Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanne Riigikantseleile seisuga 31.03.2026

Aruanne stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse kohta Seisuga: 31-märts-2026 1. Üldinfo 1.1. Maht Summa (EUR) Reservi maht turuväärtuses: 481 979 520 Reservi mahu muutus 3 kuuga hinnatuna turuväärtuses: -3 637 845 Reservi mahu muutus 12 kuuga hinnatuna turuväärtuses: 29 316 818 Reservi mahu muutus aasta algusest hinnatuna turuväärtuses: -3 637 845 1.2. Laekumised, väljamaksed Summa (EUR) Laekumised aasta algusest: 0 Väljamaksed aasta algusest: 0 1.3. Väärtuse kasv/kahanemine Portfell Normportfell Erinevus +/- Tulusus 90 päeva (aasta baasil) -2,96% -3,45% 0,49% Tulusus 12 kuud (aasta baasil) 2,30% 2,10% 0,19% Tulusus aasta algusest (aasta baasil) -2,96% -3,45% 0,49% Investeeringute keskmine kestus (aasta baasil) 3,75 3,76 -0,01 1.4. Investeeringute koondandmed Osakaalud % Piirnorm Erinevus +/- Turuväärtus (EUR) Investeeringud sektorite alusel valitsus 83,61% 403 004 410 100% keskpank 0,01% 66 640 krediidiasutus 7,38% 35 559 492 35% 18,63% ettevõte 8,99% 43 348 978 Investeeringud reitingu alusel Aaa 15,26% 73 557 425 Aa1 5,66% 27 296 356 Aa2 23,82% 114 822 812 A1 37,84% 182 404 766 P-1 8,40% 40 482 542 Eesti Pank 0,01% 66 640 investeerimisfondi osak 8,99% 43 348 978 Suuremad investeeringud krediidiasutuse/emitendi lõikes Prantsusmaa 19,21% 20% 0,79% 92 603 242 Belgia 18,63% 20% 1,37% 89 801 524 Austria 17,80% 20% 2,20% 85 775 335 BNG Bank 10,39% 20% 9,61% 50 056 003 SPDR MSCI World EUR Hedged 8,99% 10% 1,01% 43 348 978 Investeeringud instrumentide alusel võlakiri 83,61% 403 004 410 hoius 7,38% 35 559 492 investeerimisfondi osak 8,99% 43 348 978 kontojääk 0,01% 66 640 Investeeringud valuuta alusel EUR 100,00% 100% 0,00% 481 979 520 Stabiliseerimisreservi jaotus emitentide lõikes Stabiliseerimisreservi jaotus reitingute lõikes seisuga 31.03.2026 seisuga 31.03.2026 Belgia Austria P-1 Eesti Pank 19% 18% A1 8% 0% 38% investeerimisfondi osak 9% Prantsusmaa BNG Bank 19% 10% Aaa 15% SPDR MSCI World EUR Aa2 Aa1 muud Hedged 25% 24% 6% 9% Stabiliseerimisreservi ja normportfelli kumulatiivne tulusus, tulusus aasta baasil on portfellil 1,64% ja normportfellil 1,54% Stabiliseerimisreservi turuväärtus ja tulusus 155 600 9% 150 8% 500 7% 145 6% 140 400 5% 4% 135 300 3% 130 2% 125 200 1% 0% 120 100 -1% 115 -2% 0 -3% 110 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 I kv 2026 105 100 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 portfell normportfell turuväärtus mln EUR tulusus aasta baasil  Seletuskiri Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruande juurde seisuga 31.03.2026. Sissejuhatus Aruanne esitatakse “Riigieelarve seaduse” §74 sätete alusel. Aruande ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna peaspetsialist Tarmo Ibrus (tel. 58 851 475, [email protected]). Aruande eesmärk, sisu ja mõjud Aruande eesmärk on anda ülevaade stabiliseerimisreservi (reservi) varade koosseisust ja väärtusest seisuga 31. märts 2026. Stabiliseerimisreservi maht ja mahu dünaamika 31. märtsi 2026. aasta seisuga on reservi maht hinnatuna turuväärtuses 482,0 miljonit eurot. Reservi maht on vähenenud võrreldes 2025. aasta lõpu seisuga 3,6 miljoni euro võrra. 2026. aasta 1. kvartali jooksul reservi sissemakseid ei tehtud. 2025. aasta jooksul laekus reservi Eesti Panga 2024. aasta kasumieraldis summas 18,5 miljonit eurot. Reservi haldamine Stabiliseerimisreservi haldamise eesmärk on kehtestatud piirangute raames pikaajaliselt stabiliseerimisreservi vahendite väärtuse kasvatamine ja piisava likviidsuse säilitamine, et vajaduse korral oleks võimalik täita riigieelarve seaduses nimetatud eesmärke. Stabiliseerimisreservi investeerimisstrateegia töötatakse välja kooskõlas Vabariigi Valitsuse määruses kehtestatud investeerimispiirangutega. Strateegia baasil koostatakse normportfell, mis väljendab reservi riskineutraalset positsiooni ja millest portfellihalduril on õigus riskilimiidi ulatuses hälbida. Normportfell koosneb valitsuste ja ettevõtete võlakirjadest, börsil kaubeldavate investeerimisfondide osakutest ning rahaturuinstrumentidest. Reservi paigutused 2026. aasta 1. kvartali lõpu seisuga on reservi vahendid investeeritud põhiliselt madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse ning keskpanga kontojääki (83,6% paigutuste struktuurist) ja krediidiasutuse hoiusesse (7,4%). Suurima osakaalu paigutustest moodustavad Prantsusmaa (19,2%), Belgia (18,6%) ja Austria (17,8%) võlakirjad. Reservi