EKsL-i ettepanek MKS jts MS täiendamiseks

Saatja: "Martti Merila" <[email protected]> Saaja: "Info - RAM" <[email protected]> Teema: EKsL-i ettepanek MKS jts MS täiendamiseks Kuupäev: 2026-04-23 10:38 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere! Edastame käesilevaga ettepaneku maksukorralduse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu täiendamiseks. Martti Merila õigusvaldkonna juht +372 507 4563 Eesti Kindlustusseltside Liit www.eksl.ee From: Press - RAM <[email protected]> Sent: Thursday, March 26, 2026 10:50 AM Subject: Maksukorralduse seaduse muudatused suurendavad õigusselgust Maksukorralduse seaduse muudatused suurendavad õigusselgust Rahandusministeeriumi pressiteade 26.3.2026 Rahandusministeerium esitas teisele kooskõlastusringile maksukorralduse seaduse muudatused, et suurendada ettevõtluskeskkonna läbipaistvust, õigusselgust ning tõhustada maksu- ja tolliameti tööd. Eelnõu täpsustab ka juhatuse liikme vastutust, et pärssida pahatahtlikku käitumist ja suurendada maksukuulekust. Muudatuste eesmärk on vältida olukordi, kus maksuvõla põhjustanud juhatuse liige vahetatakse välja ja uus juhatuse liige jätab olemasoleva maksuvõla teadlikult tasumata, kuigi ettevõttel on selleks piisavalt vara. „Muudatuse eesmärk on motiveerida juhatuse liikmeid hoidma ettevõtte maksuasjad korras. Vastutus ei teki automaatselt – see rakendub üksnes juhul, kui juhatuse liige teab maksuvõlast, tal on võimalik see tasuda, kuid ta jätab selle teadlikult tegemata. Vastutusele võetakse vaid need, kes hoiavad maksude tasumisest tahtlikult kõrvale,“ ütles asekantsler Evelyn Liivamägi. Lisaks sisaldab eelnõu mitmeid muudatusi, mille eesmärk on suurendada ettevõtluskeskkonna läbipaistvust. Näiteks läheksid avalikustamisele juriidilistele isikutele tehtud maksuotsuste resolutsioonid, kui need maksuotsused ei ole enam edasikaevatavad. Muudatus ei puuduta füüsilisi isikuid ning selle eesmärk on anda äripartneritele parem ülevaade võimalikest riskidest. Samuti avaldataks edaspidi ka saneeritud ning muul viisil ümberkujundatud maksuvõlgasid. Eelnõu sisaldab ka samme haldus- ja töökoormuse vähendamiseks nii maksumaksjatele kui riigile. Muuhulgas avardatakse maksualase teabe jagamise aluseid ja vähendatakse dokumentide dubleerivat kättetoimetamist. Ajakohastatakse ka siduva eelotsuse taotluse läbivaatamise riigilõivusid. Juriidilise isiku puhul tõuseb see 1180 eurolt 2060 euroni ning füüsilise isiku puhul 300 eurolt 520 euroni. Siduv eelotsus on maksu- ja tolliametile järgimiseks õiguslikult kohustuslik ning selle andmine eeldab ajamahukat analüüsi, et vältida võimalikke õiguslikke eksimusi ja riigile tekkida võivaid kahjusid. Eelnõu materjalidega saab tutvuda siin. Lugupidamisega Siiri Suutre Nõunik | Kommunikatsiooniosakond 5665 4707 | [email protected] Rahandusministeerium | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn | www.fin.ee Saatja: Martti Merila <[email protected]> Saadetud: 23.04.2026 13:38 Adressaat: Info - RAM <[email protected]> Koopia: Artur Lundalin - RAM <[email protected]>; Siiri Tõniste - RAM <[email protected]>; EKsL <[email protected]>; Kaspar Vahtre <[email protected]> Teema: EKsL-i ettepanek MKS jts MS täiendamiseks Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.Tere! Edastame käesilevaga ettepaneku maksukorralduse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu täiendamiseks. Martti Merila õigusvaldkonna juht +372 507 4563 Eesti Kindlustusseltside Liit From: Press - RAM <> Sent: Thursday, March 26, 2026 10:50 AMSubject: Maksukorralduse seaduse muudatused suurendavad õigusselgust Maksukorralduse seaduse muudatused suurendavad õigusselgust Rahandusministeeriumi