MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2025
aruandeaasta lõpp: 31.12.2025
ärinimi: Aktsiaselts Metrosert
registrikood: 10397748
Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa,
postiaadress:
Teaduspargi tn 8
postisihtnumber: 12618
telefon: +372 6814815
faks: +372 6814818
e-posti aadress:
[email protected]
veebilehe aadress: www.metrosert.ee
Aktsiaselts Metrosert 2025. a. majandusaasta aruanne
Sisukord
Tegevusaruanne 3
Raamatupidamise aastaaruanne 10
Bilanss 10
Kasumiaruanne 11
Rahavoogude aruanne 12
Omakapitali muutuste aruanne 13
Raamatupidamise aastaaruande lisad 14
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 14
Lisa 2 Raha 17
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 17
Lisa 4 Nõuded ostjate vastu 18
Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 18
Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 19
Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad 20
Lisa 8 Kasutusrent 20
Lisa 9 Võlad ja ettemaksed 21
Lisa 10 Võlad töövõtjatele 21
Lisa 11 Tingimuslikud kohustised ja varad 21
Lisa 12 Sihtfinantseerimine 22
Lisa 13 Aktsiakapital 23
Lisa 14 Müügitulu 25
Lisa 15 Muud äritulud 26
Lisa 16 Kaubad, toore, materjal ja teenused 26
Lisa 17 Mitmesugused tegevuskulud 26
Lisa 18 Tööjõukulud 27
Lisa 19 Seotud osapooled 27
Lisa 20 Sündmused pärast aruandekuupäeva 28
Aruande allkirjad 29
Vandeaudiitori aruanne 30
2
Tegevusaruanne 2025
Aasta kokkuvõte
AS-il Metrosert on neli tulu toovat divisjoni:
• Metroloogiadivisjon osutab äriteenuseid mõõteseadmete taatlemise ja kalibreerimise vallas;
• Teadus- ja arendusdivisjon hoiab ja arendab Eesti riigietalone ning tegeleb seonduva teadus-
ja arendustegevusega;
• Rakendusuuringute divisjon, mis loodi 2023. aastal, pakub rakendusuuringuid viies
fookusvaldkonnas: biorafineerimine, droonitehnoloogiad, vesinikutehnoloogiad,
autonoomsed sõidukid ja terviseandmed;
• Sertifitseerimisdivisjon pakub juhtimissüsteemide ja toodete sertifitseerimist.
2025. aastal jätkusid Metroserdis kiired arengud seoses rakendusuuringute keskuse ülesehitamisega
kõigis viies tehnoloogiavaldkonnas. Jätkati valdkondades tegutsevate ettevõtete arendusvajaduste
kaardistamist, valiti välja fookussuunad, tegeleti tehnoloogia ja taristu investeeringutega. Ehitati üles
valdkondade meeskondi, toimus palju värbamisi. Alustati ettevõtetele teenuste pakkumisega. Alates
2025. aasta lõpust saame ettevõtjatele pakkuda autonoomsete sõidukite ja droonitehnoloogiate
valdkonnas ligipääsu Metroserdi taristule, mis võimaldab ettevõtjatel muuhulgas teha teadusmahukat
tootearendust.
Uue üksuse käivitamine on kaasa toonud töötajaskonna märgatava suurenemise, seda nii uutes
tegevusvaldkondades kui ka tugiüksustes, et ettevõtte arengut toetada. 2025. aastal lisandusid
mitmed uued labori- ja kontoripinnad Tallinnas.
Sõltumata sellest, et Metroserdi traditsiooniliste ärivaldkondade tegevusi mõjutasid Ukrainas kestev
sõda ning üldine ebakindlus ja majanduse, eriti tööstuse jätkuvalt nõrk olukord (ettevõtete valmidus
investeeringuteks ning mahtude kasvatamiseks on ebakindlas olukorras madalamad) õnnestus siiski
Metroserdil tänu süsteemsetele müügitegevustele müügikäivet võrreldes eelmise aastaga 7% võrra
suurendada. Metroloogiateenuste käive suurenes 4,7%, kusjuures kasv toimus reaalmahtude arvelt.
Sertifitseerimisteenuste müügikäive tõusis aastaga 7,2%. Teadus- ja arendusdivisjon jätkas tegevusi
mitme käimasoleva rahvusvahelise projektiga ja alustas ka mitme uuega. Lisaks on Metroserdi teadus-
ja arendusdivisjoni roll koordineerida Eesti kvanttehnoloogia valdkonna tegevusi, et tuua Eestisse
rohkem teadusrahastust ja edendada kvanttehnoloogia valdkonna ettevõtlust.
Üldinfo
AS Metrosert on 100% Eesti riigile kuuluv ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas
tegutsev äriühing.
Ettevõte täidab Eesti jaoks kahte teineteist toetavat ja strateegiliselt olulist rolli.
Rakendusuuringute keskus
Rakendusuuringute keskusena tegeleb Metrosert teadus- ja arendustegevusega, töötades välja uusi
tehnoloogiaid ja lahendusi, mis toetavad ettevõtete konkurentsivõimet ja innovatsiooni.
Rakendusuuringute keskus tegutseb sillana teadus- ja arendusasutuste, ettevõtete ja riigi vahel,
tõhustades nende vahelist koostööd. Rakendusuuringute keskus keskendub innovatsioonitaristu
väljatöötamisele viies fookusvaldkonnas: biorafineerimine, vesinikutehnoloogiad, droonitehnoloogiad,
autonoomsed sõidukid ja terviseandmed.
Rakendusuuringute keskus toetab Eesti ettevõtete globaalset konkurentsivõimet, aidates pidada
sammu ülemaailmsete väljakutsetega, realiseerida innovaatilisi ideid ning soodustada eksporti.
Rakendusuuringute keskuse fookuses on rakendusuuringud, testimise ja skaleerimise platvormid,
analüütiline kompetents, teadusmahuka ärimudeli nõustamine jms. Lähitulevikus on plaan pakkuda ka
ligipääsu Metroserdi taristule, mis võimaldab ettevõtetel muuhulgas teha teadusmahukat
tootearendust.
Eesti metroloogia keskasutus
Eesti metroloogia keskasutusena seisab Metrosert kvaliteeditaristu toimimise eest. Ettevõte tagab
riigietalonide ajakohasena hoidmise ja arendamisega metroloogiateenuste olemasolu ja toimimise ning
kindlustab mõõtmiste jälgitavusega teenuste usaldusväärsuse. Metrosert osaleb Euroopa
Metroloogiainstituutide Assotsiatsiooni EURAMET ja teiste rahvusvaheliste metroloogia-
organisatsioonide töös.
ASi Metrosert ülesannete hulka kuuluvad kalibreerimis-, taatlemis- ja mõõteteenuste pakkumine,
juhtimissüsteemide sertifitseerimine, rakendusuuringud ning muu teadus- ja arendustegevus. Lisaks
täidab Metrosert riigi tellimusel Eesti metroloogia keskasutuse rolli ja hoiab ning arendab Eesti
riigietalone. Metroserdi tegevus lähtub riiklikust Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja
ettevõtluse strateegiast 2035 (TAIE2035), kasvatades nii Eesti majanduse teadmuspõhisust ja
ettevõtete lisandväärtust.
Metroserdi põhilised tegevusalad on:
• mõõtevahendite kalibreerimine ja taatlemine
• metroloogiaalane koolitus ja konsultatsioon
• metroloogia valdkonna arendamine ja tutvustamine ühiskonnas
• teadus- ja arendustegevus mõõteteaduse valdkonnas
• juhtimissüsteemide ja toodete sertifitseerimine
• sertifitseerimisalane koolitus
• rakendusuuringud.
Metroserdi metroloogiadivisjoni koosseisu kuuluv Eesti Proovikoda on ainuõiguslik väärismetalli proovi
tõendaja Eestis ja oli kuni 01.07.2025 nimemärgiste riikliku registri volitatud töötleja.
Metroserdi roll
Metroserdile riigi poolt antud ülesanded on väga eripalgelised, ulatudes rutiinsest taatlustegevusest ja
väärismetallide analüüsist kuni keerukate mõõtmisülesannete ning uurimis- ja arendustegevuseni.
Nende ülesannete ühisnimetaja on Eesti ettevõtete konkurentsivõime tugevdamine ja läbi selle Eesti
majanduse kiirem kasv. Nõuetekohaselt kalibreeritud mõõtevahendid ja täpsed mõõtmised aitavad
tõsta toodete ja teenuste kvaliteeti ning ettevõtete efektiivsust. Täpsed, korratavad ja jälgitavad
mõõtmised on olulised nii kaubanduse kui teenuste valdkonnas, järelevalve teostamisel kui ka
tööstussektori siseriiklikus ja rahvusvahelises tegevuses. Sertifitseeritud juhtimissüsteemid on
rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteedimärk. Rakendusuuringute tulemusena loodud suurema
lisandväärtusega tooted ja teenused toetavad ettevõtete ekspordivõimekuse kasvu.
Eesti nähtavus ja esindatus rahvusvaheliselt on oluline. Selleks oleme oma rolli täitmiseks aktiivsed
rahvusvahelistes organisatsioonides ja ühendustes.
Metrosert esindab Eestit:
• Meetrikonventsioonis
• Meetrikonventsiooni raames kalibreerimis- ja mõõtetulemuste vastastikuse tunnustamise
CIPM MRA kokkuleppes
• Euroopa metroloogiainstituutide assotsiatsioonis EURAMET e.V
• Euroopa metroloogiauuringute ja innovatsiooniprogrammis (EMPIR)
• Euroopa metroloogiapartnerluses (EPM)
• Põhja- ja Baltimaade metroloogiavõrgustikus EMN Smart-North
• rahvusvahelises standardimistegevuses läbi Eesti Standardikeskuse tehniliste komiteede (EVS
TK 38 „Metroloogia”, EVS TK 33 „Juhtimissüsteemid ja vastavus-hindamine“, EVS TK 80
“Vesinikutehnoloogiad”)
• Euroopa rakendusuuringute organisatsioonide assotsiatsioonis (EARTO).
Oma tegevuse tunnustusena on Metrosert:
• Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt akrediteeritud
- mõõtevahendite kalibreerimislabor
- inspekteerimisasutus mõõtevahendite taatlemise ja vastavushindamise osas
- sertifitseerimisasutus
- katselabor väärismetallide analüüsi ja mahu, rõhu, massi, pikkuse ja temperatuuri
mõõtmise valdkonnas.
