesitajate ja tarbijate esindaja ( Kliimaministeerium) Reelika Leetmaa , statistikaekspert ning andmeesitajate ja tarbijate esindaja Raoul Lättemäe, andmeesitajate ja tarbijate esindaja (Rahandusministeerium) Raivo Ruusalepp , majandusekspert ning andmeesitajate ja tarbijate esindaja ( Ernst & Young Baltic AS) Marko Udras , andmeesitajate ja tarbijate esindaja ( Eesti Kaubandus-Tööstuskoda) Nõukogu jätkab tööd Eesti statistikasüsteemi arengu ja kvaliteedi tagamisel, keskendudes 2026. aastal kvaliteedi le , andmehalduse le , uute le andmeteenuste le ning riikliku statistikaprogrammi arendamisele.