Kiri

Jürgen Ligi Rahandusministeerium 24.04.2026 nr 4-11/26/1642 Riigimetsa Majandamise Keskuse 2025. aasta puhaskasumist riigieelarvesse kantav osa Austatud Jürgen Ligi Vastavalt metsaseaduse § 48 lõikele 5 ja arvestades Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu otsust teen ettepaneku määrata Riigimetsa Majandamise Keskuse puhaskasumist 2026. aastal riigieelarvesse kantavaks osaks 43 500 000 eurot. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister Lisad: 1. Riigimetsa Majandamise Keskuse 2025. aasta majandusaasta aruanne 2. Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu koosoleku protokolli väljavõte Margit Dengo, 623 2254 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802 / [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUSE NÕUKOGU 25.03.2026 KOOSOLEKU PROTOKOLL VÄLJAVÕTE 25.03.2026 nr 1-11/3 Koosolek toimus RMK Metsamajas, Toompuiestee 24, Tallinn Algas kell 13:00, lõppes kell 15:40 Osa võtsid: nõukogu liikmed Kadri Land, Annika Uudelepp, Diana Ingerainen, Maria Jufereva- Skuratovski (Teams), Merike Saks, Pille Ligi, Ahti Kuningas, Madis Toomsalu, Marek Metslaid. Koosolek oli otsustusvõimeline. Kutsutud: juhatuse liikmed Mikk Marran, Agne Aija, Erko Soolmann, Kristjan Tõnisson ning nõukogu sekretär Maarja-Viorika Vasko. RMK auditikomitee esimees Antti Tooming, siseaudititalituse juhataja Tarmo Hellat ning RMK arendus- ja kliimaosakonna juht Jaarek Konsa, osalesid koosolekul vastavate päevakorrapunktide arutamise ajal. Koosolekut juhatas Kadri Land. Protokollis Maarja-Viorika Vasko. Kinnitati järgmine päevakord: Kinnitati järgmine päevakord: 1. … 2. 13:05 - 13:15 RMK 2025. aasta majandusaasta aruande kinnitamine ja energeetika- ja keskkonnaministrile esitamine 3. 13:15 - 13:20 Riigieelarvesse kantava puhaskasumi osa suuruse ettepaneku esitamine 4. … KOOSOLEKU KÄIK: … 2. 13:08 - 13:10 RMK 2025. aasta majandusaasta aruande kinnitamine ja kliimaministrile esitamine Ettekandja: Agne Aija Otsustati: Kinnitada RMK 2025. a majandusaasta aruanne ning esitada see energeetika- ja keskkonnaministrile. 3. 13:10 - 13:20 Riigieelarvesse kantava puhaskasumi osa suuruse ettepaneku esitamine energeetika- ja keskkonnaministrile Ettekandja: Mikk Marran Otsustati: Esitada energeetika- ja keskkonnaministrile ettepanek kanda 2025. aasta RMK puhaskasumist riigieelarvesse 43,5 miljonit eurot. … Protokoll on allkirjastatud digitaalselt nõukogu esimehe ja sekretäri poolt. Väljavõte õige (allkirjastatud digitaalselt) Maarja-Viorika Vasko Nõukogu sekretär  RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS Majandusaasta aruanne 202 5 Majandusaasta aruanne Ärinimi : Riigimetsa Majandamise Keskus Registri kood : 70004459 Aadress : Mõisa 3, Sagadi küla, Haljala vald , 45403 Lääne-Viru maakond Telefon : +372 6 767 500 Elektronpost : [email protected] Kodulehekülg : www.rmk.ee Majandusaasta algus : 1. jaanuar 202 5 Majandusaasta lõpp : 31. detsember 202 5 Juhatuse esimees : Mikk Marran Audiitor : Grant Thornton Baltic OÜ SISUKORD TOC \o "1-2" \h \z \u TEGEVUSARUANNE PAGEREF _Toc222898074 \h 3 BILANSS PAGEREF _Toc222898075 \h 8 TULEMIARUANNE PAGEREF _Toc222898076 \h 9 RAHAVOOGUDE ARUANNE PAGEREF _Toc222898077 \h 10 NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE PAGEREF _Toc222898078 \h 11 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD PAGEREF _Toc222898079 \h 12 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted PAGEREF _Toc222898080 \h 12 Lisa 2 Raha PAGEREF _Toc222898081 \h 22 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed PAGEREF _Toc222898082 \h 22 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad PAGEREF _Toc222898083 \h 22 Lisa 5 Varud PAGEREF _Toc222898084 \h 23 Lisa 6 Kinnisvarainvesteeringud PAGEREF _Toc222898085 \h 23 Lisa 7 Materiaalsed põhivarad PAGEREF _Toc222898086 \h 24 Lisa 8 Immateriaalsed põhivarad PAGEREF _Toc222898087 \h 25 Lisa 9 Bioloogilised varad PAGEREF _Toc222898088 \h 25 Lisa 10 Võlad ja ettemaksed PAGEREF _Toc222898089 \h 35 Lisa 11 Võlad tarnijatele PAGEREF _Toc222898090 \h 35 Lisa 12 Võlad töövõtjatele PAGEREF _Toc222898091 \h 36 Lisa 13 Eraldised PAGEREF _Toc222898092 \h 36 Lisa 14 Tingimuslikud kohustised PAGEREF _Toc222898093 \h 37 Lisa 15 Sihtfinantseerimine PAGEREF _Toc222898094 \h 37 Lisa 16 Kasutusrent PAGEREF _Toc222898095 \h 37 Lisa 17 Müügitulu PAGEREF _Toc222898096 \h 38 Lisa 18 Muud äritulud PAGEREF _Toc222898097 \h 38 Lisa 19 Kaubad, toore, materjal ja teenused PAGEREF _Toc222898098 \h 39 Lisa 20 Mitmesugused tegevuskulud PAGEREF _Toc222898099 \h 39 Lisa 21 Tööjõukulud PAGEREF _Toc222898100 \h 40 Lisa 22 Muud finantstulud ja -kulud PAGEREF _Toc222898101 \h 40 Lisa 23 Tulumaks PAGEREF _Toc222898102 \h 40 Lisa 24 Seotud osapooled PAGEREF _Toc222898103 \h 41 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE PAGEREF _Toc222898104 \h 42 JUHATUSE LIIKMETE ALLKIRJAD 2025. MAJANDUSAASTA ARUANDELE PAGEREF _Toc222898105 \h 45 NÕUKOGU LIIKMETE ALLKIRJAD 2025. MAJANDUSAASTA ARUANDELE PAGEREF _Toc222898106 \h 46 TEGEVUSARUANNE Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on 1999. aastal moodustatud riigitulundusasutus, mille põhi ülesandeks on Kliimaministeeriumi , Kaitseministeeriumi ning Majandus- ja K ommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas asuva riigimetsa majandamine. RMK juhtimise korraldus ning õigused ja kohustused metsa majandajana on kindlaks määratud metsaseadusega ja Vabariigi Valitsuse kinnitatud RMK põhimäärusega. Eesmärgid riigimetsa majandamisele seab RMK nõukogu kinnitatud RMK arengukava 20 24 -202 8 . 202 5 . aastal seadis Kliimaministeerium riigivara valitsejana R MK- le omaniku ootused, mis lisaks eeltoodule täpsustavad RMK - le seatud eesmärke ja kohustusi. RMK tegevusvaldkonnad on metsamajandus, looduskasutus, puiduturustus ning kesksed teenused . RMK peakontor asub Lääne-Virumaal Sagadis, erinevad struktuuriüksused paiknevad kõikjal üle Eesti. RMK valduses on 1 0 7 0 487 ( 202 4 . aastal 1 0 60 807 ) hektarit metsamaad. Metsadest 3 4 , 6 % on range kaitse all ( 202 4 . aastal 3 3 , 2 %). Nendes metsades on eesmärgiks kaitstava te loodus väärtuste hoidmine ja elupaikade taastamine . Neid metsi RMK ei majanda. Majanduspiirangutega metsa on 9 , 7 % ( 202 4 . aastal 10 , 2 %) . Ne ndele m etsade le on kaitse-eeskirjadega seatud majandamisele kitsendused . RMK n eis metsades uuendusraieid ei tee, va sanitaareesmärgil. Ülejäänud osa ehk 55 , 7 % ( 202 4 . aastal 5 6 , 6 %) metsadest majandatakse säästva metsamajanduse põhimõtteid järgides. RMK eesmärgiks on hoida tasakaalu majanduslike, ökoloogiliste ja sotsiaalsete eesmärkide vahel. RMK peab tagama metsa kui olulise loodusvara pikaajalise kättesaadavuse ja kõrge kvaliteedi. Oluline on riigimetsa vastupanuvõime suurendamine kliimamuutustest tingitud häiringutele ning süsiniku sidumisvõime kasvatamine läbi teaduspõhiste ja kestlike metsamajandamisvõtete ning pideva teadusarenduse. 2025. aastal uuendatud omaniku ootused seavad fookusesse riigimetsa kestliku majandamise, l oodusväärtuste kaitsmise ja elurikkust toetavate praktikate kasutamise , puidu maksimaalse lisandväärtuse loomise ning puidumüügi läbipaistvuse suurendamise. Omaniku ootustes on toodud välja mitmekesiste loodushüvede pakkumine, sealhulgas loodusväärtuste ja pärandkultuuri säilitamine, looduses liikumise võimaluste tagamine ning praktiliste looduskaitsetöödega jätkamine. Omaniku ootus sõnastab, et majandatavates metsades tuleb jälgida netojuurdekasvu ja raiemahu tasakaalu raieringi keskmisena. Eesmärk on majandada metsa targalt ja vastutustundlikult, hoides ja kasvatades metsa kui vara väärtust tulevastele põlvedele ja teha seda nii, et metsamajanduslike tegevuste mõju loodusele oleks võimalikult väike. Omaniku ootus on, et RMK puidumüügi korraldus loob suurima võimaliku lisandväärtuse ja toetab riigimetsast pärit puidu maksimaalset väärindamist Eestis. RMK tegevuse korraldamisel lähtutakse kehtivatest keskkonna- ja kvaliteedipoliitikatest, kus on kirjeldatud muu hulgas keskkonna säästmiseks, töökvaliteedi tagamiseks, inimressursi juhtimiseks, korruptsiooni ennetamiseks ning inimõiguste kaitseks rakendatavad meetmed. Kõik viidatud poliitikad on leitavad RMK avalikul veebilehel www.rmk.ee . Keskkonnasäästlike põhimõtete paremaks järgimiseks on RMK-l alates 2002. aastast rakendatud rahvusvaheline ISO 14001 nõuetele vastav keskkonnajuhtimissüsteem . S amast aastast järgitakse rahvusvaheliselt tunnustatud FSC ® (FSC-C022757) säästva metsamajanduse standardi nõudeid. 2010. aasta lõpul toimunud auditite tulemusel omandas RMK täiendavalt rahvusvahelise kvaliteedijuhtimissüsteemi sertifikaadi ISO 9001 ja rahvusvahelise säästva metsamajanduse PEFC sertifikaadi. RMK toimimist hinnatakse regulaarselt korraliste auditite ja resertifitseerimisauditite käigus. 202 5 . aastal toimunud ISO 14001 ja ISO 9001 ( sertifitseerija Bureau Veritas Eesti OÜ) ning PEFC ( sertifitseerija NCS Estonia OÜ) ja FSC ( sertifitseerija BM Certification Estonia OÜ) standardite auditite tulemusena leidis kinnitust, et RMK majandab metsi säästlikult ja RMK kvaliteedi juhtimi ssüsteem toimib ning RMK on jätkuvalt vastavuses kõigi nelja nimetatud standardi nõuetega. Järjest enam panustame infoturberiskide juhtimisele ja küberturvalisuse tagamisele . S eda tõestab 2025. aastal RMK omistatud küberturvalisuse ISO 27001 sertifikaat, mis kinnitab, et RMK andmed on hoitud ja süsteemid on turvalised. Vastavalt riskide haldamise raamistikule jälgime ja hindame regulaarselt RMK tegevust mõjutavaid riske, mis on jaotatud kuude põhikategooriasse: kvaliteedirisk, finantsrisk, mainerisk, korruptsioonirisk, infoturberisk ja keskkonnarisk . K õikidele riskidele on määratud riskitõsidusastmed (madal, keskmine, kõrge või kriitiline ) ja maandamismeetmed, mis sõltuvad konkreetse riski iseloomust. Lisaks avasime väärkäitumisest teatamise kanali ja valmisid juhised vastavate teadete esitamiseks ja menetlemiseks. Asjakohaseid teavitusi saavad edastada nii töötajad kui ka välised isikud soovi korral ka konfidentsiaalselt või anonüümselt. RMK on metsamajandajana läbinud erakordsete muutustega tegevusperioodi, kus majandustulemusi on mõjutanud mitmed välised tegurid. Eeldame, et suuremad muutused on möödas ja oleme sisenenud taas stabiilsemasse keskkonda. Tegevuskeskkonna senised kiired muutused olid tingitud riigi suuremast fookusest loodushoiu le ning keskkonnateadliku le metsamajandamis e l e. Lühiajaliselt mõjutas tulubaasi ka kohaliku puidutööstuse tarneahelate ümberkujunemisega tekkinud hinnatõus , mille põhjustas Venemaa sissetung ja täiemahulise sõja algus Ukraina s . Järgmiseks oluliseks strateegiliseks mõjutajaks RMK tulubaasi osas saab k o haliku puidutööstuse kohanemissuutlikkus uues tegevus - keskkonnas ja RMK varumis- ning turustusprotsesside kohandamine muutustega. RMK juhatus on muutustega kohanemiseks initsieerinud mitmeid organisatsioonisiseseid protsesse, mis kätkevad nii tegevus- kui ka juhtimisprotsesside ja tarkvaratoeliste lahenduste arendust. Eesmärk on lähiaastatel organisatsiooniliselt väljuda kiirete muutuste perioodist ning jõuda uute efektiivsete tegevus - ja juhtimis praktikateni. J uhtimispraktikate ühtlustamiseks juurutasime 2025. a astal kogu organisatsioonis ühise d juhtimispõhimõtted ning juhtimiskoolituse läbisid kõik juhid. Töötajate pühendumuse jälgimiseks viime igal aastal läbi töötajate heaolu- uuringu. 