• Euroopa Liidus teavitatud asutus (notified body) mitteautomaatkaalude, automaatkaalude,
pikkusmõõtevahendite ja mahumõõtesüsteemide vastavus-hindamisel (tunnusnumber 1543)
• väärismetalltoodete tootjate nimemärgiste riikliku registri volitatud töötleja (kuni 01.07.2025)
ja väärismetalli proovi tõendaja
Metrosert kuulub mitmesse katusorganisatsiooni, olles:
• Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liige
• Eesti Kvaliteediühingu liige
• Eesti Masinatööstuste Liidu liige
• Eesti Elektroonikatööstuse Liidu liige
• Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu liige
• Eesti Kaitsetööstuste Liidu liige.
AS Metrosert on registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis täienduskoolitusasutusena ning on Eesti
Töötukassa koolituskaardi partner.
Üldine informatsioon
Metroserdi nõukogus on viis liiget. Nõukogu esimees oli 2025. aasta lõpu seisuga Jana Salm ja nõukogu
liikmed: Sigrid Rajalo, Seth Gustav Lackman, Mart Saarma ja Madis Raukas. Metroserdi juhatus koosnes
kolmest liikmest: Aigar Vaigu (juhatuse esimees, kuni 12.02.2026), Kristel Tumm (kuni 21.03.2025) ja
Indrek Tulp (kuni 11.11.2025). 2025. aastal toimus kaks üldkoosolekut ja 13 nõukogu koosolekut, lisaks
on otsuseid võetud vastu koosolekut kokku kutsumata neljal korral.
Metroserdi juriidiline ja tegevusaadress on Teaduspargi 8, Tallinn 12618. Meie laborid asuvad Tallinnas,
Tartus ja Jõhvis. Lisaks asub Tartus üks rakendusuuringute keskuse kontoritest.
Metroserdi aktsiakapital on 4 479 700 eurot, aktsiate registrikood on EE3100032335. Aktsiate
ainuomanik on Eesti Vabariik ning valitseja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Metroserdi äritegevuses ei ole hooajalisust, meie teenused on kättesaadavad ja vajalikud aastaringselt.
Ettevõtte tegevuse iseloomu tõttu puuduvad tegevusega kaasnevad olulised keskkonnamõjud.
Rahvusvaheline ja siseriiklik mõõteteaduse alane koostöö
Eesti metroloogia keskasutusena on Metroserdi eesmärk säilitada ja arendada Eesti Vabariigi
riigietalone. Kompetents metroloogia valdkonnas vajab pidevat täiendamist ja uuendamist ning
mõõtemeetodite ja -vahendite tehnilise arenguga kaasas käimist. Selleks osaleme regulaarselt
rahvusvahelistes koostööprojektides.
Meie töötajad on Eesti kontaktisikud Euroopa metroloogia keskasutuste assotsiatsiooni EURAMET
tehnilistes komiteedes pikkuse, massi, temperatuuri, elektriliste suuruste, rõhu, jõu ja optiliste
suuruste mõõtmise valdkondades ning kvaliteedi, interdistsiplinaarse metroloogia ja võimekuse
tõstmise valdkondades. Osaleme regulaarselt rahvusvahelistes võrdlusmõõtmistes. Samuti osaleme
kolmes üleeuroopalises metroloogiavõrgustikus.
Meie strateegiline eesmärk on veelgi tõsta Metroserdi tehnilist võimekust ja käivitada uusi teenuseid.
Oleme edukalt käivitanud teadus- ja arendustegevuse, mille tulemusena arendame välja aja ja
sageduse valdkonna ning saavutataval võimekusel põhinevad teenused. 2025. aastal jätkasime
süvendatult optiliste suuruste valdkonna arendamist. Mõlemad valdkonnad on tihedalt seotud
majanduse jätkuva digitaliseerimisega. Aja ja sageduse valdkonna arenduse eesmärk on liituda
koordineeritud, maailma ajaga UTC ja luua sellega seotud täpse aja edastamise teenus. Tegemist on
riigile strateegiliselt olulise teenusega. Optikas jätkame madalate footonvoogude mõõtmise
võimekuse tõstmist. Jätkame investeeringuid vananenud riigietalonide seadmepargi uuendamisesse,
et tagada riigietaloni süsteemi toimepidevus. Lisaks investeerime muudesse teenuse osutamiseks
vajalikesse seadmetesse, et pakkuda klientidele täpsemat ja kvaliteetsemat teenust, tehes seda
kiiremini ja väiksema tööjõukuluga.
Jätkame metroloogia valdkonna teadus- ja arendusprojektide elluviimist. 2025. aastal jätkus töö viie
projektiga (optika, temperatuuri ja elektriliste suuruste valdkondades), mida rahastatakse Euroopa
Metroloogiapartnerluse vahenditest. Samuti jätkus koostöös partneritega Eesti kvantside projekti
tegevuste elluviimine. Projekt on kaasrahastatud Digitaalse Euroopa programmi vahenditest.
2025. aasta finantstulemused
2025. aasta äritulud olid kokku 5,93 M€ (sh müügitulud 4,27 M€), vähenedes eelmise aastaga
võrreldes ca 31% peamiselt sihtfinantseerimise arvelt.
Ärituludest moodustas 72% teenuste, s.o metroloogia-, sertifitseerimis- rakendusuuringute- ja
analüüsiteenuste ning koolituste müük. Metroserdi müügitulu (4,27 M€) suurenes võrreldes eelneva
perioodiga 7% (290 k€) võrra.
Sihtfinantseerimise tulu 2025. aastal oli 1,7 M€, mis on 28% ettevõtte ärituludest. 2025. aastal eraldati
Metroserdis rakendusuuringute keskusele 3 M€ investeeringutoetust valdkonna ministri käskkirjaga nr
14, 02.02.2023. a „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste 2023.
aasta eelarvete kinnitamine“ lisa 8 alusel teadmussiirde programmi tegevuse „Ettevõtete
innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine“.
Lisaks kaeti sihtfinantseerimisega Eesti riigi etalonide hoidmise ja arendamise kulud ning suurem osa
nimemärgise registri pidamise kuludest. Tulu tõi ka osalemine rahvusvahelistes teadus- ja
arendusprojektides.
Joonis 1. Müügitulu kasv 2019 - 2025
2025. aastal jätkasime klientidele koolitus- ja konsultatsiooniteenuste pakkumist ning sellest tulenev
koolitusteenuste tulu oli 62 k€.
2025. aastal olid kulud kokku 9,8 M€, suurenedes 2023. aastaga võrreldes 33% võrra, et toetada
Metroserdi kasvu. Jätkuvalt on meie üks suurimatest kulugruppidest tööjõuga seotud kulud, sest
Metroserdi tegevus tugineb põhiosas kvalifitseeritud tööjõule. Tegeleme järjepidevalt protsesside
digitaliseerimise ja automatiseerimisega, et töötajatel vabaneks ressurssi tegeleda keerulisemate
ülesannetega.
Joonis 2. Ärikulude jaotus aastal 2025
Metroserdi kahjumiks kujunes 3,36 M€ ning oli põhiosas tingitud toetuste raamatupidamisliku
kajastamise eripära tõttu. Eelnevatel aastatel riigi poolt laekunud toetused teadus- ja
arendustegevuseks rakendusuuringute keskuse loomiseks ja käivitamiseks kajastati vastavalt Eesti
raamatupidamisstandardile täies mahus tuluna eelnevatel perioodidel, kuid kulusid kajastati osaliselt
ka 2025. aastal.
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale oli 2025. aastal 118 (2024: 104), kellest 109 töötasid
töölepingu alusel, 2 võlaõigusliku lepingu alusel ja 7 olid juhtimis- või kontrollorgani liikmed. Töötajate
keskmine ja mediaanvanus oli vastavalt 41,5 ning 39 aastat.
Ettevõtte palgakulu koos maksudega oli 6,15 M€, mis on 28% rohkem kui aasta varem, sh juhatuse ja
nõukogu liikmetele arvestatud tasud olid 241 k€. Üldjuhul juhatuse ja nõukogu liikmetele nendega
lepingu lõpetamise korral lepingujärgselt hüvitist ei maksta. Juhatuse liikmete teenistuslepingute
ennetähtaegsel lõpetamisel Metroserdi algatusel makstakse juhatuse liikmetele hüvitist
ennetähtaegse lõpetamise ajal kehtiva kolme kuu tasu ulatuses, v.a kui juhatuse liige kutsutakse tagasi
või vabaneb ametist seoses ettevõtte pankrotistumisega, kohustuste mittenõuetekohase täitmise,
õigusaktide või muu lepingu rikkumisega, ettevõttele kahju tekitamisega või juhatuse liikme suhtes
süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega.
2025. aastal investeerisime seadmetesse ja laboritesse ca 5,7 M€ (sh ettemaksed), mis on 750%
rohkem kui eelmisel aastal (761 k€).
2025. majandusaastal valuutakursside, intressimäärade ja börsikursside muutumisega seonduvaid
olulisi riske ei realiseerunud.
Finantssuhtarvud
2025. majandusaasta ja eelnenud majandusaastate peamised võrreldavad finantssuhtarvud on toodud
tabelis 1.
Tabel 1. AS Metrosert finantssuhtarvud
2025 2024 2023 2022 2021
Omakapitali tootlus (ROE) -15,06% 10,45% 48,94% 19,57% 0,32%
Varade tootlus (ROA) -12,33% 9,52% 43,14% 17,28% 0,28%
Käiberentaablus -64,87% 14,37% 41,90% 18,37% 0,08%
Likviidsuskordaja 3,83 9,75 6,89 6,09 5,49
Rahakordaja 3,70 9,42 6,48 5,63 4,99
Äritulud (k€) 5 935 8 563 8 984 4 322 3 146
EBITDA (k€) -3 226 1 501 4 134 978 156
Ärikasum/-kahjum (k€) -3 850 1 230 3 764 794 2
Puhaskasum/-kahjum (k€) -3 343 1 519 3 926 802 11
EBITDA marginaal -54,36% 17,53% 46,02% 22,63% 4,95%
Ärirentaablus -64,87% 14,37% 41,90% 18,37% 0,07%
Puhasrentaablus -56,33% 17,74% 43,70% 18,55% 0,34%
Omakapitali suhtarv 81,85% 91,13% 88,15% 88,28% 86,22%
Finantssuhtarvude arvutamise valemid:
Omakapitali tootlus (ROE, Return on Equity) = puhaskasum / omakapital
Varade tootlus (ROA, Return on Assets) = puhaskasum / varad (aktiva)
Likviidsuskordaja (QR, Quick Ratio) = likviidsed varad / lühiajalised kohustused
Rahakordaja (CR, Cash Ratio) = raha / lühiajalised kohustused
EBITDA marginaal = EBITDA / äritulud
Ärirentaablus = ärikasum / äritulud
Puhasrentaablus = puhaskasum / äritulud
Omakapitali suhtarv = omakapital / varad (aktiva)
Sisekontroll
Ettevõttes on rakendatud ja toimib sisekontrolli süsteem. Siseauditeid läbiviivad töötajad on saanud
vastava koolituse ja läbinud täiendkoolitusi. Lisaks siseaudititele läbib Metrosert regulaarselt igas
akrediteeritud valdkonnas välisauditeid. 2025. aastal toimus uushindamine ühe akrediteeringu osas -
PC002 (kinnispakkide ja tõlketeenuste sertifitseerimine).
