Teie 06.04.2026 nr 2-3/15-507
Riigikogu Meie 24.04.2026 nr 5-1/1522-2
[email protected]
Vastus Riigikogu liikme kirjalikule
küsimusele (KK 507)
Lugupeetud Riigikogu liige Lauri Laats
Tänan teid pöördumise eest.
Praegused kütuse hinnatõusud tulenevad pakkumise takistustest. Sellele vastus saab olla ainult
takistuste kõrvaldamise, mis Eesti võimuses pole, ning reservide turule laskmine, mida on
teinud nii Eesti kui teised riigid Rahvusvahelise Energiaagentuuriga kooskõlastatult.
Nõudluse stimuleerimine konkreetse kauba suhtes, olgu või tarbimismaksude
vähendamisega, on vastupidine poliitika vajalikule ja äärmiselt kallis. Kuid ostujõu üldine
toetamine tulude alumisest otsast leevendab hinnatõusu mõjusid konkreetse kauba nõudlust
eraldi sihtimata. Nii jääb hinnasignaal tööle õiges suunas, päris nõudlust defitsiitse kauba
järele ja soosib säästu.
Eesti valik on olnud maksuvaba miinimum, mille kulu eelarvele 1,4% SKPst on kordi suurem
kui kõige suurema kütusemaksude vähendaja 0,22%.
Vastused teie küsimustele on järgmised:
1. Kas Rahandusministeerium on analüüsinud võimalust ajutiselt langetada Eestis
mootorikütuste käibemaksu või aktsiisi sarnaselt Hispaania mudelile?
Rahandusministeerium jälgib ja analüüsib pidevalt teiste liikmesriikide praktikaid.
Laiapõhjalised maksulangetused on riigieelarvele väga suure ja püsiva negatiivse mõjuga.
Mootorikütuste käibemaksu soodusmäära ei luba käibemaksudirektiiv. Eesti valitsuse
initsiatiivil on juba astutud ära jätta 1. maiks planeeritud kütuseaktsiiside tõusu, mis otsustati
teistsuguses olukorras. See on tarbimismaksude vähendamise riikide tabelis kõrgel 6. kohal.
8 kuu mõju on 36 mln eurot, 0,09% SKPst, tunduvalt rohkem kui riikide enamuse
paljureklaamitud sammud. Aasta arvestuses läheneb kulu 60 miljonile, mis on pea 0,15% skp
st.
2. Kas on kaalutud automaatse maksukorrigeerimise mehhanismi loomist, mis vähendaks
ajutiselt maksukoormust maailmaturu energiahindade järsu tõusu korral?
Kuigi sellised mehhanismid tunduvad kriisihetkel atraktiivsed, kaasneb nendega
märkimisväärne eelarveline ebakindlus. Riigi kulutused (sh sotsiaaltoetused ja riigikaitse)
vajavad stabiilset tulubaasi. Automaatne maksukoormuse vähendamine ilma selgete
katteallikateta seaks ohtu riigi võimekuse täita oma teisi kohustusi. Lisaks tuleb arvestada, et
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
aktsiis ei ole mahult võrreldav hinnakõikumise ulatusega, olles kindel summa, tema osakaal
hinnas väheneb hinnatõusuga niigi ja ta pole seegs vahend reageerimiseks kütusehindade
suurele kõikumisele turul.
3. Kas valitsus on hinnanud hinnalae või marginaalipiirangu ajutise kehtestamise
võimalikkust kütuseturul, et vältida põhjendamatuid hinnahüppeid?
Eesti pooldab vaba ja konkurentsipõhist turgu. Hinnalagede kehtestamine toob kaasa tuua
tarneraskusi või olukorra, kus riik peab hakkama turuosalistele vahet kinni maksma, mis on
taas täiendav kulu maksumaksjale.
4. Milliseid täiendavaid meetmeid peab valitsus võimalikuks, et kaitsta haavatavamaid
leibkondi ja transpordisektorit energiahindade järsu tõusu eest?
Valitsuse fookus on suunatud sihitud abile. Leiame, et üldiste maksulangetuste asemel, mis
toetavad võrdselt ka väga jõukaid tarbijaid, peab riigi abi jõudma nendeni, kes seda kõige
enam vajavad. Meie meetodid on toimetuleku piiri tõus, miinimumpalga tõus ja maksuvaba
miinimumi taastamine 700€ tasemel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Lauri Lelumees 5885 1404
[email protected]
2