2025. a astal osales uuringus 77% (2024. aastal 75%) töötajatest ning pühendumuse määr oli 5,8 (2024. aastal 5,6) punkti 7-punktisel skaalal. 202 5 . aastal teenis RMK müügitulu 25 4 , 2 miljonit ( 202 4 . aastal 253 , 3 miljonit) eurot. Valdava osa käibest moodustas ümarpuidu, hakkpuidu ja raieõiguse müük 250, 8 miljoni ( 202 4 . aastal 250 , 2 miljoni) euro suuruses summas. 2025. aasta puidumüügi tulemust mõjutas oluliselt soe ja niiske talv koos erakordselt niiske suvega. Tulenevalt metsamaa suurusest ja hajutatusest ning olemasoleva metsa taristu ulatusest ja kvaliteedist suudab RMK tagada puidu varumise ka keeruliste ilmastikuolude korral ja a jutine puidu varumise jaoks ebasoodne periood omab RMK tegevustulemusele positiivset mõju. T ekkis hinnavõit materjali müümisel , sest tulenevalt keerulistest ilmaoludest langes üldine raiesuutlikkus turul ja puidu ostjad maksid RMK tarnesuutlikkuse eest hinnapreemiat. RMK eesmärk on tagada, et riigimetsast tulev puit saaks Eestis kohapeal maksimaalselt väärindatud ning seda tehtaks keskkonda hoidvalt. 202 5 . aastal moodustas id metsamaterjali müügi mahust 70% kestvuslepingud ning 30% enampakkumised. RMK müüb umbes 8 0 % palkidest ning 63 % virnmaterjalist kestvuslepingute alusel. Ülejäänud puit müüakse avalikel enampakkumistel . Alates 2024. aastast avalikustab RMK kestvuslepingute mahu- ja hinnainfo oma kodulehel. RMK sõlmib kestvuslepingud vaid Eestis puitu ümber töötlevate ettevõtetega, et toetada kohaliku puidu väärindamist ja tööstuse arengut. Kestvuslepingud sõlmitakse üldjuhul viieks aastaks, kuid ostetava puidu kogus ja hind lepitakse kokku igal aastal igaks tarneperioodiks eraldi. Palkide müügil on aastas kolm ja virnmaterjalide müügil neli tarneperioodi. RMK müüdud ümarpuidu kogus oli 3,10 miljonit (2024. aastal 3,18 miljonit) kuupmeetrit. Hakkpuiduna müüdi lisaks veel 0,26 miljonit (2024. aastal 0,34 miljonit) kuupmeetrit ja kasvava metsa raieõigusena 16,0 tuhat (2024. aastal 42,0 tuhat) kuupmeetrit puitu. Kokku realiseeriti riigimetsast 2025. aastal 3,38 miljonit (2024. aastal 3,56 miljonit) kuupmeetrit puitu. 2025. a asta keskmine puidu müügihind oli 74,5 €/m ³ ( 2024. aastal 70,7€/m³ ) . Esimesel poolaastal müüdi kokku 5 1 , 1 % mahust ning teeniti 50, 8 % müügitulust. Teisel poolaastal müüdi 4 8 , 9 % mahust ning teeniti 49, 2 % müügitulust. Ümarpuidu esimese poolaasta keskmine müügihind oli 7 6 , 4 €/ m³ ning teises pooles 7 7 , 4 €/ m³ . Teise l poolaasta l oli hinna langus kasepalgil ja kasespoonipakul , seevastu näitasid hinnatõusu kuuse- ja männipalgid . Läbi aasta langevat hinnatrendi näitasid ka okaspuu ja lehtpuu paberipuit. Võrreldes 202 4 . aastaga on 202 5 . aasta l pa lgi hinnad tõusnud 12% . P aberipuidul ja hakkpuidul langenud vastavalt 10% ja 8% ning küttepuidul jäänud samale tasemele. 2024. aastal avaldas RMK müügiteate leidmaks ettevõtjaid, kes on huvitatud puidu biokeemilise väärindamise tehase rajamisest Eestisse. Müügiteatele laekus viis taotlust ning hindamiskomisjon hindas kõik äriplaanid teostatavaks. 2025. aastal viidi pakkujate vahel läbi elektrooniline enampakkumine ja lepinguläbirääkimised ning paberipuidu osas sõlmiti eduka pakkuja VKG Fiberi OÜ -ga kokkulepe 700 tuhande kuupmeetri paberipuidu müügiks aastas alates tootmisperioodi algusest (eraldiseisvad lepingud okaspuu paberipuidule 360 tuhat m3 ja kasepaberipuidule 340 tuhat m3). VKG Fiber OÜ-l on õigus lepingutest väljuda ühe aasta jooksul, vastasel juhul leping jõustub siduvana. Poolte õigused ja kohustused seonduvalt puidu müügi ja ostuga kehtivad 10 (kümme) aastat alates puidumüügi alguspäevast, mis sõltub tehase valmimisest ning tootmisperioodi algusest. Tingimuslik leping sõlmiti ka teiseks jäänud pakkuja Horizon Tselluloosi ja Paber i AS- ga , mis jõustub juhul, kui edukas pakkuja oma vastavast lepingust loobub ja teiseks jäänud pakkuja jätkuvalt soovib kokkulepitud tingimustel toorainet osta, teatades sellest RMK- le kahe kuu jooksul alates eduka pakkuja loobumise kohase teate saamisest ning eeldusel, et turule ei ole selleks ajaks lisandunud uusi ettevõtteid samas valdkonnas samaväärsete investeeringute tegemise potentsiaaliga (vastav analüüsikohustus lasub RMK-l, kes taolise olukorra tekkides peab hindama täiendava menetluse korraldamise vajalikkust ja asjakohasust). Poolte õigused ja kohustused seonduvalt puidu müügi ja ostuga kehtivad 10 (kümme) aastat alates puidumüügi alguspäevast (sõltub täpsemalt tehase valmimisest ning tootmisperioodi algusest). Hakkpuidule jäi seekordsel müügiteatel pakkuja leidmata, mis annab võimaluse täiendava puidukeemilise väärindamise müügiprotsessi läbiviimiseks. RMK kandis r iigieelarvesse puhaskasumi eraldisena (dividendina) 35 , 5 miljonit ( 202 4 . aastal 119 , 6 miljonit) eurot ning sellelt arvestati tulumaksu 10 , 0 miljonit ( 202 4 . aastal 24 , 6 miljonit) eurot. Maamaksu tasu s RMK 4, 6 miljonit ( 202 4 . aastal 4, 3 miljonit) eurot ja sotsiaalmaksu 8 , 9 miljonit ( 202 4 . aastal 9, 5 miljonit) eurot. RMK ärikasum oli 86,1 miljonit ( 202 4 . aastal 74 , 5 miljonit) eurot. A ruandeaasta kasum dividendide tulumaksu maha arvamise järel oli 7 9 , 3 miljonit ( 202 4 . aastal 57,4 miljonit) eurot. Bioloogiliste varade väärtus e ümberhindluse tulemusel suure nesid varad ja aruandeperioodi tulem 221 , 3 miljonit eurot. Aruandeaasta lõplikuks tulemiks koos bioloogiliste varade ümberhindlusega kujunes 300 , 5 miljonit ( 202 4 . aastal oli lõplik tulem - 40 8 , 3 miljonit) eurot. RMK-l puuduvad laenud, samuti ei ole RMK-l täiendavaid riskitegureid, mis sõltuks valuutakursside, börsihindade või intressimäärade muutusest. MAJANDUSTEGEVUST ISELOOMUSTAVAD FINANTSSUHTARVUD VALEM 202 5 202 4 Lühiajalise võla kattekordaja käibevarad/lühiajalised kohustised 9 ,2 6,2 Likviidsuskordaja (käibevarad (v.a. bioloogilised varad) - varud)/ lühiajalised kohustised 4 , 7 3,2 Debitoorse võla käibevälde (nõuded ja ettemaksed/müügitulu) × 360 3 1 , 2 33 ,6 Põhivarade käibekordaja müügitulu/materiaalsete põhivarade jääkmaksumus 0 , 4 0, 4 Võlakordaja kohustised/varad 1, 1 % 1, 6 % Tegevustulukus aruandeaasta kasum * /müügitulu 31 , 2 % 22 , 7 % Koguvara puhasrentaablus (ROA) aruandeaasta kasum * /varad 2, 7 % 2 , 1 % Netovara puhasrentaablus (ROE) aruandeaasta kasum*/netovara 2 , 7 % 2 , 1 % * aruandeaasta puhas kasumisse ei ole arvestatud bioloogiliste varade ümber hindlust Investeeringud Põhivarade soetamiseks ja parendamiseks investeeriti 202 5 . aastal 27 , 4 miljonit ( 202 4 . aastal 3 4 , 7 miljonit) eurot, millest 24 , 6 miljonit ( 202 4 . aastal 32 , 5 miljonit ) eurot oli seotud tootmisega ja 2, 8 miljonit ( 202 4 . aastal 2 , 2 miljonit ) eurot organisatsiooni parendamisega . Tootmisega seotud investeeringud tehti põhiliselt metsataristusse , millele kulus kokku 11,6 miljonit ( 202 4 . aastal 2 1 , 4 miljonit) eurot. Lisaks investeeri ti 2,8 miljonit eurot ( 202 4 . aastal 3,2 miljonit ) eurot looduskaitsetaristusse, Põlula kalakasvatus se , taimla- ja seemnemajandus s e , külastuskorraldus s e ja tootmishoonetesse . L isaks soetati 202 5 . aastal looduskaitsealust maad 10,2 miljoni ( 202 4 . aastal 7,8 miljoni) euro väärtuses . Organisatsiooni teenindamisega seotud investeeringuteks soetati 202 5 . aastal transpordivahend e id 1,3 miljoni euro eest ( 202 4 . aastal 0,8 miljonit ) , IT investeeringu i d tehti summas 0 , 5 miljoni ( 202 4 . aastal 0,7 miljonit) euro ulatuses ning hoonete parendus i summas 1 , 0 miljonit ( 202 4 . aastal 0 ,1 miljonit) eurot . 202 6 . aasta tegevusplaan 2026. aastal kavandame uuendada ja metsastada 8 700 ha raiesmikke ja mittemetsamaid istu - tades kokku 18,6 miljonit metsataime: 8,3 miljonit mändi, 7,0 miljonit kuuske, 2,7 miljonit kaske ja 0, 7 miljonit sangleppa. Võrreldes 2025 . aastaga s uureneb potitaimede ning lehtpuude osakaal. Metsauuendust e hooldamine on plan eeritud 19 400 hektaril ja n oorendike hoolda mine 16 900 h ektaril . Looduskaitsetööde osas on planeeritud taastada poollooduslikke kooslusi 200-300 ha , jätkata liigikaitseliste töödega, mille s uuremad objektid on soojumika püsielupaik Lääne-Virumaal ja jumalakäpa kasvukohad Raplamaal. Võõrliikide tõrje on plaanis ligikaudu 100 ha. Enam ik looduskaitselisi töid te ha kse sihtfinantse erimise toel. P eamised rahastusallikad on EL -i struktuurifondid, EL -i LIFE projektid, OÜ Rail Baltic Estonia ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Külastustaristu on planeeritud vastu võtma kuni kolm miljoni t külastuskor d a aastas . Lähtudes elanikkonna üha kasvavast huvist looduses liikumise vastu ja pidevalt mitmekesistuvatest kasutusviisidest, on oluline pikendada külastustaristu eluiga ja muuta seda kulutõhusamaks ning paremini looduskeskkonda kaitsva ks . K ülastustaristu uuendamisel k eskendu takse objektide turvalisusele, vastupidavusele, kasutusmugavusele ja kvaliteedile. Selle eesmärgi saavutamiseks teeb RMK koostööd ülikoolide ja teadusasutustega. Näiteks on käimas modulaarse ja ringse ehitussüsteemi loomise projekt Eesti Kunstiakadeemiaga ja koostööprojekt TalTech -iga, mis peab toetama kestliku ja kulutõhusa külastustaristu loomist. Puitu plan eeri me varuda 2026. aastal kokku 3,2 miljonit m³ . V arumise mahust ligi 2/3 moodustab uuendusraie, mille pindala on määratud kindlaks energeetika- ja keskkonnaministri määrusega. 2026. aastal planeerime teha korralisi uuendusraieid 8 410 ha . Korralistele uuendus - raietele lisaks prognoosime, et metsakahjustuste eemaldamiseks tuleb te h a uuendusraiet 300 ha. Uuendusraiega planeerime v aruda 2 , 1 miljon it m³ puitu . Harvendusraiet planeerime teha 11 000 ha ja varuda 0, 6 miljon it m³ puitu . Lisaks te e me lähtuvalt puistute tervislikust seisundis t sanitaarraiet ning raadamist k aitseväe harjutusväljade, riigimaanteede ja Rail Baltica objektidel . Nende raiete käigus on planeeritud varuda 0,2 miljon it m³ puitu. Raidmete ja tüvestena planeerime varuda 0,2 miljon it m³ energiapuitu. 202 6 . aastal varutava 3, 2 miljonit kuupmeetrit puitu planeerime müüa keskmise hinnaga 71 , 1 eurot/m³ ( 202 5 . aasta l 7 4 , 5 eurot/m³) . Puidu müügituluks planeerime 2 25 , 3 miljonit (202 5 . aastal 250, 8 miljonit) eurot. 2026 . aasta müügituluks p laneerime 228,6 miljonit (202 5 . aastal 25 4 , 2 miljonit) eurot ja kasumiks enne maksustamist 55,4 miljonit (202 5 . aastal 8 9 , 3 miljonit) eurot. RAAMATUPIDAMISE AASTA ARUANNE BILANSS (tuhandetes eurodes) 31.12. 202 5 31.12. 