2025. aastal on sõlmitud raamleping KPMG Baltics OÜ-ga audiitortegevuse seaduse alusel siseauditite
läbiviimiseks. Novembris-detsembris viidi läbi esimene siseaudit juhtimise korralduse osas. Tulemused
on esitatud ettevõtte juhatusele ning nõukogule.
Hea ühingujuhtimise tava
Ettevõtte juhtimisel rakendatakse head ühingujuhtimise tava. Tagatud on ettevõtte tegevusega seotud
õigusaktide järgimine, nõuetekohane riskijuhtimine ja sisekontrolli toimimine.
Ettevõte lähtub oma tegevuses õigusaktidest ja asjakohastest akrediteerimisnõuetest.
Lähtudes AS Metrosert põhikirjast ning väljakujunenud töökorraldusest teevad juhatus ja nõukogu
tihedat koostööd
Aktsiaselts Metrosert 2025. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(eurodes)
31.12.2025 31.12.2024 Lisa nr
Varad
Käibevarad
Raha 18 194 120 13 330 253 2
Nõuded ja ettemaksed 680 716 458 798 3
Varud 0 5 152
Kokku käibevarad 18 874 836 13 794 203
Põhivarad
Materiaalsed põhivarad 7 493 084 2 162 562 6
Immateriaalsed põhivarad 753 073 0 7
Kokku põhivarad 8 246 157 2 162 562
Kokku varad 27 120 993 15 956 765
Kohustised ja omakapital
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Võlad ja ettemaksed 1 233 394 1 092 484 9
Sihtfinantseerimine 3 688 487 322 324 12
Kokku lühiajalised kohustised 4 921 881 1 414 808
Kokku kohustised 4 921 881 1 414 808
Omakapital
Aktsiakapital nimiväärtuses 4 479 700 4 479 700 13
Registreerimata aktsiakapital 11 000 000 0
Ülekurss 2 546 417 2 546 417
Kohustuslik reservkapital 197 970 197 970
Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 7 317 870 5 798 474
Aruandeaasta kasum (kahjum) -3 342 845 1 519 396
Kokku omakapital 22 199 112 14 541 957
Kokku kohustised ja omakapital 27 120 993 15 956 765
10
Aktsiaselts Metrosert 2025. a. majandusaasta aruanne
Kasumiaruanne
(eurodes)
2025 2024 Lisa nr
Müügitulu 4 275 022 3 984 641 14
Muud äritulud 1 659 878 4 577 930 15
Kaubad, toore, materjal ja teenused -1 297 785 -810 978 16
Mitmesugused tegevuskulud -1 716 604 -1 431 615 17
Tööjõukulud -6 146 602 -4 818 742 18
Põhivarade kulum ja väärtuse langus -623 317 -270 322 6,7
Muud ärikulud -347 -873
Kokku ärikasum (-kahjum) -3 849 755 1 230 041
Intressitulud 506 910 289 355
Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist -3 342 845 1 519 396
Aruandeaasta kasum (kahjum) -3 342 845 1 519 396
Sealhulgas:
Tulu varade sihtfinantseerimisest -243 595 -299 926 12
Sihtfinantseerimisega kaetud varade kulum ja väärtuse
137 612 105 249
langus
Aruandeaasta kasum (kahjum) sihtfinantseerimise
-3 448 828 1 324 718
netomeetodi korral
11
Aktsiaselts Metrosert 2025. a. majandusaasta aruanne
Rahavoogude aruanne
(eurodes)
2025 2024 Lisa nr
Rahavood äritegevusest
Ärikasum (kahjum) -3 849 755 1 230 041
Korrigeerimised
Põhivarade kulum ja väärtuse langus 623 317 270 322 6,7
Muud korrigeerimised -1 646 273 -4 568 894 12
Kokku korrigeerimised -1 022 956 -4 298 572
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -317 391 -2 152
Varude muutus 5 152 210
Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 150 896 217 047
Laekumised sihtfinantseerimisest 4 746 404 4 393 215 12
Kokku rahavood äritegevusest -287 650 1 539 789
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
-6 706 912 -760 879 6,7
soetamisel
Laekumised sihtfinantseerimisest 243 595 299 926 12
Laekunud intressid 614 834 257 822
Kokku rahavood investeerimistegevusest -5 848 483 -203 131
Rahavood finantseerimistegevusest
Laekunud aktsiate või osade emiteerimisest 11 000 000 5 000 000
Kokku rahavood finantseerimistegevusest 11 000 000 5 000 000
Kokku rahavood 4 863 867 6 336 658
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 13 330 253 6 993 595 2
Raha ja raha ekvivalentide muutus 4 863 867 6 336 658
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 18 194 120 13 330 253 2
12
Aktsiaselts Metrosert 2025. a. majandusaasta aruanne
Omakapitali muutuste aruanne
(eurodes)
Kokku
Aktsiakapital Registreerimata Ülekurss Kohustuslik Jaotamata
nimiväärtuses aktsiakapital reservkapital kasum (kahjum)
31.12.2023 1 979 700 0 46 417 197 970 5 798 474 8 022 561
Aruandeaasta kasum
0 0 0 0 1 519 396 1 519 396
(kahjum)
Emiteeritud aktsiakapital 2 500 000 0 2 500 000 0 0 5 000 000
31.12.2024 4 479 700 0 2 546 417 197 970 7 317 870 14 541 957
Aruandeaasta kasum
0 0 0 0 -3 342 845 -3 342 845
(kahjum)
Emiteeritud aktsiakapital 0 11 000 000 0 0 0 11 000 000
31.12.2025 4 479 700 11 000 000 2 546 417 197 970 3 975 025 22 199 112
13
Aktsiaselts Metrosert 2025. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
AS-i Metrosert 2025. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga (EFS), RpS § 3
punkt 7, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Eesti finantsaruandluse standardid on
kehtestatud Raamatupidamise seadusega ning seda täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt väljaantavad juhendid ja Avaliku sektori
finantsarvestuse ja – aruandluse juhend.
Äriühing kasutab kasumiaruande koostamisel raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi 1.
Käesolev aruanne on Eesti finantsaruandluse standardist lähtuv keskmise suurusega ettevõtja raamatupidamise aastaaruanne, mille
eesmärk on anda aruande kasutajale raamatupidamise seaduses nõutud informatsiooni aruandekohustuslase finantsseisundi ja
-tulemuse kohta.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes põhimõttest, et ettevõte on jätkuvalt tegutsev.
Raha
Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse kassas olevat sularaha, nõudmiseni hoiuseid pankades. Raha ekvivalentideks loetakse
lühiajalisi kõrge likviidsusega investeeringuid, mida on võimalik konverteerida teadaoleva rahasumma vastu ning millel puudub
oluline turuväärtuse muutuse risk (nt lühiajalised deposiidid ja osalused rahaturufondides, mis investeerivad raha ja raha mõistele
individuaalselt vastavatesse instrumentidesse).
Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised
Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga
valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja –kohustised (rahas tasutavad nõuded ja laenud), hinnatakse aruandekuupäeval
ümber arvestusvaluutasse aruandekuupäeval kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Välisvaluutatehnigutest saadud kasumid ja
kahjumid kajastatakse kasumiaruandes perioodi tulu või kuluna.
Nõuded ja ettemaksed
Ostjate tasumata summad kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil, lähtudes laekumise tõenäosusest. Nõuet iga kliendi
kohta hinnatakse eraldi, arvestades teadaolevat infot kliendi maksevõime kohta. Nõuded hinnatakse alla tõenäoliselt laekuva summani ning
allahindlus kajastatakse bilansi kirjel Ebatõenäoliselt laekuvad summad.
Nõuete puhul, mis ei ole isikupäraselt olulised ja mille kohta pole teavet nende väärtuse langemisest, kasutatakse ligikaudse hindamise
meetodit.
Allahindluse summa kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruande kirjel Muud tegevuskulud.
Aruandeperioodil laekunud, eelnevalt kuludesse kantud nõuded kajastatakse ebatõenäoliste nõuete summa korrigeerimisena ja kulu
vähendusena aruandeperioodi kasumiaruandes. Lootusetud nõuded kantakse bilansist välja.
Varud
Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, muudest mittetagastatavatest maksudest ja soetamisega
seotud veokuludest.
Varude kuludes kajastamisel ja varude bilansilise väärtuse arvestamisel kasutatakse FIFO meetodit.
Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Varude allahindlusi nende neto
realiseerimisväärtusele kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kui varem allahinnatud varude neto realiseerimisväärtus hilisematel perioodidel
taas tõuseb, tühistatakse varasem allahindlus.
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku elueaga üle ühe aasta ja
maksumusega alates 10 000 eurot. Varad, mille kasulik eluiga on rohkem kui aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 10 000
euro, kajastatakse väheväärtusliku inventarina ja kantakse kasutusele võtmise momendil täielikult kulusse.
Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt.
14
Aktsiaselts Metrosert 2025. a. majandusaasta aruanne
Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad
maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset
põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse
langusest tulenevad allahindlused.
Põhivara parendustega seotud kulutused, mis vastavad põhivara kriteeriumitele, kapitaliseeritakse ning lisatakse põhivara maksumusele.
Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse
need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ja määratakse iga komponendi amortisatsiooninorm lähtuvalt
selle kasulikust elueast.