investeeringutest moodustavad võlakirjad 83,6%, börsil kaubeldava investeerimisfondi osakud 9,0% ning hoius ja kontojääk 7,4%. Reservi vahendite säilivuse tagamiseks moodustavad 23,7% reservi mahust investeeringud kõrgeima krediidireitinguga (lühiajaliste paigutuste puhul Moody’s Prime-1 ja Standard&Poor’s A-1; pikaajaliste paigutuste puhul Moody’s Aaa, Standard & Poor’s AAA) emitentidesse ja keskpanka. Reservi tulusus 2026. aasta 1. kvartali kokkuvõttes euroala võlakirjade tootlused tõusid. Saksamaa valitsuse võlakirjade näitel on 2-aastane tähtaeg tõusnud 49,4 baaspunkti (bp) tasemeni 2,616%, 5 aastat on tõusnud 27,9 bp tasemeni 2,727% ja 10 aastat on tõusnud 14,9 bp tasemeni 3,004%. USA aktsiaindeksid (Dow Jones, S&P 500, 1 NASDAQ) langesid 1. kvartalis vastavalt 3,58%, 4,63% ja 5,98%. Saksamaa aktsiaindeks DAX langes 1. kvartalis 7,58%. Stabiliseerimisreservi investeering börsil kaubeldavasse investeerimisfondi langes 1. kvartalis 3,80%. Reservi 2026. aasta 1. kvartali tulusus oli -2,96% ja normportfelli vastava perioodi tulusus oli -3,45%. Reservi 12 kuu tulusus oli 2026. aasta 1. kvartali lõpu seisuga 2,30% ja normportfelli vastava perioodi tulusus oli 2,10%. Üldised suundumused rahvusvahelistel finantsturgudel Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu jättis veebruaris ja märtsis toimunud koosolekutel baasintressimäärad muutmata. EKP nõukogu on kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon stabiliseerub keskpika aja jooksul eesmärgiks seatud 2% tasemel. Lähis-Idas toimuv sõjategevus on muutnud väljavaate märkimisväärselt ebakindlamaks ning toonud kaasa riski, et inflatsioon suureneb ja majanduskasv väheneb. Energiahindade tõusu kaudu avaldab sõda inflatsioonile lähiajal olulist mõju. Keskpikas perspektiivis avalduvad tagajärjed sõltuvad nii sõjalise konflikti intensiivsusest ja kestusest kui ka sellest, milline on energiahindade toime tarbijahindadele ja majandusele. EKP nõukogu on selle ebakindlusega toimetulekuks hästi valmis. Eeloleval perioodil laekuvad andmed aitavad hinnata sõjategevuse mõju inflatsiooni väljavaatele ja seonduvatele riskidele. EKP nõukogu jälgib olukorda tähelepanelikult ning andmepõhine lähenemisviis võimaldab seada rahapoliitikas asjakohase kursi. Jaanuari keskel toimus Davosi majandusfoorum, kus üheks oluliseks teemaks oli USA vastasseis liitlastega, mis oli tekkinud kui USA president D. Trump hakkas nõudma Gröönimaad, et tagada USA julgeolekut. Gröönimaa ümber tekkinud pinged suudeti maandada ja USA tähelepanu pöördus Iraanile seoses rahva rahutuste verise mahasurumisega. 28. veebruaril alustasid USA ja Iisrael sõjalisi operatsioone Iraani vastu. Iraan vastas omapoolsete raketilöökidega Iisraelile ja Pärsia lahe riikides asuvatele USA sõjaväebaasidele ning nafta- ja gaasitööstustele ning asudes takistama laevaliiklust Hormuzi väinas. Nafta ja gaasi hinnad tõusid sõjast tingitud tarnekriisi tõttu märtsis hüppeliselt, mõjutades otseselt inflatsiooni väljavaadet. Aktsiaturud on langenud ning euroala intressimäärad, eeskätt lühiajalised intressimäärad, on järsult tõusnud. Finantsturgudel hinnastati märtsi lõpus tõenäoliseks kolme EKP 25- baaspunktilist baasintressimäära tõstmist 2026. aasta jooksul. 15. aprill 2026 2  Keit Kasemets Riigikantselei Meie 24.04.2026 nr 7-4.1/1841-1 [email protected] Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanne Riigikantseleile seisuga 31.03.2026 Austatud härra riigisekretär “Riigieelarve seaduse” §74 sätete alusel esitame stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruande seisuga 31.03.2026. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Lisa(d): 1. stabiliseerimisreservi_aruanne_31.03.2026 2. seletuskiri_aruande_juurde_31.03.2026 3. valitsuse_otsuse_eelnõu Tarmo Ibrus [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU 16.04.2026 ISTUNGI PROTOKOLL Stenbocki maja Päevakorrapunkt nr. Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanne seisuga 31.03.2026. a. Võtta teadmiseks Rahandusministeeriumi esitatud stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanne seisuga 31.03.2026. a. Kristen Michal Keit Kasemets Peaminister Riigisekretär EELNÕU 1 6 . 0 4 .202 6 ISTUNGI PROTOKOLL Stenbocki maja Päevakorrapunkt nr. Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse ar uanne seisuga 3 1 . 03 .202 6 . a. Võtta teadmiseks Rahandusministeeriumi esitatud stabiliseerimisreservi varade koosseisu j a väärtuse aruanne seisuga 3 1 . 03 .202 6 . a. Kristen Michal Keit Kasemets Peaminister Riigisekretär