202 4 Lisad VARAD Käibevara d Raha 136 271 112 701 2 Nõuded ja ettemaksed 2 2 031 23 638 3 Varud 3 2 578 32 205 5 Bioloogilised varad 11 5 492 97 230 9 Kokku käibevarad 30 6 372 265 774 Põhivarad Kinnisvarainvesteeringud 49 1 494 6 Materiaalsed põhivarad 63 5 684 637 989 7 Immateriaalsed põhivarad 1 241 1 686 8 Bioloogilised varad 2 0 41 057 1 867 017 9 Kokku põhivarad 2 6 78 473 2 507 186 KOKKU VARAD 2 9 8 4 845 2 772 960 KOHUST I SED JA NETOVARA Kohust i sed Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 28 4 67 37 450 10 Lühiajalised eraldised 4 875 5 702 13 Kokku lühiajalised kohustised 3 3 34 2 43 152 Pikaajalised kohust i sed Pikaajalised eraldised 5 05 537 13 Kokku pikaajalised kohustised 5 05 537 KOKKU KOHUSTISED 3 3 847 43 689 Netovara Riigikapital 1 085 4 8 1 1 128 820 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 1 564 969 2 008 702 Aruandeaasta tulem koos bioloogiliste varade ümberhindlusega 300 548 -408 251 KOKKU NETOVARA 2 9 50 998 2 729 271 KOKKU KOHUSTISED JA NETOVARA 2 9 8 4 845 2 772 960 TULE MIARUANNE ( tuhandetes eurodes) 202 5 202 4 Lisad Müügitulu 25 4 234 253 302 17 Muud äritulud 5 034 2 759 18 Kasum /kahjum bioloogilistelt varadelt - 1 876 1 530 9 Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 407 -3 319 5 Kaubad, toore, materjal ja teenused -11 0 919 -117 383 19 Mitmesugused tegevuskulud -1 2 878 -11 216 20 Tööjõukulud -3 4 14 8 -36 758 21 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -13 616 -13 307 6,7,8 Muud ärikulud - 108 -1 076 Ärikasum 8 6 130 74 532 Muud finantstulud ja -kulud 3 140 7 498 22 Kasum enne tulumaksustamist 8 9 270 82 030 Tulumaks - 10 008 -24 604 23 Aruandeaasta kasum 7 9 262 57 426 Bioloogiliste varade ümberhindlus 221 286 -465 677 9 A ruandeaasta lõplik tule m koos bioloogilis t e vara de ümberhindluse ga 300 548 -408 251 RAHAVOOGUDE ARUANNE ( tuhandetes eurodes) 202 5 2 02 4 Lisad Rahavood äri tegevusest Ärikasum 86 130 74 532 Korrigeerimised Põhivarade ja kinnisvarainvesteeringute kulum ja väärtuse langus 13 616 13 307 6,7,8 Kasum põhivarade ja kinnisvarainvesteeringute müügist - 1 336 -450 18 Kasum (kahjum) bioloogilistelt varadelt 1 876 -1 530 9 Muud korrigeerimised 1 -2 8 -26 13 Kokku korrigeerimised 1 4 128 11 301 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 1 465 -1 599 Varude muutus -373 3 319 5 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 3 941 -2 647 Kokku rahavood käibevarades 5 033 -927 Kokku rahavood äritegevusest 105 291 84 906 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade soetamisel - 2 6 466 - 36 385 7,8,11 Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade ning kinnisvarainvesteeringute müügist 1 521 460 6,7,8 Laekunud intressid 3 310 8 0 8 7 Kokku rahavood investeerimistegevusest - 2 1 6 3 5 - 2 7 838 Rahavood finantseerimistegevusest Makstud dividendid - 35 482 - 119 60 0 23 Makstud dividendide tulumaks - 24 604 -13 727 23 Kokku rahavood finantseerimistegevusest - 60 086 - 133 327 Kokku rahavood 23 570 -76 259 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 1 12 701 188 96 0 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus 23 570 -76 259 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 1 36 27 1 1 12 701 2 1 Muud korrigeerimised real on kajastatud eraldiste intress i kulu. NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE ( tuhandetes eurodes) Riigikapital Eelmiste perioodide jaotamata kasum Aruandeaasta tulem koos b ioloogilis t e vara de ümber-hindluse ga Netovara kokku 31.12.202 3 1 1 50 680 1 749 694 378 608 3 278 982 202 3 . aasta kasumi kandmine eelmiste perioodide kasumiks 0 378 608 - 378 608 0 Makstud dividendid 2 0 - 119 600 0 - 119 60 0 202 4 . aruandeaasta tulem koos bioloogiliste varade ümberhindluse ga 0 0 -408 251 -408 251 Varade saamine 1 1 152 0 0 1 152 Varade andmine 1 -2 759 -2 759 RMK- le üle antud maadega seotud bioloogiliste varade ümberhindlus 3 - 20 253 0 0 - 20 253 31.12.202 4 1 1 28 82 0 2 008 702 -408 251 2 729 271 202 4 . aasta ka hj umi kandmine eelmiste perioodide tule miks 0 -408 251 408 2 51 0 Makstud dividendid 2 0 - 35 482 0 - 35 482 202 5 . aruandeaasta tulem koos bioloogiliste varade ümberhindluse ga 0 0 300 548 300 548 Varade saamine 1 374 0 0 374 Varade andmine 1 - 16 605 0 0 - 16 605 RMK- le üle antud maadega seotud bioloogiliste varade ümberhindlus 3 - 2 7 108 0 0 -2 7 108 31.12.202 5 1 085 481 1 564 969 300 548 2 9 5 0 998 1 Varade saamise, varade andmise osas vt lisa 6 , 7 . 2 Makstud dividendide ja tulumaksu osas vt lisa 23. 3 RMK- le üle antud maadega seotud bioloogilis t e vara de ümberhindlus vt lisa 9 . RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) 202 5 . aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud vastavalt Eesti finantsaruandluse standardile . Eesti finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend is (edaspidi üldeeskiri) sätestatud nõuded. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kasutade s soetusmaksumuse meetodit, v . a juhtudel, kui arvestuspõhimõtetes alljärgnevalt on kirjeldatud teisiti. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes. Riigimetsa Majandamise Keskus kasutab tulem iaruande esitusviisil Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi nr 1 . Bioloogilis t e vara de (mets) iga-aastane ümberhindlus esitatakse eraldi kirjel p ärast aruandeaasta kasumit. Rahavoogude aruande koostamisel on laekumised ja väljamaksed rühmitatud nende eesmärgi järgi äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks. Äritegevuse rahavoogude kajastamisel on kasutatud kaudset meetodit, mille puhul on äritegevuse rahavoogude leidmiseks korrigeeritud ärikasumit, elimineerides mitterahaliste majandustehingute mõju, äritegevusega seotud varade ning kohust i ste saldode muutused ning sihtfinantseerimise saamise ja andmisega seotud tulud ja kulud. Raha Raha ekvivalendina kajastatakse kassas ja panga arvelduskontodel olev at raha . Raha ekvivalentidena kajastatakse ka katkestamisvõimalusega lühiajalisi kuni 12 kuulisi deposiite. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine RMK arvestusvaluutaks on euro, mis on ka aruannete esitusvaluutaks; kõiki teisi valuutasid loetakse välisvaluutadeks. Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud varad ja kohust i sed aruandekuupäeva seisuga on ümber hinnatud eurodesse aruandekuu päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena saadud kursikasumid ja -kahjumid kajastatakse aruandeperioodi tule miaruandes, kusjuures ärituludes ja -kuludes kajastatakse valuutakursi kasumid ja kahjumid, mis on seotud tarnijate ja ostjate arveldustega, muud valuutakursist tulenevad erinevused kajastatakse aga finantstuludes ja -kuludes. Nõuded ja ettemaksed Nõuded teiste osapoolte vastu kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses. Vähemalt iga kvartali lõpus hinnatakse nõuete laekumise tõenäosust. Võimaluse korral hinnatakse iga nõude laekumise tõenäosust eraldi. Nõuete hindamisel võetakse arvesse nii aruandekuu päevaks teadaolevaid kui ka aruande kuupäeva järgseid kuni aruande koostamiseni selgunud asjaolusid, mis võivad mõjutada nõude laekumise tõenäosust. Nõue loetakse lootusetuks , kui puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks või kui selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saadaolevat tulu. Nõuete allahindluse kulu kajastatakse tule miaruandes kirjel Mitmesugused tegevuskulud . Varud Varud on varad : (a) mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; (b) mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; (c) materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmis ku lutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Neto realiseerimisväärtus on toote hinnanguline müügihind tavapärase äritegevuse käigus, millest on maha arvatud hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. P uidu varude allahindluse alu seks on kvaliteedinõuete langus (kui puit jääb pikaks ajaks laoplatsile seisma) , mille järgselt tehakse laos ümbersorteerimine. Metsapuuseemnete all a hindluse aluseks on vanus või idane vu se vähenemine. Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteering uks üldeeskirja tähenduses loetakse ainult sellist maad või hoonet või osa hoonest, mida renditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvale üksusele renditulu teenimise eesmärgil või hoitakse turuväärtuse tõstmise eesmärgil ja mida ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Hooneid ja ruume, mida kasutatakse avaliku sektori üksuse poolt, kajastatakse kui materiaalset põhivara. Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil. Soetusmaksumuse meetodi rakendamisel kajastatakse kinnisvarainvesteeringut sarnaselt materiaalse põhivaraga, st soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused väärtuse võimaliku st langusest . Amortisatsiooninorm määratakse igale kinnisvara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust elueast. Kinnisvara investeeringute gruppide kasulikud eluead on järgmised: EHITISED Eeldatav kasulik eluiga aastates Amortisatsiooni norm protsentides Hooned Kivihooned 33,3 3 Puithooned 16,7 6 Kergkonstruktsioonid 12 ,5 8 Rajatised Laudteed, piirded jt puidust kerged välikonstruktsioonid 5 20 Kattega platsid 12 ,5 8 Teed, hüdrotehnilised rajatised ja maaparandussüsteemid 33,3 3 Muud rajatised 12 ,5 8 Maad ei amortiseerita. Materiaal sed ja immateriaal sed põhivara d Materiaal sed põhivara d on vara d , mida RMK kasutab toodete tootmisel, teenuste osut amisel või halduseesmärkidel ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Immateriaal sed vara d on füüsilise substantsita, teistest varadest eristatav ad mittemonetaar sed vara d . Materiaalse te ja immateriaalse te põhivara de kapitaliseerimise alampiir alates 01.01.20 23 on 10 000 eurot , välja arvatud maa, mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest. Väiksema soetusmaksumusega objektide ostuhind kajastatakse üldjuhul perioodikuluna ja selliste varade üle peetakse arvestust bilansiväliselt . Riigiasutuste vahelised tasuta varade üleandmised ja vastuvõtmised kajastatakse alates 01.09.2010 läbi netovara . Maade arvele võtmisel on neli erinevat alust: 1) r iigivara üleandmine – riigivaraseaduse alusel kliimaministri käskkiri, riigivara valitseja/volitatud asutus t e vaheli n e üleandmise-vastuvõtmise akt ; 2) o mandamised – looduskaitseseaduse alusel kliimaministri käskkiri, metsaseaduse alusel RMK juhatuse otsus; 3) m aa riigi omandisse jätmine – alates 01.07.2023 maareformiseaduse alusel riigi omandisse jäetud maad otse RMK valdusesse ei tule, maad anti kliimaministeeriumi/RMK valdusesse regionaalministri käskkirjaga riigivaraseaduse alusel ; 4) m aakorraldus (näiteks katastriüksuse jagamine) – maakorraldusseaduse alusel RMK kinnisvaraosakonna juhataja käskkiri (kuni 28.03.2024 RMK metsaosakonna peametsaülema käskkiri). Hinnad – tehinguhind (omandamine, üleandmine), maakorralduses (nt katastriüksuse jagamine) on hinnaks maakorralduse käigus moodustatud katastriüksuse proportsioon olemasolevast soetusmaksumusest. Materiaalne põhivara, mis vastab vara bilansis kajastamise kriteeriumitele , võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb: (a) ostuhinnast (kaasa arvatud tollimaks ja mittetagastuvad maksud); (b) soetamisega otseselt seotud kulutustest ; (c) vara tulevase demonteerimisega ja asukoha taastamisega (nt maa rekultiveerimine) seotud hinnanguliste kulutuste nüüdisväärtusest juhul, kui selle kajastamine vastab juhendis RTJ 8 „Eraldised, tingimuslikud kohust i sed ja tingimuslikud varad“ kirjeldatud eraldiste moodustamise põhimõtetele . Põhivara võib arvele võtta kogumina ainult juhul, kui kogum moodustab ühesuguse kasutuseaga terviku ja kogumi soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirist (ilma käibemaksuta). Kui ühe ja sama vara olulistel komponentidel on erinevad kasutusead, võetakse komponendid raamatupidamises arvele eraldi varadena (komponentide summaarne soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirist ilma käibemaksuta). Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks tööseisukorda ja asukohta (vara soetusmaksumus, kulutused transpordile, paigaldamisele). Vara soetusmaksumusse ei kapitaliseerita vara kasutuselevõtmisega seotud koolitus- või lähetuskulu. Vara tellimisega seotud kulu (hankekonkursi korraldamine, tellija järelvalve ) ei kapitaliseerita, kui seda tehakse oma töötajate poolt ning selle suurus ei ole usaldusväärselt määratav või oluline. Avaliku sektori üksused ei kapitaliseeri põhivara soetusmaksumusse makse ja lõive. Kui materiaalne või immateriaalne põhivara valmistatakse oma töötajate poolt, kusjuures otsesed kulutused põhivara valmistamiseks ületavad põhivara arvelevõtmise alampiiri, kapitaliseeritakse vastava akti alusel: 1) vara valmistamise ja installeerimisega seotud töötajatele põhivara valmistamise aja eest makstud töötasu ja sellelt arvestatud maksukulu; 2) vara valmistamiseks kasutatud materjalid; 3) vara valmistamise või asukohta toimetamisega otseselt seotud materjali- ja teenuste kulud. Parendusega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele ainult juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele (RTJ 5 tähenduses) ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele ning kulutuse maksumus on vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirina (ilma käibemaksuta) sätestatud summa. Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse tule miaruandes perioodi kuluna. Kui parendusega kaasnes vara olulise osa väljavahetamine, kantakse väljavahetatud osa hinnanguline esialgne soetusmaksumus ja sellele vastav kogunenud kulum põhivara arvelt maha. Bilansis kaja statakse materiaalset põhivara tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Materiaalse ja immateriaalse põhivara objektide soetusmaksumus amortiseeritakse üldjuhul kuluks nende hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Materiaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarse t amortisatsiooni arvestuse meetodit. Vara hakatakse amortiseerima alates selle kasutus valmis saamise hetkest ning lõpetatakse selle täieliku amortiseerumise või kasutusest eemaldamise kuul. Kui 100%- liselt amortiseerunud vara on veel kasutuses, kajastatakse nii soetusmaksumust kui ka akumuleeritu d kulumit bilansis seni, kuni vara on lõplikult kasutusest eemaldatud. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust elueast. Põhivara gruppide kasulikud eluead on järgmised: Põhivara de grupp Eeldatav kasulik eluiga aastates Amortisatsiooni norm protsentides EHITISED JA RAJATISED Hooned Kivihooned 33,3 3 Puithooned 16,7 6 Kergkonstruktsioonid 12 ,5 8 Kasvuhooned 14,3 7 Rajatised Laudteed, piirded jt puidust kerged välikonstruktsioonid 5 20 Kattega platsid 12 ,5 8 Teed, hüdrotehnilised rajatised ja maaparandussüsteemid 33,3 3 Taimede kasvatusväljak ud 14,3 7 Muud rajatised 12 ,5 8 MASINAD JA SEADMED Masinad ja seadmed Metsatraktorid 5,9 17 Metsahaaked 3,3 30 Põllumajandustraktorid 7,7 13 Põllumajandushaaked 7,7 1 3 Seadmed ja tööriistad 7,7 13 Muud sõidukid sh veesõidukid 5 20 Transpordivahendid Sõiduautod 5 20 Väikeveokid 5 20 Bussid 5 20 Inventar, tööriistad, bürooseadmed Arvutustehnika 2, 9 3 4 MUU MATERIAALNE VARA Taimekasvatuse kastid, raamid ja taimeveo konteinerid 7,7 13 Muu põhivara ja mööbel 5 20 Maad ei amortiseerita. Põhivara amortisatsioonimeetodid, -normid ja lõppväärtused vaadatakse üle vähemalt iga majandusaasta lõpul ja kui uued hinnangud erinevad eelnevatest, kajastatakse muutused raamatupidam islike hinnangute muutustena, s t edasiulatuvalt. Materiaalse põhivara väärtuse võimaliku languse hindamisel lähtutakse raha genereerivate varade puhul RTJ-s 5 toodud põhimõtetest ja raha mitte- genereerivate varade puhul IPSAS 21 toodud teguritest. Raha mitte-genereerivate varade väärtuse vähenemise tuvastamiseks kaalutakse järgnevaid tegureid: 1) v araga osutatavate avalike teenuste järgi on vajadus l õppenud või oluliselt vähenenud; 2) m ärkimisväärsed pikaajalised muudatused tehnoloogilises vallas, poliitilises ja õiguslikus keskkonnas ; 3) v arade füüsiline kahjustumine, hävi mine, lammutamine, kadumine jne; 4) p ikaajalised muudatused, mis mõjutavad vara kasutamist ja kasutusviisi; 5) k atkestatakse pooleliolevate varade ehitus enne ehitustööde lõpp emist või kasutusvalmis saamist; 6) o luline pikaajalise nõudluse vähenemine teenuse järgi. Raha genereerivate varade bilansilise väärtuse võimalikku langust kontrollitakse juhtudel, kui mingid sündmused või asjaolude muutmine näitavad, et vara kaetav väärtus võib olla langenud alla tema bilansilise väärtuse. Kui sellised asjaolud on olemas, vii b juhatus läbi vara kaetava väärtuse testi. Kui hinnanguline kaetav väärtus on väiksem kui bilansiline väärtus, siis hinnatakse see vara või raha genereeriva üksuse moodustatavad varad alla kuni kaetava väärtuseni, milleks on kas sellest varast tulevikus saadavate rahavoogude nüüdisväärtus (ehk kasutusväärtus) või selle vara õiglane väärtus, mida on vähendatud müügikulutustega, olenevalt kumb on kõrgem. Vara õiglase väärtuse määramisel kasutatakse vajadusel RMK väliste ekspertide abi. Allahindlus kajastatakse aruandeperioodi tule miaruande kirjel Põhivara de kulum ja väärtuse langus . Kui järgnevatel perioodidel vara kaetav väärtus on tõusnud üle vara bilansilise väärtuse, siis allahindlus tühistatakse ja suurendatakse vara bilansilist väärtust, kuid mitte rohkem, kui bilansilise väärtuseni, mis varal oleks, kui allahindlust ei oleks tehtud. Vara allahindluse tühistamine kajastatakse tule miaruandes samal real, kus kajastati ka varem allahindlus. Põhivara eemaldatakse bilansist selle müümise hetkel või kui selle edasine kasutamine või müük ei tekita tõenäoliselt majanduslikku kasu, või kui vara enam ei eksisteeri (on hävitatud või hävinud, kadunud vms) või põhivara mahakandmise otsuse alusel enne selle utiliseerimist või hävitamist. Vara mahakandmisel kajastatakse põhivara jääkmaksumus amortisatsiooni kulu na. Immateriaalse vara puhul eeldatakse, et tegemist on piiratud kasuliku elueaga varaga. Piiratud kasuliku elueaga immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset amortisatsiooni meetodit. Kui ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata immateriaalse vara kasulikku eluiga, amortiseeritakse see vara kuni 10 aasta jooksul. Immateriaalse põhivara gruppide kasulikud eluead on järgmised: Põhivara de grupp Eeldatav kasulik eluiga aastates Amortisatsiooni norm protsentides Arvutitarkvara 2, 9 3 4 B ioloogilised varad RMK valduses oleva metsa väärtus e arvestusel lähtutakse üldeeskirja lisast 8 „Riigimetsa hindamine“ . Riigimetsa õiglase väärtuse hindamisel (edaspidi kasutatud ka metsa väärtuse hindamisel ) lähtutakse riigimetsa tulevastest raiemahtudest, mis arvestavad ühtlase ja igavikulise metsakasutuse mahuga, diskonteerides metsamajandamisest tulevikus tek kivad keskmistena prognoositud rahavood tänasesse päeva. Riigimetsa õiglane väärtus leitakse kümne aasta keskmisena prognoositud aastase metsamajandamise tulude (MT) ja metsamajandamise kulude (MK) vahena, jagatuna diskontomäära ( I) ja inflatsioonimäära (P) vahega. Riigimetsa bilansilise väärtuse ( RBV ) arvestamise valem: MT - MK RBV = ----------------- I – P Metsamajandamise tulud (MT) leitakse puidu keskmise müügihinna (KMH) ja riigimetsa kümne aasta keskmisena prognoositud aastase raiemahu (RM) korrutisena. Puidu keskmine müügihind (KMH) leitakse kümne aasta keskmise prognoositud müügihinna alusel ilma lisanduvate maksudeta. Müügihinna prognoosimisel võetakse arvesse hinnanguid makromajandusliku olukorra, s ealhulgas puiduturul toimuvate muutuste kohta. Metsamajandamise kulud (MK) leitakse kümne aasta keskmisena prognoositud kuludena, mis võimaldavad seaduse alusel ettenähtud raiemahtude saavutamise ning loovad eeldused metsa taastootmiseks samaväärses mahus ning kvaliteedis. Kulude prognoosi koostamisel lähtutakse mineviku kulude tasemetest. Metsamajandamise kulude koosseisu arvatakse metsa müügi, metsa varumise , metsakasvatuse ja hooldamise, metsakorralduse, teede ja kuivendus süsteemi korrashoiuga seotud kulud ja majandata vate metsade maamaks . Kulude koosseisu ei arvestata ühekordseid olulisi kulusid, mis olid seotud ainult aruandeaastaga ja mida ei esine tulevikus. Metsamajandamise kulude (MK) prognoosimise keerukuse vähendamiseks eeldatakse, et metsamajandamisega seotud keskmine aastane amortisatsioon ja investeeringute määr on pikas perspektiivis võrdsed, mistõttu lähtutakse metsa majandamisega seotud kuludes käesoleva hetke amortisatsiooni tasemest, arvestamata eraldi tulevaste perioodide investeeringuid. Diskontomäärana ( I ) kasutatakse Rahandusministeeriumi poolt RMK- le arvestatud omakapitali tulumäära. Inflatsiooni mõju ei arvestata puidu keskmise müügihinna (KMH) ega ka metsamajandamise tulude (MT) prognoosimisel, vaid inflatsioonimääraga korrigeeritakse metsamajandamise netotulu. Inflatsioonimäärana (P) võetakse arvesse metsamajandussektoris prognoositav kümne aasta keskmine inflatsioonimäär. Riigimetsa väärtus arvutatakse iga aasta lõpu seisuga ümber . Väärtuse muutus kajastatakse tule mi aruandes kirjel Bioloogilis t e vara de ümberhindlus , väljaarvatud riigimetsa tasuta üleandmise ja vastuvõtmise tulemusena tekkinud metsamaa pindala muutusele vastava riigimetsa õiglase väärtuse osa, mis kajastatakse netovara muutusena kirjel Riigikapital . Bioloogilis t e vara de käibevara osa leidmiseks kasutatakse bioloogilis t e vara de väärtuse leidmisel kasutatud 10 aasta keskmis ena prognoositud metsamaterjali kuupmeetri müügihinda ning 10 aasta keskmis ena prognoositud kulu kuupmeetri kohta. Mõlemad väärtused korrutatakse 10 aasta keskmise na prognoositud aastase raiemahuga. Saadud tulu ja kulu vahe kajastatakse käibevara de s. Käibevara de s kajastatud bioloogili sed vara d iseloomusta vad järgneva aruandeperioodi hinnangulist kasumit puidu müügist . RMK kajastab bioloogilis t e vara de na ka metsataimi käibevara de rühmas. Bioloogilisi varasid (v . a mets) , mille õiglane väärtus on usaldusväärselt hinnatav mõistliku kulu ja pingutusega, kajastatakse nii esmasel arve le võt misel kui ka järgnevatel aruandekuu päevadel nende õiglases väärtuses, millest on maha arvutatud hinnangulised müügikulutused. Käibevara de na kajastatakse ainult sellis eid bioloogilis i vara sid , mis on soetatud edasimüümise eesmärgil või realiseeritakse tavapärase äritsükli käigus. Bioloogilis t e vara de õiglase väärtuse muutusest tulenevad kasumid ja kahjumid kajastatakse tule miaruandes. R endid Rendilepingut loetakse kapitalirendiks juhul, kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule , vastasel juhul loetakse rendilepingut kasutusrendiks. Alljärgnevad kriteeriumid viitavad üldjuhul olukordadele, kus põhilised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule, mistõttu rendilepingut loetakse kapitalirendiks : renditava vara omandiõigus läheb rendiperioodi lõpuks üle rentnikule; rentnikul on optsioon osta renditavat vara oluliselt madalama hinnaga selle õiglasest väärtusest ning on kindel, et rentnik seda õigust kasutab; lepinguperiood katab üle 75% renditava vara majanduslikust elueast; rendi jõustumise hetkel on rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtus üle 90% renditava vara õiglasest väärtusest; renditud vara on nii spetsiifiline, et vaid rentnik saab seda ilma modifikatsioonideta kasutada. RMK kui rendileandja RMK kajasta b kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara oma bilansis tavakorras, analoogiliselt muule bilansis kajastatavale varale. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna, välja arvatud juhul, kui mõni muu süstemaatiline meetod peegeldab objektiivsemalt varast tulenevate hüvede ajalist jaotumist. RMK kui rentnik Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna, välja arvatud juhul, kui mõni muu süstemaatiline meetod peegeldab objektiivsemalt varast tulenevate hüvede ajalist jaotumist. RMK rendib kasutusrendi tingimustel välja maad. Tingimuslik k e rendilepinguid ei sõlmita. Rendilepinguid pikendatakse erandkorras. Väljaostmise võimalus puudub. Eraldised ja tingimuslikud kohust i sed Eraldist kajastatakse bilansis juhul, kui: RMK-l lasub enne aruandekuu päeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevalt juriidiline või tegevusest tingitud kohustus; kohustuse realiseerumine on tõenäoline; kohustuse summat on võimalik usaldusväärselt mõõta. Eraldiste kajastamisel bilansis on lähtutud juhtkonna hinnangust eraldiste täitmiseks tõenäoliselt vajaliku summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldised võetakse arvele lühi- ja pikaajalise osana, lähtudes hinnangust nende realiseerumise tähtajale. Eraldise suurusele hinnangu andmisel võib kaasata ka eksperte väljastpoolt RMK- d. Eraldiste moodustamist kajastatakse samaaegselt kuludes (eraldiste vähenemist kulude vähenemisena) . Pikaajalised eraldised kajastatakse bilansis eraldistega seotud väljamaksete nüüdisväärtuse summas. Eraldistena kajastatakse seadusest tulenevat kutsehaigushüvitise kohustust ja RMK kollektiivlepingust tulenevat tulemustasu eraldist ja pensionieraldist. Olulised lubadused ja muud kohust i sed, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohust i steks, on avalikustatud raamatupidamise aastaruande lisades tingimuslike kohust istena . Jaotamata kasumist väljamakstavaid dividende maksustatakse 2025 . aastast tulumaksumääraga 22 / 78 jaotatavate dividendide netosummast (2024. aastal kehtis regulaarselt makstavatel dividendidel maksumäär 14/86 jaotatavate dividendide netosummast , kui jaotatava kasumi summa ei ületa viimase kolme aasta keskmist jaotatavat kasumit , millelt on makstud tulumaksu ) . Finantskohust i sed Finantskohusti si (n t võlad tarnijatele, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohust i sed) kajastatakse bilansis üldjuhul korrigeeritud soetusmaksumuses. Kohust i ste kajastamisel peetakse kinni tekkepõhisuse printsiibist, mille järgi kõik aruandeperioodil tekkinud kohust i sed kajastatakse aruandeperioodi bilansis. L ü hiajaliste finantskohust i ste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohust i si kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohust i ste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele maksmisele kuuluva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel kohust i stelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit. Finantskohust i s eemaldatakse bilansist siis, kui see on kas rahuldatud, lõpetatud või aegunud. Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara de soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk; kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel . Tulu kajastamine Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses võttes arvesse lepingutes ette nähtud hinnavähendusi ja rabatte. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik alljärgnevalt loetletud tingimused on täidetud: (a) olulised omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud üle müüjalt ostjale; (b) müüjal ei ole jätkuvalt niisugust haldamise vastutust, mida seostatakse omandiga ning puudub kontroll kauba või toote üle; (c) tulu müügitehingust saab usaldusväärselt mõõta; (d) tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline; (e) tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt hinnata. Tulu teenuse müügist kajastatakse lähtudes valmidusastme meetodist. Juhul kui teenus osutatakse väga lühikese ajaperioodi jooksul ning tulu periodiseerimise mõju oleks ebaoluline, kajastatakse tulu kohe pärast teenuse osutamist. Tulu, mida saadakse vara kasutada andmise eest intresside, litsentsitasude või dividendidena, kajastatakse siis kui: (a) tulu laekumine on tõenäoline; ja (b) tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Intressitulu kajastatakse lähtudes vara sisemisest intressimäärast. Dividenditulu kajastatakse siis, kui omanikul on tekkinud seaduslik õigus nende saamiseks. Tulu maksustamine Vastavalt metsaseaduse § 48 lõikele 5 kinnitab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul RMK puhaskasumist riigieelarvesse kantava summa. Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. 2024 . aastal oli tulumaksumäär 20% (20/80 väljamakse netosummast) ning regulaarsetele dividendidele kehtis madalam tulumaksumäär 14% (14/86 dividendide netosummast) . A lates 1. jaanuarist 2025 on tulu m aksumäär 22% ja tasumisele kuuluv maksusumma moodustab 22/78 netoväljamaksest ja va rasemalt kehtinud soodusmäär 14% ( 14/86) enam ei kehti . Dividendidelt makstav ettevõtte tulumaks kajastatakse tule miaruandes tulumaksukuluna ning bilansis eraldisena dividendide väljakuulutamise hetkel, sõltumata perioodist, mille eest dividendid välja kuulutatakse või millal dividendid tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide reaalsele väljamaksmisele järgneva kuu 10. kuupäeval. Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõtetel edasilükkunud tulumaksuvara ega kohustusi. Maksimaalne tulumaksukohustus, mis kaasneks vaba omakapitali väljamaksmisel dividendidena, on toodud aastaaruande lisas T ingimuslikud kohust i sed . Seotud osapooled RMK aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks : 1 ) tegev-ja kõrgem a juhtkon na liikmed ja nende pereliikmed , kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslane ja laps; 2) sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle on punktis 1 nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega valitsev või oluline mõju; 3) äriühingud , kus RMK on volitatud esindaja (tütarettevõtted). Raamatupidamise aastaaruandes avaldatakse informatsioon seotud osapooltega tehtud tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või raamatupidamise sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele. Samuti avalikustatakse raamatupidamise aastaaruandes tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani liikmele aruandeaastal arvestatud tasud ja olulised soodustused. Sündmused pärast aruandekuupäeva Pärast aruandekuupäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist toimunud sündmuste kajastamine aastaaruandes sõltub sellest, kas tegemist on korrigeeriva või mittekorrigeeriva sündmusega. Korrigeeriv aruandekuupäevajärgne sündmus on sündmus, mis kinnitab aruandekuupäeval eksisteerinud asjaolusid ning selle mõju on kajastatud lõppenud aasta bilansis ja tule miaruandes. Mittekorrigeeriv aruandekuupäevajärgne sündmus on selline sündmus, mis ei anna tunnistust aruandekuupäeval eksisteerinud asjaoludest ning tavaliselt ei kajastata selle mõju lõppenud aasta bilansis ja tule miaruandes, need on avaldatud lisades juhul, kui nad on olulised. Lisa 2 Raha ( tuhandetes eurodes) 31.12.202 5 31.12.202 4 Sularaha kassas 5 4 Arvelduskontod 2 6 266 27 697 Tähtajalised deposiidid 110 000 85 000 Kokku raha 1 36 27 1 112 701 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed ( tuhandetes eurodes) 31.12.2025 31.12.2024 Nõuded ostjate vastu 19 516 20 727 Ostjatelt laekumata arved 19 60 9 20 727 Ebatõenäoliselt laekuvad arved -93 0 Muud lühiajalised nõuded 2 515 2 911 Muud viitlaekumised 1 443 1 271 Laekumata muud lühiajalised nõuded 231 949 Seadusandlusest tulenevad laekumata toetused 1 2 Saamata sihtfinantseerimine (lisa 15) 840 689 Kokku nõuded ja ettemaksed 2 2 031 23 638 Viitlaekumiste na on kajastatud ostja le veoselehega üle antud, kuid ostja poolt mõõtmata puidukoguste kajastatud nõuded ja deponeeritud vahendite intressi nõuded . Kõigi nõuete ja ettemaksete järelejäänud tähtaeg on kuni 12 kuu jooksul. Nõuete allahindlusi ja b ilansist välja kantud lootusetuid nõudeid 2025. aastal ei ole (2024. aastal ei olnud) . Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad ( tuhandetes eurodes) 31.12.202 5 31.12.202 4 Maksuvõlg Maksuvõlg Tulumaks dividendidelt (lisa 23) 10 008 24 604 Käibemaks 2 168 2 367 Üksikisiku tulumaks 377 392 Erisoodustuse tulumaks 32 26 Sotsiaalmaks 631 707 Kohustuslik kogumispension 29 23 Töötuskindlustusmaks 37 41 Muud maksud 0 13 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 13 282 28 173 (lisa 3 ja 10) Maksude ettemaksed perioodil 2024 ja 2025 puudusid. Lisa 5 Varud ( tuhandetes eurodes) 31.12.2025 31.12.2024 Tooraine ja materjal 120 137 Lõpetamata toodang 3 92 2 3 443 Metsamaterjal, metsast kokku vedamata 3 92 2 3 443 Valmistoodang 2 8 46 1 28 533 Metsamaterjal 2 3 5 90 24 533 Muud (seemned, istutusmaterjal) 4 871 4 000 Müügiks ostetud kaubad 68 70 Ettemaksed varude eest 7 22 Kokku varud 3 2 578 32 205 Varude allahindlusi perioodil 2024 ja 2025 ei ole toimunud. Lisa 6 Kinnisvarainvesteeringud ( tuhandetes eurodes) Maa Ehitise d ja rajatise d Kokku Saldo 31.12.202 4 Soetusmaksumus 200 3 044 3 244 Akumuleeritud kulum 0 - 2 750 - 2 750 Jääkmaksumus 200 294 494 Müügid - 3 0 - 155 - 185 Amortisatsioonikulu 0 - 5 0 - 5 0 Varade andmised 2 - 6 -8 -1 4 Ümberklassifitseerimine materiaalsetes t põhivarades t 33 213 246 Saldo 31.12. 202 5 Soetusmaksumus 197 1 885 2 082 Akumuleeritud kulum 0 - 1 591 - 1 591 Jääkmaksumus 197 294 49 1 Müüdud kinnisvarainvesteeringu d müügihinnas 202 5 1 308 202 4 380 Kasum kinnisvarainvesteeringute müügist 202 5 1 123 202 4 369 Teenitud renditulu kinnisvarainvesteeringutelt 202 5 2 3 202 4 4 3 K innisavara haldamisega seotud otsesed kulud 202 5 - 64 202 4 - 3 6 2 Selgitused vt. Lisa 7. Lisa 7 Materiaalsed põhivarad (tuhandetes eurodes) Masinad ja seadmed Maa Ehitised ja Transpordi- Arvutid ja Muud Muud Lõpetamata Kokku rajatised vahendid arvuti masinad ja materiaalsed ehitised süsteemid seadmed põhivarad Saldo 31.12.202 4 Soetusmaksumus 401 243 341 966 8 983 85 0 9 350 4 052 6 456 772 900 Akumuleeritud kulum 0 - 116 431 - 6 265 -8 32 -7 997 -3 386 0 - 134 911 Jääkmaksumus 401 243 225 535 2 718 18 1 353 666 6 456 637 989 Ostud ja parendused 10 221 73 1 346 0 0 0 15 135 26 775 Uute ehitiste ost, uusehitus, parendused 0 0 0 0 0 0 0 0 Muud ostud ja parendused 0 0 0 0 0 0 0 0 Varade saamine 1 365 9 0 0 0 0 0 374 Amortisatsioonikulu 0 - 10 561 - 799 - 1 1 - 3 54 - 2 39 0 - 11 964 Mahakandmised 0 - 5 36 0 0 0 -117 0 - 653 Varade andmine 2 - 16 034 - 557 0 0 0 0 0 - 16 591 Ümberklassifitseerimised - 33 13 755 0 0 4 2 0 - 14 010 - 246 Ümberklassifitseerimine kinnisvarainvesteeringute sse - 33 -213 0 0 0 0 0 - 246 Ümberklassifitseerimine lõpetamata projektidest 0 13 968 0 0 4 2 0 - 14 010 0 Saldo 31.12.202 5 Soetusmaksumus 395 762 352 064 9 528 8 49 9 078 2 055 7 581 776 917 Akumuleeritud kulum 0 - 124 346 - 6 26 3 - 8 4 2 - 8 037 - 1 745 0 - 141 223 Jääkmaksumus 395 762 22 7 718 3 265 7 1 041 310 7 581 635 684 Müüdud materiaalsed Ehitised ja rajatised Transpordi-vahendid Arvutid ja arvuti süsteemid Muud masinad ja Muud materiaalsed põhivarad põhivarad müügihinnas seadmed 202 4 0 0 87 0 0 0 87 202 5 0 0 165 0 62 0 227 1 Aruandeperioodil on saadud tasuta varasid Majandus- ja K ommunikatsiooniministeeriumilt 27 4 tuhat eurot (2024. aastal 0 eurot), Maa- ja Ruumi ametilt 0 eurot ( 20 2 4 . aastal 9 54 tuhat eurot), Kliimaministeeriumilt 1 00 tuhat eurot ( 202 4 . aastal 198 tuhat eurot ). 