Enamasti kantakse uurimis- ja arendusväljaminekud kuludesse. Erand on arendusväljaminekud, mille suurust on võimalik usaldusväärselt
määrata ja mis tõenäoliselt osalevad tulu toomisel järgmistel perioodidel. Uue teadusliku või tehnilise informatsiooni kogumise eesmärgil
läbi viidud uuringutega seotud kulutusi ning koolituskulusid ei kapitaliseerita.
Põhivarade arvelevõtmise alampiir 10 000 eurot
Tootmispõhivarale amortisatsiooninormi määramisel võetakse aluseks vara kasulik eluiga ning kasutusintensiivsus. Igal bilansipäeval
võrreldakse kehtestatud amortisatsioonimeetodit ja –määra vara tegeliku kasutuse, eeldatava järelejäänud kasuliku eluea ning lõppväärtusega.
Kui tegelikud andmed erinevad esialgsest eeldusest oluliselt, korrigeeritakse amortisatsioonimäära.
Materiaalse põhivara puhul amortiseeritakse soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahet. Kui lõppväärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata
või kui see on ebaoluline, eeldatakse amortiseerimisel, et põhivara lõppväärtus on null.
Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele soetusmaksumuses ning kajastatakse bilansis jäärmaksumuses. Amortiseeritava
immateriaalse põhivara amortiseerimisel lähtutakse eeldusest, et selle lõppväärtus on null.
Rendid
Renditehingut käsitatakse kapitalirendina, kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Üldjuhul
kajastatakse kapitalirendina kõik lepingud, kus on täidetud vähemalt üks järgnevatest tingimustest:
• renditava vara omandiõigus läheb rendiperioodi lõpul üle rentnikule;
• rentnikul on optsioon osta renditavat vara oluliselt madalama hinnaga selle õiglasest väärtusest ning on kindel, et rentnik seda kasutab;
• lepinguperiood katab üle 75% renditava vara majanduslikust elueast;
• rendi jõustumise hetkel on rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtus üle 90% renditava vara õiglasest väärtusest;
• renditud vara on nii spetsiifiline, et vaid rentnik saab seda ilma modifikatsioonideta kasutada.
Ülejäänud renditehingud kajastatakse kasutusrendina.
Rentide kajastamine, kui äriühing on rentnik
Kapitalirendi tingimuste kohaselt renditud põhivara kajastatakse rendi jõustumise hetkel bilansis põhivara ja kohustisena vara õiglase väärtuse
summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, olenevalt sellest, kumb on madalam. Rendileandjale makstavad
renditasud jagunevad põhiosa tagasimakseteks ja finantskuluks. Finantskulu jaotub kogu rendiperioodile. Kapitalirendi tingimuste
kohaselt renditavat põhivara amortiseeritakse samade põhimõtete alusel nagu muud sama tüüpi soetatud vara. Kui rendiperioodi lõppedes
tagastatakse vara rendileandjale, siis amortiseeritakse vara lähtudes rendiperioodi pikkusest või vara kasulikust elueast, olenevalt sellest, kumb
on lühem.
Kasutusrendi perioodil tasutavad maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt kogu rendiperioodi jooksul isegi siis, kui lepingujärgsed rendimaksed
ei ole võrdsed.
Finantskohustised
Kõik finantskohustised (võlad tarnijatele, võetud laenud, viitvõlad, väljastatud võlakirjad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) võetakse
algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine
toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil.
Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on enamasti võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu
lühiajalised finantskohustised kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud
soetusmaksumuse arvestus toimub sisemise intressimäära meetodil.
15
Aktsiaselts Metrosert 2025. a. majandusaasta aruanne
Eraldised ja tingimuslikud kohustised
Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustise ja kuluna dividendide väljakuulutamise hetkel.
Dividendide tulumaksu kajastatakse tulumaksukuluna kasumiaruandes samal perioodil, kui dividend välja kuulutatakse, sõltumata sellest,
mis perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse.
Tulevase dividendi tulumaksu suhtes ei moodustata eraldist enne dividendide väljakuulutamist.
Sihtfinantseerimine
Brutomeetod
Varade sihtfinantseerimisel võetakse sihtfinantseerimisega soetatud varaobjekt bilansis arvele soetusmaksumuses ning
sihtfinantseerimise summat kajastatakse bilansis kohustisena. Vara soetamiseks saadud sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna kui
sihtfinantseerimine muutub sissenõutavaks ja sihtfinantseerimisega seotud sisulised tingimused on täidetud. Saadud sihtfinantseerimine,
mille puhul tuluna kajastamise tingimused ei ole täidetud, kajastatakse bilansis kas pika- või lühiajalise kohustusena.
Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel on lähtutud tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Kompenseeritavat kulu ja saadud
toetust kajastatakse kasumiaruande eraldi ridadel.
Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et ettevõte vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele
ja sihtfinantseerimine laekub. Sihtfinantseerimisega kaasnevaid võimalikke kohustisi kajastatakse aruandes eraldiste või potentsiaalsete
kohustistena.
Tulud
Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui on täidetud kõik järgnevad tingimused:
• olulised omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud müüjalt ostjale;
• müüjal ei ole jätkuvalt niisugust haldamisvastutust, mida seostatakse omandiga ning puudub kontroll kauba või toote üle;
• tulu müügitehingust saab usaldusväärselt mõõta;
• tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline;
• tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt hinnata.
Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis
lähtudes valmidusastme meetodist.
Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata.
Kulud
Kulude arvestust peetakse vastavalt Raamatupidamise Toimkonna juhendile nr.2 “Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise
aastaaruandes”.
Kulud kajastatakse põhiliste kululiikide lõikes.
Maksustamine
Aasta lõpus inventeeritakse maksude bilansilised saldod ja intressikohustis.
Maksuarvestused, mida kasutatav tarkvaraseadistus ei toeta, tehakse programmiväliselt ning nende alusel koostatakse maksuseadustele
vastav õiend, näiteks sisendkäibemaksu osalise mahaarvamise kohta, põhivara ja kinnisasja sisendkäibemaksu korrigeerimise kohta, osaliselt
mahaarvatud sisendkäibemaksu ümberarvutuse kohta.
Dividendide väljamaksmisega seotud tulumaksukulu kajastatakse dividendide väljakuulutamise hetkel kehtivas maksumääras.
Seotud osapooled
Aruandekohuslane: AS Metrosert
Ainuaktsionär: Eesti Vabariik 100% aktsiatega
Ainuaktsionäri esindaja: Osalust valitseva ministrina majandus- ja taristuminister ainuaktsionäri õigustes.
Seotus osapoolega: Tehtud tehingud on toodud lisas.
Muu reserv
Põhikirjas ette nähtud muu reservi moodustamise ja kasutamise otsustavad aktsionärid iga kord majandusaasta aruande kinnitamisel.
Puhkusetasude reserv
Puhkusetasu kulu on kajastatud kohustise tekkimise perioodil, see tähendab siis, kui töötajal tekib nõudeõigus. Väljateenitud puhkusetasu
või selle muutus on kasumiaruandes kajastatud kuluna ning bilansis arvele võetud lühiajalise kohustisena.
16
Aktsiaselts Metrosert 2025. a. majandusaasta aruanne
Lisa 2 Raha
(eurodes)
31.12.2025 31.12.2024
Raha ja pangakontod 18 194 120 13 330 253
Kokku raha 18 194 120 13 330 253
Seisuga 31.12.2025 on tähtajalisele deposiidile paigutatud:
Coop Pank 1 500 000 € aastaintressimääraga 2,83%
LHV Pank 10 000 000 € aastaintressiga 2,15%
LHV Pank 5 000 000 € aastaintressiga 2,25%
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2025 12 kuu jooksul Lisa
nr
Nõuded ostjate vastu 267 637 267 637
Ostjatelt laekumata
267 637 267 637 4
arved
Maksude ettemaksed ja
187 888 187 888 5
tagasinõuded
Muud nõuded 80 894 80 894
Intressinõuded 68 414 68 414
Viitlaekumised 12 480 12 480
Ettemaksed 144 297 144 297
Tulevaste perioodide
144 297 144 297
kulud
Kokku nõuded ja
680 716 680 716
ettemaksed
31.12.2024 12 kuu jooksul Lisa
nr
Nõuded ostjate vastu 211 775 211 775
Ostjatelt laekumata
211 775 211 775 4
arved
Maksude ettemaksed ja
3 929 3 929 5