pressiteade 26.3.2026 Rahandusministeerium esitas teisele kooskõlastusringile maksukorralduse seaduse muudatused, et suurendada ettevõtluskeskkonna läbipaistvust, õigusselgust ning tõhustada maksu- ja tolliameti tööd. Eelnõu täpsustab ka juhatuse liikme vastutust, et pärssida pahatahtlikku käitumist ja suurendada maksukuulekust. Muudatuste eesmärk on vältida olukordi, kus maksuvõla põhjustanud juhatuse liige vahetatakse välja ja uus juhatuse liige jätab olemasoleva maksuvõla teadlikult tasumata, kuigi ettevõttel on selleks piisavalt vara. „Muudatuse eesmärk on motiveerida juhatuse liikmeid hoidma ettevõtte maksuasjad korras. Vastutus ei teki automaatselt see rakendub üksnes juhul, kui juhatuse liige teab maksuvõlast, tal on võimalik see tasuda, kuid ta jätab selle teadlikult tegemata. Vastutusele võetakse vaid need, kes hoiavad maksude tasumisest tahtlikult kõrvale, ütles asekantsler Evelyn Liivamägi. Lisaks sisaldab eelnõu mitmeid muudatusi, mille eesmärk on suurendada ettevõtluskeskkonna läbipaistvust. Näiteks läheksid avalikustamisele juriidilistele isikutele tehtud maksuotsuste resolutsioonid, kui need maksuotsused ei ole enam edasikaevatavad. Muudatus ei puuduta füüsilisi isikuid ning selle eesmärk on anda äripartneritele parem ülevaade võimalikest riskidest. Samuti avaldataks edaspidi ka saneeritud ning muul viisil ümberkujundatud maksuvõlgasid. Eelnõu sisaldab ka samme haldus- ja töökoormuse vähendamiseks nii maksumaksjatele kui riigile. Muuhulgas avardatakse maksualase teabe jagamise aluseid ja vähendatakse dokumentide dubleerivat kättetoimetamist. Ajakohastatakse ka siduva eelotsuse taotluse läbivaatamise riigilõivusid. Juriidilise isiku puhul tõuseb see 1180 eurolt 2060 euroni ning füüsilise isiku puhul 300 eurolt 520 euroni. Siduv eelotsus on maksu- ja tolliametile järgimiseks õiguslikult kohustuslik ning selle andmine eeldab ajamahukat analüüsi, et vältida võimalikke õiguslikke eksimusi ja riigile tekkida võivaid kahjusid. Eelnõu materjalidega saab tutvuda . Lugupidamisega Siiri SuutreNõunik | Kommunikatsiooniosakond 5665 4707 | Rahandusministeerium | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn | Rahandusministeerium 23.04.2026 nr 27125 [email protected] [email protected] [email protected] MAKSUKORRALDUSE SEADUSE MUUTMISE SEADUSE EELNÕU Lugupeetud härra Jürgen Ligi Rahandusministeerium on koostanud maksukorralduse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega muudetakse muuhulgas MKS § 29 (edaspidi eelnõu).1 MKS § 29 on oluline puutumus ka kindlustustegevusega, kuivõrd KindlTS § 219 lg 1 p 1 kohaselt ei ole maksusaladust puudutavate andmete edastamine või nendele juurdepääsu võimaldamine kindlustusandjale lubatud, välja arvatud, kui andmete avaldamise õigus või kohustus tuleneb seadusest või muust õigusaktist. Ainus erand on MKS § 29 p 41, mille kohaselt avaldatakse maksusaldust sisaldavat teavet kindlustusandjale liikluskindlustuse seaduse alusel hüvitise määramiseks. Samas ei ole seda õigust tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse alusel hüvitise määramiseks (edaspidi patsiendikindlustus). Patsiendikindlustuse regulatsioon tugineb oma eesmärgilt ja ülesehituselt sisuliselt LKindlS-le: mõlemad süsteemid täidavad avalikes huvides nn kaitsefunktsiooni (kannatanu/patsiendi kaitse) ja vabastamise funktsiooni (kahju tekitaja vabastamine), olles osa riigi sotsiaalsüsteemist. Kusjuures TOKVS-i töövõimetuse ja ülalpidamise äralangemise regulatsioon kopeerib eelmist LKindlS redaktsiooni. Sellest hoolimata on kujunenud olukord, kus liikluskindlustuse kindlustusandjal on riigi infosüsteemis oluliselt laiemad õigused andmetele juurdepääsuks kui