2 Aruandeperioodil on materiaalsete põhivarade ja kinnisvarainvesteeringute koosseisust antud tasuta varasid üle M ajandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ile 1 8 tuhat eurot ( 202 4 . aastal 57 tuhat eurot), Kaitseministeeriumile 145 tuhat eurot ( 202 4 . aastal 2 685 tuhat eurot), Kliimami - nisteeriumile 27 tuhat eurot (202 4 . aastal 0 tuhat eurot), Siseministeeriumile 261 tuhat eurot ( 202 4 . aastal 1 tuhat eurot) , Haridus - ja T eadusministeeriumile 0 eurot (202 4 . aastal 1 tuhat eurot) , Kultuuriministeeriumile 236 tuhat eurot (2024. aastal 0 eurot), Viimsi vallale 0 eurot (202 4 . aastal 15 tuhat eurot) , Hiiumaa vallale 2 tuhat eurot (2024. aastal 0 eurot), Saaremaa vallale 123 tuhat eurot ( 2024. aastal 0 eurot), Luunja vallale 13 tuhat eurot (2024. aastal 0 eurot), Tallinna Linnavaraametile 1 5 780 tuhat eurot (2024. aastal 0 eurot) . Lisa 8 Immateriaal sed põhivara d ( tuhandetes eurodes) Arvuti tarkvara Lõpetamata projektid ja ettemaksed Kokku Saldo 31.12.202 4 Soetusmaksumus 9 374 1 023 10 397 Akumuleeritud kulum -8 711 0 -8 711 Jääkmaksumus 663 1 023 1 686 Ostud 0 504 504 Ümberklassifitseerimised 1 382 - 1 382 0 Amortisatsioonikulu - 9 49 0 - 9 49 Saldo 31.12. 202 5 Soetusmaksumus 10 757 145 10 902 Akumuleeritud kulum - 9 661 0 - 9 661 Jääkmaksumus 1 096 145 1 241 Lisa 9 Bioloogilised varad ( tuhandetes eurodes) Majandatava riigimetsa bilansiline väärtus (RBV) on leitud kümne aasta keskmisena prognoositud aastase metsamajandamise tulude (MT) ja metsamajandamise kulude (MK) vahena, jagatuna diskontomäära (I) ja inflatsioonimäära (P) vahega. 31.12. 202 5 seisuga ja 31.12. 202 4 seisuga läbi viidud riigimetsa õiglase väärtuse hindamise sisendid olid järgnevad: Diskontomääraks (I) 31.12. 202 5 seisuga on 7, 49 % (31.12. 202 4 seisuga 7, 1 0 %) on Rahandusministeeriumi poolt RMK- le arvestatud omakapitali tulumäär . Realiseeritava riigimetsa õiglase väärtuse meetodina kasutatakse RTJ-s 7 kirjeldatud diskonteeritud neto rahavoogude meetodi sarnast metoodikat. Diskonteeritud neto rahavoogude meetodi puhul tuleb oodatavate rahavoogude n üü dis väärtuse määramisel diskonteerida oodatavaid rahavooge turuintressiga (RTJ 7 punkt 21 ). Turuintress peaks kajastama sellelt varalt oodatavat kasumit, arvestades kapitali hinda ja sektori riski. Kuna RMK-l ei ole laene, peaks diskontomäär sisaldama ainult omakapitali hinda. Omakapitali hinda saab määrata sarnaselt sellele, kuidas Rahandusministeerium arvutab seda riigi valitseva mõju all olevatele äriühingutele. D iskontomäärana tuleb kasutada Rahandusministeeriumi poolt Riigimetsa Majandamise Keskusele arvutatud omakapitali tulumäära. Kuna RMK-l pole laene, on diskontomäära valem: i = R e , kus R e on nõutav omakapitali tulumäär (% aastas). R e valem: , kus R f on riskivaba tulumäär, milles võetakse arvesse Saksamaa 10-aastaste võlakirjade viimase viie kalendriaasta tulususe aritmeetiline keskmine, millele on lisatud Eesti riskipreemia. Eesti riigi riskipreemia arvestamisel kasutatakse ettevõtete väärtuse eksperdi Aswath Damodaran’i loodud andmebaasist leitud Eesti riigi reitingu alusel arvestatud riskipreemiat. β e on finantsvõimenduse beetakordaja, mis näitab ettevõtte riskitaset võrreldes teiste turul kaubeldavate ja samas sektoris töötavate ettevõtetega. Kui  e < 1, siis ettevõtte risk on alla turu keskmise riski; kui  e > 1, siis on ettevõtte risk on üle turu keskmise. Kuna Eestis puuduvad võrreldavad börsil noteeritud ettevõtted, siis kasutatakse hinnanguna teiste riikide samal tegevusalal tegutsevate noteeritud ettevõtjate keskmist võimenduseta beetakordajat. See leitakse samuti Aswath Damodaran’i andmebaasist, milles Riigimetsa Majandamise Keskusele vastav tegevusala on „ Paper /Forest Products “. ( R m – R f ) on turu riskipreemia, mis on leitud erinevate uurimuste järgi ja mille väärtuseks loetakse 5%. Sama kasutab omakapitali hinnamudelites Konkurentsiamet. R s on täiendav riskipreemia, mis leitakse kliendiportfelli hajutatusele, tooteportfelli hajutatusele, juhtimiskvaliteedile, tulude stabiilsusele ja finantssuutlikkusele antud hinnangu alusel vahemikus 0 kuni 6%, hinnates kõiki riske 5-pallilisel skaalal (kõrge, pigem kõrge, keskmine, pigem madal, madal). Kirjeldatud metoodika alusel on 202 5 . aastaks Rahandusministeeriumi poolt arvestatud Riigimetsa Majandamise Keskuse diskontomäär 7, 49 % ( 202 4 . aastal 7 , 1 0 %) , kujunedes järgmistest komponentidest: 1 ) r iskivaba tulumäär 3, 38 % (202 4 . aastal olid riskivaba tulumäär 3,43 % ) ; 2 ) beetakordaja 0, 7 8 ( 202 4 : 0, 7 1 ) ; 3 ) turu riskipreemia 5 ,75 % ( 202 4 : 5 ,75 %) ; 4 ) ettevõttespetsiifiline riskipreemia - 0, 4 % ( 202 4 : - 0, 4 %) . Diskontomäära muutuse mõju metsa õiglasele väärtusele 31.12.202 5 ja 31.12.202 4 seisuga on toodud sensitiivsusanalüüsis (vaata tabelid 6 ja 7). Inflatsioonimäär (P) on R ahandusministeeriumi makromajanduspoliitika osakonna prognoositav metsamajanduse sektori inflatsioonimäär, milleks 31.12. 202 5 seisuga läbi viidud metsa väärtuse hindamises on olnud 2, 55 % (31.12. 202 4 seisuga hindamises 2, 70 %) . 31.12. 202 5 seisuga riigimetsa õiglase väärtuse hindamises kasutatud inflatsioonimäär 2, 55 % on leitud Rahandusministeeriumi prognoosi alusel, mis hõlmab aastaid 202 6 - 203 5 . 31.12. 202 4 seisuga hindamises rakendatud inflatsioonmäär 2, 70 % hõlmas perioodi 202 5 - 203 4 . Inflatsioonimäära muutuse mõju metsa õiglasele väärtusele 31.12. 202 5 ja 31.12. 202 4 seisuga on toodud sensitiivsusanalüüsis (vaata tabelid 6 ja 7). Metsamaa pindala RMK valduses oleva inventeeritud metsamaa pindala oli 31.12. 202 5 seisuga 1 0 7 0 487 h ektarit (31.12. 202 4 seisuga 1 0 60 807 h ektarit ). Mittemajandatavad metsad , ehk range kaitse all olevad metsad ( sh kaitsealade sihtkaitsevööndid, loodusreservaadid, liigi püsielupaikade sihtkaitse vööndid, vääriselupaigad ) hõlmasid 3 70 892 ha (31.12. 202 4 seisuga 3 52 379 h ektarit ) . Ü lejäänu ehk 699 595 ha ( 31.12.2024 seisuga 708 428 hektarit) moodustasid majandatavad , sh majanduspiirangutega metsad. Metsamaa pindala suurenemise põhjuseks oli riigi omandisse vormistatud ja RMK valdusesse antud maadel läbi viidud met sade inventeerimine (v aata tabel id 8 ja 9 ) . Metsamaa pindala (ha) jagunemine peapuuliikide lõikes on toodud tabelis 1 ja 8 . Tabel 1 Metsamaa pindala peapuuliigi pindalade lõikes 31.12.202 5 seisuga (hektar) Peapuuliik Rangelt kaitstavad Majandatavad Kokku Mänd 183 240 248 920 432 161 Kuusk 56 061 171 646 227 707 Kask 94 995 214 603 309 598 Haab 17 537 30 547 48 084 Sanglepp 11 008 15 565 26 573 Hall-lepp 4 443 16 492 20 935 Teised 3 607 1 822 5 429 Kokku 370 892 699 595 1 070 487 Raiemaht Raiet planeeritakse RMK majandatavas metsas selliselt, et puidu juurdekasvu suurendamiseks vajalikud metsakasvatustööd oleksid õigel ajal tehtud ning raie küpseks saanud majandus metsa raiutaks uuendusraiega pikas perspektiivis võimalikult ühtlases mahus. Uuendusraiete arvestuse aluseks on arvestuslank, mis arvutatakse erinevate matemaatiliste valemite alusel. Viimased on kehtestatud Metsaseaduse ning sellest tulenevate alama astme õigusaktidega. Tulemuseks on metsa vanuselist ja puuliigilist koosseisu arvestav võimalikult ühtlast kasutust lubav uuendusraiega raiutava metsa pindala, mis 10 aasta perspektiivis ei muutu , kui jäävad kehtima tänased õigusaktides sätestatud õigused ja piirangud . RMK nõukogu kinnitatud arengukava 202 4 -202 8 on koostatud eelmainitud põhimõtetest lähtudes. Raiemahtude osas vaata ka tabel 10. Müügimaht RMK puidumüügi mahuprognoos 31.12. 202 5 seisuga on koostatud võttes arvesse RMK arengukava 2024 - 2028 mahuprognoosi ning kuigi mahu prognoos hõlmab 10 aastat, siis müügi mahud jäävad p ärast arengukava perioodi prognoositava perioodi lõpuni eeldatavalt sa rnasele tasemele . Kümne aasta keskmisena prognoositud aastase puidumüügi maht on 31.12. 202 5 seisuga läbi viidud metsa väärtuse hindamises 3, 2 miljonit m³ (31.12. 202 4 seisuga hindamises 3, 4 miljonit m 3 ). Metsamajandamise tulud (MT) Müügitulude hindamisel oli aluseks puidu müügi hindade prognoos. P rognoos i aluseks on viimase 10 aasta tegelikud puidumüügi ühikuhinnad. 10 - aastane periood on valitud, et prognoos sisaldaks nii kõrge i d kui ka madala i d turuhi ndu ja see läbi o n ühikuhind objektiivsem ja statistiliselt usaldusväärsem . 31.12.20 2 5 seisuga metsa väärtuse hindamisel kasutatud 202 6 -20 3 5 aasta prognoositud puidu müügihind on 74 , 8 eurot/m³ (31.12. 202 4 seisuga oli 5 7 , 3 eurot/m³). 20 2 6 . -20 3 5 . aastaks prognoositud keskmine metsamajandamise tulu aastas on 23 8 972 tuhat e urot ( 20 2 5 . -20 3 4 . aastaks 195 388 tuhat eurot ) . Metsamajanduse tulude hinda miseks täpsustati käesoleva aruande koostamisel ajaloolis i referentshindasid . A jutise kõrgema inflatsiooni tekitatud moonutus e vältimiseks korrigeeriti ajaloolised hinnad tegeliku ajaloolise inflatsioonimäära g a , mis tõi kaasa prognoositud puidu müügihinna tõusu (vaata tabel 2 ja 3 ) . Metsamajanduse kulud (MK) 31.12.20 2 5 seisuga läbi viidud metsa väärtuse hindamisel kasutatud RMK tegevuskulude prognoos aastateks 20 2 6 -20 3 5 on tehtud 10 aasta tegelike kulude alusel . 10 - aastane periood on valitud, et prognoos sisaldaks nii kõrge i d kui ka madala i d tööde hindu ja seeläbi on kulu objektiivsem ja statistiliselt usaldusväärsem. 20 2 6 . -20 3 5 . aastaks prognoositav metsamajanduse keskmine kulu aastas o n 132 905 tuhat eurot ( 20 2 5 . -20 3 4 . aastaks 1 0 9 4 58 tuhat eurot ) . Metsamajanduse kulude hindamiseks täpsustati käesoleva aruande koostamisel ajaloolisi referentshindasid. Ajutise kõrgema inflatsiooni tekitatud moonutuse vältimiseks korrigeeriti ajaloolised hinnad tegeliku ajaloolise inflatsioonimääraga, mis tõi kaasa prognoositud teg evuskulude hinna tõusu (vaata tabel 2 ja 3 ) . Tabel 2 M etsa väärtuse hindamisel kasutatud sisendite võrdlus tegelike näitajatega Tegelik 202 5 Prognoositud keskmine 202 6 -203 5 Tegelik 202 4 Prognoositud keskmine 202 5 -203 4 Keskmine metsamajandamise tulu metsamaterjali ühiku kohta, eurot/m 3 74,53 74,80 7 0 , 72 5 7 , 3 0 Keskmine metsamajandamise kulu metsamaterjali ühiku kohta, eurot/m 3 40,43 41,60 4 0 ,4 4 3 2 ,10 Tabel 3 Metsa väärtuse hindamisel kasutatud sisendite võrdlus 31.12. 202 5 . ja 31.12. 202 4 seisuga Prognoos 202 5 - 203 4 Prognoos 202 6 - 203 5 Muutus Keskmine metsamajandamise tulu metsamaterjali ühiku kohta, eurot/m 3 5 7 , 3 0 74,80 17 , 5 0 € Keskmine metsamajandamise kulu metsamaterjali ühiku kohta, eurot/m 3 3 2 ,10 41,60 9 , 5 0 € Diskontomäär 7 , 1 0 % 7, 49 % 0 , 39 % Inflatsiooni määr metsandussektoris 2, 70 % 2, 55 % - 0, 15 % Tabel 4 Metsa väärtuse arvutus 31.12. 202 5 ja 31.12. 202 4 seisuga 31.12.20 2 5 31.12. 