tagasinõuded
Muud nõuded 176 539 176 539
Intressinõuded 176 338 176 338
Viitlaekumised 201 201
Ettemaksed 66 555 66 555
Tulevaste perioodide
66 555 66 555
kulud
Kokku nõuded ja
458 798 458 798
ettemaksed
17
Aktsiaselts Metrosert 2025. a. majandusaasta aruanne
Lisa 4 Nõuded ostjate vastu
(eurodes)
31.12.2025 31.12.2024
Ostjatelt laekumata arved 267 637 211 775
Kokku nõuded ostjate vastu 267 637 211 775
Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
(eurodes)
31.12.2025 31.12.2024
Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg
Käibemaks 184 888 0 929 0
Üksikisiku tulumaks 0 92 691 0 63 602
Erisoodustuse tulumaks 0 8 867 0 1 064
Sotsiaalmaks 0 156 396 0 109 033
Kohustuslik kogumispension 0 8 224 0 3 893
Töötuskindlustusmaksed 0 10 068 0 7 179
Ettemaksukonto jääk 3 000 3 000
Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 187 888 276 246 3 929 184 771
18
Aktsiaselts Metrosert 2025. a. majandusaasta aruanne
Lisa 6 Materiaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Ehitised Masinad ja Lõpetamata
Transpordivahendid seadmed projektid ja
Muud Lõpetamata Ettemaksed
ettemaksed
masinad ja projektid
seadmed
31.12.2023
Soetusmaksumus 243 015 0 2 819 299 2 819 299 13 178 22 988 36 166 3 098 480
Akumuleeritud kulum -216 329 0 -1 210 146 -1 210 146 0 0 0 -1 426 475
Jääkmaksumus 26 686 0 1 609 153 1 609 153 13 178 22 988 36 166 1 672 005
Ostud ja parendused 0 0 358 846 358 846 0 402 033 402 033 760 879
Amortisatsioonikulu -4 160 0 -266 162 -266 162 0 0 0 -270 322
Ümberliigitamised 0 0 143 151 143 151 -13 178 -129 973 -143 151 0
Ümberliigitamised
0 0 129 973 129 973 0 -129 973 -129 973 0
ettemaksetest
Ümberliigitamised
0 0 13 178 13 178 -13 178 0 -13 178 0
lõpetamata projektidest
31.12.2024
Soetusmaksumus 243 015 0 3 321 296 3 321 296 0 295 048 295 048 3 859 359
Akumuleeritud kulum -220 489 0 -1 476 308 -1 476 308 0 0 0 -1 696 797
Jääkmaksumus 22 526 0 1 844 988 1 844 988 0 295 048 295 048 2 162 562
Ostud ja parendused 0 64 850 517 928 582 778 98 505 5 025 575 5 124 080 5 706 858
Amortisatsioonikulu -4 159 -1 081 -371 096 -372 177 0 0 0 -376 336
Ümberliigitamised 0 0 1 121 272 1 121 272 0 -1 121 272 -1 121 272 0
Ümberliigitamised
0 0 1 121 272 1 121 272 0 -1 121 272 -1 121 272 0
ettemaksetest
31.12.2025
Soetusmaksumus 243 015 64 850 4 960 496 5 025 346 98 505 4 199 351 4 297 856 9 566 217
Akumuleeritud kulum -224 648 -1 081 -1 847 404 -1 848 485 0 0 0 -2 073 133
Jääkmaksumus 18 367 63 769 3 113 092 3 176 861 98 505 4 199 351 4 297 856 7 493 084
19
Aktsiaselts Metrosert 2025. a. majandusaasta aruanne
Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Muud Lõpetamata
immateriaalsed projektid ja
põhivarad ettemaksed
Ostud ja parendused 990 580 9 474 1 000 054
Amortisatsioonikulu -246 981 0 -246 981
31.12.2025
Soetusmaksumus 990 580 9 474 1 000 054
Akumuleeritud kulum -246 981 0 -246 981
Jääkmaksumus 743 599 9 474 753 073
Lisa 8 Kasutusrent
(eurodes)
Aruandekohustuslane kui rentnik
2025 2024
Kasutusrendikulu 41 003 49 599
Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest
31.12.2025 31.12.2024
12 kuu jooksul 28 333 35 865
1-5 aasta jooksul 21 872 43 383
20
Aktsiaselts Metrosert 2025. a. majandusaasta aruanne
Lisa 9 Võlad ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2025 12 kuu jooksul
Võlad tarnijatele 172 458 172 458
Võlad töövõtjatele 585 956 585 956
Maksuvõlad 276 246 276 246
Muud võlad 140 873 140 873
Saadud ettemaksed 19 789 19 789
Muud saadud ettemaksed 19 789 19 789
Muud saadud ettemaksed (projektid) 38 072 38 072
Kokku võlad ja ettemaksed 1 233 394 1 233 394
31.12.2024 12 kuu jooksul
Võlad tarnijatele 255 189 255 189
Võlad töövõtjatele 497 104 497 104
Võlad seotud osapooltele 4 4
Maksuvõlad 184 771 184 771
Muud võlad 106 780 106 780
Muud viitvõlad 106 780 106 780
Saadud ettemaksed 578 578
Muud saadud ettemaksed 578 578
Muud saadud ettemaksed (projektid) 48 058 48 058
Kokku võlad ja ettemaksed 1 092 484 1 092 484
Lisa 10 Võlad töövõtjatele
(eurodes)
31.12.2025 31.12.2024
Töötasude kohustis 458 053 411 343
Puhkusetasude kohustis 127 355 84 605
Võlad majanduskulude eest 548 1 156
Kokku võlad töövõtjatele 585 956 497 104
Lisa 11 Tingimuslikud kohustised ja varad
(eurodes)
2025. aastal läbiviidud hangetest jääb hankelepingu kohane tarne ja lepingu lõpetamine 2026. aastasse kuuel
hankemenetlusel, kogumaksumusega 10 760 000 eurot.
Sõlmitud lepingud on seotud biorafineerimise valdkonna ülesehitamisega (ehituslik projekteerimine, piloottehase sisustus ja tehnoloogilised- ning
abiseadmed); droonitehnoloogiate valdkonna seadmete soetamisega; vesinikutehnoloogiate valdkonna testjaamade soetamiseks ja
Odoo tarkvaraarendusega.
21
Aktsiaselts Metrosert 2025. a. majandusaasta aruanne
Lisa 12 Sihtfinantseerimine
(eurodes)
31.12.2023 Laekunud Tagasi Kajastatud 31.12.2024
kasumiaruandes
makstud
Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised
Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks
Majandus- ja
0 0 299 926 0 -299 926 0 0
Kommunikatsiooniministeerium
Kokku
sihtfinantseerimine
0 0 299 926 0 -299 926 0 0
põhivarade
soetamiseks
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Projektid 6 527 117 515 76 879 0 -139 809 0 48 058
Haridus- ja
0 0 65 604 0 -65 604 0 0
Teadusministeerium
Majandus- ja
0 135 147 4 183 912 14 025 -4 062 710 0 242 324
Kommunikatsiooniministeerium
Kaitseministeerium 0 0 80 000 0 0 0 80 000
SA Eesti Teadusagentuur 0 0 845 0 -845 0 0
Kokku
sihtfinantseerimine 6 527 252 662 4 407 240 14 025 -4 268 968 0 370 382
tegevuskuludeks
Kokku
6 527 252 662 4 707 166 14 025 -4 568 894 0 370 382
sihtfinantseerimine
22
Aktsiaselts Metrosert 2025. a. majandusaasta aruanne
31.12.2024 Laekunud Tagasi Kajastatud 31.12.2025
kasumiaruandes
makstud
Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised
Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks
Majandus- ja
0 0 243 595 0 -243 595 0 0
Kommunikatsiooniministeerium
Kokku
sihtfinantseerimine
0 0 243 595 0 -243 595 0 0
põhivarade
soetamiseks
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Projektid EURAMET 0 48 058 43 500 0 -59 275 5 789 38 072
Projektid 0 0 711 0 -711 0 0
Haridus- ja
0 0 101 036 0 -105 926 4 890 0
Teadusministeerium
Majandus- ja
0 242 324 4 002 290 56 612 -1 003 333 0 3 064 110
Kommunikatsiooniministeerium
Kaitseministeerium 0 80 000 0 0 -80 000 0 0
SA Eesti Teadusagentuur 0 0 1 567 0 -1 567 0 0
Eesti Töötukassa 0 0 5 141 0 -6 913 1 772 0
Keemilise ja Bioloogilise
0 0 11 438 0 0 0 11 438
Füüsika Instituut
Ettevõtluse ja
0 0 535 439 0 0 0 535 439
Innovatsiooni SA
Välisministeerium 0 0 35 000 280 -34 720 0 0
Justiits-ja
0 0 67 174 0 -110 233 0 77 500
Digiministeerium
Kokku
sihtfinantseerimine 0 370 382 4 803 296 56 892 -1 402 678 12 451 3 726 559
tegevuskuludeks
Kokku
0 370 382 5 046 891 56 892 -1 646 273 12 451 3 726 559
sihtfinantseerimine
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium andis 01.01.2025 üle toetuse 9N10-MU21-ESTQCI Est Quantum Comm Infra
(leping 1.1-7/24-0186) sihtfinantseerimise ettemaksu jäägi summas 120 559,18 Justiits-ja Digiministeeriumile.
Lisa 13 Aktsiakapital
(eurodes)
31.12.2025 31.12.2024
Aktsiakapital 4 479 700 4 479 700
Aktsiate arv (tk) 44 797 44 797
Aktsiate nimiväärtus 100 100
2013.aastal emiteeriti (koosolek 05.12.2013) 18 086 aktsiat nimiväärtusega 100 eurot.
AS Metrosert täiendavad aktsiad on Eesti Väärtpaberiregistrisse sissekandmiseks esitatud 11.12.2013 ja Äriregistris kandena
kinnitatud 07.01.2014.
Täiendavalt emiteeriti 2024 aastal (koosolek 07.09.2024) 25 000 aktsiat nimiväärtusega 100 eurot. AS Metrosert täiendavad aktsiad on
Eesti Väärtpaberiregistrisse sissekandmiseks esitatud ja Äriregistris kandena kinnitatud 04.11.2024.
23
Aktsiaselts Metrosert 2025. a. majandusaasta aruanne
Täiendavalt emiteeriti 2025 aastal (koosolek 08.04.2025) 55 000 aktsiat nimiväärtusega 100 eurot. Bilansipäeva seisuga on kanne
Äriregistris kinnitamata. Tänasel hetkel on juhatus, omanik kui ka nõukogu tegutsemas selle nimel, et aktsiakapital registreerida vastavalt tehtud
sissemaksele ja omaniku otsusele.