patsiendikindlustuse kindlustusandjal. Suureks probleemiks on, et patsiendikindlustuse kindlustusandjal pole praktikas võimalik saada juurdepääsu nn maksusaladust sisaldavatele andmetele, mis on vältimatult vajalikud hüvitiste arvutamiseks. See puudutab eelkõige TOKVS § 16 alusel arvutatava ülalpidamishüvitise (TOKVS § 13) ja töövõimetushüvitise (TOKVS §-d 14, 15) maksmist, mille aluseks on patsiendi netotulu (st sotsiaalmaksuga maksustav tulu). Selline olukord tekitab põhjendamatu ebavõrdsuse: • liikluskindlustuse kannatanute hüvitiste menetlemine on kiirem ja tõhusam, kuna kindlustusandjal on otsene juurdepääs vajalikele andmetele; • patsiendikindlustuse puhul pannakse tõendamiskoormus sisuliselt kannatanule, kes peab ise koguma ja esitama sotsiaalmaksuga maksustatava tulu andmeid. See ei ole üksnes ebamugav, vaid praktikas sageli raskesti teostatav. Maksuandmete hankimine on ajamahukas ning võib olla kannatanule koormav, eriti olukorras, kus patsient on lisaks muudele 1 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/612d9a70-d795-4620-a76f-d76db69a5f4c Eesti Kindlustusseltside Liit · registrikood 80007648 Mustamäe tee 46, 10621 Tallinn Tel 667 1804 · [email protected] · www.eksl.ee  -2- tervisemuredele saanud veel tervisekahjustuse tervishoiuteenuse osutamisel või olukorras, kus patsient on ravivea tagajärjel surnud ja kindlustusandja vajab andmeid ülalpidamishüvitise arvutamiseks. Probleemi süvendab asjaolu, et hüvitisi makstakse perioodiliselt (VÕS § 136) ja pika aja vältel, mistõttu tuleb samu või sarnaseid tõendeid esitada korduvalt. See muudab süsteemi ebaefektiivseks nii kannatanu (patsient, ülalpeetav) kui ka kindlustusandja, tööandja ja riigi (täiendav halduskoormus) jaoks ning pikendab hüvitiste väljamaksmise aega. Sisuliselt on tegemist olukorraga, kus sama eesmärgiga regulatsioonide (liikluskindlustus vs patsiendikindlustus) puhul koheldakse kannatanuid erinevalt ilma mõistliku põhjuseta. See ei ole kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega ega ka nende regulatsioonide kaitsefunktsiooniga. Oluline on märkida, et analoogne probleem on tõusetunud ka Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas. Terviseandmete osas on Sotsiaalministeerium probleemi mõistnud ja selle lahendamiseks välja töötanud ka vastavad TOKVS-i ja TTKS muudatused, mis peaks peagi jõudma Riigikokku. Seega on riigil olemas arusaam probleemi olemasolust ja vajadusest see lahendada. Arvestades eeltoodut ning tuginedes samadele andmetöötluse alustele (IKÜM art 6 lg 1 p e ning KindlTS §-d 218 ja 219), tuleks patsiendikindlustuse kindlustusandjale võimaldada juurdepääs MKS § 29 alusel TOKVS-i andmetele hüvitiste arvutamiseks. Kuivõrd TOKS ja LKindlS regulatsioonid kattuvad on olemas EMTA-l andmeteenus, mille puhul on tagatud ka IKÜM art 5 lg 1 p c koostoimes KindlTS § 218 lg 1 p 2, IKÜM art 6 lg 1 p-des b ja e sätestatud „vajalikkuse“ kriteeriumi täitmine, st konkreetsete isikuandmete töötlemine peab olema „vajalik“ täitmise kohustuse olemasolu (s.o kindlustusjuhtumi, nt patsiendikindlustuses tervishoiuteenuse osutamisel lepingu rikkumine (nt raviviga, § 8) ja kahju hüvitamise ulatuse väljaselgitamiseks (TOKVS § 13-16). Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 1 sättega, millega muudetakse MKS § 29 p 41 järgnevalt: „22) kindlustusandjale liikluskindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse alusel hüvitise määramiseks;“ Palume esitatud ettepanekuid arvesse võtta. Oleme valmis vajadusel täiendavalt selgitusi andma ning kohtuma ettepaneku arutamiseks. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Tuuli Pärenson juhatuse esimees Martti Merila, 667 1809, [email protected]