202 4 Muutus (1) Prognoositud aastane raiemaht, m 3 3 1 9 4 819 3 409 908 - 2 15 0 89 (2) Keskmine tulu kuupmeetri kohta, eurot/m 3 74 , 8 0 5 7 , 3 0 17 , 5 0 (3) Metsamajandamise tulud, tuhat eurot (1) × (2) 23 8 972 195 388 4 3 584 (4) Keskmine kulu kuupmeetri kohta, eurot/m 3 41 , 6 0 3 2 ,10 9 , 5 0 (5) Metsamajandamise kulud, tuhat eurot (1) × (4) 1 3 2 905 1 0 9 4 58 2 3 447 (6) Diskontomäär 7, 49 % 7 , 1 0 % 0 , 39 % (7) Inflatsioonimäär metsamajandussektoris 2, 55 % 2, 70 % - 0, 15 % (8) Riigimetsa väärtus, tuhat eurot 3 -( 5 ) 6 -( 7 ) 2 147 125 1 952 947 1 94 178 sh Tule miaruandes kajastatav väärtuse muutus , tuhat eurot 221 286 Riigikapitalis kajastatav väärtuse muutus (tabel 5) tuhat eurot - 2 7 108 Kokku väärtuse muutus , tuhat eurot 1 94 178 Tuginedes ülaltoodud andmetele oli RMK valduses oleva metsa kui bioloogilise vara väärtus 31.12. 202 5 seisuga 2 1 47 125 tuhat eurot (31.12. 202 4 seisuga 1 952 947 tuhat eurot). Tabel 5 Riigikapitalis kajastatav metsa väärtuse muutuse osa (1) Metsa väärtus seisuga 31.12.20 2 5 , tuhat eurot 2 1 47 125 (2) Majandatavate metsade pindala 20 2 5 . aastal, ha 699 595 (3) Majandatavate metsade pindala 20 2 4 . aastal, ha 708 428 (4) = (2) - (3) Majandatavate metsade pindala muutus, ha - 8 833 (5) = (1) ÷ (2) 20 2 5 . a metsa pindalale omistatav väärtus , eurot/ha 3 0 69 (6 ) = ( 4 ) × ( 5 ) Riigikapitalis kajastatav metsa väärtuse muutus, tuhat eurot - 2 7 108 Vaata ka tabel 4. Käibevarade rühmas kajastatakse bioloogiliste varade lühiajalist osa, milleks on järgneva aruandeperioodi hinnanguline kasum puidu müügist. Käibevara osa leitakse samade ülal toodud sisendite alusel. Bioloogilis t e vara de käibevara osa leidmiseks kasutatakse 10 aasta keskmis ena prognoositud puidu hinda, milleks 31.12. 202 5 seisuga oli 74,8 eurot/m³ (31.12. 202 4 seisuga 5 7 , 3 eurot/m³ ) ning 10 aasta keskmis ena prognoositud kulu kuupmeetri kohta, milleks 31.12. 202 5 seisuga oli 41 , 6 eurot/m³ (31.12. 202 4 seisuga 3 2 , 1 eurot/m³ ). Mõlemad väärtused korrutatakse 10 aasta keskmise prognoositud aastase raiemahuga. Saadud tulu 23 8 972 tuhat eurot (31.12. 202 4 seisuga 195 388 tuhat eurot) ja kulu 13 2 905 tuhat eurot (31.12. 202 4 seisuga 1 0 9 4 58 tuhat eurot) vahe kajastatakse käibevara de s bioloogilis t e vara de na. Bioloogiliste varade k äibevara lühiajaline osa 31.12. 202 5 seisuga on 10 6 068 tuhat eurot ja põhivara de osa 2 0 41 057 tuhat eurot (31.12. 202 4 seisuga käibevara de lühiajaline osa 85 930 tuhat eurot ja põhivara de osa 1 867 017 tuhat eurot ). Õiglase väärtuse meetod (tuha ndetes eurodes ) M ets Käibevara d 31.12.202 4 85 930 31.12. 202 5 10 6 068 Mets Põhivara d 31.12.202 4 1 867 017 31.12. 202 5 2 0 41 057 Bioloogilis t e vara de sensitiivsusanalüüs Metsaväärtuse sensitiivsusanalüüsis 31.12. 202 5 ja 31.12. 202 4 seisuga (vt tabelid 6, 7) on välja toodud metsaväärtuse arvutamise 5 põhisisendit ning välja arvutatud metsaväärtus vastavate sisendite protsendiliste muutuste korral. Tabelist 6 on näha, et tulu ( m³ kohta) muutmisel 5% võrra muutub metsaväärtus ligi 1 1 , 3 %. Väga suurt mõju metsaväärtusele avaldavad inflatsiooni- ja diskontomäär. Juba 0,5 protsendipunkti muutus diskontomääras mõjutab metsaväärtust olulisel määral. Diskontomäära vähenemisel 0,5 protsendipunkti võrra suureneb metsaväärtus 31.12. 202 5 seisuga 1 1 , 3 % ja diskontomäära suurenemisel 0,5 protsendipunkti võrra väheneb metsaväärtus 9 , 2 %. Veelgi suurem mõju on inflatsioonimäära muutusel. Inflatsioonimäära vähenemisel 1,0 protsendipunkti võrra väheneb metsaväärtus 31.12. 202 5 seisuga 1 6 , 8 % ja inflatsioonimäära suurenemisel 1,0 protsendipunkti võrra suureneb metsaväärtus 2 5 , 4 %. 31.12. 202 5 seisuga sensitiivsusanalüüsis kasutatud r aiemahu kõikumine 4 , 96 % ulatuses on saadud 31.12. 202 5 seisuga RMK majandatava metsa väärtuse hindamisel kasutatud kümne aasta keskmisena prognoositud aastase puidu müügi mahu ( 3 1 94 819 m 3 ) ja 202 5 . aasta tegeliku puidu müügi mahu ( 3 361 5 62 m 3 ) protsendilise vahena. 31.12. 202 4 seisuga sensitiivsusanalüüsis kasutatud raie mahu k õikumine 3,25 % ulatuses on saadud 31.12. 202 4 seisuga RMK majandatava metsa väärtuse hindamisel kasutatud kümne aasta keskmisena prognoositud aastase puidu müügi mahu ( 3 409 908 m 3 ) ja 202 4 . a asta tegeliku puidu müügi mahu ( 3 524 550 m 3 ) protsendilise vahena. Tabel 6 RMK majandatava metsa õiglase väärtuse sensitiivsusanalüüs 31.12. 202 5 seisuga Diskontomäär Inflatsiooni- määr Keskmine müügihind (eurot/m 3 ) Keskmine kulu (eurot/m 3 ) Raiemaht ( m 3 ) Metsa väärtus ( tuhat euro t ) Muutus ( tuhat euro t ) Muutus % (tabel 2) (tabel 2) 7, 49 % 2, 55 % 74,80 41,60 3 1 94 819 2 1 47 125 Muutused diskontomääras 6 , 99 % 2, 55 % 74,80 41,60 3 1 94 819 2 3 88 918 2 41 793 1 1 , 3 % 7 , 99 % 2, 55 % 74,80 41,60 3 194 819 1 9 49 779 - 19 7 346 - 9 , 2 % Muutused keskmises müügihinnas 7, 49 % 2, 55 % -5,00% 41,60 3 194 819 1 905 250 - 2 41 875 - 1 1 , 3 % 7, 49 % 2, 55 % 5,00% 41,60 3 194 819 2 3 89 000 241 875 1 1 , 3 % Muutused keskmises kulus 7, 49 % 2, 55 % 74,80 -5,00% 3 194 819 2 2 81 644 1 3 4 519 6, 3 % 7, 49 % 2, 55 % 74,80 5,00% 3 194 819 2 012 606 - 134 519 - 6, 3 % Muutused keskmises raiemahus 7,49% 2, 55 % 74,80 41,60 - 4 , 96 % 2 040 6 21 - 1 06 50 4 - 5 , 0 % 7,49% 2, 55 % 74,80 41,60 4 , 96 % 2 25 3 629 106 504 5 , 0 % Muutused keskmises müügihinnas Muutused keskmises raiemahus 7,49% 2, 55 % - 2, 7 4 % 41,60 - 4 , 96 % 1 914 489 - 2 32 636 - 1 0 , 8 % Muutused inflatsioonimääras 7,49% 1, 55 % 74,80 41,60 3 194 819 1 7 85 656 - 3 61 469 - 1 6 , 8 % 7,49% 3, 55 % 74,80 41,60 3 194 819 2 6 92 081 5 44 956 2 5 , 4 % Tabel 7 RMK majandatava metsa õiglase väärtuse sensitiivsusanalüüs 31.12. 202 4 seisuga Diskontomäär Inflatsiooni- määr Keskmine müügihind (eurot/m 3 ) Keskmine kulu (eurot/m 3 ) Raiemaht (m 3 ) Metsa väärtus (tuhat eurot) Muutus (tuhat eurot) Muutus % (tabel 2) (tabel 2) 7,10% 2,70% 57,30 32,10 3 409 908 1 952 947 Muutused diskontomääras 6,60% 2,70% 57,30 32,10 3 409 908 2 203 325 250 378 12,8% 7,60% 2,70% 57,30 32,10 3 409 908 1 753 667 -199 280 -10,2% Muutused keskmises müügihinnas 7,10% 2,70% -5,00% 32,10 3 409 908 1 730 916 -222 032 -11,4% 7,10% 2,70% 5,00% 32,10 3 409 908 2 174 979 222 032 11,4% Muutused keskmises kulus 7,10% 2,70% 57,30 -5,00% 3 409 908 2 077 331 124 384 6,4% 7,10% 2,70% 57,30 5,00% 3 409 908 1 828 563 -124 384 -6,4% Muutused keskmises raiemahus 7,10% 2,70% 57,30 32,10 -3,25% 1 889 424 -63 523 -3,3% 7,10% 2,70% 57,30 32,10 3,25% 2 016 470 63 523 3,3% Muutused keskmises müügihinnas Muutused keskmises raiemahus 7,10% 2,70% -21,54% 32,10 -3,25% 964 064 -988 884 -50,6% Muutused inflatsioonimääras 7,10% 1,70% 57,30 32,10 3 409 908 1 591 290 -361 657 -18,5% 7,10% 3,70% 57,30 32,10 3 409 908 2 527 344 574 396 29,4% Tabel 8 Metsamaa p indala peapuuliikide kaupa (ha) Peapuuliik (ha) 202 5 202 4 202 5 vs 202 4 Mittemajandatavad metsad Majandatavad metsad Pindala kokku (ha) Mittemajandata vad metsad Majandatavad metsad Pindala kokku (ha) M uutus (ha) M uutus (%) Mänd 183 240 248 920 432 161 172 683 257 913 430 596 1 565 0,4% Kuusk 56 061 171 646 227 707 53 216 171 156 224 372 3 335 1,5% Kask 94 995 214 603 309 598 90 878 217 311 308 189 1 409 0,5% Haab 17 537 30 547 48 084 17 098 29 474 46 572 1 512 3,2% Sanglepp 11 008 15 565 26 573 10 674 14 920 25 594 979 3,8% Hall lepp 4 443 16 492 20 935 4 290 15 865 20 155 780 3,9% Teised 3 607 1 822 5 429 3 540 1 789 5 329 100 1,9% Kokku 370 892 699 595 1 070 487 352 379 708 428 1 060 807 9 680 0,9% Tabel 9 Metsa ta gavara peapuuliikide kaupa ( m³ ) Peapuuliik ( m³ ) 202 5 202 4 202 5 vs 202 4 Mittemajandatavad metsad Majandatavad metsad Tagavara kokku ( m³ ) Mittemajandata vad metsad Majandatavad metsad Tagavara kokku ( m³ ) M uutus ( m³ ) M uutus (%) Mänd 39 940 293 46 230 844 86 171 137 37 758 222 48 260 804 86 019 026 152 111 0,2% Kuusk 12 262 636 21 769 225 34 031 861 11 818 143 22 196 244 34 014 387 17 474 0,1% Kask 18 080 283 29 922 802 48 003 085 17 456 411 30 176 588 47 632 999 370 086 0,8% Haab 4 959 070 3 570 605 8 529 674 4 858 071 3 575 885 8 433 956 95 718 1,1% Sanglepp 2 550 722 2 395 352 4 946 074 2 479 028 2 206 548 4 685 576 260 498 5,6% Hall lepp 737 435 2 054 651 2 792 086 714 470 1 875 706 2 590 176 201 910 7,8% Teised 681 666 240 841 922 507 673 653 240 841 914 494 8 013 0,9% Kokku 79 212 104 106 184 320 185 396 424 75 757 998 108 532 616 184 290 614 1 105 810 0,6% Metsamaa pindala ja metsa tagavara mahu suurenemine 202 5 . aastal võrreldes 202 4 . aastaga on toimunud seoses inventeeritud metsade ga , mis on riigi poolt üle antud RMK- le ja looduskaitsealuste maade omandamisega RMK- le . Mittemajandatava metsamaa pindala suurenemine ning seeläbi põhivara vähenemine on tingitud jätkuva st metsa de range kaitse alla võtmisest . Tabel 10 Metsakasutuse tulud ja puidu varumise kulud Müüdud ümarpuidu keskmised hinnad ja mahud 202 5 202 4 Muutus Muutuse % Hind (EUR/ m³) 76,91 73,03 3,88 5,3 % Maht ( m³) 3 097 137 3 178 161 - 81 024 - 2,5 % Puidumüügi tulud: keskmised ühikuhinnad ja summaarsed müügikogused müügi viiside lõikes 20 2 5 20 2 4 Muutus Muutuse % EUR/ m³ maht EUR/ m³ maht EUR/ m³ maht EUR/ m³ maht Raieõiguse müük 19,60 16 407 22,31 42 048 -2,71 -25 641 -12,1% -61,0 % Metsamaterjali müük 76,91 3 097 137 73,03 3 178 161 3,88 -81 024 5,3% - 2,5 % Raidmete müük 0,00 0 24,01 558 -24,01 -558 -100,0% - 100,0 % Hakkpuidu müük 46,69 264 425 50,61 339 380 -3,92 -74 955 -7,7% -22,1 % Puidu varumise kulud: keskmised ühiku hinnad ja summaarsed mahud 20 2 5 202 4 Muutus Muutuse % EUR/ m³ maht EUR/ m³ maht EUR/ m³ maht EUR/ m³ maht Ümarpuidu varumine 15,44 3 035 714 14,94 3 247 481 0, 50 - 2 1 1 767 3,3 % - 6,5 % Raidmete varumine 10,56 124 243 10,35 167 325 0, 21 - 43 083 2, 0% - 25,7 % Tüveste varumine 20,08 108 339 19,55 106 526 0, 53 1 813 2,7 % 1,7 % Metsataimed Õiglase väärtuse meetod (tuhandetes eurodes) Käibevarad Istikud (metsataimed) 31.12.20 2 3 9 7 70 Müük - 39 Metsa istutatud -5 539 Juurdekasv 7 108 31.12.202 4 11 30 0 Müük - 147 Metsa istutatud - 5 626 Juurdekasv 3 897 31.12. 202 5 9 424 Õiglase väärtuse meetodil kajastatakse müügiks valmisolevaid metsataimi. Õiglase väärtuse hindamisel võetakse aluseks kõige hilisem vara müügihind, millest on maha arvatud müügikulutused. Lisa 10 Võlad ja ettemaksed (tuhandetes eurodes) 31.12.2025 31.12.2024 Võlad tarnijatele (lisa 11) 7 103 2 245 Võlad töövõtjatele (lisa 12) 4 439 4 311 Maksuvõlad (lisa 4) 13 282 28 173 Muud võlad 2 970 2 245 Tagatistasud 2 970 2 245 Saadud ettemaksed 673 476 Kokku võlad ja ettemaksed 28 467 37 450 Kõigi võlgade ja ettemaksete arveldamise tähtaeg on 12 kuu jooksul. Lisa 11 Võlad tarnijatele (tuhandetes eurodes) 31.12.2025 31.12.2024 Võlad tarnijatele 5 788 1 743 Võlad tarnijatele põhivarade eest 1 315 502 Kokku võlad tarnijatele (lisa 10) 7 103 2 245 Lisa 12 Võlad töövõtjatele (tuhandetes eurodes) 31.12.2025 31.12.2024 Töötasu võlgnevus 1 992 1 836 Arvestatud maksukohustised 1 413 1 399 Puhkusekohustis 959 1 018 Muud võlad töövõtjatele 75 58 Kokku võlad töövõtjatele (lisa 10) 4 439 4 311 Lisa 13 Eraldised (tuhandetes eurodes) 31.12. 202 4 Moodusta- mine/ korri - geerimine Kasu- tamine Intressi kulu (lisa 22) 31.12. 