24
Aktsiaselts Metrosert 2025. a. majandusaasta aruanne
Lisa 14 Müügitulu
(eurodes)
2025 2024
Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes
Müük Euroopa Liidu riikidele
Eesti 3 972 128 3 697 980
Soome 108 540 135 858
Läti 21 677 31 828
Taani 715 794
Leedu 25 911 18 889
Rootsi 2 147 823
Hispaania 6 982 1 190
Holland 54 588 47 158
Iirimaa 2 380 2 380
Itaalia 2 354 0
Kreeka 3 515 4 805
Portugal 2 540 5 795
Slovakkia 2 380 2 356
Tšehhi 682 0
Austria 4 635 4 635
Prantsusmaa 7 137 11 495
Saksamaa 4 645 5 810
Bulgaaria 0 1 195
Horvaatia 0 0
Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 4 222 956 3 972 991
Müük väljapoole Euroopa Liidu riike
Tai 0 7 361
Müük väljapoole Euroopa Liidu riike, muud 52 066 4 289
Müük väljapoole Euroopa Liidu riike, kokku 52 066 11 650
Kokku müügitulu 4 275 022 3 984 641
Müügitulu tegevusalade lõikes
Metroloogiateenused 3 402 146 3 229 767
Sertifitseerimisteenused 324 679 302 926
Väärismetallide teenused 30 941 53 737
Teadus- ja arendusteenused 20 000 0
Mõõtevahendite hooldus ja remont 21 715 16 600
Etaloniteenused 28 513 34 862
Koolitusteenused 79 680 64 543
Vahendatud teenused 27 679 25 891
Muud teenused 9 226 7 663
Transporditeenused 246 569 235 886
Muude toodete müük 22 757 7 076
Rakendusuuringute labori- ja testimisteenused 61 117 5 690
Kokku müügitulu 4 275 022 3 984 641
25
Aktsiaselts Metrosert 2025. a. majandusaasta aruanne
Lisa 15 Muud äritulud
(eurodes)
2025 2024
Tulu sihtfinantseerimisest 1 646 273 4 568 894
Muud äritulud 13 605 9 036
Kokku muud äritulud 1 659 878 4 577 930
Lisa 16 Kaubad, toore, materjal ja teenused
(eurodes)
2025 2024
Tooraine ja materjal 429 994 278 778
Energia 121 442 104 828
Elektrienergia 66 411 56 825
Soojusenergia 36 625 27 426
Kütus 18 406 20 577
Alltöövõtutööd 313 924 105 545
Erialakirjandus, kantseleitarbed, majanduskulud jms. 19 643 15 969
Tarkvara ja IT hooldus, uuendused, varuosad 248 734 189 054
Muud 164 048 116 804
Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused 1 297 785 810 978
Lisa 17 Mitmesugused tegevuskulud
(eurodes)
2025 2024
Üür ja rent 650 514 491 786
Lähetuskulud 194 593 125 778
Koolituskulud 119 358 116 613
Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest 1 353 340
Sidekulud 41 199 20 691
Turundus-, transpordi- ja kindlustuskulud 193 809 265 709
Erisoodustused töötajatele koos maksudega 169 669 109 173
Osutatud teenuste kulud 86 026 83 637
Muud 260 083 217 888
Kokku mitmesugused tegevuskulud 1 716 604 1 431 615
26
Aktsiaselts Metrosert 2025. a. majandusaasta aruanne
Lisa 18 Tööjõukulud
(eurodes)
2025 2024
Palgakulu 4 604 889 3 609 399
Sotsiaalmaksud 1 541 714 1 209 343
Kokku tööjõukulud 6 146 603 4 818 742
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 118 104
Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa:
Töölepingu alusel töötav isik 109 96
Võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik, välja
2 1
arvatud füüsilisest isikust ettevõtja
Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 7 7
Lisa 19 Seotud osapooled
(eurodes)
Aruandekohustuslase emaettevõtja nimetus EV Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Riik, kus aruandekohustuslase emaettevõtja on registreeritud Eesti Vabariik
Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes
LÜHIAJALISED 31.12.2025 31.12.2024
Nõuded ja ettemaksed
Emaettevõtja 2 852 0
Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega
eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise 0 1 767
mõju all olevad ettevõtjad
Kokku nõuded ja ettemaksed 2 852 1 767
Võlad ja ettemaksed
Emaettevõtja 3 064 110 242 324
Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega
eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise 535 439 4
mõju all olevad ettevõtjad
Kokku võlad ja ettemaksed 3 599 549 242 328
MÜÜDUD 2025 2024
Teenused Teenused
Emaettevõtja 19 900 0
Tegev- ja kõrgem juhtkond ning
olulise osalusega eraisikust
39 34 404
omanikud ning nende valitseva või
olulise mõju all olevad ettevõtjad
Kokku müüdud 19 939 34 404
27
Aktsiaselts Metrosert 2025. a. majandusaasta aruanne
OSTETUD 2025 2024
Teenused Teenused
Emaettevõtja 903 0
Tegev- ja kõrgem juhtkond ning
olulise osalusega eraisikust
3 347 4 462
omanikud ning nende valitseva või
olulise mõju all olevad ettevõtjad
Kokku ostetud 4 250 4 462
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud
olulised soodustused
2025 2024
Arvestatud tasu 232 116 240 858
Lisa 20 Sündmused pärast aruandekuupäeva
Metrosert sõlmis Põhjamaade Investeerimispangaga (NIB) 10-aastase laenulepingu, millega rahastatakse 11,4 miljoni euro
ulatuses investeeringuid Metroserdi rakendusuuringute keskuse droonitehnoloogia üksusesse.
28
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
Aktsiaselts Metrosert aktsionärile
Arvamus
Oleme auditeerinud Aktsiaselts Metrosert (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2025 ning
kasumiaruannet, rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise
aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.
Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2025
ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse
täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud
kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased
kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks
meie arvamusele.
Muu informatsioon
Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega
meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis
vormis kindlustandvat järeldust.
Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu
informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat
oluliselt väärkajastatud.
Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega.
Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on eespool toodu osas oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist
aru andma.
Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas
raamatupidamise aastaaruandega ning kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega
Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise
sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise
aastaaruande koostamist.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot,
kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud
juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate
oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus,
kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi
käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et
need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.
Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi
kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist:
- teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja
teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie
arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus
võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;
- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid
mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;
- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali
põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte
suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori
aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima
oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või
tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;
- hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas
raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.
Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi
tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.
/digitaalselt allkirjastatud/
Tarmo Ader
Vandeaudiitori number 197
AVAC Audit OÜ
Audiitorettevõtja tegevusloa number 286
Tartu mnt 82, Tallinn, Harju maakond, 10112
18.02.2026
AS METROSERT
KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS
20.04.2026
AKTSIASELTSI ÄRINIMI, REGISTRIKOOD JA ASUKOHT
AS Metrosert, registrikood 10397748, asukoht Teaduspargi tn 8, Tallinn, Harju maakond, Eesti
Vabariik
OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT
Otsus on tehtud 20. aprillil 2026. a kell 11:30 kuni 12:20 reaalajas toimuva kahesuunalise
elektroonilise side (MS Teams) vahendusel toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul.
AINUAKTSIONÄR
Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva ministrina majandus- ja
tööstusminister Erkki Keldo.
Aktsiate/häälte arv: 44 797 ehk 100% aktsiatega esindatud häältest.
Tutvunud AS Metrosert 2025. a majandusaasta aruandega ja sõltumatu vandeaudiitori
aruandega, samuti nõukogu poolt esitatud kirjaliku aruandega, lähtudes äriseadustiku § 298
lõikes 1 punktist 7, § 305 lõikes 1, § 334 lõikes 1 ja § 335 lõikes 1 sätestatust ning kooskõlas
AS Metrosert põhikirjaga:
AKTSIASELTSI KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS
1. Kinnitada AS Metrosert 2025. aasta majandusaasta aruanne (lisatud).
2. AS Metrosert 2025. aasta puhaskahjum moodustas 3 342 845 eurot. Eelmiste perioodide
jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2025 oli 7 317 870 eurot. 2025.aasta
puhaskahjum katta eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt. Jätta jaotamata kasumi
jääk 3 975 025 eurot jaotamata.
3. Korralisel üldkoosolekul käsitleti omaniku ootuste täitmist 2025. aastal. Omaniku
ootustes kinnitatud strateegilised ja finantseesmärgid on saavutatud ning kokkuvõttes
on osaluse valitseja hinnang äriühingule seatud omaniku ootustes kinnitatud
strateegiliste ja finantseesmärkide täitmise kohta hea.
Lisad: 1) AS Metrosert 2025. aasta majandusaasta aruanne ja kahjumi katmise ettepanek
koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega.
2) AS Metrosert nõukogu tegevusaruanne 2025. aasta kohta.
Koosoleku juhataja ainuaktsionäri õiguste teostaja ülesannetes
/allkirjastatud digitaalselt/
Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister
AS Metrosert nõukogu aruanne 2025. majandusaasta kohta
Vastavalt äriseadustiku § 333 lõikes 1 ning riigivaraseaduse § 98 lõikes 1 sätestatule esitab
AS Metrosert nõukogu oma aruande AS Metrosert 2025. majandusaasta kohta.
AS Metrosert on Eesti riigile kuuluv äriühing, mille peamised tegevusalad on Eesti
riigietalonide hoidmine, rakendusuuringud, teadus- ja arendusteenused, mõõtevahendite
kalibreerimine ning taatlemine, juhtimissüsteemide ja toodete sertifitseerimine. Oma
tegevusaladel tegeleb Metrosert teadus- ja arendustegevusega. Riigi tellimusel täidab Metrosert
Eesti metroloogia keskasutuse rolli.
Metroserdis on neli tulu tootvat divisjoni: metroloogiadivisjon, sertifitseerimisdivisjon, teadus-
ja arendusdivisjon ning rakendusuuringute divisjon. Ettevõtte aktsiakapital on 4 479 700 eurot.
Majandusaasta algab 01.01 ja lõppeb 31.12.
AS Metrosert lähtub oma tegevustes 08.04.2025 ainuaktsionäri otsusega kinnitatud „Omaniku
ootused aktsiaseltsile Metrosert“ kirjapandud strateegilistest ja finantseesmärkidest, samuti
õigusaktidest ja asjakohastest akrediteerimisnõuetest. Ettevõttes rakendatakse head
ühingujuhtimise tava. Tagatud on nõuetekohane riskijuhtimine ja sisekontrolli toimimine.
2025. aastal toimus kaks üldkoosolekut, 13 nõukogu koosolekut, lisaks on otsuseid võetud
vastu koosolekut kokku kutsumata neljal korral. Nõukogu täitis seadusega ja põhikirjaga
pandud ülesanded ning osales oluliste küsimuste lahendamisel, mida kajastavad ka nõukogu
koosolekute protokollid.
Metroserdi nõukogus on hetkel viis liiget. Nõukogu esimees on alates 19.12.2025 Jana Salm ja
nõukogu liikmed on Sigrid Rajalo, Seth Gustav Lackman, Mart Saarma ja Madis Raukas.
Metroserdi juhatus koosnes 31.12 seisuga ühest liikmest, kelleks oli Aigar Vaigu. Kristel
Tummi juhatuse liikme volitused kehtisid kuni 21.03.2025 (k.a) ja Indrek Tulbi juhatuse liikme
volitused kehtisid kuni 11.11.2025 (k.a). Aigar Vaigu jätkas juhatuse liikme positsioonil 12.
veebruarini 2026. 2026. aastal otsitakse kolme uut juhatuse liiget, kes kasvufaasi vedama
hakkavad.
Nõukogu hinnangul toimis äriühing 2025. aastal omaniku seatud ootuste kohaselt ning kõik
äriühingu tegevused planeeriti ja viidi ellu omaniku eesmärkidest lähtuvalt. Ühelt poolt oli
endiselt fookuses efektiivsuse ja kasumlikkuse kasvatamine, et langevas majandusolukorras
säilitada ja suurendada teenuste mahtusid. Teiselt poolt jätkusid Metroserdis kiired arengud
seoses rakendusuuringute keskuse ülesehitamisega. 2025. aastal käivitusid tegevused kõigis
viies rakendusuuringute keskuse valdkonnas (biorafineerimine, droonitehnoloogiad,
vesinikutehnoloogiad, autonoomsed sõidukid ja terviseandmed).
Majandustulemused 2025
Ettevõtte müügikäive oli 4,27 M€, suurenedes 2024. aastaga võrreldes 7%, kuid siiski jäi
eelarvestatule alla 14%. Müügikäibest 88% (3,7 M€) tuli metroloogiadivisjonilt, 8% (342 k€)
sertifitseerimisdivisjonilt, 3% (111 k€) teadus- ja arendusdivisjonilt ning rakendusuuringute
divisjonilt 1% (61 k€). Aastases võrdluses kasvas metroloogiadivisjoni käive 5%, mida võib
pidada heaks tulemuseks arvestades, et 2025. aastal kasvasid Eestis nii sisemajanduse
kogutoodang (0,9%) kui ka tööstustoodangu mahuindeks (1,7%). Metroloogiadivisjon lõpetas
aasta 168 k€ suuruse kasumiga.
1(8)
Sertifitseerimisdivisjoni müügikäive oli 346 k€, mis kasvas aastaga 8%. Müügikäive oli
eelarvestatust 20% väiksem. Sertifitseerimisdivisjon lõpetas aasta koos ettevõtte üldkuludega
kahjumiga (-85 k€). Kuna kahjumlik äritegevus ei ole vastavuses omaniku ootustega, siis
sertifitseerimisdivisjoni tegevus on plaanis lõpetada seisuga 28.02.2026.
Sihtfinantseerimise tulu 2025. aastal oli 1,7 M€, moodustades 28% ettevõtte ärituludest. 2025.
aastal eraldati Metroserdi rakendusuuringute divisjonile 3 M€ investeeringutoetust valdkonna
ministri käskkirjaga nr 14, 02.02.2023. a „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja
tema valitsemisala asutuste 2023. aasta eelarvete kinnitamine“ lisa 8 alusel teadmussiirde
programmi tegevuse „Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine“.
Sihtfinantseerimisega kaeti Eesti riigietalonide hoidmise ja arendamise kulud ning osa
nimemärgise registri pidamise kuludest. Osalemine erinevates kodumaistes ja rahvusvahelistes
teadus- ja arendusprojektides tõi tulu 391 k€, mis on 7% ärituludest.
2025. aastal olid ärikulud 9,8 M€, suurenedes 2024. aastaga võrreldes 33%. Põhiosas oli kulude
kasv seotud rakendusuuringute valdkondade käivitamisega. Uue üksuse käivitamine tõi kaasa
töötajaskonna märgatava suurenemise, seda nii uutes tegevusvaldkondades kui ka tugiüksustes,
mis toetavad ettevõtte laienemist ja arengut. Lisandusid mitmed uued labori- ja kontoripinnad.
Rakendusuuringute divisjoni kulud kokku olid 1,5 M€.
2025. aasta ärikahjumiks kujunes 3,3 M€, millest enamus tekkis seoses rakendusuuringute
keskuse käivitamisega. Nimelt kajastati kogu laekunud tegevustoetus vastavalt Eesti
finantsaruandluse standardile tuluna laekumise perioodil (aastatel 2023-2024), kuid kulusid
tekkis sel perioodil ainult 1,6 M€ euro ulatuses. Enamlaekunud summat kasutatakse
rakendusuuringute keskuse kulude katmiseks järgnevatel perioodidel (aastatel 2025-2026).
Investeeringud
2025. aastal investeeriti seadmetesse ja laboritesse ca 5,7 M€ (sh ettemaksed), mis on 7,5 korda
rohkem kui 2024. aastal. Esialgselt 2025. aastaks planeeritud investeeringute kogumaht jäi
täitmata, sest paljude planeeritud hangete läbiviimine osutus oodatust aeganõudvamaks
tulenevalt investeeringute tehnilisest keerukusest. Investeeringute vajadus vaadatakse uuesti
üle ja viiakse ellu järgnevatel aastatel.
2026. aastal ja ka järgnevatel aastatel on Metrosert investeerimas tavapärasest oluliselt
suuremas mahus, et käivitada rakendusuuringute teenused ning tõsta Metroserdi tehnilist
võimekust olemasolevates valdkondades.
Rakendusuuringute keskuse droonitehnoloogia, vesinikutehnoloogia ja
biorafineerimise valdkonnad vajavad tegevuse käivitamiseks märkimisväärseid
investeeringuid taristusse. Kogu rakendusuuringute keskuse taristuinvesteeringute
oodatav kogumaht on suurusjärgus 42,9 M€.
2026. aastal arendab Metrosert teadus- ja arendustegevuse tulemusena välja aja ja
sageduse valdkonna riigietaloni. Arenduse eesmärk on liituda koordineeritud maailma
ajaga UTC ja luua sellega seotud täpse aja edastamise teenus. Aja ja sageduse
riigietaloni tasemel mõõtevõime on üliolulise tähtsusega osa riigi toimepidevuses -
toimivatest ja turvalistest sidelahendustest kuni pangateenuste ja elektrivõrgu
toimimiseni.
Toimub ka elektriliste suuruste riigietaloni moderniseerimine, investeeringu eesmärk
on riigietaloni toimepidevus pinge ja takistuse valdkondades. Metrosert jätkab
süvendatult optiliste suuruste valdkonna arendamist. Optiliste suuruste mõõtevõime on
2(8)
aluseks toimivatele sidelahendutele nii tava- kui ka kõrgemat turvalisust nõudvates
lahendustes.
Optika valdkonnas jätkatakse teadus- ja arendustegevust üksikute footonite allikate ja
ülitäpsete detektorite teemadel.
Lisaks investeeritakse muudesse teenuse osutamiseks vajalikesse seadmetesse, et
pakkuda klientidele täpsemat ja kvaliteetsemat teenust, tehes seda kiiremini,
automatiseeritult ja väiksema tööjõukuluga.
2026. aasta eesmärgid
2026. aastal on Metroserdi peamine eesmärk rakendusuuringute keskuse kõigi viie valdkonna
arendamine. Laborid rajatakse droonitehnoloogiate, biorafineerimise ja vesinikutehnoloogiate
valdkonnas. Biorafineerimise ja väiksemad droonitehnoloogiate laborid peavad valmima 2026.
aasta lõpuks. Vesinikutehnoloogiate ja suuremate droonitehnoloogiate laborite arendamisega
jätkatakse ka 2027. aastal.
Müügitulu eesmärgiks on seatud kõigis viies valdkonnas kokku 1 M€. Võtmetähtsusega on
klientide arvu suurendamine ja pikaajaliste lepinguteni jõudmine. Teadus- ja arendustegevuses
on eesmärk projektide arvu kasvatamine ja olemasolevate projektide edukas läbiviimine.
Plaanis on esitada mitmeid projektitaotlusi nii rahvusvaheliste kui ka siseriiklike
rahastusmeetmete taotlusvoorudesse. Rahvusvahelises koostöös aitavad kõik
rakendusuuringute valdkonnad kaasa euroopatasandil erialaühendustes ja strateegiliste
dokumentide loomisel.
Lisaks rakendusuuringute keskuse käivitamisele jätkab Metrosert 2026. aastal äriteenuste
tõhustamist. Esimese etapina metroloogiadivisjonis ja hiljem teistes üksustes toimub 2026.
aastal äritarkvara väljavahetamine. Töö optimeerimine ja digitaliseerimine on vajalik, et tulla
toime palgasurvega tööjõumahukas tegevusvaldkonnas.
Metroloogia keskasutuste tegevustes on jätkuvalt oluline riigietalonide arendamine lähtudes
tehnoloogilisest arengust ja turuvajadustest. 2026. aastal algab aja ja sageduse valdkonna
teenuste pakkumine. Metroloogia valdkonna teadus- ja arendustegevuses on olulisel kohal
rahvusvaheline koostöö Euroopa Metroloogiapartnerluse projektide raames. Metrosert jätkab
aktiivset tegutsemist EURAMETi (Euroopa metroloogia keskasutuste koostööorganisatsioon)
poolt koordineeritavates teadus- ja arendusprojektides. Fookuses on Eesti riigietalonidega
seotud valdkonnad ning optika ja metroloogia digitaliseerimisega seotud teemad
Metrosert jätkab kvanttehnoloogia valdkonna arendamist. 2026. aastal algab uus kvantside
projekt NordicQCI, mille raames Metrosert osaleb üleeuroopalise kvantside võrgu
väljaehitamises ja testimises. Jätkuvalt toetab Metrosert Eesti kvanttehnoloogia ökosüsteemi
ülesehitamist Eesti kvanttehnoloogia valdkonna koordinaatorina.
Lisaks on Metrosert EARTO (Euroopa rakendusuuringute organisatsioonide koostööühendus)
täisliige ning osaleb mitmete EARTO töögruppide töös.
Sisekontroll
Ettevõttes on rakendatud ja toimib sisekontrolli süsteem. Siseauditite (juhtimissüsteemi
nõuetest tulenevalt) korraldust reguleerib ettevõttes juhend „J-20 Siseauditite läbiviimine“.
Siseauditite käigus kontrollitakse vastavust akrediteeringute aluseks olevate standardite
nõuetele. Siseauditid planeeritakse kolmeaastases auditiprogrammis, antud perioodi jooksul
3(8)
käsitletakse/vaadeldakse siseauditite raames kõiki standarditest tulenevaid nõudeid. Lisaks
standarditest tulenevatele spetsiifilistele nõuetele hõlmavad siseauditid järgmisi üldisi
teemasid: erapooletus ja konfidentsiaalsus; töötajate pädevuste hindamine; nõuded
struktuurile, ressurssidele ja protsessidele; riskide käsitlemine; kaebuste ja mittevastava töö
ohje; andme- ning dokumendiohje. Siseauditeid läbiviivad töötajad on saanud vastava
koolituse ja läbinud täiendkoolitusi. Lisaks siseaudititele läbib Metrosert regulaarselt igas
akrediteeritud valdkonnas välisauditeid. 2025. aastal toimus uushindamine ühe akrediteeringu
osas - PC002 (kinnispakkide ja tõlketeenuste sertifitseerimine).
2025. aastal on sõlmitud raamleping KPMG Baltics OÜ-ga audiitortegevuse seaduse alusel
siseauditite läbiviimiseks. Novembris-detsembris viidi läbi esimene siseaudit juhtimise
korralduse osas. Tulemused on esitatud ettevõtte juhatusele ning nõukogule.