202 5 Kutsehaigus- hüvitise eral dis 695 169 - 165 -28 671 Tulemustasu eraldis 4 816 3 637 -4 757 0 3 696 Pensioni eraldis 728 551 -266 0 1 013 Kokku eraldised 6 239 4 357 -5 188 -28 5 380 Sh. Lühiajalised 5 702 4 361 - 5 188 0 4 875 Pikaajalised 537 - 4 0 - 2 8 5 05 31.12. 20 2 3 Moodusta- mine/ korri - geerimine Kasu- tamine Intressi kulu (lisa 22) 31.12. 202 4 Kutsehaigus- hüvitise eraldis 640 236 -155 -26 695 Tulemustasu eraldis 3 663 5 800 -4 647 0 4 816 Pensioni eraldis 942 244 -458 0 728 Kokku eraldised Sh. 5 245 6 280 - 5 260 - 2 6 6 239 Lühiajalised 4 750 6 212 - 5 260 0 5 7 02 Pikaajalised 4 95 68 0 - 2 6 537 Lisa 14 Tingimuslikud kohustised (tuhandetes eurodes) 31.12.2025 31.12.2024 Potentsiaalne dividendi tulumaksukohustis 4 10 414 352 099 Kokku tingimuslikud kohustised 4 10 414 352 099 Ettevõtte jaotamata kasum 31.12. 202 5 seisuga on 1 8 65 517 tuhat eurot ( 202 4 . aastal 1 600 451 tuhat eurot). Kui kogu ettevõtte kasum jaotatakse dividendideks, oleks maksimaalne võimalik dividendide tulumaksukohustis 4 10 414 tuhat eurot (31.12. 202 4 seisuga oli maksimaalne võimalik dividendide tulumaksukohustis 352 099 tuhat eurot). Seisuga 31.12.202 5 on võimaliku tulumaksukohustise arvestamisel kasutatud maksumäära 22/78 summast 1 4 55 103 tuhat eurot . Lisa 15 Sihtfinantseerimine (tuhandetes eurodes) 31.12.2025 31.12.2024 Nõuete saldo perioodi alguses (lisa 3) 689 740 Saamata sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 689 740 Laekunud sihtfinantseerimine 3 096 1 972 Laekunud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 1 972 1 972 Kasutatud sihtfinantseerimine (lisa 18) - 3 247 -1 921 Kasutatud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks - 3 247 -1 921 Nõuete saldo perioodi lõpus (lisa 3) 840 689 Saamata sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 840 689 Antud sihtfinantseerimine 3 0 36 Kasutatud sihtfinantseeringud jaotuvad: K liima ministeeriumilt (sh KIK) 1 821 tuhat eurot ( 202 4 . aastal 1 020 tuhat eurot) , Soome, Iiri, Saksa ja Euroopa Liidu fondidest 509 tuhat eurot (202 4 . aastal 442 tuhat eurot) , PRIA-lt 320 tuhat eurot (202 4 . aastal 155 tuhat eurot) , Haridus - j a Teadusministeeriumilt 6 tuhat eurot ( 2024. aastal 0 eurot) ja Ra i l Baltic Estonia 591 tuhat eurot ( 202 4 . aastal 304 tuhat eurot) . Antud on sihtfinantseerimist Eesti Maaülikoolile ja Luua Metsanduskoolile stipendiumiteks 3 0 tuhat eurot ( 202 4 . aastal 3 6 tuhat eurot). Lisa 16 Kasutusrent (tuhandetes eurodes) RMK kui rendile andja 2025 2024 Kasutusrenditulu (lisa 17) 1 235 845 Järgmiste perioodide kasutusrenditulu mittekatkestavatest lepingutest 31.12.2025 31.12.2024 12 kuu jooksul 994 697 1-5 aasta jooksul 3 050 2 270 üle 5 aasta 10 647 9 288 RMK rendib kasutusrendi tingimustel välja maad. 2025. aastal lisandus ka tuuleparkide aluse maa rent. Tingimuslikke rendilepinguid ei sõlmita. Rendilepinguid pikendatakse erandkorras. Väljaostmise võimalus puudub. Kasutusrendile antud varade bilansiline maksumus on 31.12.202 5 seisuga 1 36 397 tuhat eurot (31.12.202 4 seisuga 12 9 941 tuhat eurot). Kasutusrendi tulu teenitakse nii kinnisvarainvesteeringute (vt lisa 6), kui ka muude varade rendist. RMK kui rentnik 2025 2024 Kasutusrendikulu (lisa 20) -1 263 -1 077 RMK rendi kulud koosnevad serveripargi, rakendustarkvarade, litsentside, andmeside rendist. Lisa 17 Müügitulu (tuhandetes eurodes) 2025 2024 Müük geograafiliste piirkondade lõikes Müük Euroopa Liidu riikidesse Eesti 252 618 250 906 Saksamaa 1 499 974 Läti 86 1 422 Soome 31 0 Kokku müügitulu 25 4 234 253 302 Müügitulu tegevusalade lõikes Puidu müük 2 38 130 232 024 Kasvava metsa raieõiguse müük 322 938 Hakkpuidu ja raidmete müük 1 2 354 17 200 Tulu kasutusrendist (lisa 16) 1 235 845 Muu müügitulu (metsamajandus, taimla- ja seemnemajandus, looduskasutus) 2 193 2 025 Kokku müügitulu 25 4 234 253 302 Lisa 18 Muud äritulud (tuhandetes eurodes) 2025 2024 Kasum kinnisvarainvesteeringute ja materiaalsete põhivarade müügist 1 336 450 Trahvid, viivised, hüvitised 38 76 Tulu sihtfinantseerimisest (lisa 15) 3 247 1 921 Muud 413 312 Kokku muud äritulud 5 034 2 759 Lisa 19 Kaubad, toore, materjal ja teenused (tuhandetes eurodes) 2025 2024 Tooraine ja materjal - 807 -720 Müügi eesmärgil ostetud kaubad - 381 -409 Energia -1 071 -1 216 Remondimaterjalid, tööriistad ja inventar - 1 524 -2 125 Alltöövõtud -1 05 887 -111 448 Raie -31 652 -31 846 Kokkuvedu -2 1 894 -23 731 Metsaparandus - 6 540 -7 645 Metsauuendus - 8 608 -9 199 Transport -2 4 658 -25 930 Looduskaitsetööd -3 916 -3 058 Puhkemajandus -2 6 5 9 -2 619 Muud alltöövõtud - 5 960 -7 420 Muud - 1 249 -1 465 Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused -11 0 919 -117 383 Lisa 20 Mitmesugused tegevuskulud (tuhandetes eurodes) 2025 2024 Maamaks -4 642 -4 297 Kommunikatsioonikulud -2 3 -29 IT kulud - 704 -519 Mitmesugused bürookulud -53 7 -536 Koolituskulu - 159 -237 Lähetuskulu -1 45 -114 Info ja reklaamiteenused - 386 -455 Rendikulu (lisa 16) -1 263 -1 077 Käibemaksukulu - 759 -601 Remondikulu -4 30 -443 Halduskulu (elekter, vesi) - 274 -326 Kütusekulu - 377 -405 Väikevahendid - 73 -60 Uurimis- ja arendustööd - 205 -337 Arvestus ja auditeerimisteenused - 111 -85 Maavara kasutamise tasud - 317 -81 Erisoodustused - 642 -519 Isikliku sõiduauto hüvitis - 468 -382 Muud - 1 363 - 713 Kokku mitmesugused tegevuskulud -1 2 878 -11 216 Lisa 21 Tööjõukulud (tuhandetes eurodes) 2025 2024 Palgakulu - 25 223 -27 240 Sotsiaalmaksude kulu - 8 925 -9 518 Kokku tööjõukulud -3 4 14 8 -36 758 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 202 5 . aastal oli 665 inimest ( 202 4 . aastal 7 18 inimest). Töölepingu alusel tööta vate inimeste arv 202 5 . aastal oli 695 inimest ja nende palgakulu 2 4 026 tuhat eurot , mis teeb keskmiseks palgakuluks 2 8 81 eurot kuus töötaja kohta ( 202 4 . aastal 7 54 inimest ja nende palgakulu 2 5 992 tuhat eurot , mis teeb keskmiseks palgakuluks 2 873 eurot kuus töötaja kohta ). Juhatuse ja nõukogu liikmete arv 202 5 . aastal oli 1 6 inimest ja nende palgakulu 5 6 1 tuhat eurot ( 202 4 . aastal 17 inimest ja nende palgakulu 501 tuhat eurot). Võlaõigusliku lepinguga töötajate palgakulu 202 5 . aastal oli 636 tuhat eurot ( 202 4 . aastal 7 47 tuhat eurot). Lisa 22 Muud finantstulud ja -kulud (tuhandetes eurodes) 2025 2024 Pikaajaliste eraldiste diskonteerimise mõju (lisa 13) -2 8 -26 Intressitulu deposiitidelt 3 168 7 524 Kokku muud finantstulud ja -kulud 3 140 7 498 Lisa 23 Tulumaks (tuhandetes eurodes) 01.01.20 2 5 -31.12.20 2 5 01.01.20 2 4 -31.12. 202 4 Dividendide Tulumaksu Dividendide Tulumaksu summa kulu summa kulu Välja kuulutatud dividendid 35 482 - 10 008 119 600 -24 604 Kokku 35 482 - 10 008 119 600 -24 604 Vabariigi Valitsuse korralduse alusel kasumieraldise väljamaksmisel tekib tulumaksu tasumise kohustus. Dividendid on seisuga 31.12. 202 5 välja makstud. Kasumieraldise väljamaksmisel tekkinud tulumaksu võlg on avalikustatud lisas 4. Lisa 24 Seotud osapooled (tuhandetes eurodes) 202 5 202 4 Ostud Müügid Ostud Müügid Nõukogu liikmetega seotud ettevõtted 145 11 71 1 5 Juhatuse liikmetega seotud ettevõtted 65 0 5 7 0 31.12. 202 5 31.12.20 2 4 Kohustused Nõuded Kohustused Nõuded Nõukogu liikmetega seotud ettevõtted 4 0 5 2 202 5 . ja 202 4 . aastal RMK juhatuse liikmetega seotud ettevõtetel kohustused ja nõuded puudusid. 202 5 . aastal ei ole RMK ja RMK nõukogu liikmete vahel sõlmitud müügi, rendi- ega laenulepinguid. Samuti ei ole selliseid lepinguid sõlmitud RMK ja RMK juhatuse liikmete vahel. 202 5 . aastal korraldas RMK mitmeid avalikke enampakkumisi, millel müüdi kinnis- ja vallasvara ning neil osales ka RMK töötajaid. Enampakkumisel kujunenud hinnad ei ole olnud madalamad müüdud vara turuhinnast. Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused . Nõukogu liikmete tasud olid 202 5 . aastal 4 4 tuhat eurot ( 202 4 . aastal 42 tuhat eurot). Juhatuse liikmete tasud olid 202 5 . aastal 517 tuhat eurot ( 202 4 . aastal 459 tuhat eurot). Nõukogu liikmetele ei maksta lahkumishüvitisi ega tulemustasusid. Juhatuse liikmetele on lepingutes ette nähtud, et lahkumish üvitist makstakse ainult tagasi kutsumisel nõukogu algatusel enne volituste tähtaja möödumist tagasikutsumise ajal kolme kuu kehtiva ametitasu ulatuses. Hüvitist ei maksta, kui tagasikutsumise põhjuseks oli kohustuste rikkumine RMK ees. 5513705 1529080 Grant Thornton Baltic OÜ Pärnu mnt 22 10141 Tallinn, Eesti T +372 626 0 500 E [email protected] Reg -nr 10384467 KMKR nr EE100086678 0 0 Grant Thornton Baltic OÜ Pärnu mnt 22 10141 Tallinn, Eesti T +372 626 0 500 E [email protected] Reg -nr 10384467 KMKR nr EE100086678 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Riigimetsa Majandamise Keskus nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Riigimetsa Majandamise Keskus (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31. detsember 2025 ning tulemiaruannet, netovara muutuste aruannet ja rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31. detsember 2025 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) (ISA (EE)). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas Kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma tegevusaruannet ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvates seaduses sätestatud nõuetega. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on eespool toodu osas oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ning kohalduvates seadustes sätestatud nõuetega. Juhatus ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhatus vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhatus peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on rakendatav, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas ISA (EE)- dega läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Me kasutame auditi osana vastavalt ISA (EE)- dega kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali aluse andmiseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; teeme järelduse juhatuse poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Mart Nõmper Vandeaudiitor nr 499 Grant Thornton Baltic OÜ Tegevusluba nr 3 Pärnu mnt 22, 101451 Tallinn 25. veebruar 2026 JUHATUSE LIIKMETE ALLKIRJAD 202 5 . MAJANDUSAASTA ARUANDELE Juhatus on 25 . veebruaril 202 6 . aastal koostanud tegevusaruande ja raamatupidamise aastaaruande. Majandusaasta aruandele on alla kirjutanud kõik juhatuse liikmed. -------------------- ------------------- Mikk Marran Agne Aija Juhatuse esimees Juhatuse liige ------------------- ------------------- Erko Soolmann Kristjan Tõnisson Juhatuse liige Juhatuse liige NÕUKOGU LIIKMETE ALLKIRJAD 202 5 . MAJANDUSAASTA ARUANDELE Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu on juhatus e poolt esitatud majandusaasta aruande, mis koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest ja vandeaudiitori aruandest, läbi vaadanud ja heaks kiitnud. Majandusaasta aruandele on alla kirjutanud nõukogu liikmed. Kadri Land Nõukogu esimees_______________ Anti Allas Pille Ligi Nõukogu liige _________________ Nõukogu liige _________________ Merike Saks Annika Uudelepp Nõukogu liige _________________ Nõukogu liige _________________ Madis Toomsalu Marek Metslaid Nõukogu liige _________________ Nõukogu liige _________________ Ahti Kuningas Maria Jufereva- Skuratovski Nõukogu liige _________________ Nõukogu liige _________________ .. . märts 202 6