Erapooletus ja huvide konfliktid
AS-is Metrosert on 21.01.2019 võetud vastu otsus „Otsus kalibreerimis-, katse-, mõõtmis-,
inspekteerimis-, sertifitseerimis- ja väärismetalli proovi tõendaja tegevuste erapooletust
tagavate meetmete kohta“. Antud otsusega tutvumist kinnitab iga uus töötaja allkirjaga.
Erapooletuse tagamiseks on jõustatud kord „J-28 Huvide konfliktide vältimise kord“.
Täiendava konfidentsiaalsuse ja erapooletuse deklaratsiooni allkirjastavad
sertifitseerimistegevusega seotud töötajad. Samuti kontrollib erapooletusnõuete täitmist kord
aastas erapooletu sertifitseerimisnõukogu.
Lisaks varasematele huvide konflikti vältimise ning ärisaladuse hoidmise kohustuse
kokkulepete osas on töölepingu vormi uuendatud konfidentsiaalsuse ja ärisaladuse punktide
osas.
Nõukogu olulisemad otsused 2025. aastal
1. 2024. majandusaasta aruande kinnitamine.
2. Rakendusuuringute keskuse äriplaanide kinnitamine.
3. Biorafineerimise, droonitehnoloogiate ja vesinikutehnoloogiate suuremahuliste
investeeringute kinnitamine.
4. Omaniku ootuste kinnitamine.
5. Uue strateegia kinnitamine.
Nõukogu arusaamise kohaselt on juhatus igapäevase majandustegevuse raamest väljuvad
küsimused vastavalt seadusele ja põhikirjale suunanud nõukogule nõusoleku saamiseks.
4(8)
Nõukogu ja juhatuse tasud ning seotud osapooled
Majandusaasta jooksul nõukogu ja juhatuse liikmetele arvestatud tasude summad on toodud
allolevas tabelis.
Arvestatud
tasud Tulemustasu Puhkusetasu Sotsiaalmaksud Kokku
Aigar Vaigu 71 460 17 493 9 322 23 203 121 479
Kristel Tumm 22 119 15 900 5581 10 272 53 872
Indrek Tulp 49 652 13 515 6201 16 343 85711
Sigrid Rajalo 6 794 1 495 8 289
Madis Raukas 3 600 792 4392
Jana Salm 3 690 984 4674
Mart Saarma 3 284 0 3 284
Seth Gustav
Lackman 3 505 771 4 297
Total 164 104 46 908 21 104 53 861 285 977
Üldjuhul juhatuse ja nõukogu liikmetele nendega lepingu lõpetamise korral lepingujärgselt
hüvitist ei maksta. Juhatuse liikme teenistuslepingu ennetähtaegsel lõpetamisel Metroserdi
algatusel makstakse juhatuse liikmele hüvitist ennetähtaegse lõpetamise ajal kehtiva kolme kuu
tasu ulatuses, v.a kui juhatuse liige kutsutakse tagasi või vabaneb ametist seoses ettevõtte
pankrotistumisega, kohustuste mittenõuetekohase täitmise, õigusaktide või muu lepingu
rikkumisega, ettevõttele kahju tekitamisega või juhatuse liikme suhtes süüdimõistva
kohtuotsuse jõustumisega.
Lähtuvalt korruptsioonivastasest seadusest viis ettevõtte välisaudiitor läbi auditiprotseduurid,
mille käigus hinnati ka seotud osapooli. Audiitor puudusi ei tuvastanud.
5(8)
Omaniku ootuste täitmine
Omaniku seatud strateegiline üldeesmärk Tegevuse üldine kirjeldus 2025. majandusaastal
Täita rahvusvaheliselt tunnustatud tasemel Eesti metroloogia Metroserdil on kehtiv leping Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga,
keskasutuse ja riigietalonilabori ülesandeid ning väärismetalli mis seab Metroserdile metroloogia keskasutuse ja riigietalonilabori ülesanded ning
proovi tõendaja ja riikliku nimemärgise registri pidaja väärismetalli proovi tõendaja ja riikliku nimemärgise registri pidaja ülesanded.
ülesandeid Alates 1. juulist 2025 on väärismetalltoodete riikliku nimemärgiste registri
volitatud töötlejaks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA). Metrosert
jätkab väärismetallide valdkonnas väärismetalli proovi tõendamise ning
väärismetalli analüüsi teenuste osutamist.
Olla juhtiv rahvuslik ettevõte kõikides AS-i Metrosert poolt Metrosert on turuliider metroloogiateenuste ja väärismetallide analüüsi osas ning
pakutavates kvaliteeditaristu teenusevaldkondades: suurim rahvuslik sertifitseerimisteenuste pakkuja. Metroloogiateenuste vallas
kasvas müügitulu võrreldes varasema perioodiga 5% ja sertifitseerimisteenuste
metroloogia, sertifitseerimine, väärismetallide analüüs
vallas 8%.
Osaleda aktiivselt metroloogiaalases rahvusvahelises koostöös Metrosert kuulub EURAMETi ja esindab Eestit Meetrikonvensioonis. Metrosert
ja viia ellu Meetrikonventsiooni põhimõtteid rahvusvahelise osaleb aktiivselt EURAMETi tehnilistes komiteedes ning EURAMETi korraldatud
mõõtühikute süsteemi kasutamisel ja levitamisel teadus- ja arendusprojektides. 2025. aastal olid fookuses Eesti riigietalonidega
seotud valdkonnad ning lisaks veel ka optika ja metroloogia digitaliseerimisega
seotud teemad. Metrosert on EARTO (Euroopa rakendusuuringute
organisatsioonide koostööühendus) täisliige ning osaleb mitmete EARTO
töögruppide töös.
Tegeleda äriühinguga seotud tegevusvaldkondades teadus- ja 2025. aastal osales Metrosert kokku viies rahvusvahelises ja neljas siseriiklikus
arendustegevusega teadus- ja arendusprojektis ning Metroserdi teadurite osalusel avaldati kaks
publikatsiooni, tasemel 1.1.
Tagada iga-aastane äritulude kasv ja kasumlikkus, arendades ja Metroserdi müügikäive kasvas 2025. aastal võrreldes eelmise aastaga 7%.
laiendades Metroserdi tegevusvaldkondi
6(8)
Osaleda tegevusvaldkondadega seotud rahvusvahelises teadus- Metrosert osaleb regulaarselt rahvusvahelistes koostööprojektides. Metroserdi
ja arenduskoostöös; tuua asjakohastest rahvusvahelistest töötajad on Eesti kontaktisikud Euroopa metroloogia keskasutuste assotsiatsiooni
programmidest ja fondidest riiklikku teadus- ja EURAMETi tehnilistes komiteedes pikkuse, massi, temperatuuri, elektriliste
arendustegevuse ning innovatsiooni ökosüsteemile suuruste, aja ja sageduse ning optiliste suuruste mõõtmise valdkondades ning
lisavahendeid kvaliteedi, interdistsiplinaarse metroloogia ja metroloogia keskasutuste võimekuse
tõstmise valdkondades. Metrosert on samuti kolme Euroopa
metroloogiavõrgustiku liige. 2025. aastal rahvusvahelistest rahastusmeedetest
kaastatud tulu jäi võrreldes 2024. aastaga ligikaudu samale tasemele, ulatudes ca
400 k€.
2025. aastast on Metrosert EARTO täisliige ning osaleb EARTO töögruppide töös.
Rakendusuuringute divisjoni valdkondades osaleti 4 rahvusvahelises
konsortsiumis, millega esitati taotlused Euroopa Horizon meetmetesse.
Rakendusuuringute divisjoni valdkonnad osalevad aktiivselt oma valdkondlikes
üle-euroopalistes ühendustes.
Luua ja arendada rakendusuuringute teenuseid järgmistes 2025. aastal jätkusid Metroserdis kiired arengud seoses rakendusuuringute keskuse
tegevusvaldkondades: biorafineerimine, droonitehnoloogiad, ülesehitamisega kõigis viies valdkonnas. Jätkati valdkondades tegutsevate
autonoomsed sõidukid, vesinikutehnoloogiad, terviseandmed; ettevõtete arendusvajaduste kaardistamist, valiti välja fookussuunad, tegeleti
ning teha selleks vajadusel koostööd nii Eesti kui ka tehnoloogia ja taristu investeeringutega. Ehitati üles valdkondade meeskondi,
rahvusvaheliste teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolidega toimus palju värbamisi. Alustati ettevõtetele teenuste pakkumisega. Alates 2025.
aasta lõpust saame ettevõtjatele pakkuda autonoomsete sõidukite ja
droonitehnoloogiate valdkonnas ligipääsu Metroserdi taristule, mis võimaldab
ettevõtjatel muuhulgas teha teadusmahukat tootearendust.
Täita rakendusuuringute teostamise ülesandeid vastavalt Rakendusuuringute divisjon on loodud ning ettevalmistused teenuste pakkumiseks
põhikirjale alanud.
7(8)
Omaniku seatud finantseesmärk Tegevuse üldine kirjeldus 2025. majandusaast
Kasumlikkus Metroserdi kahjumiks kujunes 3,36 M€ ning oli p
raamatupidamisliku kajastamise eripära tõttu. Eel
laekunud toetused teadus- ja arendustegevu
keskuse loomiseks ja käivitamiseks kaj
raamatupidamisstandardile täies mahus tulun
(aastatel 2023-2024), kuid kulusid kajastati osalis
on AS Metrosert kiires arengu- ja kasvufaasis, m
majandustulemustes.
Konservatiivsus Omakapitali suhtarv 2025. majandusaastal oli
pidevalt oma riske ning tegeles nende maandam
raskustes ega vajanud seetõttu täiendavaid kapita
Efektiivsus Metroserdi äriüksuste majandustegevus on
ressursisäästlikult ning inimeste tervisele ja ü
ohutul viisil. Keskpikal perioodil (2022 - 2025)
tulud kasvanud 36%, kulude kasv on olnud 3
divisjon on kasvufaasis, mistõttu ei ole võimalik
Omanikutulu Kuna riik rahastab Metroserti läbi sihtfinantseerin
Metroserdilt dividendide maksmist.
Nõukogu hinnangul toimis äriühing omaniku seatud ootuste kohaselt ning kõik äriühingu
tegevused on planeeritud ja ellu viidud omaniku ootustest lähtuvalt.
/allkirjastatud digitaalselt/
Jana Salm
Nõukogu esimees
8(8)